Ülle Madise
Õiguskantsler Meie: 18.06.2019 nr 9-1/2019-041-1
Kiri edastatud digitaalselt aadressil:
[email protected]
Pöördumine seonduvalt Loksa linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise, nende
kasutamise ja liitumistasu võtmise korraga
Austatud proua Madise
Palun kontrollida, kas Loksa Linnavolikogu 15. detsembri 2011. a määruse nr 32 „Loksa linna
ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise, nende kasutamise ja liitumistasu võtmise kord" § 2
punkt 30 ja § 3 lõige 9 on kooskõlas ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 141 lõikega 1 ja
§ 142 lõikega 1 ning Põhiseaduse § 3 lõikega 1 ja § 154 lõikega 1.
Oma pöördumist selgitan järgnevalt.
1) Loksa Linnavolikogu muutis 30. mai 2019. a määrusega nr 6 1 seni kehtinud 15. detsembri
2011. a määrust nr 32 „Loksa linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise, nende
kasutamise ja liitumistasu võtmise kord"2 lisades sinna § 2-te punkti 30, § 3-e lõike 9 ja § 8
lõike 4.
Loksa Linnavolikogu 30. mai 2019. a määruse nr 6 (edaspidi määrus) preambula kohaselt
kehtestatakse määrus kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1, § 22 lõike 1 p 37
ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 14 lõike 1 punkti 4 ja lõike 2 alusel.
Määruse sõnastuse kohaselt on Loksa Linnavolikogu määranud, et ühisveevärgi ja –
kanalisatsiooniga liitunult tuleb võtta veevarustuse ning reo-, sademe- ja drenaaživee ning muu
pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse toimimise eest abonenttasu.
Seejuures kinnitab abonenttasu Loksa Linnavalitsus.
Korda lisati §-i 2 punkt nr 30 järgmises sõnastuses:
1
Avaldatud https://www.riigiteataja.ee/akt/411062019017
2
Avaldatud https://www.riigiteataja.ee/akt/414042016049?leiaKehtiv
Tatari 39 / 10134 Tallinn / 667 2400 /
[email protected] / Registrikood 70000303
Abonenttasu on tasu, mida klient maksab ühisveevärgi ja kanalisatsiooni nõuetekohase
toimimise tagamise eest, sõltumata kasutamisest. Abonenttasu suuruse kinnitab Loksa
Linnavalitsus vee-ettevõtja ettepanekul.
Korda lisati §-i 3 lõige nr 9 järgmises sõnastuses:
Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga liitunu maksab vee-ettevõtjale abonenttasu.
2) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse (ÜVVKS) § 14 lõige 1 punkti 4 kohaselt võib võtta
veevarustuse ning reo-, sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise ja
puhastamise teenuse (veeteenus) eest abonenttasu, kuid sellise veeteenuse tasu kehtestamine ei
ole meie hinnangul ÜVVKS § 141 lõikest 1 ja § 142 lõikest 1 tulenevalt kohaliku
omavalitsusüksuse pädevuses.
Keskkonnaministri 2. juuli 2009. a käskkirja nr 1079 punkti 1.1 kohaselt on Loksa määratud
üle 2000 inimekvivalendiga reostuskoormusega reoveekogumisalaks3.
ÜVVKS § 142 lõike 1 kohaselt vee-ettevõtja, kelle tegevuspiirkond asub reoveekogumisalal,
mille reostuskoormus on 2000 inimekvivalenti või enam, koostab veeteenuse hinna ettepaneku
ning esitab selle enne veeteenuse hinna kehtestamist koos põhiteenustega seotud teenuste
hinnakirja ja muu hinnataotluse aluseks oleva dokumentatsiooniga kooskõlastamiseks
Konkurentsiametile. Konkurentsiamet kontrollib, et taotletud hind sisaldaks üksnes käesoleva
seaduse § 14 lõikes 2 ettenähtud põhjendatud kulusid ja põhjendatud tulukust.
ÜVVKS § 141 lõike 1 kohaselt määrab vee-ettevõtja vastavalt ÜVVKS §-le 142 kooskõlastatud
veeteenuse hinna 60 päeva jooksul pärast hinna kooskõlastamise otsuse vastuvõtmist ja
avalikustab selle vähemalt 30 päeva enne hinna kehtima hakkamist kohaliku omavalitsuse
üksuse või vee-ettevõtja veebilehel ning üks kord vähemalt ühes kohalikus või maakonna
ajalehes.
Seega on veeteenuse hinna kehtestamine (sh abonenttasu) vee-ettevõtja pädevuses ning
veeteenuse hinna võib üle 2000 inimekvivalendiga reostuskoormusega reoveekogumisalal
kehtestada üksnes peale Konkurentsiametilt kooskõlastuse saamist.
Selgitame, et vee-ettevõtja poolt taotletud veeteenuse hinna kooskõlastamisel lähtub
Konkurentsiamet ÜVVKS § 14 lõikes 2 sätestatust. Lühidalt on menetlus järgmine:
põhjendatud tegevuskulude (ÜVVKS § 14 lg 2 p 1, 3, 4), põhjendatud kapitalikulu (ÜVVKS §
14 lg 2 p 2, 6) ja põhjendatud tulukuse (ÜVVKS § 14 lg 2 p 5) summana kujuneb veeteenuse
põhjendatud müügitulu. Müügitulu jagamisel osutatavate teenuste mahtudega kujuneb
konkreetne veeteenuse tasu. ÜVVKS § 14 lõikes 1 on loetletud lõplik nimekiri tasudest, mida
veeteenuse osutamise eest võib võtta. Vee-ettevõtja ei pea veeteenuse hinda määrama ja
kooskõlastama korraga kõigi 4 tasu liigi osas. Veeteenuse hinna kooskõlastamisel kontrollib
Konkurentsiamet, et kõigi kooskõlastatavate tasudega saadav tulu ei ületaks põhjendatud
tegevuskulude, kapitalikulu ja tulukuse summana kujunenud lubatud müügitulu.
Seega on vee-ettevõtjal võimalik valida, kas taotleda ainult kuupmeetripõhist veeteenuse tasu
(tasu võetud vee eest, tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest) või kombineerida
kuupmeetripõhist tasu ja abonenttasu. Viimase valiku korral kaetakse osad veeteenuse kulud
abonenttasust saadava tuluga ja kuupmeetripõhine tasu kujuneb mõnevõrra väiksemaks.
3
Andmed Keskkonnaregistris
http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main#HTTPZm1U6GIC8yWWRSAaqbf12ztvgHijYJ
2 (3)
Käesoleval juhul on kohalik omavalitsus otsustanud kehtestada abonenttasu täiendava tasuna
Konkurentsiameti poolt kooskõlastatud kuupmeetripõhisele tasule. Seega saaks abonenttasu
kehtestamisel vee-ettevõte ülemäärast tulu, mis ei ole kooskõlas ÜVVKS § 14 lõikes 2
sätestatud kulupõhisuse põhimõttega.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Märt Ots
peadirektor
Kiur Põld
667 2590
[email protected]
3 (3)