Konkurentsiamet Meie 19.06.2019 nr 17-7/2019/4759
[email protected]
Tatari 39
10134, Tallinn
Vabariigi Valitsuse määruse "Taastuvast
energiaallikast energia tootmiseks
korraldatava vähempakkumise tingimused ja
kord" eelnõu kooskõlastamisest
Austatud Märt Ots
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on valmistanud ette Vabariigi Valitsuse määruse
„Taastuvast energiaallikast energia tootmiseks korraldatava vähempakkumise tingimused ja
kord“ eelnõu (käesoleva kirja lisa ). Määruse eesmärgiks on sätestada kord elektrituruseaduse §
594–596 nimetatud vähempakkumiste korraldamiseks. Konkurentsiamet on määruse eelnõule
eelnevalt oma märkused ja ettepanekud edastanud.
Muuhulgas käsitleb antud eelnõu ka olukorda, kus vähepakkumiseks osalemiseks võivad mitu
tootjat esitada ühispakkumise. Sisuliselt on tegemist agregeeritud pakkumisega olukorras, kus
mitu väikest pakkujat sõlmivad kokkuleppe minna tervikliku portfelliga vähempakkumisele.
Selline olukord võib tekkida näiteks siis, kui erinevad päikeseelektrijaama ehitust planeerivad
korteriühistud otsustavad ühiselt pakkumise esitada. Pakkumise hulka kuulub pakkumisele
esitatud tootmiskogus ning ühine tootmise toetusmäär. On oht, et ühispakkumise võimaluseta ei
esita kõik võimalikud soovijad pakkumist, mis omakorda seab vähempakkumise tõhususe
küsimärgi alla. Seetõttu leiab ministeerium, et ühispakkumise tegemise võimalus peab eelnõus
kajastuma ennekõike selleks, et väiksemad tootjad pakuksid vähempakkumisel konkurentsi.
2019. aasta 12. juunil toimunud määruse eelnõu käsitlenud kohtumisel osalenud Konkurentsiameti
ametnikud leidsid nimetatud ühispakkumises kartellikokkuleppe ilminguid. Selgitati, et ei ole
välistatud olukord, kus kõik pakkujad lepivad kokku ühes toetusmääras ning esitavad
vähempakkumise mahu täitmiseks ühe toetusmääraga pakkumise. Ministeerium ei ole siiski sellise
käsitlusega nõus - meie hinnangul on pakkumise menetluse käigus kartellikokkuleppe võimalus
välistatud. Vähempakkumise teates toodud aastase energiakoguse täitmiseks on loodud
minimaalsete piirangutega kvalifitseerumine. Pakkumises osalemiseks peab esitama
võrguettevõtja liitumispakkumise ning kui seadus nõuab, ka Kaitseministeeriumi asjakohase
kooskõlastuse. Kuivõrd konkurentsi piiravate meetmete osakaal on minimaalne ning
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
vähempakkumise võidab kõige madalamat toetusmäära pakkunud isik, on võimaliku
kartellikokkuleppe puhul alati risk, et kokkuleppijad ei tee kõige madalamat pakkumist.
Käesolevaga palume Konkurentsiametil vaadata määruse eelnõu (lisa) veelkord üle just
kartellikokkuleppe võimalust silmas pidades. Kui amet leiab, et määruses ei ole antud küsimust
selliste kokkulepete välistamiseks piisavalt reguleeritud, palub ministeerium ametil esitada
olukorra parendamiseks konkreetsed ettepanekud.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jaanus Uiga
Energeetika osakonna juhataja
Lisad: eelnõu koos seletuskirja ja selle lisaga
Rein Vaks
6256347
[email protected]
2 (2)
28.05.2019
EELNÕU
VABARIIGI VALITSUS
MÄÄRUS
Tallinn 2019 nr
Taastuvast energiaallikast energia tootmiseks korraldatava vähempakkumise
tingimused ja kord
Määrus kehtestatakse elektrituruseaduse § 594 lõike 10, § 595 lõike 4 ja § 596 lõike 5 alusel.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Kohaldamisala
Määrus reguleerib elektrituruseaduse §-des 594–596 nimetatud taastuvast energiaallikast
energia tootmise eesmärgi saavutamiseks korraldatava avaliku vähempakkumise läbiviimist.
§ 2. Mõisted
Määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
1) pakkuja – isik, kes on vähempakkumisele pakkumise esitanud;
2) pakkumine – pakkuja tahteavaldus vähempakkumisel osalemiseks vähempakkumise
tingimustel ning kooskõlas käesoleva määruse ja elektrituruseaduse sätetega, mis on pakkujale
siduv alates pakkumise esitamisest kuni vähempakkumise teates määratud pakkumise
jõusoleku minimaalse tähtaja lõppemiseni;
3) toetusmäär – garanteeritud müügihind pakkumises esitatud toetuse ja kalendrikuu Eesti
hinnapiirkonna järgmise päeva turu elektrienergia aritmeetilise keskmise börsihinna summana
või statistilist ülekannet puudutaval vähempakkumisel pakkumises esitatud toetuse määr
eurodes megavatt-tunni kohta;
4) vähempakkumine – konkureeriv pakkumismenetlus taastuvast energiaallikast toodetud
energia soodsaima toetusmäära tuvastamiseks;
5) ühispakkujad – ühispakkumise esitanud pakkujad;
6) ühispakkumine – rohkem kui ühe pakkuja koos esitatud pakkumine.
§ 3. Riigiabi
(1) Elektrituruseaduse §-des 594–596 toodud vähempakkumise võitjale makstav toetus on
riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses, mille andmisel
järgitakse Euroopa Komisjoni keskkonna- ja energiaalase riigiabi suuniseid ning Euroopa
Komisjoni asjakohast riigiabi andmist lubavat otsust.
(2) Riigiabiga seotud andmed on avalik teave. Vähempakkumise läbiviija esitab riigiabi ja
vähese tähtsusega abi registrile andmed elektrituruseaduse §-des 594–596 nimetatud
vähempakkumise võitjale makstud toetuse kohta vastavalt konkurentsiseaduse § 492 lõikele 3.
(3) Vähempakkumise läbiviija on kohustatud säilitama riigiabi andmisega seotud dokumente
10 aasta jooksul alates käesoleva määruse § 23 lõikes 1 või 2 nimetatud otsuse tegemise
kuupäevast.
1
§ 4. Vähempakkumise korraldamise otsustamine
(1) Vabariigi Valitsus määrab elektrituruseaduse § 594 lõikes 5 ning § 595 lõikes 1 nimetatud
juhul vähempakkumise korraldamist otsustades vähemalt vähempakkumise esemeks oleva
toetatava energia liigi ja aastase koguse, tootmise alustamise tähtpäeva ja vähempakkumise
tulemuste esitamise aja.
(2) Valdkonna eest vastutav minister määrab elektrituruseaduse § 596 lõikes 1 või 2 nimetatud
juhul vähempakkumise korraldamist otsustades vähempakkumise esemeks oleva toetatava
elektrienergia aastase koguse, tootmise alustamise tähtpäeva ja vähempakkumise korraldamise
aja koos tulemuste esitamise ajaga.
§ 5. Vähempakkumise korraldaja ja läbiviija
(1) Vähempakkumise korraldab valdkonna eest vastutav minister.
(2) Vähempakkumise viib läbi põhivõrguettevõtja.
§ 6. Teabevahetus
(1) Vähempakkumise läbiviija edastab pakkujale teabe elektronpostiga pakkumises esitatud
aadressile või avaldab teabe vähempakkumise läbiviija veebilehel.
(2) Pakkuja edastab vähempakkumisega seotud teabe vähempakkumise läbiviijale
elektronpostiga vähempakkumise läbiviija aadressile või sisestab teabe vähempakkumise
läbiviija veebilehele.
2. peatükk
VÄHEMPAKKUMISE TEADE
§ 7. Vähempakkumise teade
(1) Vähempakkumise teade sisaldab vähemalt järgmist teavet:
1) ajavahemik, millal energiat tuleb toota;
2) vähempakkumise esemeks oleva toetatava energia liik ja kogus ühe kalendriaasta kohta;
3) pakkumise esitamise tähtpäev;
4) pakkumise jõusoleku minimaalne tähtaeg;
5) pakkumise läbiviija kontaktandmed;
6) pakkumise tagatise suurus ja tasumise tingimused;
7) pakkumise koosseisus nõutud dokumentide loetelu;
8) nõuded tootmisseadmele ja toodetava energia liigile sõltuvalt vähempakkumise liigist.
(2) Vähempakkumise teate kinnitab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga.
§ 8. Vähempakkumise teate avaldamine
(1) Vähempakkumise teade avaldatakse valdkonna eest vastutava ministeeriumi ja
vähempakkumise läbiviija veebilehel.
2
(2) Vähempakkumise teate avaldamise ning pakkumise esitamise tähtpäeva vahele peab jääma
vähemalt 120-päevane ajavahemik.
§ 9. Vähempakkumise teate muutmine
(1) Vähempakkumise teadet võib enne pakkumise esitamise tähtpäeva muuta.
(2) Muudatused vähempakkumise teates avaldatakse samal viisil kui esialgne teade. Isikut, kes
on teate muutmise ajaks pakkumise esitanud, teavitatakse teate muutmisest e-kirja teel.
(3) Kui muudatused vähempakkumise teates võivad mõjutada pakkumise ettevalmistamise
aega, peab pakkumise esitamise tähtaega pikendama vähemalt tähtaja võrra, mis jäi esialgse
vähempakkumise teate avaldamise ja selle muutmise avaldamise vahele.
3. peatükk
NÕUDED TOOTMISSEADMELE, PAKKUJALE JA PAKKUMISELE
§ 10. Nõuded tootmisseadmele
(1) Vähempakkumise tulemusena võib toetust maksta energia eest, mis on toodetud
vähempakkumise teates ja elektrituruseaduses nimetatud nõuetele vastava tootmisseadmega.
(2) Vähempakkumise tulemusena võib lisaks lõikes 1 toodule toetust maksta taastuvenergia
eest, mis on toodetud:
1) elektrituruseaduse § 595 lõikes 1 nimetatud eesmärgil olemasoleva tootmisseadmega või
mistahes muu energia tootmise seadmega, millega toodetakse pärast vähempakkumise võitmist
aastas taastuvast energiaallikast energiat pakkumises toodud mahus lõike 3 kohaselt;
2) elektrituruseaduse § 594 lõikes 1 või 2 või § 596 lõikes 1 või 2 nimetatud eesmärgil
tootmisseadmega, mille ehitamiseks Eestisse on pakkumise esitamise hetkeks andnud
kooskõlastuse Kaitseministeerium, kui see on õigusaktide kohaselt nõutav, ning mille
ühendamiseks võrguga on olemas elektrituruseaduse § 42 lõike 3 alusel kehtestatud Vabariigi
Valitsuse määruses nimetatud liitumislepingu pakkumine.
(3) Lõike 2 punktis 1 nimetatud seadme puhul loetakse pakkumisele tehtud aastaseks energia
tootmiskoguseks see taastuvast energiaallikast toodetud energia kogus, mis ületab
vähempakkumise teate avaldamisele eelnenud 12 kuu jooksul taastuvast energiaallikast
toodetud energia kogust.
§ 11. Nõuded pakkujale
(1) Vähempakkumisel ei või osaleda pakkuja ja vähempakkumise tulemusel ei maksta toetust
pakkujale:
1) keda on või kelle seaduslikku esindajat on kriminaal- või väärteomenetluses karistatud
kuritegeliku ühenduse organiseerimise või sinna kuulumise eest või riigihangete nõuete
rikkumise või kelmuse või ametialase või rahapesualase või maksualase süüteo toimepanemise
eest ja kelle karistusandmed ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud
või karistus on tema elu- või asukohariigi õigusaktide alusel kehtiv;
2) keda või kelle seaduslikku esindajat on karistatud karistusseadustiku §-de 133–1333, § 175
või § 2601 alusel ja kelle karistusandmed ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse
kohaselt kustutatud;
3) kes on pankrotis või likvideerimisel, kelle äritegevus on peatatud või kes on muus sarnases
seisukorras tema asukohamaa seaduse kohaselt;
3
4) kellel on õigusaktidest tulenevate riiklike või tema elu- või asukoha kohalike maksude või
sotsiaalkindlustuse maksete võlg või tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt arvestatud
intress (edaspidi maksuvõlg) välja arvatud juhul, kui maksuvõla tasumine on ajatatud;
5) kes on esitanud valeandmeid tootmisseadmele või pakkujale kehtestatud nõuete vastavuse
kohta;
6) kelle pakkumise koostamisega on olnud seotud isik, kes on osalenud sama vähempakkumise
teate koostamisel või kes on seotud vähempakkumise korraldaja või läbiviijaga ja sellele isikule
teadaolev info võis anda talle eelise teiste pakkujate ees;
7) kelle omakapital on pakkumise esitamisele eelnenud majandusaasta aruande kohaselt
negatiivne või ei vasta äriseadustikus toodud nõuetele;
8) kelle suhtes on pakkumise esitamise aastal või pakkumise esitamise aastale eelnenud kolme
kalendriaasta jooksul kehtetuks tunnistatud Vabariigi Valitsuse korraldus, millega vastavale
tootjale on varasemalt otsustatud maksta elektrituruseaduse § 594 lõikes 11, 595 lõikes 5 või 596
lõikes 8 nimetatud toetust, välja arvatud juhul kui kehtetuks tunnistamise alus on tingitud
vääramatu jõu tõttu.
(2) Ühispakkumise esitamise korral peavad lõikes 1 nimetatud nõuded olema täietud kõigi
ühispakkumise esitanud pakkujate osas.
(3) Pakkuja peab olema vähempakkumise teates, käesolevas määruses ja elektrituruseaduses
sätestatud tingimustele ja nõuetele vastava olemasoleva või ehitatava tootmisseadet, millest
toodetud energiat ta vähempakkumisel pakub ning Vabariigi Valitsuse korralduse täitmisel
kasutab, kasutama õigustatud isik.
§ 12. Nõuded pakkumisele
(1) Pakkumise peab olema digitaalselt allkirjastanud pakkuja esindamiseks õigustatud isik.
(2) Pakkumine peab sisaldama järgmist teavet:
1) pakkuja nimi, registrikood, pakkuja esindaja nimi ja esindusõiguse alus;
2) pakkuja kinnitus selle kohta, et ta nõustub vähempakkumise teates sätestatud tingimustega;
3) lõikes 5 nimetatud andmed tootmisseadme kohta ning kinnitus tootmisseadme vastavuse
kohta vähempakkumise teates ja §-s 10 toodud nõuetele;
4) pakkuja kinnitus, et kohustub pakkumise võitjaks tunnistamise korral alustama pakkumises
esitatud tootmisseadmega tootmist vähempakkumise teates märgitud tootmise alustamise
tähtpäevaks ja tootma energiat taastuvast energiaallikast pakkumise teates nimetatud
ajavahemiku jooksul pakkumises lubatud mahus;
5) pakkuja tahteavaldus vähempakkumisel osalemiseks, mis kehtib vähemalt vähempakkumise
teates toodud pakkumise jõusoleku minimaalse tähtaja lõppemiseni;
6) pakkuja pakutav toodetava energia kogus ühe aasta kohta ja märge selle kohta, millise
minimaalse toodangu aastase kogusega on pakkuja nõus osalema vähempakkumise tulemuste
väljaselgitamises pakutud hinnaga, kui toetust ei ole võimalik maksta pakkumises pakutud kogu
koguse eest;
7) pakkuja pakutav toetusmäär eurodes ühe megavatt-tunni kohta;
8) pakkuja aadress, elektronposti aadress, telefoni number;
9) ühispakkumise puhul volitus ühele pakkujale kõigi ühispakkujate esindamiseks
vähempakkumisega seotud mistahes toimingutes;
10) ühispakkumise puhul kõigi pakkujate kinnitus, et nad vastutavad ühispakkumisest
tulenevate kohustuste täitmise eest solidaarselt;
11) muu vähempakkumise teates nõutud teave.
4
(3) Vähempakkumise korraldaja võib kehtestada lõike 2 punktides 2–5 nimetatud kinnituste ja
tahteavalduse esitamiseks nõuetekohase vormi ja avaldada selle koos vähempakkumise teatega
valdkonna eest vastutava ministeeriumi ja vähempakkumise läbiviija veebilehel.
(4) Pakkuja või kõigi ühispakkujate ühiselt pakutav aastane energia kogus peab
elektrituruseaduse § 594 lõikes 1 või 2 nimetatud vähempakkumisel olema vähemalt kümme
gigavatt-tundi või selle täiskordne.
(5) Pakkumises määratleb pakkuja pakutava elektrienergia tootmiseks kasutatava olemasoleva
tootmisseadme EIC koodi. Uue tootmisseadme puhul määratleb pakkuja ehitatava
tootmisseadme aadressi ja nimivõimsuse.
(6) Pakkuja või ühispakkujad koos võivad esitada pakkumise taastuvast energiaallikast
toodetud energia tootmiseks ühe või mitme tootmisseadmega. Kui mitme tootmisseadmega
tootmiseks esitatakse üks pakkumine, peavad kõik vähempakkumise tingimused olema täidetud
kõigi pakkumises esitatud tootmisseadmete osas.
(7) Pakkuja või ühispakkujad koos võivad esitada iga tootmisseadme kohta eraldi pakkumise.
Sellisel juhul ei mõjuta ühes pakkumises esitatud tootmisseadme mittevastavus
vähempakkumise tingimustele sama pakkuja või samade ühispakkujate teises pakkumises
esitatud tootmisseadmete nõuetele vastavust.
(8) Erinevates pakkumistes ei tohi pakkuja kasutada sama tootmisseadet.
§ 13. Tagatis ja vähempakkumise kulud
(1) Pakkuja esitab pakkumisel osalemiseks hiljemalt pakkumise esitamise tähtpäevaks tagatise.
(2) Tagatiseks võib olla vähempakkumise läbiviija pangakontole makstav deposiit või krediidi-
või finantseerimisasutuse või kindlustusandja garantii, mis peab kehtima vähemalt § 4 lõikes 1
sätestatud vähempakkumise tulemuste esitamise ajani.
(3) Tagatise summa eurodes saadakse vähempakkumise pakkuja või pakkujate esitatud
tootmiskoguse gigavatt-tundides ühe aasta kohta korrutamisel tuhandega.
(4) Vähempakkumise läbiviija tagastab pakkumise esitanud pakkujale tagatise 10 päeva jooksul
pärast § 23 lõikes 1 või 2 nimetatud Vabariigi Valituse korralduse vastuvõtmist, korralduse
tähtaegselt vastu võtmata jätmist või pärast vähempakkumise nurjunuks kuulutamist vastavalt
§-le 24, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud juhul.
(5) Isikule, kes on vähempakkumisel osalemiseks tasunud tagatise, kuid pakkumist ei esitanud
või kes võttis pakkumise tagasi enne või pärast vähempakkumise tähtpäeva saabumist, tagastab
vähempakkumise läbiviija tagatise 10 päeva jooksul pärast isikult vastava taotluse saamist.
(6) Pakkujal ei ole õigust nõuda vähempakkumisega seoses tehtud kulutuste või tekkinud kahju
hüvitamist põhjusel, et § 23 lõigetes 1 või 2 nimetatud Vabariigi Valituse korraldus jäi mis
tahes põhjusel vastu võtmata.
5
4. peatükk
PAKKUMISE ESITAMINE JA TAGASIVÕTMINE
§ 14. Pakkumise esitamine
(1) Pakkumine koos kõigi selle lisaks olevate dokumentidega esitatakse vähempakkumise
läbiviijale vähempakkumise teates esitatud aadressil ja viisil, et see jõuaks adressaadini
vähempakkumise teates märgitud tähtpäevaks.
(2) Pakkumise esitamisega kinnitab pakkuja kõigi vähempakkumise teates esitatud tingimustele
vastamist. Tingimusliku pakkumise esitamine ei ole lubatud.
§ 15. Pakkumise konfidentsiaalsus
Pakkumise sisu on konfidentsiaalne kuni käesoleva määruse § 23 lõikes 1 või 2 nimetatud
korralduse vastuvõtmiseni. Pakkumise andmed on pärast korralduse vastuvõtmist avalikud
selles ulatuses, mis on kajastatud korralduse sisus.
§ 16. Pakkumise tagasivõtmine
Pakkuja võib pakkumise tagasi võtta enne pakkumise esitamise tähtpäeva, esitades
vähempakkumise läbiviijale pakkumisega samas vormis sellekohase teate.
5. peatükk
PAKKUMISTE MENETLEMINE
§ 17. Pakkumiste avamine
(1) Vähempakkumise läbiviija avab pakkumised pärast pakkumise esitamise tähtpäeva.
Pakkumise avamise juures ei viibi pakkuja ega kolmas isik.
(2) Vähempakkumise läbiviija koostab pakkumiste avamise protokolli. Protokolli kantakse
pakkujate nimed, registrikoodid, pakutud toodetava energia kogus koos § 12 lõike 2 punktis 6
nimetatud minimaalse kogusega ning pakutud toetusmäär.
§ 18. Pakkuja ja pakkumise nõuetele vastavuse esmane kontroll
(1) Vähempakkumise läbiviija teostab pakkuja ning pakkumise esmase kontrolli, mille käigus
kontrollib vähempakkumise teate, käesoleva määruse ja elektrituruseaduse §-de 594–596
nõuetele vastavust, kuid ei hinda pakkuja ja pakkumise sisulist vastavust §-des 11 ja 12 esitatud
nõuetele.
(2) Vähempakkumise läbiviija annab pakkujale mõistliku aja pakkumises esinevate puuduste
kõrvaldamiseks vastavalt haldusmenetluse seaduse § 15 lõigetele 1–3.
(3) Vähempakkumise läbiviija teeb valdkonna eest vastutavale ministrile ettepaneku
pakkumine tagastada, kui pakkuja või pakkumine ei vasta esmase kontrolli käigus tuvastatud
nõuetele või kui pakkuja on jätnud tagatise pakkumise esitamise tähtpäevaks esitamata.
§ 19. Pakkumiste reastamine
6
(1) Vähempakkumise läbiviija reastab esmase kontrolli käigus tuvastatud nõuetele vastavad
pakkumised lähtuvalt pakutud toetusmäärast ja kogusest alates väikseimast toetusmäärast.
(2) Kui vähempakkumise esemeks oleva koguse täitmiseks ei piisa ühes pakkumises esitatud
kogusest, arvestatakse esitatavate pakkumiste reastamisel ka teisi pakkujaid pakkumise
toetusmäära kasvamise järjekorras vähempakkumise esemeks oleva koguse täitumiseni. Sellisel
juhul kujuneb iga pakkuja toetusmääraks pakkumises esitatud toetusmäär vähempakkumise
esemeks olnud koguse täitumiseni.
(3) Kui teates toodud koguse täitmiseks vajalike pakkujate toetusmäärad on võrdsed,
eelistatakse sama toetusmäära eest suurema koguse tootjat.
(4) Juhul kui pakkujate toetusmäärade põhjal ei summeeru pakutud kogused vähempakkumise
esemeks oleva koguse täiskordseni, lähtub vähempakkumise läbiviija reastamisel järgmistest
põhimõtetest:
1) vähempakkumise esemeks olevat kogust on lubatud ületada mitte rohkem kui 20%, kui on
võimalik esitada võitjaks lisaks madalamat toetusmäära pakkunud pakkujale või pakkujatele
veel üks pakkuja, kelle pakkumises esitatud koguse lisandumisel ületatakse vähempakkumise
esemeks olevat kogust mitte rohkem kui 20%;
2) juhul kui eelmises punktis nimetatud pakkumises esitatud koguse lisandumisel ületatakse
vähempakkumise esemeks olevat kogust enam kui 20%, võib vastav pakkuja saada tema
pakkumises pakutud toetusmääras toetust üksnes sellise koguse eest, mis on toodud § 12 lõike
2 punkti 6 kohaselt pakkuja pakkumuses ning mis vastab vähempakkumise eset mitte rohkem
kui 20% ületava koguse ja madalamat toetusmäära pakkunud pakkuja või pakkujate pakutud
koguste vahele; ülejäänud pakutud koguse eest vastav pakkuja toetust ei saa.
(5) Reastatud pakkumiste alusel koostab vähempakkumise läbiviija nimekirja pakkujatest
vähempakkumise teates toodud koguse täitmiseks.
§ 20. Pakkuja ja pakkumise nõuetele vastavuse sisuline kontroll
(1) Pärast pakkumiste reastamist esitab vähempakkumise läbiviija § 19 lõike 5 alusel
moodustatud nimekirja alusel pakkujale või pakkujatele nõude esitada pakkuja ja
tootmisseadme nõuetele vastavuse sisuliseks hindamiseks:
1) karistusregistri tõend pakkuja ja pakkuja seadusliku esindaja kohta § 10 lõike 1 punktides 1
ja 2 nimetatud asjaolude tõendamiseks;
2) äriregistri väljavõte § 11 lõike 1 punktis 3 nimetatud asjaolude tõendamiseks;
3) pädeva ametiasutuse tõend § 11 lõike 1 punktis 4 nimetatud maksuvõla puudumise
tõendamiseks;
4) eelmise aasta majandusaasta aruanne, välja arvatud juhul, kui pakkujal ei ole veel tekkinud
kohustust majandusaasta aruannet koostada, paragrahvi 11 lõike 1 punktis 8 nimetatud
omakapitali nõude tõendamiseks;
5) elektrituruseaduse § 594 lõikes 1 või 2 ja § 596 lõikes 1 nimetatud eesmärgi täitmiseks
korraldatava vähempakkumise korral Kaitseministeeriumi kooskõlastus, kui see on õigusaktide
kohaselt nõutav ja võrguettevõtja poolne siduv võrguga liitumise pakkumine paragrahvi 10
lõikes 2 nimetatud asjaolude tõendamiseks;
6) elektrituruseaduse § 595 lõikes 1 nimetatud eesmärgi täitmiseks korraldatava
vähempakkumise korral § 12 lõikes 5 nimetatud andmed olemasoleva tootmisseadme kohta,
mille taastuvast energiaallikast toodetud energia läheb Eesti taastuvast energiaallikast toodetud
energia statistika arvestusse, § 10 lõikes 1 nimetatud asjaolude tõendamiseks.
7
(2) Kui pakkuja jätab lõikes 1 nimetatud tõendid tähtaegselt esitamata või kui esitatud tõenditest
nähtub, et pakkuja või tema tootmisseade ei vasta §-des 10–11 nimetatud nõuetele, annab
vähempakkumise läbiviija pakkujale täiendava tähtaja tõendi esitamiseks. Vähempakkumise
läbiviija ei ole kohustatud andma täiendavat tähtaega, kui on ilmne, et nõuetele mittevastavust
ei ole võimalik kõrvaldada.
(3) Kui pakkuja ei esita kõiki lõikes 1 nimetatud tõendeid vähempakkumise läbiviija antud
täiendava tähtaja jooksul või kui pakkuja või tootmisseade ei vasta §-des 10 ja 11 nimetatud
nõuetele, teeb vähempakkumise läbiviija valdkonna eest vastutavale ministrile ettepaneku
tagastada pakkumine.
§ 21. Pakkumise võitja kohta ettepaneku tegemine ja pakkumise tagastamine
(1) Vähempakkumise läbiviija esitab 70 päeva jooksul pärast vähempakkumise esitamise
tähtpäeva vähempakkumise hindamise tulemused valdkonna eest vastutavale ministrile.
(2) Kui mõni pakkuja võtab pakkumise tagasi enne lõikes 1 nimetatud hindamise tulemuste
esitamist valdkonna eest vastutavale ministrile või selgub alus pakkumise tagastamiseks
vastavalt § 20 lõikele 3, teostab vähempakkumise läbiviija nõuetele vastavuse sisulise kontrolli
ära langenud pakkuja asemel esimese pakkuja suhtes, kelle järjekoht järgneb ära langenud
pakkuja pakkumisele. Kui sellise pakkuja pakutud kogus ületab vähempakkumise esemeks
olevat kogust, lähtutakse § 19 lõikes 4 sätestatud korrast.
(3) Kui pakkuja võtab pakkumise tagasi või kui pakkuja nõuetele mittevastavus ilmneb pärast
lõikes 1 nimetatud tulemuste hindamise esitamist või kui pakkumine tagastatakse vastavalt §
23 lõikele 2, ei tehta ettepanekut sellise pakkuja asemel järgnevatel järjekohtadel olevate
pakkujate võitjaks tunnistamiseks.
(4) Valdkonna eest vastutav minister tagastab pakkujale pakkumise, kui pakkuja või pakkumine
ei vasta käesolevase määruses ja elektrituruseaduses sätestatud nõuetele või kui pakkuja ei ole
tähtaegselt esitanud § 13 sätestatud nõuetele vastavat tagatist.
6. peatükk
VÄHEMPAKKUMISE VÕITMINE JA NURJUMINE
§ 22. Vähempakkumise läbiviija esitatud teabe menetlemine
(1) Valdkonna eest vastutav minister esitab Vabariigi Valitsusele ettepaneku vähempakkumise
võitja kinnitamiseks 10 päeva jooksul pärast vähempakkumise läbiviijalt § 21 lõikes 1
nimetatud teabe laekumist, välja arvatud lõikes 2 sätestatud juhul.
(2) Juhul kui vähempakkumine on korraldatud elektrituruseaduse § 595 alusel ja
vähempakkumisel parima pakkumise teinud tootja kasutab energia tootmiseks biomassi,
koostab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium pärast § 21 lõikes 1 nimetatud
hindamise tulemuste saamist elektrituruseaduse § 595 lõikes 6 nimetatud analüüsi. Valdkonna
eest vastutav minister esitab Vabariigi Valitsusele analüüsi tulemused ja ettepaneku biomassi
kasutama hakkava võitja osas hiljemalt 30 päeva jooksul pärast vähempakkumise läbiviijalt §
21 lõikes 1 nimetatud teabe laekumist.
§ 23. Vabariigi Valitsuse otsus
8
(1) Vabariigi Valitsus otsustab valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul korraldusega
vähempakkumise võitnud pakkuja või pakkujad hiljemalt 30 päeva jooksul § 22 lõikes 1
nimetatud teabe laekumisest, välja arvatud lõikes 2 sätestatud juhul.
(2) Vabariigi Valitsus otsustab 30 päeva jooksul alates Riigikogu majanduskomisjoni ning
keskkonnakomisjoni arvamuse kuulamisest, kas sõlmida elektrituruseaduse § 924 lõikes 1
nimetatud leping ja teha parima pakkumise teinud biomassil põhineva energia tootja võitjaks
tunnistamise kohta korraldus või teha valdkonna eest vastutavale ministrile ettepanek tagastada
vastav pakkumine pakkujale.
(3) Lõigetes 1 ja 2 nimetatud Vabariigi Valitsuse korraldus edastatakse viivitamatult
vähempakkumise läbiviijale, kes edastab selle kõigile pakkujatele.
(4) Tootja kaotab õiguse saada toetust, kui lõikes 1 või 2 nimetatud korraldus on tema suhtes
kehtetuks tunnistatud.
(5) Vabariigi Valitsus korraldus sisaldab vähempakkumise võitja kohta järgmist teavet:
1) nimi ja registrikood;
2) toetusemäär;
3) kogus, mida tootja on kohustatud kalendriaastas tootma ning mille eest kalendriaastas toetust
makstakse;
4) toetuse maksmise periood.
§ 24. Vähempakkumise nurjunuks kuulutamine
(1) Valdkonna eest vastutav minister kuulutab vähempakkumise läbiviija ettepanekul
vähempakkumise nurjunuks, kui:
1) vähempakkumise tingimustele ei vastanud ükski pakkuja või
2) vähempakkumisele ei esitatud ühtegi vähemapakkumise tingimustele vastavat pakkumist.
(2) Otsus vähempakkumise nurjumise kohta tuleb avaldada Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi ja vähempakkumise läbiviija veebilehel.
7. peatükk
TOETUSE MAKSMISE PEATAMINE JA LÕPETAMINE
§ 25. Tootmise alustamisega hilinemise tagajärjed
(1) Vähempakkumise võitjaks tunnistatud pakkuja kohustub alustama pakkumises esitatud
tootmisseadmega tootmist pakkumises toodud ulatuses vähempakkumise teates märgitud
tootmise alustamise tähtpäevaks.
(2) Elektrituruseaduse § 594 või § 596 nimetatud vähempakkumise võitja puhul loetakse
tootmise alustamiseks tootmise alustamist elektrituruseaduse § 108 lõike 3 mõistes.
(3) Elektrituruseaduse § 595 nimetatud vähempakkumise puhul loetakse tootmise alustamiseks
tootmise alustamist elektrituruseaduse § 108 lõike 3 mõistes või energia kaugküttevõrku või
lõpptarbijale andmist.
(4) Kui võitjaks tunnistatud pakkuja ei ole alustanud pakkumises esitatud tootmisseadmega
tootmist pakkumises toodud ulatuses hiljemalt 120 päeva möödumisel vähempakkumise teates
esitatud tähtpäevast ja hilinemist ei ole tinginud vääramatu jõu asjaolu, teeb vähempakkumise
9
korraldaja Vabariigi Valitsusele ettepaneku tunnistada § 23 lõikes 1 või 2 nimetatud korraldus
vastava pakkuja suhtes kehtetuks.
§ 26. Toodetava energia koguse kõikumine
Kui võitjaks tunnistatud pakkuja toodab pakkumises esitatud tootmisseadmega või
tootmisseadmetega taastuvenergiat aastas kokku rohkem kui pakkumises pakutud aastane
tootmismaht, ei maksta toetust pakkumises esitatud mahtu ületava koguse eest või § 19 lõike 4
kohaselt määratud vähendatud kogust ületava koguse eest.
§ 27. Toetuse maksmise peatamine toetuse tingimustele mittevastavuse tõttu
(1) Kui pärast tootmisega alustamist ei ole võitjaks tunnistatud pakkuja puhul
elektrituruseaduse § 591 lõigetes 1 ja 2 sätestatud tingimused täidetud, peatab vähempakkumise
läbiviija vastavale tootjale toetuse maksmise kuni mittevastavuse kõrvaldamiseni.
(2) Kui lõikes 1 nimetatud mittevastavust ei ole võimalik kõrvaldada või kui mittevastavust ei
kõrvaldata vähempakkumise läbiviija poolt määratud tähtaja jooksul, teeb vähempakkumise
korraldaja Vabariigi Valitsusele ettepaneku tunnistada § 23 lõikes 1 või 2 nimetatud korraldus
vastava pakkuja suhtes kehtetuks.
(3) Toetuse maksmise peatumine ei peata toetusperioodi kulgemist ega pikenda toetuse
maksmise perioodi.
§ 28. Pakkuja ja tootmisseadme nõutele mittevastavuse ilmnemine pärast võitjaks
tunnistamist
(1) Kui võitjaks tunnistatud pakkuja osas ilmneb pakkuja või tootmisseadme nõuetele
mittevastavus pärast § 23 lõikes 1 või 2 nimetatud korralduse tegemist või pakkuja ei täida §
23 lõikes 1 või 2 nimetatud korraldus toodud tingimusi, annab vähempakkumise läbiviija sellele
pakkujale tähtaja mittevastavuse kõrvaldamiseks, välja arvatud juhul, kui mittevastavust ei ole
võimalik kõrvaldada.
(2) Kui lõikes 1 nimetatud mittevastavust ei ole võimalik kõrvaldada või kui mittevastavust ei
kõrvaldata vähempakkumise läbiviija poolt määratud tähtaja jooksul, teeb vähempakkumise
korraldaja Vabariigi Valitusele ettepaneku tunnistada § 23 lõikes 1 või 2 nimetatud korraldus
vastava pakkuja suhtes kehtetuks.
(3) Kui lõikes 1 nimetatud mittevastavuse ilmnemise hetkeks on võitjaks tunnistatud pakkuja
tootmist alustanud, peatab vähempakkumise läbiviija vastavale tootjale toetuse maksmise kuni
puuduse kõrvaldamiseni.
10
28.02.2019
Vabariigi Valitsuse määruse „Taastuvast energiaallikast energia tootmiseks korraldatava
vähempakkumise tingimused ja kord“
eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Sisukokkuvõte
Määrus kehtestatakse elektrituruseaduse (edaspidi ELTS) § 594 lõike 10, § 595 lõike 4 ja § 596 lõike
5 alusel. Määrusega kehtestatakse tingimused ja kord järgmiste vähempakkumiste kohta:
1) riikliku taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmise eesmärgi täitmise
vähempakkumine;
2) statistilise ülekande lepingu täitmiseks vajaliku taastuvast energiaallikast toodetud energia
tootmismahu saavutamiseks korraldatav vähempakkumine;
3) alla ühe megavatise elektrilise võimsusega taastuvat energiaallikat kasutava tootmisseadme
vähempakkumine.
Esimeses ja kolmandas punktis kirjeldatud vähempakkumises saab osaleda ainult uus,
vähempakkumise ajal energiat mitte tootev tootmisseade. Teises punktis kirjeldatud
vähempakkumistes saavad osaleda tootmisseadmed, mis võivad toota juba taastuvast
energiaallikast energiat, kui toodavad seda vähempakkumise tulemusena rohkem kui senini.
Tõenäoliselt Eesti täidab 2020. aastaks võetud eesmärgi toota 17,6% tarbitavast elektrienergiast
taastuvatest energiaallikatest – 2017. a tase oli 16,8%1, Elering AS prognoosi kohaselt on
vähempakkumise korraldamiseta toodetakse 2020. aastal taastuvast energiaallikast elektrienergiat
18% ulatuses kogu tarbimisest. Siiski, sõltuvalt ELTS § 59 sätestatud toetusskeemi
kvalifitseeruvate tootjate tootmiskogustest, võib riigil tekkida vajadus korraldada ELTS § 594
alusel vähempakkumise selle eesmärgi täitmiseks. Pärast 2020. a seatavad eesmärgid sätestab
Riigikogu oma otsusega.
Statistilise ülekande lepingu täitmiseks vajaliku statistika hankimise vähempakkumine
kuulutatakse välja, kui Eestil ei ole piisavalt palju taastuvast energiaallikast toodetud energiat, et
statistilise ülekande lepingu täitmist tagada. Vähempakkumine tehakse enne, kui sõlmitakse
ülekande leping teise liikmesriigiga.
Alla ühemegavatise elektrilise võimsusega taastuvat energiaallikat kasutava tootmisseadme
vähempakkumise eesmärgiks on saada perioodil 2019–2021 turule täiendavalt 5 GWh/a ulatuses
taastuvast energiaallikast toodetud energiat. Pärast 2021 saavutatavad eesmärgid kinnitab
Riigikogu oma otsusega.
1
Elering AS veeb (seisuga 16.07.2018) - https://elering.ee/taastuvenergia-kattis-moodunud-aastal-168-protsenti-
elektri-kogutarbimisest
1
Määruses reguleeritavate vähempakkumiste puhul ei ole tegemist riigihankega. Sisuliselt on
tegemist seni kehtinud toetusskeemi muutmisega selliselt, et otsetoetus asendatakse
vähempakkumise tulemusel ettevõtjale makstava üldise toetusega. Toetusskeemi eesmärk on
tagada, et riigis toodetakse konkreetne osakaal tarvitatavast energiast taastuvatest energiaallikatest.
Vähempakkumise tulemusena suureneb turul taastuvast energiaallikast toodetud energia osakaal.
Eelnõu ettevalmistaja
Määruse eelnõu ja seletuskirja koostas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
energeetikaosakonna ekspert Rein Vaks (tel: 625 6347, e-post:
[email protected]), juriidilise
analüüsi tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Ave
Henberg (tel: 625 6360, e-post:
[email protected]).
Märkused
Eelnõu ei ole seotud ühegi hetkel menetluses oleva eelnõuga ega Vabariigi Valitsuse
tegevusprogrammiga.
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Määrus koosneb kümnest peatükist:
1) Üldsätted
2) Vähempakkumise teade
3) Nõuded tootmisseadmele, pakkujale ja pakkumisele
4) Pakkumise esitamine ja tagasivõtmine
5) Pakkumiste menetlemine
6) Vähempakkumise võitmine ja nurjumine
7) Toetuse maksmise peatamine ja lõpetamine
Vähempakkumise ajagraafik on eelnõu kohaselt järgmine:
1) Vähempakkumise teate avalikustamise ja pakkumise esitamise vahele peab jääma vähemalt
120 päeva;
2) Elering AS teeb valdkonna eest vastutavale ministrile hiljemalt 70 päeva jooksul alates
pakkumise esitamise tähtajast ettepaneku pakkumise võitja väljakuulutamiseks;
3) Minister esitab ettepaneku võitja kinnitamiseks Vabariigi Valitsusele 10 päeva jooksul
pärast Elering AS-lt ettepaneku saamist;
4) Vabariigi Valitsus teeb otsuse võitja kohta hiljemalt 30 päeva jooksul alates ministri
ettepanekust.
Paragrahv 1 sätestab määruse kohaldamisala, lähtudes ELTS-i § 594 lõikest 10, § 595 lõikest 4 ja
§ 596 lõikest 5. Määrus reguleerib eelnimetatud paragrahvides sätestatud vähempakkumiste
läbiviimist, nende tingimusi ja korda.
2
Nimetatud sätted käsitlevad:
1) aastaks 2020 võetud riigisisese taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmise eesmärki
ja tõhusa koostootmise eesmärki (§ 594 lg 1);
2) alla 1 MW, kuid üle 50 kW elektrilise võimsusega taastuvat energiaallikat kasutava
tootmisseadme tootmiskogust 5 GWh/a perioodil 2019-2021 (§ 596 lg 1);
3) statistilise ülekande raames vajaliku taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmise
eesmärki (§ 595 lg 5);
4) aastaks 2020+ taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmise riigisisest eesmärki ja
tõhusa koostootmise eesmärki (§ 594 lg 2);
5) alla 1 MW, kuid üle 50 kW elektrilise võimsusega taastuvat energiaallikat kasutava
tootmisseadme tootmiskogust perioodil 2021+ (§ 596 lg 2).
On oluline toonitada, et punktides 1, 2, 4 ja 5 nimetatud vähempakkumise eesmärk on saada turule
täiendavalt taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergiat, punktis 3 nimetatud
vähempakkumise eesmärk on aga leida lisaks elektrienergiale ka muud liiki energiat, mis panustab
riigi üldisesse taastuvenergia statistikasse (nt soojusenergia, transportis kasutatud energia).
Paragrahvis 2 sätestatakse määruses kasutatavad mõisted. Üldjuhul lähtutakse määruses ELTS-s
sätestatud mõistetest.
Punkt 1 kohaselt on pakkuja isik, kes on vähempakkumisele pakkumise esitanud.
Punkt 2 määrab pakkumise definitsiooni. Selle kohaselt on pakkumine isiku tahteavaldus osaleda
vähempakkumisel ning hakata tootma vähempakkumise tingimustel energiat. Pakkumine on
pakkujale siduv alates pakkumise esitamise tähtpäevast vähemalt kuni vähempakkumise
tingimustes määratud pakkumise jõusoleku minimaalse tähtaja lõppemiseni.
Punkt 3 defineerib mõiste „toetusmäär“. Elektrienergia vähempakkumise puhul on tegemist
sisuliselt garanteeritud müügihinnaga. See on pakkumisele esitatud summa toetusest ja
elektrienergia päev-ette turu hinnast. Statistilist ülekannet puudutava vähempakkumise puhul on
toetusmäär võrdne pakkumises esitatud määraga. Toetusmäära ühik on €/MWh. Päev-ette turuhind
on nähtav Nordpool veebilehel2. Kui tootja on pakkumisele esitanud toetusemääraks 45 €/MWh,
siis sellisel juhul koosneb toetusemäär päev-ette turu elektrienergia hinnast (nt 30 €/MWh) ja
makstavast toetusest 15 €/MWh (45 €/MWh – 30 €/MWh = 15 €/MWh). Statistilise kaubanduse
puhul saab vähempakkumisele esitada lisaks elektrienergia kogustele ka soojusenergiat,
transpordis kasutatavat energiat ja muud energiat, mida saab riigi taastuvast energiaallikast
toodetud energiana statistikas arvesse võtta. Vastavalt sellele on toetusmäär eurodes megavatt-
tunni kohta sõltuvalt energia liigist. Sellisel juhul ei ole toetusmäär seotud ühegi turuhinnaga.
Vähempakkumise raames võib pakkuda täiendavalt taastuvast energiaallikast toodetud
soojusenergiat. Sellisel juhul peab saadav lisatoetus kompenseerima soojuse tootja lisakulutused
2
Nordpool Eesti hinnapiirkonna päev-ette turu hinnad - https://www.nordpoolgroup.com/Market-
data1/Dayahead/Area-Prices/EE/Hourly/?view=table
3
soojuse tootmiseks. Selle põhimõtte järgi ei pea kaugkütteseaduse kohase
kooskõlastamisprotseduuri raames soojuse tootmise tuludest toetusmäära maha arvestama.
Kui vähempakkumisel osaleva tootmisseadme rajamise eest on tasutud investeeringutoetust, tule
vähempakkumise võitmisel see toetuse maksmise perioodile vastav proportsionaalne
investeeringutoetus toetusemäärast maha arvestada (elektrituruseaduse § 594 lõige 8). Kui
25aastase tehnilise elueaga tootmisseade on saanud investeeringutoetust 25 miljonit eurot ehk
tehnilise eluea aasta kohta 1 M€, tuleb tegevustoetusest arvestada maha 12aastase toetusperioodi
puhul 12 M€. Seega, kui 12aastase perioodi esialgne toetusmäär oli sellisel tootjal 24 M€, tuleb
sellest 12 M€ maha arvata ning tegelikuks toetusmäära arvutamise aluseks jääb 12 M€.
Punkti 4 kohaselt on vähempakkumine konkureeriv pakkumismenetlus vajaliku taastuvast
energiaallikast toodetud energia koguse soodsaima hinnaga tootmiseks.
Punktid 5 ja 6 määratlevad ühispakkujate ja ühispakkumise mõisted. Vähempakkumisele on
võimalik esitada ühispakkumist, st mitme pakkuja agregeeritud pakkumist.
Paragrahv 3 käsitleb vähempakkumisega seotud riigiabi osutamist.
Lõige 1 sätestab vähempakkumise kui riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1
tähenduses. EL-s antava energeetikat käsitleva riigiabiga kaasnevad raamistikud on sätestatud
Euroopa Komisjoni (EK) keskkonna- ja energiaalase riigiabi suunistes ning EK väljastatud riigiabi
andmist lubavates otsustes. Antud vähempakkumise osas on EK väljastanud otsuse nr SA.473543.
Lõike 2 järgi on riigiabi andmisega seotud andmed avalik info. Elering AS peab esitama riigiabi
registrile ELTS §-des 594-596 nimetatud vähempakkumise võitnud isikutele makstud toetused.
Lõike 3 kohaselt peab põhivõrguettevõtja säilitama riigiabi andmisega seotud dokumente 10 aasta
jooksul alatest hetkest, mil Vabariigi Valitsus tegi otsuse toetuse maksmiseks.
Paragrahv 4 reguleerib vähempakkumise korraldamise otsustamist.
Lõike 1 kohaselt otsustab ELTS § 594 ja 595 nimetatud vähempakkumise korraldamise Vabariigi
Valitsus. Vabariigi Valitsus peab otsuse juurde peab märkima vähemalt energia koguse, mida
vähempakkumisega soovitakse turule saada ja tootmise alustamise aja (nt 01.01.2023) ning
vähempakkumise tulemuste esitamise aja. Tootmise alustamise aja märkimine on oluline tagamaks
riigi taastuvast energiaallikast toodetava energia eesmärkide täitmist. Vähempakkumise
läbiviimise ajaks on aeg, mille jooksul peab vähempakkumine olema läbi viidud ehk mis hetkeks
peab valdkonna eest vastutav minister VV-le andma ülevaate vähempakkumise tulemustest
vastavalt §-le 22.
Lõige 2 sätestab, et alla 1 MW võimsusega tootmisseadmete vähempakkumise (ELTS § 596)
korraldamise otsustab valdkonna eest vastutav minister (ELTS § 596 lg 4). Ka sellisel juhul peab
3
Riigiabi andmist lubav otsus nr SA.47354 -
http://ec.europa.eu/competition/state_aid/cases/270630/270630_1948890_118_2.pdf
4
otsustades nimetama toetatava energia koguse, tootmise alustamise tähtpäeva ja vähempakkumise
korraldamise aja.
Paragrahv 5 käsitleb vähempakkumise korraldaja ja läbiviija isikuid.
Lõike 1 kohaselt on vähempakkumise korraldaja valdkonna eest vastutav minister ehk majandus-
ja taristuminister.
Lõige 2 sätestab vähempakkumise läbiviijaks elektri põhivõrguettevõtja Elering ASi. Elering AS
ülesandeks on viia vähempakkumine läbi ministri kinnitatud teate kohaselt ning anda ministrile
ülevaade vähempakkumisele esitatud pakkumistest. Seejärel saab minister otsustada, millised
tootjad esitada Vabariigi Valitsusse kinnitamiseks.
Paragrahv 6 käsitleb teabevahetust.
Lõige 1 kohustab vähempakkumise läbiviijat edastama pakkujale teavet elektronpostiga sellele
aadressile, mis on märgitud pakkumises. Alternatiivina võib Elering AS avaldada selle teabe oma
veebilehel.
Lõige 2 kohustab pakkujat edastama teavet Elering AS-le elektronpostiga põhivõrguettevõtja
aadressile. Alternatiivselt võib teabe esitada Elering AS veebilehele.
Paragrahv 7 on 2. peatüki esimene paragrahv. See sätestab vähempakkumise teate sisu.
Lõige 1 sätestab loetelu teabest, mida peab teade sisaldama:
1) taastuvast energiaallikast energia tootmise ajavahemik (nt algus hiljemalt 01.01.2023,
tootma peab vähemalt toetusperioodi ulatuses);
2) toodetava energia liik (soojusenergia, elektrienergia jne) ja kogus aastas (GWh-des
sõltuvalt riiklikust eesmärgist või statistilise kokkuleppe raames vajalikust kogusest);
3) pakkumise esitamise tähtpäev ehk aeg, mis hetkeks peab pakkumise hiljemalt esitama;
4) pakkumise jõusoleku minimaalne tähtaeg. Tähtaeg on vajalik tagamaks vähempakkumise
läbiviijale ülevaade tootja valmisolekust pakkumises toodud tingimustel energia
tootmiseks;
5) vähempakkumise läbiviija kontaktandmed (antud juhul Elering AS koos
kontaktandmetega);
6) pakkumise tagatis ja selle suurus;
7) nõutud dokumentide loetelu (vastavalt määruses sätestatule);
8) nõuded tootmisseadmele (nt statistikakaubanduse raames tehtud vähempakkumisel saab
osaleda ka olemasolev tootmisseade, mis vähempakkumise ajal statistikasse ei panustanud)
ha toodetava energia liigile sõltuvalt vähempakkumisest (statistikakaubandus, siseriiklik
eesmärk). Näiteks transpordis kasutatava energia puhul peab kütus vastama säästlikkuse
kriteeriumitele.
Lõike 2 kohaselt kinnitab vähempakkumise teate majandus- ja taristuminister.
Paragrahv 8 reguleerib teate avaldamist.
5
Lõike 1 järgi peab vähempakkumise teade olema avaldatud MKM ja Elering AS veebilehel.
Vähempakkumise teate avalikustamisest teavitab MKM veel eraldi kõiki taastuvenergia
katuseorganisatsioone. See tagab võimalikult laiapõhjalise teavituse.
Lõike 2 järgi peab vähempakkumise teate avaldamise ja pakkumise esitamise hetkele jääma vahele
vähemalt 120 päeva. See annab kõigile pakkujatele piisavalt pika aja, et oma pakkumine ette
valmistada.
Paragrahv 9 sätestab teate muutmise regulatsiooni.
Lõike 1 kohaselt võib vähempakkumise teadet ja tingimusi muuta.
Lõige 2 nõuab muudatuste avaldamist võrdväärselt esialgse teate ja tingimuste avalikustamisega.
Isikut, kes on muudatuse hetkeks juba pakkumise esitanud, teavitab Elering AS eraldi e-kirja teel.
Lõige 3 sätestab, et kui muudatus põhjustab erinevate osapoolte tegevustes vajadust pakkumise
tähtaja pikendamiseks, peab muudatuses ka tähtaja pikendamine olema kajastatud. See annab
pakkujale võimaluse teha toiminguid pakkumise muutmiseks. Kui muudatuse tulemusena peab
pakkuja ajaliselt panustama näiteks erinevatesse kooskõlastusprotseduuridesse (kooskõlastamine
kohaliku omavalitsusega vms), peab tähtaja pikendamine selle ajakuluga arvestama.
Paragrahv 10 on 3. peatüki esimene paragrahv ja reguleerib nõudeid tootmisseadmele.
Tootmisseade elektrituruseaduse mõistes või mistahes muu tootmisseade võib olla sõltuvalt
vähempakkumise liigist olemasolev ja kasutada vähempakkumise ajal fossiilset kütust või
taastuvast energiaallikast toodetud kütust , kui vähempakkumine adresseerib statistikakaubandust.
Sellisel juhul saab teha pakkumise senist tootmist ületanud kogusele. Kui vähempakkumine
adresseerib riigisisest eesmärki, peab vähempakkumisele pakutud elektrienergia olema toodetud
täiesti uue tootmisseadmega. Paragrahvis seatakse tootmisseadmetele nõuded sõltuvalt sellest, kas
tootmisseadet kasutatakse statistikakaubanduse raames seatud eesmärgi täitmiseks või riigisisese
eesmärgi täitmiseks.
Lõike 1 kohaselt võib vähempakkumisel osaleda ja võitmisel toetust saada taastuvast
energiaallikast toodetud energia eest, mis on toodetud vähempakkumise teates ja elektrituseaduses
nimetatud nõuetele vastava tootmisseadmega.
Lõige 2 määratleb tingimused tootmisseadmele, millega võib vähempakkumises osaleda ja millega
toodetud energia eest võib toetust maksta. Seade võib statistikakaubanduse raames tehtud
vähempakkumise puhul olla olemasolev elektrienergia tootmisseade, katelseade, mootorsõiduk
vms, kui sellega ei ole vähempakkumisele eelnenud 12 kuul pakkumises tehtavas ulatuses
taastuvast energiaallikast energiat toodetud. See tähendab, et selle tootmisseadmega ei toodeta
taastuvast energiaallikast energiat enne vähempakkumise võitmist selles ulatuses, mida ise
pakutakse. ELTS § 594 või § 596 vähempakkumiste puhul ei tohi vähempakkumisel osalev
tootmisseade olla juba ehitatud. Sellisel juhul peab vähempakkumisel osalemiseks olema
pakkumise esitamise hetkeks väljastatud tootmisseadme ehitamiseks vajalik kooskõlastus
Kaitseministeeriumist (vajalik ennekõike tuulikute rajamiseks) ning võrguettevõtja siduv
6
liitumispakkumine, mis tõendab, et nimetatud asukohta on võimalik liitumine mõistlike kuludega
rajada.
Lõige 3 määrab pakkumisele esitatud energiamahu, kui tootmisseade toodab juba taastuvast
energiaallikast energiat. Näiteks kui pakutakse 100 GWh ulatuses energiat, kuid pakkumise hetkel
toodetakse sama tootmisseadmega juba 20 GWh ulatuses taastuvast energiaallikast energiat, on
pakkumisele tulev kogus 80 GWh. Sellise põhimõtte sätestab ELTS § 595 lõige 2, mille kohaselt
saab statistikakaubanduse raames tehtaval vähempakkumisel osaleda selle energiaga, mis eelnevalt
juba statistikasse ei panusta.
Paragrahv 11 sätestab nõuded pakkujale.
Paragrahvis käsitletakse olukordi, mil pakkujat ei saa tunnistada vähempakkumise nõuetele
vastavaks. Sellistel juhtudel pakkumine tagastatakse. Siinjuures peab pakkuja vastama nõuetele
nii vähempakkumise toimumise kui tootmise ajal.
Sättes nimetatud tingimuste olemasolu võib põhjustada vähempakkumisel osaleja võimetust täita
vähempakkumise võitmise korral võetud kohustusi. Ühtlasi ei ole pakkuja usaldusväärne, kui ta on
eelnevalt rikkunud olulisi maksualaseid kohustusi või muid seadustega sätestatud kohustusi.
Lõike 2 järgi peavad pakkujale seatud nõuded olema täidetud kõigi ühispakkumisel osalevate
isikute osas.
Lõike 3 kohaselt peab pakkumise tegija olema selle tootmisseadme omanik või tootmisseadet
kasutama õigustatud, millega toodetud energia vähempakkumisele esitatakse. Isikud, kes ei oma
tootmisseadet või õigust seadet kasutada, ei saa pakkumist teha.
Paragrahv 12 esitab nõuded pakkumisele.
Lõike 1 kohaselt peab pakkumise allkirjastama pakkuja esindamiseks õigustatud isik.
Lõikes 2 on loetletud teave, mis peab pakkumises sisalduma.
Lõige 3 võimaldab majandus- ja taristuministril kehtestada eelmise lõike punktides 2–5 nimetatud
kinnituste ja tahteavalduste esitamiseks nõuetekohase vormi. Vorm peab olema avaldatud koos
vähempakkumise teatega MKM ja Elering AS veebis.
Lõige 4 täpsustab § 11 lõike 2 punkti 6 (energia kogus). Lõikes sätestatakse pakkumise samm
gigavatt-tundides, kui tegemist on riigisisese eesmärgi täitmist käsitleva vähempakkumisega.
Pakkumise samm on 10 gigavatt-tundi (GWh). Kui vähempakkumisega soovitakse saada taastuvast
energiaallikast elektrienergiat mahus 300 GWh aastas, saab selle täita pakkumistega, mis
koosnevad 10 GWh ekvivalendist. Nii on minimaalne pakkumine 10 GWh või selle täiskordne (10
GWh, 20 GWh jne). Kui pakkumine korraldatakse ELTS § 595 lg 1 või 2 alusel, ei pea sammust
kinni pidama - statistilise kaubanduse mahud määrab lepingu teine pool. Kui statistilise kaubanduse
lepingupartner soovib osta Eestilt taastuvast energiaallikast toodetud energia statistikat mahus 583
GWh, siis selline on ka vähempakkumise maht. Sellisel juhul ei pea 10 GWh sammust kinni
7
pidama. Samuti ei pea 10 GWh sammust pidama kinni, kui vähempakkumine korraldatakse ELTS
§ 596 eesmärgi täitmiseks.
Lõige 5 sätestab, et pakkuja peab pakkumises määratlema vähempakkumise esemeks oleva
energiakoguse tootmisseadme EIC koodi. Selle koodi järgi saab Elering AS tootmisseadme oma
süsteemides identifitseerida. Kui tegemist on uue tootmisseadmega, määratleb pakkuja rajatava
tootmisseadme aadressi ja nimivõimsuse.
Lõike 6 kohaselt võib pakkuja või mitu pakkujat ühispakkujatena koos esitada pakkumise energia
tootmiseks ühe või mitme tootmisseadmega. Seejuures peavad kõik pakkumises osalevad
tootmisseadmed täitma neile esitatud nõudeid.
Lõige 7 võimaldab pakkujatel või ühispakkujatel esitada koos iga seadme kohta eraldi pakkumise.
Selliselt tegutsedes ei mõjuta ühes pakkumises esitatud tootmisseadme mittevastavus tingimustele
sama pakkuja või ühispakkujate teises pakkumises esitatud tootmisseadmetele nõuete vastavust.
Lõike 8 kohaselt tohib pakkuja kasutada tootmisseadet ühes pakkumises. Lubatud ei ole olukorrad,
kus pakkuja kasutab ühte ja sama tootmisseadet mitme erineva pakkumise tegemisel.
Paragrahv 13 käsitleb tagatist ja vähempakkumise kulusid
Lõike 1 järgi esitab pakkuja pakkumisel osalemiseks tagatise. Tagatise peab esitama hiljemalt
pakkumise esitamise tähtpäevaks.
Lõike 2 kohaselt sobib tagatiseks nii Elering AS pangakontole makstav deposiit või krediidi- või
finantseerimisasutuse või kindlustusandja garantii, mille tähtaeg on vähemalt võrdne
vähempakkumise tulemuste aeg. Vähempakkumise tulemuste aeg on erinev määruse § 4 lõigete 1
ja 2 puhul. Seetõttu peab tagatise kestvus olema samuti sõltuvalt vähempakkumisest (§ 594 , § 595
või eraldi § 596 nimetatud vähempakkumise korraldamine) erinev.
Lõige 3 täpsustab tagatise summa arvutamise põhimõtet. Selle kohaselt määratakse tagatise summa
eurodes pakutud energiakoguse gigavatt-tundides tuhandega korrutamisega. Ehk kui pakkumisele
tuleb energiakogus 100 GWh, kujuneb tagatiseks 100 000 €.
Lõige 4 kohustab Elering AS-i tagastama tagatis 10 tööpäeva jooksul pärast Vabariigi Valitsuse
võitja nimetava korralduse tegemist või pärast seda, kui vähempakkumine on nurjunuks
kuulutatud.
Lõige 5 sätestab eriolukorra tagatise tagastamiseks, kui isik on küll tagatisraha maksnud, kuid ei
osalenud pakkumisel või võttis pakkumise tagasi enne tähtpäeva saabumist. Sellistel juhtudel
tagastab Elering AS tagatise 10 tööpäeva jooksul pärast isikult vastavasisulise taotluse saamist.
Lõige 6 kohaselt ei ole pakkujal õigus nõuda tekkinud kahju hüvitamist, kui pakkuja ei osutunud
võitjaks.
Paragrahv 14 on 5. peatüki „Pakkumise esitamine ja tagasivõtmine“ esimene paragrahv ja käsitleb
pakkumise esitamist.
8
Lõige 1 nõuab, et esitatud pakkumine peab olema digitaalselt allkirjastatud. Pakkumisele peavad
olema lisatud kõik pakkumise tegemiseks vajalikud dokumendid, pakkumine peab olema esitatud
teates toodud aadressil ja see peab olema esitatud viisil, mis tagab pakkumise jõudmise
adressaadini (nt soovitatav on paluda adressaadilt kinnitust pakkumise kättesaamise kohta).
Lõige 2 keelab tingimusliku pakkumise esitamise. Pakkumise esitamisega kinnitab pakkuja, et
vastab kõigile seatud tingimustele.
Paragrahv 15 käsitleb pakkumise konfidentsiaalsust. Selle kohaselt on pakkumise sisu pakkumise
võitja nimetamiseni konfidentsiaalne ning seda ei või vähempakkumise ajal avaldada kolmandale
isikule ega teisele pakkujale. Pakkumised jäävad konfidentsiaalseteks, kui võitjat nimetavat
korraldust ei ole vastu võetud. Seejärel tohib pakkumise sisu avaldada vaid selles ulatuses, mis on
kajastatud Vabariigi Valitsuse korralduses.
Paragrahv 16 käsitleb pakkumise tagasivõtmist.
Paragrahvi kohaselt võib pakkuja oma pakkumise enne pakkumise esitamise tähtpäeva tagasi võtta
esitades selleks Elering AS-le digitaalselt allkirjastatud teate.
Oluline on toonitada, et kui pakkuja teeb samal pakkumisel mitu pakkuimist, ei saa olla tegemist
ühe tootmisseadmega toodetud energiaga. Näiteks saab tootja teha mitu pakkumist olukorras, kui
energia toodetakse erinevate pakkumiste lõikes erinevate tootmisseadmetega.
Paragrahv 17 on 5. peatüki „Pakkumise menetlemine“ esimene paragrahv ja käsitleb pakkumise
avamist.
Vähempakkumise läbiviijal on kohustus teha majandus- ja taristuministrile ettepanek pakkumise
võitja kohta 70 päeva jooksul alates pakkumise esitamise tähtpäevast (§ 21 lg 1).
Lõige 1 kohustab Elering AS-i avama pakkumisi ainult pärast pakkumise esitamise tähtpäeva.
Seejuures ei tohi avamise juures viibida kolmandat isikut ega pakkujat ennast.
Lõike 2 järgi koostab Elering AS pakkumiste avamisel pakkumise avamise protokolli. Sinna
kantakse pakkujate nimed, registrikoodid, energia kogused ja toetusmäärad. Energia koguste
juurde märgitakse ka minimaalne energia kogus, mida pakkumises toodud toetusmääraga ollakse
nõus tootma.
Paragrahv 18 käsitleb pakkuja ja pakkumise nõetele vastavuse esmast kontrolli.
Lõike 1 järgi on Elering AS kohustatud teostama pakkumise esmast kontrolli. See hõlmab nii
vähempakkumise teate, tingimuste kui ka käesoleva määruse ja ELTS raames seatud nõuetele
vastavuse kontrolli. Selle kontrolli ajal ei hinnata pakkuja ja pakkumise vastavust paragrahvides
11 ja 12 toodud nõuetele. Kontrolli nimetatud paragrahvide suhtes teostab Elering AS ainult selliste
pakkujate suhtes, kes kvalifitseeruvad kõige odavamate pakkujatena eesmärgi täitmiseks.
Lõige 2 kohustab Elering AS-i andma pakkujale mõistliku aja formaalsete puuduste
likvideerimiseks, rakendades selleks HMS § 15 lõikeid 1–3.
9
Lõige 3 kohustab MKM-i pakkujale pakkumise tagastama, kui pakkumine või pakkuja ei vasta
formaalsetele nõuetele või kui pakkuja ei ole õigeaegselt seadnud tagatist.
Paragrahv 19 reguleerib pakkumiste reastamist.
Lõike 1 kohaselt reastab Elering AS esmase kontrolli läbinud pakkumised toetusmäära kasvamise
järgi.
Kogus, Määr,
Pakkuja GWh/a €/MWh
Tootja # 2 120 40
Tootja # 3 100 42
Tootja # 1 170 45
Tootja # 4 70 47
Tootja # 5 90 49
Tootja # 6 50 50
Toetusmääraks on sellisel juhul see toetusmäär, mille pakkuja pakkumises esitas.
Lõige 2 kirjeldab olukorda, kui ühest pakkumisest ei piisa teates nimetatud koguse täitmiseks.
Sellisel juhul arvestatakse ka teisi pakkumisi toetusmäära kasvamise järjekorras hetkeni, kui teates
nimetatud kogus on täis. Sellisel juhul kujuneks pakkuja võitjaks osutumisel toetusmääraks see
määr, mida pakkuja on pakkumises toonud. Toetusmääraks ei kujune kõigi puhul see määr, mis oli
viimase pakkuja toetusmäär.
Lõike 3 järgi eelistatakse võrdse toetusmääraga pakkujate puhul seda pakkujat, kelle toodetav
energia kogus on suurem.
Lõige 4 reguleerib olukorda, kus pakutud kogused ei summeeru teates toodud koguse lõikes
täiskordseni. See võib juhtuda näiteks siis, kui võitjaid on mitu ning nende toodetud kogused ei ole
summana võrdsed teates toodud kogusega.
Punkti 1 järgi võib teates toodud energia kogust kuni 20% võrra ületada, kui selliselt saab täita
teates toodud koguse rohkem kui ühe pakkujaga. Kui näiteks pakkuja A pakub teates toodud
koguse 100 GWh täitmiseks 80 GWh toetusmääraga 40 €/MWh, pakkuja B koguse 30 GWh
hinnaga 45 €/MWh ja pakkuja C koguse 40 GWh hinnaga 45,5 €/MWh, ei suuda soodsaim pakkuja
teates toodud kogust täita. Sellisel juhul peab valima järjekorras järgmise toetusmääraga pakkuja.
Antud juhul ületab võitja ja järgmise pakkuja toodang teates toodud kogust 10% võrra (80 GWh +
30 GWh = 110 GWh), on pakkumiste summa 20% tolerantsi piires. Seega täidab pakkuja A ja
pakkuja B teates toodud mahu ja mõlemad saab korraldusega nimetada võitjaks.
Punkt 2 käsitleb olukorda, kui eelmises punktis toodud olukorras ületab eelmises punktis toodud
näite varal esimese ja teise pakkuja pakkumine teates toodud mahtu enam kui 20% võrra. Sellisel
juhul võib võitjale järgnev pakkuja saada toetust maksimaalselt vaid selles ulatuses, mis jääb võitja
või võitjate ja teates toodud koguse 20% suurendamise vahele. Näiteks on teates toodud kogus 100
GWh. Pakkuja A kogus on 80 GWh toetusmääraga 40 €/MWh, pakkuja B kogus on 45 GWh
toetusmääraga 45 €/MWh. Kuna pakkuja A ei täida teates toodud kogust 100%, võib pakkuja B
saada toetust mitte pakutud koguse ulatuses vaid teates toodud 100 GWh + 20% ehk 120 GWh ja
võitja pakkumuses toodud 80 GWh vahe ehk 40 GWh ulatuses.
10
Paragrahv 20 käsitleb pakkuja ja pakkumise nõuetele vastavuse sisulist kontrolli.
Lõike 1 järgi peab Elering AS esitama pärast esialgset kontrolli läbiviimist ja pakkumiste
reastamist eelmises paragrahvis toodud põhimõtete alusel pakkujale või pakkujatele nõude esitada
andmed pakkuja ja tootmisseadme §-des 10 ja 11 nimetatud nõuetele vastavuse sisuliseks
hindamiseks.
Lõike 2 kohaselt peab Elering AS andma pakkujale võimaluse täiendava teabe esitamiseks, kui
seni esitatud teabe kohaselt ei vasta pakkuja või tootmisseade §-des 10 ja 11 nimetatud tingimustele
või kui pakkuja ei esita vajalikku teavet õigeaegselt. Elering AS ei ole siiski kohustatud andma
sellist võimalust, kui on ilmne, et kitsaskohta ei ole võimalik parandada.
Lõige 3 paneb Elering AS-le kohustuse teha ministrile ettepanek pakkumine tagasi lükata, kui
asjakohane pakkuja või tootmisseade ei vasta §-des 10 ja 11 toodud nõuetele või kui pakkuja ei
esita kõiki vajalikke andmeid täiendava tähtaja jooksul.
Paragrahv 21 reguleerib võitja kohta ettepaneku tegemist
Lõike 1 järgi esitab Elering AS 70 päeva jooksul pärast pakkumise esitamise tähtpäeva
vähempakkumise hindamise tulemused majandus- ja taristuministrile. Selle tähtaja hulka kuulub
esialgne hindamine, tulemuste järjestamine ja nende sisuline hindmaine, s.h vajadusel täiendavate
andmete küsimine.
Lõige 2 reguleerib olukorda, kui mõni pakkuja otsustab enne hindamise tulemuste esitamist
ministrile võtta oma pakkumise tagasi või mõni pakkuja ei läbi sisulist kontrolli. Sellisel juhul
teostab Elering AS sisulist kontrolli ära langenud pakkuja asemel esimese pakkuja suhtes, kelle
järjekoht järgneb §-s 19 toodud nimekirjas ära langenud pakkujale. Kui järjekorras järgmise
pakkuja pakutav kogus ületab koos eelmiste pakkujatega teates toodud kogust, lähtub Elering § 19
lõikes 4 toodud regulatsioonist.
Lõige 3 täpsustab lõikes 2 toodud olukorda. Kui pakkuja otsustab oma pakkumise võtta tagasi
pärast hetke, kui Elering AS on ministrile nimekirja üle andnud või kui selleks hetkeks selgub, et
mõni pakkuja, pakkumine või tootmisseade siiski ei vasta käesolevas määruses toodud nõuetele
või kui pakkumine tagastatakse, ei tee Elering AS lõikes 2 nimetatud ettepanekut.
Paragrahv 22 on 6. peatüki „Vähempakkumise võitmine ja nurjumine“ esimene paragrahv. See
käsitleb Elering AS esitatud info menetlemist.
Lõike 1 kohaselt esitab majandus- ja taristuminister Vabariigi Valitsusele ettepaneku
vähempakkumise võitja osas 10 tööpäeva jooksul pärast hetke, kui Elering AS vastava teabe § 21
kohaselt ministrile esitas.
Lõige 2 käsitleb lõike 1 eriolukorda seoses ELTS § 595 lõikega 6. Kui statistikakaubanduse raames
tehtud vähempakkumisele tuleb pakkumine toota energiat kasutades biomassi, peab MKM
koostama analüüsi selle kohta, millist mõju avaldab energia tootmiseks vajaliku biomassi koguse
hankimine Eesit puiduturule. Analüüs esitatakse Vabariigi Valitsusele koos ettepanekuga võitja
nimetamiseks 10 tööpäeva jooksul pärast Eleringi AS-lt §-s 21 nimetatud teabe saamist. MKM teeb
ettepanku sõltuvalt sellest, milline on analüüsi tulemus.
11
Paragrahv 23 käsitleb Vabariigi Valitsuse otsuse tegemist.
Lõike 1 kohaselt peab Vabariigi Valitsus otsustama majandus- ja taristuministri ettepanekul
korraldusega vähempakkumise võitnud pakkuja või pakkujad hiljemalt 30 päeva jooksul alates §
22 lõikes 1 nimetatud teabe laekumisest.
Lõige 2 reguleerib olukorda, kui vähempakkumine tehakse statistikakaubanduse raames ja
potentsiaalne võitja kasutab tootmiseks biomassi. Elektrituruseaduse § 595 lg 6 kohustab Vabariigi
Valitsust kuulama MKM koostatud analüüsi osas ära Riigikogu majandus- ja keskkonnakomisjon.
Lõike järgi otsustab Vabariigi Valitsus võitja väljakuulutamise ja teise liikmesriigiga lepingu
sõlmimise hiljemalt 30 päeva jooksul pärast Riigikogu ärakuulamist. Kui Vabariigi Valitsus peab
pärast Riigikogu seisukohta põhjendatuks võitja mitte määrata ja leping mitte sõlmida, teeb ta
valdkonna eest vastutavale ministrile ettepanek vastav pakkumine pakkujale tagastada.
Lõige 3 kohustab edastama lõikes 1 või 2 tehtud otsus viivitamatult Elering AS-le, kes teavitab
otsusest pakkujaid.
Lõige 4 sätestab, et tootja kaotab õiguse saada vähempakkumise tulemusena toetust, kui lõikes 1
või 2 toodud positiivne otsus on kehtetuks tunnistatud.
Lõige 5 sisustab Vabariigi Valitsuse otsuses toodava mahu. Selle kohaselt peab otsuses kajastuma
vähemalt võitja nimetus, toetusmäär (€/MWh), toetust saava energia maksimaalne kogus aastas
ning toetuse maksmise alustamise ja lõpetamise kuupäev.
Paragrahv 24 käsitleb vähempakkumise nurjunuks kuulutamist.
Lõike 1 järgi kuulutab majandus- ja taristuminister Elering AS ettepanekul vähempakkumise
nurjunuks, kui:
1) vähempakkumise tingimustele ei vastanud ükski pakkuja;
2) ei esitatud ühtegi vastavaks tunnistatud pakkumist.
Lõige 2 kohustab avaldama vähempakkumise nurjumise otsuse MKM ja Elering AS veebilehel.
Paragrahv 25 on 7. peatüki „Toetuse maksmise peatamine ja lõpetamine“ esimene paragrahv ning
käsitleb tootmise alustamisega hilinemise tagajärgi.
Lõike 1 kohaselt kohustub võitjaks osutunud pakkuja alustama pakkumises esitatud
tootmisseadmega tootmise lubatud ulatuses hiljemalt teates märgitud tootmise tähtpäevaks.
Lõige 2 käsitleb tootmise alustamise definitsiooni ELTS § 594 või 596 nimetatud vähempakkumiste
puhul. Kuivõrd mõlemad juhud käsitlevad vähempakkumise objektina uut tootmisseadet, on
tootmise alustamine nendel juhtudel tootmise alustamine ELTS § 108 tähenduses ehk
nõuetekohane tootmine võrku või otseliini.
Lõige 3 käsitleb tootmise alustamise definitsiooni ELTS § 595 nimetatud vähempakkumise puhul.
Kuivõrd selles vähempakkumises võib osaleda ka olemasolev tootmisseade ning tootmine ei ole
piiratud elektrienergia tootmisega, on eelmises punktis toodud mõistet laiendatud ka energia
12
kaugküttevõrku või lõpptarbijale andmisega. Selle definitsiooni alla mahuvad kõik energia liigid
eeldusel, et tootja tõendab energia lõpptarbijale andmist.
Lõige 4 kohaselt teeb majandus- ja taristuminister Vabariigi Valitsusele ettepaneku tunnistada selle
tootja osas § 23 lõikes 1 või 2 nimetatud korraldus kehtetuks, kui see tootja ei ole hiljemalt 120
päeva jooksul alates teates märgitud tootmise alustamise tähtpäevast energia lubatud ulatuses
tootma hakanud.
Paragrahv 26 käsitleb tootmiskoguse kõikumisest tulenevat erisust. Selle kohaselt ei maksta
toetust aastas toodetud koguse eest, mis ületab pakkumises tehtud aastast kogust või § 19 lõikes 4
alusel kujunenud vähendatud ja Vabariigi Valitsuse otsuses toodud kogust.
Paragrahv 27 reguleerib toetuse väljamaksmise peatumist tulenevalt tingimustele
mittevastavusest.
Lõike 1 järgi peatab Elering AS toetuse maksmise, kui pärast tootmisega alustamist ei ole võitja
puhul täidetud ELTS § 591 lõigetes 1 ja 2 nõuded täidetud. Asjakohased lõiked käsitlevad toetuse
tasumise tingimusi ning tulenevad suuresti riigiabi nõuetest.
Lõige 2 võimaldab Vabariigi Valitsusel tunnistada see osa korraldusest kehtetuks, mis puudutab
lõikes 1 nimetatud kohustust mitte täitvat tootjat. Seda siis olukorras, kui lõikes 1 nimetatud
mittevastavust ei ole võimalik kõrvaldada või kui seda ei kõrvaldata Elering AS määratud tähtaja
jooksul.
Lõige 3 täpsustab, et toetuse maksmise peatamine ei pikenda 12aastast toetuse perioodi. Perioodi
arvestus käib edasi, kuid sellel ajal ei ole võimalik tootjale toetust maksta.
Paragrahv 28 reguleerib olukorda, kui pakkuja nõuetele mittevastavus ilmneb pärast võitjaks
tunnistamist.
Lõike 1 kohaselt peab Elering AS andma võitjale tähtaja mittevastavuse likvideerimiseks.
Lõike 2 järgi teeb majandus- ja taristuminister Vabariigi Valitsusele ettepaneku korraldus
kehtetuks tunnistada, kui lõikes 1 nimetatud mittevastavust ei ole võimalik kõrvaldada või seda ei
kõrvaldata antud tähtaja jooksul.
Lõige 3 käsitleb toetuse maksmise peatamist, kui võitja on mittevastavuse ilmnemise hetkel juba
tootmist alustanud. Sellisel juhul ei peatab Elering AS toetuse maksmise hetkeks, kuni puudus on
kõrvaldatud.
3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele
13
Käesolev määrus on kooskõlas Euroopa Komisjoni riigiabi andmist lubavate otsustega nr
SA.360234 ja SA.473545.
4. Määruse mõjud
Määrusega sätestatakse riikliku taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmise eesmärgi, statistilise
ülekande lepingu täitmiseks vajaliku taastuvast energiaallikast toodetud energia tootmismahu
saavutamiseks korraldatava vähempakkumise ja alla ühe megavatise elektrilise võimsusega taastuvat
energiaallikat kasutava tootmisseadme vähempakkumise tingimused ja kord. Määruse volitusnorm
tuleb elektrituruseaduse §-dest 594, 595 ja 596. Vastavad paragrahvid jõustusid pärast seaduseelnõu nr
576SE vastuvõtmist ja väljakuulutamist. Seaduseelnõu 576SE vähempakkumist käsitlev osa pärineb
seaduseelnõust 290SE, mille põhimõtteline osa seaduseelnõusse 576SE lisati. Vähempakkumist
käsitlevat mõju on analüüsitud seaduseelnõude 576SE6 ja 290SE7 seletuskirjades.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Määruse rakendamisega ei kaasne riigile täiendavaid kulusid ega tulusid. Vähempakkumist
finantseeritakse taastuvenergia tasust. Statistilise ülekande lepingu puhul katab lepinguga seotud
kulud lepingupartner ehk teine liikmesriik.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldkorras.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Määruse eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Keskkonnaministeeriumile, Maaeluministeeriumile
ja Rahandusministeeriumile läbi eelnõude infosüsteemi EIS ning märkuste esitamiseks
Konkurentsiametile, Elering AS-le, Eesti Energia AS-le ja taastuvenergia tootjaid koondavale
MTÜ-le Eesti Taastuvenergia Koda.
4
Otsus nr SA.36023 kättesaadav veebist (seisuga 12.09.2018) -
http://ec.europa.eu/competition/state_aid/cases/254765/254765_1614362_64_2.pdf
5
Otsus nr SA.47354 kättesaadav veebist (seisuga 12.09.2018) -
http://ec.europa.eu/competition/state_aid/cases/270630/270630_1948890_118_2.pdf
6
Seaduseelnõu 576SE menetlemine Riigikogus (seisuga 12.09.2018) -
https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/469fc0ff-35d7-472a-b01a-
3bc968dae72b/Elektrituruseaduse,%20energiamajanduse%20korralduse%20seaduse%20ja%20maagaasiseaduse%20
muutmise%20seadus
7
Seaduseelnõu 290SE menetlemine Riigikogus (seisuga 12.09.2018) -
https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/5b8f3e3a-617c-424a-89a8-
e10cc25f34d4/Elektrituruseaduse%20muutmise%20seadus
14
Vabariigi Valitsuse määruse „Taastuvast energiaallikast energia tootmiseks korraldatava
vähempakkumise tingimused ja kord“ eelnõu seletuskiri
Lisa
Ettepanekute tabel
Rahandusministeerium
Nr Ettepanek/märkus Selgitus
1. Seletuskirjas on öeldud, et Eesti on 2020 eesmärgi Ei ole vastuolus. Olgugi, et
„sisuliselt täitnud“. Samas ütleb järgmine lause, et tänaste indikatsioonide järgi võib
riik peab korraldama ELTS §594 alusel eeldada, et riigi 2020 eesmärk on
vähempakkumise eesmärgi täitmiseks. Kas need juba täidetud, ei saa seda siiski
kaks lauset ei ole omavahel vastuolus? kindlalt väita.
2. Kas ja kui reaalne on, et riik sõlmib üldse lepingu Statistikakaubanduse raames
ühikutele, mida meil ilma lisameetmeteta (st müüakse riigi üldstatistikat (st.
seesama vähempakkumine), ei ole olemas? Seni transport, soojus- ja
oleme müünud ühikuid, mis on meil juba elektrienergia kokku). Ülejäänud
baasstsenaariumi järgi olemas ja aga siit saan aru, vähempakkumised käsitlevad
et võimalus on hakata ühikuid turult juurde ostma elektrienergia vähempakkumisi.
ning neid teistele riikidele müüa. Samas, kas mitte Seega ei vähenda
pole nii, et esmajärjekorras saavad täidetud alati statistikakaubandus riigi
siseriiklikud eesmärgid? Seega ei oleks ju nagu taastuvast energiaallikast
vahet, et mis § alusel mingi vähempakkumine toodetud elektrienergia
välja kuulutatakse – tekkinud taastuvenergia statistikat.
ühikud lähevad alati esmalt siseriikliku eesmärgi
arvestusse ja kui see eesmärk saab täis, siis
ülejääki saab üle kanda (statistikakaubandus).
3. Tehnilist laadi tähelepanek – kui muidu on Arvestatud.
eelnõus kasutatud terminit „valdkonna eest
vastutav minister“, siis § 8 lg-s 1 on MKM. Kas
läbiva stiili huvides võiks ka seal kasutada
„valdkonna eest vastutava ministeeriumi
kodulehel“?
4. §-s 11 on ühe välistava tingimusena kirjas Arvestatud. Lisatud nõue
negatiivne omakapital. Samas on võimalik, et omakapitali vastavuse kohta
ühingul on küll positiivne omakapital aga ÄSga.
omakapital ei vasta seaduses toodud nõuetele.
Nimelt on äriseadustikus (§ 176 osaühingud ja §
301 aktsiaseltsid) seatud konkreetne omakapitali
alammäär: vähemalt pool osa- või aktsiakapitalist.
See on rangem nõue kui teie eelnõus olev nõue, et
peab olema positiivne. Äkki peaks nõudma, et
pakkumises osaleja omakapital vastab neis
peatükkides toodud miinimumnõuetele?
5. § 11 lg 3 nõuab, et pakkuja peab olema tulevikus Arvestatud. Taotleja peab olema
rajatava tootmisseadme omanik juba pakkumise tootmisseadet kasutama
tegemise ajal. Kas on eluliselt teostatav, et keegi õigustatud isik.
on asja omanik, mida veel ei ole (näiteks, kellelgi
on maa ja ehitusluba aga tuulikut veel ei ole, kas
see on siis siinse lõike 3 järgi ikkagi omanikuks
olemine? Kui tema teeb pakkumise aga vahepeal
müüb projekti maha, mis siis saab)?
6. § 12 lg 2 p 4 nõuab, et pakkuja peab andma Pakkuja peab tootmisseadme
kinnituse, et kohustab X mahus energiat tootma. planeerimisel lähtuma
Kas see tähendab, et mittejuhitavate põhimõttest, et vähempakkumise
tootmisseadmete puhul peab pakkuja juba eos teates toodud kogus on
arvesse võtma pigem väga konservatiivse kalendriaasta lõikes toodetav.
stsenaariumi, et pakutav kogus igal juhul täis toota
(nt tuuleolud võivad muutuda ja mingit fix kogust
per aasta toota järjepidevalt ei ole vist kuigi
reaalne)?
7. § 19 lg 4 p 2 – kui pakkuja esitab pakkumise X Sellisel juhul ei ole kohustuslik
MWh elektrile aga selles punktis toodud valemi edasi liikuda. See on pakutud
järgi makstakse toetust vaid 0,6*x MWh-le, kas võimalus, millest võib tootja
siis on pakkujal kohustus see riigi poolne kinni haarata.
pakkumine (ja toetussumma vähendamine) vastu
võtta? Võib ju tekkida olukord, kus pakkuja
arvestab mingis summas investeeringuga ning ka
mingis summas toetusega, kuid väiksema toetuse
korral ta seda investeeringut üldse ei teeks. §16
lubab pakkumist tagasi võtta enne pakkumiste
esitamise tähtaega aga mitte hiljem, samas § 21 lg
2 räägib pakkumise tagasi võtmist enne
hindamistulemuste esitamist ministrile. Siit 2
muret: kas §16 ja §21 ei ole mitte vastuolus, mis
puudutab pakkumise tagasi võtmist ja kas pakkuja
saab pakkumise tagasi võtta ka peale vähendatud
toetuse summa teada saamist (§19 lg 4 p 2)?
Kusjuures § 21 lg 3 räägib veel kolmandast
võimalusest: pakkuja võtab pakkumise tagasi
peale tulemuste ministrile edastamist, mis §16
järgi nagu poleks lubatud.
8. Kas § 23 lg 4 välistab selle, et mingi tootmisseade Määrust muudetud selliselt, et
vahetab toetusperioodi jooksul omanikku? Kui pärast VV otsust võib
tuulepargi omanik tahab müüa ära nt ühte tuulikut tootmisseade omanikku
(kas koos selle all oleva maaga või vahetada. Omanikuvahetus ei
hoonestusõigusega), siis toetuse saamise võimalus põhjusta toetuse lõppu.
üle ei lähe. Kuna aga toetuse saamise otsuse
saanud isik enam energiat ei tooda, kas siis toetust
üldse enam ei maksta, mitte kellelegi (ei algsele
omanikule ega uuele)? Mis on sellise kitsenduse
2
eesmärk, et toetust saav omanik sisuliselt
laulatatakse selle vara külge toetuse saamise
perioodiks?
9. § 2 p 4: „ vähempakkumine – konkureeriv Mittearvestatud. Segaduse
pakkumismenetlus taastuvast energiaallikast vältimiseks on eelnõu
toodetud energia soodsaima toetusmäära seletuskirjas olukorda
tuvastamiseks“ – „soodsaim“ võib energiatootja ja kirjeldatud.
riigi seisukohalt tähendada erinevat määra, seega
oleks üheseltmõistetavuse huvides praktiline
määratleda, kellele/kelle seisukohalt soodsaimat
määra on siin mõeldud (nt „riigile soodsaima
toetusmäära tuvastamiseks“ vmt)
11. § 3 lg 4: lõpus on määratlus „alates käesoleva Arvestatud. Mõeldud on
määruse alusel viimasest abi andmisest“ – kas siin 12aastase perioodi toetuse
on 10 a arvestuse alusena mõeldud viimast abi viimast väljamakset. Seletuskirja
andmise otsuse kuupäeva või viimast abi vastavalt täiendatud.
pakkujale/tootjale ülekandmise kuupäeva?
12. § 4 lg 1: ei ole üheselt arusaadav, kas VV määrab Arvestatud. Eelnõu § 4 lg 1 ja 2
toetatava energia koguse aastaks, mitmeks vastavalt täiendatud. Tulemuste
aastaks, mingiks konkreetseks ajavahemikuks (nt esitamise all on mõeldud aega,
2023.a algusest 2025.a lõpuni)? Sama küsimus § mil minister tulemused VV-le
4 lg 2 kohta. Ja kas „vähempakkumise tulemuste teatavaks teeb.
esitamise“ all on lg 1 mõeldud tulemuste
avalikustamist või tulemuste esitamist pakkujaile?
13. § 6 lg 2 „pakkuja… sisestab teabe Kuivõrd info on eelnõu § 15
vähempakkumise läbiviija veebilehele“ – kui tegu kohaselt konfidentsiaalne, peab
peaks olema mitte avaliku teabega, vaid mistahes sellega ka veebileht arvestama.
põhjusel (nt ärisaladus, julgeolek vm) piiratud
kasutusega teabega, siis kas veebilehel sellist
teavet sisestades on tagatud teabe kaitstus ja
sellele ligipääsu piiratus? Kas selle eest vastutab
läbiviija või pakkuja?
14. § 7 lg 1 p 2: kas on mõeldud kalendriaastat või Arvestatud. Peab olema
mistahes jooksvat aastat (nt 1-juulist 30.juunini)? kalendriaasta kohta.
15. § 9 lg 2: kui muudatused vähempakkumise teates Määruse eelnõu ei keela
võivad mõjutada juba esitatud pakkumist, siis kas pakkumise muutmist ajani, mil
sellise pakkumise esitajal on õigus esitada uus pakkumise esitamise tähtaeg on
pakkumine muudetud teate alusel? saabunud.
16. § 10 lg 2 p 1: kas võiks olla „tootmisseadmega, Mittearvestatud. Senine
millega toodetakse pärast vähempakkumise sõnastus sobib lõikega 3 hästi
võitmist aastas taastuvast energiaallikast energiat kokku. Muutes sõnastust,
vähemalt pakkumises toodud mahus lõike 3 muutub ka lõike 2 punkti 1 ja
lõike 3 mõte.
3
kohaselt“ – sama seadmega võib ju toota ka
rohkem energiat?
17. §11: kas pakkumist tohib esitada ka füüsilisest Tootja on defineeritud
isikust pakkuja? Ja kas pakkuja peaks olema elektrituruseaduses. Määruses ei
registreeritud Eesti äriregistris? ole vaja definitsiooni uuest välja
tuua.
18. § 22 lg 2: juhul kui elektrituruseaduse § 595 lõikes Selline lähenemine oleks teiste
6 nimetatud analüüsi tulemusel peaks selguma, et pakkujate suhtes diskrimineeriv.
pakkumises esitatud mahus biomassist energia Kui analüüsi tulemusena on mõju
tootmiseke vajaliku koguse biomassi hankimine negatiivne ja VV ei soovi
avaldaks Eesti puiduturule suurt negatiivset mõju, pakkumisega arvestada, jääb
siis kas üldse ja millisel alusel oleks nt võimalik konkreetne pakkuja
sellistel tingimustel esitatud pakkumise mahust vähempakkumisest välja.
väiksemas (ent vähemalt pakkuja nimetatud
minimaalses talle vastuvõetavas) koguses
taastuvenergiat osta? § 23 lg 2 jätab justkui üksnes
pakkumise vastuvõtmise või tagasilükkamise
võimaluse, aga mitte nt pakkumisest poole
väiksemas koguses (kui sellega peaks kaasnema
analüüsi tegijate hinnangul vastuvõetav mõju
Eesti puiduturule) taastuvenergia ostmise?
19. § 24 lg 1: kas vähempakkumise nurjunuks Arvestatud. Eelnõu vastavalt
kuulutamiseks piisab, kui täidetud on mitte muudetud.
mõlemad, vaid üks nimetatud alustest? Sellisel
juhul võiks vist öelda „kui 1)… või 2)…“
20. Toetuse maksmisest: alates § 25 on juttu Toetuse maksmist reguleerib
erinevatest toetuse maksmise peatamise elektrituruseadus. Periood on 12
võimalustest, aga ei leidnud nö positiivset aastat, maksed toimuvad
stsenaariumi toetuse maksmisest (ilma igakuiselt.
peatamiseta või tühistamiseta)? Nt kas toetust
makstakse kord kuus või kord aastas, mille alusel,
millise tähtaja jooksul?
21. Mis saab siis, kui vähepakkumise tulemusel Kui minister on VV-le tulemused
hangiti x kogus taastuvenergiat, aga mõnel esitanud ning osad võitjad ei ole
määruses viidatud asjaolul tuli sellest x kogusest võimelised kohustusi täitma,
20% osas toetuse maksmine lõpetada – kas sellisel viiakse läbi uus
juhul tohib VV korralduse muutmisel tühistada vähempakkumine. Ei ole
tolle 20%-le vastava koguse esitanud pakkumuse võimalik ega vajalik nimetada
ja võtta esitatud ja hinnatud pakkumiste võitjaks kolmas isik, kes otsuse
hindamistulemuse alusel nö joone alt järgmise tegemisel joone alla jäi.
samale, 20%-le vastava koguse esitanud
pakkumise ja pakkuja ja tunnistada need toetuse
vääriliseks? Kas sellise muudatuse tegemiseks on
mõni loogiline ajaline piir (nt 1 kuu enne
kalendriaasta lõppu ei pruugita jõuda enam selle
4
kalendriaasta jooksul soovitud koguses
taastuvenergiat toota)?
22. Eelnõu § 3 lg 2: küsimus, miks 50 kW kuni 1MW Arvestatud. Luba SA.36023
võimsusega seadmega taastuvat katab kõik vähempakkumised.
energiallikat kasutava tootmisseadme
vähempakkumise puhul ei saa kasutada Euroopa
Komisjoni otsust (vt § 3 lg 1), vaid peab lähtuma
komisjoni üldise grupierandi määruse 651/2014
artiklist 43? Artikkel 43 räägib tegevusabi
andmisest, kuid mitte vähempakkumise raames
antavast tegevusabist.
23. Eelnõu § 3 lg 2: kui jääb siiski sisse viide üldisele Mittearvestatud, sest eelmine
grupierandi määrusele, siis tuleks lg 2 teine ja ettepanek sai arvestatud.
kolmas lause (alates „Riigiabiga seotud andmed
on avalik teave“) viia eraldi lõikesse, kuna ka § 3
lõike 1 alusel antav riigiabi on avalik teave ja ka
need andmed tuleb riigiabi ja vähese tähtsusega
abi registrisse kanda. Lisaks tuleb grupierandi
alusel antava riigiabi puhul lisada määrusesse nn
üldpõhimõtted (nt ergutava mõju nõue ehk
taotluse esitamine enne tegevusega alustamist,
abikõlblikud kulud, abi suurus ja osakaal – kui
asjakohane).
24. § 3 lg 3: kui üldise grupierandi artikli 43 alusel Arvestatud.
antav abi langeb ära, siis ei ole ka seda lõiget vaja,
kuna põhimõtteliselt samad tingimused on olemas
ka elektrituruseaduse § 59prim lg 2 punktides 6 ja
7. Muidugi võib läbipaistvuse huvides neid ka
määruses korrata või viidata seadusele.
25. Eelnõu § 6: see on veidi segane paragrahv, kuna Arvestatud. Eelnõu § 6 lg 2
pole aru saada, mis teabest on jutt – ehk peaks täiendatud vastavalt.
viitama järgmistele paragrahvidele, mille alusel
suhtlus vähempakkumise läbiviija ja pakkuja
vahel toimub. Kas ei ole siin kattuvust ka nt § 14
lõikega 1?
26. Eelnõu § 19 lg 3: palun selgitada, kas see säte on Eelnõu § 19 lõikes 3 nimetatud
kooskõlas komisjoni riigiabi otsuse SA.36023 olukorda ei ole otsuses nr
punktiga 30? SA.36023 käsitletud.
27. Eelnõu: kus on kirjas, et varem saadud Mittearvestatud.
investeeringutoetus lahutatakse saadavast Elektrituruseaduses on see nõue
toetusest (see on küll kirjas seaduses, aga kas kajastatud (§ 594 lg 8). Kuivõrd
läbipaistvuse huvides ei peaks olema ka määruses määrus kehtestatakse
– kasvõi viitena seadusele)? elektrituruseaduse alusel, ei ole
eraldi vajadust seaduses
5
sätestatud põhimõtete
kordamiseks. Täiendasin
vastavalt seletuskirja eelnõu § 2
punkti 3 all.
28. Seletuskirja sisukokkuvõttes on kirjas, et Asjakohane kaasus on
statistilise ülekande lepingu täitmiseks vajaliku kirjeldatud määruse § 10 lõike 2
taastuvast energiaallikast toodetud energia punkti 1 ja lõike 3 raames, lisaks
vähempakkumise puhul saavad osaleda ELTS § 595 lg 2. Viimase osas
tootmisseadmed, mis juba võivad varem toota lisasin seletuskirja täiendusi (§
energiat taastuvast energiaallikast, kui 10 lg 3 alla).
vähempakkumise tulemusena toodavad seda
rohkem kui seni. Palume selgitada, kus selline KOM on statistikakaubanduse
tingimus on el. turuseaduses või määruse eelnõus raames tehtavat vähempakkumist
kirjas? Lisaks küsimus, kas see tingimus on käsitlenud otsuse SA.47354
vastavuses komisjoni riigiabi otsusega SA.47354. punktides 89 ja 90. KOM on
leidnud, et Eesti võib sellist
vähempakkumist korraldada, kui
vähempakkumine on kooskõlas
EEAG-ga.
Konkurentsiamet
Nr Ettepanek/märkus Selgitus
1. Määrus kehtestatakse elektrituruseaduse § 594 Arvestatud osaliselt. Eelnõu
lõike 10, § 595 lõike 4 ja § 596 lõike 5 alusel, mis seletuskirjas on asjakohast
jõustusid seaduses 09.07.2018. Samaaegselt teemat täiendavalt selgitatud
jõustunud § 595 lõigetega 1,2,5 ja 6 võeti (eelnõu § 1 selgituste all).
elektrituruseaduses esmakordselt kasutusele
mõiste „energia“. Enne muudatusi sätestas
elektrituruseadus vaid mõiste „elektrienergia“.
Määruse ja seletuskirja kontekstis on läbivaks
jooneks mõiste „energia“ kasutamine ning sellest
järeldub, et eesmärgiks ei ole taastuvast
energiaallikast energia tootmise eesmärgi
saavutamiseks korraldatava avaliku
vähempakkumise läbiviimisel piirduda vaid
elektrienergiaga.
Konkurentsiamet teeb parema selguse eesmärgil
ettepaneku see erisus määruses välja tuua ning
täiendada vastavasisuliselt ka seletuskirja.
2. Seletuskirja leheküljel 3 on selgitatud määruse Soojusettevõtja statistika-
paragrahvis 2 kasutatavaid mõisteid. Määruse kaubanduse vähempakkumise
punktis 3 toodud mõiste „toetusmäär“ puudutavalt raames saadud lisatulu muudab
on muuhulgas välja toodud, et statistilise soojuse tootmise hinda. Seetõttu
kaubanduse puhul saab vähempakkumisele on toetus mõeldud
6
esitada lisaks elektrienergia kogustele ka kompenseerimaks tootja
soojusenergiat, transpordis kasutatavat energiat kütusevahetuses tingitud
ja muud energiat, mida saab riigi taastuvast lisakulusid. Toetus ei kuulu
energiaallikast toodetud energiana statistikas kaugkütteseaduse alusel
arvesse võtta. Vastavalt sellele on toetusmäär kooskõlastatavast piirhinnast
eurodes megavatt-tunni kohta sõltuvalt energia maha arvamisele.
liigist. Sellisel juhul ei ole toetusmäär seotud
ühegi turuhinnaga.
Jääb siiski arusaamatuks, kuidas toimub
vähempakkumisele esitatud soojusenergia puhul
toetuse arvestus? Näiteks, kui soojusettevõte saab
statistikakaubanduse raames tulu, siis kuidas see
kajastub? Sarnased küsimused tekivad ka
transpordis kasutatava energia ja muu energia
(mida ei ole defineeritud) osas.
Konkurentsiamet teeb ettepaneku neid asjaolusid
täiendavalt analüüsida ning koos määruses
täiendavate aluste sätestamisega selgitada ka
seletuskirjas, millistel alustel makstakse toetust
soojusenergia ja muude energialiikide puhul.
3. Konkurentsiamet teeb ettepaneku täpsustada Mittearvestatud. Määruses ei
määrust ühese selgusega nii, et vähempakkumise pea täpsustama sisu, mis on juba
võitjale makstakse toetust kuni toetuse seaduse sätestatud.
ülemmäärani alustel, mis on sätestatud
elektrituruseaduse § 594 lõike 9 punktides 1 ja 2
ning § 596 lõikes 7.
4. Konkurentsiamet juhib tähelepanu, et ajavahemik Arvestatud. Perioodi
alates vähempakkumise teate avalikustamisest pikendatud 120 päevani (vt ka
kuni tootmise alustamiseni peaks olema piisavalt Enefit Green AS ettepanek nr 3).
pikk, et vähempakkumisel saaks osaleda
võimalikult palju potentsiaalseid pakkujaid.
Tootmisseadme rajamise protsess on pikk ning
liiga lühike ajavahemik vähendaks potentsiaalsete
pakkujate arvu.
5. Konkurentsiamet leiab, et määruse § 10 lg 2 p 2 Mittearvestatud. Määruse § 10
võib olla vastuolus ELTS § 594 lõikega 7. lg 2 p 2 ei ole vastuolus ELTS §
Pakkumise hetkeks nõutud kehtiv ehitusluba ja 594 lõikega 7 – mõlemad sätted
liitumisleping on ameti hinnangul reguleerivad uusi
ebaproportsionaalsed nõuded. Lähtudes tootmisvõimsuseid. Kuivõrd
eeltoodust, on amet seisukohal, et taoliste vaba ELTS kohaselt saab § 594
konkurentsi piiravate tingimuste seadmine ei ole nimetatud vähempakkumisele
põhjendatud. Ameti hinnangul oleks piisav esitada vaid esmakordselt
sätestada pakkumise tingimustes energia tootmist alustanud
tootmisega alustamise konkreetne kuupäev, tootmisseadmetega toodetud
millest tootjad saavad oma äranägemisel lähtuda. elektrienergiat. Määrus
7
täpsustab, et sellisel juhul peab
olema täidetud teatud eeldused.
Samuti jääb arusaamatuks, miks on eelnõu Viimase 12 kuu kriteerium on
koostajate seisukoha järgi vajalik piirata oluline välistamaks olukorda,
vähempakkumusel osalemist tingimusega, et kus statistikakaubanduse
seade võib statistikakaubanduse raames tehtud vähempakkumises osalemiseks
vähempakkumise puhul olla olemasolev, kui otsustab juba taastuvat energiat
sellega ei ole vähempakkumisele eelnenud 12 kuul tootev isik tootmine lõpetada
pakkumises tehtavas ulatuses taastuvast selleks, et osaleda
energiaallikast energiat toodetud. Lisaks asjaolule, vähempakkumisel ja
et ka siinkohal on tegemist konkurentsi piirava vähempakkumise võitmisel
tingimusega, on oluline, et elektrituruseadus tegevust toetusega jätkata.
taolisi piiravaid tingimusi ei sea. Selline käitumine ei ole
kooskõlas riigiabi puudutavate
nõuetega (eelkõige meetme
ergutav mõju)
Lähtudes eeltoodust, võib määruses taoliste
vähempakkumusel osalemist ja konkurentsi
pärssivate tingimuste seadmine olla vastuolus ka
põhimõttega, et seaduse alusel väljaantud
määrused ei saa seaduse täpsustamise asemel luua
puudutatud isikutele seadusega vastuollu
minevaid või seadusest mittetulenevaid, isikute
õigusi piiravaid kohustusi.
6. Tagamaks võimalikult paljudele huvitatud Arvestatud. Välja on võetud
isikutele võimaluse vähempakkumistel nõue omada liitumislepingut
osalemiseks, teeb Konkurentsiamet ettepaneku (asendatud
kõrvaldada määrusest konkurentsi piiravad liitumispakkumisega), ehitusloa
tingimused. olemasolu asendatud
Kaitseministeeriumi
kooskõlastuse nõudega (kui
vajalik).
7. Määrusest ei tulene aluseid, millest lähtuvalt Määruse eelnõu ei võimalda
vastutav minister vähempakkumise võitja määrata pakkumise võitja
kinnitab. Seda näiteks olukorras, kus mõni loobumisel võitjaks järgmist
pakkuja võtab enne hindamise tulemuste esitamist pakkujat. Sellisel juhu tehakse
parima pakkumise tagasi. Kas sellisel juhul uus vähempakkumine.
tunnistatakse võitjaks järjekorras teine või kolmas
pakkuja või tunnistatakse vähempakkumine
nurjunuks?
8
Elering AS
Nr Ettepanek/märkus Selgitus
1. Teeme ettepaneku võtta määruse eelnõu § 8 Arvestatud.
lõikest 1 välja nõue avaldada teade üleriigilise
levikuga päevalehes.
2. Määruse § 9 lõikes 2 on paindlikum kasutada Arvestatud.
teavitusena e-kirja.
3. Ettepanek muuta määruse § 12 lõiget 3 selliselt, et Arvestatud.
nõuetekohane vorm koos vähempakkumise
teatega MKM ja Elering AS veebilehel.
4. Määruse § 18 lõike 3 kohaselt teeb Elering AS Arvestatud. Eelnõu § 21
MKM-le ettepaneku pakkumine tagastada, kui täiendatud lõikega 4.
pakkuja või pakkumine ei vasta nõuetele või kui
pakkuja ei ole esitanud tähtaegselt tagatist.
Palume määruse eelnõu täpsustada selliselt, et
ministeerium otsustab sellisel juhul pakkumise
tagastada.
AS Eesti Gaas
Nr Ettepanek/märkus Selgitus
1. Eelnõu § 2 p-s 3 on viidatud elektrienergia päev- Osaliselt arvestatud. Päev-ette
ette turuhinnale, kuid ei ole täpsustatud kuidas turuhind muudetud järgmise
seda hinda tuvastatakse. Seletuskiri annab küll päeva turu elektrienergia
viite Nordpooli veebilehele, kuid seletuskiri ei saa hinnaks. Aluseks ELTS mõiste
olla õiguse iseseisvaks allikaks. Seetõttu palume „elektribörs“.
selguse tagamise eesmärgil määruses täpsustada,
et päev-ette turuhinnaks loetakse Nord Pool Eesti
hinnapiirkonna päev-ette hinda. Sealjuures
soovitame ka täpsustada, millise ajahetke seisuga.
Alternatiivselt võib kasutada veidi üldistatumat
lähenemist, nagu on näiteks majandus- ja
taristuministri määruse „Biometaanituru
arendamise toetamise toetuse kasutamise
tingimused ja kord“ § 4 p-s 2.
2. Pakume § 7 lg 1 p-le 1 järgmise sõnastuse Mittearvestatud. Ei ole vajalik
“mõistlik ajavahemik, mille eest toetust makstakse muuta punkti 1 sisu. Määruse
ja millal energiat tuleb toota“. eesmärk on saada
vähempakkumisele
Selguse mõttes tasuks ka seletuskirjas üle maksimaalses ulatuses
täpsustada, et selle punkti alusel saab määrata vaid pakkumisi. Sellest lähtuvalt seab
minister ka tootmise algusaja.
9
ühe perioodi, mis kehtib nii toetuse maksmisele Viies punkti sisse mõiste
kui ka tootmiskohustusele. „mõistlik“, võib see ainult
segadust tekitada.
3. Palume vaadata üle § 8 lg 2 menetlustähtaeg ning Arvestatud. Vt ka Enefit Green
anda ka seletuskirjas võimalik ajagraafik. AS kommentaar nr 3.
Ajagraafiku osas täiendatud
seletuskirja võrdleva analüüsi
osa algust.
4. Näeme ebakõla eelnõu § 10 lg 3 ja ELTS § 595 lg Mittearvestatud. Siin ei ole
2 vahel. ELTS-st nähtub, et vähempakkumisele ei vastuolu. Seaduse kohaselt võib
saa esitada sellise tootmisseadmega toodetud esitada vähempakkumisele
elektrienergiat, mille eest vähempakkumise elektrienergiat, mis
väljakuulutamise ajal tootja juba saab käesolevas vähempakkumise ajal juba
paragrahvis või käesoleva seaduse §-s 59, 594 või panustab statistikasse. Seega on
596 nimetatud toetust, ega energiat, mis toodetav energia juba statistikas
vähempakkumise ajal juba panustab Euroopa olemas ning selle pakkumine ei
Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/28/EÜ I lisa statistikale täiendavat
lisas sätestatud eesmärkide täitmisse. Samas meile väärtust.
tundub, et eelnõu näeb ette oluliselt suurema
piirangu – vähempakkumisele ei saa üldse esitada
olemasoleva tootmisseadmega eelmise 12 kuu
jooksul toodetud koguse ulatusest toodetud
elektrienergiat. Määrus peab aga vastama
seadusele.
Palume ka üldiselt vaadata üle eelnõu § 10 lg 2 p
1 ja lg 3 sõnastused. Meie hinnangul ei ole
võimalik neist üheselt aru saada. Samuti ei tundu
õige hinnata pakutud kogust tagantjärgi ümber,
nagu praegu välja lugeda võib. Pigem peaks olema
nõuded pakkumisele, mis sätestavad, et teatud
kogust ei tohi vähempakkumisele esitadagi.
5. Eelnõu § 11 lg 3 lõpus on nõue, et pakkuja peab Arvestatud.
olema „tootmisseadme /…/ omanik või omaniku
volitatud esindaja“. Omaniku volitatud esindaja
tähendaks pakkumise tegemist omaniku nimel
ning toetuse laekumist omanikule. Esindamine
toimub reeglina TsÜS § 115-131 alusel, selle
kaudu võetakse õigusi ja kohustusi volitajale ning
esindamine on igal juhul võimalik. Võib arvata, et
kuna EltS-st nähtub toetuse maksmine eelkõige
tootjale, siis on mõeldud, et pakkuja võib olla isik,
kes elektrit toodab, olles seadme omanik või
seadme õiguspärane kasutaja. Sellest tulenevalt
teeme ettepaneku sõnastada viidatud osa ümber nt
10
järgmiselt „omanik või seda tootmisseadet
kasutama õigustatud isik“.
6. Eeldatavasti on § 12 lg 2 p-s 6 viitatud minimaalse Mittearvestatud. Kirjeldatud
koguse määramise eesmärk välistada pakkuja olukorda käsitleb § 19 lõige 4.
juhul, kui tekib § 19 lg-s 4 toodud olukord, kus ei
ole võimalik rahuldada ühe pakkuja taotlust täiel
määral, vaid ainult osaliselt.
Sealjuures on väga oluline millise osaga pakkuja
nõustuks, et mitte panna pakkujale peale
ülemääraseid kohustusi. St kui osaline toetus jääks
alla pakkuja minimaalse koguse, siis ei oleks
õiglane sellise pakkuja suhtes toetust (koos sellega
kaasnevate kohustustega) üldse anda. Kuigi § 12
lg 2 p-s 6 on ette nähtud minimaalse koguse
määramine, ei ole §-s 19 reguleeritud, kuidas
määratud minimaalset kogust otsustamisel arvesse
võetakse. Palume see lisada.
7. Eelnõu §-st 15 tuleneb, et pakkumine on Arvestatud. Muudetud eelnõu §
konfidentsiaalne kuni Vabariigi Valitsuse 15 selliselt, et pärast korralduse
korralduse tegemiseni. Sellest võib järeldada, et vastuvõtmist avaldatakse
kõigi pakkumistega saab tutvuda pärast korralduse pakkumise sisu korralduses
andmist. See ei tundu eesmärgipärane ega kajastatud andmete ulatuses.
ärisaladust kaitsev. Leiame, et õiglane oleks anda
võimalus tutvuda vaid nende pakkumistega, mille
alusel toetust saadakse ning ülejäänud pakkumisi
mitte kunagi avalikustada. Teiseks ei peaks
avalikuks saama ka võitnud pakkumised täies
mahus, vaid ainult selles osas, milles nad
kajastatakse korralduses. Näiteks ei oleks
eesmärgipärane avalikustada pakutud
miinimumkogust, tootmisseadmete asukohti,
kinnistu või tootmisseadme omaniku andmeid
jms. Selline avalikustamine võib olla vastuolus
ärisaladuse kaitse ja/või isikuandmete kaitse
nõuetega.
8. Eelnõu §-d 18 ja 19 seavad küll Arvestatud osaliselt. § 23 lõike
põhivõrguettevõtjale alused otsustamaks, millise 1 kohaselt lähtub VV oma otsuse
pakkuja osas teha ministrile ettepanek tegemisel ministri ettepanekust.
enampakkumise võitjaks kinnitada ja toetuse
saajaks valida, kuid nimetatud sätted ei ole
siduvad ministrile ega Vabariigi Valitsusele.
Samas on minister ja Vabariigi Valitsus samuti
haldusorganid ning lõpliku haldusakti annab välja
ju Vabariigi Valitsus. Seetõttu on väga oluline
kehtestada ka neile otsustamise alused.
Lisaks juhime tähelepanu, et eelnõu § 28 lg 1 Määruse §-le 23 lisatud
kohaselt võivad pakkujale tekkida negatiivsed korralduse sisu kirjeldav lõige 5.
11
tagajärjed mh juhul, kui pakkuja ei täida § 23
lõikes 1 või 2 nimetatud korralduses toodud
tingimusi. Samas ei ole ei ELTS-st ega eelnõust
üheselt arusaadav, millistest tingimustest
Vabariigi Valitsuse korraldus koosnema hakkab,
st milliste tingimuste täitmine on pakkuja jaoks
kriitiliselt tähtis. Palume seletuskirjas anda
korralduse kavand.
9. Eelnõu § 23 lg-st 4 tuleneb, et Vabariigi Valitsuse Arvestatud.
korralduse alusel tekkinud õigus toetusele ei ole
üleantav kolmandale isikule. Palume seletuskirjas
täpsustada, mida on mõeldud üleandmise all.
Tõenäoliselt ei ole silmas peetud täielikke
omandipiiranguid (mida põhiseaduse kohaselt ei
saakski määrusega kehtestada), vaid on oluline, et
toetus jääks seotuks tootmisseadmega ja toetuse
saaja oleks võimeline kohustusi täitma. See aga ei
tohiks automaatselt tähendada äriühingu
jagunemise keelamist või käitise võõrandamise
keelamist. Neid vabadusi aktsepteeritakse ju ka
riigihangete ja tegevuslubade regulatsioonides.
10. Arvestades, et eelnõu § 28 lg 1 reguleerib ka Arvestatud.
tootmisseadet, soovitame tootmisseadme ära
nimetada ka paragrahvi pealkirjas.
11. Palume vaadata üle määruse 7. peatüki sobivus ÕOga
volitusnormidega, millest tuleneb volitus vaid
vähempakkumise tingimuste ja korra, kuid mitte
toetuse maksmise tingimuste kehtestamiseks.
MTÜ Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing
Nr Ettepanek/märkus Selgitus
1. Teeme ettepaneku sõnastada määrus selliselt, et Arvestatud osaliselt. Uue
pakkumise tegemise momendil on oluline omada: tootmisseadme eeltingimuseks
1) käitise asukohaks planeeritud maa on Kaitseministeeriumi
kasutusõigust või kokkulepet maaomanikuga ning kooskõlastus (kui see on nõutav)
2) liitumistingimusi võrguga liitumiseks koos ning siduv võrguga liitumise
võrguühenduse väljaehitamise hinnangulise pakkumine. Tulevikus lisatakse
maksumusega. siia ELTS muutmisega
ehitustagatis.
2. Juhime tähelepanu määruseelnõu § 11 lg 1 p 9 Arvestatud.
toodud nõudele (nõuetele ei vasta pakkuja, kelle
oksjonitulemus on tühistatud viimase 4 aasta
12
jooksul) ning lisada siia juurde, et see rakendub
ainult juhul, kui ei ole esinenud vääramatu jõu
olukorda, nagu on kirjas ka sama eelnõu § 25 p 4
3. Eelnõu § 13 p 2 palume „pangagarantii“ asemel Arvestatud.
kasutada sõnu „krediidi- või finantseerimisasutuse
või kindlustusandja garantii“. Sama on kasutusel
riigihangete seaduses.
4. Eelnõu § 17 on läbipaistvuse huvides jätkuvalt Mittearvestatud. Elering AS
oluline, et avamise protokoll edastatakse võib avaldada pakkumise
pakkujatele nt 3 tööpäeva jooksul. tulemused pakutud tootmismahu
ja tootjate arvu detailsusega.
Suurema detailsusastmega
andmed tekitavad turul
spekulatsioonivõimalust.
5. Samuti teeme ettepaneku, et vähempakkumiste Mittearvestatud. Printsiibis
graafiku korraldamisel võetakse arvesse ka üldist soovime selles suunas liikuda,
varustuskindluse tagamist ning kuid selleks on vaja muuta
tehnloogianeutraalsust piiritletakse sellest ELTS-i.
põhimõttest lähtuvalt.
Enefit Green AS
Nr Ettepanek/märkus Selgitus
1. Ettepanek: sätestada määruses, et toetusmääras Mittearvestatud. Eelnõu ja
kasutatakse kuu keskmist elektrienergia ELTS kohaselt arvestatakse
turuhinda. turuhinnaks järgmise päeva turu
elektrienergia aritmeetiline
keskmine hind.
2. Asendada § 4 (1) ja (2) sõnad „energia koguse“ Arvestatud osaliselt. § 7 (1) p 8)
sõnadega „energia liigi ja koguse“. osas ei saa punkti muuta. Energia
liigile võib seada tingimusi, kui
Lisada §7 (1) p. 2) sõna „energia“ järel sõnad „liik statistikakaubanduse lepingu
ning“. teine pool on selliseid nõudmisi
esitanud.
Jätta §7 (1) p. 8) välja sõnad „ja toodetava energia
liigile“.
3. Teeme ettepaneku määrata § 8 (2) Arvestatud.
vähempakkumise teate avaldamise ning
pakkumise esitamise tähtpäeva vaheliseks
ajavahemikuks vähemalt 120 päeva.
13
4. Teeme ettepanku täiendada määruse §10 (2) p.2) Arvestatud.
teksti viitega ELTS § 596 lõikele 2 alljärgnevalt:
„2) elektrituruseaduse § 594 lõikes 1 või 2 või §
596 lõikes 1 või 2 nimetatud eesmärgil /…/“
5. Asendada §10 (3) lause lõpus sõnad „toodetud Arvestatud.
energiakogust“ sõnadega „taastuvast
energiaallikast toodetud energia kogust“.
6. Jätta eelnõust välja § 11 (1) p. 9) kui ülemäärane Mittearvestatud. Ei ole riigi
ning konkurentsi vähendav piirang. huvides lasta strateegiliste
eesmärkide täitmisel osaleda
isikul, kes ei ole talle eelnevalt
usaldatud kohustust suutnud
täita.
7. Laiendada pakkujate ringi ka varade valdajatele, Arvestatud. Vt ka AS Eesti Gaas
kes kasutavad tootmisseadet rendilepingu alusel. ettepanek nr 6.
8. Eelnõu §12 (2) p. 6) ja §12 (5) dubleerivad Arvestatud.
teineteist (kohustus esitada vähempakkumisele
pakutava energia tootmiskogus). Selline
dubleerimine ei ole vajalik ning tekitab segadust
koosmõjus sama paragrahvi lõikega (6), st. kas
mitme seadmega tehtav ühispakkumine on ikka
üks terviklik pakkumine, või on iga seadmega
esitatud iseseisev pakkumine. Segaduse
vältimiseks on vaja, et pakutav energia kogus
oleks esitatud vaid pakkumise kui terviku kohta
ning tootmisseadmete kaupa oleks esitatud vaid
tootmisseadme nimivõimsus.
Teeme ettepaneku jätta § 12 (5) esimesest lausest
välja tekstilõik „ja selle tootmisseadmega
vähempakkumisele pakutava energia planeeritud
tootmiskoguse“ ning teisest lauses asendada
tekstilõik „aadressi, nimivõimsuse ja
vähempakkumisele pakutava energia
tootmiskoguse“ sõnadega „aadressi ja
planeeritava nimivõimsuse“.
9. Keelu rikkumise korral on võimalikud väga Kirjeldatud juhul jääb jõusse
erinevad tagajärjed. Näiteks et kõik sama pakkumine, mis esimesena
tootmisseadet sisaldavad pakkumised loetakse esitati.
nõuetele mittevastavaks või et nõuetele vastavaks
loetakse vaid kõige madalama hinnaga tehtud
pakkumine ning võrdse hinnaga pakkumiste
korral kõige suurema mahuga pakkumine.
14
Teeme ettepaneku kirjeldada määruses ka antud
keelu rikkumisega kaasnevat tagajärjed.
10. Kehtestada kaks eraldi tagatist: 1) pakkumise Mittearvestatud. Ehitamisega
tagamiseks (peavad esitama kõik pakkujad); 2) seotud tagatise osas ei ole
elektrijaama väljaehitamise tagamiseks (peavad volitusnormi ELTS-s. Seega ei
esitama vähempakkumise võitjad). Mõlema saa sellist tagatist määrusega
tagatise kohta tuleb määruses sätestada kehtestada.
konkreetsed tingimused, mille täitmise korral
garantii tagastatakse. Tagatise suurused soovitame
määrata EBRD ja Soome kogemuse alusel.
11. Muuta pakkumise tagatise tähtaeg Arvestatud.
proportsionaalseks tagatise kasutamise
perioodiga, asendades § 13 (2) tekstiosa „mille
tähtaeg peab olema vähemalt võrdne
vähempakkumise teates nimetatud tootmise
alustamise tähtpäevaga“ tekstiga „mis peab
kehtima vähemalt § 4 (1) sätestatud
vähempakkumise tulemuste esitamise ajani“.
12. § 19 (4) p. 1) ja 2) sõnastusest ei selgu, kuidas Arvestatud. Teksti vastavalt
vähendatud energiakogusele toetuse maksmine on täiendatud.
seotud § 12 (2) p. 6) alusel esitatud pakutava
toodetud energia koguse või minimaalse toodetud
energia kogusega. Samuti on § 19 (4) punkti 2)
sõnastus ebaõnnestunud.
Teeme ettepaneku täpsustada § 19 (4) p. 1) ja 2)
sõnastust ning seostada § 12 (2) p. 6) sätestatuga.
13. Määruse §23 (4) järgi ei saa Vabariigi Valitsuse Arvestatud.
korralduse alusel tekkinud õigust toetusele üle
kanda teisele isikule. Määruse § 11 (3) sätestab, et
Vabariigi Valitsuse korralduse täitmisel võib
toetust saada ka tootmisseadme omaniku volitatud
esindaja. See tähendab, et peale Vabariigi
Valitsuse otsust võib tootmisseadme esialgne
omanik müüa ära tootmisseadmed ning saada ise
toetust edasi, kui tootmisseadmed ostnud isik
määrab seadmete esialgse omaniku toetuse
saamisel oma esindajaks.
Meie hinnangul ei ole seadmete müümist takistav
regulatsioon efektiivne ega sisuliselt vajalik.
Ettepanek: Jätta määrusest välja § 23 (4) ning
mitte takistada toetust saavate seadmete
võõrandamist.
15
14. Eelnõu järgi on ainus paindlikkust võimaldav Mittearvestatud. ELTS
asjaolu vääramatu jõud. Tegelikkuses võib kohaselt ei ole võimalik
elektrijaama käivitamine edasi lükkuda ka muudel ehitusaegset tagatist rakendada.
objektiivsetel põhjustel, mille eest ei ole Muudatuse tegemiseks peab
põhjendatud arendaja karistamine 12-aastaks vastavalt täiendama ELTSi,
võimaldatud toetusest ilma jätmisega. Euroopa seejärel saame ehitusaegse
parim praktika on kehtestada käitise valmimise tagatise määruse tasandil sisse
tagatis ning kõigepealt määrata sanktsiooniks tuua. Võtame ELTS muutmise
tagatise samm-sammuline tagastamata jätmine. selles kontekstis töösse.
Näiteks Soomes on lisaks tagatise tagastamata
jätmisele võimalus karistada tootjat
tootmisvõimsuse hilinenud valmimise eest toetuse
ajutise vähendamisega. Selleks on tootjal kohustus
peale tootmise alustamise tähtaega toota vähemalt
75% ning hiljem 80% pakutud aastasest kogusest.
Kui seda kohustust rikutakse, siis peab tootja
maksma osa toetustest tagasi, kuid toetuse
maksmise lepingut ei lõpetata. Toetuse andmise
otsuse tühistamise õigust Soomes ei ole.
Ettepanek: Kehtestada Eestis tootmise õigeaegse
alustamise tagatis ning selle täitmata jätmise
sanktsiooniks tagatise üha väiksemas osas
tagastamine 120 päeva jooksul. Edasiseks lubatud
toodangu täitmata jätmise sanktsiooniks
kehtestada kolme järjestikuse aasta keskmisena
alla 80% toodangu koguse korral toetuse tagasi
maksmine sama % ulatuses, mille võrra energiat
toodeti lubatust vähem.
15. Viide pakkumise hindamise reeglitele on Arvestatud. § 23 täiendatud
kohmakas ning ebaselge. Lause teises poolse lõikega 3.
kasutatud sõna „või“ tekitab mitu erinevat
tõlgendamise võimalust. Oluliselt selgem oleks,
kui toetust saava energia kogus oleks
ühemõtteliselt kirjas toetust määravas Vabariigi
Valitsuse otsuses.
Teeme ettepaneku sätestada § 23 lõikes 1, et
Vabariigi Valitsuse otsuses on kirjas
vähempakkumise võitnud pakkujale või
pakkujatele makstava toetuse suurus, toetust saava
energia maksimaalne kogus ning toetuse
maksmise perioodi algus ja lõpp.
16
MTÜ Eesti Päikeseelektri Assotsiatsioon
Nr Ettepanek/märkus Selgitus
1. Sõnastada eelnõu § 10 lg 2 p 1 järgmiselt: Mittearvestatud.
„Elektrituruseaduse § 594 lõikes 1 või 2 nimetatud Kvalifitseerumise tingimuseks
eesmärgil tootmisseadmega, mille ehitamiseks on võrgulepingu siduva
Eestisse on pakkumise esitamise hetkeks pakkumise olemasolu ning
väljastatud kehtiv ehitusluba või § 596 lõikes 1 vajadusel Kaitseministeeriumi
nimetatud eesmärgil tootmisseadmega, mille kooskõlastus, kui seadusandlus
ehitamiseks Eestisse on pakkumise esitamise seda nõuab.
hetkeks väljastatud kehtiv ehitusluba,
detailplaneering või projekteerimistingimused.
2. Pikendada vähempakkumiste esitamise tähtaega § Arvestatud. Uus tähtaeg on 120
8 lg 2, sest ainuüksi Eleringilt siduva päeva.
liitumispakkumise saamine võib kehtivate
normide järgi aega võtta 90 päeva.
3. Juhime tähelepanu, et Eleringi liitumispakkumine Mittearvestatud. ER hinnangul
kehtib 60 päeva, mille jooksul tuleb sõlmida on vajalik 70päevane
liitumisleping. Nii liitumispakkumine kui -lepingu menetlusaeg.
sõlmimine on seotud kuludega. Seetõttu on
oluline, et vähempakkumise tulemused selguvad
liitumispakkumise kehtivuse ajal ning jääks aega
ka leping sõlmida. Vähempakkumise praeguse
eelnõu kohaselt esitab vähempakkumise läbiviija
70 tööpäeva jooksul pärast vähempakkumiste
laekumisi selle tulemused ministrile. Teeme
ettepaneku § 21 muuta selliselt, et pakkumise
võitja kohta ettepaneku tegemine toimub 45 päeva
jooksul.
4. Taastuvenergia tehnoloogiad on erinevas Mittearvestatud.
küpsusastmes (nt meretuuleenergia ja maismaa Tehnoloogiapõhiste vähem-
tuuleenergia) ja ka paljudel teistel viisidel raskesti pakkumiste korraldamiseks on
võrreldavad (nt biojaamad kasutavad kütust vaja muuta nii riigiabi luba kui
erinevalt tuule-ja päikeseparkidest). Seetõttu ELTS-i. Hetkel ei ole võimalik
tasuks tehnoloogianeutraalsuse asemel eelistada ettepanekut arvesse võtta.
tehnoloogiapõhiseid oksjoneid, mis aitavad kaasa
energiatootmise mitmekesistamisele nii asukoha
kui tehnoloogiate lõikes, mis omakorda suurendab
elektri varustuskindlust ja julgeolekut. Ka Eestile
väljastatud riigiabiloaga peaks
tehnoloogiapõhised oksjonid lubatud olema.
5. Teeme ettepaneku lisada § 10 nõuded Arvestatud.
tootmisseadme punktis, et energia statistilise
ülekande puhul Euroopa Liidu teise liikmesriiki
peab tegu olema taastuvenergia tootmisüksusega
17
ehk olnud eelneva 12 kuu jooksul tootnud just
taastuvenergiat.
Lõike 2 punktis 1 nimetatud tootmisseadme puhul
loetakse pakkumisele tehtud aastaseks energia
tootmiskoguseks see taastuvast energiaallikast
toodetud energia kogus, mis ületab
vähempakkumisele eelnenud 12 kuu jooksul
toodetud taastuvenergia kogust.
6. Eelnõu § 4 lõiked 1 ja 2 – Lõikes 1 nimetatud Arvestatud. Sõnastused
enampakkumiste puhul (riigisisene eesmärk ühtlustatud selliselt, et mõlemal
(ELTS § 594 lg 5) ja statistiline ülekanne (ELTS § juhul peab olema määratud ka
595 lg 1)) määrab Vabariigi Valitsus vähempakkumise tulemuse
vähempakkumise korraldamist otsustades mh väljaselgitamise tähtaeg.
vähemalt vähempakkumise tulemuste esitamise
aja. Seevastu lõikes 2 nimetatud enampakkumise
puhul (alla 1 MW võimsusega tootmisseade
(ELTS § 596 lg-d 1 ja 2)) määrab valdkonna eest
vastutav minister vähempakkumise korraldamist
otsustades mh vähemalt vähempakkumise
korraldamise aja. Millest tingituna on selline
erinevus sätestatud?
7. Eelnõu § 13 lõige 2 – mõisted tähtaeg ja tähtpäev Arvestatud.
ei ole üks ja seesama (TsÜS §§ 134- 136).
Teeme ettepaneku sõnastada eelnõu § 13 lõige 2
järgnevalt: “Tagatiseks võib olla
vähempakkumise läbiviija pangakontole makstav
deposiit või pangagarantii, mis peab olema kehtiv
vähemalt vähempakkumise teates nimetatud
tootmise alustamise tähtpäevani.”
MTÜ Eesti Taastuvenergia Koda
Nr Ettepanek/märkus Selgitus
1. ETEK ettepanek on täpsustada eelnõus Mittearvestatud. Määruse
tehnoloogiapõhiste vähempakkumiste käesoleva menetlusetapi raames
korraldamise võimalust ning sellest lähtuvalt viia ei ole võimalik
vähempakkumised läbi osaliselt või täielikult tehnoloogiaspetsiifilist
tehnoloogiapõhiselt. vähempakkumist
klassifitseerida. Riigil puudub
sellesisuline riigiabi osutamist
lubav otsus.
2. Teeme ettepaneku lõdvendada Mittearvestatud. Eelnõu
pakkumisele kehtivaid nõudmisi mahus, mis ei menetlemise raames on seatud
seaks samas ohtu vähempakkumise edukust osalemise eeltingimuseks
ning sõnastada eelnõu § 10 lg 2 p 1 järgmiselt: võrgulepingu pakkumise
18
„Elektrituruseaduse § 594 lõikes 1 või 2 nimetatud olemasolu ning vajadusel
eesmärgil tootmisseadmega, mille ehitamiseks Kaitseministeeriumi
Eestisse on pakkumise esitamise hetkeks kooskõlastus.
väljastatud kehtiv ehitusluba või § 596 lõikes 1
nimetatud eesmärgil tootmisseadmega, mille
ehitamiseks Eestisse on pakkumise esitamise
hetkeks väljastatud kehtiv ehitusluba,
detailplaneering, projekteerimistingimused või
maakasutuse eelleping, kui see on õigusaktide
kohaselt nõutav, ning on olemas vastav
liitumisleping võrguettevõtjaga või võrguettevõtja
siduv liitumispakkumine koos liitumise ehitamise
tähtajaga või kolmepoolne siduv koostööleping
tootja, võrguettevõtja ning liitumise väljaehitaja
vahel.“
3. Hetkel jääb selgusetuks eelnõu § 2 punktis 1 Arvestatud. Seletuskiri
kirjeldatud toetusmäära mõiste täielik sisu – vastavalt täiendatud. Toetusmäär
ebaselgeks jääb, kas toetust on käsitletud tariifi või on sisuliselt müügihinna garantii.
preemiana (FIT vs FIP). Näitena on seletuskirjas
kirjeldatud olukorda, kus toetusmäära 45 €/MWh
ning päev-ette turu elektrienergia hinna 30
€/MWh puhul on makstav toetus 15 €/MWh.
Oluliste mitmeti mõistetavuste vältimiseks
peaks eelnõus toetusskeemi loogika olema
üheselt arusaadav.
4. Eelnõu § 7 lg 1 punktis 1 kirjeldatakse Arvestatud.
vähempakkumise teates sisalduvat infot
ajavahemiku kohta, millal pakkumisele esitatud
tootmisseade peab elektrit tootma. Samuti on
teada, et toetust makstakse taastuvenergia
tootmise eest maksimaalselt 12 aasta jooksul.
Ometi tekitab segadust seletuskirjas sisalduv
sõnastus, mille kohaselt peab tootmisseade
taastuvenergiat tootma alates tootmise
alustamisest vähemalt selle tehnilise eluea
jooksul. ETEK hinnangul on hetkel seletuskirjas
olev sõnastus eksitav ning vajab ümber
sõnastamist.
5. Ebaselgeks jäävad ka pakkumisele esitatavad Kõik vähempakkumisega seotud
vorminõuded. § 12 sätestab üheselt pakkumise andmevahetus käib läbi
digiallkirjastamise nõude, samas § 14 viitab digitaalse allkirjastamise.
võimalusele esitada pakkumist ka muus vormis.
6. Endiselt on palju määramatust toodetava energia Arvestatud. Täiendatud § 19
pakutust väiksema koguse tootmise tagajärgede sisu.
osas. Praeguseks on eelnõust eemaldatud
19
ebamõistlikult koormav klausel, mis võimaldas
võitjaks tunnistamise määruse tühistamist
pakkumisega võrreldes üle 5% vähema koguse
tootmise puhul. Samas võib parandustest välja
lugeda endiselt võimaluse määruse nõuete
rikkumise puhul määrus tühistada, ilma et
rikkumise raskust oleks kuidagigi määratletud.
Üle 20-aastase eluaega tootmisseadmete puhul
tekitab selline määratlematus suurt ebakindlust.
7. Elektrituruseaduse § 595 lähtuva taastuvenergia Mittearvestatud. Sellise valiku
statistilise ülekande lepingu täitmisel peab tegemine ei ole kooskõlas
vähempakkumise läbiviimise eesmärgiks muu riigiabi loas sätestatuga. Loa
hulgas olema pikaajalise ergutava mõju kohaselt saab Eesti teha
olemasolu taastuvenergia laiemale tehnoloogianeutraalseid
kasutuselevõtmisele Eestis. Võimalusel tuleks vähempakkumisi.
välistada pikema perspektiivita tootmisüksuste
osalemist vähempakkumisel, kelle puhul on oht
lepingulise perioodi lõppemisel taastuvenergia
statistikasse panustamine katkestada.
20