Teie: 06.09.2019 nr
Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise
volinik Meie: 07.10.2019 nr 2-1/724-3
Vastus ettepanekule õigusruumi analüüsiks ja
vajadusel muutmiseks, et tagada lastele ligipääs
haridusele
Lugupeetud proua Liisa Pakosta
Toetame seisukohta, et laps peab sõltumata oma emakeelest või rahvusest, Eestis viibimise
alusest või rahvastikuregistrikandest saama haridust oma võimete ja vajaduste kohaselt.
Lähtudes eeltoodust on reguleeritud väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduses ning
välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduses vastavalt koolikohustuslikule
väljasaadetavale ja rahvusvahelise kaitse taotlejale juurdepääs haridusele.
Samuti on Siseministeerium analüüsinud ajutise viibimisalusega Eestis elavate välismaalaste
ligipääsu avalikele teenustele, sealhulgas ka laste ligipääsu haridusele. Välismaalane võib
Eestis elada kas ajutise viibimisalusega (viisa, viisavaba liikumine) või elamisloa alusel. Kui
elamisloa alusel Eestis elavad välismaalased on rahvastikuregistri objektid ning neil on
kohustus ja õigus oma elukoht registreerida, siis ajutise viibimisalusega välismaalastele see ei
kehti. See on tinginud olukorra, kus ajutiselt Eestis elavad ja töötavad välismaalased küll
panustavad maksude kaudu Eesti majandusse, kuid mitu avalikku teenust on neile elukoha
registreerimise takistuste tõttu kättesaamatud. Olulisemateks teenusteks, mida ajutise
viibimisalusega riigis viibivad välismaalased vajavad, on sotsiaalpartnerid nimetanud perearsti
teenust ja laste lasteaeda või kooli registreerimine. Olukorra lahendamiseks on välja töötatud
välismaalaste seaduse, rahvastikuregistri seaduse ja tervishoiuteenuse korraldamise seaduse
muudatused, mis võimaldavad nendel välismaalastel, kellel on õigus ajutiselt Eestis viibida
rohkem kui 183 päeva, registreerida oma elukoht rahvastikuregistris. Nimetatud muudatusi
sisaldav eelnõu on Vabariigi Valitsuse otsuse ja Riigikogu menetluse ootel. Kõnealused
muudatused on kavas rakendada alates 1. jaanuarist 2022, kuna vajalik on teha
infotehnoloogilised arendused.
Samas ei ole mõeldav ega ka vajalik kõigi ajutise viibimisalusega välismaalaste elukoha
registreerimine rahvastikuregistrisse. Selgitame, et elukoha registreerimise võimalus luuakse
ajutise viibimisalusega välismaalastele, kelle viibimisõigus ületab 183 päeva, põhjusel, et
lühema viibimisalusega välismaalast ei käsitle Euroopa õigusruum riigis elamisena ja üldjuhul
tekib välismaalasel siis Eestis ka maksekohustus. Leiame, et kõigi Eestis viibivate laste ligipääsu
tagamiseks haridusele tuleks koolikohustuse täitmist reguleerivaid eriseadusi käsitleda
koosmõjus tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-ga 14 (isiku elukoht ja selle muutmine). Kui
praegune õigusruum on endiselt ebapiisav, siis peaks vajadusel vastavalt täiendama
Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 /
[email protected] / www.siseministeerium.ee
Registrikood 70000562
koolikohustust reguleerivaid eriseadusi. Samuti on vajalik otsustada omavalitsuste rahaline
toetamine juhtudel kui haridust vajava lapse elukoht ei ole registreeritud.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Raivo Küüt
kodakondsus- ja rändepoliitika
sisejulgeoleku-, korrakaitse- ja
migratsioonipoliitika asekantsler
Teadmiseks:
Haridus- ja Teadusministeerium
Riigikogu Kultuurikomisjon
Sotsiaalministeerium
Jana Laane 6125072
[email protected]
Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 /
[email protected] / www.siseministeerium.ee
Registrikood 70000562
Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 /
[email protected] / www.siseministeerium.ee
Registrikood 70000562