dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kiirgusseaduse muutmise seadus

Sotsiaalministeerium · 4. oktoober 2019
Viit
1.2-3/2442-1
Registreeritud
4. oktoober 2019
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Keskkonnaministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-3 Ettepanekud ja arvamused Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.2-3/2019
Vastutaja
Virge Kuningas-Turu (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Õigusosakond)
Lahendamise tähtaeg
25. oktoober 2019

Failid

  • 📎Kiirgusseaduse muutmise seaduse eelnõu esitamine kooskõlastamiseks.asice1232 KB
  • 📎Kooskõlastatavad dokumendid.pdf66 KB

Sisu (failidest)

Siseministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Sotsiaalministeerium 03.10.2019 nr 1-4/19/5326 [Linn/Vald] Kiirgusseaduse muutmise seaduse eelnõu esitamine [Indeks] [Maakond] kooskõlastamiseks Keskkonnaministeerium esitab kooskõlastamiseks kiirgusseaduse muutmise seaduse eelnõu koos seletuskirjaga. Eelnõukohase seadusega täpsustatakse kiirgusseaduse sätteid, et tagada nende vastavus 2013. aasta 5. detsembril vastu võetud Euroopa Liidu Nõukogu direktiivile 2013/59/Euratom. Lisaks täpsustatakse mõningaid kiirgusseaduse sätteid seoses 2016. aastal Eestis toimunud Rahvusvahelise Aatomienergia Agentuuri (edaspidi IAEA) kiirgusohutuse raamistiku hindamise IRRS auditi ja 2019. a märtsis toimunud järelauditi käigus tehtud ettepanekute rakendamiseks, et tagada seaduse vastavus rahvusvahelistele standarditele. Kiirgusseadust täiendatakse ka Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis väljastatud kiirgustegevuslubade tunnustamise sätetega – selle kohta seni õigusaktides nõuded puudusid. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Rene Kokk Minister Lisad: 1. Kiirgusseaduse muutmise seaduse eelnõu 2. Kiirgusseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Reelika Runnel, 626 2982 [email protected] Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231 Kiirgusseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõukohase seadusega täpsustatakse kiirgusseaduse sätteid, et tagada nende vastavus 2013. aasta 5. detsembril vastu võetud Euroopa Liidu Nõukogu direktiiviga 2013/59/Euratom, millega kehtestatakse põhilised ohutusnormid kaitseks ioniseeriva kiirgusega kiiritamisest tulenevate ohtude eest ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 89/618/Euratom, 90/641/Euratom, 96/29/Euratom, 97/43/Euratom ning 2003/122/Euratom (https://eur- lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32013L0059) (edaspidi direktiiv). Liikmesriigid pidid jõustama direktiivi ülevõtmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 6. veebruariks 2018. Direktiivi ülevõtmisega seotud kiirgusseaduse muudatused jõustusid 6. juulil 2018 ning direktiivi täielikuks ülevõtmiseks vajalikud määrused jõustusid 8. märtsiks 2019. Direktiiv võeti seega üle hilinemisega. Direktiivi artiklite ja nendele vastavate Eesti õiguse sätete täiendaval analüüsimisel ilmnes aga vajadus mõningaid sätteid täpsustada, et vältida nende erinevaid tõlgendamise võimalusi. Lisaks täpsustatakse mõningaid kiirgusseaduse sätteid seoses 2016. aastal Eestis toimunud Rahvusvahelise Aatomienergia Agentuuri (edaspidi IAEA) kiirgusohutuse raamistiku hindamise IRRS auditi ja 2019. a märtsis toimunud järelauditi käigus tehtud ettepanekute rakendamiseks, et tagada õigusaktide vastavus rahvusvahelistele standarditele. Täpsustamist vajab kiirgusseaduse § 32, mis sätestab kiirgustegevusloa omaja kohustused, millest puudub hetkel kohustus teavitada oma tegevuses toimunud sündmustest, mille käigus elanik või töötaja on saanud ettenähtust suurema kiirgusdoosi. Samuti lisatakse § 32 kiirgustegevusloa omajatele keeld pakkuda töötajatele kiirgusohutuse nõuete eiramise eest hüviseid. Õigusselguse huvides liidetakse kaks kiirgusseaduse määrust: 1) Keskkonnaministri 27.10.2016 määrus nr 43 „Kiirgustegevuses tekkinud radioaktiivsete ainete või radioaktiivsete ainetega saastunud esemete vabastamistasemed ning nende vabastamise, ringlusse võtmise ja taaskasutamise tingimused“; 2) Vabariigi Valitsuse 15.09.2016 määrus nr 96 „Radionukliidide väljaarvamistasemete tuletamise alused ja väljaarvamistasemed, millest väiksema väärtuse korral kiirgustegevusluba ei nõuta“. Määruste liitmisel täiendatakse määruste lisades olevaid tabeleid, et viia need kooskõlla direktiivi 2013/59/Euratom lisadega ning võimaldada vabastada ka suuremaid materjalikoguseid. Kehtivates määrustes olevad tabelid on mõeldud väga väikeste materjalikoguste väljaarvamiseks ja vabastamiseks, kuigi direktiivi nõuete kohaselt oleks võimalik korraga vabastada ka suuremaid koguseid. Probleem ilmnes suures koguses veetöötlusjaamade filtermaterjali käitlemisel, mis sisaldab väikses koguses looduslikke radionukliide ning mida oleks võimalik direktiivi nõudeid järgides kiirgusseaduse nõuete täitmisest vabastada. Määruste põhjendamatu ranguse tõttu vajas vabastamine aga Keskkonnaameti eriluba ehk tinglikku vabastamist, mille menetlus on keeruline ning tekitas nii vee-ettevõtetele kui ka Keskkonnaametile täiendavat halduskoormust. Samuti tunnistatakse kehtetuks ebavajalik volitusnorm omanikuta allikate määruse kehtestamiseks ning ühtlustatakse terminoloogiat, et tagada selle kooskõla teiste õigusaktidega. 1 Kiirgusseadust täiendatakse Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis väljastatud kiirgustegevuslubade tunnustamise sätetega, mille kohta seni õigusaktides nõuded puudusid. Seadus jõustub üldises korras. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu teksti ja seletuskirja on koostanud Keskkonnaministeeriumi kliima- ja kiirgusosakonna nõunik Reelika Runnel (tel 626 2982, [email protected]), Keskkonnaameti kiirgusosakonna juhataja Ilmar Puskar (tel 664 4905, [email protected]) ja nõunik Karin Muru (tel 664 4917, [email protected]). Eelnõu õigusekspertiisi on teinud Keskkonnaministeeriumi õigusosakonna jurist Marko Lelov (tel 626 2918, [email protected]) ning keeletoimetaja oli õigusosakonna peaspetsialist Aili Sandre (tel 626 2953, [email protected]). 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga ega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. Eelnõu on seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Eelnõukohase seadusega muudetakse kiirgusseaduse 01.01.2019 jõustunud redaktsiooni (RT I, 26.06.2018, 10). Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. 2. Seaduse eesmärk Kiirgusseaduse on vajalik, et tagada selle täielik vastavus direktiivile 2013/59/Euratom ning IAEA rahvusvahelistele kiirgusohutuse standarditele. Siseriiklikel põhjustel ilmnenud vajadus täiendad kiirgusseadust Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis väljastatud kiirgustegevuslubade tunnustamise sätetega. Direktiivi 2013/59/Euratom rakendamiseks ning radioaktiivsete materjalide väljaarvamise ja vabastamise protsessi õigusselguse tagamiseks on vajalik liita keskkonnaministri 27.10.2016 määrus nr 43 „Kiirgustegevuses tekkinud radioaktiivsete ainete või radioaktiivsete ainetega saastunud esemete vabastamistasemed ning nende vabastamise, ringlusse võtmise ja taaskasutamise tingimused“ ja Vabariigi Valitsuse 15.09.2016 määrus nr 96 „Radionukliidide väljaarvamistasemete tuletamise alused ja väljaarvamistasemed, millest väiksema väärtuse korral kiirgustegevusluba ei nõuta“ ning täiendad nende lisasid. Esimene kiirgusseadus jõustus 1997. aastal. Seoses ELiga liitumisega tuli üle võtta kiirgusohutust käsitlevad ELi direktiivid ning kiirgusseaduse uus versioon jõustus 01.05.2004. 2016. aastal jõustus uus kiirgusseadus seoses keskkonnaõiguse kodifitseerimisega (vastu võetud 08.06.2016) ning seda on muudetud nõukogu direktiivide 2014/87/Euratom (19.06.2017) ja 2013/59/Euratom (06.07.2018) ülevõtmiseks. Nõukogu direktiiviga 2013/59/Euratom sätestatakse ühtsed suunised, et reguleerida radioaktiivse materjali valmistamist, tootmist, töötlemist, käitlemist, lõpphoiustamist, kasutamist, ladustamist, hoidmist, transporti, importi ja eksporti, samuti selliste elektriseadmete tootmist ja kasutamist, mis emiteerivad ioniseerivat kiirgust ja mille koostises on üle 5kilovoldise potentsiaalide vahega töötavad komponendid. Reguleeritakse ka looduslike kiirgusallikatega seotud inimtegevust, mille tulemusel suureneb oluliselt töötajate või elanike 2 saadav kiiritus. Tähelepanu on pööratud ka avariikiiritusolukordadeks valmisolekule, nendele olukordadele reageerimise kavandamisele ja nende ohjamisele. Samuti elanike ja töötajate tervise kaitsmisele avarii või minevikus toimunud inimtegevuse järelmõjudest tingitud püsikiirituse olukordades. IAEA peamisteks väljaanneteks on ohutusstandardid, mis sisaldavad kiirgusohutuse tagamise aluspõhimõtteid, nõudeid ja soovitusi. Need toimivad inimeste ja keskkonna kaitsmise ülemaailmse võrdlusalusena. Sellised tegevused nagu kiirguse kasutamine meditsiinis, tuumarajatiste käitamine, radioaktiivsete materjalide tootmine, vedu ja kasutamine ning radioaktiivsete jäätmete käitlemine peavad vastama ohutusstandarditele. IAEA pakub oma liikmesriikidele võimalust erinevate temaatiliste auditite abil hinnata riigi kiirguskaitsesüsteemi vastavust ohutusstandarditele. Auditite käigus esitatakse riikidele ettepanekuid ja soovitusi õigusaktide ning kiirguskaitsesüsteemi parandamiseks. Eestis on viimase kümne aasta jooksul toimunud neli IAEA auditit. 2011. aastal hinnati EPREV auditi käigus Eesti valmisolekut kiirgusõnnetustele reageerimiseks ning hädaolukordade reguleerimist (https://www.keskkonnaamet.ee/sites/default/public/Final_EPREV_Report_1.pdf). 2016. aastal hindas IAEA IRRS auditi käigus Eesti kiirguskaitsesüsteemi terviklikku toimimist (https://www.envir.ee/sites/default/files/irrs_estonia_final_report_2016-11-10_.pdf) ning esitatud ettepanekute täitmist hinnati 2019. aasta märtsis toimunud järelauditiga (https://www.envir.ee/sites/default/files/irrs_estonia_follow_up_mission_report_1.pdf). 2019. aasta märtsi lõpus ja aprillis kontrolliti Eesti õigusaktide vastavust IAEA standarditele radioaktiivsete jäätmete ohutu käitlemise valdkonnas (https://www.envir.ee/sites/default/files/artemis_estonia_final_report_.pdf). Seaduseelnõule ei ole koostatud väljatöötamiskavatsust, sest tegemist on direktiivist tulenevate nõuete täpsustamisega Eesti õiguses. Direktiivi ülevõtmisega mitteseotud sätted ei ole õiguskorras põhimõttelist tähendust omavad muudatused. Vabariigi Valitsuse määruse „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 1 lõike 2 punktide 2 ja 5 kohaselt ei ole seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus nõutav, kui eelnõu käsitleb ELi õiguse rakendamist või kui seaduseelnõu seadusena rakendamisega ei kaasne olulist õiguslikku muudatust või muud olulist mõju. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kahest paragrahvist. Muudatused puudutavad järgmisi kiirgusseaduse peatükke: 1. peatükk „Üldsätted“ (2. jagu „Mõisted”), 3. peatükk „Kiirgustegevuse nõuded“ (1. jagu „Üldsätted“, 4. jagu „Radioaktiivsed jäägid, jäätmed ja heited“), 4. peatükk „Kiirgustegevusega seotud load“ (1. jagu „Kiirgustegevusluba“), 5. peatükk „Looduskiiritus“, 8. peatükk „Sekkumine ja kaitsemeetmete rakendamine“. Paragrahvi 1 punktiga 1 muudetakse kiirgusseaduse § 8 lõikes 1 oleva mõiste väljaarvamistase sõnastust, lisades sinna võimaluse kiirgustegevusloa nõude alt välja arvata ka need radioaktiivsed ained, mille aktiivsus või aktiivsuskontsentratsioon on võrdne kehtestatud väljaarvamistaseme väärtusega. Kehtiv sõnastus võimaldas välja arvata vaid neid radioaktiivseid aineid, mille aktiivsus või aktiivsuskontsentratsioon on kehtestatud väärtustest väiksem. See on aga rangem, kui näeb ette nõukogu direktiiv 2013/59/Euratom, mille artikli 26.1 punkti b) kohaselt ei tohiks väljaarvamisväärtust ületada, mis tähendab, et kiirgustegevusloa nõudest võib vabastada ka väljaarvamisväärtusega võrdse aktiivsuse või aktiivsuskontsentratsiooniga radioaktiivseid aineid. Keskkonnaametil on õigus kiirgustegevusloa nõude alt vajaduse korral välja arvata ka väljaarvamistasemeid ületavaid radioaktiivseid aineid, kui kiirgusohutushinnangu alusel on see majanduslikke, sotsiaalseid ja keskkonnategureid arvesse võttes parim lahendus. 3 Punktiga 2 lisatakse § 8 lõige 3, milleks on uus volitusnorm vabastamise ja väljaarvamise taotlusele esitatavate nõuete kehtestamiseks. Vabastamise taotlemine on reguleeritud keskkonnaministri 27.10.2016 määrusega nr 43 „Kiirgustegevuses tekkinud radioaktiivsete ainete või radioaktiivsete ainetega saastunud esemete vabastamistasemed ning nende vabastamise, ringlusse võtmise ja taaskasutamise tingimused“. Praegu puudub õigusaktides radioaktiivsete ainete väljaarvamise taotlemise kord.. Keskkonnaministri 27.10.2016 määruse nr 43 „Kiirgustegevuses tekkinud radioaktiivsete ainete või radioaktiivsete ainetega saastunud esemete vabastamistasemed ning nende vabastamise, ringlusse võtmise ja taaskasutamise tingimused“ ja Vabariigi Valitsuse 15.09.2016 määruse nr 96 „Radionukliidide väljaarvamistasemete tuletamise alused ja väljaarvamistasemed, millest väiksema väärtuse korral kiirgustegevusluba ei nõuta“ liitmisel lisatakse sinna ka radioaktiivsete ainete väljaarvamise ja vabastamise taotlemise nõuded. Radioaktiivsete ainete või radioaktiivseid aineid sisaldavate materjalide vabastamiseks või väljaarvamiseks tuleb Keskkonnaametile esitada taotlus. Vabastamine või väljaarvamine otsustatakse 90 päeva jooksul nõuetekohase taotluse saamisest arvates. Punktiga 3 muudetakse § 13 lõikes 2 avariitöötaja mõistet, jättes sealt välja sõnad „vabatahtlikkuse alusel“. Kehtiv sõnastus ei ole kooskõlas direktiivi 2013/59/Euratom artikliga 53.3, mille kohaselt täidab avariitöötaja ülesandeid vabatahtlikult alles siis, kui tema saadav doos võib ületada 100 mSv. Ka IAEA sätestab vabatahtlikkuse kiirgusõnnetuse likvideerimise korral ainult avariiolukorras abistajate kontekstis (IAEA Safety Glossary 2018: „helper in an emergency - Member of the public who willingly and voluntarily helps in the response to a nuclear or radiological emergency“). Eestis kiirgusõnnetusega seotud päästetöödel vabatahtlikke abistajaid ei kasutata. Päästeseadus eristab nn elukutselist päästjat, vabatahtlikku päästjat, kellele on ametlikult antud selline staatus, ja füüsilisi isikuid, keda päästetööde juht päästetööle võib kaasata, märkides ära, et kiirgusega seotud õnnetuste lahendamisse füüsilisi isikuid kaasata ei tohi. Punktiga 4 muudetakse § 14 lõikes 1 elanikukiirituse mõistet. Kehtivas kiirgusseaduses esitatud definitsioon erineb nii direktiivi 2013/59/Euratom artiklis 4.69 kui ka IAEA põhiliste kiirgusohutusnõuete standardis (IAEA General Safety Requirements Part 3. Radiation Protection and Safety of Radiation Sources: International Basic Safety Standards) esitatud definitsioonidest, jättes elanikukiiritusest põhjendamatult välja looduskiirguse. Samuti jätab kehtiv sõnastus eksliku mulje, nagu osaleks elanikud sekkumises või kiirgustegevusloa alusel toimuvas kiirgustegevuses. Punktiga 5 lisatakse § 32 lõike 1 punkti 15 nõue, mille kohaselt tuleb Keskkonnaametile pärast kiirgusallikaga seotud sündmust, mille tagajärjel on töötaja või elanik saanud kiirgusseaduse § 50 lõike 6 alusel kehtestatud piirmääradest suurema ekvivalent- või efektiivdoosi, esitada analüüs selle tekkepõhjuste ja parandusmeetmete rakendamine kohta. IAEA eksperdid esitasid IRRS auditi käigus soovituse (soovitus nr 13) lisada sellekohane säte kiirgusseadusesse. Nõue, et kiirgustegevusloa omanik peab analüüsima igat sündmust, mille käigus on töötaja või elanik saanud kiiritada, tuleb IAEA standardist „Radiation Protection and Safety of Radiation Sources: International Basic Safety Standards. General Safety Requirements Part 3“ (nõue nr 24, § 3.102). Sama teemat on käsitletud ka direktiivi 2013/59/Euratom artiklites 63.c ja 96. Direktiivi 2013/59/Euratom artikli 96 kohaselt peab ettevõtja viivitamata teavitama pädevat asutust igast olulisest sündmusest, mis on põhjustanud või võib põhjustada üksikisiku saadavat kiiritust ulatuses, mis ületab tegevuspiire või -tingimusi, mis on määratud kutse- või elanikukiirituse kohta sätestatud loanõuetes või mille on kindlaks määranud meditsiinikiiritusega tegelev pädev asutus, sealhulgas esitama uurimistulemused ja teabe selliste sündmuste vältimiseks võetavate parandusmeetmete kohta. 4 Punktiga 6 lisatakse kiirgusseaduse § 32 lõikesse 1 punkt 18, mis keelab töötajatele vara või soodustuse pakkumise kiirgusohutusnõuete täitmata jätmise eest. See nõue on sätestatud IAEA rahvusvaheliste kiirguskaitse põhinõuete standardis „Radiation Protection and Safety of Radiation Sources: International Basic Safety Standards. General Safety Requirements Part 3“ (https://www-pub.iaea.org/MTCD/publications/PDF/Pub1578_web-57265295.pdf, nõue nr 27). Sellesisulise sätte puudumisele kiirgusalastes õigusaktides juhtisid tähelepanu IAEA eksperdid 2016. aastal Eestis toimunud kiirguskaitse valdkonna auditi IRRS käigus (https://www.envir.ee/sites/default/files/irrs_estonia_final_report_2016-11-10_.pdf, ettepanek nr 33). Vara või soodustuse pakkumise all kiirgustegevusloa omaja poolt on mõeldud näiteks olukorda, kus tööandja soovitab töötajal kiirguskaitsevahendeid mitte kasutada, et tööprotsessi kiirendada, ning annab selle eest töötajale näiteks vaba päeva või määrab lisatasu. Punktiga 7 asendatakse § 33 lõigetes 3 ja 4, § 70 lõikes 4 ja § 75 lõikes 3 „andmete nimistu“ väljendiga „andmete loetelu“. Muudatus on vajalik, et tagada kiirgusseaduse kooskõla keskkonnaministri 29.06.2017 määruses nr 20 „Keskkonnaotsuste infosüsteemi asutamine ja andmekogu pidamise põhimäärus“ kasutatud terminoloogiaga. Punktiga 8 täiendatakse § 65 lõikega 11, mille kohaselt otsustab radioaktiivse aine, seda sisaldava seadme ja radioaktiivsete jäätmete riigi valdusesse võtmise Keskkonnaamet. Kuna kiirgusseaduse § 65 lõike 5 alusel radioaktiivse aine ja seda sisaldava seadme ning radioaktiivsete jäätmete riigi valdusse võtmise määrust ei kehtestata, on vaja riigi valdusse võtmise eest vastutav asutus sätestada seaduses. Punktiga 9 tunnistatakse kehtetuks § 65 lõige 5, mis sisaldas volitusnormi radioaktiivse aine ja seda sisaldava seadme ning radioaktiivsete jäätmete riigi valdusse võtmise ja käitlemise ning sellega seotud kulude hüvitamise korda reguleeriva keskkonnaministri määruse kehtestamiseks. Määruse kehtestamine ei ole enam aktuaalne, sest kiirgusseaduse viimaste aastate täiendused katavad algselt kavandatud määruse sisu juba suuresti ära. Selles, mida kiirgusseadus ei käsitle, on Keskkonnaametil kavas Päästeametiga 2020.aastal sõlmida asutustevaheline koostöökokkulepe. Punktiga 10 asendatakse § 68 lõike 5 sõnastuses „Vabariigi Valitsus“ sõnadega „valdkonna eest vastutav minister“. Kehtiva Vabariigi Valitsuse 15.09.2016 määruse nr 96 „Radionukliidide väljaarvamistasemete tuletamise alused ja väljaarvamistasemed, millest väiksema väärtuse korral kiirgustegevusluba ei nõuta“ sisu liidetakse uuendatud volitusnormi alusel keskkonnaministri 27.10.2016 määrusega nr 43 „Kiirgustegevuses tekkinud radioaktiivsete ainete või radioaktiivsete ainetega saastunud esemete vabastamistasemed ning nende vabastamise, ringlusse võtmise ja taaskasutamise tingimused“. Määruste liitmisel täiendatakse määruste lisades olevaid tabeleid, mille eesmärk on viia need kooskõlla direktiivi 2013/59/Euratom lisadega ning võimaldada vabastada ka suuremaid materjalikoguseid. Määruste liitmise vajadus ning mittevastavus direktiivi 2013/59/Euratom lisale VII tuvastati Tartu Ülikoolis koostatud looduslikke radioaktiivseid aineid sisaldavate jäätmete ehk NORM- jäätmete käitlusvõimaluste analüüsi käigus 2018. aastal, kui ilmnes, et tänasel kujul on määruste rakendamine raskendatud, määruste lisades olevad tabelid puudulikud ning suuremates kogustes materjalide vabastamiseks sobimatud. Keeruline on ka otsida viiteid kahest eraldi õigusaktist, mistõttu oleks arusaadavam, kui kogu vajalik info oleks kättesaadav samas määruses ning lisades oleks eraldi tabelid ka suuremate koguste kohta, mis võimaldaks suuremates kogustes NORM-materjali kiirgusseaduse täitmise nõuetest vabastada, kui kiirgusohutushinnangu alusel on see majanduslikke, sotsiaalseid ja keskkonnategureid arvesse võttes parim lahendus. 5 Punktiga 11 täiendatakse kiirgusseaduse 4. peatükki §-dega 701–704, mis käsitlevad Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis väljastatud kiirgustegevusloa tunnustamist. Viimastel aastatel on välismaised ettevõtted pöördunud sagedamini Keskkonnaameti poole, soovides teada, millised nõuded on Eestis kiirgustegevuseks kehtestatud. Eesti õigusaktides ei ole Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis väljastatud kiirgustegevusloa tunnustamise taotlemise nõudeid seni kirjeldatud. Tunnustust taotlevate ettevõtete arvu suurenemise tõttu on vaja seda teha valdkondlikus õigusaktis. Keskkonnaamet on välimaiste ettevõtete tunnustamisel lähtunud ELi liikmesriikide kokkuleppest teenuste vaba liikumise kohta (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/123/EÜ teenuste kohta siseturul (ELT L 376, 27.12.2006, lk 36-68) ning majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 4 lõikest 3. Nende dokumentide põhjal on Keskkonnaamet kiirgustegevusloa tunnustamise taotlejatele ning menetlejatele koostanud ka juhendmaterjali. Tunnustused väljastatakse kirja teel dokumendihaldussüsteemi kaudu. 2018. aastal tunnustas Keskkonnaamet üheksat lepinguriigis väljastatud kiirgustegevusloa tunnustust, 2019. aasta augustiks oli väljastatud üks tunnustus. Paragrahvi 701 kohaselt esitab ettevõtja, kui ta on registreeritud teises Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis ning talle on seal väljastatud kiirgustegevusluba, Eestis selle alusel teenuse osutamiseks Keskkonnaametile taotluse lepinguriigi tegevusloa tunnustamiseks. Taotluses tuleb sõltuvalt kiirgustegevuse eripärast esitada kiirgustegevuse kirjeldus, koopia asukohariigis väljastatud kiirgustegevusloast, mis on kinnitatud apostilliga või legaliseeritud, kiirgustegevusloa eestindus, mille on teinud vandetõlk või on tõlke õigsus notariaalselt kinnitatud. Esitada tuleb ka väljavõte asukohamaa äriregistri registreerimiskaardist, kiirgustegevuse asukoht ja ajaperiood Eestis, Eesti-poolse tellija kontaktandmed, andmed kiirgustöötajate ja nende erialase väljaõppe kohta ning muud andmed, mis on vajalikud kiirgusohutuse hindamiseks. Paragrahvi 702 kohaselt otsustab Keskkonnaamet tunnustamise 30 päeva jooksul nõuetekohase taotluse saamisest arvates ning tunnustus antakse kuni kolmeks aastaks. Paragrahv 703 sätestab tunnustuse andmisest keeldumise ja tunnustuse kehtetuks tunnistamise alused. Keskkonnaamet keeldub kiirgustegevusluba tunnustamast, kui taotletavaks tegevuseks ei ole taotlejale tema asukohariigis kiirgustegevusluba väljastatud või ta taotleb tunnustust perioodiks, mil asukohariigis väljastatud kiirgustegevusluba ei kehti. Samuti keeldutakse tunnustuse andmisest juhul, kui taotlejal puuduvad nõutava erialase ettevalmistusega kiirgustöötajad või kiirgustöötajate isikudooside seire ei ole tagatud ning kiirgustegevuseks taotletav asukoht või muud tingimused ei võimalda täita kiirgusohutusnõudeid. Tunnustus tunnistatakse kehtetuks, kui ilmneb, et tunnustuse omaja on teadlikult esitanud tunnustuse taotluses valeandmeid või võltsitud dokumendi, tunnustuse omaja ei ole korduvalt suutnud tagada kiirgusohutuse põhimõtete, kohustuste ja tunnustuses sätestatud tingimuste täitmist, millega on kaasnenud olulise kiirgusohu tekkimine, või kui tunnustuse omaja, tema esindajad või töötajad on sihipäraselt ja pahatahtlikult takistanud Keskkonnainspektsiooni ja selle esindajaid loa omaja tegevuse kontrollimisel. Paragrahvis 704 on loetletud tunnustusele kantavad andmed, milleks on saaja nimi ja registrikood, kontaktandmed, tegevuskoht, tunnustuse kehtivusaeg, kiirgustöötajate andmed, kiirgusallika andmed ja muud kiirgustegevust iseloomustavad andmed. Punktiga 12 muudetakse § 78 pealkirja, milleks saab „Kiirgustegevuse muutmisest teatamise kohustus“ asemel „Kiirgustegevuse muutmine“, mis kajastab paremini paragrahvi sisu. 6 Punktiga 13 muudetakse § 78 lõike 1 avalauset nii, et sellest lähtuks selge kohustus esitada kiirgustegevuse muutmiseks Keskkonnaametile keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu vastav taotlus, mitte teavitus, nagu see on kirjas kehtivas redaktsioonis. Punktiga 14 täiendatakse § 78 lõike 1 punkti 2, kohustades kiirgustegevusloa omajat Keskkonnaametit teavitama kiirgusallika andmete muutmisest. Kiirgusallika andmed võivad muutuda näiteks elektrikiirgusseadme mõne osa vahetamisel, mis on üsna tavapärane röntgenseadmete puhul, kui välja vahetatakse röntgentoru. Selleks, et kiirgustegevusloale märgitud seadme andmed ja seerianumbrid vastaksid tegelikule olukorrale, on seadme oluliste osade vahetusest vaja teavitada Keskkonnaametit ning kiirgustegevusloa andmetes tehakse asjakohane muudatus. Punktiga 15 täiendatakse § 96 lõiget 1, lisades sinna lisaks looduslikele kiirgusallikatele ka looduslikud radioaktiivsed ained. Muudatus on vajalik, et tagada sätte vastavus direktiivi 2013/59/Euratom artikliga 23, millega seatakse liikmesriikidele kohustus tuvastada looduslikult esineva radioaktiivse materjaliga seotud kiirgustegevusi. Kehtivas redaktsioonis on mainitud ainult looduslikke kiirgusallikaid, mis kiirgusseaduse § 96 lõike 11 kohaselt on looduslikud, maapinnas sisalduvad või kosmilise päritoluga ioniseeriva kiirguse allikad. Selle definitsiooni põhjal ei ole § 96 lõigete 1 ja 2 sätteid aga võimalik laiendada looduslikke radioaktiivseid aineid hõlmavatele tegevustele. Looduslik radioaktiivne aine on kiirgusseaduse § 6 lõike 2 kohaselt peamiselt looduslikke radionukliide – kaalium-40, toorium-232, uraan-235 või uraan-238 ning nende lagunemisritta kuuluvaid radionukliide sisaldav radioaktiivne aine, mille aktiivsus või aktiivsuskontsentratsioon on kiirgusohutuse seisukohalt oluline. Seega on kehtivas kiirgusseaduses direktiivi 2013/59/Euratom artikkel 23 üle võetud liiga kitsalt. Punktiga 16 lisatakse § 96 lõike 2 avalausesse lisaks looduslikele kiirgusallikatele ka looduslikud radioaktiivsed ained, et tagada sätte vastavus selles loetletud tegevuste sisule ning direktiivi 2013/59/Euratom artiklile 23. Punktiga 17 asendatakse § 105 lõikes 21, mis defineerib viitetaseme mõiste, lauseosa „tuleb võtta meetmeid“ sõnadega „tuleb kaaluda meetmete võtmist“. Kehtiv definitsioon on vastuolus viitetaseme olemusega, sest seab range kohustuse tasemete ületamisel meetmete võtmiseks, võrdsustades selle sisuliselt range piirmääraga. Paragrahvis 2 sätestatakse, et seaduse § 1 punktid 1, 2 ja 10 jõustuvad 2020. aasta 1. juunil. Kuna tegemist on volitusnormidega, mille alusel kehtestatakse keskkonnaministri 27.10.2016 määruse nr 43 „Kiirgustegevuses tekkinud radioaktiivsete ainete või radioaktiivsete ainetega saastunud esemete vabastamistasemed ning nende vabastamise, ringlusse võtmise ja taaskasutamise tingimused“ ja Vabariigi Valitsuse 15.09.2016 määruse nr 96 „Radionukliidide väljaarvamistasemete tuletamise alused ja väljaarvamistasemed, millest väiksema väärtuse korral kiirgustegevusluba ei nõuta“ liitmisel uus määrus, siis on vajalik nende hilisem jõustumine, mis annaks menetlemiseks ja kooskõlastamiseks piisava ajavaru ning tagaks sel perioodil seniste määruste kehtivuse. Ülejäänud muudatused jõustuvad üldises korras. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõukohases seaduses ei määratleta uusi mõisteid, vaid selgitatakse ja täpsustatakse juba seaduses kasutusel olevaid mõisteid „väljaarvamistase“, „avariitöötaja“, „elanikukiiritus“ ja „viitetase“. 7 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõukohase seadusega täpsustatakse Eesti õiguses Euroopa Liidu Nõukogu direktiivi 2013/59/EURATOM, 5. detsember 2013, millega kehtestatakse põhilised ohutusnormid kaitseks ioniseeriva kiirgusega kiiritamisest tulenevate ohtude eest ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 89/618/Euratom, 90/641/Euratom, 96/29/Euratom, 97/43/Euratom ning 2003/122/Euratom, ülevõtmise sätteid. Eelnõu ja direktiivi sätete vastavustabel on esitatud seletuskirja lisas 2. 6. Seaduse mõju Mõju valdkonnad: Kavandatavad muudatused ei avalda mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, majandusele ega regionaalarengule. Mõju avaldub kaudselt elu- ja looduskeskkonnale, sotsiaalne mõju avaldub mõju kaudu inimeste tervisele, samuti avaldab seadusemuudatus mõju haldusorgani töökorraldusele ja -koormusele ning riigi välissuhetele. Sihtgrupid: kiirgustegevusloa omajad, kiirgustöötajad, elanikud, Keskkonnaamet, Keskkonnainspektsioon. Avalduv mõju: Määruste liitmisel ja lisade tabelite uuendamisel on positiivne mõju looduslikke radionukliide sisaldavate jääkide ja jäätmete käitlemise valdkonna arengule, parandades seeläbi keskkonna ja inimeste kaitset radioaktiivsetest ainetest lähtuvate ohtude eest. Paindlikumate väljaarvamis- ja vabastamistingimuste kehtestamisega välditakse suures koguses jääkide ja jäätmete kuhjumist ettevõtete territooriumile, mis omakorda aitab kaasa üldise kiirgusohutuse parandamisele. Kiirgustegevusluba omavatele ettevõttele (ca 600) võib muudatusi pidada ebaoluliseks, kuna lisatavad nõuded – vajadus teavitada pärast kiirgusallikaga seotud sündmust Keskkonnaametit ning keeld pakkuda töötajatele kiirgusohutusnõuete eiramise eest hüvitist – on täpsustava sisuga ja nendega ei kaasne olulisi lisakohustusi ning nende tulemusena on tagatud elanikkonna ja kiirgustöötajate parem kiirgusohutus. Kiirgusallikatega seotud intsidentide, kus elanik saab kiirgusseaduse alusel kehtestatud piirmääradest suuremat kiirgusdoosi, esinemise tõenäosus on väga väike. Paaril korral aastas esineb juhuseid, kus Keskkonnaamet tuvastab kiirgustöötajatele kehtestatud dooside piirmäärade ületamist. Mõju Keskkonnaameti halduskoormusele seoses Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis väljastatud kiirgustegevuslubade tunnustamise sätete lisandumisega on võrreldes praeguse koormusega ebaoluline, sest tegemist on juba juurdunud praktika reguleerimisega õigusaktis. Keskkonnainspektsioonile kui kiirgusseaduse nõuete täitmise riiklikule järelevalvajale lisandub kohustus kontrollida Keskkonnaameti poolt tunnustatud välisriigi kiirgustegevusloa omanikke, kes teevad Eesti Vabariigi territooriumil kiirgustöid. Selliste kiirgustegevusega tegelejate kontrollimisele tuleks läheneda riskipõhiselt, nagu seda tehakse Keskkonnaameti poolt väljastatud kiirgustegevuslubade puhul ehk siis põhitähelepanu peaks olema suunatud mõõduka ja suure ohuga kiirgustegevuste järelevalvele. Arvestades, et sellise ohuastmega kiirgustöid teevad välismaiste kiirgustegevusloa omajad Eestis harva, tuleks arvestada nende kontrollimisel maksimaalselt ühe kontrollkülastusega aastas. Eeltoodust lähtuvalt ei mõjuta Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis väljastatud kiirgustegevuslubade tunnustamise sätete lisandumine kiirgusseadusesse oluliselt Keskkonnainspektsiooni halduskoormust. Direktiivi 2013/59/Euratom ülevõtmisega seotud sätete muutmise ja IAEA standarditest tulenevate kohustuste lisamisel täidetakse ELi ja rahvusvahelised nõuded ning välditakse rikkumismenetlusi ja nendega kaasnevaid trahve. Ebasoovitavate mõjude avaldumise riski seadusemuudatusega ei kaasne. 8 Järeldus mõju olulisuse koht: Mõju võib pidada ebaoluliseks, kuna tegemist on valdavalt täpsustavate sätetega, millega ei kaasne olulisi riske ning mille tulemusena on tagatud elanikkonna ja kiirgustöötajate parem kiirgusohutus. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevus, eeldatavad kulud ja tulud Kiirgusseaduse muutmisega ei kaasne otseseid tulusid ega kulusid. Kaudne tulu riigile ja kohalikele omavalitsustele tuleneb eelkõige suurenevast kiirgus- ja tuumaohutusest. Suureneb inimeste kaitse kiirgusest tulenevate ohtude eest, mis omakorda tagab elanike suurema heaolu. Seaduse muutmise tulemusena täidetakse rahvusvahelised nõuded ning välditakse rikkumismenetlusi ja nendega kaasnevaid trahve. 8. Rakendusaktid Uue määrusena kehtestatakse kiirgusseaduse § 8 lõike 3, § 62 lõike 3 ja § 68 lõike 5 alusel keskkonnaministri määrus „Radionukliidide väljaarvamis- ja vabastamisetasemete alused, väljaarvamis- ja vabastamistasemed ning -tingimused, vabastamise ja väljaarvamise taotlusele esitatavad täpsustatud nõuded“. Määruse jõustumisel tunnistatakse kehtetuks: 1) kiirgusseaduse § 62 lõike 3 alusel kehtestatud keskkonnaministri 27.10.2016 määrus nr 43 „Kiirgustegevuses tekkinud radioaktiivsete ainete või radioaktiivsete ainetega saastunud esemete vabastamistasemed ning nende vabastamise, ringlusse võtmise ja taaskasutamise tingimused“ (https://www.riigiteataja.ee/akt/129102016001); 2) kiirgusseaduse § 68 lõike 5 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 15.09.2016 määrus nr 96 „Radionukliidide väljaarvamistasemete tuletamise alused ja väljaarvamistasemed, millest väiksema väärtuse korral kiirgustegevusluba ei nõuta“ (https://www.riigiteataja.ee/akt/120092016008). 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub üldises korras, välja arvatud § 1 punktid 1, 2 ja 10, mis jõustuvad 2020. aasta 1. juunil. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Kuna põhilised muudatused puudutavad üldiste kiirgusohutuse põhimõtete rakendamist, on eelnõu koostamise protsessi kaasatud Keskkonnaamet, Keskkonnainspektsioon, Sotsiaalministeerium ja Terviseamet. Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu Siseministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ja Sotsiaalministeeriumile. Algatab Vabariigi Valitsus……………2019. a. 9 Kiirgusseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa 1 RAKENDUSAKTI KAVAND KESKKONNAMINISTER MÄÄRUS Tallinn ....... ......................... 2018 ...... Radionukliidide väljaarvamis- ja vabastamisetasemete alused, väljaarvamis- ja vabastamistasemed ning –tingimused, vabastamise ja väljaarvamise taotlusele esitatavad täpsustatud nõuded Määrus kehtestatakse kiirgusseaduse § 8 lõike 3, § 62 lõike 3 ja § 68 lõike 5 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Reguleerimisala Määrus kehtestab: 1) kiirgustegevuses tekkinud vähesel määral radioaktiivseid aineid sisaldavate materjalide või radioaktiivsete ainetega saastunud seadmete ja rajatiste ning jäätmete ja heidete (edaspidi radioaktiivsed ained) vabastamistasemed ja nende vabastamise tingimused; 2) radionukliidide väljaarvamistasemete tuletamise alused ja väljaarvamistasemed, millest väiksema väärtuse korral kiirgustegevusluba ei nõuta; 3) vabastamise ja väljaarvamise taotlusele esitatavad nõuded. § 2. Mõisted Käesolevas määruses ja selle lisades kasutakse mõisteid järgmises tähenduses: 1) kiiritusrada – tee keskkonnas, mille kaudu radioaktiivne aine liigub isikuni ja kiiritab teda; 2) radioaktiivne tasakaal – radioaktiivse lagunemisahela olek, mille korral kõikide sellesse lagunemisahelasse kuuluvate radionukliidide aktiivsused on võrdsed; 3) radioaktiivne saastumine – radioaktiivse aine olemasolu materjalide pinnal või sees, inimese kehas või mujal, kus radioaktiivne aine on soovimatu või ohtlik; 4) ringlusse võtmine – radioaktiivseid aineid sisaldavate materjalide kasutamine toormena; 5) taaskasutamine – toote korduv kasutamine samaks otstarbeks. 2. peatükk Väljaarvamis- ja vabastamistasemete alused ja -tasemed § 3. Radionukliidide väljaarvamistasemete tuletamise alus ja väljaarvamistasemed (1) Radionukliidide väljaarvamistasemete tuletamisel võetakse arvesse, et kiirgustegevuse tagajärjel saadava kiirituse efektiivdoos elanikule ei tohi ületada 30 mikrosiivertit aastas. (2) Radionukliidide väljaarvamistasemed, millest väiksema väärtuse korral ei ole tegevuseks vaja kiirgustegevusluba, on kehtestatud lisas. 10 (3) Lisas nimetamata radionukliidide asjakohased väljaarvamistasemed, sealhulgas aktiivsuse ja aktiivsuskontsentratsiooni väärtused, määrab Keskkonnaamet, arvestades lõikes 1 sätestatud tingimust. § 4. Väljaarvamise alused (1) Tegevuse võib täiendava kontrollimiseta välja arvata, kui isiku tegevuse osana mis tahes ajahetkel tema valduses olevate radionukliidide aktiivsus või aktiivsuskontsentratsioon ei ületa lisa 3. või 4. veerus esitatud väärtusi. (2) Mitme radionukliidi korral segu või eraldi ainete kujul kehtib väljaarvamiseks tingimus, et iga radionukliidi i olemasoleva aktiivsuse Ai ja lisas esitatud väljaarvamistaseme väärtuse A0i suhete summa on väiksem kui 1: 𝐴𝑖 ∑ <1 𝐴0𝑖 𝑖 (3) Tegevuse võib välja arvata ka juhul, kui asjaomaste radionukliidide aktiivsused või aktiivsuskontsentratsioonid ületavad lisas sätestatud väärtusi, kuid täidetud on § 1 lõikes 1 nimetatud tingimus ning kiirgusohutushinnangu alusel on väljaarvamine majanduslikke, sotsiaalseid ja keskkonnategureid arvesse võttes parim lahendus. § 5. Radioaktiivsete ainete vabastamise alused (1) Vabastamistasemete tuletamisel arvestatakse, et radioaktiivse aine vabastamisest põhjustatud elaniku efektiivdoos oleks väiksem kui 10 mikrosiivertit aastas ja looduslikke radionukliide sisaldava radioaktiivse aine või looduslike radionukliididega saastunud maa-ala vabastamisest põhjustatud elaniku efektiivdoos kõikvõimalike kiiritusradade kaudu oleks väiksem kui 3 millisiivertit aastas. (2) Kui radioaktiivse aine kasutamine pärast vabastamist ei ole teada või seda ei ole otstarbekas määrata, lähtutakse sellise tahke aine mis tahes koguse vabastamisel radionukliidide üldistest vabastamistasemetest, mis on esitatud käesoleva määruse lisas 1. (3) Rohkem kui ühe tehisliku radionukliidi esinemisel radioaktiivses aines peab vabastamiseks kehtima järgmine tingimus: 𝑛 𝐴𝑖 ∑ <1, 𝐴𝐿𝑖 𝑖=1 kus Ci on radionukliidi i aktiivsuskontsentratsioon ühikutes kBq/kg või Bq/cm²; CLi on sama radionukliidi i käesoleva määruse lisa 1 punktis 1 ja lisades 2–3 esitatud vastava vabastamistaseme aktiivsuskontsentratsioon. Summeerimisel ei arvestata eraldi lühiealisi tütar- radionukliide, mis on radioaktiivses tasakaalus käesoleva määruse lisas 4 esitatud ema- radionukliidiga. (4) Looduslikele radionukliididele rakendatakse käesoleva määruse lisa 1 punktis 2 esitatud vabastamistasemeid eraldi iga ema-radionukliidi jaoks ja käesoleva paragrahvi lõikes 3 nõutavat suhete summeerimist ei kasutata. Radioaktiivses tasakaalus mitteoleva lagunemisrea segmentide ema-radionukliididele võib kiirgusohutushinnangu alusel kehtestada oluliselt kõrgemaid vabastamistasemeid. 11 (5) Looduslike radionukliidide esinemisel radioaktiivses aines arvestatakse radioaktiivse aine vabastamisel ainult kiirgustegevuse tulemusena lisandunud aktiivsust või aktiivsuskontsentratsiooni. (6) Saastumata metalli, ehitusmaterjali või muu materjali tahtlik lisamine vabastatavatele metalli- või ehitusjäätmetele keskmise aktiivsuskontsentratsiooni vähendamiseks on keelatud. (7) Keskkonnaamet võib otsustada käesoleva määruse lisades 1–3 esitatud vabastamistasemeid ületavate radioaktiivsete ainete vabastamise juhul, kui kiirgusohutushinnangu alusel on vabastamine majanduslikke, sotsiaalseid ja keskkonnategureid arvesse võttes parim lahendus. (8) Käesoleva määruse lisades 1–3 sätestamata tasemete korral võetakse radioaktiivsete ainete vabastamise aluseks käesoleva määruse lisaga 2 kehtestatud väljaarvamistasemed ja väljaarvamistasemete tuletamise alused. 3. peatükk Radioaktiivsete esemete, metallijäätmete, ehitiste ja radioaktiivseid aineid sisaldavate heidete vabastamistingimused § 6. Kiirgustegevuse tagajärjel tekkinud radioaktiivsete esemete ja radioaktiivsete metallijäätmete vabastamistingimused (1) Vabastada võib kiirgustegevuse tagajärjel tekkinud esemeid ja radioaktiivseid metallijäätmeid, milles sisalduvate radionukliidide aktiivsuskontsentratsioonid ei ületa käesoleva määruse lisas 3 esitatud vabastamistasemeid. (2) Radionukliide sisaldavad metallijäätmed, mille aktiivsuskontsentratsioon ei ületa käesoleva määruse lisas 2 esitatud vabastamistasemeid, võib võtta ringlusse. (3) Radioaktiivsete metallijäätmete ringlusse võtmisel arvutatakse keskmine aktiivsuskontsentratsioon metallijäätmete jaoks: 1) mille mass ei ole suurem kui 300 kg; 2) mille pind ei ole suurem kui 0,3 m². (4) Taaskasutatavate radioaktiivselt saastunud esemete, seadmete ning tööriistade aktiivsuskontsentratsiooni hindamisel järgitakse järgmisi nõudeid: 1) radionukliidide keskmine aktiivsuskontsentratsioon väiksemal pinnal kui 0,03 m² ei ületa käesoleva määruse lisa 2 kolmandas veerus esitatud vabastamistasemeid; 2) aktiivsuskontsentratsiooni hindamisel võetakse arvesse ka pinnakatte all olevate radionukliidide aktiivsus. § 7. Kiirgustegevusega seotud ehitiste vabastamistingimused (1) Kiirgustegevusega seotud ehitiste kasutamiseks kiirgustegevusvälistel eesmärkidel või nende ehitiste lammutamiseks ei tohi aktiivsuskontsentratsioon ületada käesoleva määruse lisas 3 vastavalt kolmandas või neljandas veerus esitatud vabastamistasemeid. Seejuures keskmist aktiivsuskontsentratsiooni hinnatakse radionukliididega saastunud pinna aktiivsuse ning süvakihtides sisalduvate radionukliidide aktiivsuste summana kuni 0,3 m² suuruse pinna kohta. (2) Kiirgustegevusega seotud ehitise lammutamisel tekkinud ehitusjäätmete vabastamiseks ei tohi ehitusjäätmetes sisalduvate radionukliidide aktiivsuskontsentratsioon tehislike 12 radionukliidide puhul ületada käesoleva määruse lisa 3 teises veerus ja looduslike radionukliidide puhul käesoleva määruse lisa 1 punktis 2 esitatud vabastamistasemeid. Seejuures radionukliidide keskmist aktiivsuskontsentratsiooni hinnatakse väiksemal jäätmekogusel kui 1000 kg. (3) Kui kiirgustegevusega seotud ehitise lammutamisel aasta kestel tekkiv betooni- ja kiviprahi kogumass on väiksem kui 100 000 kg, võib Keskkonnaamet kiirgustegevusloa omaja taotluse alusel anda loa suurendada käesoleva määruse lisa 3 teises veerus esitatud vabastamistasemeid kuni kümme korda. § 8. Radioaktiivseid aineid sisaldavate heidete vabastamistingimused (1) Ühest kiirgustegevuskohast aasta jooksul keskkonda juhtida lubatud radioaktiivsete heidete vabastamistasemed on esitatud käesoleva määruse lisas 5. Vabastatud gaasid või aerosoolid juhitakse atmosfääri vahetult või läbi filtrite. Vabastatud radioaktiivseid aineid sisaldavad vedelad heited juhitakse otse kanalisatsiooni või kogutakse kogumismahutisse või -tiiki ning juhitakse seejärel looduslikku veekogusse. Rohkem kui üht radionukliidi sisaldavate heidete korral peab kehtima tingimus: 𝑛 𝐶𝑖 ∑ < 1, 𝐶𝐿𝑖 𝑖=1 kus Ai on radionukliidi i aktiivsus (Bq) ja ALi on sama radionukliidi i käesoleva määruse lisas 5 esitatud vabastamistase (Bq). (2) Keskkonda juhitavate radioaktiivsete heidete koguaktiivsus ei tohi ületada käesoleva määruse alusel sätestatud väärtusi. (3) Diagnostika või ravi eesmärgil radioaktiivseid aineid manustanud patsientide eritised juhitakse kanalisatsiooni piiranguteta. (4) Prügilasse ladestatavad vabastatud jäätmed ei tohi sisaldada kinniseid kiirgusallikaid, mille aktiivsus ületab keskkonnaministri määrusega „Radionukliidide väljaarvamistasemete tuletamise alused ja väljaarvamistasemed, millest väiksema väärtuse korral kiirgustegevusluba ei nõuta“ kehtestatud väljaarvamistaset. 4. peatükk Väljaarvamise ja vabastamise taotlemine § 9. Väljaarvamise taotlemine (1) Radioaktiivsete ainete kiirgustegevusloa nõudest väljaarvamiseks esitatakse Keskkonnaametile taotlus. (2) Väljaarvamise taotluses esitatakse järgmised andmed ja dokumendid: 1) taotleja andmed; 2) radioaktiivse aine väljaarvamise põhjendus; 3) radioaktiivset ainet iseloomustavad andmed, sealhulgas aine füüsikalised ja keemilised omadused ning aktiivsus; 4) vajaduse korral kvalifitseeritud kiirguseksperdi koostatud kiirgusohutushinnang; 5) …. 13 6) ….. § 10. Vabastamise taotlemine (1) Radioaktiivsete ainete vabastamiseks esitatakse Keskkonnaametile taotlus. (2) Vabastamise taotluses esitatakse järgmised andmed ja dokumendid: 1) kiirgustegevusloa ja kiirgustegevusloa omaja andmed; 2) radioaktiivse aine vabastamise põhjendus; 3) radioaktiivset ainet iseloomustavad andmed, sealhulgas aine füüsikalised ja keemilised omadused ning aktiivsus; 4) protseduurid üleandmiseks muud asjaomast luba omavale isikule; 5) protseduurid radioaktiivse aine keskkonda viimiseks; 6) vajaduse korral kvalifitseeritud kiirguseksperdi koostatud kiirgusohutushinnang. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse menetlemise suhtes kohaldatakse keskkonnaministri määruse „Kiirgustegevusloa taotlusele esitatavad täpsustatud nõuded ja taotluse vormid“ sätestatut. Lisa 1. Kiirgustegevuse tulemusel tekkinud tahke aine mis tahes koguste üldised radionukliidide vabastamistasemed Lisa 2. Radionukliidide väljaarvamistasemed Lisa 3. Radionukliidide aktiivsuskontsentratsiooni tasemed metallijäätmete ringlusse võtmiseks ja esemete taaskasutamiseks Lisa 4. Radionukliidide aktiivsuskontsentratsiooni vabastamistasemed ehitise lammutamisel tekkinud jäätmetele, ehitise taaskasutamiseks või lammutamiseks Lisa 5. Radionukliidid, mille lühiealised tütar-radionukliidid loetakse radioaktiivses tasakaalus olevaks kõikide lisades 1, 2 ja 3 esitatud vabastamistasemete korral Lisa 6. Ühest kiirgustegevuskohast aasta jooksul keskkonda juhtida lubatud radioaktiivseid aineid sisaldavate heidete vabastamistasemed 14 Kiirgusseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa 2 Direktiivi 2013/59/EURATOM ja Eesti õigusaktide vastavustabel Nõukogu direktiiv 2013/59/Euratom, 5. detsember 2013 , millega kehtestatakse põhilised ohutusnormid kaitseks ioniseeriva kiirgusega kiiritamisest tulenevate ohtude eest ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 89/618/Euratom, 90/641/Euratom, 96/29/Euratom, 97/43/Euratom ning 2003/122/Euratom https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32013L0059 EL-i õigusakti norm EL-i õigusakti normi sisuliseks rakendamiseks kehtestatavad riigisisesed õigusaktid Artikkel, lõige, punkt Pealkiri, paragrahv, lõige, punkt Artikkel 4. Mõisted Kiirgusseadus, § 14 lg 1: „Elanikukiiritus on 69) „elanikukiiritus”– üksikisiku elaniku saadav kiiritus, välja arvatud kutse- kiiritus, välja arvatud kutse- või või meditsiinikiiritus.“ meditsiinikiiritus; Artikkel 23 Kiirgusseadus, § 96, lg-d 1 ja 2: Looduslikult esineva radioaktiivse „(1) Keskkonnaamet tagab uuringute või materjaliga seotud kiirgustegevuse muude asjakohaste meetodite abil kõikide tuvastamine toimingute väljaselgitamise, mille korral Liikmesriik tagab, et tuvastatakse looduslikud kiirgusallikad või looduslikud kiirgustegevuse klassid või tüübid, mis radioaktiivsed ained võivad põhjustada on seotud looduslikult esineva töötajatele või elanikele suuremat kiiritust, radioaktiivse materjaliga ja põhjustab kui on käesoleva seaduse alusel kehtestatud töötajatele või elanikele kiiritust, mida elaniku efektiivdoosi piirmäär. kiirguskaitse seisukohalt ei ole võimalik (2) Toimingud, mille korral looduslikud tähelepanuta jätta. Tuvastamiseks kiirgusallikad või looduslikud radioaktiivsed kasutatakse asjakohaseid vahendeid, ained võivad põhjustada töötajatele või võttes arvesse V lisas loetletud elanikele suuremat kiiritust, kui on käesoleva tööstussektoreid. seaduse alusel kehtestatud elaniku efektiivdoosi piirmäär, on muu hulgas: 1) haruldaste muldmetallide eraldamine monatsiidist; 2) tooriumiühendite tootmine ja tooriumi sisaldavate toodete valmistamine; 3) nioobiumi-tantaalimaagi töötlemine; 4) nafta ja gaasi tootmine; 5) geotermilise energia tootmine; 6) TiO2 pigmendi tootmine; 7) fosfori termiline tootmine; 8) tsirkooni ja tsirkooniumi töötlemine; 9) fosforväetiste tootmine; 10) tsemendi tootmine ja klinkerahjude hooldus; 11) kivisöega köetavate elektrijaamade käitamine ja keskküttekatelde hooldus; 12) fosforhappe tootmine; 13) raua esmane tootmine; 14) tina, plii ja vase sulatamine; 15 15) põhjavee puhastusjaamade käitamine; 16) muude maakide kui uraani kaevandamine.“ Artikkel 26 Kiirgusseadus, § 8 lg 1: „Väljaarvamistase on Erand teavitamise nõude radioaktiivse aine aktiivsuse või kohaldamisest aktiivsuskontsentratsiooni väärtus, millest 1. Liikmesriik võib otsustada, et väiksema või võrdse väärtuse korral teavitamise nõuet ei kohaldata kiirgustegevusluba ei nõuta.“ põhjendatud kiirgustegevuse suhtes, mille puhul on tegemist: b) radioaktiivsete materjalidega, kui nendega seotud aktiivsuskontsentratsioonid ei ületa VII lisa tabelis A esitatud väljaarvamisväärtust või kõrgemat väärtust, mille pädev asutus on konkreetse rakenduse jaoks heaks kiitnud ning mis vastab VII lisas esitatud üldistele väljaarvamis- ja vabastamiskriteeriumidele, piiramata artikli 25 lõike 4 kohaldamist; Artikkel 53 Kiirgusseadus, § 13 lg 2: „Avariitöötaja Avariikutsekiiritus käesoleva seaduse tähenduses on iga isik, kes 3. Liikmesriik tagab, et avariitöötajaid, täidab avariikiirituse olukorras kelle puhul esineb võimalus, et nad kindlaksmääratud ülesannet ja võib nimetatud teevad toiminguid, mille käigus nad ülesande täitmise käigus kiiritust saada.“ võivad saada üle 100 millisiiverti suuruse efektiivdoosi, on eelnevalt selgelt ja põhjalikult teavitatud nende tööga kaasnevast terviseriskist ja olemasolevatest kaitsemeetmetest, ja et nad teevad neid toiminguid vabatahtlikult. Artikkel 63 Kiirgusseadus, § 32 lg 1 p 15: „viivitamata Juhuslik ja mittekavandatud kiiritus teavitama Keskkonnaametit ja Häirekeskust c) ettevõtja rakendab igat liiki kiirgusallika kadumisest, vargusest või loata meditsiinikiirituse puhul sobivat selliste kasutamisest ning kiirgustegevuse käigus andmete salvestamise ja analüüsimise toimunud juhtumist või avariist, mille süsteemi, mis käsitlevad sündmusi, tagajärjel on töötaja või elanik saanud millega kaasneb või võib kaasneda käesoleva seaduse § 50 lõike 6 alusel juhuslik või mittekavandatud kehtestatud piirmääradest suurema meditsiinikiiritus; selle süsteemi puhul ekvivalent- või efektiivdoosi ning sündmuse arvestatakse kiirgustegevuse järel esitama Keskkonnaametile analüüsi selle põhjustatavat kiirgusohtu; tekkepõhjuste ja parandusmeetmete rakendamine kohta“ Artikkel 96 Kiirgusseadus, § 32 lg 1 p 15: „viivitamata Olulistest sündmustest teatamine ja teavitama Keskkonnaametit ja Häirekeskust nende registreerimine kiirgusallika kadumisest, vargusest või loata Liikmesriik nõuab ettevõtjalt järgmist: kasutamisest ning kiirgustegevuse käigus a) rakendada vajaduse korral juhuslikku toimunud juhtumist või avariist, mille või mittekavandatud kiiritust tekitavate tagajärjel on töötaja või elanik saanud käesoleva seaduse § 50 lõike 6 alusel 16 või tekitada võivate oluliste sündmuste kehtestatud piirmääradest suurema registreerimise ja analüüsimise süsteem; ekvivalent- või efektiivdoosi ning sündmuse b) teatada pädevale asutusele järgselt esitama Keskkonnaametile analüüsi viivitamata igast olulisest sündmusest, selle tekkepõhjuste ja parandusmeetmete mis on põhjustanud või võib põhjustada rakendamine kohta.“ üksikisiku saadavat kiiritust ulatuses, mis ületab tegevuspiire või -tingimusi, mis on määratletud kutse- või elanikukiirituse kohta sätestatud loanõuetes või mille on kindlaks määranud meditsiinikiiritusega tegelev pädev asutus, sealhulgas esitada uurimistulemused ja teave selliste sündmuste vältimiseks võetavate parandusmeetmete kohta. 17 EELNÕU 09.2019 Kiirgusseaduse muutmise seadus § 1. Kiirgusseaduse muutmine Kiirgusseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 8 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Väljaarvamistase on radioaktiivse aine aktiivsuse või aktiivsuskontsentratsiooni väärtus, millest väiksema või võrdse väärtuse korral kiirgustegevusluba ei nõuta.“; 2) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Vabastamise ja väljaarvamise taotlusele esitatavad nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“; 3) paragrahvi 13 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Avariitöötaja käesoleva seaduse tähenduses on iga isik, kes täidab avariikiirituse olukorras kindlaksmääratud ülesannet ja võib nimetatud ülesande täitmise käigus kiiritust saada.“ 4) paragrahvi 14 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Elanikukiiritus on elaniku saadav kiiritus, välja arvatud kutse- või meditsiinikiiritus.“; 5) paragrahvi 32 lõike 1 punkt 15 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „15) viivitamata teavitama Keskkonnaametit ja Häirekeskust kiirgusallika kadumisest, vargusest või loata kasutamisest ning kiirgustegevuse käigus toimunud juhtumist või avariist, mille tagajärjel on töötaja või elanik saanud käesoleva seaduse § 50 lõike 6 alusel kehtestatud piirmääradest suurema ekvivalent- või efektiivdoosi, ning sündmuse järel esitama Keskkonnaametile analüüsi selle tekkepõhjuste ja parandusmeetmete rakendamine kohta;“; 6) paragrahvi 32 lõiget 1 täiendatakse punktiga 18 järgmises sõnastuses: „18) mitte pakkuma töötajatele vara või muud soodustust kiirgusohutusnõuete täitmata jätmise eest.“; 7) paragrahvi 33 lõigetes 3 ja 4, § 70 lõikes 4 ja § 75 lõikes 3 asendatakse „andmete nimistu“ väljendiga „andmete loetelu“ vastavas käändes; 8) paragrahvi 65 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud radioaktiivse aine, seda sisaldava seadme ja radioaktiivsete jäätmete riigi valdusesse võtmise otsustab Keskkonnaamet.“; 9) paragrahvi 65 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks; 10) paragrahvi 68 lõikes 5 asendatakse sõnad „Vabariigi Valitsus“ sõnadega „valdkonna eest 1 vastutav minister“; 11) seaduse 4. peatükki täiendatakse §-dega 701–704 järgmises sõnastuses: „§ 701. Lepinguriigi kiirgustegevusloa tunnustamine Kui ettevõtja on registreeritud teises Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis ning talle on seal väljastatud kiirgustegevusluba, esitab ettevõtja Eestis teenuse osutamiseks Keskkonnaametile selle tegevusloa tunnustamiseks taotluse, milles esitatakse sõltuvalt kiirgustegevuse eripärast järgmised andmed ja dokumendid: 1) taotleja nimi, registrikood ja kontaktandmed; 2) kavandatava kiirgustegevuse kirjeldus; 3) koopia asukohariigis pädeva asutuse väljastatud kiirgustegevusloast, mis on legaliseeritud või kinnitatud tunnistusega (apostilliga), kui välisleping ei sätesta teisiti; 4) kiirgustegevusloa eestindus, mille on teinud vandetõlk või mis on notariaalselt kinnitatud; 5) väljavõte asukohamaa äriregistri registreerimiskaardist; 6) kiirgustegevuse asukoht ja ajaperiood Eestis; 7) Eesti-poolse tellija esindaja kontaktandmed; 8) andmed kiirgustöötajate, nende erialase väljaõppe ja isikudooside seire kohta; 9) muud andmed, mis on vajalikud kiirgusohutuse hindamiseks. § 702. Tunnustamise otsustamise tähtaeg ja kehtivus (1) Keskkonnaamet teeb tunnustamise või mittetunnustamise otsuse 30 päeva jooksul nõuetekohase taotluse saamisest arvates. (2) Tunnustus antakse kuni kolmeks aastaks. § 703. Tunnustamisest keeldumine ja tunnustuse kehtetuks tunnistamine (1) Keskkonnaamet keeldub kiirgustegevusluba tunnustamast, kui: 1) tunnustust taotletakse tegevuseks, milleks ei ole taotleja asukohariigis väljastatud kiirgustegevusluba; 2) tunnustust taotletakse ajaperioodiks, milleks taotleja asukohariigis väljastatud kiirgustegevusluba ei ole kehtiv; 3) tunnustuse taotlejal puuduvad nõutava erialase ettevalmistusega kiirgustöötajad või kiirgustöötajate isikudooside seire ei ole tagatud; 4) kiirgustegevuseks taotletav asukoht või muud tingimused ei võimalda kiirgusohutusnõuete täitmist. (2) Keskkonnaamet tunnistab tunnustuse kehtetuks, kui 1) ilmneb, et tunnustuse omaja on teadlikult esitanud tunnustuse taotluses valeandmeid või võltsitud dokumendi; 2) ilmnevad käesoleva seaduse § 77 lõike 3 punktides 2 ja 3 loetletud asjaolud. § 704. Tunnustusele kantavad andmed Tunnustusele märgitakse: 1) tunnustuse omaja nimi ja registrikood; 2) tunnustuse omaja ning kontaktisiku aadress ja kontaktandmed; 3) kiirgustegevuse nimetus; 4) kiirgustegevuse asukoht; 2 5) tunnustuse kehtivusaeg; 6) kiirgustöötajate andmed; 7) kiirgustegevusest ja selle eripärast tulenevad kiirgusohutuse ja kiirgusseire nõuded ja muud kiirgustegevust iseloomustavad andmed.“; 12) paragrahvi 78 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 78. Kiirgustegevuse muutmine“; 13) paragrahvi 78 lõike 1 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kiirgustegevusloa omaja esitab loa andjale keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu taotluse, kui ta kavatseb:“; 14) paragrahvi 78 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) muuta kiirgustegevusloas märgitud kiirgusallika andmeid või lõpetada selle kasutamine;“; 15) paragrahvi 96 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Keskkonnaamet tagab uuringute või muude asjakohaste meetodite abil kõikide selliste toimingute väljaselgitamise, mille korral looduslikud kiirgusallikad või looduslikud radioaktiivsed ained võivad põhjustada töötajatele või elanikele suuremat kiiritust, kui on käesoleva seaduse alusel kehtestatud elaniku efektiivdoosi piirmäär.“; 16) paragrahvi 96 lõike 2 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Toimingud, mille korral looduslikud kiirgusallikad või looduslikud radioaktiivsed ained võivad põhjustada töötajatele või elanikele suuremat kiiritust, kui on käesoleva seaduse alusel kehtestatud elaniku efektiivdoosi piirmäär, on muu hulgas:“; 17) paragrahvi 105 lõikes 21 asendatakse tekstiosa „tuleb võtta meetmeid“ lauseosaga „tuleb kaaluda meetmete võtmist“. § 2. Seaduse jõustumine Käesoleva seaduse § 1 punktid 1, 2 ja 10 jõustuvad 2020. aasta 1. juunil. Henn Põlluaas Riigikogu esimees Tallinn, 2019 Algatab Vabariigi Valitsus……………2019. a. 3 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: KEM/19-0986 - Kiirgusseaduse muutmise seadus Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Siseministeerium; Sotsiaalministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 25.10.2019 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/7809b295-b105-4772-bd59- 62bba63387f3 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/7809b295-b105-4772-bd59- 62bba63387f3?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel