dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Arvamuse edastamine

Sotsiaalministeerium · 27. november 2019
Viit
1.2-2/118-5
Registreeritud
27. november 2019
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Terviseamet
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-2 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.2-2/2020
Vastutaja
Madis Tõns (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Ravimiosakond)

Failid

  • 📎1.2-1196667-2 26.11.2019 Väljaminev dokument.bdoc649 KB

Sisu (failidest)

Madis Tõns Sotsiaalministeerium Teie 13.11.2019 nr 1.2-2/118-1 [email protected] Suur-Ameerika 1 Meie 26.11.2019 nr 1.2-1/19/6667-2 10122, Tallinn Tagasiside meditsiiniseadme seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule Sotsiaalministeerium edastas Terviseametile arvamuse avaldamiseks meditsiiniseadme seaduse muutmise seaduse eelnõu. Terviseamet tutvus eelnimetatud eelnõuga ning jõudis seisukohale, et esitab eelnõule järgmised arvamused: 1. Terviseamet leiab, et meditsiiniseadme seaduse § 1 tuleks muuta ja sõnastada järgmiselt: „(1) Käesolev seadus sätestab inimese ohutuse ja tervise kaitse tagamise eesmärgil nõuded: 1) in vitro diagnostikameditsiiniseadmele ja selle abiseadme (edaspidi in vitro diagnostikameditsiiniseade) ning nende valmistamisele; 2) meditsiiniseadme Eestis turule laskmisele ja Eestis kasutuselevõtule; 3) meditsiiniseadme Eesti turul kättesaadavaks tegemine; 4) meditsiiniseadmete riiklikule järelevalvele; 5) meditsiiniseadme professionaalsele kasutamisele; 6) meditsiiniseadme müügile meditsiiniseadme kaardi alusel; (2) Käesolev seadusega võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 2017/745, milles käsitletakse meditsiiniseadmeid, millega muudetakse direktiivi 2001/83/EÜ, määrust (EÜ) nr 178/2002 ja määrust (EÜ) nr 1223/2009 ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 90/385/EMÜ ja 93/42/EMÜ (edaspidi määrus (EL) nr 2017/745) ja selleks sätestatakse nõuded: 1) Meditsiiniseadmete pädeva asutusele ja tema ülesannetele; 2) Teavitatud asutuste eest vastutava asutuse ja tema ülesannetele; 3) Meditsiiniseadme riiklikule järelevalvele. (3) Käesolevas seaduses reguleeritakse nõuded, mis käsitlevad in vitro diagnostikameditsiiniseadet ja tema valmistamist ajani, mil hakatakse rakendama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2017/746, in vitro diagnostikameditsiiniseadmete kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 98/79/EÜ ja komisjoni otsus 2010/227/EL (edaspidi määrus (EL) nr 2017/746). (4) Alates 26.05.2020 kohaldatakse medistiiniseadme turule laskmisele, turul kättesaadavaks tegemisele või kasutusele võtmisele määrusega (EL) nr 2017/745 kehtestatud nõudeid käesoleva seaduse erisustega. (5) Alates 26.05.2022 kohaldatakse in vitro diagnostikamedistiiniseadme turule laskmisele, turul kättesaadavaks tegemisele või kasutusele võtmisele määrusega (EL) nr 2017/746 kehtestatud nõudeid käesoleva seaduse erisustega. (6) Käesolevat seadust ei kohaldata in vitro diagnostikameditsiiniseadmetele, mis on toodetud ja mida kasutatakse üksnes asjaomase tervishoiuteenuse osutaja Paldiski mnt 81 / 10617 Tallinn / 794 3500 / [email protected] / www.terviseamet.ee / Registrikood 70008799 tootmistegevusega seotud olevas kohas. Sellistele seadmetele kohaldatakse siiski käesoleva seaduse §-s 17 sätestatud nõudeid.“ Selgitus eeltoodud sättele: Seaduse muudatus tehakse 2 määruse rakendamiseks. Seega oleks mõistlik see kohe eesmärgina välja tuua ning märkida ära, et kuna IVDR on juba jõustunud ja sellega seoses kustutatakse see osa 2022. Mõlemas määruses jagatakse riigi ülesanded 2-ks: Riik, Pädev asutus ja Teavitatud asutuste eest vastutav asutus. Mõlemas määruses jäetakse palju asju liikmesriigi enda otsustada. Käesolev seadus peaks olema see koht, kus need otsused on tehtud või tegemata jäetud. MSS eelnõus on reguleeritud asjad, mis ei puuduta mitte kuidagi seadmete ohutus: müük meditsiiniseadme kaardi alusel (ootab SAIS valmimist ja siis läheb siit ära). Prof.kasutajale tulevad mõned olulised nõuded ka määrustest, seega käesolevaga tuleb reguleerida need osad, mida ei ole määruses. Sanktsioonid jäetakse riigi enda korraldada, seega peaks need käesolevas toodud olema- millised rikkumised toovad, millised sanktsioonid kaasa. 2. Terviseamet leiab, et meditsiiniseadme seaduse § 2 tuleks muuta ja sõnastada järgmiselt: „(1) Kiirgust emiteeriva meditsiiniseadme kiirgusohutuse tagamisel järgitakse meditsiiniseadme valmistamisel ja kasutamisel lisaks määrusega (EL) nr 2017/745 kehtestatud nõuetele kiirgusseaduse sätteid, mis on kohaldatavad meditsiiniseadme puhul. (2) Tervishoiuteenuse osutajat meditsiinigaasiga varustava meditsiinigaasitorustiku ohutuse tagamisel järgitakse seadme valmistamisel ja kasutamisel lisaks määrusega (EL) nr 2017/745 kehtestatud nõuetele seadme ohutuse seadusest ja selle alusel kehtestatud õigusaktidest meditsiinigaasisüsteemile tulenevaid nõudeid. [RT I, 23.03.2015, 4 - jõust. 01.07.2015] (3) In vitro diagnostikameditsiiniseadme tootja, tema volitatud esindaja, importija ja levitaja kohustustele, teavitatud asutusele, meditsiiniseadme vastavushindamisele ning turujärelevalvele kohaldatakse toote nõuetele vastavuse seaduse sätteid käesolevast seadusest tulenevate erisustega, kuni määrus (EL) nr 2017/746 rakendumiseni 26.05.2022. (4) Käesolevas seaduses kasutatakse määrus (EL) nr 2017/745 defineeritud mõisteid. (5) Käesoleva seaduse kohaldamisel reguleerivad inimpäritoluga kudede, rakkude ja ainete võtmist, kogumist ja kasutamist eetika seisukohalt põhimõtted, mis on sätestatud Euroopa Nõukogu konventsioonis inimõiguste ja inimväärikuse kaitse kohta seoses bioloogia ja meditsiini rakendamisega ning liikmesriikide vastavasisuliste eeskirjadega. Diagnostikas on esmatähtis eraeluga seotud andmete konfidentsiaalsuse kaitse, samuti inimeste mittediskrimineerimine pärilike geneetiliste omaduste põhjal (6) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetluse puhul kohaldatakse haldusmenetluse seadust, arvestades käesoleva seaduse erisusi. (7) Kehtetu. (8) Kehtetu. (9) Kehtetu. (10) Kehtetu. (11) Kehtetu. (12) Kehtetu.“ Selgitus eeltoodud sättele: 2/16 Kuna (EL) nr 2017/745 määrus on EL määrus ja selles on mõisted defineeritud üle EL ja hilisemalt kui MSS või TNVS, siis kasutame sealseid mõisteid. Sest nii näeb õiguse rakendamise 1 printsiip ette. Eeltoodud sätte lõike 6 juures (käesolevas eelnõus lõikes 2) tuleks kaaluda viitamist MDR artiklile 99, selles viidatud heale haldustavale. Eeltoodud sätte lõikes 5 kohaldatakse direktiivi 98/79. 3. Terviseamet leiab, et meditsiiniseadme seaduse §-s 3 tuleks tunnistada kehtetuks lõige 2. Selgitus eeltoodud sättele: Kuna käesoleva eelnõuga muudetakse § 3 lõiget 1, siis muudetava lõikega 1 ei käi enam kokku kehtiv lõige 2. 4. Käesoleva eelnõu 4) kohaselt tunnistatakse kehtetuks §-id 4, 41, 5, 8, 9, 101–103 ja 24, Terviseamet leiab, et lisaks viidatud §-le tuleks kehtetuks tunnistada ka §-id11, 12, 13, 14, 15, 18, 20, 21, 211, 212. Selgitus eeltoodule: Kuna käesoleva eelnõuga sätestatakse: § 3. Mõisted Käesolevas seaduses kasutatakse mõisteid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2017/745 tähenduses, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Siis ei peaks olema enam eraldi selgitatud eeltoodud §-ides sätestatu. Alaealine isik, kes on võimeline kujundama oma arvamust ja hindama talle antavat teavet, peab lisaks tema seadusliku esindaja nõusolekule ka ise andma nõusoleku kliinilises uuringus osalemiseks. See on reguleeritud MDR-iga ja meie riigisiseselt ei saa muuta EL õigust või nõuda, et EL määruse järgi tehtavad uuringud teeksid Eestis erandi. Määruses on sätestatud: Käesolev määrus ei piira siseriikliku õiguse kohaldamist, milles sisaldub nõue, et alaealine, kes on võimeline kujundama oma arvamust ja hindama talle antavat teavet, peab lisaks tema seadusliku esindaja teadvale nõusolekule ka ise andma nõusoleku kliinilises uuringus osalemiseks. Terviseamet on seisukohal, et arvamus tuleb kuulata ära ka 6 aastase või 5 aastase või 4 aastase lapse korral. Lastel tehakse uuringut väga erandjuhtudel ja sellistel juhtudel võivad patsiendid olla palju teadlikumad protseduuridest kui täiskasvanud. 5. Terviseamet leiab, et meditsiiniseadme seadust tuleks täiendada §-ga 61 järgmises sõnastuses: „§ 61. In vitro diagnostikameditsiiniseadme abiseade (1) In vitro diagnostikameditsiiniseadme abiseade on käesoleva seaduse tähenduses seade, mis eraldi kasutades ei ole in vitro diagnostikameditsiiniseade, kuid mille tootja on spetsiaalselt ette näinud kasutamiseks koos in vitro diagnostikameditsiiniseadmega, et oleks võimalik in vitro diagnostikameditsiiniseadet sihtotstarbekohaselt kasutada. (2) Käesoleva määratluse puhul ei loeta meditsiiniliste in vitro diagnostikameditsiiniseadme abiseadmeks inimkehasse viidavaid proovivõtmise vahendeid ega seadmeid, mis puutuvad proovi võtmiseks vahetult inimkehaga kokku, neile rakenduvad määruse (EL) 2017/745 nõuded.“ 3/16 Selgitus eeltoodud sättele: Eeltoodud lõike 2 puhul on tegemist IIa ja kõrgema klassi meditsiiniseadmetega aga nad on ka in vitro diagnostikameditsiiniseadmete abiseadmed. 6. Terviseamet leiab, et meditsiiniseadme seadust tuleks täiendada §-ga 141 (täna kehtiva § 14 kehtetuks tunnistamisel, sätestada käesoleva ettepanek §-is 14) järgmises sõnastuses: „§ 141 Pädev asutus Määruses (EL) 2017/745 ja määruses (EL) 2017/746 pädeva asutuse ülesandeid täidab Eestis Terviseamet. Käesolevas seaduses sätestatud toimingud teeb ja haldusaktid annab Terviseamet, kui käesolevas seaduses või nimetatud määrustes ei ole sätestatud teisiti, kuni määrustes (EL) nr 2017/745 ja (EL) nr 2017/746 sätestatud ülemineku aja lõpuni.“ 7. Terviseamet leiab, et meditsiiniseadme seadust tuleks täiendada §-ga 142 (täna kehtiva § 15 kehtetuks tunnistamisel, sätestada käesoleva ettepanek §-is 15) järgmises sõnastuses: „Määruses (EL) 2017/745 ja määruses (EL) 2017/746 teavitatud asutuse eest vastutava asutuse ülesandeid täidab Eestis Terviseamet.“ Selgitus eeltoodud punktidele 6-7: Muudatusettepanekud (täiendused) tulenevad käesoleva eelnõu muudatusettepanekust, milles soovitakse sätestada: „§ 141. Pädev asutus Käesolevas seaduses ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustes (EL) nr 2017/745 ja (EL) nr 2017/746 sätestatud toimingud teeb ja haldusaktid annab Terviseamet, kui käesolevas seaduses või nimetatud määrustes ei ole sätestatud teisiti.“ 8. Terviseamet leiab, et meditsiiniseadme seaduse § 16 lõiked 1-3 tuleks muuta ja sõnastada järgmiselt: „(1) Meditsiiniseadme ja uue In vitro diagnostikameditsiiniseadme võib turule lasta ja kasutusele võtta üksnes siis, kui tootja on täitnud määruse (EL) 2017/745 või määruse (EL) 2017/746 nõudeid. (11) Kehtetu. (2) Terviseametil on õigus põhjendatud taotluse korral lubada Eestis turule lasta ja kasutusele võtta üksikuid meditsiiniseadmeid ja in vitro diagnostikameditsiiniseadmeid, mille puhul pole tehtud vastavushindamist, kuid mille kasutamine on hädavajalik rahva tervise kaitse huvides. (3) Eestis turule lastava, levitatava ja kasutusele võetava meditsiiniseadmega kaasnev minimaalne teave, mis tagab seadme ohutu ja sihtotstarbekohase kasutamise, esitatakse eesti keeles ja sobivas laadis, arvestades seadme potentsiaalse kasutaja teadmisi. Seadmega kaasnev ülejäänud teave võib olla esitatud mõnes muus potentsiaalsele kasutajale arusaadavas Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi keeles. Meditsiiniseadme kasutusjuhendi tõlke korrektsuse tagab seadme maaletooja, hulgimüüja või importija.“ Selgitus eeltoodud sättele: Lõige 11 tuleb kehtetuks tunnistada, sest selles sätestatu on määrusega (EL) nr 2017/745 sätestatud ja ei puuduta IVD seadet. Määrus lubab kuni 2024 aastani lasta turule IVDD vastavaid seadmeid. Samuti võib 26.05.2024 lasta turule MDD vastavaid seadmeid. Levitaja mõiste laieneb. 4/16 9. Terviseamet leiab, et meditsiiniseadme seaduse § 17 lõikeid 1-2 ei tuleks käesoleva eelnõu kohaselt muuta, käesoleva seaduse muutmisega tuleks sätestada see, et §-is 17 sätestatu kehtib kuni 25.05.2022. 10. Terviseamet leiab, et meditsiiniseadme seaduse § 17 ja § 18 tuleks muuta ja sätestada järgmiselt: „§ 18. Nõuetele mittevastava meditsiiniseadme esitlemine [Kehtetu]“ „§ 19. Meditsiiniseadmete liigitus (1) Kehtetu. (2) Kehtetu. (3) In vitro diagnostikameditsiiniseadmed liigitatakse: 1) patsiendile väheohtlikeks meditsiiniseadmeteks; 2) patsiendile ohtlikeks meditsiiniseadmeteks. (4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 2 nimetatud seadmed liigitatakse A- ja B- nimekirja. (5) Kehtetu. (6) Meditsiiniseadmete liigitamise reeglid kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (7) Tootja ja teavitatud asutuse vahel liigitamise reeglite kohaldamisel tekkinud vaidluse korral otsustab meditsiiniseadme liigituse Terviseamet.“ Käesoleva seaduse muutmisega tuleks sätestada see, et eeltoodud lõiked 3-4 kehtivad kuni 25.06.2022. Selgitus eeltoodule: IVDR on jõustunud 26.05.2017, tema rakendamiseks on üleminekuaeg antud pikemalt, kui MDR-ile. Seega me võime kohe nimetada ära, millal lõpetavad IVD MS seotud asjad oma kehtivuse. 11. Terviseamet leiab, et meditsiiniseadme seatust tuleb täiendada sättega: „(n1) Kliinilise uuringu luba taotlev sponsor on kohustatud enne taotluse esitamist tasuma taotluse läbivaatamise eest riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.“ 12. Terviseamet leiab, et meditsiiniseadme seaduse § 12 tuleks muuta ja sätestada järgmiselt: „(1) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega meditsiiniseadme kliiniliste uurindute meditsiinieetika komitee arvestades ravimiseaduses sätestatud tingimusi ja korda. (3) – (12) kehtetu.“ Selgitus eeltoodule: Määrus sätestab: „Kliiniliste uuringute suhtes kohaldatakse teaduslikku ja eetilist hindamist. Eetilise hindamise teeb eetikakomitee kooskõlas siseriikliku õigusega. Liikmesriigid tagavad, et eetikakomiteepoolse läbivaatamise menetlused on vastavuses käesolevas määruses sätestatud kliinilise uuringu loataotluse hindamise menetlustega. Eetilises läbivaatamises osaleb vähemalt üks tavakasutaja.“ 13. Terviseamet leiab, et meditsiiniseadme seaduse § 12 tuleks muuta ja sätestada järgmiselt: 5/16 „(1) Iga isik, kes laseb meditsiiniseadme oma nime all turule, koostab meditsiiniseadmele vastavusdeklaratsiooni ja varustab meditsiiniseadme CE-märgisega pärast seda, kui ta on vastavushindamise teel kindlaks teinud, et tema toodetud seade on kooskõlas sellele meditsiiniseadmele kohaldatavate nõuetega. Kliiniliselt uuritavale meditsiiniseadmele, tellimusmeditsiiniseadmele ja toimivuse hindamise meditsiiniseadmele ei paigaldata CE-märgist. In vitro diagnostikameditsiiniseadme tootjale kehtivad nõuded kuni 26.05.2022, millest edasi kohaldatakse määruses (EL) 2017/746 kehtestatud nõudeid. (11) CE-märgis peab olema kantud nähtaval, loetaval ja kustumatul kujul seadme kasutusjuhendile ning kui see on kohaldatav, siis meditsiiniseadmele või selle steriilsele pakendile. CE-märgis peab olema kantud ka meditsiiniseadme müügipakendile. (2) Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega meditsiiniseadme vastavushindamise korra. (3) Teavitatud asutus väljastab pärast vastavushindamise tegemist vastavussertifikaadi või selle lisa meditsiiniseadme või kvaliteedisüsteemi nõuetekohasuse kohta. Sellisel juhul peab CE-märgise juures olema teavitatud asutuse tunnuskood. (31) Teavitatud asutus võib väljastada vastavussertifikaadi vastavalt määrsutes (EL) 2017/745 ja (EL) 2017/746 kehtestatud korrale. (4) Käesoleva seadusele vastavalt võib vastavussertifikaate väljastada kuni määrsutes (EL) 2017/745 ja (EL) 2017/746 kehtestatud ajani. Käesoleva seaduse alusel väljastatud vastavussertifikaadi alusel võib turule lasta määrsutes (EL) 2017/745 ja (EL) 2017/746 kehtestatud korra ja ajani. Eeltoodud lõike 1 kohta tuleks käesoleva seaduse muutmisel sätestada, et alates 26.05.2020 kohaldatakse meditsiiniseadme tootjale määruses (EL) 2017/745 kehtestatud nõudeid. Selgitus eeltoodule: Arvestanud on üleminekusätteid, mis on määrustes välja on toodud. 14. Terviseamet leiab, et meditsiiniseadme seaduse § 25 tuleks muuta ja sätestada järgmiselt: „(1) kehtetu. (11) in vitro diagnostikameditsiiniseadme dokumendi säilitamisel kehtivad toote nõutele vastavuse seaduses kehtestatud tähtajad. (2) kehtetu. (3) kehtetu. (4) Meditsiiniseadmega seotud dokumentatsiooni säilitamise tähtajad tootjale, volitatud esindajale, importijale, maaletoojale, levitajale, jaemüüale, tervishoiuteenuse osutajale tulenevad määrsutes (EL) 2017/745 ja (EL) 2017/746 Selgitus eeltoodule: IVDD ei sätesta tähtaegu. Aga määrustega sätestatakse väga paljudele teistele isikutele tähtajad ja seega võiks need siin § ülesse lugeda ja viidata, et võetakse määruse tähtajad. 15. Terviseamet leiab, et meditsiiniseadme seaduse § 27 lõiked 1-7 tuleks kehtetuks tunnistada, sest lisamata on kneed aspektid, mis on LR enda otsustada on jätnud. Aga need punktid on määrusega kehtestatud. 16. Terviseamet leiab, et meditsiiniseadme seaduse § 321 tuleb muuta ja sõnastada järgmiselt: „§ 321. Vabamüügi sertifikaadi väljastamine (1) Terviseamet väljastab Eestis registreeritud tootjale või tootja volitatud esindajale taotluse alusel määruses (EL) artikkel 60 viidatud vabamüügi sertifikaadi määruses viidatud tingimustel ja korras. 6/16 (2) Vabamüügi sertifikaati taotlev tootja või volitatud esindaja on kohustatud enne taotluse esitamist tasuma taotluse läbivaatamise eest riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.“ Selgitus eeltoodule: Määruses olevate mõistete kasutamine ja seadusesse kirjutamise detailsus võiks olla sama kogu seaduse ulatuses. 17. Terviseamet leiab, et meditsiiniseadme seaduse § 33 tuleb muuta ja sõnastada järgmiselt: „(1) Käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle teostab riiklikku järelevalvet Terviseamet. (2) Terviseameti pädevuses on riiklik järelevalve: 1) turule lastud meditsiiniseadme üle (turujärelevalve); 2) teavitatud asutusele ja tootjale käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle; 3) ohujuhtumitest teavitamise ja nende uurimise üle; 4) kliiniliste uuringute korraldamise üle; 5) tootja ja teavitatud asutuse vaidluse korral meditsiiniseadme liigitamise üle; 6) tervishoiuteenuse osutajale meditsiiniseadme professionaalseks kasutamiseks kehtestatud nõuete täitmise üle.“ Selgitus eeltoodule: Määruses on toodud ära, millal ja mille üle me järelevalvet peaks tegema. Seega võiks/peaks olema lõige 2 sellekohaselt ka muudetud. 18. Terviseamet leiab, et meditsiiniseadme seaduse § 34 tuleb muuta ja sõnastada järgmiselt: „Korrakaitseorgan võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 49 ja 50 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.“ Selgitus eeltoodule: Artikkel 113 Karistused Liikmesriigid kehtestavad õigusnormid käesoleva määruse sätete rikkumise korral kohaldatavate karistuste kohta ja võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada nende rakendamine. Nimetatud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Liikmesriigid teatavad need õigusnormid ja meetmed komisjonile hiljemalt 25. veebruariks 2020 ja teavitavad komisjoni viivitamata kõikidest neid norme ja meetmeid mõjutavatest hilisematest muudatustest. 19. Terviseamet leiab, et meditsiiniseadme seaduse § 35 lg 1ei tuleks muuta, sest praegu kehtivas sättes on toodud määruses (EL) 2017/745 nõuded. 20. Terviseamet leiab, et riigilõivuseaduse § 2982 tuleks sätestada järgmiselt: „Vabamüügi sertifikaadi väljastamise taotluse läbivaatamise eest 1-5 meditsiiniseadmele tasutakse riigilõivu 55 eurot ning iga täiendava kuni 5 meditsiiniseadme eest 40 eurot sama taotluse piires.“ Selgitus eeltoodule: 1 kaupa seadme lisamine tuleb väga kallis. 21. Lisaks eeltoodule esitab Terviseamet järgmised ettepanekud: 21.1. Muuta ja sõnastada MSS § 26 järgmiselt: 7/16 „§ 26. Meditsiiniseadme turule laskmisest teavitamine ja turul olevat meditsiiniseadet käsitlevate andmete edastamine (1) Iga isik, kelle registreeritud asukoht on Eestis ja kes laseb turule meditsiiniseadme, tellimusmeditsiiniseadme, meditsiiniseadmete süsteemi, protseduuripaketi või in vitro diagnostikameditsiiniseadme, teavitab kirjalikult vähemalt kümme päeva enne meditsiiniseadme turule laskmist Terviseametit kavatsusest seade turule lasta või meditsiiniseadmel tehtud olulistest muudatustest. (11) Alates Euroopa Liidu elektroonilise infosüsteemi valmimisest ja täieliku rakendamisest teavitab iga isik, kelle registreeritud asukoht on Eestis ja kes laseb esmakordselt EL turule, teeb turul kättesaadavaks või võtab kasutusele tellimusmeditsiiniseadme, medistiiniseadmete süsteemi või protseduuripaketi, teavitab kirjalikult vähemalt kümme päeva enne meditsiiniseadme turule laskmist Terviseametit kavatsusest seade turule lasta. Meditsiiniseadme või in vitro diagnostikameditsiiniseadme esmakordsest EL turule laskmisest, turul kättesaadavaks tegemisest või kasutusele võtust teavitatakse peale elektroonilise infosüsteemi valmimisest läbi EUDAMED süsteemi. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isik teavitab kirjalikult Terviseametit ka sellise meditsiiniseadme turule laskmisest, mida peetakse uueks in vitro diagnostikameditsiiniseadmeks. [kehtetu alates EUDAMDED-i rakendamisest] (3) Kehtetu. (31) Iga isik, kes teeb Eestis kättesaadavaks professionaalselt tellimusmeditsiiniseadet, I, II a, II b või III riskiklassi meditsiiniseadet, teavitab sellest Terviseametit kümne päeva jooksul seadme esmakordsest levitamisest või professionaalse kasutamise alustamisest arvates. (32) Tervishoiuasutus, mis valmistab meditsiiniseadet (sh in vitro diagnostikameditsiiniseadet), mida kasutatakse ainul valmistaja asukohas, esitab Terviseametile kogu asjakohase lisateabe selle seadme kohta. Esitatav teave on reguleeritud määruses (EL) 2017/745. Tervishoiuasutus on kohustatud lubama Terviseametil on õigus piirata mõnda kindlat tüüpi seadmete valmistamist ja kasutamist ning Terviseametile võimaldatakse juurdepääs tervishoiuasutusele tema tegevuse kontrollimiseks. (33) Ümberpakendamise kavatsusest teavitab levitaja Terviseametit 28 päeva enne ümberpakendamist vastavalt määruse (EL) 2017/745 korrale. (34) Nõuete vastavuse kontrollimiseks tasuta näidiste tellimiseks peab tellijal olema Terviseameti luba. (35) Kui Terviseametile esitatud andmed on puudulikud või ei vasta nõuetele, on Terviseametil õigus peatada meditsiiniseadme müük või levitamine ajani, kuni puudused on kõrvaldatud. (4) Kehtetu. (5) Meditsiiniseadme turule laskmisest, kasutuselevõtust, esmakordsest levitamisest ja esmakordsest professionaalsest kasutamisest ning meditsiiniseadmel tehtud olulisest muudatusest teavitamise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. 21.2. MSS § 28 tunnistatakse kehtetuks, sest see on määrusega reguleeritud. 21.3. Muuta ja sõnastada MSS § 30 järgmiselt: „§ 30. Andmete kättesaadavus ja edastamine Euroopa meditsiiniseadmete andmepanka (1) Käesoleva seaduse § 29 lõikes 1 nimetatud andmekogu andmete alusel edastab Terviseamet regulaarselt Euroopa meditsiiniseadmete andmepanka järgmised andmed: 1) andmed Eesti kaudu Euroopa Majanduspiirkonna turule lastud meditsiiniseadmete ja 8/16 nende tootjate kohta; 2) andmed vastavussertifikaatide kohta; 3) andmed meditsiiniseadmete ohujuhtumite kohta kooskõlas Euroopa ohujuhtumist teavitamise süsteemi nõuetega, muu hulgas andmed seadmete müügilt kõrvaldamise, nende müügi keelustamise või piiramise kohta. (11) Alates Euroopa Liidu elektroonilise infosüsteemi valmimisest ja täieliku rakendamisest teavitab iga isik, kelle registreeritud asukoht on Eestis ja kes on vastavalt määrusele (EL) 2017/745 tootja või kellele laieneb tootja kohustused, läbi EUDAMED-i nendest toodetest, mille suhtes on tal tootja kohustused. (2) Terviseamet tagab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete kättesaadavuse Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriikide pädevatele asutustele. Alates EUDAMED-i rakendusest teeb seda tootja kohustustes olev isik. (3) Andmete edastamisse kaasatud isikud tagavad saadud andmete konfidentsiaalsuse.“ 22. Terviseamet palub SoM võtta MSS üle järgmised määruse (EL) 2017/745 (siit edaspidi MDR) ja määruse (EL) 2017/746 (siit edaspidi IVDR) sätted tagamaks õigusselgust. Need punktid on jäetud liikmesriikide otsustada ja Terviseamet ei näe, et käesoleva eelnõuga oleks nende punktide kohta otsuseid tehtud: 1. Tervishoiusüsteemiga seotud sätted: 1.1. MDR artikkel 1 (15)/IVDR artikkel 1(9) Käesolev määrus ei mõjuta siseriiklikke õigusnorme, millega kehtestatakse terviseteenuste ja meditsiiniteenuste korraldamise, kättesaadavaks tegemise ja rahastamise nõuded, näiteks nõue, et teatavaid seadmeid võib väljastada üksnes retsepti alusel, et teatavaid seadmeid võivad väljastada või kasutada üksnes teatavad tervishoiutöötajad või tervishoiuasutused või et nende kasutamisega peab kaasnema spetsiifiline professionaalne nõustamine. 1.2. IVDR artikkel 4 Geneetiline teave, nõustamine ja teadev nõusolek 1. Liikmesriigid tagavad, et kui isikute puhul kasutatakse geenitesti Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/24/EL ( 1 ) artikli 3 punktis a määratletud tervishoiuteenuse kontekstis ning diagnoosimise, ravi parandamise, prognoosimise või sünnieelse uuringu meditsiinilistel eesmärkidel, antakse uuritavale isikule või vajaduse korral tema seaduslikule esindajale asjakohast teavet geenitesti olemuse, tähenduse ja mõjude kohta, nagu on asjakohane. 2. Liikmesriigid tagavad seoses lõikes 1 osutatud kohustustega eelkõige asjakohase juurdepääsu nõustamisele, juhul kui kasutatakse geeniteste, mis annavad teavet geneetilise eelsoodumuse kohta meditsiinilisteks seisunditeks ja/või haigusteks, mida teaduse ja tehnoloogia olukorda arvesse võttes peetakse üldiselt ravimatuks. 3. Lõiget 2 ei kohaldata juhul, kui geenitest kinnitab sellise meditsiinilise seisundi ja/või haiguse diagnoosi, mille olemasolu on uuritava isiku puhul juba teada, või juhul, kui kasutatakse sobivusdiagnostikaseadet. 4. Käesolev artikkel ei takista liikmesriikidel võtta vastu või säilitada riiklikul tasandil meetmeid, mis on patsienti rohkem kaitsvad, spetsiifilisemad või käsitlevad teadvat nõusolekut. 1.3. MDR artikkel 18(2) Liikmesriigid nõuavad, et tervishoiuasutused teeksid lõikes 1 osutatud teabe sellele kiiret juurdepääsu võimaldava vahendi abil kättesaadavaks igale siirdatud seadmega patsiendile koos implantaadi kaardiga, mis sisaldab nende identifitseerimisandmeid. 9/16 1.4. MDR/IVDR artikkel 5(5) 5. Välja arvatud I lisas sätestatud asjakohased üldised ohutus- ja toimivusnõuded, ei kohaldata käesolevas määruses sätestatud nõudeid seadmete suhtes, mis on valmistatud ja mida kasutatakse ainult liidus asuvates tervishoiuasutuses, kui täidetud on kõik järgmised tingimused: Liikmesriigid võivad nõuda, et sellised tervishoiuasutused esitaksid pädevale asutusele kogu asjakohase lisateabe selliste nende territooriumil valmistatud ja kasutatavate seadmete kohta. Liikmesriikidele jääb õigus piirata mõnda kindlat tüüpi seadmete valmistamist ja kasutamist ning neile võimaldatakse juurdepääs tervishoiuasutustele nende tegevuse kontrollimiseks. 1.5. MDR 27 (9)/IVDR 24 (9) Tervishoiuasutused säilitavad ja hoiavad alles, eelistatavalt elektrooniliselt, nende tarnitud või neile tarnitud seadmete UDIsid, kui need seadmed on III klassi siirdatavad seadmed. Muude kui III klassi siirdatavate seadmete puhul innustavad liikmesriigid tervishoiuasutusi säilitama ja alles hoidma, eelistatavalt elektrooniliselt, neile tarnitud seadmete UDIsid ning võivad neilt kõnealuste UDIde säilitamist ja alleshoidmist nõuda. Liikmesriigid innustavad tervishoiutöötajaid säilitama ja alles hoidma, eelistatavalt elektrooniliselt, neile tarnitud seadmete UDIsid ning võivad neilt kõnealuste UDIde säilitamist ja alleshoidmist nõuda. 2. Kutsealane kvalifikatsioon 2.1. MDR artikkel 2 definitsioon 3: 3) „tellimusmeditsiiniseade“– igasugune eritellimusel vastavalt siseriiklikule õigusele oma kutsekvalifikatsiooni alusel volitatud isiku vastutusel konkreetsete omaduste alusel väljastatud retsepti alusel valmistatud seade, mis on mõeldud kasutamiseks üksnes konkreetsele patsiendile ja mis vastab nimetatud isiku konkreetsele seisundile ja vajadustele. 2.2. MDR artikkel 15 (1) / IVDR artikkel 15 (1) Tootja organisatsioonis peab olema vähemalt üks õigusnormidele vastavuse tagamise eest vastutav isik, kellel on vajalikud eriteadmised meditsiiniseadmete valdkonnas. Vajalikke eriteadmisi tõendatakse ühega järgmistest kvalifikatsioonidest: a)diplom, tunnistus või muu ametlik kvalifikatsioonitõend, mis antakse pärast ülikooli või asjaomase liikmesriigi poolt samaväärseks tunnistatud õpingute lõpetamist õigusteaduse, meditsiini, farmaatsia, inseneriteaduste või muus asjakohases teadusvaldkonnas, ning vähemalt üks aasta erialast töökogemust meditsiiniseadmetega seotud regulatiivses või kvaliteedijuhtimissüsteemide valdkonnas; b) neli aastat erialast töökogemust meditsiiniseadmetega seotud regulatiivses või kvaliteedijuhtimissüsteemide valdkonnas. MDR sätestab lisaks: Ilma et see piiraks kutsekvalifikatsiooni käsitlevate siseriiklike sätete kohaldamist, võivad tellimusmeditsiiniseadmete tootjad tõendada esimeses lõigus osutatud vajalikke eriteadmisi vähemalt kaheaastase erialase töökogemusega asjakohases tootmisharus. 2.3. MDR artikkel 6 (2) /IVDR artikkel 6 (2) Ilma et see piiraks meditsiinialast kutsetegevust reguleeriva siseriikliku õiguse kohaldamist, peab seade, mida ei ole lastud turule, vaid kasutatakse äritegevuse käigus kas tasulise või tasuta diagnostika- või raviteenuse pakkumiseks direktiivi (EL) 2015/1535 artikli 1 lõike 1 punktis b määratletud infoühiskonna teenuste vahendusel või muude 10/16 sidevahendite abil otse või vahendajate kaudu liidus asuvatele füüsilistele või juriidilistele isikutele, vastama käesoleva määruse nõuetele. 2.4. Kutsekvalifikatsioonile on nõuded ka kliiniliste uuringu/toimivuse uuringute sätete juures. 3. Tööstusega seotud küsimused 3.1. MDR artikkel 10 (16) / IVDR artikkel 10 (15) Füüsilised ja juriidilised isikud võivad kooskõlas kohaldatava liidu ja siseriikliku õigusega nõuda defektse seadme põhjustatud kahju hüvitamist. Tootjatel peavad olema seadme riskiklassi ja tüübiga ning ettevõtte suurusega proportsionaalsed meetmed, et tagada piisavad rahalised vahendid seoses nende potentsiaalse vastutusega direktiivi 85/374/EMÜ kohaselt, ilma et see piiraks rangemaid kaitsemeetmeid siseriikliku õiguse kohaselt. 3.2. MDR artikkel 30 (2)/ IVDR artikkel 27 (2) 2. Liikmesriigid võivad säilitada või kehtestada siseriiklikud sätted nende territooriumil kättesaadavaks tehtud seadmete levitajate registreerimise kohta . 3.3. Kuna meil on defineeritud keele nõue ainult kasutusjuhendile, siis me võiksime/peaksime seda täpsustama ka teiste kohtade juurde, kus liikmesriik saab keelenõudeid kohaldada nt tehniline dokumentatsioon, ainult prof kasutamisele mõeldud seadmete kasutusjuhend, kliinilise uuringu taotluse materjalid, ohujuhtumiga seotud lõplikud vormid, kliinilise hinnangu kokkuvõtted jne. See kõik on eelnõus jäetud reguleerimata. 4. Ühekordselt kasutatavad meditsiiniseadme ja nende taastöötlus (re-steriliseerimine) 4.1. MDR artikkel 17 (1) Ühekordselt kasutatavate seadmete taastöötlemine ja edasine kasutamine võib toimuda ainult siis, kui see on liikmesriigi õigusega lubatud, ja vastavalt käesolevale artiklile. 4.2. MDR artikkel 17 (3) Erandina lõikest 2 võivad liikmesriigid ühekordselt kasutatavate seadmete puhul, mis taastöödeldakse ja mida kasutatakse tervishoiuasutuses, otsustada mitte kohaldada ühtegi käesolevas määruses tootjate kohustusi käsitlevat sätet, tingimusel et nad tagavad, et: ..... Liikmesriigid innustavad tervishoiuasutusi ja võivad neilt nõuda, et nad annaksid patsientidele teavet taastöödeldud seadmete kasutamise kohta tervishoiuasutuses ja vajaduse korral muud asjakohast teavet selle taastöödeldud seadme kohta, millega patsiente ravitakse. 5. Teavitatud asutused 5.1. MDR/IVDR LISA VII (1.1.1) Iga teavitatud asutus luuakse vastavalt liikmesriikide õigusaktidele või selle kolmanda riigi seadustele, kellega liit on sõlminud vastava kokkuleppe. Teavitatud asutuse juriidilise isiku staatus dokumenteeritakse täielikult. Sellised dokumendid peavad sisaldama teavet omanike kohta ja füüsiliste või juriidiliste isikute kohta, kes teavitatud asutusi kontrollivad. 5.2. MDR/IVDR LISA VII (1.4.1) Teavitatud asutused peavad võtma endale asjakohase vastutuskindlustuse seoses oma vastavushindamistoimingutega, välja arvatud juhul, kui vastutust kannab asjaomane liikmesriik vastavalt siseriiklikele õigusaktidele või kui see liikmesriik vastutab otseselt vastavushindamise eest. 5.3. MDR põhjendus 55 / IVDR põhjendus 51: 11/16 Võttes eelkõige arvesse liikmesriikide vastutust tervishoiuteenuste ja arstiabi korraldamisel ja kättesaadavaks muutmisel, peaks liikmesriikidel olema lubatud kehtestada täiendavaid nõudeid oma territooriumil registreeritud ning seadmete vastavushindamise jaoks määratud teavitatud asutustele, kuivõrd tegu on küsimustega, mida käesoleva määrusega ei reguleerita. Selliselt kehtestatud täiendavad nõuded ei peaks piirama konkreetsemaid horisontaalseid liidu õigusakte teavitatud asutuste ja nende võrdse kohtlemise kohta. 5.4. MDR/IVDR LISA XII sertifikaatide minimaalne sisu: teavitatud asutuse õiguslikult siduv allkiri vastavalt kohaldatavale siseriiklikule õigusele. 6. Kliinilised uuringud/ toimuvusse uuringud 6.1. MDR artikkel 62 /IVDR artikkel 58 Punkt 3. Kliiniliste uuringute suhtes kohaldatakse teaduslikku ja eetilist hindamist. Eetilise hindamise teeb eetikakomitee kooskõlas siseriikliku õigusega. Liikmesriigid tagavad, et eetikakomiteepoolse läbivaatamise menetlused on vastavuses käesolevas määruses sätestatud kliinilise uuringu loataotluse hindamise menetlustega. Eetilises läbivaatamises osaleb vähemalt üks tavakasutaja. Punkt 4. ...kliinilise uuringu võib teha ainult juhul, kui täidetud on kõik järgmised tingimused: b) siseriikliku õiguse kohaselt loodud eetikakomitee ei ole esitanud kliinilise uuringu kohta negatiivset arvamust, mis on asjaomase liikmesriigi õiguse kohaselt kehtiv terves selles liikmesriigis; j) uuringus osalejatele antava arstiabi eest vastutab nõuetekohase ettevalmistusega arst või, kui see on asjakohane, nõuetekohase ettevalmistusega hambaarst või muu isik, kellele on vastavalt siseriiklikule õigusele antud õigus pakkuda asjaomast ravi patsientidele kliinilise uuringu tingimuste kohaselt; punkt 6. Uurija on isik, kellel on eriala, mis annab asjaomases liikmesriigis õiguse tegutseda uurijana tulenevalt vajalikest teaduslikest teadmistest ja kogemusest patsientide ravi alal. Muul kliinilise uuringu tegemisega seotud personalil peab olema oma ülesannete täitmiseks vajalik haridus, koolitus või kogemus asjakohases meditsiinivaldkonnas või kliiniliste uuringute metoodikas. 6.2. MDR artikkel 70 7. Sponsor võib kliinilist uuringut alustada järgmistel tingimustel : a) I klassi uuritavate seadmete või IIa ja IIb klassi mitteinvasiivsete seadmete puhul, kui siseriikliku õigusega ei ole ette nähtud teisiti, kohe pärast lõikes 5 osutatud taotluse kinnitamise kuupäeva, ning tingimusel et asjaomase liikmesriigi eetikakomitee ei ole esitanud kliinilise uuringu kohta siseriikliku õiguse kohaselt terves liikmesriigis kehtivat negatiivset arvamust; b) muude kui punktis a osutatud uuritavate seadmete puhul kohe kui asjaomane liikmesriik on teatanud sponsorile oma loast ja tingimusel et asjaomase liikmesriigi eetikakomitee ei ole esitanud kliinilise uuringu kohta siseriikliku õiguse kohaselt terves liikmesriigis kehtivat negatiivset arvamust. Liikmesriik teatab sponsorile loa andmisest 45 päeva jooksul pärast lõikes 5 osutatud kinnitamise kuupäeva. Liikmesriik võib pikendada seda tähtaega veel 20 päeva võrra, et konsulteerida ekspertidega. 6.3. MDR LISA XV/IVDR Lisa XIV 4.2 Vajaduse korral vastavalt siseriiklikule õigusele asjaomase eetikakomitee või asjaomaste eetikakomiteede arvamuse või arvamuste koopia. Kui eetikakomitee või eetikakomiteede arvamus või arvamused ei ole vastavalt siseriiklikule õigusele taotluse 12/16 esitamise ajal nõutavad, esitatakse arvamuse või arvamuste koopia niipea, kui see on kättesaadav. 6.4. MDR artikkel 71/IVDR artikkel 67 Liikmesriigid hindavad, kas kliiniline uuring on kavandatud selliselt, et uuringus osalejate või kolmandate isikute võimalikud jääkriskid peale riski minimeerimise meetmete kohaldamist on põhjendatud võrreldes eeldatava kliinilise kasuga . Kohaldatavaid ühtseid kirjeldusi või harmoneeritud standardeid arvesse võttes analüüsivad nad eelkõige: 6.5. MDR põhjendus 65 / IVDR põhjendus 67 Kliinilise uuringu tegemise taotluse hindamisega seotud asjakohase asutuse kindlaksmääramine ning eetikakomiteede kaasamise korraldamine kliinilisele uuringule loa andmise tähtaja jooksul vastavalt käesolevas määruses sätestatule tuleks jätta selle liikmesriigi ülesandeks, kus kliinilist uuringut hakatakse tegema. Need otsused on iga liikmesriigi siseriikliku korralduse küsimus. Sellega seoses peaksid liikmesriigid tagama tavakasutajate, eelkõige patsientide ja patsientide organisatsioonide kaasamise. Lisaks peaksid nad kindlustama vajalike oskusteadmiste olemasolu. 6.6. MDR artikkel 82 Kliiniliste uuringute puhul, mida ei tehta ühelgi artikli 62 lõikes 1 loetletud eesmärgil, järgitakse artikli 62 lõigete 2 ja 3, artikli 62 lõike 4 punktide b, c, d, f, h ja l ning artikli 62 lõike 6 sätteid [...] Selleks et kaitsta sellistes kliinilistes uuringutes osalejate õigusi, ohutust, väärikust ja heaolu, mida ei tehta ühelgi artikli 62 lõikes 1 loetletud eesmärgil, ning selliste uuringute teaduslikku ja eetilist terviklikkust, määrab iga liikmesriik kindlaks asjaomase liikmesriigi jaoks asjakohased lisanõuded selliste uuringute tegemiseks. 6.7. Teadev nõusoleku vorm ( MRD artiklid 63-65 / IVDR artiklid 59-61) Teave, mis antakse uuringus osalejale või, kui osaleja ei ole võimeline teadvat nõusolekut andma, tema seaduslikule esindajale ning mille eesmärk on saada teadev nõusolek, peab... c) olema antud eelnevas vestluses uuringumeeskonna liikmega, kellel on siseriikliku õiguse alusel nõuetekohane kvalifikatsioon 6.8. Puudub „seadusliku esindaja“ definitsioon Piiratud teovõimega isikud, alaealised, rasedad naised ja imetavad naised vajavad erikaitsemeetmeid. Siiski peaks piiratud teovõimega isikute ja alaealiste seadusliku esindaja kindlaksmääramine jääma liikmesriikide ülesandeks. Kliiniliste uuringute määruses (539/2014, CTR) võiks see toodud olla. 6.9. Puudub „Piiratud teovõimega isiku“ definitsioon, mis siiski on toodud CTR-is. 6.10. IVDR artikkel 60 (3) Lõike 1 punkti g alapunkt ii ei piira rangemate siseriiklike sätete kohaldamist, millega keelatakse selliste toimivusuuringute läbiviimine piiratud teovõimega isikutega, mille puhul ei ole teaduslikku alust eeldada, et toimivusuuring toob osalejale otsest kasu, mis on suurem kui uuringuga seotud riskid ja koormus. 6.11. MDR artikkel 63 (7) / IVDR artikkel 59 (7) Käesolev määrus ei piira siseriikliku õiguse kohaldamist, milles sisaldub nõue, et alaealine, kes on võimeline kujundama oma arvamust ja hindama talle antavat teavet, peab lisaks tema seadusliku esindaja teadvale nõusolekule ka ise andma nõusoleku kliinilises uuringus osalemiseks. NB alaealise definitsiooni ei ole toodud aga vaadates MDR artikkel 65 (1) (i)/ IVDR artikkel 61 (1) (i) kui alaealine isik omandab kliinilise uuringu jooksul siseriikliku õiguse 13/16 kohase teovõime, et anda teadev nõusolek, tuleb temalt saada selgesõnaline teadev nõusolek enne, kui kõnealune osaleja jätkab kliinilises uuringus osalemist. (alaealine on defineeritud CTR-is „alaealine” — isik, kes asjaomase liikmesriigi õigusaktide järgi ei ole veel vanuse poolest õiguslikult pädev teadva nõusoleku andmiseks). 6.12. IVDR artikkel 62 Lõike 1 punkti g alapunkt ii ei piira rangemate siseriiklike sätete kohaldamist, millega keelatakse selliste toimivusuuringute läbiviimine alaealistega, mille puhul ei ole teaduslikku alust eeldada, et toimivusuuring toob osalejale otsest kasu, mis on suurem kui uuringuga seotud riskid ja koormus. 6.13. MDR artikkel 67 / IVDR artikkel 63 Liikmesriigid võivad kasutada lisameetmeid kohustuslikku sõjaväeteenistust sooritavate isikute puhul, isikute puhul, kellelt on võetud vabadus, isikute puhul, kes ei saa kliinilistes uuringutes osaleda kohtuotsuse tõttu, või hooldusasutustesse paigutatud isikute puhul. 6.14. MDR artikkel 69 / IVDR artikkel 65 1. Liikmesriigid tagavad, et nende territooriumil tehtud kliinilises uuringus osalejale uuringus osalemise tõttu tekkinud mis tahes kahju hüvitamiseks on kehtestatud süsteem kindlustuse, tagatise või sarnase korraldusega, mis on samaväärne oma otstarbe poolest ning vastab riski olemusele ja ulatusele . 2. Sponsor ja uurija kasutavad lõikes 1 osutatud süsteemi sellele liikmesriigile sobivas vormis, kus kliinilist uuringut tehakse. 6.15. MDR põhjendus 66 Kui kliinilise uuringu käigus on uuringus osaleja kannatanud kahju, mille tulemusel võetakse uurija või sponsor tsiviil- või kriminaalvastutusele, peaksid vastutuse tingimused, sh põhjuslikkuse küsimused ning kahju ja karistuse määrad, olema sellisel juhul reguleeritud siseriikliku õigusega. 7. Konfidentsiaalsus 7.1. MSR artikkel 109/ IVDR artikkel 102 Kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti ja ilma et see piiraks konfidentsiaalsust käsitlevate kehtivate siseriiklike õigusnormide ja liikmesriikide tavade kohaldamist, järgivad kõik käesoleva määruse kohaldamises osalevad isikud oma ülesannete täitmise käigus saadud teabe ja andmete konfidentsiaalsuse põhimõtet, et kaitsta: 7.2. MDR/IVDR LISA VII (1.3.1) Teavitatud asutustel peavad olema dokumenteeritud menetlused, millega tagatakse, et nende töötajad, komiteed, tütarettevõtjad, alltöövõtjad ja kõik nendega seotud asutused või väliste asutuste töötajad austavad vastavushindamistoimingute teostamise käigus saadud teabe konfidentsiaalsust, välja arvatud juhul, kui avalikustamine on seadusega nõutud. 7.3. MDR/IVDR LISA VII (1.3.2) Teavitatud asutuse töötajad peavad hoidma käesoleva määruse või seda jõustava siseriikliku õigusakti sätete kohaste ülesannete täitmisel ametisaladust, välja arvatud teabevahetus teavitatud asutuste eest vastutavate asutuste, meditsiiniseadmete pädevate asutustega liikmesriikides või komisjoniga. Tagatakse omandiõiguste kaitse. Teavitatud asutustel peavad olema dokumenteeritud menetlused käesoleva punkti nõuete osas. 8. Andmete kaitse 14/16 8.1. MDR artikkel 110 / IVDR artikkel 102 Liikmesriigid kohaldavad käesoleva määruse alusel liikmesriikides teostatava isikuandmete töötlemise suhtes GDPR-i (määruses on viide direktiivile 65/46/EÜ). 8.2. MDR artikkel 10 (14) /IVDR artikkel 10 (13) Kui pädev asutus arvab või tal on põhjust arvata, et seade on põhjustanud kahju, siis hõlbustab ta taotluse korral esimeses lõigus osutatud teabe ja dokumentatsiooni esitamist võimalikule vigastatud patsiendile või kasutajale ning, kui see on asjakohane, patsiendi või kasutaja õigusjärglasele, patsiendi või kasutaja ravikindlustusseltsile või muudele patsiendile või kasutajale tekitatud kahjust mõjutatud kolmandatele isikutele, ilma et see piiraks andmekaitset käsitlevate õigusnormide kohaldamist, välja arvatud juhul, kui avaldamine teenib ülekaalukaid üldisi huve, ilma et see piiraks intellektuaalomandi õiguste kaitset. 8.3. MDR artikkel 62 (5)/IVDR artikkel 58 (6) Uuringus osaleja või tema seaduslik esindaja, kui osaleja ei ole võimeline andma teadvat nõusolekut, võib lõpetada kliinilises uuringus osalemise kahju kandmata ja selgitusi andmata igal ajal, võttes tagasi oma teadva nõusoleku. Ilma et see piiraks GDPR (määruses on viide direktiivile 95/46/EÜ) kohaldamist, ei mõjuta teadva nõusoleku tagasivõtmine enne tagasivõtmist toimunud uuringutegevust ja enne teadva nõusoleku tagasivõtmist saadud andmete kasutamist. 8.4. MDR artikkel 72 (3) Vastavalt vajadusele kas sponsor või uurija talletab, töötleb, käitleb ja säilitab kogu kliinilise uuringuga seotud teabe nii, et selle kohta saab täpselt aru anda, seda saab tõlgendada ja kontrollida, samas kui uuringus osalejaid käsitlevate talletuste ja nende isikuandmete konfidentsiaalsus on kaitstud vastavalt isikuandmete kaitset käsitlevale kohaldatavale õigusele. 9. Haldus 9.1. MDR artikkel 101/IVDR artikkel 96 9.2. MDR artikkel 35/IVRD artikkel 31 Selle ettepaneku tegime ülevalpool! Aga tuleks üle vaadata, kas selline sõnastus on sobiv. Iga liikmesriik, kes kavatseb määrata teavitatud asutuseks vastavushindamisasutuse või kes on määranud teavitatud asutuse, et viia läbi vastavushindamistoiminguid vastavalt käesolevale määrusele, määrab ametiasutuse (edaspidi „teavitatud asutuste eest vastutav asutus“), kes võib siseriikliku õiguse kohaselt koosneda eraldiseisvatest üksustest ning kes vastutab vastavushindamisasutuste hindamise, määramise ja neist teavitamise ning teavitatud asutuste, sealhulgas nende alltöövõtjate ja tütarettevõtjate järelevalve jaoks vajalike menetluste väljatöötamise ja läbiviimise eest. 9.3. MDR artikkel 76 (1)/ IVDR artikkel 72 (1) Kui liikmesriigil, kus kliinilist uuringut tehakse või kavatsetakse teha, on alust arvata, et käesolevas määruses sätestatud nõudeid ei täideta, võib ta oma territooriumil võtta vähemalt ühe või mitu järgmist meedet: a) kliinilise uuringu tegemise loa kehtetuks tunnistada; b) kliinilise uuringu peatada või lõpetada; c) nõuda sponsorilt kliinilise uuringu mis tahes aspektide muutmist. 9.4. MDR artikkel 87 (10) / IVDR artikkel 82 (10) 15/16 Liikmesriigid võtavad asjakohaseid meetmeid, näiteks sihipäraste teavituskampaaniate korraldamine, et julgustada tervishoiutöötajaid, kasutajaid ja patsiente teatama pädevatele asutustele lõike 1 punktis a osutatud võimalikest ohujuhtumitest. Pädevad asutused registreerivad tervishoiutöötajatelt, kasutajatelt ja patsientidelt saadud teated keskselt riiklikul tasandil. 9.5. Täiendavad haldussätted kooskolas riikliku tavaga 9.6. MDR artikkel 59/ IVDR artikkel 54 Erandina artiklist 52 võib pädev asutus asjakohaselt põhjendatud taotluse korral lubada lasta asjaomase liikmesriigi territooriumil turule või võtta seal kasutusele teatava seadme, mille suhtes ei ole läbi viidud kõnealuses artiklis osutatud menetlusi, kuid mille kasutamine on rahvatervise ning patsientide ohutuse või tervise huvides. 9.7. MDR artikkel 111/ IVDR artikkel 104 Käesolev määrus ei piira liikmesriikide võimalust kehtestada käesolevas määruses sätestatud tegevuste eest tasu, tingimusel et tasude suuruse määramine on läbipaistev ja toimub kulude katmise põhimõttel . (eelnõu § 151 ette pandud sõnastus läheb selle artikliga vastuollu.). 10. Varia 10.1. MDR/IVDR selgitus 3 Käesoleva määrusega ei püüta harmoneerida õigusnorme, mis on seotud juba kasutusele võetud meditsiiniseadmete edasise turul kättesaadavaks tegemisega, nt kasutatud seadmete müügi kontekstis. 10.2. MDR artikkel 113/ IVDR artikkel 106 Liikmesriigid kehtestavad õigusnormid käesoleva määruse sätete rikkumise korral kohaldatavate karistuste kohta ja võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada nende rakendamine. Nimetatud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Liikmesriigid teatavad need õigusnormid ja meetmed komisjonile hiljemalt 25. veebruariks 2020 ja teavitavad komisjoni viivitamata kõikidest neid norme ja meetmeid mõjutavatest hilisematest muudatustest. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Merili Sikk jurist Merili Sikk 5683 3656 [email protected] 16/16
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel