Siseministeerium
Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium
Sotsiaalministeerium
03.10.2019 nr 1-4/19/5326
[Linn/Vald]
Kiirgusseaduse muutmise seaduse eelnõu esitamine
[Indeks] [Maakond]
kooskõlastamiseks
Keskkonnaministeerium esitab kooskõlastamiseks kiirgusseaduse muutmise seaduse eelnõu koos
seletuskirjaga.
Eelnõukohase seadusega täpsustatakse kiirgusseaduse sätteid, et tagada nende vastavus 2013. aasta
5. detsembril vastu võetud Euroopa Liidu Nõukogu direktiivile 2013/59/Euratom. Lisaks
täpsustatakse mõningaid kiirgusseaduse sätteid seoses 2016. aastal Eestis toimunud
Rahvusvahelise Aatomienergia Agentuuri (edaspidi IAEA) kiirgusohutuse raamistiku hindamise
IRRS auditi ja 2019. a märtsis toimunud järelauditi käigus tehtud ettepanekute rakendamiseks, et
tagada seaduse vastavus rahvusvahelistele standarditele. Kiirgusseadust täiendatakse ka Euroopa
Majanduspiirkonna lepinguriigis väljastatud kiirgustegevuslubade tunnustamise sätetega – selle
kohta seni õigusaktides nõuded puudusid.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Rene Kokk
Minister
Lisad: 1. Kiirgusseaduse muutmise seaduse eelnõu
2. Kiirgusseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri
Reelika Runnel, 626 2982
[email protected]
Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/
[email protected]/ www.envir.ee/
Registrikood 70001231
Kiirgusseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Eelnõukohase seadusega täpsustatakse kiirgusseaduse sätteid, et tagada nende vastavus 2013.
aasta 5. detsembril vastu võetud Euroopa Liidu Nõukogu direktiiviga 2013/59/Euratom,
millega kehtestatakse põhilised ohutusnormid kaitseks ioniseeriva kiirgusega kiiritamisest
tulenevate ohtude eest ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 89/618/Euratom,
90/641/Euratom, 96/29/Euratom, 97/43/Euratom ning 2003/122/Euratom (https://eur-
lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32013L0059) (edaspidi direktiiv).
Liikmesriigid pidid jõustama direktiivi ülevõtmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt
6. veebruariks 2018. Direktiivi ülevõtmisega seotud kiirgusseaduse muudatused jõustusid 6.
juulil 2018 ning direktiivi täielikuks ülevõtmiseks vajalikud määrused jõustusid 8. märtsiks
2019. Direktiiv võeti seega üle hilinemisega. Direktiivi artiklite ja nendele vastavate Eesti
õiguse sätete täiendaval analüüsimisel ilmnes aga vajadus mõningaid sätteid täpsustada, et
vältida nende erinevaid tõlgendamise võimalusi.
Lisaks täpsustatakse mõningaid kiirgusseaduse sätteid seoses 2016. aastal Eestis toimunud
Rahvusvahelise Aatomienergia Agentuuri (edaspidi IAEA) kiirgusohutuse raamistiku
hindamise IRRS auditi ja 2019. a märtsis toimunud järelauditi käigus tehtud ettepanekute
rakendamiseks, et tagada õigusaktide vastavus rahvusvahelistele standarditele.
Täpsustamist vajab kiirgusseaduse § 32, mis sätestab kiirgustegevusloa omaja kohustused,
millest puudub hetkel kohustus teavitada oma tegevuses toimunud sündmustest, mille käigus
elanik või töötaja on saanud ettenähtust suurema kiirgusdoosi. Samuti lisatakse § 32
kiirgustegevusloa omajatele keeld pakkuda töötajatele kiirgusohutuse nõuete eiramise eest
hüviseid.
Õigusselguse huvides liidetakse kaks kiirgusseaduse määrust:
1) Keskkonnaministri 27.10.2016 määrus nr 43 „Kiirgustegevuses tekkinud radioaktiivsete
ainete või radioaktiivsete ainetega saastunud esemete vabastamistasemed ning nende
vabastamise, ringlusse võtmise ja taaskasutamise tingimused“;
2) Vabariigi Valitsuse 15.09.2016 määrus nr 96 „Radionukliidide väljaarvamistasemete
tuletamise alused ja väljaarvamistasemed, millest väiksema väärtuse korral
kiirgustegevusluba ei nõuta“.
Määruste liitmisel täiendatakse määruste lisades olevaid tabeleid, et viia need kooskõlla
direktiivi 2013/59/Euratom lisadega ning võimaldada vabastada ka suuremaid
materjalikoguseid. Kehtivates määrustes olevad tabelid on mõeldud väga väikeste
materjalikoguste väljaarvamiseks ja vabastamiseks, kuigi direktiivi nõuete kohaselt oleks
võimalik korraga vabastada ka suuremaid koguseid. Probleem ilmnes suures koguses
veetöötlusjaamade filtermaterjali käitlemisel, mis sisaldab väikses koguses looduslikke
radionukliide ning mida oleks võimalik direktiivi nõudeid järgides kiirgusseaduse nõuete
täitmisest vabastada. Määruste põhjendamatu ranguse tõttu vajas vabastamine aga
Keskkonnaameti eriluba ehk tinglikku vabastamist, mille menetlus on keeruline ning tekitas nii
vee-ettevõtetele kui ka Keskkonnaametile täiendavat halduskoormust.
Samuti tunnistatakse kehtetuks ebavajalik volitusnorm omanikuta allikate määruse
kehtestamiseks ning ühtlustatakse terminoloogiat, et tagada selle kooskõla teiste õigusaktidega.
1
Kiirgusseadust täiendatakse Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis väljastatud
kiirgustegevuslubade tunnustamise sätetega, mille kohta seni õigusaktides nõuded puudusid.
Seadus jõustub üldises korras.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu teksti ja seletuskirja on koostanud Keskkonnaministeeriumi kliima- ja kiirgusosakonna
nõunik Reelika Runnel (tel 626 2982,
[email protected]), Keskkonnaameti
kiirgusosakonna juhataja Ilmar Puskar (tel 664 4905,
[email protected]) ja
nõunik Karin Muru (tel 664 4917,
[email protected]). Eelnõu õigusekspertiisi on
teinud Keskkonnaministeeriumi õigusosakonna jurist Marko Lelov (tel 626 2918,
[email protected]) ning keeletoimetaja oli õigusosakonna peaspetsialist Aili Sandre
(tel 626 2953,
[email protected]).
1.3. Märkused
Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga ega Vabariigi Valitsuse
tegevusprogrammiga.
Eelnõu on seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Eelnõukohase seadusega muudetakse
kiirgusseaduse 01.01.2019 jõustunud redaktsiooni (RT I, 26.06.2018, 10).
Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.
2. Seaduse eesmärk
Kiirgusseaduse on vajalik, et tagada selle täielik vastavus direktiivile 2013/59/Euratom ning
IAEA rahvusvahelistele kiirgusohutuse standarditele. Siseriiklikel põhjustel ilmnenud vajadus
täiendad kiirgusseadust Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis väljastatud
kiirgustegevuslubade tunnustamise sätetega. Direktiivi 2013/59/Euratom rakendamiseks ning
radioaktiivsete materjalide väljaarvamise ja vabastamise protsessi õigusselguse tagamiseks on
vajalik liita keskkonnaministri 27.10.2016 määrus nr 43 „Kiirgustegevuses tekkinud
radioaktiivsete ainete või radioaktiivsete ainetega saastunud esemete vabastamistasemed ning
nende vabastamise, ringlusse võtmise ja taaskasutamise tingimused“ ja Vabariigi Valitsuse
15.09.2016 määrus nr 96 „Radionukliidide väljaarvamistasemete tuletamise alused ja
väljaarvamistasemed, millest väiksema väärtuse korral kiirgustegevusluba ei nõuta“ ning
täiendad nende lisasid.
Esimene kiirgusseadus jõustus 1997. aastal. Seoses ELiga liitumisega tuli üle võtta
kiirgusohutust käsitlevad ELi direktiivid ning kiirgusseaduse uus versioon jõustus 01.05.2004.
2016. aastal jõustus uus kiirgusseadus seoses keskkonnaõiguse kodifitseerimisega (vastu
võetud 08.06.2016) ning seda on muudetud nõukogu direktiivide 2014/87/Euratom
(19.06.2017) ja 2013/59/Euratom (06.07.2018) ülevõtmiseks.
Nõukogu direktiiviga 2013/59/Euratom sätestatakse ühtsed suunised, et reguleerida
radioaktiivse materjali valmistamist, tootmist, töötlemist, käitlemist, lõpphoiustamist,
kasutamist, ladustamist, hoidmist, transporti, importi ja eksporti, samuti selliste elektriseadmete
tootmist ja kasutamist, mis emiteerivad ioniseerivat kiirgust ja mille koostises on üle
5kilovoldise potentsiaalide vahega töötavad komponendid. Reguleeritakse ka looduslike
kiirgusallikatega seotud inimtegevust, mille tulemusel suureneb oluliselt töötajate või elanike
2
saadav kiiritus. Tähelepanu on pööratud ka avariikiiritusolukordadeks valmisolekule, nendele
olukordadele reageerimise kavandamisele ja nende ohjamisele. Samuti elanike ja töötajate
tervise kaitsmisele avarii või minevikus toimunud inimtegevuse järelmõjudest tingitud
püsikiirituse olukordades.
IAEA peamisteks väljaanneteks on ohutusstandardid, mis sisaldavad kiirgusohutuse tagamise
aluspõhimõtteid, nõudeid ja soovitusi. Need toimivad inimeste ja keskkonna kaitsmise
ülemaailmse võrdlusalusena. Sellised tegevused nagu kiirguse kasutamine meditsiinis,
tuumarajatiste käitamine, radioaktiivsete materjalide tootmine, vedu ja kasutamine ning
radioaktiivsete jäätmete käitlemine peavad vastama ohutusstandarditele. IAEA pakub oma
liikmesriikidele võimalust erinevate temaatiliste auditite abil hinnata riigi kiirguskaitsesüsteemi
vastavust ohutusstandarditele. Auditite käigus esitatakse riikidele ettepanekuid ja soovitusi
õigusaktide ning kiirguskaitsesüsteemi parandamiseks. Eestis on viimase kümne aasta jooksul
toimunud neli IAEA auditit. 2011. aastal hinnati EPREV auditi käigus Eesti valmisolekut
kiirgusõnnetustele reageerimiseks ning hädaolukordade reguleerimist
(https://www.keskkonnaamet.ee/sites/default/public/Final_EPREV_Report_1.pdf).
2016. aastal hindas IAEA IRRS auditi käigus Eesti kiirguskaitsesüsteemi terviklikku toimimist
(https://www.envir.ee/sites/default/files/irrs_estonia_final_report_2016-11-10_.pdf) ning
esitatud ettepanekute täitmist hinnati 2019. aasta märtsis toimunud järelauditiga
(https://www.envir.ee/sites/default/files/irrs_estonia_follow_up_mission_report_1.pdf).
2019. aasta märtsi lõpus ja aprillis kontrolliti Eesti õigusaktide vastavust IAEA standarditele
radioaktiivsete jäätmete ohutu käitlemise valdkonnas
(https://www.envir.ee/sites/default/files/artemis_estonia_final_report_.pdf).
Seaduseelnõule ei ole koostatud väljatöötamiskavatsust, sest tegemist on direktiivist tulenevate
nõuete täpsustamisega Eesti õiguses. Direktiivi ülevõtmisega mitteseotud sätted ei ole
õiguskorras põhimõttelist tähendust omavad muudatused. Vabariigi Valitsuse määruse „Hea
õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 1 lõike 2 punktide 2 ja 5 kohaselt ei ole seaduseelnõu
väljatöötamiskavatsus nõutav, kui eelnõu käsitleb ELi õiguse rakendamist või kui seaduseelnõu
seadusena rakendamisega ei kaasne olulist õiguslikku muudatust või muud olulist mõju.
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb kahest paragrahvist. Muudatused puudutavad järgmisi kiirgusseaduse
peatükke: 1. peatükk „Üldsätted“ (2. jagu „Mõisted”), 3. peatükk „Kiirgustegevuse nõuded“
(1. jagu „Üldsätted“, 4. jagu „Radioaktiivsed jäägid, jäätmed ja heited“), 4. peatükk
„Kiirgustegevusega seotud load“ (1. jagu „Kiirgustegevusluba“), 5. peatükk „Looduskiiritus“,
8. peatükk „Sekkumine ja kaitsemeetmete rakendamine“.
Paragrahvi 1 punktiga 1 muudetakse kiirgusseaduse § 8 lõikes 1 oleva mõiste
väljaarvamistase sõnastust, lisades sinna võimaluse kiirgustegevusloa nõude alt välja arvata ka
need radioaktiivsed ained, mille aktiivsus või aktiivsuskontsentratsioon on võrdne kehtestatud
väljaarvamistaseme väärtusega. Kehtiv sõnastus võimaldas välja arvata vaid neid
radioaktiivseid aineid, mille aktiivsus või aktiivsuskontsentratsioon on kehtestatud väärtustest
väiksem. See on aga rangem, kui näeb ette nõukogu direktiiv 2013/59/Euratom, mille artikli
26.1 punkti b) kohaselt ei tohiks väljaarvamisväärtust ületada, mis tähendab, et
kiirgustegevusloa nõudest võib vabastada ka väljaarvamisväärtusega võrdse aktiivsuse või
aktiivsuskontsentratsiooniga radioaktiivseid aineid. Keskkonnaametil on õigus
kiirgustegevusloa nõude alt vajaduse korral välja arvata ka väljaarvamistasemeid ületavaid
radioaktiivseid aineid, kui kiirgusohutushinnangu alusel on see majanduslikke, sotsiaalseid ja
keskkonnategureid arvesse võttes parim lahendus.
3
Punktiga 2 lisatakse § 8 lõige 3, milleks on uus volitusnorm vabastamise ja väljaarvamise
taotlusele esitatavate nõuete kehtestamiseks. Vabastamise taotlemine on reguleeritud
keskkonnaministri 27.10.2016 määrusega nr 43 „Kiirgustegevuses tekkinud radioaktiivsete
ainete või radioaktiivsete ainetega saastunud esemete vabastamistasemed ning nende
vabastamise, ringlusse võtmise ja taaskasutamise tingimused“. Praegu puudub õigusaktides
radioaktiivsete ainete väljaarvamise taotlemise kord.. Keskkonnaministri 27.10.2016 määruse
nr 43 „Kiirgustegevuses tekkinud radioaktiivsete ainete või radioaktiivsete ainetega saastunud
esemete vabastamistasemed ning nende vabastamise, ringlusse võtmise ja taaskasutamise
tingimused“ ja Vabariigi Valitsuse 15.09.2016 määruse nr 96 „Radionukliidide
väljaarvamistasemete tuletamise alused ja väljaarvamistasemed, millest väiksema väärtuse
korral kiirgustegevusluba ei nõuta“ liitmisel lisatakse sinna ka radioaktiivsete ainete
väljaarvamise ja vabastamise taotlemise nõuded. Radioaktiivsete ainete või radioaktiivseid
aineid sisaldavate materjalide vabastamiseks või väljaarvamiseks tuleb Keskkonnaametile
esitada taotlus. Vabastamine või väljaarvamine otsustatakse 90 päeva jooksul nõuetekohase
taotluse saamisest arvates.
Punktiga 3 muudetakse § 13 lõikes 2 avariitöötaja mõistet, jättes sealt välja sõnad
„vabatahtlikkuse alusel“. Kehtiv sõnastus ei ole kooskõlas direktiivi 2013/59/Euratom artikliga
53.3, mille kohaselt täidab avariitöötaja ülesandeid vabatahtlikult alles siis, kui tema saadav
doos võib ületada 100 mSv. Ka IAEA sätestab vabatahtlikkuse kiirgusõnnetuse likvideerimise
korral ainult avariiolukorras abistajate kontekstis (IAEA Safety Glossary 2018: „helper in an
emergency - Member of the public who willingly and voluntarily helps in the response to a
nuclear or radiological emergency“). Eestis kiirgusõnnetusega seotud päästetöödel
vabatahtlikke abistajaid ei kasutata. Päästeseadus eristab nn elukutselist päästjat, vabatahtlikku
päästjat, kellele on ametlikult antud selline staatus, ja füüsilisi isikuid, keda päästetööde juht
päästetööle võib kaasata, märkides ära, et kiirgusega seotud õnnetuste lahendamisse füüsilisi
isikuid kaasata ei tohi.
Punktiga 4 muudetakse § 14 lõikes 1 elanikukiirituse mõistet. Kehtivas kiirgusseaduses
esitatud definitsioon erineb nii direktiivi 2013/59/Euratom artiklis 4.69 kui ka IAEA põhiliste
kiirgusohutusnõuete standardis (IAEA General Safety Requirements Part 3. Radiation
Protection and Safety of Radiation Sources: International Basic Safety Standards) esitatud
definitsioonidest, jättes elanikukiiritusest põhjendamatult välja looduskiirguse. Samuti jätab
kehtiv sõnastus eksliku mulje, nagu osaleks elanikud sekkumises või kiirgustegevusloa alusel
toimuvas kiirgustegevuses.
Punktiga 5 lisatakse § 32 lõike 1 punkti 15 nõue, mille kohaselt tuleb Keskkonnaametile pärast
kiirgusallikaga seotud sündmust, mille tagajärjel on töötaja või elanik saanud kiirgusseaduse §
50 lõike 6 alusel kehtestatud piirmääradest suurema ekvivalent- või efektiivdoosi, esitada
analüüs selle tekkepõhjuste ja parandusmeetmete rakendamine kohta. IAEA eksperdid esitasid
IRRS auditi käigus soovituse (soovitus nr 13) lisada sellekohane säte kiirgusseadusesse. Nõue,
et kiirgustegevusloa omanik peab analüüsima igat sündmust, mille käigus on töötaja või elanik
saanud kiiritada, tuleb IAEA standardist „Radiation Protection and Safety of Radiation
Sources: International Basic Safety Standards. General Safety Requirements Part 3“ (nõue nr
24, § 3.102). Sama teemat on käsitletud ka direktiivi 2013/59/Euratom artiklites 63.c ja 96.
Direktiivi 2013/59/Euratom artikli 96 kohaselt peab ettevõtja viivitamata teavitama pädevat
asutust igast olulisest sündmusest, mis on põhjustanud või võib põhjustada üksikisiku saadavat
kiiritust ulatuses, mis ületab tegevuspiire või -tingimusi, mis on määratud kutse- või
elanikukiirituse kohta sätestatud loanõuetes või mille on kindlaks määranud
meditsiinikiiritusega tegelev pädev asutus, sealhulgas esitama uurimistulemused ja teabe
selliste sündmuste vältimiseks võetavate parandusmeetmete kohta.
4
Punktiga 6 lisatakse kiirgusseaduse § 32 lõikesse 1 punkt 18, mis keelab töötajatele vara või
soodustuse pakkumise kiirgusohutusnõuete täitmata jätmise eest. See nõue on sätestatud IAEA
rahvusvaheliste kiirguskaitse põhinõuete standardis „Radiation Protection and Safety of
Radiation Sources: International Basic Safety Standards. General Safety Requirements Part 3“
(https://www-pub.iaea.org/MTCD/publications/PDF/Pub1578_web-57265295.pdf, nõue
nr 27). Sellesisulise sätte puudumisele kiirgusalastes õigusaktides juhtisid tähelepanu IAEA
eksperdid 2016. aastal Eestis toimunud kiirguskaitse valdkonna auditi IRRS käigus
(https://www.envir.ee/sites/default/files/irrs_estonia_final_report_2016-11-10_.pdf, ettepanek
nr 33). Vara või soodustuse pakkumise all kiirgustegevusloa omaja poolt on mõeldud näiteks
olukorda, kus tööandja soovitab töötajal kiirguskaitsevahendeid mitte kasutada, et tööprotsessi
kiirendada, ning annab selle eest töötajale näiteks vaba päeva või määrab lisatasu.
Punktiga 7 asendatakse § 33 lõigetes 3 ja 4, § 70 lõikes 4 ja § 75 lõikes 3 „andmete nimistu“
väljendiga „andmete loetelu“. Muudatus on vajalik, et tagada kiirgusseaduse kooskõla
keskkonnaministri 29.06.2017 määruses nr 20 „Keskkonnaotsuste infosüsteemi asutamine ja
andmekogu pidamise põhimäärus“ kasutatud terminoloogiaga.
Punktiga 8 täiendatakse § 65 lõikega 11, mille kohaselt otsustab radioaktiivse aine, seda
sisaldava seadme ja radioaktiivsete jäätmete riigi valdusesse võtmise Keskkonnaamet. Kuna
kiirgusseaduse § 65 lõike 5 alusel radioaktiivse aine ja seda sisaldava seadme ning
radioaktiivsete jäätmete riigi valdusse võtmise määrust ei kehtestata, on vaja riigi valdusse
võtmise eest vastutav asutus sätestada seaduses.
Punktiga 9 tunnistatakse kehtetuks § 65 lõige 5, mis sisaldas volitusnormi radioaktiivse aine
ja seda sisaldava seadme ning radioaktiivsete jäätmete riigi valdusse võtmise ja käitlemise ning
sellega seotud kulude hüvitamise korda reguleeriva keskkonnaministri määruse kehtestamiseks.
Määruse kehtestamine ei ole enam aktuaalne, sest kiirgusseaduse viimaste aastate täiendused
katavad algselt kavandatud määruse sisu juba suuresti ära. Selles, mida kiirgusseadus ei käsitle,
on Keskkonnaametil kavas Päästeametiga 2020.aastal sõlmida asutustevaheline
koostöökokkulepe.
Punktiga 10 asendatakse § 68 lõike 5 sõnastuses „Vabariigi Valitsus“ sõnadega „valdkonna
eest vastutav minister“. Kehtiva Vabariigi Valitsuse 15.09.2016 määruse nr 96
„Radionukliidide väljaarvamistasemete tuletamise alused ja väljaarvamistasemed, millest
väiksema väärtuse korral kiirgustegevusluba ei nõuta“ sisu liidetakse uuendatud volitusnormi
alusel keskkonnaministri 27.10.2016 määrusega nr 43 „Kiirgustegevuses tekkinud
radioaktiivsete ainete või radioaktiivsete ainetega saastunud esemete vabastamistasemed ning
nende vabastamise, ringlusse võtmise ja taaskasutamise tingimused“. Määruste liitmisel
täiendatakse määruste lisades olevaid tabeleid, mille eesmärk on viia need kooskõlla direktiivi
2013/59/Euratom lisadega ning võimaldada vabastada ka suuremaid materjalikoguseid.
Määruste liitmise vajadus ning mittevastavus direktiivi 2013/59/Euratom lisale VII tuvastati
Tartu Ülikoolis koostatud looduslikke radioaktiivseid aineid sisaldavate jäätmete ehk NORM-
jäätmete käitlusvõimaluste analüüsi käigus 2018. aastal, kui ilmnes, et tänasel kujul on määruste
rakendamine raskendatud, määruste lisades olevad tabelid puudulikud ning suuremates
kogustes materjalide vabastamiseks sobimatud. Keeruline on ka otsida viiteid kahest eraldi
õigusaktist, mistõttu oleks arusaadavam, kui kogu vajalik info oleks kättesaadav samas
määruses ning lisades oleks eraldi tabelid ka suuremate koguste kohta, mis võimaldaks
suuremates kogustes NORM-materjali kiirgusseaduse täitmise nõuetest vabastada, kui
kiirgusohutushinnangu alusel on see majanduslikke, sotsiaalseid ja keskkonnategureid arvesse
võttes parim lahendus.
5
Punktiga 11 täiendatakse kiirgusseaduse 4. peatükki §-dega 701–704, mis käsitlevad Euroopa
Majanduspiirkonna lepinguriigis väljastatud kiirgustegevusloa tunnustamist. Viimastel aastatel
on välismaised ettevõtted pöördunud sagedamini Keskkonnaameti poole, soovides teada,
millised nõuded on Eestis kiirgustegevuseks kehtestatud. Eesti õigusaktides ei ole Euroopa
Majanduspiirkonna lepinguriigis väljastatud kiirgustegevusloa tunnustamise taotlemise
nõudeid seni kirjeldatud. Tunnustust taotlevate ettevõtete arvu suurenemise tõttu on vaja seda
teha valdkondlikus õigusaktis. Keskkonnaamet on välimaiste ettevõtete tunnustamisel lähtunud
ELi liikmesriikide kokkuleppest teenuste vaba liikumise kohta (Euroopa Parlamendi ja
nõukogu direktiiv 2006/123/EÜ teenuste kohta siseturul (ELT L 376, 27.12.2006, lk 36-68)
ning majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 4 lõikest 3. Nende dokumentide põhjal on
Keskkonnaamet kiirgustegevusloa tunnustamise taotlejatele ning menetlejatele koostanud ka
juhendmaterjali. Tunnustused väljastatakse kirja teel dokumendihaldussüsteemi kaudu. 2018.
aastal tunnustas Keskkonnaamet üheksat lepinguriigis väljastatud kiirgustegevusloa tunnustust,
2019. aasta augustiks oli väljastatud üks tunnustus.
Paragrahvi 701 kohaselt esitab ettevõtja, kui ta on registreeritud teises Euroopa
Majanduspiirkonna lepinguriigis ning talle on seal väljastatud kiirgustegevusluba, Eestis selle
alusel teenuse osutamiseks Keskkonnaametile taotluse lepinguriigi tegevusloa tunnustamiseks.
Taotluses tuleb sõltuvalt kiirgustegevuse eripärast esitada kiirgustegevuse kirjeldus, koopia
asukohariigis väljastatud kiirgustegevusloast, mis on kinnitatud apostilliga või legaliseeritud,
kiirgustegevusloa eestindus, mille on teinud vandetõlk või on tõlke õigsus notariaalselt
kinnitatud. Esitada tuleb ka väljavõte asukohamaa äriregistri registreerimiskaardist,
kiirgustegevuse asukoht ja ajaperiood Eestis, Eesti-poolse tellija kontaktandmed, andmed
kiirgustöötajate ja nende erialase väljaõppe kohta ning muud andmed, mis on vajalikud
kiirgusohutuse hindamiseks.
Paragrahvi 702 kohaselt otsustab Keskkonnaamet tunnustamise 30 päeva jooksul nõuetekohase
taotluse saamisest arvates ning tunnustus antakse kuni kolmeks aastaks.
Paragrahv 703 sätestab tunnustuse andmisest keeldumise ja tunnustuse kehtetuks tunnistamise
alused. Keskkonnaamet keeldub kiirgustegevusluba tunnustamast, kui taotletavaks tegevuseks
ei ole taotlejale tema asukohariigis kiirgustegevusluba väljastatud või ta taotleb tunnustust
perioodiks, mil asukohariigis väljastatud kiirgustegevusluba ei kehti. Samuti keeldutakse
tunnustuse andmisest juhul, kui taotlejal puuduvad nõutava erialase ettevalmistusega
kiirgustöötajad või kiirgustöötajate isikudooside seire ei ole tagatud ning kiirgustegevuseks
taotletav asukoht või muud tingimused ei võimalda täita kiirgusohutusnõudeid. Tunnustus
tunnistatakse kehtetuks, kui ilmneb, et tunnustuse omaja on teadlikult esitanud tunnustuse
taotluses valeandmeid või võltsitud dokumendi, tunnustuse omaja ei ole korduvalt suutnud
tagada kiirgusohutuse põhimõtete, kohustuste ja tunnustuses sätestatud tingimuste täitmist,
millega on kaasnenud olulise kiirgusohu tekkimine, või kui tunnustuse omaja, tema esindajad
või töötajad on sihipäraselt ja pahatahtlikult takistanud Keskkonnainspektsiooni ja selle
esindajaid loa omaja tegevuse kontrollimisel.
Paragrahvis 704 on loetletud tunnustusele kantavad andmed, milleks on saaja nimi ja
registrikood, kontaktandmed, tegevuskoht, tunnustuse kehtivusaeg, kiirgustöötajate andmed,
kiirgusallika andmed ja muud kiirgustegevust iseloomustavad andmed.
Punktiga 12 muudetakse § 78 pealkirja, milleks saab „Kiirgustegevuse muutmisest teatamise
kohustus“ asemel „Kiirgustegevuse muutmine“, mis kajastab paremini paragrahvi sisu.
6
Punktiga 13 muudetakse § 78 lõike 1 avalauset nii, et sellest lähtuks selge kohustus esitada
kiirgustegevuse muutmiseks Keskkonnaametile keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu vastav
taotlus, mitte teavitus, nagu see on kirjas kehtivas redaktsioonis.
Punktiga 14 täiendatakse § 78 lõike 1 punkti 2, kohustades kiirgustegevusloa omajat
Keskkonnaametit teavitama kiirgusallika andmete muutmisest. Kiirgusallika andmed võivad
muutuda näiteks elektrikiirgusseadme mõne osa vahetamisel, mis on üsna tavapärane
röntgenseadmete puhul, kui välja vahetatakse röntgentoru. Selleks, et kiirgustegevusloale
märgitud seadme andmed ja seerianumbrid vastaksid tegelikule olukorrale, on seadme oluliste
osade vahetusest vaja teavitada Keskkonnaametit ning kiirgustegevusloa andmetes tehakse
asjakohane muudatus.
Punktiga 15 täiendatakse § 96 lõiget 1, lisades sinna lisaks looduslikele kiirgusallikatele ka
looduslikud radioaktiivsed ained. Muudatus on vajalik, et tagada sätte vastavus direktiivi
2013/59/Euratom artikliga 23, millega seatakse liikmesriikidele kohustus tuvastada
looduslikult esineva radioaktiivse materjaliga seotud kiirgustegevusi. Kehtivas redaktsioonis
on mainitud ainult looduslikke kiirgusallikaid, mis kiirgusseaduse § 96 lõike 11 kohaselt on
looduslikud, maapinnas sisalduvad või kosmilise päritoluga ioniseeriva kiirguse allikad. Selle
definitsiooni põhjal ei ole § 96 lõigete 1 ja 2 sätteid aga võimalik laiendada looduslikke
radioaktiivseid aineid hõlmavatele tegevustele. Looduslik radioaktiivne aine on kiirgusseaduse
§ 6 lõike 2 kohaselt peamiselt looduslikke radionukliide – kaalium-40, toorium-232, uraan-235
või uraan-238 ning nende lagunemisritta kuuluvaid radionukliide sisaldav radioaktiivne aine,
mille aktiivsus või aktiivsuskontsentratsioon on kiirgusohutuse seisukohalt oluline. Seega on
kehtivas kiirgusseaduses direktiivi 2013/59/Euratom artikkel 23 üle võetud liiga kitsalt.
Punktiga 16 lisatakse § 96 lõike 2 avalausesse lisaks looduslikele kiirgusallikatele ka
looduslikud radioaktiivsed ained, et tagada sätte vastavus selles loetletud tegevuste sisule ning
direktiivi 2013/59/Euratom artiklile 23.
Punktiga 17 asendatakse § 105 lõikes 21, mis defineerib viitetaseme mõiste, lauseosa „tuleb
võtta meetmeid“ sõnadega „tuleb kaaluda meetmete võtmist“. Kehtiv definitsioon on vastuolus
viitetaseme olemusega, sest seab range kohustuse tasemete ületamisel meetmete võtmiseks,
võrdsustades selle sisuliselt range piirmääraga.
Paragrahvis 2 sätestatakse, et seaduse § 1 punktid 1, 2 ja 10 jõustuvad 2020. aasta 1. juunil.
Kuna tegemist on volitusnormidega, mille alusel kehtestatakse keskkonnaministri 27.10.2016
määruse nr 43 „Kiirgustegevuses tekkinud radioaktiivsete ainete või radioaktiivsete ainetega
saastunud esemete vabastamistasemed ning nende vabastamise, ringlusse võtmise ja
taaskasutamise tingimused“ ja Vabariigi Valitsuse 15.09.2016 määruse nr 96 „Radionukliidide
väljaarvamistasemete tuletamise alused ja väljaarvamistasemed, millest väiksema väärtuse
korral kiirgustegevusluba ei nõuta“ liitmisel uus määrus, siis on vajalik nende hilisem
jõustumine, mis annaks menetlemiseks ja kooskõlastamiseks piisava ajavaru ning tagaks sel
perioodil seniste määruste kehtivuse. Ülejäänud muudatused jõustuvad üldises korras.
4. Eelnõu terminoloogia
Eelnõukohases seaduses ei määratleta uusi mõisteid, vaid selgitatakse ja täpsustatakse juba
seaduses kasutusel olevaid mõisteid „väljaarvamistase“, „avariitöötaja“, „elanikukiiritus“ ja
„viitetase“.
7
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõukohase seadusega täpsustatakse Eesti õiguses Euroopa Liidu Nõukogu direktiivi
2013/59/EURATOM, 5. detsember 2013, millega kehtestatakse põhilised ohutusnormid
kaitseks ioniseeriva kiirgusega kiiritamisest tulenevate ohtude eest ning tunnistatakse kehtetuks
direktiivid 89/618/Euratom, 90/641/Euratom, 96/29/Euratom, 97/43/Euratom ning
2003/122/Euratom, ülevõtmise sätteid. Eelnõu ja direktiivi sätete vastavustabel on esitatud
seletuskirja lisas 2.
6. Seaduse mõju
Mõju valdkonnad: Kavandatavad muudatused ei avalda mõju riigi julgeolekule ja
välissuhetele, majandusele ega regionaalarengule. Mõju avaldub kaudselt elu- ja
looduskeskkonnale, sotsiaalne mõju avaldub mõju kaudu inimeste tervisele, samuti avaldab
seadusemuudatus mõju haldusorgani töökorraldusele ja -koormusele ning riigi välissuhetele.
Sihtgrupid: kiirgustegevusloa omajad, kiirgustöötajad, elanikud, Keskkonnaamet,
Keskkonnainspektsioon.
Avalduv mõju: Määruste liitmisel ja lisade tabelite uuendamisel on positiivne mõju
looduslikke radionukliide sisaldavate jääkide ja jäätmete käitlemise valdkonna arengule,
parandades seeläbi keskkonna ja inimeste kaitset radioaktiivsetest ainetest lähtuvate ohtude
eest. Paindlikumate väljaarvamis- ja vabastamistingimuste kehtestamisega välditakse suures
koguses jääkide ja jäätmete kuhjumist ettevõtete territooriumile, mis omakorda aitab kaasa
üldise kiirgusohutuse parandamisele.
Kiirgustegevusluba omavatele ettevõttele (ca 600) võib muudatusi pidada ebaoluliseks, kuna
lisatavad nõuded – vajadus teavitada pärast kiirgusallikaga seotud sündmust Keskkonnaametit
ning keeld pakkuda töötajatele kiirgusohutusnõuete eiramise eest hüvitist – on täpsustava sisuga
ja nendega ei kaasne olulisi lisakohustusi ning nende tulemusena on tagatud elanikkonna ja
kiirgustöötajate parem kiirgusohutus. Kiirgusallikatega seotud intsidentide, kus elanik saab
kiirgusseaduse alusel kehtestatud piirmääradest suuremat kiirgusdoosi, esinemise tõenäosus on
väga väike. Paaril korral aastas esineb juhuseid, kus Keskkonnaamet tuvastab kiirgustöötajatele
kehtestatud dooside piirmäärade ületamist.
Mõju Keskkonnaameti halduskoormusele seoses Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis
väljastatud kiirgustegevuslubade tunnustamise sätete lisandumisega on võrreldes praeguse
koormusega ebaoluline, sest tegemist on juba juurdunud praktika reguleerimisega õigusaktis.
Keskkonnainspektsioonile kui kiirgusseaduse nõuete täitmise riiklikule järelevalvajale lisandub
kohustus kontrollida Keskkonnaameti poolt tunnustatud välisriigi kiirgustegevusloa omanikke,
kes teevad Eesti Vabariigi territooriumil kiirgustöid. Selliste kiirgustegevusega tegelejate
kontrollimisele tuleks läheneda riskipõhiselt, nagu seda tehakse Keskkonnaameti poolt
väljastatud kiirgustegevuslubade puhul ehk siis põhitähelepanu peaks olema suunatud mõõduka
ja suure ohuga kiirgustegevuste järelevalvele. Arvestades, et sellise ohuastmega kiirgustöid
teevad välismaiste kiirgustegevusloa omajad Eestis harva, tuleks arvestada nende
kontrollimisel maksimaalselt ühe kontrollkülastusega aastas. Eeltoodust lähtuvalt ei mõjuta
Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis väljastatud kiirgustegevuslubade tunnustamise sätete
lisandumine kiirgusseadusesse oluliselt Keskkonnainspektsiooni halduskoormust.
Direktiivi 2013/59/Euratom ülevõtmisega seotud sätete muutmise ja IAEA standarditest
tulenevate kohustuste lisamisel täidetakse ELi ja rahvusvahelised nõuded ning välditakse
rikkumismenetlusi ja nendega kaasnevaid trahve.
Ebasoovitavate mõjude avaldumise riski seadusemuudatusega ei kaasne.
8
Järeldus mõju olulisuse koht: Mõju võib pidada ebaoluliseks, kuna tegemist on valdavalt
täpsustavate sätetega, millega ei kaasne olulisi riske ning mille tulemusena on tagatud
elanikkonna ja kiirgustöötajate parem kiirgusohutus.
7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevus, eeldatavad kulud
ja tulud
Kiirgusseaduse muutmisega ei kaasne otseseid tulusid ega kulusid. Kaudne tulu riigile ja
kohalikele omavalitsustele tuleneb eelkõige suurenevast kiirgus- ja tuumaohutusest. Suureneb
inimeste kaitse kiirgusest tulenevate ohtude eest, mis omakorda tagab elanike suurema heaolu.
Seaduse muutmise tulemusena täidetakse rahvusvahelised nõuded ning välditakse
rikkumismenetlusi ja nendega kaasnevaid trahve.
8. Rakendusaktid
Uue määrusena kehtestatakse kiirgusseaduse § 8 lõike 3, § 62 lõike 3 ja § 68 lõike 5 alusel
keskkonnaministri määrus „Radionukliidide väljaarvamis- ja vabastamisetasemete alused,
väljaarvamis- ja vabastamistasemed ning -tingimused, vabastamise ja väljaarvamise taotlusele
esitatavad täpsustatud nõuded“. Määruse jõustumisel tunnistatakse kehtetuks:
1) kiirgusseaduse § 62 lõike 3 alusel kehtestatud keskkonnaministri 27.10.2016 määrus nr 43
„Kiirgustegevuses tekkinud radioaktiivsete ainete või radioaktiivsete ainetega saastunud
esemete vabastamistasemed ning nende vabastamise, ringlusse võtmise ja taaskasutamise
tingimused“ (https://www.riigiteataja.ee/akt/129102016001);
2) kiirgusseaduse § 68 lõike 5 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 15.09.2016 määrus nr 96
„Radionukliidide väljaarvamistasemete tuletamise alused ja väljaarvamistasemed, millest
väiksema väärtuse korral kiirgustegevusluba ei nõuta“
(https://www.riigiteataja.ee/akt/120092016008).
9. Seaduse jõustumine
Seadus jõustub üldises korras, välja arvatud § 1 punktid 1, 2 ja 10, mis jõustuvad 2020. aasta
1. juunil.
10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Kuna põhilised muudatused puudutavad üldiste kiirgusohutuse põhimõtete rakendamist, on
eelnõu koostamise protsessi kaasatud Keskkonnaamet, Keskkonnainspektsioon,
Sotsiaalministeerium ja Terviseamet.
Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu Siseministeeriumile,
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ja Sotsiaalministeeriumile.
Algatab Vabariigi Valitsus……………2019. a.
9
Kiirgusseaduse muutmise seaduse
eelnõu seletuskirja lisa 1
RAKENDUSAKTI KAVAND
KESKKONNAMINISTER
MÄÄRUS
Tallinn ....... ......................... 2018 ......
Radionukliidide väljaarvamis- ja vabastamisetasemete alused,
väljaarvamis- ja vabastamistasemed ning –tingimused,
vabastamise ja väljaarvamise taotlusele esitatavad täpsustatud nõuded
Määrus kehtestatakse kiirgusseaduse § 8 lõike 3, § 62 lõike 3 ja § 68 lõike 5 alusel.
1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Reguleerimisala
Määrus kehtestab:
1) kiirgustegevuses tekkinud vähesel määral radioaktiivseid aineid sisaldavate materjalide või
radioaktiivsete ainetega saastunud seadmete ja rajatiste ning jäätmete ja heidete (edaspidi
radioaktiivsed ained) vabastamistasemed ja nende vabastamise tingimused;
2) radionukliidide väljaarvamistasemete tuletamise alused ja väljaarvamistasemed, millest
väiksema väärtuse korral kiirgustegevusluba ei nõuta;
3) vabastamise ja väljaarvamise taotlusele esitatavad nõuded.
§ 2. Mõisted
Käesolevas määruses ja selle lisades kasutakse mõisteid järgmises tähenduses:
1) kiiritusrada – tee keskkonnas, mille kaudu radioaktiivne aine liigub isikuni ja kiiritab teda;
2) radioaktiivne tasakaal – radioaktiivse lagunemisahela olek, mille korral kõikide sellesse
lagunemisahelasse kuuluvate radionukliidide aktiivsused on võrdsed;
3) radioaktiivne saastumine – radioaktiivse aine olemasolu materjalide pinnal või sees, inimese
kehas või mujal, kus radioaktiivne aine on soovimatu või ohtlik;
4) ringlusse võtmine – radioaktiivseid aineid sisaldavate materjalide kasutamine toormena;
5) taaskasutamine – toote korduv kasutamine samaks otstarbeks.
2. peatükk
Väljaarvamis- ja vabastamistasemete alused ja -tasemed
§ 3. Radionukliidide väljaarvamistasemete tuletamise alus ja väljaarvamistasemed
(1) Radionukliidide väljaarvamistasemete tuletamisel võetakse arvesse, et kiirgustegevuse
tagajärjel saadava kiirituse efektiivdoos elanikule ei tohi ületada 30 mikrosiivertit aastas.
(2) Radionukliidide väljaarvamistasemed, millest väiksema väärtuse korral ei ole tegevuseks
vaja kiirgustegevusluba, on kehtestatud lisas.
10
(3) Lisas nimetamata radionukliidide asjakohased väljaarvamistasemed, sealhulgas aktiivsuse
ja aktiivsuskontsentratsiooni väärtused, määrab Keskkonnaamet, arvestades lõikes 1 sätestatud
tingimust.
§ 4. Väljaarvamise alused
(1) Tegevuse võib täiendava kontrollimiseta välja arvata, kui isiku tegevuse osana mis tahes
ajahetkel tema valduses olevate radionukliidide aktiivsus või aktiivsuskontsentratsioon ei ületa
lisa 3. või 4. veerus esitatud väärtusi.
(2) Mitme radionukliidi korral segu või eraldi ainete kujul kehtib väljaarvamiseks tingimus, et
iga radionukliidi i olemasoleva aktiivsuse Ai ja lisas esitatud väljaarvamistaseme väärtuse A0i
suhete summa on väiksem kui 1:
𝐴𝑖
∑ <1
𝐴0𝑖
𝑖
(3) Tegevuse võib välja arvata ka juhul, kui asjaomaste radionukliidide aktiivsused või
aktiivsuskontsentratsioonid ületavad lisas sätestatud väärtusi, kuid täidetud on § 1 lõikes 1
nimetatud tingimus ning kiirgusohutushinnangu alusel on väljaarvamine majanduslikke,
sotsiaalseid ja keskkonnategureid arvesse võttes parim lahendus.
§ 5. Radioaktiivsete ainete vabastamise alused
(1) Vabastamistasemete tuletamisel arvestatakse, et radioaktiivse aine vabastamisest
põhjustatud elaniku efektiivdoos oleks väiksem kui 10 mikrosiivertit aastas ja looduslikke
radionukliide sisaldava radioaktiivse aine või looduslike radionukliididega saastunud maa-ala
vabastamisest põhjustatud elaniku efektiivdoos kõikvõimalike kiiritusradade kaudu oleks
väiksem kui 3 millisiivertit aastas.
(2) Kui radioaktiivse aine kasutamine pärast vabastamist ei ole teada või seda ei ole otstarbekas
määrata, lähtutakse sellise tahke aine mis tahes koguse vabastamisel radionukliidide üldistest
vabastamistasemetest, mis on esitatud käesoleva määruse lisas 1.
(3) Rohkem kui ühe tehisliku radionukliidi esinemisel radioaktiivses aines peab vabastamiseks
kehtima järgmine tingimus:
𝑛
𝐴𝑖
∑ <1,
𝐴𝐿𝑖
𝑖=1
kus Ci on radionukliidi i aktiivsuskontsentratsioon ühikutes kBq/kg või Bq/cm²; CLi on sama
radionukliidi i käesoleva määruse lisa 1 punktis 1 ja lisades 2–3 esitatud vastava
vabastamistaseme aktiivsuskontsentratsioon. Summeerimisel ei arvestata eraldi lühiealisi tütar-
radionukliide, mis on radioaktiivses tasakaalus käesoleva määruse lisas 4 esitatud ema-
radionukliidiga.
(4) Looduslikele radionukliididele rakendatakse käesoleva määruse lisa 1 punktis 2 esitatud
vabastamistasemeid eraldi iga ema-radionukliidi jaoks ja käesoleva paragrahvi lõikes 3
nõutavat suhete summeerimist ei kasutata. Radioaktiivses tasakaalus mitteoleva lagunemisrea
segmentide ema-radionukliididele võib kiirgusohutushinnangu alusel kehtestada oluliselt
kõrgemaid vabastamistasemeid.
11
(5) Looduslike radionukliidide esinemisel radioaktiivses aines arvestatakse radioaktiivse aine
vabastamisel ainult kiirgustegevuse tulemusena lisandunud aktiivsust või
aktiivsuskontsentratsiooni.
(6) Saastumata metalli, ehitusmaterjali või muu materjali tahtlik lisamine vabastatavatele
metalli- või ehitusjäätmetele keskmise aktiivsuskontsentratsiooni vähendamiseks on keelatud.
(7) Keskkonnaamet võib otsustada käesoleva määruse lisades 1–3 esitatud vabastamistasemeid
ületavate radioaktiivsete ainete vabastamise juhul, kui kiirgusohutushinnangu alusel on
vabastamine majanduslikke, sotsiaalseid ja keskkonnategureid arvesse võttes parim lahendus.
(8) Käesoleva määruse lisades 1–3 sätestamata tasemete korral võetakse radioaktiivsete ainete
vabastamise aluseks käesoleva määruse lisaga 2 kehtestatud väljaarvamistasemed ja
väljaarvamistasemete tuletamise alused.
3. peatükk
Radioaktiivsete esemete, metallijäätmete, ehitiste ja radioaktiivseid aineid sisaldavate
heidete vabastamistingimused
§ 6. Kiirgustegevuse tagajärjel tekkinud radioaktiivsete esemete ja radioaktiivsete
metallijäätmete vabastamistingimused
(1) Vabastada võib kiirgustegevuse tagajärjel tekkinud esemeid ja radioaktiivseid
metallijäätmeid, milles sisalduvate radionukliidide aktiivsuskontsentratsioonid ei ületa
käesoleva määruse lisas 3 esitatud vabastamistasemeid.
(2) Radionukliide sisaldavad metallijäätmed, mille aktiivsuskontsentratsioon ei ületa käesoleva
määruse lisas 2 esitatud vabastamistasemeid, võib võtta ringlusse.
(3) Radioaktiivsete metallijäätmete ringlusse võtmisel arvutatakse keskmine
aktiivsuskontsentratsioon metallijäätmete jaoks:
1) mille mass ei ole suurem kui 300 kg;
2) mille pind ei ole suurem kui 0,3 m².
(4) Taaskasutatavate radioaktiivselt saastunud esemete, seadmete ning tööriistade
aktiivsuskontsentratsiooni hindamisel järgitakse järgmisi nõudeid:
1) radionukliidide keskmine aktiivsuskontsentratsioon väiksemal pinnal kui 0,03 m² ei ületa
käesoleva määruse lisa 2 kolmandas veerus esitatud vabastamistasemeid;
2) aktiivsuskontsentratsiooni hindamisel võetakse arvesse ka pinnakatte all olevate
radionukliidide aktiivsus.
§ 7. Kiirgustegevusega seotud ehitiste vabastamistingimused
(1) Kiirgustegevusega seotud ehitiste kasutamiseks kiirgustegevusvälistel eesmärkidel või
nende ehitiste lammutamiseks ei tohi aktiivsuskontsentratsioon ületada käesoleva määruse
lisas 3 vastavalt kolmandas või neljandas veerus esitatud vabastamistasemeid. Seejuures
keskmist aktiivsuskontsentratsiooni hinnatakse radionukliididega saastunud pinna aktiivsuse
ning süvakihtides sisalduvate radionukliidide aktiivsuste summana kuni 0,3 m² suuruse pinna
kohta.
(2) Kiirgustegevusega seotud ehitise lammutamisel tekkinud ehitusjäätmete vabastamiseks ei
tohi ehitusjäätmetes sisalduvate radionukliidide aktiivsuskontsentratsioon tehislike
12
radionukliidide puhul ületada käesoleva määruse lisa 3 teises veerus ja looduslike
radionukliidide puhul käesoleva määruse lisa 1 punktis 2 esitatud vabastamistasemeid.
Seejuures radionukliidide keskmist aktiivsuskontsentratsiooni hinnatakse väiksemal
jäätmekogusel kui 1000 kg.
(3) Kui kiirgustegevusega seotud ehitise lammutamisel aasta kestel tekkiv betooni- ja kiviprahi
kogumass on väiksem kui 100 000 kg, võib Keskkonnaamet kiirgustegevusloa omaja taotluse
alusel anda loa suurendada käesoleva määruse lisa 3 teises veerus esitatud vabastamistasemeid
kuni kümme korda.
§ 8. Radioaktiivseid aineid sisaldavate heidete vabastamistingimused
(1) Ühest kiirgustegevuskohast aasta jooksul keskkonda juhtida lubatud radioaktiivsete heidete
vabastamistasemed on esitatud käesoleva määruse lisas 5. Vabastatud gaasid või aerosoolid
juhitakse atmosfääri vahetult või läbi filtrite. Vabastatud radioaktiivseid aineid sisaldavad
vedelad heited juhitakse otse kanalisatsiooni või kogutakse kogumismahutisse või -tiiki ning
juhitakse seejärel looduslikku veekogusse. Rohkem kui üht radionukliidi sisaldavate heidete
korral peab kehtima tingimus:
𝑛
𝐶𝑖
∑ < 1,
𝐶𝐿𝑖
𝑖=1
kus Ai on radionukliidi i aktiivsus (Bq) ja ALi on sama radionukliidi i käesoleva määruse lisas 5
esitatud vabastamistase (Bq).
(2) Keskkonda juhitavate radioaktiivsete heidete koguaktiivsus ei tohi ületada käesoleva
määruse alusel sätestatud väärtusi.
(3) Diagnostika või ravi eesmärgil radioaktiivseid aineid manustanud patsientide eritised
juhitakse kanalisatsiooni piiranguteta.
(4) Prügilasse ladestatavad vabastatud jäätmed ei tohi sisaldada kinniseid kiirgusallikaid, mille
aktiivsus ületab keskkonnaministri määrusega „Radionukliidide väljaarvamistasemete
tuletamise alused ja väljaarvamistasemed, millest väiksema väärtuse korral kiirgustegevusluba
ei nõuta“ kehtestatud väljaarvamistaset.
4. peatükk
Väljaarvamise ja vabastamise taotlemine
§ 9. Väljaarvamise taotlemine
(1) Radioaktiivsete ainete kiirgustegevusloa nõudest väljaarvamiseks esitatakse
Keskkonnaametile taotlus.
(2) Väljaarvamise taotluses esitatakse järgmised andmed ja dokumendid:
1) taotleja andmed;
2) radioaktiivse aine väljaarvamise põhjendus;
3) radioaktiivset ainet iseloomustavad andmed, sealhulgas aine füüsikalised ja keemilised
omadused ning aktiivsus;
4) vajaduse korral kvalifitseeritud kiirguseksperdi koostatud kiirgusohutushinnang;
5) ….
13
6) …..
§ 10. Vabastamise taotlemine
(1) Radioaktiivsete ainete vabastamiseks esitatakse Keskkonnaametile taotlus.
(2) Vabastamise taotluses esitatakse järgmised andmed ja dokumendid:
1) kiirgustegevusloa ja kiirgustegevusloa omaja andmed;
2) radioaktiivse aine vabastamise põhjendus;
3) radioaktiivset ainet iseloomustavad andmed, sealhulgas aine füüsikalised ja keemilised
omadused ning aktiivsus;
4) protseduurid üleandmiseks muud asjaomast luba omavale isikule;
5) protseduurid radioaktiivse aine keskkonda viimiseks;
6) vajaduse korral kvalifitseeritud kiirguseksperdi koostatud kiirgusohutushinnang.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse menetlemise suhtes kohaldatakse
keskkonnaministri määruse „Kiirgustegevusloa taotlusele esitatavad täpsustatud nõuded ja
taotluse vormid“ sätestatut.
Lisa 1. Kiirgustegevuse tulemusel tekkinud tahke aine mis tahes koguste üldised
radionukliidide vabastamistasemed
Lisa 2. Radionukliidide väljaarvamistasemed
Lisa 3. Radionukliidide aktiivsuskontsentratsiooni tasemed metallijäätmete ringlusse võtmiseks
ja esemete taaskasutamiseks
Lisa 4. Radionukliidide aktiivsuskontsentratsiooni vabastamistasemed ehitise lammutamisel
tekkinud jäätmetele, ehitise taaskasutamiseks või lammutamiseks
Lisa 5. Radionukliidid, mille lühiealised tütar-radionukliidid loetakse radioaktiivses tasakaalus
olevaks kõikide lisades 1, 2 ja 3 esitatud vabastamistasemete korral
Lisa 6. Ühest kiirgustegevuskohast aasta jooksul keskkonda juhtida lubatud radioaktiivseid
aineid sisaldavate heidete vabastamistasemed
14
Kiirgusseaduse muutmise seaduse
eelnõu seletuskirja lisa 2
Direktiivi 2013/59/EURATOM ja Eesti õigusaktide vastavustabel
Nõukogu direktiiv 2013/59/Euratom, 5. detsember 2013 , millega kehtestatakse põhilised
ohutusnormid kaitseks ioniseeriva kiirgusega kiiritamisest tulenevate ohtude eest ning
tunnistatakse kehtetuks direktiivid 89/618/Euratom, 90/641/Euratom, 96/29/Euratom,
97/43/Euratom ning 2003/122/Euratom
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32013L0059
EL-i õigusakti norm EL-i õigusakti normi sisuliseks
rakendamiseks kehtestatavad riigisisesed
õigusaktid
Artikkel, lõige, punkt Pealkiri, paragrahv, lõige, punkt
Artikkel 4. Mõisted Kiirgusseadus, § 14 lg 1: „Elanikukiiritus on
69) „elanikukiiritus”– üksikisiku elaniku saadav kiiritus, välja arvatud kutse-
kiiritus, välja arvatud kutse- või või meditsiinikiiritus.“
meditsiinikiiritus;
Artikkel 23 Kiirgusseadus, § 96, lg-d 1 ja 2:
Looduslikult esineva radioaktiivse „(1) Keskkonnaamet tagab uuringute või
materjaliga seotud kiirgustegevuse muude asjakohaste meetodite abil kõikide
tuvastamine toimingute väljaselgitamise, mille korral
Liikmesriik tagab, et tuvastatakse looduslikud kiirgusallikad või looduslikud
kiirgustegevuse klassid või tüübid, mis radioaktiivsed ained võivad põhjustada
on seotud looduslikult esineva töötajatele või elanikele suuremat kiiritust,
radioaktiivse materjaliga ja põhjustab kui on käesoleva seaduse alusel kehtestatud
töötajatele või elanikele kiiritust, mida elaniku efektiivdoosi piirmäär.
kiirguskaitse seisukohalt ei ole võimalik (2) Toimingud, mille korral looduslikud
tähelepanuta jätta. Tuvastamiseks kiirgusallikad või looduslikud radioaktiivsed
kasutatakse asjakohaseid vahendeid, ained võivad põhjustada töötajatele või
võttes arvesse V lisas loetletud elanikele suuremat kiiritust, kui on käesoleva
tööstussektoreid. seaduse alusel kehtestatud elaniku
efektiivdoosi piirmäär, on muu hulgas:
1) haruldaste muldmetallide eraldamine
monatsiidist;
2) tooriumiühendite tootmine ja tooriumi
sisaldavate toodete valmistamine;
3) nioobiumi-tantaalimaagi töötlemine;
4) nafta ja gaasi tootmine;
5) geotermilise energia tootmine;
6) TiO2 pigmendi tootmine;
7) fosfori termiline tootmine;
8) tsirkooni ja tsirkooniumi töötlemine;
9) fosforväetiste tootmine;
10) tsemendi tootmine ja klinkerahjude
hooldus;
11) kivisöega köetavate elektrijaamade
käitamine ja keskküttekatelde hooldus;
12) fosforhappe tootmine;
13) raua esmane tootmine;
14) tina, plii ja vase sulatamine;
15
15) põhjavee puhastusjaamade käitamine;
16) muude maakide kui uraani
kaevandamine.“
Artikkel 26 Kiirgusseadus, § 8 lg 1: „Väljaarvamistase on
Erand teavitamise nõude radioaktiivse aine aktiivsuse või
kohaldamisest aktiivsuskontsentratsiooni väärtus, millest
1. Liikmesriik võib otsustada, et väiksema või võrdse väärtuse korral
teavitamise nõuet ei kohaldata kiirgustegevusluba ei nõuta.“
põhjendatud kiirgustegevuse suhtes,
mille puhul on tegemist:
b) radioaktiivsete materjalidega, kui
nendega seotud
aktiivsuskontsentratsioonid ei ületa VII
lisa tabelis A esitatud
väljaarvamisväärtust või kõrgemat
väärtust, mille pädev asutus on
konkreetse rakenduse jaoks heaks
kiitnud ning mis vastab VII lisas
esitatud üldistele väljaarvamis- ja
vabastamiskriteeriumidele, piiramata
artikli 25 lõike 4 kohaldamist;
Artikkel 53 Kiirgusseadus, § 13 lg 2: „Avariitöötaja
Avariikutsekiiritus käesoleva seaduse tähenduses on iga isik, kes
3. Liikmesriik tagab, et avariitöötajaid, täidab avariikiirituse olukorras
kelle puhul esineb võimalus, et nad kindlaksmääratud ülesannet ja võib nimetatud
teevad toiminguid, mille käigus nad ülesande täitmise käigus kiiritust saada.“
võivad saada üle 100 millisiiverti
suuruse efektiivdoosi, on eelnevalt
selgelt ja põhjalikult teavitatud nende
tööga kaasnevast terviseriskist ja
olemasolevatest kaitsemeetmetest, ja et
nad teevad neid toiminguid
vabatahtlikult.
Artikkel 63 Kiirgusseadus, § 32 lg 1 p 15: „viivitamata
Juhuslik ja mittekavandatud kiiritus teavitama Keskkonnaametit ja Häirekeskust
c) ettevõtja rakendab igat liiki kiirgusallika kadumisest, vargusest või loata
meditsiinikiirituse puhul sobivat selliste kasutamisest ning kiirgustegevuse käigus
andmete salvestamise ja analüüsimise toimunud juhtumist või avariist, mille
süsteemi, mis käsitlevad sündmusi, tagajärjel on töötaja või elanik saanud
millega kaasneb või võib kaasneda käesoleva seaduse § 50 lõike 6 alusel
juhuslik või mittekavandatud kehtestatud piirmääradest suurema
meditsiinikiiritus; selle süsteemi puhul ekvivalent- või efektiivdoosi ning sündmuse
arvestatakse kiirgustegevuse järel esitama Keskkonnaametile analüüsi selle
põhjustatavat kiirgusohtu; tekkepõhjuste ja parandusmeetmete
rakendamine kohta“
Artikkel 96 Kiirgusseadus, § 32 lg 1 p 15: „viivitamata
Olulistest sündmustest teatamine ja teavitama Keskkonnaametit ja Häirekeskust
nende registreerimine kiirgusallika kadumisest, vargusest või loata
Liikmesriik nõuab ettevõtjalt järgmist: kasutamisest ning kiirgustegevuse käigus
a) rakendada vajaduse korral juhuslikku toimunud juhtumist või avariist, mille
või mittekavandatud kiiritust tekitavate tagajärjel on töötaja või elanik saanud
käesoleva seaduse § 50 lõike 6 alusel
16
või tekitada võivate oluliste sündmuste kehtestatud piirmääradest suurema
registreerimise ja analüüsimise süsteem; ekvivalent- või efektiivdoosi ning sündmuse
b) teatada pädevale asutusele järgselt esitama Keskkonnaametile analüüsi
viivitamata igast olulisest sündmusest, selle tekkepõhjuste ja parandusmeetmete
mis on põhjustanud või võib põhjustada rakendamine kohta.“
üksikisiku saadavat kiiritust ulatuses,
mis ületab tegevuspiire või -tingimusi,
mis on määratletud kutse- või
elanikukiirituse kohta sätestatud
loanõuetes või mille on kindlaks
määranud meditsiinikiiritusega tegelev
pädev asutus, sealhulgas esitada
uurimistulemused ja teave selliste
sündmuste vältimiseks võetavate
parandusmeetmete kohta.
17
EELNÕU
09.2019
Kiirgusseaduse muutmise seadus
§ 1. Kiirgusseaduse muutmine
Kiirgusseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 8 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Väljaarvamistase on radioaktiivse aine aktiivsuse või aktiivsuskontsentratsiooni väärtus,
millest väiksema või võrdse väärtuse korral kiirgustegevusluba ei nõuta.“;
2) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
„(3) Vabastamise ja väljaarvamise taotlusele esitatavad nõuded kehtestab valdkonna eest
vastutav minister määrusega.“;
3) paragrahvi 13 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Avariitöötaja käesoleva seaduse tähenduses on iga isik, kes täidab avariikiirituse olukorras
kindlaksmääratud ülesannet ja võib nimetatud ülesande täitmise käigus kiiritust saada.“
4) paragrahvi 14 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Elanikukiiritus on elaniku saadav kiiritus, välja arvatud kutse- või meditsiinikiiritus.“;
5) paragrahvi 32 lõike 1 punkt 15 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„15) viivitamata teavitama Keskkonnaametit ja Häirekeskust kiirgusallika kadumisest,
vargusest või loata kasutamisest ning kiirgustegevuse käigus toimunud juhtumist või avariist,
mille tagajärjel on töötaja või elanik saanud käesoleva seaduse § 50 lõike 6 alusel kehtestatud
piirmääradest suurema ekvivalent- või efektiivdoosi, ning sündmuse järel esitama
Keskkonnaametile analüüsi selle tekkepõhjuste ja parandusmeetmete rakendamine kohta;“;
6) paragrahvi 32 lõiget 1 täiendatakse punktiga 18 järgmises sõnastuses:
„18) mitte pakkuma töötajatele vara või muud soodustust kiirgusohutusnõuete täitmata jätmise
eest.“;
7) paragrahvi 33 lõigetes 3 ja 4, § 70 lõikes 4 ja § 75 lõikes 3 asendatakse „andmete nimistu“
väljendiga „andmete loetelu“ vastavas käändes;
8) paragrahvi 65 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud radioaktiivse aine, seda sisaldava seadme ja
radioaktiivsete jäätmete riigi valdusesse võtmise otsustab Keskkonnaamet.“;
9) paragrahvi 65 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;
10) paragrahvi 68 lõikes 5 asendatakse sõnad „Vabariigi Valitsus“ sõnadega „valdkonna eest
1
vastutav minister“;
11) seaduse 4. peatükki täiendatakse §-dega 701–704 järgmises sõnastuses:
„§ 701. Lepinguriigi kiirgustegevusloa tunnustamine
Kui ettevõtja on registreeritud teises Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis ning talle on
seal väljastatud kiirgustegevusluba, esitab ettevõtja Eestis teenuse osutamiseks
Keskkonnaametile selle tegevusloa tunnustamiseks taotluse, milles esitatakse sõltuvalt
kiirgustegevuse eripärast järgmised andmed ja dokumendid:
1) taotleja nimi, registrikood ja kontaktandmed;
2) kavandatava kiirgustegevuse kirjeldus;
3) koopia asukohariigis pädeva asutuse väljastatud kiirgustegevusloast, mis on legaliseeritud
või kinnitatud tunnistusega (apostilliga), kui välisleping ei sätesta teisiti;
4) kiirgustegevusloa eestindus, mille on teinud vandetõlk või mis on notariaalselt kinnitatud;
5) väljavõte asukohamaa äriregistri registreerimiskaardist;
6) kiirgustegevuse asukoht ja ajaperiood Eestis;
7) Eesti-poolse tellija esindaja kontaktandmed;
8) andmed kiirgustöötajate, nende erialase väljaõppe ja isikudooside seire kohta;
9) muud andmed, mis on vajalikud kiirgusohutuse hindamiseks.
§ 702. Tunnustamise otsustamise tähtaeg ja kehtivus
(1) Keskkonnaamet teeb tunnustamise või mittetunnustamise otsuse 30 päeva jooksul
nõuetekohase taotluse saamisest arvates.
(2) Tunnustus antakse kuni kolmeks aastaks.
§ 703. Tunnustamisest keeldumine ja tunnustuse kehtetuks tunnistamine
(1) Keskkonnaamet keeldub kiirgustegevusluba tunnustamast, kui:
1) tunnustust taotletakse tegevuseks, milleks ei ole taotleja asukohariigis väljastatud
kiirgustegevusluba;
2) tunnustust taotletakse ajaperioodiks, milleks taotleja asukohariigis väljastatud
kiirgustegevusluba ei ole kehtiv;
3) tunnustuse taotlejal puuduvad nõutava erialase ettevalmistusega kiirgustöötajad või
kiirgustöötajate isikudooside seire ei ole tagatud;
4) kiirgustegevuseks taotletav asukoht või muud tingimused ei võimalda kiirgusohutusnõuete
täitmist.
(2) Keskkonnaamet tunnistab tunnustuse kehtetuks, kui
1) ilmneb, et tunnustuse omaja on teadlikult esitanud tunnustuse taotluses valeandmeid või
võltsitud dokumendi;
2) ilmnevad käesoleva seaduse § 77 lõike 3 punktides 2 ja 3 loetletud asjaolud.
§ 704. Tunnustusele kantavad andmed
Tunnustusele märgitakse:
1) tunnustuse omaja nimi ja registrikood;
2) tunnustuse omaja ning kontaktisiku aadress ja kontaktandmed;
3) kiirgustegevuse nimetus;
4) kiirgustegevuse asukoht;
2
5) tunnustuse kehtivusaeg;
6) kiirgustöötajate andmed;
7) kiirgustegevusest ja selle eripärast tulenevad kiirgusohutuse ja kiirgusseire nõuded ja
muud kiirgustegevust iseloomustavad andmed.“;
12) paragrahvi 78 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 78. Kiirgustegevuse muutmine“;
13) paragrahvi 78 lõike 1 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Kiirgustegevusloa omaja esitab loa andjale keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu taotluse,
kui ta kavatseb:“;
14) paragrahvi 78 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„2) muuta kiirgustegevusloas märgitud kiirgusallika andmeid või lõpetada selle kasutamine;“;
15) paragrahvi 96 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Keskkonnaamet tagab uuringute või muude asjakohaste meetodite abil kõikide selliste
toimingute väljaselgitamise, mille korral looduslikud kiirgusallikad või looduslikud
radioaktiivsed ained võivad põhjustada töötajatele või elanikele suuremat kiiritust, kui on
käesoleva seaduse alusel kehtestatud elaniku efektiivdoosi piirmäär.“;
16) paragrahvi 96 lõike 2 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Toimingud, mille korral looduslikud kiirgusallikad või looduslikud radioaktiivsed ained
võivad põhjustada töötajatele või elanikele suuremat kiiritust, kui on käesoleva seaduse alusel
kehtestatud elaniku efektiivdoosi piirmäär, on muu hulgas:“;
17) paragrahvi 105 lõikes 21 asendatakse tekstiosa „tuleb võtta meetmeid“ lauseosaga „tuleb
kaaluda meetmete võtmist“.
§ 2. Seaduse jõustumine
Käesoleva seaduse § 1 punktid 1, 2 ja 10 jõustuvad 2020. aasta 1. juunil.
Henn Põlluaas
Riigikogu esimees
Tallinn, 2019
Algatab Vabariigi Valitsus……………2019. a.
3
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: KEM/19-0986 - Kiirgusseaduse muutmise seadus
Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium;
Siseministeerium; Sotsiaalministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 25.10.2019 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele:
https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/7809b295-b105-4772-bd59-
62bba63387f3
Link kooskõlastamise etapile:
https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/7809b295-b105-4772-bd59-
62bba63387f3?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
http://eelnoud.valitsus.ee/main