dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Konkurentsiamet
Sissetulev kiriAvalik

Sissetulev kiri

Konkurentsiamet · 19. juuni 2019
Viit
1-6/2019-013-3
Registreeritud
19. juuni 2019
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1 Asutuse töö
Sari
1-6 Kirjavahetus isikute, asutuste ja organisatsioonidega
Toimik
1-6/2019
Vastutaja
Marek Piiroja (Konkurentsiamet, Regulatsiooniteenistus, Õigusosakond)
Lahendamise tähtaeg
19. juuli 2019

Failid

  • 📎17-720194759 19.06.2019 Väljaminev kiri.bdoc1750 KB

Sisu (failidest)

Konkurentsiamet Meie 19.06.2019 nr 17-7/2019/4759 [email protected] Tatari 39 10134, Tallinn Vabariigi Valitsuse määruse "Taastuvast energiaallikast energia tootmiseks korraldatava vähempakkumise tingimused ja kord" eelnõu kooskõlastamisest Austatud Märt Ots Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on valmistanud ette Vabariigi Valitsuse määruse „Taastuvast energiaallikast energia tootmiseks korraldatava vähempakkumise tingimused ja kord“ eelnõu (käesoleva kirja lisa ). Määruse eesmärgiks on sätestada kord elektrituruseaduse § 594–596 nimetatud vähempakkumiste korraldamiseks. Konkurentsiamet on määruse eelnõule eelnevalt oma märkused ja ettepanekud edastanud. Muuhulgas käsitleb antud eelnõu ka olukorda, kus vähepakkumiseks osalemiseks võivad mitu tootjat esitada ühispakkumise. Sisuliselt on tegemist agregeeritud pakkumisega olukorras, kus mitu väikest pakkujat sõlmivad kokkuleppe minna tervikliku portfelliga vähempakkumisele. Selline olukord võib tekkida näiteks siis, kui erinevad päikeseelektrijaama ehitust planeerivad korteriühistud otsustavad ühiselt pakkumise esitada. Pakkumise hulka kuulub pakkumisele esitatud tootmiskogus ning ühine tootmise toetusmäär. On oht, et ühispakkumise võimaluseta ei esita kõik võimalikud soovijad pakkumist, mis omakorda seab vähempakkumise tõhususe küsimärgi alla. Seetõttu leiab ministeerium, et ühispakkumise tegemise võimalus peab eelnõus kajastuma ennekõike selleks, et väiksemad tootjad pakuksid vähempakkumisel konkurentsi. 2019. aasta 12. juunil toimunud määruse eelnõu käsitlenud kohtumisel osalenud Konkurentsiameti ametnikud leidsid nimetatud ühispakkumises kartellikokkuleppe ilminguid. Selgitati, et ei ole välistatud olukord, kus kõik pakkujad lepivad kokku ühes toetusmääras ning esitavad vähempakkumise mahu täitmiseks ühe toetusmääraga pakkumise. Ministeerium ei ole siiski sellise käsitlusega nõus - meie hinnangul on pakkumise menetluse käigus kartellikokkuleppe võimalus välistatud. Vähempakkumise teates toodud aastase energiakoguse täitmiseks on loodud minimaalsete piirangutega kvalifitseerumine. Pakkumises osalemiseks peab esitama võrguettevõtja liitumispakkumise ning kui seadus nõuab, ka Kaitseministeeriumi asjakohase kooskõlastuse. Kuivõrd konkurentsi piiravate meetmete osakaal on minimaalne ning Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 vähempakkumise võidab kõige madalamat toetusmäära pakkunud isik, on võimaliku kartellikokkuleppe puhul alati risk, et kokkuleppijad ei tee kõige madalamat pakkumist. Käesolevaga palume Konkurentsiametil vaadata määruse eelnõu (lisa) veelkord üle just kartellikokkuleppe võimalust silmas pidades. Kui amet leiab, et määruses ei ole antud küsimust selliste kokkulepete välistamiseks piisavalt reguleeritud, palub ministeerium ametil esitada olukorra parendamiseks konkreetsed ettepanekud. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jaanus Uiga Energeetika osakonna juhataja Lisad: eelnõu koos seletuskirja ja selle lisaga Rein Vaks 6256347 [email protected] 2 (2) 28.05.2019 EELNÕU VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Tallinn 2019 nr Taastuvast energiaallikast energia tootmiseks korraldatava vähempakkumise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse elektrituruseaduse § 594 lõike 10, § 595 lõike 4 ja § 596 lõike 5 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Kohaldamisala Määrus reguleerib elektrituruseaduse §-des 594–596 nimetatud taastuvast energiaallikast energia tootmise eesmärgi saavutamiseks korraldatava avaliku vähempakkumise läbiviimist. § 2. Mõisted Määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 1) pakkuja – isik, kes on vähempakkumisele pakkumise esitanud; 2) pakkumine – pakkuja tahteavaldus vähempakkumisel osalemiseks vähempakkumise tingimustel ning kooskõlas käesoleva määruse ja elektrituruseaduse sätetega, mis on pakkujale siduv alates pakkumise esitamisest kuni vähempakkumise teates määratud pakkumise jõusoleku minimaalse tähtaja lõppemiseni; 3) toetusmäär – garanteeritud müügihind pakkumises esitatud toetuse ja kalendrikuu Eesti hinnapiirkonna järgmise päeva turu elektrienergia aritmeetilise keskmise börsihinna summana või statistilist ülekannet puudutaval vähempakkumisel pakkumises esitatud toetuse määr eurodes megavatt-tunni kohta; 4) vähempakkumine – konkureeriv pakkumismenetlus taastuvast energiaallikast toodetud energia soodsaima toetusmäära tuvastamiseks; 5) ühispakkujad – ühispakkumise esitanud pakkujad; 6) ühispakkumine – rohkem kui ühe pakkuja koos esitatud pakkumine. § 3. Riigiabi (1) Elektrituruseaduse §-des 594–596 toodud vähempakkumise võitjale makstav toetus on riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses, mille andmisel järgitakse Euroopa Komisjoni keskkonna- ja energiaalase riigiabi suuniseid ning Euroopa Komisjoni asjakohast riigiabi andmist lubavat otsust. (2) Riigiabiga seotud andmed on avalik teave. Vähempakkumise läbiviija esitab riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrile andmed elektrituruseaduse §-des 594–596 nimetatud vähempakkumise võitjale makstud toetuse kohta vastavalt konkurentsiseaduse § 492 lõikele 3. (3) Vähempakkumise läbiviija on kohustatud säilitama riigiabi andmisega seotud dokumente 10 aasta jooksul alates käesoleva määruse § 23 lõikes 1 või 2 nimetatud otsuse tegemise kuupäevast. 1 § 4. Vähempakkumise korraldamise otsustamine (1) Vabariigi Valitsus määrab elektrituruseaduse § 594 lõikes 5 ning § 595 lõikes 1 nimetatud juhul vähempakkumise korraldamist otsustades vähemalt vähempakkumise esemeks oleva toetatava energia liigi ja aastase koguse, tootmise alustamise tähtpäeva ja vähempakkumise tulemuste esitamise aja. (2) Valdkonna eest vastutav minister määrab elektrituruseaduse § 596 lõikes 1 või 2 nimetatud juhul vähempakkumise korraldamist otsustades vähempakkumise esemeks oleva toetatava elektrienergia aastase koguse, tootmise alustamise tähtpäeva ja vähempakkumise korraldamise aja koos tulemuste esitamise ajaga. § 5. Vähempakkumise korraldaja ja läbiviija (1) Vähempakkumise korraldab valdkonna eest vastutav minister. (2) Vähempakkumise viib läbi põhivõrguettevõtja. § 6. Teabevahetus (1) Vähempakkumise läbiviija edastab pakkujale teabe elektronpostiga pakkumises esitatud aadressile või avaldab teabe vähempakkumise läbiviija veebilehel. (2) Pakkuja edastab vähempakkumisega seotud teabe vähempakkumise läbiviijale elektronpostiga vähempakkumise läbiviija aadressile või sisestab teabe vähempakkumise läbiviija veebilehele. 2. peatükk VÄHEMPAKKUMISE TEADE § 7. Vähempakkumise teade (1) Vähempakkumise teade sisaldab vähemalt järgmist teavet: 1) ajavahemik, millal energiat tuleb toota; 2) vähempakkumise esemeks oleva toetatava energia liik ja kogus ühe kalendriaasta kohta; 3) pakkumise esitamise tähtpäev; 4) pakkumise jõusoleku minimaalne tähtaeg; 5) pakkumise läbiviija kontaktandmed; 6) pakkumise tagatise suurus ja tasumise tingimused; 7) pakkumise koosseisus nõutud dokumentide loetelu; 8) nõuded tootmisseadmele ja toodetava energia liigile sõltuvalt vähempakkumise liigist. (2) Vähempakkumise teate kinnitab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga. § 8. Vähempakkumise teate avaldamine (1) Vähempakkumise teade avaldatakse valdkonna eest vastutava ministeeriumi ja vähempakkumise läbiviija veebilehel. 2 (2) Vähempakkumise teate avaldamise ning pakkumise esitamise tähtpäeva vahele peab jääma vähemalt 120-päevane ajavahemik. § 9. Vähempakkumise teate muutmine (1) Vähempakkumise teadet võib enne pakkumise esitamise tähtpäeva muuta. (2) Muudatused vähempakkumise teates avaldatakse samal viisil kui esialgne teade. Isikut, kes on teate muutmise ajaks pakkumise esitanud, teavitatakse teate muutmisest e-kirja teel. (3) Kui muudatused vähempakkumise teates võivad mõjutada pakkumise ettevalmistamise aega, peab pakkumise esitamise tähtaega pikendama vähemalt tähtaja võrra, mis jäi esialgse vähempakkumise teate avaldamise ja selle muutmise avaldamise vahele. 3. peatükk NÕUDED TOOTMISSEADMELE, PAKKUJALE JA PAKKUMISELE § 10. Nõuded tootmisseadmele (1) Vähempakkumise tulemusena võib toetust maksta energia eest, mis on toodetud vähempakkumise teates ja elektrituruseaduses nimetatud nõuetele vastava tootmisseadmega. (2) Vähempakkumise tulemusena võib lisaks lõikes 1 toodule toetust maksta taastuvenergia eest, mis on toodetud: 1) elektrituruseaduse § 595 lõikes 1 nimetatud eesmärgil olemasoleva tootmisseadmega või mistahes muu energia tootmise seadmega, millega toodetakse pärast vähempakkumise võitmist aastas taastuvast energiaallikast energiat pakkumises toodud mahus lõike 3 kohaselt; 2) elektrituruseaduse § 594 lõikes 1 või 2 või § 596 lõikes 1 või 2 nimetatud eesmärgil tootmisseadmega, mille ehitamiseks Eestisse on pakkumise esitamise hetkeks andnud kooskõlastuse Kaitseministeerium, kui see on õigusaktide kohaselt nõutav, ning mille ühendamiseks võrguga on olemas elektrituruseaduse § 42 lõike 3 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruses nimetatud liitumislepingu pakkumine. (3) Lõike 2 punktis 1 nimetatud seadme puhul loetakse pakkumisele tehtud aastaseks energia tootmiskoguseks see taastuvast energiaallikast toodetud energia kogus, mis ületab vähempakkumise teate avaldamisele eelnenud 12 kuu jooksul taastuvast energiaallikast toodetud energia kogust. § 11. Nõuded pakkujale (1) Vähempakkumisel ei või osaleda pakkuja ja vähempakkumise tulemusel ei maksta toetust pakkujale: 1) keda on või kelle seaduslikku esindajat on kriminaal- või väärteomenetluses karistatud kuritegeliku ühenduse organiseerimise või sinna kuulumise eest või riigihangete nõuete rikkumise või kelmuse või ametialase või rahapesualase või maksualase süüteo toimepanemise eest ja kelle karistusandmed ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud või karistus on tema elu- või asukohariigi õigusaktide alusel kehtiv; 2) keda või kelle seaduslikku esindajat on karistatud karistusseadustiku §-de 133–1333, § 175 või § 2601 alusel ja kelle karistusandmed ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud; 3) kes on pankrotis või likvideerimisel, kelle äritegevus on peatatud või kes on muus sarnases seisukorras tema asukohamaa seaduse kohaselt; 3 4) kellel on õigusaktidest tulenevate riiklike või tema elu- või asukoha kohalike maksude või sotsiaalkindlustuse maksete võlg või tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt arvestatud intress (edaspidi maksuvõlg) välja arvatud juhul, kui maksuvõla tasumine on ajatatud; 5) kes on esitanud valeandmeid tootmisseadmele või pakkujale kehtestatud nõuete vastavuse kohta; 6) kelle pakkumise koostamisega on olnud seotud isik, kes on osalenud sama vähempakkumise teate koostamisel või kes on seotud vähempakkumise korraldaja või läbiviijaga ja sellele isikule teadaolev info võis anda talle eelise teiste pakkujate ees; 7) kelle omakapital on pakkumise esitamisele eelnenud majandusaasta aruande kohaselt negatiivne või ei vasta äriseadustikus toodud nõuetele; 8) kelle suhtes on pakkumise esitamise aastal või pakkumise esitamise aastale eelnenud kolme kalendriaasta jooksul kehtetuks tunnistatud Vabariigi Valitsuse korraldus, millega vastavale tootjale on varasemalt otsustatud maksta elektrituruseaduse § 594 lõikes 11, 595 lõikes 5 või 596 lõikes 8 nimetatud toetust, välja arvatud juhul kui kehtetuks tunnistamise alus on tingitud vääramatu jõu tõttu. (2) Ühispakkumise esitamise korral peavad lõikes 1 nimetatud nõuded olema täietud kõigi ühispakkumise esitanud pakkujate osas. (3) Pakkuja peab olema vähempakkumise teates, käesolevas määruses ja elektrituruseaduses sätestatud tingimustele ja nõuetele vastava olemasoleva või ehitatava tootmisseadet, millest toodetud energiat ta vähempakkumisel pakub ning Vabariigi Valitsuse korralduse täitmisel kasutab, kasutama õigustatud isik. § 12. Nõuded pakkumisele (1) Pakkumise peab olema digitaalselt allkirjastanud pakkuja esindamiseks õigustatud isik. (2) Pakkumine peab sisaldama järgmist teavet: 1) pakkuja nimi, registrikood, pakkuja esindaja nimi ja esindusõiguse alus; 2) pakkuja kinnitus selle kohta, et ta nõustub vähempakkumise teates sätestatud tingimustega; 3) lõikes 5 nimetatud andmed tootmisseadme kohta ning kinnitus tootmisseadme vastavuse kohta vähempakkumise teates ja §-s 10 toodud nõuetele; 4) pakkuja kinnitus, et kohustub pakkumise võitjaks tunnistamise korral alustama pakkumises esitatud tootmisseadmega tootmist vähempakkumise teates märgitud tootmise alustamise tähtpäevaks ja tootma energiat taastuvast energiaallikast pakkumise teates nimetatud ajavahemiku jooksul pakkumises lubatud mahus; 5) pakkuja tahteavaldus vähempakkumisel osalemiseks, mis kehtib vähemalt vähempakkumise teates toodud pakkumise jõusoleku minimaalse tähtaja lõppemiseni; 6) pakkuja pakutav toodetava energia kogus ühe aasta kohta ja märge selle kohta, millise minimaalse toodangu aastase kogusega on pakkuja nõus osalema vähempakkumise tulemuste väljaselgitamises pakutud hinnaga, kui toetust ei ole võimalik maksta pakkumises pakutud kogu koguse eest; 7) pakkuja pakutav toetusmäär eurodes ühe megavatt-tunni kohta; 8) pakkuja aadress, elektronposti aadress, telefoni number; 9) ühispakkumise puhul volitus ühele pakkujale kõigi ühispakkujate esindamiseks vähempakkumisega seotud mistahes toimingutes; 10) ühispakkumise puhul kõigi pakkujate kinnitus, et nad vastutavad ühispakkumisest tulenevate kohustuste täitmise eest solidaarselt; 11) muu vähempakkumise teates nõutud teave. 4 (3) Vähempakkumise korraldaja võib kehtestada lõike 2 punktides 2–5 nimetatud kinnituste ja tahteavalduse esitamiseks nõuetekohase vormi ja avaldada selle koos vähempakkumise teatega valdkonna eest vastutava ministeeriumi ja vähempakkumise läbiviija veebilehel. (4) Pakkuja või kõigi ühispakkujate ühiselt pakutav aastane energia kogus peab elektrituruseaduse § 594 lõikes 1 või 2 nimetatud vähempakkumisel olema vähemalt kümme gigavatt-tundi või selle täiskordne. (5) Pakkumises määratleb pakkuja pakutava elektrienergia tootmiseks kasutatava olemasoleva tootmisseadme EIC koodi. Uue tootmisseadme puhul määratleb pakkuja ehitatava tootmisseadme aadressi ja nimivõimsuse. (6) Pakkuja või ühispakkujad koos võivad esitada pakkumise taastuvast energiaallikast toodetud energia tootmiseks ühe või mitme tootmisseadmega. Kui mitme tootmisseadmega tootmiseks esitatakse üks pakkumine, peavad kõik vähempakkumise tingimused olema täidetud kõigi pakkumises esitatud tootmisseadmete osas. (7) Pakkuja või ühispakkujad koos võivad esitada iga tootmisseadme kohta eraldi pakkumise. Sellisel juhul ei mõjuta ühes pakkumises esitatud tootmisseadme mittevastavus vähempakkumise tingimustele sama pakkuja või samade ühispakkujate teises pakkumises esitatud tootmisseadmete nõuetele vastavust. (8) Erinevates pakkumistes ei tohi pakkuja kasutada sama tootmisseadet. § 13. Tagatis ja vähempakkumise kulud (1) Pakkuja esitab pakkumisel osalemiseks hiljemalt pakkumise esitamise tähtpäevaks tagatise. (2) Tagatiseks võib olla vähempakkumise läbiviija pangakontole makstav deposiit või krediidi- või finantseerimisasutuse või kindlustusandja garantii, mis peab kehtima vähemalt § 4 lõikes 1 sätestatud vähempakkumise tulemuste esitamise ajani. (3) Tagatise summa eurodes saadakse vähempakkumise pakkuja või pakkujate esitatud tootmiskoguse gigavatt-tundides ühe aasta kohta korrutamisel tuhandega. (4) Vähempakkumise läbiviija tagastab pakkumise esitanud pakkujale tagatise 10 päeva jooksul pärast § 23 lõikes 1 või 2 nimetatud Vabariigi Valituse korralduse vastuvõtmist, korralduse tähtaegselt vastu võtmata jätmist või pärast vähempakkumise nurjunuks kuulutamist vastavalt §-le 24, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud juhul. (5) Isikule, kes on vähempakkumisel osalemiseks tasunud tagatise, kuid pakkumist ei esitanud või kes võttis pakkumise tagasi enne või pärast vähempakkumise tähtpäeva saabumist, tagastab vähempakkumise läbiviija tagatise 10 päeva jooksul pärast isikult vastava taotluse saamist. (6) Pakkujal ei ole õigust nõuda vähempakkumisega seoses tehtud kulutuste või tekkinud kahju hüvitamist põhjusel, et § 23 lõigetes 1 või 2 nimetatud Vabariigi Valituse korraldus jäi mis tahes põhjusel vastu võtmata. 5 4. peatükk PAKKUMISE ESITAMINE JA TAGASIVÕTMINE § 14. Pakkumise esitamine (1) Pakkumine koos kõigi selle lisaks olevate dokumentidega esitatakse vähempakkumise läbiviijale vähempakkumise teates esitatud aadressil ja viisil, et see jõuaks adressaadini vähempakkumise teates märgitud tähtpäevaks. (2) Pakkumise esitamisega kinnitab pakkuja kõigi vähempakkumise teates esitatud tingimustele vastamist. Tingimusliku pakkumise esitamine ei ole lubatud. § 15. Pakkumise konfidentsiaalsus Pakkumise sisu on konfidentsiaalne kuni käesoleva määruse § 23 lõikes 1 või 2 nimetatud korralduse vastuvõtmiseni. Pakkumise andmed on pärast korralduse vastuvõtmist avalikud selles ulatuses, mis on kajastatud korralduse sisus. § 16. Pakkumise tagasivõtmine Pakkuja võib pakkumise tagasi võtta enne pakkumise esitamise tähtpäeva, esitades vähempakkumise läbiviijale pakkumisega samas vormis sellekohase teate. 5. peatükk PAKKUMISTE MENETLEMINE § 17. Pakkumiste avamine (1) Vähempakkumise läbiviija avab pakkumised pärast pakkumise esitamise tähtpäeva. Pakkumise avamise juures ei viibi pakkuja ega kolmas isik. (2) Vähempakkumise läbiviija koostab pakkumiste avamise protokolli. Protokolli kantakse pakkujate nimed, registrikoodid, pakutud toodetava energia kogus koos § 12 lõike 2 punktis 6 nimetatud minimaalse kogusega ning pakutud toetusmäär. § 18. Pakkuja ja pakkumise nõuetele vastavuse esmane kontroll (1) Vähempakkumise läbiviija teostab pakkuja ning pakkumise esmase kontrolli, mille käigus kontrollib vähempakkumise teate, käesoleva määruse ja elektrituruseaduse §-de 594–596 nõuetele vastavust, kuid ei hinda pakkuja ja pakkumise sisulist vastavust §-des 11 ja 12 esitatud nõuetele. (2) Vähempakkumise läbiviija annab pakkujale mõistliku aja pakkumises esinevate puuduste kõrvaldamiseks vastavalt haldusmenetluse seaduse § 15 lõigetele 1–3. (3) Vähempakkumise läbiviija teeb valdkonna eest vastutavale ministrile ettepaneku pakkumine tagastada, kui pakkuja või pakkumine ei vasta esmase kontrolli käigus tuvastatud nõuetele või kui pakkuja on jätnud tagatise pakkumise esitamise tähtpäevaks esitamata. § 19. Pakkumiste reastamine 6 (1) Vähempakkumise läbiviija reastab esmase kontrolli käigus tuvastatud nõuetele vastavad pakkumised lähtuvalt pakutud toetusmäärast ja kogusest alates väikseimast toetusmäärast. (2) Kui vähempakkumise esemeks oleva koguse täitmiseks ei piisa ühes pakkumises esitatud kogusest, arvestatakse esitatavate pakkumiste reastamisel ka teisi pakkujaid pakkumise toetusmäära kasvamise järjekorras vähempakkumise esemeks oleva koguse täitumiseni. Sellisel juhul kujuneb iga pakkuja toetusmääraks pakkumises esitatud toetusmäär vähempakkumise esemeks olnud koguse täitumiseni. (3) Kui teates toodud koguse täitmiseks vajalike pakkujate toetusmäärad on võrdsed, eelistatakse sama toetusmäära eest suurema koguse tootjat. (4) Juhul kui pakkujate toetusmäärade põhjal ei summeeru pakutud kogused vähempakkumise esemeks oleva koguse täiskordseni, lähtub vähempakkumise läbiviija reastamisel järgmistest põhimõtetest: 1) vähempakkumise esemeks olevat kogust on lubatud ületada mitte rohkem kui 20%, kui on võimalik esitada võitjaks lisaks madalamat toetusmäära pakkunud pakkujale või pakkujatele veel üks pakkuja, kelle pakkumises esitatud koguse lisandumisel ületatakse vähempakkumise esemeks olevat kogust mitte rohkem kui 20%; 2) juhul kui eelmises punktis nimetatud pakkumises esitatud koguse lisandumisel ületatakse vähempakkumise esemeks olevat kogust enam kui 20%, võib vastav pakkuja saada tema pakkumises pakutud toetusmääras toetust üksnes sellise koguse eest, mis on toodud § 12 lõike 2 punkti 6 kohaselt pakkuja pakkumuses ning mis vastab vähempakkumise eset mitte rohkem kui 20% ületava koguse ja madalamat toetusmäära pakkunud pakkuja või pakkujate pakutud koguste vahele; ülejäänud pakutud koguse eest vastav pakkuja toetust ei saa. (5) Reastatud pakkumiste alusel koostab vähempakkumise läbiviija nimekirja pakkujatest vähempakkumise teates toodud koguse täitmiseks. § 20. Pakkuja ja pakkumise nõuetele vastavuse sisuline kontroll (1) Pärast pakkumiste reastamist esitab vähempakkumise läbiviija § 19 lõike 5 alusel moodustatud nimekirja alusel pakkujale või pakkujatele nõude esitada pakkuja ja tootmisseadme nõuetele vastavuse sisuliseks hindamiseks: 1) karistusregistri tõend pakkuja ja pakkuja seadusliku esindaja kohta § 10 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud asjaolude tõendamiseks; 2) äriregistri väljavõte § 11 lõike 1 punktis 3 nimetatud asjaolude tõendamiseks; 3) pädeva ametiasutuse tõend § 11 lõike 1 punktis 4 nimetatud maksuvõla puudumise tõendamiseks; 4) eelmise aasta majandusaasta aruanne, välja arvatud juhul, kui pakkujal ei ole veel tekkinud kohustust majandusaasta aruannet koostada, paragrahvi 11 lõike 1 punktis 8 nimetatud omakapitali nõude tõendamiseks; 5) elektrituruseaduse § 594 lõikes 1 või 2 ja § 596 lõikes 1 nimetatud eesmärgi täitmiseks korraldatava vähempakkumise korral Kaitseministeeriumi kooskõlastus, kui see on õigusaktide kohaselt nõutav ja võrguettevõtja poolne siduv võrguga liitumise pakkumine paragrahvi 10 lõikes 2 nimetatud asjaolude tõendamiseks; 6) elektrituruseaduse § 595 lõikes 1 nimetatud eesmärgi täitmiseks korraldatava vähempakkumise korral § 12 lõikes 5 nimetatud andmed olemasoleva tootmisseadme kohta, mille taastuvast energiaallikast toodetud energia läheb Eesti taastuvast energiaallikast toodetud energia statistika arvestusse, § 10 lõikes 1 nimetatud asjaolude tõendamiseks. 7 (2) Kui pakkuja jätab lõikes 1 nimetatud tõendid tähtaegselt esitamata või kui esitatud tõenditest nähtub, et pakkuja või tema tootmisseade ei vasta §-des 10–11 nimetatud nõuetele, annab vähempakkumise läbiviija pakkujale täiendava tähtaja tõendi esitamiseks. Vähempakkumise läbiviija ei ole kohustatud andma täiendavat tähtaega, kui on ilmne, et nõuetele mittevastavust ei ole võimalik kõrvaldada. (3) Kui pakkuja ei esita kõiki lõikes 1 nimetatud tõendeid vähempakkumise läbiviija antud täiendava tähtaja jooksul või kui pakkuja või tootmisseade ei vasta §-des 10 ja 11 nimetatud nõuetele, teeb vähempakkumise läbiviija valdkonna eest vastutavale ministrile ettepaneku tagastada pakkumine. § 21. Pakkumise võitja kohta ettepaneku tegemine ja pakkumise tagastamine (1) Vähempakkumise läbiviija esitab 70 päeva jooksul pärast vähempakkumise esitamise tähtpäeva vähempakkumise hindamise tulemused valdkonna eest vastutavale ministrile. (2) Kui mõni pakkuja võtab pakkumise tagasi enne lõikes 1 nimetatud hindamise tulemuste esitamist valdkonna eest vastutavale ministrile või selgub alus pakkumise tagastamiseks vastavalt § 20 lõikele 3, teostab vähempakkumise läbiviija nõuetele vastavuse sisulise kontrolli ära langenud pakkuja asemel esimese pakkuja suhtes, kelle järjekoht järgneb ära langenud pakkuja pakkumisele. Kui sellise pakkuja pakutud kogus ületab vähempakkumise esemeks olevat kogust, lähtutakse § 19 lõikes 4 sätestatud korrast. (3) Kui pakkuja võtab pakkumise tagasi või kui pakkuja nõuetele mittevastavus ilmneb pärast lõikes 1 nimetatud tulemuste hindamise esitamist või kui pakkumine tagastatakse vastavalt § 23 lõikele 2, ei tehta ettepanekut sellise pakkuja asemel järgnevatel järjekohtadel olevate pakkujate võitjaks tunnistamiseks. (4) Valdkonna eest vastutav minister tagastab pakkujale pakkumise, kui pakkuja või pakkumine ei vasta käesolevase määruses ja elektrituruseaduses sätestatud nõuetele või kui pakkuja ei ole tähtaegselt esitanud § 13 sätestatud nõuetele vastavat tagatist. 6. peatükk VÄHEMPAKKUMISE VÕITMINE JA NURJUMINE § 22. Vähempakkumise läbiviija esitatud teabe menetlemine (1) Valdkonna eest vastutav minister esitab Vabariigi Valitsusele ettepaneku vähempakkumise võitja kinnitamiseks 10 päeva jooksul pärast vähempakkumise läbiviijalt § 21 lõikes 1 nimetatud teabe laekumist, välja arvatud lõikes 2 sätestatud juhul. (2) Juhul kui vähempakkumine on korraldatud elektrituruseaduse § 595 alusel ja vähempakkumisel parima pakkumise teinud tootja kasutab energia tootmiseks biomassi, koostab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium pärast § 21 lõikes 1 nimetatud hindamise tulemuste saamist elektrituruseaduse § 595 lõikes 6 nimetatud analüüsi. Valdkonna eest vastutav minister esitab Vabariigi Valitsusele analüüsi tulemused ja ettepaneku biomassi kasutama hakkava võitja osas hiljemalt 30 päeva jooksul pärast vähempakkumise läbiviijalt § 21 lõikes 1 nimetatud teabe laekumist. § 23. Vabariigi Valitsuse otsus 8 (1) Vabariigi Valitsus otsustab valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul korraldusega vähempakkumise võitnud pakkuja või pakkujad hiljemalt 30 päeva jooksul § 22 lõikes 1 nimetatud teabe laekumisest, välja arvatud lõikes 2 sätestatud juhul. (2) Vabariigi Valitsus otsustab 30 päeva jooksul alates Riigikogu majanduskomisjoni ning keskkonnakomisjoni arvamuse kuulamisest, kas sõlmida elektrituruseaduse § 924 lõikes 1 nimetatud leping ja teha parima pakkumise teinud biomassil põhineva energia tootja võitjaks tunnistamise kohta korraldus või teha valdkonna eest vastutavale ministrile ettepanek tagastada vastav pakkumine pakkujale. (3) Lõigetes 1 ja 2 nimetatud Vabariigi Valitsuse korraldus edastatakse viivitamatult vähempakkumise läbiviijale, kes edastab selle kõigile pakkujatele. (4) Tootja kaotab õiguse saada toetust, kui lõikes 1 või 2 nimetatud korraldus on tema suhtes kehtetuks tunnistatud. (5) Vabariigi Valitsus korraldus sisaldab vähempakkumise võitja kohta järgmist teavet: 1) nimi ja registrikood; 2) toetusemäär; 3) kogus, mida tootja on kohustatud kalendriaastas tootma ning mille eest kalendriaastas toetust makstakse; 4) toetuse maksmise periood. § 24. Vähempakkumise nurjunuks kuulutamine (1) Valdkonna eest vastutav minister kuulutab vähempakkumise läbiviija ettepanekul vähempakkumise nurjunuks, kui: 1) vähempakkumise tingimustele ei vastanud ükski pakkuja või 2) vähempakkumisele ei esitatud ühtegi vähemapakkumise tingimustele vastavat pakkumist. (2) Otsus vähempakkumise nurjumise kohta tuleb avaldada Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja vähempakkumise läbiviija veebilehel. 7. peatükk TOETUSE MAKSMISE PEATAMINE JA LÕPETAMINE § 25. Tootmise alustamisega hilinemise tagajärjed (1) Vähempakkumise võitjaks tunnistatud pakkuja kohustub alustama pakkumises esitatud tootmisseadmega tootmist pakkumises toodud ulatuses vähempakkumise teates märgitud tootmise alustamise tähtpäevaks. (2) Elektrituruseaduse § 594 või § 596 nimetatud vähempakkumise võitja puhul loetakse tootmise alustamiseks tootmise alustamist elektrituruseaduse § 108 lõike 3 mõistes. (3) Elektrituruseaduse § 595 nimetatud vähempakkumise puhul loetakse tootmise alustamiseks tootmise alustamist elektrituruseaduse § 108 lõike 3 mõistes või energia kaugküttevõrku või lõpptarbijale andmist. (4) Kui võitjaks tunnistatud pakkuja ei ole alustanud pakkumises esitatud tootmisseadmega tootmist pakkumises toodud ulatuses hiljemalt 120 päeva möödumisel vähempakkumise teates esitatud tähtpäevast ja hilinemist ei ole tinginud vääramatu jõu asjaolu, teeb vähempakkumise 9 korraldaja Vabariigi Valitsusele ettepaneku tunnistada § 23 lõikes 1 või 2 nimetatud korraldus vastava pakkuja suhtes kehtetuks. § 26. Toodetava energia koguse kõikumine Kui võitjaks tunnistatud pakkuja toodab pakkumises esitatud tootmisseadmega või tootmisseadmetega taastuvenergiat aastas kokku rohkem kui pakkumises pakutud aastane tootmismaht, ei maksta toetust pakkumises esitatud mahtu ületava koguse eest või § 19 lõike 4 kohaselt määratud vähendatud kogust ületava koguse eest. § 27. Toetuse maksmise peatamine toetuse tingimustele mittevastavuse tõttu (1) Kui pärast tootmisega alustamist ei ole võitjaks tunnistatud pakkuja puhul elektrituruseaduse § 591 lõigetes 1 ja 2 sätestatud tingimused täidetud, peatab vähempakkumise läbiviija vastavale tootjale toetuse maksmise kuni mittevastavuse kõrvaldamiseni. (2) Kui lõikes 1 nimetatud mittevastavust ei ole võimalik kõrvaldada või kui mittevastavust ei kõrvaldata vähempakkumise läbiviija poolt määratud tähtaja jooksul, teeb vähempakkumise korraldaja Vabariigi Valitsusele ettepaneku tunnistada § 23 lõikes 1 või 2 nimetatud korraldus vastava pakkuja suhtes kehtetuks. (3) Toetuse maksmise peatumine ei peata toetusperioodi kulgemist ega pikenda toetuse maksmise perioodi. § 28. Pakkuja ja tootmisseadme nõutele mittevastavuse ilmnemine pärast võitjaks tunnistamist (1) Kui võitjaks tunnistatud pakkuja osas ilmneb pakkuja või tootmisseadme nõuetele mittevastavus pärast § 23 lõikes 1 või 2 nimetatud korralduse tegemist või pakkuja ei täida § 23 lõikes 1 või 2 nimetatud korraldus toodud tingimusi, annab vähempakkumise läbiviija sellele pakkujale tähtaja mittevastavuse kõrvaldamiseks, välja arvatud juhul, kui mittevastavust ei ole võimalik kõrvaldada. (2) Kui lõikes 1 nimetatud mittevastavust ei ole võimalik kõrvaldada või kui mittevastavust ei kõrvaldata vähempakkumise läbiviija poolt määratud tähtaja jooksul, teeb vähempakkumise korraldaja Vabariigi Valitusele ettepaneku tunnistada § 23 lõikes 1 või 2 nimetatud korraldus vastava pakkuja suhtes kehtetuks. (3) Kui lõikes 1 nimetatud mittevastavuse ilmnemise hetkeks on võitjaks tunnistatud pakkuja tootmist alustanud, peatab vähempakkumise läbiviija vastavale tootjale toetuse maksmise kuni puuduse kõrvaldamiseni. 10 28.02.2019 Vabariigi Valitsuse määruse „Taastuvast energiaallikast energia tootmiseks korraldatava vähempakkumise tingimused ja kord“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Sisukokkuvõte Määrus kehtestatakse elektrituruseaduse (edaspidi ELTS) § 594 lõike 10, § 595 lõike 4 ja § 596 lõike 5 alusel. Määrusega kehtestatakse tingimused ja kord järgmiste vähempakkumiste kohta: 1) riikliku taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmise eesmärgi täitmise vähempakkumine; 2) statistilise ülekande lepingu täitmiseks vajaliku taastuvast energiaallikast toodetud energia tootmismahu saavutamiseks korraldatav vähempakkumine; 3) alla ühe megavatise elektrilise võimsusega taastuvat energiaallikat kasutava tootmisseadme vähempakkumine. Esimeses ja kolmandas punktis kirjeldatud vähempakkumises saab osaleda ainult uus, vähempakkumise ajal energiat mitte tootev tootmisseade. Teises punktis kirjeldatud vähempakkumistes saavad osaleda tootmisseadmed, mis võivad toota juba taastuvast energiaallikast energiat, kui toodavad seda vähempakkumise tulemusena rohkem kui senini. Tõenäoliselt Eesti täidab 2020. aastaks võetud eesmärgi toota 17,6% tarbitavast elektrienergiast taastuvatest energiaallikatest – 2017. a tase oli 16,8%1, Elering AS prognoosi kohaselt on vähempakkumise korraldamiseta toodetakse 2020. aastal taastuvast energiaallikast elektrienergiat 18% ulatuses kogu tarbimisest. Siiski, sõltuvalt ELTS § 59 sätestatud toetusskeemi kvalifitseeruvate tootjate tootmiskogustest, võib riigil tekkida vajadus korraldada ELTS § 594 alusel vähempakkumise selle eesmärgi täitmiseks. Pärast 2020. a seatavad eesmärgid sätestab Riigikogu oma otsusega. Statistilise ülekande lepingu täitmiseks vajaliku statistika hankimise vähempakkumine kuulutatakse välja, kui Eestil ei ole piisavalt palju taastuvast energiaallikast toodetud energiat, et statistilise ülekande lepingu täitmist tagada. Vähempakkumine tehakse enne, kui sõlmitakse ülekande leping teise liikmesriigiga. Alla ühemegavatise elektrilise võimsusega taastuvat energiaallikat kasutava tootmisseadme vähempakkumise eesmärgiks on saada perioodil 2019–2021 turule täiendavalt 5 GWh/a ulatuses taastuvast energiaallikast toodetud energiat. Pärast 2021 saavutatavad eesmärgid kinnitab Riigikogu oma otsusega. 1 Elering AS veeb (seisuga 16.07.2018) - https://elering.ee/taastuvenergia-kattis-moodunud-aastal-168-protsenti- elektri-kogutarbimisest 1 Määruses reguleeritavate vähempakkumiste puhul ei ole tegemist riigihankega. Sisuliselt on tegemist seni kehtinud toetusskeemi muutmisega selliselt, et otsetoetus asendatakse vähempakkumise tulemusel ettevõtjale makstava üldise toetusega. Toetusskeemi eesmärk on tagada, et riigis toodetakse konkreetne osakaal tarvitatavast energiast taastuvatest energiaallikatest. Vähempakkumise tulemusena suureneb turul taastuvast energiaallikast toodetud energia osakaal. Eelnõu ettevalmistaja Määruse eelnõu ja seletuskirja koostas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetikaosakonna ekspert Rein Vaks (tel: 625 6347, e-post: [email protected]), juriidilise analüüsi tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Ave Henberg (tel: 625 6360, e-post: [email protected]). Märkused Eelnõu ei ole seotud ühegi hetkel menetluses oleva eelnõuga ega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Määrus koosneb kümnest peatükist: 1) Üldsätted 2) Vähempakkumise teade 3) Nõuded tootmisseadmele, pakkujale ja pakkumisele 4) Pakkumise esitamine ja tagasivõtmine 5) Pakkumiste menetlemine 6) Vähempakkumise võitmine ja nurjumine 7) Toetuse maksmise peatamine ja lõpetamine Vähempakkumise ajagraafik on eelnõu kohaselt järgmine: 1) Vähempakkumise teate avalikustamise ja pakkumise esitamise vahele peab jääma vähemalt 120 päeva; 2) Elering AS teeb valdkonna eest vastutavale ministrile hiljemalt 70 päeva jooksul alates pakkumise esitamise tähtajast ettepaneku pakkumise võitja väljakuulutamiseks; 3) Minister esitab ettepaneku võitja kinnitamiseks Vabariigi Valitsusele 10 päeva jooksul pärast Elering AS-lt ettepaneku saamist; 4) Vabariigi Valitsus teeb otsuse võitja kohta hiljemalt 30 päeva jooksul alates ministri ettepanekust. Paragrahv 1 sätestab määruse kohaldamisala, lähtudes ELTS-i § 594 lõikest 10, § 595 lõikest 4 ja § 596 lõikest 5. Määrus reguleerib eelnimetatud paragrahvides sätestatud vähempakkumiste läbiviimist, nende tingimusi ja korda. 2 Nimetatud sätted käsitlevad: 1) aastaks 2020 võetud riigisisese taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmise eesmärki ja tõhusa koostootmise eesmärki (§ 594 lg 1); 2) alla 1 MW, kuid üle 50 kW elektrilise võimsusega taastuvat energiaallikat kasutava tootmisseadme tootmiskogust 5 GWh/a perioodil 2019-2021 (§ 596 lg 1); 3) statistilise ülekande raames vajaliku taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmise eesmärki (§ 595 lg 5); 4) aastaks 2020+ taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmise riigisisest eesmärki ja tõhusa koostootmise eesmärki (§ 594 lg 2); 5) alla 1 MW, kuid üle 50 kW elektrilise võimsusega taastuvat energiaallikat kasutava tootmisseadme tootmiskogust perioodil 2021+ (§ 596 lg 2). On oluline toonitada, et punktides 1, 2, 4 ja 5 nimetatud vähempakkumise eesmärk on saada turule täiendavalt taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergiat, punktis 3 nimetatud vähempakkumise eesmärk on aga leida lisaks elektrienergiale ka muud liiki energiat, mis panustab riigi üldisesse taastuvenergia statistikasse (nt soojusenergia, transportis kasutatud energia). Paragrahvis 2 sätestatakse määruses kasutatavad mõisted. Üldjuhul lähtutakse määruses ELTS-s sätestatud mõistetest. Punkt 1 kohaselt on pakkuja isik, kes on vähempakkumisele pakkumise esitanud. Punkt 2 määrab pakkumise definitsiooni. Selle kohaselt on pakkumine isiku tahteavaldus osaleda vähempakkumisel ning hakata tootma vähempakkumise tingimustel energiat. Pakkumine on pakkujale siduv alates pakkumise esitamise tähtpäevast vähemalt kuni vähempakkumise tingimustes määratud pakkumise jõusoleku minimaalse tähtaja lõppemiseni. Punkt 3 defineerib mõiste „toetusmäär“. Elektrienergia vähempakkumise puhul on tegemist sisuliselt garanteeritud müügihinnaga. See on pakkumisele esitatud summa toetusest ja elektrienergia päev-ette turu hinnast. Statistilist ülekannet puudutava vähempakkumise puhul on toetusmäär võrdne pakkumises esitatud määraga. Toetusmäära ühik on €/MWh. Päev-ette turuhind on nähtav Nordpool veebilehel2. Kui tootja on pakkumisele esitanud toetusemääraks 45 €/MWh, siis sellisel juhul koosneb toetusemäär päev-ette turu elektrienergia hinnast (nt 30 €/MWh) ja makstavast toetusest 15 €/MWh (45 €/MWh – 30 €/MWh = 15 €/MWh). Statistilise kaubanduse puhul saab vähempakkumisele esitada lisaks elektrienergia kogustele ka soojusenergiat, transpordis kasutatavat energiat ja muud energiat, mida saab riigi taastuvast energiaallikast toodetud energiana statistikas arvesse võtta. Vastavalt sellele on toetusmäär eurodes megavatt- tunni kohta sõltuvalt energia liigist. Sellisel juhul ei ole toetusmäär seotud ühegi turuhinnaga. Vähempakkumise raames võib pakkuda täiendavalt taastuvast energiaallikast toodetud soojusenergiat. Sellisel juhul peab saadav lisatoetus kompenseerima soojuse tootja lisakulutused 2 Nordpool Eesti hinnapiirkonna päev-ette turu hinnad - https://www.nordpoolgroup.com/Market- data1/Dayahead/Area-Prices/EE/Hourly/?view=table 3 soojuse tootmiseks. Selle põhimõtte järgi ei pea kaugkütteseaduse kohase kooskõlastamisprotseduuri raames soojuse tootmise tuludest toetusmäära maha arvestama. Kui vähempakkumisel osaleva tootmisseadme rajamise eest on tasutud investeeringutoetust, tule vähempakkumise võitmisel see toetuse maksmise perioodile vastav proportsionaalne investeeringutoetus toetusemäärast maha arvestada (elektrituruseaduse § 594 lõige 8). Kui 25aastase tehnilise elueaga tootmisseade on saanud investeeringutoetust 25 miljonit eurot ehk tehnilise eluea aasta kohta 1 M€, tuleb tegevustoetusest arvestada maha 12aastase toetusperioodi puhul 12 M€. Seega, kui 12aastase perioodi esialgne toetusmäär oli sellisel tootjal 24 M€, tuleb sellest 12 M€ maha arvata ning tegelikuks toetusmäära arvutamise aluseks jääb 12 M€. Punkti 4 kohaselt on vähempakkumine konkureeriv pakkumismenetlus vajaliku taastuvast energiaallikast toodetud energia koguse soodsaima hinnaga tootmiseks. Punktid 5 ja 6 määratlevad ühispakkujate ja ühispakkumise mõisted. Vähempakkumisele on võimalik esitada ühispakkumist, st mitme pakkuja agregeeritud pakkumist. Paragrahv 3 käsitleb vähempakkumisega seotud riigiabi osutamist. Lõige 1 sätestab vähempakkumise kui riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses. EL-s antava energeetikat käsitleva riigiabiga kaasnevad raamistikud on sätestatud Euroopa Komisjoni (EK) keskkonna- ja energiaalase riigiabi suunistes ning EK väljastatud riigiabi andmist lubavates otsustes. Antud vähempakkumise osas on EK väljastanud otsuse nr SA.473543. Lõike 2 järgi on riigiabi andmisega seotud andmed avalik info. Elering AS peab esitama riigiabi registrile ELTS §-des 594-596 nimetatud vähempakkumise võitnud isikutele makstud toetused. Lõike 3 kohaselt peab põhivõrguettevõtja säilitama riigiabi andmisega seotud dokumente 10 aasta jooksul alatest hetkest, mil Vabariigi Valitsus tegi otsuse toetuse maksmiseks. Paragrahv 4 reguleerib vähempakkumise korraldamise otsustamist. Lõike 1 kohaselt otsustab ELTS § 594 ja 595 nimetatud vähempakkumise korraldamise Vabariigi Valitsus. Vabariigi Valitsus peab otsuse juurde peab märkima vähemalt energia koguse, mida vähempakkumisega soovitakse turule saada ja tootmise alustamise aja (nt 01.01.2023) ning vähempakkumise tulemuste esitamise aja. Tootmise alustamise aja märkimine on oluline tagamaks riigi taastuvast energiaallikast toodetava energia eesmärkide täitmist. Vähempakkumise läbiviimise ajaks on aeg, mille jooksul peab vähempakkumine olema läbi viidud ehk mis hetkeks peab valdkonna eest vastutav minister VV-le andma ülevaate vähempakkumise tulemustest vastavalt §-le 22. Lõige 2 sätestab, et alla 1 MW võimsusega tootmisseadmete vähempakkumise (ELTS § 596) korraldamise otsustab valdkonna eest vastutav minister (ELTS § 596 lg 4). Ka sellisel juhul peab 3 Riigiabi andmist lubav otsus nr SA.47354 - http://ec.europa.eu/competition/state_aid/cases/270630/270630_1948890_118_2.pdf 4 otsustades nimetama toetatava energia koguse, tootmise alustamise tähtpäeva ja vähempakkumise korraldamise aja. Paragrahv 5 käsitleb vähempakkumise korraldaja ja läbiviija isikuid. Lõike 1 kohaselt on vähempakkumise korraldaja valdkonna eest vastutav minister ehk majandus- ja taristuminister. Lõige 2 sätestab vähempakkumise läbiviijaks elektri põhivõrguettevõtja Elering ASi. Elering AS ülesandeks on viia vähempakkumine läbi ministri kinnitatud teate kohaselt ning anda ministrile ülevaade vähempakkumisele esitatud pakkumistest. Seejärel saab minister otsustada, millised tootjad esitada Vabariigi Valitsusse kinnitamiseks. Paragrahv 6 käsitleb teabevahetust. Lõige 1 kohustab vähempakkumise läbiviijat edastama pakkujale teavet elektronpostiga sellele aadressile, mis on märgitud pakkumises. Alternatiivina võib Elering AS avaldada selle teabe oma veebilehel. Lõige 2 kohustab pakkujat edastama teavet Elering AS-le elektronpostiga põhivõrguettevõtja aadressile. Alternatiivselt võib teabe esitada Elering AS veebilehele. Paragrahv 7 on 2. peatüki esimene paragrahv. See sätestab vähempakkumise teate sisu. Lõige 1 sätestab loetelu teabest, mida peab teade sisaldama: 1) taastuvast energiaallikast energia tootmise ajavahemik (nt algus hiljemalt 01.01.2023, tootma peab vähemalt toetusperioodi ulatuses); 2) toodetava energia liik (soojusenergia, elektrienergia jne) ja kogus aastas (GWh-des sõltuvalt riiklikust eesmärgist või statistilise kokkuleppe raames vajalikust kogusest); 3) pakkumise esitamise tähtpäev ehk aeg, mis hetkeks peab pakkumise hiljemalt esitama; 4) pakkumise jõusoleku minimaalne tähtaeg. Tähtaeg on vajalik tagamaks vähempakkumise läbiviijale ülevaade tootja valmisolekust pakkumises toodud tingimustel energia tootmiseks; 5) vähempakkumise läbiviija kontaktandmed (antud juhul Elering AS koos kontaktandmetega); 6) pakkumise tagatis ja selle suurus; 7) nõutud dokumentide loetelu (vastavalt määruses sätestatule); 8) nõuded tootmisseadmele (nt statistikakaubanduse raames tehtud vähempakkumisel saab osaleda ka olemasolev tootmisseade, mis vähempakkumise ajal statistikasse ei panustanud) ha toodetava energia liigile sõltuvalt vähempakkumisest (statistikakaubandus, siseriiklik eesmärk). Näiteks transpordis kasutatava energia puhul peab kütus vastama säästlikkuse kriteeriumitele. Lõike 2 kohaselt kinnitab vähempakkumise teate majandus- ja taristuminister. Paragrahv 8 reguleerib teate avaldamist. 5 Lõike 1 järgi peab vähempakkumise teade olema avaldatud MKM ja Elering AS veebilehel. Vähempakkumise teate avalikustamisest teavitab MKM veel eraldi kõiki taastuvenergia katuseorganisatsioone. See tagab võimalikult laiapõhjalise teavituse. Lõike 2 järgi peab vähempakkumise teate avaldamise ja pakkumise esitamise hetkele jääma vahele vähemalt 120 päeva. See annab kõigile pakkujatele piisavalt pika aja, et oma pakkumine ette valmistada. Paragrahv 9 sätestab teate muutmise regulatsiooni. Lõike 1 kohaselt võib vähempakkumise teadet ja tingimusi muuta. Lõige 2 nõuab muudatuste avaldamist võrdväärselt esialgse teate ja tingimuste avalikustamisega. Isikut, kes on muudatuse hetkeks juba pakkumise esitanud, teavitab Elering AS eraldi e-kirja teel. Lõige 3 sätestab, et kui muudatus põhjustab erinevate osapoolte tegevustes vajadust pakkumise tähtaja pikendamiseks, peab muudatuses ka tähtaja pikendamine olema kajastatud. See annab pakkujale võimaluse teha toiminguid pakkumise muutmiseks. Kui muudatuse tulemusena peab pakkuja ajaliselt panustama näiteks erinevatesse kooskõlastusprotseduuridesse (kooskõlastamine kohaliku omavalitsusega vms), peab tähtaja pikendamine selle ajakuluga arvestama. Paragrahv 10 on 3. peatüki esimene paragrahv ja reguleerib nõudeid tootmisseadmele. Tootmisseade elektrituruseaduse mõistes või mistahes muu tootmisseade võib olla sõltuvalt vähempakkumise liigist olemasolev ja kasutada vähempakkumise ajal fossiilset kütust või taastuvast energiaallikast toodetud kütust , kui vähempakkumine adresseerib statistikakaubandust. Sellisel juhul saab teha pakkumise senist tootmist ületanud kogusele. Kui vähempakkumine adresseerib riigisisest eesmärki, peab vähempakkumisele pakutud elektrienergia olema toodetud täiesti uue tootmisseadmega. Paragrahvis seatakse tootmisseadmetele nõuded sõltuvalt sellest, kas tootmisseadet kasutatakse statistikakaubanduse raames seatud eesmärgi täitmiseks või riigisisese eesmärgi täitmiseks. Lõike 1 kohaselt võib vähempakkumisel osaleda ja võitmisel toetust saada taastuvast energiaallikast toodetud energia eest, mis on toodetud vähempakkumise teates ja elektrituseaduses nimetatud nõuetele vastava tootmisseadmega. Lõige 2 määratleb tingimused tootmisseadmele, millega võib vähempakkumises osaleda ja millega toodetud energia eest võib toetust maksta. Seade võib statistikakaubanduse raames tehtud vähempakkumise puhul olla olemasolev elektrienergia tootmisseade, katelseade, mootorsõiduk vms, kui sellega ei ole vähempakkumisele eelnenud 12 kuul pakkumises tehtavas ulatuses taastuvast energiaallikast energiat toodetud. See tähendab, et selle tootmisseadmega ei toodeta taastuvast energiaallikast energiat enne vähempakkumise võitmist selles ulatuses, mida ise pakutakse. ELTS § 594 või § 596 vähempakkumiste puhul ei tohi vähempakkumisel osalev tootmisseade olla juba ehitatud. Sellisel juhul peab vähempakkumisel osalemiseks olema pakkumise esitamise hetkeks väljastatud tootmisseadme ehitamiseks vajalik kooskõlastus Kaitseministeeriumist (vajalik ennekõike tuulikute rajamiseks) ning võrguettevõtja siduv 6 liitumispakkumine, mis tõendab, et nimetatud asukohta on võimalik liitumine mõistlike kuludega rajada. Lõige 3 määrab pakkumisele esitatud energiamahu, kui tootmisseade toodab juba taastuvast energiaallikast energiat. Näiteks kui pakutakse 100 GWh ulatuses energiat, kuid pakkumise hetkel toodetakse sama tootmisseadmega juba 20 GWh ulatuses taastuvast energiaallikast energiat, on pakkumisele tulev kogus 80 GWh. Sellise põhimõtte sätestab ELTS § 595 lõige 2, mille kohaselt saab statistikakaubanduse raames tehtaval vähempakkumisel osaleda selle energiaga, mis eelnevalt juba statistikasse ei panusta. Paragrahv 11 sätestab nõuded pakkujale. Paragrahvis käsitletakse olukordi, mil pakkujat ei saa tunnistada vähempakkumise nõuetele vastavaks. Sellistel juhtudel pakkumine tagastatakse. Siinjuures peab pakkuja vastama nõuetele nii vähempakkumise toimumise kui tootmise ajal. Sättes nimetatud tingimuste olemasolu võib põhjustada vähempakkumisel osaleja võimetust täita vähempakkumise võitmise korral võetud kohustusi. Ühtlasi ei ole pakkuja usaldusväärne, kui ta on eelnevalt rikkunud olulisi maksualaseid kohustusi või muid seadustega sätestatud kohustusi. Lõike 2 järgi peavad pakkujale seatud nõuded olema täidetud kõigi ühispakkumisel osalevate isikute osas. Lõike 3 kohaselt peab pakkumise tegija olema selle tootmisseadme omanik või tootmisseadet kasutama õigustatud, millega toodetud energia vähempakkumisele esitatakse. Isikud, kes ei oma tootmisseadet või õigust seadet kasutada, ei saa pakkumist teha. Paragrahv 12 esitab nõuded pakkumisele. Lõike 1 kohaselt peab pakkumise allkirjastama pakkuja esindamiseks õigustatud isik. Lõikes 2 on loetletud teave, mis peab pakkumises sisalduma. Lõige 3 võimaldab majandus- ja taristuministril kehtestada eelmise lõike punktides 2–5 nimetatud kinnituste ja tahteavalduste esitamiseks nõuetekohase vormi. Vorm peab olema avaldatud koos vähempakkumise teatega MKM ja Elering AS veebis. Lõige 4 täpsustab § 11 lõike 2 punkti 6 (energia kogus). Lõikes sätestatakse pakkumise samm gigavatt-tundides, kui tegemist on riigisisese eesmärgi täitmist käsitleva vähempakkumisega. Pakkumise samm on 10 gigavatt-tundi (GWh). Kui vähempakkumisega soovitakse saada taastuvast energiaallikast elektrienergiat mahus 300 GWh aastas, saab selle täita pakkumistega, mis koosnevad 10 GWh ekvivalendist. Nii on minimaalne pakkumine 10 GWh või selle täiskordne (10 GWh, 20 GWh jne). Kui pakkumine korraldatakse ELTS § 595 lg 1 või 2 alusel, ei pea sammust kinni pidama - statistilise kaubanduse mahud määrab lepingu teine pool. Kui statistilise kaubanduse lepingupartner soovib osta Eestilt taastuvast energiaallikast toodetud energia statistikat mahus 583 GWh, siis selline on ka vähempakkumise maht. Sellisel juhul ei pea 10 GWh sammust kinni 7 pidama. Samuti ei pea 10 GWh sammust pidama kinni, kui vähempakkumine korraldatakse ELTS § 596 eesmärgi täitmiseks. Lõige 5 sätestab, et pakkuja peab pakkumises määratlema vähempakkumise esemeks oleva energiakoguse tootmisseadme EIC koodi. Selle koodi järgi saab Elering AS tootmisseadme oma süsteemides identifitseerida. Kui tegemist on uue tootmisseadmega, määratleb pakkuja rajatava tootmisseadme aadressi ja nimivõimsuse. Lõike 6 kohaselt võib pakkuja või mitu pakkujat ühispakkujatena koos esitada pakkumise energia tootmiseks ühe või mitme tootmisseadmega. Seejuures peavad kõik pakkumises osalevad tootmisseadmed täitma neile esitatud nõudeid. Lõige 7 võimaldab pakkujatel või ühispakkujatel esitada koos iga seadme kohta eraldi pakkumise. Selliselt tegutsedes ei mõjuta ühes pakkumises esitatud tootmisseadme mittevastavus tingimustele sama pakkuja või ühispakkujate teises pakkumises esitatud tootmisseadmetele nõuete vastavust. Lõike 8 kohaselt tohib pakkuja kasutada tootmisseadet ühes pakkumises. Lubatud ei ole olukorrad, kus pakkuja kasutab ühte ja sama tootmisseadet mitme erineva pakkumise tegemisel. Paragrahv 13 käsitleb tagatist ja vähempakkumise kulusid Lõike 1 järgi esitab pakkuja pakkumisel osalemiseks tagatise. Tagatise peab esitama hiljemalt pakkumise esitamise tähtpäevaks. Lõike 2 kohaselt sobib tagatiseks nii Elering AS pangakontole makstav deposiit või krediidi- või finantseerimisasutuse või kindlustusandja garantii, mille tähtaeg on vähemalt võrdne vähempakkumise tulemuste aeg. Vähempakkumise tulemuste aeg on erinev määruse § 4 lõigete 1 ja 2 puhul. Seetõttu peab tagatise kestvus olema samuti sõltuvalt vähempakkumisest (§ 594 , § 595 või eraldi § 596 nimetatud vähempakkumise korraldamine) erinev. Lõige 3 täpsustab tagatise summa arvutamise põhimõtet. Selle kohaselt määratakse tagatise summa eurodes pakutud energiakoguse gigavatt-tundides tuhandega korrutamisega. Ehk kui pakkumisele tuleb energiakogus 100 GWh, kujuneb tagatiseks 100 000 €. Lõige 4 kohustab Elering AS-i tagastama tagatis 10 tööpäeva jooksul pärast Vabariigi Valitsuse võitja nimetava korralduse tegemist või pärast seda, kui vähempakkumine on nurjunuks kuulutatud. Lõige 5 sätestab eriolukorra tagatise tagastamiseks, kui isik on küll tagatisraha maksnud, kuid ei osalenud pakkumisel või võttis pakkumise tagasi enne tähtpäeva saabumist. Sellistel juhtudel tagastab Elering AS tagatise 10 tööpäeva jooksul pärast isikult vastavasisulise taotluse saamist. Lõige 6 kohaselt ei ole pakkujal õigus nõuda tekkinud kahju hüvitamist, kui pakkuja ei osutunud võitjaks. Paragrahv 14 on 5. peatüki „Pakkumise esitamine ja tagasivõtmine“ esimene paragrahv ja käsitleb pakkumise esitamist. 8 Lõige 1 nõuab, et esitatud pakkumine peab olema digitaalselt allkirjastatud. Pakkumisele peavad olema lisatud kõik pakkumise tegemiseks vajalikud dokumendid, pakkumine peab olema esitatud teates toodud aadressil ja see peab olema esitatud viisil, mis tagab pakkumise jõudmise adressaadini (nt soovitatav on paluda adressaadilt kinnitust pakkumise kättesaamise kohta). Lõige 2 keelab tingimusliku pakkumise esitamise. Pakkumise esitamisega kinnitab pakkuja, et vastab kõigile seatud tingimustele. Paragrahv 15 käsitleb pakkumise konfidentsiaalsust. Selle kohaselt on pakkumise sisu pakkumise võitja nimetamiseni konfidentsiaalne ning seda ei või vähempakkumise ajal avaldada kolmandale isikule ega teisele pakkujale. Pakkumised jäävad konfidentsiaalseteks, kui võitjat nimetavat korraldust ei ole vastu võetud. Seejärel tohib pakkumise sisu avaldada vaid selles ulatuses, mis on kajastatud Vabariigi Valitsuse korralduses. Paragrahv 16 käsitleb pakkumise tagasivõtmist. Paragrahvi kohaselt võib pakkuja oma pakkumise enne pakkumise esitamise tähtpäeva tagasi võtta esitades selleks Elering AS-le digitaalselt allkirjastatud teate. Oluline on toonitada, et kui pakkuja teeb samal pakkumisel mitu pakkuimist, ei saa olla tegemist ühe tootmisseadmega toodetud energiaga. Näiteks saab tootja teha mitu pakkumist olukorras, kui energia toodetakse erinevate pakkumiste lõikes erinevate tootmisseadmetega. Paragrahv 17 on 5. peatüki „Pakkumise menetlemine“ esimene paragrahv ja käsitleb pakkumise avamist. Vähempakkumise läbiviijal on kohustus teha majandus- ja taristuministrile ettepanek pakkumise võitja kohta 70 päeva jooksul alates pakkumise esitamise tähtpäevast (§ 21 lg 1). Lõige 1 kohustab Elering AS-i avama pakkumisi ainult pärast pakkumise esitamise tähtpäeva. Seejuures ei tohi avamise juures viibida kolmandat isikut ega pakkujat ennast. Lõike 2 järgi koostab Elering AS pakkumiste avamisel pakkumise avamise protokolli. Sinna kantakse pakkujate nimed, registrikoodid, energia kogused ja toetusmäärad. Energia koguste juurde märgitakse ka minimaalne energia kogus, mida pakkumises toodud toetusmääraga ollakse nõus tootma. Paragrahv 18 käsitleb pakkuja ja pakkumise nõetele vastavuse esmast kontrolli. Lõike 1 järgi on Elering AS kohustatud teostama pakkumise esmast kontrolli. See hõlmab nii vähempakkumise teate, tingimuste kui ka käesoleva määruse ja ELTS raames seatud nõuetele vastavuse kontrolli. Selle kontrolli ajal ei hinnata pakkuja ja pakkumise vastavust paragrahvides 11 ja 12 toodud nõuetele. Kontrolli nimetatud paragrahvide suhtes teostab Elering AS ainult selliste pakkujate suhtes, kes kvalifitseeruvad kõige odavamate pakkujatena eesmärgi täitmiseks. Lõige 2 kohustab Elering AS-i andma pakkujale mõistliku aja formaalsete puuduste likvideerimiseks, rakendades selleks HMS § 15 lõikeid 1–3. 9 Lõige 3 kohustab MKM-i pakkujale pakkumise tagastama, kui pakkumine või pakkuja ei vasta formaalsetele nõuetele või kui pakkuja ei ole õigeaegselt seadnud tagatist. Paragrahv 19 reguleerib pakkumiste reastamist. Lõike 1 kohaselt reastab Elering AS esmase kontrolli läbinud pakkumised toetusmäära kasvamise järgi. Kogus, Määr, Pakkuja GWh/a €/MWh Tootja # 2 120 40 Tootja # 3 100 42 Tootja # 1 170 45 Tootja # 4 70 47 Tootja # 5 90 49 Tootja # 6 50 50 Toetusmääraks on sellisel juhul see toetusmäär, mille pakkuja pakkumises esitas. Lõige 2 kirjeldab olukorda, kui ühest pakkumisest ei piisa teates nimetatud koguse täitmiseks. Sellisel juhul arvestatakse ka teisi pakkumisi toetusmäära kasvamise järjekorras hetkeni, kui teates nimetatud kogus on täis. Sellisel juhul kujuneks pakkuja võitjaks osutumisel toetusmääraks see määr, mida pakkuja on pakkumises toonud. Toetusmääraks ei kujune kõigi puhul see määr, mis oli viimase pakkuja toetusmäär. Lõike 3 järgi eelistatakse võrdse toetusmääraga pakkujate puhul seda pakkujat, kelle toodetav energia kogus on suurem. Lõige 4 reguleerib olukorda, kus pakutud kogused ei summeeru teates toodud koguse lõikes täiskordseni. See võib juhtuda näiteks siis, kui võitjaid on mitu ning nende toodetud kogused ei ole summana võrdsed teates toodud kogusega. Punkti 1 järgi võib teates toodud energia kogust kuni 20% võrra ületada, kui selliselt saab täita teates toodud koguse rohkem kui ühe pakkujaga. Kui näiteks pakkuja A pakub teates toodud koguse 100 GWh täitmiseks 80 GWh toetusmääraga 40 €/MWh, pakkuja B koguse 30 GWh hinnaga 45 €/MWh ja pakkuja C koguse 40 GWh hinnaga 45,5 €/MWh, ei suuda soodsaim pakkuja teates toodud kogust täita. Sellisel juhul peab valima järjekorras järgmise toetusmääraga pakkuja. Antud juhul ületab võitja ja järgmise pakkuja toodang teates toodud kogust 10% võrra (80 GWh + 30 GWh = 110 GWh), on pakkumiste summa 20% tolerantsi piires. Seega täidab pakkuja A ja pakkuja B teates toodud mahu ja mõlemad saab korraldusega nimetada võitjaks. Punkt 2 käsitleb olukorda, kui eelmises punktis toodud olukorras ületab eelmises punktis toodud näite varal esimese ja teise pakkuja pakkumine teates toodud mahtu enam kui 20% võrra. Sellisel juhul võib võitjale järgnev pakkuja saada toetust maksimaalselt vaid selles ulatuses, mis jääb võitja või võitjate ja teates toodud koguse 20% suurendamise vahele. Näiteks on teates toodud kogus 100 GWh. Pakkuja A kogus on 80 GWh toetusmääraga 40 €/MWh, pakkuja B kogus on 45 GWh toetusmääraga 45 €/MWh. Kuna pakkuja A ei täida teates toodud kogust 100%, võib pakkuja B saada toetust mitte pakutud koguse ulatuses vaid teates toodud 100 GWh + 20% ehk 120 GWh ja võitja pakkumuses toodud 80 GWh vahe ehk 40 GWh ulatuses. 10 Paragrahv 20 käsitleb pakkuja ja pakkumise nõuetele vastavuse sisulist kontrolli. Lõike 1 järgi peab Elering AS esitama pärast esialgset kontrolli läbiviimist ja pakkumiste reastamist eelmises paragrahvis toodud põhimõtete alusel pakkujale või pakkujatele nõude esitada andmed pakkuja ja tootmisseadme §-des 10 ja 11 nimetatud nõuetele vastavuse sisuliseks hindamiseks. Lõike 2 kohaselt peab Elering AS andma pakkujale võimaluse täiendava teabe esitamiseks, kui seni esitatud teabe kohaselt ei vasta pakkuja või tootmisseade §-des 10 ja 11 nimetatud tingimustele või kui pakkuja ei esita vajalikku teavet õigeaegselt. Elering AS ei ole siiski kohustatud andma sellist võimalust, kui on ilmne, et kitsaskohta ei ole võimalik parandada. Lõige 3 paneb Elering AS-le kohustuse teha ministrile ettepanek pakkumine tagasi lükata, kui asjakohane pakkuja või tootmisseade ei vasta §-des 10 ja 11 toodud nõuetele või kui pakkuja ei esita kõiki vajalikke andmeid täiendava tähtaja jooksul. Paragrahv 21 reguleerib võitja kohta ettepaneku tegemist Lõike 1 järgi esitab Elering AS 70 päeva jooksul pärast pakkumise esitamise tähtpäeva vähempakkumise hindamise tulemused majandus- ja taristuministrile. Selle tähtaja hulka kuulub esialgne hindamine, tulemuste järjestamine ja nende sisuline hindmaine, s.h vajadusel täiendavate andmete küsimine. Lõige 2 reguleerib olukorda, kui mõni pakkuja otsustab enne hindamise tulemuste esitamist ministrile võtta oma pakkumise tagasi või mõni pakkuja ei läbi sisulist kontrolli. Sellisel juhul teostab Elering AS sisulist kontrolli ära langenud pakkuja asemel esimese pakkuja suhtes, kelle järjekoht järgneb §-s 19 toodud nimekirjas ära langenud pakkujale. Kui järjekorras järgmise pakkuja pakutav kogus ületab koos eelmiste pakkujatega teates toodud kogust, lähtub Elering § 19 lõikes 4 toodud regulatsioonist. Lõige 3 täpsustab lõikes 2 toodud olukorda. Kui pakkuja otsustab oma pakkumise võtta tagasi pärast hetke, kui Elering AS on ministrile nimekirja üle andnud või kui selleks hetkeks selgub, et mõni pakkuja, pakkumine või tootmisseade siiski ei vasta käesolevas määruses toodud nõuetele või kui pakkumine tagastatakse, ei tee Elering AS lõikes 2 nimetatud ettepanekut. Paragrahv 22 on 6. peatüki „Vähempakkumise võitmine ja nurjumine“ esimene paragrahv. See käsitleb Elering AS esitatud info menetlemist. Lõike 1 kohaselt esitab majandus- ja taristuminister Vabariigi Valitsusele ettepaneku vähempakkumise võitja osas 10 tööpäeva jooksul pärast hetke, kui Elering AS vastava teabe § 21 kohaselt ministrile esitas. Lõige 2 käsitleb lõike 1 eriolukorda seoses ELTS § 595 lõikega 6. Kui statistikakaubanduse raames tehtud vähempakkumisele tuleb pakkumine toota energiat kasutades biomassi, peab MKM koostama analüüsi selle kohta, millist mõju avaldab energia tootmiseks vajaliku biomassi koguse hankimine Eesit puiduturule. Analüüs esitatakse Vabariigi Valitsusele koos ettepanekuga võitja nimetamiseks 10 tööpäeva jooksul pärast Eleringi AS-lt §-s 21 nimetatud teabe saamist. MKM teeb ettepanku sõltuvalt sellest, milline on analüüsi tulemus. 11 Paragrahv 23 käsitleb Vabariigi Valitsuse otsuse tegemist. Lõike 1 kohaselt peab Vabariigi Valitsus otsustama majandus- ja taristuministri ettepanekul korraldusega vähempakkumise võitnud pakkuja või pakkujad hiljemalt 30 päeva jooksul alates § 22 lõikes 1 nimetatud teabe laekumisest. Lõige 2 reguleerib olukorda, kui vähempakkumine tehakse statistikakaubanduse raames ja potentsiaalne võitja kasutab tootmiseks biomassi. Elektrituruseaduse § 595 lg 6 kohustab Vabariigi Valitsust kuulama MKM koostatud analüüsi osas ära Riigikogu majandus- ja keskkonnakomisjon. Lõike järgi otsustab Vabariigi Valitsus võitja väljakuulutamise ja teise liikmesriigiga lepingu sõlmimise hiljemalt 30 päeva jooksul pärast Riigikogu ärakuulamist. Kui Vabariigi Valitsus peab pärast Riigikogu seisukohta põhjendatuks võitja mitte määrata ja leping mitte sõlmida, teeb ta valdkonna eest vastutavale ministrile ettepanek vastav pakkumine pakkujale tagastada. Lõige 3 kohustab edastama lõikes 1 või 2 tehtud otsus viivitamatult Elering AS-le, kes teavitab otsusest pakkujaid. Lõige 4 sätestab, et tootja kaotab õiguse saada vähempakkumise tulemusena toetust, kui lõikes 1 või 2 toodud positiivne otsus on kehtetuks tunnistatud. Lõige 5 sisustab Vabariigi Valitsuse otsuses toodava mahu. Selle kohaselt peab otsuses kajastuma vähemalt võitja nimetus, toetusmäär (€/MWh), toetust saava energia maksimaalne kogus aastas ning toetuse maksmise alustamise ja lõpetamise kuupäev. Paragrahv 24 käsitleb vähempakkumise nurjunuks kuulutamist. Lõike 1 järgi kuulutab majandus- ja taristuminister Elering AS ettepanekul vähempakkumise nurjunuks, kui: 1) vähempakkumise tingimustele ei vastanud ükski pakkuja; 2) ei esitatud ühtegi vastavaks tunnistatud pakkumist. Lõige 2 kohustab avaldama vähempakkumise nurjumise otsuse MKM ja Elering AS veebilehel. Paragrahv 25 on 7. peatüki „Toetuse maksmise peatamine ja lõpetamine“ esimene paragrahv ning käsitleb tootmise alustamisega hilinemise tagajärgi. Lõike 1 kohaselt kohustub võitjaks osutunud pakkuja alustama pakkumises esitatud tootmisseadmega tootmise lubatud ulatuses hiljemalt teates märgitud tootmise tähtpäevaks. Lõige 2 käsitleb tootmise alustamise definitsiooni ELTS § 594 või 596 nimetatud vähempakkumiste puhul. Kuivõrd mõlemad juhud käsitlevad vähempakkumise objektina uut tootmisseadet, on tootmise alustamine nendel juhtudel tootmise alustamine ELTS § 108 tähenduses ehk nõuetekohane tootmine võrku või otseliini. Lõige 3 käsitleb tootmise alustamise definitsiooni ELTS § 595 nimetatud vähempakkumise puhul. Kuivõrd selles vähempakkumises võib osaleda ka olemasolev tootmisseade ning tootmine ei ole piiratud elektrienergia tootmisega, on eelmises punktis toodud mõistet laiendatud ka energia 12 kaugküttevõrku või lõpptarbijale andmisega. Selle definitsiooni alla mahuvad kõik energia liigid eeldusel, et tootja tõendab energia lõpptarbijale andmist. Lõige 4 kohaselt teeb majandus- ja taristuminister Vabariigi Valitsusele ettepaneku tunnistada selle tootja osas § 23 lõikes 1 või 2 nimetatud korraldus kehtetuks, kui see tootja ei ole hiljemalt 120 päeva jooksul alates teates märgitud tootmise alustamise tähtpäevast energia lubatud ulatuses tootma hakanud. Paragrahv 26 käsitleb tootmiskoguse kõikumisest tulenevat erisust. Selle kohaselt ei maksta toetust aastas toodetud koguse eest, mis ületab pakkumises tehtud aastast kogust või § 19 lõikes 4 alusel kujunenud vähendatud ja Vabariigi Valitsuse otsuses toodud kogust. Paragrahv 27 reguleerib toetuse väljamaksmise peatumist tulenevalt tingimustele mittevastavusest. Lõike 1 järgi peatab Elering AS toetuse maksmise, kui pärast tootmisega alustamist ei ole võitja puhul täidetud ELTS § 591 lõigetes 1 ja 2 nõuded täidetud. Asjakohased lõiked käsitlevad toetuse tasumise tingimusi ning tulenevad suuresti riigiabi nõuetest. Lõige 2 võimaldab Vabariigi Valitsusel tunnistada see osa korraldusest kehtetuks, mis puudutab lõikes 1 nimetatud kohustust mitte täitvat tootjat. Seda siis olukorras, kui lõikes 1 nimetatud mittevastavust ei ole võimalik kõrvaldada või kui seda ei kõrvaldata Elering AS määratud tähtaja jooksul. Lõige 3 täpsustab, et toetuse maksmise peatamine ei pikenda 12aastast toetuse perioodi. Perioodi arvestus käib edasi, kuid sellel ajal ei ole võimalik tootjale toetust maksta. Paragrahv 28 reguleerib olukorda, kui pakkuja nõuetele mittevastavus ilmneb pärast võitjaks tunnistamist. Lõike 1 kohaselt peab Elering AS andma võitjale tähtaja mittevastavuse likvideerimiseks. Lõike 2 järgi teeb majandus- ja taristuminister Vabariigi Valitsusele ettepaneku korraldus kehtetuks tunnistada, kui lõikes 1 nimetatud mittevastavust ei ole võimalik kõrvaldada või seda ei kõrvaldata antud tähtaja jooksul. Lõige 3 käsitleb toetuse maksmise peatamist, kui võitja on mittevastavuse ilmnemise hetkel juba tootmist alustanud. Sellisel juhul ei peatab Elering AS toetuse maksmise hetkeks, kuni puudus on kõrvaldatud. 3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele 13 Käesolev määrus on kooskõlas Euroopa Komisjoni riigiabi andmist lubavate otsustega nr SA.360234 ja SA.473545. 4. Määruse mõjud Määrusega sätestatakse riikliku taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmise eesmärgi, statistilise ülekande lepingu täitmiseks vajaliku taastuvast energiaallikast toodetud energia tootmismahu saavutamiseks korraldatava vähempakkumise ja alla ühe megavatise elektrilise võimsusega taastuvat energiaallikat kasutava tootmisseadme vähempakkumise tingimused ja kord. Määruse volitusnorm tuleb elektrituruseaduse §-dest 594, 595 ja 596. Vastavad paragrahvid jõustusid pärast seaduseelnõu nr 576SE vastuvõtmist ja väljakuulutamist. Seaduseelnõu 576SE vähempakkumist käsitlev osa pärineb seaduseelnõust 290SE, mille põhimõtteline osa seaduseelnõusse 576SE lisati. Vähempakkumist käsitlevat mõju on analüüsitud seaduseelnõude 576SE6 ja 290SE7 seletuskirjades. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega ei kaasne riigile täiendavaid kulusid ega tulusid. Vähempakkumist finantseeritakse taastuvenergia tasust. Statistilise ülekande lepingu puhul katab lepinguga seotud kulud lepingupartner ehk teine liikmesriik. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldkorras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Määruse eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Keskkonnaministeeriumile, Maaeluministeeriumile ja Rahandusministeeriumile läbi eelnõude infosüsteemi EIS ning märkuste esitamiseks Konkurentsiametile, Elering AS-le, Eesti Energia AS-le ja taastuvenergia tootjaid koondavale MTÜ-le Eesti Taastuvenergia Koda. 4 Otsus nr SA.36023 kättesaadav veebist (seisuga 12.09.2018) - http://ec.europa.eu/competition/state_aid/cases/254765/254765_1614362_64_2.pdf 5 Otsus nr SA.47354 kättesaadav veebist (seisuga 12.09.2018) - http://ec.europa.eu/competition/state_aid/cases/270630/270630_1948890_118_2.pdf 6 Seaduseelnõu 576SE menetlemine Riigikogus (seisuga 12.09.2018) - https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/469fc0ff-35d7-472a-b01a- 3bc968dae72b/Elektrituruseaduse,%20energiamajanduse%20korralduse%20seaduse%20ja%20maagaasiseaduse%20 muutmise%20seadus 7 Seaduseelnõu 290SE menetlemine Riigikogus (seisuga 12.09.2018) - https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/5b8f3e3a-617c-424a-89a8- e10cc25f34d4/Elektrituruseaduse%20muutmise%20seadus 14 Vabariigi Valitsuse määruse „Taastuvast energiaallikast energia tootmiseks korraldatava vähempakkumise tingimused ja kord“ eelnõu seletuskiri Lisa Ettepanekute tabel Rahandusministeerium Nr Ettepanek/märkus Selgitus 1. Seletuskirjas on öeldud, et Eesti on 2020 eesmärgi Ei ole vastuolus. Olgugi, et „sisuliselt täitnud“. Samas ütleb järgmine lause, et tänaste indikatsioonide järgi võib riik peab korraldama ELTS §594 alusel eeldada, et riigi 2020 eesmärk on vähempakkumise eesmärgi täitmiseks. Kas need juba täidetud, ei saa seda siiski kaks lauset ei ole omavahel vastuolus? kindlalt väita. 2. Kas ja kui reaalne on, et riik sõlmib üldse lepingu Statistikakaubanduse raames ühikutele, mida meil ilma lisameetmeteta (st müüakse riigi üldstatistikat (st. seesama vähempakkumine), ei ole olemas? Seni transport, soojus- ja oleme müünud ühikuid, mis on meil juba elektrienergia kokku). Ülejäänud baasstsenaariumi järgi olemas ja aga siit saan aru, vähempakkumised käsitlevad et võimalus on hakata ühikuid turult juurde ostma elektrienergia vähempakkumisi. ning neid teistele riikidele müüa. Samas, kas mitte Seega ei vähenda pole nii, et esmajärjekorras saavad täidetud alati statistikakaubandus riigi siseriiklikud eesmärgid? Seega ei oleks ju nagu taastuvast energiaallikast vahet, et mis § alusel mingi vähempakkumine toodetud elektrienergia välja kuulutatakse – tekkinud taastuvenergia statistikat. ühikud lähevad alati esmalt siseriikliku eesmärgi arvestusse ja kui see eesmärk saab täis, siis ülejääki saab üle kanda (statistikakaubandus). 3. Tehnilist laadi tähelepanek – kui muidu on Arvestatud. eelnõus kasutatud terminit „valdkonna eest vastutav minister“, siis § 8 lg-s 1 on MKM. Kas läbiva stiili huvides võiks ka seal kasutada „valdkonna eest vastutava ministeeriumi kodulehel“? 4. §-s 11 on ühe välistava tingimusena kirjas Arvestatud. Lisatud nõue negatiivne omakapital. Samas on võimalik, et omakapitali vastavuse kohta ühingul on küll positiivne omakapital aga ÄSga. omakapital ei vasta seaduses toodud nõuetele. Nimelt on äriseadustikus (§ 176 osaühingud ja § 301 aktsiaseltsid) seatud konkreetne omakapitali alammäär: vähemalt pool osa- või aktsiakapitalist. See on rangem nõue kui teie eelnõus olev nõue, et peab olema positiivne. Äkki peaks nõudma, et pakkumises osaleja omakapital vastab neis peatükkides toodud miinimumnõuetele? 5. § 11 lg 3 nõuab, et pakkuja peab olema tulevikus Arvestatud. Taotleja peab olema rajatava tootmisseadme omanik juba pakkumise tootmisseadet kasutama tegemise ajal. Kas on eluliselt teostatav, et keegi õigustatud isik. on asja omanik, mida veel ei ole (näiteks, kellelgi on maa ja ehitusluba aga tuulikut veel ei ole, kas see on siis siinse lõike 3 järgi ikkagi omanikuks olemine? Kui tema teeb pakkumise aga vahepeal müüb projekti maha, mis siis saab)? 6. § 12 lg 2 p 4 nõuab, et pakkuja peab andma Pakkuja peab tootmisseadme kinnituse, et kohustab X mahus energiat tootma. planeerimisel lähtuma Kas see tähendab, et mittejuhitavate põhimõttest, et vähempakkumise tootmisseadmete puhul peab pakkuja juba eos teates toodud kogus on arvesse võtma pigem väga konservatiivse kalendriaasta lõikes toodetav. stsenaariumi, et pakutav kogus igal juhul täis toota (nt tuuleolud võivad muutuda ja mingit fix kogust per aasta toota järjepidevalt ei ole vist kuigi reaalne)? 7. § 19 lg 4 p 2 – kui pakkuja esitab pakkumise X Sellisel juhul ei ole kohustuslik MWh elektrile aga selles punktis toodud valemi edasi liikuda. See on pakutud järgi makstakse toetust vaid 0,6*x MWh-le, kas võimalus, millest võib tootja siis on pakkujal kohustus see riigi poolne kinni haarata. pakkumine (ja toetussumma vähendamine) vastu võtta? Võib ju tekkida olukord, kus pakkuja arvestab mingis summas investeeringuga ning ka mingis summas toetusega, kuid väiksema toetuse korral ta seda investeeringut üldse ei teeks. §16 lubab pakkumist tagasi võtta enne pakkumiste esitamise tähtaega aga mitte hiljem, samas § 21 lg 2 räägib pakkumise tagasi võtmist enne hindamistulemuste esitamist ministrile. Siit 2 muret: kas §16 ja §21 ei ole mitte vastuolus, mis puudutab pakkumise tagasi võtmist ja kas pakkuja saab pakkumise tagasi võtta ka peale vähendatud toetuse summa teada saamist (§19 lg 4 p 2)? Kusjuures § 21 lg 3 räägib veel kolmandast võimalusest: pakkuja võtab pakkumise tagasi peale tulemuste ministrile edastamist, mis §16 järgi nagu poleks lubatud. 8. Kas § 23 lg 4 välistab selle, et mingi tootmisseade Määrust muudetud selliselt, et vahetab toetusperioodi jooksul omanikku? Kui pärast VV otsust võib tuulepargi omanik tahab müüa ära nt ühte tuulikut tootmisseade omanikku (kas koos selle all oleva maaga või vahetada. Omanikuvahetus ei hoonestusõigusega), siis toetuse saamise võimalus põhjusta toetuse lõppu. üle ei lähe. Kuna aga toetuse saamise otsuse saanud isik enam energiat ei tooda, kas siis toetust üldse enam ei maksta, mitte kellelegi (ei algsele omanikule ega uuele)? Mis on sellise kitsenduse 2 eesmärk, et toetust saav omanik sisuliselt laulatatakse selle vara külge toetuse saamise perioodiks? 9. § 2 p 4: „ vähempakkumine – konkureeriv Mittearvestatud. Segaduse pakkumismenetlus taastuvast energiaallikast vältimiseks on eelnõu toodetud energia soodsaima toetusmäära seletuskirjas olukorda tuvastamiseks“ – „soodsaim“ võib energiatootja ja kirjeldatud. riigi seisukohalt tähendada erinevat määra, seega oleks üheseltmõistetavuse huvides praktiline määratleda, kellele/kelle seisukohalt soodsaimat määra on siin mõeldud (nt „riigile soodsaima toetusmäära tuvastamiseks“ vmt) 11. § 3 lg 4: lõpus on määratlus „alates käesoleva Arvestatud. Mõeldud on määruse alusel viimasest abi andmisest“ – kas siin 12aastase perioodi toetuse on 10 a arvestuse alusena mõeldud viimast abi viimast väljamakset. Seletuskirja andmise otsuse kuupäeva või viimast abi vastavalt täiendatud. pakkujale/tootjale ülekandmise kuupäeva? 12. § 4 lg 1: ei ole üheselt arusaadav, kas VV määrab Arvestatud. Eelnõu § 4 lg 1 ja 2 toetatava energia koguse aastaks, mitmeks vastavalt täiendatud. Tulemuste aastaks, mingiks konkreetseks ajavahemikuks (nt esitamise all on mõeldud aega, 2023.a algusest 2025.a lõpuni)? Sama küsimus § mil minister tulemused VV-le 4 lg 2 kohta. Ja kas „vähempakkumise tulemuste teatavaks teeb. esitamise“ all on lg 1 mõeldud tulemuste avalikustamist või tulemuste esitamist pakkujaile? 13. § 6 lg 2 „pakkuja… sisestab teabe Kuivõrd info on eelnõu § 15 vähempakkumise läbiviija veebilehele“ – kui tegu kohaselt konfidentsiaalne, peab peaks olema mitte avaliku teabega, vaid mistahes sellega ka veebileht arvestama. põhjusel (nt ärisaladus, julgeolek vm) piiratud kasutusega teabega, siis kas veebilehel sellist teavet sisestades on tagatud teabe kaitstus ja sellele ligipääsu piiratus? Kas selle eest vastutab läbiviija või pakkuja? 14. § 7 lg 1 p 2: kas on mõeldud kalendriaastat või Arvestatud. Peab olema mistahes jooksvat aastat (nt 1-juulist 30.juunini)? kalendriaasta kohta. 15. § 9 lg 2: kui muudatused vähempakkumise teates Määruse eelnõu ei keela võivad mõjutada juba esitatud pakkumist, siis kas pakkumise muutmist ajani, mil sellise pakkumise esitajal on õigus esitada uus pakkumise esitamise tähtaeg on pakkumine muudetud teate alusel? saabunud. 16. § 10 lg 2 p 1: kas võiks olla „tootmisseadmega, Mittearvestatud. Senine millega toodetakse pärast vähempakkumise sõnastus sobib lõikega 3 hästi võitmist aastas taastuvast energiaallikast energiat kokku. Muutes sõnastust, vähemalt pakkumises toodud mahus lõike 3 muutub ka lõike 2 punkti 1 ja lõike 3 mõte. 3 kohaselt“ – sama seadmega võib ju toota ka rohkem energiat? 17. §11: kas pakkumist tohib esitada ka füüsilisest Tootja on defineeritud isikust pakkuja? Ja kas pakkuja peaks olema elektrituruseaduses. Määruses ei registreeritud Eesti äriregistris? ole vaja definitsiooni uuest välja tuua. 18. § 22 lg 2: juhul kui elektrituruseaduse § 595 lõikes Selline lähenemine oleks teiste 6 nimetatud analüüsi tulemusel peaks selguma, et pakkujate suhtes diskrimineeriv. pakkumises esitatud mahus biomassist energia Kui analüüsi tulemusena on mõju tootmiseke vajaliku koguse biomassi hankimine negatiivne ja VV ei soovi avaldaks Eesti puiduturule suurt negatiivset mõju, pakkumisega arvestada, jääb siis kas üldse ja millisel alusel oleks nt võimalik konkreetne pakkuja sellistel tingimustel esitatud pakkumise mahust vähempakkumisest välja. väiksemas (ent vähemalt pakkuja nimetatud minimaalses talle vastuvõetavas) koguses taastuvenergiat osta? § 23 lg 2 jätab justkui üksnes pakkumise vastuvõtmise või tagasilükkamise võimaluse, aga mitte nt pakkumisest poole väiksemas koguses (kui sellega peaks kaasnema analüüsi tegijate hinnangul vastuvõetav mõju Eesti puiduturule) taastuvenergia ostmise? 19. § 24 lg 1: kas vähempakkumise nurjunuks Arvestatud. Eelnõu vastavalt kuulutamiseks piisab, kui täidetud on mitte muudetud. mõlemad, vaid üks nimetatud alustest? Sellisel juhul võiks vist öelda „kui 1)… või 2)…“ 20. Toetuse maksmisest: alates § 25 on juttu Toetuse maksmist reguleerib erinevatest toetuse maksmise peatamise elektrituruseadus. Periood on 12 võimalustest, aga ei leidnud nö positiivset aastat, maksed toimuvad stsenaariumi toetuse maksmisest (ilma igakuiselt. peatamiseta või tühistamiseta)? Nt kas toetust makstakse kord kuus või kord aastas, mille alusel, millise tähtaja jooksul? 21. Mis saab siis, kui vähepakkumise tulemusel Kui minister on VV-le tulemused hangiti x kogus taastuvenergiat, aga mõnel esitanud ning osad võitjad ei ole määruses viidatud asjaolul tuli sellest x kogusest võimelised kohustusi täitma, 20% osas toetuse maksmine lõpetada – kas sellisel viiakse läbi uus juhul tohib VV korralduse muutmisel tühistada vähempakkumine. Ei ole tolle 20%-le vastava koguse esitanud pakkumuse võimalik ega vajalik nimetada ja võtta esitatud ja hinnatud pakkumiste võitjaks kolmas isik, kes otsuse hindamistulemuse alusel nö joone alt järgmise tegemisel joone alla jäi. samale, 20%-le vastava koguse esitanud pakkumise ja pakkuja ja tunnistada need toetuse vääriliseks? Kas sellise muudatuse tegemiseks on mõni loogiline ajaline piir (nt 1 kuu enne kalendriaasta lõppu ei pruugita jõuda enam selle 4 kalendriaasta jooksul soovitud koguses taastuvenergiat toota)? 22. Eelnõu § 3 lg 2: küsimus, miks 50 kW kuni 1MW Arvestatud. Luba SA.36023 võimsusega seadmega taastuvat katab kõik vähempakkumised. energiallikat kasutava tootmisseadme vähempakkumise puhul ei saa kasutada Euroopa Komisjoni otsust (vt § 3 lg 1), vaid peab lähtuma komisjoni üldise grupierandi määruse 651/2014 artiklist 43? Artikkel 43 räägib tegevusabi andmisest, kuid mitte vähempakkumise raames antavast tegevusabist. 23. Eelnõu § 3 lg 2: kui jääb siiski sisse viide üldisele Mittearvestatud, sest eelmine grupierandi määrusele, siis tuleks lg 2 teine ja ettepanek sai arvestatud. kolmas lause (alates „Riigiabiga seotud andmed on avalik teave“) viia eraldi lõikesse, kuna ka § 3 lõike 1 alusel antav riigiabi on avalik teave ja ka need andmed tuleb riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse kanda. Lisaks tuleb grupierandi alusel antava riigiabi puhul lisada määrusesse nn üldpõhimõtted (nt ergutava mõju nõue ehk taotluse esitamine enne tegevusega alustamist, abikõlblikud kulud, abi suurus ja osakaal – kui asjakohane). 24. § 3 lg 3: kui üldise grupierandi artikli 43 alusel Arvestatud. antav abi langeb ära, siis ei ole ka seda lõiget vaja, kuna põhimõtteliselt samad tingimused on olemas ka elektrituruseaduse § 59prim lg 2 punktides 6 ja 7. Muidugi võib läbipaistvuse huvides neid ka määruses korrata või viidata seadusele. 25. Eelnõu § 6: see on veidi segane paragrahv, kuna Arvestatud. Eelnõu § 6 lg 2 pole aru saada, mis teabest on jutt – ehk peaks täiendatud vastavalt. viitama järgmistele paragrahvidele, mille alusel suhtlus vähempakkumise läbiviija ja pakkuja vahel toimub. Kas ei ole siin kattuvust ka nt § 14 lõikega 1? 26. Eelnõu § 19 lg 3: palun selgitada, kas see säte on Eelnõu § 19 lõikes 3 nimetatud kooskõlas komisjoni riigiabi otsuse SA.36023 olukorda ei ole otsuses nr punktiga 30? SA.36023 käsitletud. 27. Eelnõu: kus on kirjas, et varem saadud Mittearvestatud. investeeringutoetus lahutatakse saadavast Elektrituruseaduses on see nõue toetusest (see on küll kirjas seaduses, aga kas kajastatud (§ 594 lg 8). Kuivõrd läbipaistvuse huvides ei peaks olema ka määruses määrus kehtestatakse – kasvõi viitena seadusele)? elektrituruseaduse alusel, ei ole eraldi vajadust seaduses 5 sätestatud põhimõtete kordamiseks. Täiendasin vastavalt seletuskirja eelnõu § 2 punkti 3 all. 28. Seletuskirja sisukokkuvõttes on kirjas, et Asjakohane kaasus on statistilise ülekande lepingu täitmiseks vajaliku kirjeldatud määruse § 10 lõike 2 taastuvast energiaallikast toodetud energia punkti 1 ja lõike 3 raames, lisaks vähempakkumise puhul saavad osaleda ELTS § 595 lg 2. Viimase osas tootmisseadmed, mis juba võivad varem toota lisasin seletuskirja täiendusi (§ energiat taastuvast energiaallikast, kui 10 lg 3 alla). vähempakkumise tulemusena toodavad seda rohkem kui seni. Palume selgitada, kus selline KOM on statistikakaubanduse tingimus on el. turuseaduses või määruse eelnõus raames tehtavat vähempakkumist kirjas? Lisaks küsimus, kas see tingimus on käsitlenud otsuse SA.47354 vastavuses komisjoni riigiabi otsusega SA.47354. punktides 89 ja 90. KOM on leidnud, et Eesti võib sellist vähempakkumist korraldada, kui vähempakkumine on kooskõlas EEAG-ga. Konkurentsiamet Nr Ettepanek/märkus Selgitus 1. Määrus kehtestatakse elektrituruseaduse § 594 Arvestatud osaliselt. Eelnõu lõike 10, § 595 lõike 4 ja § 596 lõike 5 alusel, mis seletuskirjas on asjakohast jõustusid seaduses 09.07.2018. Samaaegselt teemat täiendavalt selgitatud jõustunud § 595 lõigetega 1,2,5 ja 6 võeti (eelnõu § 1 selgituste all). elektrituruseaduses esmakordselt kasutusele mõiste „energia“. Enne muudatusi sätestas elektrituruseadus vaid mõiste „elektrienergia“. Määruse ja seletuskirja kontekstis on läbivaks jooneks mõiste „energia“ kasutamine ning sellest järeldub, et eesmärgiks ei ole taastuvast energiaallikast energia tootmise eesmärgi saavutamiseks korraldatava avaliku vähempakkumise läbiviimisel piirduda vaid elektrienergiaga. Konkurentsiamet teeb parema selguse eesmärgil ettepaneku see erisus määruses välja tuua ning täiendada vastavasisuliselt ka seletuskirja. 2. Seletuskirja leheküljel 3 on selgitatud määruse Soojusettevõtja statistika- paragrahvis 2 kasutatavaid mõisteid. Määruse kaubanduse vähempakkumise punktis 3 toodud mõiste „toetusmäär“ puudutavalt raames saadud lisatulu muudab on muuhulgas välja toodud, et statistilise soojuse tootmise hinda. Seetõttu kaubanduse puhul saab vähempakkumisele on toetus mõeldud 6 esitada lisaks elektrienergia kogustele ka kompenseerimaks tootja soojusenergiat, transpordis kasutatavat energiat kütusevahetuses tingitud ja muud energiat, mida saab riigi taastuvast lisakulusid. Toetus ei kuulu energiaallikast toodetud energiana statistikas kaugkütteseaduse alusel arvesse võtta. Vastavalt sellele on toetusmäär kooskõlastatavast piirhinnast eurodes megavatt-tunni kohta sõltuvalt energia maha arvamisele. liigist. Sellisel juhul ei ole toetusmäär seotud ühegi turuhinnaga. Jääb siiski arusaamatuks, kuidas toimub vähempakkumisele esitatud soojusenergia puhul toetuse arvestus? Näiteks, kui soojusettevõte saab statistikakaubanduse raames tulu, siis kuidas see kajastub? Sarnased küsimused tekivad ka transpordis kasutatava energia ja muu energia (mida ei ole defineeritud) osas. Konkurentsiamet teeb ettepaneku neid asjaolusid täiendavalt analüüsida ning koos määruses täiendavate aluste sätestamisega selgitada ka seletuskirjas, millistel alustel makstakse toetust soojusenergia ja muude energialiikide puhul. 3. Konkurentsiamet teeb ettepaneku täpsustada Mittearvestatud. Määruses ei määrust ühese selgusega nii, et vähempakkumise pea täpsustama sisu, mis on juba võitjale makstakse toetust kuni toetuse seaduse sätestatud. ülemmäärani alustel, mis on sätestatud elektrituruseaduse § 594 lõike 9 punktides 1 ja 2 ning § 596 lõikes 7. 4. Konkurentsiamet juhib tähelepanu, et ajavahemik Arvestatud. Perioodi alates vähempakkumise teate avalikustamisest pikendatud 120 päevani (vt ka kuni tootmise alustamiseni peaks olema piisavalt Enefit Green AS ettepanek nr 3). pikk, et vähempakkumisel saaks osaleda võimalikult palju potentsiaalseid pakkujaid. Tootmisseadme rajamise protsess on pikk ning liiga lühike ajavahemik vähendaks potentsiaalsete pakkujate arvu. 5. Konkurentsiamet leiab, et määruse § 10 lg 2 p 2 Mittearvestatud. Määruse § 10 võib olla vastuolus ELTS § 594 lõikega 7. lg 2 p 2 ei ole vastuolus ELTS § Pakkumise hetkeks nõutud kehtiv ehitusluba ja 594 lõikega 7 – mõlemad sätted liitumisleping on ameti hinnangul reguleerivad uusi ebaproportsionaalsed nõuded. Lähtudes tootmisvõimsuseid. Kuivõrd eeltoodust, on amet seisukohal, et taoliste vaba ELTS kohaselt saab § 594 konkurentsi piiravate tingimuste seadmine ei ole nimetatud vähempakkumisele põhjendatud. Ameti hinnangul oleks piisav esitada vaid esmakordselt sätestada pakkumise tingimustes energia tootmist alustanud tootmisega alustamise konkreetne kuupäev, tootmisseadmetega toodetud millest tootjad saavad oma äranägemisel lähtuda. elektrienergiat. Määrus 7 täpsustab, et sellisel juhul peab olema täidetud teatud eeldused. Samuti jääb arusaamatuks, miks on eelnõu Viimase 12 kuu kriteerium on koostajate seisukoha järgi vajalik piirata oluline välistamaks olukorda, vähempakkumusel osalemist tingimusega, et kus statistikakaubanduse seade võib statistikakaubanduse raames tehtud vähempakkumises osalemiseks vähempakkumise puhul olla olemasolev, kui otsustab juba taastuvat energiat sellega ei ole vähempakkumisele eelnenud 12 kuul tootev isik tootmine lõpetada pakkumises tehtavas ulatuses taastuvast selleks, et osaleda energiaallikast energiat toodetud. Lisaks asjaolule, vähempakkumisel ja et ka siinkohal on tegemist konkurentsi piirava vähempakkumise võitmisel tingimusega, on oluline, et elektrituruseadus tegevust toetusega jätkata. taolisi piiravaid tingimusi ei sea. Selline käitumine ei ole kooskõlas riigiabi puudutavate nõuetega (eelkõige meetme ergutav mõju) Lähtudes eeltoodust, võib määruses taoliste vähempakkumusel osalemist ja konkurentsi pärssivate tingimuste seadmine olla vastuolus ka põhimõttega, et seaduse alusel väljaantud määrused ei saa seaduse täpsustamise asemel luua puudutatud isikutele seadusega vastuollu minevaid või seadusest mittetulenevaid, isikute õigusi piiravaid kohustusi. 6. Tagamaks võimalikult paljudele huvitatud Arvestatud. Välja on võetud isikutele võimaluse vähempakkumistel nõue omada liitumislepingut osalemiseks, teeb Konkurentsiamet ettepaneku (asendatud kõrvaldada määrusest konkurentsi piiravad liitumispakkumisega), ehitusloa tingimused. olemasolu asendatud Kaitseministeeriumi kooskõlastuse nõudega (kui vajalik). 7. Määrusest ei tulene aluseid, millest lähtuvalt Määruse eelnõu ei võimalda vastutav minister vähempakkumise võitja määrata pakkumise võitja kinnitab. Seda näiteks olukorras, kus mõni loobumisel võitjaks järgmist pakkuja võtab enne hindamise tulemuste esitamist pakkujat. Sellisel juhu tehakse parima pakkumise tagasi. Kas sellisel juhul uus vähempakkumine. tunnistatakse võitjaks järjekorras teine või kolmas pakkuja või tunnistatakse vähempakkumine nurjunuks? 8 Elering AS Nr Ettepanek/märkus Selgitus 1. Teeme ettepaneku võtta määruse eelnõu § 8 Arvestatud. lõikest 1 välja nõue avaldada teade üleriigilise levikuga päevalehes. 2. Määruse § 9 lõikes 2 on paindlikum kasutada Arvestatud. teavitusena e-kirja. 3. Ettepanek muuta määruse § 12 lõiget 3 selliselt, et Arvestatud. nõuetekohane vorm koos vähempakkumise teatega MKM ja Elering AS veebilehel. 4. Määruse § 18 lõike 3 kohaselt teeb Elering AS Arvestatud. Eelnõu § 21 MKM-le ettepaneku pakkumine tagastada, kui täiendatud lõikega 4. pakkuja või pakkumine ei vasta nõuetele või kui pakkuja ei ole esitanud tähtaegselt tagatist. Palume määruse eelnõu täpsustada selliselt, et ministeerium otsustab sellisel juhul pakkumise tagastada. AS Eesti Gaas Nr Ettepanek/märkus Selgitus 1. Eelnõu § 2 p-s 3 on viidatud elektrienergia päev- Osaliselt arvestatud. Päev-ette ette turuhinnale, kuid ei ole täpsustatud kuidas turuhind muudetud järgmise seda hinda tuvastatakse. Seletuskiri annab küll päeva turu elektrienergia viite Nordpooli veebilehele, kuid seletuskiri ei saa hinnaks. Aluseks ELTS mõiste olla õiguse iseseisvaks allikaks. Seetõttu palume „elektribörs“. selguse tagamise eesmärgil määruses täpsustada, et päev-ette turuhinnaks loetakse Nord Pool Eesti hinnapiirkonna päev-ette hinda. Sealjuures soovitame ka täpsustada, millise ajahetke seisuga. Alternatiivselt võib kasutada veidi üldistatumat lähenemist, nagu on näiteks majandus- ja taristuministri määruse „Biometaanituru arendamise toetamise toetuse kasutamise tingimused ja kord“ § 4 p-s 2. 2. Pakume § 7 lg 1 p-le 1 järgmise sõnastuse Mittearvestatud. Ei ole vajalik “mõistlik ajavahemik, mille eest toetust makstakse muuta punkti 1 sisu. Määruse ja millal energiat tuleb toota“. eesmärk on saada vähempakkumisele Selguse mõttes tasuks ka seletuskirjas üle maksimaalses ulatuses täpsustada, et selle punkti alusel saab määrata vaid pakkumisi. Sellest lähtuvalt seab minister ka tootmise algusaja. 9 ühe perioodi, mis kehtib nii toetuse maksmisele Viies punkti sisse mõiste kui ka tootmiskohustusele. „mõistlik“, võib see ainult segadust tekitada. 3. Palume vaadata üle § 8 lg 2 menetlustähtaeg ning Arvestatud. Vt ka Enefit Green anda ka seletuskirjas võimalik ajagraafik. AS kommentaar nr 3. Ajagraafiku osas täiendatud seletuskirja võrdleva analüüsi osa algust. 4. Näeme ebakõla eelnõu § 10 lg 3 ja ELTS § 595 lg Mittearvestatud. Siin ei ole 2 vahel. ELTS-st nähtub, et vähempakkumisele ei vastuolu. Seaduse kohaselt võib saa esitada sellise tootmisseadmega toodetud esitada vähempakkumisele elektrienergiat, mille eest vähempakkumise elektrienergiat, mis väljakuulutamise ajal tootja juba saab käesolevas vähempakkumise ajal juba paragrahvis või käesoleva seaduse §-s 59, 594 või panustab statistikasse. Seega on 596 nimetatud toetust, ega energiat, mis toodetav energia juba statistikas vähempakkumise ajal juba panustab Euroopa olemas ning selle pakkumine ei Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/28/EÜ I lisa statistikale täiendavat lisas sätestatud eesmärkide täitmisse. Samas meile väärtust. tundub, et eelnõu näeb ette oluliselt suurema piirangu – vähempakkumisele ei saa üldse esitada olemasoleva tootmisseadmega eelmise 12 kuu jooksul toodetud koguse ulatusest toodetud elektrienergiat. Määrus peab aga vastama seadusele. Palume ka üldiselt vaadata üle eelnõu § 10 lg 2 p 1 ja lg 3 sõnastused. Meie hinnangul ei ole võimalik neist üheselt aru saada. Samuti ei tundu õige hinnata pakutud kogust tagantjärgi ümber, nagu praegu välja lugeda võib. Pigem peaks olema nõuded pakkumisele, mis sätestavad, et teatud kogust ei tohi vähempakkumisele esitadagi. 5. Eelnõu § 11 lg 3 lõpus on nõue, et pakkuja peab Arvestatud. olema „tootmisseadme /…/ omanik või omaniku volitatud esindaja“. Omaniku volitatud esindaja tähendaks pakkumise tegemist omaniku nimel ning toetuse laekumist omanikule. Esindamine toimub reeglina TsÜS § 115-131 alusel, selle kaudu võetakse õigusi ja kohustusi volitajale ning esindamine on igal juhul võimalik. Võib arvata, et kuna EltS-st nähtub toetuse maksmine eelkõige tootjale, siis on mõeldud, et pakkuja võib olla isik, kes elektrit toodab, olles seadme omanik või seadme õiguspärane kasutaja. Sellest tulenevalt teeme ettepaneku sõnastada viidatud osa ümber nt 10 järgmiselt „omanik või seda tootmisseadet kasutama õigustatud isik“. 6. Eeldatavasti on § 12 lg 2 p-s 6 viitatud minimaalse Mittearvestatud. Kirjeldatud koguse määramise eesmärk välistada pakkuja olukorda käsitleb § 19 lõige 4. juhul, kui tekib § 19 lg-s 4 toodud olukord, kus ei ole võimalik rahuldada ühe pakkuja taotlust täiel määral, vaid ainult osaliselt. Sealjuures on väga oluline millise osaga pakkuja nõustuks, et mitte panna pakkujale peale ülemääraseid kohustusi. St kui osaline toetus jääks alla pakkuja minimaalse koguse, siis ei oleks õiglane sellise pakkuja suhtes toetust (koos sellega kaasnevate kohustustega) üldse anda. Kuigi § 12 lg 2 p-s 6 on ette nähtud minimaalse koguse määramine, ei ole §-s 19 reguleeritud, kuidas määratud minimaalset kogust otsustamisel arvesse võetakse. Palume see lisada. 7. Eelnõu §-st 15 tuleneb, et pakkumine on Arvestatud. Muudetud eelnõu § konfidentsiaalne kuni Vabariigi Valitsuse 15 selliselt, et pärast korralduse korralduse tegemiseni. Sellest võib järeldada, et vastuvõtmist avaldatakse kõigi pakkumistega saab tutvuda pärast korralduse pakkumise sisu korralduses andmist. See ei tundu eesmärgipärane ega kajastatud andmete ulatuses. ärisaladust kaitsev. Leiame, et õiglane oleks anda võimalus tutvuda vaid nende pakkumistega, mille alusel toetust saadakse ning ülejäänud pakkumisi mitte kunagi avalikustada. Teiseks ei peaks avalikuks saama ka võitnud pakkumised täies mahus, vaid ainult selles osas, milles nad kajastatakse korralduses. Näiteks ei oleks eesmärgipärane avalikustada pakutud miinimumkogust, tootmisseadmete asukohti, kinnistu või tootmisseadme omaniku andmeid jms. Selline avalikustamine võib olla vastuolus ärisaladuse kaitse ja/või isikuandmete kaitse nõuetega. 8. Eelnõu §-d 18 ja 19 seavad küll Arvestatud osaliselt. § 23 lõike põhivõrguettevõtjale alused otsustamaks, millise 1 kohaselt lähtub VV oma otsuse pakkuja osas teha ministrile ettepanek tegemisel ministri ettepanekust. enampakkumise võitjaks kinnitada ja toetuse saajaks valida, kuid nimetatud sätted ei ole siduvad ministrile ega Vabariigi Valitsusele. Samas on minister ja Vabariigi Valitsus samuti haldusorganid ning lõpliku haldusakti annab välja ju Vabariigi Valitsus. Seetõttu on väga oluline kehtestada ka neile otsustamise alused. Lisaks juhime tähelepanu, et eelnõu § 28 lg 1 Määruse §-le 23 lisatud kohaselt võivad pakkujale tekkida negatiivsed korralduse sisu kirjeldav lõige 5. 11 tagajärjed mh juhul, kui pakkuja ei täida § 23 lõikes 1 või 2 nimetatud korralduses toodud tingimusi. Samas ei ole ei ELTS-st ega eelnõust üheselt arusaadav, millistest tingimustest Vabariigi Valitsuse korraldus koosnema hakkab, st milliste tingimuste täitmine on pakkuja jaoks kriitiliselt tähtis. Palume seletuskirjas anda korralduse kavand. 9. Eelnõu § 23 lg-st 4 tuleneb, et Vabariigi Valitsuse Arvestatud. korralduse alusel tekkinud õigus toetusele ei ole üleantav kolmandale isikule. Palume seletuskirjas täpsustada, mida on mõeldud üleandmise all. Tõenäoliselt ei ole silmas peetud täielikke omandipiiranguid (mida põhiseaduse kohaselt ei saakski määrusega kehtestada), vaid on oluline, et toetus jääks seotuks tootmisseadmega ja toetuse saaja oleks võimeline kohustusi täitma. See aga ei tohiks automaatselt tähendada äriühingu jagunemise keelamist või käitise võõrandamise keelamist. Neid vabadusi aktsepteeritakse ju ka riigihangete ja tegevuslubade regulatsioonides. 10. Arvestades, et eelnõu § 28 lg 1 reguleerib ka Arvestatud. tootmisseadet, soovitame tootmisseadme ära nimetada ka paragrahvi pealkirjas. 11. Palume vaadata üle määruse 7. peatüki sobivus ÕOga volitusnormidega, millest tuleneb volitus vaid vähempakkumise tingimuste ja korra, kuid mitte toetuse maksmise tingimuste kehtestamiseks. MTÜ Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing Nr Ettepanek/märkus Selgitus 1. Teeme ettepaneku sõnastada määrus selliselt, et Arvestatud osaliselt. Uue pakkumise tegemise momendil on oluline omada: tootmisseadme eeltingimuseks 1) käitise asukohaks planeeritud maa on Kaitseministeeriumi kasutusõigust või kokkulepet maaomanikuga ning kooskõlastus (kui see on nõutav) 2) liitumistingimusi võrguga liitumiseks koos ning siduv võrguga liitumise võrguühenduse väljaehitamise hinnangulise pakkumine. Tulevikus lisatakse maksumusega. siia ELTS muutmisega ehitustagatis. 2. Juhime tähelepanu määruseelnõu § 11 lg 1 p 9 Arvestatud. toodud nõudele (nõuetele ei vasta pakkuja, kelle oksjonitulemus on tühistatud viimase 4 aasta 12 jooksul) ning lisada siia juurde, et see rakendub ainult juhul, kui ei ole esinenud vääramatu jõu olukorda, nagu on kirjas ka sama eelnõu § 25 p 4 3. Eelnõu § 13 p 2 palume „pangagarantii“ asemel Arvestatud. kasutada sõnu „krediidi- või finantseerimisasutuse või kindlustusandja garantii“. Sama on kasutusel riigihangete seaduses. 4. Eelnõu § 17 on läbipaistvuse huvides jätkuvalt Mittearvestatud. Elering AS oluline, et avamise protokoll edastatakse võib avaldada pakkumise pakkujatele nt 3 tööpäeva jooksul. tulemused pakutud tootmismahu ja tootjate arvu detailsusega. Suurema detailsusastmega andmed tekitavad turul spekulatsioonivõimalust. 5. Samuti teeme ettepaneku, et vähempakkumiste Mittearvestatud. Printsiibis graafiku korraldamisel võetakse arvesse ka üldist soovime selles suunas liikuda, varustuskindluse tagamist ning kuid selleks on vaja muuta tehnloogianeutraalsust piiritletakse sellest ELTS-i. põhimõttest lähtuvalt. Enefit Green AS Nr Ettepanek/märkus Selgitus 1. Ettepanek: sätestada määruses, et toetusmääras Mittearvestatud. Eelnõu ja kasutatakse kuu keskmist elektrienergia ELTS kohaselt arvestatakse turuhinda. turuhinnaks järgmise päeva turu elektrienergia aritmeetiline keskmine hind. 2. Asendada § 4 (1) ja (2) sõnad „energia koguse“ Arvestatud osaliselt. § 7 (1) p 8) sõnadega „energia liigi ja koguse“. osas ei saa punkti muuta. Energia liigile võib seada tingimusi, kui Lisada §7 (1) p. 2) sõna „energia“ järel sõnad „liik statistikakaubanduse lepingu ning“. teine pool on selliseid nõudmisi esitanud. Jätta §7 (1) p. 8) välja sõnad „ja toodetava energia liigile“. 3. Teeme ettepaneku määrata § 8 (2) Arvestatud. vähempakkumise teate avaldamise ning pakkumise esitamise tähtpäeva vaheliseks ajavahemikuks vähemalt 120 päeva. 13 4. Teeme ettepanku täiendada määruse §10 (2) p.2) Arvestatud. teksti viitega ELTS § 596 lõikele 2 alljärgnevalt: „2) elektrituruseaduse § 594 lõikes 1 või 2 või § 596 lõikes 1 või 2 nimetatud eesmärgil /…/“ 5. Asendada §10 (3) lause lõpus sõnad „toodetud Arvestatud. energiakogust“ sõnadega „taastuvast energiaallikast toodetud energia kogust“. 6. Jätta eelnõust välja § 11 (1) p. 9) kui ülemäärane Mittearvestatud. Ei ole riigi ning konkurentsi vähendav piirang. huvides lasta strateegiliste eesmärkide täitmisel osaleda isikul, kes ei ole talle eelnevalt usaldatud kohustust suutnud täita. 7. Laiendada pakkujate ringi ka varade valdajatele, Arvestatud. Vt ka AS Eesti Gaas kes kasutavad tootmisseadet rendilepingu alusel. ettepanek nr 6. 8. Eelnõu §12 (2) p. 6) ja §12 (5) dubleerivad Arvestatud. teineteist (kohustus esitada vähempakkumisele pakutava energia tootmiskogus). Selline dubleerimine ei ole vajalik ning tekitab segadust koosmõjus sama paragrahvi lõikega (6), st. kas mitme seadmega tehtav ühispakkumine on ikka üks terviklik pakkumine, või on iga seadmega esitatud iseseisev pakkumine. Segaduse vältimiseks on vaja, et pakutav energia kogus oleks esitatud vaid pakkumise kui terviku kohta ning tootmisseadmete kaupa oleks esitatud vaid tootmisseadme nimivõimsus. Teeme ettepaneku jätta § 12 (5) esimesest lausest välja tekstilõik „ja selle tootmisseadmega vähempakkumisele pakutava energia planeeritud tootmiskoguse“ ning teisest lauses asendada tekstilõik „aadressi, nimivõimsuse ja vähempakkumisele pakutava energia tootmiskoguse“ sõnadega „aadressi ja planeeritava nimivõimsuse“. 9. Keelu rikkumise korral on võimalikud väga Kirjeldatud juhul jääb jõusse erinevad tagajärjed. Näiteks et kõik sama pakkumine, mis esimesena tootmisseadet sisaldavad pakkumised loetakse esitati. nõuetele mittevastavaks või et nõuetele vastavaks loetakse vaid kõige madalama hinnaga tehtud pakkumine ning võrdse hinnaga pakkumiste korral kõige suurema mahuga pakkumine. 14 Teeme ettepaneku kirjeldada määruses ka antud keelu rikkumisega kaasnevat tagajärjed. 10. Kehtestada kaks eraldi tagatist: 1) pakkumise Mittearvestatud. Ehitamisega tagamiseks (peavad esitama kõik pakkujad); 2) seotud tagatise osas ei ole elektrijaama väljaehitamise tagamiseks (peavad volitusnormi ELTS-s. Seega ei esitama vähempakkumise võitjad). Mõlema saa sellist tagatist määrusega tagatise kohta tuleb määruses sätestada kehtestada. konkreetsed tingimused, mille täitmise korral garantii tagastatakse. Tagatise suurused soovitame määrata EBRD ja Soome kogemuse alusel. 11. Muuta pakkumise tagatise tähtaeg Arvestatud. proportsionaalseks tagatise kasutamise perioodiga, asendades § 13 (2) tekstiosa „mille tähtaeg peab olema vähemalt võrdne vähempakkumise teates nimetatud tootmise alustamise tähtpäevaga“ tekstiga „mis peab kehtima vähemalt § 4 (1) sätestatud vähempakkumise tulemuste esitamise ajani“. 12. § 19 (4) p. 1) ja 2) sõnastusest ei selgu, kuidas Arvestatud. Teksti vastavalt vähendatud energiakogusele toetuse maksmine on täiendatud. seotud § 12 (2) p. 6) alusel esitatud pakutava toodetud energia koguse või minimaalse toodetud energia kogusega. Samuti on § 19 (4) punkti 2) sõnastus ebaõnnestunud. Teeme ettepaneku täpsustada § 19 (4) p. 1) ja 2) sõnastust ning seostada § 12 (2) p. 6) sätestatuga. 13. Määruse §23 (4) järgi ei saa Vabariigi Valitsuse Arvestatud. korralduse alusel tekkinud õigust toetusele üle kanda teisele isikule. Määruse § 11 (3) sätestab, et Vabariigi Valitsuse korralduse täitmisel võib toetust saada ka tootmisseadme omaniku volitatud esindaja. See tähendab, et peale Vabariigi Valitsuse otsust võib tootmisseadme esialgne omanik müüa ära tootmisseadmed ning saada ise toetust edasi, kui tootmisseadmed ostnud isik määrab seadmete esialgse omaniku toetuse saamisel oma esindajaks. Meie hinnangul ei ole seadmete müümist takistav regulatsioon efektiivne ega sisuliselt vajalik. Ettepanek: Jätta määrusest välja § 23 (4) ning mitte takistada toetust saavate seadmete võõrandamist. 15 14. Eelnõu järgi on ainus paindlikkust võimaldav Mittearvestatud. ELTS asjaolu vääramatu jõud. Tegelikkuses võib kohaselt ei ole võimalik elektrijaama käivitamine edasi lükkuda ka muudel ehitusaegset tagatist rakendada. objektiivsetel põhjustel, mille eest ei ole Muudatuse tegemiseks peab põhjendatud arendaja karistamine 12-aastaks vastavalt täiendama ELTSi, võimaldatud toetusest ilma jätmisega. Euroopa seejärel saame ehitusaegse parim praktika on kehtestada käitise valmimise tagatise määruse tasandil sisse tagatis ning kõigepealt määrata sanktsiooniks tuua. Võtame ELTS muutmise tagatise samm-sammuline tagastamata jätmine. selles kontekstis töösse. Näiteks Soomes on lisaks tagatise tagastamata jätmisele võimalus karistada tootjat tootmisvõimsuse hilinenud valmimise eest toetuse ajutise vähendamisega. Selleks on tootjal kohustus peale tootmise alustamise tähtaega toota vähemalt 75% ning hiljem 80% pakutud aastasest kogusest. Kui seda kohustust rikutakse, siis peab tootja maksma osa toetustest tagasi, kuid toetuse maksmise lepingut ei lõpetata. Toetuse andmise otsuse tühistamise õigust Soomes ei ole. Ettepanek: Kehtestada Eestis tootmise õigeaegse alustamise tagatis ning selle täitmata jätmise sanktsiooniks tagatise üha väiksemas osas tagastamine 120 päeva jooksul. Edasiseks lubatud toodangu täitmata jätmise sanktsiooniks kehtestada kolme järjestikuse aasta keskmisena alla 80% toodangu koguse korral toetuse tagasi maksmine sama % ulatuses, mille võrra energiat toodeti lubatust vähem. 15. Viide pakkumise hindamise reeglitele on Arvestatud. § 23 täiendatud kohmakas ning ebaselge. Lause teises poolse lõikega 3. kasutatud sõna „või“ tekitab mitu erinevat tõlgendamise võimalust. Oluliselt selgem oleks, kui toetust saava energia kogus oleks ühemõtteliselt kirjas toetust määravas Vabariigi Valitsuse otsuses. Teeme ettepaneku sätestada § 23 lõikes 1, et Vabariigi Valitsuse otsuses on kirjas vähempakkumise võitnud pakkujale või pakkujatele makstava toetuse suurus, toetust saava energia maksimaalne kogus ning toetuse maksmise perioodi algus ja lõpp. 16 MTÜ Eesti Päikeseelektri Assotsiatsioon Nr Ettepanek/märkus Selgitus 1. Sõnastada eelnõu § 10 lg 2 p 1 järgmiselt: Mittearvestatud. „Elektrituruseaduse § 594 lõikes 1 või 2 nimetatud Kvalifitseerumise tingimuseks eesmärgil tootmisseadmega, mille ehitamiseks on võrgulepingu siduva Eestisse on pakkumise esitamise hetkeks pakkumise olemasolu ning väljastatud kehtiv ehitusluba või § 596 lõikes 1 vajadusel Kaitseministeeriumi nimetatud eesmärgil tootmisseadmega, mille kooskõlastus, kui seadusandlus ehitamiseks Eestisse on pakkumise esitamise seda nõuab. hetkeks väljastatud kehtiv ehitusluba, detailplaneering või projekteerimistingimused. 2. Pikendada vähempakkumiste esitamise tähtaega § Arvestatud. Uus tähtaeg on 120 8 lg 2, sest ainuüksi Eleringilt siduva päeva. liitumispakkumise saamine võib kehtivate normide järgi aega võtta 90 päeva. 3. Juhime tähelepanu, et Eleringi liitumispakkumine Mittearvestatud. ER hinnangul kehtib 60 päeva, mille jooksul tuleb sõlmida on vajalik 70päevane liitumisleping. Nii liitumispakkumine kui -lepingu menetlusaeg. sõlmimine on seotud kuludega. Seetõttu on oluline, et vähempakkumise tulemused selguvad liitumispakkumise kehtivuse ajal ning jääks aega ka leping sõlmida. Vähempakkumise praeguse eelnõu kohaselt esitab vähempakkumise läbiviija 70 tööpäeva jooksul pärast vähempakkumiste laekumisi selle tulemused ministrile. Teeme ettepaneku § 21 muuta selliselt, et pakkumise võitja kohta ettepaneku tegemine toimub 45 päeva jooksul. 4. Taastuvenergia tehnoloogiad on erinevas Mittearvestatud. küpsusastmes (nt meretuuleenergia ja maismaa Tehnoloogiapõhiste vähem- tuuleenergia) ja ka paljudel teistel viisidel raskesti pakkumiste korraldamiseks on võrreldavad (nt biojaamad kasutavad kütust vaja muuta nii riigiabi luba kui erinevalt tuule-ja päikeseparkidest). Seetõttu ELTS-i. Hetkel ei ole võimalik tasuks tehnoloogianeutraalsuse asemel eelistada ettepanekut arvesse võtta. tehnoloogiapõhiseid oksjoneid, mis aitavad kaasa energiatootmise mitmekesistamisele nii asukoha kui tehnoloogiate lõikes, mis omakorda suurendab elektri varustuskindlust ja julgeolekut. Ka Eestile väljastatud riigiabiloaga peaks tehnoloogiapõhised oksjonid lubatud olema. 5. Teeme ettepaneku lisada § 10 nõuded Arvestatud. tootmisseadme punktis, et energia statistilise ülekande puhul Euroopa Liidu teise liikmesriiki peab tegu olema taastuvenergia tootmisüksusega 17 ehk olnud eelneva 12 kuu jooksul tootnud just taastuvenergiat. Lõike 2 punktis 1 nimetatud tootmisseadme puhul loetakse pakkumisele tehtud aastaseks energia tootmiskoguseks see taastuvast energiaallikast toodetud energia kogus, mis ületab vähempakkumisele eelnenud 12 kuu jooksul toodetud taastuvenergia kogust. 6. Eelnõu § 4 lõiked 1 ja 2 – Lõikes 1 nimetatud Arvestatud. Sõnastused enampakkumiste puhul (riigisisene eesmärk ühtlustatud selliselt, et mõlemal (ELTS § 594 lg 5) ja statistiline ülekanne (ELTS § juhul peab olema määratud ka 595 lg 1)) määrab Vabariigi Valitsus vähempakkumise tulemuse vähempakkumise korraldamist otsustades mh väljaselgitamise tähtaeg. vähemalt vähempakkumise tulemuste esitamise aja. Seevastu lõikes 2 nimetatud enampakkumise puhul (alla 1 MW võimsusega tootmisseade (ELTS § 596 lg-d 1 ja 2)) määrab valdkonna eest vastutav minister vähempakkumise korraldamist otsustades mh vähemalt vähempakkumise korraldamise aja. Millest tingituna on selline erinevus sätestatud? 7. Eelnõu § 13 lõige 2 – mõisted tähtaeg ja tähtpäev Arvestatud. ei ole üks ja seesama (TsÜS §§ 134- 136). Teeme ettepaneku sõnastada eelnõu § 13 lõige 2 järgnevalt: “Tagatiseks võib olla vähempakkumise läbiviija pangakontole makstav deposiit või pangagarantii, mis peab olema kehtiv vähemalt vähempakkumise teates nimetatud tootmise alustamise tähtpäevani.” MTÜ Eesti Taastuvenergia Koda Nr Ettepanek/märkus Selgitus 1. ETEK ettepanek on täpsustada eelnõus Mittearvestatud. Määruse tehnoloogiapõhiste vähempakkumiste käesoleva menetlusetapi raames korraldamise võimalust ning sellest lähtuvalt viia ei ole võimalik vähempakkumised läbi osaliselt või täielikult tehnoloogiaspetsiifilist tehnoloogiapõhiselt. vähempakkumist klassifitseerida. Riigil puudub sellesisuline riigiabi osutamist lubav otsus. 2. Teeme ettepaneku lõdvendada Mittearvestatud. Eelnõu pakkumisele kehtivaid nõudmisi mahus, mis ei menetlemise raames on seatud seaks samas ohtu vähempakkumise edukust osalemise eeltingimuseks ning sõnastada eelnõu § 10 lg 2 p 1 järgmiselt: võrgulepingu pakkumise 18 „Elektrituruseaduse § 594 lõikes 1 või 2 nimetatud olemasolu ning vajadusel eesmärgil tootmisseadmega, mille ehitamiseks Kaitseministeeriumi Eestisse on pakkumise esitamise hetkeks kooskõlastus. väljastatud kehtiv ehitusluba või § 596 lõikes 1 nimetatud eesmärgil tootmisseadmega, mille ehitamiseks Eestisse on pakkumise esitamise hetkeks väljastatud kehtiv ehitusluba, detailplaneering, projekteerimistingimused või maakasutuse eelleping, kui see on õigusaktide kohaselt nõutav, ning on olemas vastav liitumisleping võrguettevõtjaga või võrguettevõtja siduv liitumispakkumine koos liitumise ehitamise tähtajaga või kolmepoolne siduv koostööleping tootja, võrguettevõtja ning liitumise väljaehitaja vahel.“ 3. Hetkel jääb selgusetuks eelnõu § 2 punktis 1 Arvestatud. Seletuskiri kirjeldatud toetusmäära mõiste täielik sisu – vastavalt täiendatud. Toetusmäär ebaselgeks jääb, kas toetust on käsitletud tariifi või on sisuliselt müügihinna garantii. preemiana (FIT vs FIP). Näitena on seletuskirjas kirjeldatud olukorda, kus toetusmäära 45 €/MWh ning päev-ette turu elektrienergia hinna 30 €/MWh puhul on makstav toetus 15 €/MWh. Oluliste mitmeti mõistetavuste vältimiseks peaks eelnõus toetusskeemi loogika olema üheselt arusaadav. 4. Eelnõu § 7 lg 1 punktis 1 kirjeldatakse Arvestatud. vähempakkumise teates sisalduvat infot ajavahemiku kohta, millal pakkumisele esitatud tootmisseade peab elektrit tootma. Samuti on teada, et toetust makstakse taastuvenergia tootmise eest maksimaalselt 12 aasta jooksul. Ometi tekitab segadust seletuskirjas sisalduv sõnastus, mille kohaselt peab tootmisseade taastuvenergiat tootma alates tootmise alustamisest vähemalt selle tehnilise eluea jooksul. ETEK hinnangul on hetkel seletuskirjas olev sõnastus eksitav ning vajab ümber sõnastamist. 5. Ebaselgeks jäävad ka pakkumisele esitatavad Kõik vähempakkumisega seotud vorminõuded. § 12 sätestab üheselt pakkumise andmevahetus käib läbi digiallkirjastamise nõude, samas § 14 viitab digitaalse allkirjastamise. võimalusele esitada pakkumist ka muus vormis. 6. Endiselt on palju määramatust toodetava energia Arvestatud. Täiendatud § 19 pakutust väiksema koguse tootmise tagajärgede sisu. osas. Praeguseks on eelnõust eemaldatud 19 ebamõistlikult koormav klausel, mis võimaldas võitjaks tunnistamise määruse tühistamist pakkumisega võrreldes üle 5% vähema koguse tootmise puhul. Samas võib parandustest välja lugeda endiselt võimaluse määruse nõuete rikkumise puhul määrus tühistada, ilma et rikkumise raskust oleks kuidagigi määratletud. Üle 20-aastase eluaega tootmisseadmete puhul tekitab selline määratlematus suurt ebakindlust. 7. Elektrituruseaduse § 595 lähtuva taastuvenergia Mittearvestatud. Sellise valiku statistilise ülekande lepingu täitmisel peab tegemine ei ole kooskõlas vähempakkumise läbiviimise eesmärgiks muu riigiabi loas sätestatuga. Loa hulgas olema pikaajalise ergutava mõju kohaselt saab Eesti teha olemasolu taastuvenergia laiemale tehnoloogianeutraalseid kasutuselevõtmisele Eestis. Võimalusel tuleks vähempakkumisi. välistada pikema perspektiivita tootmisüksuste osalemist vähempakkumisel, kelle puhul on oht lepingulise perioodi lõppemisel taastuvenergia statistikasse panustamine katkestada. 20
Allikas: Konkurentsiamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel