ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS
Märge tehtud: 20.05.2019
Kehtiv kuni: 20.05.2024
Alus: AvTS § 35 lg 2 p 2 dokumendi kavand ja
selle juurde kuuluvad dokumendid enne
vastuvõtmist või allakirjutamist
Teabevaldaja: Konkurentsiamet*/
OTSUS
03.06.2019 nr 7-10/2019-004
Elering AS liitumistasu ning tarbimis või tootmistingimuste muutmise tasu arvutamise
metoodika kooskõlastamise kohta.
1. Haldusmenetluse alustamine
Elektrituruseaduse (edaspidi ELTS) § 73 lõikest 1 tulenevalt kooskõlastab võrguettevõtja
võrgutasude (liitumistasu ELTS § 71 lõige 1 punkt 1 ja tarbimis- või tootmistingimuste
muutmise tasu ELTS § 71 lõige 1 punkt 2) arvutamise metoodika Konkurentsiametiga.
ELTS § 93 lõike 6 punktist 6 lähtuvalt väljastab Konkurentsiamet ELTS-s sätestatud juhul
kooskõlastamise otsuseid.
Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 14 lõike 1 kohaselt esitatakse haldusmenetluse algatamiseks
haldusorganile vabas vormis avaldus (taotlus).
29.12.2018 esitas Elering AS (Elering) ametile taotluse (taotlus) „Elering AS liitumistasu ja
tarbimis- või tootmistingimuste muutmise tasu arvutamise metoodika“ (Metoodika)
muudatuste kooskõlastamiseks.
2. Menetlusosalised
Elering AS, aadress: Kadaka tee 42, Tallinn, 12945, äriregistrikood: 11022625, e-post:
[email protected].
3. Asjaolud ja menetluse käik
29.12.2018 esitas Elering Konkurentsiametile taotluse elektri põhivõrguga liitumise
tüüptingimuste (Tüüptingimused) ja Metoodika kooskõlastamiseks.
14.01.2019 avalikustas Konkurentsiamet oma veebilehel teate pealkirjaga „Avalik
konsultatsioon Elering AS-i tarbimis- või tootmistingimuste muutmise tasu arvutamise
metoodika kohta“. Konkurentsiamet ootas turuosaliste tagasisidet ja kommentaare
kooskõlastamisele esitatud Metoodika osas hiljemalt 28.01.2019.
28.01.2019 esitas Elektrilevi kirjaga nr JV-TUR-1/315 Konkurentsiametile omapoolsed
ettepanekud konsultatsiooniks esitatud Metoodika kohta.
29.01.2019 esitas Eesti Energia AS e-kirja teel omapoolsed ettepanekud Metoodika kohta
ametile.
2 (10)
14.03.2019 esitas Elering turuosalistele ja ametile Eleringi vastused turuosaliste
kommentaaridele ja muudatusettepanekutele.
Ühtlasi kutsus Elering kõiki huvilisi 21.03.2019 osa võtma liitumistingimuste ning metoodika
kohta esitatud tagasiside vastuste arutelust.
20.03.2019 teavitas Elektrilevi, et nende esindajatel ei ole võimalik nimetatud arutelul osaleda.
21.03.2019 toimus Eleringi Tüüptingimuste kohta turuosaliste poolt esitatud tagasiside ja nende
osas Eleringi poolt koostatud vastuste arutelu. Kohale tuli kolm turuosalist. Valdavas osas
keskenduti Eesti Energia AS poolt tõstatud küsimustele. Elering selgitas segapaigaldise mõistet
ja selle tähendust ning segapaigaldisega kaasnevaid turuosaliste õigusi ja kohustusi.
Turuosalised ei esitanud Metoodika osas mitte ühtegi täiendus- või parandusettepanekut.
26.03.2019 toimus Konkurentsiametis Eleringi, Elektrilevi ja ameti vaheline kolmepoolne
koosolek, kus arutati Elektrilevi parandusettepanekuid.
29.03.2019 toimus Eleringi ja Konkurentsiameti vahel koosolek, kus Elering põhjendas
Metoodikas ja Tüüptingimustes turuosaliste ettepanekute põhjal tehtud muudatusi.
29.03.2019 esitas Elering kirjaga nr 1.1-11/2018/1174-6 dokumendi „Elering AS
liitumistingimuste kooskõlastustaotluse lisaselgitus menetlus- ja toimingutasude osas“, milles
Elering põhistas toimingu- ja menetlustasude tekkimise aluseid ja nende tasude kulupõhisust.
05.04.2019 esitas Elering Konkurentsiametile Metoodika muudetud versiooni.
23.04.2019 pöördus Konkurentsiamet Eleringi poole seoses 05.04.2019 kooskõlastamiseks
esitatud Metoodikast tõstatunud täpsustamisvajadusega. Elering esitas 29.04.2019 omapoolsed
selgitused ja parandas Metoodika sõnastust.
02.05.2019 kirjas nõustus amet Eleringi parandusettepanekutega ja selgitustega ning tegi
Eleringile ettepaneku Metoodika täpsustatud ja parandatud versiooni esitamiseks. Elering esitas
selle ametile 03.05.2019.
08.05.2019 edastas Konkurentsiamet Elering AS liitumistasu ja tarbimis- või tootmistingimuste
muutmise tasu arvutamise metoodika muudatuste kooskõlastamise otsuse eelnõu (nr 7-8/18-
0380-641-13) tagasiside ja kommentaaride esitamiseks kõikide turuosaliste ja MKM-i
esindajatele. Amet ootas tagasisidet ja kommentaare otsuse eelnõu kohta hiljemalt 20.05.2019.
Tagasisidet laekus kahelt turuosaliselt.
10.05.2019 esitas Elektrilevi OÜ oma seisukoha ning pidas vajalikuks, et liitumistasu
arvutamise metoodikas oleks välja toodud mõju liitumistasule, kui liituja soovist lähtuvalt tuleb
Eleringi tehtav investeering tuua ettepoole nõukogu kinnitatud kava ajalisest eesmärgist.
Elektrilevi palus selle, kui liitumistasu kujunemist mõjutada võiva olulise teguri, võimalusel
Metoodikas kirjeldada või tuua välja veenvad põhjused, miks seda teha ei saa.
17.05.2019 esitas Elering omapoolsed märkused ameti 08.05.2019 kirja nr 7-8/18-0380-641-
13 osas. Elering juhtis ameti tähelepanu kirja punkti 4 alapunktis 15 ära toodud Metoodika
punkti 2.3.8 sõnastusele, mis erines metoodikast.
21.05.2019 esitas Konkurentsiamet Eleringile turuosaliste seisukohad ja soovis, et Elering
lisaks Metoodikasse punkti 2.3.8 sõnastuses: „Võrgutugevduste, mis ei sisaldu ühegi varasema
liituja liitumislepingus põhjusel, et selleks puudus varasemalt tehniline vajadus, tuleb tasuda
100% liitujal, kelle liitumislepingu täitmiseks vajalike tööde mahus antud võrgutugevdus
esineb.“
28.05.2019 Elering tõi oma vastuskirjas Konkurentsiametile välja, et nõustub muutma
Metoodika punkti 2.3.8 ameti poolt välja pakutud sõnastuses ning tegi vastavad muudatused
kooskõlastamiseks esitatud dokumendis.
Ühtlasi esitas sama (28.05.2019) kirjaga Elering Konkurentsiametile lõplikus versioonis
„Elering AS liitumistasu- ja tarbimis- või tootmistingimuste muutmise tasu arutamise
metoodika“ kooskõlastamiseks.
3 (10)
4. Konkurentsiameti hinnang kooskõlastamiseks esitatud metoodika osas
Konkurentsiamet lähtub liitumistasu ja tarbimis- või tootmistingimuste muutmise tasu
arvutamise metoodika (vt lisa) kooskõlastamisel “Soovituslikust juhendist elektrivõrgu
liitumistasu ning tarbimis- või tootmistingimuste muutmise tasu metoodika koostamiseks”
(Juhend), mis on avaldatud Konkurentsiameti veebilehel aadressil
http://www.konkurentsiamet.ee. Juhendit rakendatakse sarnaselt ja ühetaoliselt kõigi
elektrivõrguettevõtjate liitumistasu ja tarbimis- või tootmistingimuste muutmise tasu
arvutamise metoodika kooskõlastamisel ebavõrdse kohtlemise vältimiseks. Juhendi
väljatöötamisel on Konkurentsiamet lähtunud ELTS § 71 lõigetest 3, 4 ja 5 ning Vabariigi
Valitsuse 14.02.2019 määruse nr 10 Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskiri (edaspidi: EsT VE)
§ 25 lõigetes 1 kuni 3 sätestatud põhimõtetest.
Alljärgnevalt esitab Konkurentsiamet seisukohad Eleringi poolt Konkurentsiametile
kooskõlastamiseks esitatud Metoodika ja selle muudetud peatükkide osas.
4.1 Metoodika punktis 1.1.3 on Elering täpsustanud metoodikat, sõnastades punkti
1.1.3 järgmiselt: „liitumislepingu järgsete kohaste toimingute korraldamise kulu (edaspidi
toimingutasu).“
Metoodika punktis 1.1.3 puudub vastuolu ELTS-i ja EsT VE-ga.
4.2 Metoodika punktis 1.2.1 on Elering eemaldanud sätte kaasata liitumistasusse
„keskmistel kuludel põhinevaid kulusid“.
Nimetatud sätte eemaldamine ei kahjusta liituja õigusi. Ettevõtjal on õigus, kuid mitte kohustus
kasutada keskmistel kuludel põhinevaid kulusid.
ELTS § 71 lg 1 sätestab, et võrguteenust osutav võrguettevõtja võtab tasu võrguga ühendamise
eest (liitumistasu); tarbimis- või tootmistingimuste muutmise eest (tingimuste muutmise tasu).
ELTS § 72 lg 8 sätestab, et hinna sisse arvatavad kulud peavad olema põhjendatud, lähtuma
kuluefektiivsusest ning võimaldama ettevõtjale õigusaktidega sätestatud kohustuste täitmist.
EsT VE § 25 lg 1 näeb ette, uue võrguühenduse loomise eest võetavat liitumistasu või tarbimis-
või tootmistingimuste muutmise tasu arvutades lähtub võrguettevõtja selleks tehtavatest
põhjendatud kulutustest. Liitumistasu või tarbimis- või tootmistingimuste muutmise tasu ja
selle komponendid võivad põhineda keskmistel kuludel. EsT VE § 25 lg 3 sätestab, et
liitumistasu või tarbimis- või tootmistingimuste muutmise tasu hulka arvatakse uue tarbimis-
või tootmisvõimsuse ühendamiseks või olemasolevate tarbimis- või tootmistingimuste
muutmiseks vajalikud kulud
Metoodika punkt 1.2.1 on kooskõlas ELTS § 71 lg 1 punktidega 1 ja 2, ELTS § 72 lõikega 8 ja
EsT VE § 25 lõikega 1 ning liitumistasu kujuneb üksnes vajalikest ja põhjendatud kulutustest.
4.3 Metoodika punktile 1.2.1 „ehitustööde ja seonduvate tööde maksumus sisaldab
tarbimis- või tootmisvõimsuse ühendamiseks või olemasolevate tarbimis- või
tootmistingimuste muutmiseks vajalikke ning põhjendatud kulusid, muuhulgas järgmiseid uute
elektripaigaldiste ehitamise ja olemasolevate elektripaigaldiste ümberehitamisega seotud
otseseid kulusid:“ on lisatud alampunkt 1.2.1.6, mis näeb ette, et: „elektripaigaldiste
toimimiseks, käiduks ja teenindamiseks vajalike hoonete, rajatiste ja juurdepääsude
maksumused“ ja punktides 1.2.1.7 ja 1.2.1.8 on täpsustaud kulukomponente sõnastuses,
vastavalt: „liitumisega seotud vajalikud ümberehitused põhivõrguettevõtja elektripaigaldistes,
sealhulgas liitumisega seotud ümberehituste tõttu tööst välja minevate elektripaigaldiste
4 (10)
demontaaž, ära vedu ja utiliseerimine; „ ja muud põhjendatud otsesed konkreetse liitumisega
seotud kulud (sh pinnaseuuringute, pinnase taastamine, juurdepääsuteede rajamine,
omanikujärelevalve, nõuetekohasuse kontrolliga seotud kulud jm).
Metoodika punktid 1.2.1.6, 1.2.1.7 ja 1.2.1.8 ei ole vastuolus ELTS-i ja EsT VE-ga ning
nimetatud punktide sõnastusest tuleneb selgelt, et liitumistasu kujuneb liitujast põhjustatud
põhjendatud kulutustest.
4.4 Punktis 1.2.2 on Elering täpsustanud metoodikat, sõnastades selle järgmiselt:
„menetlustasu sisaldab keskmistatud tegelike kulude alusel arvestatud põhivõrguettevõtja
kulutusi liituja liitumistaotluse vastuvõtmiseks, läbivaatamiseks, andmete kontrollimiseks ja
täpsustamiseks, liituja konsulteerimiseks liitumismenetluse raames, liitumislepingu pakkumise
väljastamiseks vajalike arvutuste tegemiseks ning skeemide, liitumistasu kalkulatsiooni ning
liitumislepingu koostamiseks.“
Metoodika punkt 1.2.2 on kooskõlas EsT VE § 25 lõikega 1, mis näeb ette, et liitumistasu või
tarbimis- või tootmistingimuste muutmise tasu ja selle komponendid võivad põhineda
keskmistel kuludel.
4.5 Punktis 1.2.3 on Elering täpsustanud metoodikat, sõnastades selle järgmiselt:
„toimingutasu sisaldab keskmistatud tegelike kulude alusel arvestatud põhivõrguettevõtja
kulusid liitujaga sõlmitud liitumislepingus toodud põhivõrguettevõtja kohustuste täitmise
korraldamiseks, liitumislepingu ajakohastamiseks, liituja tehnilise projekti läbivaatamiseks,
liitumispunkti ja liituja elektripaigaldise võrguga ühendamise ning pingestamise toimingute
korraldamiseks, põhivõrguettevõtja elektrivõrguga ühendatava tootmismooduli
sünkroniseerimistoimingute ning RfG võrgueeskirja ning muudele liitumistingimustele
vastavuse hindamise toimingute, mh pingelohu läbimisvõime katsetuse, korraldamiseks ning
liitujate konsulteerimiseks liitumismenetluse raames. Pingelohu läbimisvõime katse viib läbi
sõltumatu osapool, millest lähtuvalt sisalduvad toimingutasus kolmanda osapoole kulud katse
korraldamiseks, tulemuste mõõtmiseks, hindamiseks ja muudeks vajalikeks toiminguteks.
Liitujast tingitud pingelohu läbimisvõime katse ebaõnnestumisel rakendab põhivõrguettevõtja
iga järgneva katse läbiviimise eest täiendavat toimingutasu uue katse läbiviimisel tekkivate
tegelike kulude ulatuses.“
Elering märkis oma selgitustes, et punktis 1.2.3 toodud tegevuse „liitumislepingu
ajakohastamine“ all on mõeldud liitumislepingu täitmise perioodil liitumislepingu muutmist
poolte kokkuleppel. Toimingutasu peab katma kulud selle tegevuse läbiviimiseks ning seetõttu
muutis Elering antud kontekstis ühtlasi arusaadavamaks ka punkti 1.1.3 sõnastust.
Kuna Elering käsitleb ajakohastamist liitumislepingu täitmise perioodil, puudub sellistes
põhimõtetes vastuolu ELTS-i ja EsT VE-ga.
Metoodika punkt 1.2.3 on kooskõlas EsT VE § 25 lõikega 1 ning toimingutasu kujuneb
tegelikest kulutustest, mis on keskmistatud. Lisatud on ka nõue RfG võrgueeskirja ning
muudele liitumistingimustele vastavuse hindamise toimingute läbiviimise osas, millega
seonduvad kulud sisalduvad toimingutasu maksumuses.
4.6 Punktis 1.3.1 on Elering täpsustanud metoodikat, sõnastades selle järgmiselt:
„ehitustööde ja seonduvate tööde maksumus tasutakse põhivõrguettevõtjale vastavalt
elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirjas sätestatud tingimustele.“
Olemasolev Vabariigi Valitsuse 26.06.2003 määruse nr 184 „Võrgueeskiri“ redaktsioon
selliseid aluseid alates 27.04.2019 enam ei sätesta, sest need sätted on üle viidud EsT VE sse.
29.04.2019 tegi Elering ettepaneku sõnade „elektrisüsteemi toimimise“ lisamiseks. 02.05.2019
amet nõustus muudatusettepanekuga, kuna Metoodika punkt 1.3.1 on kooskõlas EsT VE-ga,
mh §-s 21 sätestatud põhimõtetega.
5 (10)
4.7 Metoodika punktides 1.3.2 kuni 1.3.3.2 on Elering täpsustanud kuidas jaotatakse
menetlus- ja toimingutasu (varasema nelja menetlus- ja kolme toimingutasu liigi asemel) kahte
liiki, sõnastades liigid järgmiselt:
- „tarbija või jaotusvõrguettevõtja liitumine uues liitumispunktis või jaotusvõrguettevõtja
olemasolevas liitumispunktis tarbimis- ja/või tootmistingimuste muutmine või tarbija
olemasolevas liitumispunktis tarbimistingimuste muutmine“;
- „tootmismooduli või segapaigaldiste põhivõrguga ühendamine või nende tootmis- ja/või
tarbimistingimuste muutmine.“
Metoodika punktides 1.3.2 kuni 1.3.3.2 muudetud sõnastust peab Konkurentsiamet
põhjendatuks, kuna see ei ole vastuolus VE ja ELTS-ga ning varasemaga võrreldes on
selgemaks ja lihtsamaks tehtud menetlus- ja toimingutasude alused.
4.8 Punktis 1.3.3 on Elering täpsustanud metoodikat järgmiselt: „Toimingutasu
tasutakse liitumistasu osamaksetega samas proportsioonis osamakse suurusega liitumislepingus
ettenähtud liitumistasust. Juhul, kui liitumistasu tasutakse ühe osamaksega tasutakse ka
toimingutasu selle hulgas. Toimingutasu suurus on diferentseeritud liitumise rajamisega
kaasnevate toimingute mahu alusel kahte liiki:“
EsT VE § 21 lg 2 sätestab, et turuosalise ja põhivõrguettevõtja sõlmitud liitumislepingu
osamaksed jagunevad järgmiselt, kui ei ole kokku lepitud teisiti:
1) esimene osamakse on 20% liitumislepingus ette nähtud esialgsest tasust;
2) teine osamakse on 50% liitumislepingus ette nähtud esialgsest liitumistasust;
3) kolmas osamakse moodustab ülejäänud osa tegelikest kuludest, millest on maha arvatud
punktide 1 ja 2 kohaselt tasutud summad.
EsT VE § 20 lg 3 näeb ette, et kui liitumislepingu täitmiseks ei ole projekteerimis- ja ehitustöid
vaja teha, on võrguettevõtjal õigus liitumislepingu sõlmimisega seotud menetluse läbiviimise
ja toimingute tegemisega kaasneva kulu eest esitada turuosalisele arve liitumislepingu ühe
maksena.
Metoodika punkt 1.3.3 on kooskõlas EsT VE § 21 lõikes 2 ja § 20 lõikes 3 sätestatud
põhimõtetega. Amet peab muudatust põhjendtuks, sest EsT VE § 21 lg 2 näeb ette võimaluse
leppida liitujaga kokku teisiti.
4.9 Punktis 2.1 on Elering täpsustanud metoodikat järgmiselt: „Kui
põhivõrguettevõtja rajab liitumislepingu täitmisel omal initsiatiivil elektripaigaldisi või -
seadmeid, mille läbilaskevõime või tehnilised parameetrid ületavad Liitumistingimustes toodud
põhivõrguettevõtja võrgu ehitamisel kasutatavaid minimaalseid parameetreid ning mis
seejuures ei ole vajalikud liitumislepingu täitmiseks, siis sellest tulenevat kallinemist liituja
poolt tasumisele kuuluvasse liitumistasusse ei arvestata. Liituja poolt sellise elektripaigaldise
ehitamise eest tasumisele kuuluva liitumistasu osa suuruse leidmiseks korraldab
põhivõrguettevõtja hanke, mille käigus hangitakse hinnapakkumised mõlemaid
läbilaskevõimeid või tehnilisi parameetreid arvestavale tehnilisele lahendusele. Liituja
liitumistasusse arvestatakse elektripaigaldiste või –seadmete maksumus, mille läbilaskevõimed
või tehnilised parameetrid vastavad Liitumistingimustes toodud põhivõrguettevõtja võrgu
ehitamisel kasutatavatele minimaalsetele parameetritele ning mille leidmisel lähtub
põhivõrguettevõtja enda poolt läbi viidud hangetel ajalooliselt kujunenud keskmisest hinnast.
Metoodika säte, mille kohaselt läbilaskevõimed või tehnilised parameetrid peavad vastama
Liitumistingimustes toodud põhivõrguettevõtja võrgu ehitamisel kasutatavatele minimaalsetele
parameetritele, on Konkurentsiameti hinnangul kooskõlas EsT VE § 19 lõikega 5, mille
kohaselt uue võrguühenduse loomise või olemasoleva võrguühenduse tarbimis- või
6 (10)
tootmistingimuste muutmise korral määrab võrgu konfiguratsiooni ja tehnilised parameetrid
võrguettevõtja. Amet on seisukohal, et Eleringi poolt seatud piirang, mille kohaselt „võrgu
ehitamisel kasutatavaid minimaalseid parameetreid ning mis seejuures ei ole vajalikud
liitumislepingu täitmiseks“ on põhjendatud, sest nii on tagatud, et põhivõrguettevõtja ei tee
liigseid või ülemääraseid investeeringuid. ELTS ja EsT VE-st ei tulene piiranguid põhimõtete
osas, kus liitumistasusse arvestatakse elektripaigaldiste või –seadmete maksumus, mille
leidmisel lähtub põhivõrguettevõtja enda poolt läbi viidud hangetel ajalooliselt kujunenud
keskmisest hinnast. Hangetel ajalooliselt kujunenud keskmine hind annab liitujale kindluse, et
teostatavad investeeringud põhinevad kulupõhistel turuhindadel, mis tagab optimaalseima
hinnaga liitumise väljaehituse.
Metoodika punktis 2.1 tehtud muudatus on põhjendatud, sest selles puudub vastuolu ELTS-s ja
EsT VE-s sätestatud põhimõtetega.
4.10 Elering on lisanud Metoodikasse uue põhimõtte, mis on kajastatud punktis 2.2
järgmiselt: „Liitumistasu hulka ei arvata liitumispakkumises sisalduvaid investeeringuid
võrgutugevduste rajamiseks, mis on vajalikud liituja poolt soovitud läbilaskevõimsuse
tagamiseks juhul, kui need investeeringud sisalduvad põhivõrguettevõtja kodulehel avaldatud
kinnitatud investeeringute kavas ning mille rajamiseks põhivõrguettevõtja on sõlminud või
sõlmib alates liitumispakkumise väljastamisest 5 aasta jooksul ehitushankelepingu. Liituja
poolt soovitud võrguühenduse läbilaskevõimsus tagatakse liitujale pärast selle investeeringu
realiseerumist.“
Elektrilevi märkis oma 28.01.2019 kirjas nr.JV-TUR-1/315, et punktis 2.1 kirjeldatakse
põhimõtet, mille kohaselt: „Kui põhivõrguettevõtja rajab liitumislepingu täitmisel omal
initsiatiivil elektripaigaldisi või - seadmeid, mille läbilaskevõime või tehnilised parameetrid
ületavad Liitumistingimustes toodud põhivõrguettevõtja võrgu ehitamisel kasutatavaid
minimaalseid parameetreid ning mis seejuures ei ole vajalikud liitumislepingu täitmiseks, siis
sellest tulenevat kallinemist liituja poolt tasumisele kuuluvasse liitumistasusse ei arvestata“.
Samas ei selgu, kas liitujast tingitud parameetrite ulatuses võrgu rajamise kulud arvatakse
liitumistasu hulka, kui selles osas on juba tegemist arendusinvesteeringuga.
Sellest ettepanekust ajendatuna lisas Elering kõnealuse punkti 2.2.
EsT VE § 24 lg 3 sätestab tootmismoodulite osas, et võrgu arenduskohustuse täitmise kulusid
ei arvata liitumistasu hulka, kui võrguettevõtja on asunud arenduskohustust täitma enne
liitumistaotluse esitamist. Lõpliku liitumistasu määrab võrguettevõtja liitumispakkumises.
Lõige 4 täpsustab, et võrguettevõtja on asunud arenduskohustuse täitmisele, kui vastav
investeering on vähemalt liitumispakkumise esitamise või sellele järgneva aasta kinnitatud
investeeringute kavas. Samas sätestab ELTS § 71 lg 5 punkt 2, et võrgutasud tuleb kujundada
selliselt, et järjepidevalt oleks tagatud investeeringud tegevus- ja arenduskohustuse täitmiseks.
Konkurentsiamet on seisukohal, et Metoodika punktis 2.2 puudub vastuolu ELTS-s ja EsT VE-
s sätestatud põhimõtetega.
4.11 Elering on täpsustanud samaaegsete liitujate kulude jaotust, sõnastades selle
punktis 2.3 järgmiselt: „Juhul, kui kahe või enama liituja samaaegsel liitumisel sisalduvad
liitujate liitumislepingus võrguga ühendamiseks vajalike projekteeritavate ja ehitatavate
elektripaigaldiste hulgas võrgutugevdused, jagatakse ühiste võrgutugevduste rajamise
ehitustööde ja seonduvate tööde maksumus samaaegsete liitujate vahel käesolevas punktis
sätestatud korras ja tingimustel.“
Elering märkis, et liitumisleping ei saa lõppeda varem kui liitumislepingus sisalduvad
võrgutugevdused on Eleringi poolt rajatud ja pingestatud ning ühtegi võrgutugevdust (Eleringi
elektrivõrgu paigaldist) ei saa ehitada ilma seda projekteerimata. Nii elektri põhivõrguga
liitumise tüüptingimustes kui ka liitumislepingus kajastub üheselt printsiip, et liituja tasub vaid
7 (10)
tema liitumisega seonduvad kulud. Ka metoodika punkt 2.3.1 ise viitab liitumislepingule, milles
on kokku lepitud konkreetse liituja jaoks vajaliku elektripaigalduste projekteerimis- ja
ehituskulud. Seega ei saa kõne alla tulla, et see liituja peab tasuma liitumistasu, mis ei ole
kuidagi seotud tema liitumisega.
Amet nõustub Eleringi põhistusega. Metoodika punktis 2.3 esitatud samaaegsel liitumisel
sisalduvates põhimõtetes puudub vastuolu ELTS-s ja EsT VE-s sätestatud põhimõtetega.
4.12 Elering on täpsustanud nende võrgus tehtavaid võrgutugevdusi, sõnastades
punkti 2.3.1 järgmiselt: „Võrgutugevduste all peetakse silmas liituja liitumislepinguga
kokkulepitud tootmis- ja/või tarbimistingimuste tagamiseks projekteeritavaid ja ehitatavaid
elektripaigaldisi, mis ei ole seotud liitumispunkti projekteerimise ja ehitusega ning mida saab
kasutada teistele klientidele elektrienergia edastamiseks. Liitumispunktina käsitletakse
projekteeritavaid ja ehitatavaid elektripaigaldisi, mille kaudu on liituja elektriseadmed
ühendatud elektrivõrguga ja mida saab kasutada vaid selle liituja elektrienergia edastamiseks.
Liitumispunkti ehituse ja seonduvate tööde maksumus tuleb tasuda liitujal, kelle
elektripaigaldis vastava liitumispunkti kaudu elektrivõrguga ühendatakse.“
Elering selgitas, et metoodika punkt 2.3.1 täpsustab punkti 2.3, mille kohaselt sisalduvadki
liitumislepingus ainult võrgutugevdused, mis on antud liitumislepingu alusel rajatava
läbilaskevõimsuse tagamiseks vajalikud. Seega ei ole punkti 2.3.1 kohaselt võimalik kliendi
liitumistasusse lisada kulusid, mis ei ole liitujast tingitud. Eelmisele lauseosale lisatud täpsustus
„mis ei ole seotud liitumispunkti projekteerimise ja ehitusega ning“ loob Eleringi hinnangul
selguse, et liitumispunkti kulu ei ole võrgutugevduskulu.
Konkurentsiamet on seisukohal, et punktis 2.3.1 ja Eleringi selgitustes puudub vastuolu
ELTS-st tulenevate põhimõtetega. Punkt 2.3.1 võimaldab liitujal paremini mõista
võrgutugevduste mõistest ja seostatust liitumisega.
4.13 Elering on lisanud võrgutugevduskulude osas täpsustuse, sõnastades punkti
2.3.2 järgmiselt: „Võrgutugevduskulude all peetakse silmas kõiki liituja poolt liitumistasu
raames tasutavaid kulutusi tema liitumiseks vajalike võrgutugevduste rajamiseks.“
EsT VE § 25 lg 1 sätestab, et uue võrguühenduse loomise eest võetavat liitumistasu või
tarbimis- või tootmistingimuste muutmise tasu arvutades lähtub võrguettevõtja selleks
tehtavatest põhjendatud kulutustest. Lõige 3 täpsustab, et liitumistasu või tarbimis- või
tootmistingimuste muutmise tasu hulka arvatakse uue tarbimis- või tootmisvõimsuse
ühendamiseks või olemasolevate tarbimis- või tootmistingimuste muutmiseks vajalikud kulud.
Metoodika punkt 2.3.2 on kooskõlas EsT VE-s sätestatud põhimõtetega. Amet on seisukohal,
et kui liituja liitumine toob vältimatult kaasa võrgutugevduste vajaduse, mida ei esineks ilma
liituja liitumiseta, tuleb liitujal tasuda ka võrgutugevduskulusid.
4.14 Elering on Metoodikasse lisanud põhimõtted, kuidas toimub
võrgutugevduskulude tasumine. Sellised põhimõtted on kajastatud punktides 2.3.5.1 kuni
2.3.6.2 järgmiselt:
2.3.5.1 samaaegsetel liitujatel tuleb ühiste võrgutugevduste eest tasuda kõigil 100%.
Ühised võrgutugevduskulud tasaarvestatakse pärast iga osamakse täielikku
tasumist kõikide liitujate poolt ning liitujatele tagastatakse osa, mis ei kuulu
vastavalt punktis 2.3.6 arvutuspõhimõtetele tema poolt tasumiseks;
2.3.5.2 kui samaaegsetest liitujatest on esimese liituja poolt järgmise liituja osamakse
arve koostamise hetkeks tasutud 100% ühistest võrgutugevduskuludest, tasub
järgmine liituja ainult punktis 2.3.6 toodud arvutuskäigu kohaselt maksmisele
kuuluva osa.
8 (10)
2.3.5.3 juhul, kui mõni samaaegne liituja jätab liitumisprotsessi pooleli ning sellega
seoses liitumisleping lõpeb, siis liidetakse tasumata jäänud ühiste
võrgutugevduskulude osa vastavalt punktis 2.3.6 toodud arvutuspõhimõtetele
teiste samaaegselt liitujate liitumistasu hulka.
2.3.6 Ühiste võrgutugevduste jagamine samaaegsete liitujate vahel toimub järgmiste
põhimõtete alusel:
2.3.6.1 Sõltuvalt võrgutugevduste iseloomust jagatakse võrgutugevdused alajaama- ja
liinitöödeks;
2.3.6.1.1 Liinitöödena käsitletakse liitumisest tulenevate uute ülekandeliinide ehitamist
ning olemasolevate ülekandeliinide läbilaskevõime, töö- või varustuskindluse
suurendamist. Liinitöödena mõistetakse ka kõiki kaasnevaid tegevusi
ülekandeliini elektrisüsteemi ühendamiseks.
2.3.6.1.2 Alajaamatöödena käsitletakse kõiki liitumiseks vajalikke töid põhivõrguettevõtja
olemasolevate alajaamade laiendamiseks või ümberehitamiseks ning uute
alajaamade ehitamiseks.
2.3.6.2 Samaaegsetele liitujatele tasumiseks kuuluv osa ühistest liinitööde
võrgutugevdustest leitakse järgmiste põhimõtete alusel:
2.3.6.2.1 Liinitööde ühistest võrgutugevduskuludest kuulub igale samaaegselt liitujale
(𝐿𝑖𝑖𝑡𝑢𝑗𝑎𝑥 ) tasumiseks osa, mille moodustab tema liitumislepingu järgse kas
tootmis- või tarbimissuunalise võimsuse suurim absoluutväärtus (|𝑃𝑚𝑎𝑥 |) kõikide
samaaegsete liitujate kas tootmis- või tarbimissuunaliste võimsuste suurimate
absoluutväärtuste summast (∑𝑥𝑖=0|𝑃𝑚𝑎𝑥 |);
2.3.6.2.2 Igale liitujale kõnealusest võrgutugevdusest tasumiseks kuuluv osa arvutatakse
järgmise valemi alusel:
|𝑷𝒎𝒂𝒙 |𝑳𝒊𝒊𝒕𝒖𝒋𝒂𝒙
𝑳𝒊𝒊𝒕𝒖𝒋𝒂𝒙 osa võrgutugevduskuludest: |𝑷 ∙ 𝟏𝟎𝟎%.
𝒎𝒂𝒙 |𝑳𝒊𝒊𝒕𝒖𝒋𝒂𝟏 +|𝑷𝒎𝒂𝒙 |𝑳𝒊𝒊𝒕𝒖𝒋𝒂𝟐 + … +|𝑷𝒎𝒂𝒙 |𝑳𝒊𝒊𝒕𝒖𝒋𝒂𝒙
2.3.6.3 Alajaamatööde ühistest võrgutugevduskuludest kuulub igale samaaegselt liitujale
tasumiseks osa, mille moodustab tema liitumislepingu täitmiseks mistahes
alajaamas vajalike lahtrite arv samaaegsete liitujate liitumislepingute täitmiseks
kõnealuses alajaamas ehitatavate või rekonstrueeritavate lahtrite arvust.
Metoodika esialgne redaktsioon sedastas:
2.3.6.1.1 Liinitöödena käsitletakse uute ülekandeliinide ehitamist ning olemasolevate
ülekandeliinide läbilaskevõime, töö- või varustuskindluse suurendamist. Liinitöödena
mõistetakse ka kõiki kaasnevaid tegevusi ülekandeliini elektrisüsteemi ühendamiseks.
2.3.6.1.2 Alajaamatöödena käsitletakse kõiki liitumiseks vajalikke töid põhivõrguettevõtja
olemasolevate alajaamade laiendamiseks või ümberehitamiseks ning uute alajaamade
ehitamiseks.
Metoodika punktides 2.3.5.1 kuni 2.3.6.2 ei ole vastuolu ELTS-s ja EsT VE-s sätestatud
põhimõtetega. Amet on seisukohal, et metoodika punktidest 2.3.5.1 kuni 2.3.6.2 tuleneb
selgelt, milliste põhimõtete alusel toimub võrgutugevduskulude tasumine, kuna sõnastuses
viidatakse otseselt liitumisest tulenevatele tegevustele. Samuti tulenevad Metoodika
nimetatud punktidest alused, mismoodi igale liitujale võrgutugevdustest tasumiseks kuuluv
osa arvutatakse.
9 (10)
4.15 Elering lisas Metoodikasse punkti 2.3.8 ning muutis selle sõnastust
Konkurentsiameti ettepanekul järgmiselt:
„Võrgutugevduste, mis ei sisaldu ühegi varasema liituja liitumislepingus põhjusel, et selleks
puudus varasemalt tehniline vajadus, tuleb tasuda 100% liitujal, kelle liitumislepingu täitmiseks
vajalike tööde mahus antud võrgutugevdus esineb.“
Ameti hinnangul ei ole lubatav olukord, kus põhivõrguettevõtja sõlmib mõne liitujaga
liitumislepingu, kus liituja ei pea üldse võrgutugevduskulusid maksma, kuigi selleks oli
liitumislepingu koostamise ajal ilmne vajadus. Ka vastupidine olukord, kus uus liituja nõuab,
et võrgutugevduskulusid peaks maksma eelmine liituja, kuigi selleks puudus toona tehniline
vajadus, ei ole lubatud.
Amet leidis, et punktis 2.3.8 ei tohi luua erisust, mis võimaldaks varasemal liitujal liituda
võrgutugevduskulusid katmata, kuigi tehniline vajadus oli selleks olemas.
Elering on täiel määral arvestanud Konkurentsiameti märkusega ning vastavalt punkti 2.3.8
sõnastust muutnud. Metoodika punktis 2.3.8 puudub vastuolu ELTS-s ja EsT VE-s sätestatud
põhimõtetega. Nimetatud punkt välistab olukorra, kus liituja ei tasuks võrgutugevduskulusid
olukorras, kus selleks on ilmne vajadus.
4.16 Elering on Metoodikasse lisanud peatüki 3, mis käsitleb ehitustööde ja
seonduvate tööde maksumuse vähendamise metoodikat.
Metoodika peatükk 3 sõnastust peab Konkurentsiamet põhjendatuks, kuna see ei ole vastuolus
ELTS-ga ega asjakohaste võrgueeskirjadega. Lisaks on Konkurentsiamet seisukohal, et
3.peatüki lisamine võimaldab liitujal selgelt aru saada, mismoodi tööde maksumuse
vähendamisega seotud asjaolud kujunevad.
5. Kokkuvõte
Konkurentsiamet on läbi töötanud Elering AS poolt Konkurentsiametile lõplikus versioonis
28.05.2019 kooskõlastamiseks esitatud liitumistasu ning tarbimis- ning tootmistingimuste
muutmise tasu arvutamise metoodika ning asub seisukohale, et metoodika arvestab ELTS § 71
lõigetes 3, 4 ja 5; ELTS § 65 lõikes 2; ELTS § 66 lõikes 1 ning EsT VE § 25 lõigetes 1, 2 ja 3
kehtestatud nõudeid.
Konkurentsiameti hinnangul ei ole metoodika vastuolus heade kommetega ega riku
lepingupoolte õiguste ja kohustuste tasakaalu ühe poole kahjuks ebamõistlikult.
Konkurentsiamet leiab, et metoodikaga ei kalduta kõrvale seaduse olulisest põhimõttest ega
muudeta lepingu eesmärgi saavutamist küsitavaks.
10 (10)
Arvestades eeltoodut ja tuginedes HMS § 14 lõikele 1, ELTS § 65 lõikele 2, ELTS § 71 lõigetele
3, 4 ja 5; ELTS § 73 lõikele 1; ELTS § 93 lõike 6 punktile 6 ning EsT VE § 25 lõigetele 1, 2 ja
3
otsustan:
kooskõlastada Elering AS liitumistasu ning tarbimis- ning tootmistingimuste muutmise tasu
arvutamise metoodika vastavalt käesoleva otsuse lisas toodud sõnastusele.
Käesoleva otsusega mittenõustumisel on õigus esitada 30 päeva jooksul arvates käesoleva
otsuse teatavakstegemisest vaie Konkurentsiametile või kaebus otsuse tühistamiseks Tallinna
Halduskohtule.
(allkirjastatud digitaalselt)
Märt Ots
peadirektor
Lisa: Elering AS liitumistasu ja tarbimis- või tootmistingimuste muutmise tasu arvutamise
metoodika.
ELERING AS LIITUMISTASU JA TARBIMIS- VÕI
TOOTMISTINGIMUSTE MUUTMISE TASU
ARVUTAMISE METOODIKA
kooskõlastatud Konkurentsiameti 03.06.2019 otsusega.
Elektrituruseaduse § 73 lõike 1 kohaselt kooskõlastab võrguettevõtja Konkurentsiametiga
elektrituruseaduse § 71 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud liitumistasu ja tingimuste muutmise tasu
arvutamise metoodika (edaspidi Metoodika). Elektrituruseaduse § 72 lg 3 lubab võrguettevõtjal
moodustada turuosaliste rühmi ja rühmakaupa eristada võrgutasusid ja võrguteenuste osutamise muid
tingimusi, järgides elektrituruseaduse muid asjakohaseid sätteid.
Käesolevas Metoodikas kasutatakse mõisteid elektrituruseaduses, võrgueeskirjades, Elering AS
elektri põhivõrguga liitumise tüüptingimustes“ (edaspidi Liitumistingimused) ja muudes õigusaktides
toodud tähenduses, kui Metoodikast ei tulene teisiti.
1. Üldsätted
1.1 Võrguga ühendamise eest võetav liitumistasu või tarbimis- või tootmistingimuste muutmise
eest võetav tasu (edaspidi Liitumistasu) koosneb järgmistest komponentidest:
1.1.1 liitumisvõimsuse tagamiseks projekteeritavate ning ehitatavate elektripaigaldise rajamise kulu
(edaspidi ka ehitustööde ja seonduvate tööde maksumus);
1.1.2 liitumistaotluse alusel koostatava liitumispakkumise väljastamise ning allkirjastamise
korraldamise kulu (edaspidi menetlustasu);
1.1.3 sõlmitud liitumislepingu kohaste toimingute korraldamise kulu (edaspidi toimingutasu).
1.2 Liitumistasu komponentide maksumus kujuneb järgmiselt:
1.2.1 ehitustööde ja seonduvate tööde maksumus sisaldab tarbimis- või tootmisvõimsuse
ühendamiseks või olemasolevate tarbimis- või tootmistingimuste muutmiseks vajalikke ning
põhjendatud kulusid, muuhulgas järgmiseid uute elektripaigaldiste ehitamise ja olemasolevate
elektripaigaldiste ümberehitamisega seotud otseseid kulusid:
1.2.1.1 uuringute ja kooskõlastustega (sh planeeringute koostamise ja kooskõlastamisega) seotud
kulud;
1.2.1.2 liitumise tehnilise lahenduse dokumentatsiooni koostamine;
1.2.1.3 alajaama territooriumi ja/või elektriliini trassi kasutusse saamisega seotud kulud, sealhulgas
maakasutusõiguse vormistamise kulud (notaritasu, riigilõiv, maa ostmise korral maa ostuhind
jne), puude mahavõtmise ja äraveo kulud trassi/territooriumi ettevalmistamisel jne;
1.2.1.4 elektriseadmete ja materjalide maksumused ning ehituse, montaaži ja seadistamise kulud;
1
1.2.1.5 projektdokumentatsiooni (hankedokumentatsioon, teostusjoonised, ekspluatatsiooni
dokumendid jms) maksumus;
1.2.1.6 elektripaigaldiste toimimiseks, käiduks ja teenindamiseks vajalike hoonete, rajatiste ja
juurdepääsude maksumused;
1.2.1.7 liitumisega seotud vajalikud ümberehitused põhivõrguettevõtja elektripaigaldistes, sealhulgas
liitumisega seotud ümberehituste tõttu tööst välja minevate elektripaigaldiste demontaaž, ära
vedu ja utiliseerimine;
1.2.1.8 muud põhjendatud otsesed konkreetse liitumisega seotud kulud (sh pinnaseuuringute,
pinnase taastamine, juurdepääsuteede rajamine, omanikujärelevalve, nõuetekohasuse
kontrolliga seotud kulud jm).
1.2.2 menetlustasu sisaldab keskmistatud tegelike kulude alusel arvestatud põhivõrguettevõtja
kulutusi liituja liitumistaotluse vastuvõtmiseks, läbivaatamiseks, andmete kontrollimiseks ja
täpsustamiseks, liituja konsulteerimiseks liitumismenetluse raames, liitumislepingu pakkumise
väljastamiseks vajalike arvutuste tegemiseks ning skeemide, liitumistasu kalkulatsiooni ning
liitumislepingu koostamiseks;
1.2.3 toimingutasu sisaldab keskmistatud tegelike kulude alusel arvestatud põhivõrguettevõtja
kulusid liitujaga sõlmitud liitumislepingus toodud põhivõrguettevõtja kohustuste täitmise
korraldamiseks, liitumislepingu ajakohastamiseks, liituja tehnilise projekti läbivaatamiseks,
liitumispunkti ja liituja elektripaigaldise võrguga ühendamise ning pingestamise toimingute
korraldamiseks, põhivõrguettevõtja elektrivõrguga ühendatava tootmismooduli
sünkroniseerimistoimingute ning RfG, võrgueeskirja ning muudele liitumistingimustele
vastavuse hindamise toimingute, mh pingelohu läbimisvõime katsetuse, korraldamiseks ning
liitujate konsulteerimiseks liitumismenetluse raames. Pingelohu läbimisvõime katse viib läbi
sõltumatu osapool, millest lähtuvalt sisalduvad toimingutasus kolmanda osapoole kulud katse
korraldamiseks, tulemuste mõõtmiseks, hindamiseks ja muudeks vajalikeks toiminguteks.
Liitujast tingitud pingelohu läbimisvõime katse ebaõnnestumisel rakendab põhivõrguettevõtja
iga järgneva katse läbiviimise eest täiendavat toimingutasu uue katse läbiviimisel tekkivate
tegelike kulude ulatuses.
1.3 Liitumistasu tasutakse järgmiselt:
1.3.1 ehitustööde ja seonduvate tööde maksumus tasutakse põhivõrguettevõtjale vastavalt
elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirjas sätestatud tingimustele;
1.3.2 menetlustasu tasutakse liitumistaotluse esitamisel ning selle suurus sõltub esitatud taotluse
liigist. Põhivõrguettevõtja eristab kahte liiki taotlusi:
1.3.2.1 tarbija või jaotusvõrguettevõtja liitumine uues liitumispunktis või jaotusvõrguettevõtja
olemasolevas liitumispunktis tarbimis- ja/või tootmistingimuste muutmine või tarbija
olemasolevas liitumispunktis tarbimistingimuste muutmine;
1.3.2.2 tootmismooduli või segapaigaldiste põhivõrguga ühendamine või nende tootmis- ja/või
tarbimistingimuste muutmine.
1.3.3 Toimingutasu tasutakse liitumistasu osamaksetega samas proportsioonis osamakse
suurusega liitumislepingus ettenähtud liitumistasust. Toimingutasu suurus on diferentseeritud
liitumise rajamisega kaasnevate toimingute mahu alusel kahte liiki:
1.3.3.1 tarbija või jaotusvõrguettevõtja liitumine uues liitumispunktis või jaotusvõrguettevõtja
olemasolevas liitumispunktis tarbimis- ja/või tootmistingimuste muutmine või tarbija
olemasolevas liitumispunktis tarbimistingimuste muutmine;
1.3.3.2 tootmismooduli või segapaigaldiste põhivõrguga ühendamine või nende tootmis- ja/või
tarbimistingimuste muutmine.
2
2. Põhimõtted samaaegsetel liitumistel ja/või põhivõrguettevõtja
arenduskohustuse täitmisel
2.1 Kui põhivõrguettevõtja rajab liitumislepingu täitmisel omal initsiatiivil elektripaigaldisi või -
seadmeid, mille läbilaskevõime või tehnilised parameetrid ületavad Liitumistingimustes toodud
põhivõrguettevõtja võrgu ehitamisel kasutatavaid minimaalseid parameetreid ning mis
seejuures ei ole vajalikud liitumislepingu täitmiseks, siis sellest tulenevat kallinemist liituja
poolt tasumisele kuuluvasse liitumistasusse ei arvestata. Liituja liitumistasusse arvestatakse
elektripaigaldiste või –seadmete maksumus, mille läbilaskevõimed või tehnilised parameetrid
vastavad Liitumistingimustes toodud põhivõrguettevõtja võrgu ehitamisel kasutatavatele
minimaalsetele parameetritele ning mille leidmisel lähtub põhivõrguettevõtja enda poolt läbi
viidud hangetel ajalooliselt kujunenud keskmisest hinnast.
2.2 Liitumistasu hulka ei arvata liitumispakkumises sisalduvaid investeeringuid võrgutugevduste
rajamiseks, mis on vajalikud liituja poolt soovitud läbilaskevõimsuse tagamiseks juhul kui need
investeeringud sisalduvad põhivõrguettevõtja kodulehel avaldatud kinnitatud investeeringute
kavas ning mille rajamiseks põhivõrguettevõtja on sõlminud või sõlmib alates
liitumispakkumise väljastamisest 5 aasta jooksul ehitushankelepingu. Liituja poolt soovitud
võrguühenduse läbilaskevõimsus tagatakse liitujale pärast selle investeeringu realiseerumist.
2.3 Juhul, kui kahe või enama liituja samaaegsel liitumisel sisalduvad liitujate liitumislepingus
võrguga ühendamiseks vajalike projekteeritavate ja ehitatavate elektripaigaldiste hulgas
võrgutugevdused, jagatakse ühiste võrgutugevduste rajamise ehitustööde ja seonduvate
tööde maksumus samaaegsete liitujate vahel käesolevas punktis sätestatud korras ja
tingimustel.
2.3.1 Võrgutugevduste all peetakse silmas liituja liitumislepinguga kokkulepitud tootmis- ja/või
tarbimistingimuste tagamiseks projekteeritavaid ja ehitatavaid elektripaigaldisi, mis ei ole
seotud liitumispunkti projekteerimise ja ehitusega ning mida saab kasutada teistele klientidele
elektrienergia edastamiseks. Liitumispunktina käsitletakse projekteeritavaid ja ehitatavaid
elektripaigaldisi, mille kaudu on liituja elektriseadmed ühendatud elektrivõrguga ja mida saab
kasutada vaid selle liituja elektrienergia edastamiseks. Liitumispunkti ehituse ja seonduvate
tööde maksumus tuleb tasuda liitujal, kelle elektripaigaldis vastava liitumispunkti kaudu
elektrivõrguga ühendatakse.
2.3.2 Võrgutugevduskulude all peetakse silmas kõiki liituja poolt liitumistasu raames tasutavaid
kulutusi tema liitumiseks vajalike võrgutugevduste rajamiseks.
2.3.3 Võrgutugevduste määramiseks vajalike võrguarvutuste tegemisel võetakse arvesse need
põhivõrguga liitumiseks esitatud liitumistaotlused, mis on esitatud mitte hiljem kui liituja enda
liitumistaotlus.
2.3.4 Samaaegse liitumise all peetakse silmas olukorda, kus liitumislepingu pakkumise esitamisel
selgub, et liituja liitumiseks on vaja kasutada juba eelnevalt teiste liitujate pooleli olevates
liitumisprotsessides valmis ehitatavaid või planeeritavaid võrgutugevdusi. Käesoleva
alapunkti mõistes loetakse pooleliolevaks liitumisprotsessiks liitumist kuni kõigi järgmiste
tingimuste täitmiseni:
2.3.4.1 võrgutugevduskulu objektiks olev elektripaigaldis on valmis ehitatud ning pingestatud;
2.3.4.2 eelnev liituja on tasunud liitumistasu kolmanda osamakse.
2.3.5 Võrgutugevduskulude tasumine toimub järgmiste põhimõtete alusel:
2.3.5.1 samaaegsetel liitujatel tuleb ühiste võrgutugevduste eest tasuda kõigil 100%. Ühised
võrgutugevduskulud tasaarvestatakse pärast iga osamakse täielikku tasumist kõikide liitujate
3
poolt ning liitujatele tagastatakse osa, mis ei kuulu vastavalt punktis 2.3.6 arvutuspõhimõtetele
tema poolt tasumiseks;
2.3.5.2 kui samaaegsetest liitujatest on esimese liituja poolt järgmise liituja osamakse arve
koostamise hetkeks tasutud 100% ühistest võrgutugevduskuludest, tasub järgmine liituja
ainult punktis 2.3.6 toodud arvutuskäigu kohaselt maksmisele kuuluva osa.
2.3.5.3 juhul, kui mõni samaaegne liituja jätab liitumisprotsessi pooleli ning sellega seoses
liitumisleping lõpeb, siis liidetakse tasumata jäänud ühiste võrgutugevduskulude osa vastavalt
punktis 2.3.6 toodud arvutuspõhimõtetele teiste samaaegselt liitujate liitumistasu hulka.
2.3.6 Ühiste võrgutugevduste jagamine samaaegsete liitujate vahel toimub järgmiste põhimõtete
alusel:
2.3.6.1 Sõltuvalt võrgutugevduste iseloomust jagatakse võrgutugevdused alajaama- ja liinitöödeks;
2.3.6.1.1 Liinitöödena käsitletakse liitumisest tulenevate uute ülekandeliinide ehitamist ning
olemasolevate ülekandeliinide läbilaskevõime, töö- või varustuskindluse suurendamist.
Liinitöödena mõistetakse ka kõiki kaasnevaid tegevusi ülekandeliini elektrisüsteemi
ühendamiseks.
2.3.6.1.2 Alajaamatöödena käsitletakse kõiki liitumiseks vajalikke töid põhivõrguettevõtja
olemasolevate alajaamade laiendamiseks või ümberehitamiseks ning uute alajaamade
ehitamiseks.
2.3.6.2 Samaaegsetele liitujatele tasumiseks kuuluv osa ühistest liinitööde võrgutugevdustest leitakse
järgmiste põhimõtete alusel:
2.3.6.2.1 Liinitööde ühistest võrgutugevduskuludest kuulub igale samaaegselt liitujale (𝐿𝑖𝑖𝑡𝑢𝑗𝑎𝑥 )
tasumiseks osa, mille moodustab tema liitumislepingu järgse kas tootmis- või
tarbimissuunalise võimsuse suurim absoluutväärtus (|𝑃𝑚𝑎𝑥 |) kõikide samaaegsete liitujate kas
tootmis- või tarbimissuunaliste võimsuste suurimate absoluutväärtuste summast (∑𝑥𝑖=0|𝑃𝑚𝑎𝑥 |);
2.3.6.2.2 Igale liitujale kõnealusest võrgutugevdusest tasumiseks kuuluv osa arvutatakse
järgmise valemi alusel:
|𝐏𝒎𝒂𝒙 |𝐋𝐢𝐢𝐭𝐮𝐣𝐚𝒙
𝑳𝒊𝒊𝒕𝒖𝒋𝒂𝒙 osa võrgutugevduskuludest: | ∙ 𝟏𝟎𝟎%.
𝐏𝒎𝒂𝒙 |𝐋𝐢𝐢𝐭𝐮𝐣𝐚𝟏 +|𝐏𝒎𝒂𝒙 |𝑳𝒊𝒊𝒕𝒖𝒋𝒂𝟐 + … +|𝐏𝒎𝒂𝒙 |𝐋𝐢𝐢𝐭𝐮𝐣𝐚𝒙
2.3.6.3 Alajaamatööde ühistest võrgutugevduskuludest kuulub igale samaaegselt liitujale tasumiseks
osa, mille moodustab tema liitumislepingu täitmiseks mistahes alajaamas vajalike lahtrite arv
samaaegsete liitujate liitumislepingute täitmiseks kõnealuses alajaamas ehitatavate või
rekonstrueeritavate lahtrite arvust.
2.3.7 Võrgutugevduskulude koosseisu, mahu ning ühiste võrgutugevduste hulka arvestamise üle
otsustab põhivõrguettevõtja ning viimase otsus on liitujale siduv. Liituja vastaval soovil esitab
põhivõrguettevõtja liitujale otsuse koos kirjalike põhjendustega.
2.3.8 Võrgutugevduste, mis ei sisaldu ühegi varasema liituja liitumislepingus põhjusel, et selleks
puudus varasemalt tehniline vajadus, tuleb tasuda 100% liitujal, kelle liitumislepingu täitmiseks
vajalike tööde mahus antud võrgutugevdus esineb.
2.4 Võrguettevõtja kontrollib liitumislepingu pakkumise kalkulatsioonis sisalduvate tööde hulka ja
liitumistasu suurust kas enne:
2.4.1 võrgutugevduste ja/või liitumispunkti(de) ehitus-projekteerimise esimese hanke välja
kuulutamist või;
2.4.2 liitumistasu teise osamakse arve koostamist.
4
2.5 Kui põhivõrguettevõtja leiab, et liitumistasu kalkulatsioon on oluliselt muutunud, teeb
põhivõrguettevõtja liitujale ettepaneku liitumislepingu muutmiseks.
3. Ehitustööde ja seonduvate tööde maksumuse vähendamise metoodika
3.1 Ehitustööde ja seonduvate tööde maksumuse vähendamise metoodika aluseks on põhimõte
vähendada ühiskonna kogukulusid. Ehitustööde ja seonduvate tööde maksumuse
vähendamise lubamine on põhivõrguettevõtja juhtumipõhine kaalutlusotsus ning selle
rakendamiseks on kaks võimalust ning korraga on neist rakendatav ainult üks.
3.1.1 Põhivõrguettevõtja võib vähendada liitumislepingu pakkumises ehitustööde ja seonduvate
tööde maksumust juhul, kui võrgutugevduste ning elektripaigaldiste rajamisega (või
ümberehitamisega) vähenevad põhivõrguettevõtja käidu-, investeeringu- või muud kulud.
3.1.1.1 Saavutatav kulude kokkuhoid jagatakse liituja (50%) ja põhivõrguettevõtja (50%) vahel
võrdselt ning ehitustööde ja seonduvate tööde maksumust vähendatakse liituja osa võrra.
3.1.2 Põhivõrguettevõtja võib vähendada liitumislepingu pakkumises alajaama ehitustööde ja
seonduvate tööde maksumust juhul, kui liituja loobub sõlmitava kokkuleppe alusel
olemasolevatest liitumispunktidest alajaamas, mille rekonstrueerimine on ette nähtud
põhivõrguettevõtja kinnitatud viie aasta investeeringute eelarves. Alajaama ehitustööde ja
seonduvate tööde maksumuse vähendamise eelduseks on asjaolud, et liitumispunktidest
loobumisel saab põhivõrguettevõtja alajaama rekonstrueerimisest loobuda ja alajaama
demonteerida. Metoodika rakendamisel järgitakse põhimõtteid, mille kohaselt:
3.1.2.1 kehtiva kinnitatud investeeringute eelarve perioodi ajal sõlmitud kokkuleppe alusel ehitab
põhivõrguettevõtja liituja poolt soovitud uude asukohta uue alajaama ning tagab liituja uute
110 kV liitumispunktide ehitamise ilma alajaama ehitustööde ja seonduvate tööde
maksumuseta;
3.1.2.2 ehitatavate 110 kV liitumispunktide arv on võrdne loobutud liitumispunktides kasutatavate
110/… kV jõutrafode arvuga, sõltumata tegelikult loobutud liitumispunktide arvust;
3.1.2.3 ehitustööde ja seonduvate tööde maksumuse vähendamine ei hõlma vajalike võrgu
ümberehitamisega (nt uued õhuliinid ning nende sisestus rajatavasse alajaama) või muude
alajaama rajamisega seotud kulude, mida ei oleks esinenud olemasolevas asukohas
alajaama rekonstrueerimisel (nt uude asukohta alajaama aluse kinnistu ostmine), katmist.
5