dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Projekti edastamine

Sotsiaalministeerium · 8. oktoober 2019
Viit
2-6.3/2466-1
Registreeritud
8. oktoober 2019
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Justiitsministeerium
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
2 Välisabi ja struktuuritoetuste rakendamine
Sari
2-6.3 Norra / EMP finantsinstrument 2014-2021
Toimik
2-6.3/19395
Vastutaja
Ülar Vaadumäe (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, e-teenuste asekantsleri vastutusvaldkond, Nutika arengu toetamise osakond)

Failid

  • 📎4-15679 08.10.2019 Muu dokument.bdoc8331 KB
  • 📎E-kiri.pdf70 KB

Sisu (failidest)

Partnership Agreement for donor partnership projects between MINISTRY OF JUSTICE OF THE REPUBLIC OF ESTONIA Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn Registration number: 70000898 Represented by: Tõnis Saar, Secretary General hereinafter referred to as the “Project Promoter” and OSLO POLICE DISTRICT Grønlandsleiret 44, 0190 Oslo Organisation number: 961398142 Represented by: Bjørn Eirik Vandvik, Acting Chief of Police hereinafter referred to as the “Project Partner” hereinafter referred to individually as a “Party” and collectively as the “Parties” for the implementation of the Project “Establishment of Specialised Youth Justice Approach” implemented under the EEA/Norwegian Financial Mechanisms 2014-2021 programme "Local Development and Poverty Reduction" 1 2 PREAMBLE: The EEA and Norway Grants represent the contribution of Iceland and Liechtenstein and Norway to reducing economic and social disparities in Europe and to strengthening bilateral relations with 15 EU member states in Northern, Central and Southern Europe. SUMMARY Being in contact with the criminal justice system can have an impact on a young person’s life. Over-involvement with the juvenile justice system, and ineffective response or inadequate support by the system may increase the likelihood of reoffending, secondary or repeated victimization and exclusion from social and education system. The predefined project of the Estonian Ministry of Justice “Establishment of Specialised Youth Justice Approach” will support a specialized juvenile justice approach in practice to ensure minimal negative effects for youth and support positive development. Within the framework of this cooperation agreement, the aim is to provide consultation and training to Estonian police officers and their immediate cooperation partners with regard to cooperation models in effect in Oslo Police District as well as guide Estonian colleagues to use effective conversation with youth, as practiced by police officers working with young offenders in Oslo. It is planned to organise 3 study visits for Estonian specialists to Oslo and 3 seminars in Estonia during which Norwegian colleagues can introduce their practice and train Estonian police officers to use the effective conversation method with young offenders. IT IS AGREED AS FOLLOWS: Article 1 – Scope and objectives 1. This Partnership Agreement (hereinafter referred to as the “Agreement”) defines the rights and obligations of the Parties and sets forth the terms and conditions of their cooperation in the implementation of the project “Establishment of Specialised Youth Justice Approach” (hereinafter referred to as the “Project”) as described and defined in Annex I “List of activities”. 2. The Parties shall act in accordance with the legal framework of Norwegian Financial Mechanism 2014-2021, namely with the Regulation on the implementation of the EEA and Norwegian Financial Mechanism 2014-2021 (hereinafter referred to as the “Regulation”). The Parties expressly acknowledge to have access to and to be familiar with the content of the Regulation. 3. Any Annexes to this Agreement constitute an integral part of the Agreement. In case of inconsistencies between the Annexes and the Agreement, the latter shall prevail. 3 Article 2 – Entry into force and duration 1. This Agreement shall enter into force on the date of the last signature by the Parties. The partnership between the Parties in implementing all the activities in Annex I will start as of the date of the signature of the project contract between the Project Promoter and Estonian Ministry of Social Affairs (hereinafter referred to as the “Programme Operator”) for the pre- defined project “Establishment of Specialised Youth Justice Approach”. It shall remain in force until the Project Partner has discharged in full its obligations towards the Project Promoter as defined in this Agreement or until termination of the Agreement as stipulated by this Agreement. Article 3 – Main roles and responsibilities of the Parties 1. The Parties shall take all appropriate and necessary measures to ensure fulfilment of the obligations and objectives arising out of this Agreement. 2. The Parties shall carry out their respective obligations with efficiency, transparency and diligence. They shall keep each other informed about all matters of importance to the overall cooperation and the implementation of the activities to be performed. They shall act in good faith in all matters and shall, at all times, act in the interest of the Programme and the Project. 3. The Parties shall make available sufficient and qualified personnel, which shall carry out their work with the highest professional standard. While carrying out the assignment under this Agreement, the personnel and entities engaged by either Party shall comply with the laws of the respective countries. 4. The Parties shall carry out the project activities as described in Annex I "List of activities" to this agreement. The contents and/or timing of activities contained in Annex I may be subject to change upon agreement between the Parties. 4. Should any of the Parties not have appropriate specialists during the implementation of any of the activities defined in Annex I, they can invite outside specialists/partners which can occur only after the approval of the other Party. 5. Whenever in the performance of their assignments under this Agreement the Parties’ personnel are on the premises of the other Party, or at any other location in the other Party’s country on request of such Party, that Party shall ensure that such premises and locations comply with all applicable national health, safety and environmental laws and standards. The Parties shall take all necessary precautions to prevent the occurrence of any injury to persons or damage to the property of the other Party in connection with the implementation of the Project. Further provisions on safety and other relevant personnel-related issues may be included for specific project activities upon agreement between the Parties. 6. Each Party shall appoint a Project Manager who shall have operational responsibility for the implementation of the Project as well as serve as contact point for all exchanges of communication, documentation and materials between the Parties. Notices related to the 4 Agreement shall be forwarded to the other Party via the contact details specified in the Agreement. Each Party is obliged to immediately inform the other Party about changes in contact details. Article 4 – Rights and obligations of the Project Promoter 1. The Project Promoter is responsible for the overall coordination, management and implementation of the Project in accordance with the regulatory and contractual framework specified herein. It assumes sole responsibility for the successful implementation of the Project towards the Programme Operator. By signing the Agreement, the Project Partner authorises the Project Promoter to represent it in communication with the Programme Operator regarding any issues related to the Project implementation. 2. The Project Promoter undertakes to, inter alia: (a) ensure the correct and timely implementation of the Project’s activities; (b) promptly inform the Project Partner on all circumstances that may have a negative impact on the correct and timely implementation of any of the Project’s activities, and of any event that could lead to a temporary or final discontinuation or any other deviation of the Project; (c) provide the Project Partner with access to all available documents, data, and information in its possession that may be necessary or useful for the Project Partner to fulfil its obligations; in cases where such documents, data and information are not in English, it shall provide an English translation thereof when so requested by the Project Partner; (d) provide the Project Partner with a copy of the signed Project Contract, including any subsequent amendments thereof as of their entry into force; (e) consult the Project Partner before submission of any request for amendment of the Project Contract to the Programme Operator that may affect or be of interest for the Project Partner’s role, rights and obligations hereunder; (f) prepare and submit in a timely manner to the Programme Operator interim project and financial reports in connection with the payment claims, in compliance with the Programme Agreement and the Project Contract so as to meet the payment deadlines towards the Project Partner as stipulated in this Agreement; (g) transfer to the Project Partner’s nominated bank account all payments due by the set deadlines; (h) ensure that the Project Partner promptly receives all assistance it may require for the performance of its tasks. 3. The Project Promoter is not liable for the damages and injuries incurred by the Project Partner, staff of the Project or the target group during the Project implementation, and in such cases the Project Promoter shall not satisfy claims for compensation. 4. In compliance with the requirements in the relevant laws and regulations, the Project Promoter undertakes to ensure security and protection of the personal data and sensitive information received from the Project Partner through its documents 5 Article 5 – Rights and obligations of the Project Partner 1. The Project Partner is responsible for the performance of the activities and tasks assigned to it in accordance with this Agreement and Annex I “List of activities”. 2. In addition to the above obligations, the Project Partner shall: (a) promptly inform the Project Promoter on relevant circumstances that may have an impact on the correctness, timeliness and completeness of its performance; (b) provide the Project Promoter with all information necessary for the preparation of any reports due by the Project Promoter to the Programme Operator within the deadlines and according to the reporting forms set by the Project Promoter; (c) immediately inform the Project Promoter of any cases of suspected or actual fraud, corruption or other illegal activity that come to its attention, at any level or any stage of implementation of the Project; (d) keep all supporting documents regarding the Project, including the incurred expenditure, either in the form of originals or in versions certified to be in conformity with the originals on commonly accepted data carriers, for at least until 31 December 2028; (e) provide timely any bodies carrying out mid-term or ex-post evaluations of the Programme, as well as any monitoring, audits and on the spot verifications on behalf of the Norwegian Financial Mechanism any document or information necessary to assist with the evaluation; (f) effectively participate in promoting the objectives, activities and results of the Financial Mechanism as well as the Donor’s contribution to reducing economic and social disparities in the European Economic Area. Article 6 – Project budget and eligibility of expenditures 1. The detailed total Project budget, the budget share of each Party as well as the allocation of the budget, amongst the activities to be performed by each Party is fixed in Annex II. The budget is based on estimated costs and may be subject to change in agreement between the Parties, upon the approval of the Program Operator. 2. Expenditures incurred by the Project Partner must be in line with the general rules on eligibility of expenditure contained in the Regulation, specifically Chapter 8 thereto. 3. Indirect costs shall be claimed by the application of Article 8.5.1.c – A flat rate of up to 15% of direct eligible staff costs, without there being a requirement for the Programme Operator to perform a calculation to determine the applicable rate. Article 7 – Financial management and payment arrangements 6 1. Payment of the project grant share to the Project Partner shall primarily take the form of reimbursement of incurred expenditure (interim payments). Secondarily, advance payment may be agreed to between the Parties where it is deemed relevant and necessary for the Project Partner to carry out its obligations. 2. Interim payments shall be paid based on reimbursement claims made by the Project Partner. The Project Partner shall submit its claims for reimbursement in the form of receipted invoices, or alternatively by accounting documents of equivalent probative value, within the following periodical dates: March 1, September 1. The Project Manager shall confirm that the claimed expenditures are in accordance with the principles and rules set forth in this Agreement. 3. Interim payments to the Project Partner shall, subject to Article 7.2, be made within 30 working days from receipt of the Partner's claim. 4. Advance payment to the Project Partner shall be made no later than 10 days of the crediting of the advance payment from the Programme to the Project Promoter’s bank account. 5. All amounts shall be denominated in euro. Conversion from national currencies to euro shall be determined by the valid exchange as recorded by the European Central Bank for the date on which the expenditure was incurred. The exchange rate risk shall be borne by the Project Partner. 6. As agreed by the Parties, the National Criminal Investigation Service (NCIS) will assume the financial management and payment arrangements for the Project Partner. All costs supported by the Project Partner will be claimed to Project Promoter via NCIS. NCIS will also facilitate any clarification requests and communication between the Parties regarding the claim. The Project Promoter will pay the approved claimed amount to NCIS' account for further distribution to the Project Partner. 7. Payments to the Project Partner shall be made to NCIS' bank account denominated in euro, identified as follows: Bank name: DNB Address: Postboks 1600 Sentrum, 0021 Oslo, Norway Account holder: Kripos Account number: 7694 05 17962 IBAN: NO34 7694 05 17962 BIC/Swift: DNBANOKKXXX 8. Payments shall be deemed to have been made on the date on which the Project Promoter’s account is debited. Article 8 – Proof of expenditure 7 1. Costs incurred by the Project Partner shall be supported by receipted invoices or alternatively by accounting documents of equivalent probative value according to the acting legislation of the two countries. 2. Proof of expenditure shall be provided by the Project Partner to the Project Promoter to the extent necessary for the Project Promoter to comply with its obligations to the Programme Operator. 3. When required, proof of expenditure shall take the form of receipted invoices. The invoices shall be itemised and verified by the national procedure of the Project Partner, i.e. audit report by a competent public officer in Norway shall be accepted as sufficient proof of expenditure incurred. The reimbursement procedure shall not be subjected to additional requirements imposed by the Project Promoter, e.g. using a template or imposing secondary verification of expenditure. 4. Indirect costs claimed by the application of a flat rate do not need to be supported by accounting documents. Article 9 – Progress and financial reports The Project Partner shall provide the necessary information when asked by the Project Promoter when the latter needs to report to the Programme Operator either technically or financially. The Project Promoter shall by way of this provision ensure that it receives in a timely manner within ten working days all the necessary information to comply with its reporting obligations to the Programme Operator. If this turns out to be impossible for the Project Partner, a new reasonable deadline shall be agreed upon by the Parties. Article 10 – Audits Audits are to be carried out in line with Chapter 11 of the Regulations. Article 11 – Procurement 1. National and EU law on public procurement shall be complied with by the Parties at any level in the implementation of the Project, in line with the Regulations, Article 8.15. 2. The applicable procurement law is the law of the country in which the procurement is being carried out. Article 12 - Conflict of interest 1. The Parties shall take all necessary measures to prevent any situation that could compromise the impartial and objective performance of the Agreement. Such conflict of interests could arise in particular as a result of economic interest, political or national 8 affinity, family or emotional ties, or any other relevant connection or shared interest. Any conflict of interests which could arise during the performance of the Agreement must be notified to the other Party in writing without delay. In the event of such conflict, the Party concerned shall immediately take all necessary steps to resolve it. 2. Each Party reserves the right to verify that such measures are adequate and may require additional measures to be taken, if necessary, within a time limit which it shall set. The Parties shall ensure that their staff, board and directors are not placed in a situation which could give rise to conflict of interests. Each Party shall immediately replace any member of its staff exposed to such a situation. Article 13 – Confidentiality 1. Both Parties and their employed personnel, be this contractually or nominally engaged, shall maintain professional secrecy for the duration of this Agreement and for three years after completion thereof. In this connection, except with the prior written consent of the other Party or when it is required by law, neither Party nor the personnel employed shall at any time communicate to any person or entity any information that may adversely affect the successful implementation of this Agreement. This is without prejudice to any existing obligations to disclose information to the organs of the Council of Europe, the Financial Mechanism Office (FMO), Public Authorities of both the Promoter's country and Partner's country, the Programme Operator, or for auditing purposes. 2. The Parties undertake to preserve the confidentiality of reports, documents and any information exchanged in pursuance of the present Agreement. Article 14 - Intellectual property rights The issue of the intellectual property rights of products prepared during the fulfilment of the project will be resolved according to the national legislations of the two countries. In every specific case, however, if it is necessary, an additional annex to this Agreement will be signed by the Parties. Article 15 –Liability 1. The financial responsibility of the Project Promoter under this Agreement is limited to the activities defined in Annex I and respectively to the amount approved by the Programme (see Annex II – Detailed budget). The Agreement does not provide or imply, directly or indirectly, any responsibility or liability of the Project Promoter for any other claims for damages, loss or injury from a third party, which the Project Partner may sustain in consequence of, or arising out of, the implementation of the Project and the contractual relationship and/or partnerships entered into by the Project Partner for the purpose of the Project. 9 2. The grant shall be yielded by the Project Promoter and accepted by the Project Partner on the understanding that: a) The grant shall be used and administered in accordance with the financial regulations and other applicable rules and procedures of the Norwegian Financial Mechanism 2014- 2021; b) The Project Promoter and Partner commit themselves only within the limits of their mandate and competence; c) Extraneous factors beyond the control of the two parties may impede the successful implementation of the Project in question. Article 16 – Irregularities 1. Irregularities are defined in accordance with Article 12.2 of the Regulation. 2. In case an irregularity has come to the attention of one Party, that Party shall immediately inform the other Party thereof in writing. 3. In cases where measures to remedy any such irregularity are taken by the competent bodies referred to in Chapter 12 of the Regulation, including measures to recover funds, the Party concerned shall be solely responsible for complying with such measures and returning such funds to the Programme. The Project Partner shall, in such cases, return the recovered funds through the Project Promoter. 4. In the event of force majeure, the Party shall be required to comply with the Agreement as soon as possible. If, due to force majeure circumstances, the fulfilment of the obligations arising from the Party's Agreement is prevented for more than 2 (two) consecutive months, the Parties may terminate the Agreement. Article 17 – Suspension of payments and reimbursement 1. In cases where a decision to suspend payments and/or request reimbursement from the Project Promoter is taken by the Programme Operator, the National Focal Point or the Donor State(s), the Project Partner shall take such measures as are necessary to comply with the decision. 2. For the purposes of the previous paragraph, the Project Promoter shall, without delay, submit a copy of the decision referred to in the previous paragraph to the Project Partner. Article 18 – Termination 1. Either Party may terminate this Agreement in the event of a breach by the other Party of its obligations by serving a three month written notice and without being required to pay compensation. 10 3. Furthermore, in case of termination of the Project Contract for any reason whatsoever, the Project Promoter may terminate this Agreement with immediate effect. 4. Each Party may suspend the implementation of all or part of project activities specified under Annex I with immediate effect, if circumstances (chiefly force majeure) make it too difficult or dangerous to continue. The suspending Party shall inform the other with a five- day notice and provide all the necessary details. If the unpredicted conditions are no longer valid, the two Parties will attempt at resuming the implementation of the project by exchange of letters. 5. In case of termination of the present Agreement, the Project Partner shall reimburse the balance of the grant, in the amount not used for the execution of the project, nor committed for expenses from which the Project Partner cannot reasonably disengage itself. Project Partner has the right to receive only part of the financing covering eligible costs for already implemented activities, the costs incurred after expiration of the Agreement are not covered. Article 19 - Assignment 1. Neither Party shall have the right to transfer their rights and obligations under this Agreement without the prior consent of the other Party. 2. The Parties acknowledge that all assignment of rights and obligations under this Agreement is dependent upon the Programme Operator’s prior consent in accordance with the provisions of the Project Contract. 3. In case of cooperation with third parties including subcontractors, the Project Partner shall remain solely responsible to the Project Promoter concerning compliance with its obligations set out in this Agreement. Article 20 – Amendments 1. Any amendment to this Agreement, including its Annexes, shall be the subject of a written agreement concluded by the Parties. The proposal for the annexes will be prepared by the Party that has initiated the amendment. Article 21 – Severability 1. If any provision of this Agreement (or part of any provision) is found by any court, tribunal or other authority of competent jurisdiction to be invalid, illegal or unenforceable, that provision or part-provision shall, to the extent required, be deemed not to form part of the Agreement, and the validity and enforceability of the other provisions of the Agreement shall not be affected. 2. If a provision of this Agreement (or part of any provision) is found illegal, invalid or unenforceable, the Parties shall negotiate in good faith to amend such provision such that, 11 as amended, it is legal, valid and enforceable and, to the greatest extent possible, achieves the Parties’ original intent. Article 22 – Notices and language 1. All notices and other communications between the Parties shall be made in writing and be sent to the following addresses: For the Project Promoter: Ministry of Justice of the Republic of Estonia Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn, Estonia Main contact: Laidi Surva, Project Manager of the Criminal Policy Department of the Ministry of Justice (phone: +372 620 8160, e-mail: [email protected]) For the Project Partner: Oslo Police District Grønlandsleiret 44, 0190 Oslo, Norway Main contact: Dag Harald Drevsjø, Head of Section for Crime Prevention, (phone: +47 95266951, e-mail: [email protected]) 2. The language governing the execution of this Agreement is English. All documents, notices and other communications foreseen in the framework of this Agreement shall be in English. Article 23 – Governing law and settlement of disputes 1. The construction, validity and performance of this Agreement shall be governed by the national legislations of the Project Promoter and Project Partner. 2. Any dispute relating to the conclusion, validity, interpretation or performance of this Agreement shall be resolved amicably through consultation between the Parties. The Financial Mechanism Office (FMO) should be consulted in case of a dispute before the Parties seek to resolve the dispute through judicial proceedings. 3. In case the Parties do not agree on a certain dispute, the latter will be resolved following the judicial proceedings. 12 The following appendices are attached to the Agreement upon signing:  Annex I: Agreed activities;  Annex II: Detailed budget. This Agreement has been prepared in three originals, of which each Party has received one and one for the Programme Operator. For the Project Promoter For the Project Partner Signed in……………… on …………. Signed in………… on ………… TÕNIS SAAR BJØRN EIRIK VANDVIK SECRETARY GENERAL ACTING CHIEF OF POLICE 13 5.1 Template for the PDP cost (budget) Programme: LOCALDEV Project title: Establishing a specialised juvenile justice system [number] Project Promoter: Ministry of Justice Total project cost: 4 704 982 € Project grant rate: 85% Project duration: 42 months Number of units Unit price (€) Total cost (€) Unit Type of expenditure Comments/additional information (a) (b) (a) x (b) 1. DIRECT EXPENDITURES - Reg. Art. 8.2 & Art. 8.3 Cooperation with Oslo Police District Three 2-day study visits organised for specialists (police, Travel and subsistence prosecution, probation, child welfare, youth work etc.) to PARTNER: Oslo Police District Study visit 3 6 000 18 000 allowances for staff - Reg. Art. teach them about cooperation models and interview Study visits to Oslo (3x10 specialists from Estonia) 8.3.1.b techniques used by Oslo Police District. Costs covered by project: travel and accommodation. Catering, i.e. coffee, snacks for lunch during study visits (3 x 2-day visits, 10 participants from Estonia in each visit, 5 PARTNER: Oslo Police District Costs of consumables and Day 6 300 1800 people from NO side). Cost estimates: 2x coffee break, 1x Catering during study visits to Oslo supplies - Reg. Art. 8.3.1.e lunch snack per day per person = 20 EUR, for 15 people = 300 EUR, total of 6 days. Presenting at seminars organised for specialists (police, prosecution, probation, child welfare, youth work etc.) to Travel and subsistence PARTNER: Oslo Police District teach them about cooperation models used in Oslo. Seminar 3 1 500 4 500 allowances for staff - Reg. Art. Presenting at seminars in Estonia (2 experts from Oslo, 3x2 days) Training poloce officers on interview techniques used by 8.3.1.b Oslo Police District (effective dialogue with youth). Costs covered by project: travel, accommodation, DSA. PARTNER: Oslo Police District Cost of staff assigned to the Fee for Oslo Police District experts for seminars (2 experts per Day 6 300 1 800 Fee for presenting and teaching at the seminar. project - Reg. Art. 8.3.1.a working day) Costs entailed by other PARTNER: Oslo Police District contracts awarded by PP for Seminar 3 1 300 3 900 Providing translation at the seminars. Translation of materials, interpretation during seminars (3 in total) the purpose of carrying out the project - Reg. Art. 8.3.1.f Total 1: 30 000 2. INDIRECT COSTS - Reg. Art. 8.5 Total 2: 270 TOTAL PDP COST (1 + 2): 30270 Annex I: List of Activities Under the partnership agreement No. 4-7/ …, the Project Partner is responsible for the following activities: 1) Ensure the availability of their experts to advise the Estonian counterparts and the Project Promoter on the best practices in policing with regard to juvenile offending; 2) Attend as key note specialists at 3 (three) seminars organised by the Project Promoter in Estonia in order to raise awareness about best practices in dealing with juvenile and youth offending. a. Preliminary timeframe for seminars: April, June and October 2020; b. Up to 20 people per seminar; c. To cover the following topics: key note speech/presentation on cooperation model for police and child welfare used in Oslo Police District and training for police officers on effective conversations with young offenders used by police officers in Oslo. 3) Support the Project Promoter in organising 3 (three) study visits to Oslo for Estonian youth justice specialists with the aim of learning best practice examples from Norway: a. Preliminary timeframe for study visits: March, May and September 2020; b. Up to 10 people per study visit; c. To cover the following topics: cooperation model for police and child welfare used in Oslo Police District and effective conversations with young offenders used by police officers in Oslo. All costs incurred by the Project Partner will be covered under the current partnership agreement. Total budget for the activities implemented by the Project Partner shall not exceed 30,000 EUR and additional indirect costs 270 EUR as specified in Annex II. Project Promoter: Project Partner: Ministry of Justice of the Republic of Estonia Oslo Police District Tõnis Saar Bjørn Eirik Vandvik Secretary General Acting Chief of Police _________________________ _________________________ /signature/ /signature/ Date: _______________ Date: _________________ KINNITATUD xx.yy.zzzz ministri käskkirjaga nr X Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetused 2014-2021 Programm „Local Development and Poverty Reduction“ Alaealiste erikohtlemise süsteemi loomine Projekti elluviimise periood 42 kuud, 21.10.2019 – 30.04.2023 Programmioperaator Sotsiaalministeerium Rakendusüksus Rahandusministeerium Projekti elluviija Justiitsministeerium, kriminaalpoliitika osakond, analüüsitalitus Projekti partnerid Oslo politsei Sotsiaalkindlustusamet Prokuratuur Norra Lepitusteenistus SISUKORD 1. PROJEKTIKIRJELDUS .................................................................................................................................................... 4 1.1 PROJEKTI SEOS RIIKLIKE / VALDKONDLIKE ARENGUKAVADEGA ....................................................................................................... 4 1.2 PROJEKTI SEOS ASJAKOHASTE ORGANISATSIOONI TEGEVUSKAVADE / PROGRAMMIDEGA .................................................................... 6 1.3 PROJEKTI EESMÄRK ............................................................................................................................................................. 6 1.4 PROJEKTI TULEMUS ............................................................................................................................................................. 6 1.5 PROJEKTI VAJALIKKUSE PÕHJENDUS ........................................................................................................................................ 6 1.6 PROJEKTI EELARVE .............................................................................................................................................................. 8 1.7 PROJEKTI OTSESED JA KAUDSED SIHTGRUPID............................................................................................................................. 9 2. TEGEVUSTE KIRJELDUS TULEMUSTE SAAVUTAMISEKS ............................................................................................. 10 3. INDIKAATORID ......................................................................................................................................................... 21 4. PROJEKTI MÕJU LÄBIVATELE TEEMADELE ................................................................................................................ 22 5. PROJEKTI JÄTKUSUUTLIKKUS .................................................................................................................................... 23 6. PROJEKTI LÜHIKOKKUVÕTE INGLISE KEELES ............................................................................................................. 23 7. PROJEKTI ELLUVIIMISEGA SEOTUD RISKIDE HINDAMINE ............................................................................................... 25 8. LISAD ............................................................................................................................................................................. 27 2 Projekti „Alaealiste erikohtlemise süsteemi loomine“ kirjeldus on koostatud Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetuste 2014-2021 programmi „Local Development and Poverty Reduction“ programmilepingu (inglise k „Programme Agreement“) alusel ja järgides Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetuste 2014-2021 Rakendusmääruses (inglise keeles „Regulation on the implementation of the Norwegian / European Economic Area Financial Mechanism 2014-2021“) ning Vabariigi Valitsuse 5. juuli 2018. a määruses nr 55 „Aastatel 2014-2021 Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismist ja Norra finantsmehhanismist vahendite taotlemise ja kasutamise tingimused ja kord“ sätestatu MÕISTED KÄESOLEVA PROJEKTI TÄHENDUSES Karistusväline sekkumine – alternatiivne reageerimine õigusrikkumisele, kus sobivate asjaolude korral välditakse alaealise või noore karistamist, asendades see muu kasvatusliku tegevusega. Lühisekkumine – tõenduspõhine reageerimine alaealiste ja noorte kergematele õigusrikkumistele. Erineb sotsiaalprogrammist eelkõige tegevuse kestvuse poolest. Residentaalsed teenused – teenused, sotsiaalprogrammid ja tegevused, mida pakutakse kinnises lasteasutuses või vanglas. Taastav õigus – lähenemine õigusrikkumistele ja konfliktidele viisil, mis võimaldab konflikti läbi tekkinud kahju heastada. Taastav õigus põhineb lahendusprotsessidel, milles osalevad aktiivselt kõik mõjutatud osapooled, eesmärgiks kõigi osapoolte tervendamine ning turvalise kogukonna loomine. Tänavalepitus – noortega tehtava tänavatöö liik, mille eesmärk on lepitusprotsessi kaudu aidata noortel mõista oma tegude, sh õigusrikkumiste, põhjuseid ja tagajärgi, võtta nende eest vastutus ning heastada tekitatud kahju. 3 1. Projektikirjeldus 1.1 Projekti seos riiklike / valdkondlike arengukavadega Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2016/800, 11. mai 2016, mis käsitleb kriminaalmenetluses kahtlustatavate või süüdistatavate laste menetluslikke tagatisi, sätestab, et lapsele, kes on kriminaalmenetluses kahtlustatav või süüdistatav, tuleks pöörata erilist tähelepanu, et säilitada lapse arengupotentsiaal ja ühiskonda taaslõimumise väljavaated. Direktiiv seab ette, et lapsel, aga ka noorel, kes menetluse ajal on saanud täiskasvanuks, on õigus individuaalsele hindamisele, et tuvastada tema erivajadused seoses kaitse, hariduse, koolituse ja ühiskonda lõimumisega, et teha kindlaks, kas ja kui suures ulatuses ta vajaks kriminaalmenetluses erimeetmeid, ning et määrata kindlaks tema kriminaalvastutuse ulatus ja tema suhtes kohaldatava konkreetse karistuse või kasvatusliku meetme sobivus. Laste konkreetsetest vajadustest lähtuva menetluse tagamiseks on oluline, et spetsialistid saaksid eriväljaõppe lastega töötamiseks. Euroopa Nõukogu ministrite komitee suunistes lapsesõbraliku õigusemõistmise kohta (17. november 2010) on muuhulgas kirjas, et menetluse käigus peavad täielikult tagatud olema kõik laste õigused, sh õigus saada teavet, õigus olla esindatud, õigus osaleda ja õigus kaitsele, ning et seejuures võetaks asjakohaselt arvesse lapse küpsust ja arusaamisvõimet ning juhtumi asjaolusid. Laste õiguste tagamine ei tohiks ohustada teiste asjaosaliste õigusi. Euroopa Nõukogu ministrite komitee soovitused taastava õiguse põhimõtete kasutamiseks kriminaalmenetluses (CM/Rec(2018)8, 3. oktoober 2018) on vastu võetud, et julgustada liikmesriike arendama ja kasutama taastaval õigusel põhinevaid meetmeid kriminaaljustiitssüsteemis. Soovitustes seatakse standardid taastava õiguse kasutamisel kriminaalmenetluses, tagades seejuures osapoolte õigused ja vastates nende vajadustele. Samuti soovitatakse katsetada innovaatilisi lähenemisi kriminaal- menetluse väliselt. Euroopa Nõukogu ministrite komitee soovitused alaealiste õigusrikkujate kohtlemiseks (CM/Rec(2008)11, 5. november 2008) käsitlevad muuhulgas seda, kuidas tuleb kohelda kinnisesse asutusse, sh vanglasse mõistetud alaealisi. Neile tuleb pakkuda erinevaid sisulisi tegevusi ja sekkumisi vastavalt individuaalsele sekkumiskavale. Tegevused peavad toetama alaealiste füüsilist ja vaimset tervist, eneseaustust, vastutustunnet ning selliseid väärtusi ja oskusi, mis ennetaks uusi õigusrikkumisi. Eesmärk on, et kinnised asutused ja kogukonnas teenuseid pakkuvad asutused teeksid koostööd, et tagada sujuv ja püsiv alaealiste taasühiskonnastamine. Erilist tähelepanu tuleb pöörata neile alaealistele, kes ka ise on mingil hetkel füüsilise, vaimse või seksuaalse vägivalla ohvriks sattunud. Asutustes peab kasutusel olema asjakohane hindamissüsteem, mis võimaldaks pakkuda alaealistele just neid sekkumisi, mis vastavad nende hariduslikele, arengulistele ja turvalisusvajadustele. ÜRO standardid alaealiste õigusrikkujate kohtlemiseks (nn Pekingi reeglid) (ÜRO Peaassamblee resolutsioon 40/33, 29. november 1985) näeb ette, et tähelepanu tuleb osutada selliste positiivsete sekkumiste arendamisele alaealistele õigusrikkujatele, mis nii palju kui võimalik, kaasaks lapse pere- ja kogukonda, kooli ja teisi asutusi, et tagada lapse heaolu, vähendada õigussüsteemi sekkumise vajadust ja samal ajal kohelda õigussüsteemi vaatevälja sattunud last tõhusalt, õiglaselt ja inimlikult. Alaealiste õigusrikkujate kohtlemine peab alati olema kooskõlas nii õigusrikkumise tõsiduse kui ka alaealise vajadustega; eelkõige peab eesmärgiks olema alaealise õigusrikkuja heaolu. 2018. aasta alguses jõustusid Eestis alaealiste õigusrikkujate kohtlemist oluliselt muutvad karistusseadustiku ja teiste seaduste muudatused. Muudatuste eesmärk on tagada kiirem ja tõhusam reageerimine alaealiste õigusrikkumistele ning luua süsteem, milles lapse abivajadusega tegelemine oleks intensiivsem. Lisaks alaealistele võib teatud juhtudel sarnaseid mõjutusvahendeid kohaldada ka kuni 21-aastasele süüdlasele. Selleks, et seadusemuudatustel oleks reaalne mõju, on vaja 4 arendada ja muuta täna kasutusel olevaid sekkumisi ning tuua süsteemi juurde nii teistes riikides ennast tõestanud kui ka täiesti uusi lähenemisi alaealiste ja noorte õigusrikkumistele reageerimisel. Vabariigi Valitsuse kuritegevusvastased prioriteedid seati esimest korda 2005. aastal siseministri ja justiitsministri Laulasmaa kohtumisel. Kehtivad prioriteedid, mis kinnitati 29. augustil 2018, sätestavad, et justiitsminister ja siseminister peavad prokuratuuri ning politsei ühiseks prioriteediks võitlust alaealiste poolt toime pandud kuritegudega, eelkõige grupis toime pandud ja vägivallakuriteod. Kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018 seab ühe põhimõttena üles, et süütegude ennetamine peab toimuma eelkõige kohalikul tasandil. Alaealiste kuritegelikule teele sattumise vältimisel ja riskilaste varajasel tuvastamisel on kohalikel omavalitsustel oluline roll ning tähtis on tagada valdkonna spetsialistide koostöö. Kinnised lasteasutused peavad toetama alaealiste iseseisvat õiguskuulekat toimetulekut nii asutuses viibimise ajal kui ka selle järgselt. Samuti on oluline, et kriminaalpoliitilised otsused ja seadusemuudatused põhineksid teaduslikel uuringutel ning kvaliteetse statistika analüüsil. Kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2030 (eelnõu) täpsustavad varasemalt seatud eesmärke: ennetada laste ja noorte sattumist õigusrikkumiste spiraali ning tagada kriminaaljustiitssüsteemi sattunud õigusrikkujate vajadustele vastav kohtlemine, tuginedes taastavale õigusele ja tõenduspõhisusele. Selleks tuleb muuta alaealiste õigusrikkujate menetlus erinevate osapoolte koostööl põhinevaks ning pakkuda noortele karistussüsteemi väliseid lahendusi ja tõenduspõhiseid, eelkõige perekeskseid programme. Erilist tähelepanu tuleb pöörata sõltuvus- ja vaimse tervise häiretega noorte õigusrikkujate ravile ja nõustamisele. Oluline on hinnata noore õigusrikkuja vajadusi ja riske nii karistuse määramise eel kui karistuse kandmise jooksul. Lisaks tuleb soodustada kogukondade ning erasektoriga koostöös nutikate lahenduste leidmist noorte õiguskuuleka käitumise tõstmiseks. Vägivalla ennetamise strateegia 2015−2020 seab muuhulgas eesmärkidena üles laste ja noorte riskikäitumise ja vägivalla ennetamise, vägivalla toimepanijate mõjusamad kohtlemisviisid ja retsidiivsuse vähendamise. Strateegia rõhutab laste riskikäitumise vähendamisel laste sotsiaalsete ja vägivallavabade konfliktilahenduse oskuste arendamise olulisust. Eelistada tuleks tõenduspõhiseid ennetusprogramme, et alaealiste kuriteoennetus oleks tulemuslik ja jätkusuutlik. Kuritegusid toime pannud lastele tuleb esmajoones pakkuda abi ja turvalist elukeskkonda ning kaaluda taastava õiguse meetmete kohaldamist iga teo puhul, kus võimalik ja sobilik. Vangla on lastele sobimatu keskkond ja äärmuslik mõjutusvahend. Siseturvalisuse arengukava 2015–2020 üldeesmärk on tagada, et Eesti inimesed tunneksid, et nad elavad vabas ja turvalises ühiskonnas, kus igaühe väärtus, kaasatus ja panus kogukonna turvalisusesse loovad ühe turvalisima riigi Euroopas. Eelistada tuleks nutikaid, optimaalseid ja mõjusaid lahendusi. Antud projekti kontekstis on oluline arengukavas mainitud märksõnad nagu kogukonnakesksus, asutuste vahelise koostöö ja võrgustike tugevdamine. Laste ja perede arengukavas 2012–2020 on muuhulgas välja toodud, et tähelepanu tuleb pöörata laste ja peredega töötavate spetsialistide täiendõppesüsteemi arendamisele ja koolitamisele, sh tööks psüühika- ja käitumishäiretega lastega, et tagada asjakohane ja vajadustest lähtuv tugi nii alaealistele õigusrikkujatele kui ka kannatanutele. Asendushoolduselt ja hoolekandeasutusest perekonda, kogukonda või iseseisvasse ellu suunduvatele lastele tuleb tagada järelhooldus ja tugi. Vaadates kriitiliselt otsa sellele, kui suur osakaal kriminaaljustiits-süsteemi sattunud lastest ja noortest vajab psühholoogilist või psühhiaatrilist abi, on asjakohane märkida, et arengukavas seatakse eesmärgiks psühholoogilise abi ja teraapiate kättesaadavuse suurendamine. Samuti mainitakse arengukavas psüühikahäiretega laste vajaduste hindamiseks pädevuste tõstmist ja hindamisinstrumentide valiku laiendamist. Heaolu arengukava 2016–2023 seab eesmärgiks efektiivsele õiguskaitse ja kvaliteetse kõrvalabi kaudu parandada inimeste võimalusi iseseisvalt toime tulla, kogukonnas elada ning ühiskonnaelus osaleda. Sotsiaalteenuste kujundamisel lähtutakse põhimõttest, et sotsiaalteenuste pakkumine kohalikul ehk 5 inimesele kõige lähemal tasandil võimaldab kõige kiiremini reageerida ja kohaliku keskkonna eripärasid arvestades inimeste vajadustele vastata. Eesti Keskerakonna, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ning Isamaa Erakonna valitsusliidu aluspõhimõtted 2019-2023 toovad prioriteedina välja laste ja noorte toetamise, et nendest kasvaksid täisväärtuslikud täiskasvanud. Selleks näiteks soodustatakse teenuste arendamist laste murede, sh vaimse tervise probleemide varajaseks märkamiseks ja tähelepanu pööratakse ennetustegevustele, mis aitavad vähendada mittetöötavate ja mitteõppivate (NEET) noorte arvu. Seeläbi vähendatakse noorte õigusrikkumisriski. 1.2 Projekti seos asjakohaste organisatsiooni tegevuskavade / programmidega Justiitsministeeriumi valitsemisala arengukava aastateks 2019 – 2022 seab eesmärgiks saavutada olukord, kus kuriteoennetus on riiklikult juhitud, valdkondade mõttes prioritiseeritud tegevusala, milles saavutatakse tulemusi läbi kuriteoennetusega tegelevate vabaühenduste ja kogukondade võimestamise, tõendatud mõjuga tegevuste rahastamise, võrgustikutöö soosimise ning kaasaegsete meetodite rakendamise. Lisaks sellele on oluline erikohtlemise tagamine ning teisese ohvristumise vältimine. Lähiaastate tegevused on muuhulgas restoratiivõiguse meetodite kasutamine ning alaealiste õiguserikkujate kohtlemise süsteemi reformi elluviimine. Hoolekande programm 2019-2022 on fookusesse võtnud ohvritele ja vägivallatsejatele suunatud teenuste osutamise, sh lepitusteenuse tagamine, ja ohvritele hüvitise tagamise. 1.3 Projekti eesmärk Projekti eesmärk on toetada käimasolevat alaealiste õigusrikkujate erikohtlemise reformi, aidates praktikasse tuua uusi lähenemisi, jätkusuutlikke lahendusi, mõjusaid sekkumisi, efektiivseid koostöö- vorme ja –mudeleid, ning ajakohastades valdkonnas töötavate spetsialistide teadmisi ja oskusi. Sedakaudu tõuseb noorte vastutustunne ning arusaam õigusrikkumise tagajärgedest, mille tulemusel väheneb korduvõigusrikkumiste toimepanek noorte seas. 1.4 Projekti tulemus Projekti tegevuste tulemusena:  Alaealiste ja noorte kannatanute ja õigusrikkujatega töötavad erikoolituse saanud spetsialistid, sh kinnistes lasteasutustes;  Kriminaaljustiitssüsteemi praktikute käsutuses on riskide ja vajaduste hindamise tööriistad, mille abil hinnata õigusrikkujate vajadusi ja määrata neile sellest lähtuvaid sekkumisi;  Välja on töötatud Eesti konteksti sobivad õiguskaitse-, tervishoiu- ja lastekaitseasutuste vahelise koostöö vormid ja mudelid, mis tagaksid alaealiste ja noorte õigeaegse jõudmise neile sobitavetele teenustele;  Välja on töötatud ja kättesaadavaks tehtud trahvidele ja kinnisesse asutusse suunamisele alternatiivsed sekkumised;  Vabatahtlike lepitajate kaasamine suurendab kogukonna mõju ja osalust erinevate kogukonnas üles tulevate sotsiaalsete probleemide lahendamisel. 1.5 Projekti vajalikkuse põhjendus Alaealiste õigusrikkumised on sageli tunnistus sellest, et lapse elutingimused on ühel või teisel viisil keerulised. Sellel, kuidas kriminaaljustiitssüsteem alaealisi ja noori, nii kannatanuid kui õigusrikkujaid, 6 kohtleb, võib olla väga suur mõju nende edasisele elukäigule. Liigne kokkupuude õiguskaitseasutustega, ebaefektiivne või asjakohatu sekkumine, vale ettevalmistusega spetsialistid või hiline reageerimine väärale käitumisele võib suurendada uute õigusrikkumiste tõenäosust, põhjustada taasohvristumist või kõrvalejäämist sotsiaal- või haridussüsteemist. Rangete karistuste asemel noore positiivsele arengule, taastavale õigusele ja karistusvälistele sekkumistele pühendumine suurendab aga tõenäosust, et noorest õigusrikkujast sirgub õiguskuulekas täiskasvanu. Eesti õigussüsteemis kehtib alates 1. jaanuarist 2018 alaealiste erikohtlemise põhimõte, kus olulisel kohal on vastutuse võtmine toimepandud tegude eest ja õigusrikkumistele reageerimine vastavalt alaealise riskidele ja vajadustele. Selleks, et seadusemuudatused saaksid tagatud praktikas, on oluline, et õigusrikkujatega töötavatel spetsialistidel, sh teenusepakkujatel, praktikutel ja poliitikakujundajatel, oleksid asjakohased väärtused, teadmised, oskused ja tööpraktikad. Spetsialistidel peavad olema oskused ja teadmised kohelda kriminaaljustiitssüsteemi sattunud alaealisi ja noori nende eale, arengule ja vajadustele vastavalt. Lisaks on seadusemuudatuste rakendumiseks vaja täienda sotsiaal-, tervishoiu- ja haridussektori poolt pakutavaid teenuseid, mis toetaksid kriminaaljustiitssüsteemi toimimist. Erilist sektorite vahelist koostööd vajavad juhtumid, kus õigussüsteemi sattunud lapsel või noorel esinevad erivajadused, tal on diagnoositud vaimse tervise häire või kui ta on suunatud kinnisele teenusele, sh nii kinnise lasteasutuse teenusele kui ka vanglasse. Viimaste puhul on oluline, et nii palju kui võimalik oleks tagatud lapse vaates normaalne kogukondlik ja perekonnakeskne lähenemine teenuse osutamisel. Seepärast tuleb tähelepanu pöörata asutusesisese õhkkonna parandamisele, muutes seda avatumaks, lapsesõbralikuks ja sisulist tuge pakkuvaks, sh õppimist ja hobitegevust soosides. Kuna kinnisele teenusele suunamine peaks olema kõige viimane alternatiiv, mida lapse ja noore puhul rakendatakse, tuleb projekti jooksul välja töötada „Noored vanglast välja“ kontseptsioon, mis pakuks alternatiivina välja sobiva intensiivsusega kogukondlikku teenust, sh teenustele suunamise protokoll, rahastusskeem ja vastutajad nii riiklikul kui kohaliku omavalitsuse tasandil. Süütegude lahendamisel on peamine eesmärk ära hoida alaealise edasisi õigusrikkumisi. Alaealiste puhul tuleb eelkõige kasutada arengust lähtuvaid ja kasvatuslikke mõjutusvahendeid, sh kaaluda enne alaealisele karistuse määramist mittekaristuslike mõjutusvahendite kasutamise võimalust ja eelistada seda karistamisele. Kui süüteoga on tekitatud kahju, tuleb alaealisele pakkuda selle heastamise võimalust. Kahju heastamine näitab head tahet ja loob seose teo ja selle tagajärje vahel. Oma tegudega aitab tavapärasest karistusekesksest lähenemisest paremini silmitsi seista taastav õigus, mille lähtekohaks on see, et õigusrikkumise või konflikti osapooltel on võimalus esitada oma seisukoht ja avatud ning kõiki osapooli austava protsessi kaudu jõutakse ühise kokkuleppeni, kuidas tekitatud kahju kannatanud osapoolele heastatakse. Taastava õiguse praktikad, nt lepitus või taastav nõupidamine, erinevalt karistamisest, jõustavad kannatanuid, toovad kaasa soodsad muutused nende elus ja võimaldavad kahjutekitajal paremini mõista oma teo tagajärge, võtta vastutust ning vältida sarnase teo kordumist tulevikus. Praxise hiljutises uuringus1 toodi välja rida kitsaskohti, mis iseloomustavad tänaseid praktikaid tõsiste käitumisprobleemidega laste kohtlemises. Esiteks, tõsiste käitumisprobleemidega noored jõuavad nii haridus-, sotsiaal-, tervise- kui ka õiguskaitsesüsteemi ning on selge, et ühe valdkonna puudujäägid tingivad teenusvajaduse teises. Samas tuleb nentida, et valdkondade ülene juhtumikorraldus on kohati nõrk. Teiseks, tihtipeale juhtub, et teenuse sobivust konkreetsele noorele ei hinnata piisavalt, sest puuduvad ühtsed, riske ja vajadusi adekvaatselt hindavad instrumendid tõsiste käitumisprobleemidega lastele sobivate teenuste valikuks. Ebasobivale teenusele suunamine võib aga kahjulik olla nii noorele endale kui inimestele ta ümber. Kolmandaks, pea kõigil tõsiste käitumisprobleemidega noortel on diagnoositud psüühikahäired, kuid enamik tõsiste käitumisprobleemidega noortele pakutavatest teenustest ei võta diagnoosidest tingitud erivajadusi arvesse ja teenuseosutajad ei oma piisavalt 1 Aaben, L., Salla, J., Markina, A. (2018) Tõsiste käitumisprobleemidega lastele suunatud teenuste analüüs. Uuringu aruanne. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis. http://www.praxis.ee/wp-content/uploads/2018/09/kaitumisprob-noored- raport_Praxis2018.pdf 7 kompetentse töötamaks sedalaadi noortega. Neljandaks, teatud teenuste puhul esineb dubleerimist (nt õigusrikkujate vajadusi hindavad eri metoodikate alusel nii politsei, lastekaitse kui ka kriminaalhooldajad), samas kui on teenuseid, mille järgi on vajadus, aga mida ei osutata piisavas mahus (nt vaimse tervise teenused). Tihti ei ole tagatud adekvaatse abi jõudmine laste ja nende peredeni. Samuti on probleemiks ülemäära pikad ooteajad. Viiendaks, puudus on kvalifitseeritud spetsialistidest, kes on võimelised oskuslikult töötama väga keeruliste, multi-probleemsete laste ja noortega. Eriti pingeline on olukord laste- psühhiaatrite vähesuse tõttu, mis raskendab oluliselt perede võimalusi saada adekvaatset abi lapse psüühiliste erivajadustega toimetulekul. Kuuendaks, puudus on haridust pakkuva residentaalse raviasutuse teenusest ning residentaalsetest teenustest täisealiseks saanud noortele. Ja lõpetuseks, uuring leidis ka, et puuduvad teenuste kvaliteedi ja mõju hindamise kriteeriumid, takistades teenuste omavahelist võrdlemist ja nende kuluefektiivsuse analüüsimist. See tekitab paratamatult olukorra, kus teenustele suunatud ressursse ei pruugita kasutada parimal võimalikul viisil. Väljatoodud kitsaskohtade lahendamiseks toodi välja peamised võimalikud muudatused, mida Eestis võiks sisse viia, tagamaks õigussüsteemi sattunud laste kohane kohtlemine. Esiteks, enne teenusele suunamist tuleb last individuaalselt, sh psühhiaatriliselt hinnata. Hindamine peaks andma ülevaate tema vajadustest, riskidest ja eripäradest, mis võimaldavad teha võimalikult adekvaatse suunamisotsuse. Teiseks, välja tuleb arendada integreeritult tervishoiu-, haridus- ja sotsiaalteenuseid pakkuv ravikodu teenus noortele, kes oma psüühiliste erivajaduste tõttu kinnisesse lasteasutusse või vanglasse ei sobi. Kolmandaks, olemasolevatesse teenustesse tuleb integreerida psühhiaatrilise abi komponent, sest paljudel õigussüsteemi sattuvatel lastel ja noortel on psühhiaatrilised häired. Õigeaegne psühhiaatrilise abi kättesaadavus võimaldab ennetada ja vähendada käitumisprobleemide eskaleerumist. Neljandaks, olulist parandamist vajab alaealiste ja noorte õigusrikkumiste juhtumikorralduse süsteem, et tagada lapse jõudmine õigetele teenustele, võttes arvesse kõiki lapse erivajadusi, sh psühhiaatrilisi, hariduslikke, perekondlikke jms. Viiendaks, parandada tuleb perepõhiste teenuste kättesaadavust, sest kogemus on näidanud, et käitumisprobleemide leevendamisel annavad paremaid tulemusi programmid ja teenused, mis leevendavad lapse olukorda tema koduses keskkonnas. Kuuendaks, kuniks Eestis on veel alaealisi ja noori kinnipeetavaid, tuleb tagada, et vanglas pakutavad teenused on kaasaegsed, vajadustest, sh psühhiaatrilistest vajadustest lähtuvad ning suunatud alaealise intensiivsele enesearengule. Kasu oleks individuaalsetest teenustest ja sekkumisprogrammidest, mis ei ole mõjutatud grupipõhisest normatiivsest käitumisest ja võimaldaks noorel areneda omas tempos ja omal viisil. Seitsmendaks, luua tuleks tõsiste käitumisprobleemidega noortele suunatud teenuste kvaliteedijuhtimise süsteem, et tekiks teadmine sellest, kas ja kuivõrd mõjusad on pakutavad teenused käitumisprobleemide leevendamisel. Sellest lähtuvalt saab aga otsustada, kuidas teenuse osutamist parandada, sh pakkudes teenuseosutajate välja- ja täiendõpet, või teenuse osutamine hoopiski lõpetada. Kaheksandaks, analüüsida tuleks residentaalsete teenuste vajadust täisealiseks saanud noortele, kuna see on sihtrühm, kes praktikas jääb väljapoole lastekaitsetöötaja huviorbiiti ja nad ei saa täisealiseks saades automaatselt sotsiaaltöötaja kliendiks, mistõttu kaob ära vajalik juhtumikorralduslik tugi. 1.6 Projekti eelarve Summa Osakaal 1 EMP/Norra toetus 3 999 235 85% 2 Riiklik kaasfinantseering 705 747 15% 3 Omafinantseering 0 0% 4 Eelarve kokku 4 704 982 100% 8 1.7 Projekti otsesed ja kaudsed sihtgrupid Projekti peamiseks sihtrühmaks on kriminaaljustiitssüsteemis laste ja noortega töötavad spetsialistid, sh politseinikud, prokurörid, kohtunikud, advokaadid, kriminaalhooldusametnikud ja vanglatöötajad. Lisaks sellele on projektitegevused suunatud teenuste osutajatele nii riigiasutustes, kohalikes omavalitsustes kui ka vabasektoris, sh kinnised lasteasutused, lastekaitse, lepitajad, kogukonnad jne. Otsesed kasusaajad on lapsed ja noored ning nende pered kõikjal Eestis. Erilist tähelepanu pööratakse kõige haavatavamatele alaealistele õigusrikkujatele, sh erivajadustega ja rahvusvähemuste lapsed, tagamaks projektitegevuste mõju jõudmine kõikide sihtrühmadeni. Projekti kaudseks sihtrühmaks on poliitikakujundajad riiklikul ja kohaliku omavalitsuse tasandil, kes projekti tegevuste toel saavad parandada teenuste kättesaadavust ja kvaliteeti oma haldusalas. Sihtrühmade kaasamine toimub aktiivselt arutelude ja tagasisidestamise kaudu ning passiivselt läbi alusanalüüside, mis on planeeritud enne suuremaid otsuseid, nt sekkumisprogrammide sisse ostmisel. Uuringud võimaldavad kajastada erinevate osapoolte arvamusi ja eelistusi. Lisaks sellele on projekti raames plaanis teha ühiseid õppevisiite, suurendamaks mõistmist erinevate valdkondade spetsialistide vahel. Õppevisiitide eesmärk on enne uute praktikate rakendamist näha nende kasutust teistes riikides. Kaasates õppevisiitidele erinevate valdkondade spetsialiste, saame paremini tagada, et enne uute praktikate kasutuselevõtu plaanimist Eestis saavad nad otsustusprotsessis oma sõna kaasa öelda. Et saada paremini aimu laste ja noorte vaatest, kasutame teenuste arendamisel teenuseteekonna põhimõtet, vaadates teenuse osutamist mitte ainult läbi riigiasutuse või MTÜ silmade, vaid lapse vaatest lähtuvalt. See tagab, et teenusele jõudmine, sellel olemine ja teenuse lõpetamine võtaks igati arvesse lapse ja noore riske, vajadusi ja eelistusi. 9 2. Tegevuste kirjeldus tulemuste saavutamiseks 2.1. Õigussüsteemi spetsialistide arendamine Paradigmamuutus noorte õigusrikkujate kohtlemisel on muutnud õigussüsteemi spetsialistide koolitamise tähtsamaks kui kunagi varem. Ootused õigussüsteemi spetsialistide hoiakutele, teadmistele ja oskustele noorte erikohtlemise osas on viimastel aastatel oluliselt muutunud. Tänapäeva menetleja ei pea olema ainult hea õigusvaldkonna ekspert, vaid temalt eeldatakse lisaks õigusalastele teadmistele ka oskust tunda laiemat konteksti, hinnata riske ja tuvastada abivajadus, vahetada infot, osaleda võrgustikutöös, tunda noore inimese arengulisi eripärasid ja psühholoogiat. Rahvusvahelised suunised2 ja EL-i alaealiste õigusrikkujate direktiiv3 annavad selged juhised, et noortega õigussüsteemis töötavad spetsialistid peavad olema selleks tööks saanud erikoolituse. Õigussüsteemis alaealistele ja noortele spetsialiseerumine ei ole Eestis täielikult tagatud. Seadusega on alates 2010 kohustatud erikoolitust omama lapskannatanute ja –tunnistajate ülekuulajad, alates 2018 on kohtunikud kohustatud spetsialiseeruma ja noorteüksus Viru vanglas loodi aastal 2008. Praktikas on õigusvaldkonna spetsialistide täiendkoolitamine jäetud iga ametkonna ülesandeks ning täna puudub valdkonnaülene visioon selle osas, millised on baasoskused ja –teadmised, mis igal alaealise õigusrikkujaga kokku puutuval spetsialistil erialast sõltumata olema peaks ja kuidas need spetsialistidele tagatud peaks olema. Teiste riikide praktika pinnalt võib öelda, et alaealiste ja noorte õigusrikkujatega töötavad spetsialistid peavad olema teistest empaatilisemad, rahuliku suhtlemisoskusega, analüütilised ja näitama üles koostööoskust. Töö alaealistega eeldab spetsialistidelt suuremaid eriteadmisi alaealiste erikohtlemisest, uusi töömeetodeid (nt abivajaduse hindamine, vanemate kaasamine, ulatuslikum mõjutusvahendite pakkumine, teadlikkus pakutavatest teadmispõhistest mõjutusvahenditest, vabatahtlike kohustuste kaudu positiivsele käitumisele suunamine, tegevuste pikaajalisem planeerimine ja elluviimise jälgimine jms), kiiret infovahetust ja head koostööd võrgustikupartneritega. Töö alaealiste ja noorte õigusrikkujatega peab lähtuma eelkõige laste ja noorte ning nende lähikondsete vajadustest, võimalustest ja suutlikkusest, mitte niivõrd juurdunud asutusesisestest tööprotsessidest ja harjumustest. Võimalusel peaks töö alaealistega lähtuma taastava õiguse põhimõtetest, võimaldades lastel ja noortel taastada õigusrikkumisega tekitatud kahju. Spetsialistide pädevus alaealiste ja noorte erikohtlemise teemal on piirkonniti ja asutuseti ebaühtlane, mistõttu peab koolitusprogramm pakkuma uusi teadmisi erineva kogemuste ja teadmiste pagasiga osalejatele, et tagada õigusrikkujate võrdväärne kohtlemine sõltumata konkreetsest piirkonnast või asutusest. Lisaks sellele on oluline, et projekti jooksul kinnitatakse koolitusprogramm nii asutuste täiendkoolituskavasse kui ka baasõppesse ülikoolides, tagamaks jätkusuutlik spetsialistide ettevalmistamine ja koolitamine. Senisest enam rõhku tuleb pöörata asutusesiseste koolitajate koolitamisele. Planeeritud muutuste loomiseks viiakse esmajoones läbi alaealiste ja noorte õigusrikkujatega töötavate spetsialistide koolitusvajaduse ja senise koolitussüsteemi analüüs, et oleks täpselt teada tänased kitsaskohad ja tekiksid konkreetsed soovitused koolituste ja baasõppe ümberkorraldamiseks selliselt, et üle-eestiliselt oleks tagatud alaealiste ja noorte õigusrikkujate lapsesõbralik, asjakohane ja mõjus kohtlemine kriminaaljustiitssüsteemis. Koolitusvajaduse kaardistus ja hilisemad koolitused on eelkõige suunatud prokuröridele, kohtunikele, kriminaalhooldajatele, vanglatöötajatele, kinniste lasteasutuste 2 United Nations Standard Minimum Rules for the Administration of Juvenile Justice ("The Beijing Rules"), General Assembly resolution 40/33 of 29 November 1985. | Euroopa Nõukogu ministrite komitee suunistes lapsesõbraliku õigusemõistmise kohta (17. november 2010) | Euroopa Nõukogu ministrite komitee soovitused alaealiste õigusrikkujate kohtlemiseks (CM/Rec(2008)11, 5. november 2008) 3 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv (EL) 2016/800, 11. mai 2016, mis käsitleb kriminaalmenetluses kahtlustatavate või süüdistatavate laste menetluslikke tagatisi. 10 personalile, kaitsjatele ja politseinikele. Lisaks sellele korraldatakse projekti raames eraldiseisvaid koolitusi kriminaaljustiitssüsteemi lapsesõbralikumaks muutmiseks, kuhu oleks lisaks spetsialistidele kaasatud ka poliitikakujundajad ministeeriumidest ja allasutustest, et tagada poliitikaotsuste kõrgem kvaliteet. Koolituste ja baasõppega paralleelselt toimub õppematerjalide, sh elektrooniliste ja video- materjalide väljatöötamine, mis võimaldab oskusteavet viia ka nendeni, kes koolitustest osa ei saa võtta. Kompetentside tõstmisele suunatud tegevuste laiem eesmärk on, et projektijärgselt jääks Eestisse alles oskusteave, mis saaks aluseks tööpraktikate muutmisel. Koolitustegevustele lisaks on plaanis läbi viia alaealiste ja noorte õiguskäitumisega seotud temaatilisi uuringuid, mis oleks ühelt poolt sisendiks teaduspõhisele poliitikakujundamisele ja teisalt annaks täpsema ülevaate valdkonna olukorrast, sh õigusrikkumiste ja nende põhjuste olemusest, spetsialistide suhtumisest õigusrikkujatesse ja sekkumismeetoditesse, arenguvajadustest alaealistele ja noortele õigusrikkujatele suunatud teenuste planeerimisel ja pakkumisel jms. Valdkonna arenguks on oluline, et otsuste aluseks oleks teadus ja uuringud. 2018. aastal jõustunud seadusemuudatuste kiiremaks rakendumiseks palgatakse projekti vältel prokuratuuri ajutised konsultandid, kes toetavad prokuröre töös alaealiste ja noorte õigusrikkujatega, sh peredega suhtlemisel, õigete sekkumismeetmete valimisel ja teenustele suunamisel. Selleks, et vältida kriminaaljustiitssüsteemi sattuvate noortega töötavate spetsialistide läbipõlemist ja soodustada nende vastastikust tööalast toetamist, töötatakse välja töönõustamise süsteem, mis põhineb supervisioonil, kovisioonil ja mentorlusel. Eesmärk on koolitada välja inimesed, kes projektijärgselt suudaksid oma organisatsioonis ja koostöövõrgustikes nõustamist ja tuge pakkuda. Selleks, et lapsed ja noored oleksid oma õigustest-kohustustest teadlikud ning oskaksid kasutada neile pakutavaid teenuseid võimalikult efektiivselt, plaanitakse projektist erinevaid teadlikkust tõstvaid tegevusi (infomaterjalid, seminarid, koolitused jms), mis toetavad lapsesõbraliku menetluse juurutamist. 2.1.1. Tegevuse elluviijad  Justiitsministeerium projekti elluviijana, tehes koostööd politsei, prokuratuuri, vanglate, riigikohtu koolitusosakonna, advokatuuri ja kõrgkoolidega (Tartu Ülikool, Sisekaitseakadeemia);  Prokuratuur kui projekti partner. 2.1.2. Sihtgrupid Sihtgruppi kuuluvad eelkõige süüteomenetluse raames noortega tegelevad spetsialistid (prokurörid, kohtunikud, kriminaalhooldajad, kaitsjad, politsei, vanglatöötajad) ning kõnealuse poliitikavaldkonnaga tegelevad spetsialistid eri ministeeriumites ja nende allasutustes. Sihtgrupp võib projekti perioodil laieneda noortele sekkumisi osutavate spetsialistide võrra, kelleks on näiteks lepitajad, MDFT terapeudid, vaimse tervise teenuste pakkujad, riiklikud ja kohaliku tasandi lastekaitsetöötajad jt. 2.1.3. Saavutatavad tulemused Õigussüsteemi spetsialistide arendamine Projekti tulemusel paraneb õigussüsteemi tööle siirduvate ja seal juba töötavate spetsialistide ettevalmistus tööks alaealiste ja noortega. Projekti jooksul ühendatakse koolitusprogrammi osad olemasolevatesse õppekavadesse kõrgkoolides, tagades projekti raames ellu viidud tegevuste pikaajalise jätkusuutlikkuse. Läbiviidud uuringute tulemusel tekib ajakohane ja täpsem teadmine õigussüsteemiga kokku puutuvate laste ja noorte olukorrast ning süsteemi edasistest arenguvajadustest. 11 Tegevuse algus- ja Tegevus koos peamiste etappidega Tegevuse elluviija lõppkuupäev Keskse koolitusprogrammi loomine Sihtgrupi koolitusvajaduse ja senise 11/2019 – 04/2020 JuM koolitussüsteemi hindamine Keskse koolitusprogrammi koostamine 01/2020 – 12/2020 JuM koostöös hanke õigussüsteemi spetsialistidele tööks tulemusena leitava alaealiste ja noortega koolitusprogrammi koostaja ja rakendajaga Koolitusprogrammi elluviimine 01/2021 – 12/2022 JuM koostöös hanke tulemusena leitava koolitusprogrammi koostaja ja rakendajaga Õppe- ja infomaterjalide koostamine, e- 11/2019 – 04/2023 JuM koostöös hanke lahendused koolituste kättesaadavuse tulemusena leitava rakendajaga suurendamiseks Temaatilised koolitustegevused Temaatilised koolitused menetlejatele 11/2019 – 04/2023 JuM prioriteetsetel teemadel (vastavalt koolitusvajaduse kaardistusele) Rahvusvahelisi teadmisi ja kogemusi 11/2019 – 04/2023 JuM arendavad koolitustegevused (nt õppevisiidid, seminarid, konverentsid jms) Menetlejate tugi ja töönõustamine Alaealiste õigusrikkujate kohtlemise 11/2019 – 04/2023 Prokuratuur muudatuste kiirema rakendumise toetamiseks konsultantide (ajutiste) ametikohtade loomine prokuratuuris Töönõustamise käivitamine alaealiste 11/2019 – 12/2022 JuM koostöös Advokatuuri jt esindajatele ja kaitsjatele ning partneritega spetsialistidele, kes kriminaaljustiitssüsteemis alaealiste ja noorte õigusrikkujatega töötavad Lapsesõbraliku menetluse toetamine läbi 01/2020 – 12/2021 JuM alaealiste ja noorte teadlikkuse tõstmise Valdkonna seire Alaealiste ja noorte õiguskäitumisega seotud 01/2020 – 04/2023 JuM koostöös hanke analüüsid ja uuringud, sh noorte tulemusena leitava uuringuid õigusrikkumiste ja ohvrikslangemise leviku ja teostava asutusega menetluse kohta 2.2. Hindamisinstrumentide ja õiguskaitse-, tervishoiu- ja lastekaitseasutuste vaheliste koostöömudelite arendamine tööks õigusrikkujatega Projekti jooksul töötatakse kriminaaljustiitssüsteemis alaealiste ja noortega töötavate spetsialiste töö tõhustamiseks välja tööriistad ja õiguskaitse-, tervishoiu- ja lastekaitseasutuste vahelised koostöömudelid noorte riskide ja vajaduste hindamiseks ning noorte õigusrikkujate juhtumikorralduse rakendamiseks, võttes sealjuures arvesse teaduslikult tõestatud laste ja noorte arengulisi iseärasusi. Riskide ja vajaduste hindamine ning juhtumikorraldus on küll omaette tegevussuunad, ent need on olemuslikult tihendalt seotud. Hindamise läbiviimiseks on vaja toimivaid instrumente, kuid hindamisest 12 üks on vähe, kui noort ei suunata õigetele, just talle sobivatele teenustele, st vaja on tõhusaid juhtumiskorralduse mudeleid, mis võimaldaks noori õiges suunas juhatada. Tegevuste planeerimisel võetakse arvesse, et enamik alaealisi ja noori ei ole oma loomult korduvrikkujad, nende käitumist on võimalik muuta õigete sekkumiste kaudu ning kujundada neid ümbritsevaid riski- ja kaitsetegureid selliselt, et vähendada märgatavalt uute rikkumiste toimepanemise tõenäosust. Selleks, et tagada õigussüsteemi sattunud laste ja noorte vajadustest ja võimalustest lähtuv kohtlemine, kaardistatakse tänastele teenustele jõudmise teekond, sh võimalikud kitsaskohad ja teenuste dubleerimine. Hindamisvahendite kasutamise eesmärk on tõhustada spetsialistide otsustusprotsessi alaealisele või noorele tema riskidest ja vajadustest lähtuva sekkumise või sotsiaalprogrammi valimisel. Sekkumisplaani kaugemaks eesmärgiks on vähendada konkreetse alaealise või noore riske uute õigusrikkumiste toimepanemiseks. Valideeritud riskihindamise vahendid võimaldavad suurema tõenäosusega hinnata, milline sekkumine alaealisele või noorele õigusrikkujale kõige paremini sobib, hoidumaks uutest rikkumistest. Kaasaegsed hindamisvahendid, mida sotsiaal- ja õigussüsteemis alaealiste ja noorte puhul kasutatakse, ei keskendu ainult riskifaktoritele, vaid hindavad ka vajadusi ja kaitsefaktoreid, mille puudumisel riskikäitumine suurema tõenäosusega avaldub. Kui alaealisele sekkumisi valides võetakse arvesse nii riski- kui ka kaitsefaktorid, võib loota sekkumise paremale ja pikemaajalisele tulemuslikkusele. Oskuslikult läbiviidud hindamine võimaldab öelda, kui suure tõenäosusega riskikäitumine korduda võib, kui alaealise või noore käitumisse ei sekkuta. Maailmas on kasutusel mitmeid hindamisvahendeid, mis küllalt täpselt ennustavad, kas alaealise õigusrikkumisteks esineb kõrge või madala risk. Riskihindamine annab suunised sekkumise valimiseks, sest keskendub valdkondadele, mis konkreetse alaealise/noore puhul enim muret tekitavad. Seda eriti nende hindamisvahendite puhul, mille keskmes on dünaamilised riskifaktorid ehk nö kriminogeensed vajadused. Lisaks annab standardiseeritud hindamisvahendite kasutamine võimaluse koguda andmeid, mida analüüsides saab teha järeldusi selle osas, millised on teatud vanuserühmades enim esinevad riskid4. Selle pinnalt omakorda saab planeerida tegevusi ja ressursse ennetustegevusteks, sh esmatasandi ennetuseks, valikuliseks ennetuseks kõrgendatud riskiga gruppides ning näidustatud ennetuseks neile noortele, kelle puhul on individuaalselt tuvastatud kõrge risk. Pikaajaline andmekorje riskihindamiste kohta võimaldab hinnata, kas planeeritud ja elluviidud ennetusprogrammid on andnud soovitud tulemusi ja vajadusel saab selle pinnalt uusi poliitikaotsuseid teha. Riskihindamisest lähtuvalt valitud sekkumiste elluviimisel toetutakse senisest enam asutuste vahelisele koostööle ja selgepiirilisele juhtumikorraldusele. Juhtumikorralduse mudelite puhul on rõhuasetus eeskätt spetsiifilistel noorte sihtrühmadel nagu tõsiste käitumisprobleemidega ja vaimse tervise probleemidega noored. Eesmärgiks on projekti toel välja töötada mudelid, mis võimaldaks iga juhtumi puhul rakendada konkreetsetest riskidest lähtuvaid tegevusi ja kaasata juhtumikorraldusse asjakohane hulk eri valdkonna spetsialiste, sh õiguskaitsespetsialistid, lastekaitse, noorsootöö, vaimse tervise spetsialistid jt. See loob eeldused jätkusuutlikuks teenuseosutamiseks ja ressursside võimalikult vajaduspõhiseks kasutamiseks, ennetades olukordi, kus väiksema riskiga noori suunatakse nende jaoks liialt intensiivsetesse ja väga kulukatesse programmidesse. Ühe tegevusena on projektis plaanis analüüs ja kontseptsioon selle osas, kuidas erinevates valdkondades – lastekaitse, kriminaaljustiitssüsteem, tervishoid – tehtavate hindamiste andmed niimoodi integreerida, et sõltumata spetsialistist, kes alaealist või noort hindab, oleks lapse kohta olemas erinevate valdkondade andmed selliselt, et on võimalik suunata ta kõige sobivamale teenusele. Esmase ennetuse arendamiseks katsetatakse Tallinnas kogukonnapõhist ennetustöö mudelit, mis põhineb nn Islandi ennetusmudelil, ning töötatakse välja jätkusuutlik lahendus kogukondliku ennetuse rakendamiseks pärast projektiperioodi lõppu. Ennetusmudeli eestvedajateks Tallinna linnaosades on terviseedendajad, kuid mudeli õnnestumiseks on tegevuste planeerimisse ja elluviimisse kaasatud 4 Hoge, R.D., Vincent, G., Guy, L. (2013) Bulletin 4: Prediction and Risk/Needs Assessment. Study Group on the Transitions between Juvenile Delinquency and Adult Crime. U.S. Department of Justice. 13 politsei, lastekaitse, noorsootöötajad jt. Ühiselt koostatakse linnaosapõhised tegevuskavad laste ja noorte ja riskikäitumise ennetamiseks. Vastavalt linnaosades töötavate spetsialistide vajadustele toimub nende koolitamine ennetustegevuste planeerimiseks ja elluviimiseks. Tallinna kogemuse pinnalt viiakse sarnased tegevused projekti jooksul ellu veel vähemalt ühes kohalikus omavalitsuses. Noortekampade tõhusamaks ennetamiseks ja neile reageerimiseks katsetatakse Pärnumaal Soome eeskujul võrgustikutööl ja uutel töömeetoditel põhinevat koostöömudelit, kus aktiivset rolli mängivad politsei, lastekaitse, vaimse tervise keskus, kriminaalhooldus ja prokuratuur. Koolikiusamise ennetamiseks aidatakse järele venekeelseid koole, kellele eestikeelse õppekeelega koolidele sarnaselt pakutakse kiusamisvastase programmi rakendamist, loomaks kiusuvaba õhkkond ja tagamaks oskused kiusamisjuhtumite lahendamiseks. Selleks on oluline välja töötada või kohandada juba kasutusel olevaid meetodeid ja töömaterjale, mida koolipersonal ja õpilased kasutada saavad. Vaimse tervise probleemidega lapsed ja noored on õigusrikkujate seas spetsiifiline sihtrühm, kes vajavad senisest tõhusamaid sekkumisi. Projekti raames piloteeritakse sekkumist, mille raames toimuks vaimse tervise probleemide hindamine varasemas faasis, st kohtueelses menetluses. See eeldab vaimse tervise skriiningtestide kohandamist alaealistele ja noortele; prokuröride, kriminaalhooldajate ja kohtunike koolitamist ning vaimse tervise häiretega õigusrikkujatele spetsialiseerunud terapeutide/psühholoogide koolitamist spetsiaalse programmi läbiviimiseks sihtrühma noortega. Projekti keskel toimub noorte õigusrikkujate vaimse tervise skriining, sh kriminaalhoolduses olevate noorte uuring. Arvestades laste ja noortega töötavate vaimse tervise spetsialistide puudust, seda eriti just vanglasüsteemis, suurendame psühhiaatrite ja vangla vahelist koostööd, sh residentide kaasamise kaudu. Seeläbi soodustame noorte õigusrikkujatega töötavate psühhiaatrite järelkasvu suurenemist. 2.2.1. Tegevuse elluviijad Justiitsministeerium kui projekti elluviija koostöös Sotsiaalkindlustusameti, politsei, prokuratuuri, Tallinna linnavalitsuse, Pärnu linnavalitsuse, Maarjamaa Hariduskolleegiumi ja vanglateenistusega. 2.2.2. Sihtgrupid Riskihindamise süsteemi ja juhtumikorralduse mudeli loomise sihtgruppi kuuluvad eelkõige süüteomenetluses kohtueelse ettekande raames alaealiste ja noorte riskide ja vajaduste hindamisega tegelevad spetsialistid, samuti noorte õigusrikkujate esmast abivajadust hindavad menetlejad ning intensiivsete teenuste vajadust hindavad spetsialistid. Kuriteoennetuse mudeli osas moodustub sihtgrupp kohalike omavalitsuste noortega töötavatest spetsialistidest, seda nii kohalikust omavalitsusest ja selle allasutustest kui ka mittetulundusühingutest, haridus- ja noorteasutustest. Sõltuvalt pilootpiirkonna võimekusest kaasatakse sihtgrupina ka noorteühingud. 2.2.3. Saavutatavad tulemused Hindamisinstrumentide ja õiguskaitse-, tervishoiu- ja lastekaitseasutuste vaheliste koostöömudelite arendamine tööks õigusrikkujatega Projekti tulemusel on Eestis katsetatud vähemalt kaht erinevat kogukondlikku koostöömudelit alaealiste ja noorte õigusrikkumiste ennetamiseks. Kasutusele on võetud hindamisinstrumendid, mis võimaldavad suunata lapsi ja noori senisest täpsemalt just neile sobivatele teenustele. Kasutusel on juhtumikorralduse mudel keeruliste noorte õigusrikkujatega töötamiseks. Tegevuse algus- ja Tegevus koos peamiste etappidega Tegevuse elluviija lõppkuupäev 14 Kogukonnas ennetustöö toetamine Kogukonnapõhise kuriteoennetusmudeli 11/2019 – 04/2023 JuM koostöös hanke koostamine, katsetamine ja koolitused mudeli tulemusena leitava projekti rakendamiseks läbiviijaga Vägivallaennetus koolis ja vägivallajuhtumite 01/2020 – 12/2022 JuM koostöös hanke lahendamise toetamine venekeelsetes tulemusena leitava projekti koolides tõenduspõhise sekkumise alusel läbiviijaga Kampade ennetamise ja kohtlemise mudeli 11/2019 – 02/2023 JuM koostöös partneritega koostamine, katsetamine ja koolitused mudeli rakendamiseks Hindamisinstrumentide arendamine Noorte õigusrikkujate riskide ja vajaduste 11/2019 – 09/2020 JuM koostöös hanke hindamise instrumentide valiku analüüs tulemusena leitava uuringu läbiviijaga Vähemalt kahe riskide ja vajaduste 07/2020 – 03/2023 JuM hindamise instrumendi Eestis kasutamiseks kohandamine, valideerimine ja spetsialistide koolitamine Hindamise hõlbustamiseks andmevahetuse 01/2020 – 12/2022 JuM koostöös hanke lahenduse kontseptsiooni koostamine tulemusena leitava kontseptsiooni koostajaga Juhtumikorralduse mudeli loomine Õigussüsteemi sattunud laste ja noorte 01/2020 – 12/2020 JuM teenuse teekonna kaardistamine Tööriistade ja mudelite valiku analüüs 11/2019 – 08/2020 JuM Keeruliste noorte õigusrikkujatega 11/2019 – 12/2022 JuM töötamiseks juhtumikorralduse mudeli katsetamine, tööjuhiste koostamine ning juhtumikorralduse spetsialistide koolitamine Tööriistade loomine (nt ümaralauameetod) 01/2020 – 12/2021 JuM tööks noorte õigusrikkujatega ja nende kasutamiseks spetsialistide koolitamine Vaimse tervise probleemidega noortele 01/2020 – 12/2021 JuM sihtrühmaspetsiifilise sekkumise katsetamine 2.3. Sekkumiste arendamine noortele õigusrikkujatele Õigussüsteemi sattunud noorte korduvkuritegevuse ennetamiseks ja vähendamiseks on oluline, et üle- eestiliselt on kättesaadavad mõjusad sekkumised. Alaealiste ja noorte õigusrikkumistele on oluline õigeid meetodeid kasutades reageerida, sest mida nooremalt õigusrikkumistega alustatakse, seda suurem on tõenäosus, et täiskasvanuks saades pannakse toime raskemaid ja suuremal hulgal kuritegusid, kui õigeaegselt ei suudeta alaealise käitumist muuta. Teiste riikide kogemus näitab5, et kõige paremaid pikaaegseid tulemusi annavad sekkumised, mille nurgakiviks on riskikäitumise varane märkamine ja oskuslike vahenditega sekkumine. Siinkohal on oluline meeles pidada, et puuduvad teaduslikud tõendid selle kohta, et karmimad karistused, eriti just laste ja noorte puhul, aitaksid ära hoida uusi õigusrikkumisi. Pigem töötavad riskikäitumise ja õigusrikkumiste vastu paremini programmid või tegevused, milles on kombineeritud mittekaristuslik raamistik, muutumisele keskendumine, varane märkamine ja õigeaegne 5 Loeber, R., Farrington, D.P., Petechuk, D. (2003) Child Delinquency: Early Intervention and Prevention. OJJDP: Child Delinquency Bulletin Series. 15 sekkumine. Edukust aitab tagada see, kui rakendatavad sekkumised sobituvad üldisesse alaealisi ja noori ümbritsevasse keskkonda, seda nii õiguskaitse, hariduse, vaimse tervise kui lapse heaolu vaatenurgast. Seda vaadet aitab tagada käesoleva projekti teine tegevusliin, riskihindamise ja asutuste vahelise koostöö tugevdamine. Uute õigusrikkumiste ennetamisele suunatud lühisekkumised peavad saama loomulikuks osaks spetsialistide igapäevatööst, mitte moodustama eraldiseisvaid programme, kuhu lapsi suunatakse. Neid võib rakendada osana kriminaal- või väärteomenetlusest või sellest sõltumata, sellega paralleelselt. Teatud juhtudel on karistuse asendamine lühisekkumisega tulemuslikum meede, millel võib uute õigusrikkumiste ärahoidmiseks olla suurem mõju.6 Seda võib eriti tõdeda pisirikkumiste puhul, kus karistamine võib alaealist sildistada, avaldamata seejuures tegelikku mõju tema tulevikukäitumisele. Lühisekkumiste mõte seisneb selles, et alaealise või noore käitumises luuakse muutus läbi informaalsete, interaktiivsete, kohati mänguliste tegevuste, mille kaudu õigusrikkuja mõistaks oma tegevuse põhjuseid ja tagajärgi ning läbi mõistmise muudaks oma edaspidist käitumist. Sekkumiste disainimisel või valikul tuleb erilist tähelepanu pöörata sihtrühma võimalikele erivajadustele, nt vaimse tervise probleemid, sõltuvus, madalamad vaimsed võimed, käitumisraskused jms. Eelnevat arvesse võttes on oluline välja töötada või Eesti oludele kohandada lühisekkumisi alaealiste õigusrikkujate käitumismustrite murdmiseks ja uute rikkumiste ennetamiseks. Lühisekkumised peaksid olema piisavalt lihtsasti rakendatavad, et spetsialistid saaksid neid noorega suheldes menetluse käigus rakendada. Sedalaadi sekkumised toimiksid alternatiivina täna kergemate rikkumiste puhul kasutusel olevatele meetmetele, nt hoiatus, trahv, arest jms. Samuti on projekti raames kavas arendada peretööle põhinevaid sekkumisi noorte puhul, kellel on tuvastatud kõrge risk tõsisemateks õigusrikkumisteks, seda ka kriminaalhooldusel olevate alaealiste ja noorte puhul. Eesti õigus- ja lastekaitsevaldkonna spetsialistide seas on muret tekitanud õpi- ja arenguraskustega laste ja noorte kasvav hulk, aga samas puuduvad täna just neile sihtrühmadele sobivad õigusrikkumisi ennetavad sekkumised. Seetõttu keskendutakse projekti raames erisihtrühmade vajadustele vastavate sekkumiste leidmisele ja rakendamisele. Sellele lisaks on plaanis arendada taastaval õigusel põhinevaid sekkumisi, sest teiste riikide praktikatele tuginedes7 võib öelda, et neil on pikaajaline individuaalne ja kogukondlik mõju. Üheks taastava õiguse põhiseks mõjutusvahendiks on lepitus. Lepituse kasutamine alaealiste puhul on hetkel piiratud, sest puuduvad selleks eraldi koolitatud lepitajad. Lepitus on Eestis kasutusel vaid menetlusalternatiivina, kuigi selle kasutusala võiks olla oluliselt laiem. Seetõttu on kavas luua kontseptsioon lepituse laiemaks kasutamiseks, sh alaealiste puhul, töötada välja jätkusuutlik koolitusprogramm ja vabatahtlike lepitajate süsteem, mis oleks võimalikult kogukonnale lähedal ja üle-eestiline, et seda kasutada võimalikult paljudel sobivatel juhtudel, võimalikult kiiresti ja inimestele lähedal. Vabatahtlike kaasamine aitab tagada lepitaja erapooletust, pakub professionaalsete oskuste kõrval kogukondlikku sekkumist, suurendab süsteemi jätkusuutlikust ning võimaldab viia omandatud kompetentsi ka teistesse valdkondadesse, nt kooli. Lepitusele lisaks on plaanis tõsta võimekust kasutada ka teisi taastaval õigusel põhinevaid praktikaid, nagu näevad ette Euroopa Nõukogu ministrite komitee soovitused.8 Ühe uue sekkumisena on plaanis piloteerida tänavalepitust, Norras ja Soomes rakendatavat noortega tehtavat tänavatöö meetodit, mille eesmärk on aidata noorel mõista oma tegude põhjuseid ja tagajärgi, võtta tehtu eest vastutus ja heastada tekitatud kahju. Selleks koolitatakse peamiselt noorsootöötajaid ja –politseinikke tänavalepitajateks. 6 Development Services Group, Inc. (2014) Alternatives to Detention and Confinement. Literature review. Washington, D.C.: Office of Juvenile Justice and Delinquency Prevention. 7 Underwood, L.A., von Dresner, K.S. Phillips, A.L. (2006) Community Treatment Programs for Juveniles: A Best-Evidence Summary. International Journal of Behavioral Consultation and Therapy, Vol. 2, No. 2. 8 Euroopa Nõukogu ministrite komitee soovitused taastava õiguse põhimõtete kasutamiseks kriminaalmenetluses (CM/Rec(2018)8, 3. oktoober 2018) 16 Sekkumiste jõudmiseks õigete sihtrühmadeni pööratakse tähelepanu avalikkuse ja spetsialistide teadlikkuse tõstmisele teenuste olemasolust, spetsialistide koolitamisele ja vajadusel sekkumiste kohandamisele erisihtrühmade vajadustest lähtuvalt. 2.3.1. Tegevuse elluviijad  Justiitsministeerium kui projekti elluviija koostöös politsei, prokuratuuri ja kriminaalhooldusega;  Sotsiaalkindlustusamet kui projekti partner. 2.3.2. Sihtgrupid Sihtgruppi kuuluvad noortele õigusrikkujatele sekkumisi osutavad spetsialistid, sh politseis ja kriminaalhoolduses. 2.3.3. Saavutatavad tulemused Sekkumiste arendamine noortele õigusrikkujatele Projekti tulemusel on Eestis kasutusele võetud lühisekkumised alaealiste ja noore kergematele õigusrikkumistele reageerimiseks. Kasutusel on alaealiste vabatahtlik lepitus, tänavalepitus ja vähemalt veel üks taastaval õigusel põhinev sekkumine. Kriminaalhoolduses kasutusel olevad sekkumised on ajakohastatud. Tegevuse algus- ja Tegevus koos peamiste etappidega Tegevuse elluviija lõppkuupäev Lühisekkumiste arendamine Lühisekkumiste alusanalüüs 01/2020 – 05/2020 JuM koostöös partneritega Lühiajaliste sekkumiste piloteerimine, sh 06/2020 – 12/2022 JuM koostöös partneritega rakendajate koolitamine Taastava õiguse põhiste sekkumiste arendamine Alaealiste vabatahtliku lepituse süsteemi 01/2020 – 12/2022 SKA käivitamine Tänavalepituse piloteerimine 01/2020 –12/2021 JuM koostöös partneritega Ümarlauameetodi (i.k. conferencing) jt 01/2020 – 12/2021 JuM koostöös partneritega sarnaste taastava õiguse meetodite katsetamine, sh spetsialistide koolitamine Erisihtrühmade sekkumiste arendamine (sh õpi- ja arenguraskustega lapsed ja noored) Kriminaalhoolduse sekkumiste vajaduse 11/2019 – 06/2020 JuM analüüs Kriminaalhoolduses vähemalt ühe peretööle 01/2020 – 12/2021 JuM põhineva sekkumise arendamine noorte puhul, kellel on tuvastatud kõrge risk tõsisemateks õigusrikkumisteks, sh kriminaalhooldajate koolitamine programmi läbiviijateks 17 2.4. Noortele suunatud residentaalsete teenuste arendamine Kinnistesse või poolkinnistesse asutustesse (vangla, kool psüühikahäirete ja käitumisprobleemidega lastele või laste tugikeskus) satuvad lapsed ja noored, kes erinevatel põhjustel vajavad kogukonnast eraldamist. Kinnise lasteasutuse teenus on kõige äärmuslikum meede lapse aitamiseks ja mõeldud viimase abinõuna, kui lapse käitumine ohustab tõsiselt tema enda elu, tervist ja arengut või teiste isikute elu või tervist. Nad kas juba on sattunud seadusega pahuksisse ja on kriminaalmenetluse tulemusel kogukonnast eraldatud, või on neil suur risk õigusrikkumisi korda saata, mistõttu on nad asutusse suunatud lapsevanema või lastekaitse soovil. Sellel teenusel piiratakse abivajava lapse liikumisvabadust, mistõttu on võimalik last teenusele suunata ainult kohtu nõusolekul. Samas näitavad uuringud9, et perest, kogukonnast, sõpradest ja tavapärasest keskkonnast eraldamine võib laste ja noorte arengule halvasti mõjuda. Täiskasvanueelses eas kinnises asutuses viibimisel võivad olla palju rängemad tagajärjed edasisele arengule ja elukäigule, kuna noorel inimesel puuduvad piisavad oskused sedalaadi traumaatilise kogemusega toime tulla ning suureneb oht edasisteks õigusrikkumisteks.10 Selleks, et kinnisest lasteasutusest lahkuv laps või noor tuleks hilisema eluga kogukonnas toime ja suudaks hoiduda õigusrikkumistest, on oluline, et asutustel oleks piisav kompetents lapsi ja noori toetada. Residentaalse teenuse eesmärk peaks olema lapse ja noore ettevalmistus eluks kogukonnas ja seda võimalusel koostöös kogukondlike teenusepakkujatega, kes asutusest lahkuva lapse või noorega sujuvalt tööd jätkab.11 Selleks, et kinnistes asutustes osutatavad teenused oleksid tulemuslikud, soovitatakse jälgida nelja peamist põhimõtet.12 Esiteks, teenuste sisu ja ulatus peaksid olema kooskõlas lapse riski ja vajaduste hindamise tulemustega, et pakutav vastaks tegelikele vajadustele. Teiseks, kasutusel peaks olema sellised programmid ja sekkumised, mille puhul on tõendatud nende kasulik mõju, ning lisaks sellele peaks toimuma regulaarne, andmete põhine tegevuste tulemuslikkuse analüüs. Kolmandaks, kinnises asutuses pakutav peaks olema koordineeritud kogukonnas pakutavate teenustega, et tagada iga lapse ja noore vajadusest lähtuv sekkumine. Neljandaks, kõik noortele suunatud poliitikad, programmid ja tegevused peavad peegeldama laste ja noorte arengulisi vajadusi. Praxise uuringus13 on välja toodud kitsaskohad, millele alaealistele suunatud residentaalsete teenuste puhul Eestis rohkem tähelepanu tuleks pöörata ning mitmed neist haakuvad eelpool toodud üldiste tähelepanekutega. Näiteks mitmed kriminaalhoolduses ja vanglas pakutavad programmid on sisuliselt aegunud ja programmi läbiviijatele ei ole tagatud metoodiline tugi. Paljudel teenustele jõudvatel lastel ja noortel on diagnoositud psüühikahäired, sh aktiivsus- ja tähelepanuhäire, või kerge/mõõdukas vaimne alaareng, mistõttu on oluline osata pakkuda just neile sobivaid tegevusi, milleks sageli napib oskusi. Oskuste puuduse taga on osaliselt suur kaadrivoolavus, mis raskete sihtrühmadega töötades ei ole ebatavaline, ning püsiva ja kvalifitseeritud personali tekitamine vajab organisatsioonipoolset oskuslikku sekkumist. Samuti on üheks organisatsiooniliseks probleemiks see, et kriminaalhoolduse ega residentaalsete teenuste puhul ei rakendata kvaliteedijuhtimist ega viida läbi tegevuste kvaliteedi, mõju ja tulemuslikkuse süsteemset hindamist, seda nii juhtumikorralduse, programmide kui ka nõustamisteenuste osas, mida laste kinnised asutused, vangla ja kriminaalhooldus pakuvad. 9 Austin, J., Johnson, K.D., Weitzer, R. (2005) Alternatives to the Secure Detention and Confinement of Juvenile Offenders. Juvenile Justice Bulletin. U.S. Department of Justice: Office of Juvenile Justice and Delinquency Prevention. 10 Matsuda, K.N. (2009) The Impact of Incarceration on Young Offenders. https://www.ncjrs.gov/pdffiles1/nij/grants/227403.pdf. 11 Field, G. (1998) Continuity of Offender Treatment for Substance Use Disorders from Institution to Community: Treatment Improvement Protocol. Treatment improvement protocol (TIP) series, Vol. 30. DIANE Publishing. 12 Seigle, E., Walsh, N., Weber, J. (2014) Core Principles For Reducing Recidivism And Improving Other Outcomes For Youth In The Juvenile Justice System, Council of State Governments Justice Center, New York 13 Aaben, L., Salla, J., Markina, A. (2018) Tõsiste käitumisprobleemidega lastele suunatud teenuste analüüs. Uuringu aruanne. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis. http://www.praxis.ee/wp-content/uploads/2018/09/kaitumisprob-noored- raport_Praxis2018.pdf 18 Projekti kaudu on eesmärgiks seatud jätkata residentaalsete teenuste arendamist selliselt, et lapsele oleks tagatud tema vajadustest ja võimekusest lähtuv tugi ja sotsiaalsete oskuste andmine nii asutuses viibides kui ka sealt lahkudes ja kogukonda sulandudes. Kinniste lasteasutuste personal peab olema saanud piisava ettevalmistuse tööks erisihtrühmadega. Lisaks vajavad nad tulemuslikuks tööks toetavat töökeskkonda, nt töönõustamise ja supervisiooni abil, ning et neil oleks olemas toimivad tööriistad ja – meetodid, mis võimaldavad lapsi ja noori õiguskuulekusele suunata ning mis aitaksid parandada üldist sotsiaalset keskkonda kinnistes lasteasutustes. Viimase osas on olulised ka õppevisiidid, mis võimaldavad näha, kuidas teistes riikides praktikas kinnised lasteasutused toimivad. Kinniste lasteasutuste ja vanglapersonali koolitamisele lisaks on eesmärk projekti raames välja töötada kontseptsioon „Noored vanglast välja“ selle osas, kuidas kujundada alaealiste ja noorte õigusrikkujatega seotud teenusmaastik selliselt, et võimalikult väike hulk lapsi ja noori oleks suunatud residentaalsetele teenustele. Selleks on oluline õppida teiste riikide kogemusest, sh vaadata, milliseid alternatiivseid teenuseid mujal on kasutusel ja kuidas on lahendatud teenustele suunamine. Oluline osa kontseptsioonist on välja töötada teenuste rahastamisskeem, et tagada valdkonna jätkusuutlikkus. Projekti tugi on oluline, sest võimaldab kaasata välismaist ekspertiisi ja kogemust, mis omakorda võib säästa Eestit mujal tehtud vigadest. 2.4.1. Tegevuse elluviijad Justiitsministeerium kui projekti elluviija koostöös Sotsiaalkindlustusameti, Maarjamaa Hariduskolleegiumi ja vanglateenistusega. 2.4.2. Sihtgrupid Sihtgruppi kuuluvad asutused ja spetsialistid, kes töötavad noorte vahistatute, arestialuste, kinnipeetavate ja kinnise lasteasutuse teenusele paigutatud noortega, samuti kriminaalhooldusaluste laste ja noortega. 2.4.3. Saavutatavad tulemused Noortele suunatud residentaalsete teenuste arendamine Projekti tulemusel on parandatud kinniste lasteasutuste töötajate ning laste ja noortega töötava vanglapersonali kompetentse. Välja on töötatud töönõustamise süsteem, vältimaks kinniste lasteasutuste personali läbipõlemist ja vähendamaks kaadrivoolavust. Kasutusele on võetud sekkumisviisid, mis aitavad paremini toime tulla vaimse tervise häiretega ja agressiivsete laste ja noortega. Tegevuse algus- ja Tegevus koos peamiste etappidega Tegevuse elluviija lõppkuupäev Personali kompetentside tõstmine ja töönõustamine Institutsionaliseeritud noorte õigusrikkujatega 01/2020 – 12/2022 JuM, koostöös SKA, MHK, töötavate spetsialistide kompetentsi kriminaalhoolduse ja hanke arendamiseks koolitusvajaduse hindamine, tulemusena leitava koolitajaga koolitusprogrammi loomine ja koolitamine Kinniste lasteasutuste töötajate ning laste ja 01/2020 – 12/2021 JuM koostöös SKA, MHK ja noortega töötava vanglapersonali kriminaalhooldusega õppevisiidid teiste riikide kogemustest õppimiseks 19 Tööriistade ja –meetodite arendamine Konfliktide ennetamise ja 01/2020 – 12/2021 JuM, koostöös SKA, MHK ja konfliktilahendamise oskuste koolitused hanke tulemusena leitava kinniste lasteasutuste töötajatele ning laste ja koolitajaga noortega töötavale vanglapersonalile. Mentorlus jm eksperttugi uute töömeetodite ja sekkumisviiside kasutusele võtmisel. Erisekkumiste koolitused tööks vaimse 01/2020 – 12/2021 JuM, koostöös SKA, MHK ja tervise häiretega ja agressiivsete laste ja kriminaalhooldusega noortega Vanglameeskonda vähemalt kahe MDFT 01/2020 – 12/2022 JuM koostöös terapeudi, sh ühe superviisori koolitamine kriminaalhooldusega Süsteemsed muutused residentaalsete teenuste pakkumisel "Noored vanglast välja" kontseptsiooni 01/2020 – 12/2022 JuM koostöös SKA, MHK ja koostamine kriminaalhooldusega 20 3. Indikaatorid Indikaator Nimetus Algtase Sihttase Selgitus (2017) (2022) Tulemusindikaator Aastas lepitusse suunatud ja lepitatud allikas: kohtute infosüsteem (e- 23 100 alaealiste õigusrikkumise juhtumid toimik) and ohvriabi andmed Alaealiste õigusrikkumiste tase (ise allikas: laste ja noorte 18% (2014) 16% raporteeritud) riskikäitumise uuring Alaealiste süüdimõistetud õigusrikkujate allikas: kohtute infosüsteem (e- osakaal, kellele kohaldatakse karistuse 16% 30% toimik) alternatiive Väljundindikaator Tegevus 1. Õigussüsteemi spetsialistide arendamine Alaealiste õigusrikkujatega töötavate spetsialistide koolitusprogramm loodud Puudub Olemas Alaealiste õigusrikkujatega töötavate soopõhiselt eristatav indikaator spetsialistide hulk, kes on temaatilise 0 150 koolitusprogrammi läbinud Tegevus 2. Riskihindamine ja asutuste vahelise koostöö toetamine Hindamise ja asutuste vahelise koostöö tööriistade hulk, mida on piloteeritud ja 0 3 rakendatud Tegevus 3. Sekkumiste arendamine noortele õigusrikkujatele Noortele suunatud sekkumiste arv, mis on välja töötatud trahvide ja kinnisesse asutusse 0 4 suunamise asendamiseks Alaealiste õigusrikkujate lepituse alase 0 70 koolituse läbinud vabatahtlike lepitajate arv Tegevus 4 nimetus Kinniste lasteasutuste arv, keda on toetatud uute töömeetodite ja teenuste arendamisel 0 3 käitumisraskustega ja ohvriks langenud noortele 4. Projekti mõju läbivatele teemadele Projekt mõjutab (märkida ristiga, nii „jah“ kui „ei“ vastuse korral tuleb selgituses vastust argumenteeritult põhjendada): Mõju regionaalsele arengule jah ei Tegevuste planeerimisel arvestatakse sellega, et koolitused, seminarid, konverentsid jne toimuks erinevates Eesti paikades, hõlbustamaks ka keskustest kaugemal töötavate spetsialistide osalemist. Mõju keskkonnahoiule jah ei Mõju infoühiskonna edenemisele jah ei Mõju kodanikuühiskonna arengule jah ei Projektis on oluline osa kodanikuaktiivsusel (nt vabatahtliku lepitusteenuse ja kogukondlike ennetusmudelite puhul), mistõttu toimub kogukondade jõustamine, et kohalikud elanikud saaksid oma rolli paremini täita. Mõju võrdsete võimaluste edendamisele14 Sooline võrdõiguslikkus (kas projekti lõpptulemus mõjutab meeste ja naiste olukorda ühiskonnas)15 jah ei Projekti kõikide tegevuste puhul jälgitakse läbivalt soolise võrdõiguslikkuse tagamist, ent plaanitud ei ole ühtki otseselt soolisele võrdõiguslikkusele suunatud tegevust. Võrdne kohtlemine jah ei a) erinevas vanuses inimeste võrdne kohtlemine: kõigi teenuste kavandamisel lähtutakse põhimõttest, et teenus peab vastama sihtrühma vajadustele ja arengutasemele. b) puudega inimeste võrdne kohtlemine: teenuste ja tegevuste kavandamisel võetakse arvesse puuetega inimeste vajadusi, sh ligipääsetavuse tagamisel. 14 Euroopa parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013 17. detsember 2013 artikkel 7. Meeste ja naiste võrdõiguslikkuse edendamine ja mittediskrimineerimine. 15 Soolise võrdsuse tagamine tähendab naiste ja meeste võrdseid õigusi, kohustusi, võimalusi ja vastutust kõikides eluvaldkondades. Kõik poliitikad, mis lõpptulemusena mõjutavad inimeste olukorda ühiskonnas, mõjutavad sh ka naisi ja mehi. c) võrdne kohtlemine sõltumata inimese soost, rassist või rahvuslikust kuuluvusest, usutunnistusest või veendumusest või seksuaalsest sättumusest: ligipääs kavandatud teenustele ei sõltu sihtrühma kuuluvate laste ja noorte ega ka spetsialistide soost, rassist või rahvuslikust kuuluvusest, usutunnistusest või veendumusest või seksuaalsest sättumusest. 5. Projekti jätkusuutlikkus Projekti üles ehitades on lähtutud põhimõttest, et ellu ei viida ühekordseid tegevusi, vaid tugevdatakse ja vajadusel kujundatakse ümber olemasolevaid struktuure. Üldine reegel on, et projekti raames ei palgata sisutegevuste elluviimiseks uut personali, vaid koolitatakse olemasolevaid spetsialiste ja sõltuvalt vajadustest muudetakse tööjuhendeid, toetamaks projektiga loodud muudatuste püsimist pärast projektitegevuste lõppemist. Sellele reeglile on kaks erandit. Esiteks, prokuratuuri loodavad konsultantide ametikohad on teadlikult planeeritud ajutisena, toetamaks 2018. aastal jõustunud seadusemuudatuste kiiremat rakendumist. Teiseks, projekti raames käivituva vabatahtliku lepitusteenuse koordineerimiseks võetakse tööle inimene, kelle ülesanded lähevad pärast projekti lõppu üle Sotsiaalkindlustusametile ja lepitusteenuse osutamine jätkub ohvriabiteenuse raames. Sisuliselt ei ole tegemist uue tegevusega, vaid olemasoleva teenuse arendamisega, mille jaoks vajadusel leitakse vahendid olemasoleva ohvriabiteenuse eelarve seest. Kuna täiendavad otsekulud vabatahtlike kaasamisel ei ole märkimisväärsed (nt praeguse planeeritud rahastusmudeli kohaselt 100 lepituse kohta aastas 1500 eurot), ei sea projekti lõppemine ohtu teenuse jätkusuutlikust. Ka teenuse juhtimine ja arendamine integreeritakse olemasoleva ohvriabiteenusega. Projekti raames väljatöötatud kriminaaljustiitssüsteemi spetsialistide koolitusprogrammi rakendamiseks pärast projekti lõppu on vahendid planeeritud riigieelarve strateegiasse. Juhul kui riigieelarve strateegiat lähiaastatel muudetakse, nii et koolitusrahad sealt eemaldatakse, on võimalik väljatöötatud programmi pakkuda tasuliste koolitustena. Projekti jooksul toimvad läbirääkimised selle osas, et teatud koolitused saaksid osaks spetsialistide baaskoolitusest, st kõrgkoolide õppekavade osaks. See tagab, et valdkonda tööle siirduvad spetsialistid on saanud piisava ettevalmistuse tööks alaealiste ja noorte õigusrikkujatega. Kohaliku tasandi koostöömudelid on üles ehitatud selliselt, et need ei vajaks lisarahastust. Uutes piirkondades mudelite rakendamisel kasutatakse PPA, Sotsiaalkindlustusameti, Tervise Arengu Instituudi, Siseministeeriumi ja Justiitsministeeriumi oskusteavet ja vastava ala spetsialistide kompetentse. Katsetatavate sekkumiste puhul planeeritakse sisse koolitajate koolituse komponent, et riigiasutustesse jääks projekti lõppedes alles kompetentside arendamise võimekus. 6. Projekti lühikokkuvõte inglise keeles Being in contact with the criminal justice system can have an impact on a young person’s life. Over- involvement with the juvenile justice system, and ineffective response or inadequate support by the system may increase the likelihood of reoffending, secondary or repeated victimization and exclusion from social and education system. Estonian Government has prioritised the prevention of youth violence and delinquency in several strategies. Parliament adapted new legislation that launched a major reform in juvenile justice field in 2018 whereby a specialised juvenile justice approach was established. Henceforth, it is an obligation to prioritize alternative measures over punishment, extend access to mediation for misdemeanour cases, 23 introduce a concept of special treatment of young adult offenders, ensure specialization among judges etc. To ensure that changes in laws transform into effective practice, the attitude, competence (skills) and working practices of policymakers, practitioners, and service providers needs to be strengthened. The project will support the specialized juvenile justice approach in practice to ensure minimal negative effects for youth and support positive development. The implementation of juvenile justice reform in Estonia is carried out in accordance with international standards, EU directives and best practice and with a focus on the most vulnerable young offenders. Project activities include:  A training programme for professionals working with youth in contact with the law, including technical assistance (coaching/mentoring and supervision), and the strengthening of capacity on strategic planning, coordination and monitoring in the juvenile justice system;  The development of tools for evaluation and multi-agency cooperation, including a system for risk assessment of young offenders in pre-trial proceedings (validation of instruments, piloting and training);  The establishment of alternative interventions to fines and institutionalisation for youth, including short-term behaviour-based interventions applicable by police or in cooperation with other sectors such as healthcare, schools, youth work. The project will support access to multi-dimensional family therapy approaches to youth offenders on probation and capacity-building for professionals working with youth with intellectual and developmental disabilities (awareness raising, training and adjustment of interventions);  The establishment of a volunteer mediators system aimed at developing a restorative approach to juvenile justice and better access to mediation;  Improving conditions in closed facilities for children and youth as an alternative to prison, including the introduction of in-treatment methods and services aimed at re-socialisation, and specialised training for prison staff to work with institutionalised youth. 24 7. Projekti elluviimisega seotud riskide hindamine Risk Riski Riski Riski Tegevus riskide maandamiseks MÕJU TÕENÄOSUS ASTE kokku Koolitatud spetsialistide Süsteemis töötatavate spetsialistide motiveerimine ja lahkumine süsteemist toetamine, sh töönõustamise ja kovisiooni mudelite 3 2 6 väljatöötamine, mis võimaldaks vältida inimeste läbipõlemist ja süsteemist lahkumist. Koolitustel saadud oskused- Asutuste poolne tugi uute meetodite kasutusele teadmised ei rakendu võtmiseks, sh asutuste vahelised hea tahte lepped ja praktikas 3 2 6 ülesannete kajastamine ametijuhendites. Vajadusel juhendmaterjalide väljatöötamine, mis toetaks uute meetodite kasutustele võtmist. Katsetatud mudelid ei loo Mudelite katsetamise protsessi detailne planeerimine ja oodatud muutust elluviimise jälgimine, võimaldamaks varakult märgata 4 2 8 puudujääke, ebakõlasid või negatiivset mõju. Rakendajate kaasamine planeerimisprotsessi algusest saati, tagamaks omaksvõtt. Organisatsioonikultuur ei toeta Teavitustöö asutuste juhtkondades. Koolitustele lisaks uute lähenemiste 4 3 12 tegevuste planeerimine, mis aitaks organisatsiooni- kasutuselevõttu kultuuri projekti eesmärke toetavaks muuta. Tegevuste planeerimiseks Täpsete lähteülesannete koostamine. Piisava ajavaru tehtavad alusanalüüsid ei 3 2 6 andmine tugevate pakkumuste esitamiseks uuringu anna oodatud tulemusi hankel. Tihe koostöö uuringute/analüüside läbiviijatega. Vabatahtlike lepitajate vähene Paaris töötamine. Täiendkoolitused. Vajadusel 2 3 6 motivatsioon ja püsivus nõustamised, kovisioon. Partnerite kaasamine (politsei, KOV, koolid, AS Riigi Sobilike ruumide puudus 3 3 9 Kinnisvara) lepituse läbiviimiseks Asukohtade ja võimalike lepituse ruumide kaardistamine Nõuded lepitajatele, taustakontroll. Koolituse läbiviimine Vabatahtliku tööks ebasobivad 3 3 9 ei taga lepitajaks saamist. Järelevalve, hindamine läbi isikud kogu protsessi. Ranged lepingu lõpetamise tingimused. Erinevate meediakanalite kasutamine. Infopäevad. Ei ole piisavalt vabatahtlikke 4 2 8 Partnerite kaudu info levitamine (politsei, prokuratuur, lepitajaid KOV, NTK jne) Riskikategooriad: A. Tehnilised riskid, mis takistavad projektitegevuste elluviimist (ligipääsu puudumine sihtrühmadele/andmetele, valitud meetodi sobimatus, sõltuvus kolmandast osapoolest, eeltingimused täitmine jne); B. Finantseerimise/maksetega seonduvad riskid; C. Projekti juhtimisalased riskid; D. Õiguslikud/seadusandlikud riskid; E. Väliskeskkonnast tulenevad riskid. Mõju hindamise skaala 1-4: 1 = tähtsusetu mõju (teised tööd/tegevused on piiratud/segatud ja venivad) 2 = vähene mõju (tegevuse väljundi saavutamine hilineb) 3 = oluline, aga kontrollitav mõju (tulemuse saavutamine ohustatud või strateegiline eesmärk hilinenud) 4 = kahjustav mõju (strateegiline eesmärk jääb saavutamata) Tõenäosuse skaala 1-4: 1 = üliharv 2 = vähetõenäoline 3 = tõenäoline 4 = väga tõenäoline / vältimatu Riski ASTE (mõju x tõenäosus): 1-2 = väheoluline risk 3-6 = madal risk 7-11 = tingimuslik risk 12-16 = kriitiline risk 26 8. Lisad 1. Projekti detailne eelarve 2. Projekti partnerluslepingud Annex 1: Agreed activities and budget for their implementation Under the partnership agreement No. 4-7/ …, the Project Partner is responsible for the following activities: 1) Ensure the availability of experts to advise the Estonian counterparts and the Project Promoter on the best practices in mediation, especially with regard to juveniles; 2) Support the Project Promoter in organising at least 2 (two) study visits to Norway for Estonian youth justice specialists with the aim of learning best practice examples from Norway; a. Preliminary timeframe for study visits: April and September 2020; b. Up to 10 people per study visit; c. To cover the following topics: mediation and other juvenile justice practices used in Norway, cooperation with other services, referral mechanisms to mediation, main challenges in providing mediation and ways of overcoming them. 3) Attend as key note speakers at the Restorative Justice Week seminars in November 2020 and November 2021 organised by the Project Promoter in Estonia in order to raise awareness about best practices in mediation; 4) Take part in 3 (three) train-the-trainers trainings to teach Estonian specialists practices they could, in turn, teach their colleagues. a. Preliminary timeframe for trainings: June and October 2020, February 2021; b. Up to 12 people per training; c. To cover the following topics: principles of restorative justice and mediation, methods of mediation, possible training methodology to be used by new trainers. All costs incurred by the Project Partner will be covered under the current partnership agreement. Total budget for the activities implemented by the Project Partner shall not exceed 30,000 EUR and additional 720 EUR for indirect costs as specified in Annex II. Project Promoter: Project Partner: Ministry of Justice of the Republic of Estonia Konfliktrådet Tõnis Saar Christine Wilberg Secretary General Director _________________________ _________________________ /signature/ /signature/ Date: _______________ Date: _________________ 5.1 Template for the PDP cost (budget) Programme: LOCALDEV Project title: Establishing a specialised juvenile justice system [number] Project Promoter: Ministry of Justice Total project cost: 4 704 982 € Project grant rate: 85% Project duration: 42 months Number of units Unit price (€) Total cost (€) Unit Type of expenditure Comments/additional information (a) (b) (a) x (b) 1. DIRECT EXPENDITURES - Reg. Art. 8.2 & Art. 8.3 Cooperation with Oslo Police District Two 2-day study visits organised for specialists (mediators, Travel and subsistence police, prosecution, probation, child welfare, youth work PARTNER: Norwegian Mediation Service Study visit 2 5 900 11 800 allowances for staff - Reg. Art. etc.) to teach them about cooperation models and Study visits to Oslo (2x10 specialists from Estonia) 8.3.1.b mediaton services in Norway. Costs covered by project: travel and accommodation. Catering, i.e. coffee, snacks for lunch during study visits (2 x 2-day visits, 10 participants from Estonia in each visit, 5 PARTNER: Norwegian Mediation Service Costs of consumables and Day 4 300 1 200 people from NO side). Cost estimates: 2x coffee break, 1x Catering during study visits to Oslo supplies - Reg. Art. 8.3.1.e lunch snack per day per person = 20 EUR, for 15 people = 300 EUR, total of 4 days. Travel and subsistence Making presentations and providing workshops during PARTNER: Norwegian Mediation Service Seminar 2 1 400 2 800 allowances for staff - Reg. Art. Restorative Justice Week in 2020 and 2021. Costs covered Presenting at seminars in Estonia (2 experts, 2x2 days) 8.3.1.b by project: travel, accommodation, DSA. PARTNER: Norwegian Mediation Service Cost of staff assigned to the Day 4 300 1 200 Fee for presenting and teaching at the seminar. Fee for Norwegian Mediation Service experts per working day project - Reg. Art. 8.3.1.a Costs entailed by other PARTNER: Norwegian Mediation Service contracts awarded by PP for Seminar 2 800 1 600 Providing translation for the seminars. Translation during seminars the purpose of carrying out the project - Reg. Art. 8.3.1.f Basic mediaton training for newcomers, train-the-trainers Travel and subsistence PARTNER: Norwegian Mediation Service training for experienced mediators. 2 days per training, Training 3 1 400 4 200 allowances for staff - Reg. Art. Train-the-trainers course for mediators (2 experts) total of 3 trainings. Costs covered by project: travel, 8.3.1.b accommodation, DSA. PARTNER: Norwegian Mediation Service Cost of staff assigned to the Basic mediaton training for newcomers, train-the-trainers Fee for Norwegian Mediation Service experts per working day (2 Day 12 300 3 600 project - Reg. Art. 8.3.1.a training for experienced mediators. experts) Costs entailed by other PARTNER: Norwegian Mediation Service contracts awarded by PP for Training 3 1 200 3 600 Providing translation for the training. Translation of materials, interpretation during training the purpose of carrying out the project - Reg. Art. 8.3.1.f Total 1: 30 000 2. INDIRECT COSTS - Reg. Art. 8.5 Total 2: 720 TOTAL PDP COST (1 + 2): 30720 Amounts Eligible amounts Cost Type (Normal = T, Type of cost document Cost Outstanding (or (Normal = T, Uniform Financial Item Cost document Date of cost Amount including eligible Another type Expense Issuer of cost document document VAT Total amount Partially paid) Expense rate = ÜM, Total eligible amount source (registry Description Contract number no number document excluding VAT VAT of costs explanation Document = E, Non- Standardized unit price code) Cash = M) = SÜ, Flat rate = KS) <exact name of <amount of <financial <cost <cost <total amount of <amount of <sum of the budget line <name of issuer of <date of cost expense <VAT <cost document <type of cost source <description of <contract 1 document explanation #VALUE! eligible cost of eligible VAT of the other types for the project cost document> document> document amount> type> document> registry financial source> number> number> > cost document> cost document> of costs> cost> excluding VAT> code> <exact name of <amount of <financial <cost <cost <total amount of <amount of <sum of the budget line <name of issuer of <date of cost expense <VAT <cost document <type of cost source <description of <contract 2 document explanation #VALUE! eligible cost of eligible VAT of the other types for the project cost document> document> document amount> type> document> registry financial source> number> number> > cost document> cost document> of costs> cost> excluding VAT> code> <exact name of <amount of <financial <cost <cost <total amount of <amount of <sum of the budget line <name of issuer of <date of cost expense <VAT <cost document <type of cost source <description of <contract 3 document explanation #VALUE! eligible cost of eligible VAT of the other types for the project cost document> document> document amount> type> document> registry financial source> number> number> > cost document> cost document> of costs> cost> excluding VAT> code> Kokku 0,00 0,00 #VALUE! 0,00 0,00 0,00 Contractor Märkused <contract party registration code> <contract party registration code> <contract party registration code> Partnership Agreement for donor partnership projects between MINISTRY OF JUSTICE OF THE REPUBLIC OF ESTONIA Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn Registration number: 70000898 Represented by: Tõnis Saar, Secretary General hereinafter referred to as the “Project Promoter” and KONFLIKTRÅDET Møllergata 16, 0179 Oslo Organisation number: 913 29 433 Represented by: Christine Wilberg, Director hereinafter referred to as the “Project Partner” hereinafter referred to individually as a “Party” and collectively as the “Parties” for the implementation of the Project “Establishment of Specialised Youth Justice Approach” implemented under the EEA/Norwegian Financial Mechanisms 2014-2021 programme "Local Development and Poverty Reduction" 1 PREAMBLE: The EEA and Norway Grants represent the contribution of Iceland and Liechtenstein and Norway to reducing economic and social disparities in Europe and to strengthening bilateral relations with 15 EU member states in Northern, Central and Southern Europe. SUMMARY Being in contact with the criminal justice system can have an impact on a young person’s life. Over-involvement with the juvenile justice system, and ineffective response or inadequate support by the system may increase the likelihood of reoffending, secondary or repeated victimization and exclusion from social and education system. The predefined project of the Estonian Ministry of Justice “Establishment of Specialised Youth Justice Approach” will support a specialized juvenile justice approach in practice to ensure minimal negative effects for youth and support positive development. Within the framework of this cooperation agreement, the aim is to provide consultation and training to Estonian volunteer mediators and their immediate cooperation partners with regard to lay mediation. It is planned to organise 2 study visits for Estonian specialists to Oslo, 2 seminars in the framework of Restorative Justice Week in 2020 and 2021 and train-the-trainers training for experienced mediators. IT IS AGREED AS FOLLOWS: Article 1 – Scope and objectives 1. This Partnership Agreement (hereinafter referred to as the “Agreement”) defines the rights and obligations of the Parties and sets forth the terms and conditions of their cooperation in the implementation of the project “Establishment of Specialised Youth Justice Approach” (hereinafter referred to as the “Project”) as described and defined in Annex I “List of activities”. 2. The Parties shall act in accordance with the legal framework of Norwegian Financial Mechanism 2014-2021, namely with the Regulation on the implementation of the EEA and Norwegian Financial Mechanism 2014-2021 (hereinafter referred to as the “Regulation”). The Parties expressly acknowledge to have access to and to be familiar with the content of the Regulation. 3. Any Annexes to this Agreement constitute an integral part of the Agreement. In case of inconsistencies between the Annexes and the Agreement, the latter shall prevail. 2 Article 2 – Entry into force and duration 1. This Agreement shall enter into force on the date of the last signature by the Parties. The partnership between the Parties in implementing all the activities in Annex I will start as of the date of the signature of the project contract between the Project Promoter and Estonian Ministry of Social Affairs (hereinafter referred to as the “Programme Operator”) for the pre- defined project “Establishment of Specialised Youth Justice Approach”. It shall remain in force until the Project Partner has discharged in full its obligations towards the Project Promoter as defined in this Agreement or until termination of the Agreement as stipulated by this Agreement. Article 3 – Main roles and responsibilities of the Parties 1. The Parties shall take all appropriate and necessary measures to ensure fulfilment of the obligations and objectives arising out of this Agreement. 2. The Parties shall carry out their respective obligations with efficiency, transparency and diligence. They shall keep each other informed about all matters of importance to the overall cooperation and the implementation of the activities to be performed. They shall act in good faith in all matters and shall, at all times, act in the interest of the Programme and the Project. 3. The Parties shall make available sufficient and qualified personnel, which shall carry out their work with the highest professional standard. While carrying out the assignment under this Agreement, the personnel and entities engaged by either Party shall comply with the laws of the respective countries. 4. The Parties shall carry out the project activities as described in Annex I "List of activities" to this agreement. The contents and/or timing of activities contained in Annex I may be subject to change upon agreement between the Parties. 4. Should any of the Parties not have appropriate specialists during the implementation of any of the activities defined in Annex I, they can invite outside specialists/partners which can occur only after the approval of the other Party. 5. Whenever in the performance of their assignments under this Agreement the Parties’ personnel are on the premises of the other Party, or at any other location in the other Party’s country on request of such Party, that Party shall ensure that such premises and locations comply with all applicable national health, safety and environmental laws and standards. The Parties shall take all necessary precautions to prevent the occurrence of any injury to persons or damage to the property of the other Party in connection with the implementation of the Project. Further provisions on safety and other relevant personnel-related issues may be included for specific project activities upon agreement between the Parties. 6. Each Party shall appoint a Project Manager who shall have operational responsibility for the implementation of the Project as well as serve as contact point for all exchanges of communication, documentation and materials between the Parties. Notices related to the Agreement shall be forwarded to the other Party via the contact details specified in the 3 Agreement. Each Party is obliged to immediately inform the other Party about changes in contact details. Article 4 – Rights and obligations of the Project Promoter 1. The Project Promoter is responsible for the overall coordination, management and implementation of the Project in accordance with the regulatory and contractual framework specified herein. It assumes sole responsibility for the successful implementation of the Project towards the Programme Operator. By signing the Agreement, the Project Partner authorises the Project Promoter to represent it in communication with the Programme Operator regarding any issues related to the Project implementation. 2. The Project Promoter undertakes to, inter alia: (a) ensure the correct and timely implementation of the Project’s activities; (b) promptly inform the Project Partner on all circumstances that may have a negative impact on the correct and timely implementation of any of the Project’s activities, and of any event that could lead to a temporary or final discontinuation or any other deviation of the Project; (c) provide the Project Partner with access to all available documents, data, and information in its possession that may be necessary or useful for the Project Partner to fulfil its obligations; in cases where such documents, data and information are not in English, it shall provide an English translation thereof when so requested by the Project Partner; (d) provide the Project Partner with a copy of the signed Project Contract, including any subsequent amendments thereof as of their entry into force; (e) consult the Project Partner before submission of any request for amendment of the Project Contract to the Programme Operator that may affect or be of interest for the Project Partner’s role, rights and obligations hereunder; (f) prepare and submit in a timely manner to the Programme Operator interim project and financial reports in connection with the payment claims, in compliance with the Programme Agreement and the Project Contract so as to meet the payment deadlines towards the Project Partner as stipulated in this Agreement; (g) transfer to the Project Partner’s nominated bank account all payments due by the set deadlines; (h) ensure that the Project Partner promptly receives all assistance it may require for the performance of its tasks. 3. The Project Promoter is not liable for the damages and injuries incurred by the Project Partner, staff of the Project or the target group during the Project implementation, and in such cases the Project Promoter shall not satisfy claims for compensation. 4. In compliance with the requirements in the relevant laws and regulations, the Project Promoter undertakes to ensure security and protection of the personal data and sensitive information received from the Project Partner through its documents 4 Article 5 – Rights and obligations of the Project Partner 1. The Project Partner is responsible for the performance of the activities and tasks assigned to it in accordance with this Agreement and Annex I “List of activities”. 2. In addition to the above obligations, the Project Partner shall: (a) promptly inform the Project Promoter on relevant circumstances that may have an impact on the correctness, timeliness and completeness of its performance; (b) provide the Project Promoter with all information necessary for the preparation of any reports due by the Project Promoter to the Programme Operator within the deadlines and according to the reporting forms set by the Project Promoter; (c) immediately inform the Project Promoter of any cases of suspected or actual fraud, corruption or other illegal activity that come to its attention, at any level or any stage of implementation of the Project; (d) keep all supporting documents regarding the Project, including the incurred expenditure, either in the form of originals or in versions certified to be in conformity with the originals on commonly accepted data carriers, for at least until 31 December 2028; (e) provide timely any bodies carrying out mid-term or ex-post evaluations of the Programme, as well as any monitoring, audits and on the spot verifications on behalf of the Norwegian Financial Mechanism any document or information necessary to assist with the evaluation; (f) effectively participate in promoting the objectives, activities and results of the Financial Mechanism as well as the Donor’s contribution to reducing economic and social disparities in the European Economic Area. Article 6 – Project budget and eligibility of expenditures 1. The detailed total Project budget, the budget share of each Party as well as the allocation of the budget, amongst the activities to be performed by each Party is fixed in Annex II. The budget is based on estimated costs and may be subject to change in agreement between the Parties, upon the approval of the Program Operator. 2. Expenditures incurred by the Project Partner must be in line with the general rules on eligibility of expenditure contained in the Regulation, specifically Chapter 8 thereto. 3. Indirect costs shall be claimed by the application of Article 8.5.1.c – A flat rate of up to 15% of direct eligible staff costs, without there being a requirement for the Programme Operator to perform a calculation to determine the applicable rate. Article 7 – Financial management and payment arrangements 1. Payment of the project grant share to the Project Partner shall primarily take the form of reimbursement of incurred expenditure (interim payments). Secondarily, advance payment 5 may be agreed to between the Parties where it is deemed relevant and necessary for the Project Partner to carry out its obligations. 2. Interim payments shall be paid based on reimbursement claims made by the Project Partner. The Project Partner shall submit its claims for reimbursement in the form of receipted invoices, or alternatively by accounting documents of equivalent probative value, within the following periodical dates: March 1, September 1. The Project Manager shall confirm that the claimed expenditures are in accordance with the principles and rules set forth in this Agreement. 3. Interim payments to the Project Partner shall, subject to Article 7.2, be made within 30 working days from receipt of the Partner's claim. 4. Advance payment to the Project Partner shall be made no later than 10 days of the crediting of the advance payment from the Programme to the Project Promoter’s bank account. 5. All amounts shall be denominated in euro. Conversion from national currencies to euro shall be determined by the valid exchange as recorded by the European Central Bank for the date on which the expenditure was incurred. The exchange rate risk shall be borne by the Project Partner. 6. Project Partner’s expenses necessary in achieving Project goals and related to the activities foreseen in Annex 1 of the Agreement shall be covered by the Project Promoter either directly or through reimbursement of actual costs paid from the Project Partner’s bank account. 7. The bases of the payment to the Project Partner are documents or other relevant data carrier submitted by the Project Partner, which prove the Project Partner’s actually incurred eligible costs. Requests for payment by the Project Partner shall be made using the model enclosed in Annex III. 8. Payments to the Project Partner shall be made to Konfliktrådet’s bank account denominated in euro, identified as follows: Bank name: xxx Address: xxx Account holder: xxx Account number: xxx IBAN: xxx BIC/Swift: xxx 9. Payments shall be deemed to have been made on the date on which the Project Promoter’s account is debited. 6 Article 8 – Proof of expenditure 1. Costs incurred by the Project Partner shall be supported by receipted invoices or alternatively by accounting documents of equivalent probative value according to the acting legislation of the two countries. 2. Proof of expenditure shall be provided by the Project Partner to the Project Promoter to the extent necessary for the Project Promoter to comply with its obligations to the Programme Operator. 3. When required, proof of expenditure shall take the form of receipted invoices. The invoices shall be itemised and verified by the national procedure of the Project Partner, i.e. audit report by a competent public officer in Norway shall be accepted as sufficient proof of expenditure incurred. The reimbursement procedure shall not be subjected to additional requirements imposed by the Project Promoter, e.g. using a template or imposing secondary verification of expenditure. 4. Indirect costs claimed by the application of a flat rate do not need to be supported by accounting documents. Article 9 – Progress and financial reports The Project Partner shall provide the necessary information when asked by the Project Promoter when the latter needs to report to the Programme Operator either technically or financially. The Project Promoter shall by way of this provision ensure that it receives in a timely manner within ten working days all the necessary information to comply with its reporting obligations to the Programme Operator. If this turns out to be impossible for the Project Partner, a new reasonable deadline shall be agreed upon by the Parties. Article 10 – Audits Audits are to be carried out in line with Chapter 11 of the Regulations. Article 11 – Procurement 1. National and EU law on public procurement shall be complied with by the Parties at any level in the implementation of the Project, in line with the Regulations, Article 8.15. 2. The applicable procurement law is the law of the country in which the procurement is being carried out. 7 Article 12 - Conflict of interest 1. The Parties shall take all necessary measures to prevent any situation that could compromise the impartial and objective performance of the Agreement. Such conflict of interests could arise in particular as a result of economic interest, political or national affinity, family or emotional ties, or any other relevant connection or shared interest. Any conflict of interests which could arise during the performance of the Agreement must be notified to the other Party in writing without delay. In the event of such conflict, the Party concerned shall immediately take all necessary steps to resolve it. 2. Each Party reserves the right to verify that such measures are adequate and may require additional measures to be taken, if necessary, within a time limit which it shall set. The Parties shall ensure that their staff, board and directors are not placed in a situation which could give rise to conflict of interests. Each Party shall immediately replace any member of its staff exposed to such a situation. Article 13 – Confidentiality 1. Both Parties and their employed personnel, be this contractually or nominally engaged, shall maintain professional secrecy for the duration of this Agreement and for three years after completion thereof. In this connection, except with the prior written consent of the other Party or when it is required by law, neither Party nor the personnel employed shall at any time communicate to any person or entity any information that may adversely affect the successful implementation of this Agreement. This is without prejudice to any existing obligations to disclose information to the organs of the Council of Europe, the Financial Mechanism Office (FMO), Public Authorities of both the Promoter's country and Partner's country, the Programme Operator, or for auditing purposes. 2. The Parties undertake to preserve the confidentiality of reports, documents and any information exchanged in pursuance of the present Agreement. Article 14 - Intellectual property rights The issue of the intellectual property rights of products prepared during the fulfilment of the project will be resolved according to the national legislations of the two countries. In every specific case, however, if it is necessary, an additional annex to this Agreement will be signed by the Parties. Article 15 –Liability 1. The financial responsibility of the Project Promoter under this Agreement is limited to the activities defined in Annex I and respectively to the amount approved by the Programme (see Annex II – Detailed budget). The Agreement does not provide or imply, directly or indirectly, any responsibility or liability of the Project Promoter for any other claims for 8 damages, loss or injury from a third party, which the Project Partner may sustain in consequence of, or arising out of, the implementation of the Project and the contractual relationship and/or partnerships entered into by the Project Partner for the purpose of the Project. 2. The grant shall be yielded by the Project Promoter and accepted by the Project Partner on the understanding that: a) The grant shall be used and administered in accordance with the financial regulations and other applicable rules and procedures of the Norwegian Financial Mechanism 2014- 2021; b) The Project Promoter and Partner commit themselves only within the limits of their mandate and competence; c) Extraneous factors beyond the control of the two parties may impede the successful implementation of the Project in question. Article 16 – Irregularities 1. Irregularities are defined in accordance with Article 12.2 of the Regulation. 2. In case an irregularity has come to the attention of one Party, that Party shall immediately inform the other Party thereof in writing. 3. In cases where measures to remedy any such irregularity are taken by the competent bodies referred to in Chapter 12 of the Regulation, including measures to recover funds, the Party concerned shall be solely responsible for complying with such measures and returning such funds to the Programme. The Project Partner shall, in such cases, return the recovered funds through the Project Promoter. 4. In the event of force majeure, the Party shall be required to comply with the Agreement as soon as possible. If, due to force majeure circumstances, the fulfilment of the obligations arising from the Party's Agreement is prevented for more than 2 (two) consecutive months, the Parties may terminate the Agreement. Article 17 – Suspension of payments and reimbursement 1. In cases where a decision to suspend payments and/or request reimbursement from the Project Promoter is taken by the Programme Operator, the National Focal Point or the Donor State(s), the Project Partner shall take such measures as are necessary to comply with the decision. 2. For the purposes of the previous paragraph, the Project Promoter shall, without delay, submit a copy of the decision referred to in the previous paragraph to the Project Partner. 9 Article 18 – Termination 1. Either Party may terminate this Agreement in the event of a breach by the other Party of its obligations by serving a three month written notice and without being required to pay compensation. 3. Furthermore, in case of termination of the Project Contract for any reason whatsoever, the Project Promoter may terminate this Agreement with immediate effect. 4. Each Party may suspend the implementation of all or part of project activities specified under Annex I with immediate effect, if circumstances (chiefly force majeure) make it too difficult or dangerous to continue. The suspending Party shall inform the other with a five- day notice and provide all the necessary details. If the unpredicted conditions are no longer valid, the two Parties will attempt at resuming the implementation of the project by exchange of letters. 5. In case of termination of the present Agreement, the Project Partner shall reimburse the balance of the grant, in the amount not used for the execution of the project, nor committed for expenses from which the Project Partner cannot reasonably disengage itself. Project Partner has the right to receive only part of the financing covering eligible costs for already implemented activities, the costs incurred after expiration of the Agreement are not covered. Article 19 - Assignment 1. Neither Party shall have the right to transfer their rights and obligations under this Agreement without the prior consent of the other Party. 2. The Parties acknowledge that all assignment of rights and obligations under this Agreement is dependent upon the Programme Operator’s prior consent in accordance with the provisions of the Project Contract. 3. In case of cooperation with third parties including subcontractors, the Project Partner shall remain solely responsible to the Project Promoter concerning compliance with its obligations set out in this Agreement. Article 20 – Amendments 1. Any amendment to this Agreement, including its Annexes, shall be the subject of a written agreement concluded by the Parties. The proposal for the annexes will be prepared by the Party that has initiated the amendment. Article 21 – Severability 1. If any provision of this Agreement (or part of any provision) is found by any court, tribunal or other authority of competent jurisdiction to be invalid, illegal or unenforceable, 10 that provision or part-provision shall, to the extent required, be deemed not to form part of the Agreement, and the validity and enforceability of the other provisions of the Agreement shall not be affected. 2. If a provision of this Agreement (or part of any provision) is found illegal, invalid or unenforceable, the Parties shall negotiate in good faith to amend such provision such that, as amended, it is legal, valid and enforceable and, to the greatest extent possible, achieves the Parties’ original intent. Article 22 – Notices and language 1. All notices and other communications between the Parties shall be made in writing and be sent to the following addresses: For the Project Promoter: Ministry of Justice of the Republic of Estonia Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn, Estonia Main contact: Laidi Surva, Project Manager of the Criminal Policy Department of the Ministry of Justice (phone: +372 620 8160, e-mail: [email protected]) For the Project Partner: Konfliktrådet Møllergata 16, 0179 Oslo, Norway Main contact: xxx, xxx, (phone: +47 xxx, e-mail: xxx) 2. The language governing the execution of this Agreement is English. All documents, notices and other communications foreseen in the framework of this Agreement shall be in English. Article 23 – Governing law and settlement of disputes 1. The construction, validity and performance of this Agreement shall be governed by the national legislations of the Project Promoter and Project Partner. 2. Any dispute relating to the conclusion, validity, interpretation or performance of this Agreement shall be resolved amicably through consultation between the Parties. The Financial Mechanism Office (FMO) should be consulted in case of a dispute before the Parties seek to resolve the dispute through judicial proceedings. 11 3. In case the Parties do not agree on a certain dispute, the latter will be resolved following the judicial proceedings. The following appendices are attached to the Agreement upon signing:  Annex I: Agreed activities;  Annex II: Detailed budget;  Annex III: Import form for cost statements. This Agreement has been prepared in three originals, of which each Party has received one and one for the Programme Operator. For the Project Promoter For the Project Partner Signed in……………… on …………. Signed in………… on ………… TÕNIS SAAR CHRISTINE WILBERG SECRETARY GENERAL DIRECTOR 12 Lisa 1: Kokkulepitud tegevused 1.1.1. Tegevuse elluviijad ja nende kvalifikatsioon Tegevusi viib ellu Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi ja ennetusteenuste osakond. Sotsiaalkindlustusamet vastutab Eesti lepituste läbiviimise eest ja korraldab ohvriabi teenust üle-Eesti. 1.1.2. Sihtgrupid Noored õigusrikkujad (õigusvastase teo toimepannud isikud), kahju kannatanud isikud, ohvriabi töötajad, vabatahtlikud, koostööpartnerid (politsei, prokuratuur, KOV, koolid, lapsevanemad). 1.1.3. Saavutatavad tulemused Koolitatud on vähemalt 70 vabatahtliku lepitajat ja aastas viiakse vabatahtlike poolt läbi vähemalt 100 lepitust. Tegevuse algus- Tegevus koos peamiste etappidega ja lõppkuupäev Vabatahtlike värbamine (sh infomaterjalid, -päevad, koostöökohtumised) 11/2019 – 12/2019 08/2020 – 09/2020 Konverents/infopäev sihtgruppidele 01/2020 Lepitajate koolitus 01/2020 12/2020 Lepituste läbiviimine 02/2020 – 12/2021 Lepitajate nõustamine ning töötoad 02/2020 – 12/2021 Programme: EE LOCALDEV Project title: Establishing a specialised juvenile justice system [number] PDP1 Project Promoter: Ministry of Justice Total project cost: 4 704 982 € Project grant rate: 85% Project duration: 42 months Number of units Unit price (€) Total cost (€) Unit Type of expenditure Comments/additional information (a) (b) (a) x (b) 1. DIRECT EXPENDITURES - Reg. Art. 8.2 & Art. 8.3 Establishing a volunteer-based medation service PARTNER: Social Insurance Board Cost of staff assigned to the Cost of staff for developing the volunteer mediator system. Month 32 2 676 85 632 Project manager for the volunteer mediators system project - Reg. Art. 8.3.1.a Costs incurred by Social Insurance Board. Project administrator is responsible for the administration PARTNER: Social Insurance Board Cost of staff assigned to the of the volunteer mediators system (incl procurement, Project administrator for the volunteer mediators system (part-time Month 32 669 21 408 project - Reg. Art. 8.3.1.a project documentation, technical support for event 25%) organizing etc). Costs incurred by Social Insurance Board. PARTNER: Social Insurance Board Cost of staff assigned to the Cost of staff for coordinating volunteer mentors. Costs Month 32 2 275 72 800 Coordinator for volunteer mediators project - Reg. Art. 8.3.1.a incurred by Social Insurance Board. Costs entailed by other PARTNER: Social Insurance Board contracts awarded by PP for Training costs, including trainer fees, rent, catering, training Training 2 13 101 26 202 Volunteer mediator training (incl materials) the purpose of carrying out materials. Costs incurred by Social Insurance Board. the project - Reg. Art. 8.3.1.f Costs entailed by other Costs for rent, trainer fees, communication materials. At PARTNER: Social Insurance Board contracts awarded by PP for Seminar 4 800 3 200 least two seminars will be organised. Costs incurred by Awareness raising seminars and materials for volunteer mediation the purpose of carrying out Social Insurance Board. the project - Reg. Art. 8.3.1.f PARTNER: Social Insurance Board Costs of consumables and Fees to cover costs for each mediation, e.g. transportation, Case 300 15 4 500 Costs covered per mediation case supplies - Reg. Art. 8.3.1.e materials. Costs incurred by Social Insurance Board. Costs entailed by other Costs for services (supervision, mentoring). Cost is PARTNER: Social Insurance Board contracts awarded by PP for Session 5 900 4 500 calculated for appr. 100 hours of mentoring. Costs incurred Volunteer mediator supervision and mentoring the purpose of carrying out by Social Insurance Board. the project - Reg. Art. 8.3.1.f Total 1: 218 242 2. INDIRECT COSTS - Reg. Art. 8.5 Total 2: 26 975 According to Art. 8.5.1 c. TOTAL PDP COST (1 + 2): 245 217 Summad Abikõlblikud summad Kuludokumendi liik Kulu tüüp (Tavaline = T, Ühtne (Tavaline=T, Tasumata määr = ÜM, Kuludokumendi Kuludokumendi Kuludokume Summa (või osaliselt tasutud) Abikõlblik summa sh abikõlblik Teist tüüpi Finantsallikas Jrk nr Kulukoht Kuludokumendi väljastaja Käibemaks Summa kokku Standardiseeritud Kirjeldus Lepingu number number kuupäev ndi selgitus käibemaksuta kuludokumendi kokku käibemaks kulud (registri kood) ühikuhind = SÜ, alusel=E, Kindasummalised = Mitterahaline=M) KS) <teist <projekti eelarve <kuludoku <kuludokumendi <kuludokumendi <kuludokumendi <kuludokumendi <kuludokume <kuludokume <käibemaksu <kuludokumendi <kuludokumendi tüüpi <finantsallika <finantsallika <lepingu 1 kulukoha täpne mendi summa #VALUE! abikõlblik summa abikõlbliku KM väljastaja nimi> ndi number> ndi kuupäev> summa> tüüp> liik> kulude registrikood> kirjeldus> number> nimetus> selgitus> käibemaksuta> kokku> summa> summa> <teist <projekti eelarve <kuludoku <kuludokumendi <kuludokumendi <kuludokumendi <kuludokumendi <kuludokume <kuludokume <käibemaksu <kuludokumendi <kuludokumendi tüüpi <finantsallika <finantsallika <lepingu 2 kulukoha täpne mendi summa #VALUE! abikõlblik summa abikõlbliku KM väljastaja nimi> ndi number> ndi kuupäev> summa> tüüp> liik> kulude registrikood> kirjeldus> number> nimetus> selgitus> käibemaksuta> kokku> summa> summa> <teist <projekti eelarve <kuludoku <kuludokumendi <kuludokumendi <kuludokumendi <kuludokumendi <kuludokume <kuludokume <käibemaksu <kuludokumendi <kuludokumendi tüüpi <finantsallika <finantsallika <lepingu 3 kulukoha täpne mendi summa #VALUE! abikõlblik summa abikõlbliku KM väljastaja nimi> ndi number> ndi kuupäev> summa> tüüp> liik> kulude registrikood> kirjeldus> number> nimetus> selgitus> käibemaksuta> kokku> summa> summa> <teist <projekti eelarve <kuludoku <kuludokumendi <kuludokumendi <kuludokumendi <kuludokumendi <kuludokume <kuludokume <käibemaksu <kuludokumendi <kuludokumendi tüüpi <finantsallika <finantsallika <lepingu 4 kulukoha täpne mendi summa #VALUE! abikõlblik summa abikõlbliku KM väljastaja nimi> ndi number> ndi kuupäev> summa> tüüp> liik> kulude registrikood> kirjeldus> number> nimetus> selgitus> käibemaksuta> kokku> summa> summa> Kokku 0,00 0,00 #VALUE! 0,00 0,00 0,00 Lepingu osapool Märkused <lepingu osapoole reg.kood> <lepingu osapoole reg.kood> <lepingu osapoole reg.kood> <lepingu osapoole reg.kood> PARTNERLUSLEPE NR 4-7/ … Justiitsministeerium, registrikood: 70000898, aadress: Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn, keda seaduse ja põhimääruse alusel esindab kantsler Tõnis Saar, (edaspidi Projekti Elluviija), teiselt poolt, … /Projekti Partner/, registrikood: …, aadress: …, keda /volikiri/põhikiri/ alusel esindab /vastutava isiku nimi ja ametikoht /, (edaspidi Partner), teiselt poolt, edaspidi koos kui Pooled, on sõlminud partnerlusleppe (edaspidi Lepe) projekti „Alaealiste erikohtlemise süsteemi loomine“ Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra finantsmehhanismi 2014-2021 programmi „Local Development and Poverty Reduction“ raames ning on selleks leppinud kokku järgnevas: 1. Leppe eesmärk ja sisu 1.1. Lepe sõlmitakse projekti „Alaealiste erikohtlemise süsteemi loomine“ (edaspidi Projekt) eesmärkide täitmiseks. Leppega reguleeritakse Poolte kohustused Projekti raames ning Projektiga seonduvate kulude finantseerimise kord. 1.2. Projekti Elluviija ja Partner nõustuvad viima koostöös ellu Projekti, mida rahastatakse Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi 2014-2021 programmi „Local Development and Poverty Reduction“ vahenditest. Projekt viiakse ellu vastavalt Projekti Elluviija ja programmioperaatori Sotsiaalministeeriumi vahel sõlmitud lepingule. 1.3. Partner vastutab Projekti elluviimise eest tegevuste ja eelarve osas, mis on Projekti Elluviija ja Partneri vahel kokku lepitud. Kokkulepitud tegevused ning eelarve nende elluviimiseks on kirjeldatud Leppe lisades 1 ja 2. 2. Tähtajad 2.1. Partneri tegevused viiakse ellu ja nende tegevuste kulud on abikõlblikud alates … /kuupäev/ kuni … /kuupäev/. 2.2. Lepe jõustub Projekti Elluviija ja Sotsiaalministeeriumi vahelise lepingu allkirjastamise hetkel ning kehtib mõlema Poole poolt käesolevast Lepingust tulenevate kohustuste täieliku täitmiseni või Poolte vahelise kokkuleppe tulemusena Leppe lõpetamiseni. 3. Projektitoetus 3.1. Partneri poolt elluviidavate tegevustega kaasnevad kulud on kokku 245 217 EUR. Kulud, mille katmises Projekti eelarvest on kokku lepitud, sh üldkulud ja nende arvestamise alused, on kirjeldatud Leppe lisas 2. 3.2. Partneri tegevuste elluviimisega kaasnevad kulud kaetakse kuni 245 217 EUR ulatuses, mis moodustab 100 % Leppe punktis 3.1 nimetatud summast. 3.3. Partneril ei ole õigust kasutada Projekti elluviimiseks eraldatud toetust tulu saamiseks ei otseselt ega kaudselt. 4. Kulude katmine 4.1. Partneri kulud kaetakse Partneri pangakontolt tehtud tegelike kulude kompenseerimisena. 1 4.2. Partnerile tehtava makse aluseks on dokumendid või muu asjakohane andmekandja, millega Partner tõendab tegelikke abikõlblikke kulusid. 4.3. Partnerile projekti elluviimisega kaasnevad kaudsed kulud (üldkulud) hüvitatakse ühtse kindla määrana, mis on 15% abikõlblikest Partneri projekti otsestest sisutegevuse personalikuludest. 4.4. Projekti Elluviija teeb maksed Partneri arveldusarvele … /a/a number, pank, SWIFT/. 4.5. Projekti Elluviijal on õigus makset kinni hoida või vähendada, kui Partneri poolt esitatud ja kulu tõendavad dokumendid ei ole korrektselt vormistatud või sisaldavad vastuolulist informatsiooni. 4.6. Projekti Elluviija teeb maksed Partnerile eurodes. 4.7. Kui Partneri kulud on tehtud välisvaluutas, arvestatakse need kulud eurodesse Euroopa Komisjoni igakuise raamatupidamise valuutakursi1 alusel selle kuu kohta, mil Partner kulu tõendavad dokumendid Projekti Elluviijale esitas. 5. Abikõlblikud kulud ja nende kajastamine 5.1. Abikõlblikud on kulud, mis: 5.1.1 on seotud Projekti eesmärgiga ning Projekti eelarvesse arvestatud (vastavalt Lisale 2); 5.1.2 tekivad abikõlblikkuse perioodil; 5.1.3 on proportsionaalsed, Projekti elluviimiseks vajalikud, põhjendatud ja majanduslikult otstarbekad, kooskõlas säästlikkuse, tulemuslikkuse ja tõhususe põhimõtetega; 5.1.4 on reaalselt tasutud abikõlblikkuse perioodil ning erandkorras kulud, mille kohta on arve esitatud abikõlblikkuse perioodi viimasel kuul ja kulu on tasutud 30 päeva jooksul peale abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäeva ning kajastatud Projekti Elluviijale Projekti aruandes; 5.1.5 kajastatud Partneri raamatupidamises ja teistest kuludest eristatavad, tõestatavad ning originaaldokumentidega tõendatavad; 5.1.6 vastavad kohaldatavate maksu- ja sotsiaalõigusaktide nõuetele. 5.2. Abikõlblikud ei ole kulud 5.2.1 mis on tekkinud tehingutes, mis võivad mõjutada Partneri enda, juhtorgani liikme, mõlema lähisugulaste või -hõimlaste ja nendega seotud juriidiliste isikute majandushuve; 5.2.2 osas, mis on kaetud muudest vahenditest. 5.3. Projekti Elluviija võib lugeda Partneri kulu mitteabikõlblikuks ja keelduda seda kas osaliselt või tervenisti katmast, kui Partner on rikkunud Lepet või eiranud seaduste või muude regulatsioonide nõudeid. 5.4. Partneri kulud punktis 3.2 nimetatud ulatuses kajastatakse Projekti Elluviija raamatupidamises ning need kaetakse projekti toetusest, nagu sätestatud käesoleva Leppe punktis 3.2. 6. Partneri õigused ja kohustused 6.1. Partner vastutab Lisas 1 loetletud tegevuste elluviimise eest. 6.2. Partneril ei ole õigust delegeerida käesoleva Leppega sätestatud õigusi ja kohustusi ilma Projekti Elluviija eelneva kirjaliku loata. 6.3. Juhul kui Partner hangib teenuseid, mis toetavad käesoleva Leppe elluviimist, või teeb selleks koostööd kolmandate osapooltega, vastutab Partner ainuisikuliselt käesoleva Leppega Projekti Elluviija ees võetud kohustuste täitmise eest. 6.4. Koostöö kolmandate osapooltega, sh hangete läbiviimine peab olema kooskõlas Euroopa Liidu ja siseriiklike hankemenetluse regulatsioonidega. 6.5. Partner võtab otsuste tegemisel ja tegevuste läbiviimisel arvesse: 1 http://ec.europa.eu/budget/contracts_grants/info_contracts/inforeuro/index_en.cfm 2 6.5.1 hea valitsemise, keskkonnasäästlikkuse ja soolise võrdõiguslikkuse põhimõtteid; 6.5.2 seadustest tulenevaid hankereegleid, hea majandamise, läbipaistvuse, kulu tõhususe, õiglase konkurentsi ning toetuse efektiivse kasutamise põhimõtteid; 6.5.3 Finantsmehhanismide Kantselei ja Sotsiaalministeeriumi poolt kirja pandud ja avalikustatud Projektist teavitamise reegleid 2. 6.6. Partner peab vältima igal võimalikul moel huvide konflikti kaasa toovaid tehinguid. 6.7. Partneril on õigus Projekti tulemustele, sh intellektuaalsele omandile, mida tal on õigus kasutada Projekti eesmärgist ning elluviimisest lähtuvalt. 6.8. Partner annab Projekti Elluviijale Projekti aruannete koostamiseks ja nende esitamiseks õigeaegselt ning kokkulepitud vormis vajalikku informatsiooni. Partner vastutab informatsiooni korrektsuse ja õigsuse eest. 6.9. Partner säilitab kõik Projekti elluviimisega seotud dokumendid vähemalt kuni 31.12.2028. 7. Projekti Elluviija õigused ja kohustused 7.1. Projekti Elluviija vastutab Projekti elluviimise ja majandamise eest vastavalt Sotsiaalministeeriumiga sõlmitud lepingule toetuse kasutamiseks. 7.2. Projekti Elluviija ei ole vastutav Partnerite, projektimeeskonna või sihtrühmade poolt tehtud kahju eest ning sellise kahju korral ei ole Projekti Elluviijal õigust rahuldada kahjunõudeid. 7.3. Projekti Elluviijal on volitused esindada Partnerit suhtlemisel Sotsiaalministeeriumiga Projekti elluviimist puudutavates küsimustes. 7.4. Projekti Elluviija informeerib Partnerit õigeaegselt kõigist Projekti elluviimist puudutavatest asjaoludest, sh konsulteerib Partneriga Projekti võimaliku muutmisega seonduvat. 7.5. Projekti Elluviija valmistab ette ja esitab Sotsiaalministeeriumile õigeaegselt vormikohased Projekti elluviimise aruanded. 7.6. Projekti Elluviija kohustub kaitsma Partnerilt saadud delikaatseid isikuandmeid vastavalt õigusaktides kehtestatud nõuetele. 8. Poolte vastutus ja vääramatu jõud 8.1. Pooled ja nende palgatud töötajad hoiavad ametisaladust käesoleva lepingu kehtivuse ajal ja kolm aastat pärast selle sõlmimist. Kumbki Pool ei edasta kolmandatele isikutele teavet, mis võib kahjustada Leppe edukat rakendamist, välja arvatud teise Poole eelneval kirjalikul nõusolekul või kui see on seadusega nõutud. See ei piira olemasolevaid kohustusi avaldada teavet Euroopa Nõukogu organitele, Finantsmehhanismide Kantselei, Projekti Elluviija riigi ja partnerriigi ametiasutustele, Programmioperaatorile ega auditeerimise eesmärgil. 8.2. Pooled kohustuvad hoidma Leppe kohaselt vahetatud aruannete, dokumentide ja igasuguse teabe konfidentsiaalsust. 8.3. Pool on kohustatud hüvitama teisele Poolele Leppe täitmata jätmise või mittekohase täitmisega põhjustatud kahju. 8.4. Leppest tulenevate kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmise korral on Projekti Elluviijal õigus nõuda Partnerilt kogu Projekti rakendamiseks antud toetuse või selle osalist tagastamist. 8.5. Leppest tulenevate kohustuste täitmata jätmist või mittekohase täitmist ei loeta Leppe rikkumiseks, kui selle põhjuseks oli vääramatu jõud. Vääramatu jõuna käsitavad Pooled võlaõigusseaduse § 103 lõikes 2 nimetatud asjaolusid. Vääramatu jõu asjaolude äralangemisel peab Pool asuma Lepet täitma esimesel võimalusel. Kui vääramatu jõu 2 https://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/sisekomm/communication_and_design_manual_nor_eea_2014-2021.pdf 3 asjaolude tõttu on Poole Leppest tulenevate kohustuste täitmine takistatud enam kui 2 (kaks) kalendrikuud järjest, võivad Pooled Leppe lõpetada. 8.6. Pool, kelle tegevus Leppest tulenevate kohustuste täitmisel on takistatud vääramatu jõu asjaolude tõttu, on kohustatud sellest esimesel võimalusel teisele Poolele kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teatama. 9. Teadete edastamine ja volitatud esindajad 9.1. Teadete edastamine toimub üldjuhul telefoni või e-posti teel eesti keeles. Juhul kui teate edastamisel on olulised õiguslikud tagajärjed, peavad teisele Poolele edastatavad teated olema edastatud kirjalikus vormis, muuhulgas näiteks Poolte Leppe lõpetamise avaldused, samuti Poole nõue teisele Poolele, mis esitatakse tulenevalt Leppe rikkumisest jms. Kirjaliku vormiga on võrdsustatud digitaalselt allkirjastatud vorm. 9.2. Leppega seotud teated edastatakse teisele Poolele Leppes märgitud kontaktandmetel. Kontaktandmete muutusest on Pool kohustatud koheselt informeerima teist Poolt. 9.3. Projekti Elluviija esindajaks Leppe täitmisel tekkida võivate probleemide lahendamisel ning Leppe täitmise kontrollimisel on Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna projektijuht Laidi Surva (telefon 620 8160, e-post [email protected]). 9.4. Partneri esindajaks Leppe täitmisel tekkida võivate probleemide lahendamisel ning Leppe täitmise kontrollimisel on … /nimi/ (telefon …, e-post …). 10. Auditid ja kohakülastused 10.1. Pooled on teadlikud, et Sotsiaalministeeriumil, Rahandusministeeriumil ja Doonorite esindajatel on õigus viia läbi auditeid ning kohakülastusi Projekti elluviimisperioodil ning seitsme aasta jooksul peale Projekti lõpparuande heakskiitmist. 10.2. Partner tagab, et sellistel juhtudel on audiitoritele tagatud ligipääs Projekti elluviimist puudutavale dokumentatsioonile, sh informatsioonisüsteemidele, andmebaasidele ja originaaldokumentidele. 10.3. Kui Norra finantsmehhanismi 2014-2021 programmi elluviimisega seotud institutsioon või selleks volitatud isik viib läbi Sotsiaalministeeriumi hindamist, võimaldab Partner hindamise läbiviijale ligipääsu hindamiseks vajalikele dokumentidele ja informatsioonile. 11. Partnerilt toetuse tagasinõudmise alused 11.1. Projekti Elluviija võib Partnerilt toetuse osaliselt või täielikult tagasi nõuda, kui 9.1.1 ilmneb, et Partner on toetust kasutatud mitteabikõlblike kulude hüvitamiseks; 9.1.2 Partner ei ole kasutatud toetust ettenähtud korras ja tingimustel; 9.1.3 ilmneb, et projekti eesmärgi saavutamiseks kavandatud tulemusi ei saavutata; 9.1.4 Partner ei ole täitnud partnerlusleppes või toetuse andmist ja kasutamist reguleerivates alusdokumentides talle pandud kohustusi; 9.1.5 auditi käigus tuvastatakse, et Partner on teinud mitteabikõlblikuks tunnistatud kulusid. 11.2. Norra Välisministeerium kontrollib kulude abikõlblikkust ja langetab abikõlblikkuse osas lõpliku otsuse. Partner vastutab tema poolt teostatud kulude abikõlblikkuse eest ning abikõlbmatuks osutunud projektitoetuse tagastamise eest Norra Välisministeeriumile. 12. Leppe muutmine ja lõpetamine 12.1. Pooltel on õigus algatada Leppe muutmine. Väljapakutud muudatusest keeldudes tuleb otsust põhjendada või selgitada, millist täiendavat informatsiooni oleks vaja ettepaneku täiustamiseks. Leppe muudatused jõustuvad mõlema Poole allkirjastamisel. 4 12.2. Pooltel on õigus Lepe lõpetada, saates teisele poolele kirjaliku teate ühes põhjendusega vähemalt 20 tööpäeva ette. Sellisel juhul on Partneril õigus saada osa rahastamisest, kuid vaid nende kulude katteks, mis on seotud juba elluviidud tegevustega. Partneril ei ole õigust peale Leppe lõppemist tekkinud kulude katmiseks. 13. Vaidluste lahendamine 13.1. Leppe täitmisel tekkinud vaidlused lahendatakse eelkõige vastastikusel mõistmisel põhinevate ja avalikke huve arvestavate läbirääkimiste teel. Pooled lähtuvad heast tahtest, eeldades, et Pooled peavad silmas ühist eesmärki tagada Projekti tulemuslik ja nõuetekohane elluviimine ning Leppe täitmisel ei ole kummalgi Poolel soovi teise Poole kahjustamiseks. 13.2. kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse erimeelsused õigusaktidega ettenähtud korras. 14. Lõppsätted 14.1. Leping allkirjastatakse digitaalselt. Allkirjastatud Lepingu väljatrüki juurde lisatakse digitaalallkirjade kinnitusleht. 14.2. Leppe juurde kuuluvad allkirjastamisel järgnevad lisad: 14.2.1. Lisa 1: Kokkulepitud tegevused; 14.2.2. Lisa 2: Eelarve; 14.2.3. Lisa 3: Kuludokumentide impordi vorm. Projekti Elluviija: Partner: Justiitsministeerium Organisatsioon Tõnis Saar Allkirjastaja nimi Kantsler Allkirjastaja ametikoht /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ 5 5.1 Template for the PDP cost (budget) Programme: EE LOCALDEV Project title: Establishing a specialised juvenile justice system [number] PDP1 Project Promoter: Ministry of Justice Total project cost: 4 704 982 € Project grant rate: 85% Project duration: 42 months Number of units Unit price (€) Total cost (€) Unit Type of expenditure Comments/additional information (a) (b) (a) x (b) Project management Month 42 3 400 142 800 Cost of staff assigned to the Project manager is responsible for the overall Project manager project - Reg. Art. 8.3.1.a management of the project. Project administrator is responsible for the administration Month 42 1 500 63 000 Cost of staff assigned to the Project administrator (part-time 50%) of terms of referencesfor all procurement and contracts project - Reg. Art. 8.3.1.a related to outputs 1-4. Project assistant is responsible for the day-to-day activities for events, trainings, study visits etc., incl. Month 42 735 30 870 Cost of staff assigned to the Project assistant (part-time 40%) ordering tickets, booking rooms, accommodation, catering project - Reg. Art. 8.3.1.a etc. S/he is also resonsible for collecting relevant travel documents for reporting reasons. Up to 6 duty trips related to project management per Travel and subsistence year total. Cost per travel appr. 1400 EUR, incl. travel, Person 25 1 400 35 000 Travel costs related to project management allowances for staff - Reg. accommodation, per diem, possible registration fees for Art. 8.3.1.b events, if necessary. Travel costs are related to project management. Costs entailed by other Seminars that support the smooth running of the project Seminar 14 500 7 000 contracts awarded by PP for Project progress roundtables and updated overview of project progress by all relevant the purpose of carrying out partners. Costs to cover travel, catering, materials etc. the project - Reg. Art. 8.3.1.f Three 2-day study visits organised for specialists (police, Travel and subsistence prosecution, probation, child welfare, youth work etc.) to PARTNER: Oslo Police District Study visit 3 6 000 18 000 allowances for staff - Reg. teach them about cooperation models and interview Study visits to Oslo (3x8 specialists from Estonia) Art. 8.3.1.b techniques used by Oslo Police District. Costs covered by project: travel and accommodation. Catering, i.e. coffee, snacks for lunch during study visits (3 x 2-day visits, 10 participants from Estonia in each visit, 5 PARTNER: Oslo Police District Day 6 300 1800 Costs of consumables and people from NO side). Cost estimates: 2x coffee break, 1x Catering during study visits to Oslo supplies - Reg. Art. 8.3.1.e lunch snack per day per person = 20 EUR, for 15 people = 300 EUR, total of 6 days. Presenting at seminars organised for specialists (police, prosecution, probation, child welfare, youth work etc.) to Travel and subsistence PARTNER: Oslo Police District Seminar 3 1 500 4 500 teach them about cooperation models used in Oslo. allowances for staff - Reg. Presenting at seminars in Estonia (2 experts from Oslo, 3x2 days) Training poloce officers on interview techniques used by Art. 8.3.1.b Oslo Police District (effective conversation with youth). Costs covered by project: travel, accommodation, DSA. PARTNER: Oslo Police District Day 6 300 1 800 Cost of staff assigned to the Fee for Oslo Police District experts for seminars (2 experts per Fee for presenting and teaching at the seminar. project - Reg. Art. 8.3.1.a working day) Costs entailed by other PARTNER: Oslo Police District Seminar 3 1 300 3 900 contracts awarded by PP for Providing translation at the seminars. Translation of materials, interpretation during seminars (3 in total) the purpose of carrying out the project - Reg. Art. 8.3.1.f Two 2-day study visits organised for specialists Travel and subsistence (mediators, police, prosecution, probation, child welfare, PARTNER: Norwegian Mediation Service Study visit 2 5 900 11 800 allowances for staff - Reg. youth work etc.) to teach them about cooperation models Study visits to Oslo (2x8 specialists from Estonia) Art. 8.3.1.b and mediaton services in Norway. Costs covered by project: travel and accommodation. Catering, i.e. coffee, snacks for lunch during study visits (2 x 2-day visits, 10 participants from Estonia in each visit, 5 PARTNER: Norwegian Mediation Service Day 4 300 1 200 Costs of consumables and people from NO side). Cost estimates: 2x coffee break, 1x Catering during study visits to Oslo supplies - Reg. Art. 8.3.1.e lunch snack per day per person = 20 EUR, for 15 people = 300 EUR, total of 4 days. Travel and subsistence Making presentations and providing workshops during PARTNER: Norwegian Mediation Service Seminar 2 1 400 2 800 allowances for staff - Reg. Restorative Justice Week in 2020 and 2021. Costs covered Presenting at seminars in Estonia (2 experts, 2x2 days) Art. 8.3.1.b by project: travel, accommodation, DSA. PARTNER: Norwegian Mediation Service Day 4 300 1 200 Cost of staff assigned to the Fee for presenting and teaching at the seminar. Fee for Norwegian Mediation Service experts per working day project - Reg. Art. 8.3.1.a Costs entailed by other PARTNER: Norwegian Mediation Service Seminar 2 800 1 600 contracts awarded by PP for Providing translation for the seminars. Translation during seminars the purpose of carrying out the project - Reg. Art. 8.3.1.f Basic mediaton training for newcomers, train-the-trainers Travel and subsistence PARTNER: Norwegian Mediation Service Training 3 1 400 4 200 training for experienced mediators. 2 days per training, allowances for staff - Reg. Train-the-trainers course for mediators (2 experts) total of 3 trainings. Costs covered by project: travel, Art. 8.3.1.b accommodation, DSA. PARTNER: Norwegian Mediation Service Day 12 300 3 600 Cost of staff assigned to the Basic mediaton training for newcomers, train-the-trainers Fee for Norwegian Mediation Service experts per working day (2 project - Reg. Art. 8.3.1.a training for experienced mediators. experts) Costs entailed by other PARTNER: Norwegian Mediation Service Training 3 1 200 3 600 contracts awarded by PP for Providing translation for the training. Translation of materials, interpretation during training the purpose of carrying out the project - Reg. Art. 8.3.1.f Travel and subsistence Twice a year, international partners will be invited to Seminar 7 2 000 14 000 International cooperation allowances for staff - Reg. project progress roundtables. Costs to cover travel and Art. 8.3.1.b expert fees. Costs entailed by other Seminar 7 1 000 7 000 contracts awarded by PP for Translation and interpretation related to project progress Translation/interpretation the purpose of carrying out roundtables. the project - Reg. Art. 8.3.1.f Stratcomms plan development and execution will be outsourced, incl. awareness raising campaign (advertising, Costs entailed by other social and cultural events, materials, public media Communication 1 100 000 100 000 contracts awarded by PP for Strategic communication campaign), target group dedicated communication (e.g. for plan execution the purpose of carrying out elected people, agencies, citizens etc.), image or brand the project - Reg. Art. 8.3.1.f building, impact evaluation (i.e. changes in perception and awareness as well as practices). Costs arising directly from Conference 2 25 000 50 000 requirements imposed by Opening conference to mark the launch of the project and Opening and closing conference the project contract - Reg. closing conference to introduce main results of the project. Art. 8.3.1.g Total 1.1: 509 670 Output / Activity 1: Youth justice capacity building system development Training programme coordinator is responsible for the Month 42 1 500 63 000 Cost of staff assigned to the Training programme coordinator (part-time 50%) coordination of creating a central training programme for project - Reg. Art. 8.3.1.a the juvenile justice specialists. Study visits to understand other countries training Travel and subsistence models, study programmes, educational/training Training needs assessment and comparative study on training 3 6 000 18 000 Study visit allowances for staff - Reg. institutions etc. Costs are calculated to cover travel and models/programmes Art. 8.3.1.b accommodation for 6 people travelling to 3 countries, incl. Norway, 2-3 nights per travel. Costs entailed by other Developing, implementing and adjusting training programmes for Curricula development, training materials, piloting the 24 6 000 144 000 contracts awarded by PP for specialists working with youth in contact with the criminal justice Month training programme. Contract to be signed with an the purpose of carrying out system educational institution. the project - Reg. Art. 8.3.1.f Thematic trainings will be organised based on prior Costs entailed by other training needs assessment. Costs include renting training Thematic trainings for specialists working with youth in contect 25 6 000 150 000 contracts awarded by PP for Training facilities, expert fees, travel, accommodation, registration with the criminal justice system the purpose of carrying out fees for conferences/trainings abroad. Up to 25 trainees the project - Reg. Art. 8.3.1.f per training. Costs entailed by other Seminars that support the smooth implementation of Thematic seminars for specialists working with youth in contect 25 2 000 50 000 contracts awarded by PP for Seminar juvenile justice reform implementation. Costs to cover with the criminal justice system the purpose of carrying out travel, catering, materials, trianer fees etc. the project - Reg. Art. 8.3.1.f Travel and subsistence Study visits for various specialists, mixed groups per visit Thematic study visits to European countires for specialists working 20 5 000 100 000 Study visit allowances for staff - Reg. to support cross-institutional cooperation. Up to 10 with youth in contect with the criminal justice system Art. 8.3.1.b experts per study visit. Costs entailed by other Training materials for specialists working with youth in contact 30 5 000 150 000 contracts awarded by PP for Handbooks, video lectures, electronic courses, translation Material with the criminal justice system the purpose of carrying out of materials etc. the project - Reg. Art. 8.3.1.f Providing supervision and covision to prevent burnout. Training covision facilitators in the criminal justice system. Costs entailed by other Job counselling system for specialists working with in contact with Activities include needs assessment, covision facilitator 24 4 500 108 000 contracts awarded by PP for the criminal justice system, incl. building up supervision and Month trainings in regions for police, prosecutors, probation the purpose of carrying out covision capacity in the system officers, judges, closed youth institutions' personnel, the project - Reg. Art. 8.3.1.f covision for lawyers working with young offenders and victims. Costs entailed by other Materials developed to raise children's awareness about 5 5 000 25 000 contracts awarded by PP for Child-friendly justice awareness raising materials for youth Material criminal proceedings, their rights and obligations, incl. the purpose of carrying out Digital and online materials. the project - Reg. Art. 8.3.1.f Costs entailed by other 5 3 000 15 000 contracts awarded by PP for Seminars for youth to raise their awareness about Child-friendly justice educational events for youth Event the purpose of carrying out criminal proceedings. the project - Reg. Art. 8.3.1.f Three fulltime prosecutor assistants hired in different regions of Estonia to support the implementation of PARTNER: Prosecutor's Office Year 3 94 000 282 000 Cost of staff assigned to the legislation changes concerning treatment and criminal 3 full-time prosecutor assistants/ in the Prosecutor's Office project - Reg. Art. 8.3.1.a proceedings of juveniles. This budget line will be managed by the Prosecutor's Office. Studies and analyses focused on topics like self-reported delinquency, specialists' attitude towards reporting Costs entailed by other misconduct and violence, intervention practices towards Study 6 50 000 300 000 contracts awarded by PP for Research children under the age of criminal liability, mental health the purpose of carrying out of juvenile offenders, current practices in juvenile the project - Reg. Art. 8.3.1.f offenders criminal proceedings, sexual abuse of children etc. Total 1.2: 1 405 000 Output / Activity 2: Assessment and multi-agency cooperation between justice, social, education and healthcare sectors Costs entailed by other Expert consultations, comparative study, feasibility Study 1 80 000 80 000 contracts awarded by PP for assessment, recommendations for implementation, incl. Feasibility study for risk assessment tools the purpose of carrying out specific requirements for different sectors (justice, social, the project - Reg. Art. 8.3.1.f education and healthcare). Assessment model for referral to intensive services (e.g. closed Travel and subsistence youth institution) Study visit 4 5 000 20 000 allowances for staff - Reg. Costs related to travel and accommodation. Study visits for specialists to see implementation in action Art. 8.3.1.b Costs entailed by other Costs related to development of standard operating Assessment model for referral to intensive services (e.g. closed Material 2 25 000 50 000 contracts awarded by PP for procedures (SOPs), updating the pre-trial report system, youth institution) the purpose of carrying out risk and needs assessment instrument for youth with Adaptation and translation of materials the project - Reg. Art. 8.3.1.f sexual misbehaviour problems. Costs entailed by other Assessment model for referral to intensive services (e.g. closed Training 20 6 000 120 000 contracts awarded by PP for Costs related trainings for personnel. Up to 25 trainees youth institution) the purpose of carrying out per training. Trainings for police, child welfare specialists, prosecutors the project - Reg. Art. 8.3.1.f Costs entailed by other Assessment model for referral to intensive services (e.g. closed License 2 75 000 150 000 contracts awarded by PP for youth institution) Costs related to license fees for assessment tools. the purpose of carrying out License fees the project - Reg. Art. 8.3.1.f Costs entailed by other Concept note for online data exchange between state authorities Study 1 75 000 75 000 contracts awarded by PP for for risks and needs assessment Costs related to procuring the study. the purpose of carrying out Procuring a feasibility study the project - Reg. Art. 8.3.1.f Costs related to introducing the Icelandic prevention model: travel and accommodation, 2-day study visits to Community-based crime prevention model Travel and subsistence Study visit 3 5 000 15 000 European countries (e.g. Lithuania, where the model is in Study visits to European countries where the Icelandic prevention allowances for staff - Reg. use). Health prevention specialists from Tallinn (10 people) model is in use Art. 8.3.1.b + 2 municipalities from Estonia (up to 10 people per municipality). Travel and subsistence Costs related to introducing the model: travel, Community-based crime prevention model Attendance 10 1 800 18 000 allowances for staff - Reg. accommodation, conference attendance fees. Possibility to Conference in Iceland on Icelandic prevention model Art. 8.3.1.b attend: local level prevention specialists. Costs entailed by other Costs related to introducing the model, including Community-based crime prevention model Training 20 5 000 100 000 contracts awarded by PP for trainings, mini-scale prevention projects/events in Trainings the purpose of carrying out municipalities, awareness raising materials etc. the project - Reg. Art. 8.3.1.f Costs related to introducing the model, including Costs entailed by other Community-based crime prevention model trainings, mini-scale prevention projects/events in Community 10 15 000 150 000 contracts awarded by PP for Activities in local communities related to implementation of municipalities, awareness raising materials etc. 10 the purpose of carrying out prevention strategy communities: 8 districts in Tallinn + 2 small municipalities the project - Reg. Art. 8.3.1.f in Estonia. Model for youth gang prevention and inter-agency interventions Travel and subsistence Study visits for police, youth workers, child welfare specialists, Study visit 3 7 500 22 500 allowances for staff - Reg. Costs related to travel and accommodation. probation officers to Finland, Sweden, Norway Art. 8.3.1.b Costs entailed by other Model for youth gang prevention and inter-agency interventions Training 20 6 000 120 000 contracts awarded by PP for Costs related to training, incl. trainer fees, room rent, Trainings for police, youth workers, child welfare specialists , the purpose of carrying out catering, translation etc. Up to 25 trainees per training. probation officers the project - Reg. Art. 8.3.1.f Costs entailed by other Model for youth gang prevention and inter-agency interventions Day 50 500 25 000 contracts awarded by PP for Consultation for local level specialists implementing the youth gang Expert consultations. the purpose of carrying out prevention model the project - Reg. Art. 8.3.1.f Costs entailed by other Model for youth gang prevention and inter-agency interventions Hour 600 50 30 000 contracts awarded by PP for Psychiatric nurse services (for piloting the assessment model in Expert fees. the purpose of carrying out police) the project - Reg. Art. 8.3.1.f Costs entailed by other Model for youth gang prevention and inter-agency interventions Material 1 2 500 2 500 contracts awarded by PP for Methodological materials that help to roll out the pilot Methodological materials to support implementation the purpose of carrying out model to other regions in Estonia. the project - Reg. Art. 8.3.1.f Costs entailed by other Intervention model for youth offenders with mental health Methodology 1 10 000 10 000 contracts awarded by PP for disorders Costs related to introducing the model. the purpose of carrying out Adaptation of screening methodology the project - Reg. Art. 8.3.1.f Costs entailed by other Intervention model for youth offenders with mental health Training 3 10 000 30 000 contracts awarded by PP for disorders Costs related to trainings. the purpose of carrying out Training of specialists using the screening methodology the project - Reg. Art. 8.3.1.f Costs entailed by other Intervention model for youth offenders with mental health Study 2 15 000 30 000 contracts awarded by PP for Screening of mental health problems among youth in the disorders the purpose of carrying out criminal justice system. Mental health study among youth in prison and probation the project - Reg. Art. 8.3.1.f Costs entailed by other Intervention model for youth offenders with mental health Training 3 15 000 45 000 contracts awarded by PP for disorders Costs related to trainings. the purpose of carrying out Training of psychologists to work in prison and probation the project - Reg. Art. 8.3.1.f Intervention model for youth offenders with mental health Costs entailed by other disorders Adaptation 1 10 000 10 000 contracts awarded by PP for Costs related to updating the training programme. Possible adaptation of training programme for psychologists to the purpose of carrying out work in prison and probation the project - Reg. Art. 8.3.1.f Costs entailed by other Intervention model for youth offenders with mental health Month 36 2 000 72 000 contracts awarded by PP for Costs related to scholarships for mental health doctoral disorders the purpose of carrying out residents to work in prison and probation. Stipend for psychologists to work in prison and probation the project - Reg. Art. 8.3.1.f Costs entailed by other Preventing bullying in Russian speaking schools (min 10 schools) Guidebook 1 40 000 40 000 contracts awarded by PP for Costs adaptation and translation of materials. Adapting, translating and printing guidebooks the purpose of carrying out the project - Reg. Art. 8.3.1.f Costs entailed by other Preventing bullying in Russian speaking schools (min 10 schools) Training 1 12 000 12 000 contracts awarded by PP for Costs related to training, incl. trainer fees, room rent, Recruting and training schools (management + staff) the purpose of carrying out catering, translation etc. the project - Reg. Art. 8.3.1.f Costs entailed by other Preventing bullying in Russian speaking schools (min 10 schools) Year 1 10 000 10 000 contracts awarded by PP for Mentoring for school personnel implementing the anti-bullying Mentoring fees. the purpose of carrying out programme the project - Reg. Art. 8.3.1.f Costs entailed by other Preventing bullying in Russian speaking schools (min 10 schools) License 10 750 7 500 contracts awarded by PP for License fees per school. License fee (17% from project, 83% form school) the purpose of carrying out the project - Reg. Art. 8.3.1.f Costs entailed by other Preventing bullying in Russian speaking schools (min 10 schools) Game 1 30 000 30 000 contracts awarded by PP for Developing a video game (integral part of the bullying Video game development the purpose of carrying out programme). the project - Reg. Art. 8.3.1.f Costs entailed by other Preventing bullying in Russian speaking schools (min 10 schools) Material 1 25 000 25 000 contracts awarded by PP for Bullying programme materials for upper school level. Full module for upper level available (books, video game etc.) the purpose of carrying out the project - Reg. Art. 8.3.1.f Costs entailed by other Costs related to trainings, developing of Standard Training 10 5 000 50 000 contracts awarded by PP for Conferencing model for youth offenders Operating Procedures for specialists applying the the purpose of carrying out conferencing model. the project - Reg. Art. 8.3.1.f Total 1.3: 1 349 500 Output / Activity 3: Interventions developed to replace fines and avoid institutionalization for youth Costs entailed by other Feasibility study for short-term interventions to be used by police Study 1 50 000 50 000 contracts awarded by PP for Costs related to procuring the study. and interventions applicable in probation the purpose of carrying out the project - Reg. Art. 8.3.1.f Short-term interventions piloted according to suggestions from the Travel and subsistence feasibility study Study visit 3 5 000 15 000 allowances for staff - Reg. Costs related to travel and accommodation. Study visits to learn from implementers of the suggested model Art. 8.3.1.b Costs entailed by other Costs related to introducing a minimum of two Short-term interventions piloted according to suggestions from the Methodology 3 10 000 30 000 contracts awarded by PP for interventions suggested by the feasibility study. Number feasibility study the purpose of carrying out of interventions will depend on the study, i.e. depending Adaptation of methodology the project - Reg. Art. 8.3.1.f on the cost of licensing fees. Costs entailed by other Short-term interventions piloted according to suggestions from the Material 3 15 000 45 000 contracts awarded by PP for Costs related to developing materials (guidelines, guide feasibility study the purpose of carrying out books, worksheets etc.). Development of implementation materials the project - Reg. Art. 8.3.1.f Costs entailed by other Short-term interventions piloted according to suggestions from the Training 15 6 000 90 000 contracts awarded by PP for Costs related to training, incl. trainer fees, room rent, feasibility study the purpose of carrying out catering, translation etc. Up to 25 trainees per training. Trainings for specialists to provide the intervention the project - Reg. Art. 8.3.1.f Costs entailed by other Short-term interventions piloted according to suggestions from the Day 50 500 25 000 contracts awarded by PP for feasibility study Costs related to expert consultations. the purpose of carrying out Consultation from owner/developer of intervention the project - Reg. Art. 8.3.1.f Developing interventions in use in probation Travel and subsistence Study visit 2 5 000 10 000 Study visits for staff of closed youth institutions to see intervention allowances for staff - Reg. Costs related to travel and accommodation. implementation in practice Art. 8.3.1.b Costs entailed by other Costs related to introducing interventions suggested by Developing interventions in use in probation Methodology 2 10 000 20 000 contracts awarded by PP for the feasibility study. Number of interventions will depend Adaptation of methodology the purpose of carrying out on the study, i.e. depending on the cost of licensing fees. the project - Reg. Art. 8.3.1.f Costs entailed by other Developing interventions in use in probation Material 2 15 000 30 000 contracts awarded by PP for Costs related to developing materials (guidelines, guide Development of implementation materials the purpose of carrying out books, worksheets etc.). the project - Reg. Art. 8.3.1.f Costs entailed by other Developing interventions in use in probation Training 5 6 000 30 000 contracts awarded by PP for Costs related to training, incl. trainer fees, room rent, Trainings for specialists to provide the intervention the purpose of carrying out catering, translation etc. the project - Reg. Art. 8.3.1.f Costs entailed by other Developing interventions in use in probation License 1 25 000 25 000 contracts awarded by PP for License fees for the intervention. License fee the purpose of carrying out the project - Reg. Art. 8.3.1.f Costs entailed by other Developing interventions in use in probation Day 50 500 25 000 contracts awarded by PP for Costs related to expert consultations. Consultation from owner/developer of intervention the purpose of carrying out the project - Reg. Art. 8.3.1.f PARTNER: Social Insurance Board Month 32 2 676 85 632 Cost of staff assigned to the Cost of staff for developing the volunteer mediator Project manager for the volunteer mediators system project - Reg. Art. 8.3.1.a system. Costs incurred by Social Insurance Board. Project administrator is responsible for the administration PARTNER: Social Insurance Board Month 32 669 21 408 Cost of staff assigned to the of the volunteer mediators system (incl procurement, Project administrator for the volunteer mediators system (part- project - Reg. Art. 8.3.1.a project documentation, technical support for event time 25%) organizing etc). Costs incurred by Social Insurance Board. PARTNER: Social Insurance Board Month 32 2 275 72 800 Cost of staff assigned to the Cost of staff for coordinating volunteer mentors. Costs Coordinator for volunteer mediators project - Reg. Art. 8.3.1.a incurred by Social Insurance Board. Costs entailed by other Training costs, including trainer fees, rent, catering, PARTNER: Social Insurance Board 2 13 101 26 202 contracts awarded by PP for Training training materials. Costs incurred by Social Insurance Volunteer mediator training (incl materials) the purpose of carrying out Board. the project - Reg. Art. 8.3.1.f Costs entailed by other Costs for rent, trainer fees, communication materials. At PARTNER: Social Insurance Board 4 800 3 200 contracts awarded by PP for Seminar least two seminars will be organised. Costs incurred by Awareness raising seminars and materials for volunteer mediation the purpose of carrying out Social Insurance Board. the project - Reg. Art. 8.3.1.f Fees to cover costs for each mediation, e.g. PARTNER: Social Insurance Board Case 300 15 4 500 Costs of consumables and transportation, materials. Costs incurred by Social Costs covered per mediation case supplies - Reg. Art. 8.3.1.e Insurance Board. Costs entailed by other Costs for services (supervision, mentoring). Cost is PARTNER: Social Insurance Board Session 5 900 4 500 contracts awarded by PP for calculated for appr. 100 hours of mentoring. Costs incurred Volunteer mediator supervision and mentoring the purpose of carrying out by Social Insurance Board. the project - Reg. Art. 8.3.1.f A series of seminars will be organised throughout the Costs entailed by other project period to introduce and polularise restorative Seminar 20 10 000 200 000 contracts awarded by PP for Restorative justice seminar series justice principles and practices. The aim is to organise the the purpose of carrying out seminars in different parts of Estonia to decrease regional the project - Reg. Art. 8.3.1.f disparities. Total 1.4: 813 242 Output / Activity 4: Support to closed youth facilities Costs entailed by other Costs related to organising trainings, incl. trainer fees, Training programme for staff working in closed youth institutions, 15 10 000 150 000 contracts awarded by PP for Training rent, catering, training materials, interpretation. Up to 25 prisons and probation the purpose of carrying out trainees per training. the project - Reg. Art. 8.3.1.f Travel and subsistence Travel, accommodation, registration fees, where Study visits for staff working in closed youth institutions, prisons Persons 30 1 667 50 000 allowances for staff - Reg. applicable. Calculations made for 10 people, 3 study visits, and probation to visit closed institutions abroad Art. 8.3.1.b 2 nights per visit. Costs entailed by other Training costs, including trainer fees, training materials. Training for 1 MDFT therapist and 1 MDFT supervisor in the prison Training 2 25 000 50 000 contracts awarded by PP for Training programme for one person lasts for two years system the purpose of carrying out and includes initial training and follow-up mentoring. the project - Reg. Art. 8.3.1.f Updating social programmes in use in closed youth institutions, Travel and subsistence prisons and probation Study visit 2 5 000 10 000 allowances for staff - Reg. Cost related to travel and accommodation. Study visits to learn how social programmes are being Art. 8.3.1.b implemented in practice Costs entailed by other Updating social programmes in use in closed youth institutions, Methodology 2 7 500 15 000 contracts awarded by PP for Update and adaptation of programme manuals, prisons and probation the purpose of carrying out worksheets, translation costs. Adaptation of methodology the project - Reg. Art. 8.3.1.f Costs entailed by other Updating social programmes in use in closed youth institutions, Material 2 7 677 15 354 contracts awarded by PP for Update and adaptation of programme manuals, prisons and probation the purpose of carrying out worksheets, translation costs. Development of implementation materials the project - Reg. Art. 8.3.1.f Costs entailed by other Updating social programmes in use in closed youth institutions, Training costs, including trainer fees, rent, catering, Training 10 8 000 80 000 contracts awarded by PP for prisons and probation training materials, translation. Up to 25 trainees per the purpose of carrying out Trainings for specialists to provide the intervention training. the project - Reg. Art. 8.3.1.f Updating social programmes in use in closed youth institutions, Costs entailed by other prisons and probation Day 20 500 10 000 contracts awarded by PP for Expert consultations. Consultations to staff in closed institutions to ensure programme the purpose of carrying out integrity and provide job counselling the project - Reg. Art. 8.3.1.f Developing a concept, project plan and roadmap for Travel and subsistence implementation for "Youth out of Prison" strategy Study visit 4 5 000 20 000 allowances for staff - Reg. Cost related to travel and accommodation. Study visits Art. 8.3.1.b Costs entailed by other Developing a concept, project plan and roadmap for Seminar 10 5 000 50 000 contracts awarded by PP for Training costs, including trainer fees, rent, catering, implementation for "Youth out of Prison" strategy the purpose of carrying out training materials, translation. Seminars the project - Reg. Art. 8.3.1.f Developing a concept, project plan and roadmap for Travel and subsistence Trip 20 600 12 000 Costs related to travel and accommodation (experts implementation for "Youth out of Prison" strategy allowances for staff - Reg. coming to Estonia for seminars). Expert travel costs for seminars (cost per trip per expert) Art. 8.3.1.b Costs entailed by other Developing a concept, project plan and roadmap for 100 500 50 000 contracts awarded by PP for implementation for "Youth out of Prison" strategy Day Paying for expert consultations. the purpose of carrying out Expert consultations the project - Reg. Art. 8.3.1.f Total 1.5: 512 354 Total 1: 4 589 766 2. INDIRECT COSTS - Reg. Art. 8.5 Total 2: 115 216 According to Art. 8.5.1 c. TOTAL PDP COST (1 + 2): 4 704 982 Total project management cost (€): 509 670 Total output related cost (€): 4 080 096 PARTNERLUSLEPE NR 4-7/ … Justiitsministeerium, registrikood: 70000898, aadress: Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn, keda seaduse ja põhimääruse alusel esindab kantsler Tõnis Saar, (edaspidi Projekti Elluviija), teiselt poolt, Prokuratuur, registrikoodiga: 70000906, aadressiga: Wismari 7, 15188 Tallinn, keda seaduse alusel esindab Lavly Perling, peaprokurör, (edaspidi Partner), teiselt poolt, edaspidi koos kui Pooled, on sõlminud partnerlusleppe (edaspidi Lepe) projekti „Alaealiste erikohtlemise süsteemi loomine“ Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra finantsmehhanismi 2014-2021 programmi „Local Development and Poverty Reduction“ raames ning on selleks leppinud kokku järgnevas: 1. Leppe eesmärk ja sisu 1.1. Lepe sõlmitakse projekti „Alaealiste erikohtlemise süsteemi loomine“ (edaspidi Projekt) eesmärkide täitmiseks. Leppega reguleeritakse Poolte kohustused Projekti raames ning Projektiga seonduvate kulude finantseerimise kord. 1.2. Projekti Elluviija ja Partner nõustuvad viima koostöös ellu Projekti, mida rahastatakse Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi 2014-2021 programmi „Local Development and Poverty Reduction“ vahenditest. Projekt viiakse ellu vastavalt Projekti Elluviija ja programmioperaatori Sotsiaalministeeriumi vahel sõlmitud lepingule. 1.3. Partner vastutab Projekti elluviimise eest tegevuste ja eelarve osas, mis on Projekti Elluviija ja Partneri vahel kokku lepitud. Kokkulepitud tegevused ning eelarve nende elluviimiseks on kirjeldatud Leppe lisas 1. 2. Tähtajad 2.1. Partneri tegevused viiakse ellu ja nende tegevuste kulud on abikõlblikud alates 01.01.2020 kuni 01.01.2023. 2.2. Lepe jõustub Projekti Elluviija ja Sotsiaalministeeriumi vahelise lepingu allkirjastamise hetkel ning kehtib mõlema Poole poolt käesolevast Lepingust tulenevate kohustuste täieliku täitmiseni või Poolte vahelise kokkuleppe tulemusena Leppe lõpetamiseni. 3. Projektitoetus 3.1. Partneri poolt elluviidavate tegevustega kaasnevad kulud on kokku 292 000 EUR. Kulud, mille katmises Projekti eelarvest on kokku lepitud, sh üldkulud ja nende arvestamise alused, on kirjeldatud Leppe lisas 1. 3.2. Partneri tegevuste elluviimisega kaasnevad kulud kaetakse kuni 292 000 EUR ulatuses, mis moodustab 100 % Leppe punktis 3.1 nimetatud summast. 3.3. Partneril ei ole õigust kasutada Projekti elluviimiseks eraldatud toetust tulu saamiseks ei otseselt ega kaudselt. 4. Kulude katmine 4.1. Partneri kulud kaetakse Partneri pangakontolt tehtud tegelike kulude kompenseerimisena. 1 4.2. Partnerile tehtava makse aluseks on dokumendid või muu asjakohane andmekandja, millega Partner tõendab tegelikke abikõlblikke kulusid. 4.3. Partnerile projekti elluviimisega kaasnevad kaudsed kulud (üldkulud) hüvitatakse 10 000 EUR ulatuses. 4.4. Projekti Elluviija teeb maksed Partneri arveldusarvele Rahandusministeeriumi, SEB pank – a/a EE891010220034796011 (SWIFT: EEUHEE2X), viitenumbriga 2800049667. 4.5. Projekti Elluviijal on õigus makset kinni hoida või vähendada, kui Partneri poolt esitatud ja kulu tõendavad dokumendid ei ole korrektselt vormistatud või sisaldavad vastuolulist informatsiooni. 4.6. Projekti Elluviija teeb maksed Partnerile eurodes. 4.7. Kui Partneri kulud on tehtud välisvaluutas, arvestatakse need kulud eurodesse Euroopa Komisjoni igakuise raamatupidamise valuutakursi1 alusel selle kuu kohta, mil Partner kulu tõendavad dokumendid Projekti Elluviijale esitas. 5. Abikõlblikud kulud ja nende kajastamine 5.1. Abikõlblikud on kulud, mis: 5.1.1 on seotud Projekti eesmärgiga ning Projekti eelarvesse arvestatud (vastavalt Lisale 1); 5.1.2 tekivad abikõlblikkuse perioodil; 5.1.3 on proportsionaalsed, Projekti elluviimiseks vajalikud, põhjendatud ja majanduslikult otstarbekad, kooskõlas säästlikkuse, tulemuslikkuse ja tõhususe põhimõtetega; 5.1.4 on reaalselt tasutud abikõlblikkuse perioodil ning erandkorras kulud, mille kohta on arve esitatud abikõlblikkuse perioodi viimasel kuul ja kulu on tasutud 30 päeva jooksul peale abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäeva ning kajastatud Projekti Elluviijale Projekti aruandes; 5.1.5 kajastatud Partneri raamatupidamises ja teistest kuludest eristatavad, tõestatavad ning originaaldokumentidega tõendatavad; 5.1.6 vastavad kohaldatavate maksu- ja sotsiaalõigusaktide nõuetele. 5.2. Abikõlblikud ei ole kulud 5.2.1 mis on tekkinud tehingutes, mis võivad mõjutada Partneri enda, juhtorgani liikme, mõlema lähisugulaste või -hõimlaste ja nendega seotud juriidiliste isikute majandushuve; 5.2.2 osas, mis on kaetud muudest vahenditest. 5.3. Projekti Elluviija võib lugeda Partneri kulu mitteabikõlblikuks ja keelduda seda kas osaliselt või tervenisti katmast, kui Partner on rikkunud Lepet või eiranud seaduste või muude regulatsioonide nõudeid. 5.4. Partneri kulud punktis 3.2 nimetatud ulatuses kajastatakse Projekti Elluviija raamatupidamises ning need kaetakse projekti toetusest, nagu sätestatud käesoleva Leppe punktis 3.2. 6. Partneri õigused ja kohustused 6.1. Partneri kohustus käesoleva Leppe raames on tööle võtta kolm konsultanti, kelle ülesandeks on toetada alaealiste õigusrikkujate kohtlemise reformi elluviimist Prokuratuuris, sh: 6.1.1. Toetada prokuröri alaealisele ja noorele õigusrikkujale kohustuste määramisel; 6.1.2. Suhelda ja teha eelkokkuleppeid teenuseosutajatega seoses õigusrikkujale määratud kohustuste täitmisega; 6.1.3. Jälgida õigusrikkujale määratud kohustuste täitmist; 6.1.4. Suhelda noore õigusrikkuja ja tema perega ning toetada neid määratud kohustuste täitmisel; 1 http://ec.europa.eu/budget/contracts_grants/info_contracts/inforeuro/index_en.cfm 2 6.1.5. Osaleda paikkondlikkus võrgustikutöös, mille eesmärk on toetada juhtumi- korraldust ja vähendada noorte õigusrikkujate korduvkuritegevuse riski. 6.2. Partneril ei ole õigust delegeerida käesoleva Leppega sätestatud õigusi ja kohustusi ilma Projekti Elluviija eelneva kirjaliku loata. 6.3. Juhul kui Partner hangib teenuseid, mis toetavad käesoleva Leppe elluviimist, või teeb selleks koostööd kolmandate osapooltega, vastutab Partner ainuisikuliselt käesoleva Leppega Projekti Elluviija ees võetud kohustuste täitmise eest. 6.4. Koostöö kolmandate osapooltega, sh hangete läbiviimine peab olema kooskõlas Euroopa Liidu ja siseriiklike hankemenetluse regulatsioonidega. 6.5. Partner võtab otsuste tegemisel ja tegevuste läbiviimisel arvesse: 6.5.1 hea valitsemise, keskkonnasäästlikkuse ja soolise võrdõiguslikkuse põhimõtteid; 6.5.2 seadustest tulenevaid hankereegleid, hea majandamise, läbipaistvuse, kulu tõhususe, õiglase konkurentsi ning toetuse efektiivse kasutamise põhimõtteid; 6.5.3 Finantsmehhanismide Kantselei ja Sotsiaalministeeriumi poolt kirja pandud ja avalikustatud Projektist teavitamise reegleid2. 6.6. Partner peab vältima igal võimalikul moel huvide konflikti kaasa toovaid tehinguid. 6.7. Partneril on õigus Projekti tulemustele, sh intellektuaalsele omandile, mida tal on õigus kasutada Projekti eesmärgist ning elluviimisest lähtuvalt. 6.8. Partner annab Projekti Elluviijale Projekti aruannete koostamiseks ja nende esitamiseks õigeaegselt ning kokkulepitud vormis vajalikku informatsiooni. Partner vastutab informatsiooni korrektsuse ja õigsuse eest. 6.9. Partner säilitab kõik Projekti elluviimisega seotud dokumendid kuni 31.12.2028. 7. Projekti Elluviija õigused ja kohustused 7.1. Projekti Elluviija vastutab Projekti elluviimise ja majandamise eest vastavalt Sotsiaalministeeriumiga sõlmitud lepingule toetuse kasutamiseks. 7.2. Projekti Elluviija ei ole vastutav Partnerite, projektimeeskonna või sihtrühmade poolt tehtud kahju eest ning sellise kahju korral ei ole Projekti Elluviijal õigust rahuldada kahjunõudeid. 7.3. Projekti Elluviijal on volitused esindada Partnerit suhtlemisel Sotsiaalministeeriumiga Projekti elluviimist puudutavates küsimustes. 7.4. Projekti Elluviija informeerib Partnerit õigeaegselt kõigist Projekti elluviimist puudutavatest asjaoludest, sh konsulteerib Partneriga Projekti võimaliku muutmisega seonduvat. 7.5. Projekti Elluviija valmistab ette ja esitab Sotsiaalministeeriumile õigeaegselt vormikohased Projekti elluviimise aruanded. 7.6. Projekti Elluviija kohustub kaitsma Partnerilt saadud delikaatseid isikuandmeid vastavalt õigusaktides kehtestatud nõuetele. 8. Poolte vastutus ja vääramatu jõud 8.1. Pooled ja nende palgatud töötajad hoiavad ametisaladust käesoleva lepingu kehtivuse ajal ja kolm aastat pärast selle sõlmimist. Kumbki Pool ei edasta kolmandatele isikutele teavet, mis võib kahjustada Leppe edukat rakendamist, välja arvatud teise Poole eelneval kirjalikul nõusolekul või kui see on seadusega nõutud. See ei piira olemasolevaid kohustusi avaldada teavet Euroopa Nõukogu organitele, Finantsmehhanismide Kantselei, Projekti Elluviija riigi ja partnerriigi ametiasutustele, Programmioperaatorile ega auditeerimise eesmärgil. 8.2. Pooled kohustuvad hoidma Leppe kohaselt vahetatud aruannete, dokumentide ja igasuguse teabe konfidentsiaalsust. 2 https://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/sisekomm/communication_and_design_manual_nor_eea_2014-2021.pdf 3 8.3. Pool on kohustatud hüvitama teisele Poolele Leppe täitmata jätmise või mittekohase täitmisega põhjustatud kahju. 8.4. Leppest tulenevate kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmise korral on Projekti Elluviijal õigus nõuda Partnerilt kogu Projekti rakendamiseks antud toetuse või selle osalist tagastamist. 8.5. Leppest tulenevate kohustuste täitmata jätmist või mittekohase täitmist ei loeta Leppe rikkumiseks, kui selle põhjuseks oli vääramatu jõud. Vääramatu jõuna käsitavad Pooled võlaõigusseaduse § 103 lõikes 2 nimetatud asjaolusid. Vääramatu jõu asjaolude äralangemisel peab Pool asuma Lepet täitma esimesel võimalusel. Kui vääramatu jõu asjaolude tõttu on Poole Leppest tulenevate kohustuste täitmine takistatud enam kui 2 (kaks) kalendrikuud järjest, võivad Pooled Leppe lõpetada. 8.6. Pool, kelle tegevus Leppest tulenevate kohustuste täitmisel on takistatud vääramatu jõu asjaolude tõttu, on kohustatud sellest esimesel võimalusel teisele Poolele kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teatama. 9. Teadete edastamine ja volitatud esindajad 9.1. Teadete edastamine toimub üldjuhul telefoni või e-posti teel eesti keeles. Juhul kui teate edastamisel on olulised õiguslikud tagajärjed, peavad teisele Poolele edastatavad teated olema edastatud kirjalikus vormis, muuhulgas näiteks Poolte Leppe lõpetamise avaldused, samuti Poole nõue teisele Poolele, mis esitatakse tulenevalt Leppe rikkumisest jms. Kirjaliku vormiga on võrdsustatud digitaalselt allkirjastatud vorm. 9.2. Leppega seotud teated edastatakse teisele Poolele Leppes märgitud kontaktandmetel. Kontaktandmete muutusest on Pool kohustatud koheselt informeerima teist Poolt. 9.3. Projekti Elluviija esindajaks Leppe täitmisel tekkida võivate probleemide lahendamisel ning Leppe täitmise kontrollimisel on Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna projektijuht Laidi Surva (telefon 620 8160, e-post [email protected]). 9.4. Partneri esindajaks Leppe täitmisel tekkida võivate probleemide lahendamisel ning Leppe täitmise kontrollimisel on Kristi Hallas (telefon 53405033, e-post [email protected]). 10. Auditid ja kohakülastused 10.1. Pooled on teadlikud, et Sotsiaalministeeriumil, Rahandusministeeriumil ja Doonorite esindajatel on õigus viia läbi auditeid ning kohakülastusi Projekti elluviimisperioodil ning seitsme aasta jooksul peale Projekti lõpparuande heakskiitmist. 10.2. Partner tagab, et sellistel juhtudel on audiitoritele tagatud ligipääs Projekti elluviimist puudutavale dokumentatsioonile, sh informatsioonisüsteemidele, andmebaasidele ja originaaldokumentidele. 10.3. Kui Norra finantsmehhanismi 2014-2021 programmi elluviimisega seotud institutsioon või selleks volitatud isik viib läbi Sotsiaalministeeriumi hindamist, võimaldab Partner hindamise läbiviijale ligipääsu hindamiseks vajalikele dokumentidele ja informatsioonile. 11. Partnerilt toetuse tagasinõudmise alused 11.1. Projekti Elluviija võib Partnerilt toetuse osaliselt või täielikult tagasi nõuda, kui 9.1.1 ilmneb, et Partner on toetust kasutatud mitteabikõlblike kulude hüvitamiseks; 9.1.2 Partner ei ole kasutatud toetust ettenähtud korras ja tingimustel; 9.1.3 ilmneb, et projekti eesmärgi saavutamiseks kavandatud tulemusi ei saavutata; 9.1.4 Partner ei ole täitnud partnerlusleppes või toetuse andmist ja kasutamist reguleerivates alusdokumentides talle pandud kohustusi; 9.1.5 auditi käigus tuvastatakse, et Partner on teinud mitteabikõlblikuks tunnistatud kulusid. 4 11.2. Norra Välisministeerium kontrollib kulude abikõlblikkust ja langetab abikõlblikkuse osas lõpliku otsuse. Partner vastutab tema poolt teostatud kulude abikõlblikkuse eest ning abikõlbmatuks osutunud projektitoetuse tagastamise eest Norra Välisministeeriumile. 12. Leppe muutmine ja lõpetamine 12.1. Pooltel on õigus algatada Leppe muutmine. Väljapakutud muudatusest keeldudes tuleb otsust põhjendada või selgitada, millist täiendavat informatsiooni oleks vaja ettepaneku täiustamiseks. Leppe muudatused jõustuvad mõlema Poole allkirjastamisel. 12.2. Pooltel on õigus Lepe lõpetada, saates teisele poolele kirjaliku teate ühes põhjendusega vähemalt 20 tööpäeva ette. Sellisel juhul on Partneril õigus saada osa rahastamisest, kuid vaid nende kulude katteks, mis on seotud juba elluviidud tegevustega. Partneril ei ole õigust peale Leppe lõppemist tekkinud kulude katmiseks. 13. Vaidluste lahendamine 13.1. Leppe täitmisel tekkinud vaidlused lahendatakse eelkõige vastastikusel mõistmisel põhinevate ja avalikke huve arvestavate läbirääkimiste teel. Pooled lähtuvad heast tahtest, eeldades, et Pooled peavad silmas ühist eesmärki tagada Projekti tulemuslik ja nõuetekohane elluviimine ning Leppe täitmisel ei ole kummalgi Poolel soovi teise Poole kahjustamiseks. 13.2. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse erimeelsused õigusaktidega ettenähtud korras. 14. Lõppsätted 14.1. Leping allkirjastatakse digitaalselt. Allkirjastatud Lepingu väljatrüki juurde lisatakse digitaalallkirjade kinnitusleht. 14.2. Leppe juurde kuuluvad allkirjastamisel järgnevad lisad: 14.2.1. Lisa 1: Kokkulepitud tegevused ning eelarve nende elluviimiseks; 14.2.2. Lisa 2: Kuludokumentide impordi vorm. Projekti Elluviija: Partner: Justiitsministeerium Prokuratuur Tõnis Saar Lavly Perling Kantsler Peaprokurör /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ 5 Programme: EE LOCALDEV Project title: Establishing a specialised juvenile justice system [number] PDP1 Project Promoter: Ministry of Justice Total project cost: 4 704 982 € Project grant rate: 85% Project duration: 42 months Number of units Unit price (€) Total cost (€) Unit Type of expenditure Comments/additional information (a) (b) (a) x (b) 1. DIRECT EXPENDITURES - Reg. Art. 8.2 & Art. 8.3 Establishing a volunteer-based medation service Three fulltime consultants hired in different regions of Costs entailed by other Estonia to support the implementation of legislation PARTNER: Prosecutor's Office contracts awarded by PP for Year 3 94 000 282 000 changes concerning treatment and criminal proceedings of 3 full-time consultants in the Prosecutor's Office the purpose of carrying out juveniles. This budget line will be managed by the the project - Reg. Art. 8.3.1.f Prosecutor's Office. Total 1: 282 000 2. INDIRECT COSTS - Reg. Art. 8.5 Total 2: 10 000 According to Art. 8.5.1 c. TOTAL PDP COST (1 + 2): 292 000 Sotsiaalministeerium [email protected] Meie 08.10.2019 nr 4-1/5679 Norra Finantsmehhanismist rahastatava eeldefineeritud projekti esitamine Käesolevaga esitame Justiitsministeeriumi eeldefineeritud projekti taotluse „Alaealiste erikohtlemise süsteemi loomine“ ja selle lisad, sh detailse eelarve ja partnerluslepped koos vastavate lisadega. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tõnis Saar Kantsler . Laidi Surva Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898 Saatja: Mall Hiet <[email protected]> Saadetud: 08.10.2019 14:07 Adressaat: SM Info <[email protected]> Teema: FW: Norra finantsmehhanismi eeldefineeritud projekt From: [email protected] <[email protected]> Sent: Tuesday, October 8, 2019 2:03 PMTo: Ülar Vaadumäe <[email protected]>; SM Info <[email protected]>Subject: Norra finantsmehhanismi eeldefineeritud projekt Tere! Teile on saadetud Justiitsministeeriumi dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu dokument. Pealkiri: Norra finantsmehhanismi eeldefineeritud projekt Registreerimise kuupäev: 08.10.2019 Registreerimise number: 4- 1/5679. NB! Dokumendile on kehtestatud juurdepääsupiirang alates kuni , vastavalt . Suur-Ameerika 1, 10122, TallinnTel. 620 8100, Faks 620 8109e-mail:
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel