Sotsiaalministri määruse „Tervisekaitsenõuded mineraalveele ja allikaveele“ seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Määrus kehtestatakse uue terviktekstina seoses sellega, et 2019. aasta 1. oktoobril jõustub uus
veeseadus, mis tühistab rahvatervise seaduses sotsiaalministrile antud volitusnormi kehtestada
mineraalvee tervisekaitsenõuded ning ühtlasi näeb ette volitusnormi loodusliku mineraalvee ja
allikavee nõuete kehtestamiseks veeseaduses. Määrus kehtestab nõuded looduslikule
mineraalveele, selle tunnustamisele ja käitlemisele ning erinõuded joogiks kasutatava allikavee
töötlemisele, veevõtuseadmetele, märgistamisele ja mikrobioloogilistele nõuetele. Määruse eelnõu
tekst kordab sisuliselt kehtiva sotsiaalministri 22. juuni 2004. a määruse nr 83
„Tervisekaitsenõuded mineraalveele“ teksti, milles võrreldes kehtiva korraga tehakse vaid
väikesed muudatused.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Määruse ja seletuskirja on ette valmistanud Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna nõunik
Ramon Nahkur (
[email protected]; tel 626 9149). Määruse koostamises osalesid
Terviseameti keskkonnatervise osakonna juhataja Leena Albreht (
[email protected];
tel 794 3525), keskkonnatervise osakonna peaspetsialist Lauri Liepkalns
(
[email protected]; tel 794 3536) ja Lõuna regionaalosakonna Põlvamaa esinduse
vaneminspektor Veera Johanson (
[email protected]; tel 58136915). Määruse on
keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja
Virge Tammaru (
[email protected]; tel 626 9320). Määruse juriidilise ekspertiisi on teinud
Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna juhataja asetäitja Ebe Sarapuu (
[email protected]; tel
626 9337).
1.3. Märkused
Eelnõu on seotud 30.01.2019 vastu võetud ja 01.10.2019 jõustuva veeseaduse terviktekstiga (RT
I, 22.02.2019, 1). Määrus kehtestatakse veeseaduse § 90 lõike 6 alusel. Eelnõu ei ole seotud
isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses.
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõukohane määrus koosneb 11 paragrahvist. Seoses uue veeseaduse vastuvõtmise ja
jõustumisega on vaja kehtestada uuesti veeseaduse alamaktid. Eelnõukohast määrust on
võrreldes sotsiaalministri 22. juuni 2004. a määrusega nr 83 „Tervisekaitsenõuded mineraalveele“
(edaspidi määrus nr 83) muudetud eelkõige keeleliselt ja normitehniliselt. Sisulisi muudatusi
selgitatakse allpool paragrahvide kaupa. Kehtiva määruse eri redaktsioonide seletuskirjad on
kättesaadavad eelnõude infosüsteemis http://eelnoud.valitsus.ee/ või Sotsiaalministeeriumis.
Paragrahvi 1 lõikest 3 on kehtiva korraga võrreldes eemaldatud punkt 3, mis sätestab, et määrust
ei kohaldata looduslikule mineraalveele, mida eksporditakse kolmandatesse riikidesse. Eesmärk
on see, et kogu Eestis toodetav mineraalvesi vastaks kehtestatud nõutele, olenemata sellest, kuhu
seda eksporditakse. Muudatus ei lähe vastuollu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga
2009/54/EÜ, 18. juuni 2009, loodusliku mineraalvee kasutamise ja turustamise kohta (edaspidi
mineraalvee direktiiv), sest nimetatud direktiiv sellist piirangut ei kehtesta. Terviseameti andmetel
pole Eestis ka mineraalvee tootjat, kelle vesi ei vastaks mineraalveele kehtestatud nõutele.
Seetõttu muudatus olulist mõju kaasa ei too.
Paragrahvist 3 on kehtiva korraga võrreldes eemaldatud lõige 1, mis sätestab loodusliku
mineraalvee mõiste. Mõiste eemaldatakse seoses sama mõiste sisustamisega veeseaduse §-s
89.
2
Paragrahvidesse 3 ja 7 lisatakse mineraalvee kontrollimise sätted või täiendatakse neid.
Paragrahvi 3 lisatakse lõige 8, mis sätestab, et sama paragrahvi lõikes 5 nimetatud eluvõimeliste
mikroorganismide kvantitatiivset ja kvalitatiivset koostist, mida vee tunnustamisel arvestatakse,
ning lõikes 6 nimetatud lisas 1 esitatud komponente tuleb perioodiliselt kontrollida. Täiendavalt
sätestab lõige 8, et kontrollimise sageduse määrab Terviseamet. Kehtiva korra kohaselt on lõikes
5 sätestatud, et eluvõimeliste mikroorganismide kvantitatiivset ja kvalitatiivset koostist, mida vee
tunnustamisel arvestatakse, tuleb perioodiliselt kontrollida. Küll aga pole kehtiva korra kohaselt
märgitud, kes sageduse üle otsustab. Õigusselguse põhimõttel on vaja Terviseamet ära nimetada,
et vältida vaidluskohti sageduse määramise osas. Terviseameti määratud sagedus peab olema
ameti poolt põhjendatud ja läbipaistev. Kehtiva korra kohaselt pole perioodilise kontrolli kohustust
lõike 6 (lisas 1 esitatud komponendid) kohta sätestatud, aga seda on õigusselguse kaalutlusel
vaja, et oleks kooskõla lõikega 5 ja ei tekiks segadust kontrolli sageduse määramise osas.
Samadel põhjendustel on täiendatud § 7, millesse lisatakse kehtiva korraga võrreldes uus lõige 7.
Muudatustega ei kaasne olulist mõju, sest perioodilisi kontrolle tehakse ka kehtiva korra kohaselt.
Muudatusega antakse kontrolli tegemisele selgem alus.
Paragrahvi 6 lõike 3 sõnastuse kohaselt ei taga enam Terviseameti sama lõike punktides 1 ja 2
tehtavaid toiminguid (nagu kehtiva korra kohaselt), vaid eelnõu kohaselt Terviseamet veendub, et
raua, mangaani, väävli ja arseeni eraldamiseks on niisugune töötlemine vajalik ja kontrollib, et
ettevõtja rakendab abinõud, millega tagab tõhusa ja ohutu töötluse. Muudatus on vajalik, kuna
Terviseamet ei saa tagada töötlemise vajalikkust ja ettevõtja rakendatud abinõusid, mis tagavad
tõhusa ja ohutu töötlemise.
Määruse eelnõuga on kaasas kolm lisa.
Lisa 2 tabeli all tärniga märgistatud märkuses muudetakse kehtiva korraga võrreldes sõna
„pädevad“ sõnaga „vastutavad“. Muudatus on vajalik, et viia lisa 2 sõnastus kooskõlla mineraalvee
direktiiviga, mille kohaselt on nimetatud liikmesriikide vastutavad asutused.
Lisa 3 tabelist eemaldatakse kehtiva korraga võrreldes väited „Sobib imiku- ja väikelastetoitude
valmistamiseks“, „Võib olla lahtistava toimega“ ja „Võib soodustada kuse eritust (diureesi)“. Väited
eemaldatakse põhjusel, et neile pole esitatud vastavaid kriteeriumeid. Kehtiva korra kohaselt jääb
mulje, et väidet tohib kasutada mis tahes nõuetele vastava loodusliku mineraalvee märgistusel.
Mineraalvee direktiivi kohaselt tohib eelnimetatud väiteid kasutada juhul, kui liikmesriik on
kehtestanud kriteeriumid. Kuna vastavad uuringud selliste kriteeriumide kehtestamiseks
puuduvad, siis otsustati need eemaldada.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Kehtiv määrus nr 83 on kooskõlas mineraalvee direktiiviga ning eelnõu sisuliselt kordab määruse
nr 83 teksti. Eelnõuga tehtavad muudatused on samuti mineraalvee direktiiviga kooskõlas.
4. Määruse mõjud
Mineraalvee tervisekaitsenõudeid sisuliselt ei muudeta ning olulist mõju eelnõuga ei kaasne. Mõju
omavaid muudatusi on hinnatud eelnõu sisu ja võrdleva analüüsi punkti all. Eelnõu mõju on
positiivne, kuna määruse tekst saab olema õigusselgem.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Määruse rakendamine ei too kaasa uusi tegevusi, täiendavaid kulusid ega tulusid.
3
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks Keskkonnaministeeriumile ja
Maaeluministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Terviseametile ja Eesti mineraalvee
tootjatele. Keskkonnaministeerium kooskõlastas vaikimisi, Maaeluministeeriumilt laekunud
märkustega on arvestatud või neid selgitatud. Terviseametilt ja Eesti mineraalvee tootjatelt märkusi
ei laekunud.
MINISTRI MÄÄRUS
03.10.2019 nr 62
Tervisekaitsenõuded mineraalveele ja
allikaveele1
Määrus kehtestatakse veeseaduse § 90 lõike 6 alusel.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Reguleerimisala
(1) Määrusega kehtestatakse nõuded looduslikule mineraalveele, selle tunnustamisele ja
käitlemisele.
(2) Allikaveele, mida kasutatakse joogiks, kohaldatakse veeseaduse alusel kehtestatud
joogivee kvaliteedinõudeid ning käesoleva määrusega kehtestatud erinõudeid allikavee
töötlemisele, veevõtuseadmetele, märgistamisele ja mikrobioloogilistele nõuetele.
(3) Määrust ei kohaldata looduslikule mineraalveele:
1) mis on ravim ravimiseaduse tähenduses;
2) mida kasutatakse ravieesmärgil termaal- või mineraalveebasseinis.
2. peatükk
LOODUSLIK MINERAALVESI
§ 2. Loodusliku mineraalvee hindamine ja tunnustamine
(1) Looduslikku mineraalvett võib turustada, kui liikmesriigi maapõuest ammutatud vesi on
selle liikmesriigi vastutava asutuse poolt tunnustatud loodusliku mineraalveena. Terviseamet
tunnustab Eestis loodusliku mineraalvee nõuetekohasust § 3 sätete kohaselt.
(2) Looduslik mineraalvesi, mis on ammutatud ühendusevälise riigi maapõuest ja ühendusse
imporditud, peab olema vähemalt ühe liikmesriigi vastutava asutuse poolt tunnustatud
loodusliku mineraalveena.
(3) Liikmesriigi vastutav asutus võib lõikes 2 nimetatud looduslikku mineraalvett tunnustada
üksnes juhul, kui selle vee päritoluriigi vastutav asutus on tõendanud, et:
1) vesi vastab looduslikule mineraalveele §-s 3 esitatud nõuetele;
2) allika ja veevõtukoha reostusohu eest kaitstuse, veevõtuseadmete paigalduse ja
kasutamistingimuste ning hügieeninõuete täitmist puudutavate sätete kohaldamist
kontrollitakse regulaarselt.
2
(4) Lõikes 3 nimetatud tõendamise kehtivusaeg ei tohi ületada viit aastat, kuid loodusliku
mineraalvee tunnustamismenetlust ei ole vaja korrata, kui enne viie aasta möödumist on
päritoluriigi vastutav asutus uuesti tõendanud samas lõikes esitatud nõuete täitmist.
(5) Terviseamet põhjendab tunnustamist, avalikustab selle põhjenduse oma veebilehel ning
teavitab Euroopa Komisjoni kehtiva korra kohaselt igast loodusliku mineraalvee
tunnustamisest ja selle tühistamisest.
(6) Liikmesriikide poolt tunnustatud looduslike mineraalvete loetelu, sealhulgas liikmesriikide
poolt tunnustatud kolmandate riikide looduslikud mineraalveed, avaldatakse Euroopa Liidu
Teataja mineraalvee loetelus.
(7) Terviseameti poolt tunnustatud looduslike mineraalvete loetelu ja viide lõikes 6 nimetatud
loetelule avaldatakse Terviseameti kodulehel. Samas avaldatakse ka andmed loodusliku
mineraalvee tunnustamise tühistamise kohta.
§ 3. Loodusliku mineraalvee koostis ja omadused
(1) Looduslik mineraalvesi on tavalisest joogiveest selgelt eristatav:
1) koostise järgi ning iseloomuliku mineraalainete, mikroelementide või muude koostise
komponentide sisalduse poolest; kus kohane, ka erilise toime alusel;
2) loodusliku puhtuse järgi;
3) omaduste stabiilsena püsimise alusel tänu vee maa-alusele päritolule ja igasuguse
reostusohu eest kaitstusele.
(2) Loodusliku mineraalvee omadused, mille järgi võib vett pidada tervisele kasulikuks, peavad
olema hinnatud:
1) võttes aluseks geoloogilised ja hüdroloogilised, füüsikalised, keemilised ja füüsikalis-
keemilised, mikrobioloogilised ja vajaduse korral farmakoloogilised, füsioloogilised ja kliinilised
uuringud;
2) vastavalt §-s 4 sätestatud geoloogiliste ja hüdroloogiliste, füüsikaliste, keemiliste ja
füüsikalis-keemiliste uuringute nõuetele, veevõtukohas tehtavate mikrobioloogiliste analüüside
kriteeriumidele, vajaduse korral ka farmakoloogilistele, füsioloogilistele ja kliinilistele nõuetele;
3) vastavalt vastutava asutuse poolt heaks kiidetud teaduslikele meetoditele.
(3) Kui veel on koostisomadused, mille alusel see on tunnistatud vee päritolu liikmesriigis
looduslikuks mineraalveeks ning kui veevõtukohas ja pärast villimist on loodusliku mineraalvee
kuivainete sisaldus vähemalt 1000 mg/kg või vaba süsihappegaasi sisaldus vähemalt 250
mg/kg, ei ole vaja nõuda loodusliku mineraalvee omaduste hindamiseks lõike 2 punktis 1
nimetatud farmakoloogilisi, füsioloogilisi ja kliinilisi analüüse.
(4) Loodusliku mineraalvee koostis, temperatuur ja muud olulised omadused peavad jääma
mineraalvee ammutamise käigus stabiilseks loomulike kõrvalekallete piirides. Neid omadusi ei
tohi mõjutada voolukiiruse muutumine.
(5) Loodusliku mineraalvee tavapäraseks eluvõimeliste mikroorganismide hulgaks
veevõtukohas loetakse vee eluvõimeliste mikroorganismide hulka, mis on püsiv enne vee mis
tahes töötlemist.
(6) Loodusliku mineraalvee koostise komponendid, mis võivad kujutada ohtu tervisele, peavad
jääma määruse lisas 1 lubatud sisalduse piiridesse, arvestades analüütilisi parameetreid ja
käesolevas määruses esitatud komponentide märgistamise nõudeid.
(7) Määruse lisas 1 nimetatud komponendid peavad olema looduslikku päritolu ja ei tohi olla
pärit saasteallikast.
3
(8) Lõikes 5 nimetatud eluvõimeliste mikroorganismide kvantitatiivset ja kvalitatiivset koostist,
mida vee tunnustamisel arvestatakse, ning lõikes 6 nimetatud lisas 1 esitatud komponente
tuleb perioodiliselt kontrollida. Kontrollimise sageduse määrab Terviseamet.
§ 4. Loodusliku mineraalvee kindlakstegemise nõuded
(1) Geoloogiliste ja hüdrogeoloogiliste uuringute kohta peavad olema järgmised andmed:
1) veehaarde täpne asukoht koos viitega selle kõrgusele merepinnast kaardil, mille mõõtkava
ei ületa 1:1000;
2) detailne aruanne maa-ala geoloogilisest ehitusest ja tekkest;
3) hüdrogeoloogilise kihi stratigraafia;
4) veehaardes tehtavate toimingute kirjeldus;
5) piirkonna sanitaarkaitseala piiritlemine või muud meetmed allika kaitsmiseks reostuse eest.
(2) Füüsikaliste ja keemiliste uuringute alusel tehakse kindlaks:
1) allika tootlikkus;
2) veetemperatuur ja õhutemperatuur veevõtukohas;
3) maa-ala geoloogilise ehituse ja vees olevate mineraalainete liigi ja tüübi seos;
4) kuivainete sisaldus 180 ºC ja 260 ºC juures;
5) elektrijuhtivus või elektritakistus koos kindlaksmääratud mõõtmistemperatuuriga;
6) vesinikioonide kontsentratsioon (pH);
7) anioonid ja katioonid;
8) ioniseerimata elemendid;
9) mikroelemendid;
10) radioaktiivsuse näitajad veevõtukohas;
11) vajaduse korral vee, hapniku (16O–18O) ja vesiniku (prootium, deuteerium, triitium)
komponentide suhtelised isotooptasemed;
12) vee teatavate komponentide toksilisus, võttes arvesse nendele kehtestatud piirsisaldust.
(3) Veevõtukohast võetud vee mikrobioloogiliste analüüside andmed peavad sisaldama:
1) tõestust patogeensete mikroorganismide ja parasiitide puudumise kohta;
2) fekaalset reostust iseloomustavate eluvõimeliste mikroorganismide kvantitatiivseid näitajaid
– Escherichia coli ja coli-laadsete bakterite puudumine 250 milliliitris looduslikus mineraalvees
37 ºC ja 44,5 ºC juures; fekaalsete streptokokkide puudumine 250 milliliitris,
sulfitredutseerivate anaeroobide (koos eostega) puudumine 50 milliliitris ja Pseudomonas
aeruginosa puudumine 250 milliliitris vees;
3) eluvõimeliste mikroorganismide koguhulga näitajaid ühes milliliitris vees 20–22 ºC juures
72 tunni jooksul agar-agaril või agari ja želatiini segul ning 37 ºC juures 24 tunni jooksul agar-
agaril.
(4) Kliinilistele ja farmakoloogilistele analüüsidele esitatakse järgmised nõuded:
1) analüüsid tuleb teha teaduslikult tunnustatud meetoditega, mis on kohased ja võimaldavad
välja selgitada loodusliku mineraalvee erilisi omadusi ja inimesele avaldatavat mõju, nagu
diurees, mao- ja soolefunktsioonid, mineraalainete puuduse kompenseerimine;
2) vajaduse korral võib punktis 1 nimetatud analüüsid asendada piisava hulga asjakohaste
kliiniliste uuringutega tingimusel, et nendega tagatakse samaväärsed tulemused kui kliiniliste
analüüsidega.
§ 5. Veevõtukohale, võtuseadmetele ja nende kasutamisele esitatavad nõuded
(1) Loodusliku mineraalvee allikas võetakse kasutusele pärast seda, kui on kindlaks tehtud, et
vesi vastab § 3 lõikes 1 ja veeseaduse §-s 89 esitatud nõuetele.
(2) Veevõtuseadmed peavad olema paigaldatud selliselt, et vältida kõiki saastumisvõimalusi
ja säilitada nõuetele vastavad omadused, mis veel on veevõtukohas.
4
(3) Lõikes 2 nimetatud nõuete täitmiseks tuleb täita järgmisi tingimusi:
1) allikas ja veevõtukoht peab olema kaitstud reostumise eest;
2) puurkaev, torustikud ja mahutid peavad olema veele sobivatest materjalidest ning ehitatud
nii, et vältida loodusliku mineraalvee keemilisi, füüsikalisi ja füüsikalis-keemilisi muutusi;
3) veevõtuseadmete ekspluatatsiooni tingimused, eriti aga seadmete pesemine ja vee
villimine, peavad vastama hügieeninõuetele. Eelkõige tuleb mahuteid valmistada ja hooldada
viisil, mis hoiab ära kahjuliku mõju loodusliku mineraalvee mikrobioloogilistele ja keemilistele
omadustele.
(4) Kui puurkaevu kasutamisel avastatakse, et looduslik mineraalvesi on reostunud ja ei vasta
kehtestatud mikrobioloogilistele nõuetele, peab allikat kasutav isik viivitamata peatama
villimise ja kõik teised toimingud, kuni reostus ja selle põhjus on kõrvaldatud ning vesi vastab
§-s 7 esitatud mikrobioloogilistele nõuetele.
§ 6. Looduslikust mineraalveest ebasoovitavate komponentide eraldamise, osooniga
rikastatud õhuga töötlemise ja süsihappegaasiga rikastamise nõuded
(1) Allikast saadud looduslikku mineraalvett on keelatud töödelda, välja arvatud juhul, kui
töötlemine ei muuda vee koostist oluliste komponentide suhtes, mis annavad veele selle
iseloomulikud omadused:
1) vee ebastabiilsete elementide, nagu raua- ja väävliühendite eraldamine filtrimise või
dekanteerimise teel, millele võib eelneda hapnikuga töötlemine;
2) raua-, mangaani- ja väävliühendite ning arseeni eraldamine teatud looduslikust
mineraalveest osooniga rikastatud õhuga töötlemise teel, kui sellest teatatakse eelnevalt
Terviseametile, kes hindab, kas niisugune töötlemine on vajalik;
3) lisaks punktides 1 ja 2 kindlaks määratud ebasoovitavate komponentide eraldamisele ka
muude komponentide suhtes, kui töötlemisest teatatakse Terviseametile, kes seda kontrollib;
4) vaba süsinikdioksiidi täielikuks või osaliseks kõrvaldamiseks üksnes füüsikaliste
meetoditega.
(2) Loodusliku mineraalvee töötlemine osooniga rikastatud õhuga peab vastama järgmistele
tingimustele:
1) oluliste komponentide sisaldus loodusliku mineraalvee koostises ei muutu;
2) enne töötlemist vastab looduslik mineraalvesi § 7 lõigetes 1–4 esitatud mikrobioloogilistele
nõuetele;
3) töötlus ei tohi põhjustada jääkide teket, mille sisaldus ületab määruse lisas 2 lubatud
piirsisalduse ja võib kujutada riski tervisele;
4) ettevõtja rakendab abinõu, millega tagab tõhusa ja ohutu töötluse ning võimaldab
Terviseametil seda kontrollida.
(3) Loodusliku mineraalvee töötlemisest osooniga rikastatud õhuga teatatakse eelnevalt
Terviseametile, kes:
1) veendub, et raua, mangaani, väävli ja arseeni eraldamiseks on niisugune töötlemine vajalik;
2) kontrollib, et ettevõtja rakendab abinõu, millega tagab tõhusa ja ohutu töötluse.
(4) Looduslikule mineraalveele, nagu see veevõtukohas on, võib lisada ainult süsinikdioksiidi
selle loodusliku taseme taastamiseks või suurendamiseks.
(5) Loodusliku mineraalvee desinfitseeriv töötlemine mis tahes vahenditega ja juhul, kui lõikest
2 ei tulene teisiti, veele bakteriostaatilise aine lisamine või mis tahes muul viisil töötlemine, mis
tõenäoliselt muudab loodusliku mineraalvee eluvõimeliste kolooniate arvu, on keelatud.
(6) Lõigetes 1 ja 2 sätestatu ei kehti karastusjookide valmistamiseks ettenähtud loodusliku
mineraalvee kohta.
5
§ 7. Mikrobioloogilised nõuded
(1) Loodusliku mineraalvee eluvõimeliste mikroorganismide hulk veevõtukohas peab
tõendama, et veevõtukoht on kaitstud igasuguse saastuse eest ning nende hulk ühes milliliitris
vees määratakse kindlaks:
1) 20–22 ºC juures 72 tunni jooksul agar-agaril või agar-želatiini segul;
2) 37 ºC juures 24 tunni jooksul agar-agaril;
3) hiljemalt 12 tundi pärast villimist, säilitades vett kogu selle 12-tunnise ajavahemiku jooksul
temperatuuril 4 ºC ± 1 ºC.
(2) Veevõtukohas võib tavaliselt looduslikus mineraalvees olla eluvõimeliste mikroorganismide
hulk kuni:
1) 20 kolooniat ühe milliliitri kohta 20–22 ºC juures 72 tunni jooksul;
2) 5 kolooniat ühe milliliitri kohta 37 ºC juures 24 tunni jooksul, arvestades et need on sihtarvud,
mitte maksimaalselt lubatud kontsentratsioonid.
(3) Pärast villimist võib mikroorganismide hulk veevõtukohas olla kuni:
1) 100 kolooniat ühe milliliitri kohta 20–22 ºC juures agar-agaril või agari ja želatiini segul 72
tunni jooksul;
2) 20 kolooniat ühe milliliitri kohta 37 ºC juures agar-agaril 24 tunni jooksul.
(4) Looduslikus mineraalvees ei tohi olla:
1) parasiite ega patogeenseid mikroorganisme;
2) Escherichia coli ja coli-laadseid baktereid ega fekaalseid streptokokke üheski 250 milliliiitris
uuritud proovis;
3) sulfitredutseerivaid anaeroobe ega nende eoseid üheski 50 milliliitris uuritud proovis;
4) Pseudomonas aeruginosa’t üheski 250 milliliitris uuritud proovis.
(5) Looduslikus mineraalvees võib olla üksnes veevõtukohas algselt esinenud mikroorganisme
ja nende tavapärasest kasvust tulenevaid eluvõimelisi mikroorganisme.
(6) Looduslikul mineraalveel ei tohi olla mingeid organoleptilisi puudusi.
(7) Käesolevas paragrahvis kehtestatud nõudeid mineraalvee kvaliteedile tuleb perioodiliselt
kontrollida. Kontrollimise sageduse määrab Terviseamet.
§ 8. Nõuded villimisele, pakendamisele ja veole
(1) Loodusliku mineraalvee vedu on lubatud üksnes tarbijale ette nähtud müügipakendites.
(2) Loodusliku mineraalvee villimiseks ja pakendamiseks kasutatavatel müügipakenditel
peavad olema asjakohased sulgemisvahendid igasuguse võltsimise ja saastumise
vältimiseks.
§ 9. Nõuded märgistamisele
(1) Loodusliku mineraalvee müügipakendil kasutatakse müüginimetust „looduslik
mineraalvesi“ või efervestsentsete ehk kihisevate looduslike mineraalvete puhul vajaduse
korral ka nimetusi:
1) „looduslikult karboniseeritud looduslik mineraalvesi“;
2) „allikast tuleva gaasiga rikastatud looduslik mineraalvesi“;
3) „karboniseeritud looduslik mineraalvesi“.
(2) Lõikes 1 nimetatud efervestsentsete looduslike mineraalvete, mis veevõtukohas ning
pärast villimist tavapärasel temperatuuril ja rõhul iseenesest, selgelt nähtaval viisil
süsihappegaasi eraldavad, nimetused peavad vastama järgmistele kirjeldustele:
6
1) „looduslikult karboniseeritud looduslik mineraalvesi“ on vesi, mille süsinikdioksiidisisaldus
on pärast allikast vee võtmist, dekanteerimist ja villimist sama, mis veevõtukohas, arvestades
et vajaduse korral lisatakse põhjaveekihi süsinikdioksiidi sama suurel määral, nagu seda
nimetatud toimingute käigus vabanes, ja võttes arvesse ka tavalisi tehnilisi kõrvalekaldeid;
2) „allikast tuleva gaasiga rikastatud looduslik mineraalvesi“ on vesi, mille
süsinikdioksiidisisaldus on pärit põhjaveekihist ja selle sisaldus pärast allikast vee võtmist,
dekanteerimist ja villimist on suurem kui veevõtukohas kindlaks tehtud süsinikdioksiidisisaldus;
3) „karboniseeritud looduslik mineraalvesi“ on vesi, millele on lisatud muu päritoluga kui
põhjaveekihist või -maardlast pärit süsinikdioksiidi.
(3) Paragrahvi 6 lõikes 3 nimetatud viisil töödeldud loodusliku mineraalvee müüginimetusele
lisatakse asjakohane märge „täielikult dekarboniseeritud“ või „osaliselt dekarboniseeritud“.
(4) Loodusliku mineraalvee märgistusel peab olema järgmine kohustuslik teave kirjalikus
vormis:
1) analüütiline koostis, milles esitatakse vee iseloomulikud komponendid;
2) kasutatava allika asukoht ja nimi;
3) paragrahvi 6 lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud töötlused;
4) osooniga rikastatud õhuga töödeldud vee korral analüütilise koostise läheduses teave: „Vett
on töödeldud osooniga rikastatud õhuga lubatud oksüdeerimismeetodil“.
(5) Kui loodusliku mineraalvee fluoriidisisaldus ületab 1,5 mg/l, on märgistusel teave: „Sisaldab
fluoriidi üle 1,5 mg/l: ei sobi pidevaks kasutamiseks imikutele ja alla 7 aasta vanustele lastele“.
Teave esitatakse märgistusel selgesti nähtavate, kergesti loetavate tähtedega toote
müüginimetuse vahetus läheduses.
(6) Loodusliku mineraalvee puhul, mille märgistusel on lõike 5 tingimustele vastav teave,
märgitakse ka tegelik fluoriidisisaldus vastavalt lõike 4 punktile 1.
(7) Paikkonna, küla või koha nimi võib esineda müüginimetuses tingimusel, et see viitab
loodusliku mineraalvee allika kasutamisele müüginimetuses näidatud kohas ja see nimi ei ole
eksitav allika kasutuskoha suhtes.
(8) Ühe ja sama allika looduslikku mineraalvett on keelatud mitme müüginimetuse all
turustada.
(9) Kui loodusliku mineraalvee müügipakendi märgistusel või pealdisel on allika või selle
kasutuskoha nimetusest erinev müüginimetus, näidatakse allika või selle kasutuskoha nimi
vähemalt poolteist korda kõrgemate ja laiemate tähtedega, kui on müüginimetusel kasutatud
suurimad tähed. Seda nõuet kohaldatakse samal eesmärgil loodusliku mineraalvee reklaamis
kasutatud mis tahes vormis müüginimetuse puhul.
(10) Märgistusel on lubatud kasutada määruse lisas 3 esitatud väiteid, kui need vastavad
samas lisas esitatud kriteeriumidele, mis on hinnatud füüsikalis-keemiliste analüüside ja
vajaduse korral farmakoloogiliste, füsioloogiliste ja kliiniliste uuringute alusel, mis on tehtud §
3 lõike 2 kohaselt.
(11) Väiteid „soodustab seedimist“, „võib parandada sapieritust“ ja samalaadseid väiteid võib
kasutada tingimusel, et need on kooskõlas lõikega 10.
§ 10. Eksitav teave ja keelatud väited
(1) Müügipakenditel või märgistusel ja mis tahes vormis teabe edastamisel on keelatud
kasutada nimetusi, müüginimetusi, kaubamärke, margitoote nimesid, illustratsioone või muid
märke sümbolitena või muul viisil, mis:
7
1) loodusliku mineraalvee puhul viitavad veel puuduvatele omadustele, kasutusloa saamise
kuupäevale, analüüsitulemustele või muudele samalaadsetele õigsustagatistele;
2) pakendatud joogivee puhul ei vasta § 2 lõigetes 1 ja 2 sätestatule ning võivad põhjustada
segiajamist loodusliku mineraalveega.
(2) Kõik väited, millega looduslikule mineraalveele omistatakse haigust vältivaid või raviga
seotud omadusi, on keelatud, välja arvatud määruse lisas 3 esitatud väited ja § 9 punktis 11
esitatud väited.
3. peatükk
ALLIKAVEE ERINÕUDED
§ 11. Allikavesi
Allikavesi käesoleva määruse tähenduses on vesi, mis on ette nähtud tarbimiseks joogiveena
algsel looduslikul kujul ja mida villitakse veevõtukohas ning mis:
1) vastab § 5 lõigetes 2, 3 ja 4 ning § 8 lõikes 1 sätestatud kasutustingimustele, mida täies
ulatuses kohaldatakse allikavee suhtes;
2) vastab § 7 lõigetes 1–5 sätestatud mikrobioloogilistele nõuetele;
3) ei ole läbinud mingit töötlust peale §-s 6 nimetatud töötluste. Muid töötlusi võib lubada
ettenähtud korras Euroopa Komisjonile edastatud taotluse alusel;
4) vastab § 9 lõike 4 punktides 2 ja 3 ning § 9 lõigetes 7, 8 ja 9 sätestatud märgistusnõuetele.
1
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/54/EÜ loodusliku mineraalvee kasutamise ja
turustamise kohta (ELT L 164, 26.06.2009, lk 45–58) ja Euroopa Komisjoni direktiiv
2003/40/EÜ, milles kehtestatakse loodusliku mineraalvee komponentide loetelu,
kontsentratsioonipiirid ja märgistamise nõuded ning osooniga rikastatud õhu
kasutustingimused loodusliku mineraalvee ja allikavee töötlemisel (ELT L 126, 22.05.2003, lk
34–39).
(allkirjastatud digitaalselt)
Tanel Kiik
Sotsiaalminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Marika Priske
Kantsler
Lisa 1 Looduslikus mineraalvees esinevad tervisele ohtlikud komponendid, nende
piirsisaldused ning analüütilised parameetrid
Lisa 2 Jääkide piirsisaldus loodusliku mineraalvee ja allikavee töötlemisel osooniga
rikastatud õhuga
Lisa 3 Loodusliku mineraalvee märgistusel lubatud tõestatud väited
Sotsiaalministri
03.10.2019 määrus nr 62
„Tervisekaitsenõuded mineraalveele ja
allikaveele1“
Lisa 1
Looduslikus mineraalvees esinevad tervisele ohtlikud komponendid, nende
piirsisaldused ning analüütilised parameetrid1
Komponendi Maksimaalne Lubatud Parameetri Parameetri Märkused
nimetus ja tähistus lubatud mõõtetäpsus väärtuse väärtuse
(katioonid, anioonid, piirsisaldus protsentides tulemuste avastamispiir
mitteioonsed (mg/l) (Märkus 1) kordustäpsus protsentides
ühendid ja (Märkus 2) (Märkus 3)
mikroelemendid)
Katioonid
Antimon, Sb 0,0050 25 25 25
Arseen, As 0,010 (kokku) 10 10 10
Baarium, Ba 1,0 25 25 25
Elavhõbe, Hg 0,0010 20 10 20
Kaadmium, Cd 0,003 10 10 10
Kroom, Cr 0,050 10 10 10
Mangaan, Mn 0,50 10 10 10
Nikkel, Ni 0,020 10 10 10
Plii, Pb 0,010 10 10 10
Seleen, Se 0,010 10 10 10
Vask, Cu 1,0 10 10 10
Anioonid
Tsüaniid, CN– 0,070 10 10 10 Märkus 4
Fluoriidid, F– 5,0 10 10 10
Nitraadid, NO3– 50 10 10 10
Nitritid, NO2– 0,1 10 10 10
1
Analüütilised meetodid komponentide sisalduse kindlaksmääramiseks peavad võimaldama
määrata vähemalt kontsentratsioone, mis on mõõtetäpsuse, tulemuste kordustäpsuse ja
avastamispiiri poolest parameetri väärtustega võrdsed. Kasutatava analüüsimeetodi
tundlikkusest olenemata esitatakse tulemus vähemalt sama arvu kümnendkohtadega, kui on
sätestatud komponendi lubatud piirsisaldusel.
Märkus 1: mõõtetäpsus (accuracy) on süstemaatiline viga, mida väljendatakse suure hulga
korduskatsete tulemuste keskmise väärtuse ja tegelike väärtuste vahena. See on keskmise
tulemuse kordustäpsus täpsele väärtusele.
Märkus 2: kordustäpsus (precision) on juhuslik viga, mida üldjuhul väljendatakse tulemuste
keskmise standardhälbena partiisiseselt või partiidevahelisest keskmisest. Aktsepteeritav
kordustäpsus on võrdne kuni kahekordse suhtelise standardhälbega.
Märkus 3: avastamispiir (detection limit) on võrdne parameetri väikeses koguses sisaldava
loodusliku proovi partii kolmekordse suhtelise standardhälbega või partii võrdlusproovi
viiekordse suhtelise standardhälbega.
Märkus 4: meetod peab võimaldama kindlaks teha mis tahes vormis tsüaniidi üldkogust.
Sotsiaalministri
03.10.2019 määrus nr 62
„Tervisekaitsenõuded mineraalveele ja
allikaveele1“
Lisa 2
Jääkide piirsisaldus loodusliku mineraalvee ja allikavee töötlemisel osooniga
rikastatud õhuga
Töötlemisjääk Suurim lubatud piirsisaldus* (µg/l)
Lahustunud osoon 50
Bromaadid 3
Bromoform (tribromometaan) 1
* Liikmesriikide vastutavad asutused teevad järelevalvet lubatud piirsisalduse üle villimise või
muu pakendamise ajal tarbijale ette nähtud müügipakendisse.
Sotsiaalministri
03.10.2019 määrus nr 62
„Tervisekaitsenõuded mineraalveele ja
allikaveele1“
Lisa 3
Loodusliku mineraalvee märgistusel lubatud tõestatud väited
Väited Kriteeriumid
Väike mineraalainete sisaldus Mineraalainete sisaldus mitte suurem kui 500 mg/l
(arvestades kuivjäägina)
Väga väike mineraalainete sisaldus Mineraalainete sisaldus mitte suurem kui 50 mg/l
(arvestades kuivjäägina)
Suur mineraalainete sisaldus Mineraalainete sisaldus suurem kui 1500 mg/l
(arvestades kuivjäägina)
Sisaldab vesinikkarbonaate Vesinikkarbonaadisisaldus suurem kui 600 mg/l
Sisaldab sulfaate Sulfaadisisaldus suurem kui 200 mg/l
Sisaldab kloriide Kloriidisisaldus suurem kui 200 mg/l
Sisaldab kaltsiumi Kaltsiumisisaldus suurem kui 150 mg/l
Sisaldab magneesiumi Magneesiumisisaldus suurem kui 50 mg/l
Sisaldab fluoriide Fluoriidisisaldus suurem kui 1 mg/l
Sisaldab rauda Kahevalentse raua sisaldus suurem kui 1 mg/l
Happeline Vaba süsinikdioksiidi sisaldus suurem kui 250 mg/l
Sisaldab naatriumi Naatriumisisaldus suurem kui 200 mg/l
Sobib vähese naatriumisisaldusega Naatriumisisaldus väiksem kui 20 mg/l
dieediks
Märkustega arvestamise/mittearvestamise tabel SoM määruse
„Tervisekaitsenõuded mineraalveele ja allikaveele1“ juurde.
Asutus Märkus Arvestatud/mittearvestatud Kommentaar
Maaeluministeerium § 2 lg 1 Selgitatud Veeseaduse
ega siin pädevat kohaselt on
asutust ei mineraalvee
mõelda? valdkonnas
kas siin võiks vastutav asutus
esitada asutuse Terviseamet.
/asutused, kes
Eestis on vastutav
asutus?
Maaeluministeerium § 3 lg 1 p 1. Kas Arvestatud Parandatud
koostisosa (ing k „koostise
ingredient) on komponent“.
õige sõna?
Valmistatud toit
sisaldab
koostisosi. Võib
olla on siin
täpsem
'koostisained'?
Hiljem
kasutatakse
mõistet 'koostise
komponendid' (§
3 lg 6) ja
'iseloomulikud
komponendid', vt
§ 9 lg 4(1)
Maaeluministeerium § 3 lg 2 p 1. Mis Arvestatud
on keemiline
seisukoht?
Võibolla oleks
selgem: ...,
keemiliste, ...,
kliiniliste
uuringute
tulemused?
Maaeluministeerium § 3 lg 3. Mittearvestatud Direktiivis on
Kuivainete samuti esitatud
sisaldus ja ühik ühikud erinevalt.
on eelnõus
mg/kg, lisas 3 on
mineraalainete
sisaldus
(arvestades
kuivjäägina) mg/l!
Maaeluministeerium § 3 lg 6. mida Arvestatud Sõnastust
mõeldakse siin parandatud.
'komponentide
märgistamise
nõuete all' (lisas 1
on ohtlikud
komponendid)?
Maaeluministeerium § 3 lg 7. Kas saab Arvestatud osaliselt. Sõnastust
nõuda, et ohtlikud parandatud.
komponendid
PEAVAD esinema
looduslikult?
Pigem TOHIVAD
esineda vaid
looduslikena.
Maaeluministeerium § 6 lg 3 p 1. Arvestatud
Lg 1 p 2 kohaselt
peab Terviseamet
töötlemise
vajalikkust
hindama, kuid siin
hoopis peab
tagama ...
Veendub, annab
loa, kinnitab on
õige sõnastus?
Maaeluministeerium § 6 lg 6. Arvestatud
Parem sõnastus
oleks:
„karastusjookide
valmistamiseks
ette nähtud
lood.min.vee
kohta“
Maaeluministeerium § 9 lg 10. Mittearvestatud. Väite kasutaja,
Sõnastus jätab ehk tootja peabki
mulje, et väite veenduma, et
kasutaja peab enne väite
enne väite kasutamist
kasutamist vastaks see
veenduma, kas määruse nõuetele.
juba sätestatud
kriteerium on ikka
hinnatud
analüüside ja
uuringute alusel.
Tõenäoliselt ei ole
seda nii mõeldud
...
Praegusel juhul ei
ole kasutaja jaoks
oluline, mida on
arvestatud
kriteeriumide
sätestamisel.
võibolla piisab
lausest, mis
lõpeks sõnaga
kriteeriumidele?
Maaeluministeerium Kehtivas Arvestatud
määruses
viidatakse ka
direktiivile
2003/40. Kas ehk
pole kogemata
välja jäänud?
Maaeluministeerium Lisa 1 tabeli Arvestatud Sõnastust
märkus 3. parandatud
Avastamispiir ...
on ...
standardhälve ?
Maaeluministeerium Lisa 2 teise veeru Arvestatud
päis. Ehk on
selgem nii:
Suurim lubatud
piirsisaldus (ühik)
Maaeluministeerium Lisa 2 tärniga Arvestatud Sõnastust
märgistatud parandatud.
märkus. Kas
need erinevad
vastutavatest
asutustest?
Maaeluministeerium Lisa 3 Arvestatud Kriteeriumita
kriteeriumideta väited
väited. Kuna siin eemaldatud.
tabelis kriteeriume
ei ole esitatud,
siis kas see
tähendab, et
väidet tohib
kasutada mis
tahes
nõuetlevastava
loodusliku
mineraalvee
märgistusel?
Kui ma õigesti aru
saan, siis tohib
direktiivi 2009/54
III lisas esitatud
kriteeriumiteta
väiteid kasutada
juhul, kui
liikmesriik on
kehtestanud
kriteeriumid. Kas
eelnõus esitatu
tähendab, et Eesti
kehtestab
kriteeiumina selle,
et kriteeriumi ei
ole? st meil on
tehtud
nõuetekohased
uuringud?