Adik Levin
[email protected] Teie 18.09.2019 /
Meie 03.10.2019 nr 5.2-2/2410-3
Ene Tomberg
[email protected]
Vastuskiri lisatoiduga alustamise teemal
Lugupeetud Adik Levin
Lugupeetud Ene Tomberg
Täname Teid pöördumise eest. Sotsiaalministeerium peab oma tegevuses valdkonna kõikide
ekspertide seisukohti ja tõenduspõhisust väga oluliseks ja on toonud selle välja ka uues
rahvastiku tervise arengukavas.
Rühm eksperte on teinud ära suure töö ja koostanud lapse tervise jälgimise juhendi (edaspidi
juhend), mis aitab kaasa lapse arengu hindamisele, tervise- ja arenguhäirete varajasele
avastamisele, tagab vajaliku abi lapsele ja perele ning ühtlustab lapse tervise jälgimist
esmatasandil. Juhendi koostamise metoodiliseks aluseks on "Eesti ravijuhendite koostamise
käsiraamat" (2011), mis on valminud koostöös Maailma Terviseorganisatsiooni ekspertidega.
Sotsiaalministeerium kutsus juhendi koostamiseks kokku laiapõhjalise töörühma, kuhu
kuulusid lastearstide, perearstide, pereõdede, kooliõdede, ämmaemandate,
lastekaitsetöötajate, kliiniliste psühholoogide, lapsevanemate ning sotsiaalministeeriumi ja
haigekassa esindajad. Töörühma liikmeteks on nimetanud erialaseltsid kõik asjakohased ja
tunnustatud eksperdid, kes puutuvad kokku juhendis käsitletavate teemadega ja hiljem ka
nende praktikasse rakendamisega. Juhendi koostamine sh soovituste sõnastamine on olnud
igati kooskõlas eelpool viidatud rahvusvaheliselt tunnustatud metoodikale.
Juhend annab esmatasandi tervishoiutöötajatele ühtse suunise nii rinnaga toitmise kui ka
lisatoiduga alustamise ja harjutamise osas ning terve lapse jälgimise tegevuste
ühtlustamiseks. Soovitus 3 annab selge suunise, millal vajab laps lisatoitu ning millal võiks
alustada harjutamisega: „Alates 6 kuu vanusest (26 nädalat) vajab laps lisaks rinnapiimale
(piimasegule) lisatoitu. Soovitage lisatoiduga harjutamist alustada 22–26 nädala vanuses.“
Juhendi selgitavas tekstis on toodud harjutamise vajadus ja sellega seotud nüansid: „Lapse
harjutamine uute maitsega toimub vähehaaval, talle saab anda proovida ühte uut maitset
korraga. Lisatoiduga alustamine on individuaalne, arvestada tuleb lapse kaaluiivet ja arengut,
näidustusi. Imikule antav toit peab olema eakohase struktuuriga, vastama riiklikele
toitumissoovitustele (nt ei ole kasutatud soola, suhkrut või modifitseerimata lehmapiima) ning
on valmistatud nakkuste riski vähendamiseks hügieeniliselt. Väikeses koguses antav lisatoit
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
enne 6 kuu (26 nädalat) vanuseks saamist, toidu erineva konsistentsi ja maitsetega
harjutamise eesmärgil, ei tohi asendada rinnapiima.“
Ravijuhendi töörühm ei näe sisulist vastuolu antud küsimuses, mida tõdeti ka 29. augusti
ümarlaual kõikide osalejate poolt. Juhendi soovitused ja seisukohad ühtivad rinnaga toitmise
osas Teie poolt välja toodud põhimõtetega ning sõnastuse nüansid ei muuda seda.
Juhend ei käsitle rinnaga toitmise kestust otseselt. Sekretariaat ei leidnud süstemaatilisi
ülevaateid, kus oleks uuritud, kas lisatoiduga alustamise aeg (v.a. piimasegu andmine)
mõjutab rinnaga toitmise kogukestust. Samuti ei leidnud uuringuid, mille peamiseks
tulemusnäitajaks oleks olnud lisatoiduga alustamise aja ja rinnaga toitmise kogukestuse
vahelise seose hindamine.
Kahjuks ei saa Sotsiaalministeerium sel teemal enamat teha. Juhul, kui te jääte pärast antud
selgitusi ikkagi eriarvamusele, soovitame Teil pöörduda ravijuhendite nõukoja poole, kes on
juhendi heakskiitnud ja saab metoodika kohaselt otsustada muudatusvajaduse. Selleks tuleb
neile esitada vastavasisuline kokkuvõte/kokkuvõtted uuringu(te)st, et lisatoiduga
harjutamisega seotud soovitus on liiga varajane ja vähendaks rinnaga toitmise kestust.
Ükski juhendi soovitus ei rakendu iseenesest ja üleöö, mistõttu vajavad esmatasandi
tervishoiutöötajad rinnaga toitmise ja lisatoiduga alustamise koolitusi. Vajame juhendi
praktikasse rakendamisel tõhusat koostööd Teiega, et koolitada esmatasandi
tervishoiutöötajaid meile kõigile olulisel teemal. Jätkuvad vaidlused sõnastuse detailide üle
devalveerivad paratamatult väga vajalikku juhendit ja selle ellu rakendumist ning
lõpptulemusena on kaotajaks lapsed.
Kinnitame ühtlasi veelkord, et oleme rinnaga toitmise olulisuse küsimuses Teiega sama meelt
ning loodame edaspidigi teha tõhusat koostööd rinnaga toitmise edendamisel.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Marika Priske
kantsler
Lisaadressaadid:
Eesti Haigekassa
[email protected]
Tartu Ülikool Raul Kiivet
[email protected]
Ulla Raid 626 9126
[email protected]