Märt Ots
Konkurentsiamet
[email protected] Meie 11.06.2019 nr 7-4/190570/1902980
Postiteenuse järelevalve korraldus
Austatud peadirektor
Õiguskantsleril paluti hinnata, kas Konkurentsiamet on postiteenuse järelevalve korraldamisel
järginud hea halduse tava. Avaldajal tekkis kahtlus, et talle saadetud postipakk võis olla avatud,
kuid Konkurentsiamet ei algatanud kõigi postipaki avamise asjaolude väljaselgitamiseks
järelevalvemenetlust.
Konkurentsiamet ja Eesti Post rikkusid hea halduse tava, sest ei tuvastanud ega teavitanud
avaldajat tollikontrollist ning andsid talle vastuolulisi selgitusi. Postipakki puudutavaid asjaolusid
ei uuritud piisava põhjalikkusega ning ka see pole kooskõlas hea halduse tavaga.
Postipaki avamine võib tähendada ka põhiseadusega kaitstud sõnumisaladuse (PS § 43) rikkumist,
mistõttu on tõhus järelevalve postiteenuse korraldamise üle iseäranis oluline. Arvestades
postisaladuse tähtsust, peab olema postipaki kahjustamisega või avamisega seotud menetlus
läbipaistev ning kontrollitav. Seda tagab osaliselt AS Eesti Posti saadetise jälgimise infosüsteem.
Kui infosüsteemi kohaselt on postipakk läbinud tollikontrolli, kuid postipakil puuduvad selle kohta
vajalikud viited, tuleb järelevalve käigus välja selgitada kõik olulised asjaolud, sh tollikontrolli
tegemine.
Postipakki puudutavad asjaolud
Avalduse kohaselt saadeti isikule Indiast postipakk (nr RM146287342IN), millel ta tuvastas pärast
postkontorist lahkumist kahjustamise või avamise tunnused. Postipaki mõlemale poolele oli
lisatud Eesti Posti paberkleebis, et see hoiaks kilet koos. Postipakil puudusid igasugused viited
tollikontrolli tegemisele, kuid Eesti Posti saadetise jälgimise infosüsteemi kohaselt oli postipakk
läbinud tollikontrolli.
Kuigi avaldaja pöördus nii Eesti Posti kui ka Konkurentsiameti poole, ei saanud ta selgitusi
postipaki avamise ja tollikontrolli teostamise kohta. Samuti edastas ta Konkurentsiametile
väljavõtted IPS Web, India Posti ja Eesti Posti saadetise jälgimise infosüsteemide kohta ning fotod
postipaki avamise tõendamiseks.
Konkurentsiamet vastas pöördumistele 07.12.2018 ja 15.02.2019, viidates, et Eesti Posti teatel ei
käinud postipakk tollikontrollis. Konkurentsiameti leidis, et Eesti Posti infosüsteemi
2
paikapidavuses ei ole põhjust kahelda, ning selgitas, et märge „saadetis suunatud tollikontrolli“ ei
tähenda füüsilise tollikontrolli tegemist. Kuigi esialgu selgitas Konkurentsiamet, et niisuguse
märke saavad eranditult kõik postipakid, mis saabuvad kolmandatest riikidest, muutis amet enda
seisukohta 22.03.2019 e-kirjas, teatades, et see väide oli ekslik ning kõik postipakid sellist märget
ei saa. Tollikontrolli saatmine ei tähenda samas alati postipaki avamist.
Maksu- ja Tolliameti (MTA) ametnikud kinnitasid, et MTA postipakki ei avanud ega kontrollinud,
kuna tollisüsteemis CTMS ei ole seda postipakki (nr RM146287342IN) registreeritud. Pärast uut
pöördumist täpsustas MTA, et postipakk siiski läbis tollikontrolli, mida kinnitas eelnevalt ka Eesti
Posti saadetise jälgimise infosüsteem. Postipakki väidetavalt ei avatud. Selgituste kohaselt kasutas
MTA sellel korral riskide hindamiseks läbivalgustuse seadet (tolliseaduse § 30 lg 1), mille kohta
fotot enam tuvastada ei suudetud.
Seega läbis postipakk tollikontrolli, hoolimata sellest, et nii Eesti Post, Konkurentsiamet kui ka
MTA esialgu kinnitasid, et avaldaja saadetis tollikontrollis ei käinud.
Postiteenuse järelevalve ja sõnumisaladuse kaitse
Postiteenuse korraldamine on reguleeritud postiseadusega (PostiS), mis sätestab postiteenusele
esitatavad nõuded, riikliku järelevalve korralduse ja vastutuse seaduse rikkumise eest. Postiseadus
näeb ette, et kui postiteenuse osutaja tegevus on vastuolus õigusaktidega või tema tegevusloa
kõrvaltingimustega, võib inimene esitada kaebuse Konkurentsiametile (PostiS § 46 lg 1).
Õigus heale haldusele (PS § 14) hõlmab mitmeid olulisi põhimõtteid, millest haldusorganid ja ka
avalikke ülesandeid täitvad isikud peavad oma igapäevatöös juhinduma. Need põhimõtted on
eesmärgipärasus, läbipaistvus, isikute kaasamine ja ärakuulamine, otsuste põhjendamine, viisakus
ja abivalmidus, aga ka kiire menetlus. Hea halduse tava kohaselt lahendab haldusorgan asja kiiresti
ja mõistlikult, vältides inimesele ebamugavuste tekitamist ja liigset halduskoormust. Kirjeldatud
põhimõtted – eesmärgipärasus, efektiivsus ja uurimispõhimõte – on kirjas haldusmenetluse
seaduse (HMS) §-des 5 ja 6.
Postiteenuse osutaja peab hoidma postisaladust. Postisaladus on postisaadetise sisu ja kogu
konkreetse isiku postikäivet puudutav informatsioon. Erandeid postisaladuse hoidmise
kohustusest võib teha üksnes seadusega sätestatud juhtudel ja korras (PostiS § 33 lg-d 1, 2 ja 4).
Postiteenuse osutajal on seejuures suletud postipaki avamise õigus kahjustatud postipaki sisu
kaitsmiseks või selle seisundi fikseerimiseks. Avatud postipakk märgistatakse ja avamise kohta
koostatakse protokoll postiteenuse osutaja kehtestatud korras (PostiS § 32 lg 1 p 1, lg 4). Kuna
Eesti Post lisas postipakile kleebised, siis võiks eeldada, et need olid mõeldud kahjustatud
postipaki sisu kaitsmiseks või selle seisundi fikseerimiseks.
Postipaki läbivaatust tollikontrollis reguleerib tolliseadus (TS), mille kohaselt on tegemist riikliku
järelevalve meetmega, mille rakendamine tuleb protokollida (TS § 31 lg 1, HMS § 18 ja KorS §
12). Kui läbivaatust ei protokollita, peab selleks olema kaalukas põhjus: näiteks, kas isik viibis
läbivaatuse juures ja korrarikkumisele viitavaid asjaolusid ei avastatud, transpordivahendil olevat
kaupa ei teisaldatud või asjaomane isik ei nõudnud protokolli tegemist (TS § 31 lg 2).
Kui inimese kahjustatud postipakk avatakse sisu kaitsmise eesmärgil või postipakk läbib
tollikontrolli, siis võidakse piirata sellega inimese õigusi ning talle tuleb sellest teatada (PostiS §
32). Kui postipakk avati, ilma et selle kohta oleks koostatud protokolli, võib tegemist olla
postisaladuse rikkumisega.
3
Eesti Post ega Konkurentsiamet ei uurinud välja, kas avaldaja postipakile tehti tollikontroll. Eesti
Post postiteenuse korraldajana (postisaadetiste kogumine, sorteerimine, vedu ja saajale
kättetoimetamine) pidi tollikontrolli toimumisest olema teadlik. Sellele viitas ka Eesti Posti
saadetise jälgimise infosüsteem. Konkurentsiamet peab oma järelevalve käigus välja selgitama
kõik olulise tähtsusega asjaolud (HMS § 6). Näiteks Eesti Posti saadetise jälgimise infosüsteemi
viide tollikontrolli tegemisele võiks olla piisav alus selleks, et rakendada uurimispõhimõtet, kuid
antud juhul jäeti infosüsteemis olnud teave tähelepanuta. Kuna Konkurentsiamet muutis menetluse
kestel enda seisukohta ning piirdus üksnes postiteenuse osutaja selgituste refereerimisega, siis
rikuti inimesele vastuolulise ja eksitava info jagamisega hea halduse tava.
MTA selgitas, et kasutas kõnealusel juhtumil riskide hindamiseks postipaki läbivalgustusseadet
(TS § 30 lg 1), mille tõendamiseks fotot ei esitatud. Kui läbivalgustamise käigus postipakki ei
avata, ei käsitata läbivalgustamist (TS §-des 63–66) läbivaatusena ning läbivaatuse akti ei
vormistata. Kuna läbivaatuse akti (protokolli) ei koostatud (milleks puudub ka mitteavamise korral
kohustus), ei ole võimalik enam tuvastada, kas ja millal postipakk avati. Arvestades, et avaldajale
esitati eksitavat teavet, tekib kahtlus, kas postiteenust korraldatakse ning postipakkide
tollikontrolli tehakse alati nõutud viisil, mis tagab postisaladuse järgimise. Ka seda silmas pidades
on järelevalve postiseaduse nõuete täitmise üle tähtis.
Kokkuvõttes oleks tulnud Eesti Postil kahjustatud või avatud postipakile enne kleebiste lisamist
koostada protokoll selle seisundi fikseerimiseks ning teavitada tollikontrolli korral sellest isikut,
et oleks võimalik hinnata hiljem selle õiguspärasust. Kuna tollikontroll toimub postiteenuse
korraldamise raames, millele viitas ka Eesti Posti saadetise jälgimise infosüsteem, siis oli Eesti
Post ilmselgelt teadlik tollikontrolli teostamisest ning varjas seda nii avaldaja kui ka
Konkurentsiameti eest.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Teadmiseks: AS Eesti Post
Rait Sannik 693 8438
[email protected]