dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Vastus pöördumistele

Sotsiaalministeerium · 3. oktoober 2019
Viit
5.2-2/2410-3
Registreeritud
3. oktoober 2019
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Rinnaga toitmise edendamise Eesti komitee, Lastekaitse Liit, Eesti Haigekassa, Eesti Haigekassa
Saabumis/saatmisviis
DVK, e-post
Funktsioon
5.2 Tervishoiuteenuste kättesaadavuse korraldamine
Sari
5.2-2 Tervishoiuteenuste kavandamise ja korraldamisega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
5.2-2/2019
Vastutaja
Ulla Raid (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Tervisesüsteemi arendamise osakond)

Failid

  • 📎5.2-22410-3 03.10.2019 Väljaminev kiri.bdoc343 KB

Sisu (failidest)

Adik Levin [email protected] Teie 18.09.2019 / Meie 03.10.2019 nr 5.2-2/2410-3 Ene Tomberg [email protected] Vastuskiri lisatoiduga alustamise teemal Lugupeetud Adik Levin Lugupeetud Ene Tomberg Täname Teid pöördumise eest. Sotsiaalministeerium peab oma tegevuses valdkonna kõikide ekspertide seisukohti ja tõenduspõhisust väga oluliseks ja on toonud selle välja ka uues rahvastiku tervise arengukavas. Rühm eksperte on teinud ära suure töö ja koostanud lapse tervise jälgimise juhendi (edaspidi juhend), mis aitab kaasa lapse arengu hindamisele, tervise- ja arenguhäirete varajasele avastamisele, tagab vajaliku abi lapsele ja perele ning ühtlustab lapse tervise jälgimist esmatasandil. Juhendi koostamise metoodiliseks aluseks on "Eesti ravijuhendite koostamise käsiraamat" (2011), mis on valminud koostöös Maailma Terviseorganisatsiooni ekspertidega. Sotsiaalministeerium kutsus juhendi koostamiseks kokku laiapõhjalise töörühma, kuhu kuulusid lastearstide, perearstide, pereõdede, kooliõdede, ämmaemandate, lastekaitsetöötajate, kliiniliste psühholoogide, lapsevanemate ning sotsiaalministeeriumi ja haigekassa esindajad. Töörühma liikmeteks on nimetanud erialaseltsid kõik asjakohased ja tunnustatud eksperdid, kes puutuvad kokku juhendis käsitletavate teemadega ja hiljem ka nende praktikasse rakendamisega. Juhendi koostamine sh soovituste sõnastamine on olnud igati kooskõlas eelpool viidatud rahvusvaheliselt tunnustatud metoodikale. Juhend annab esmatasandi tervishoiutöötajatele ühtse suunise nii rinnaga toitmise kui ka lisatoiduga alustamise ja harjutamise osas ning terve lapse jälgimise tegevuste ühtlustamiseks. Soovitus 3 annab selge suunise, millal vajab laps lisatoitu ning millal võiks alustada harjutamisega: „Alates 6 kuu vanusest (26 nädalat) vajab laps lisaks rinnapiimale (piimasegule) lisatoitu. Soovitage lisatoiduga harjutamist alustada 22–26 nädala vanuses.“ Juhendi selgitavas tekstis on toodud harjutamise vajadus ja sellega seotud nüansid: „Lapse harjutamine uute maitsega toimub vähehaaval, talle saab anda proovida ühte uut maitset korraga. Lisatoiduga alustamine on individuaalne, arvestada tuleb lapse kaaluiivet ja arengut, näidustusi. Imikule antav toit peab olema eakohase struktuuriga, vastama riiklikele toitumissoovitustele (nt ei ole kasutatud soola, suhkrut või modifitseerimata lehmapiima) ning on valmistatud nakkuste riski vähendamiseks hügieeniliselt. Väikeses koguses antav lisatoit Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952 2 enne 6 kuu (26 nädalat) vanuseks saamist, toidu erineva konsistentsi ja maitsetega harjutamise eesmärgil, ei tohi asendada rinnapiima.“ Ravijuhendi töörühm ei näe sisulist vastuolu antud küsimuses, mida tõdeti ka 29. augusti ümarlaual kõikide osalejate poolt. Juhendi soovitused ja seisukohad ühtivad rinnaga toitmise osas Teie poolt välja toodud põhimõtetega ning sõnastuse nüansid ei muuda seda. Juhend ei käsitle rinnaga toitmise kestust otseselt. Sekretariaat ei leidnud süstemaatilisi ülevaateid, kus oleks uuritud, kas lisatoiduga alustamise aeg (v.a. piimasegu andmine) mõjutab rinnaga toitmise kogukestust. Samuti ei leidnud uuringuid, mille peamiseks tulemusnäitajaks oleks olnud lisatoiduga alustamise aja ja rinnaga toitmise kogukestuse vahelise seose hindamine. Kahjuks ei saa Sotsiaalministeerium sel teemal enamat teha. Juhul, kui te jääte pärast antud selgitusi ikkagi eriarvamusele, soovitame Teil pöörduda ravijuhendite nõukoja poole, kes on juhendi heakskiitnud ja saab metoodika kohaselt otsustada muudatusvajaduse. Selleks tuleb neile esitada vastavasisuline kokkuvõte/kokkuvõtted uuringu(te)st, et lisatoiduga harjutamisega seotud soovitus on liiga varajane ja vähendaks rinnaga toitmise kestust. Ükski juhendi soovitus ei rakendu iseenesest ja üleöö, mistõttu vajavad esmatasandi tervishoiutöötajad rinnaga toitmise ja lisatoiduga alustamise koolitusi. Vajame juhendi praktikasse rakendamisel tõhusat koostööd Teiega, et koolitada esmatasandi tervishoiutöötajaid meile kõigile olulisel teemal. Jätkuvad vaidlused sõnastuse detailide üle devalveerivad paratamatult väga vajalikku juhendit ja selle ellu rakendumist ning lõpptulemusena on kaotajaks lapsed. Kinnitame ühtlasi veelkord, et oleme rinnaga toitmise olulisuse küsimuses Teiega sama meelt ning loodame edaspidigi teha tõhusat koostööd rinnaga toitmise edendamisel. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marika Priske kantsler Lisaadressaadid: Eesti Haigekassa [email protected] Tartu Ülikool Raul Kiivet [email protected] Ulla Raid 626 9126 [email protected]
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel