dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Konkurentsiamet
Väljaminev kiriAvalik

Väljaminev kiri

Konkurentsiamet · 11. juuni 2019
Viit
6-3/2018-030-28
Registreeritud
11. juuni 2019
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Tegevusloaga raudteeveo-ettevõtjad
Saabumis/saatmisviis
käsipost
Funktsioon
6 Raudtee valdkond
Sari
6-3 Raudteealane kirjavahetus
Toimik
6-3/2018
Vastutaja
Tauri Liiders (Konkurentsiamet, Regulatsiooniteenistus, Hinnaregulatsiooni osakond)

Failid

  • 📎6-32018-030-28 11.06.2019 Väljaminev kiri.bdoc821 KB

Sisu (failidest)

Raudteeveo-ettevõtjad Meie: 11.06.2019 nr 6-3/2018-030-28 Koopia: Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet AS Eesti Raudtee AS-i Eesti Raudtee teenindusrajatiste kasutustasude põhjendatuse kohta läbi viidud järelevalvemenetlusest Austatud raudteeveo-ettevõtjad 27.11.2018 algatas Konkurentsiamet raudteeveo-ettevõtjate taotluste alusel järelevalvemenetluse AS-i Eesti Raudtee teenindusrajatiste kasutustasude õiguspärasuse kontrollimiseks. Läbi viidud järelevalvemenetluse kohta koostas Konkurentsiamet 11.06.2019 hinnangu nr 6-3/2018-030-28 (lisatud käesolevale kirjale). Tulenevalt eeltoodust ootab Konkurentsiamet koostatud hinnangu kohta raudteeveo-ettevõtjate arvamust hiljemalt 28.06.2019. Oma arvamuse palume saata e-posti aadressil [email protected]. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Märt Ots peadirektor Tauri Liiders 667 2577 [email protected] Lisad: 1. Lisa 1 „Konkurentsiameti_hinnang“ Tatari 39 / 10134 Tallinn / 667 2400 / [email protected] / Registrikood 70000303 VÄLJAVÕTE Ärisaladus välja jäetud, tähistatud märkega /…./ Meie: 11.06.2019 nr 6-3/2018-030-28 Konkurentsiameti hinnang AS-i Eesti Raudtee teenindusrajatiste kasutustasude põhjendatuse kohta 1. SEADUSANDLIKUD ALUSED, HALDUSMENETLUSE ALUSTAMINE, KÄIK JA ASJAOLUD 1.1. Seadusandlikud alused ja rakendatav metoodika Raudteeseaduse (RdtS) § 64 lõige 1 sätestab, et konkurentsiolukorda raudteeteenuste turul jälgib Konkurentsiamet, kes rakendab seaduslikke meetmeid diskrimineeriva või muul viisil ebaõiglase kohtlemise kõrvaldamiseks raudteeteenuste turul. RdtS § 64 lõike 2 kohaselt kontrollib Konkurentsiamet, kes on ka reguleeriv asutus Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/34/EL mõistes, omal algatusel muuhulgas RdtS § 641 lõikes 1 nimetatud asjaolusid, s.h teenindusrajatise käitaja poolt määratud teenindusrajatise kasutustasu põhjendatust, et ära hoida läbilaskevõime taotlejate diskrimineerimist. RdtS § 581 lõike 1 järgi on teenindusrajatis RdtS tähenduses RdtS § 581 lõikes 3 nimetatud rajatis, selle alune maa, hoone ja seadmed, mida tervenisti või osaliselt kasutatakse asjakohaste teenuste ning RdtS § 58 lõigetes 2 ja 3 nimetatud teenuste osutamiseks. RdtS § 581 lõike 2 alusel on teenindusrajatise käitaja ettevõtja, kes majandab ühte või mitut teenindusrajatist või osutab ühes või mitmes RdtS § 581 lõikes 3 nimetatud teenindusrajatises asjakohast teenust või RdtS § 58 lõikes 2 või 3 nimetatud teenust raudteeveo-ettevõtjale. RdtS § 581 lõike 5 kohaselt võib teenindusrajatise käitaja olla raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja, kui ta on oma õigusliku vormi, organisatsiooni ja otsuste tegemise poolest kõikidest raudteeveo-ettevõtjatest sõltumatu. RdtS § 581 lõike 3 järgi on teenindusrajatisteks järgmised ehitised: 1) reisijaamad, nende hooned ja muud teenindusrajatised reisijate jaoks, reisiteabe tablood ja piletikassad; 2) kaubaterminalid; 3) sorteerimisjaamad, rajatised rongide koostamiseks ja manöövritöö teostamiseks; 4) seisuteed, mis on eraldi ette nähtud raudteeveeremi ajutiseks hoidmiseks kahe tööülesande täitmise vahelisel ajal; Tatari 39 / 10134 Tallinn / 667 2400 / [email protected] / Registrikood 70000303 5) tehnohooldepunktid, välja arvatud need, milles tehakse kiirrongidele või muudele erirajatisi vajavatele raudteeveeremi liikidele sellist hooldust, mida ei tehta igapäevaselt ja mille jaoks tuleb sõiduk kasutusest eemaldada; 6) muud tehnorajatised, puhastus- ja pesuhooned; 7) raudteealase tegevusega seotud mere- ja siseveesadamate rajatised; 8) hädaabi osutamise rajatised; 9) kütuse tankimise rajatised ja neis hoitava kütuse tarnimine, mille eest makstav tasu näidatakse arvel eraldi. RdtS § 59 lõike 34 kohaselt on teenindusrajatise käitajal õigus kehtestada rööbasteele juurepääsu eest RdtS § 581 lõikes 3 nimetatud teenindusrajatiste piires ja neis teenuste osutamise eest kasutustasu, mis ei või ületada teenuse osutamise kulu koos mõistliku ärikasumiga. Mõistliku ärikasumi all mõeldakse omakapitali tootlust, milles võetakse arvesse riski tulude osas, mis teenindusrajatise käitajale kaasneb, või selle puudumist, ning mis on kooskõlas majandusharu viimaste aastate keskmise näitajaga. RdtS § 59 lõike 8 kohaselt määratakse raudteeinfrastruktuuri kasutustasu juurdepääsu tagavate põhiteenuste, lisateenuste ja juurdepääsu abiteenuste ning kasutustasu sihtotstarbelise ühekordse läbilaskevõimeosa ja teenindusrajatise kasutamise eest ning juurdepääsu tagavatele põhiteenustele lisatasu valdkonna eest vastutava ministri kehtestatud raudteeinfrastruktuuri kasutustasu arvestamise metoodika alusel. Seejuures juhindutakse RdtS-is sätestatust. Käesolevas lõikes nimetatud tasude arvelt rahastavad raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ja teenindusrajatise käitaja oma majandustegevust. RdtS § 59 lõikest 8 lähtudes on raudteeinfrastruktuuri kasutustasu arvestamise metoodika (edaspidi Metoodika) kehtestatud majandus- ja taristuministri 19.08.2016 määrusega nr 51. RdtS § 59 lõikest 34 ja Metoodikast tulenevalt peavad teenindusrajatiste kasutustasud olema kujundatud kulupõhiselt. Tulenevalt RdtS § 64 lõikest 2 on Konkurentsiametil õigus hinnata, kas teenindusrajatise käitaja kehtestatud kasutustasud on määratud vastavalt RdtS § 59 lõikes 34 ja Metoodikas sätestatud põhimõtetele. RdtS § 1 lõike 5 järgi kohaldatakse RdtS-is ettenähtud haldusmenetlusele haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades RdtS-ist tulenevaid erisusi. 1.2. Menetlusosalise andmed AS Eesti Raudtee on kantud äriregistrisse 14.01.2009 registrikoodiga 11575838 ja asukohaga Telliskivi 60/2, Põhja-Tallinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 15073. Ettevõtte elektronposti aadress on [email protected]. Äriregistri andmetel on AS-i Eesti Raudtee põhitegevusalaks muud maismaaveondust teenindavad tegevusalad. Lisategevusaladeks on elektrienergia müük, enda või renditud kinnisvara üürileandmine ja käitus, mootorsõidukite osade ja lisaseadmete hulgimüük, muu telekommunikatsioon ja raudteeveeremi rentimine. Ettevõtte majandusaasta algab 01. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril ning aktsiakapitali suurus on 70 302 814 eurot. AS-i Eesti Raudtee omanikuks on 100% Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Hinnangu koostamise ajal kehtivad AS-i Eesti Raudtee juhatuse 29.11.2018 otsusega nr 452 kehtestatud teenindusrajatiste kasutustasud, v.a otsuse punkti 1.1 alampunktis 6 kehtestatud tasu. AS-i Eesti Raudtee juhatuse 04.12.2018 otsuse nr 453 kohaselt peatati juhatuse 29.11.2018 otsuse nr 452/1.1 rakendamine punkti 6 osas, millega määrati 2018/2019 liiklusgraafikuperioodiks jaamateede (v.a teed, mis on eraldi ette nähtud raudteeveeremi ajutiseks hoidmiseks kahe tööülesande täitmise vahelisel ajal) ja eriotstarbeliste teede kasutamisel veeremi liikumisel mitteavalikult raudteelt Eesti Raudtee infrastruktuurile ja/või Eesti Raudtee infrastruktuurilt mitteavalikule raudteele kasutustasuks 6,00 eurot vagunipaari (üle antud ja vastu võetud vaguni) kohta, kuni Konkurentsiameti poolt läbiviidavas menetluses otsuse tegemiseni. 2 (34) 1.3. Menetluse käik ja asjaolud 20.09.2018 kirjas nr 1-5.4/2822 teavitas AS Eesti Raudtee koostööpartnereid, et liiklusgraafikuperioodiks 2018/2019 kehtestatakse lisaks liiklusgraafikuperioodil 2017/2018 kehtinud teenindusrajatiste kasutustasudele uus täiendav kasutustasu, mille suuruseks määrati 6 eurot (ilma käibemaksuta) veeremiüksuse (vagun ja vedur) kohta. 27.11.2018 saatis AS Operail Konkurentsiametile kirja nr 1-4.2/1596, milles taotleti Konkurentsiametilt ülal nimetatud täiendava kasutustasu (6 eurot veeremiüksuse kohta) õiguspärasuse kontrollimist. Sama eelmainitud kasutustasu õiguspärasuse kontrollimist soovis 30.01.2019 Konkurentsiametile saadetud kirjas ka AS E.R.S. 27.11.2018 algatas Konkurentsiamet järelevalvemenetluse AS-i Eesti Raudtee teenindusrajatiste kasutustasude õiguspärasuse kontrollimiseks. 07.12.2018 pöördus AS Operail Konkurentsiameti poole täiendava avaldusega, mille kohta samal päeval esitatud täpsustuse järgi ei nõustu AS Operail tasuma jaama seisuteede kasutamise eest 107,6 eurot ööpäevas kilomeetri kohta (endine tasu 102,71 eurot ööpäevas kilomeetri kohta). 14.12.2018 kohtusid Konkurentsiameti esindajad Tehnilise Järelevalve Ameti (alates 01.01.2019 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet) esindajatega. Kohtumise käigus esitles Tehnilise Järelevalve Amet AS-i Eesti Raudtee poolt neile esitatud andmeid, mis olid aluseks 2018/2019 liiklusgraafikuperioodiks põhiteenustele ja teenindusrajatisi ühendavale infrastruktuurile juurdepääsu tagamise eest võetavate kasutustasude ja raudteeinfrastruktuuri kasutustasudele lisaks kehtestatud lisatasude määramisel (edaspidi raudteeinfrastruktuuri kasutustasud). 14.12.2018 saatis Konkurentsiamet Tehnilise Järelevalve Ametile teabetaotluse nr 6-3/2018-030-2, milles sooviti, et Tehnilise Järelevalve Amet edastaks Konkurentsiametile AS-i Eesti Raudtee puudutavad andmed, mida kasutati AS-i Eesti Raudtee ülal mainitud kasutustasude ja lisatasude määramisel. 17.12.2018 edastas Tehnilise Järelevalve Amet Konkurentsiametile soovitud andmed. 08.01.2019 kohtusid Konkurentsiameti esindajad AS-i Eesti Raudtee esindajatega. Kohtumise käigus selgitas ettevõtja 2018/2019 liiklusgraafikuperioodiks kehtestatud teenindusrajatiste kasutustasude määramise põhimõtteid. 10.01.2019 saatis Konkurentsiamet AS-ile Eesti Raudtee teabetaotluse nr 6-3/2018-030-4, milles sooviti, et ettevõtja esitaks Konkurentsiametile AS-i Eesti Raudtee juhatuse otsuse, millega kehtestati 2018/2019 liiklusgraafikuperioodiks teenindusrajatiste kasutustasud, ja andmed, mis esitati Tehnilise Järelevalve Ametile raudteeinfrastruktuuri kasutustasude määramiseks. Samuti sooviti, et ettevõtja täidaks ära tabelid teenindusrajatiste kasutustasude määramisel aluseks võetud andmetega ja tooks välja, mida peetakse esitatud materjalides ärisaladuseks. 18.01.2019 ja 21.01.2019 edastas AS Eesti Raudtee Konkurentsiameti 10.01.2019 teabetaotluses soovitud andmed (vastuskiri nr 1-12/92-1). 24.01.2019 saatis Konkurentsiamet AS-ile Eesti Raudtee järelepärimise, milles sooviti, et ettevõtja selgitaks ja täpsustaks teenindusrajatiste kasutustasude määramisel aluseks võetud põhimõtteid ning esitaks nimetatud kasutustasude määramisel aluseks võetud andmete kohta täiendavad andmed. 3 (34) 05.02.2019 saatis ettevõtja Konkurentsiameti 24.01.2019 järelepärimisele vastuskirja, mis sisaldas suures osas vastuseid Konkurentsiameti järelepärimises välja toodud asjaolude kohta. 06.02.2019 saatis Konkurentsiamet AS-ile Eesti Raudtee täiendava järelepärimise, milles sooviti, et ettevõtja täpsustaks oma 05.02.2019 saadetud vastuskirjas toodud asjaolusid. 21.02.2019 registreeriti Konkurentsiametis ettevõtja 20.02.2019 ja 21.02.2019 saadetud vastuskirjad, mis sisaldasid suures osas vastuseid Konkurentsiameti järelepärimises välja toodud asjaolude kohta. 12.03.2019 saatis Konkurentsiamet AS-ile Eesti Raudtee täpsustava küsimuse ettevõtja poolt teenindusrajatiste kasutustasude määramisel aluseks võetud kuludele enne 2018/2019 liiklusgraafikuperioodi katte saamise kohta ning samuti märgiti, et endiselt oodatakse andmeid, mis jäid ettevõtjal 05.02.2019, 20.02.2019 ja 21.02.2019 saadetud vastuskirjades esitamata. 21.03.2019 saatis AS Eesti Raudtee vastuse Konkurentsiameti 12.03.2019 esitatud küsimusele ning andmed, mis jäid 05.02.2019, 20.02.2019 ja 21.02.2019 saadetud vastuskirjades esitamata. 04.04.2019 edastas Konkurentsiamet AS-ile Eesti Raudtee esmase hinnangu nr 6-3/2018-030-15 ettevõtja teenindusrajatiste kasutustasude põhjendatuse kohta. 29.04.2019 saatis AS Eesti Raudtee Konkurentsiameti 04.04.2019 hinnangule vastuskirja nr 1-12/221-3. 06.05.2019, 14.05.2019, 16.05.2019 ja 20.05.2019 saatis Konkurentsiamet AS-ile Eesti Raudtee täpsustavad küsimused, mis olid ajendatud ettevõtja vastustest. 13.05.2019, 15.05.2019, 20.05.2019 ja 21.05.2019 registreeriti Konkurentsiametis ettevõtja vastuskirjad Konkurentsiameti 06.05.2019, 14.05.2019, 16.05.2019 ja 20.05.2019 järelepärimistele. 03.06.2019 edastas Konkurentsiamet AS-ile Eesti Raudtee korrigeeritud hinnangu nr 6-3/2018-030-25 ettevõtja teenindusrajatiste kasutustasude põhjendatuse kohta. 07.06.2019 ja 10.06.2019 saatis AS Eesti Raudtee Konkurentsiameti 03.06.2019 hinnangule vastuskirjad. Alljärgnevalt on toodud Konkurentsiameti seisukohad AS-i Eesti Raudtee poolt liiklusgraafikuperioodiks 2018/2019 teenindusrajatiste kasutustasude määramisel aluseks võetud kulude1 (s.h ärikasum) põhjendatuse kohta. AS-i Eesti Raudtee esitatud andmetest selgus, et ettevõtja on teenindusrajatiste kasutustasude määramisel aluseks võtnud kulud summas /…./ tuh €. Nimetatud kulusumma kujuneb alljärgnevalt: - osutatavate teenustega seotud otsekuludest (edaspidi tegevuskulude otsekulud) /…./ tuh €; - raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja proportsionaalsetest üldkuludest (edaspidi tegevuskulude üldkulud) /…./ tuh €; - kapitalikulust /…./ tuh €; - mõistlikust ärikasumist /…./ tuh €. 1 Arvestatud on ka teenindusrajatiste kuludega, mille kasutamiseks ei ole tasu määratud 4 (34) Alljärgnevas tabelis (vt tabel 1) on kajastatud teenindusrajatiste kasutustasude määramisel aluseks võetud komponendid ja nende alusel kehtestatud kasutustasud. Tabel 1. AS-i Eesti Raudtee poolt teenindusrajatiste kasutustasude määramisel aluseks võetud komponendid ja nende alusel kehtestatud kasutustasud Teenindusrajatiste kasutustasude Ühik komponendid Narva jaamahoone ootesaali kasutada andmisega seotud kulud /…./ /…./ /…./ /…./ /…./ /…./ /…./ /…./ /…./ /…./ /…./ /…./ /…./ /…./ /…./ Kasutustasu Ei ole määratud Infotabloode kasutustasude määramisel aluseks võetud komponendid ja nende alusel kehtestatud kasutustasud /…./ /…./ /…./ /…./ /…./ /…./ /…./ /…./ /…./ /…./ /…./ /…./ /…./ /…./ /…./ Infotabloode arv tk 27 Kasutustasu 2 eurot/kuus 1 832 eurot/ Kasutustasu3 ööpäevas 159,76 eurot/ tabloo/ Kasutustasu4 ööpäevas 4,92 Muuga ja Narva tehnohooldepunktide kasutada andmisega seotud kulud /…./ /…./ /…./ /…./ /…./ /…./ /…./ /…./ /…./ /…./ /…./ /…./ /…./ /…./ /…./ Kasutustasu Ei ole määratud Jaama seisuteede kasutustasu määramisel aluseks võetud komponendid ja nende alusel kehtestatud kasutustasu /…./ /…./ /…./ /…./ /…./ /…./ /…./ /…./ /…./ 2 Rakendatakse kuni Balti jaama paigutatavate uute reisiteabe tabloode käikuandmiseni 3 Rakendatakse alates Balti jaama paigutatavate uute reisiteabe tabloode käikuandmisest 4 Rakendatakse Narva reisijaama hoonesse paigutatavate uute reisiteabe tabloode kasutamise eest 5 (34) Teenindusrajatiste kasutustasude Ühik komponendid /…./ /…./ /…./ /…./ /…./ /…./ Jaama seisuteede kasulik pikkus km 15,475 2018/2019 liiklusgraafikuperioodi pikkus päeva 364 eurot/km/ Kasutustasu ööpäevas 107,60 Koidula jaama tehnohooldepunkti, pöördesilla ja kütuse tankimisrajatiste kasutustasu määramisel aluseks võetud komponendid ja nende alusel kehtestatud kasutustasu /…./ /…./ /…./ /…./ /…./ /…./ /…./ /…./ /…./ /…./ /…./ /…./ /…./ /…./ /…./ 2018/2019 liiklusgraafikuperioodi pikkus päeva 364 eurot/ Kasutustasu ööpäevas 375,35 Jaamateede (v.a teed, mis on eraldi ette nähtud raudteeveeremi ajutiseks hoidmiseks kahe tööülesande täitmise vahelisel ajal) ja eriotstarbeliste teede (edaspidi nimetatud ühtse mõistena „jaamateed“) ületamise eest võtta soovitava tasu määramisel aluseks võetud komponendid ja nende alusel kehtestatud kasutustasu /…./ /…./ /…./ /…./ /…./ /…./ /…./ /…./ /…./ /…./ /…./ /…./ /…./ /…./ /…./ keskmiselt vagunit/ Jaamateid ületavate vagunite arv kuus 24 902 2018/2019 liiklusgraafikuperioodi pikkus kuud 12 eurot/ vaguni- Kasutustasu paar 6,00 Teenindusrajatistega seotud kulud kokku Tegevuskulude otsekulud tuh € /…./ Tegevuskulude üldkulud tuh € /…./ Kapitalikulu tuh € /…./ Mõistlik ärikasum tuh € /…./ Kulud kokku tuh € /…./ 6 (34) 2. AS-i EESTI RAUDTEE ÜLDISELOOMUSTUS AS-i Eesti Raudtee veebilehelt www.evr.ee selgus, et ettevõte arendab ja hoiab korras 1229 km raudteed, 60 jaama ja 129 reisijate ooteplatvormi. Lisaks vastutab raudtee efektiivse liiklusjuhtimise ja ohutuse eest ning tegutseb regiooni raudteealase kompetentsikeskusena. Täiendavalt on toodud, et AS Eesti Raudtee on alates 1870. aastast tegutsev riigi omandis äriühing, mis vastutab raudtee administreerimisega seotud ülesannete eest. AS Eesti Raudtee tagab raudteetaristu sujuva opereerimise, majandamise ja hoolduse ning efektiivse liikluskorralduse. Lisaks vastutab ettevõte raudteetaristu toimimise ja arenduse eest ning on partneriks naaberriikide raudteedele piiriüleste küsimuste lahendamisel ja standardite kokkuleppimisel. Raudteetaristu omanikuna on AS-il Eesti Raudtee keskne roll kogu transiidisektori funktsioneerimisel ning vastutus tagada õiglane konkurentsiolukord nii kauba- kui ka reisijateveol. Samuti panustatakse pidevalt infrastruktuuri arengusse ja korrashoidu, et tagada tingimused kvaliteetseks ja ohutuks rongiliikluseks nii kauba- kui reisjateveol. Ohutu ja tõrgeteta raudteeliikluse tagamiseks toimub raudteel töö 24/7. AS-il Eesti Raudteel on tugev päästevõimekus ning -tehnika ning pidev valmisolek kriisisituatsioonideks. 3. TEENINDUSRAJATISTE KASUTUSTASUDE MÄÄRAMISEL ALUSEKS VÕETUD KULUD RdtS § 59 lõige 34 sätestab, et kasutustasu, mis kehtestatakse rööbasteele juurepääsu eest RdtS § 581 lõikes 3 nimetatud teenindusrajatiste piires ja neis teenuste osutamise eest, ei või ületada teenuse osutamise kulu koos mõistliku ärikasumiga. Mõistliku ärikasumi all mõeldakse omakapitali tootlust, milles võetakse arvesse riski tulude osas, mis teenindusrajatise käitajale kaasneb, või selle puudumist, ning mis on kooskõlas majandusharu viimaste aastate keskmise näitajaga. Metoodika § 2 lõige 7 täpsustab, et RdtS § 581 lõikes 3 nimetatud teenindusrajatise kasutustasu arvestamisel lähtutakse raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja vastava teenuse osutamise põhjendatud kuludest, mis on osutatava teenusega seotud otsekulud, kapitalikulu, proportsionaalne osa teenindusrajatise käitaja üldkuludest ja mõistlik ärikasum. Metoodika § 2 lõike 2 järgi eristab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja põhi-, lisa- ja abiteenuste osutamisega ning talle kuuluva teenindusrajatise kasutada andmisega seotud kulud parimate praktiliste teadmiste ja rahvusvaheliste tavade kohaselt. AS Eesti Raudtee, võtnud arvesse eespooltoodut, esitas Konkurentsiametile ülevaate teenindusrajatiste kasutustasude määramisel aluseks võetud tegevuskulude otse- ja üldkuludest, kapitalikulust ja mõistlikust ärikasumist. Järgnevalt on analüüsitud esitatud andmeid tulenevalt Metoodikas sätestatud põhimõtetest. 3.1. Tegevuskulude otsekulud Metoodika § 4 lõike 2 kohaselt võetakse otsekulude arvutamisel arvesse ainult selliseid kulusid, mille puhul raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja või teenindusrajatise käitaja suudab tõendada, et need on seotud lisa- ja abiteenuste ning teenindusrajatise kasutada andmisega. Metoodika § 4 lõige 3 sätestab, et raudteeinfrastruktuuri lisa- ja abiteenuste ning teenindusrajatise kasutada andmise eest võetav kasutustasu ei või sisaldada järgmisi kulusid: 1) ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu; 2) sponsorlus, annetus; 3) kahjum materiaalse ja immateriaalse põhivara müügist ja likvideerimisest; 7 (34) 4) seadusega määratud või lepinguliste kohustuste rikkumise tulemusel kantavad trahvid, intressid ja viivised; 5) põhjendamatud kulud, mis ei ole seotud avaliku raudtee majandamisega või tulenevad kasutamata ressurssidest, mida raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ei anna kasutustasu kehtivuse ajal raudteeinfrastruktuuriteenuse osutamiseks kasutusse või mida ei ole võimalik tulenevalt nende seisundist kasutada; 6) kulud, mis on tekkinud juurdepääsu tagava põhi-, lisa- ja abiteenuste ning teenindusrajatise kasutamiseks vajaliku põhivara müügist ja müügiks ettevalmistamisest sellises ulatuses, mis on kaetud sellest tegevusest saadud tuluga. AS-i Eesti Raudtee poolt teenindusrajatiste kasutustasude määramisel aluseks võetud tegevuskulude otsekulud (/…./) AS-i Eesti Raudtee 21.01.2019 esitatud andmetest selgus, et ettevõtja poolt teenindusrajatiste kasutustasude määramisel aluseks võetud tegevuskulude otsekulude summa kokku on /…./, mis teenindusrajatiste lõikes kujuneb järgmiselt (vt tabel 2 ja tabel 2a). Tabel 2. AS-i Eesti Raudtee poolt teenindusrajatiste kasutustasude määramisel aluseks võetud tegevuskulude otsekulud Muuga ja Narva Narva jaamahoone tehnohoolde- Jaama ootesaali Infotabloode punktide seisuteede kasutamine kasutamine kasutamine kasutamine Teenindusrajatiste 2017. majandusaasta tegevuskulude otsekulud, tuh € /…./ /…./ /…./ /…./ Teenindusrajatiste 2017. majandusaasta tegevuskulude otsekulude osakaalud, % /…./ /…./ /…./ /…./ Tarbijahinnaindeks, % Ei rakendatud Ei rakendatud Ei rakendatud 3,6 Teenindusrajatiste 2018/2019 liiklusgraafikuperioodi tegevuskulude otsekulud, tuh € /…./ /…./ /…./ /…./ Tabel 2a. AS-i Eesti Raudtee poolt teenindusrajatiste kasutustasude määramisel aluseks võetud tegevuskulude otsekulud (jätk tabelile 2) Koidula jaama tehnohooldepunkti, pöördesilla ja Teenindus- kütuse rajatiste tankimisrajatiste Jaamateede kasutamine kasutamine ületamine kokku Teenindusrajatiste 2017. majandusaasta tegevuskulude otsekulud, tuh € /…./ /…./ /…./ Teenindusrajatiste 2017. majandusaasta tegevuskulude otsekulude osakaalud, % /…./ /…./ /…./ 8 (34) Koidula jaama tehnohooldepunkti, pöördesilla ja Teenindus- kütuse rajatiste tankimisrajatiste Jaamateede kasutamine kasutamine ületamine kokku Ei rakendatud Tarbijahinnaindeks, % 3,6 Ei rakendatud või 3,6 Teenindusrajatiste 2018/2019 liiklusgraafikuperioodi tegevuskulude otsekulud, tuh € /…./ /…./ /…./ Konkurentsiameti seisukoht AS-i Eesti Raudtee poolt teenindusrajatiste kasutustasude määramisel aluseks võetud tegevuskulude otsekulude osas 18.01.2019 esitas AS Eesti Raudtee Konkurentsiametile kõik 2017. majandusaasta pearaamatu kanded, mille põhjal selgus, et ettevõtja poolt teenindusrajatiste kasutustasude määramisel aluseks võetud tegevuskulude otsekulude (kokku summas /…./ tuh €) aluseks on nimetatud pearaamatu kannetena kajastatud kulud. See tähendab seda, et ettevõtja on teenindusrajatiste kasutustasude määramisel võtnud aluseks tegevuskulude otsekulud, mis on kooskõlas Metoodika § 4 lõikes 2 sätestatud põhimõttega. Lisaks selgitas Konkurentsiamet välja, et eelmainitud tegevuskulude otsekulud ei sisalda Metoodika § 4 lõikes 3 loetletud kulusid ning nimetatud otsekulude täpsustamiseks kasutatud tarbijahinnaindeks (THI) 3,6% vastab Tehnilise Järelevalve Ameti poolt AS-i Eesti Raudtee raudteeinfrastruktuuri kasutustasude määramisel aluseks olnud kuluandmete täpsustamiseks kasutatud THI-le (3,6%). Täiendavalt selgitati välja, et eelmainitud tegevuskulude otsekulude aluseks olnud teenindusrajatiste 2017. majandusaasta tegevuskulude otsekulude summa kokku /…./ vastab suures osas ettevõtja poolt Tehnilise Järelevalve Ametile raudteeinfrastruktuuri kasutustasude määramiseks esitatud materjalides kajastatud teenindusrajatiste tegevuskulude otsekulude summale (/…./) ning nimetatud otsekulud (summas /…./) on välja jäetud Tehnilise Järelevalve Ameti poolt raudteeinfrastruktuuri kasutustasude määramisel aluseks võetud kuludest. AS-i Eesti Raudtee 21.03.2019 esitatud andmete alusel aga selgus, et ettevõtja poolt jaamateede ületamise eest võtta soovitava tasu määramisel aluseks võetud tegevuskulude otsekulud summas /…./ on ülemäärased. Nimetatud tasu aluseks olevate tegevuskulude otsekulude põhjendatud tase on /…./ tuh € (ettevõtja poolt jaamateede ületamise eest võtta soovitava tasu määramise ajal talle teada olnud perioodil 01.01.2018 kuni 31.07.2018 jaamateid ületanud vagunite5 ning jaamateid kokku kasutanud vagunite arvude alusel kujunenud tegevuskulude otsekulud, mida on täpsustatud THI-ga 3,6%). Tulenevalt eelnevast on ettevõtja teenindusrajatiste tegevuskulude otsekulude põhjendatud suurus kokku summas /…./ tuh € (vt tabel 3 ja tabel 3a). 5 Vagunid, mis liiguvad mitteavalikult raudteelt AS-i Eesti Raudtee infrastruktuurile ja/või AS-i Eesti Raudtee infrastruktuurilt mitteavalikule raudteele 9 (34) Tabel 3. AS-i Eesti Raudtee poolt teenindusrajatiste kasutustasude määramisel aluseks võetud tegevuskulude otsekulude põhjendatud suurused Muuga ja Narva Narva jaamahoone tehnohoolde- Jaama ootesaali Infotabloode punktide seisuteede kasutamine kasutamine kasutamine kasutamine Teenindusrajatiste 2017. majandusaasta põhjendatud tegevuskulude otsekulud, tuh € /…./ /…./ /…./ /…./ Tarbijahinnaindeks, % 3,6 3,6 3,6 3,6 Teenindusrajatiste 2018/2019 liiklusgraafikuperioodi põhjendatud tegevuskulude otsekulud, tuh € /…./ /…./ /…./ /…./ Tabel 3a. AS-i Eesti Raudtee poolt teenindusrajatiste kasutustasude määramisel aluseks võetud tegevuskulude otsekulude põhjendatud suurused (jätk tabelile 3) Koidula jaama tehnohooldepunkti, pöördesilla ja Teenindus- kütuse rajatiste tankimisrajatiste Jaamateede kasutamine kasutamine ületamine kokku Teenindusrajatiste 2017. majandusaasta põhjendatud tegevuskulude otsekulud, tuh € /…./ /…./ /…./ Tarbijahinnaindeks, % 3,6 3,6 3,6 Teenindusrajatiste 2018/2019 liiklusgraafikuperioodi põhjendatud tegevuskulude otsekulud, tuh € /…./ /…./ /…./ Konkurentsiamet, võtnud arvesse kõiki eeltoodud asjaolusid, on seisukohal, et põhjendatuks võib pidada AS-i Eesti Raudtee põhimõtet lähtuda teenindusrajatiste kasutustasude määramisel tegevuskulude otsekuludest, mille arvutamisel on aluseks võetud ettevõtte 2017. majandusaasta Metoodika § 4 lõikes 3 sätestatuga kooskõlas olevad tegevuskulude otsekulud, s.h teenindusrajatiste tegevuskulude otsekulud. Samuti peab Konkurentsiamet põhjendatuks nimetatud tegevuskulude täpsustamist THI-ga 3,6% (mõlemad eeltoodud põhimõtted on kooskõlas Tehnilise Järelevalve Ameti poolt raudteeinfrastruktuuri kasutustasude määramisel arvestatud põhimõtetega). Tulenevalt aga AS-i Eesti Raudtee 21.03.2019 esitatud andmetest, mille alusel selgus, et ettevõtja poolt jaamateede ületamise eest võtta soovitava tasu määramisel aluseks võetud tegevuskulude otsekulude summas /…./ tuh € asemel oleks tulnud arvestada tegevuskulude otsekuludega summas /…./ tuh €, tuleb ettevõtjal korrigeerida teenindusrajatiste kasutustasude määramisel aluseks võetud tegevuskulude otsekulude suurust, s.h ettevõtja poolt jaamateede ületamise eest võtta soovitava tasu määramisel aluseks võetud tegevuskulude otsekulude suurust. AS-i Eesti Raudtee teenindusrajatiste 2018/2019 liiklusgraafikuperioodi tegevuskulude otsekulude põhjendatud suurused on toodud tabelis 3 ja tabelis 3a. 10 (34) 3.2. Tegevuskulude üldkulud RdtS § 5 lõige 1 sätestab, et kui raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja on samaaegselt ka raudteeveo-ettevõtja või tegeleb muu äritegevusega, loetakse raudteeinfrastruktuuri majandamise ja raudteeveoga tegelemise ning muu äritegevusega tegelevate ühiste struktuuriüksuste kulud ettevõtja üldkuludeks, kui neid ei ole raamatupidamise algdokumendi või sobiva kulukäituri alusel võimalik erinevate tegevusvaldkondade vahel jaotada. Põhjendatud üldkulud jaotatakse raudtee-ettevõtja osutatava teenuse vahel proportsionaalselt kõikide teenuste otsekulude summale. RdtS § 5 lõike 2 kohaselt arvutatakse raudteeinfrastruktuuri majandamisega seotud proportsionaalne osa raudtee-ettevõtja üldkuludest valemiga: ÜP = (I / (I + V)) × Ü kus: ÜP on raudteeinfrastruktuuri majandamisega seotud proportsionaalne osa raudtee-ettevõtja üldkuludest; I on raudteeinfrastruktuuri teenuse osutamise otsekulud; V on muu äritegevuse otsekulud; Ü on raudtee-ettevõtja üldkulud. RdtS § 5 lõike 3 alusel toimub raudteeinfrastruktuuri teenuse üldkulude jaotamine põhi-, abi- ja lisateenuste ning teenindusrajatise kasutada andmise eest teenuseliikide raamatupidamisarvestuse otsekulude proportsiooni alusel valemiga: ÜT = It / Vt × Üt kus: ÜT on ühe raudteeinfrastruktuuri teenuse liigi proportsionaalne osa raudteeinfrastruktuuri teenuse üldkuludest; It on ühe teenuseliigi osutamise otsekulud; Vt on kõigi teenuseliikide otsekulud kokku; Üt on raudteeinfrastruktuuri teenuse üldkulud. Metoodika § 4 lõige 3 sätestab, et raudteeinfrastruktuuri lisa- ja abiteenuste ning teenindusrajatise kasutada andmise eest võetav kasutustasu ei või sisaldada järgmisi kulusid: 1) ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu; 2) sponsorlus, annetus; 3) kahjum materiaalse ja immateriaalse põhivara müügist ja likvideerimisest; 4) seadusega määratud või lepinguliste kohustuste rikkumise tulemusel kantavad trahvid, intressid ja viivised; 5) põhjendamatud kulud, mis ei ole seotud avaliku raudtee majandamisega või tulenevad kasutamata ressurssidest, mida raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ei anna kasutustasu kehtivuse ajal raudteeinfrastruktuuriteenuse osutamiseks kasutusse või mida ei ole võimalik tulenevalt nende seisundist kasutada; 6) kulud, mis on tekkinud juurdepääsu tagava põhi-, lisa- ja abiteenuste ning teenindusrajatise kasutamiseks vajaliku põhivara müügist ja müügiks ettevalmistamisest sellises ulatuses, mis on kaetud sellest tegevusest saadud tuluga. 11 (34) AS-i Eesti Raudtee poolt teenindusrajatiste kasutustasude määramisel aluseks võetud tegevuskulude üldkulud (/…./) AS-i Eesti Raudtee 21.01.2019 esitatud andmetest selgus, et ettevõtja poolt teenindusrajatiste kasutustasude määramisel aluseks võetud tegevuskulude üldkulude summa kokku on /…./ tuh €, mis teenindusrajatiste lõikes kujuneb järgmiselt (vt tabel 4 ja tabel 4a). Tabel 4. AS-i Eesti Raudtee poolt teenindusrajatiste kasutustasude määramisel aluseks võetud tegevuskulude üldkulud Muuga ja Narva Narva jaamahoone tehnohoolde- Jaama ootesaali Infotabloode punktide seisuteede kasutamine kasutamine kasutamine kasutamine Teenindusrajatiste 2017. majandusaasta tegevuskulude üldkulud kokku, tuh € /…./ Teenindusrajatiste 2018/2019 liiklusgraafiku- perioodi tegevuskulude otsekulude osakaalud, % (vt tabel 2) /…./ /…./ /…./ /…./ Teenindusrajatiste 2017. majandusaasta tegevuskulude üldkulud tegevuskulude otsekulude osakaalude alusel, tuh € /…./ /…./ /…./ /…./ Tarbijahinnaindeks, % Ei rakendatud Ei rakendatud Ei rakendatud 3,6 Teenindusrajatiste 2018/2019 liiklusgraafikuperioodi tegevuskulude üldkulud, tuh € /…./ /…./ /…./ /…./ Tabel 4a. AS-i Eesti Raudtee poolt teenindusrajatiste kasutustasude määramisel aluseks võetud tegevuskulude üldkulud (jätk tabelile 4) Koidula jaama tehnohooldepunkti, pöördesilla ja Teenindus- kütuse rajatiste tankimisrajatiste Jaamateede kasutamine kasutamine ületamine kokku Teenindusrajatiste 2017. majandusaasta tegevuskulude üldkulud kokku, tuh € /…./ Teenindusrajatiste 2018/2019 liiklusgraafiku- perioodi tegevuskulude otsekulude osakaalud, % (vt tabel 2a) /…./ /…./ /…./ 12 (34) Koidula jaama tehnohooldepunkti, pöördesilla ja Teenindus- kütuse rajatiste tankimisrajatiste Jaamateede kasutamine kasutamine ületamine kokku Teenindusrajatiste 2017. majandusaasta tegevuskulude üldkulud tegevuskulude otsekulude osakaalude alusel, tuh € /…./ /…./ /…./ Ei rakendatud Tarbijahinnaindeks, % 3,6 Ei rakendatud või 3,6 Teenindusrajatiste 2018/2019 liiklusgraafikuperioodi tegevuskulude üldkulud, tuh € /…./ /…./ /…./ Konkurentsiameti seisukoht AS-i Eesti Raudtee poolt teenindusrajatiste kasutustasude määramisel aluseks võetud tegevuskulude üldkulude osas 18.01.2019 esitas AS Eesti Raudtee Konkurentsiametile kõik 2017. majandusaasta pearaamatu kanded, mille põhjal selgus, et ettevõtja poolt teenindusrajatiste kasutustasude määramisel aluseks võetud tegevuskulude üldkulude (kokku summas /…./ tuh €) aluseks on nimetatud pearaamatu kannetena kajastatud kulud. Lisaks selgitas Konkurentsiamet välja, et nimetatud üldkulude täpsustamiseks kasutatud THI 3,6% vastab Tehnilise Järelevalve Ameti poolt AS-i Eesti Raudtee raudteeinfrastruktuuri kasutustasude määramisel aluseks olnud kuluandmete täpsustamiseks kasutatud THI-le (3,6%). Samuti tuvastati, et teenindusrajatiste 2018/2019 liiklusgraafikuperioodi tegevuskulude üldkulud on arvutatud vastavalt Metoodika § 5 lõigetes 2 ja 3 sätestatud põhimõtetele ning matemaatiliselt korrektselt. Täiendavalt selgitati välja, et eelmainitud tegevuskulude üldkulude aluseks olnud teenindusrajatiste 2017. majandusaasta tegevuskulude üldkulude summa kokku /…./ tuh € vastab ettevõtja poolt Tehnilise Järelevalve Ametile raudteeinfrastruktuuri kasutustasude määramiseks esitatud materjalides kajastatud teenindusrajatiste tegevuskulude üldkulude summale (/…./ tuh €) ning nimetatud üldkulud (summas /…./ tuh €) on välja jäetud Tehnilise Järelevalve Ameti poolt raudteeinfrastruktuuri kasutustasude määramisel aluseks võetud kuludest. Samas selgus aga, et ettevõtja on nimetatud tegevuskulude üldkulude arvutamisel võtnud aluseks kulud, mis sisaldavad Metoodika § 4 lõikes 3 loetletud kulusid. See tähendab seda, et ettevõtja poolt teenindusrajatiste kasutustasude määramisel aluseks võetud tegevuskulude üldkulud kokku summas /…./ tuh € ei ole kooskõlas Metoodika § 4 lõikes 3 sätestatud põhimõttega. Samuti selgus käesoleva hinnangu punktist 3.1, et AS-i Eesti Raudtee teenindusrajatiste 2017. majandusaasta tegevuskulude otsekulude põhjendatud tase on ettevõtja poolt teenindusrajatiste kasutustasude määramisel aluseks võetud tegevuskulude otsekulude /…./ tuh € asemel /…./ tuh €. Eeltoodu tähendab seda, et võrreldes ettevõtja poolt teenindusrajatiste kasutustasude määramisel aluseks võetud tegevuskulude üldkulude arvutamiseks kasutatud tegevuskulude otsekulude alusel moodustunud osakaaludega (tegevuskulude otsekulude osakaalud, vt tabel 4 ja tabel 4a) kujunevad ümber ka eelnimetatud osakaalud (vt tabel 5 ja tabel 5a). 13 (34) Tabel 5. AS-i Eesti Raudtee poolt teenindusrajatiste kasutustasude määramisel aluseks võetud tegevuskulude üldkulude arvutamiseks kasutatud tegevuskulude otsekulude osakaalude põhjendatud suurused Muuga ja Narva Narva jaamahoone tehnohoolde- Jaama ootesaali Infotabloode punktide seisuteede kasutamine kasutamine kasutamine kasutamine Teenindusrajatiste 2017. majandusaasta põhjendatud tegevuskulude otsekulud, tuh € /…./ /…./ /…./ /…./ Teenindusrajatiste 2017. majandusaasta põhjendatud tegevuskulude otsekulude osakaalud, % /…./ /…./ /…./ /…./ Tabel 5a. AS-i Eesti Raudtee poolt teenindusrajatiste kasutustasude määramisel aluseks võetud tegevuskulude üldkulude arvutamiseks kasutatud tegevuskulude otsekulude osakaalude põhjendatud suurused (jätk tabelile 5) Koidula jaama tehnohooldepunkti, pöördesilla ja Teenindus- kütuse rajatiste tankimisrajatiste Jaamateede kasutamine kasutamine ületamine kokku Teenindusrajatiste 2017. majandusaasta põhjendatud tegevuskulude otsekulud, tuh € /…./ /…./ /…./ Teenindusrajatiste 2017. majandusaasta põhjendatud tegevuskulude otsekulude osakaalud, % /…./ /…./ /…./ Konkurentsiamet, lähtunud eelnevast ja Tehnilise Järelevalve Ameti poolt raudteeinfrastruktuuri kasutustasude määramisel aluseks võetud tegevuskulude üldkulude summast /…./ tuh € (ei sisalda kulusid, mida ei ole lubatud Metoodika § 3 lõike 3 ja § 4 lõike 3 kohaselt arvesse võtta kasutustasude määramisel), arvutas välja AS-i Eesti Raudtee poolt teenindusrajatiste kasutustasude määramisel aluseks võetud tegevuskulude üldkulude põhjendatud tasemed (vt tabel 6 ja tabel 6a). 14 (34) Tabel 6. AS-i Eesti Raudtee poolt teenindusrajatiste kasutustasude määramisel aluseks võetud tegevuskulude üldkulude põhjendatud suurused Muuga ja Narva Narva jaamahoone tehnohoolde- Jaama ootesaali Infotabloode punktide seisuteede kasutamine kasutamine kasutamine kasutamine AS-i Eesti Raudtee 2017. majandusaasta tegevuskulude üldkulud, tuh € /…./ AS-i Eesti Raudtee teenindusrajatiste 2017. majandusaasta põhjendatud tegevuskulude otsekulude (summas /…./ tuh €) osakaal ettevõtte sama majandusaasta tegevuskulude otsekulude kogusummast (summas /…./ tuh €)6, % /…./ Teenindusrajatiste 2017. majandusaasta tegevuskulude üldkulude põhjendatud suurus kokku, tuh € /…./ Teenindusrajatiste 2018/2019 liiklusgraafiku- perioodi põhjendatud tegevuskulude otsekulude osakaalud, % (vt tabel 5) /…./ /…./ /…./ /…./ Teenindusrajatiste 2017. majandusaasta tegevuskulude üldkulude põhjendatud suurused põhjendatud tegevuskulude otsekulude osakaalude alusel, tuh € /…./ /…./ /…./ /…./ Tarbijahinnaindeks, % 3,6 3,6 3,6 3,6 Teenindusrajatiste 2018/2019 liiklusgraafikuperioodi tegevuskulude üldkulude põhjendatud suurused, tuh € /…./ /…./ /…./ /…./ 6 Tegevuskulude kogusumma /…./ tuh € ei sisalda Tehnilise Järelevalve Ameti poolt raudteeinfrastruktuuri kasutustasude määramisel vastavalt Metoodika § 3 lõikele 3 arvesse võtmata jäetud kulusid 15 (34) Tabel 6a. AS-i Eesti Raudtee poolt teenindusrajatiste kasutustasude määramisel aluseks võetud tegevuskulude üldkulude põhjendatud suurused (jätk tabelile 6) Koidula jaama tehnohooldepunkti, pöördesilla ja Teenindus- kütuse rajatiste tankimisrajatiste Jaamateede kasutamine kasutamine ületamine kokku AS-i Eesti Raudtee 2017. majandusaasta tegevuskulude üldkulud, tuh € /…./ AS-i Eesti Raudtee teenindusrajatiste 2017. majandusaasta põhjendatud tegevuskulude otsekulude (summas /…./ tuh €) osakaal ettevõtte sama majandusaasta tegevuskulude otsekulude kogusummast (summas /…./ tuh €)7, % /…./ Teenindusrajatiste 2017. majandusaasta tegevuskulude üldkulude põhjendatud suurus kokku, tuh € /…./ Teenindusrajatiste 2018/2019 liiklusgraafiku- perioodi põhjendatud tegevuskulude otsekulude osakaalud, % (vt tabel 5a) /…./ /…./ /…./ Teenindusrajatiste 2017. majandusaasta tegevuskulude üldkulude põhjendatud suurused põhjendatud tegevuskulude otsekulude osakaalude alusel, tuh € /…./ /…./ /…./ Tarbijahinnaindeks, % 3,6 3,6 3,6 Teenindusrajatiste 2018/2019 liiklusgraafikuperioodi tegevuskulude üldkulude põhjendatud suurused, tuh € /…./ /…./ /…./ Ülaltoodud tabelite alusel selgub, et AS-i Eesti Raudtee teenindusrajatiste 2018/2019 liiklusgraafikuperioodi tegevuskulude üldkulude põhjendatud suurus kokku on ettevõtja poolt teenindusrajatiste kasutustasude määramisel aluseks võetud tegevuskulude üldkulude summa /…./ tuh € asemel /…./ tuh €. Konkurentsiamet, võtnud arvesse kõiki eeltoodud asjaolusid, on seisukohal, et põhjendatuks võib pidada AS-i Eesti Raudtee põhimõtet lähtuda teenindusrajatiste 7 Tegevuskulude kogusumma /…./ tuh € ei sisalda Tehnilise Järelevalve Ameti poolt raudteeinfrastruktuuri kasutustasude määramisel vastavalt Metoodika § 3 lõikele 3 arvesse võtmata jäetud kulusid 16 (34) kasutustasude määramisel tegevuskulude üldkuludest, mille aluseks on teenindusrajatiste 2017. majandusaasta tegevuskulude üldkulud. Samuti peab Konkurentsiamet põhjendatuks nimetatud tegevuskulude täpsustamist THI-ga 3,6% (mõlemad eeltoodud põhimõtted on kooskõlas Tehnilise Järelevalve Ameti poolt raudteeinfrastruktuuri kasutustasude määramisel arvestatud põhimõtetega). Tulenevalt aga Metoodika § 4 lõikes 3 sätestatust ning 2018/2019 liiklusgraafikuperioodi põhjendatud tegevuskulude otsekulude alusel kujunenud tegevuskulude otsekulude osakaaludest, tuleb ettevõtjal korrigeerida teenindusrajatiste kasutustasude määramisel aluseks võetud tegevuskulude üldkulude suurust, s.t arvutada tegevuskulude üldkulud ilma Metoodika § 4 lõikes 3 nimetatud kuludeta ning korrigeeritud tegevuskulude otsekulude osakaaludega. AS-i Eesti Raudtee teenindusrajatiste 2018/2019 liiklusgraafikuperioodi tegevuskulude üldkulude põhjendatud suurused on toodud tabelis 6 ja tabelis 6a. 3.3. Kapitalikulu Kapitalikulu on kulu, mis on seotud materiaalse põhivara soetamisega (Metoodika § 6 lõige 1). Varade ajalooline väärtus põhineb raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ja teenindusrajatise käitaja poolt varade soetamise ajal makstud summadel (Metoodika § 6 lõige 2). Kapitalikulu eesmärk on põhivara soetamiseks tehtud kulutuste tagasiteenimine teenuste müügi kaudu põhivara kasuliku eluea vältel (Metoodika § 6 lõige 3). Kapitalikulu arvestus toimub ettevõtte raamatupidamises kasutatava põhivara amortisatsiooninormi alusel. Juhul kui raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ja teenindusrajatise käitaja põhivara ei ole raamatupidamises kajastatud soetusmaksumuse meetodil või kui kasutatavad põhivara amortisatsiooninormid ei vasta põhivara kasulikule elueale, rakendatakse RdtS § 6 lõigetes 5–13 kirjeldatud kapitalikulu arvestamise metoodikat (Metoodika § 6 lõige 4). Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ja teenindusrajatise käitaja seovad raudteeinfrastruktuuriteenuse osutamiseks või teenindusrajatise kasutada andmiseks vajaliku materiaalse põhivara ainult ühe teenuseliigiga: põhi-, lisa-, abiteenuse või konkreetse teenindusrajatisega (Metoodika § 6 lõige 14). Kui raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja on samaaegselt ka raudteeveo-ettevõtja või tegeleb muu äritegevusega, loetakse raudteeinfrastruktuuri majandamise ja raudteeveoga tegelemise ning muu äritegevusega tegelevate ühiste struktuuriüksuste vara ettevõtja üldvaraks, kui neid ei ole raamatupidamise algdokumendi alusel võimalik konkreetse tegevusvaldkonnaga seostada. Põhjendatud üldvara tuleb raudtee-ettevõtja osutatavate teenuse vahel jaotada vastavalt konkreetse teenuse otsekulude proportsioonile kõikide otsekulude summast (Metoodika § 6 lõige 15). Raudteeinfrastruktuuri lisa- ja abiteenuste ning teenindusrajatise kasutada andmise eest võetav kasutustasu ei või sisaldada järgmisi kulusid (Metoodika § 4 lõige 3): 1) tagastamatu abiga soetatud põhivara kapitalikulu ja ärikasum tagastamatust abist soetatud põhivaralt; 2) varade väärtuse muutus; 3) põhjendamatud kulud, mis ei ole seotud avaliku raudtee majandamisega või tulenevad kasutamata ressurssidest, mida raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ei anna kasutustasu kehtivuse ajal raudteeinfrastruktuuriteenuse osutamiseks kasutusse või mida ei ole võimalik tulenevalt nende seisundist kasutada. AS-i Eesti Raudtee poolt teenindusrajatiste kasutustasude määramisel aluseks võetud kapitalikulud (kokku /…./ tuh €) AS-i Eesti Raudtee 21.01.2019 esitatud andmetest selgus, et ettevõtja poolt teenindusrajatiste kasutustasude määramisel aluseks võetud kapitalikulude summa kokku on /…./ tuh €, mis teenindusrajatiste lõikes kujuneb järgmiselt (vt tabel 7 ja tabel 7a). 17 (34) Tabel 7. AS-i Eesti Raudtee poolt teenindusrajatiste kasutustasude määramisel aluseks võetud kapitalikulud Muuga ja Narva Narva jaamahoone tehnohoolde- Jaama ootesaali Infotabloode punktide seisuteede kasutamine kasutamine kasutamine kasutamine Teenindusrajatiste 2017. majandusaasta kapitalikulud, tuh € /…./ /…./ /…./ /…./ sh üldvara jaotatud kapitalikulud, tuh € 0,00 0,00 0,00 /…./ Tarbijahinnaindeks, % Ei rakendatud Ei rakendatud Ei rakendatud 3,6 Teenindusrajatiste 2018/2019 liiklusgraafikuperioodi kapitalikulud koos üldvara jaotatud kapitalikuludega, tuh € /…./ /…./ /…./ /…./ Tabel 7a. AS-i Eesti Raudtee poolt teenindusrajatiste kasutustasude määramisel aluseks võetud kapitalikulud (jätk tabelile 7) Koidula jaama tehnohooldepunkti, pöördesilla ja Teenindus- kütuse rajatiste tankimisrajatiste Jaamateede kasutamine kasutamine ületamine kokku Teenindusrajatiste 2017. majandusaasta kapitalikulud, tuh € /…./ /…./ /…./ sh üldvara jaotatud kapitalikulud, tuh € 0,00 0,00 /…./ Ei rakendatud Tarbijahinnaindeks, % 3,6 Ei rakendatud või 3,6 Teenindusrajatiste 2018/2019 liiklusgraafikuperioodi kapitalikulud koos üldvara jaotatud kapitalikuludega, tuh € /…./ /…./ /…./ Konkurentsiameti seisukoht AS-i Eesti Raudtee poolt teenindusrajatiste kasutustasude määramisel aluseks võetud kapitalikulude osas 18.01.2019 esitas AS Eesti Raudtee Konkurentsiametile 2017. majandusaasta põhivara nimekirja, mille põhjal selgus, et ettevõtja poolt teenindusrajatiste kasutustasude määramisel aluseks võetud kapitalikulude (kokku summas /…./ tuh €) aluseks on nimetatud põhivara nimekirjas kajastatud põhivarade (teenindusrajatised ja jaotatud üldvara) soetusmaksumustelt arvestatud kapitalikulud. See tähendab seda, et ettevõtja on teenindusrajatiste kasutustasude määramisel võtnud aluseks kapitalikulud, mis on kooskõlas Metoodika § 6 lõigetes 1 kuni 4 ning 14 ja 15 sätestatud põhimõtetega. Lisaks selgitas Konkurentsiamet välja, et eelmainitud kapitalikulud ei sisalda Metoodika § 4 lõikes 3 loetletud kulusid. 18 (34) Täiendavalt selgitati välja, et ettevõtja poolt teenindusrajatiste kasutustasude määramisel aluseks võetud kapitalikulud põhinevad teenindusrajatiste ja jaotatud üldvara 2017. majandusaasta kapitalikulude summal (kokku /…./ tuh €), mis ei ületa ettevõtja poolt Tehnilise Järelevalve Ametile raudteeinfrastruktuuri kasutustasude määramiseks esitatud materjalides kajastatud teenindusrajatiste ja jaotatud üldvara kapitalikulude summat (/…./ tuh €) ning nimetatud kapitalikulude summa (/…./ tuh €) on välja jäetud Tehnilise Järelevalve Ameti poolt raudteeinfrastruktuuri kasutustasude määramisel aluseks võetud kuludest. AS-i Eesti Raudtee 21.03.2019 esitatud andmete alusel aga selgus, et ettevõtja poolt jaamateede ületamise eest võtta soovitava tasu määramisel aluseks võetud kapitalikulu summas /…./ tuh € on ülemäärane. Nimetatud tasu aluseks oleva kapitalikulu põhjendatud tase on /…./ tuh € (ettevõtja poolt jaamateede ületamise eest võtta soovitava tasu määramise ajal talle teada olnud perioodil 01.01.2018 kuni 31.07.2018 jaamateid ületanud vagunite8 ning jaamateid kokku kasutanud vagunite arvude alusel kujunenud kapitalikulu). Samuti selgus, et ettevõtja on jaama seisuteede ning Koidula jaama tehnohooldepunkti, pöördesilla ja kütuse tankimisrajatiste kasutustasude määramisel aluseks võetud põhivarade (teenuste osutamisega seotud teenindusrajatised ja jaotatud üldvara) soetusmaksumustelt arvestatud 2017. majandusaasta kapitalikulude täpsustamiseks kasutanud THI-d (3,6%), mis ei ole kooskõlas Tehnilise Järelevalve Ameti poolt raudteeinfrastruktuuri kasutustasude määramisel arvestatud põhimõttega (Tehnilise Järelevalve Amet ei kasutanud kapitalikulu täpsustamiseks THI-d, vaid lähtus ettevõtja 2017. majandusaasta asjakohase kapitalikulu suurusest). Lisaks arvutas Konkurentsiamet välja AS-i Eesti Raudtee poolt jaama seisuteede kasutustasu määramisel aluseks võetud üldvara kapitalikulu põhjendatud suuruse, võttes arvesse Metoodika § 6 lõikes 15 sätestatut ning käesoleva hinnangu punktis 3.1 toodud asjaoludel põhjendatuks peetud 2017. majandusaasta tegevuskulude otsekulusid summas /…./ tuh € ja käesoleva hinnangu punktis 3.2 toodud tabelis 5 märgitud põhjendatud tegevuskulude otsekulude osakaalu /…./ (vt tabel 8). Tabel 8. AS-i Eesti Raudtee teenindusrajatistega seotud üldvara soetusmaksumuselt arvestatud jaama seisuteede kapitalikulu põhjendatud suurus Jaama seisuteede kasutamine AS-i Eesti Raudtee üldvara soetusmaksumuselt arvestatud 2017. majandusaasta kapitalikulu, tuh € /…./ AS-i Eesti Raudtee teenindusrajatiste 2017. majandusaasta põhjendatud tegevuskulude otsekulude (summas /…./ tuh €) osakaal ettevõtte sama majandusaasta tegevuskulude otsekulude kogusummast (summas /…./ tuh €)9, % /…./ AS-i Eesti Raudtee üldvara soetusmaksumuselt arvestatud ja teenindusrajatiste kasutustasude määramisel arvesse võtta lubatud 2017. majandusaasta kapitalikulu põhjendatud suurus kokku, tuh € /…./ 8 Vagunid, mis liiguvad mitteavalikult raudteelt AS-i Eesti Raudtee infrastruktuurile ja/või AS-i Eesti Raudtee infrastruktuurilt mitteavalikule raudteele 9 Tegevuskulude kogusumma /…./ tuh € sisaldab Tehnilise Järelevalve Ameti poolt raudteeinfrastruktuuri kasutustasude määramisel vastavalt Metoodika § 3 lõikele 3 arvesse võtmata jäetud kulusid (Tehnilise Järelevalve Ameti praktika üldvara kapitalikulu erinevate teenuste vahel jaotamiseks osakaalude arvutamisel) 19 (34) Jaama seisuteede kasutamine Jaama seisuteede 2018/2019 liiklusgraafikuperioodi põhjendatud tegevuskulude otsekulude osakaal, % (vt tabel 5) /…./ AS-i Eesti Raudtee üldvara soetusmaksumuselt arvestatud ja jaama seisuteede kasutustasu määramisel arvesse võtta lubatud 2018/2019 liiklusgraafiku- perioodi kapitalikulu põhjendatud suurus, tuh € /…./ Ülaltoodud tabelist selgub, et AS-i Eesti Raudtee üldvara soetusmaksumuselt arvestatud ja jaama seisuteede kasutustasu määramisel arvesse võtta lubatud 2018/2019 liiklusgraafikuperioodi kapitalikulu põhjendatud suurus on ettevõtja poolt nimetatud kasutustasu määramisel arvesse võetud üldvara kapitalikulu /…./ tuh € asemel /…./ tuh €. Seega, lähtudes kõikidest eeltoodud asjaoludest, kujuneb ettevõtja teenindusrajatiste kapitalikulude põhjendatud suuruseks kokku ettevõtja poolt teenindusrajatiste kasutustasude määramisel aluseks võetud kapitalikulude summa /…./ tuh € asemel /…./ tuh € (vt tabel 9 ja tabel 9a). Tabel 9. AS-i Eesti Raudtee poolt teenindusrajatiste kasutustasude määramisel aluseks võetud kapitalikulude põhjendatud suurused Muuga ja Narva Narva jaamahoone tehnohoolde- Jaama ootesaali Infotabloode punktide seisuteede kasutamine kasutamine kasutamine kasutamine Teenindusrajatiste 2017. majandusaasta põhjendatud kapitalikulud, tuh € /…./ /…./ /…./ /…./ sh üldvara jaotatud põhjendatud kapitalikulud, tuh € 0,00 0,00 0,00 /…./ Teenindusrajatiste 2018/2019 liiklusgraafikuperioodi põhjendatud kapitalikulud koos üldvara jaotatud põhjendatud kapitalikuludega, tuh € /…./ /…./ /…./ /…./ 20 (34) Tabel 9a. AS-i Eesti Raudtee poolt teenindusrajatiste kasutustasude määramisel aluseks võetud kapitalikulude põhjendatud suurused (jätk tabelile 9) Koidula jaama tehnohooldepunkti, pöördesilla ja Teenindus- kütuse rajatiste tankimisrajatiste Jaamateede kasutamine kasutamine ületamine kokku Teenindusrajatiste 2017. majandusaasta põhjendatud kapitalikulud, tuh € /…./ /…./ /…./ sh üldvara jaotatud põhjendatud kapitalikulud, tuh € 0,00 0,00 /…./ Teenindusrajatiste 2018/2019 liiklusgraafikuperioodi põhjendatud kapitalikulud koos üldvara jaotatud kapitalikuludega, tuh € /…./ /…./ /…./ Konkurentsiamet, võtnud arvesse kõiki eeltoodud asjaolusid, on seisukohal, et põhjendatuks võib pidada AS-i Eesti Raudtee põhimõtet lähtuda teenindusrajatiste kasutustasude määramisel kapitalikuludest, mille aluseks on teenindusrajatiste ja jaotatud üldvara 2017. majandusaasta kapitalikulud (see on kooskõlas Tehnilise Järelevalve Ameti poolt raudteeinfrastruktuuri kasutustasude määramisel arvestatud põhimõttega). Konkurentsiamet on aga arvamusel, et ettevõtjal tuleb korrigeerida jaama seisuteede ning Koidula jaama tehnohooldepunkti, pöördesilla ja kütuse tankimisrajatiste kasutustasude ning ettevõtja poolt jaamateede ületamise eest võtta soovitava tasu määramisel aluseks võetud kapitalikulude suurusi, s.t: 1) mitte kasutada jaama seisuteede ning Koidula jaama tehnohooldepunkti, pöördesilla ja kütuse tankimisrajatiste kasutustasude määramisel aluseks võetud kapitalikulude suuruste täpsustamiseks THI-d. Konkurentsiamet on arvamusel, et ettevõtja peaks nimetatud teenindusrajatiste kasutustasude määramisel arvesse võtma kapitalikulud, mis on kujunenud vastavalt Tehnilise Järelevalve Ameti poolt raudteeinfrastruktuuri kasutustasude määramisel arvestatud põhimõtetele. 2) korrigeerida tuleb jaama seisuteede kasutustasu määramisel arvesse võetud üldvara soetusmaksumuselt arvestatud kapitalikulu suurust (vt tabel 8 ja tabel 9). 3) korrigeerida tuleb ettevõtja poolt jaamateede ületamise eest võtta soovitava tasu määramisel aluseks võetud kapitalikulu suurust (vt tabel 9a). AS-i Eesti Raudtee teenindusrajatiste 2018/2019 liiklusgraafikuperioodi kapitalikulude põhjendatud suurused on kokkuvõtvalt toodud tabelis 9 ja tabelis 9a. 3.4. Mõistlik ärikasum Raudteeinfrastruktuuri mõistlik ärikasum ja teenindusrajatise mõistlik ärikasumi määr protsentides ei või ületada kaalutud keskmist kapitalihinda (edaspidi WACC), mis leitakse valemiga (Metoodika § 7 lõige 1): 21 (34) re on omakapitali kaalutud keskmine hind protsentides; rd on võõrkapitali intressi kandvate kohustuste kaalutud keskmine hind protsentides; E on omakapitali rahaline maht; D on võõrkapitali intressi kandvate kohustuste rahaline maht. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ja teenindusrajatise käitaja kasutatava omakapitali hinna leidmisel WACC-i valemis arvestatakse analoogset infrastruktuuri omavate ettevõtjate vastavate näitajatega, samuti raha- ja kapitaliturgude riski ja tulususe näitajatega, arvestades raudteeseaduse § 492 lõikes 5 toodud riigipoolset kohustust. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ja teenindusrajatise käitaja kasutatav omakapitali hind (re) WACC-i valemis leitakse CAPM-mudeli abil (CAPM – Capital Asset Pricing Model) (Metoodika § 7 lõige 2): re = rf + β × rm kus: rf on riskivaba tulumäär, milleks võetakse kõrgeima reitinguga eurotsooni pikaajalise võlakirja tulususe viimase viie aasta keskmine; β on beetakordaja, mis näitab ettevõtte aktsia süstemaatilist riski. Beetakordaja hindamisel lähtutakse börsil noteeritud raudtee-ettevõtjate viimase viie aasta aritmeetilisest keskmisest beetakordajast ning seejuures arvestatakse konkreetse raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjaga ja teenindusrajatise käitajaga seotud riske; rm on turu riskipreemia. Turu riskipreemia leitakse Euroopa ja USA pikaajalise turu riskipreemia aritmeetilise keskmise alusel. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ja teenindusrajatise käitaja kasutatava võõrkapitali intressi kandvate kohustuste hinna määramisel WACC-i valemis võetakse aluseks raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ja teenindusrajatise käitaja võõrkapitali intressi kandvate kohustuste kaalutud keskmine intressimäär liiklusgraafikuperioodi eelsel majandusaastal. Kui raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjal ja teenindusrajatise käitajal puuduvad võõrkapitali pikaajalised intressi kandvad kohustused, lähtutakse sarnaste raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate vastavast kaalutud keskmisest intressimäärast (Metoodika § 7 lõige 3). Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja või teenindusrajatise käitaja võõrkapitali intressi kandvate kohustuste kaalutud keskmine intressimäär arvutatakse krediidiasutustelt võetud kohustustelt. Kui raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjal ja teenindusrajatise käitajal on lisaks krediidiasutustelt võetud intressi kandvatele kohustustele teiselt juriidiliselt või füüsiliselt isikult võetud intressi kandvaid kohustusi või kõik tema intressi kandvad kohustused on võetud teiselt juriidiliselt või füüsiliselt isikult, hindab raudteeinfrastruktuuri ja teenindusrajatise kasutustasu määraja enne kasutustasu määramist teiselt juriidiliselt või füüsiliselt isikult võetud intressi kandvate kohustuste vastavust finantsturu tingimustele (Metoodika § 7 lõige 4). Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ja teenindusrajatise käitaja WACC-i arvutamisel kasutatavaks võõrkapitali osakaaluks võetakse 50 protsenti kogukapitalist, ka olukorras, kus raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ja teenindusrajatise käitaja raamatupidamislikus kapitalistruktuuris puudub võõrkapital. Kui vastava raudtee-ettevõtja ja teenindusrajatise käitaja raamatupidamislikus kapitalistruktuuris moodustab võõrkapitali osakaal üle 50 protsendi kogukapitalist, kasutatakse WACC-i arvutamisel raudtee-ettevõtja raamatupidamislikku kapitalistruktuuri (Metoodika § 7 lõige 5). Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ja teenindusrajatise käitaja mõistliku ärikasumi maksimummäärana kasutatakse WACC-i. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjal ja teenindusrajatise 22 (34) käitajal on konkurentsitingimusi ning turu olukorda arvestades õigus kasutustasu määrajalt taotleda mõistliku ärikasumi määramisel WACC-ist madalamat ärikasumi määra (Metoodika § 7 lõige 6). Mõistlik ärikasum arvutatakse iga konkreetse teenindusrajatise kasutamiseks vajaliku põhivara baasil valemiga (Metoodika § 7 lõige 11): ärikasum = ärikasumi määr × konkreetse teenindusrajatise kasutada andmiseks vajaliku põhivara reguleeritud väärtus. Mõistliku ärikasumi arvutamisel loetakse konkreetse teenindusrajatise kasutada andmiseks vajaliku põhivara reguleeritud väärtuseks selle bilansiline jääkmaksumus liiklusgraafikuperioodile eelneva majandusaasta lõpu seisuga, välja arvatud § 6 lõikes 4 nimetatud juhtudel (Metoodika § 7 lõige 12). Raudteeinfrastruktuuri lisa- ja abiteenuste ning teenindusrajatise kasutada andmise eest võetav kasutustasu ei või sisaldada järgmisi kulusid (Metoodika § 4 lõige 3): 1) tagastamatu abiga soetatud põhivara kapitalikulu ja ärikasum tagastamatust abist soetatud põhivaralt; 2) varade väärtuse muutus; 3) põhjendamatud kulud, mis ei ole seotud avaliku raudtee majandamisega või tulenevad kasutamata ressurssidest, mida raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ei anna kasutustasu kehtivuse ajal raudteeinfrastruktuuriteenuse osutamiseks kasutusse või mida ei ole võimalik tulenevalt nende seisundist kasutada. AS-i Eesti Raudtee poolt teenindusrajatiste kasutustasude määramisel aluseks võetud mõistlikud ärikasumid (kokku /…./ tuh €) AS-i Eesti Raudtee 21.01.2019 esitatud andmetest selgus, et ettevõtja poolt teenindusrajatiste kasutustasude määramisel aluseks võetud mõistlike ärikasumite summa kokku on /…./ tuh €, mis teenindusrajatiste lõikes kujuneb järgmiselt (vt tabel 10 ja tabel 10a). Tabel 10. AS-i Eesti Raudtee poolt teenindusrajatiste kasutustasude määramisel aluseks võetud mõistlikud ärikasumid Muuga ja Narva Narva jaamahoone tehnohoolde- Jaama ootesaali Infotabloode punktide seisuteede kasutamine kasutamine kasutamine kasutamine Teenindusrajatiste jääkmaksumused10, tuh € /…./ /…./ /…./ /…./ WACC, % 4,16 4,16 4,16 4,16 Teenindusrajatiste mõistlikud ärikasumid, tuh € /…./ /…./ /…./ /…./ Tarbijahinnaindeks, % Ei rakendatud Ei rakendatud Ei rakendatud 3,6 Teenindusrajatiste 2018/2019 liiklusgraafikuperioodi mõistlikud ärikasumid, tuh € /…./ /…./ /…./ /…./ 10 Teenindusrajatiste ja üldvara jääkmaksumused on seisuga 31.12.2017, v.a infotabloode puhul. Infotabloode jääkmaksumus kajastab Balti jaama paigaldatud tabloode keskmist jääkmaksumust nende viie aastase amortisatsiooniperioodi jooksul 23 (34) Tabel 10a. AS-i Eesti Raudtee poolt teenindusrajatiste kasutustasude määramisel aluseks võetud mõistlikud ärikasumid (jätk tabelile 10) Koidula jaama tehnohooldepunkti, pöördesilla ja Teenindus- kütuse rajatiste tankimisrajatiste Jaamateede kasutamine kasutamine ületamine kokku Teenindusrajatiste jääkmaksumused, tuh € /…./ /…./ /…./ WACC, % 4,16 4,16 4,16 Teenindusrajatiste mõistlikud ärikasumid, tuh € /…./ /…./ /…./ Ei rakendatud Tarbijahinnaindeks, % 3,6 Ei rakendatud või 3,6 Teenindusrajatiste 2018/2019 liiklusgraafikuperioodi mõistlikud ärikasumid, tuh € /…./ /…./ /…./ Konkurentsiameti seisukoht AS-i Eesti Raudtee poolt teenindusrajatiste kasutustasude määramisel aluseks võetud mõistlike ärikasumite osas 18.01.2019 esitas AS Eesti Raudtee Konkurentsiametile 2017. majandusaasta põhivara nimekirja, mille põhjal selgus, et ettevõtja poolt teenindusrajatiste kasutustasude määramisel (v.a jaama seisuteede kasutustasu määramisel) aluseks võetud mõistlike ärikasumite (kokku summas /…./ tuh € ilma jaama seisuteede mõistliku ärikasumita summas /…./ tuh €) aluseks on suures osas nimetatud põhivara nimekirjas kajastatud põhivarade (teenindusrajatised) jääkmaksumused seisuga 31.12.2017. See tähendab seda, et ettevõtja on nimetatud teenindusrajatiste kasutustasude määramisel aluseks võetud mõistlike ärikasumite arvutamisel lähtunud põhivarade jääkmaksumustest, mis on kooskõlas Metoodika § 7 lõikes 12 sätestatud põhimõttega. Lisaks selgitas Konkurentsiamet välja, et ettevõtja poolt teenindusrajatiste kasutustasude määramisel (s.h jaama seisuteede kasutustasu määramisel) aluseks võetud mõistlike ärikasumite arvutamisel arvesse võetud põhivarade jääkmaksumused ei sisalda Metoodika § 4 lõikes 3 loetletud kulusid ning nimetatud ärikasumite arvutamiseks kasutatud WACC 4,16% vastab Tehnilise Järelevalve Ameti poolt AS-i Eesti Raudtee raudteeinfrastruktuuri kasutustasude määramisel aluseks olnud mõistliku ärikasumi arvutamiseks kasutatud WACC-ile (4,16%). Samuti tuvastati, et teenindusrajatiste mõistlikud ärikasumid (v.a jaama seisuteede puhul) on arvutatud vastavalt Metoodika § 7 lõikes 11 sätestatud põhimõttele. Täiendavalt selgitati välja, et ettevõtja poolt teenindusrajatiste kasutustasude määramisel (s.h jaama seisuteede kasutustasu määramisel) aluseks võetud mõistlikud ärikasumid põhinevad põhivarade (teenindusrajatised) jääkmaksumuste summal (kokku /…./ tuh €), mis ei ületa ettevõtja poolt Tehnilise Järelevalve Ametile raudteeinfrastruktuuri kasutustasude määramiseks esitatud materjalides kajastatud teenindusrajatiste jääkmaksumuste summat (/…./ tuh €) ning nimetatud jääkmaksumuste summa (/…./ tuh €) on välja jäetud Tehnilise Järelevalve Ameti poolt raudteeinfrastruktuuri kasutustasude määramisel mõistliku ärikasumi arvutamisel aluseks võetud põhivara jääkmaksumusest. AS-i Eesti Raudtee 21.03.2019 esitatud andmete alusel aga selgus, et ettevõtja poolt jaamateede ületamise eest võtta soovitava tasu määramisel aluseks võetud mõistlik ärikasum summas /…./ tuh € on vähesel määral ülemäärane. Nimetatud tasu aluseks oleva mõistliku ärikasumi põhjendatud tase on /…./ tuh € (ettevõtja poolt jaamateede ületamise eest võtta soovitava tasu määramise ajal talle teada olnud perioodil 01.01.2018 kuni 31.07.2018 jaamateid ületanud 24 (34) vagunite11 ning jaamateid kokku kasutanud vagunite arvude alusel kujunenud mõistlik ärikasum). Samuti selgus, et ettevõtja on jaama seisuteede kasutustasu määramisel aluseks võetud mõistliku ärikasumi arvutamisel arvestanud põhivara jääkmaksumusega, mis ei ole kooskõlas Metoodika § 7 lõigetes 11 ja 12 sätestatud põhimõtetega. Metoodika § 7 lõige 11 sätestab, et mõistlik ärikasum arvutatakse iga konkreetse teenindusrajatise kasutamiseks vajaliku põhivara baasil valemiga: ärikasum = ärikasumi määr × konkreetse teenindusrajatise kasutada andmiseks vajaliku põhivara reguleeritud väärtus. Metoodika § 7 lõike 12 kohaselt loetakse mõistliku ärikasumi arvutamisel konkreetse teenindusrajatise kasutada andmiseks vajaliku põhivara reguleeritud väärtuseks üldjuhul selle bilansiline jääkmaksumus liiklusgraafikuperioodile eelneva majandusaasta lõpu seisuga. AS-i Eesti Raudtee poolt 21.02.2019 esitatud andmete kohaselt oli ettevõtte jaama seisuteede jääkmaksumus seisuga 31.12.2017 summas /…./ tuh €. Korrutades eeltoodud jääkmaksumuse summas /…./ tuh € Konkurentsiameti poolt eelnevalt põhjendatuks peetud WACC-iga 4,16%, kujuneb AS-i Eesti Raudtee jaama seisuteede kasutustasude määramisel arvesse võtta lubatud mõistliku ärikasumi põhjendatud suuruseks /…./ tuh € (/…./ tuh € x 4,16% = /…./ tuh €). Tabelist 10 aga selgus, et ettevõtja on arvestanud jaama seisuteede jääkmaksumuseks seisuga 31.12.2017 /…./ tuh € ning jaama seisuteede kasutustasude määramisel aluseks võetud mõistliku ärikasumi suuruseks /…./ tuh € (ilma THI-ga täpsustamiseta). Lisaks selgus, et ettevõtja on jaama seisuteede ning Koidula jaama tehnohooldepunkti, pöördesilla ja kütuse tankimisrajatiste kasutustasude määramisel aluseks võetud mõistlike ärikasumite täpsustamiseks kasutanud THI-d (3,6%), mis ei ole kooskõlas Tehnilise Järelevalve Ameti poolt raudteeinfrastruktuuri kasutustasude määramisel arvestatud põhimõttega [Tehnilise Järelevalve Amet ei kasutanud mõistliku ärikasumi täpsustamiseks THI-d, vaid lähtus ainult ettevõtja põhivara asjakohase jääkmaksumuse (seisuga 31.12.2017) ja WACC-i alusel kujunenud mõistliku ärikasumi suurusest]. Seega, lähtudes kõikidest eeltoodud asjaoludest, kujuneb ettevõtja teenindusrajatiste mõistlike ärikasumite põhjendatud suuruseks kokku ettevõtja poolt teenindusrajatiste kasutustasude määramisel aluseks võetud mõistlike ärikasumite summa /…./ tuh € asemel /…./ tuh € (vt tabel 11 ja tabel 11a). 11 Vagunid, mis liiguvad mitteavalikult raudteelt AS-i Eesti Raudtee infrastruktuurile ja/või AS-i Eesti Raudtee infrastruktuurilt mitteavalikule raudteele 25 (34) Tabel 11. AS-i Eesti Raudtee poolt teenindusrajatiste kasutustasude määramisel aluseks võetud mõistlike ärikasumite põhjendatud suurused Muuga ja Narva Narva jaamahoone tehnohoolde- Jaama ootesaali Infotabloode punktide seisuteede kasutamine kasutamine kasutamine kasutamine Teenindusrajatiste põhjendatud jääkmaksumused12, tuh € /…./ /…./ /…./ /…./ WACC, % 4,16 4,16 4,16 4,16 Teenindusrajatiste 2018/2019 liiklusgraafikuperioodi põhjendatud mõistlikud ärikasumid, tuh € /…./ /…./ /…./ /…./ Tabel 11a. AS-i Eesti Raudtee poolt teenindusrajatiste kasutustasude määramisel aluseks võetud mõistlike ärikasumite põhjendatud suurused (jätk tabelile 11) Koidula jaama tehnohooldepunkti, pöördesilla ja Teenindus- kütuse rajatiste tankimisrajatiste Jaamateede kasutamine kasutamine ületamine kokku Teenindusrajatiste põhjendatud jääkmaksumused, tuh € /…./ /…./ /…./ WACC, % 4,16 4,16 4,16 Teenindusrajatiste 2018/2019 liiklusgraafikuperioodi põhjendatud mõistlikud ärikasumid, tuh € /…./ /…./ /…./ Konkurentsiamet, võtnud arvesse kõiki eeltoodud asjaolusid, on seisukohal, et põhjendatuks võib pidada AS-i Eesti Raudtee põhimõtet lähtuda teenindusrajatiste kasutustasude määramisel mõistlikest ärikasumitest, mille arvutamisel on aluseks võetud teenindusrajatiste jääkmaksumused seisuga 31.12.2017 ning WACC 4,16% (toodud alused ja mainitud põhimõte on kooskõlas Metoodika § 7 lõigetes 1, 6, 11 ja 12 sätestatuga ning Tehnilise Järelevalve Ameti poolt raudteeinfrastruktuuri kasutustasude määramisel arvestatud põhimõttega). Samuti aktsepteerib Konkurentsiamet infotabloode kasutustasu määramisel aluseks võetud mõistliku ärikasumi arvutamise põhimõtet (vt all toodud viidet, mainitud põhimõttest on Tehnilise Järelevalve Amet lähtunud liiklusgraafikuperioodiks 2016/2017 infotabloode kasutustasu määramisel). Konkurentsiamet on aga arvamusel, et ettevõtjal tuleb korrigeerida jaama seisuteede ning Koidula jaama tehnohooldepunkti, pöördesilla ja kütuse tankimisrajatiste kasutustasude ning ettevõtja poolt jaamateede ületamise eest võtta soovitava tasu määramisel aluseks võetud mõistlike ärikasumite suurusi, s.t: 12 Teenindusrajatiste jääkmaksumused on seisuga 31.12.2017, v.a infotabloode puhul. Infotabloode jääkmaksumus kajastab Balti jaama paigaldatud tabloode keskmist jääkmaksumust nende viie aastase amortisatsiooniperioodi jooksul 26 (34) 1) korrigeerida tuleb ettevõtja poolt jaamateede ületamise eest võtta soovitava tasu määramisel aluseks võetud mõistliku ärikasumi arvutamisel arvestatud põhivara jääkmaksumuse suurust ning tasu määramisel aluseks võetud mõistliku ärikasumi suurust (vt tabel 11a). 2) korrigeerida tuleb jaama seisuteede kasutustasu määramisel aluseks võetud mõistliku ärikasumi arvutamisel arvestatud jaama seisuteede jääkmaksumuse suurust ning kasutustasu määramisel aluseks võetud mõistliku ärikasumi suurust (vt tabel 11). 3) mitte kasutada jaama seisuteede ning Koidula jaama tehnohooldepunkti, pöördesilla ja kütuse tankimisrajatiste kasutustasude määramisel aluseks võetud mõistlike ärikasumite suuruste täpsustamiseks THI-d. Konkurentsiamet on arvamusel, et ettevõtja peaks nimetatud teenindusrajatiste kasutustasude määramisel arvesse võtma mõistlikud ärikasumid, mis on kujunenud vastavalt Tehnilise Järelevalve Ameti poolt raudteeinfrastruktuuri kasutustasude määramisel arvestatud põhimõtetele. AS-i Eesti Raudtee teenindusrajatiste 2018/2019 liiklusgraafikuperioodi mõistlike ärikasumite põhjendatud suurused on kokkuvõtvalt toodud tabelis 11 ja tabelis 11a. 3.5. Teenindusrajatiste kasutustasude määramisel aluseks võetud kulud kokku RdtS § 59 lõige 34 sätestab, et kasutustasu, mis kehtestatakse rööbasteele juurepääsu eest RdtS § 581 lõikes 3 nimetatud teenindusrajatiste piires ja neis teenuste osutamise eest, ei või ületada teenuse osutamise kulu koos mõistliku ärikasumiga. Mõistliku ärikasumi all mõeldakse omakapitali tootlust, milles võetakse arvesse riski tulude osas, mis teenindusrajatise käitajale kaasneb, või selle puudumist, ning mis on kooskõlas majandusharu viimaste aastate keskmise näitajaga. Metoodika § 2 lõige 7 täpsustab, et RdtS § 581 lõikes 3 nimetatud teenindusrajatise kasutustasu arvestamisel lähtutakse raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja vastava teenuse osutamise põhjendatud kuludest, mis on osutatava teenusega seotud otsekulud, kapitalikulu, proportsionaalne osa teenindusrajatise käitaja üldkuludest ja mõistlik ärikasum. AS-i Eesti Raudtee poolt teenindusrajatiste kasutustasude määramisel aluseks võetud kulud kokku (/…./ tuh €) AS-i Eesti Raudtee 21.01.2019 esitatud andmetest selgus, et ettevõtja poolt teenindusrajatiste kasutustasude määramisel aluseks võetud kulude summa kokku on /…./ tuh €, mis teenindusrajatiste lõikes kujuneb järgmiselt (vt tabel 12 ja tabel 12a). Tabel 12. AS-i Eesti Raudtee poolt teenindusrajatiste kasutustasude määramisel aluseks võetud kulud kokku Muuga ja Narva Narva jaamahoone tehnohoolde- Jaama ootesaali Infotabloode punktide seisuteede kasutamine, kasutamine, kasutamine, kasutamine, tuh € tuh € tuh € tuh € Tegevuskulude otsekulud /…./ /…./ /…./ /…./ Tegevuskulude üldkulud /…./ /…./ /…./ /…./ Kapitalikulud /…./ /…./ /…./ /…./ Mõistlikud ärikasumid /…./ /…./ /…./ /…./ Kulud kokku /…./ /…./ /…./ /…./ 27 (34) Tabel 12a. AS-i Eesti Raudtee poolt teenindusrajatiste kasutustasude määramisel aluseks võetud kulud kokku (jätk tabelile 12) Koidula jaama tehnohooldepunkti, Teenindus- pöördesilla ja kütuse Jaama rajatiste tankimisrajatiste haruteede kasutamine kasutamine, kasutamine, kokku, tuh € tuh € tuh € Tegevuskulude otsekulud /…./ /…./ /…./ Tegevuskulude üldkulud /…./ /…./ /…./ Kapitalikulud /…./ /…./ /…./ Mõistlikud ärikasumid /…./ /…./ /…./ Kulud kokku /…./ /…./ /…./ Konkurentsiameti seisukoht AS-i Eesti Raudtee poolt teenindusrajatiste kasutustasude määramisel aluseks võetud kulude osas /…./ Tulenevalt eelnevast on Konkurentsiamet seisukohal, et AS-i Eesti Raudtee poolt Narva jaamahoone ootesaali kasutada andmisega seotuks arvestatud kulusid /…./ võib pidada põhjendatuks. /…./ Käesoleva hinnangu punktis 3.2 (tegevuskulude üldkulud) märkis Konkurentsiamet, et AS-il Eesti Raudtee tuleb korrigeerida teenindusrajatiste kasutustasude määramisel aluseks võetud tegevuskulude üldkulude suurusi (s.h infotabloode kasutustasude määramisel aluseks võetud tegevuskulude üldkulude suurust). Tulenevalt eeltoodust teostas Konkurentsiamet infotabloode kasutustasude määramisel aluseks võetud kulude põhjendatusele lõpliku hinnangu andmiseks kontrollarvutuse (vt tabel 14). /…./ Tulenevalt eelnevast on Konkurentsiamet seisukohal, et AS-i Eesti Raudtee poolt infotabloode kasutustasude määramisel aluseks võetud kulusid /…./ võib pidada põhjendatuks. /…./ Käesoleva hinnangu punktis 3.2 (tegevuskulude üldkulud) märkis Konkurentsiamet, et AS-il Eesti Raudtee tuleb korrigeerida teenindusrajatiste kasutustasude määramisel aluseks võetud tegevuskulude üldkulude suurusi (s.h Muuga ja Narva tehnohooldepunktide kasutada andmisega seotud tegevuskulude üldkulude suurust). Tulenevalt eeltoodust teostas Konkurentsiamet Muuga ja Narva tehnohooldepunktide kasutada andmisega seotud kulude põhjendatusele lõpliku hinnangu andmiseks kontrollarvutuse (vt tabel 15). /…./ Tulenevalt eelnevast on Konkurentsiamet seisukohal, et AS-i Eesti Raudtee poolt Muuga ja Narva tehnohooldepunktide kasutada andmisega seotuks arvestatud kulusid summas /…./ võib pidada põhjendatuks. /…./ Käesoleva hinnangu punktis 3.2 (tegevuskulude üldkulud), punktis 3.3 (kapitalikulu) ja punktis 3.4 (mõistlik ärikasum) märkis Konkurentsiamet, et AS-il Eesti Raudtee tuleb korrigeerida teenindusrajatiste kasutustasude määramisel aluseks võetud tegevuskulude üldkulude suurusi (s.h jaama seisuteede kasutustasude määramisel aluseks võetud tegevuskulude üldkulude suurust) ning jaama seisuteede kapitalikulu ja mõistliku ärikasumi suurusi. Tulenevalt 28 (34) eeltoodust teostas Konkurentsiamet jaama seisuteede kasutustasu määramisel aluseks võetud kulude põhjendatusele lõpliku hinnangu andmiseks kontrollarvutuse (vt tabel 16). /…./ Tulenevalt eelnevast on Konkurentsiamet seisukohal, et AS-i Eesti Raudtee poolt jaama seisuteede kasutustasu määramisel aluseks võetud kulud /…./ ei ole põhjendatud. /…./ Käesoleva hinnangu punktis 3.2 (tegevuskulude üldkulud), punktis 3.3 (kapitalikulu) ja punktis 3.4 (mõistlik ärikasum) märkis Konkurentsiamet, et AS-il Eesti Raudtee tuleb korrigeerida teenindusrajatiste kasutustasude määramisel aluseks võetud tegevuskulude üldkulude suurusi (s.h Koidula jaama tehnohooldepunkti, pöördesilla ja kütuse tankimisrajatiste kasutustasude määramisel aluseks võetud tegevuskulude üldkulude suurust) ning Koidula jaama tehnohooldepunkti, pöördesilla ja kütuse tankimisrajatiste kapitalikulu ja mõistliku ärikasumi suurusi. Tulenevalt eeltoodust teostas Konkurentsiamet Koidula jaama tehnohooldepunkti, pöördesilla ja kütuse tankimisrajatiste kasutustasu määramisel aluseks võetud kulude põhjendatusele lõpliku hinnangu andmiseks kontrollarvutuse (vt tabel 17). /…./ Tulenevalt eelnevast on Konkurentsiamet seisukohal, et AS-i Eesti Raudtee poolt Koidula jaama tehnohooldepunkti, pöördesilla ja kütuse tankimisrajatiste kasutustasu määramisel aluseks võetud kulud /…./ ei ole põhjendatud. /…./ Käesoleva hinnangu punktis 3.1 (tegevuskulude otsekulud), punktis 3.2 (tegevuskulude üldkulud), punktis 3.3 (kapitalikulu) ja punktis 3.4 (mõistlik ärikasum) märkis Konkurentsiamet, et AS-il Eesti Raudtee tuleb korrigeerida jaamateede ületamise eest võtta soovitava tasu määramisel aluseks võetud tegevuskulude otsekulude, kapitalikulu ja mõistliku ärikasumi suurusi ning teenindusrajatiste kasutustasude määramisel aluseks võetud tegevuskulude üldkulude suurusi (s.h jaamateede ületamise eest võtta soovitava tasu määramisel aluseks võetud tegevuskulude üldkulude suurust). Tulenevalt eeltoodust teostas Konkurentsiamet jaamateede ületamise eest võtta soovitava tasu määramisel aluseks võetud kulude põhjendatusele lõpliku hinnangu andmiseks kontrollarvutuse (vt tabel 18). /…./ Tulenevalt eelnevast on Konkurentsiamet seisukohal, et AS-i Eesti Raudtee poolt jaamateede ületamise eest võtta soovitava tasu määramisel aluseks võetud kulud /…./ ei ole põhjendatud. 4. TEENINDUSRAJATISTE KASUTUSTASUD AS-i Eesti Raudtee poolt kehtestatud teenindusrajatiste kasutustasud AS-i Eesti Raudtee 21.01.2019 esitatud andmetest selgus, et ettevõtja on kehtestanud teenindusrajatiste kasutustasud vastavalt tabelis 19 toodud tasudele. 29 (34) Tabel 19. AS-i Eesti Raudtee kehtestatud teenindusrajatiste kasutustasud Teenindusrajatise Ühik kasutustasu Narva jaamahoone ootesaali kasutamine Ei ole määratud eurot/kuus13 1 832 eurot/ Infotabloode kasutamine ööpäevas14 159,76 eurot/tabloo/ ööpäevas15 4,92 Muuga ja Narva tehnohooldepunktide kasutamine Ei ole määratud eurot/km/ Jaama seisuteede kasutamine ööpäevas 107,60 Koidula jaama tehnohooldepunkti, pöördesilla ja eurot/ kütuse tankimisrajatiste kasutamine ööpäevas 375,35 eurot/ Jaamateede ületamine16 vagunipaar 6,00 Konkurentsiameti seisukoht AS-i Eesti Raudtee poolt kehtestatud teenindusrajatiste kasutustasude osas RdtS § 581 lõige 1 sätestab, et teenindusrajatis RdtS tähenduses on RdtS § 581 lõikes 3 nimetatud rajatis, selle alune maa, hoone ja seadmed, mida tervenisti või osaliselt kasutatakse asjakohaste teenuste ning RdtS § 58 lõigetes 2 ja 3 nimetatud teenuste osutamiseks. RdtS § 581 lõike 3 järgi on teenindusrajatisteks järgmised ehitised: 1) reisijaamad, nende hooned ja muud teenindusrajatised reisijate jaoks, reisiteabe tablood ja piletikassad; 2) kaubaterminalid; 3) sorteerimisjaamad, rajatised rongide koostamiseks ja manöövritöö teostamiseks; 4) seisuteed, mis on eraldi ette nähtud raudteeveeremi ajutiseks hoidmiseks kahe tööülesande täitmise vahelisel ajal; 5) tehnohooldepunktid, välja arvatud need, milles tehakse kiirrongidele või muudele erirajatisi vajavatele raudteeveeremi liikidele sellist hooldust, mida ei tehta igapäevaselt ja mille jaoks tuleb sõiduk kasutusest eemaldada; 6) muud tehnorajatised, puhastus- ja pesuhooned; 7) raudteealase tegevusega seotud mere- ja siseveesadamate rajatised; 8) hädaabi osutamise rajatised; 9) kütuse tankimise rajatised ja neis hoitava kütuse tarnimine, mille eest makstav tasu näidatakse arvel eraldi. Tulenevalt eeltoodust on Konkurentsiamet seisukohal, et AS-il Eesti Raudtee on õigus võtta tasu infotabloode kasutamise eest (RdtS § 581 lõike 3 punkt 1), jaama seisuteede kasutamise eest (RdtS § 581 lõike 3 punkt 4), Koidula jaama tehnohooldepunkti, pöördesilla ja kütuse tankimisrajatiste kasutamise eest (RdtS § 581 lõike 3 punktid 5, 6 ja 9) ning jaamateede ületamise eest (RdtS § 581 lõike 3 punkt 3). 13 Rakendatakse kuni Balti jaama paigutatavate uute reisiteabe tabloode käikuandmiseni 14 Rakendatakse alates Balti jaama paigutatavate uute reisiteabe tabloode käikuandmisest 15 Rakendatakse Narva reisijaama hoonesse paigutatavate uute reisiteabe tabloode kasutamise eest 16 AS-i Eesti Raudtee juhatuse 04.12.2018 otsuse nr 453 kohaselt peatati jaamateede ületamise eest tasu võtmine kuni Konkurentsiameti poolt läbiviidavas menetluses otsuse tegemiseni 30 (34) Tabelist 19 selgub, et AS Eesti Raudtee on kehtestatud teenindusrajatiste kasutustasude määramisel lähtunud erinevatest põhimõtetest, s.t kasutustasu on kehtestatud ühe kuu kohta, ühe ööpäeva kohta, ühe tabloo või kilomeetri kohta ööpäevas ning ühe vagunipaari kohta. RdtS ega Metoodika ei sätesta selles osas teenindusrajatise kasutustasu määrajale piiranguid. Tulenevalt eelnevast on Konkurentsiamet seisukohal, et AS-i Eesti Raudtee poolt teenindusrajatiste kasutustasude määramisel ja kehtestamisel aluseks võetud põhimõtteid võib hinnata põhjendatuks. Käesoleva hinnangu punktis 3.5 on Konkurentsiamet pidanud põhjendatuks AS-i Eesti Raudtee poolt infotabloode kasutustasude määramisel aluseks võetud kulusid summas /…./ Selleks, et kontrollida, ega ettevõtja kehtestatud infotabloode kasutustasude kaudu saadav tulu ei ületa eelmärgitud kulusid, teostas Konkurentsiamet kontrollarvutuse. Käesoleva hinnangu leheküljelt 31 selgus, et kasutustasu 1832 eurot/kuus rakendatakse kuni Balti jaama paigutatavate uute reisiteabe tabloode käikuandmiseni. Alates Balti jaama paigutatavate uute reisiteabe tabloode käikuandmisest on infotabloode kasutustasu 159,76 eurot/ööpäevas. AS Eesti Raudtee selgitas 05.02.2019 Konkurentsiametile saadetud vastuskirjas, et Balti jaama uued infotablood antakse ekspluatatsiooni orienteeruvalt 2019. aasta veebruarikuus. Eeltoodu tähendab seda, et ettevõtja poolt infotabloode kasutustasude määramisel aluseks võetud kulud /…./ ei sisalda Balti jaama paigutatud uute reisiteabe tabloodega seotud kulusid (otsesed tegevuskulud, tegevuskulude üldkulud, kapitalikulu ja mõistlik ärikasum). Nimelt on käesolevast hinnangust eelnevalt selgunud, et AS Eesti Raudtee on liiklusgraafikuperioodiks 2018/2019 teenindusrajatiste kasutustasude määramisel võtnud aluseks ainult 2017. majandusaasta kulud. Samuti ei sisalda ettevõtja poolt infotabloode kasutustasude määramisel aluseks võetud kulud /…./ Narva reisijaama uute reisiteabe tabloodega seotud kulusid (otsesed tegevuskulud, tegevuskulude üldkulud, kapitalikulu ja mõistlik ärikasum). Mõlemat eeltoodud asjaolu on ettevõtja tõendanud ka 13.05.2019 Konkurentsiametile saadetud vastuskirjas. Seega, kui infotabloode kasutustasu 1832 eurot/kuus korrutada 12 kuuga, kujuneks aasta jooksul saadavaks tuluks /…./, mis ei ületa nimetatud kasutustasu määramisel aluseks võetud kulusid (/…./). Lisaks eeltoodule on Konkurentsiamet välja selgitanud, et ettevõtja infotabloode kasutustasude kaudu saadav tulu ei ületa infotabloodega seotud kulusid ka juhul, kui tulude arvutamisel arvestada Balti jaama ja Narva reisijaama paigutatud uute reisiteabe tabloode kasutada andmise eest võetavate tasude kaudu saadava tuluga ning kulude arvutamisel arvestada nimetatud tabloodega seotud kuludega (otsesed tegevuskulud, tegevuskulude üldkulud, kapitalikulu ja mõistlik ärikasum). Tulenevalt eelnevast on Konkurentsiamet seisukohal, et AS-i Eesti Raudtee kehtestatud infotabloode kasutustasusid 1832 eurot/kuus (rakendati kuni Balti jaama paigutatud uute reisiteabe tabloode käikuandmiseni), 159,76 eurot/ööpäevas (rakendatakse alates Balti jaama paigutatud uute reisiteabe tabloode käikuandmisest) ja 4,92 eurot/tabloo/ööpäevas (rakendatakse Narva reisijaama paigutatud uute reisiteabe tabloode kasutada andmise eest) võib pidada põhjendatuks. Käesoleva hinnangu punktis 3.5 märkis Konkurentsiamet, et AS-i Eesti Raudtee poolt jaama seisuteede kasutustasu määramisel aluseks võetud kulud /…./ ei ole põhjendatud. Tulenevalt eelnevast ei ole Konkurentsiametil alust pidada põhjendatuks ka ettevõtja kehtestatud jaama seisuteede kasutustasu 107,60 eurot/km/ööpäevas /…./ Konkurentsiameti kontrollarvutuse alusel moodustunud kulude kohaselt (vt käesoleva hinnangu punkti 3.5) kujuneb AS-i Eesti Raudtee jaama seisuteede põhjendatud kasutustasuks 104,73 eurot/km/ööpäevas /…./ 31 (34) Käesoleva hinnangu punktis 3.5 märkis Konkurentsiamet, et AS-i Eesti Raudtee poolt Koidula jaama tehnohooldepunkti, pöördesilla ja kütuse tankimisrajatiste kasutustasu määramisel aluseks võetud kulud summas /…./ ei ole põhjendatud. Tulenevalt eelnevast ei ole Konkurentsiametil alust pidada põhjendatuks ka ettevõtja kehtestatud Koidula jaama tehnohooldepunkti, pöördesilla ja kütuse tankimisrajatiste kasutustasu 375,35 eurot/ööpäevas /…./ Konkurentsiameti kontrollarvutuste alusel moodustunud kulude kohaselt (vt käesoleva hinnangu punkti 3.5) kujuneb AS-i Eesti Raudtee Koidula jaama tehnohooldepunkti, pöördesilla ja kütuse tankimisrajatiste põhjendatud kasutustasuks 364,29 eurot/ööpäevas /…./ AS-i Eesti Raudtee poolt jaamateede ületamise eest võtta soovitava tasu osas selgus, et nimetatud tasuks on ettevõtja määranud 6,00 eurot/vagunipaar (s.t 3 eurot AS-i Eesti Raudtee infrastruktuuriga ühendatud haruteelt vaguni liikumise eest AS-i Eesti Raudtee infrastruktuurile + 3 eurot AS-i Eesti Raudtee infrastruktuurilt vaguni liikumise eest AS-i Eesti Raudtee infrastruktuuriga ühendatud haruteele, kokku 6 eurot AS-i Eesti Raudtee infrastruktuuriga ühendatud haruteelt AS-i Eesti Raudtee infrastruktuurile ja AS-i Eesti Raudtee infrastruktuurilt AS-i Eesti Raudtee infrastruktuuriga ühendatud haruteele liikumise eest). AS-i Eesti Raudtee poolt raudteeveo-ettevõtjatele saadetud raudteeinfrastruktuuri kasutamise lepingu lisast (teenindusrajatise kasutamise kokkulepe) selgus, et vedaja oleks pidanud maksma AS-ile Eesti Raudtee teenindusrajatiste kasutustasu raudteeveeremi liikumise eest liituvalt raudteelt AS-i Eesti Raudtee raudteeinfrastruktuurile ja/või AS-i Eesti Raudtee raudteeinfrastruktuurilt liituvale raudteele 6 eurot iga veeremiüksuse (vagun ja vedur) kohta. Ehk eeltoodust on võimalik aru saada, et raudteeveo-ettevõtjatel oleks tulnud tasuda 6 eurot AS-i Eesti Raudtee infrastruktuuriga ühendatud haruteelt vaguni ja veduri liikumise eest AS-i Eesti Raudtee infrastruktuurile + 6 eurot AS-i Eesti Raudtee infrastruktuurilt vaguni ja veduri liikumise eest AS-i Eesti Raudtee infrastruktuuriga ühendatud haruteele, kokku 12 eurot AS-i Eesti Raudtee infrastruktuuriga ühendatud haruteelt AS-i Eesti Raudtee infrastruktuurile ja AS-i Eesti Raudtee infrastruktuurilt AS-i Eesti Raudtee infrastruktuuriga ühendatud haruteele liikumise eest. Ettevõtja 13.05.2019, 15.05.2019, 20.05.2019 ja 21.05.2019 vastuskirjadest Konkurentsiameti 06.05.2019, 14.05.2019, 16.05.2019 ja 20.05.2019 järelepärimistele selgus, et jaamateede ületamise eest võtta soovitava tasu õige suurus on 6,00 eurot/vagunipaar mitte 6,00 eurot iga veeremiüksuse (vagun ja vedur) kohta. Ettevõtja selgitas, et eeltoodud vasturääkivuse on põhjustanud AS-i Eesti Raudtee eksimus infrastruktuurile liikuvate vagunite ja infrastruktuurilt maha liikuvate vagunite tõlgendamises. See tähendab seda, et tasu määramisel arvestati vagunite arve kui koguliikumisi (AS-i Eesti Raudtee infrastruktuuriga ühendatud haruteelt AS-i Eesti Raudtee infrastruktuurile ja AS-i Eesti Raudtee infrastruktuurilt AS-i Eesti Raudtee infrastruktuuriga ühendatud haruteele liikuvate vagunite arvude summat). Konkurentsiameti poolt läbi viidava menetluse käigus andmete üle kontrollimisel aga selgus, et tegelikult oli ja on tegemist vagunioperatsioonidega (nimetatud meetodil on vagunite arvud arvestatud ja tasu kujundamisel arvesse võetud 21.03.2019 Konkurentsiametile saadetud jaamateede ületamise eest võtta soovitava korrigeeritud tasu arvutamisel). Vagunioperatsioonid on laadimine ja/või tühjendamine. Kuid juhtumid, kus haruteele tühjendamiseks antud vagunid laaditakse enne AS-i Eesti Raudtee infrastruktuurile naasmist uuesti, moodustavad kõikidest haruteedega seotud liikumistest ca 2%, mida võib hinnata ebaoluliseks. Reeglina on haruteele suunduv või sealt naasev vagun tühi. Konkurentsiamet, lähtunud eeltoodust, peab vajalikuks märkida, et edaspidi tuleb AS-il Eesti Raudtee olla tähelepanelikum raudteeveo-ettevõtjatele saadetavates lepingutes ja teadetes avalikustatud teenindusrajatiste kasutustasude ning AS-i Eesti Raudtee poolt tegelikult kehtestatavate teenindusrajatiste kasutustasude rakendamise tingimuste sõnastamisel. 32 (34) Samuti selgus käesoleva hinnangu punktist 3.5, et AS-i Eesti Raudtee poolt jaamateede ületamise eest võtta soovitava tasu määramisel aluseks võetud kulud /…./ ei ole põhjendatud. Tulenevalt eelnevast ei ole Konkurentsiametil alust pidada põhjendatuks ka ettevõtja poolt jaamateede ületamise eest võtta soovitavat tasu 6,00 eurot/vagunipaar17 /…./ Konkurentsiameti kontrollarvutuste alusel moodustunud kulude kohaselt (vt käesoleva hinnangu punkti 3.5) kujuneb AS-i Eesti Raudtee poolt jaamateede ületamise eest võtta soovitava tasu põhjendatud suuruseks 2,80 eurot/vagun18 /…./ 17 3 eurot AS-i Eesti Raudtee infrastruktuuriga ühendatud haruteelt vaguni liikumise eest AS-i Eesti Raudtee infrastruktuurile + 3 eurot AS-i Eesti Raudtee infrastruktuurilt vaguni liikumise eest AS-i Eesti Raudtee infrastruktuuriga ühendatud haruteele, kokku 6 eurot AS-i Eesti Raudtee infrastruktuuriga ühendatud haruteelt AS-i Eesti Raudtee infrastruktuurile ja AS-i Eesti Raudtee infrastruktuurilt AS-i Eesti Raudtee infrastruktuuriga ühendatud haruteele liikumise eest 18 1,4 eurot AS-i Eesti Raudtee infrastruktuuriga ühendatud haruteelt vaguni liikumise eest AS-i Eesti Raudtee infrastruktuurile + 1,4 eurot AS-i Eesti Raudtee infrastruktuurilt vaguni liikumise eest AS-i Eesti Raudtee infrastruktuuriga ühendatud haruteele, kokku 2,8 eurot AS-i Eesti Raudtee infrastruktuuriga ühendatud haruteelt AS-i Eesti Raudtee infrastruktuurile ja AS-i Eesti Raudtee infrastruktuurilt AS-i Eesti Raudtee infrastruktuuriga ühendatud haruteele liikumise eest 33 (34) 5. KOKKUVÕTE Konkurentsiamet on käesolevas hinnangus välja selgitanud, et AS-il Eesti Raudtee on õigus võtta tasu oma teenindusrajatiste kasutada andmise eest (s.h infotabloode, jaama seisuteede ja Koidula jaama tehnohooldepunkti, pöördesilla ja kütuse tankimisrajatiste kasutada andmise eest ning jaamateede ületamise võimaldamise eest). Konkurentsiamet on aga seisukohal, et AS-il Eesti Raudtee tuleb korrigeerida kehtestatud teenindusrajatiste kasutustasude suurusi, võttes arvesse käesolevas hinnangus Konkurentsiameti poolt eelnevalt välja toodud asjaolusid. Samuti tuleb ettevõtjal olla edaspidi tähelepanelikum raudteeveo-ettevõtjatele saadetavates lepingutes ja teadetes avalikustatud teenindusrajatiste kasutustasude ning AS-i Eesti Raudtee poolt tegelikult kehtestatavate teenindusrajatiste kasutustasude rakendamise tingimuste sõnastamisel. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Märt Ots peadirektor Tauri Liiders 667 2577 [email protected] 34 (34)
Allikas: Konkurentsiamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel