dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Vastus PõKa 2030 KSH

Sotsiaalministeerium · 2. oktoober 2019
Viit
1.2-3/2153-3
Registreeritud
2. oktoober 2019
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Maaeluministeerium
Saabumis/saatmisviis
Outlook
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-3 Ettepanekud ja arvamused Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.2-3/2019
Vastutaja
Ramon Nahkur (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Rahvatervise osakond)

Failid

  • 📎PõKa keskkonnamõjude stateegiline hindamine.msg35 KB

Sisu (failidest)

Saatja: Ramon Nahkur </o=JM/ou=Exchange Administrative Group (FYDIBOHF23SPDLT)/cn=Recipients/cn=62aea83d69c14a1d97dd338e8af3baac-Ramon Nahkur> Saaja: '[email protected]' Teema: PõKa keskkonnamõjude stateegiline hindamine Tere! Täname, et saatsite meile seisukoha andmiseks Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 KSH aruande (edaspidi PõKa). Palume võimalusel selgitada ja/või arvestada järgmiseid seisukohti: 1) PõKa Peatükis 6.1.4 „mõju õhukvaliteedile ja kliimamuutustele“ on esitatud, et kasvuhoonegaaside heite suurenemine tuleneb eelkõige loomade arvu ja väetiste kasutamise kasvust ning põllumaa pindala suurenemisest. Märgitakse, et põllumajandus on kahe võimsa kasvuhoonegaasi oluline allikas. Need on lämmastikdioksiid (N2O) ja metaan (CH4), mis on vastavalt ca 265 ja 28 korda suurema kliimasoojenemise potentsiaaliga võrreldes CO2-ga. Täpsustatakse, et CH4 heide tuleneb enamjaolt mäletsejate (peamiselt lehmade ja lammaste) seedimisprotsessidest, aga ka seakasvatusest. Loomasõnniku ladustamise ja laotamise tõttu tekib nii CH4 kui ka N2O heide. Peatükis on veel märgitud, et eriti oluline on põllumajandussektoris NH3 vähendamine, kuna põllumajanduses pärineb suurem osa kogu Eesti emissioonist. Arengukava on seadnud selles osas ka eesmärgi mõõdikute tasandil ning selle raames eeldatakse põllumajandussekori ammoniaagi heitkoguse vähenemist. Täiendavalt märgitakse, et KSH soovib siiski rõhutada, et selle saavutamine võib olla keeruline kuna arengukava kohaselt toimub lähiaastatel loomade arvu ja lämmastikväetiste kasutuse suurenemine. Eelnevas on märgitud, et eesmärkide saavutamine võib olla keeruline, kuna arengukava kohaselt toimub lähiaastatel loomade arvu ja lämmastikväetiste kasutuse suurenemine. Palun selgitage, kas arengukavas on esitatud eesmärke ja leevendusmeetmeid loomade arvu suurenemise vastu või käsitletud tarbijate teadlikkuse tõstmist seoses loomsete toodete tarbimise mõjudega? Põhjendus: Kliimamuutuste eesmärkide kontekstis on tarvilik enam tähelepanu pöörata toitumisega seotud valikutele: Toitumine on üks olulisi aspekte, kus toiduainete tootmisel ja pakkumisel ning tarbija valikutel on oluline mõju loodus¬keskkonnale ja kliimale. ÜRO 2010. aasta raportis UNEP (2010) „Assessing the Environmental Impacts of Consumption and Production: Priority Products and Materials“ tõdetakse, et nii emissioonid kui ka maakasutus sõltub suurel määral toitumisharjumustest. Seejuures kaasneb loomsete toodete (nii liha kui piim) tootmisega suurem ressursikulu ja kõrgemad emissioonid kui taimsete alternatiivide puhul. Lisaks põhjustab mitte-hooajaliste puuviljade ja köögiviljade kasvatus oluliselt enam emissioone, kui neid kasvatatakse kasvu¬hoonetes, säilitatakse külmutatuna või transporditakse lennukiga. PÕKA ja selle KSH koostamisel ja edaspidiste tegevuste kavandamisel tuleks võtta arvesse ka nimetatud UNEP aruande järeldused ning toiduainete tootmise ja turul olevate valikute mõju toitumisharjumustele ja olulisus tarbijate valikutele 2) Teeme ettepaneku muuta sõnastust punktis 6.1.5. (esimese lõigu lõpp) Lõigus on esitatud järgmiselt: „Elanikkonna toidutekkelistesse nakkushaigustesse haigestumus on langenud ja püsinud viimased aastad stabiilsena – alla 200 juhu 100 000 elaniku kohta. Samas tuleb arvestada, et tarbija ei pöördu kõikide haigusjuhtumite puhul arsti poole, mistõttu toidutekkeliste nakkushaiguste tervisestatistikas esineb puudujääke. Samuti ei ole piisav toidutekkeliste haiguspuhangute väljaselgitamise süsteem.“ Palume sõnastada eelnev lõik järgmiselt: „Elanikkonna toidutekkelistesse nakkushaigustesse haigestumus on langenud ja püsinud viimased aastad stabiilsena – alla 200 juhu 100 000 elaniku kohta. Kuid väärib tähelepanu see , et viimaste viie aasta jooksul on salmonelloosi ( https://www.terviseamet.ee/sites/default/files/content-editor/vanaveeb/Nakkushaigused/statistika/2018/salm_2018_aasta_kokku.pdf <https://www.terviseamet.ee/sites/default/files/content-editor/vanaveeb/Nakkushaigused/statistika/2018/salm_2018_aasta_kokku.pdf> ja kampilobakterenteriidi https://www.terviseamet.ee/sites/default/files/content-editor/vanaveeb/Nakkushaigused/statistika/2018/kampulo_2018.pdf <https://www.terviseamet.ee/sites/default/files/content-editor/vanaveeb/Nakkushaigused/statistika/2018/kampulo_2018.pdf> haigestumus 100 tuhande elaniku kohta on tõusvas trendis. Samas tuleb arvestada, et tarbija ei pöördu kõikide haigusjuhtumite puhul arsti poole, mistõttu toidutekkeliste nakkushaiguste tervisestatistikas ei kajastu tegelik haigestumiste arv. Arendamisel on Terviseametil koostöös Veterinaar- ja Toiduametiga läbiviidavate toidutekkeliste haiguspuhangute uurimise ja väljaselgitamise süsteem.“ 3) Tabelis 6-5. „Arengukava tegevussuund 5: põllumajandussaaduste tootmine, väärindamine, turustamine- eesmärkide, mõõdikute-trendide ja nendega seotud sekkumiste hindamine keskkonnavaldkondade lõikes (Lk 87, tabel 6-5.)“ on esitatud eesmärk: „Eesti tarbijad eelistavad ja tarbivad Eestis toodetud toitu“ ning seal juures on sekkumine 1. „Ühe riigipoolse mahetootmist edendava tegevusena tuleb välja töötada ja rakendada pilootprogrammid „Mahetoit lasteasutustes“.“ Jääb ebaselgeks, mida mõeldakse kommentaari/märkuse all, et mahetoit omab soodsat mõju laste tervisele. See justkui viitaks sellele, et mahetoit oleks justkui laste tervisele ohutum või kõrgema toiteväärtusega. Palume seda täpsustada. Lugupidamisega, Ramon Nahkur Sotsiaalministeerium Rahvatervise osakond Nõunik 626 9149
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel