dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Konkurentsiamet
OtsusAvalik

Otsus

Konkurentsiamet · 3. juuni 2019
Viit
7-10/2019-004
Registreeritud
3. juuni 2019
Dokumendi liik
Otsus
Funktsioon
7 Energiavaldkond
Sari
7-10 Energiavaldkonna üldteenuse, liitumistasude-, võrguteenuste tüüptingimuste ja –koormusgraafikute otsused
Toimik
7-10/2019
Vastutaja
Margus Kasepalu (Konkurentsiamet, Regulatsiooniteenistus, Energeetika- ja postiosakond)

Failid

  • 📎7-102019-004 03.06.2019 Otsus.bdoc1115 KB

Sisu (failidest)

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud: 20.05.2019 Kehtiv kuni: 20.05.2024 Alus: AvTS § 35 lg 2 p 2 dokumendi kavand ja selle juurde kuuluvad dokumendid enne vastuvõtmist või allakirjutamist Teabevaldaja: Konkurentsiamet*/ OTSUS 03.06.2019 nr 7-10/2019-004 Elering AS liitumistasu ning tarbimis või tootmistingimuste muutmise tasu arvutamise metoodika kooskõlastamise kohta. 1. Haldusmenetluse alustamine Elektrituruseaduse (edaspidi ELTS) § 73 lõikest 1 tulenevalt kooskõlastab võrguettevõtja võrgutasude (liitumistasu ELTS § 71 lõige 1 punkt 1 ja tarbimis- või tootmistingimuste muutmise tasu ELTS § 71 lõige 1 punkt 2) arvutamise metoodika Konkurentsiametiga. ELTS § 93 lõike 6 punktist 6 lähtuvalt väljastab Konkurentsiamet ELTS-s sätestatud juhul kooskõlastamise otsuseid. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 14 lõike 1 kohaselt esitatakse haldusmenetluse algatamiseks haldusorganile vabas vormis avaldus (taotlus). 29.12.2018 esitas Elering AS (Elering) ametile taotluse (taotlus) „Elering AS liitumistasu ja tarbimis- või tootmistingimuste muutmise tasu arvutamise metoodika“ (Metoodika) muudatuste kooskõlastamiseks. 2. Menetlusosalised Elering AS, aadress: Kadaka tee 42, Tallinn, 12945, äriregistrikood: 11022625, e-post: [email protected]. 3. Asjaolud ja menetluse käik 29.12.2018 esitas Elering Konkurentsiametile taotluse elektri põhivõrguga liitumise tüüptingimuste (Tüüptingimused) ja Metoodika kooskõlastamiseks. 14.01.2019 avalikustas Konkurentsiamet oma veebilehel teate pealkirjaga „Avalik konsultatsioon Elering AS-i tarbimis- või tootmistingimuste muutmise tasu arvutamise metoodika kohta“. Konkurentsiamet ootas turuosaliste tagasisidet ja kommentaare kooskõlastamisele esitatud Metoodika osas hiljemalt 28.01.2019. 28.01.2019 esitas Elektrilevi kirjaga nr JV-TUR-1/315 Konkurentsiametile omapoolsed ettepanekud konsultatsiooniks esitatud Metoodika kohta. 29.01.2019 esitas Eesti Energia AS e-kirja teel omapoolsed ettepanekud Metoodika kohta ametile. 2 (10) 14.03.2019 esitas Elering turuosalistele ja ametile Eleringi vastused turuosaliste kommentaaridele ja muudatusettepanekutele. Ühtlasi kutsus Elering kõiki huvilisi 21.03.2019 osa võtma liitumistingimuste ning metoodika kohta esitatud tagasiside vastuste arutelust. 20.03.2019 teavitas Elektrilevi, et nende esindajatel ei ole võimalik nimetatud arutelul osaleda. 21.03.2019 toimus Eleringi Tüüptingimuste kohta turuosaliste poolt esitatud tagasiside ja nende osas Eleringi poolt koostatud vastuste arutelu. Kohale tuli kolm turuosalist. Valdavas osas keskenduti Eesti Energia AS poolt tõstatud küsimustele. Elering selgitas segapaigaldise mõistet ja selle tähendust ning segapaigaldisega kaasnevaid turuosaliste õigusi ja kohustusi. Turuosalised ei esitanud Metoodika osas mitte ühtegi täiendus- või parandusettepanekut. 26.03.2019 toimus Konkurentsiametis Eleringi, Elektrilevi ja ameti vaheline kolmepoolne koosolek, kus arutati Elektrilevi parandusettepanekuid. 29.03.2019 toimus Eleringi ja Konkurentsiameti vahel koosolek, kus Elering põhjendas Metoodikas ja Tüüptingimustes turuosaliste ettepanekute põhjal tehtud muudatusi. 29.03.2019 esitas Elering kirjaga nr 1.1-11/2018/1174-6 dokumendi „Elering AS liitumistingimuste kooskõlastustaotluse lisaselgitus menetlus- ja toimingutasude osas“, milles Elering põhistas toimingu- ja menetlustasude tekkimise aluseid ja nende tasude kulupõhisust. 05.04.2019 esitas Elering Konkurentsiametile Metoodika muudetud versiooni. 23.04.2019 pöördus Konkurentsiamet Eleringi poole seoses 05.04.2019 kooskõlastamiseks esitatud Metoodikast tõstatunud täpsustamisvajadusega. Elering esitas 29.04.2019 omapoolsed selgitused ja parandas Metoodika sõnastust. 02.05.2019 kirjas nõustus amet Eleringi parandusettepanekutega ja selgitustega ning tegi Eleringile ettepaneku Metoodika täpsustatud ja parandatud versiooni esitamiseks. Elering esitas selle ametile 03.05.2019. 08.05.2019 edastas Konkurentsiamet Elering AS liitumistasu ja tarbimis- või tootmistingimuste muutmise tasu arvutamise metoodika muudatuste kooskõlastamise otsuse eelnõu (nr 7-8/18- 0380-641-13) tagasiside ja kommentaaride esitamiseks kõikide turuosaliste ja MKM-i esindajatele. Amet ootas tagasisidet ja kommentaare otsuse eelnõu kohta hiljemalt 20.05.2019. Tagasisidet laekus kahelt turuosaliselt. 10.05.2019 esitas Elektrilevi OÜ oma seisukoha ning pidas vajalikuks, et liitumistasu arvutamise metoodikas oleks välja toodud mõju liitumistasule, kui liituja soovist lähtuvalt tuleb Eleringi tehtav investeering tuua ettepoole nõukogu kinnitatud kava ajalisest eesmärgist. Elektrilevi palus selle, kui liitumistasu kujunemist mõjutada võiva olulise teguri, võimalusel Metoodikas kirjeldada või tuua välja veenvad põhjused, miks seda teha ei saa. 17.05.2019 esitas Elering omapoolsed märkused ameti 08.05.2019 kirja nr 7-8/18-0380-641- 13 osas. Elering juhtis ameti tähelepanu kirja punkti 4 alapunktis 15 ära toodud Metoodika punkti 2.3.8 sõnastusele, mis erines metoodikast. 21.05.2019 esitas Konkurentsiamet Eleringile turuosaliste seisukohad ja soovis, et Elering lisaks Metoodikasse punkti 2.3.8 sõnastuses: „Võrgutugevduste, mis ei sisaldu ühegi varasema liituja liitumislepingus põhjusel, et selleks puudus varasemalt tehniline vajadus, tuleb tasuda 100% liitujal, kelle liitumislepingu täitmiseks vajalike tööde mahus antud võrgutugevdus esineb.“ 28.05.2019 Elering tõi oma vastuskirjas Konkurentsiametile välja, et nõustub muutma Metoodika punkti 2.3.8 ameti poolt välja pakutud sõnastuses ning tegi vastavad muudatused kooskõlastamiseks esitatud dokumendis. Ühtlasi esitas sama (28.05.2019) kirjaga Elering Konkurentsiametile lõplikus versioonis „Elering AS liitumistasu- ja tarbimis- või tootmistingimuste muutmise tasu arutamise metoodika“ kooskõlastamiseks. 3 (10) 4. Konkurentsiameti hinnang kooskõlastamiseks esitatud metoodika osas Konkurentsiamet lähtub liitumistasu ja tarbimis- või tootmistingimuste muutmise tasu arvutamise metoodika (vt lisa) kooskõlastamisel “Soovituslikust juhendist elektrivõrgu liitumistasu ning tarbimis- või tootmistingimuste muutmise tasu metoodika koostamiseks” (Juhend), mis on avaldatud Konkurentsiameti veebilehel aadressil http://www.konkurentsiamet.ee. Juhendit rakendatakse sarnaselt ja ühetaoliselt kõigi elektrivõrguettevõtjate liitumistasu ja tarbimis- või tootmistingimuste muutmise tasu arvutamise metoodika kooskõlastamisel ebavõrdse kohtlemise vältimiseks. Juhendi väljatöötamisel on Konkurentsiamet lähtunud ELTS § 71 lõigetest 3, 4 ja 5 ning Vabariigi Valitsuse 14.02.2019 määruse nr 10 Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskiri (edaspidi: EsT VE) § 25 lõigetes 1 kuni 3 sätestatud põhimõtetest. Alljärgnevalt esitab Konkurentsiamet seisukohad Eleringi poolt Konkurentsiametile kooskõlastamiseks esitatud Metoodika ja selle muudetud peatükkide osas. 4.1 Metoodika punktis 1.1.3 on Elering täpsustanud metoodikat, sõnastades punkti 1.1.3 järgmiselt: „liitumislepingu järgsete kohaste toimingute korraldamise kulu (edaspidi toimingutasu).“ Metoodika punktis 1.1.3 puudub vastuolu ELTS-i ja EsT VE-ga. 4.2 Metoodika punktis 1.2.1 on Elering eemaldanud sätte kaasata liitumistasusse „keskmistel kuludel põhinevaid kulusid“. Nimetatud sätte eemaldamine ei kahjusta liituja õigusi. Ettevõtjal on õigus, kuid mitte kohustus kasutada keskmistel kuludel põhinevaid kulusid. ELTS § 71 lg 1 sätestab, et võrguteenust osutav võrguettevõtja võtab tasu võrguga ühendamise eest (liitumistasu); tarbimis- või tootmistingimuste muutmise eest (tingimuste muutmise tasu). ELTS § 72 lg 8 sätestab, et hinna sisse arvatavad kulud peavad olema põhjendatud, lähtuma kuluefektiivsusest ning võimaldama ettevõtjale õigusaktidega sätestatud kohustuste täitmist. EsT VE § 25 lg 1 näeb ette, uue võrguühenduse loomise eest võetavat liitumistasu või tarbimis- või tootmistingimuste muutmise tasu arvutades lähtub võrguettevõtja selleks tehtavatest põhjendatud kulutustest. Liitumistasu või tarbimis- või tootmistingimuste muutmise tasu ja selle komponendid võivad põhineda keskmistel kuludel. EsT VE § 25 lg 3 sätestab, et liitumistasu või tarbimis- või tootmistingimuste muutmise tasu hulka arvatakse uue tarbimis- või tootmisvõimsuse ühendamiseks või olemasolevate tarbimis- või tootmistingimuste muutmiseks vajalikud kulud Metoodika punkt 1.2.1 on kooskõlas ELTS § 71 lg 1 punktidega 1 ja 2, ELTS § 72 lõikega 8 ja EsT VE § 25 lõikega 1 ning liitumistasu kujuneb üksnes vajalikest ja põhjendatud kulutustest. 4.3 Metoodika punktile 1.2.1 „ehitustööde ja seonduvate tööde maksumus sisaldab tarbimis- või tootmisvõimsuse ühendamiseks või olemasolevate tarbimis- või tootmistingimuste muutmiseks vajalikke ning põhjendatud kulusid, muuhulgas järgmiseid uute elektripaigaldiste ehitamise ja olemasolevate elektripaigaldiste ümberehitamisega seotud otseseid kulusid:“ on lisatud alampunkt 1.2.1.6, mis näeb ette, et: „elektripaigaldiste toimimiseks, käiduks ja teenindamiseks vajalike hoonete, rajatiste ja juurdepääsude maksumused“ ja punktides 1.2.1.7 ja 1.2.1.8 on täpsustaud kulukomponente sõnastuses, vastavalt: „liitumisega seotud vajalikud ümberehitused põhivõrguettevõtja elektripaigaldistes, sealhulgas liitumisega seotud ümberehituste tõttu tööst välja minevate elektripaigaldiste 4 (10) demontaaž, ära vedu ja utiliseerimine; „ ja muud põhjendatud otsesed konkreetse liitumisega seotud kulud (sh pinnaseuuringute, pinnase taastamine, juurdepääsuteede rajamine, omanikujärelevalve, nõuetekohasuse kontrolliga seotud kulud jm). Metoodika punktid 1.2.1.6, 1.2.1.7 ja 1.2.1.8 ei ole vastuolus ELTS-i ja EsT VE-ga ning nimetatud punktide sõnastusest tuleneb selgelt, et liitumistasu kujuneb liitujast põhjustatud põhjendatud kulutustest. 4.4 Punktis 1.2.2 on Elering täpsustanud metoodikat, sõnastades selle järgmiselt: „menetlustasu sisaldab keskmistatud tegelike kulude alusel arvestatud põhivõrguettevõtja kulutusi liituja liitumistaotluse vastuvõtmiseks, läbivaatamiseks, andmete kontrollimiseks ja täpsustamiseks, liituja konsulteerimiseks liitumismenetluse raames, liitumislepingu pakkumise väljastamiseks vajalike arvutuste tegemiseks ning skeemide, liitumistasu kalkulatsiooni ning liitumislepingu koostamiseks.“ Metoodika punkt 1.2.2 on kooskõlas EsT VE § 25 lõikega 1, mis näeb ette, et liitumistasu või tarbimis- või tootmistingimuste muutmise tasu ja selle komponendid võivad põhineda keskmistel kuludel. 4.5 Punktis 1.2.3 on Elering täpsustanud metoodikat, sõnastades selle järgmiselt: „toimingutasu sisaldab keskmistatud tegelike kulude alusel arvestatud põhivõrguettevõtja kulusid liitujaga sõlmitud liitumislepingus toodud põhivõrguettevõtja kohustuste täitmise korraldamiseks, liitumislepingu ajakohastamiseks, liituja tehnilise projekti läbivaatamiseks, liitumispunkti ja liituja elektripaigaldise võrguga ühendamise ning pingestamise toimingute korraldamiseks, põhivõrguettevõtja elektrivõrguga ühendatava tootmismooduli sünkroniseerimistoimingute ning RfG võrgueeskirja ning muudele liitumistingimustele vastavuse hindamise toimingute, mh pingelohu läbimisvõime katsetuse, korraldamiseks ning liitujate konsulteerimiseks liitumismenetluse raames. Pingelohu läbimisvõime katse viib läbi sõltumatu osapool, millest lähtuvalt sisalduvad toimingutasus kolmanda osapoole kulud katse korraldamiseks, tulemuste mõõtmiseks, hindamiseks ja muudeks vajalikeks toiminguteks. Liitujast tingitud pingelohu läbimisvõime katse ebaõnnestumisel rakendab põhivõrguettevõtja iga järgneva katse läbiviimise eest täiendavat toimingutasu uue katse läbiviimisel tekkivate tegelike kulude ulatuses.“ Elering märkis oma selgitustes, et punktis 1.2.3 toodud tegevuse „liitumislepingu ajakohastamine“ all on mõeldud liitumislepingu täitmise perioodil liitumislepingu muutmist poolte kokkuleppel. Toimingutasu peab katma kulud selle tegevuse läbiviimiseks ning seetõttu muutis Elering antud kontekstis ühtlasi arusaadavamaks ka punkti 1.1.3 sõnastust. Kuna Elering käsitleb ajakohastamist liitumislepingu täitmise perioodil, puudub sellistes põhimõtetes vastuolu ELTS-i ja EsT VE-ga. Metoodika punkt 1.2.3 on kooskõlas EsT VE § 25 lõikega 1 ning toimingutasu kujuneb tegelikest kulutustest, mis on keskmistatud. Lisatud on ka nõue RfG võrgueeskirja ning muudele liitumistingimustele vastavuse hindamise toimingute läbiviimise osas, millega seonduvad kulud sisalduvad toimingutasu maksumuses. 4.6 Punktis 1.3.1 on Elering täpsustanud metoodikat, sõnastades selle järgmiselt: „ehitustööde ja seonduvate tööde maksumus tasutakse põhivõrguettevõtjale vastavalt elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirjas sätestatud tingimustele.“ Olemasolev Vabariigi Valitsuse 26.06.2003 määruse nr 184 „Võrgueeskiri“ redaktsioon selliseid aluseid alates 27.04.2019 enam ei sätesta, sest need sätted on üle viidud EsT VE sse. 29.04.2019 tegi Elering ettepaneku sõnade „elektrisüsteemi toimimise“ lisamiseks. 02.05.2019 amet nõustus muudatusettepanekuga, kuna Metoodika punkt 1.3.1 on kooskõlas EsT VE-ga, mh §-s 21 sätestatud põhimõtetega. 5 (10) 4.7 Metoodika punktides 1.3.2 kuni 1.3.3.2 on Elering täpsustanud kuidas jaotatakse menetlus- ja toimingutasu (varasema nelja menetlus- ja kolme toimingutasu liigi asemel) kahte liiki, sõnastades liigid järgmiselt: - „tarbija või jaotusvõrguettevõtja liitumine uues liitumispunktis või jaotusvõrguettevõtja olemasolevas liitumispunktis tarbimis- ja/või tootmistingimuste muutmine või tarbija olemasolevas liitumispunktis tarbimistingimuste muutmine“; - „tootmismooduli või segapaigaldiste põhivõrguga ühendamine või nende tootmis- ja/või tarbimistingimuste muutmine.“ Metoodika punktides 1.3.2 kuni 1.3.3.2 muudetud sõnastust peab Konkurentsiamet põhjendatuks, kuna see ei ole vastuolus VE ja ELTS-ga ning varasemaga võrreldes on selgemaks ja lihtsamaks tehtud menetlus- ja toimingutasude alused. 4.8 Punktis 1.3.3 on Elering täpsustanud metoodikat järgmiselt: „Toimingutasu tasutakse liitumistasu osamaksetega samas proportsioonis osamakse suurusega liitumislepingus ettenähtud liitumistasust. Juhul, kui liitumistasu tasutakse ühe osamaksega tasutakse ka toimingutasu selle hulgas. Toimingutasu suurus on diferentseeritud liitumise rajamisega kaasnevate toimingute mahu alusel kahte liiki:“ EsT VE § 21 lg 2 sätestab, et turuosalise ja põhivõrguettevõtja sõlmitud liitumislepingu osamaksed jagunevad järgmiselt, kui ei ole kokku lepitud teisiti: 1) esimene osamakse on 20% liitumislepingus ette nähtud esialgsest tasust; 2) teine osamakse on 50% liitumislepingus ette nähtud esialgsest liitumistasust; 3) kolmas osamakse moodustab ülejäänud osa tegelikest kuludest, millest on maha arvatud punktide 1 ja 2 kohaselt tasutud summad. EsT VE § 20 lg 3 näeb ette, et kui liitumislepingu täitmiseks ei ole projekteerimis- ja ehitustöid vaja teha, on võrguettevõtjal õigus liitumislepingu sõlmimisega seotud menetluse läbiviimise ja toimingute tegemisega kaasneva kulu eest esitada turuosalisele arve liitumislepingu ühe maksena. Metoodika punkt 1.3.3 on kooskõlas EsT VE § 21 lõikes 2 ja § 20 lõikes 3 sätestatud põhimõtetega. Amet peab muudatust põhjendtuks, sest EsT VE § 21 lg 2 näeb ette võimaluse leppida liitujaga kokku teisiti. 4.9 Punktis 2.1 on Elering täpsustanud metoodikat järgmiselt: „Kui põhivõrguettevõtja rajab liitumislepingu täitmisel omal initsiatiivil elektripaigaldisi või - seadmeid, mille läbilaskevõime või tehnilised parameetrid ületavad Liitumistingimustes toodud põhivõrguettevõtja võrgu ehitamisel kasutatavaid minimaalseid parameetreid ning mis seejuures ei ole vajalikud liitumislepingu täitmiseks, siis sellest tulenevat kallinemist liituja poolt tasumisele kuuluvasse liitumistasusse ei arvestata. Liituja poolt sellise elektripaigaldise ehitamise eest tasumisele kuuluva liitumistasu osa suuruse leidmiseks korraldab põhivõrguettevõtja hanke, mille käigus hangitakse hinnapakkumised mõlemaid läbilaskevõimeid või tehnilisi parameetreid arvestavale tehnilisele lahendusele. Liituja liitumistasusse arvestatakse elektripaigaldiste või –seadmete maksumus, mille läbilaskevõimed või tehnilised parameetrid vastavad Liitumistingimustes toodud põhivõrguettevõtja võrgu ehitamisel kasutatavatele minimaalsetele parameetritele ning mille leidmisel lähtub põhivõrguettevõtja enda poolt läbi viidud hangetel ajalooliselt kujunenud keskmisest hinnast. Metoodika säte, mille kohaselt läbilaskevõimed või tehnilised parameetrid peavad vastama Liitumistingimustes toodud põhivõrguettevõtja võrgu ehitamisel kasutatavatele minimaalsetele parameetritele, on Konkurentsiameti hinnangul kooskõlas EsT VE § 19 lõikega 5, mille kohaselt uue võrguühenduse loomise või olemasoleva võrguühenduse tarbimis- või 6 (10) tootmistingimuste muutmise korral määrab võrgu konfiguratsiooni ja tehnilised parameetrid võrguettevõtja. Amet on seisukohal, et Eleringi poolt seatud piirang, mille kohaselt „võrgu ehitamisel kasutatavaid minimaalseid parameetreid ning mis seejuures ei ole vajalikud liitumislepingu täitmiseks“ on põhjendatud, sest nii on tagatud, et põhivõrguettevõtja ei tee liigseid või ülemääraseid investeeringuid. ELTS ja EsT VE-st ei tulene piiranguid põhimõtete osas, kus liitumistasusse arvestatakse elektripaigaldiste või –seadmete maksumus, mille leidmisel lähtub põhivõrguettevõtja enda poolt läbi viidud hangetel ajalooliselt kujunenud keskmisest hinnast. Hangetel ajalooliselt kujunenud keskmine hind annab liitujale kindluse, et teostatavad investeeringud põhinevad kulupõhistel turuhindadel, mis tagab optimaalseima hinnaga liitumise väljaehituse. Metoodika punktis 2.1 tehtud muudatus on põhjendatud, sest selles puudub vastuolu ELTS-s ja EsT VE-s sätestatud põhimõtetega. 4.10 Elering on lisanud Metoodikasse uue põhimõtte, mis on kajastatud punktis 2.2 järgmiselt: „Liitumistasu hulka ei arvata liitumispakkumises sisalduvaid investeeringuid võrgutugevduste rajamiseks, mis on vajalikud liituja poolt soovitud läbilaskevõimsuse tagamiseks juhul, kui need investeeringud sisalduvad põhivõrguettevõtja kodulehel avaldatud kinnitatud investeeringute kavas ning mille rajamiseks põhivõrguettevõtja on sõlminud või sõlmib alates liitumispakkumise väljastamisest 5 aasta jooksul ehitushankelepingu. Liituja poolt soovitud võrguühenduse läbilaskevõimsus tagatakse liitujale pärast selle investeeringu realiseerumist.“ Elektrilevi märkis oma 28.01.2019 kirjas nr.JV-TUR-1/315, et punktis 2.1 kirjeldatakse põhimõtet, mille kohaselt: „Kui põhivõrguettevõtja rajab liitumislepingu täitmisel omal initsiatiivil elektripaigaldisi või - seadmeid, mille läbilaskevõime või tehnilised parameetrid ületavad Liitumistingimustes toodud põhivõrguettevõtja võrgu ehitamisel kasutatavaid minimaalseid parameetreid ning mis seejuures ei ole vajalikud liitumislepingu täitmiseks, siis sellest tulenevat kallinemist liituja poolt tasumisele kuuluvasse liitumistasusse ei arvestata“. Samas ei selgu, kas liitujast tingitud parameetrite ulatuses võrgu rajamise kulud arvatakse liitumistasu hulka, kui selles osas on juba tegemist arendusinvesteeringuga. Sellest ettepanekust ajendatuna lisas Elering kõnealuse punkti 2.2. EsT VE § 24 lg 3 sätestab tootmismoodulite osas, et võrgu arenduskohustuse täitmise kulusid ei arvata liitumistasu hulka, kui võrguettevõtja on asunud arenduskohustust täitma enne liitumistaotluse esitamist. Lõpliku liitumistasu määrab võrguettevõtja liitumispakkumises. Lõige 4 täpsustab, et võrguettevõtja on asunud arenduskohustuse täitmisele, kui vastav investeering on vähemalt liitumispakkumise esitamise või sellele järgneva aasta kinnitatud investeeringute kavas. Samas sätestab ELTS § 71 lg 5 punkt 2, et võrgutasud tuleb kujundada selliselt, et järjepidevalt oleks tagatud investeeringud tegevus- ja arenduskohustuse täitmiseks. Konkurentsiamet on seisukohal, et Metoodika punktis 2.2 puudub vastuolu ELTS-s ja EsT VE- s sätestatud põhimõtetega. 4.11 Elering on täpsustanud samaaegsete liitujate kulude jaotust, sõnastades selle punktis 2.3 järgmiselt: „Juhul, kui kahe või enama liituja samaaegsel liitumisel sisalduvad liitujate liitumislepingus võrguga ühendamiseks vajalike projekteeritavate ja ehitatavate elektripaigaldiste hulgas võrgutugevdused, jagatakse ühiste võrgutugevduste rajamise ehitustööde ja seonduvate tööde maksumus samaaegsete liitujate vahel käesolevas punktis sätestatud korras ja tingimustel.“ Elering märkis, et liitumisleping ei saa lõppeda varem kui liitumislepingus sisalduvad võrgutugevdused on Eleringi poolt rajatud ja pingestatud ning ühtegi võrgutugevdust (Eleringi elektrivõrgu paigaldist) ei saa ehitada ilma seda projekteerimata. Nii elektri põhivõrguga liitumise tüüptingimustes kui ka liitumislepingus kajastub üheselt printsiip, et liituja tasub vaid 7 (10) tema liitumisega seonduvad kulud. Ka metoodika punkt 2.3.1 ise viitab liitumislepingule, milles on kokku lepitud konkreetse liituja jaoks vajaliku elektripaigalduste projekteerimis- ja ehituskulud. Seega ei saa kõne alla tulla, et see liituja peab tasuma liitumistasu, mis ei ole kuidagi seotud tema liitumisega. Amet nõustub Eleringi põhistusega. Metoodika punktis 2.3 esitatud samaaegsel liitumisel sisalduvates põhimõtetes puudub vastuolu ELTS-s ja EsT VE-s sätestatud põhimõtetega. 4.12 Elering on täpsustanud nende võrgus tehtavaid võrgutugevdusi, sõnastades punkti 2.3.1 järgmiselt: „Võrgutugevduste all peetakse silmas liituja liitumislepinguga kokkulepitud tootmis- ja/või tarbimistingimuste tagamiseks projekteeritavaid ja ehitatavaid elektripaigaldisi, mis ei ole seotud liitumispunkti projekteerimise ja ehitusega ning mida saab kasutada teistele klientidele elektrienergia edastamiseks. Liitumispunktina käsitletakse projekteeritavaid ja ehitatavaid elektripaigaldisi, mille kaudu on liituja elektriseadmed ühendatud elektrivõrguga ja mida saab kasutada vaid selle liituja elektrienergia edastamiseks. Liitumispunkti ehituse ja seonduvate tööde maksumus tuleb tasuda liitujal, kelle elektripaigaldis vastava liitumispunkti kaudu elektrivõrguga ühendatakse.“ Elering selgitas, et metoodika punkt 2.3.1 täpsustab punkti 2.3, mille kohaselt sisalduvadki liitumislepingus ainult võrgutugevdused, mis on antud liitumislepingu alusel rajatava läbilaskevõimsuse tagamiseks vajalikud. Seega ei ole punkti 2.3.1 kohaselt võimalik kliendi liitumistasusse lisada kulusid, mis ei ole liitujast tingitud. Eelmisele lauseosale lisatud täpsustus „mis ei ole seotud liitumispunkti projekteerimise ja ehitusega ning“ loob Eleringi hinnangul selguse, et liitumispunkti kulu ei ole võrgutugevduskulu. Konkurentsiamet on seisukohal, et punktis 2.3.1 ja Eleringi selgitustes puudub vastuolu ELTS-st tulenevate põhimõtetega. Punkt 2.3.1 võimaldab liitujal paremini mõista võrgutugevduste mõistest ja seostatust liitumisega. 4.13 Elering on lisanud võrgutugevduskulude osas täpsustuse, sõnastades punkti 2.3.2 järgmiselt: „Võrgutugevduskulude all peetakse silmas kõiki liituja poolt liitumistasu raames tasutavaid kulutusi tema liitumiseks vajalike võrgutugevduste rajamiseks.“ EsT VE § 25 lg 1 sätestab, et uue võrguühenduse loomise eest võetavat liitumistasu või tarbimis- või tootmistingimuste muutmise tasu arvutades lähtub võrguettevõtja selleks tehtavatest põhjendatud kulutustest. Lõige 3 täpsustab, et liitumistasu või tarbimis- või tootmistingimuste muutmise tasu hulka arvatakse uue tarbimis- või tootmisvõimsuse ühendamiseks või olemasolevate tarbimis- või tootmistingimuste muutmiseks vajalikud kulud. Metoodika punkt 2.3.2 on kooskõlas EsT VE-s sätestatud põhimõtetega. Amet on seisukohal, et kui liituja liitumine toob vältimatult kaasa võrgutugevduste vajaduse, mida ei esineks ilma liituja liitumiseta, tuleb liitujal tasuda ka võrgutugevduskulusid. 4.14 Elering on Metoodikasse lisanud põhimõtted, kuidas toimub võrgutugevduskulude tasumine. Sellised põhimõtted on kajastatud punktides 2.3.5.1 kuni 2.3.6.2 järgmiselt: 2.3.5.1 samaaegsetel liitujatel tuleb ühiste võrgutugevduste eest tasuda kõigil 100%. Ühised võrgutugevduskulud tasaarvestatakse pärast iga osamakse täielikku tasumist kõikide liitujate poolt ning liitujatele tagastatakse osa, mis ei kuulu vastavalt punktis 2.3.6 arvutuspõhimõtetele tema poolt tasumiseks; 2.3.5.2 kui samaaegsetest liitujatest on esimese liituja poolt järgmise liituja osamakse arve koostamise hetkeks tasutud 100% ühistest võrgutugevduskuludest, tasub järgmine liituja ainult punktis 2.3.6 toodud arvutuskäigu kohaselt maksmisele kuuluva osa. 8 (10) 2.3.5.3 juhul, kui mõni samaaegne liituja jätab liitumisprotsessi pooleli ning sellega seoses liitumisleping lõpeb, siis liidetakse tasumata jäänud ühiste võrgutugevduskulude osa vastavalt punktis 2.3.6 toodud arvutuspõhimõtetele teiste samaaegselt liitujate liitumistasu hulka. 2.3.6 Ühiste võrgutugevduste jagamine samaaegsete liitujate vahel toimub järgmiste põhimõtete alusel: 2.3.6.1 Sõltuvalt võrgutugevduste iseloomust jagatakse võrgutugevdused alajaama- ja liinitöödeks; 2.3.6.1.1 Liinitöödena käsitletakse liitumisest tulenevate uute ülekandeliinide ehitamist ning olemasolevate ülekandeliinide läbilaskevõime, töö- või varustuskindluse suurendamist. Liinitöödena mõistetakse ka kõiki kaasnevaid tegevusi ülekandeliini elektrisüsteemi ühendamiseks. 2.3.6.1.2 Alajaamatöödena käsitletakse kõiki liitumiseks vajalikke töid põhivõrguettevõtja olemasolevate alajaamade laiendamiseks või ümberehitamiseks ning uute alajaamade ehitamiseks. 2.3.6.2 Samaaegsetele liitujatele tasumiseks kuuluv osa ühistest liinitööde võrgutugevdustest leitakse järgmiste põhimõtete alusel: 2.3.6.2.1 Liinitööde ühistest võrgutugevduskuludest kuulub igale samaaegselt liitujale (𝐿𝑖𝑖𝑡𝑢𝑗𝑎𝑥 ) tasumiseks osa, mille moodustab tema liitumislepingu järgse kas tootmis- või tarbimissuunalise võimsuse suurim absoluutväärtus (|𝑃𝑚𝑎𝑥 |) kõikide samaaegsete liitujate kas tootmis- või tarbimissuunaliste võimsuste suurimate absoluutväärtuste summast (∑𝑥𝑖=0|𝑃𝑚𝑎𝑥 |); 2.3.6.2.2 Igale liitujale kõnealusest võrgutugevdusest tasumiseks kuuluv osa arvutatakse järgmise valemi alusel: |𝑷𝒎𝒂𝒙 |𝑳𝒊𝒊𝒕𝒖𝒋𝒂𝒙 𝑳𝒊𝒊𝒕𝒖𝒋𝒂𝒙 osa võrgutugevduskuludest: |𝑷 ∙ 𝟏𝟎𝟎%. 𝒎𝒂𝒙 |𝑳𝒊𝒊𝒕𝒖𝒋𝒂𝟏 +|𝑷𝒎𝒂𝒙 |𝑳𝒊𝒊𝒕𝒖𝒋𝒂𝟐 + … +|𝑷𝒎𝒂𝒙 |𝑳𝒊𝒊𝒕𝒖𝒋𝒂𝒙 2.3.6.3 Alajaamatööde ühistest võrgutugevduskuludest kuulub igale samaaegselt liitujale tasumiseks osa, mille moodustab tema liitumislepingu täitmiseks mistahes alajaamas vajalike lahtrite arv samaaegsete liitujate liitumislepingute täitmiseks kõnealuses alajaamas ehitatavate või rekonstrueeritavate lahtrite arvust. Metoodika esialgne redaktsioon sedastas: 2.3.6.1.1 Liinitöödena käsitletakse uute ülekandeliinide ehitamist ning olemasolevate ülekandeliinide läbilaskevõime, töö- või varustuskindluse suurendamist. Liinitöödena mõistetakse ka kõiki kaasnevaid tegevusi ülekandeliini elektrisüsteemi ühendamiseks. 2.3.6.1.2 Alajaamatöödena käsitletakse kõiki liitumiseks vajalikke töid põhivõrguettevõtja olemasolevate alajaamade laiendamiseks või ümberehitamiseks ning uute alajaamade ehitamiseks. Metoodika punktides 2.3.5.1 kuni 2.3.6.2 ei ole vastuolu ELTS-s ja EsT VE-s sätestatud põhimõtetega. Amet on seisukohal, et metoodika punktidest 2.3.5.1 kuni 2.3.6.2 tuleneb selgelt, milliste põhimõtete alusel toimub võrgutugevduskulude tasumine, kuna sõnastuses viidatakse otseselt liitumisest tulenevatele tegevustele. Samuti tulenevad Metoodika nimetatud punktidest alused, mismoodi igale liitujale võrgutugevdustest tasumiseks kuuluv osa arvutatakse. 9 (10) 4.15 Elering lisas Metoodikasse punkti 2.3.8 ning muutis selle sõnastust Konkurentsiameti ettepanekul järgmiselt: „Võrgutugevduste, mis ei sisaldu ühegi varasema liituja liitumislepingus põhjusel, et selleks puudus varasemalt tehniline vajadus, tuleb tasuda 100% liitujal, kelle liitumislepingu täitmiseks vajalike tööde mahus antud võrgutugevdus esineb.“ Ameti hinnangul ei ole lubatav olukord, kus põhivõrguettevõtja sõlmib mõne liitujaga liitumislepingu, kus liituja ei pea üldse võrgutugevduskulusid maksma, kuigi selleks oli liitumislepingu koostamise ajal ilmne vajadus. Ka vastupidine olukord, kus uus liituja nõuab, et võrgutugevduskulusid peaks maksma eelmine liituja, kuigi selleks puudus toona tehniline vajadus, ei ole lubatud. Amet leidis, et punktis 2.3.8 ei tohi luua erisust, mis võimaldaks varasemal liitujal liituda võrgutugevduskulusid katmata, kuigi tehniline vajadus oli selleks olemas. Elering on täiel määral arvestanud Konkurentsiameti märkusega ning vastavalt punkti 2.3.8 sõnastust muutnud. Metoodika punktis 2.3.8 puudub vastuolu ELTS-s ja EsT VE-s sätestatud põhimõtetega. Nimetatud punkt välistab olukorra, kus liituja ei tasuks võrgutugevduskulusid olukorras, kus selleks on ilmne vajadus. 4.16 Elering on Metoodikasse lisanud peatüki 3, mis käsitleb ehitustööde ja seonduvate tööde maksumuse vähendamise metoodikat. Metoodika peatükk 3 sõnastust peab Konkurentsiamet põhjendatuks, kuna see ei ole vastuolus ELTS-ga ega asjakohaste võrgueeskirjadega. Lisaks on Konkurentsiamet seisukohal, et 3.peatüki lisamine võimaldab liitujal selgelt aru saada, mismoodi tööde maksumuse vähendamisega seotud asjaolud kujunevad. 5. Kokkuvõte Konkurentsiamet on läbi töötanud Elering AS poolt Konkurentsiametile lõplikus versioonis 28.05.2019 kooskõlastamiseks esitatud liitumistasu ning tarbimis- ning tootmistingimuste muutmise tasu arvutamise metoodika ning asub seisukohale, et metoodika arvestab ELTS § 71 lõigetes 3, 4 ja 5; ELTS § 65 lõikes 2; ELTS § 66 lõikes 1 ning EsT VE § 25 lõigetes 1, 2 ja 3 kehtestatud nõudeid. Konkurentsiameti hinnangul ei ole metoodika vastuolus heade kommetega ega riku lepingupoolte õiguste ja kohustuste tasakaalu ühe poole kahjuks ebamõistlikult. Konkurentsiamet leiab, et metoodikaga ei kalduta kõrvale seaduse olulisest põhimõttest ega muudeta lepingu eesmärgi saavutamist küsitavaks. 10 (10) Arvestades eeltoodut ja tuginedes HMS § 14 lõikele 1, ELTS § 65 lõikele 2, ELTS § 71 lõigetele 3, 4 ja 5; ELTS § 73 lõikele 1; ELTS § 93 lõike 6 punktile 6 ning EsT VE § 25 lõigetele 1, 2 ja 3 otsustan: kooskõlastada Elering AS liitumistasu ning tarbimis- ning tootmistingimuste muutmise tasu arvutamise metoodika vastavalt käesoleva otsuse lisas toodud sõnastusele. Käesoleva otsusega mittenõustumisel on õigus esitada 30 päeva jooksul arvates käesoleva otsuse teatavakstegemisest vaie Konkurentsiametile või kaebus otsuse tühistamiseks Tallinna Halduskohtule. (allkirjastatud digitaalselt) Märt Ots peadirektor Lisa: Elering AS liitumistasu ja tarbimis- või tootmistingimuste muutmise tasu arvutamise metoodika. ELERING AS LIITUMISTASU JA TARBIMIS- VÕI TOOTMISTINGIMUSTE MUUTMISE TASU ARVUTAMISE METOODIKA kooskõlastatud Konkurentsiameti 03.06.2019 otsusega. Elektrituruseaduse § 73 lõike 1 kohaselt kooskõlastab võrguettevõtja Konkurentsiametiga elektrituruseaduse § 71 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud liitumistasu ja tingimuste muutmise tasu arvutamise metoodika (edaspidi Metoodika). Elektrituruseaduse § 72 lg 3 lubab võrguettevõtjal moodustada turuosaliste rühmi ja rühmakaupa eristada võrgutasusid ja võrguteenuste osutamise muid tingimusi, järgides elektrituruseaduse muid asjakohaseid sätteid. Käesolevas Metoodikas kasutatakse mõisteid elektrituruseaduses, võrgueeskirjades, Elering AS elektri põhivõrguga liitumise tüüptingimustes“ (edaspidi Liitumistingimused) ja muudes õigusaktides toodud tähenduses, kui Metoodikast ei tulene teisiti. 1. Üldsätted 1.1 Võrguga ühendamise eest võetav liitumistasu või tarbimis- või tootmistingimuste muutmise eest võetav tasu (edaspidi Liitumistasu) koosneb järgmistest komponentidest: 1.1.1 liitumisvõimsuse tagamiseks projekteeritavate ning ehitatavate elektripaigaldise rajamise kulu (edaspidi ka ehitustööde ja seonduvate tööde maksumus); 1.1.2 liitumistaotluse alusel koostatava liitumispakkumise väljastamise ning allkirjastamise korraldamise kulu (edaspidi menetlustasu); 1.1.3 sõlmitud liitumislepingu kohaste toimingute korraldamise kulu (edaspidi toimingutasu). 1.2 Liitumistasu komponentide maksumus kujuneb järgmiselt: 1.2.1 ehitustööde ja seonduvate tööde maksumus sisaldab tarbimis- või tootmisvõimsuse ühendamiseks või olemasolevate tarbimis- või tootmistingimuste muutmiseks vajalikke ning põhjendatud kulusid, muuhulgas järgmiseid uute elektripaigaldiste ehitamise ja olemasolevate elektripaigaldiste ümberehitamisega seotud otseseid kulusid: 1.2.1.1 uuringute ja kooskõlastustega (sh planeeringute koostamise ja kooskõlastamisega) seotud kulud; 1.2.1.2 liitumise tehnilise lahenduse dokumentatsiooni koostamine; 1.2.1.3 alajaama territooriumi ja/või elektriliini trassi kasutusse saamisega seotud kulud, sealhulgas maakasutusõiguse vormistamise kulud (notaritasu, riigilõiv, maa ostmise korral maa ostuhind jne), puude mahavõtmise ja äraveo kulud trassi/territooriumi ettevalmistamisel jne; 1.2.1.4 elektriseadmete ja materjalide maksumused ning ehituse, montaaži ja seadistamise kulud; 1 1.2.1.5 projektdokumentatsiooni (hankedokumentatsioon, teostusjoonised, ekspluatatsiooni dokumendid jms) maksumus; 1.2.1.6 elektripaigaldiste toimimiseks, käiduks ja teenindamiseks vajalike hoonete, rajatiste ja juurdepääsude maksumused; 1.2.1.7 liitumisega seotud vajalikud ümberehitused põhivõrguettevõtja elektripaigaldistes, sealhulgas liitumisega seotud ümberehituste tõttu tööst välja minevate elektripaigaldiste demontaaž, ära vedu ja utiliseerimine; 1.2.1.8 muud põhjendatud otsesed konkreetse liitumisega seotud kulud (sh pinnaseuuringute, pinnase taastamine, juurdepääsuteede rajamine, omanikujärelevalve, nõuetekohasuse kontrolliga seotud kulud jm). 1.2.2 menetlustasu sisaldab keskmistatud tegelike kulude alusel arvestatud põhivõrguettevõtja kulutusi liituja liitumistaotluse vastuvõtmiseks, läbivaatamiseks, andmete kontrollimiseks ja täpsustamiseks, liituja konsulteerimiseks liitumismenetluse raames, liitumislepingu pakkumise väljastamiseks vajalike arvutuste tegemiseks ning skeemide, liitumistasu kalkulatsiooni ning liitumislepingu koostamiseks; 1.2.3 toimingutasu sisaldab keskmistatud tegelike kulude alusel arvestatud põhivõrguettevõtja kulusid liitujaga sõlmitud liitumislepingus toodud põhivõrguettevõtja kohustuste täitmise korraldamiseks, liitumislepingu ajakohastamiseks, liituja tehnilise projekti läbivaatamiseks, liitumispunkti ja liituja elektripaigaldise võrguga ühendamise ning pingestamise toimingute korraldamiseks, põhivõrguettevõtja elektrivõrguga ühendatava tootmismooduli sünkroniseerimistoimingute ning RfG, võrgueeskirja ning muudele liitumistingimustele vastavuse hindamise toimingute, mh pingelohu läbimisvõime katsetuse, korraldamiseks ning liitujate konsulteerimiseks liitumismenetluse raames. Pingelohu läbimisvõime katse viib läbi sõltumatu osapool, millest lähtuvalt sisalduvad toimingutasus kolmanda osapoole kulud katse korraldamiseks, tulemuste mõõtmiseks, hindamiseks ja muudeks vajalikeks toiminguteks. Liitujast tingitud pingelohu läbimisvõime katse ebaõnnestumisel rakendab põhivõrguettevõtja iga järgneva katse läbiviimise eest täiendavat toimingutasu uue katse läbiviimisel tekkivate tegelike kulude ulatuses. 1.3 Liitumistasu tasutakse järgmiselt: 1.3.1 ehitustööde ja seonduvate tööde maksumus tasutakse põhivõrguettevõtjale vastavalt elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirjas sätestatud tingimustele; 1.3.2 menetlustasu tasutakse liitumistaotluse esitamisel ning selle suurus sõltub esitatud taotluse liigist. Põhivõrguettevõtja eristab kahte liiki taotlusi: 1.3.2.1 tarbija või jaotusvõrguettevõtja liitumine uues liitumispunktis või jaotusvõrguettevõtja olemasolevas liitumispunktis tarbimis- ja/või tootmistingimuste muutmine või tarbija olemasolevas liitumispunktis tarbimistingimuste muutmine; 1.3.2.2 tootmismooduli või segapaigaldiste põhivõrguga ühendamine või nende tootmis- ja/või tarbimistingimuste muutmine. 1.3.3 Toimingutasu tasutakse liitumistasu osamaksetega samas proportsioonis osamakse suurusega liitumislepingus ettenähtud liitumistasust. Toimingutasu suurus on diferentseeritud liitumise rajamisega kaasnevate toimingute mahu alusel kahte liiki: 1.3.3.1 tarbija või jaotusvõrguettevõtja liitumine uues liitumispunktis või jaotusvõrguettevõtja olemasolevas liitumispunktis tarbimis- ja/või tootmistingimuste muutmine või tarbija olemasolevas liitumispunktis tarbimistingimuste muutmine; 1.3.3.2 tootmismooduli või segapaigaldiste põhivõrguga ühendamine või nende tootmis- ja/või tarbimistingimuste muutmine. 2 2. Põhimõtted samaaegsetel liitumistel ja/või põhivõrguettevõtja arenduskohustuse täitmisel 2.1 Kui põhivõrguettevõtja rajab liitumislepingu täitmisel omal initsiatiivil elektripaigaldisi või - seadmeid, mille läbilaskevõime või tehnilised parameetrid ületavad Liitumistingimustes toodud põhivõrguettevõtja võrgu ehitamisel kasutatavaid minimaalseid parameetreid ning mis seejuures ei ole vajalikud liitumislepingu täitmiseks, siis sellest tulenevat kallinemist liituja poolt tasumisele kuuluvasse liitumistasusse ei arvestata. Liituja liitumistasusse arvestatakse elektripaigaldiste või –seadmete maksumus, mille läbilaskevõimed või tehnilised parameetrid vastavad Liitumistingimustes toodud põhivõrguettevõtja võrgu ehitamisel kasutatavatele minimaalsetele parameetritele ning mille leidmisel lähtub põhivõrguettevõtja enda poolt läbi viidud hangetel ajalooliselt kujunenud keskmisest hinnast. 2.2 Liitumistasu hulka ei arvata liitumispakkumises sisalduvaid investeeringuid võrgutugevduste rajamiseks, mis on vajalikud liituja poolt soovitud läbilaskevõimsuse tagamiseks juhul kui need investeeringud sisalduvad põhivõrguettevõtja kodulehel avaldatud kinnitatud investeeringute kavas ning mille rajamiseks põhivõrguettevõtja on sõlminud või sõlmib alates liitumispakkumise väljastamisest 5 aasta jooksul ehitushankelepingu. Liituja poolt soovitud võrguühenduse läbilaskevõimsus tagatakse liitujale pärast selle investeeringu realiseerumist. 2.3 Juhul, kui kahe või enama liituja samaaegsel liitumisel sisalduvad liitujate liitumislepingus võrguga ühendamiseks vajalike projekteeritavate ja ehitatavate elektripaigaldiste hulgas võrgutugevdused, jagatakse ühiste võrgutugevduste rajamise ehitustööde ja seonduvate tööde maksumus samaaegsete liitujate vahel käesolevas punktis sätestatud korras ja tingimustel. 2.3.1 Võrgutugevduste all peetakse silmas liituja liitumislepinguga kokkulepitud tootmis- ja/või tarbimistingimuste tagamiseks projekteeritavaid ja ehitatavaid elektripaigaldisi, mis ei ole seotud liitumispunkti projekteerimise ja ehitusega ning mida saab kasutada teistele klientidele elektrienergia edastamiseks. Liitumispunktina käsitletakse projekteeritavaid ja ehitatavaid elektripaigaldisi, mille kaudu on liituja elektriseadmed ühendatud elektrivõrguga ja mida saab kasutada vaid selle liituja elektrienergia edastamiseks. Liitumispunkti ehituse ja seonduvate tööde maksumus tuleb tasuda liitujal, kelle elektripaigaldis vastava liitumispunkti kaudu elektrivõrguga ühendatakse. 2.3.2 Võrgutugevduskulude all peetakse silmas kõiki liituja poolt liitumistasu raames tasutavaid kulutusi tema liitumiseks vajalike võrgutugevduste rajamiseks. 2.3.3 Võrgutugevduste määramiseks vajalike võrguarvutuste tegemisel võetakse arvesse need põhivõrguga liitumiseks esitatud liitumistaotlused, mis on esitatud mitte hiljem kui liituja enda liitumistaotlus. 2.3.4 Samaaegse liitumise all peetakse silmas olukorda, kus liitumislepingu pakkumise esitamisel selgub, et liituja liitumiseks on vaja kasutada juba eelnevalt teiste liitujate pooleli olevates liitumisprotsessides valmis ehitatavaid või planeeritavaid võrgutugevdusi. Käesoleva alapunkti mõistes loetakse pooleliolevaks liitumisprotsessiks liitumist kuni kõigi järgmiste tingimuste täitmiseni: 2.3.4.1 võrgutugevduskulu objektiks olev elektripaigaldis on valmis ehitatud ning pingestatud; 2.3.4.2 eelnev liituja on tasunud liitumistasu kolmanda osamakse. 2.3.5 Võrgutugevduskulude tasumine toimub järgmiste põhimõtete alusel: 2.3.5.1 samaaegsetel liitujatel tuleb ühiste võrgutugevduste eest tasuda kõigil 100%. Ühised võrgutugevduskulud tasaarvestatakse pärast iga osamakse täielikku tasumist kõikide liitujate 3 poolt ning liitujatele tagastatakse osa, mis ei kuulu vastavalt punktis 2.3.6 arvutuspõhimõtetele tema poolt tasumiseks; 2.3.5.2 kui samaaegsetest liitujatest on esimese liituja poolt järgmise liituja osamakse arve koostamise hetkeks tasutud 100% ühistest võrgutugevduskuludest, tasub järgmine liituja ainult punktis 2.3.6 toodud arvutuskäigu kohaselt maksmisele kuuluva osa. 2.3.5.3 juhul, kui mõni samaaegne liituja jätab liitumisprotsessi pooleli ning sellega seoses liitumisleping lõpeb, siis liidetakse tasumata jäänud ühiste võrgutugevduskulude osa vastavalt punktis 2.3.6 toodud arvutuspõhimõtetele teiste samaaegselt liitujate liitumistasu hulka. 2.3.6 Ühiste võrgutugevduste jagamine samaaegsete liitujate vahel toimub järgmiste põhimõtete alusel: 2.3.6.1 Sõltuvalt võrgutugevduste iseloomust jagatakse võrgutugevdused alajaama- ja liinitöödeks; 2.3.6.1.1 Liinitöödena käsitletakse liitumisest tulenevate uute ülekandeliinide ehitamist ning olemasolevate ülekandeliinide läbilaskevõime, töö- või varustuskindluse suurendamist. Liinitöödena mõistetakse ka kõiki kaasnevaid tegevusi ülekandeliini elektrisüsteemi ühendamiseks. 2.3.6.1.2 Alajaamatöödena käsitletakse kõiki liitumiseks vajalikke töid põhivõrguettevõtja olemasolevate alajaamade laiendamiseks või ümberehitamiseks ning uute alajaamade ehitamiseks. 2.3.6.2 Samaaegsetele liitujatele tasumiseks kuuluv osa ühistest liinitööde võrgutugevdustest leitakse järgmiste põhimõtete alusel: 2.3.6.2.1 Liinitööde ühistest võrgutugevduskuludest kuulub igale samaaegselt liitujale (𝐿𝑖𝑖𝑡𝑢𝑗𝑎𝑥 ) tasumiseks osa, mille moodustab tema liitumislepingu järgse kas tootmis- või tarbimissuunalise võimsuse suurim absoluutväärtus (|𝑃𝑚𝑎𝑥 |) kõikide samaaegsete liitujate kas tootmis- või tarbimissuunaliste võimsuste suurimate absoluutväärtuste summast (∑𝑥𝑖=0|𝑃𝑚𝑎𝑥 |); 2.3.6.2.2 Igale liitujale kõnealusest võrgutugevdusest tasumiseks kuuluv osa arvutatakse järgmise valemi alusel: |𝐏𝒎𝒂𝒙 |𝐋𝐢𝐢𝐭𝐮𝐣𝐚𝒙 𝑳𝒊𝒊𝒕𝒖𝒋𝒂𝒙 osa võrgutugevduskuludest: | ∙ 𝟏𝟎𝟎%. 𝐏𝒎𝒂𝒙 |𝐋𝐢𝐢𝐭𝐮𝐣𝐚𝟏 +|𝐏𝒎𝒂𝒙 |𝑳𝒊𝒊𝒕𝒖𝒋𝒂𝟐 + … +|𝐏𝒎𝒂𝒙 |𝐋𝐢𝐢𝐭𝐮𝐣𝐚𝒙 2.3.6.3 Alajaamatööde ühistest võrgutugevduskuludest kuulub igale samaaegselt liitujale tasumiseks osa, mille moodustab tema liitumislepingu täitmiseks mistahes alajaamas vajalike lahtrite arv samaaegsete liitujate liitumislepingute täitmiseks kõnealuses alajaamas ehitatavate või rekonstrueeritavate lahtrite arvust. 2.3.7 Võrgutugevduskulude koosseisu, mahu ning ühiste võrgutugevduste hulka arvestamise üle otsustab põhivõrguettevõtja ning viimase otsus on liitujale siduv. Liituja vastaval soovil esitab põhivõrguettevõtja liitujale otsuse koos kirjalike põhjendustega. 2.3.8 Võrgutugevduste, mis ei sisaldu ühegi varasema liituja liitumislepingus põhjusel, et selleks puudus varasemalt tehniline vajadus, tuleb tasuda 100% liitujal, kelle liitumislepingu täitmiseks vajalike tööde mahus antud võrgutugevdus esineb. 2.4 Võrguettevõtja kontrollib liitumislepingu pakkumise kalkulatsioonis sisalduvate tööde hulka ja liitumistasu suurust kas enne: 2.4.1 võrgutugevduste ja/või liitumispunkti(de) ehitus-projekteerimise esimese hanke välja kuulutamist või; 2.4.2 liitumistasu teise osamakse arve koostamist. 4 2.5 Kui põhivõrguettevõtja leiab, et liitumistasu kalkulatsioon on oluliselt muutunud, teeb põhivõrguettevõtja liitujale ettepaneku liitumislepingu muutmiseks. 3. Ehitustööde ja seonduvate tööde maksumuse vähendamise metoodika 3.1 Ehitustööde ja seonduvate tööde maksumuse vähendamise metoodika aluseks on põhimõte vähendada ühiskonna kogukulusid. Ehitustööde ja seonduvate tööde maksumuse vähendamise lubamine on põhivõrguettevõtja juhtumipõhine kaalutlusotsus ning selle rakendamiseks on kaks võimalust ning korraga on neist rakendatav ainult üks. 3.1.1 Põhivõrguettevõtja võib vähendada liitumislepingu pakkumises ehitustööde ja seonduvate tööde maksumust juhul, kui võrgutugevduste ning elektripaigaldiste rajamisega (või ümberehitamisega) vähenevad põhivõrguettevõtja käidu-, investeeringu- või muud kulud. 3.1.1.1 Saavutatav kulude kokkuhoid jagatakse liituja (50%) ja põhivõrguettevõtja (50%) vahel võrdselt ning ehitustööde ja seonduvate tööde maksumust vähendatakse liituja osa võrra. 3.1.2 Põhivõrguettevõtja võib vähendada liitumislepingu pakkumises alajaama ehitustööde ja seonduvate tööde maksumust juhul, kui liituja loobub sõlmitava kokkuleppe alusel olemasolevatest liitumispunktidest alajaamas, mille rekonstrueerimine on ette nähtud põhivõrguettevõtja kinnitatud viie aasta investeeringute eelarves. Alajaama ehitustööde ja seonduvate tööde maksumuse vähendamise eelduseks on asjaolud, et liitumispunktidest loobumisel saab põhivõrguettevõtja alajaama rekonstrueerimisest loobuda ja alajaama demonteerida. Metoodika rakendamisel järgitakse põhimõtteid, mille kohaselt: 3.1.2.1 kehtiva kinnitatud investeeringute eelarve perioodi ajal sõlmitud kokkuleppe alusel ehitab põhivõrguettevõtja liituja poolt soovitud uude asukohta uue alajaama ning tagab liituja uute 110 kV liitumispunktide ehitamise ilma alajaama ehitustööde ja seonduvate tööde maksumuseta; 3.1.2.2 ehitatavate 110 kV liitumispunktide arv on võrdne loobutud liitumispunktides kasutatavate 110/… kV jõutrafode arvuga, sõltumata tegelikult loobutud liitumispunktide arvust; 3.1.2.3 ehitustööde ja seonduvate tööde maksumuse vähendamine ei hõlma vajalike võrgu ümberehitamisega (nt uued õhuliinid ning nende sisestus rajatavasse alajaama) või muude alajaama rajamisega seotud kulude, mida ei oleks esinenud olemasolevas asukohas alajaama rekonstrueerimisel (nt uude asukohta alajaama aluse kinnistu ostmine), katmist. 5
Allikas: Konkurentsiamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel