Raudteeveo-ettevõtjad Meie: 11.06.2019 nr 6-3/2018-030-28
Koopia:
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
AS Eesti Raudtee
AS-i Eesti Raudtee teenindusrajatiste kasutustasude põhjendatuse kohta läbi viidud
järelevalvemenetlusest
Austatud raudteeveo-ettevõtjad
27.11.2018 algatas Konkurentsiamet raudteeveo-ettevõtjate taotluste alusel
järelevalvemenetluse AS-i Eesti Raudtee teenindusrajatiste kasutustasude õiguspärasuse
kontrollimiseks. Läbi viidud järelevalvemenetluse kohta koostas Konkurentsiamet 11.06.2019
hinnangu nr 6-3/2018-030-28 (lisatud käesolevale kirjale).
Tulenevalt eeltoodust ootab Konkurentsiamet koostatud hinnangu kohta raudteeveo-ettevõtjate
arvamust hiljemalt 28.06.2019. Oma arvamuse palume saata e-posti aadressil
[email protected].
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Märt Ots
peadirektor
Tauri Liiders
667 2577
[email protected]
Lisad:
1. Lisa 1 „Konkurentsiameti_hinnang“
Tatari 39 / 10134 Tallinn / 667 2400 /
[email protected] / Registrikood 70000303
VÄLJAVÕTE
Ärisaladus välja jäetud, tähistatud märkega /…./
Meie: 11.06.2019 nr 6-3/2018-030-28
Konkurentsiameti hinnang AS-i Eesti Raudtee teenindusrajatiste
kasutustasude põhjendatuse kohta
1. SEADUSANDLIKUD ALUSED, HALDUSMENETLUSE ALUSTAMINE, KÄIK JA
ASJAOLUD
1.1. Seadusandlikud alused ja rakendatav metoodika
Raudteeseaduse (RdtS) § 64 lõige 1 sätestab, et konkurentsiolukorda raudteeteenuste turul jälgib
Konkurentsiamet, kes rakendab seaduslikke meetmeid diskrimineeriva või muul viisil ebaõiglase
kohtlemise kõrvaldamiseks raudteeteenuste turul.
RdtS § 64 lõike 2 kohaselt kontrollib Konkurentsiamet, kes on ka reguleeriv asutus
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/34/EL mõistes, omal algatusel muuhulgas
RdtS § 641 lõikes 1 nimetatud asjaolusid, s.h teenindusrajatise käitaja poolt määratud
teenindusrajatise kasutustasu põhjendatust, et ära hoida läbilaskevõime taotlejate
diskrimineerimist.
RdtS § 581 lõike 1 järgi on teenindusrajatis RdtS tähenduses RdtS § 581 lõikes 3 nimetatud rajatis,
selle alune maa, hoone ja seadmed, mida tervenisti või osaliselt kasutatakse asjakohaste teenuste
ning RdtS § 58 lõigetes 2 ja 3 nimetatud teenuste osutamiseks.
RdtS § 581 lõike 2 alusel on teenindusrajatise käitaja ettevõtja, kes majandab ühte või mitut
teenindusrajatist või osutab ühes või mitmes RdtS § 581 lõikes 3 nimetatud teenindusrajatises
asjakohast teenust või RdtS § 58 lõikes 2 või 3 nimetatud teenust raudteeveo-ettevõtjale.
RdtS § 581 lõike 5 kohaselt võib teenindusrajatise käitaja olla raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja,
kui ta on oma õigusliku vormi, organisatsiooni ja otsuste tegemise poolest kõikidest
raudteeveo-ettevõtjatest sõltumatu.
RdtS § 581 lõike 3 järgi on teenindusrajatisteks järgmised ehitised:
1) reisijaamad, nende hooned ja muud teenindusrajatised reisijate jaoks, reisiteabe tablood
ja piletikassad;
2) kaubaterminalid;
3) sorteerimisjaamad, rajatised rongide koostamiseks ja manöövritöö teostamiseks;
4) seisuteed, mis on eraldi ette nähtud raudteeveeremi ajutiseks hoidmiseks kahe
tööülesande täitmise vahelisel ajal;
Tatari 39 / 10134 Tallinn / 667 2400 /
[email protected] / Registrikood 70000303
5) tehnohooldepunktid, välja arvatud need, milles tehakse kiirrongidele või muudele
erirajatisi vajavatele raudteeveeremi liikidele sellist hooldust, mida ei tehta igapäevaselt
ja mille jaoks tuleb sõiduk kasutusest eemaldada;
6) muud tehnorajatised, puhastus- ja pesuhooned;
7) raudteealase tegevusega seotud mere- ja siseveesadamate rajatised;
8) hädaabi osutamise rajatised;
9) kütuse tankimise rajatised ja neis hoitava kütuse tarnimine, mille eest makstav tasu
näidatakse arvel eraldi.
RdtS § 59 lõike 34 kohaselt on teenindusrajatise käitajal õigus kehtestada rööbasteele juurepääsu
eest RdtS § 581 lõikes 3 nimetatud teenindusrajatiste piires ja neis teenuste osutamise eest
kasutustasu, mis ei või ületada teenuse osutamise kulu koos mõistliku ärikasumiga. Mõistliku
ärikasumi all mõeldakse omakapitali tootlust, milles võetakse arvesse riski tulude osas, mis
teenindusrajatise käitajale kaasneb, või selle puudumist, ning mis on kooskõlas majandusharu
viimaste aastate keskmise näitajaga.
RdtS § 59 lõike 8 kohaselt määratakse raudteeinfrastruktuuri kasutustasu juurdepääsu tagavate
põhiteenuste, lisateenuste ja juurdepääsu abiteenuste ning kasutustasu sihtotstarbelise ühekordse
läbilaskevõimeosa ja teenindusrajatise kasutamise eest ning juurdepääsu tagavatele
põhiteenustele lisatasu valdkonna eest vastutava ministri kehtestatud raudteeinfrastruktuuri
kasutustasu arvestamise metoodika alusel. Seejuures juhindutakse RdtS-is sätestatust.
Käesolevas lõikes nimetatud tasude arvelt rahastavad raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ja
teenindusrajatise käitaja oma majandustegevust. RdtS § 59 lõikest 8 lähtudes on
raudteeinfrastruktuuri kasutustasu arvestamise metoodika (edaspidi Metoodika) kehtestatud
majandus- ja taristuministri 19.08.2016 määrusega nr 51.
RdtS § 59 lõikest 34 ja Metoodikast tulenevalt peavad teenindusrajatiste kasutustasud olema
kujundatud kulupõhiselt. Tulenevalt RdtS § 64 lõikest 2 on Konkurentsiametil õigus hinnata, kas
teenindusrajatise käitaja kehtestatud kasutustasud on määratud vastavalt RdtS § 59 lõikes 34 ja
Metoodikas sätestatud põhimõtetele.
RdtS § 1 lõike 5 järgi kohaldatakse RdtS-is ettenähtud haldusmenetlusele haldusmenetluse
seaduse sätteid, arvestades RdtS-ist tulenevaid erisusi.
1.2. Menetlusosalise andmed
AS Eesti Raudtee on kantud äriregistrisse 14.01.2009 registrikoodiga 11575838 ja asukohaga
Telliskivi 60/2, Põhja-Tallinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 15073. Ettevõtte elektronposti
aadress on
[email protected]. Äriregistri andmetel on AS-i Eesti Raudtee põhitegevusalaks muud
maismaaveondust teenindavad tegevusalad. Lisategevusaladeks on elektrienergia müük, enda või
renditud kinnisvara üürileandmine ja käitus, mootorsõidukite osade ja lisaseadmete hulgimüük,
muu telekommunikatsioon ja raudteeveeremi rentimine. Ettevõtte majandusaasta algab 01.
jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril ning aktsiakapitali suurus on 70 302 814 eurot. AS-i Eesti
Raudtee omanikuks on 100% Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.
Hinnangu koostamise ajal kehtivad AS-i Eesti Raudtee juhatuse 29.11.2018 otsusega nr 452
kehtestatud teenindusrajatiste kasutustasud, v.a otsuse punkti 1.1 alampunktis 6 kehtestatud tasu.
AS-i Eesti Raudtee juhatuse 04.12.2018 otsuse nr 453 kohaselt peatati juhatuse 29.11.2018 otsuse
nr 452/1.1 rakendamine punkti 6 osas, millega määrati 2018/2019 liiklusgraafikuperioodiks
jaamateede (v.a teed, mis on eraldi ette nähtud raudteeveeremi ajutiseks hoidmiseks kahe
tööülesande täitmise vahelisel ajal) ja eriotstarbeliste teede kasutamisel veeremi liikumisel
mitteavalikult raudteelt Eesti Raudtee infrastruktuurile ja/või Eesti Raudtee infrastruktuurilt
mitteavalikule raudteele kasutustasuks 6,00 eurot vagunipaari (üle antud ja vastu võetud vaguni)
kohta, kuni Konkurentsiameti poolt läbiviidavas menetluses otsuse tegemiseni.
2 (34)
1.3. Menetluse käik ja asjaolud
20.09.2018 kirjas nr 1-5.4/2822 teavitas AS Eesti Raudtee koostööpartnereid, et
liiklusgraafikuperioodiks 2018/2019 kehtestatakse lisaks liiklusgraafikuperioodil 2017/2018
kehtinud teenindusrajatiste kasutustasudele uus täiendav kasutustasu, mille suuruseks määrati
6 eurot (ilma käibemaksuta) veeremiüksuse (vagun ja vedur) kohta.
27.11.2018 saatis AS Operail Konkurentsiametile kirja nr 1-4.2/1596, milles taotleti
Konkurentsiametilt ülal nimetatud täiendava kasutustasu (6 eurot veeremiüksuse kohta)
õiguspärasuse kontrollimist. Sama eelmainitud kasutustasu õiguspärasuse kontrollimist soovis
30.01.2019 Konkurentsiametile saadetud kirjas ka AS E.R.S.
27.11.2018 algatas Konkurentsiamet järelevalvemenetluse AS-i Eesti Raudtee teenindusrajatiste
kasutustasude õiguspärasuse kontrollimiseks.
07.12.2018 pöördus AS Operail Konkurentsiameti poole täiendava avaldusega, mille kohta
samal päeval esitatud täpsustuse järgi ei nõustu AS Operail tasuma jaama seisuteede kasutamise
eest 107,6 eurot ööpäevas kilomeetri kohta (endine tasu 102,71 eurot ööpäevas kilomeetri kohta).
14.12.2018 kohtusid Konkurentsiameti esindajad Tehnilise Järelevalve Ameti (alates 01.01.2019
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet) esindajatega. Kohtumise käigus esitles
Tehnilise Järelevalve Amet AS-i Eesti Raudtee poolt neile esitatud andmeid, mis olid aluseks
2018/2019 liiklusgraafikuperioodiks põhiteenustele ja teenindusrajatisi ühendavale
infrastruktuurile juurdepääsu tagamise eest võetavate kasutustasude ja raudteeinfrastruktuuri
kasutustasudele lisaks kehtestatud lisatasude määramisel (edaspidi raudteeinfrastruktuuri
kasutustasud).
14.12.2018 saatis Konkurentsiamet Tehnilise Järelevalve Ametile teabetaotluse
nr 6-3/2018-030-2, milles sooviti, et Tehnilise Järelevalve Amet edastaks Konkurentsiametile
AS-i Eesti Raudtee puudutavad andmed, mida kasutati AS-i Eesti Raudtee ülal mainitud
kasutustasude ja lisatasude määramisel.
17.12.2018 edastas Tehnilise Järelevalve Amet Konkurentsiametile soovitud andmed.
08.01.2019 kohtusid Konkurentsiameti esindajad AS-i Eesti Raudtee esindajatega. Kohtumise
käigus selgitas ettevõtja 2018/2019 liiklusgraafikuperioodiks kehtestatud teenindusrajatiste
kasutustasude määramise põhimõtteid.
10.01.2019 saatis Konkurentsiamet AS-ile Eesti Raudtee teabetaotluse nr 6-3/2018-030-4, milles
sooviti, et ettevõtja esitaks Konkurentsiametile AS-i Eesti Raudtee juhatuse otsuse, millega
kehtestati 2018/2019 liiklusgraafikuperioodiks teenindusrajatiste kasutustasud, ja andmed, mis
esitati Tehnilise Järelevalve Ametile raudteeinfrastruktuuri kasutustasude määramiseks. Samuti
sooviti, et ettevõtja täidaks ära tabelid teenindusrajatiste kasutustasude määramisel aluseks
võetud andmetega ja tooks välja, mida peetakse esitatud materjalides ärisaladuseks.
18.01.2019 ja 21.01.2019 edastas AS Eesti Raudtee Konkurentsiameti 10.01.2019 teabetaotluses
soovitud andmed (vastuskiri nr 1-12/92-1).
24.01.2019 saatis Konkurentsiamet AS-ile Eesti Raudtee järelepärimise, milles sooviti, et
ettevõtja selgitaks ja täpsustaks teenindusrajatiste kasutustasude määramisel aluseks võetud
põhimõtteid ning esitaks nimetatud kasutustasude määramisel aluseks võetud andmete kohta
täiendavad andmed.
3 (34)
05.02.2019 saatis ettevõtja Konkurentsiameti 24.01.2019 järelepärimisele vastuskirja, mis
sisaldas suures osas vastuseid Konkurentsiameti järelepärimises välja toodud asjaolude kohta.
06.02.2019 saatis Konkurentsiamet AS-ile Eesti Raudtee täiendava järelepärimise, milles
sooviti, et ettevõtja täpsustaks oma 05.02.2019 saadetud vastuskirjas toodud asjaolusid.
21.02.2019 registreeriti Konkurentsiametis ettevõtja 20.02.2019 ja 21.02.2019 saadetud
vastuskirjad, mis sisaldasid suures osas vastuseid Konkurentsiameti järelepärimises välja toodud
asjaolude kohta.
12.03.2019 saatis Konkurentsiamet AS-ile Eesti Raudtee täpsustava küsimuse ettevõtja poolt
teenindusrajatiste kasutustasude määramisel aluseks võetud kuludele enne
2018/2019 liiklusgraafikuperioodi katte saamise kohta ning samuti märgiti, et endiselt oodatakse
andmeid, mis jäid ettevõtjal 05.02.2019, 20.02.2019 ja 21.02.2019 saadetud vastuskirjades
esitamata.
21.03.2019 saatis AS Eesti Raudtee vastuse Konkurentsiameti 12.03.2019 esitatud küsimusele
ning andmed, mis jäid 05.02.2019, 20.02.2019 ja 21.02.2019 saadetud vastuskirjades esitamata.
04.04.2019 edastas Konkurentsiamet AS-ile Eesti Raudtee esmase hinnangu nr 6-3/2018-030-15
ettevõtja teenindusrajatiste kasutustasude põhjendatuse kohta.
29.04.2019 saatis AS Eesti Raudtee Konkurentsiameti 04.04.2019 hinnangule vastuskirja
nr 1-12/221-3.
06.05.2019, 14.05.2019, 16.05.2019 ja 20.05.2019 saatis Konkurentsiamet AS-ile Eesti Raudtee
täpsustavad küsimused, mis olid ajendatud ettevõtja vastustest.
13.05.2019, 15.05.2019, 20.05.2019 ja 21.05.2019 registreeriti Konkurentsiametis ettevõtja
vastuskirjad Konkurentsiameti 06.05.2019, 14.05.2019, 16.05.2019 ja 20.05.2019
järelepärimistele.
03.06.2019 edastas Konkurentsiamet AS-ile Eesti Raudtee korrigeeritud hinnangu
nr 6-3/2018-030-25 ettevõtja teenindusrajatiste kasutustasude põhjendatuse kohta.
07.06.2019 ja 10.06.2019 saatis AS Eesti Raudtee Konkurentsiameti 03.06.2019 hinnangule
vastuskirjad.
Alljärgnevalt on toodud Konkurentsiameti seisukohad AS-i Eesti Raudtee poolt
liiklusgraafikuperioodiks 2018/2019 teenindusrajatiste kasutustasude määramisel aluseks
võetud kulude1 (s.h ärikasum) põhjendatuse kohta.
AS-i Eesti Raudtee esitatud andmetest selgus, et ettevõtja on teenindusrajatiste kasutustasude
määramisel aluseks võtnud kulud summas /…./ tuh €. Nimetatud kulusumma kujuneb
alljärgnevalt:
- osutatavate teenustega seotud otsekuludest (edaspidi tegevuskulude otsekulud)
/…./ tuh €;
- raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja proportsionaalsetest üldkuludest
(edaspidi tegevuskulude üldkulud) /…./ tuh €;
- kapitalikulust /…./ tuh €;
- mõistlikust ärikasumist /…./ tuh €.
1
Arvestatud on ka teenindusrajatiste kuludega, mille kasutamiseks ei ole tasu määratud
4 (34)
Alljärgnevas tabelis (vt tabel 1) on kajastatud teenindusrajatiste kasutustasude määramisel
aluseks võetud komponendid ja nende alusel kehtestatud kasutustasud.
Tabel 1. AS-i Eesti Raudtee poolt teenindusrajatiste kasutustasude määramisel aluseks võetud
komponendid ja nende alusel kehtestatud kasutustasud
Teenindusrajatiste
kasutustasude
Ühik komponendid
Narva jaamahoone ootesaali kasutada andmisega
seotud kulud
/…./ /…./ /…./
/…./ /…./ /…./
/…./ /…./ /…./
/…./ /…./ /…./
/…./ /…./ /…./
Kasutustasu Ei ole määratud
Infotabloode kasutustasude määramisel aluseks võetud
komponendid ja nende alusel kehtestatud kasutustasud
/…./ /…./ /…./
/…./ /…./ /…./
/…./ /…./ /…./
/…./ /…./ /…./
/…./ /…./ /…./
Infotabloode arv tk 27
Kasutustasu 2 eurot/kuus 1 832
eurot/
Kasutustasu3 ööpäevas 159,76
eurot/
tabloo/
Kasutustasu4 ööpäevas 4,92
Muuga ja Narva tehnohooldepunktide kasutada
andmisega seotud kulud
/…./ /…./ /…./
/…./ /…./ /…./
/…./ /…./ /…./
/…./ /…./ /…./
/…./ /…./ /…./
Kasutustasu Ei ole määratud
Jaama seisuteede kasutustasu määramisel aluseks
võetud komponendid ja nende alusel kehtestatud
kasutustasu
/…./ /…./ /…./
/…./ /…./ /…./
/…./ /…./ /…./
2
Rakendatakse kuni Balti jaama paigutatavate uute reisiteabe tabloode käikuandmiseni
3
Rakendatakse alates Balti jaama paigutatavate uute reisiteabe tabloode käikuandmisest
4
Rakendatakse Narva reisijaama hoonesse paigutatavate uute reisiteabe tabloode kasutamise eest
5 (34)
Teenindusrajatiste
kasutustasude
Ühik komponendid
/…./ /…./ /…./
/…./ /…./ /…./
Jaama seisuteede kasulik pikkus km 15,475
2018/2019 liiklusgraafikuperioodi pikkus päeva 364
eurot/km/
Kasutustasu ööpäevas 107,60
Koidula jaama tehnohooldepunkti, pöördesilla ja
kütuse tankimisrajatiste kasutustasu määramisel
aluseks võetud komponendid ja nende alusel
kehtestatud kasutustasu
/…./ /…./ /…./
/…./ /…./ /…./
/…./ /…./ /…./
/…./ /…./ /…./
/…./ /…./ /…./
2018/2019 liiklusgraafikuperioodi pikkus päeva 364
eurot/
Kasutustasu ööpäevas 375,35
Jaamateede (v.a teed, mis on eraldi ette nähtud
raudteeveeremi ajutiseks hoidmiseks kahe tööülesande
täitmise vahelisel ajal) ja eriotstarbeliste teede
(edaspidi nimetatud ühtse mõistena „jaamateed“)
ületamise eest võtta soovitava tasu määramisel aluseks
võetud komponendid ja nende alusel kehtestatud
kasutustasu
/…./ /…./ /…./
/…./ /…./ /…./
/…./ /…./ /…./
/…./ /…./ /…./
/…./ /…./ /…./
keskmiselt
vagunit/
Jaamateid ületavate vagunite arv kuus 24 902
2018/2019 liiklusgraafikuperioodi pikkus kuud 12
eurot/
vaguni-
Kasutustasu paar 6,00
Teenindusrajatistega seotud kulud kokku
Tegevuskulude otsekulud tuh € /…./
Tegevuskulude üldkulud tuh € /…./
Kapitalikulu tuh € /…./
Mõistlik ärikasum tuh € /…./
Kulud kokku tuh € /…./
6 (34)
2. AS-i EESTI RAUDTEE ÜLDISELOOMUSTUS
AS-i Eesti Raudtee veebilehelt www.evr.ee selgus, et ettevõte arendab ja hoiab korras 1229 km
raudteed, 60 jaama ja 129 reisijate ooteplatvormi. Lisaks vastutab raudtee efektiivse
liiklusjuhtimise ja ohutuse eest ning tegutseb regiooni raudteealase kompetentsikeskusena.
Täiendavalt on toodud, et AS Eesti Raudtee on alates 1870. aastast tegutsev riigi omandis
äriühing, mis vastutab raudtee administreerimisega seotud ülesannete eest. AS Eesti Raudtee
tagab raudteetaristu sujuva opereerimise, majandamise ja hoolduse ning efektiivse
liikluskorralduse. Lisaks vastutab ettevõte raudteetaristu toimimise ja arenduse eest ning on
partneriks naaberriikide raudteedele piiriüleste küsimuste lahendamisel ja standardite
kokkuleppimisel. Raudteetaristu omanikuna on AS-il Eesti Raudtee keskne roll kogu
transiidisektori funktsioneerimisel ning vastutus tagada õiglane konkurentsiolukord nii kauba-
kui ka reisijateveol. Samuti panustatakse pidevalt infrastruktuuri arengusse ja korrashoidu, et
tagada tingimused kvaliteetseks ja ohutuks rongiliikluseks nii kauba- kui reisjateveol. Ohutu ja
tõrgeteta raudteeliikluse tagamiseks toimub raudteel töö 24/7. AS-il Eesti Raudteel on tugev
päästevõimekus ning -tehnika ning pidev valmisolek kriisisituatsioonideks.
3. TEENINDUSRAJATISTE KASUTUSTASUDE MÄÄRAMISEL ALUSEKS VÕETUD
KULUD
RdtS § 59 lõige 34 sätestab, et kasutustasu, mis kehtestatakse rööbasteele juurepääsu eest RdtS
§ 581 lõikes 3 nimetatud teenindusrajatiste piires ja neis teenuste osutamise eest, ei või ületada
teenuse osutamise kulu koos mõistliku ärikasumiga. Mõistliku ärikasumi all mõeldakse
omakapitali tootlust, milles võetakse arvesse riski tulude osas, mis teenindusrajatise käitajale
kaasneb, või selle puudumist, ning mis on kooskõlas majandusharu viimaste aastate keskmise
näitajaga.
Metoodika § 2 lõige 7 täpsustab, et RdtS § 581 lõikes 3 nimetatud teenindusrajatise kasutustasu
arvestamisel lähtutakse raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja vastava teenuse osutamise põhjendatud
kuludest, mis on osutatava teenusega seotud otsekulud, kapitalikulu, proportsionaalne osa
teenindusrajatise käitaja üldkuludest ja mõistlik ärikasum.
Metoodika § 2 lõike 2 järgi eristab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja põhi-, lisa- ja abiteenuste
osutamisega ning talle kuuluva teenindusrajatise kasutada andmisega seotud kulud parimate
praktiliste teadmiste ja rahvusvaheliste tavade kohaselt.
AS Eesti Raudtee, võtnud arvesse eespooltoodut, esitas Konkurentsiametile ülevaate
teenindusrajatiste kasutustasude määramisel aluseks võetud tegevuskulude otse- ja üldkuludest,
kapitalikulust ja mõistlikust ärikasumist. Järgnevalt on analüüsitud esitatud andmeid tulenevalt
Metoodikas sätestatud põhimõtetest.
3.1. Tegevuskulude otsekulud
Metoodika § 4 lõike 2 kohaselt võetakse otsekulude arvutamisel arvesse ainult selliseid kulusid,
mille puhul raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja või teenindusrajatise käitaja suudab tõendada, et
need on seotud lisa- ja abiteenuste ning teenindusrajatise kasutada andmisega.
Metoodika § 4 lõige 3 sätestab, et raudteeinfrastruktuuri lisa- ja abiteenuste ning
teenindusrajatise kasutada andmise eest võetav kasutustasu ei või sisaldada järgmisi kulusid:
1) ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu;
2) sponsorlus, annetus;
3) kahjum materiaalse ja immateriaalse põhivara müügist ja likvideerimisest;
7 (34)
4) seadusega määratud või lepinguliste kohustuste rikkumise tulemusel kantavad trahvid,
intressid ja viivised;
5) põhjendamatud kulud, mis ei ole seotud avaliku raudtee majandamisega või tulenevad
kasutamata ressurssidest, mida raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ei anna kasutustasu
kehtivuse ajal raudteeinfrastruktuuriteenuse osutamiseks kasutusse või mida ei ole
võimalik tulenevalt nende seisundist kasutada;
6) kulud, mis on tekkinud juurdepääsu tagava põhi-, lisa- ja abiteenuste ning
teenindusrajatise kasutamiseks vajaliku põhivara müügist ja müügiks ettevalmistamisest
sellises ulatuses, mis on kaetud sellest tegevusest saadud tuluga.
AS-i Eesti Raudtee poolt teenindusrajatiste kasutustasude määramisel aluseks võetud
tegevuskulude otsekulud (/…./)
AS-i Eesti Raudtee 21.01.2019 esitatud andmetest selgus, et ettevõtja poolt teenindusrajatiste
kasutustasude määramisel aluseks võetud tegevuskulude otsekulude summa kokku on /…./, mis
teenindusrajatiste lõikes kujuneb järgmiselt (vt tabel 2 ja tabel 2a).
Tabel 2. AS-i Eesti Raudtee poolt teenindusrajatiste kasutustasude määramisel aluseks võetud
tegevuskulude otsekulud
Muuga ja
Narva Narva
jaamahoone tehnohoolde- Jaama
ootesaali Infotabloode punktide seisuteede
kasutamine kasutamine kasutamine kasutamine
Teenindusrajatiste
2017. majandusaasta
tegevuskulude otsekulud,
tuh € /…./ /…./ /…./ /…./
Teenindusrajatiste
2017. majandusaasta
tegevuskulude otsekulude
osakaalud, % /…./ /…./ /…./ /…./
Tarbijahinnaindeks, % Ei rakendatud Ei rakendatud Ei rakendatud 3,6
Teenindusrajatiste 2018/2019
liiklusgraafikuperioodi
tegevuskulude otsekulud,
tuh € /…./ /…./ /…./ /…./
Tabel 2a. AS-i Eesti Raudtee poolt teenindusrajatiste kasutustasude määramisel aluseks võetud
tegevuskulude otsekulud (jätk tabelile 2)
Koidula jaama
tehnohooldepunkti,
pöördesilla ja Teenindus-
kütuse rajatiste
tankimisrajatiste Jaamateede kasutamine
kasutamine ületamine kokku
Teenindusrajatiste
2017. majandusaasta
tegevuskulude otsekulud,
tuh € /…./ /…./ /…./
Teenindusrajatiste
2017. majandusaasta
tegevuskulude otsekulude
osakaalud, % /…./ /…./ /…./
8 (34)
Koidula jaama
tehnohooldepunkti,
pöördesilla ja Teenindus-
kütuse rajatiste
tankimisrajatiste Jaamateede kasutamine
kasutamine ületamine kokku
Ei rakendatud
Tarbijahinnaindeks, % 3,6 Ei rakendatud või 3,6
Teenindusrajatiste 2018/2019
liiklusgraafikuperioodi
tegevuskulude otsekulud,
tuh € /…./ /…./ /…./
Konkurentsiameti seisukoht AS-i Eesti Raudtee poolt teenindusrajatiste kasutustasude
määramisel aluseks võetud tegevuskulude otsekulude osas
18.01.2019 esitas AS Eesti Raudtee Konkurentsiametile kõik 2017. majandusaasta pearaamatu
kanded, mille põhjal selgus, et ettevõtja poolt teenindusrajatiste kasutustasude määramisel
aluseks võetud tegevuskulude otsekulude (kokku summas /…./ tuh €) aluseks on nimetatud
pearaamatu kannetena kajastatud kulud. See tähendab seda, et ettevõtja on teenindusrajatiste
kasutustasude määramisel võtnud aluseks tegevuskulude otsekulud, mis on kooskõlas Metoodika
§ 4 lõikes 2 sätestatud põhimõttega.
Lisaks selgitas Konkurentsiamet välja, et eelmainitud tegevuskulude otsekulud ei sisalda
Metoodika § 4 lõikes 3 loetletud kulusid ning nimetatud otsekulude täpsustamiseks kasutatud
tarbijahinnaindeks (THI) 3,6% vastab Tehnilise Järelevalve Ameti poolt AS-i Eesti Raudtee
raudteeinfrastruktuuri kasutustasude määramisel aluseks olnud kuluandmete täpsustamiseks
kasutatud THI-le (3,6%).
Täiendavalt selgitati välja, et eelmainitud tegevuskulude otsekulude aluseks olnud
teenindusrajatiste 2017. majandusaasta tegevuskulude otsekulude summa kokku /…./ vastab
suures osas ettevõtja poolt Tehnilise Järelevalve Ametile raudteeinfrastruktuuri kasutustasude
määramiseks esitatud materjalides kajastatud teenindusrajatiste tegevuskulude otsekulude
summale (/…./) ning nimetatud otsekulud (summas /…./) on välja jäetud
Tehnilise Järelevalve Ameti poolt raudteeinfrastruktuuri kasutustasude määramisel aluseks
võetud kuludest.
AS-i Eesti Raudtee 21.03.2019 esitatud andmete alusel aga selgus, et ettevõtja poolt jaamateede
ületamise eest võtta soovitava tasu määramisel aluseks võetud tegevuskulude otsekulud summas
/…./ on ülemäärased. Nimetatud tasu aluseks olevate tegevuskulude otsekulude põhjendatud tase
on /…./ tuh € (ettevõtja poolt jaamateede ületamise eest võtta soovitava tasu määramise ajal talle
teada olnud perioodil 01.01.2018 kuni 31.07.2018 jaamateid ületanud vagunite5 ning jaamateid
kokku kasutanud vagunite arvude alusel kujunenud tegevuskulude otsekulud, mida on
täpsustatud THI-ga 3,6%). Tulenevalt eelnevast on ettevõtja teenindusrajatiste tegevuskulude
otsekulude põhjendatud suurus kokku summas /…./ tuh € (vt tabel 3 ja tabel 3a).
5
Vagunid, mis liiguvad mitteavalikult raudteelt AS-i Eesti Raudtee infrastruktuurile ja/või AS-i Eesti Raudtee
infrastruktuurilt mitteavalikule raudteele
9 (34)
Tabel 3. AS-i Eesti Raudtee poolt teenindusrajatiste kasutustasude määramisel aluseks võetud
tegevuskulude otsekulude põhjendatud suurused
Muuga ja
Narva Narva
jaamahoone tehnohoolde- Jaama
ootesaali Infotabloode punktide seisuteede
kasutamine kasutamine kasutamine kasutamine
Teenindusrajatiste
2017. majandusaasta
põhjendatud tegevuskulude
otsekulud, tuh € /…./ /…./ /…./ /…./
Tarbijahinnaindeks, % 3,6 3,6 3,6 3,6
Teenindusrajatiste 2018/2019
liiklusgraafikuperioodi
põhjendatud tegevuskulude
otsekulud, tuh € /…./ /…./ /…./ /…./
Tabel 3a. AS-i Eesti Raudtee poolt teenindusrajatiste kasutustasude määramisel aluseks võetud
tegevuskulude otsekulude põhjendatud suurused (jätk tabelile 3)
Koidula jaama
tehnohooldepunkti,
pöördesilla ja Teenindus-
kütuse rajatiste
tankimisrajatiste Jaamateede kasutamine
kasutamine ületamine kokku
Teenindusrajatiste
2017. majandusaasta
põhjendatud tegevuskulude
otsekulud, tuh € /…./ /…./ /…./
Tarbijahinnaindeks, % 3,6 3,6 3,6
Teenindusrajatiste 2018/2019
liiklusgraafikuperioodi
põhjendatud tegevuskulude
otsekulud, tuh € /…./ /…./ /…./
Konkurentsiamet, võtnud arvesse kõiki eeltoodud asjaolusid, on seisukohal, et
põhjendatuks võib pidada AS-i Eesti Raudtee põhimõtet lähtuda teenindusrajatiste
kasutustasude määramisel tegevuskulude otsekuludest, mille arvutamisel on aluseks
võetud ettevõtte 2017. majandusaasta Metoodika § 4 lõikes 3 sätestatuga kooskõlas olevad
tegevuskulude otsekulud, s.h teenindusrajatiste tegevuskulude otsekulud. Samuti peab
Konkurentsiamet põhjendatuks nimetatud tegevuskulude täpsustamist THI-ga 3,6%
(mõlemad eeltoodud põhimõtted on kooskõlas Tehnilise Järelevalve Ameti poolt
raudteeinfrastruktuuri kasutustasude määramisel arvestatud põhimõtetega). Tulenevalt
aga AS-i Eesti Raudtee 21.03.2019 esitatud andmetest, mille alusel selgus, et ettevõtja poolt
jaamateede ületamise eest võtta soovitava tasu määramisel aluseks võetud tegevuskulude
otsekulude summas /…./ tuh € asemel oleks tulnud arvestada tegevuskulude otsekuludega
summas /…./ tuh €, tuleb ettevõtjal korrigeerida teenindusrajatiste kasutustasude
määramisel aluseks võetud tegevuskulude otsekulude suurust, s.h ettevõtja poolt
jaamateede ületamise eest võtta soovitava tasu määramisel aluseks võetud tegevuskulude
otsekulude suurust. AS-i Eesti Raudtee teenindusrajatiste
2018/2019 liiklusgraafikuperioodi tegevuskulude otsekulude põhjendatud suurused on
toodud tabelis 3 ja tabelis 3a.
10 (34)
3.2. Tegevuskulude üldkulud
RdtS § 5 lõige 1 sätestab, et kui raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja on samaaegselt ka
raudteeveo-ettevõtja või tegeleb muu äritegevusega, loetakse raudteeinfrastruktuuri
majandamise ja raudteeveoga tegelemise ning muu äritegevusega tegelevate ühiste
struktuuriüksuste kulud ettevõtja üldkuludeks, kui neid ei ole raamatupidamise algdokumendi
või sobiva kulukäituri alusel võimalik erinevate tegevusvaldkondade vahel jaotada. Põhjendatud
üldkulud jaotatakse raudtee-ettevõtja osutatava teenuse vahel proportsionaalselt kõikide teenuste
otsekulude summale.
RdtS § 5 lõike 2 kohaselt arvutatakse raudteeinfrastruktuuri majandamisega seotud
proportsionaalne osa raudtee-ettevõtja üldkuludest valemiga:
ÜP = (I / (I + V)) × Ü
kus:
ÜP on raudteeinfrastruktuuri majandamisega seotud proportsionaalne osa raudtee-ettevõtja
üldkuludest;
I on raudteeinfrastruktuuri teenuse osutamise otsekulud;
V on muu äritegevuse otsekulud;
Ü on raudtee-ettevõtja üldkulud.
RdtS § 5 lõike 3 alusel toimub raudteeinfrastruktuuri teenuse üldkulude jaotamine põhi-, abi- ja
lisateenuste ning teenindusrajatise kasutada andmise eest teenuseliikide
raamatupidamisarvestuse otsekulude proportsiooni alusel valemiga:
ÜT = It / Vt × Üt
kus:
ÜT on ühe raudteeinfrastruktuuri teenuse liigi proportsionaalne osa raudteeinfrastruktuuri
teenuse üldkuludest;
It on ühe teenuseliigi osutamise otsekulud;
Vt on kõigi teenuseliikide otsekulud kokku;
Üt on raudteeinfrastruktuuri teenuse üldkulud.
Metoodika § 4 lõige 3 sätestab, et raudteeinfrastruktuuri lisa- ja abiteenuste ning
teenindusrajatise kasutada andmise eest võetav kasutustasu ei või sisaldada järgmisi kulusid:
1) ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu;
2) sponsorlus, annetus;
3) kahjum materiaalse ja immateriaalse põhivara müügist ja likvideerimisest;
4) seadusega määratud või lepinguliste kohustuste rikkumise tulemusel kantavad trahvid,
intressid ja viivised;
5) põhjendamatud kulud, mis ei ole seotud avaliku raudtee majandamisega või tulenevad
kasutamata ressurssidest, mida raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ei anna kasutustasu
kehtivuse ajal raudteeinfrastruktuuriteenuse osutamiseks kasutusse või mida ei ole
võimalik tulenevalt nende seisundist kasutada;
6) kulud, mis on tekkinud juurdepääsu tagava põhi-, lisa- ja abiteenuste ning
teenindusrajatise kasutamiseks vajaliku põhivara müügist ja müügiks ettevalmistamisest
sellises ulatuses, mis on kaetud sellest tegevusest saadud tuluga.
11 (34)
AS-i Eesti Raudtee poolt teenindusrajatiste kasutustasude määramisel aluseks võetud
tegevuskulude üldkulud (/…./)
AS-i Eesti Raudtee 21.01.2019 esitatud andmetest selgus, et ettevõtja poolt teenindusrajatiste
kasutustasude määramisel aluseks võetud tegevuskulude üldkulude summa kokku on /…./ tuh €,
mis teenindusrajatiste lõikes kujuneb järgmiselt (vt tabel 4 ja tabel 4a).
Tabel 4. AS-i Eesti Raudtee poolt teenindusrajatiste kasutustasude määramisel aluseks võetud
tegevuskulude üldkulud
Muuga ja
Narva Narva
jaamahoone tehnohoolde- Jaama
ootesaali Infotabloode punktide seisuteede
kasutamine kasutamine kasutamine kasutamine
Teenindusrajatiste
2017. majandusaasta
tegevuskulude üldkulud
kokku, tuh € /…./
Teenindusrajatiste
2018/2019 liiklusgraafiku-
perioodi tegevuskulude
otsekulude osakaalud, %
(vt tabel 2) /…./ /…./ /…./ /…./
Teenindusrajatiste
2017. majandusaasta
tegevuskulude üldkulud
tegevuskulude otsekulude
osakaalude alusel, tuh € /…./ /…./ /…./ /…./
Tarbijahinnaindeks, % Ei rakendatud Ei rakendatud Ei rakendatud 3,6
Teenindusrajatiste 2018/2019
liiklusgraafikuperioodi
tegevuskulude üldkulud, tuh € /…./ /…./ /…./ /…./
Tabel 4a. AS-i Eesti Raudtee poolt teenindusrajatiste kasutustasude määramisel aluseks võetud
tegevuskulude üldkulud (jätk tabelile 4)
Koidula jaama
tehnohooldepunkti,
pöördesilla ja Teenindus-
kütuse rajatiste
tankimisrajatiste Jaamateede kasutamine
kasutamine ületamine kokku
Teenindusrajatiste
2017. majandusaasta
tegevuskulude üldkulud
kokku, tuh € /…./
Teenindusrajatiste
2018/2019 liiklusgraafiku-
perioodi tegevuskulude
otsekulude osakaalud, %
(vt tabel 2a) /…./ /…./ /…./
12 (34)
Koidula jaama
tehnohooldepunkti,
pöördesilla ja Teenindus-
kütuse rajatiste
tankimisrajatiste Jaamateede kasutamine
kasutamine ületamine kokku
Teenindusrajatiste
2017. majandusaasta
tegevuskulude üldkulud
tegevuskulude otsekulude
osakaalude alusel, tuh € /…./ /…./ /…./
Ei rakendatud
Tarbijahinnaindeks, % 3,6 Ei rakendatud või 3,6
Teenindusrajatiste 2018/2019
liiklusgraafikuperioodi
tegevuskulude üldkulud, tuh € /…./ /…./ /…./
Konkurentsiameti seisukoht AS-i Eesti Raudtee poolt teenindusrajatiste kasutustasude
määramisel aluseks võetud tegevuskulude üldkulude osas
18.01.2019 esitas AS Eesti Raudtee Konkurentsiametile kõik 2017. majandusaasta pearaamatu
kanded, mille põhjal selgus, et ettevõtja poolt teenindusrajatiste kasutustasude määramisel
aluseks võetud tegevuskulude üldkulude (kokku summas /…./ tuh €) aluseks on nimetatud
pearaamatu kannetena kajastatud kulud.
Lisaks selgitas Konkurentsiamet välja, et nimetatud üldkulude täpsustamiseks kasutatud THI
3,6% vastab Tehnilise Järelevalve Ameti poolt AS-i Eesti Raudtee raudteeinfrastruktuuri
kasutustasude määramisel aluseks olnud kuluandmete täpsustamiseks kasutatud THI-le (3,6%).
Samuti tuvastati, et teenindusrajatiste 2018/2019 liiklusgraafikuperioodi tegevuskulude
üldkulud on arvutatud vastavalt Metoodika § 5 lõigetes 2 ja 3 sätestatud põhimõtetele ning
matemaatiliselt korrektselt.
Täiendavalt selgitati välja, et eelmainitud tegevuskulude üldkulude aluseks olnud
teenindusrajatiste 2017. majandusaasta tegevuskulude üldkulude summa kokku /…./ tuh € vastab
ettevõtja poolt Tehnilise Järelevalve Ametile raudteeinfrastruktuuri kasutustasude määramiseks
esitatud materjalides kajastatud teenindusrajatiste tegevuskulude üldkulude summale
(/…./ tuh €) ning nimetatud üldkulud (summas /…./ tuh €) on välja jäetud
Tehnilise Järelevalve Ameti poolt raudteeinfrastruktuuri kasutustasude määramisel aluseks
võetud kuludest.
Samas selgus aga, et ettevõtja on nimetatud tegevuskulude üldkulude arvutamisel võtnud aluseks
kulud, mis sisaldavad Metoodika § 4 lõikes 3 loetletud kulusid. See tähendab seda, et ettevõtja
poolt teenindusrajatiste kasutustasude määramisel aluseks võetud tegevuskulude üldkulud kokku
summas /…./ tuh € ei ole kooskõlas Metoodika § 4 lõikes 3 sätestatud põhimõttega.
Samuti selgus käesoleva hinnangu punktist 3.1, et AS-i Eesti Raudtee teenindusrajatiste
2017. majandusaasta tegevuskulude otsekulude põhjendatud tase on ettevõtja poolt
teenindusrajatiste kasutustasude määramisel aluseks võetud tegevuskulude otsekulude
/…./ tuh € asemel /…./ tuh €. Eeltoodu tähendab seda, et võrreldes ettevõtja poolt
teenindusrajatiste kasutustasude määramisel aluseks võetud tegevuskulude üldkulude
arvutamiseks kasutatud tegevuskulude otsekulude alusel moodustunud osakaaludega
(tegevuskulude otsekulude osakaalud, vt tabel 4 ja tabel 4a) kujunevad ümber ka eelnimetatud
osakaalud (vt tabel 5 ja tabel 5a).
13 (34)
Tabel 5. AS-i Eesti Raudtee poolt teenindusrajatiste kasutustasude määramisel aluseks võetud
tegevuskulude üldkulude arvutamiseks kasutatud tegevuskulude otsekulude osakaalude
põhjendatud suurused
Muuga ja
Narva Narva
jaamahoone tehnohoolde- Jaama
ootesaali Infotabloode punktide seisuteede
kasutamine kasutamine kasutamine kasutamine
Teenindusrajatiste
2017. majandusaasta
põhjendatud tegevuskulude
otsekulud, tuh € /…./ /…./ /…./ /…./
Teenindusrajatiste
2017. majandusaasta
põhjendatud tegevuskulude
otsekulude osakaalud, % /…./ /…./ /…./ /…./
Tabel 5a. AS-i Eesti Raudtee poolt teenindusrajatiste kasutustasude määramisel aluseks võetud
tegevuskulude üldkulude arvutamiseks kasutatud tegevuskulude otsekulude osakaalude
põhjendatud suurused (jätk tabelile 5)
Koidula jaama
tehnohooldepunkti,
pöördesilla ja Teenindus-
kütuse rajatiste
tankimisrajatiste Jaamateede kasutamine
kasutamine ületamine kokku
Teenindusrajatiste
2017. majandusaasta
põhjendatud tegevuskulude
otsekulud, tuh € /…./ /…./ /…./
Teenindusrajatiste
2017. majandusaasta
põhjendatud tegevuskulude
otsekulude osakaalud, % /…./ /…./ /…./
Konkurentsiamet, lähtunud eelnevast ja Tehnilise Järelevalve Ameti poolt raudteeinfrastruktuuri
kasutustasude määramisel aluseks võetud tegevuskulude üldkulude summast /…./ tuh €
(ei sisalda kulusid, mida ei ole lubatud Metoodika § 3 lõike 3 ja § 4 lõike 3 kohaselt arvesse võtta
kasutustasude määramisel), arvutas välja AS-i Eesti Raudtee poolt teenindusrajatiste
kasutustasude määramisel aluseks võetud tegevuskulude üldkulude põhjendatud tasemed
(vt tabel 6 ja tabel 6a).
14 (34)
Tabel 6. AS-i Eesti Raudtee poolt teenindusrajatiste kasutustasude määramisel aluseks võetud
tegevuskulude üldkulude põhjendatud suurused
Muuga ja
Narva Narva
jaamahoone tehnohoolde- Jaama
ootesaali Infotabloode punktide seisuteede
kasutamine kasutamine kasutamine kasutamine
AS-i Eesti Raudtee
2017. majandusaasta
tegevuskulude üldkulud, tuh € /…./
AS-i Eesti Raudtee
teenindusrajatiste
2017. majandusaasta
põhjendatud tegevuskulude
otsekulude
(summas /…./ tuh €) osakaal
ettevõtte sama majandusaasta
tegevuskulude otsekulude
kogusummast
(summas /…./ tuh €)6, % /…./
Teenindusrajatiste
2017. majandusaasta
tegevuskulude üldkulude
põhjendatud suurus kokku,
tuh € /…./
Teenindusrajatiste
2018/2019 liiklusgraafiku-
perioodi põhjendatud
tegevuskulude otsekulude
osakaalud, % (vt tabel 5) /…./ /…./ /…./ /…./
Teenindusrajatiste
2017. majandusaasta
tegevuskulude üldkulude
põhjendatud suurused
põhjendatud tegevuskulude
otsekulude osakaalude alusel,
tuh € /…./ /…./ /…./ /…./
Tarbijahinnaindeks, % 3,6 3,6 3,6 3,6
Teenindusrajatiste 2018/2019
liiklusgraafikuperioodi
tegevuskulude üldkulude
põhjendatud suurused, tuh € /…./ /…./ /…./ /…./
6
Tegevuskulude kogusumma /…./ tuh € ei sisalda Tehnilise Järelevalve Ameti poolt raudteeinfrastruktuuri
kasutustasude määramisel vastavalt Metoodika § 3 lõikele 3 arvesse võtmata jäetud kulusid
15 (34)
Tabel 6a. AS-i Eesti Raudtee poolt teenindusrajatiste kasutustasude määramisel aluseks võetud
tegevuskulude üldkulude põhjendatud suurused (jätk tabelile 6)
Koidula jaama
tehnohooldepunkti,
pöördesilla ja Teenindus-
kütuse rajatiste
tankimisrajatiste Jaamateede kasutamine
kasutamine ületamine kokku
AS-i Eesti Raudtee
2017. majandusaasta
tegevuskulude üldkulud, tuh € /…./
AS-i Eesti Raudtee
teenindusrajatiste
2017. majandusaasta põhjendatud
tegevuskulude otsekulude
(summas /…./ tuh €) osakaal
ettevõtte sama majandusaasta
tegevuskulude otsekulude
kogusummast
(summas /…./ tuh €)7, % /…./
Teenindusrajatiste
2017. majandusaasta
tegevuskulude üldkulude
põhjendatud suurus kokku, tuh € /…./
Teenindusrajatiste
2018/2019 liiklusgraafiku-
perioodi põhjendatud
tegevuskulude otsekulude
osakaalud, % (vt tabel 5a) /…./ /…./ /…./
Teenindusrajatiste
2017. majandusaasta
tegevuskulude üldkulude
põhjendatud suurused
põhjendatud tegevuskulude
otsekulude osakaalude alusel,
tuh € /…./ /…./ /…./
Tarbijahinnaindeks, % 3,6 3,6 3,6
Teenindusrajatiste 2018/2019
liiklusgraafikuperioodi
tegevuskulude üldkulude
põhjendatud suurused, tuh € /…./ /…./ /…./
Ülaltoodud tabelite alusel selgub, et AS-i Eesti Raudtee teenindusrajatiste
2018/2019 liiklusgraafikuperioodi tegevuskulude üldkulude põhjendatud suurus kokku on
ettevõtja poolt teenindusrajatiste kasutustasude määramisel aluseks võetud tegevuskulude
üldkulude summa /…./ tuh € asemel /…./ tuh €.
Konkurentsiamet, võtnud arvesse kõiki eeltoodud asjaolusid, on seisukohal, et
põhjendatuks võib pidada AS-i Eesti Raudtee põhimõtet lähtuda teenindusrajatiste
7
Tegevuskulude kogusumma /…./ tuh € ei sisalda Tehnilise Järelevalve Ameti poolt raudteeinfrastruktuuri
kasutustasude määramisel vastavalt Metoodika § 3 lõikele 3 arvesse võtmata jäetud kulusid
16 (34)
kasutustasude määramisel tegevuskulude üldkuludest, mille aluseks on teenindusrajatiste
2017. majandusaasta tegevuskulude üldkulud. Samuti peab Konkurentsiamet
põhjendatuks nimetatud tegevuskulude täpsustamist THI-ga 3,6% (mõlemad eeltoodud
põhimõtted on kooskõlas Tehnilise Järelevalve Ameti poolt raudteeinfrastruktuuri
kasutustasude määramisel arvestatud põhimõtetega). Tulenevalt aga Metoodika § 4
lõikes 3 sätestatust ning 2018/2019 liiklusgraafikuperioodi põhjendatud tegevuskulude
otsekulude alusel kujunenud tegevuskulude otsekulude osakaaludest, tuleb ettevõtjal
korrigeerida teenindusrajatiste kasutustasude määramisel aluseks võetud tegevuskulude
üldkulude suurust, s.t arvutada tegevuskulude üldkulud ilma Metoodika § 4 lõikes 3
nimetatud kuludeta ning korrigeeritud tegevuskulude otsekulude osakaaludega.
AS-i Eesti Raudtee teenindusrajatiste 2018/2019 liiklusgraafikuperioodi tegevuskulude
üldkulude põhjendatud suurused on toodud tabelis 6 ja tabelis 6a.
3.3. Kapitalikulu
Kapitalikulu on kulu, mis on seotud materiaalse põhivara soetamisega (Metoodika § 6 lõige 1).
Varade ajalooline väärtus põhineb raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ja teenindusrajatise käitaja
poolt varade soetamise ajal makstud summadel (Metoodika § 6 lõige 2). Kapitalikulu eesmärk
on põhivara soetamiseks tehtud kulutuste tagasiteenimine teenuste müügi kaudu põhivara
kasuliku eluea vältel (Metoodika § 6 lõige 3). Kapitalikulu arvestus toimub ettevõtte
raamatupidamises kasutatava põhivara amortisatsiooninormi alusel. Juhul kui
raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ja teenindusrajatise käitaja põhivara ei ole raamatupidamises
kajastatud soetusmaksumuse meetodil või kui kasutatavad põhivara amortisatsiooninormid ei
vasta põhivara kasulikule elueale, rakendatakse RdtS § 6 lõigetes 5–13 kirjeldatud kapitalikulu
arvestamise metoodikat (Metoodika § 6 lõige 4). Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ja
teenindusrajatise käitaja seovad raudteeinfrastruktuuriteenuse osutamiseks või teenindusrajatise
kasutada andmiseks vajaliku materiaalse põhivara ainult ühe teenuseliigiga: põhi-, lisa-,
abiteenuse või konkreetse teenindusrajatisega (Metoodika § 6 lõige 14). Kui
raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja on samaaegselt ka raudteeveo-ettevõtja või tegeleb muu
äritegevusega, loetakse raudteeinfrastruktuuri majandamise ja raudteeveoga tegelemise ning
muu äritegevusega tegelevate ühiste struktuuriüksuste vara ettevõtja üldvaraks, kui neid ei ole
raamatupidamise algdokumendi alusel võimalik konkreetse tegevusvaldkonnaga seostada.
Põhjendatud üldvara tuleb raudtee-ettevõtja osutatavate teenuse vahel jaotada vastavalt
konkreetse teenuse otsekulude proportsioonile kõikide otsekulude summast
(Metoodika § 6 lõige 15).
Raudteeinfrastruktuuri lisa- ja abiteenuste ning teenindusrajatise kasutada andmise eest võetav
kasutustasu ei või sisaldada järgmisi kulusid (Metoodika § 4 lõige 3):
1) tagastamatu abiga soetatud põhivara kapitalikulu ja ärikasum tagastamatust abist
soetatud põhivaralt;
2) varade väärtuse muutus;
3) põhjendamatud kulud, mis ei ole seotud avaliku raudtee majandamisega või tulenevad
kasutamata ressurssidest, mida raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ei anna kasutustasu
kehtivuse ajal raudteeinfrastruktuuriteenuse osutamiseks kasutusse või mida ei ole
võimalik tulenevalt nende seisundist kasutada.
AS-i Eesti Raudtee poolt teenindusrajatiste kasutustasude määramisel aluseks võetud
kapitalikulud (kokku /…./ tuh €)
AS-i Eesti Raudtee 21.01.2019 esitatud andmetest selgus, et ettevõtja poolt teenindusrajatiste
kasutustasude määramisel aluseks võetud kapitalikulude summa kokku on /…./ tuh €, mis
teenindusrajatiste lõikes kujuneb järgmiselt (vt tabel 7 ja tabel 7a).
17 (34)
Tabel 7. AS-i Eesti Raudtee poolt teenindusrajatiste kasutustasude määramisel aluseks võetud
kapitalikulud
Muuga ja
Narva Narva
jaamahoone tehnohoolde- Jaama
ootesaali Infotabloode punktide seisuteede
kasutamine kasutamine kasutamine kasutamine
Teenindusrajatiste
2017. majandusaasta
kapitalikulud, tuh € /…./ /…./ /…./ /…./
sh üldvara jaotatud
kapitalikulud, tuh € 0,00 0,00 0,00 /…./
Tarbijahinnaindeks, % Ei rakendatud Ei rakendatud Ei rakendatud 3,6
Teenindusrajatiste 2018/2019
liiklusgraafikuperioodi
kapitalikulud koos üldvara
jaotatud kapitalikuludega,
tuh € /…./ /…./ /…./ /…./
Tabel 7a. AS-i Eesti Raudtee poolt teenindusrajatiste kasutustasude määramisel aluseks võetud
kapitalikulud (jätk tabelile 7)
Koidula jaama
tehnohooldepunkti,
pöördesilla ja Teenindus-
kütuse rajatiste
tankimisrajatiste Jaamateede kasutamine
kasutamine ületamine kokku
Teenindusrajatiste
2017. majandusaasta
kapitalikulud, tuh € /…./ /…./ /…./
sh üldvara jaotatud
kapitalikulud, tuh € 0,00 0,00 /…./
Ei rakendatud
Tarbijahinnaindeks, % 3,6 Ei rakendatud või 3,6
Teenindusrajatiste 2018/2019
liiklusgraafikuperioodi
kapitalikulud koos üldvara
jaotatud kapitalikuludega,
tuh € /…./ /…./ /…./
Konkurentsiameti seisukoht AS-i Eesti Raudtee poolt teenindusrajatiste kasutustasude
määramisel aluseks võetud kapitalikulude osas
18.01.2019 esitas AS Eesti Raudtee Konkurentsiametile 2017. majandusaasta põhivara
nimekirja, mille põhjal selgus, et ettevõtja poolt teenindusrajatiste kasutustasude määramisel
aluseks võetud kapitalikulude (kokku summas /…./ tuh €) aluseks on nimetatud põhivara
nimekirjas kajastatud põhivarade (teenindusrajatised ja jaotatud üldvara) soetusmaksumustelt
arvestatud kapitalikulud. See tähendab seda, et ettevõtja on teenindusrajatiste kasutustasude
määramisel võtnud aluseks kapitalikulud, mis on kooskõlas Metoodika § 6 lõigetes 1 kuni 4 ning
14 ja 15 sätestatud põhimõtetega.
Lisaks selgitas Konkurentsiamet välja, et eelmainitud kapitalikulud ei sisalda Metoodika § 4
lõikes 3 loetletud kulusid.
18 (34)
Täiendavalt selgitati välja, et ettevõtja poolt teenindusrajatiste kasutustasude määramisel aluseks
võetud kapitalikulud põhinevad teenindusrajatiste ja jaotatud üldvara 2017. majandusaasta
kapitalikulude summal (kokku /…./ tuh €), mis ei ületa ettevõtja poolt
Tehnilise Järelevalve Ametile raudteeinfrastruktuuri kasutustasude määramiseks esitatud
materjalides kajastatud teenindusrajatiste ja jaotatud üldvara kapitalikulude summat (/…./ tuh €)
ning nimetatud kapitalikulude summa (/…./ tuh €) on välja jäetud Tehnilise Järelevalve Ameti
poolt raudteeinfrastruktuuri kasutustasude määramisel aluseks võetud kuludest.
AS-i Eesti Raudtee 21.03.2019 esitatud andmete alusel aga selgus, et ettevõtja poolt jaamateede
ületamise eest võtta soovitava tasu määramisel aluseks võetud kapitalikulu summas /…./ tuh €
on ülemäärane. Nimetatud tasu aluseks oleva kapitalikulu põhjendatud tase on /…./ tuh €
(ettevõtja poolt jaamateede ületamise eest võtta soovitava tasu määramise ajal talle teada olnud
perioodil 01.01.2018 kuni 31.07.2018 jaamateid ületanud vagunite8 ning jaamateid kokku
kasutanud vagunite arvude alusel kujunenud kapitalikulu).
Samuti selgus, et ettevõtja on jaama seisuteede ning Koidula jaama tehnohooldepunkti,
pöördesilla ja kütuse tankimisrajatiste kasutustasude määramisel aluseks võetud põhivarade
(teenuste osutamisega seotud teenindusrajatised ja jaotatud üldvara) soetusmaksumustelt
arvestatud 2017. majandusaasta kapitalikulude täpsustamiseks kasutanud THI-d (3,6%), mis ei
ole kooskõlas Tehnilise Järelevalve Ameti poolt raudteeinfrastruktuuri kasutustasude
määramisel arvestatud põhimõttega (Tehnilise Järelevalve Amet ei kasutanud kapitalikulu
täpsustamiseks THI-d, vaid lähtus ettevõtja 2017. majandusaasta asjakohase kapitalikulu
suurusest).
Lisaks arvutas Konkurentsiamet välja AS-i Eesti Raudtee poolt jaama seisuteede kasutustasu
määramisel aluseks võetud üldvara kapitalikulu põhjendatud suuruse, võttes arvesse Metoodika
§ 6 lõikes 15 sätestatut ning käesoleva hinnangu punktis 3.1 toodud asjaoludel põhjendatuks
peetud 2017. majandusaasta tegevuskulude otsekulusid summas /…./ tuh € ja käesoleva
hinnangu punktis 3.2 toodud tabelis 5 märgitud põhjendatud tegevuskulude otsekulude osakaalu
/…./ (vt tabel 8).
Tabel 8. AS-i Eesti Raudtee teenindusrajatistega seotud üldvara soetusmaksumuselt arvestatud
jaama seisuteede kapitalikulu põhjendatud suurus
Jaama
seisuteede
kasutamine
AS-i Eesti Raudtee üldvara soetusmaksumuselt arvestatud 2017. majandusaasta
kapitalikulu, tuh € /…./
AS-i Eesti Raudtee teenindusrajatiste 2017. majandusaasta põhjendatud
tegevuskulude otsekulude (summas /…./ tuh €) osakaal ettevõtte
sama majandusaasta tegevuskulude otsekulude kogusummast
(summas /…./ tuh €)9, % /…./
AS-i Eesti Raudtee üldvara soetusmaksumuselt arvestatud ja teenindusrajatiste
kasutustasude määramisel arvesse võtta lubatud 2017. majandusaasta
kapitalikulu põhjendatud suurus kokku, tuh € /…./
8
Vagunid, mis liiguvad mitteavalikult raudteelt AS-i Eesti Raudtee infrastruktuurile ja/või AS-i Eesti Raudtee
infrastruktuurilt mitteavalikule raudteele
9
Tegevuskulude kogusumma /…./ tuh € sisaldab Tehnilise Järelevalve Ameti poolt raudteeinfrastruktuuri
kasutustasude määramisel vastavalt Metoodika § 3 lõikele 3 arvesse võtmata jäetud kulusid
(Tehnilise Järelevalve Ameti praktika üldvara kapitalikulu erinevate teenuste vahel jaotamiseks osakaalude
arvutamisel)
19 (34)
Jaama
seisuteede
kasutamine
Jaama seisuteede 2018/2019 liiklusgraafikuperioodi põhjendatud
tegevuskulude otsekulude osakaal, % (vt tabel 5) /…./
AS-i Eesti Raudtee üldvara soetusmaksumuselt arvestatud ja jaama seisuteede
kasutustasu määramisel arvesse võtta lubatud 2018/2019 liiklusgraafiku-
perioodi kapitalikulu põhjendatud suurus, tuh € /…./
Ülaltoodud tabelist selgub, et AS-i Eesti Raudtee üldvara soetusmaksumuselt arvestatud ja jaama
seisuteede kasutustasu määramisel arvesse võtta lubatud 2018/2019 liiklusgraafikuperioodi
kapitalikulu põhjendatud suurus on ettevõtja poolt nimetatud kasutustasu määramisel arvesse
võetud üldvara kapitalikulu /…./ tuh € asemel /…./ tuh €.
Seega, lähtudes kõikidest eeltoodud asjaoludest, kujuneb ettevõtja teenindusrajatiste
kapitalikulude põhjendatud suuruseks kokku ettevõtja poolt teenindusrajatiste kasutustasude
määramisel aluseks võetud kapitalikulude summa /…./ tuh € asemel /…./ tuh € (vt tabel 9 ja
tabel 9a).
Tabel 9. AS-i Eesti Raudtee poolt teenindusrajatiste kasutustasude määramisel aluseks võetud
kapitalikulude põhjendatud suurused
Muuga ja
Narva Narva
jaamahoone tehnohoolde- Jaama
ootesaali Infotabloode punktide seisuteede
kasutamine kasutamine kasutamine kasutamine
Teenindusrajatiste
2017. majandusaasta
põhjendatud kapitalikulud,
tuh € /…./ /…./ /…./ /…./
sh üldvara jaotatud
põhjendatud kapitalikulud,
tuh € 0,00 0,00 0,00 /…./
Teenindusrajatiste 2018/2019
liiklusgraafikuperioodi
põhjendatud kapitalikulud
koos üldvara jaotatud
põhjendatud kapitalikuludega,
tuh € /…./ /…./ /…./ /…./
20 (34)
Tabel 9a. AS-i Eesti Raudtee poolt teenindusrajatiste kasutustasude määramisel aluseks võetud
kapitalikulude põhjendatud suurused (jätk tabelile 9)
Koidula jaama
tehnohooldepunkti,
pöördesilla ja Teenindus-
kütuse rajatiste
tankimisrajatiste Jaamateede kasutamine
kasutamine ületamine kokku
Teenindusrajatiste
2017. majandusaasta
põhjendatud kapitalikulud,
tuh € /…./ /…./ /…./
sh üldvara jaotatud
põhjendatud kapitalikulud,
tuh € 0,00 0,00 /…./
Teenindusrajatiste 2018/2019
liiklusgraafikuperioodi
põhjendatud kapitalikulud
koos üldvara jaotatud
kapitalikuludega, tuh € /…./ /…./ /…./
Konkurentsiamet, võtnud arvesse kõiki eeltoodud asjaolusid, on seisukohal, et
põhjendatuks võib pidada AS-i Eesti Raudtee põhimõtet lähtuda teenindusrajatiste
kasutustasude määramisel kapitalikuludest, mille aluseks on teenindusrajatiste ja jaotatud
üldvara 2017. majandusaasta kapitalikulud (see on kooskõlas Tehnilise Järelevalve Ameti
poolt raudteeinfrastruktuuri kasutustasude määramisel arvestatud põhimõttega).
Konkurentsiamet on aga arvamusel, et ettevõtjal tuleb korrigeerida jaama seisuteede ning
Koidula jaama tehnohooldepunkti, pöördesilla ja kütuse tankimisrajatiste kasutustasude
ning ettevõtja poolt jaamateede ületamise eest võtta soovitava tasu määramisel aluseks
võetud kapitalikulude suurusi, s.t:
1) mitte kasutada jaama seisuteede ning Koidula jaama tehnohooldepunkti,
pöördesilla ja kütuse tankimisrajatiste kasutustasude määramisel aluseks võetud
kapitalikulude suuruste täpsustamiseks THI-d. Konkurentsiamet on arvamusel, et
ettevõtja peaks nimetatud teenindusrajatiste kasutustasude määramisel arvesse
võtma kapitalikulud, mis on kujunenud vastavalt Tehnilise Järelevalve Ameti poolt
raudteeinfrastruktuuri kasutustasude määramisel arvestatud põhimõtetele.
2) korrigeerida tuleb jaama seisuteede kasutustasu määramisel arvesse võetud
üldvara soetusmaksumuselt arvestatud kapitalikulu suurust (vt tabel 8 ja tabel 9).
3) korrigeerida tuleb ettevõtja poolt jaamateede ületamise eest võtta soovitava tasu
määramisel aluseks võetud kapitalikulu suurust (vt tabel 9a).
AS-i Eesti Raudtee teenindusrajatiste 2018/2019 liiklusgraafikuperioodi kapitalikulude
põhjendatud suurused on kokkuvõtvalt toodud tabelis 9 ja tabelis 9a.
3.4. Mõistlik ärikasum
Raudteeinfrastruktuuri mõistlik ärikasum ja teenindusrajatise mõistlik ärikasumi määr
protsentides ei või ületada kaalutud keskmist kapitalihinda (edaspidi WACC), mis leitakse
valemiga (Metoodika § 7 lõige 1):
21 (34)
re on omakapitali kaalutud keskmine hind protsentides;
rd on võõrkapitali intressi kandvate kohustuste kaalutud keskmine hind protsentides;
E on omakapitali rahaline maht;
D on võõrkapitali intressi kandvate kohustuste rahaline maht.
Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ja teenindusrajatise käitaja kasutatava omakapitali hinna
leidmisel WACC-i valemis arvestatakse analoogset infrastruktuuri omavate ettevõtjate vastavate
näitajatega, samuti raha- ja kapitaliturgude riski ja tulususe näitajatega, arvestades
raudteeseaduse § 492 lõikes 5 toodud riigipoolset kohustust. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ja
teenindusrajatise käitaja kasutatav omakapitali hind (re) WACC-i valemis leitakse
CAPM-mudeli abil (CAPM – Capital Asset Pricing Model) (Metoodika § 7 lõige 2):
re = rf + β × rm
kus:
rf on riskivaba tulumäär, milleks võetakse kõrgeima reitinguga eurotsooni pikaajalise
võlakirja tulususe viimase viie aasta keskmine;
β on beetakordaja, mis näitab ettevõtte aktsia süstemaatilist riski. Beetakordaja hindamisel
lähtutakse börsil noteeritud raudtee-ettevõtjate viimase viie aasta aritmeetilisest keskmisest
beetakordajast ning seejuures arvestatakse konkreetse raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjaga ja
teenindusrajatise käitajaga seotud riske;
rm on turu riskipreemia. Turu riskipreemia leitakse Euroopa ja USA pikaajalise turu
riskipreemia aritmeetilise keskmise alusel.
Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ja teenindusrajatise käitaja kasutatava võõrkapitali intressi
kandvate kohustuste hinna määramisel WACC-i valemis võetakse aluseks
raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ja teenindusrajatise käitaja võõrkapitali intressi kandvate
kohustuste kaalutud keskmine intressimäär liiklusgraafikuperioodi eelsel majandusaastal. Kui
raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjal ja teenindusrajatise käitajal puuduvad võõrkapitali pikaajalised
intressi kandvad kohustused, lähtutakse sarnaste raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate vastavast
kaalutud keskmisest intressimäärast (Metoodika § 7 lõige 3). Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja
või teenindusrajatise käitaja võõrkapitali intressi kandvate kohustuste kaalutud keskmine
intressimäär arvutatakse krediidiasutustelt võetud kohustustelt. Kui
raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjal ja teenindusrajatise käitajal on lisaks krediidiasutustelt võetud
intressi kandvatele kohustustele teiselt juriidiliselt või füüsiliselt isikult võetud intressi kandvaid
kohustusi või kõik tema intressi kandvad kohustused on võetud teiselt juriidiliselt või füüsiliselt
isikult, hindab raudteeinfrastruktuuri ja teenindusrajatise kasutustasu määraja enne kasutustasu
määramist teiselt juriidiliselt või füüsiliselt isikult võetud intressi kandvate kohustuste vastavust
finantsturu tingimustele (Metoodika § 7 lõige 4). Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ja
teenindusrajatise käitaja WACC-i arvutamisel kasutatavaks võõrkapitali osakaaluks võetakse
50 protsenti kogukapitalist, ka olukorras, kus raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ja
teenindusrajatise käitaja raamatupidamislikus kapitalistruktuuris puudub võõrkapital. Kui
vastava raudtee-ettevõtja ja teenindusrajatise käitaja raamatupidamislikus kapitalistruktuuris
moodustab võõrkapitali osakaal üle 50 protsendi kogukapitalist, kasutatakse WACC-i
arvutamisel raudtee-ettevõtja raamatupidamislikku kapitalistruktuuri (Metoodika § 7 lõige 5).
Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ja teenindusrajatise käitaja mõistliku ärikasumi
maksimummäärana kasutatakse WACC-i. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjal ja teenindusrajatise
22 (34)
käitajal on konkurentsitingimusi ning turu olukorda arvestades õigus kasutustasu määrajalt
taotleda mõistliku ärikasumi määramisel WACC-ist madalamat ärikasumi määra
(Metoodika § 7 lõige 6).
Mõistlik ärikasum arvutatakse iga konkreetse teenindusrajatise kasutamiseks vajaliku põhivara
baasil valemiga (Metoodika § 7 lõige 11):
ärikasum = ärikasumi määr × konkreetse teenindusrajatise kasutada andmiseks vajaliku põhivara
reguleeritud väärtus.
Mõistliku ärikasumi arvutamisel loetakse konkreetse teenindusrajatise kasutada andmiseks
vajaliku põhivara reguleeritud väärtuseks selle bilansiline jääkmaksumus
liiklusgraafikuperioodile eelneva majandusaasta lõpu seisuga, välja arvatud § 6 lõikes 4
nimetatud juhtudel (Metoodika § 7 lõige 12).
Raudteeinfrastruktuuri lisa- ja abiteenuste ning teenindusrajatise kasutada andmise eest võetav
kasutustasu ei või sisaldada järgmisi kulusid (Metoodika § 4 lõige 3):
1) tagastamatu abiga soetatud põhivara kapitalikulu ja ärikasum tagastamatust abist
soetatud põhivaralt;
2) varade väärtuse muutus;
3) põhjendamatud kulud, mis ei ole seotud avaliku raudtee majandamisega või tulenevad
kasutamata ressurssidest, mida raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ei anna kasutustasu
kehtivuse ajal raudteeinfrastruktuuriteenuse osutamiseks kasutusse või mida ei ole
võimalik tulenevalt nende seisundist kasutada.
AS-i Eesti Raudtee poolt teenindusrajatiste kasutustasude määramisel aluseks võetud
mõistlikud ärikasumid (kokku /…./ tuh €)
AS-i Eesti Raudtee 21.01.2019 esitatud andmetest selgus, et ettevõtja poolt teenindusrajatiste
kasutustasude määramisel aluseks võetud mõistlike ärikasumite summa kokku on /…./ tuh €,
mis teenindusrajatiste lõikes kujuneb järgmiselt (vt tabel 10 ja tabel 10a).
Tabel 10. AS-i Eesti Raudtee poolt teenindusrajatiste kasutustasude määramisel aluseks võetud
mõistlikud ärikasumid
Muuga ja
Narva Narva
jaamahoone tehnohoolde- Jaama
ootesaali Infotabloode punktide seisuteede
kasutamine kasutamine kasutamine kasutamine
Teenindusrajatiste
jääkmaksumused10, tuh € /…./ /…./ /…./ /…./
WACC, % 4,16 4,16 4,16 4,16
Teenindusrajatiste mõistlikud
ärikasumid, tuh € /…./ /…./ /…./ /…./
Tarbijahinnaindeks, % Ei rakendatud Ei rakendatud Ei rakendatud 3,6
Teenindusrajatiste 2018/2019
liiklusgraafikuperioodi
mõistlikud ärikasumid, tuh € /…./ /…./ /…./ /…./
10
Teenindusrajatiste ja üldvara jääkmaksumused on seisuga 31.12.2017, v.a infotabloode puhul. Infotabloode
jääkmaksumus kajastab Balti jaama paigaldatud tabloode keskmist jääkmaksumust nende viie aastase
amortisatsiooniperioodi jooksul
23 (34)
Tabel 10a. AS-i Eesti Raudtee poolt teenindusrajatiste kasutustasude määramisel aluseks võetud
mõistlikud ärikasumid (jätk tabelile 10)
Koidula jaama
tehnohooldepunkti,
pöördesilla ja Teenindus-
kütuse rajatiste
tankimisrajatiste Jaamateede kasutamine
kasutamine ületamine kokku
Teenindusrajatiste
jääkmaksumused, tuh € /…./ /…./ /…./
WACC, % 4,16 4,16 4,16
Teenindusrajatiste mõistlikud
ärikasumid, tuh € /…./ /…./ /…./
Ei rakendatud
Tarbijahinnaindeks, % 3,6 Ei rakendatud või 3,6
Teenindusrajatiste 2018/2019
liiklusgraafikuperioodi
mõistlikud ärikasumid, tuh € /…./ /…./ /…./
Konkurentsiameti seisukoht AS-i Eesti Raudtee poolt teenindusrajatiste kasutustasude
määramisel aluseks võetud mõistlike ärikasumite osas
18.01.2019 esitas AS Eesti Raudtee Konkurentsiametile 2017. majandusaasta põhivara
nimekirja, mille põhjal selgus, et ettevõtja poolt teenindusrajatiste kasutustasude määramisel
(v.a jaama seisuteede kasutustasu määramisel) aluseks võetud mõistlike ärikasumite
(kokku summas /…./ tuh € ilma jaama seisuteede mõistliku ärikasumita summas /…./ tuh €)
aluseks on suures osas nimetatud põhivara nimekirjas kajastatud põhivarade (teenindusrajatised)
jääkmaksumused seisuga 31.12.2017. See tähendab seda, et ettevõtja on nimetatud
teenindusrajatiste kasutustasude määramisel aluseks võetud mõistlike ärikasumite arvutamisel
lähtunud põhivarade jääkmaksumustest, mis on kooskõlas Metoodika § 7 lõikes 12 sätestatud
põhimõttega.
Lisaks selgitas Konkurentsiamet välja, et ettevõtja poolt teenindusrajatiste kasutustasude
määramisel (s.h jaama seisuteede kasutustasu määramisel) aluseks võetud mõistlike ärikasumite
arvutamisel arvesse võetud põhivarade jääkmaksumused ei sisalda Metoodika § 4 lõikes 3
loetletud kulusid ning nimetatud ärikasumite arvutamiseks kasutatud WACC 4,16% vastab
Tehnilise Järelevalve Ameti poolt AS-i Eesti Raudtee raudteeinfrastruktuuri kasutustasude
määramisel aluseks olnud mõistliku ärikasumi arvutamiseks kasutatud WACC-ile (4,16%).
Samuti tuvastati, et teenindusrajatiste mõistlikud ärikasumid (v.a jaama seisuteede puhul) on
arvutatud vastavalt Metoodika § 7 lõikes 11 sätestatud põhimõttele.
Täiendavalt selgitati välja, et ettevõtja poolt teenindusrajatiste kasutustasude määramisel
(s.h jaama seisuteede kasutustasu määramisel) aluseks võetud mõistlikud ärikasumid põhinevad
põhivarade (teenindusrajatised) jääkmaksumuste summal (kokku /…./ tuh €), mis ei ületa
ettevõtja poolt Tehnilise Järelevalve Ametile raudteeinfrastruktuuri kasutustasude määramiseks
esitatud materjalides kajastatud teenindusrajatiste jääkmaksumuste summat (/…./ tuh €) ning
nimetatud jääkmaksumuste summa (/…./ tuh €) on välja jäetud Tehnilise Järelevalve Ameti poolt
raudteeinfrastruktuuri kasutustasude määramisel mõistliku ärikasumi arvutamisel aluseks võetud
põhivara jääkmaksumusest.
AS-i Eesti Raudtee 21.03.2019 esitatud andmete alusel aga selgus, et ettevõtja poolt jaamateede
ületamise eest võtta soovitava tasu määramisel aluseks võetud mõistlik ärikasum summas
/…./ tuh € on vähesel määral ülemäärane. Nimetatud tasu aluseks oleva mõistliku ärikasumi
põhjendatud tase on /…./ tuh € (ettevõtja poolt jaamateede ületamise eest võtta soovitava tasu
määramise ajal talle teada olnud perioodil 01.01.2018 kuni 31.07.2018 jaamateid ületanud
24 (34)
vagunite11 ning jaamateid kokku kasutanud vagunite arvude alusel kujunenud
mõistlik ärikasum).
Samuti selgus, et ettevõtja on jaama seisuteede kasutustasu määramisel aluseks võetud mõistliku
ärikasumi arvutamisel arvestanud põhivara jääkmaksumusega, mis ei ole kooskõlas Metoodika
§ 7 lõigetes 11 ja 12 sätestatud põhimõtetega. Metoodika § 7 lõige 11 sätestab, et mõistlik
ärikasum arvutatakse iga konkreetse teenindusrajatise kasutamiseks vajaliku põhivara baasil
valemiga: ärikasum = ärikasumi määr × konkreetse teenindusrajatise kasutada andmiseks
vajaliku põhivara reguleeritud väärtus. Metoodika § 7 lõike 12 kohaselt loetakse mõistliku
ärikasumi arvutamisel konkreetse teenindusrajatise kasutada andmiseks vajaliku põhivara
reguleeritud väärtuseks üldjuhul selle bilansiline jääkmaksumus liiklusgraafikuperioodile
eelneva majandusaasta lõpu seisuga.
AS-i Eesti Raudtee poolt 21.02.2019 esitatud andmete kohaselt oli ettevõtte jaama seisuteede
jääkmaksumus seisuga 31.12.2017 summas /…./ tuh €. Korrutades eeltoodud jääkmaksumuse
summas /…./ tuh € Konkurentsiameti poolt eelnevalt põhjendatuks peetud WACC-iga 4,16%,
kujuneb AS-i Eesti Raudtee jaama seisuteede kasutustasude määramisel arvesse võtta lubatud
mõistliku ärikasumi põhjendatud suuruseks /…./ tuh € (/…./ tuh € x 4,16% = /…./ tuh €).
Tabelist 10 aga selgus, et ettevõtja on arvestanud jaama seisuteede jääkmaksumuseks seisuga
31.12.2017 /…./ tuh € ning jaama seisuteede kasutustasude määramisel aluseks võetud mõistliku
ärikasumi suuruseks /…./ tuh € (ilma THI-ga täpsustamiseta).
Lisaks selgus, et ettevõtja on jaama seisuteede ning Koidula jaama tehnohooldepunkti,
pöördesilla ja kütuse tankimisrajatiste kasutustasude määramisel aluseks võetud mõistlike
ärikasumite täpsustamiseks kasutanud THI-d (3,6%), mis ei ole kooskõlas
Tehnilise Järelevalve Ameti poolt raudteeinfrastruktuuri kasutustasude määramisel arvestatud
põhimõttega [Tehnilise Järelevalve Amet ei kasutanud mõistliku ärikasumi täpsustamiseks
THI-d, vaid lähtus ainult ettevõtja põhivara asjakohase jääkmaksumuse (seisuga 31.12.2017) ja
WACC-i alusel kujunenud mõistliku ärikasumi suurusest].
Seega, lähtudes kõikidest eeltoodud asjaoludest, kujuneb ettevõtja teenindusrajatiste mõistlike
ärikasumite põhjendatud suuruseks kokku ettevõtja poolt teenindusrajatiste kasutustasude
määramisel aluseks võetud mõistlike ärikasumite summa /…./ tuh € asemel /…./ tuh €
(vt tabel 11 ja tabel 11a).
11
Vagunid, mis liiguvad mitteavalikult raudteelt AS-i Eesti Raudtee infrastruktuurile ja/või AS-i Eesti Raudtee
infrastruktuurilt mitteavalikule raudteele
25 (34)
Tabel 11. AS-i Eesti Raudtee poolt teenindusrajatiste kasutustasude määramisel aluseks võetud
mõistlike ärikasumite põhjendatud suurused
Muuga ja
Narva Narva
jaamahoone tehnohoolde- Jaama
ootesaali Infotabloode punktide seisuteede
kasutamine kasutamine kasutamine kasutamine
Teenindusrajatiste
põhjendatud
jääkmaksumused12, tuh € /…./ /…./ /…./ /…./
WACC, % 4,16 4,16 4,16 4,16
Teenindusrajatiste 2018/2019
liiklusgraafikuperioodi
põhjendatud mõistlikud
ärikasumid, tuh € /…./ /…./ /…./ /…./
Tabel 11a. AS-i Eesti Raudtee poolt teenindusrajatiste kasutustasude määramisel aluseks võetud
mõistlike ärikasumite põhjendatud suurused (jätk tabelile 11)
Koidula jaama
tehnohooldepunkti,
pöördesilla ja Teenindus-
kütuse rajatiste
tankimisrajatiste Jaamateede kasutamine
kasutamine ületamine kokku
Teenindusrajatiste
põhjendatud jääkmaksumused,
tuh € /…./ /…./ /…./
WACC, % 4,16 4,16 4,16
Teenindusrajatiste 2018/2019
liiklusgraafikuperioodi
põhjendatud mõistlikud
ärikasumid, tuh € /…./ /…./ /…./
Konkurentsiamet, võtnud arvesse kõiki eeltoodud asjaolusid, on seisukohal, et
põhjendatuks võib pidada AS-i Eesti Raudtee põhimõtet lähtuda teenindusrajatiste
kasutustasude määramisel mõistlikest ärikasumitest, mille arvutamisel on aluseks võetud
teenindusrajatiste jääkmaksumused seisuga 31.12.2017 ning WACC 4,16% (toodud alused
ja mainitud põhimõte on kooskõlas Metoodika § 7 lõigetes 1, 6, 11 ja 12 sätestatuga ning
Tehnilise Järelevalve Ameti poolt raudteeinfrastruktuuri kasutustasude määramisel
arvestatud põhimõttega). Samuti aktsepteerib Konkurentsiamet infotabloode kasutustasu
määramisel aluseks võetud mõistliku ärikasumi arvutamise põhimõtet (vt all toodud viidet,
mainitud põhimõttest on Tehnilise Järelevalve Amet lähtunud
liiklusgraafikuperioodiks 2016/2017 infotabloode kasutustasu määramisel).
Konkurentsiamet on aga arvamusel, et ettevõtjal tuleb korrigeerida jaama seisuteede ning
Koidula jaama tehnohooldepunkti, pöördesilla ja kütuse tankimisrajatiste kasutustasude
ning ettevõtja poolt jaamateede ületamise eest võtta soovitava tasu määramisel aluseks
võetud mõistlike ärikasumite suurusi, s.t:
12
Teenindusrajatiste jääkmaksumused on seisuga 31.12.2017, v.a infotabloode puhul. Infotabloode jääkmaksumus
kajastab Balti jaama paigaldatud tabloode keskmist jääkmaksumust nende viie aastase amortisatsiooniperioodi
jooksul
26 (34)
1) korrigeerida tuleb ettevõtja poolt jaamateede ületamise eest võtta soovitava tasu
määramisel aluseks võetud mõistliku ärikasumi arvutamisel arvestatud põhivara
jääkmaksumuse suurust ning tasu määramisel aluseks võetud mõistliku ärikasumi
suurust (vt tabel 11a).
2) korrigeerida tuleb jaama seisuteede kasutustasu määramisel aluseks võetud
mõistliku ärikasumi arvutamisel arvestatud jaama seisuteede jääkmaksumuse
suurust ning kasutustasu määramisel aluseks võetud mõistliku ärikasumi suurust
(vt tabel 11).
3) mitte kasutada jaama seisuteede ning Koidula jaama tehnohooldepunkti,
pöördesilla ja kütuse tankimisrajatiste kasutustasude määramisel aluseks võetud
mõistlike ärikasumite suuruste täpsustamiseks THI-d. Konkurentsiamet on
arvamusel, et ettevõtja peaks nimetatud teenindusrajatiste kasutustasude
määramisel arvesse võtma mõistlikud ärikasumid, mis on kujunenud vastavalt
Tehnilise Järelevalve Ameti poolt raudteeinfrastruktuuri kasutustasude
määramisel arvestatud põhimõtetele.
AS-i Eesti Raudtee teenindusrajatiste 2018/2019 liiklusgraafikuperioodi mõistlike
ärikasumite põhjendatud suurused on kokkuvõtvalt toodud tabelis 11 ja tabelis 11a.
3.5. Teenindusrajatiste kasutustasude määramisel aluseks võetud kulud kokku
RdtS § 59 lõige 34 sätestab, et kasutustasu, mis kehtestatakse rööbasteele juurepääsu eest RdtS
§ 581 lõikes 3 nimetatud teenindusrajatiste piires ja neis teenuste osutamise eest, ei või ületada
teenuse osutamise kulu koos mõistliku ärikasumiga. Mõistliku ärikasumi all mõeldakse
omakapitali tootlust, milles võetakse arvesse riski tulude osas, mis teenindusrajatise käitajale
kaasneb, või selle puudumist, ning mis on kooskõlas majandusharu viimaste aastate keskmise
näitajaga.
Metoodika § 2 lõige 7 täpsustab, et RdtS § 581 lõikes 3 nimetatud teenindusrajatise kasutustasu
arvestamisel lähtutakse raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja vastava teenuse osutamise põhjendatud
kuludest, mis on osutatava teenusega seotud otsekulud, kapitalikulu, proportsionaalne osa
teenindusrajatise käitaja üldkuludest ja mõistlik ärikasum.
AS-i Eesti Raudtee poolt teenindusrajatiste kasutustasude määramisel aluseks võetud
kulud kokku (/…./ tuh €)
AS-i Eesti Raudtee 21.01.2019 esitatud andmetest selgus, et ettevõtja poolt teenindusrajatiste
kasutustasude määramisel aluseks võetud kulude summa kokku on /…./ tuh €, mis
teenindusrajatiste lõikes kujuneb järgmiselt (vt tabel 12 ja tabel 12a).
Tabel 12. AS-i Eesti Raudtee poolt teenindusrajatiste kasutustasude määramisel aluseks võetud
kulud kokku
Muuga ja
Narva Narva
jaamahoone tehnohoolde- Jaama
ootesaali Infotabloode punktide seisuteede
kasutamine, kasutamine, kasutamine, kasutamine,
tuh € tuh € tuh € tuh €
Tegevuskulude otsekulud /…./ /…./ /…./ /…./
Tegevuskulude üldkulud /…./ /…./ /…./ /…./
Kapitalikulud /…./ /…./ /…./ /…./
Mõistlikud ärikasumid /…./ /…./ /…./ /…./
Kulud kokku /…./ /…./ /…./ /…./
27 (34)
Tabel 12a. AS-i Eesti Raudtee poolt teenindusrajatiste kasutustasude määramisel aluseks võetud
kulud kokku (jätk tabelile 12)
Koidula jaama
tehnohooldepunkti, Teenindus-
pöördesilla ja kütuse Jaama rajatiste
tankimisrajatiste haruteede kasutamine
kasutamine, kasutamine, kokku,
tuh € tuh € tuh €
Tegevuskulude otsekulud /…./ /…./ /…./
Tegevuskulude üldkulud /…./ /…./ /…./
Kapitalikulud /…./ /…./ /…./
Mõistlikud ärikasumid /…./ /…./ /…./
Kulud kokku /…./ /…./ /…./
Konkurentsiameti seisukoht AS-i Eesti Raudtee poolt teenindusrajatiste kasutustasude
määramisel aluseks võetud kulude osas
/…./
Tulenevalt eelnevast on Konkurentsiamet seisukohal, et AS-i Eesti Raudtee poolt
Narva jaamahoone ootesaali kasutada andmisega seotuks arvestatud kulusid /…./ võib
pidada põhjendatuks.
/…./ Käesoleva hinnangu punktis 3.2 (tegevuskulude üldkulud) märkis Konkurentsiamet, et
AS-il Eesti Raudtee tuleb korrigeerida teenindusrajatiste kasutustasude määramisel aluseks
võetud tegevuskulude üldkulude suurusi (s.h infotabloode kasutustasude määramisel aluseks
võetud tegevuskulude üldkulude suurust). Tulenevalt eeltoodust teostas Konkurentsiamet
infotabloode kasutustasude määramisel aluseks võetud kulude põhjendatusele lõpliku hinnangu
andmiseks kontrollarvutuse (vt tabel 14).
/…./
Tulenevalt eelnevast on Konkurentsiamet seisukohal, et AS-i Eesti Raudtee poolt
infotabloode kasutustasude määramisel aluseks võetud kulusid /…./ võib pidada
põhjendatuks.
/…./ Käesoleva hinnangu punktis 3.2 (tegevuskulude üldkulud) märkis Konkurentsiamet, et
AS-il Eesti Raudtee tuleb korrigeerida teenindusrajatiste kasutustasude määramisel aluseks
võetud tegevuskulude üldkulude suurusi (s.h Muuga ja Narva tehnohooldepunktide kasutada
andmisega seotud tegevuskulude üldkulude suurust). Tulenevalt eeltoodust teostas
Konkurentsiamet Muuga ja Narva tehnohooldepunktide kasutada andmisega seotud kulude
põhjendatusele lõpliku hinnangu andmiseks kontrollarvutuse (vt tabel 15).
/…./
Tulenevalt eelnevast on Konkurentsiamet seisukohal, et AS-i Eesti Raudtee poolt Muuga
ja Narva tehnohooldepunktide kasutada andmisega seotuks arvestatud kulusid summas
/…./ võib pidada põhjendatuks.
/…./ Käesoleva hinnangu punktis 3.2 (tegevuskulude üldkulud), punktis 3.3 (kapitalikulu) ja
punktis 3.4 (mõistlik ärikasum) märkis Konkurentsiamet, et AS-il Eesti Raudtee tuleb
korrigeerida teenindusrajatiste kasutustasude määramisel aluseks võetud tegevuskulude
üldkulude suurusi (s.h jaama seisuteede kasutustasude määramisel aluseks võetud tegevuskulude
üldkulude suurust) ning jaama seisuteede kapitalikulu ja mõistliku ärikasumi suurusi. Tulenevalt
28 (34)
eeltoodust teostas Konkurentsiamet jaama seisuteede kasutustasu määramisel aluseks võetud
kulude põhjendatusele lõpliku hinnangu andmiseks kontrollarvutuse (vt tabel 16).
/…./
Tulenevalt eelnevast on Konkurentsiamet seisukohal, et AS-i Eesti Raudtee poolt jaama
seisuteede kasutustasu määramisel aluseks võetud kulud /…./ ei ole põhjendatud.
/…./ Käesoleva hinnangu punktis 3.2 (tegevuskulude üldkulud), punktis 3.3 (kapitalikulu) ja
punktis 3.4 (mõistlik ärikasum) märkis Konkurentsiamet, et AS-il Eesti Raudtee tuleb
korrigeerida teenindusrajatiste kasutustasude määramisel aluseks võetud tegevuskulude
üldkulude suurusi (s.h Koidula jaama tehnohooldepunkti, pöördesilla ja kütuse tankimisrajatiste
kasutustasude määramisel aluseks võetud tegevuskulude üldkulude suurust) ning Koidula jaama
tehnohooldepunkti, pöördesilla ja kütuse tankimisrajatiste kapitalikulu ja mõistliku ärikasumi
suurusi. Tulenevalt eeltoodust teostas Konkurentsiamet Koidula jaama tehnohooldepunkti,
pöördesilla ja kütuse tankimisrajatiste kasutustasu määramisel aluseks võetud kulude
põhjendatusele lõpliku hinnangu andmiseks kontrollarvutuse (vt tabel 17).
/…./
Tulenevalt eelnevast on Konkurentsiamet seisukohal, et AS-i Eesti Raudtee poolt Koidula
jaama tehnohooldepunkti, pöördesilla ja kütuse tankimisrajatiste kasutustasu määramisel
aluseks võetud kulud /…./ ei ole põhjendatud.
/…./ Käesoleva hinnangu punktis 3.1 (tegevuskulude otsekulud), punktis 3.2
(tegevuskulude üldkulud), punktis 3.3 (kapitalikulu) ja punktis 3.4 (mõistlik ärikasum) märkis
Konkurentsiamet, et AS-il Eesti Raudtee tuleb korrigeerida jaamateede ületamise eest võtta
soovitava tasu määramisel aluseks võetud tegevuskulude otsekulude, kapitalikulu ja mõistliku
ärikasumi suurusi ning teenindusrajatiste kasutustasude määramisel aluseks võetud
tegevuskulude üldkulude suurusi (s.h jaamateede ületamise eest võtta soovitava tasu määramisel
aluseks võetud tegevuskulude üldkulude suurust). Tulenevalt eeltoodust teostas
Konkurentsiamet jaamateede ületamise eest võtta soovitava tasu määramisel aluseks võetud
kulude põhjendatusele lõpliku hinnangu andmiseks kontrollarvutuse (vt tabel 18).
/…./
Tulenevalt eelnevast on Konkurentsiamet seisukohal, et AS-i Eesti Raudtee poolt
jaamateede ületamise eest võtta soovitava tasu määramisel aluseks võetud kulud /…./ ei ole
põhjendatud.
4. TEENINDUSRAJATISTE KASUTUSTASUD
AS-i Eesti Raudtee poolt kehtestatud teenindusrajatiste kasutustasud
AS-i Eesti Raudtee 21.01.2019 esitatud andmetest selgus, et ettevõtja on kehtestanud
teenindusrajatiste kasutustasud vastavalt tabelis 19 toodud tasudele.
29 (34)
Tabel 19. AS-i Eesti Raudtee kehtestatud teenindusrajatiste kasutustasud
Teenindusrajatise
Ühik kasutustasu
Narva jaamahoone ootesaali kasutamine Ei ole määratud
eurot/kuus13 1 832
eurot/
Infotabloode kasutamine ööpäevas14 159,76
eurot/tabloo/
ööpäevas15 4,92
Muuga ja Narva tehnohooldepunktide kasutamine Ei ole määratud
eurot/km/
Jaama seisuteede kasutamine ööpäevas 107,60
Koidula jaama tehnohooldepunkti, pöördesilla ja eurot/
kütuse tankimisrajatiste kasutamine ööpäevas 375,35
eurot/
Jaamateede ületamine16 vagunipaar 6,00
Konkurentsiameti seisukoht AS-i Eesti Raudtee poolt kehtestatud teenindusrajatiste
kasutustasude osas
RdtS § 581 lõige 1 sätestab, et teenindusrajatis RdtS tähenduses on RdtS § 581 lõikes 3 nimetatud
rajatis, selle alune maa, hoone ja seadmed, mida tervenisti või osaliselt kasutatakse asjakohaste
teenuste ning RdtS § 58 lõigetes 2 ja 3 nimetatud teenuste osutamiseks.
RdtS § 581 lõike 3 järgi on teenindusrajatisteks järgmised ehitised:
1) reisijaamad, nende hooned ja muud teenindusrajatised reisijate jaoks, reisiteabe tablood
ja piletikassad;
2) kaubaterminalid;
3) sorteerimisjaamad, rajatised rongide koostamiseks ja manöövritöö teostamiseks;
4) seisuteed, mis on eraldi ette nähtud raudteeveeremi ajutiseks hoidmiseks kahe
tööülesande täitmise vahelisel ajal;
5) tehnohooldepunktid, välja arvatud need, milles tehakse kiirrongidele või muudele
erirajatisi vajavatele raudteeveeremi liikidele sellist hooldust, mida ei tehta igapäevaselt
ja mille jaoks tuleb sõiduk kasutusest eemaldada;
6) muud tehnorajatised, puhastus- ja pesuhooned;
7) raudteealase tegevusega seotud mere- ja siseveesadamate rajatised;
8) hädaabi osutamise rajatised;
9) kütuse tankimise rajatised ja neis hoitava kütuse tarnimine, mille eest makstav tasu
näidatakse arvel eraldi.
Tulenevalt eeltoodust on Konkurentsiamet seisukohal, et AS-il Eesti Raudtee on õigus võtta
tasu infotabloode kasutamise eest (RdtS § 581 lõike 3 punkt 1), jaama seisuteede kasutamise
eest (RdtS § 581 lõike 3 punkt 4), Koidula jaama tehnohooldepunkti, pöördesilla ja kütuse
tankimisrajatiste kasutamise eest (RdtS § 581 lõike 3 punktid 5, 6 ja 9) ning jaamateede
ületamise eest (RdtS § 581 lõike 3 punkt 3).
13
Rakendatakse kuni Balti jaama paigutatavate uute reisiteabe tabloode käikuandmiseni
14
Rakendatakse alates Balti jaama paigutatavate uute reisiteabe tabloode käikuandmisest
15
Rakendatakse Narva reisijaama hoonesse paigutatavate uute reisiteabe tabloode kasutamise eest
16
AS-i Eesti Raudtee juhatuse 04.12.2018 otsuse nr 453 kohaselt peatati jaamateede ületamise eest tasu võtmine
kuni Konkurentsiameti poolt läbiviidavas menetluses otsuse tegemiseni
30 (34)
Tabelist 19 selgub, et AS Eesti Raudtee on kehtestatud teenindusrajatiste kasutustasude
määramisel lähtunud erinevatest põhimõtetest, s.t kasutustasu on kehtestatud ühe kuu kohta, ühe
ööpäeva kohta, ühe tabloo või kilomeetri kohta ööpäevas ning ühe vagunipaari kohta. RdtS ega
Metoodika ei sätesta selles osas teenindusrajatise kasutustasu määrajale piiranguid. Tulenevalt
eelnevast on Konkurentsiamet seisukohal, et AS-i Eesti Raudtee poolt teenindusrajatiste
kasutustasude määramisel ja kehtestamisel aluseks võetud põhimõtteid võib hinnata
põhjendatuks.
Käesoleva hinnangu punktis 3.5 on Konkurentsiamet pidanud põhjendatuks AS-i Eesti Raudtee
poolt infotabloode kasutustasude määramisel aluseks võetud kulusid summas /…./ Selleks, et
kontrollida, ega ettevõtja kehtestatud infotabloode kasutustasude kaudu saadav tulu ei ületa
eelmärgitud kulusid, teostas Konkurentsiamet kontrollarvutuse.
Käesoleva hinnangu leheküljelt 31 selgus, et kasutustasu 1832 eurot/kuus rakendatakse kuni
Balti jaama paigutatavate uute reisiteabe tabloode käikuandmiseni. Alates Balti jaama
paigutatavate uute reisiteabe tabloode käikuandmisest on infotabloode kasutustasu
159,76 eurot/ööpäevas. AS Eesti Raudtee selgitas 05.02.2019 Konkurentsiametile saadetud
vastuskirjas, et Balti jaama uued infotablood antakse ekspluatatsiooni orienteeruvalt 2019. aasta
veebruarikuus. Eeltoodu tähendab seda, et ettevõtja poolt infotabloode kasutustasude
määramisel aluseks võetud kulud /…./ ei sisalda Balti jaama paigutatud uute reisiteabe
tabloodega seotud kulusid (otsesed tegevuskulud, tegevuskulude üldkulud, kapitalikulu ja
mõistlik ärikasum). Nimelt on käesolevast hinnangust eelnevalt selgunud, et AS Eesti Raudtee
on liiklusgraafikuperioodiks 2018/2019 teenindusrajatiste kasutustasude määramisel võtnud
aluseks ainult 2017. majandusaasta kulud. Samuti ei sisalda ettevõtja poolt infotabloode
kasutustasude määramisel aluseks võetud kulud /…./ Narva reisijaama uute reisiteabe
tabloodega seotud kulusid (otsesed tegevuskulud, tegevuskulude üldkulud, kapitalikulu ja
mõistlik ärikasum). Mõlemat eeltoodud asjaolu on ettevõtja tõendanud ka 13.05.2019
Konkurentsiametile saadetud vastuskirjas. Seega, kui infotabloode kasutustasu 1832 eurot/kuus
korrutada 12 kuuga, kujuneks aasta jooksul saadavaks tuluks /…./, mis ei ületa nimetatud
kasutustasu määramisel aluseks võetud kulusid (/…./).
Lisaks eeltoodule on Konkurentsiamet välja selgitanud, et ettevõtja infotabloode kasutustasude
kaudu saadav tulu ei ületa infotabloodega seotud kulusid ka juhul, kui tulude arvutamisel
arvestada Balti jaama ja Narva reisijaama paigutatud uute reisiteabe tabloode kasutada andmise
eest võetavate tasude kaudu saadava tuluga ning kulude arvutamisel arvestada nimetatud
tabloodega seotud kuludega (otsesed tegevuskulud, tegevuskulude üldkulud, kapitalikulu ja
mõistlik ärikasum).
Tulenevalt eelnevast on Konkurentsiamet seisukohal, et AS-i Eesti Raudtee kehtestatud
infotabloode kasutustasusid 1832 eurot/kuus (rakendati kuni Balti jaama paigutatud uute
reisiteabe tabloode käikuandmiseni), 159,76 eurot/ööpäevas (rakendatakse alates Balti
jaama paigutatud uute reisiteabe tabloode käikuandmisest) ja 4,92 eurot/tabloo/ööpäevas
(rakendatakse Narva reisijaama paigutatud uute reisiteabe tabloode kasutada andmise
eest) võib pidada põhjendatuks.
Käesoleva hinnangu punktis 3.5 märkis Konkurentsiamet, et AS-i Eesti Raudtee poolt jaama
seisuteede kasutustasu määramisel aluseks võetud kulud /…./ ei ole põhjendatud. Tulenevalt
eelnevast ei ole Konkurentsiametil alust pidada põhjendatuks ka ettevõtja kehtestatud
jaama seisuteede kasutustasu 107,60 eurot/km/ööpäevas /…./ Konkurentsiameti
kontrollarvutuse alusel moodustunud kulude kohaselt (vt käesoleva hinnangu punkti 3.5)
kujuneb AS-i Eesti Raudtee jaama seisuteede põhjendatud kasutustasuks
104,73 eurot/km/ööpäevas /…./
31 (34)
Käesoleva hinnangu punktis 3.5 märkis Konkurentsiamet, et AS-i Eesti Raudtee poolt Koidula
jaama tehnohooldepunkti, pöördesilla ja kütuse tankimisrajatiste kasutustasu määramisel aluseks
võetud kulud summas /…./ ei ole põhjendatud. Tulenevalt eelnevast ei ole Konkurentsiametil
alust pidada põhjendatuks ka ettevõtja kehtestatud Koidula jaama tehnohooldepunkti,
pöördesilla ja kütuse tankimisrajatiste kasutustasu 375,35 eurot/ööpäevas /…./
Konkurentsiameti kontrollarvutuste alusel moodustunud kulude kohaselt
(vt käesoleva hinnangu punkti 3.5) kujuneb AS-i Eesti Raudtee Koidula jaama
tehnohooldepunkti, pöördesilla ja kütuse tankimisrajatiste põhjendatud kasutustasuks
364,29 eurot/ööpäevas /…./
AS-i Eesti Raudtee poolt jaamateede ületamise eest võtta soovitava tasu osas selgus, et nimetatud
tasuks on ettevõtja määranud 6,00 eurot/vagunipaar (s.t 3 eurot AS-i Eesti Raudtee
infrastruktuuriga ühendatud haruteelt vaguni liikumise eest AS-i Eesti Raudtee
infrastruktuurile + 3 eurot AS-i Eesti Raudtee infrastruktuurilt vaguni liikumise eest
AS-i Eesti Raudtee infrastruktuuriga ühendatud haruteele, kokku 6 eurot AS-i Eesti Raudtee
infrastruktuuriga ühendatud haruteelt AS-i Eesti Raudtee infrastruktuurile ja AS-i Eesti Raudtee
infrastruktuurilt AS-i Eesti Raudtee infrastruktuuriga ühendatud haruteele liikumise eest).
AS-i Eesti Raudtee poolt raudteeveo-ettevõtjatele saadetud raudteeinfrastruktuuri kasutamise
lepingu lisast (teenindusrajatise kasutamise kokkulepe) selgus, et vedaja oleks pidanud maksma
AS-ile Eesti Raudtee teenindusrajatiste kasutustasu raudteeveeremi liikumise eest liituvalt
raudteelt AS-i Eesti Raudtee raudteeinfrastruktuurile ja/või AS-i Eesti Raudtee
raudteeinfrastruktuurilt liituvale raudteele 6 eurot iga veeremiüksuse (vagun ja vedur) kohta. Ehk
eeltoodust on võimalik aru saada, et raudteeveo-ettevõtjatel oleks tulnud tasuda
6 eurot AS-i Eesti Raudtee infrastruktuuriga ühendatud haruteelt vaguni ja veduri liikumise eest
AS-i Eesti Raudtee infrastruktuurile + 6 eurot AS-i Eesti Raudtee infrastruktuurilt vaguni ja
veduri liikumise eest AS-i Eesti Raudtee infrastruktuuriga ühendatud haruteele, kokku 12 eurot
AS-i Eesti Raudtee infrastruktuuriga ühendatud haruteelt AS-i Eesti Raudtee infrastruktuurile ja
AS-i Eesti Raudtee infrastruktuurilt AS-i Eesti Raudtee infrastruktuuriga ühendatud haruteele
liikumise eest.
Ettevõtja 13.05.2019, 15.05.2019, 20.05.2019 ja 21.05.2019 vastuskirjadest Konkurentsiameti
06.05.2019, 14.05.2019, 16.05.2019 ja 20.05.2019 järelepärimistele selgus, et jaamateede
ületamise eest võtta soovitava tasu õige suurus on 6,00 eurot/vagunipaar mitte 6,00 eurot iga
veeremiüksuse (vagun ja vedur) kohta. Ettevõtja selgitas, et eeltoodud vasturääkivuse on
põhjustanud AS-i Eesti Raudtee eksimus infrastruktuurile liikuvate vagunite ja infrastruktuurilt
maha liikuvate vagunite tõlgendamises. See tähendab seda, et tasu määramisel arvestati vagunite
arve kui koguliikumisi (AS-i Eesti Raudtee infrastruktuuriga ühendatud haruteelt
AS-i Eesti Raudtee infrastruktuurile ja AS-i Eesti Raudtee infrastruktuurilt AS-i Eesti Raudtee
infrastruktuuriga ühendatud haruteele liikuvate vagunite arvude summat). Konkurentsiameti
poolt läbi viidava menetluse käigus andmete üle kontrollimisel aga selgus, et tegelikult oli ja on
tegemist vagunioperatsioonidega (nimetatud meetodil on vagunite arvud arvestatud ja tasu
kujundamisel arvesse võetud 21.03.2019 Konkurentsiametile saadetud jaamateede ületamise
eest võtta soovitava korrigeeritud tasu arvutamisel). Vagunioperatsioonid on laadimine ja/või
tühjendamine. Kuid juhtumid, kus haruteele tühjendamiseks antud vagunid laaditakse enne
AS-i Eesti Raudtee infrastruktuurile naasmist uuesti, moodustavad kõikidest haruteedega seotud
liikumistest ca 2%, mida võib hinnata ebaoluliseks. Reeglina on haruteele suunduv või sealt
naasev vagun tühi.
Konkurentsiamet, lähtunud eeltoodust, peab vajalikuks märkida, et edaspidi tuleb
AS-il Eesti Raudtee olla tähelepanelikum raudteeveo-ettevõtjatele saadetavates lepingutes
ja teadetes avalikustatud teenindusrajatiste kasutustasude ning AS-i Eesti Raudtee poolt
tegelikult kehtestatavate teenindusrajatiste kasutustasude rakendamise tingimuste
sõnastamisel.
32 (34)
Samuti selgus käesoleva hinnangu punktist 3.5, et AS-i Eesti Raudtee poolt jaamateede
ületamise eest võtta soovitava tasu määramisel aluseks võetud kulud /…./ ei ole põhjendatud.
Tulenevalt eelnevast ei ole Konkurentsiametil alust pidada põhjendatuks ka ettevõtja poolt
jaamateede ületamise eest võtta soovitavat tasu 6,00 eurot/vagunipaar17 /…./
Konkurentsiameti kontrollarvutuste alusel moodustunud kulude kohaselt
(vt käesoleva hinnangu punkti 3.5) kujuneb AS-i Eesti Raudtee poolt jaamateede
ületamise eest võtta soovitava tasu põhjendatud suuruseks 2,80 eurot/vagun18 /…./
17
3 eurot AS-i Eesti Raudtee infrastruktuuriga ühendatud haruteelt vaguni liikumise eest AS-i Eesti Raudtee
infrastruktuurile + 3 eurot AS-i Eesti Raudtee infrastruktuurilt vaguni liikumise eest AS-i Eesti Raudtee
infrastruktuuriga ühendatud haruteele, kokku 6 eurot AS-i Eesti Raudtee infrastruktuuriga ühendatud haruteelt
AS-i Eesti Raudtee infrastruktuurile ja AS-i Eesti Raudtee infrastruktuurilt AS-i Eesti Raudtee infrastruktuuriga
ühendatud haruteele liikumise eest
18
1,4 eurot AS-i Eesti Raudtee infrastruktuuriga ühendatud haruteelt vaguni liikumise eest AS-i Eesti Raudtee
infrastruktuurile + 1,4 eurot AS-i Eesti Raudtee infrastruktuurilt vaguni liikumise eest AS-i Eesti Raudtee
infrastruktuuriga ühendatud haruteele, kokku 2,8 eurot AS-i Eesti Raudtee infrastruktuuriga ühendatud haruteelt
AS-i Eesti Raudtee infrastruktuurile ja AS-i Eesti Raudtee infrastruktuurilt AS-i Eesti Raudtee infrastruktuuriga
ühendatud haruteele liikumise eest
33 (34)
5. KOKKUVÕTE
Konkurentsiamet on käesolevas hinnangus välja selgitanud, et AS-il Eesti Raudtee on õigus
võtta tasu oma teenindusrajatiste kasutada andmise eest (s.h infotabloode, jaama
seisuteede ja Koidula jaama tehnohooldepunkti, pöördesilla ja kütuse tankimisrajatiste
kasutada andmise eest ning jaamateede ületamise võimaldamise eest). Konkurentsiamet
on aga seisukohal, et AS-il Eesti Raudtee tuleb korrigeerida kehtestatud teenindusrajatiste
kasutustasude suurusi, võttes arvesse käesolevas hinnangus Konkurentsiameti poolt
eelnevalt välja toodud asjaolusid. Samuti tuleb ettevõtjal olla edaspidi tähelepanelikum
raudteeveo-ettevõtjatele saadetavates lepingutes ja teadetes avalikustatud
teenindusrajatiste kasutustasude ning AS-i Eesti Raudtee poolt tegelikult kehtestatavate
teenindusrajatiste kasutustasude rakendamise tingimuste sõnastamisel.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Märt Ots
peadirektor
Tauri Liiders
667 2577
[email protected]
34 (34)