Partnership Agreement
for
donor partnership projects
between
MINISTRY OF JUSTICE OF THE REPUBLIC OF ESTONIA
Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn
Registration number: 70000898
Represented by: Tõnis Saar, Secretary General
hereinafter referred to as the “Project Promoter”
and
OSLO POLICE DISTRICT
Grønlandsleiret 44, 0190 Oslo
Organisation number: 961398142
Represented by: Bjørn Eirik Vandvik, Acting Chief of Police
hereinafter referred to as the “Project Partner”
hereinafter referred to individually as a “Party” and collectively as the “Parties”
for the implementation of the Project “Establishment of Specialised Youth Justice Approach”
implemented under the EEA/Norwegian Financial Mechanisms 2014-2021 programme
"Local Development and Poverty Reduction"
1
2
PREAMBLE:
The EEA and Norway Grants represent the contribution of Iceland and Liechtenstein and
Norway to reducing economic and social disparities in Europe and to strengthening
bilateral relations with 15 EU member states in Northern, Central and Southern Europe.
SUMMARY
Being in contact with the criminal justice system can have an impact on a young person’s
life. Over-involvement with the juvenile justice system, and ineffective response or
inadequate support by the system may increase the likelihood of reoffending, secondary
or repeated victimization and exclusion from social and education system. The predefined
project of the Estonian Ministry of Justice “Establishment of Specialised Youth Justice
Approach” will support a specialized juvenile justice approach in practice to ensure
minimal negative effects for youth and support positive development.
Within the framework of this cooperation agreement, the aim is to provide consultation
and training to Estonian police officers and their immediate cooperation partners with
regard to cooperation models in effect in Oslo Police District as well as guide Estonian
colleagues to use effective conversation with youth, as practiced by police officers
working with young offenders in Oslo.
It is planned to organise 3 study visits for Estonian specialists to Oslo and 3 seminars in
Estonia during which Norwegian colleagues can introduce their practice and train
Estonian police officers to use the effective conversation method with young offenders.
IT IS AGREED AS FOLLOWS:
Article 1 – Scope and objectives
1. This Partnership Agreement (hereinafter referred to as the “Agreement”) defines the
rights and obligations of the Parties and sets forth the terms and conditions of their
cooperation in the implementation of the project “Establishment of Specialised Youth
Justice Approach” (hereinafter referred to as the “Project”) as described and defined in
Annex I “List of activities”.
2. The Parties shall act in accordance with the legal framework of Norwegian Financial
Mechanism 2014-2021, namely with the Regulation on the implementation of the EEA and
Norwegian Financial Mechanism 2014-2021 (hereinafter referred to as the “Regulation”).
The Parties expressly acknowledge to have access to and to be familiar with the content of
the Regulation.
3. Any Annexes to this Agreement constitute an integral part of the Agreement. In case of
inconsistencies between the Annexes and the Agreement, the latter shall prevail.
3
Article 2 – Entry into force and duration
1. This Agreement shall enter into force on the date of the last signature by the Parties. The
partnership between the Parties in implementing all the activities in Annex I will start as of
the date of the signature of the project contract between the Project Promoter and Estonian
Ministry of Social Affairs (hereinafter referred to as the “Programme Operator”) for the pre-
defined project “Establishment of Specialised Youth Justice Approach”. It shall remain in
force until the Project Partner has discharged in full its obligations towards the Project
Promoter as defined in this Agreement or until termination of the Agreement as stipulated
by this Agreement.
Article 3 – Main roles and responsibilities of the Parties
1. The Parties shall take all appropriate and necessary measures to ensure fulfilment of the
obligations and objectives arising out of this Agreement.
2. The Parties shall carry out their respective obligations with efficiency, transparency and
diligence. They shall keep each other informed about all matters of importance to the overall
cooperation and the implementation of the activities to be performed. They shall act in good
faith in all matters and shall, at all times, act in the interest of the Programme and the Project.
3. The Parties shall make available sufficient and qualified personnel, which shall carry out
their work with the highest professional standard. While carrying out the assignment under
this Agreement, the personnel and entities engaged by either Party shall comply with the
laws of the respective countries.
4. The Parties shall carry out the project activities as described in Annex I "List of activities"
to this agreement. The contents and/or timing of activities contained in Annex I may be
subject to change upon agreement between the Parties.
4. Should any of the Parties not have appropriate specialists during the implementation of
any of the activities defined in Annex I, they can invite outside specialists/partners which
can occur only after the approval of the other Party.
5. Whenever in the performance of their assignments under this Agreement the Parties’
personnel are on the premises of the other Party, or at any other location in the other Party’s
country on request of such Party, that Party shall ensure that such premises and locations
comply with all applicable national health, safety and environmental laws and standards.
The Parties shall take all necessary precautions to prevent the occurrence of any injury to
persons or damage to the property of the other Party in connection with the implementation
of the Project. Further provisions on safety and other relevant personnel-related issues may
be included for specific project activities upon agreement between the Parties.
6. Each Party shall appoint a Project Manager who shall have operational responsibility for
the implementation of the Project as well as serve as contact point for all exchanges of
communication, documentation and materials between the Parties. Notices related to the
4
Agreement shall be forwarded to the other Party via the contact details specified in the
Agreement. Each Party is obliged to immediately inform the other Party about changes in
contact details.
Article 4 – Rights and obligations of the Project Promoter
1. The Project Promoter is responsible for the overall coordination, management and
implementation of the Project in accordance with the regulatory and contractual framework
specified herein. It assumes sole responsibility for the successful implementation of the
Project towards the Programme Operator. By signing the Agreement, the Project Partner
authorises the Project Promoter to represent it in communication with the Programme
Operator regarding any issues related to the Project implementation.
2. The Project Promoter undertakes to, inter alia:
(a) ensure the correct and timely implementation of the Project’s activities;
(b) promptly inform the Project Partner on all circumstances that may have a negative
impact on the correct and timely implementation of any of the Project’s activities, and
of any event that could lead to a temporary or final discontinuation or any other
deviation of the Project;
(c) provide the Project Partner with access to all available documents, data, and
information in its possession that may be necessary or useful for the Project Partner to
fulfil its obligations; in cases where such documents, data and information are not in
English, it shall provide an English translation thereof when so requested by the
Project Partner;
(d) provide the Project Partner with a copy of the signed Project Contract, including any
subsequent amendments thereof as of their entry into force;
(e) consult the Project Partner before submission of any request for amendment of the
Project Contract to the Programme Operator that may affect or be of interest for the
Project Partner’s role, rights and obligations hereunder;
(f) prepare and submit in a timely manner to the Programme Operator interim project and
financial reports in connection with the payment claims, in compliance with the
Programme Agreement and the Project Contract so as to meet the payment deadlines
towards the Project Partner as stipulated in this Agreement;
(g) transfer to the Project Partner’s nominated bank account all payments due by the set
deadlines;
(h) ensure that the Project Partner promptly receives all assistance it may require for the
performance of its tasks.
3. The Project Promoter is not liable for the damages and injuries incurred by the Project
Partner, staff of the Project or the target group during the Project implementation, and in
such cases the Project Promoter shall not satisfy claims for compensation.
4. In compliance with the requirements in the relevant laws and regulations, the Project
Promoter undertakes to ensure security and protection of the personal data and sensitive
information received from the Project Partner through its documents
5
Article 5 – Rights and obligations of the Project Partner
1. The Project Partner is responsible for the performance of the activities and tasks assigned
to it in accordance with this Agreement and Annex I “List of activities”.
2. In addition to the above obligations, the Project Partner shall:
(a) promptly inform the Project Promoter on relevant circumstances that may have an
impact on the correctness, timeliness and completeness of its performance;
(b) provide the Project Promoter with all information necessary for the preparation of any
reports due by the Project Promoter to the Programme Operator within the deadlines
and according to the reporting forms set by the Project Promoter;
(c) immediately inform the Project Promoter of any cases of suspected or actual fraud,
corruption or other illegal activity that come to its attention, at any level or any stage
of implementation of the Project;
(d) keep all supporting documents regarding the Project, including the incurred
expenditure, either in the form of originals or in versions certified to be in conformity
with the originals on commonly accepted data carriers, for at least until 31 December
2028;
(e) provide timely any bodies carrying out mid-term or ex-post evaluations of the
Programme, as well as any monitoring, audits and on the spot verifications on behalf
of the Norwegian Financial Mechanism any document or information necessary to
assist with the evaluation;
(f) effectively participate in promoting the objectives, activities and results of the
Financial Mechanism as well as the Donor’s contribution to reducing economic and
social disparities in the European Economic Area.
Article 6 – Project budget and eligibility of expenditures
1. The detailed total Project budget, the budget share of each Party as well as the allocation
of the budget, amongst the activities to be performed by each Party is fixed in Annex II. The
budget is based on estimated costs and may be subject to change in agreement between the
Parties, upon the approval of the Program Operator.
2. Expenditures incurred by the Project Partner must be in line with the general rules on
eligibility of expenditure contained in the Regulation, specifically Chapter 8 thereto.
3. Indirect costs shall be claimed by the application of Article 8.5.1.c – A flat rate of up to
15% of direct eligible staff costs, without there being a requirement for the Programme
Operator to perform a calculation to determine the applicable rate.
Article 7 – Financial management and payment arrangements
6
1. Payment of the project grant share to the Project Partner shall primarily take the form of
reimbursement of incurred expenditure (interim payments). Secondarily, advance payment
may be agreed to between the Parties where it is deemed relevant and necessary for the
Project Partner to carry out its obligations.
2. Interim payments shall be paid based on reimbursement claims made by the Project
Partner. The Project Partner shall submit its claims for reimbursement in the form of
receipted invoices, or alternatively by accounting documents of equivalent probative value,
within the following periodical dates: March 1, September 1. The Project Manager shall
confirm that the claimed expenditures are in accordance with the principles and rules set
forth in this Agreement.
3. Interim payments to the Project Partner shall, subject to Article 7.2, be made within 30
working days from receipt of the Partner's claim.
4. Advance payment to the Project Partner shall be made no later than 10 days of the
crediting of the advance payment from the Programme to the Project Promoter’s bank
account.
5. All amounts shall be denominated in euro. Conversion from national currencies to euro
shall be determined by the valid exchange as recorded by the European Central Bank for the
date on which the expenditure was incurred. The exchange rate risk shall be borne by the
Project Partner.
6. As agreed by the Parties, the National Criminal Investigation Service (NCIS) will assume
the financial management and payment arrangements for the Project Partner. All costs
supported by the Project Partner will be claimed to Project Promoter via NCIS. NCIS will
also facilitate any clarification requests and communication between the Parties regarding
the claim. The Project Promoter will pay the approved claimed amount to NCIS' account for
further distribution to the Project Partner.
7. Payments to the Project Partner shall be made to NCIS' bank account denominated in euro,
identified as follows:
Bank name: DNB
Address: Postboks 1600 Sentrum, 0021 Oslo, Norway
Account holder: Kripos
Account number: 7694 05 17962
IBAN: NO34 7694 05 17962
BIC/Swift: DNBANOKKXXX
8. Payments shall be deemed to have been made on the date on which the Project Promoter’s
account is debited.
Article 8 – Proof of expenditure
7
1. Costs incurred by the Project Partner shall be supported by receipted invoices or
alternatively by accounting documents of equivalent probative value according to the acting
legislation of the two countries.
2. Proof of expenditure shall be provided by the Project Partner to the Project Promoter to
the extent necessary for the Project Promoter to comply with its obligations to the
Programme Operator.
3. When required, proof of expenditure shall take the form of receipted invoices. The
invoices shall be itemised and verified by the national procedure of the Project Partner, i.e.
audit report by a competent public officer in Norway shall be accepted as sufficient proof
of expenditure incurred. The reimbursement procedure shall not be subjected to additional
requirements imposed by the Project Promoter, e.g. using a template or imposing secondary
verification of expenditure.
4. Indirect costs claimed by the application of a flat rate do not need to be supported by
accounting documents.
Article 9 – Progress and financial reports
The Project Partner shall provide the necessary information when asked by the Project
Promoter when the latter needs to report to the Programme Operator either technically or
financially. The Project Promoter shall by way of this provision ensure that it receives in a
timely manner within ten working days all the necessary information to comply with its
reporting obligations to the Programme Operator. If this turns out to be impossible for the
Project Partner, a new reasonable deadline shall be agreed upon by the Parties.
Article 10 – Audits
Audits are to be carried out in line with Chapter 11 of the Regulations.
Article 11 – Procurement
1. National and EU law on public procurement shall be complied with by the Parties at any
level in the implementation of the Project, in line with the Regulations, Article 8.15.
2. The applicable procurement law is the law of the country in which the procurement is
being carried out.
Article 12 - Conflict of interest
1. The Parties shall take all necessary measures to prevent any situation that could
compromise the impartial and objective performance of the Agreement. Such conflict of
interests could arise in particular as a result of economic interest, political or national
8
affinity, family or emotional ties, or any other relevant connection or shared interest. Any
conflict of interests which could arise during the performance of the Agreement must be
notified to the other Party in writing without delay. In the event of such conflict, the Party
concerned shall immediately take all necessary steps to resolve it.
2. Each Party reserves the right to verify that such measures are adequate and may require
additional measures to be taken, if necessary, within a time limit which it shall set. The
Parties shall ensure that their staff, board and directors are not placed in a situation which
could give rise to conflict of interests. Each Party shall immediately replace any member
of its staff exposed to such a situation.
Article 13 – Confidentiality
1. Both Parties and their employed personnel, be this contractually or nominally engaged,
shall maintain professional secrecy for the duration of this Agreement and for three years
after completion thereof. In this connection, except with the prior written consent of the other
Party or when it is required by law, neither Party nor the personnel employed shall at any
time communicate to any person or entity any information that may adversely affect the
successful implementation of this Agreement. This is without prejudice to any existing
obligations to disclose information to the organs of the Council of Europe, the Financial
Mechanism Office (FMO), Public Authorities of both the Promoter's country and Partner's
country, the Programme Operator, or for auditing purposes.
2. The Parties undertake to preserve the confidentiality of reports, documents and any
information exchanged in pursuance of the present Agreement.
Article 14 - Intellectual property rights
The issue of the intellectual property rights of products prepared during the fulfilment of the
project will be resolved according to the national legislations of the two countries. In every
specific case, however, if it is necessary, an additional annex to this Agreement will be
signed by the Parties.
Article 15 –Liability
1. The financial responsibility of the Project Promoter under this Agreement is limited to the
activities defined in Annex I and respectively to the amount approved by the Programme
(see Annex II – Detailed budget). The Agreement does not provide or imply, directly or
indirectly, any responsibility or liability of the Project Promoter for any other claims for
damages, loss or injury from a third party, which the Project Partner may sustain in
consequence of, or arising out of, the implementation of the Project and the contractual
relationship and/or partnerships entered into by the Project Partner for the purpose of the
Project.
9
2. The grant shall be yielded by the Project Promoter and accepted by the Project Partner on
the understanding that:
a) The grant shall be used and administered in accordance with the financial regulations
and other applicable rules and procedures of the Norwegian Financial Mechanism 2014-
2021;
b) The Project Promoter and Partner commit themselves only within the limits of their
mandate and competence;
c) Extraneous factors beyond the control of the two parties may impede the successful
implementation of the Project in question.
Article 16 – Irregularities
1. Irregularities are defined in accordance with Article 12.2 of the Regulation.
2. In case an irregularity has come to the attention of one Party, that Party shall immediately
inform the other Party thereof in writing.
3. In cases where measures to remedy any such irregularity are taken by the competent
bodies referred to in Chapter 12 of the Regulation, including measures to recover funds, the
Party concerned shall be solely responsible for complying with such measures and returning
such funds to the Programme. The Project Partner shall, in such cases, return the recovered
funds through the Project Promoter.
4. In the event of force majeure, the Party shall be required to comply with the Agreement
as soon as possible. If, due to force majeure circumstances, the fulfilment of the obligations
arising from the Party's Agreement is prevented for more than 2 (two) consecutive months,
the Parties may terminate the Agreement.
Article 17 – Suspension of payments and reimbursement
1. In cases where a decision to suspend payments and/or request reimbursement from the
Project Promoter is taken by the Programme Operator, the National Focal Point or the Donor
State(s), the Project Partner shall take such measures as are necessary to comply with the
decision.
2. For the purposes of the previous paragraph, the Project Promoter shall, without delay,
submit a copy of the decision referred to in the previous paragraph to the Project Partner.
Article 18 – Termination
1. Either Party may terminate this Agreement in the event of a breach by the other Party of
its obligations by serving a three month written notice and without being required to pay
compensation.
10
3. Furthermore, in case of termination of the Project Contract for any reason whatsoever,
the Project Promoter may terminate this Agreement with immediate effect.
4. Each Party may suspend the implementation of all or part of project activities specified
under Annex I with immediate effect, if circumstances (chiefly force majeure) make it too
difficult or dangerous to continue. The suspending Party shall inform the other with a five-
day notice and provide all the necessary details. If the unpredicted conditions are no longer
valid, the two Parties will attempt at resuming the implementation of the project by
exchange of letters.
5. In case of termination of the present Agreement, the Project Partner shall reimburse the
balance of the grant, in the amount not used for the execution of the project, nor committed
for expenses from which the Project Partner cannot reasonably disengage itself. Project
Partner has the right to receive only part of the financing covering eligible costs for already
implemented activities, the costs incurred after expiration of the Agreement are not
covered.
Article 19 - Assignment
1. Neither Party shall have the right to transfer their rights and obligations under this
Agreement without the prior consent of the other Party.
2. The Parties acknowledge that all assignment of rights and obligations under this
Agreement is dependent upon the Programme Operator’s prior consent in accordance with
the provisions of the Project Contract.
3. In case of cooperation with third parties including subcontractors, the Project Partner
shall remain solely responsible to the Project Promoter concerning compliance with its
obligations set out in this Agreement.
Article 20 – Amendments
1. Any amendment to this Agreement, including its Annexes, shall be the subject of a
written agreement concluded by the Parties. The proposal for the annexes will be prepared
by the Party that has initiated the amendment.
Article 21 – Severability
1. If any provision of this Agreement (or part of any provision) is found by any court,
tribunal or other authority of competent jurisdiction to be invalid, illegal or unenforceable,
that provision or part-provision shall, to the extent required, be deemed not to form part of
the Agreement, and the validity and enforceability of the other provisions of the Agreement
shall not be affected.
2. If a provision of this Agreement (or part of any provision) is found illegal, invalid or
unenforceable, the Parties shall negotiate in good faith to amend such provision such that,
11
as amended, it is legal, valid and enforceable and, to the greatest extent possible, achieves
the Parties’ original intent.
Article 22 – Notices and language
1. All notices and other communications between the Parties shall be made in writing and
be sent to the following addresses:
For the Project Promoter:
Ministry of Justice of the Republic of Estonia
Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn, Estonia
Main contact: Laidi Surva, Project Manager of the Criminal Policy Department of the
Ministry of Justice (phone: +372 620 8160, e-mail:
[email protected])
For the Project Partner:
Oslo Police District
Grønlandsleiret 44, 0190 Oslo, Norway
Main contact: Dag Harald Drevsjø, Head of Section for Crime Prevention, (phone: +47
95266951, e-mail:
[email protected])
2. The language governing the execution of this Agreement is English. All documents,
notices and other communications foreseen in the framework of this Agreement shall be in
English.
Article 23 – Governing law and settlement of disputes
1. The construction, validity and performance of this Agreement shall be governed by the
national legislations of the Project Promoter and Project Partner.
2. Any dispute relating to the conclusion, validity, interpretation or performance of this
Agreement shall be resolved amicably through consultation between the Parties. The
Financial Mechanism Office (FMO) should be consulted in case of a dispute before the
Parties seek to resolve the dispute through judicial proceedings.
3. In case the Parties do not agree on a certain dispute, the latter will be resolved following
the judicial proceedings.
12
The following appendices are attached to the Agreement upon signing:
Annex I: Agreed activities;
Annex II: Detailed budget.
This Agreement has been prepared in three originals, of which each Party has received one
and one for the Programme Operator.
For the Project Promoter For the Project Partner
Signed in……………… on …………. Signed in………… on …………
TÕNIS SAAR BJØRN EIRIK VANDVIK
SECRETARY GENERAL ACTING CHIEF OF POLICE
13
5.1 Template for the PDP cost (budget)
Programme: LOCALDEV
Project title: Establishing a specialised juvenile justice system [number]
Project Promoter: Ministry of Justice
Total project cost: 4 704 982 €
Project grant rate: 85%
Project duration: 42 months
Number of units Unit price (€) Total cost (€)
Unit Type of expenditure Comments/additional information
(a) (b) (a) x (b)
1. DIRECT EXPENDITURES - Reg. Art. 8.2 & Art. 8.3
Cooperation with Oslo Police District
Three 2-day study visits organised for specialists (police,
Travel and subsistence prosecution, probation, child welfare, youth work etc.) to
PARTNER: Oslo Police District
Study visit 3 6 000 18 000 allowances for staff - Reg. Art. teach them about cooperation models and interview
Study visits to Oslo (3x10 specialists from Estonia)
8.3.1.b techniques used by Oslo Police District. Costs covered by
project: travel and accommodation.
Catering, i.e. coffee, snacks for lunch during study visits (3 x
2-day visits, 10 participants from Estonia in each visit, 5
PARTNER: Oslo Police District Costs of consumables and
Day 6 300 1800 people from NO side). Cost estimates: 2x coffee break, 1x
Catering during study visits to Oslo supplies - Reg. Art. 8.3.1.e
lunch snack per day per person = 20 EUR, for 15 people =
300 EUR, total of 6 days.
Presenting at seminars organised for specialists (police,
prosecution, probation, child welfare, youth work etc.) to
Travel and subsistence
PARTNER: Oslo Police District teach them about cooperation models used in Oslo.
Seminar 3 1 500 4 500 allowances for staff - Reg. Art.
Presenting at seminars in Estonia (2 experts from Oslo, 3x2 days) Training poloce officers on interview techniques used by
8.3.1.b
Oslo Police District (effective dialogue with youth). Costs
covered by project: travel, accommodation, DSA.
PARTNER: Oslo Police District
Cost of staff assigned to the
Fee for Oslo Police District experts for seminars (2 experts per Day 6 300 1 800 Fee for presenting and teaching at the seminar.
project - Reg. Art. 8.3.1.a
working day)
Costs entailed by other
PARTNER: Oslo Police District contracts awarded by PP for
Seminar 3 1 300 3 900 Providing translation at the seminars.
Translation of materials, interpretation during seminars (3 in total) the purpose of carrying out
the project - Reg. Art. 8.3.1.f
Total 1: 30 000
2. INDIRECT COSTS - Reg. Art. 8.5
Total 2: 270
TOTAL PDP COST (1 + 2): 30270
Annex I: List of Activities
Under the partnership agreement No. 4-7/ …, the Project Partner is responsible for the
following activities:
1) Ensure the availability of their experts to advise the Estonian counterparts and the
Project Promoter on the best practices in policing with regard to juvenile offending;
2) Attend as key note specialists at 3 (three) seminars organised by the Project
Promoter in Estonia in order to raise awareness about best practices in dealing with
juvenile and youth offending.
a. Preliminary timeframe for seminars: April, June and October 2020;
b. Up to 20 people per seminar;
c. To cover the following topics: key note speech/presentation on cooperation
model for police and child welfare used in Oslo Police District and training for
police officers on effective conversations with young offenders used by police
officers in Oslo.
3) Support the Project Promoter in organising 3 (three) study visits to Oslo for Estonian
youth justice specialists with the aim of learning best practice examples from Norway:
a. Preliminary timeframe for study visits: March, May and September 2020;
b. Up to 10 people per study visit;
c. To cover the following topics: cooperation model for police and child welfare
used in Oslo Police District and effective conversations with young offenders
used by police officers in Oslo.
All costs incurred by the Project Partner will be covered under the current partnership
agreement. Total budget for the activities implemented by the Project Partner shall not
exceed 30,000 EUR and additional indirect costs 270 EUR as specified in Annex II.
Project Promoter: Project Partner:
Ministry of Justice of the Republic of Estonia Oslo Police District
Tõnis Saar Bjørn Eirik Vandvik
Secretary General Acting Chief of Police
_________________________ _________________________
/signature/ /signature/
Date: _______________ Date: _________________
KINNITATUD
xx.yy.zzzz ministri käskkirjaga
nr X
Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetused 2014-2021
Programm „Local Development and Poverty Reduction“
Alaealiste erikohtlemise süsteemi loomine
Projekti elluviimise periood
42 kuud, 21.10.2019 – 30.04.2023
Programmioperaator
Sotsiaalministeerium
Rakendusüksus
Rahandusministeerium
Projekti elluviija
Justiitsministeerium, kriminaalpoliitika osakond, analüüsitalitus
Projekti partnerid
Oslo politsei
Sotsiaalkindlustusamet
Prokuratuur
Norra Lepitusteenistus
SISUKORD
1. PROJEKTIKIRJELDUS .................................................................................................................................................... 4
1.1 PROJEKTI SEOS RIIKLIKE / VALDKONDLIKE ARENGUKAVADEGA ....................................................................................................... 4
1.2 PROJEKTI SEOS ASJAKOHASTE ORGANISATSIOONI TEGEVUSKAVADE / PROGRAMMIDEGA .................................................................... 6
1.3 PROJEKTI EESMÄRK ............................................................................................................................................................. 6
1.4 PROJEKTI TULEMUS ............................................................................................................................................................. 6
1.5 PROJEKTI VAJALIKKUSE PÕHJENDUS ........................................................................................................................................ 6
1.6 PROJEKTI EELARVE .............................................................................................................................................................. 8
1.7 PROJEKTI OTSESED JA KAUDSED SIHTGRUPID............................................................................................................................. 9
2. TEGEVUSTE KIRJELDUS TULEMUSTE SAAVUTAMISEKS ............................................................................................. 10
3. INDIKAATORID ......................................................................................................................................................... 21
4. PROJEKTI MÕJU LÄBIVATELE TEEMADELE ................................................................................................................ 22
5. PROJEKTI JÄTKUSUUTLIKKUS .................................................................................................................................... 23
6. PROJEKTI LÜHIKOKKUVÕTE INGLISE KEELES ............................................................................................................. 23
7. PROJEKTI ELLUVIIMISEGA SEOTUD RISKIDE HINDAMINE ............................................................................................... 25
8. LISAD ............................................................................................................................................................................. 27
2
Projekti „Alaealiste erikohtlemise süsteemi loomine“ kirjeldus on koostatud Euroopa Majanduspiirkonna
ja Norra toetuste 2014-2021 programmi „Local Development and Poverty Reduction“ programmilepingu
(inglise k „Programme Agreement“) alusel ja järgides Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetuste
2014-2021 Rakendusmääruses (inglise keeles „Regulation on the implementation of the Norwegian /
European Economic Area Financial Mechanism 2014-2021“) ning Vabariigi Valitsuse 5. juuli 2018. a
määruses nr 55 „Aastatel 2014-2021 Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismist ja Norra
finantsmehhanismist vahendite taotlemise ja kasutamise tingimused ja kord“ sätestatu
MÕISTED KÄESOLEVA PROJEKTI TÄHENDUSES
Karistusväline sekkumine – alternatiivne reageerimine õigusrikkumisele, kus sobivate asjaolude korral
välditakse alaealise või noore karistamist, asendades see muu kasvatusliku tegevusega.
Lühisekkumine – tõenduspõhine reageerimine alaealiste ja noorte kergematele õigusrikkumistele. Erineb
sotsiaalprogrammist eelkõige tegevuse kestvuse poolest.
Residentaalsed teenused – teenused, sotsiaalprogrammid ja tegevused, mida pakutakse kinnises
lasteasutuses või vanglas.
Taastav õigus – lähenemine õigusrikkumistele ja konfliktidele viisil, mis võimaldab konflikti läbi tekkinud
kahju heastada. Taastav õigus põhineb lahendusprotsessidel, milles osalevad aktiivselt kõik mõjutatud
osapooled, eesmärgiks kõigi osapoolte tervendamine ning turvalise kogukonna loomine.
Tänavalepitus – noortega tehtava tänavatöö liik, mille eesmärk on lepitusprotsessi kaudu aidata noortel
mõista oma tegude, sh õigusrikkumiste, põhjuseid ja tagajärgi, võtta nende eest vastutus ning heastada
tekitatud kahju.
3
1. Projektikirjeldus
1.1 Projekti seos riiklike / valdkondlike arengukavadega
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2016/800, 11. mai 2016, mis käsitleb
kriminaalmenetluses kahtlustatavate või süüdistatavate laste menetluslikke tagatisi, sätestab, et
lapsele, kes on kriminaalmenetluses kahtlustatav või süüdistatav, tuleks pöörata erilist tähelepanu, et
säilitada lapse arengupotentsiaal ja ühiskonda taaslõimumise väljavaated. Direktiiv seab ette, et lapsel,
aga ka noorel, kes menetluse ajal on saanud täiskasvanuks, on õigus individuaalsele hindamisele, et
tuvastada tema erivajadused seoses kaitse, hariduse, koolituse ja ühiskonda lõimumisega, et teha
kindlaks, kas ja kui suures ulatuses ta vajaks kriminaalmenetluses erimeetmeid, ning et määrata kindlaks
tema kriminaalvastutuse ulatus ja tema suhtes kohaldatava konkreetse karistuse või kasvatusliku
meetme sobivus. Laste konkreetsetest vajadustest lähtuva menetluse tagamiseks on oluline, et
spetsialistid saaksid eriväljaõppe lastega töötamiseks.
Euroopa Nõukogu ministrite komitee suunistes lapsesõbraliku õigusemõistmise kohta (17.
november 2010) on muuhulgas kirjas, et menetluse käigus peavad täielikult tagatud olema kõik laste
õigused, sh õigus saada teavet, õigus olla esindatud, õigus osaleda ja õigus kaitsele, ning et seejuures
võetaks asjakohaselt arvesse lapse küpsust ja arusaamisvõimet ning juhtumi asjaolusid. Laste õiguste
tagamine ei tohiks ohustada teiste asjaosaliste õigusi.
Euroopa Nõukogu ministrite komitee soovitused taastava õiguse põhimõtete kasutamiseks
kriminaalmenetluses (CM/Rec(2018)8, 3. oktoober 2018) on vastu võetud, et julgustada liikmesriike
arendama ja kasutama taastaval õigusel põhinevaid meetmeid kriminaaljustiitssüsteemis. Soovitustes
seatakse standardid taastava õiguse kasutamisel kriminaalmenetluses, tagades seejuures osapoolte
õigused ja vastates nende vajadustele. Samuti soovitatakse katsetada innovaatilisi lähenemisi kriminaal-
menetluse väliselt.
Euroopa Nõukogu ministrite komitee soovitused alaealiste õigusrikkujate kohtlemiseks
(CM/Rec(2008)11, 5. november 2008) käsitlevad muuhulgas seda, kuidas tuleb kohelda kinnisesse
asutusse, sh vanglasse mõistetud alaealisi. Neile tuleb pakkuda erinevaid sisulisi tegevusi ja sekkumisi
vastavalt individuaalsele sekkumiskavale. Tegevused peavad toetama alaealiste füüsilist ja vaimset
tervist, eneseaustust, vastutustunnet ning selliseid väärtusi ja oskusi, mis ennetaks uusi õigusrikkumisi.
Eesmärk on, et kinnised asutused ja kogukonnas teenuseid pakkuvad asutused teeksid koostööd, et
tagada sujuv ja püsiv alaealiste taasühiskonnastamine. Erilist tähelepanu tuleb pöörata neile alaealistele,
kes ka ise on mingil hetkel füüsilise, vaimse või seksuaalse vägivalla ohvriks sattunud. Asutustes peab
kasutusel olema asjakohane hindamissüsteem, mis võimaldaks pakkuda alaealistele just neid sekkumisi,
mis vastavad nende hariduslikele, arengulistele ja turvalisusvajadustele.
ÜRO standardid alaealiste õigusrikkujate kohtlemiseks (nn Pekingi reeglid) (ÜRO Peaassamblee
resolutsioon 40/33, 29. november 1985) näeb ette, et tähelepanu tuleb osutada selliste positiivsete
sekkumiste arendamisele alaealistele õigusrikkujatele, mis nii palju kui võimalik, kaasaks lapse pere- ja
kogukonda, kooli ja teisi asutusi, et tagada lapse heaolu, vähendada õigussüsteemi sekkumise vajadust
ja samal ajal kohelda õigussüsteemi vaatevälja sattunud last tõhusalt, õiglaselt ja inimlikult. Alaealiste
õigusrikkujate kohtlemine peab alati olema kooskõlas nii õigusrikkumise tõsiduse kui ka alaealise
vajadustega; eelkõige peab eesmärgiks olema alaealise õigusrikkuja heaolu.
2018. aasta alguses jõustusid Eestis alaealiste õigusrikkujate kohtlemist oluliselt muutvad
karistusseadustiku ja teiste seaduste muudatused. Muudatuste eesmärk on tagada kiirem ja
tõhusam reageerimine alaealiste õigusrikkumistele ning luua süsteem, milles lapse abivajadusega
tegelemine oleks intensiivsem. Lisaks alaealistele võib teatud juhtudel sarnaseid mõjutusvahendeid
kohaldada ka kuni 21-aastasele süüdlasele. Selleks, et seadusemuudatustel oleks reaalne mõju, on vaja
4
arendada ja muuta täna kasutusel olevaid sekkumisi ning tuua süsteemi juurde nii teistes riikides ennast
tõestanud kui ka täiesti uusi lähenemisi alaealiste ja noorte õigusrikkumistele reageerimisel.
Vabariigi Valitsuse kuritegevusvastased prioriteedid seati esimest korda 2005. aastal siseministri ja
justiitsministri Laulasmaa kohtumisel. Kehtivad prioriteedid, mis kinnitati 29. augustil 2018, sätestavad,
et justiitsminister ja siseminister peavad prokuratuuri ning politsei ühiseks prioriteediks võitlust alaealiste
poolt toime pandud kuritegudega, eelkõige grupis toime pandud ja vägivallakuriteod.
Kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018 seab ühe põhimõttena üles, et süütegude ennetamine
peab toimuma eelkõige kohalikul tasandil. Alaealiste kuritegelikule teele sattumise vältimisel ja riskilaste
varajasel tuvastamisel on kohalikel omavalitsustel oluline roll ning tähtis on tagada valdkonna
spetsialistide koostöö. Kinnised lasteasutused peavad toetama alaealiste iseseisvat õiguskuulekat
toimetulekut nii asutuses viibimise ajal kui ka selle järgselt. Samuti on oluline, et kriminaalpoliitilised
otsused ja seadusemuudatused põhineksid teaduslikel uuringutel ning kvaliteetse statistika analüüsil.
Kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2030 (eelnõu) täpsustavad varasemalt seatud eesmärke:
ennetada laste ja noorte sattumist õigusrikkumiste spiraali ning tagada kriminaaljustiitssüsteemi sattunud
õigusrikkujate vajadustele vastav kohtlemine, tuginedes taastavale õigusele ja tõenduspõhisusele.
Selleks tuleb muuta alaealiste õigusrikkujate menetlus erinevate osapoolte koostööl põhinevaks ning
pakkuda noortele karistussüsteemi väliseid lahendusi ja tõenduspõhiseid, eelkõige perekeskseid
programme. Erilist tähelepanu tuleb pöörata sõltuvus- ja vaimse tervise häiretega noorte õigusrikkujate
ravile ja nõustamisele. Oluline on hinnata noore õigusrikkuja vajadusi ja riske nii karistuse määramise
eel kui karistuse kandmise jooksul. Lisaks tuleb soodustada kogukondade ning erasektoriga koostöös
nutikate lahenduste leidmist noorte õiguskuuleka käitumise tõstmiseks.
Vägivalla ennetamise strateegia 2015−2020 seab muuhulgas eesmärkidena üles laste ja noorte
riskikäitumise ja vägivalla ennetamise, vägivalla toimepanijate mõjusamad kohtlemisviisid ja retsidiivsuse
vähendamise. Strateegia rõhutab laste riskikäitumise vähendamisel laste sotsiaalsete ja vägivallavabade
konfliktilahenduse oskuste arendamise olulisust. Eelistada tuleks tõenduspõhiseid ennetusprogramme,
et alaealiste kuriteoennetus oleks tulemuslik ja jätkusuutlik. Kuritegusid toime pannud lastele tuleb
esmajoones pakkuda abi ja turvalist elukeskkonda ning kaaluda taastava õiguse meetmete kohaldamist
iga teo puhul, kus võimalik ja sobilik. Vangla on lastele sobimatu keskkond ja äärmuslik mõjutusvahend.
Siseturvalisuse arengukava 2015–2020 üldeesmärk on tagada, et Eesti inimesed tunneksid, et nad
elavad vabas ja turvalises ühiskonnas, kus igaühe väärtus, kaasatus ja panus kogukonna turvalisusesse
loovad ühe turvalisima riigi Euroopas. Eelistada tuleks nutikaid, optimaalseid ja mõjusaid lahendusi.
Antud projekti kontekstis on oluline arengukavas mainitud märksõnad nagu kogukonnakesksus, asutuste
vahelise koostöö ja võrgustike tugevdamine.
Laste ja perede arengukavas 2012–2020 on muuhulgas välja toodud, et tähelepanu tuleb pöörata laste
ja peredega töötavate spetsialistide täiendõppesüsteemi arendamisele ja koolitamisele, sh tööks
psüühika- ja käitumishäiretega lastega, et tagada asjakohane ja vajadustest lähtuv tugi nii alaealistele
õigusrikkujatele kui ka kannatanutele. Asendushoolduselt ja hoolekandeasutusest perekonda,
kogukonda või iseseisvasse ellu suunduvatele lastele tuleb tagada järelhooldus ja tugi. Vaadates
kriitiliselt otsa sellele, kui suur osakaal kriminaaljustiits-süsteemi sattunud lastest ja noortest vajab
psühholoogilist või psühhiaatrilist abi, on asjakohane märkida, et arengukavas seatakse eesmärgiks
psühholoogilise abi ja teraapiate kättesaadavuse suurendamine. Samuti mainitakse arengukavas
psüühikahäiretega laste vajaduste hindamiseks pädevuste tõstmist ja hindamisinstrumentide valiku
laiendamist.
Heaolu arengukava 2016–2023 seab eesmärgiks efektiivsele õiguskaitse ja kvaliteetse kõrvalabi kaudu
parandada inimeste võimalusi iseseisvalt toime tulla, kogukonnas elada ning ühiskonnaelus osaleda.
Sotsiaalteenuste kujundamisel lähtutakse põhimõttest, et sotsiaalteenuste pakkumine kohalikul ehk
5
inimesele kõige lähemal tasandil võimaldab kõige kiiremini reageerida ja kohaliku keskkonna eripärasid
arvestades inimeste vajadustele vastata.
Eesti Keskerakonna, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ning Isamaa Erakonna valitsusliidu
aluspõhimõtted 2019-2023 toovad prioriteedina välja laste ja noorte toetamise, et nendest kasvaksid
täisväärtuslikud täiskasvanud. Selleks näiteks soodustatakse teenuste arendamist laste murede, sh
vaimse tervise probleemide varajaseks märkamiseks ja tähelepanu pööratakse ennetustegevustele, mis
aitavad vähendada mittetöötavate ja mitteõppivate (NEET) noorte arvu. Seeläbi vähendatakse noorte
õigusrikkumisriski.
1.2 Projekti seos asjakohaste organisatsiooni tegevuskavade / programmidega
Justiitsministeeriumi valitsemisala arengukava aastateks 2019 – 2022 seab eesmärgiks saavutada
olukord, kus kuriteoennetus on riiklikult juhitud, valdkondade mõttes prioritiseeritud tegevusala, milles
saavutatakse tulemusi läbi kuriteoennetusega tegelevate vabaühenduste ja kogukondade võimestamise,
tõendatud mõjuga tegevuste rahastamise, võrgustikutöö soosimise ning kaasaegsete meetodite
rakendamise. Lisaks sellele on oluline erikohtlemise tagamine ning teisese ohvristumise vältimine.
Lähiaastate tegevused on muuhulgas restoratiivõiguse meetodite kasutamine ning alaealiste
õiguserikkujate kohtlemise süsteemi reformi elluviimine.
Hoolekande programm 2019-2022 on fookusesse võtnud ohvritele ja vägivallatsejatele suunatud
teenuste osutamise, sh lepitusteenuse tagamine, ja ohvritele hüvitise tagamise.
1.3 Projekti eesmärk
Projekti eesmärk on toetada käimasolevat alaealiste õigusrikkujate erikohtlemise reformi, aidates
praktikasse tuua uusi lähenemisi, jätkusuutlikke lahendusi, mõjusaid sekkumisi, efektiivseid koostöö-
vorme ja –mudeleid, ning ajakohastades valdkonnas töötavate spetsialistide teadmisi ja oskusi.
Sedakaudu tõuseb noorte vastutustunne ning arusaam õigusrikkumise tagajärgedest, mille tulemusel
väheneb korduvõigusrikkumiste toimepanek noorte seas.
1.4 Projekti tulemus
Projekti tegevuste tulemusena:
Alaealiste ja noorte kannatanute ja õigusrikkujatega töötavad erikoolituse saanud spetsialistid, sh
kinnistes lasteasutustes;
Kriminaaljustiitssüsteemi praktikute käsutuses on riskide ja vajaduste hindamise tööriistad, mille abil
hinnata õigusrikkujate vajadusi ja määrata neile sellest lähtuvaid sekkumisi;
Välja on töötatud Eesti konteksti sobivad õiguskaitse-, tervishoiu- ja lastekaitseasutuste vahelise
koostöö vormid ja mudelid, mis tagaksid alaealiste ja noorte õigeaegse jõudmise neile sobitavetele
teenustele;
Välja on töötatud ja kättesaadavaks tehtud trahvidele ja kinnisesse asutusse suunamisele
alternatiivsed sekkumised;
Vabatahtlike lepitajate kaasamine suurendab kogukonna mõju ja osalust erinevate kogukonnas üles
tulevate sotsiaalsete probleemide lahendamisel.
1.5 Projekti vajalikkuse põhjendus
Alaealiste õigusrikkumised on sageli tunnistus sellest, et lapse elutingimused on ühel või teisel viisil
keerulised. Sellel, kuidas kriminaaljustiitssüsteem alaealisi ja noori, nii kannatanuid kui õigusrikkujaid,
6
kohtleb, võib olla väga suur mõju nende edasisele elukäigule. Liigne kokkupuude õiguskaitseasutustega,
ebaefektiivne või asjakohatu sekkumine, vale ettevalmistusega spetsialistid või hiline reageerimine
väärale käitumisele võib suurendada uute õigusrikkumiste tõenäosust, põhjustada taasohvristumist või
kõrvalejäämist sotsiaal- või haridussüsteemist. Rangete karistuste asemel noore positiivsele arengule,
taastavale õigusele ja karistusvälistele sekkumistele pühendumine suurendab aga tõenäosust, et noorest
õigusrikkujast sirgub õiguskuulekas täiskasvanu.
Eesti õigussüsteemis kehtib alates 1. jaanuarist 2018 alaealiste erikohtlemise põhimõte, kus olulisel
kohal on vastutuse võtmine toimepandud tegude eest ja õigusrikkumistele reageerimine vastavalt
alaealise riskidele ja vajadustele. Selleks, et seadusemuudatused saaksid tagatud praktikas, on oluline,
et õigusrikkujatega töötavatel spetsialistidel, sh teenusepakkujatel, praktikutel ja poliitikakujundajatel,
oleksid asjakohased väärtused, teadmised, oskused ja tööpraktikad. Spetsialistidel peavad olema
oskused ja teadmised kohelda kriminaaljustiitssüsteemi sattunud alaealisi ja noori nende eale, arengule
ja vajadustele vastavalt. Lisaks on seadusemuudatuste rakendumiseks vaja täienda sotsiaal-, tervishoiu-
ja haridussektori poolt pakutavaid teenuseid, mis toetaksid kriminaaljustiitssüsteemi toimimist. Erilist
sektorite vahelist koostööd vajavad juhtumid, kus õigussüsteemi sattunud lapsel või noorel esinevad
erivajadused, tal on diagnoositud vaimse tervise häire või kui ta on suunatud kinnisele teenusele, sh nii
kinnise lasteasutuse teenusele kui ka vanglasse. Viimaste puhul on oluline, et nii palju kui võimalik oleks
tagatud lapse vaates normaalne kogukondlik ja perekonnakeskne lähenemine teenuse osutamisel.
Seepärast tuleb tähelepanu pöörata asutusesisese õhkkonna parandamisele, muutes seda avatumaks,
lapsesõbralikuks ja sisulist tuge pakkuvaks, sh õppimist ja hobitegevust soosides. Kuna kinnisele
teenusele suunamine peaks olema kõige viimane alternatiiv, mida lapse ja noore puhul rakendatakse,
tuleb projekti jooksul välja töötada „Noored vanglast välja“ kontseptsioon, mis pakuks alternatiivina välja
sobiva intensiivsusega kogukondlikku teenust, sh teenustele suunamise protokoll, rahastusskeem ja
vastutajad nii riiklikul kui kohaliku omavalitsuse tasandil.
Süütegude lahendamisel on peamine eesmärk ära hoida alaealise edasisi õigusrikkumisi. Alaealiste
puhul tuleb eelkõige kasutada arengust lähtuvaid ja kasvatuslikke mõjutusvahendeid, sh kaaluda enne
alaealisele karistuse määramist mittekaristuslike mõjutusvahendite kasutamise võimalust ja eelistada
seda karistamisele. Kui süüteoga on tekitatud kahju, tuleb alaealisele pakkuda selle heastamise
võimalust. Kahju heastamine näitab head tahet ja loob seose teo ja selle tagajärje vahel. Oma tegudega
aitab tavapärasest karistusekesksest lähenemisest paremini silmitsi seista taastav õigus, mille
lähtekohaks on see, et õigusrikkumise või konflikti osapooltel on võimalus esitada oma seisukoht ja
avatud ning kõiki osapooli austava protsessi kaudu jõutakse ühise kokkuleppeni, kuidas tekitatud kahju
kannatanud osapoolele heastatakse. Taastava õiguse praktikad, nt lepitus või taastav nõupidamine,
erinevalt karistamisest, jõustavad kannatanuid, toovad kaasa soodsad muutused nende elus ja
võimaldavad kahjutekitajal paremini mõista oma teo tagajärge, võtta vastutust ning vältida sarnase teo
kordumist tulevikus.
Praxise hiljutises uuringus1 toodi välja rida kitsaskohti, mis iseloomustavad tänaseid praktikaid tõsiste
käitumisprobleemidega laste kohtlemises. Esiteks, tõsiste käitumisprobleemidega noored jõuavad nii
haridus-, sotsiaal-, tervise- kui ka õiguskaitsesüsteemi ning on selge, et ühe valdkonna puudujäägid
tingivad teenusvajaduse teises. Samas tuleb nentida, et valdkondade ülene juhtumikorraldus on kohati
nõrk. Teiseks, tihtipeale juhtub, et teenuse sobivust konkreetsele noorele ei hinnata piisavalt, sest
puuduvad ühtsed, riske ja vajadusi adekvaatselt hindavad instrumendid tõsiste käitumisprobleemidega
lastele sobivate teenuste valikuks. Ebasobivale teenusele suunamine võib aga kahjulik olla nii noorele
endale kui inimestele ta ümber. Kolmandaks, pea kõigil tõsiste käitumisprobleemidega noortel on
diagnoositud psüühikahäired, kuid enamik tõsiste käitumisprobleemidega noortele pakutavatest
teenustest ei võta diagnoosidest tingitud erivajadusi arvesse ja teenuseosutajad ei oma piisavalt
1 Aaben, L., Salla, J., Markina, A. (2018) Tõsiste käitumisprobleemidega lastele suunatud teenuste analüüs. Uuringu aruanne.
Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis. http://www.praxis.ee/wp-content/uploads/2018/09/kaitumisprob-noored-
raport_Praxis2018.pdf
7
kompetentse töötamaks sedalaadi noortega. Neljandaks, teatud teenuste puhul esineb dubleerimist (nt
õigusrikkujate vajadusi hindavad eri metoodikate alusel nii politsei, lastekaitse kui ka kriminaalhooldajad),
samas kui on teenuseid, mille järgi on vajadus, aga mida ei osutata piisavas mahus (nt vaimse tervise
teenused). Tihti ei ole tagatud adekvaatse abi jõudmine laste ja nende peredeni. Samuti on probleemiks
ülemäära pikad ooteajad. Viiendaks, puudus on kvalifitseeritud spetsialistidest, kes on võimelised
oskuslikult töötama väga keeruliste, multi-probleemsete laste ja noortega. Eriti pingeline on olukord laste-
psühhiaatrite vähesuse tõttu, mis raskendab oluliselt perede võimalusi saada adekvaatset abi lapse
psüühiliste erivajadustega toimetulekul. Kuuendaks, puudus on haridust pakkuva residentaalse
raviasutuse teenusest ning residentaalsetest teenustest täisealiseks saanud noortele. Ja lõpetuseks,
uuring leidis ka, et puuduvad teenuste kvaliteedi ja mõju hindamise kriteeriumid, takistades teenuste
omavahelist võrdlemist ja nende kuluefektiivsuse analüüsimist. See tekitab paratamatult olukorra, kus
teenustele suunatud ressursse ei pruugita kasutada parimal võimalikul viisil.
Väljatoodud kitsaskohtade lahendamiseks toodi välja peamised võimalikud muudatused, mida Eestis
võiks sisse viia, tagamaks õigussüsteemi sattunud laste kohane kohtlemine. Esiteks, enne teenusele
suunamist tuleb last individuaalselt, sh psühhiaatriliselt hinnata. Hindamine peaks andma ülevaate tema
vajadustest, riskidest ja eripäradest, mis võimaldavad teha võimalikult adekvaatse suunamisotsuse.
Teiseks, välja tuleb arendada integreeritult tervishoiu-, haridus- ja sotsiaalteenuseid pakkuv ravikodu
teenus noortele, kes oma psüühiliste erivajaduste tõttu kinnisesse lasteasutusse või vanglasse ei sobi.
Kolmandaks, olemasolevatesse teenustesse tuleb integreerida psühhiaatrilise abi komponent, sest
paljudel õigussüsteemi sattuvatel lastel ja noortel on psühhiaatrilised häired. Õigeaegne psühhiaatrilise
abi kättesaadavus võimaldab ennetada ja vähendada käitumisprobleemide eskaleerumist. Neljandaks,
olulist parandamist vajab alaealiste ja noorte õigusrikkumiste juhtumikorralduse süsteem, et tagada lapse
jõudmine õigetele teenustele, võttes arvesse kõiki lapse erivajadusi, sh psühhiaatrilisi, hariduslikke,
perekondlikke jms. Viiendaks, parandada tuleb perepõhiste teenuste kättesaadavust, sest kogemus on
näidanud, et käitumisprobleemide leevendamisel annavad paremaid tulemusi programmid ja teenused,
mis leevendavad lapse olukorda tema koduses keskkonnas. Kuuendaks, kuniks Eestis on veel alaealisi
ja noori kinnipeetavaid, tuleb tagada, et vanglas pakutavad teenused on kaasaegsed, vajadustest, sh
psühhiaatrilistest vajadustest lähtuvad ning suunatud alaealise intensiivsele enesearengule. Kasu oleks
individuaalsetest teenustest ja sekkumisprogrammidest, mis ei ole mõjutatud grupipõhisest normatiivsest
käitumisest ja võimaldaks noorel areneda omas tempos ja omal viisil. Seitsmendaks, luua tuleks tõsiste
käitumisprobleemidega noortele suunatud teenuste kvaliteedijuhtimise süsteem, et tekiks teadmine
sellest, kas ja kuivõrd mõjusad on pakutavad teenused käitumisprobleemide leevendamisel. Sellest
lähtuvalt saab aga otsustada, kuidas teenuse osutamist parandada, sh pakkudes teenuseosutajate välja-
ja täiendõpet, või teenuse osutamine hoopiski lõpetada. Kaheksandaks, analüüsida tuleks
residentaalsete teenuste vajadust täisealiseks saanud noortele, kuna see on sihtrühm, kes praktikas jääb
väljapoole lastekaitsetöötaja huviorbiiti ja nad ei saa täisealiseks saades automaatselt sotsiaaltöötaja
kliendiks, mistõttu kaob ära vajalik juhtumikorralduslik tugi.
1.6 Projekti eelarve
Summa Osakaal
1 EMP/Norra toetus 3 999 235 85%
2 Riiklik kaasfinantseering 705 747 15%
3 Omafinantseering 0 0%
4 Eelarve kokku 4 704 982 100%
8
1.7 Projekti otsesed ja kaudsed sihtgrupid
Projekti peamiseks sihtrühmaks on kriminaaljustiitssüsteemis laste ja noortega töötavad spetsialistid, sh
politseinikud, prokurörid, kohtunikud, advokaadid, kriminaalhooldusametnikud ja vanglatöötajad. Lisaks
sellele on projektitegevused suunatud teenuste osutajatele nii riigiasutustes, kohalikes omavalitsustes
kui ka vabasektoris, sh kinnised lasteasutused, lastekaitse, lepitajad, kogukonnad jne. Otsesed
kasusaajad on lapsed ja noored ning nende pered kõikjal Eestis. Erilist tähelepanu pööratakse kõige
haavatavamatele alaealistele õigusrikkujatele, sh erivajadustega ja rahvusvähemuste lapsed, tagamaks
projektitegevuste mõju jõudmine kõikide sihtrühmadeni. Projekti kaudseks sihtrühmaks on
poliitikakujundajad riiklikul ja kohaliku omavalitsuse tasandil, kes projekti tegevuste toel saavad
parandada teenuste kättesaadavust ja kvaliteeti oma haldusalas.
Sihtrühmade kaasamine toimub aktiivselt arutelude ja tagasisidestamise kaudu ning passiivselt läbi
alusanalüüside, mis on planeeritud enne suuremaid otsuseid, nt sekkumisprogrammide sisse ostmisel.
Uuringud võimaldavad kajastada erinevate osapoolte arvamusi ja eelistusi. Lisaks sellele on projekti
raames plaanis teha ühiseid õppevisiite, suurendamaks mõistmist erinevate valdkondade spetsialistide
vahel. Õppevisiitide eesmärk on enne uute praktikate rakendamist näha nende kasutust teistes riikides.
Kaasates õppevisiitidele erinevate valdkondade spetsialiste, saame paremini tagada, et enne uute
praktikate kasutuselevõtu plaanimist Eestis saavad nad otsustusprotsessis oma sõna kaasa öelda. Et
saada paremini aimu laste ja noorte vaatest, kasutame teenuste arendamisel teenuseteekonna
põhimõtet, vaadates teenuse osutamist mitte ainult läbi riigiasutuse või MTÜ silmade, vaid lapse vaatest
lähtuvalt. See tagab, et teenusele jõudmine, sellel olemine ja teenuse lõpetamine võtaks igati arvesse
lapse ja noore riske, vajadusi ja eelistusi.
9
2. Tegevuste kirjeldus tulemuste saavutamiseks
2.1. Õigussüsteemi spetsialistide arendamine
Paradigmamuutus noorte õigusrikkujate kohtlemisel on muutnud õigussüsteemi spetsialistide
koolitamise tähtsamaks kui kunagi varem. Ootused õigussüsteemi spetsialistide hoiakutele, teadmistele
ja oskustele noorte erikohtlemise osas on viimastel aastatel oluliselt muutunud. Tänapäeva menetleja ei
pea olema ainult hea õigusvaldkonna ekspert, vaid temalt eeldatakse lisaks õigusalastele teadmistele ka
oskust tunda laiemat konteksti, hinnata riske ja tuvastada abivajadus, vahetada infot, osaleda
võrgustikutöös, tunda noore inimese arengulisi eripärasid ja psühholoogiat. Rahvusvahelised suunised2
ja EL-i alaealiste õigusrikkujate direktiiv3 annavad selged juhised, et noortega õigussüsteemis töötavad
spetsialistid peavad olema selleks tööks saanud erikoolituse.
Õigussüsteemis alaealistele ja noortele spetsialiseerumine ei ole Eestis täielikult tagatud. Seadusega on
alates 2010 kohustatud erikoolitust omama lapskannatanute ja –tunnistajate ülekuulajad, alates 2018 on
kohtunikud kohustatud spetsialiseeruma ja noorteüksus Viru vanglas loodi aastal 2008. Praktikas on
õigusvaldkonna spetsialistide täiendkoolitamine jäetud iga ametkonna ülesandeks ning täna puudub
valdkonnaülene visioon selle osas, millised on baasoskused ja –teadmised, mis igal alaealise
õigusrikkujaga kokku puutuval spetsialistil erialast sõltumata olema peaks ja kuidas need spetsialistidele
tagatud peaks olema. Teiste riikide praktika pinnalt võib öelda, et alaealiste ja noorte õigusrikkujatega
töötavad spetsialistid peavad olema teistest empaatilisemad, rahuliku suhtlemisoskusega, analüütilised
ja näitama üles koostööoskust. Töö alaealistega eeldab spetsialistidelt suuremaid eriteadmisi alaealiste
erikohtlemisest, uusi töömeetodeid (nt abivajaduse hindamine, vanemate kaasamine, ulatuslikum
mõjutusvahendite pakkumine, teadlikkus pakutavatest teadmispõhistest mõjutusvahenditest,
vabatahtlike kohustuste kaudu positiivsele käitumisele suunamine, tegevuste pikaajalisem planeerimine
ja elluviimise jälgimine jms), kiiret infovahetust ja head koostööd võrgustikupartneritega. Töö alaealiste
ja noorte õigusrikkujatega peab lähtuma eelkõige laste ja noorte ning nende lähikondsete vajadustest,
võimalustest ja suutlikkusest, mitte niivõrd juurdunud asutusesisestest tööprotsessidest ja harjumustest.
Võimalusel peaks töö alaealistega lähtuma taastava õiguse põhimõtetest, võimaldades lastel ja noortel
taastada õigusrikkumisega tekitatud kahju.
Spetsialistide pädevus alaealiste ja noorte erikohtlemise teemal on piirkonniti ja asutuseti ebaühtlane,
mistõttu peab koolitusprogramm pakkuma uusi teadmisi erineva kogemuste ja teadmiste pagasiga
osalejatele, et tagada õigusrikkujate võrdväärne kohtlemine sõltumata konkreetsest piirkonnast või
asutusest. Lisaks sellele on oluline, et projekti jooksul kinnitatakse koolitusprogramm nii asutuste
täiendkoolituskavasse kui ka baasõppesse ülikoolides, tagamaks jätkusuutlik spetsialistide
ettevalmistamine ja koolitamine. Senisest enam rõhku tuleb pöörata asutusesiseste koolitajate
koolitamisele.
Planeeritud muutuste loomiseks viiakse esmajoones läbi alaealiste ja noorte õigusrikkujatega töötavate
spetsialistide koolitusvajaduse ja senise koolitussüsteemi analüüs, et oleks täpselt teada tänased
kitsaskohad ja tekiksid konkreetsed soovitused koolituste ja baasõppe ümberkorraldamiseks selliselt, et
üle-eestiliselt oleks tagatud alaealiste ja noorte õigusrikkujate lapsesõbralik, asjakohane ja mõjus
kohtlemine kriminaaljustiitssüsteemis. Koolitusvajaduse kaardistus ja hilisemad koolitused on eelkõige
suunatud prokuröridele, kohtunikele, kriminaalhooldajatele, vanglatöötajatele, kinniste lasteasutuste
2 United Nations Standard Minimum Rules for the Administration of Juvenile Justice ("The Beijing Rules"), General Assembly
resolution 40/33 of 29 November 1985. | Euroopa Nõukogu ministrite komitee suunistes lapsesõbraliku õigusemõistmise kohta
(17. november 2010) | Euroopa Nõukogu ministrite komitee soovitused alaealiste õigusrikkujate kohtlemiseks
(CM/Rec(2008)11, 5. november 2008)
3 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv (EL) 2016/800, 11. mai 2016, mis käsitleb kriminaalmenetluses kahtlustatavate või
süüdistatavate laste menetluslikke tagatisi.
10
personalile, kaitsjatele ja politseinikele. Lisaks sellele korraldatakse projekti raames eraldiseisvaid
koolitusi kriminaaljustiitssüsteemi lapsesõbralikumaks muutmiseks, kuhu oleks lisaks spetsialistidele
kaasatud ka poliitikakujundajad ministeeriumidest ja allasutustest, et tagada poliitikaotsuste kõrgem
kvaliteet. Koolituste ja baasõppega paralleelselt toimub õppematerjalide, sh elektrooniliste ja video-
materjalide väljatöötamine, mis võimaldab oskusteavet viia ka nendeni, kes koolitustest osa ei saa võtta.
Kompetentside tõstmisele suunatud tegevuste laiem eesmärk on, et projektijärgselt jääks Eestisse alles
oskusteave, mis saaks aluseks tööpraktikate muutmisel. Koolitustegevustele lisaks on plaanis läbi viia
alaealiste ja noorte õiguskäitumisega seotud temaatilisi uuringuid, mis oleks ühelt poolt sisendiks
teaduspõhisele poliitikakujundamisele ja teisalt annaks täpsema ülevaate valdkonna olukorrast, sh
õigusrikkumiste ja nende põhjuste olemusest, spetsialistide suhtumisest õigusrikkujatesse ja
sekkumismeetoditesse, arenguvajadustest alaealistele ja noortele õigusrikkujatele suunatud teenuste
planeerimisel ja pakkumisel jms. Valdkonna arenguks on oluline, et otsuste aluseks oleks teadus ja
uuringud.
2018. aastal jõustunud seadusemuudatuste kiiremaks rakendumiseks palgatakse projekti vältel
prokuratuuri ajutised konsultandid, kes toetavad prokuröre töös alaealiste ja noorte õigusrikkujatega, sh
peredega suhtlemisel, õigete sekkumismeetmete valimisel ja teenustele suunamisel. Selleks, et vältida
kriminaaljustiitssüsteemi sattuvate noortega töötavate spetsialistide läbipõlemist ja soodustada nende
vastastikust tööalast toetamist, töötatakse välja töönõustamise süsteem, mis põhineb supervisioonil,
kovisioonil ja mentorlusel. Eesmärk on koolitada välja inimesed, kes projektijärgselt suudaksid oma
organisatsioonis ja koostöövõrgustikes nõustamist ja tuge pakkuda.
Selleks, et lapsed ja noored oleksid oma õigustest-kohustustest teadlikud ning oskaksid kasutada neile
pakutavaid teenuseid võimalikult efektiivselt, plaanitakse projektist erinevaid teadlikkust tõstvaid tegevusi
(infomaterjalid, seminarid, koolitused jms), mis toetavad lapsesõbraliku menetluse juurutamist.
2.1.1. Tegevuse elluviijad
Justiitsministeerium projekti elluviijana, tehes koostööd politsei, prokuratuuri, vanglate, riigikohtu
koolitusosakonna, advokatuuri ja kõrgkoolidega (Tartu Ülikool, Sisekaitseakadeemia);
Prokuratuur kui projekti partner.
2.1.2. Sihtgrupid
Sihtgruppi kuuluvad eelkõige süüteomenetluse raames noortega tegelevad spetsialistid (prokurörid,
kohtunikud, kriminaalhooldajad, kaitsjad, politsei, vanglatöötajad) ning kõnealuse poliitikavaldkonnaga
tegelevad spetsialistid eri ministeeriumites ja nende allasutustes. Sihtgrupp võib projekti perioodil
laieneda noortele sekkumisi osutavate spetsialistide võrra, kelleks on näiteks lepitajad, MDFT terapeudid,
vaimse tervise teenuste pakkujad, riiklikud ja kohaliku tasandi lastekaitsetöötajad jt.
2.1.3. Saavutatavad tulemused
Õigussüsteemi spetsialistide arendamine
Projekti tulemusel paraneb õigussüsteemi tööle siirduvate ja seal juba töötavate spetsialistide ettevalmistus tööks
alaealiste ja noortega. Projekti jooksul ühendatakse koolitusprogrammi osad olemasolevatesse õppekavadesse
kõrgkoolides, tagades projekti raames ellu viidud tegevuste pikaajalise jätkusuutlikkuse. Läbiviidud uuringute
tulemusel tekib ajakohane ja täpsem teadmine õigussüsteemiga kokku puutuvate laste ja noorte olukorrast ning
süsteemi edasistest arenguvajadustest.
11
Tegevuse algus- ja
Tegevus koos peamiste etappidega Tegevuse elluviija
lõppkuupäev
Keskse koolitusprogrammi loomine
Sihtgrupi koolitusvajaduse ja senise 11/2019 – 04/2020 JuM
koolitussüsteemi hindamine
Keskse koolitusprogrammi koostamine 01/2020 – 12/2020 JuM koostöös hanke
õigussüsteemi spetsialistidele tööks tulemusena leitava
alaealiste ja noortega koolitusprogrammi koostaja ja
rakendajaga
Koolitusprogrammi elluviimine 01/2021 – 12/2022 JuM koostöös hanke
tulemusena leitava
koolitusprogrammi koostaja ja
rakendajaga
Õppe- ja infomaterjalide koostamine, e- 11/2019 – 04/2023 JuM koostöös hanke
lahendused koolituste kättesaadavuse tulemusena leitava rakendajaga
suurendamiseks
Temaatilised koolitustegevused
Temaatilised koolitused menetlejatele 11/2019 – 04/2023 JuM
prioriteetsetel teemadel (vastavalt
koolitusvajaduse kaardistusele)
Rahvusvahelisi teadmisi ja kogemusi 11/2019 – 04/2023 JuM
arendavad koolitustegevused (nt
õppevisiidid, seminarid, konverentsid jms)
Menetlejate tugi ja töönõustamine
Alaealiste õigusrikkujate kohtlemise 11/2019 – 04/2023 Prokuratuur
muudatuste kiirema rakendumise
toetamiseks konsultantide (ajutiste)
ametikohtade loomine prokuratuuris
Töönõustamise käivitamine alaealiste 11/2019 – 12/2022 JuM koostöös Advokatuuri jt
esindajatele ja kaitsjatele ning partneritega
spetsialistidele, kes
kriminaaljustiitssüsteemis alaealiste ja noorte
õigusrikkujatega töötavad
Lapsesõbraliku menetluse toetamine läbi 01/2020 – 12/2021 JuM
alaealiste ja noorte teadlikkuse tõstmise
Valdkonna seire
Alaealiste ja noorte õiguskäitumisega seotud 01/2020 – 04/2023 JuM koostöös hanke
analüüsid ja uuringud, sh noorte tulemusena leitava uuringuid
õigusrikkumiste ja ohvrikslangemise leviku ja teostava asutusega
menetluse kohta
2.2. Hindamisinstrumentide ja õiguskaitse-, tervishoiu- ja lastekaitseasutuste vaheliste
koostöömudelite arendamine tööks õigusrikkujatega
Projekti jooksul töötatakse kriminaaljustiitssüsteemis alaealiste ja noortega töötavate spetsialiste töö
tõhustamiseks välja tööriistad ja õiguskaitse-, tervishoiu- ja lastekaitseasutuste vahelised
koostöömudelid noorte riskide ja vajaduste hindamiseks ning noorte õigusrikkujate juhtumikorralduse
rakendamiseks, võttes sealjuures arvesse teaduslikult tõestatud laste ja noorte arengulisi iseärasusi.
Riskide ja vajaduste hindamine ning juhtumikorraldus on küll omaette tegevussuunad, ent need on
olemuslikult tihendalt seotud. Hindamise läbiviimiseks on vaja toimivaid instrumente, kuid hindamisest
12
üks on vähe, kui noort ei suunata õigetele, just talle sobivatele teenustele, st vaja on tõhusaid
juhtumiskorralduse mudeleid, mis võimaldaks noori õiges suunas juhatada.
Tegevuste planeerimisel võetakse arvesse, et enamik alaealisi ja noori ei ole oma loomult korduvrikkujad,
nende käitumist on võimalik muuta õigete sekkumiste kaudu ning kujundada neid ümbritsevaid riski- ja
kaitsetegureid selliselt, et vähendada märgatavalt uute rikkumiste toimepanemise tõenäosust. Selleks,
et tagada õigussüsteemi sattunud laste ja noorte vajadustest ja võimalustest lähtuv kohtlemine,
kaardistatakse tänastele teenustele jõudmise teekond, sh võimalikud kitsaskohad ja teenuste
dubleerimine.
Hindamisvahendite kasutamise eesmärk on tõhustada spetsialistide otsustusprotsessi alaealisele või
noorele tema riskidest ja vajadustest lähtuva sekkumise või sotsiaalprogrammi valimisel. Sekkumisplaani
kaugemaks eesmärgiks on vähendada konkreetse alaealise või noore riske uute õigusrikkumiste
toimepanemiseks. Valideeritud riskihindamise vahendid võimaldavad suurema tõenäosusega hinnata,
milline sekkumine alaealisele või noorele õigusrikkujale kõige paremini sobib, hoidumaks uutest
rikkumistest. Kaasaegsed hindamisvahendid, mida sotsiaal- ja õigussüsteemis alaealiste ja noorte puhul
kasutatakse, ei keskendu ainult riskifaktoritele, vaid hindavad ka vajadusi ja kaitsefaktoreid, mille
puudumisel riskikäitumine suurema tõenäosusega avaldub. Kui alaealisele sekkumisi valides võetakse
arvesse nii riski- kui ka kaitsefaktorid, võib loota sekkumise paremale ja pikemaajalisele tulemuslikkusele.
Oskuslikult läbiviidud hindamine võimaldab öelda, kui suure tõenäosusega riskikäitumine korduda võib,
kui alaealise või noore käitumisse ei sekkuta. Maailmas on kasutusel mitmeid hindamisvahendeid, mis
küllalt täpselt ennustavad, kas alaealise õigusrikkumisteks esineb kõrge või madala risk. Riskihindamine
annab suunised sekkumise valimiseks, sest keskendub valdkondadele, mis konkreetse alaealise/noore
puhul enim muret tekitavad. Seda eriti nende hindamisvahendite puhul, mille keskmes on dünaamilised
riskifaktorid ehk nö kriminogeensed vajadused. Lisaks annab standardiseeritud hindamisvahendite
kasutamine võimaluse koguda andmeid, mida analüüsides saab teha järeldusi selle osas, millised on
teatud vanuserühmades enim esinevad riskid4. Selle pinnalt omakorda saab planeerida tegevusi ja
ressursse ennetustegevusteks, sh esmatasandi ennetuseks, valikuliseks ennetuseks kõrgendatud
riskiga gruppides ning näidustatud ennetuseks neile noortele, kelle puhul on individuaalselt tuvastatud
kõrge risk. Pikaajaline andmekorje riskihindamiste kohta võimaldab hinnata, kas planeeritud ja elluviidud
ennetusprogrammid on andnud soovitud tulemusi ja vajadusel saab selle pinnalt uusi poliitikaotsuseid
teha.
Riskihindamisest lähtuvalt valitud sekkumiste elluviimisel toetutakse senisest enam asutuste vahelisele
koostööle ja selgepiirilisele juhtumikorraldusele. Juhtumikorralduse mudelite puhul on rõhuasetus eeskätt
spetsiifilistel noorte sihtrühmadel nagu tõsiste käitumisprobleemidega ja vaimse tervise probleemidega
noored. Eesmärgiks on projekti toel välja töötada mudelid, mis võimaldaks iga juhtumi puhul rakendada
konkreetsetest riskidest lähtuvaid tegevusi ja kaasata juhtumikorraldusse asjakohane hulk eri valdkonna
spetsialiste, sh õiguskaitsespetsialistid, lastekaitse, noorsootöö, vaimse tervise spetsialistid jt. See loob
eeldused jätkusuutlikuks teenuseosutamiseks ja ressursside võimalikult vajaduspõhiseks kasutamiseks,
ennetades olukordi, kus väiksema riskiga noori suunatakse nende jaoks liialt intensiivsetesse ja väga
kulukatesse programmidesse. Ühe tegevusena on projektis plaanis analüüs ja kontseptsioon selle osas,
kuidas erinevates valdkondades – lastekaitse, kriminaaljustiitssüsteem, tervishoid – tehtavate hindamiste
andmed niimoodi integreerida, et sõltumata spetsialistist, kes alaealist või noort hindab, oleks lapse kohta
olemas erinevate valdkondade andmed selliselt, et on võimalik suunata ta kõige sobivamale teenusele.
Esmase ennetuse arendamiseks katsetatakse Tallinnas kogukonnapõhist ennetustöö mudelit, mis
põhineb nn Islandi ennetusmudelil, ning töötatakse välja jätkusuutlik lahendus kogukondliku ennetuse
rakendamiseks pärast projektiperioodi lõppu. Ennetusmudeli eestvedajateks Tallinna linnaosades on
terviseedendajad, kuid mudeli õnnestumiseks on tegevuste planeerimisse ja elluviimisse kaasatud
4 Hoge, R.D., Vincent, G., Guy, L. (2013) Bulletin 4: Prediction and Risk/Needs Assessment. Study Group on the Transitions
between Juvenile Delinquency and Adult Crime. U.S. Department of Justice.
13
politsei, lastekaitse, noorsootöötajad jt. Ühiselt koostatakse linnaosapõhised tegevuskavad laste ja
noorte ja riskikäitumise ennetamiseks. Vastavalt linnaosades töötavate spetsialistide vajadustele toimub
nende koolitamine ennetustegevuste planeerimiseks ja elluviimiseks. Tallinna kogemuse pinnalt viiakse
sarnased tegevused projekti jooksul ellu veel vähemalt ühes kohalikus omavalitsuses.
Noortekampade tõhusamaks ennetamiseks ja neile reageerimiseks katsetatakse Pärnumaal Soome
eeskujul võrgustikutööl ja uutel töömeetoditel põhinevat koostöömudelit, kus aktiivset rolli mängivad
politsei, lastekaitse, vaimse tervise keskus, kriminaalhooldus ja prokuratuur.
Koolikiusamise ennetamiseks aidatakse järele venekeelseid koole, kellele eestikeelse õppekeelega
koolidele sarnaselt pakutakse kiusamisvastase programmi rakendamist, loomaks kiusuvaba õhkkond ja
tagamaks oskused kiusamisjuhtumite lahendamiseks. Selleks on oluline välja töötada või kohandada
juba kasutusel olevaid meetodeid ja töömaterjale, mida koolipersonal ja õpilased kasutada saavad.
Vaimse tervise probleemidega lapsed ja noored on õigusrikkujate seas spetsiifiline sihtrühm, kes vajavad
senisest tõhusamaid sekkumisi. Projekti raames piloteeritakse sekkumist, mille raames toimuks vaimse
tervise probleemide hindamine varasemas faasis, st kohtueelses menetluses. See eeldab vaimse tervise
skriiningtestide kohandamist alaealistele ja noortele; prokuröride, kriminaalhooldajate ja kohtunike
koolitamist ning vaimse tervise häiretega õigusrikkujatele spetsialiseerunud terapeutide/psühholoogide
koolitamist spetsiaalse programmi läbiviimiseks sihtrühma noortega. Projekti keskel toimub noorte
õigusrikkujate vaimse tervise skriining, sh kriminaalhoolduses olevate noorte uuring. Arvestades laste ja
noortega töötavate vaimse tervise spetsialistide puudust, seda eriti just vanglasüsteemis, suurendame
psühhiaatrite ja vangla vahelist koostööd, sh residentide kaasamise kaudu. Seeläbi soodustame noorte
õigusrikkujatega töötavate psühhiaatrite järelkasvu suurenemist.
2.2.1. Tegevuse elluviijad
Justiitsministeerium kui projekti elluviija koostöös Sotsiaalkindlustusameti, politsei, prokuratuuri, Tallinna
linnavalitsuse, Pärnu linnavalitsuse, Maarjamaa Hariduskolleegiumi ja vanglateenistusega.
2.2.2. Sihtgrupid
Riskihindamise süsteemi ja juhtumikorralduse mudeli loomise sihtgruppi kuuluvad eelkõige
süüteomenetluses kohtueelse ettekande raames alaealiste ja noorte riskide ja vajaduste hindamisega
tegelevad spetsialistid, samuti noorte õigusrikkujate esmast abivajadust hindavad menetlejad ning
intensiivsete teenuste vajadust hindavad spetsialistid. Kuriteoennetuse mudeli osas moodustub
sihtgrupp kohalike omavalitsuste noortega töötavatest spetsialistidest, seda nii kohalikust omavalitsusest
ja selle allasutustest kui ka mittetulundusühingutest, haridus- ja noorteasutustest. Sõltuvalt
pilootpiirkonna võimekusest kaasatakse sihtgrupina ka noorteühingud.
2.2.3. Saavutatavad tulemused
Hindamisinstrumentide ja õiguskaitse-, tervishoiu- ja lastekaitseasutuste vaheliste koostöömudelite
arendamine tööks õigusrikkujatega
Projekti tulemusel on Eestis katsetatud vähemalt kaht erinevat kogukondlikku koostöömudelit alaealiste ja noorte
õigusrikkumiste ennetamiseks. Kasutusele on võetud hindamisinstrumendid, mis võimaldavad suunata lapsi ja
noori senisest täpsemalt just neile sobivatele teenustele. Kasutusel on juhtumikorralduse mudel keeruliste noorte
õigusrikkujatega töötamiseks.
Tegevuse algus- ja
Tegevus koos peamiste etappidega Tegevuse elluviija
lõppkuupäev
14
Kogukonnas ennetustöö toetamine
Kogukonnapõhise kuriteoennetusmudeli 11/2019 – 04/2023 JuM koostöös hanke
koostamine, katsetamine ja koolitused mudeli tulemusena leitava projekti
rakendamiseks läbiviijaga
Vägivallaennetus koolis ja vägivallajuhtumite 01/2020 – 12/2022 JuM koostöös hanke
lahendamise toetamine venekeelsetes tulemusena leitava projekti
koolides tõenduspõhise sekkumise alusel läbiviijaga
Kampade ennetamise ja kohtlemise mudeli 11/2019 – 02/2023 JuM koostöös partneritega
koostamine, katsetamine ja koolitused mudeli
rakendamiseks
Hindamisinstrumentide arendamine
Noorte õigusrikkujate riskide ja vajaduste 11/2019 – 09/2020 JuM koostöös hanke
hindamise instrumentide valiku analüüs tulemusena leitava uuringu
läbiviijaga
Vähemalt kahe riskide ja vajaduste 07/2020 – 03/2023 JuM
hindamise instrumendi Eestis kasutamiseks
kohandamine, valideerimine ja spetsialistide
koolitamine
Hindamise hõlbustamiseks andmevahetuse 01/2020 – 12/2022 JuM koostöös hanke
lahenduse kontseptsiooni koostamine tulemusena leitava
kontseptsiooni koostajaga
Juhtumikorralduse mudeli loomine
Õigussüsteemi sattunud laste ja noorte 01/2020 – 12/2020 JuM
teenuse teekonna kaardistamine
Tööriistade ja mudelite valiku analüüs 11/2019 – 08/2020 JuM
Keeruliste noorte õigusrikkujatega 11/2019 – 12/2022 JuM
töötamiseks juhtumikorralduse mudeli
katsetamine, tööjuhiste koostamine ning
juhtumikorralduse spetsialistide koolitamine
Tööriistade loomine (nt ümaralauameetod) 01/2020 – 12/2021 JuM
tööks noorte õigusrikkujatega ja nende
kasutamiseks spetsialistide koolitamine
Vaimse tervise probleemidega noortele 01/2020 – 12/2021 JuM
sihtrühmaspetsiifilise sekkumise katsetamine
2.3. Sekkumiste arendamine noortele õigusrikkujatele
Õigussüsteemi sattunud noorte korduvkuritegevuse ennetamiseks ja vähendamiseks on oluline, et üle-
eestiliselt on kättesaadavad mõjusad sekkumised. Alaealiste ja noorte õigusrikkumistele on oluline õigeid
meetodeid kasutades reageerida, sest mida nooremalt õigusrikkumistega alustatakse, seda suurem on
tõenäosus, et täiskasvanuks saades pannakse toime raskemaid ja suuremal hulgal kuritegusid, kui
õigeaegselt ei suudeta alaealise käitumist muuta. Teiste riikide kogemus näitab5, et kõige paremaid
pikaaegseid tulemusi annavad sekkumised, mille nurgakiviks on riskikäitumise varane märkamine ja
oskuslike vahenditega sekkumine. Siinkohal on oluline meeles pidada, et puuduvad teaduslikud tõendid
selle kohta, et karmimad karistused, eriti just laste ja noorte puhul, aitaksid ära hoida uusi õigusrikkumisi.
Pigem töötavad riskikäitumise ja õigusrikkumiste vastu paremini programmid või tegevused, milles on
kombineeritud mittekaristuslik raamistik, muutumisele keskendumine, varane märkamine ja õigeaegne
5 Loeber, R., Farrington, D.P., Petechuk, D. (2003) Child Delinquency: Early Intervention and Prevention. OJJDP: Child
Delinquency Bulletin Series.
15
sekkumine. Edukust aitab tagada see, kui rakendatavad sekkumised sobituvad üldisesse alaealisi ja
noori ümbritsevasse keskkonda, seda nii õiguskaitse, hariduse, vaimse tervise kui lapse heaolu
vaatenurgast. Seda vaadet aitab tagada käesoleva projekti teine tegevusliin, riskihindamise ja asutuste
vahelise koostöö tugevdamine.
Uute õigusrikkumiste ennetamisele suunatud lühisekkumised peavad saama loomulikuks osaks
spetsialistide igapäevatööst, mitte moodustama eraldiseisvaid programme, kuhu lapsi suunatakse. Neid
võib rakendada osana kriminaal- või väärteomenetlusest või sellest sõltumata, sellega paralleelselt.
Teatud juhtudel on karistuse asendamine lühisekkumisega tulemuslikum meede, millel võib uute
õigusrikkumiste ärahoidmiseks olla suurem mõju.6 Seda võib eriti tõdeda pisirikkumiste puhul, kus
karistamine võib alaealist sildistada, avaldamata seejuures tegelikku mõju tema tulevikukäitumisele.
Lühisekkumiste mõte seisneb selles, et alaealise või noore käitumises luuakse muutus läbi informaalsete,
interaktiivsete, kohati mänguliste tegevuste, mille kaudu õigusrikkuja mõistaks oma tegevuse põhjuseid
ja tagajärgi ning läbi mõistmise muudaks oma edaspidist käitumist. Sekkumiste disainimisel või valikul
tuleb erilist tähelepanu pöörata sihtrühma võimalikele erivajadustele, nt vaimse tervise probleemid,
sõltuvus, madalamad vaimsed võimed, käitumisraskused jms.
Eelnevat arvesse võttes on oluline välja töötada või Eesti oludele kohandada lühisekkumisi alaealiste
õigusrikkujate käitumismustrite murdmiseks ja uute rikkumiste ennetamiseks. Lühisekkumised peaksid
olema piisavalt lihtsasti rakendatavad, et spetsialistid saaksid neid noorega suheldes menetluse käigus
rakendada. Sedalaadi sekkumised toimiksid alternatiivina täna kergemate rikkumiste puhul kasutusel
olevatele meetmetele, nt hoiatus, trahv, arest jms. Samuti on projekti raames kavas arendada peretööle
põhinevaid sekkumisi noorte puhul, kellel on tuvastatud kõrge risk tõsisemateks õigusrikkumisteks, seda
ka kriminaalhooldusel olevate alaealiste ja noorte puhul. Eesti õigus- ja lastekaitsevaldkonna
spetsialistide seas on muret tekitanud õpi- ja arenguraskustega laste ja noorte kasvav hulk, aga samas
puuduvad täna just neile sihtrühmadele sobivad õigusrikkumisi ennetavad sekkumised. Seetõttu
keskendutakse projekti raames erisihtrühmade vajadustele vastavate sekkumiste leidmisele ja
rakendamisele.
Sellele lisaks on plaanis arendada taastaval õigusel põhinevaid sekkumisi, sest teiste riikide praktikatele
tuginedes7 võib öelda, et neil on pikaajaline individuaalne ja kogukondlik mõju. Üheks taastava õiguse
põhiseks mõjutusvahendiks on lepitus. Lepituse kasutamine alaealiste puhul on hetkel piiratud, sest
puuduvad selleks eraldi koolitatud lepitajad. Lepitus on Eestis kasutusel vaid menetlusalternatiivina, kuigi
selle kasutusala võiks olla oluliselt laiem. Seetõttu on kavas luua kontseptsioon lepituse laiemaks
kasutamiseks, sh alaealiste puhul, töötada välja jätkusuutlik koolitusprogramm ja vabatahtlike lepitajate
süsteem, mis oleks võimalikult kogukonnale lähedal ja üle-eestiline, et seda kasutada võimalikult paljudel
sobivatel juhtudel, võimalikult kiiresti ja inimestele lähedal. Vabatahtlike kaasamine aitab tagada lepitaja
erapooletust, pakub professionaalsete oskuste kõrval kogukondlikku sekkumist, suurendab süsteemi
jätkusuutlikust ning võimaldab viia omandatud kompetentsi ka teistesse valdkondadesse, nt kooli.
Lepitusele lisaks on plaanis tõsta võimekust kasutada ka teisi taastaval õigusel põhinevaid praktikaid,
nagu näevad ette Euroopa Nõukogu ministrite komitee soovitused.8 Ühe uue sekkumisena on plaanis
piloteerida tänavalepitust, Norras ja Soomes rakendatavat noortega tehtavat tänavatöö meetodit, mille
eesmärk on aidata noorel mõista oma tegude põhjuseid ja tagajärgi, võtta tehtu eest vastutus ja heastada
tekitatud kahju. Selleks koolitatakse peamiselt noorsootöötajaid ja –politseinikke tänavalepitajateks.
6 Development Services Group, Inc. (2014) Alternatives to Detention and Confinement. Literature review. Washington, D.C.:
Office of Juvenile Justice and Delinquency Prevention.
7 Underwood, L.A., von Dresner, K.S. Phillips, A.L. (2006) Community Treatment Programs for Juveniles: A Best-Evidence
Summary. International Journal of Behavioral Consultation and Therapy, Vol. 2, No. 2.
8 Euroopa Nõukogu ministrite komitee soovitused taastava õiguse põhimõtete kasutamiseks kriminaalmenetluses
(CM/Rec(2018)8, 3. oktoober 2018)
16
Sekkumiste jõudmiseks õigete sihtrühmadeni pööratakse tähelepanu avalikkuse ja spetsialistide
teadlikkuse tõstmisele teenuste olemasolust, spetsialistide koolitamisele ja vajadusel sekkumiste
kohandamisele erisihtrühmade vajadustest lähtuvalt.
2.3.1. Tegevuse elluviijad
Justiitsministeerium kui projekti elluviija koostöös politsei, prokuratuuri ja kriminaalhooldusega;
Sotsiaalkindlustusamet kui projekti partner.
2.3.2. Sihtgrupid
Sihtgruppi kuuluvad noortele õigusrikkujatele sekkumisi osutavad spetsialistid, sh politseis ja
kriminaalhoolduses.
2.3.3. Saavutatavad tulemused
Sekkumiste arendamine noortele õigusrikkujatele
Projekti tulemusel on Eestis kasutusele võetud lühisekkumised alaealiste ja noore kergematele õigusrikkumistele
reageerimiseks. Kasutusel on alaealiste vabatahtlik lepitus, tänavalepitus ja vähemalt veel üks taastaval õigusel
põhinev sekkumine. Kriminaalhoolduses kasutusel olevad sekkumised on ajakohastatud.
Tegevuse algus- ja
Tegevus koos peamiste etappidega Tegevuse elluviija
lõppkuupäev
Lühisekkumiste arendamine
Lühisekkumiste alusanalüüs 01/2020 – 05/2020 JuM koostöös partneritega
Lühiajaliste sekkumiste piloteerimine, sh 06/2020 – 12/2022 JuM koostöös partneritega
rakendajate koolitamine
Taastava õiguse põhiste sekkumiste arendamine
Alaealiste vabatahtliku lepituse süsteemi 01/2020 – 12/2022 SKA
käivitamine
Tänavalepituse piloteerimine 01/2020 –12/2021 JuM koostöös partneritega
Ümarlauameetodi (i.k. conferencing) jt 01/2020 – 12/2021 JuM koostöös partneritega
sarnaste taastava õiguse meetodite
katsetamine, sh spetsialistide koolitamine
Erisihtrühmade sekkumiste arendamine (sh õpi- ja arenguraskustega lapsed ja noored)
Kriminaalhoolduse sekkumiste vajaduse 11/2019 – 06/2020 JuM
analüüs
Kriminaalhoolduses vähemalt ühe peretööle 01/2020 – 12/2021 JuM
põhineva sekkumise arendamine noorte
puhul, kellel on tuvastatud kõrge risk
tõsisemateks õigusrikkumisteks, sh
kriminaalhooldajate koolitamine programmi
läbiviijateks
17
2.4. Noortele suunatud residentaalsete teenuste arendamine
Kinnistesse või poolkinnistesse asutustesse (vangla, kool psüühikahäirete ja käitumisprobleemidega
lastele või laste tugikeskus) satuvad lapsed ja noored, kes erinevatel põhjustel vajavad kogukonnast
eraldamist. Kinnise lasteasutuse teenus on kõige äärmuslikum meede lapse aitamiseks ja mõeldud
viimase abinõuna, kui lapse käitumine ohustab tõsiselt tema enda elu, tervist ja arengut või teiste isikute
elu või tervist. Nad kas juba on sattunud seadusega pahuksisse ja on kriminaalmenetluse tulemusel
kogukonnast eraldatud, või on neil suur risk õigusrikkumisi korda saata, mistõttu on nad asutusse
suunatud lapsevanema või lastekaitse soovil. Sellel teenusel piiratakse abivajava lapse liikumisvabadust,
mistõttu on võimalik last teenusele suunata ainult kohtu nõusolekul. Samas näitavad uuringud9, et perest,
kogukonnast, sõpradest ja tavapärasest keskkonnast eraldamine võib laste ja noorte arengule halvasti
mõjuda. Täiskasvanueelses eas kinnises asutuses viibimisel võivad olla palju rängemad tagajärjed
edasisele arengule ja elukäigule, kuna noorel inimesel puuduvad piisavad oskused sedalaadi
traumaatilise kogemusega toime tulla ning suureneb oht edasisteks õigusrikkumisteks.10 Selleks, et
kinnisest lasteasutusest lahkuv laps või noor tuleks hilisema eluga kogukonnas toime ja suudaks hoiduda
õigusrikkumistest, on oluline, et asutustel oleks piisav kompetents lapsi ja noori toetada. Residentaalse
teenuse eesmärk peaks olema lapse ja noore ettevalmistus eluks kogukonnas ja seda võimalusel
koostöös kogukondlike teenusepakkujatega, kes asutusest lahkuva lapse või noorega sujuvalt tööd
jätkab.11
Selleks, et kinnistes asutustes osutatavad teenused oleksid tulemuslikud, soovitatakse jälgida nelja
peamist põhimõtet.12 Esiteks, teenuste sisu ja ulatus peaksid olema kooskõlas lapse riski ja vajaduste
hindamise tulemustega, et pakutav vastaks tegelikele vajadustele. Teiseks, kasutusel peaks olema
sellised programmid ja sekkumised, mille puhul on tõendatud nende kasulik mõju, ning lisaks sellele
peaks toimuma regulaarne, andmete põhine tegevuste tulemuslikkuse analüüs. Kolmandaks, kinnises
asutuses pakutav peaks olema koordineeritud kogukonnas pakutavate teenustega, et tagada iga lapse
ja noore vajadusest lähtuv sekkumine. Neljandaks, kõik noortele suunatud poliitikad, programmid ja
tegevused peavad peegeldama laste ja noorte arengulisi vajadusi.
Praxise uuringus13 on välja toodud kitsaskohad, millele alaealistele suunatud residentaalsete teenuste
puhul Eestis rohkem tähelepanu tuleks pöörata ning mitmed neist haakuvad eelpool toodud üldiste
tähelepanekutega. Näiteks mitmed kriminaalhoolduses ja vanglas pakutavad programmid on sisuliselt
aegunud ja programmi läbiviijatele ei ole tagatud metoodiline tugi. Paljudel teenustele jõudvatel lastel ja
noortel on diagnoositud psüühikahäired, sh aktiivsus- ja tähelepanuhäire, või kerge/mõõdukas vaimne
alaareng, mistõttu on oluline osata pakkuda just neile sobivaid tegevusi, milleks sageli napib oskusi.
Oskuste puuduse taga on osaliselt suur kaadrivoolavus, mis raskete sihtrühmadega töötades ei ole
ebatavaline, ning püsiva ja kvalifitseeritud personali tekitamine vajab organisatsioonipoolset oskuslikku
sekkumist. Samuti on üheks organisatsiooniliseks probleemiks see, et kriminaalhoolduse ega
residentaalsete teenuste puhul ei rakendata kvaliteedijuhtimist ega viida läbi tegevuste kvaliteedi, mõju
ja tulemuslikkuse süsteemset hindamist, seda nii juhtumikorralduse, programmide kui ka
nõustamisteenuste osas, mida laste kinnised asutused, vangla ja kriminaalhooldus pakuvad.
9 Austin, J., Johnson, K.D., Weitzer, R. (2005) Alternatives to the Secure Detention and Confinement of Juvenile Offenders.
Juvenile Justice Bulletin. U.S. Department of Justice: Office of Juvenile Justice and Delinquency Prevention.
10 Matsuda, K.N. (2009) The Impact of Incarceration on Young Offenders.
https://www.ncjrs.gov/pdffiles1/nij/grants/227403.pdf.
11 Field, G. (1998) Continuity of Offender Treatment for Substance Use Disorders from Institution to Community: Treatment
Improvement Protocol. Treatment improvement protocol (TIP) series, Vol. 30. DIANE Publishing.
12 Seigle, E., Walsh, N., Weber, J. (2014) Core Principles For Reducing Recidivism And Improving Other Outcomes For Youth
In The Juvenile Justice System, Council of State Governments Justice Center, New York
13 Aaben, L., Salla, J., Markina, A. (2018) Tõsiste käitumisprobleemidega lastele suunatud teenuste analüüs. Uuringu aruanne.
Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis. http://www.praxis.ee/wp-content/uploads/2018/09/kaitumisprob-noored-
raport_Praxis2018.pdf
18
Projekti kaudu on eesmärgiks seatud jätkata residentaalsete teenuste arendamist selliselt, et lapsele
oleks tagatud tema vajadustest ja võimekusest lähtuv tugi ja sotsiaalsete oskuste andmine nii asutuses
viibides kui ka sealt lahkudes ja kogukonda sulandudes. Kinniste lasteasutuste personal peab olema
saanud piisava ettevalmistuse tööks erisihtrühmadega. Lisaks vajavad nad tulemuslikuks tööks toetavat
töökeskkonda, nt töönõustamise ja supervisiooni abil, ning et neil oleks olemas toimivad tööriistad ja –
meetodid, mis võimaldavad lapsi ja noori õiguskuulekusele suunata ning mis aitaksid parandada üldist
sotsiaalset keskkonda kinnistes lasteasutustes. Viimase osas on olulised ka õppevisiidid, mis
võimaldavad näha, kuidas teistes riikides praktikas kinnised lasteasutused toimivad.
Kinniste lasteasutuste ja vanglapersonali koolitamisele lisaks on eesmärk projekti raames välja töötada
kontseptsioon „Noored vanglast välja“ selle osas, kuidas kujundada alaealiste ja noorte õigusrikkujatega
seotud teenusmaastik selliselt, et võimalikult väike hulk lapsi ja noori oleks suunatud residentaalsetele
teenustele. Selleks on oluline õppida teiste riikide kogemusest, sh vaadata, milliseid alternatiivseid
teenuseid mujal on kasutusel ja kuidas on lahendatud teenustele suunamine. Oluline osa
kontseptsioonist on välja töötada teenuste rahastamisskeem, et tagada valdkonna jätkusuutlikkus.
Projekti tugi on oluline, sest võimaldab kaasata välismaist ekspertiisi ja kogemust, mis omakorda võib
säästa Eestit mujal tehtud vigadest.
2.4.1. Tegevuse elluviijad
Justiitsministeerium kui projekti elluviija koostöös Sotsiaalkindlustusameti, Maarjamaa
Hariduskolleegiumi ja vanglateenistusega.
2.4.2. Sihtgrupid
Sihtgruppi kuuluvad asutused ja spetsialistid, kes töötavad noorte vahistatute, arestialuste,
kinnipeetavate ja kinnise lasteasutuse teenusele paigutatud noortega, samuti kriminaalhooldusaluste
laste ja noortega.
2.4.3. Saavutatavad tulemused
Noortele suunatud residentaalsete teenuste arendamine
Projekti tulemusel on parandatud kinniste lasteasutuste töötajate ning laste ja noortega töötava vanglapersonali
kompetentse. Välja on töötatud töönõustamise süsteem, vältimaks kinniste lasteasutuste personali läbipõlemist
ja vähendamaks kaadrivoolavust. Kasutusele on võetud sekkumisviisid, mis aitavad paremini toime tulla vaimse
tervise häiretega ja agressiivsete laste ja noortega.
Tegevuse algus- ja
Tegevus koos peamiste etappidega Tegevuse elluviija
lõppkuupäev
Personali kompetentside tõstmine ja töönõustamine
Institutsionaliseeritud noorte õigusrikkujatega 01/2020 – 12/2022 JuM, koostöös SKA, MHK,
töötavate spetsialistide kompetentsi kriminaalhoolduse ja hanke
arendamiseks koolitusvajaduse hindamine, tulemusena leitava koolitajaga
koolitusprogrammi loomine ja koolitamine
Kinniste lasteasutuste töötajate ning laste ja 01/2020 – 12/2021 JuM koostöös SKA, MHK ja
noortega töötava vanglapersonali kriminaalhooldusega
õppevisiidid teiste riikide kogemustest
õppimiseks
19
Tööriistade ja –meetodite arendamine
Konfliktide ennetamise ja 01/2020 – 12/2021 JuM, koostöös SKA, MHK ja
konfliktilahendamise oskuste koolitused hanke tulemusena leitava
kinniste lasteasutuste töötajatele ning laste ja koolitajaga
noortega töötavale vanglapersonalile.
Mentorlus jm eksperttugi uute töömeetodite
ja sekkumisviiside kasutusele võtmisel.
Erisekkumiste koolitused tööks vaimse 01/2020 – 12/2021 JuM, koostöös SKA, MHK ja
tervise häiretega ja agressiivsete laste ja kriminaalhooldusega
noortega
Vanglameeskonda vähemalt kahe MDFT 01/2020 – 12/2022 JuM koostöös
terapeudi, sh ühe superviisori koolitamine kriminaalhooldusega
Süsteemsed muutused residentaalsete teenuste pakkumisel
"Noored vanglast välja" kontseptsiooni 01/2020 – 12/2022 JuM koostöös SKA, MHK ja
koostamine kriminaalhooldusega
20
3. Indikaatorid
Indikaator Nimetus Algtase Sihttase Selgitus
(2017) (2022)
Tulemusindikaator Aastas lepitusse suunatud ja lepitatud allikas: kohtute infosüsteem (e-
23 100
alaealiste õigusrikkumise juhtumid toimik) and ohvriabi andmed
Alaealiste õigusrikkumiste tase (ise allikas: laste ja noorte
18% (2014) 16%
raporteeritud) riskikäitumise uuring
Alaealiste süüdimõistetud õigusrikkujate allikas: kohtute infosüsteem (e-
osakaal, kellele kohaldatakse karistuse 16% 30% toimik)
alternatiive
Väljundindikaator Tegevus 1. Õigussüsteemi spetsialistide arendamine
Alaealiste õigusrikkujatega töötavate
spetsialistide koolitusprogramm loodud Puudub Olemas
Alaealiste õigusrikkujatega töötavate soopõhiselt eristatav indikaator
spetsialistide hulk, kes on temaatilise 0 150
koolitusprogrammi läbinud
Tegevus 2. Riskihindamine ja asutuste vahelise koostöö toetamine
Hindamise ja asutuste vahelise koostöö
tööriistade hulk, mida on piloteeritud ja 0 3
rakendatud
Tegevus 3. Sekkumiste arendamine noortele õigusrikkujatele
Noortele suunatud sekkumiste arv, mis on
välja töötatud trahvide ja kinnisesse asutusse 0 4
suunamise asendamiseks
Alaealiste õigusrikkujate lepituse alase
0 70
koolituse läbinud vabatahtlike lepitajate arv
Tegevus 4 nimetus
Kinniste lasteasutuste arv, keda on toetatud
uute töömeetodite ja teenuste arendamisel
0 3
käitumisraskustega ja ohvriks langenud
noortele
4. Projekti mõju läbivatele teemadele
Projekt mõjutab (märkida ristiga, nii „jah“ kui „ei“ vastuse korral tuleb selgituses vastust argumenteeritult
põhjendada):
Mõju regionaalsele arengule jah ei
Tegevuste planeerimisel arvestatakse sellega, et koolitused, seminarid, konverentsid jne toimuks
erinevates Eesti paikades, hõlbustamaks ka keskustest kaugemal töötavate spetsialistide osalemist.
Mõju keskkonnahoiule jah ei
Mõju infoühiskonna edenemisele jah ei
Mõju kodanikuühiskonna arengule jah ei
Projektis on oluline osa kodanikuaktiivsusel (nt vabatahtliku lepitusteenuse ja kogukondlike
ennetusmudelite puhul), mistõttu toimub kogukondade jõustamine, et kohalikud elanikud saaksid oma
rolli paremini täita.
Mõju võrdsete võimaluste edendamisele14
Sooline võrdõiguslikkus (kas projekti lõpptulemus mõjutab meeste ja naiste olukorda ühiskonnas)15
jah ei
Projekti kõikide tegevuste puhul jälgitakse läbivalt soolise võrdõiguslikkuse tagamist, ent plaanitud ei ole
ühtki otseselt soolisele võrdõiguslikkusele suunatud tegevust.
Võrdne kohtlemine
jah ei
a) erinevas vanuses inimeste võrdne kohtlemine: kõigi teenuste kavandamisel lähtutakse põhimõttest,
et teenus peab vastama sihtrühma vajadustele ja arengutasemele.
b) puudega inimeste võrdne kohtlemine: teenuste ja tegevuste kavandamisel võetakse arvesse
puuetega inimeste vajadusi, sh ligipääsetavuse tagamisel.
14 Euroopa parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013 17. detsember 2013 artikkel 7. Meeste ja naiste
võrdõiguslikkuse edendamine ja mittediskrimineerimine.
15 Soolise võrdsuse tagamine tähendab naiste ja meeste võrdseid õigusi, kohustusi, võimalusi ja vastutust kõikides
eluvaldkondades. Kõik poliitikad, mis lõpptulemusena mõjutavad inimeste olukorda ühiskonnas, mõjutavad sh ka naisi ja mehi.
c) võrdne kohtlemine sõltumata inimese soost, rassist või rahvuslikust kuuluvusest, usutunnistusest või
veendumusest või seksuaalsest sättumusest: ligipääs kavandatud teenustele ei sõltu sihtrühma
kuuluvate laste ja noorte ega ka spetsialistide soost, rassist või rahvuslikust kuuluvusest,
usutunnistusest või veendumusest või seksuaalsest sättumusest.
5. Projekti jätkusuutlikkus
Projekti üles ehitades on lähtutud põhimõttest, et ellu ei viida ühekordseid tegevusi, vaid tugevdatakse
ja vajadusel kujundatakse ümber olemasolevaid struktuure. Üldine reegel on, et projekti raames ei
palgata sisutegevuste elluviimiseks uut personali, vaid koolitatakse olemasolevaid spetsialiste ja sõltuvalt
vajadustest muudetakse tööjuhendeid, toetamaks projektiga loodud muudatuste püsimist pärast
projektitegevuste lõppemist. Sellele reeglile on kaks erandit. Esiteks, prokuratuuri loodavad konsultantide
ametikohad on teadlikult planeeritud ajutisena, toetamaks 2018. aastal jõustunud seadusemuudatuste
kiiremat rakendumist. Teiseks, projekti raames käivituva vabatahtliku lepitusteenuse koordineerimiseks
võetakse tööle inimene, kelle ülesanded lähevad pärast projekti lõppu üle Sotsiaalkindlustusametile ja
lepitusteenuse osutamine jätkub ohvriabiteenuse raames. Sisuliselt ei ole tegemist uue tegevusega, vaid
olemasoleva teenuse arendamisega, mille jaoks vajadusel leitakse vahendid olemasoleva
ohvriabiteenuse eelarve seest. Kuna täiendavad otsekulud vabatahtlike kaasamisel ei ole
märkimisväärsed (nt praeguse planeeritud rahastusmudeli kohaselt 100 lepituse kohta aastas 1500
eurot), ei sea projekti lõppemine ohtu teenuse jätkusuutlikust. Ka teenuse juhtimine ja arendamine
integreeritakse olemasoleva ohvriabiteenusega.
Projekti raames väljatöötatud kriminaaljustiitssüsteemi spetsialistide koolitusprogrammi rakendamiseks
pärast projekti lõppu on vahendid planeeritud riigieelarve strateegiasse. Juhul kui riigieelarve strateegiat
lähiaastatel muudetakse, nii et koolitusrahad sealt eemaldatakse, on võimalik väljatöötatud programmi
pakkuda tasuliste koolitustena. Projekti jooksul toimvad läbirääkimised selle osas, et teatud koolitused
saaksid osaks spetsialistide baaskoolitusest, st kõrgkoolide õppekavade osaks. See tagab, et valdkonda
tööle siirduvad spetsialistid on saanud piisava ettevalmistuse tööks alaealiste ja noorte õigusrikkujatega.
Kohaliku tasandi koostöömudelid on üles ehitatud selliselt, et need ei vajaks lisarahastust. Uutes
piirkondades mudelite rakendamisel kasutatakse PPA, Sotsiaalkindlustusameti, Tervise Arengu
Instituudi, Siseministeeriumi ja Justiitsministeeriumi oskusteavet ja vastava ala spetsialistide
kompetentse. Katsetatavate sekkumiste puhul planeeritakse sisse koolitajate koolituse komponent, et
riigiasutustesse jääks projekti lõppedes alles kompetentside arendamise võimekus.
6. Projekti lühikokkuvõte inglise keeles
Being in contact with the criminal justice system can have an impact on a young person’s life. Over-
involvement with the juvenile justice system, and ineffective response or inadequate support by the
system may increase the likelihood of reoffending, secondary or repeated victimization and exclusion
from social and education system.
Estonian Government has prioritised the prevention of youth violence and delinquency in several
strategies. Parliament adapted new legislation that launched a major reform in juvenile justice field in
2018 whereby a specialised juvenile justice approach was established. Henceforth, it is an obligation to
prioritize alternative measures over punishment, extend access to mediation for misdemeanour cases,
23
introduce a concept of special treatment of young adult offenders, ensure specialization among judges
etc. To ensure that changes in laws transform into effective practice, the attitude, competence (skills) and
working practices of policymakers, practitioners, and service providers needs to be strengthened.
The project will support the specialized juvenile justice approach in practice to ensure minimal negative
effects for youth and support positive development. The implementation of juvenile justice reform in
Estonia is carried out in accordance with international standards, EU directives and best practice and
with a focus on the most vulnerable young offenders.
Project activities include:
A training programme for professionals working with youth in contact with the law, including
technical assistance (coaching/mentoring and supervision), and the strengthening of capacity on
strategic planning, coordination and monitoring in the juvenile justice system;
The development of tools for evaluation and multi-agency cooperation, including a system for risk
assessment of young offenders in pre-trial proceedings (validation of instruments, piloting and
training);
The establishment of alternative interventions to fines and institutionalisation for youth, including
short-term behaviour-based interventions applicable by police or in cooperation with other sectors
such as healthcare, schools, youth work. The project will support access to multi-dimensional
family therapy approaches to youth offenders on probation and capacity-building for professionals
working with youth with intellectual and developmental disabilities (awareness raising, training
and adjustment of interventions);
The establishment of a volunteer mediators system aimed at developing a restorative approach
to juvenile justice and better access to mediation;
Improving conditions in closed facilities for children and youth as an alternative to prison, including
the introduction of in-treatment methods and services aimed at re-socialisation, and specialised
training for prison staff to work with institutionalised youth.
24
7. Projekti elluviimisega seotud riskide hindamine
Risk Riski Riski Riski Tegevus riskide maandamiseks
MÕJU TÕENÄOSUS ASTE
kokku
Koolitatud spetsialistide Süsteemis töötatavate spetsialistide motiveerimine ja
lahkumine süsteemist toetamine, sh töönõustamise ja kovisiooni mudelite
3 2 6
väljatöötamine, mis võimaldaks vältida inimeste
läbipõlemist ja süsteemist lahkumist.
Koolitustel saadud oskused- Asutuste poolne tugi uute meetodite kasutusele
teadmised ei rakendu võtmiseks, sh asutuste vahelised hea tahte lepped ja
praktikas 3 2 6 ülesannete kajastamine ametijuhendites. Vajadusel
juhendmaterjalide väljatöötamine, mis toetaks uute
meetodite kasutustele võtmist.
Katsetatud mudelid ei loo Mudelite katsetamise protsessi detailne planeerimine ja
oodatud muutust elluviimise jälgimine, võimaldamaks varakult märgata
4 2 8 puudujääke, ebakõlasid või negatiivset mõju.
Rakendajate kaasamine planeerimisprotsessi algusest
saati, tagamaks omaksvõtt.
Organisatsioonikultuur ei toeta Teavitustöö asutuste juhtkondades. Koolitustele lisaks
uute lähenemiste 4 3 12 tegevuste planeerimine, mis aitaks organisatsiooni-
kasutuselevõttu kultuuri projekti eesmärke toetavaks muuta.
Tegevuste planeerimiseks Täpsete lähteülesannete koostamine. Piisava ajavaru
tehtavad alusanalüüsid ei 3 2 6 andmine tugevate pakkumuste esitamiseks uuringu
anna oodatud tulemusi hankel. Tihe koostöö uuringute/analüüside läbiviijatega.
Vabatahtlike lepitajate vähene Paaris töötamine. Täiendkoolitused. Vajadusel
2 3 6
motivatsioon ja püsivus nõustamised, kovisioon.
Partnerite kaasamine (politsei, KOV, koolid, AS Riigi
Sobilike ruumide puudus 3 3 9 Kinnisvara)
lepituse läbiviimiseks Asukohtade ja võimalike lepituse ruumide kaardistamine
Nõuded lepitajatele, taustakontroll. Koolituse läbiviimine
Vabatahtliku tööks ebasobivad 3 3 9 ei taga lepitajaks saamist. Järelevalve, hindamine läbi
isikud kogu protsessi. Ranged lepingu lõpetamise tingimused.
Erinevate meediakanalite kasutamine. Infopäevad.
Ei ole piisavalt vabatahtlikke 4 2 8 Partnerite kaudu info levitamine (politsei, prokuratuur,
lepitajaid KOV, NTK jne)
Riskikategooriad:
A. Tehnilised riskid, mis takistavad projektitegevuste elluviimist (ligipääsu puudumine sihtrühmadele/andmetele, valitud meetodi
sobimatus, sõltuvus kolmandast osapoolest, eeltingimused täitmine jne);
B. Finantseerimise/maksetega seonduvad riskid;
C. Projekti juhtimisalased riskid;
D. Õiguslikud/seadusandlikud riskid;
E. Väliskeskkonnast tulenevad riskid.
Mõju hindamise skaala 1-4:
1 = tähtsusetu mõju (teised tööd/tegevused on piiratud/segatud ja venivad)
2 = vähene mõju (tegevuse väljundi saavutamine hilineb)
3 = oluline, aga kontrollitav mõju (tulemuse saavutamine ohustatud või strateegiline eesmärk hilinenud)
4 = kahjustav mõju (strateegiline eesmärk jääb saavutamata)
Tõenäosuse skaala 1-4:
1 = üliharv
2 = vähetõenäoline
3 = tõenäoline
4 = väga tõenäoline / vältimatu
Riski ASTE (mõju x tõenäosus):
1-2 = väheoluline risk
3-6 = madal risk
7-11 = tingimuslik risk
12-16 = kriitiline risk
26
8. Lisad
1. Projekti detailne eelarve
2. Projekti partnerluslepingud
Annex 1: Agreed activities and budget for their implementation
Under the partnership agreement No. 4-7/ …, the Project Partner is responsible for the
following activities:
1) Ensure the availability of experts to advise the Estonian counterparts and the Project
Promoter on the best practices in mediation, especially with regard to juveniles;
2) Support the Project Promoter in organising at least 2 (two) study visits to Norway for
Estonian youth justice specialists with the aim of learning best practice examples from
Norway;
a. Preliminary timeframe for study visits: April and September 2020;
b. Up to 10 people per study visit;
c. To cover the following topics: mediation and other juvenile justice practices
used in Norway, cooperation with other services, referral mechanisms to
mediation, main challenges in providing mediation and ways of overcoming
them.
3) Attend as key note speakers at the Restorative Justice Week seminars in November
2020 and November 2021 organised by the Project Promoter in Estonia in order to
raise awareness about best practices in mediation;
4) Take part in 3 (three) train-the-trainers trainings to teach Estonian specialists practices
they could, in turn, teach their colleagues.
a. Preliminary timeframe for trainings: June and October 2020, February 2021;
b. Up to 12 people per training;
c. To cover the following topics: principles of restorative justice and mediation,
methods of mediation, possible training methodology to be used by new
trainers.
All costs incurred by the Project Partner will be covered under the current partnership
agreement. Total budget for the activities implemented by the Project Partner shall not exceed
30,000 EUR and additional 720 EUR for indirect costs as specified in Annex II.
Project Promoter: Project Partner:
Ministry of Justice of the Republic of Estonia Konfliktrådet
Tõnis Saar Christine Wilberg
Secretary General Director
_________________________ _________________________
/signature/ /signature/
Date: _______________ Date: _________________
5.1 Template for the PDP cost (budget)
Programme: LOCALDEV
Project title: Establishing a specialised juvenile justice system [number]
Project Promoter: Ministry of Justice
Total project cost: 4 704 982 €
Project grant rate: 85%
Project duration: 42 months
Number of units Unit price (€) Total cost (€)
Unit Type of expenditure Comments/additional information
(a) (b) (a) x (b)
1. DIRECT EXPENDITURES - Reg. Art. 8.2 & Art. 8.3
Cooperation with Oslo Police District
Two 2-day study visits organised for specialists (mediators,
Travel and subsistence police, prosecution, probation, child welfare, youth work
PARTNER: Norwegian Mediation Service
Study visit 2 5 900 11 800 allowances for staff - Reg. Art. etc.) to teach them about cooperation models and
Study visits to Oslo (2x10 specialists from Estonia)
8.3.1.b mediaton services in Norway. Costs covered by project:
travel and accommodation.
Catering, i.e. coffee, snacks for lunch during study visits (2 x
2-day visits, 10 participants from Estonia in each visit, 5
PARTNER: Norwegian Mediation Service Costs of consumables and
Day 4 300 1 200 people from NO side). Cost estimates: 2x coffee break, 1x
Catering during study visits to Oslo supplies - Reg. Art. 8.3.1.e
lunch snack per day per person = 20 EUR, for 15 people =
300 EUR, total of 4 days.
Travel and subsistence Making presentations and providing workshops during
PARTNER: Norwegian Mediation Service
Seminar 2 1 400 2 800 allowances for staff - Reg. Art. Restorative Justice Week in 2020 and 2021. Costs covered
Presenting at seminars in Estonia (2 experts, 2x2 days)
8.3.1.b by project: travel, accommodation, DSA.
PARTNER: Norwegian Mediation Service Cost of staff assigned to the
Day 4 300 1 200 Fee for presenting and teaching at the seminar.
Fee for Norwegian Mediation Service experts per working day project - Reg. Art. 8.3.1.a
Costs entailed by other
PARTNER: Norwegian Mediation Service contracts awarded by PP for
Seminar 2 800 1 600 Providing translation for the seminars.
Translation during seminars the purpose of carrying out
the project - Reg. Art. 8.3.1.f
Basic mediaton training for newcomers, train-the-trainers
Travel and subsistence
PARTNER: Norwegian Mediation Service training for experienced mediators. 2 days per training,
Training 3 1 400 4 200 allowances for staff - Reg. Art.
Train-the-trainers course for mediators (2 experts) total of 3 trainings. Costs covered by project: travel,
8.3.1.b
accommodation, DSA.
PARTNER: Norwegian Mediation Service
Cost of staff assigned to the Basic mediaton training for newcomers, train-the-trainers
Fee for Norwegian Mediation Service experts per working day (2 Day 12 300 3 600
project - Reg. Art. 8.3.1.a training for experienced mediators.
experts)
Costs entailed by other
PARTNER: Norwegian Mediation Service contracts awarded by PP for
Training 3 1 200 3 600 Providing translation for the training.
Translation of materials, interpretation during training the purpose of carrying out
the project - Reg. Art. 8.3.1.f
Total 1: 30 000
2. INDIRECT COSTS - Reg. Art. 8.5
Total 2: 720
TOTAL PDP COST (1 + 2): 30720
Amounts Eligible amounts
Cost Type (Normal = T, Type of cost document
Cost Outstanding (or (Normal = T, Uniform Financial
Item Cost document Date of cost Amount including eligible Another type
Expense Issuer of cost document document VAT Total amount Partially paid) Expense rate = ÜM, Total eligible amount source (registry Description Contract number
no number document excluding VAT VAT of costs
explanation Document = E, Non- Standardized unit price code)
Cash = M) = SÜ, Flat rate = KS)
<exact name of <amount of <financial
<cost <cost <total amount of <amount of <sum of
the budget line <name of issuer of <date of cost expense <VAT <cost document <type of cost source <description of <contract
1 document explanation #VALUE! eligible cost of eligible VAT of the other types
for the project cost document> document> document amount> type> document> registry financial source> number>
number> > cost document> cost document> of costs>
cost> excluding VAT> code>
<exact name of <amount of <financial
<cost <cost <total amount of <amount of <sum of
the budget line <name of issuer of <date of cost expense <VAT <cost document <type of cost source <description of <contract
2 document explanation #VALUE! eligible cost of eligible VAT of the other types
for the project cost document> document> document amount> type> document> registry financial source> number>
number> > cost document> cost document> of costs>
cost> excluding VAT> code>
<exact name of <amount of <financial
<cost <cost <total amount of <amount of <sum of
the budget line <name of issuer of <date of cost expense <VAT <cost document <type of cost source <description of <contract
3 document explanation #VALUE! eligible cost of eligible VAT of the other types
for the project cost document> document> document amount> type> document> registry financial source> number>
number> > cost document> cost document> of costs>
cost> excluding VAT> code>
Kokku 0,00 0,00 #VALUE! 0,00 0,00 0,00
Contractor Märkused
<contract
party
registration
code>
<contract
party
registration
code>
<contract
party
registration
code>
Partnership Agreement
for
donor partnership projects
between
MINISTRY OF JUSTICE OF THE REPUBLIC OF ESTONIA
Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn
Registration number: 70000898
Represented by: Tõnis Saar, Secretary General
hereinafter referred to as the “Project Promoter”
and
KONFLIKTRÅDET
Møllergata 16, 0179 Oslo
Organisation number: 913 29 433
Represented by: Christine Wilberg, Director
hereinafter referred to as the “Project Partner”
hereinafter referred to individually as a “Party” and collectively as the “Parties”
for the implementation of the Project “Establishment of Specialised Youth Justice Approach”
implemented under the EEA/Norwegian Financial Mechanisms 2014-2021 programme
"Local Development and Poverty Reduction"
1
PREAMBLE:
The EEA and Norway Grants represent the contribution of Iceland and Liechtenstein and
Norway to reducing economic and social disparities in Europe and to strengthening
bilateral relations with 15 EU member states in Northern, Central and Southern Europe.
SUMMARY
Being in contact with the criminal justice system can have an impact on a young person’s
life. Over-involvement with the juvenile justice system, and ineffective response or
inadequate support by the system may increase the likelihood of reoffending, secondary
or repeated victimization and exclusion from social and education system. The predefined
project of the Estonian Ministry of Justice “Establishment of Specialised Youth Justice
Approach” will support a specialized juvenile justice approach in practice to ensure
minimal negative effects for youth and support positive development.
Within the framework of this cooperation agreement, the aim is to provide consultation
and training to Estonian volunteer mediators and their immediate cooperation partners
with regard to lay mediation.
It is planned to organise 2 study visits for Estonian specialists to Oslo, 2 seminars in the
framework of Restorative Justice Week in 2020 and 2021 and train-the-trainers training
for experienced mediators.
IT IS AGREED AS FOLLOWS:
Article 1 – Scope and objectives
1. This Partnership Agreement (hereinafter referred to as the “Agreement”) defines the
rights and obligations of the Parties and sets forth the terms and conditions of their
cooperation in the implementation of the project “Establishment of Specialised Youth
Justice Approach” (hereinafter referred to as the “Project”) as described and defined in
Annex I “List of activities”.
2. The Parties shall act in accordance with the legal framework of Norwegian Financial
Mechanism 2014-2021, namely with the Regulation on the implementation of the EEA and
Norwegian Financial Mechanism 2014-2021 (hereinafter referred to as the “Regulation”).
The Parties expressly acknowledge to have access to and to be familiar with the content of
the Regulation.
3. Any Annexes to this Agreement constitute an integral part of the Agreement. In case of
inconsistencies between the Annexes and the Agreement, the latter shall prevail.
2
Article 2 – Entry into force and duration
1. This Agreement shall enter into force on the date of the last signature by the Parties. The
partnership between the Parties in implementing all the activities in Annex I will start as of
the date of the signature of the project contract between the Project Promoter and Estonian
Ministry of Social Affairs (hereinafter referred to as the “Programme Operator”) for the pre-
defined project “Establishment of Specialised Youth Justice Approach”. It shall remain in
force until the Project Partner has discharged in full its obligations towards the Project
Promoter as defined in this Agreement or until termination of the Agreement as stipulated
by this Agreement.
Article 3 – Main roles and responsibilities of the Parties
1. The Parties shall take all appropriate and necessary measures to ensure fulfilment of the
obligations and objectives arising out of this Agreement.
2. The Parties shall carry out their respective obligations with efficiency, transparency and
diligence. They shall keep each other informed about all matters of importance to the overall
cooperation and the implementation of the activities to be performed. They shall act in good
faith in all matters and shall, at all times, act in the interest of the Programme and the Project.
3. The Parties shall make available sufficient and qualified personnel, which shall carry out
their work with the highest professional standard. While carrying out the assignment under
this Agreement, the personnel and entities engaged by either Party shall comply with the
laws of the respective countries.
4. The Parties shall carry out the project activities as described in Annex I "List of activities"
to this agreement. The contents and/or timing of activities contained in Annex I may be
subject to change upon agreement between the Parties.
4. Should any of the Parties not have appropriate specialists during the implementation of
any of the activities defined in Annex I, they can invite outside specialists/partners which
can occur only after the approval of the other Party.
5. Whenever in the performance of their assignments under this Agreement the Parties’
personnel are on the premises of the other Party, or at any other location in the other Party’s
country on request of such Party, that Party shall ensure that such premises and locations
comply with all applicable national health, safety and environmental laws and standards.
The Parties shall take all necessary precautions to prevent the occurrence of any injury to
persons or damage to the property of the other Party in connection with the implementation
of the Project. Further provisions on safety and other relevant personnel-related issues may
be included for specific project activities upon agreement between the Parties.
6. Each Party shall appoint a Project Manager who shall have operational responsibility for
the implementation of the Project as well as serve as contact point for all exchanges of
communication, documentation and materials between the Parties. Notices related to the
Agreement shall be forwarded to the other Party via the contact details specified in the
3
Agreement. Each Party is obliged to immediately inform the other Party about changes in
contact details.
Article 4 – Rights and obligations of the Project Promoter
1. The Project Promoter is responsible for the overall coordination, management and
implementation of the Project in accordance with the regulatory and contractual framework
specified herein. It assumes sole responsibility for the successful implementation of the
Project towards the Programme Operator. By signing the Agreement, the Project Partner
authorises the Project Promoter to represent it in communication with the Programme
Operator regarding any issues related to the Project implementation.
2. The Project Promoter undertakes to, inter alia:
(a) ensure the correct and timely implementation of the Project’s activities;
(b) promptly inform the Project Partner on all circumstances that may have a negative
impact on the correct and timely implementation of any of the Project’s activities, and
of any event that could lead to a temporary or final discontinuation or any other
deviation of the Project;
(c) provide the Project Partner with access to all available documents, data, and
information in its possession that may be necessary or useful for the Project Partner to
fulfil its obligations; in cases where such documents, data and information are not in
English, it shall provide an English translation thereof when so requested by the
Project Partner;
(d) provide the Project Partner with a copy of the signed Project Contract, including any
subsequent amendments thereof as of their entry into force;
(e) consult the Project Partner before submission of any request for amendment of the
Project Contract to the Programme Operator that may affect or be of interest for the
Project Partner’s role, rights and obligations hereunder;
(f) prepare and submit in a timely manner to the Programme Operator interim project and
financial reports in connection with the payment claims, in compliance with the
Programme Agreement and the Project Contract so as to meet the payment deadlines
towards the Project Partner as stipulated in this Agreement;
(g) transfer to the Project Partner’s nominated bank account all payments due by the set
deadlines;
(h) ensure that the Project Partner promptly receives all assistance it may require for the
performance of its tasks.
3. The Project Promoter is not liable for the damages and injuries incurred by the Project
Partner, staff of the Project or the target group during the Project implementation, and in
such cases the Project Promoter shall not satisfy claims for compensation.
4. In compliance with the requirements in the relevant laws and regulations, the Project
Promoter undertakes to ensure security and protection of the personal data and sensitive
information received from the Project Partner through its documents
4
Article 5 – Rights and obligations of the Project Partner
1. The Project Partner is responsible for the performance of the activities and tasks assigned
to it in accordance with this Agreement and Annex I “List of activities”.
2. In addition to the above obligations, the Project Partner shall:
(a) promptly inform the Project Promoter on relevant circumstances that may have an
impact on the correctness, timeliness and completeness of its performance;
(b) provide the Project Promoter with all information necessary for the preparation of any
reports due by the Project Promoter to the Programme Operator within the deadlines
and according to the reporting forms set by the Project Promoter;
(c) immediately inform the Project Promoter of any cases of suspected or actual fraud,
corruption or other illegal activity that come to its attention, at any level or any stage
of implementation of the Project;
(d) keep all supporting documents regarding the Project, including the incurred
expenditure, either in the form of originals or in versions certified to be in conformity
with the originals on commonly accepted data carriers, for at least until 31 December
2028;
(e) provide timely any bodies carrying out mid-term or ex-post evaluations of the
Programme, as well as any monitoring, audits and on the spot verifications on behalf
of the Norwegian Financial Mechanism any document or information necessary to
assist with the evaluation;
(f) effectively participate in promoting the objectives, activities and results of the
Financial Mechanism as well as the Donor’s contribution to reducing economic and
social disparities in the European Economic Area.
Article 6 – Project budget and eligibility of expenditures
1. The detailed total Project budget, the budget share of each Party as well as the allocation
of the budget, amongst the activities to be performed by each Party is fixed in Annex II. The
budget is based on estimated costs and may be subject to change in agreement between the
Parties, upon the approval of the Program Operator.
2. Expenditures incurred by the Project Partner must be in line with the general rules on
eligibility of expenditure contained in the Regulation, specifically Chapter 8 thereto.
3. Indirect costs shall be claimed by the application of Article 8.5.1.c – A flat rate of up to
15% of direct eligible staff costs, without there being a requirement for the Programme
Operator to perform a calculation to determine the applicable rate.
Article 7 – Financial management and payment arrangements
1. Payment of the project grant share to the Project Partner shall primarily take the form of
reimbursement of incurred expenditure (interim payments). Secondarily, advance payment
5
may be agreed to between the Parties where it is deemed relevant and necessary for the
Project Partner to carry out its obligations.
2. Interim payments shall be paid based on reimbursement claims made by the Project
Partner. The Project Partner shall submit its claims for reimbursement in the form of
receipted invoices, or alternatively by accounting documents of equivalent probative value,
within the following periodical dates: March 1, September 1. The Project Manager shall
confirm that the claimed expenditures are in accordance with the principles and rules set
forth in this Agreement.
3. Interim payments to the Project Partner shall, subject to Article 7.2, be made within 30
working days from receipt of the Partner's claim.
4. Advance payment to the Project Partner shall be made no later than 10 days of the
crediting of the advance payment from the Programme to the Project Promoter’s bank
account.
5. All amounts shall be denominated in euro. Conversion from national currencies to euro
shall be determined by the valid exchange as recorded by the European Central Bank for the
date on which the expenditure was incurred. The exchange rate risk shall be borne by the
Project Partner.
6. Project Partner’s expenses necessary in achieving Project goals and related to the activities
foreseen in Annex 1 of the Agreement shall be covered by the Project Promoter either
directly or through reimbursement of actual costs paid from the Project Partner’s bank
account.
7. The bases of the payment to the Project Partner are documents or other relevant data
carrier submitted by the Project Partner, which prove the Project Partner’s actually incurred
eligible costs. Requests for payment by the Project Partner shall be made using the model
enclosed in Annex III.
8. Payments to the Project Partner shall be made to Konfliktrådet’s bank account
denominated in euro, identified as follows:
Bank name: xxx
Address: xxx
Account holder: xxx
Account number: xxx
IBAN: xxx
BIC/Swift: xxx
9. Payments shall be deemed to have been made on the date on which the Project Promoter’s
account is debited.
6
Article 8 – Proof of expenditure
1. Costs incurred by the Project Partner shall be supported by receipted invoices or
alternatively by accounting documents of equivalent probative value according to the acting
legislation of the two countries.
2. Proof of expenditure shall be provided by the Project Partner to the Project Promoter to
the extent necessary for the Project Promoter to comply with its obligations to the
Programme Operator.
3. When required, proof of expenditure shall take the form of receipted invoices. The
invoices shall be itemised and verified by the national procedure of the Project Partner, i.e.
audit report by a competent public officer in Norway shall be accepted as sufficient proof
of expenditure incurred. The reimbursement procedure shall not be subjected to additional
requirements imposed by the Project Promoter, e.g. using a template or imposing secondary
verification of expenditure.
4. Indirect costs claimed by the application of a flat rate do not need to be supported by
accounting documents.
Article 9 – Progress and financial reports
The Project Partner shall provide the necessary information when asked by the Project
Promoter when the latter needs to report to the Programme Operator either technically or
financially. The Project Promoter shall by way of this provision ensure that it receives in a
timely manner within ten working days all the necessary information to comply with its
reporting obligations to the Programme Operator. If this turns out to be impossible for the
Project Partner, a new reasonable deadline shall be agreed upon by the Parties.
Article 10 – Audits
Audits are to be carried out in line with Chapter 11 of the Regulations.
Article 11 – Procurement
1. National and EU law on public procurement shall be complied with by the Parties at any
level in the implementation of the Project, in line with the Regulations, Article 8.15.
2. The applicable procurement law is the law of the country in which the procurement is
being carried out.
7
Article 12 - Conflict of interest
1. The Parties shall take all necessary measures to prevent any situation that could
compromise the impartial and objective performance of the Agreement. Such conflict of
interests could arise in particular as a result of economic interest, political or national
affinity, family or emotional ties, or any other relevant connection or shared interest. Any
conflict of interests which could arise during the performance of the Agreement must be
notified to the other Party in writing without delay. In the event of such conflict, the Party
concerned shall immediately take all necessary steps to resolve it.
2. Each Party reserves the right to verify that such measures are adequate and may require
additional measures to be taken, if necessary, within a time limit which it shall set. The
Parties shall ensure that their staff, board and directors are not placed in a situation which
could give rise to conflict of interests. Each Party shall immediately replace any member
of its staff exposed to such a situation.
Article 13 – Confidentiality
1. Both Parties and their employed personnel, be this contractually or nominally engaged,
shall maintain professional secrecy for the duration of this Agreement and for three years
after completion thereof. In this connection, except with the prior written consent of the other
Party or when it is required by law, neither Party nor the personnel employed shall at any
time communicate to any person or entity any information that may adversely affect the
successful implementation of this Agreement. This is without prejudice to any existing
obligations to disclose information to the organs of the Council of Europe, the Financial
Mechanism Office (FMO), Public Authorities of both the Promoter's country and Partner's
country, the Programme Operator, or for auditing purposes.
2. The Parties undertake to preserve the confidentiality of reports, documents and any
information exchanged in pursuance of the present Agreement.
Article 14 - Intellectual property rights
The issue of the intellectual property rights of products prepared during the fulfilment of the
project will be resolved according to the national legislations of the two countries. In every
specific case, however, if it is necessary, an additional annex to this Agreement will be
signed by the Parties.
Article 15 –Liability
1. The financial responsibility of the Project Promoter under this Agreement is limited to the
activities defined in Annex I and respectively to the amount approved by the Programme
(see Annex II – Detailed budget). The Agreement does not provide or imply, directly or
indirectly, any responsibility or liability of the Project Promoter for any other claims for
8
damages, loss or injury from a third party, which the Project Partner may sustain in
consequence of, or arising out of, the implementation of the Project and the contractual
relationship and/or partnerships entered into by the Project Partner for the purpose of the
Project.
2. The grant shall be yielded by the Project Promoter and accepted by the Project Partner on
the understanding that:
a) The grant shall be used and administered in accordance with the financial regulations
and other applicable rules and procedures of the Norwegian Financial Mechanism 2014-
2021;
b) The Project Promoter and Partner commit themselves only within the limits of their
mandate and competence;
c) Extraneous factors beyond the control of the two parties may impede the successful
implementation of the Project in question.
Article 16 – Irregularities
1. Irregularities are defined in accordance with Article 12.2 of the Regulation.
2. In case an irregularity has come to the attention of one Party, that Party shall immediately
inform the other Party thereof in writing.
3. In cases where measures to remedy any such irregularity are taken by the competent
bodies referred to in Chapter 12 of the Regulation, including measures to recover funds, the
Party concerned shall be solely responsible for complying with such measures and returning
such funds to the Programme. The Project Partner shall, in such cases, return the recovered
funds through the Project Promoter.
4. In the event of force majeure, the Party shall be required to comply with the Agreement
as soon as possible. If, due to force majeure circumstances, the fulfilment of the obligations
arising from the Party's Agreement is prevented for more than 2 (two) consecutive months,
the Parties may terminate the Agreement.
Article 17 – Suspension of payments and reimbursement
1. In cases where a decision to suspend payments and/or request reimbursement from the
Project Promoter is taken by the Programme Operator, the National Focal Point or the Donor
State(s), the Project Partner shall take such measures as are necessary to comply with the
decision.
2. For the purposes of the previous paragraph, the Project Promoter shall, without delay,
submit a copy of the decision referred to in the previous paragraph to the Project Partner.
9
Article 18 – Termination
1. Either Party may terminate this Agreement in the event of a breach by the other Party of
its obligations by serving a three month written notice and without being required to pay
compensation.
3. Furthermore, in case of termination of the Project Contract for any reason whatsoever,
the Project Promoter may terminate this Agreement with immediate effect.
4. Each Party may suspend the implementation of all or part of project activities specified
under Annex I with immediate effect, if circumstances (chiefly force majeure) make it too
difficult or dangerous to continue. The suspending Party shall inform the other with a five-
day notice and provide all the necessary details. If the unpredicted conditions are no longer
valid, the two Parties will attempt at resuming the implementation of the project by
exchange of letters.
5. In case of termination of the present Agreement, the Project Partner shall reimburse the
balance of the grant, in the amount not used for the execution of the project, nor committed
for expenses from which the Project Partner cannot reasonably disengage itself. Project
Partner has the right to receive only part of the financing covering eligible costs for already
implemented activities, the costs incurred after expiration of the Agreement are not
covered.
Article 19 - Assignment
1. Neither Party shall have the right to transfer their rights and obligations under this
Agreement without the prior consent of the other Party.
2. The Parties acknowledge that all assignment of rights and obligations under this
Agreement is dependent upon the Programme Operator’s prior consent in accordance with
the provisions of the Project Contract.
3. In case of cooperation with third parties including subcontractors, the Project Partner
shall remain solely responsible to the Project Promoter concerning compliance with its
obligations set out in this Agreement.
Article 20 – Amendments
1. Any amendment to this Agreement, including its Annexes, shall be the subject of a
written agreement concluded by the Parties. The proposal for the annexes will be prepared
by the Party that has initiated the amendment.
Article 21 – Severability
1. If any provision of this Agreement (or part of any provision) is found by any court,
tribunal or other authority of competent jurisdiction to be invalid, illegal or unenforceable,
10
that provision or part-provision shall, to the extent required, be deemed not to form part of
the Agreement, and the validity and enforceability of the other provisions of the Agreement
shall not be affected.
2. If a provision of this Agreement (or part of any provision) is found illegal, invalid or
unenforceable, the Parties shall negotiate in good faith to amend such provision such that,
as amended, it is legal, valid and enforceable and, to the greatest extent possible, achieves
the Parties’ original intent.
Article 22 – Notices and language
1. All notices and other communications between the Parties shall be made in writing and
be sent to the following addresses:
For the Project Promoter:
Ministry of Justice of the Republic of Estonia
Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn, Estonia
Main contact: Laidi Surva, Project Manager of the Criminal Policy Department of the
Ministry of Justice (phone: +372 620 8160, e-mail:
[email protected])
For the Project Partner:
Konfliktrådet
Møllergata 16, 0179 Oslo, Norway
Main contact: xxx, xxx, (phone: +47 xxx, e-mail: xxx)
2. The language governing the execution of this Agreement is English. All documents,
notices and other communications foreseen in the framework of this Agreement shall be in
English.
Article 23 – Governing law and settlement of disputes
1. The construction, validity and performance of this Agreement shall be governed by the
national legislations of the Project Promoter and Project Partner.
2. Any dispute relating to the conclusion, validity, interpretation or performance of this
Agreement shall be resolved amicably through consultation between the Parties. The
Financial Mechanism Office (FMO) should be consulted in case of a dispute before the
Parties seek to resolve the dispute through judicial proceedings.
11
3. In case the Parties do not agree on a certain dispute, the latter will be resolved following
the judicial proceedings.
The following appendices are attached to the Agreement upon signing:
Annex I: Agreed activities;
Annex II: Detailed budget;
Annex III: Import form for cost statements.
This Agreement has been prepared in three originals, of which each Party has received one
and one for the Programme Operator.
For the Project Promoter For the Project Partner
Signed in……………… on …………. Signed in………… on …………
TÕNIS SAAR CHRISTINE WILBERG
SECRETARY GENERAL DIRECTOR
12
Lisa 1: Kokkulepitud tegevused
1.1.1. Tegevuse elluviijad ja nende kvalifikatsioon
Tegevusi viib ellu Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi ja ennetusteenuste osakond.
Sotsiaalkindlustusamet vastutab Eesti lepituste läbiviimise eest ja korraldab ohvriabi teenust
üle-Eesti.
1.1.2. Sihtgrupid
Noored õigusrikkujad (õigusvastase teo toimepannud isikud), kahju kannatanud isikud,
ohvriabi töötajad, vabatahtlikud, koostööpartnerid (politsei, prokuratuur, KOV, koolid,
lapsevanemad).
1.1.3. Saavutatavad tulemused
Koolitatud on vähemalt 70 vabatahtliku lepitajat ja aastas viiakse vabatahtlike poolt läbi
vähemalt 100 lepitust.
Tegevuse algus-
Tegevus koos peamiste etappidega
ja lõppkuupäev
Vabatahtlike värbamine (sh infomaterjalid, -päevad, koostöökohtumised) 11/2019 – 12/2019
08/2020 – 09/2020
Konverents/infopäev sihtgruppidele 01/2020
Lepitajate koolitus 01/2020
12/2020
Lepituste läbiviimine 02/2020 – 12/2021
Lepitajate nõustamine ning töötoad 02/2020 – 12/2021
Programme: EE LOCALDEV
Project title: Establishing a specialised juvenile justice system [number] PDP1
Project Promoter: Ministry of Justice
Total project cost: 4 704 982 €
Project grant rate: 85%
Project duration: 42 months
Number of units Unit price (€) Total cost (€)
Unit Type of expenditure Comments/additional information
(a) (b) (a) x (b)
1. DIRECT EXPENDITURES - Reg. Art. 8.2 & Art. 8.3
Establishing a volunteer-based medation service
PARTNER: Social Insurance Board Cost of staff assigned to the Cost of staff for developing the volunteer mediator system.
Month 32 2 676 85 632
Project manager for the volunteer mediators system project - Reg. Art. 8.3.1.a Costs incurred by Social Insurance Board.
Project administrator is responsible for the administration
PARTNER: Social Insurance Board
Cost of staff assigned to the of the volunteer mediators system (incl procurement,
Project administrator for the volunteer mediators system (part-time Month 32 669 21 408
project - Reg. Art. 8.3.1.a project documentation, technical support for event
25%)
organizing etc). Costs incurred by Social Insurance Board.
PARTNER: Social Insurance Board Cost of staff assigned to the Cost of staff for coordinating volunteer mentors. Costs
Month 32 2 275 72 800
Coordinator for volunteer mediators project - Reg. Art. 8.3.1.a incurred by Social Insurance Board.
Costs entailed by other
PARTNER: Social Insurance Board contracts awarded by PP for Training costs, including trainer fees, rent, catering, training
Training 2 13 101 26 202
Volunteer mediator training (incl materials) the purpose of carrying out materials. Costs incurred by Social Insurance Board.
the project - Reg. Art. 8.3.1.f
Costs entailed by other
Costs for rent, trainer fees, communication materials. At
PARTNER: Social Insurance Board contracts awarded by PP for
Seminar 4 800 3 200 least two seminars will be organised. Costs incurred by
Awareness raising seminars and materials for volunteer mediation the purpose of carrying out
Social Insurance Board.
the project - Reg. Art. 8.3.1.f
PARTNER: Social Insurance Board Costs of consumables and Fees to cover costs for each mediation, e.g. transportation,
Case 300 15 4 500
Costs covered per mediation case supplies - Reg. Art. 8.3.1.e materials. Costs incurred by Social Insurance Board.
Costs entailed by other
Costs for services (supervision, mentoring). Cost is
PARTNER: Social Insurance Board contracts awarded by PP for
Session 5 900 4 500 calculated for appr. 100 hours of mentoring. Costs incurred
Volunteer mediator supervision and mentoring the purpose of carrying out
by Social Insurance Board.
the project - Reg. Art. 8.3.1.f
Total 1: 218 242
2. INDIRECT COSTS - Reg. Art. 8.5
Total 2: 26 975 According to Art. 8.5.1 c.
TOTAL PDP COST (1 + 2): 245 217
Summad Abikõlblikud summad
Kuludokumendi liik
Kulu tüüp
(Tavaline = T, Ühtne
(Tavaline=T, Tasumata
määr = ÜM,
Kuludokumendi Kuludokumendi Kuludokume Summa (või osaliselt tasutud) Abikõlblik summa sh abikõlblik Teist tüüpi Finantsallikas
Jrk nr Kulukoht Kuludokumendi väljastaja Käibemaks Summa kokku Standardiseeritud Kirjeldus Lepingu number
number kuupäev ndi selgitus käibemaksuta kuludokumendi kokku käibemaks kulud (registri kood)
ühikuhind = SÜ,
alusel=E,
Kindasummalised =
Mitterahaline=M)
KS)
<teist
<projekti eelarve <kuludoku <kuludokumendi <kuludokumendi <kuludokumendi
<kuludokumendi <kuludokume <kuludokume <käibemaksu <kuludokumendi <kuludokumendi tüüpi <finantsallika <finantsallika <lepingu
1 kulukoha täpne mendi summa #VALUE! abikõlblik summa abikõlbliku KM
väljastaja nimi> ndi number> ndi kuupäev> summa> tüüp> liik> kulude registrikood> kirjeldus> number>
nimetus> selgitus> käibemaksuta> kokku> summa>
summa>
<teist
<projekti eelarve <kuludoku <kuludokumendi <kuludokumendi <kuludokumendi
<kuludokumendi <kuludokume <kuludokume <käibemaksu <kuludokumendi <kuludokumendi tüüpi <finantsallika <finantsallika <lepingu
2 kulukoha täpne mendi summa #VALUE! abikõlblik summa abikõlbliku KM
väljastaja nimi> ndi number> ndi kuupäev> summa> tüüp> liik> kulude registrikood> kirjeldus> number>
nimetus> selgitus> käibemaksuta> kokku> summa>
summa>
<teist
<projekti eelarve <kuludoku <kuludokumendi <kuludokumendi <kuludokumendi
<kuludokumendi <kuludokume <kuludokume <käibemaksu <kuludokumendi <kuludokumendi tüüpi <finantsallika <finantsallika <lepingu
3 kulukoha täpne mendi summa #VALUE! abikõlblik summa abikõlbliku KM
väljastaja nimi> ndi number> ndi kuupäev> summa> tüüp> liik> kulude registrikood> kirjeldus> number>
nimetus> selgitus> käibemaksuta> kokku> summa>
summa>
<teist
<projekti eelarve <kuludoku <kuludokumendi <kuludokumendi <kuludokumendi
<kuludokumendi <kuludokume <kuludokume <käibemaksu <kuludokumendi <kuludokumendi tüüpi <finantsallika <finantsallika <lepingu
4 kulukoha täpne mendi summa #VALUE! abikõlblik summa abikõlbliku KM
väljastaja nimi> ndi number> ndi kuupäev> summa> tüüp> liik> kulude registrikood> kirjeldus> number>
nimetus> selgitus> käibemaksuta> kokku> summa>
summa>
Kokku 0,00 0,00 #VALUE! 0,00 0,00 0,00
Lepingu osapool Märkused
<lepingu
osapoole
reg.kood>
<lepingu
osapoole
reg.kood>
<lepingu
osapoole
reg.kood>
<lepingu
osapoole
reg.kood>
PARTNERLUSLEPE NR 4-7/ …
Justiitsministeerium, registrikood: 70000898, aadress: Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn, keda
seaduse ja põhimääruse alusel esindab kantsler Tõnis Saar, (edaspidi Projekti Elluviija), teiselt
poolt,
… /Projekti Partner/, registrikood: …, aadress: …, keda /volikiri/põhikiri/ alusel esindab
/vastutava isiku nimi ja ametikoht /, (edaspidi Partner), teiselt poolt,
edaspidi koos kui Pooled, on sõlminud partnerlusleppe (edaspidi Lepe) projekti „Alaealiste
erikohtlemise süsteemi loomine“ Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra finantsmehhanismi
2014-2021 programmi „Local Development and Poverty Reduction“ raames ning on selleks
leppinud kokku järgnevas:
1. Leppe eesmärk ja sisu
1.1. Lepe sõlmitakse projekti „Alaealiste erikohtlemise süsteemi loomine“ (edaspidi Projekt)
eesmärkide täitmiseks. Leppega reguleeritakse Poolte kohustused Projekti raames ning
Projektiga seonduvate kulude finantseerimise kord.
1.2. Projekti Elluviija ja Partner nõustuvad viima koostöös ellu Projekti, mida rahastatakse
Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi 2014-2021 programmi „Local
Development and Poverty Reduction“ vahenditest. Projekt viiakse ellu vastavalt Projekti
Elluviija ja programmioperaatori Sotsiaalministeeriumi vahel sõlmitud lepingule.
1.3. Partner vastutab Projekti elluviimise eest tegevuste ja eelarve osas, mis on Projekti
Elluviija ja Partneri vahel kokku lepitud. Kokkulepitud tegevused ning eelarve nende
elluviimiseks on kirjeldatud Leppe lisades 1 ja 2.
2. Tähtajad
2.1. Partneri tegevused viiakse ellu ja nende tegevuste kulud on abikõlblikud alates …
/kuupäev/ kuni … /kuupäev/.
2.2. Lepe jõustub Projekti Elluviija ja Sotsiaalministeeriumi vahelise lepingu allkirjastamise
hetkel ning kehtib mõlema Poole poolt käesolevast Lepingust tulenevate kohustuste
täieliku täitmiseni või Poolte vahelise kokkuleppe tulemusena Leppe lõpetamiseni.
3. Projektitoetus
3.1. Partneri poolt elluviidavate tegevustega kaasnevad kulud on kokku 245 217 EUR. Kulud,
mille katmises Projekti eelarvest on kokku lepitud, sh üldkulud ja nende arvestamise
alused, on kirjeldatud Leppe lisas 2.
3.2. Partneri tegevuste elluviimisega kaasnevad kulud kaetakse kuni 245 217 EUR ulatuses,
mis moodustab 100 % Leppe punktis 3.1 nimetatud summast.
3.3. Partneril ei ole õigust kasutada Projekti elluviimiseks eraldatud toetust tulu saamiseks ei
otseselt ega kaudselt.
4. Kulude katmine
4.1. Partneri kulud kaetakse Partneri pangakontolt tehtud tegelike kulude
kompenseerimisena.
1
4.2. Partnerile tehtava makse aluseks on dokumendid või muu asjakohane andmekandja,
millega Partner tõendab tegelikke abikõlblikke kulusid.
4.3. Partnerile projekti elluviimisega kaasnevad kaudsed kulud (üldkulud) hüvitatakse ühtse
kindla määrana, mis on 15% abikõlblikest Partneri projekti otsestest sisutegevuse
personalikuludest.
4.4. Projekti Elluviija teeb maksed Partneri arveldusarvele … /a/a number, pank, SWIFT/.
4.5. Projekti Elluviijal on õigus makset kinni hoida või vähendada, kui Partneri poolt esitatud
ja kulu tõendavad dokumendid ei ole korrektselt vormistatud või sisaldavad vastuolulist
informatsiooni.
4.6. Projekti Elluviija teeb maksed Partnerile eurodes.
4.7. Kui Partneri kulud on tehtud välisvaluutas, arvestatakse need kulud eurodesse Euroopa
Komisjoni igakuise raamatupidamise valuutakursi1 alusel selle kuu kohta, mil Partner
kulu tõendavad dokumendid Projekti Elluviijale esitas.
5. Abikõlblikud kulud ja nende kajastamine
5.1. Abikõlblikud on kulud, mis:
5.1.1 on seotud Projekti eesmärgiga ning Projekti eelarvesse arvestatud (vastavalt
Lisale 2);
5.1.2 tekivad abikõlblikkuse perioodil;
5.1.3 on proportsionaalsed, Projekti elluviimiseks vajalikud, põhjendatud ja
majanduslikult otstarbekad, kooskõlas säästlikkuse, tulemuslikkuse ja tõhususe
põhimõtetega;
5.1.4 on reaalselt tasutud abikõlblikkuse perioodil ning erandkorras kulud, mille kohta
on arve esitatud abikõlblikkuse perioodi viimasel kuul ja kulu on tasutud 30
päeva jooksul peale abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäeva ning kajastatud
Projekti Elluviijale Projekti aruandes;
5.1.5 kajastatud Partneri raamatupidamises ja teistest kuludest eristatavad,
tõestatavad ning originaaldokumentidega tõendatavad;
5.1.6 vastavad kohaldatavate maksu- ja sotsiaalõigusaktide nõuetele.
5.2. Abikõlblikud ei ole kulud
5.2.1 mis on tekkinud tehingutes, mis võivad mõjutada Partneri enda, juhtorgani
liikme, mõlema lähisugulaste või -hõimlaste ja nendega seotud juriidiliste isikute
majandushuve;
5.2.2 osas, mis on kaetud muudest vahenditest.
5.3. Projekti Elluviija võib lugeda Partneri kulu mitteabikõlblikuks ja keelduda seda kas
osaliselt või tervenisti katmast, kui Partner on rikkunud Lepet või eiranud seaduste või
muude regulatsioonide nõudeid.
5.4. Partneri kulud punktis 3.2 nimetatud ulatuses kajastatakse Projekti Elluviija
raamatupidamises ning need kaetakse projekti toetusest, nagu sätestatud käesoleva
Leppe punktis 3.2.
6. Partneri õigused ja kohustused
6.1. Partner vastutab Lisas 1 loetletud tegevuste elluviimise eest.
6.2. Partneril ei ole õigust delegeerida käesoleva Leppega sätestatud õigusi ja kohustusi ilma
Projekti Elluviija eelneva kirjaliku loata.
6.3. Juhul kui Partner hangib teenuseid, mis toetavad käesoleva Leppe elluviimist, või teeb
selleks koostööd kolmandate osapooltega, vastutab Partner ainuisikuliselt käesoleva
Leppega Projekti Elluviija ees võetud kohustuste täitmise eest.
6.4. Koostöö kolmandate osapooltega, sh hangete läbiviimine peab olema kooskõlas
Euroopa Liidu ja siseriiklike hankemenetluse regulatsioonidega.
6.5. Partner võtab otsuste tegemisel ja tegevuste läbiviimisel arvesse:
1
http://ec.europa.eu/budget/contracts_grants/info_contracts/inforeuro/index_en.cfm
2
6.5.1 hea valitsemise, keskkonnasäästlikkuse ja soolise võrdõiguslikkuse
põhimõtteid;
6.5.2 seadustest tulenevaid hankereegleid, hea majandamise, läbipaistvuse, kulu
tõhususe, õiglase konkurentsi ning toetuse efektiivse kasutamise põhimõtteid;
6.5.3 Finantsmehhanismide Kantselei ja Sotsiaalministeeriumi poolt kirja pandud ja
avalikustatud Projektist teavitamise reegleid 2.
6.6. Partner peab vältima igal võimalikul moel huvide konflikti kaasa toovaid tehinguid.
6.7. Partneril on õigus Projekti tulemustele, sh intellektuaalsele omandile, mida tal on õigus
kasutada Projekti eesmärgist ning elluviimisest lähtuvalt.
6.8. Partner annab Projekti Elluviijale Projekti aruannete koostamiseks ja nende esitamiseks
õigeaegselt ning kokkulepitud vormis vajalikku informatsiooni. Partner vastutab
informatsiooni korrektsuse ja õigsuse eest.
6.9. Partner säilitab kõik Projekti elluviimisega seotud dokumendid vähemalt kuni
31.12.2028.
7. Projekti Elluviija õigused ja kohustused
7.1. Projekti Elluviija vastutab Projekti elluviimise ja majandamise eest vastavalt
Sotsiaalministeeriumiga sõlmitud lepingule toetuse kasutamiseks.
7.2. Projekti Elluviija ei ole vastutav Partnerite, projektimeeskonna või sihtrühmade poolt
tehtud kahju eest ning sellise kahju korral ei ole Projekti Elluviijal õigust rahuldada
kahjunõudeid.
7.3. Projekti Elluviijal on volitused esindada Partnerit suhtlemisel Sotsiaalministeeriumiga
Projekti elluviimist puudutavates küsimustes.
7.4. Projekti Elluviija informeerib Partnerit õigeaegselt kõigist Projekti elluviimist
puudutavatest asjaoludest, sh konsulteerib Partneriga Projekti võimaliku muutmisega
seonduvat.
7.5. Projekti Elluviija valmistab ette ja esitab Sotsiaalministeeriumile õigeaegselt
vormikohased Projekti elluviimise aruanded.
7.6. Projekti Elluviija kohustub kaitsma Partnerilt saadud delikaatseid isikuandmeid vastavalt
õigusaktides kehtestatud nõuetele.
8. Poolte vastutus ja vääramatu jõud
8.1. Pooled ja nende palgatud töötajad hoiavad ametisaladust käesoleva lepingu kehtivuse
ajal ja kolm aastat pärast selle sõlmimist. Kumbki Pool ei edasta kolmandatele isikutele
teavet, mis võib kahjustada Leppe edukat rakendamist, välja arvatud teise Poole
eelneval kirjalikul nõusolekul või kui see on seadusega nõutud. See ei piira
olemasolevaid kohustusi avaldada teavet Euroopa Nõukogu organitele,
Finantsmehhanismide Kantselei, Projekti Elluviija riigi ja partnerriigi ametiasutustele,
Programmioperaatorile ega auditeerimise eesmärgil.
8.2. Pooled kohustuvad hoidma Leppe kohaselt vahetatud aruannete, dokumentide ja
igasuguse teabe konfidentsiaalsust.
8.3. Pool on kohustatud hüvitama teisele Poolele Leppe täitmata jätmise või mittekohase
täitmisega põhjustatud kahju.
8.4. Leppest tulenevate kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmise korral on
Projekti Elluviijal õigus nõuda Partnerilt kogu Projekti rakendamiseks antud toetuse või
selle osalist tagastamist.
8.5. Leppest tulenevate kohustuste täitmata jätmist või mittekohase täitmist ei loeta Leppe
rikkumiseks, kui selle põhjuseks oli vääramatu jõud. Vääramatu jõuna käsitavad Pooled
võlaõigusseaduse § 103 lõikes 2 nimetatud asjaolusid. Vääramatu jõu asjaolude
äralangemisel peab Pool asuma Lepet täitma esimesel võimalusel. Kui vääramatu jõu
2
https://www.sm.ee/sites/default/files/content-
editors/sisekomm/communication_and_design_manual_nor_eea_2014-2021.pdf
3
asjaolude tõttu on Poole Leppest tulenevate kohustuste täitmine takistatud enam kui 2
(kaks) kalendrikuud järjest, võivad Pooled Leppe lõpetada.
8.6. Pool, kelle tegevus Leppest tulenevate kohustuste täitmisel on takistatud vääramatu jõu
asjaolude tõttu, on kohustatud sellest esimesel võimalusel teisele Poolele kirjalikku
taasesitamist võimaldavas vormis teatama.
9. Teadete edastamine ja volitatud esindajad
9.1. Teadete edastamine toimub üldjuhul telefoni või e-posti teel eesti keeles. Juhul kui teate
edastamisel on olulised õiguslikud tagajärjed, peavad teisele Poolele edastatavad teated
olema edastatud kirjalikus vormis, muuhulgas näiteks Poolte Leppe lõpetamise
avaldused, samuti Poole nõue teisele Poolele, mis esitatakse tulenevalt Leppe
rikkumisest jms. Kirjaliku vormiga on võrdsustatud digitaalselt allkirjastatud vorm.
9.2. Leppega seotud teated edastatakse teisele Poolele Leppes märgitud kontaktandmetel.
Kontaktandmete muutusest on Pool kohustatud koheselt informeerima teist Poolt.
9.3. Projekti Elluviija esindajaks Leppe täitmisel tekkida võivate probleemide lahendamisel
ning Leppe täitmise kontrollimisel on Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna
projektijuht Laidi Surva (telefon 620 8160, e-post
[email protected]).
9.4. Partneri esindajaks Leppe täitmisel tekkida võivate probleemide lahendamisel ning
Leppe täitmise kontrollimisel on … /nimi/ (telefon …, e-post …).
10. Auditid ja kohakülastused
10.1. Pooled on teadlikud, et Sotsiaalministeeriumil, Rahandusministeeriumil ja Doonorite
esindajatel on õigus viia läbi auditeid ning kohakülastusi Projekti elluviimisperioodil ning
seitsme aasta jooksul peale Projekti lõpparuande heakskiitmist.
10.2. Partner tagab, et sellistel juhtudel on audiitoritele tagatud ligipääs Projekti elluviimist
puudutavale dokumentatsioonile, sh informatsioonisüsteemidele, andmebaasidele ja
originaaldokumentidele.
10.3. Kui Norra finantsmehhanismi 2014-2021 programmi elluviimisega seotud institutsioon
või selleks volitatud isik viib läbi Sotsiaalministeeriumi hindamist, võimaldab Partner
hindamise läbiviijale ligipääsu hindamiseks vajalikele dokumentidele ja informatsioonile.
11. Partnerilt toetuse tagasinõudmise alused
11.1. Projekti Elluviija võib Partnerilt toetuse osaliselt või täielikult tagasi nõuda, kui
9.1.1 ilmneb, et Partner on toetust kasutatud mitteabikõlblike kulude hüvitamiseks;
9.1.2 Partner ei ole kasutatud toetust ettenähtud korras ja tingimustel;
9.1.3 ilmneb, et projekti eesmärgi saavutamiseks kavandatud tulemusi ei saavutata;
9.1.4 Partner ei ole täitnud partnerlusleppes või toetuse andmist ja kasutamist
reguleerivates alusdokumentides talle pandud kohustusi;
9.1.5 auditi käigus tuvastatakse, et Partner on teinud mitteabikõlblikuks tunnistatud
kulusid.
11.2. Norra Välisministeerium kontrollib kulude abikõlblikkust ja langetab abikõlblikkuse osas
lõpliku otsuse. Partner vastutab tema poolt teostatud kulude abikõlblikkuse eest ning
abikõlbmatuks osutunud projektitoetuse tagastamise eest Norra Välisministeeriumile.
12. Leppe muutmine ja lõpetamine
12.1. Pooltel on õigus algatada Leppe muutmine. Väljapakutud muudatusest keeldudes tuleb
otsust põhjendada või selgitada, millist täiendavat informatsiooni oleks vaja ettepaneku
täiustamiseks. Leppe muudatused jõustuvad mõlema Poole allkirjastamisel.
4
12.2. Pooltel on õigus Lepe lõpetada, saates teisele poolele kirjaliku teate ühes põhjendusega
vähemalt 20 tööpäeva ette. Sellisel juhul on Partneril õigus saada osa rahastamisest,
kuid vaid nende kulude katteks, mis on seotud juba elluviidud tegevustega. Partneril ei
ole õigust peale Leppe lõppemist tekkinud kulude katmiseks.
13. Vaidluste lahendamine
13.1. Leppe täitmisel tekkinud vaidlused lahendatakse eelkõige vastastikusel mõistmisel
põhinevate ja avalikke huve arvestavate läbirääkimiste teel. Pooled lähtuvad heast
tahtest, eeldades, et Pooled peavad silmas ühist eesmärki tagada Projekti tulemuslik ja
nõuetekohane elluviimine ning Leppe täitmisel ei ole kummalgi Poolel soovi teise Poole
kahjustamiseks.
13.2. kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse erimeelsused õigusaktidega ettenähtud
korras.
14. Lõppsätted
14.1. Leping allkirjastatakse digitaalselt. Allkirjastatud Lepingu väljatrüki juurde lisatakse
digitaalallkirjade kinnitusleht.
14.2. Leppe juurde kuuluvad allkirjastamisel järgnevad lisad:
14.2.1. Lisa 1: Kokkulepitud tegevused;
14.2.2. Lisa 2: Eelarve;
14.2.3. Lisa 3: Kuludokumentide impordi vorm.
Projekti Elluviija: Partner:
Justiitsministeerium Organisatsioon
Tõnis Saar Allkirjastaja nimi
Kantsler Allkirjastaja ametikoht
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/
5
5.1 Template for the PDP cost (budget)
Programme: EE LOCALDEV
Project title: Establishing a specialised juvenile justice system [number] PDP1
Project Promoter: Ministry of Justice
Total project cost: 4 704 982 €
Project grant rate: 85%
Project duration: 42 months
Number of units Unit price (€) Total cost (€)
Unit Type of expenditure Comments/additional information
(a) (b) (a) x (b)
Project management
Month 42 3 400 142 800 Cost of staff assigned to the Project manager is responsible for the overall
Project manager
project - Reg. Art. 8.3.1.a management of the project.
Project administrator is responsible for the administration
Month 42 1 500 63 000 Cost of staff assigned to the
Project administrator (part-time 50%) of terms of referencesfor all procurement and contracts
project - Reg. Art. 8.3.1.a
related to outputs 1-4.
Project assistant is responsible for the day-to-day
activities for events, trainings, study visits etc., incl.
Month 42 735 30 870 Cost of staff assigned to the
Project assistant (part-time 40%) ordering tickets, booking rooms, accommodation, catering
project - Reg. Art. 8.3.1.a
etc. S/he is also resonsible for collecting relevant travel
documents for reporting reasons.
Up to 6 duty trips related to project management per
Travel and subsistence year total. Cost per travel appr. 1400 EUR, incl. travel,
Person 25 1 400 35 000
Travel costs related to project management allowances for staff - Reg. accommodation, per diem, possible registration fees for
Art. 8.3.1.b events, if necessary. Travel costs are related to project
management.
Costs entailed by other
Seminars that support the smooth running of the project
Seminar 14 500 7 000 contracts awarded by PP for
Project progress roundtables and updated overview of project progress by all relevant
the purpose of carrying out
partners. Costs to cover travel, catering, materials etc.
the project - Reg. Art. 8.3.1.f
Three 2-day study visits organised for specialists (police,
Travel and subsistence prosecution, probation, child welfare, youth work etc.) to
PARTNER: Oslo Police District Study visit 3 6 000 18 000 allowances for staff - Reg. teach them about cooperation models and interview
Study visits to Oslo (3x8 specialists from Estonia)
Art. 8.3.1.b techniques used by Oslo Police District. Costs covered by
project: travel and accommodation.
Catering, i.e. coffee, snacks for lunch during study visits (3
x 2-day visits, 10 participants from Estonia in each visit, 5
PARTNER: Oslo Police District Day 6 300 1800 Costs of consumables and
people from NO side). Cost estimates: 2x coffee break, 1x
Catering during study visits to Oslo supplies - Reg. Art. 8.3.1.e
lunch snack per day per person = 20 EUR, for 15 people =
300 EUR, total of 6 days.
Presenting at seminars organised for specialists (police,
prosecution, probation, child welfare, youth work etc.) to
Travel and subsistence
PARTNER: Oslo Police District Seminar 3 1 500 4 500 teach them about cooperation models used in Oslo.
allowances for staff - Reg.
Presenting at seminars in Estonia (2 experts from Oslo, 3x2 days) Training poloce officers on interview techniques used by
Art. 8.3.1.b
Oslo Police District (effective conversation with youth).
Costs covered by project: travel, accommodation, DSA.
PARTNER: Oslo Police District
Day 6 300 1 800 Cost of staff assigned to the
Fee for Oslo Police District experts for seminars (2 experts per Fee for presenting and teaching at the seminar.
project - Reg. Art. 8.3.1.a
working day)
Costs entailed by other
PARTNER: Oslo Police District Seminar 3 1 300 3 900 contracts awarded by PP for
Providing translation at the seminars.
Translation of materials, interpretation during seminars (3 in total) the purpose of carrying out
the project - Reg. Art. 8.3.1.f
Two 2-day study visits organised for specialists
Travel and subsistence (mediators, police, prosecution, probation, child welfare,
PARTNER: Norwegian Mediation Service Study visit 2 5 900 11 800 allowances for staff - Reg. youth work etc.) to teach them about cooperation models
Study visits to Oslo (2x8 specialists from Estonia)
Art. 8.3.1.b and mediaton services in Norway. Costs covered by
project: travel and accommodation.
Catering, i.e. coffee, snacks for lunch during study visits (2
x 2-day visits, 10 participants from Estonia in each visit, 5
PARTNER: Norwegian Mediation Service Day 4 300 1 200 Costs of consumables and
people from NO side). Cost estimates: 2x coffee break, 1x
Catering during study visits to Oslo supplies - Reg. Art. 8.3.1.e
lunch snack per day per person = 20 EUR, for 15 people =
300 EUR, total of 4 days.
Travel and subsistence Making presentations and providing workshops during
PARTNER: Norwegian Mediation Service Seminar 2 1 400 2 800 allowances for staff - Reg. Restorative Justice Week in 2020 and 2021. Costs covered
Presenting at seminars in Estonia (2 experts, 2x2 days)
Art. 8.3.1.b by project: travel, accommodation, DSA.
PARTNER: Norwegian Mediation Service Day 4 300 1 200 Cost of staff assigned to the
Fee for presenting and teaching at the seminar.
Fee for Norwegian Mediation Service experts per working day project - Reg. Art. 8.3.1.a
Costs entailed by other
PARTNER: Norwegian Mediation Service Seminar 2 800 1 600 contracts awarded by PP for
Providing translation for the seminars.
Translation during seminars the purpose of carrying out
the project - Reg. Art. 8.3.1.f
Basic mediaton training for newcomers, train-the-trainers
Travel and subsistence
PARTNER: Norwegian Mediation Service Training 3 1 400 4 200 training for experienced mediators. 2 days per training,
allowances for staff - Reg.
Train-the-trainers course for mediators (2 experts) total of 3 trainings. Costs covered by project: travel,
Art. 8.3.1.b
accommodation, DSA.
PARTNER: Norwegian Mediation Service
Day 12 300 3 600 Cost of staff assigned to the Basic mediaton training for newcomers, train-the-trainers
Fee for Norwegian Mediation Service experts per working day (2
project - Reg. Art. 8.3.1.a training for experienced mediators.
experts)
Costs entailed by other
PARTNER: Norwegian Mediation Service Training 3 1 200 3 600 contracts awarded by PP for
Providing translation for the training.
Translation of materials, interpretation during training the purpose of carrying out
the project - Reg. Art. 8.3.1.f
Travel and subsistence Twice a year, international partners will be invited to
Seminar 7 2 000 14 000
International cooperation allowances for staff - Reg. project progress roundtables. Costs to cover travel and
Art. 8.3.1.b expert fees.
Costs entailed by other
Seminar 7 1 000 7 000 contracts awarded by PP for Translation and interpretation related to project progress
Translation/interpretation
the purpose of carrying out roundtables.
the project - Reg. Art. 8.3.1.f
Stratcomms plan development and execution will be
outsourced, incl. awareness raising campaign (advertising,
Costs entailed by other
social and cultural events, materials, public media
Communication 1 100 000 100 000 contracts awarded by PP for
Strategic communication campaign), target group dedicated communication (e.g. for
plan execution the purpose of carrying out
elected people, agencies, citizens etc.), image or brand
the project - Reg. Art. 8.3.1.f
building, impact evaluation (i.e. changes in perception and
awareness as well as practices).
Costs arising directly from
Conference 2 25 000 50 000 requirements imposed by Opening conference to mark the launch of the project and
Opening and closing conference
the project contract - Reg. closing conference to introduce main results of the project.
Art. 8.3.1.g
Total 1.1: 509 670
Output / Activity 1: Youth justice capacity building system development
Training programme coordinator is responsible for the
Month 42 1 500 63 000 Cost of staff assigned to the
Training programme coordinator (part-time 50%) coordination of creating a central training programme for
project - Reg. Art. 8.3.1.a
the juvenile justice specialists.
Study visits to understand other countries training
Travel and subsistence models, study programmes, educational/training
Training needs assessment and comparative study on training 3 6 000 18 000
Study visit allowances for staff - Reg. institutions etc. Costs are calculated to cover travel and
models/programmes
Art. 8.3.1.b accommodation for 6 people travelling to 3 countries, incl.
Norway, 2-3 nights per travel.
Costs entailed by other
Developing, implementing and adjusting training programmes for Curricula development, training materials, piloting the
24 6 000 144 000 contracts awarded by PP for
specialists working with youth in contact with the criminal justice Month training programme. Contract to be signed with an
the purpose of carrying out
system educational institution.
the project - Reg. Art. 8.3.1.f
Thematic trainings will be organised based on prior
Costs entailed by other
training needs assessment. Costs include renting training
Thematic trainings for specialists working with youth in contect 25 6 000 150 000 contracts awarded by PP for
Training facilities, expert fees, travel, accommodation, registration
with the criminal justice system the purpose of carrying out
fees for conferences/trainings abroad. Up to 25 trainees
the project - Reg. Art. 8.3.1.f
per training.
Costs entailed by other
Seminars that support the smooth implementation of
Thematic seminars for specialists working with youth in contect 25 2 000 50 000 contracts awarded by PP for
Seminar juvenile justice reform implementation. Costs to cover
with the criminal justice system the purpose of carrying out
travel, catering, materials, trianer fees etc.
the project - Reg. Art. 8.3.1.f
Travel and subsistence Study visits for various specialists, mixed groups per visit
Thematic study visits to European countires for specialists working 20 5 000 100 000
Study visit allowances for staff - Reg. to support cross-institutional cooperation. Up to 10
with youth in contect with the criminal justice system
Art. 8.3.1.b experts per study visit.
Costs entailed by other
Training materials for specialists working with youth in contact 30 5 000 150 000 contracts awarded by PP for Handbooks, video lectures, electronic courses, translation
Material
with the criminal justice system the purpose of carrying out of materials etc.
the project - Reg. Art. 8.3.1.f
Providing supervision and covision to prevent burnout.
Training covision facilitators in the criminal justice system.
Costs entailed by other
Job counselling system for specialists working with in contact with Activities include needs assessment, covision facilitator
24 4 500 108 000 contracts awarded by PP for
the criminal justice system, incl. building up supervision and Month trainings in regions for police, prosecutors, probation
the purpose of carrying out
covision capacity in the system officers, judges, closed youth institutions' personnel,
the project - Reg. Art. 8.3.1.f
covision for lawyers working with young offenders and
victims.
Costs entailed by other
Materials developed to raise children's awareness about
5 5 000 25 000 contracts awarded by PP for
Child-friendly justice awareness raising materials for youth Material criminal proceedings, their rights and obligations, incl.
the purpose of carrying out
Digital and online materials.
the project - Reg. Art. 8.3.1.f
Costs entailed by other
5 3 000 15 000 contracts awarded by PP for Seminars for youth to raise their awareness about
Child-friendly justice educational events for youth Event
the purpose of carrying out criminal proceedings.
the project - Reg. Art. 8.3.1.f
Three fulltime prosecutor assistants hired in different
regions of Estonia to support the implementation of
PARTNER: Prosecutor's Office Year 3 94 000 282 000 Cost of staff assigned to the
legislation changes concerning treatment and criminal
3 full-time prosecutor assistants/ in the Prosecutor's Office project - Reg. Art. 8.3.1.a
proceedings of juveniles. This budget line will be managed
by the Prosecutor's Office.
Studies and analyses focused on topics like self-reported
delinquency, specialists' attitude towards reporting
Costs entailed by other
misconduct and violence, intervention practices towards
Study 6 50 000 300 000 contracts awarded by PP for
Research children under the age of criminal liability, mental health
the purpose of carrying out
of juvenile offenders, current practices in juvenile
the project - Reg. Art. 8.3.1.f
offenders criminal proceedings, sexual abuse of children
etc.
Total 1.2: 1 405 000
Output / Activity 2: Assessment and multi-agency cooperation between justice, social, education and healthcare sectors
Costs entailed by other Expert consultations, comparative study, feasibility
Study 1 80 000 80 000 contracts awarded by PP for assessment, recommendations for implementation, incl.
Feasibility study for risk assessment tools
the purpose of carrying out specific requirements for different sectors (justice, social,
the project - Reg. Art. 8.3.1.f education and healthcare).
Assessment model for referral to intensive services (e.g. closed Travel and subsistence
youth institution) Study visit 4 5 000 20 000 allowances for staff - Reg. Costs related to travel and accommodation.
Study visits for specialists to see implementation in action Art. 8.3.1.b
Costs entailed by other Costs related to development of standard operating
Assessment model for referral to intensive services (e.g. closed
Material 2 25 000 50 000 contracts awarded by PP for procedures (SOPs), updating the pre-trial report system,
youth institution)
the purpose of carrying out risk and needs assessment instrument for youth with
Adaptation and translation of materials
the project - Reg. Art. 8.3.1.f sexual misbehaviour problems.
Costs entailed by other
Assessment model for referral to intensive services (e.g. closed
Training 20 6 000 120 000 contracts awarded by PP for Costs related trainings for personnel. Up to 25 trainees
youth institution)
the purpose of carrying out per training.
Trainings for police, child welfare specialists, prosecutors
the project - Reg. Art. 8.3.1.f
Costs entailed by other
Assessment model for referral to intensive services (e.g. closed
License 2 75 000 150 000 contracts awarded by PP for
youth institution) Costs related to license fees for assessment tools.
the purpose of carrying out
License fees
the project - Reg. Art. 8.3.1.f
Costs entailed by other
Concept note for online data exchange between state authorities
Study 1 75 000 75 000 contracts awarded by PP for
for risks and needs assessment Costs related to procuring the study.
the purpose of carrying out
Procuring a feasibility study
the project - Reg. Art. 8.3.1.f
Costs related to introducing the Icelandic prevention
model: travel and accommodation, 2-day study visits to
Community-based crime prevention model Travel and subsistence
Study visit 3 5 000 15 000 European countries (e.g. Lithuania, where the model is in
Study visits to European countries where the Icelandic prevention allowances for staff - Reg.
use). Health prevention specialists from Tallinn (10 people)
model is in use Art. 8.3.1.b
+ 2 municipalities from Estonia (up to 10 people per
municipality).
Travel and subsistence Costs related to introducing the model: travel,
Community-based crime prevention model Attendance 10 1 800 18 000 allowances for staff - Reg. accommodation, conference attendance fees. Possibility to
Conference in Iceland on Icelandic prevention model
Art. 8.3.1.b attend: local level prevention specialists.
Costs entailed by other
Costs related to introducing the model, including
Community-based crime prevention model Training 20 5 000 100 000 contracts awarded by PP for
trainings, mini-scale prevention projects/events in
Trainings the purpose of carrying out
municipalities, awareness raising materials etc.
the project - Reg. Art. 8.3.1.f
Costs related to introducing the model, including
Costs entailed by other
Community-based crime prevention model trainings, mini-scale prevention projects/events in
Community 10 15 000 150 000 contracts awarded by PP for
Activities in local communities related to implementation of municipalities, awareness raising materials etc. 10
the purpose of carrying out
prevention strategy communities: 8 districts in Tallinn + 2 small municipalities
the project - Reg. Art. 8.3.1.f
in Estonia.
Model for youth gang prevention and inter-agency interventions Travel and subsistence
Study visits for police, youth workers, child welfare specialists, Study visit 3 7 500 22 500 allowances for staff - Reg. Costs related to travel and accommodation.
probation officers to Finland, Sweden, Norway Art. 8.3.1.b
Costs entailed by other
Model for youth gang prevention and inter-agency interventions
Training 20 6 000 120 000 contracts awarded by PP for Costs related to training, incl. trainer fees, room rent,
Trainings for police, youth workers, child welfare specialists ,
the purpose of carrying out catering, translation etc. Up to 25 trainees per training.
probation officers
the project - Reg. Art. 8.3.1.f
Costs entailed by other
Model for youth gang prevention and inter-agency interventions
Day 50 500 25 000 contracts awarded by PP for
Consultation for local level specialists implementing the youth gang Expert consultations.
the purpose of carrying out
prevention model
the project - Reg. Art. 8.3.1.f
Costs entailed by other
Model for youth gang prevention and inter-agency interventions
Hour 600 50 30 000 contracts awarded by PP for
Psychiatric nurse services (for piloting the assessment model in Expert fees.
the purpose of carrying out
police)
the project - Reg. Art. 8.3.1.f
Costs entailed by other
Model for youth gang prevention and inter-agency interventions Material 1 2 500 2 500 contracts awarded by PP for Methodological materials that help to roll out the pilot
Methodological materials to support implementation the purpose of carrying out model to other regions in Estonia.
the project - Reg. Art. 8.3.1.f
Costs entailed by other
Intervention model for youth offenders with mental health
Methodology 1 10 000 10 000 contracts awarded by PP for
disorders Costs related to introducing the model.
the purpose of carrying out
Adaptation of screening methodology
the project - Reg. Art. 8.3.1.f
Costs entailed by other
Intervention model for youth offenders with mental health
Training 3 10 000 30 000 contracts awarded by PP for
disorders Costs related to trainings.
the purpose of carrying out
Training of specialists using the screening methodology
the project - Reg. Art. 8.3.1.f
Costs entailed by other
Intervention model for youth offenders with mental health
Study 2 15 000 30 000 contracts awarded by PP for Screening of mental health problems among youth in the
disorders
the purpose of carrying out criminal justice system.
Mental health study among youth in prison and probation
the project - Reg. Art. 8.3.1.f
Costs entailed by other
Intervention model for youth offenders with mental health
Training 3 15 000 45 000 contracts awarded by PP for
disorders Costs related to trainings.
the purpose of carrying out
Training of psychologists to work in prison and probation
the project - Reg. Art. 8.3.1.f
Intervention model for youth offenders with mental health Costs entailed by other
disorders Adaptation 1 10 000 10 000 contracts awarded by PP for
Costs related to updating the training programme.
Possible adaptation of training programme for psychologists to the purpose of carrying out
work in prison and probation the project - Reg. Art. 8.3.1.f
Costs entailed by other
Intervention model for youth offenders with mental health
Month 36 2 000 72 000 contracts awarded by PP for Costs related to scholarships for mental health doctoral
disorders
the purpose of carrying out residents to work in prison and probation.
Stipend for psychologists to work in prison and probation
the project - Reg. Art. 8.3.1.f
Costs entailed by other
Preventing bullying in Russian speaking schools (min 10 schools) Guidebook 1 40 000 40 000 contracts awarded by PP for
Costs adaptation and translation of materials.
Adapting, translating and printing guidebooks the purpose of carrying out
the project - Reg. Art. 8.3.1.f
Costs entailed by other
Preventing bullying in Russian speaking schools (min 10 schools) Training 1 12 000 12 000 contracts awarded by PP for Costs related to training, incl. trainer fees, room rent,
Recruting and training schools (management + staff) the purpose of carrying out catering, translation etc.
the project - Reg. Art. 8.3.1.f
Costs entailed by other
Preventing bullying in Russian speaking schools (min 10 schools)
Year 1 10 000 10 000 contracts awarded by PP for
Mentoring for school personnel implementing the anti-bullying Mentoring fees.
the purpose of carrying out
programme
the project - Reg. Art. 8.3.1.f
Costs entailed by other
Preventing bullying in Russian speaking schools (min 10 schools) License 10 750 7 500 contracts awarded by PP for
License fees per school.
License fee (17% from project, 83% form school) the purpose of carrying out
the project - Reg. Art. 8.3.1.f
Costs entailed by other
Preventing bullying in Russian speaking schools (min 10 schools) Game 1 30 000 30 000 contracts awarded by PP for Developing a video game (integral part of the bullying
Video game development the purpose of carrying out programme).
the project - Reg. Art. 8.3.1.f
Costs entailed by other
Preventing bullying in Russian speaking schools (min 10 schools) Material 1 25 000 25 000 contracts awarded by PP for
Bullying programme materials for upper school level.
Full module for upper level available (books, video game etc.) the purpose of carrying out
the project - Reg. Art. 8.3.1.f
Costs entailed by other
Costs related to trainings, developing of Standard
Training 10 5 000 50 000 contracts awarded by PP for
Conferencing model for youth offenders Operating Procedures for specialists applying the
the purpose of carrying out
conferencing model.
the project - Reg. Art. 8.3.1.f
Total 1.3: 1 349 500
Output / Activity 3: Interventions developed to replace fines and avoid institutionalization for youth
Costs entailed by other
Feasibility study for short-term interventions to be used by police Study 1 50 000 50 000 contracts awarded by PP for
Costs related to procuring the study.
and interventions applicable in probation the purpose of carrying out
the project - Reg. Art. 8.3.1.f
Short-term interventions piloted according to suggestions from the Travel and subsistence
feasibility study Study visit 3 5 000 15 000 allowances for staff - Reg. Costs related to travel and accommodation.
Study visits to learn from implementers of the suggested model Art. 8.3.1.b
Costs entailed by other Costs related to introducing a minimum of two
Short-term interventions piloted according to suggestions from the
Methodology 3 10 000 30 000 contracts awarded by PP for interventions suggested by the feasibility study. Number
feasibility study
the purpose of carrying out of interventions will depend on the study, i.e. depending
Adaptation of methodology
the project - Reg. Art. 8.3.1.f on the cost of licensing fees.
Costs entailed by other
Short-term interventions piloted according to suggestions from the
Material 3 15 000 45 000 contracts awarded by PP for Costs related to developing materials (guidelines, guide
feasibility study
the purpose of carrying out books, worksheets etc.).
Development of implementation materials
the project - Reg. Art. 8.3.1.f
Costs entailed by other
Short-term interventions piloted according to suggestions from the
Training 15 6 000 90 000 contracts awarded by PP for Costs related to training, incl. trainer fees, room rent,
feasibility study
the purpose of carrying out catering, translation etc. Up to 25 trainees per training.
Trainings for specialists to provide the intervention
the project - Reg. Art. 8.3.1.f
Costs entailed by other
Short-term interventions piloted according to suggestions from the
Day 50 500 25 000 contracts awarded by PP for
feasibility study Costs related to expert consultations.
the purpose of carrying out
Consultation from owner/developer of intervention
the project - Reg. Art. 8.3.1.f
Developing interventions in use in probation Travel and subsistence
Study visit 2 5 000 10 000
Study visits for staff of closed youth institutions to see intervention allowances for staff - Reg. Costs related to travel and accommodation.
implementation in practice Art. 8.3.1.b
Costs entailed by other
Costs related to introducing interventions suggested by
Developing interventions in use in probation Methodology 2 10 000 20 000 contracts awarded by PP for
the feasibility study. Number of interventions will depend
Adaptation of methodology the purpose of carrying out
on the study, i.e. depending on the cost of licensing fees.
the project - Reg. Art. 8.3.1.f
Costs entailed by other
Developing interventions in use in probation Material 2 15 000 30 000 contracts awarded by PP for Costs related to developing materials (guidelines, guide
Development of implementation materials the purpose of carrying out books, worksheets etc.).
the project - Reg. Art. 8.3.1.f
Costs entailed by other
Developing interventions in use in probation Training 5 6 000 30 000 contracts awarded by PP for Costs related to training, incl. trainer fees, room rent,
Trainings for specialists to provide the intervention the purpose of carrying out catering, translation etc.
the project - Reg. Art. 8.3.1.f
Costs entailed by other
Developing interventions in use in probation License 1 25 000 25 000 contracts awarded by PP for
License fees for the intervention.
License fee the purpose of carrying out
the project - Reg. Art. 8.3.1.f
Costs entailed by other
Developing interventions in use in probation Day 50 500 25 000 contracts awarded by PP for
Costs related to expert consultations.
Consultation from owner/developer of intervention the purpose of carrying out
the project - Reg. Art. 8.3.1.f
PARTNER: Social Insurance Board Month 32 2 676 85 632 Cost of staff assigned to the Cost of staff for developing the volunteer mediator
Project manager for the volunteer mediators system project - Reg. Art. 8.3.1.a system. Costs incurred by Social Insurance Board.
Project administrator is responsible for the administration
PARTNER: Social Insurance Board
Month 32 669 21 408 Cost of staff assigned to the of the volunteer mediators system (incl procurement,
Project administrator for the volunteer mediators system (part-
project - Reg. Art. 8.3.1.a project documentation, technical support for event
time 25%)
organizing etc). Costs incurred by Social Insurance Board.
PARTNER: Social Insurance Board Month 32 2 275 72 800 Cost of staff assigned to the Cost of staff for coordinating volunteer mentors. Costs
Coordinator for volunteer mediators project - Reg. Art. 8.3.1.a incurred by Social Insurance Board.
Costs entailed by other
Training costs, including trainer fees, rent, catering,
PARTNER: Social Insurance Board 2 13 101 26 202 contracts awarded by PP for
Training training materials. Costs incurred by Social Insurance
Volunteer mediator training (incl materials) the purpose of carrying out
Board.
the project - Reg. Art. 8.3.1.f
Costs entailed by other
Costs for rent, trainer fees, communication materials. At
PARTNER: Social Insurance Board 4 800 3 200 contracts awarded by PP for
Seminar least two seminars will be organised. Costs incurred by
Awareness raising seminars and materials for volunteer mediation the purpose of carrying out
Social Insurance Board.
the project - Reg. Art. 8.3.1.f
Fees to cover costs for each mediation, e.g.
PARTNER: Social Insurance Board Case 300 15 4 500 Costs of consumables and
transportation, materials. Costs incurred by Social
Costs covered per mediation case supplies - Reg. Art. 8.3.1.e
Insurance Board.
Costs entailed by other
Costs for services (supervision, mentoring). Cost is
PARTNER: Social Insurance Board Session 5 900 4 500 contracts awarded by PP for
calculated for appr. 100 hours of mentoring. Costs incurred
Volunteer mediator supervision and mentoring the purpose of carrying out
by Social Insurance Board.
the project - Reg. Art. 8.3.1.f
A series of seminars will be organised throughout the
Costs entailed by other
project period to introduce and polularise restorative
Seminar 20 10 000 200 000 contracts awarded by PP for
Restorative justice seminar series justice principles and practices. The aim is to organise the
the purpose of carrying out
seminars in different parts of Estonia to decrease regional
the project - Reg. Art. 8.3.1.f
disparities.
Total 1.4: 813 242
Output / Activity 4: Support to closed youth facilities
Costs entailed by other
Costs related to organising trainings, incl. trainer fees,
Training programme for staff working in closed youth institutions, 15 10 000 150 000 contracts awarded by PP for
Training rent, catering, training materials, interpretation. Up to 25
prisons and probation the purpose of carrying out
trainees per training.
the project - Reg. Art. 8.3.1.f
Travel and subsistence Travel, accommodation, registration fees, where
Study visits for staff working in closed youth institutions, prisons Persons 30 1 667 50 000 allowances for staff - Reg. applicable. Calculations made for 10 people, 3 study visits,
and probation to visit closed institutions abroad
Art. 8.3.1.b 2 nights per visit.
Costs entailed by other
Training costs, including trainer fees, training materials.
Training for 1 MDFT therapist and 1 MDFT supervisor in the prison Training 2 25 000 50 000 contracts awarded by PP for
Training programme for one person lasts for two years
system the purpose of carrying out
and includes initial training and follow-up mentoring.
the project - Reg. Art. 8.3.1.f
Updating social programmes in use in closed youth institutions,
Travel and subsistence
prisons and probation Study visit 2 5 000 10 000 allowances for staff - Reg. Cost related to travel and accommodation.
Study visits to learn how social programmes are being
Art. 8.3.1.b
implemented in practice
Costs entailed by other
Updating social programmes in use in closed youth institutions,
Methodology 2 7 500 15 000 contracts awarded by PP for Update and adaptation of programme manuals,
prisons and probation
the purpose of carrying out worksheets, translation costs.
Adaptation of methodology
the project - Reg. Art. 8.3.1.f
Costs entailed by other
Updating social programmes in use in closed youth institutions,
Material 2 7 677 15 354 contracts awarded by PP for Update and adaptation of programme manuals,
prisons and probation
the purpose of carrying out worksheets, translation costs.
Development of implementation materials
the project - Reg. Art. 8.3.1.f
Costs entailed by other
Updating social programmes in use in closed youth institutions, Training costs, including trainer fees, rent, catering,
Training 10 8 000 80 000 contracts awarded by PP for
prisons and probation training materials, translation. Up to 25 trainees per
the purpose of carrying out
Trainings for specialists to provide the intervention training.
the project - Reg. Art. 8.3.1.f
Updating social programmes in use in closed youth institutions, Costs entailed by other
prisons and probation Day 20 500 10 000 contracts awarded by PP for
Expert consultations.
Consultations to staff in closed institutions to ensure programme the purpose of carrying out
integrity and provide job counselling the project - Reg. Art. 8.3.1.f
Developing a concept, project plan and roadmap for Travel and subsistence
implementation for "Youth out of Prison" strategy Study visit 4 5 000 20 000 allowances for staff - Reg. Cost related to travel and accommodation.
Study visits Art. 8.3.1.b
Costs entailed by other
Developing a concept, project plan and roadmap for
Seminar 10 5 000 50 000 contracts awarded by PP for Training costs, including trainer fees, rent, catering,
implementation for "Youth out of Prison" strategy
the purpose of carrying out training materials, translation.
Seminars
the project - Reg. Art. 8.3.1.f
Developing a concept, project plan and roadmap for Travel and subsistence
Trip 20 600 12 000 Costs related to travel and accommodation (experts
implementation for "Youth out of Prison" strategy allowances for staff - Reg.
coming to Estonia for seminars).
Expert travel costs for seminars (cost per trip per expert) Art. 8.3.1.b
Costs entailed by other
Developing a concept, project plan and roadmap for
100 500 50 000 contracts awarded by PP for
implementation for "Youth out of Prison" strategy Day Paying for expert consultations.
the purpose of carrying out
Expert consultations
the project - Reg. Art. 8.3.1.f
Total 1.5: 512 354
Total 1: 4 589 766
2. INDIRECT COSTS - Reg. Art. 8.5
Total 2: 115 216 According to Art. 8.5.1 c.
TOTAL PDP COST (1 + 2): 4 704 982
Total project management cost (€): 509 670
Total output related cost (€): 4 080 096
PARTNERLUSLEPE NR 4-7/ …
Justiitsministeerium, registrikood: 70000898, aadress: Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn, keda
seaduse ja põhimääruse alusel esindab kantsler Tõnis Saar, (edaspidi Projekti Elluviija), teiselt
poolt,
Prokuratuur, registrikoodiga: 70000906, aadressiga: Wismari 7, 15188 Tallinn, keda seaduse
alusel esindab Lavly Perling, peaprokurör, (edaspidi Partner), teiselt poolt,
edaspidi koos kui Pooled, on sõlminud partnerlusleppe (edaspidi Lepe) projekti „Alaealiste
erikohtlemise süsteemi loomine“ Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra finantsmehhanismi
2014-2021 programmi „Local Development and Poverty Reduction“ raames ning on selleks
leppinud kokku järgnevas:
1. Leppe eesmärk ja sisu
1.1. Lepe sõlmitakse projekti „Alaealiste erikohtlemise süsteemi loomine“ (edaspidi Projekt)
eesmärkide täitmiseks. Leppega reguleeritakse Poolte kohustused Projekti raames ning
Projektiga seonduvate kulude finantseerimise kord.
1.2. Projekti Elluviija ja Partner nõustuvad viima koostöös ellu Projekti, mida rahastatakse
Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi 2014-2021 programmi „Local
Development and Poverty Reduction“ vahenditest. Projekt viiakse ellu vastavalt Projekti
Elluviija ja programmioperaatori Sotsiaalministeeriumi vahel sõlmitud lepingule.
1.3. Partner vastutab Projekti elluviimise eest tegevuste ja eelarve osas, mis on Projekti
Elluviija ja Partneri vahel kokku lepitud. Kokkulepitud tegevused ning eelarve nende
elluviimiseks on kirjeldatud Leppe lisas 1.
2. Tähtajad
2.1. Partneri tegevused viiakse ellu ja nende tegevuste kulud on abikõlblikud alates
01.01.2020 kuni 01.01.2023.
2.2. Lepe jõustub Projekti Elluviija ja Sotsiaalministeeriumi vahelise lepingu allkirjastamise
hetkel ning kehtib mõlema Poole poolt käesolevast Lepingust tulenevate kohustuste
täieliku täitmiseni või Poolte vahelise kokkuleppe tulemusena Leppe lõpetamiseni.
3. Projektitoetus
3.1. Partneri poolt elluviidavate tegevustega kaasnevad kulud on kokku 292 000 EUR. Kulud,
mille katmises Projekti eelarvest on kokku lepitud, sh üldkulud ja nende arvestamise
alused, on kirjeldatud Leppe lisas 1.
3.2. Partneri tegevuste elluviimisega kaasnevad kulud kaetakse kuni 292 000 EUR ulatuses,
mis moodustab 100 % Leppe punktis 3.1 nimetatud summast.
3.3. Partneril ei ole õigust kasutada Projekti elluviimiseks eraldatud toetust tulu saamiseks ei
otseselt ega kaudselt.
4. Kulude katmine
4.1. Partneri kulud kaetakse Partneri pangakontolt tehtud tegelike kulude
kompenseerimisena.
1
4.2. Partnerile tehtava makse aluseks on dokumendid või muu asjakohane andmekandja,
millega Partner tõendab tegelikke abikõlblikke kulusid.
4.3. Partnerile projekti elluviimisega kaasnevad kaudsed kulud (üldkulud) hüvitatakse 10 000
EUR ulatuses.
4.4. Projekti Elluviija teeb maksed Partneri arveldusarvele Rahandusministeeriumi, SEB
pank – a/a EE891010220034796011 (SWIFT: EEUHEE2X), viitenumbriga 2800049667.
4.5. Projekti Elluviijal on õigus makset kinni hoida või vähendada, kui Partneri poolt esitatud
ja kulu tõendavad dokumendid ei ole korrektselt vormistatud või sisaldavad vastuolulist
informatsiooni.
4.6. Projekti Elluviija teeb maksed Partnerile eurodes.
4.7. Kui Partneri kulud on tehtud välisvaluutas, arvestatakse need kulud eurodesse Euroopa
Komisjoni igakuise raamatupidamise valuutakursi1 alusel selle kuu kohta, mil Partner
kulu tõendavad dokumendid Projekti Elluviijale esitas.
5. Abikõlblikud kulud ja nende kajastamine
5.1. Abikõlblikud on kulud, mis:
5.1.1 on seotud Projekti eesmärgiga ning Projekti eelarvesse arvestatud (vastavalt
Lisale 1);
5.1.2 tekivad abikõlblikkuse perioodil;
5.1.3 on proportsionaalsed, Projekti elluviimiseks vajalikud, põhjendatud ja
majanduslikult otstarbekad, kooskõlas säästlikkuse, tulemuslikkuse ja tõhususe
põhimõtetega;
5.1.4 on reaalselt tasutud abikõlblikkuse perioodil ning erandkorras kulud, mille kohta
on arve esitatud abikõlblikkuse perioodi viimasel kuul ja kulu on tasutud 30
päeva jooksul peale abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäeva ning kajastatud
Projekti Elluviijale Projekti aruandes;
5.1.5 kajastatud Partneri raamatupidamises ja teistest kuludest eristatavad,
tõestatavad ning originaaldokumentidega tõendatavad;
5.1.6 vastavad kohaldatavate maksu- ja sotsiaalõigusaktide nõuetele.
5.2. Abikõlblikud ei ole kulud
5.2.1 mis on tekkinud tehingutes, mis võivad mõjutada Partneri enda, juhtorgani
liikme, mõlema lähisugulaste või -hõimlaste ja nendega seotud juriidiliste isikute
majandushuve;
5.2.2 osas, mis on kaetud muudest vahenditest.
5.3. Projekti Elluviija võib lugeda Partneri kulu mitteabikõlblikuks ja keelduda seda kas
osaliselt või tervenisti katmast, kui Partner on rikkunud Lepet või eiranud seaduste või
muude regulatsioonide nõudeid.
5.4. Partneri kulud punktis 3.2 nimetatud ulatuses kajastatakse Projekti Elluviija
raamatupidamises ning need kaetakse projekti toetusest, nagu sätestatud käesoleva
Leppe punktis 3.2.
6. Partneri õigused ja kohustused
6.1. Partneri kohustus käesoleva Leppe raames on tööle võtta kolm konsultanti, kelle
ülesandeks on toetada alaealiste õigusrikkujate kohtlemise reformi elluviimist
Prokuratuuris, sh:
6.1.1. Toetada prokuröri alaealisele ja noorele õigusrikkujale kohustuste määramisel;
6.1.2. Suhelda ja teha eelkokkuleppeid teenuseosutajatega seoses õigusrikkujale
määratud kohustuste täitmisega;
6.1.3. Jälgida õigusrikkujale määratud kohustuste täitmist;
6.1.4. Suhelda noore õigusrikkuja ja tema perega ning toetada neid määratud
kohustuste täitmisel;
1
http://ec.europa.eu/budget/contracts_grants/info_contracts/inforeuro/index_en.cfm
2
6.1.5. Osaleda paikkondlikkus võrgustikutöös, mille eesmärk on toetada juhtumi-
korraldust ja vähendada noorte õigusrikkujate korduvkuritegevuse riski.
6.2. Partneril ei ole õigust delegeerida käesoleva Leppega sätestatud õigusi ja kohustusi ilma
Projekti Elluviija eelneva kirjaliku loata.
6.3. Juhul kui Partner hangib teenuseid, mis toetavad käesoleva Leppe elluviimist, või teeb
selleks koostööd kolmandate osapooltega, vastutab Partner ainuisikuliselt käesoleva
Leppega Projekti Elluviija ees võetud kohustuste täitmise eest.
6.4. Koostöö kolmandate osapooltega, sh hangete läbiviimine peab olema kooskõlas
Euroopa Liidu ja siseriiklike hankemenetluse regulatsioonidega.
6.5. Partner võtab otsuste tegemisel ja tegevuste läbiviimisel arvesse:
6.5.1 hea valitsemise, keskkonnasäästlikkuse ja soolise võrdõiguslikkuse
põhimõtteid;
6.5.2 seadustest tulenevaid hankereegleid, hea majandamise, läbipaistvuse, kulu
tõhususe, õiglase konkurentsi ning toetuse efektiivse kasutamise põhimõtteid;
6.5.3 Finantsmehhanismide Kantselei ja Sotsiaalministeeriumi poolt kirja pandud ja
avalikustatud Projektist teavitamise reegleid2.
6.6. Partner peab vältima igal võimalikul moel huvide konflikti kaasa toovaid tehinguid.
6.7. Partneril on õigus Projekti tulemustele, sh intellektuaalsele omandile, mida tal on õigus
kasutada Projekti eesmärgist ning elluviimisest lähtuvalt.
6.8. Partner annab Projekti Elluviijale Projekti aruannete koostamiseks ja nende esitamiseks
õigeaegselt ning kokkulepitud vormis vajalikku informatsiooni. Partner vastutab
informatsiooni korrektsuse ja õigsuse eest.
6.9. Partner säilitab kõik Projekti elluviimisega seotud dokumendid kuni 31.12.2028.
7. Projekti Elluviija õigused ja kohustused
7.1. Projekti Elluviija vastutab Projekti elluviimise ja majandamise eest vastavalt
Sotsiaalministeeriumiga sõlmitud lepingule toetuse kasutamiseks.
7.2. Projekti Elluviija ei ole vastutav Partnerite, projektimeeskonna või sihtrühmade poolt
tehtud kahju eest ning sellise kahju korral ei ole Projekti Elluviijal õigust rahuldada
kahjunõudeid.
7.3. Projekti Elluviijal on volitused esindada Partnerit suhtlemisel Sotsiaalministeeriumiga
Projekti elluviimist puudutavates küsimustes.
7.4. Projekti Elluviija informeerib Partnerit õigeaegselt kõigist Projekti elluviimist
puudutavatest asjaoludest, sh konsulteerib Partneriga Projekti võimaliku muutmisega
seonduvat.
7.5. Projekti Elluviija valmistab ette ja esitab Sotsiaalministeeriumile õigeaegselt
vormikohased Projekti elluviimise aruanded.
7.6. Projekti Elluviija kohustub kaitsma Partnerilt saadud delikaatseid isikuandmeid vastavalt
õigusaktides kehtestatud nõuetele.
8. Poolte vastutus ja vääramatu jõud
8.1. Pooled ja nende palgatud töötajad hoiavad ametisaladust käesoleva lepingu kehtivuse
ajal ja kolm aastat pärast selle sõlmimist. Kumbki Pool ei edasta kolmandatele isikutele
teavet, mis võib kahjustada Leppe edukat rakendamist, välja arvatud teise Poole
eelneval kirjalikul nõusolekul või kui see on seadusega nõutud. See ei piira
olemasolevaid kohustusi avaldada teavet Euroopa Nõukogu organitele,
Finantsmehhanismide Kantselei, Projekti Elluviija riigi ja partnerriigi ametiasutustele,
Programmioperaatorile ega auditeerimise eesmärgil.
8.2. Pooled kohustuvad hoidma Leppe kohaselt vahetatud aruannete, dokumentide ja
igasuguse teabe konfidentsiaalsust.
2
https://www.sm.ee/sites/default/files/content-
editors/sisekomm/communication_and_design_manual_nor_eea_2014-2021.pdf
3
8.3. Pool on kohustatud hüvitama teisele Poolele Leppe täitmata jätmise või mittekohase
täitmisega põhjustatud kahju.
8.4. Leppest tulenevate kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmise korral on
Projekti Elluviijal õigus nõuda Partnerilt kogu Projekti rakendamiseks antud toetuse või
selle osalist tagastamist.
8.5. Leppest tulenevate kohustuste täitmata jätmist või mittekohase täitmist ei loeta Leppe
rikkumiseks, kui selle põhjuseks oli vääramatu jõud. Vääramatu jõuna käsitavad Pooled
võlaõigusseaduse § 103 lõikes 2 nimetatud asjaolusid. Vääramatu jõu asjaolude
äralangemisel peab Pool asuma Lepet täitma esimesel võimalusel. Kui vääramatu jõu
asjaolude tõttu on Poole Leppest tulenevate kohustuste täitmine takistatud enam kui 2
(kaks) kalendrikuud järjest, võivad Pooled Leppe lõpetada.
8.6. Pool, kelle tegevus Leppest tulenevate kohustuste täitmisel on takistatud vääramatu jõu
asjaolude tõttu, on kohustatud sellest esimesel võimalusel teisele Poolele kirjalikku
taasesitamist võimaldavas vormis teatama.
9. Teadete edastamine ja volitatud esindajad
9.1. Teadete edastamine toimub üldjuhul telefoni või e-posti teel eesti keeles. Juhul kui teate
edastamisel on olulised õiguslikud tagajärjed, peavad teisele Poolele edastatavad teated
olema edastatud kirjalikus vormis, muuhulgas näiteks Poolte Leppe lõpetamise
avaldused, samuti Poole nõue teisele Poolele, mis esitatakse tulenevalt Leppe
rikkumisest jms. Kirjaliku vormiga on võrdsustatud digitaalselt allkirjastatud vorm.
9.2. Leppega seotud teated edastatakse teisele Poolele Leppes märgitud kontaktandmetel.
Kontaktandmete muutusest on Pool kohustatud koheselt informeerima teist Poolt.
9.3. Projekti Elluviija esindajaks Leppe täitmisel tekkida võivate probleemide lahendamisel
ning Leppe täitmise kontrollimisel on Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna
projektijuht Laidi Surva (telefon 620 8160, e-post
[email protected]).
9.4. Partneri esindajaks Leppe täitmisel tekkida võivate probleemide lahendamisel ning
Leppe täitmise kontrollimisel on Kristi Hallas (telefon 53405033, e-post
[email protected]).
10. Auditid ja kohakülastused
10.1. Pooled on teadlikud, et Sotsiaalministeeriumil, Rahandusministeeriumil ja Doonorite
esindajatel on õigus viia läbi auditeid ning kohakülastusi Projekti elluviimisperioodil ning
seitsme aasta jooksul peale Projekti lõpparuande heakskiitmist.
10.2. Partner tagab, et sellistel juhtudel on audiitoritele tagatud ligipääs Projekti elluviimist
puudutavale dokumentatsioonile, sh informatsioonisüsteemidele, andmebaasidele ja
originaaldokumentidele.
10.3. Kui Norra finantsmehhanismi 2014-2021 programmi elluviimisega seotud institutsioon
või selleks volitatud isik viib läbi Sotsiaalministeeriumi hindamist, võimaldab Partner
hindamise läbiviijale ligipääsu hindamiseks vajalikele dokumentidele ja informatsioonile.
11. Partnerilt toetuse tagasinõudmise alused
11.1. Projekti Elluviija võib Partnerilt toetuse osaliselt või täielikult tagasi nõuda, kui
9.1.1 ilmneb, et Partner on toetust kasutatud mitteabikõlblike kulude hüvitamiseks;
9.1.2 Partner ei ole kasutatud toetust ettenähtud korras ja tingimustel;
9.1.3 ilmneb, et projekti eesmärgi saavutamiseks kavandatud tulemusi ei saavutata;
9.1.4 Partner ei ole täitnud partnerlusleppes või toetuse andmist ja kasutamist
reguleerivates alusdokumentides talle pandud kohustusi;
9.1.5 auditi käigus tuvastatakse, et Partner on teinud mitteabikõlblikuks tunnistatud
kulusid.
4
11.2. Norra Välisministeerium kontrollib kulude abikõlblikkust ja langetab abikõlblikkuse osas
lõpliku otsuse. Partner vastutab tema poolt teostatud kulude abikõlblikkuse eest ning
abikõlbmatuks osutunud projektitoetuse tagastamise eest Norra Välisministeeriumile.
12. Leppe muutmine ja lõpetamine
12.1. Pooltel on õigus algatada Leppe muutmine. Väljapakutud muudatusest keeldudes tuleb
otsust põhjendada või selgitada, millist täiendavat informatsiooni oleks vaja ettepaneku
täiustamiseks. Leppe muudatused jõustuvad mõlema Poole allkirjastamisel.
12.2. Pooltel on õigus Lepe lõpetada, saates teisele poolele kirjaliku teate ühes põhjendusega
vähemalt 20 tööpäeva ette. Sellisel juhul on Partneril õigus saada osa rahastamisest,
kuid vaid nende kulude katteks, mis on seotud juba elluviidud tegevustega. Partneril ei
ole õigust peale Leppe lõppemist tekkinud kulude katmiseks.
13. Vaidluste lahendamine
13.1. Leppe täitmisel tekkinud vaidlused lahendatakse eelkõige vastastikusel mõistmisel
põhinevate ja avalikke huve arvestavate läbirääkimiste teel. Pooled lähtuvad heast
tahtest, eeldades, et Pooled peavad silmas ühist eesmärki tagada Projekti tulemuslik ja
nõuetekohane elluviimine ning Leppe täitmisel ei ole kummalgi Poolel soovi teise Poole
kahjustamiseks.
13.2. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse erimeelsused õigusaktidega ettenähtud
korras.
14. Lõppsätted
14.1. Leping allkirjastatakse digitaalselt. Allkirjastatud Lepingu väljatrüki juurde lisatakse
digitaalallkirjade kinnitusleht.
14.2. Leppe juurde kuuluvad allkirjastamisel järgnevad lisad:
14.2.1. Lisa 1: Kokkulepitud tegevused ning eelarve nende elluviimiseks;
14.2.2. Lisa 2: Kuludokumentide impordi vorm.
Projekti Elluviija: Partner:
Justiitsministeerium Prokuratuur
Tõnis Saar Lavly Perling
Kantsler Peaprokurör
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/
5
Programme: EE LOCALDEV
Project title: Establishing a specialised juvenile justice system [number] PDP1
Project Promoter: Ministry of Justice
Total project cost: 4 704 982 €
Project grant rate: 85%
Project duration: 42 months
Number of units Unit price (€) Total cost (€)
Unit Type of expenditure Comments/additional information
(a) (b) (a) x (b)
1. DIRECT EXPENDITURES - Reg. Art. 8.2 & Art. 8.3
Establishing a volunteer-based medation service
Three fulltime consultants hired in different regions of
Costs entailed by other
Estonia to support the implementation of legislation
PARTNER: Prosecutor's Office contracts awarded by PP for
Year 3 94 000 282 000 changes concerning treatment and criminal proceedings of
3 full-time consultants in the Prosecutor's Office the purpose of carrying out
juveniles. This budget line will be managed by the
the project - Reg. Art. 8.3.1.f
Prosecutor's Office.
Total 1: 282 000
2. INDIRECT COSTS - Reg. Art. 8.5
Total 2: 10 000 According to Art. 8.5.1 c.
TOTAL PDP COST (1 + 2): 292 000
Sotsiaalministeerium
[email protected]
Meie 08.10.2019 nr 4-1/5679
Norra Finantsmehhanismist rahastatava eeldefineeritud projekti esitamine
Käesolevaga esitame Justiitsministeeriumi eeldefineeritud projekti taotluse „Alaealiste erikohtlemise
süsteemi loomine“ ja selle lisad, sh detailse eelarve ja partnerluslepped koos vastavate lisadega.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tõnis Saar
Kantsler
.
Laidi Surva
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 /
[email protected] / www.just.ee
Registrikood 70000898
Saatja: Mall Hiet <
[email protected]>
Saadetud: 08.10.2019 14:07
Adressaat: SM Info <
[email protected]>
Teema: FW: Norra finantsmehhanismi eeldefineeritud projekt
From:
[email protected] <
[email protected]> Sent: Tuesday, October 8, 2019
2:03 PMTo: Ülar Vaadumäe <
[email protected]>; SM Info
<
[email protected]>Subject: Norra finantsmehhanismi eeldefineeritud projekt
Tere! Teile on saadetud Justiitsministeeriumi dokumendihaldussüsteemi
Delta kaudu dokument. Pealkiri: Norra finantsmehhanismi eeldefineeritud
projekt Registreerimise kuupäev: 08.10.2019 Registreerimise number: 4-
1/5679. NB! Dokumendile on kehtestatud juurdepääsupiirang alates kuni ,
vastavalt .
Suur-Ameerika 1, 10122, TallinnTel. 620 8100, Faks 620 8109e-mail: