OTSUS
30.05.2019 nr 7-10/2019-003
Elering AS elektri põhivõrguga liitumise tüüptingimuste peatükkide 1-4, punktide 6.1 ja
7.1 ning lisa 2 kohase Liitumislepingu ja selle lisade nr 1, 2 ja 3 kooskõlastamise kohta.
1. Haldusmenetluse alustamine
Elektrituruseaduse (ELTS) § 93 lg 6 p 6 ja ELTS § 73 lg 1 kohaselt kooskõlastab
Konkurentsiamet võrguettevõtja võrguteenuse osutamise tüüptingimused.
ELTS § 73 lg 2 sätestab, et Konkurentsiamet ei kooskõlasta tüüptingimusi, kui nende sisu ei
vasta võrgutasude kooskõlastamise aluseks olnud võrguettevõtja või võrguteenuste kasutaja
õiguste või kohustuste tasakaalule või kui tüüptingimus kahjustab teist poolt ebamõistlikult
võlaõigusseaduse (VÕS) tähenduses.
Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 14 lg 1 alusel esitatakse haldusmenetluse algatamiseks
haldusorganile vabas vormis avaldus.
29.12.2018 esitas Elering AS (Elering) ametile taotluse (taotlus) elektri põhivõrguga liitumise
tüüptingimuste (Tüüptingimused) muudatuste kooskõlastamiseks.
23.01.2019 esitas Elering kirjaga nr 1.1-11/2018/1174-3 olulise täpsustuse, milles palus
kooskõlastatavat taotlust olulisel määral muuta. Arvestades ELTS § 73 lg-1 ja § 93 lg 6 p 6
täpsustas Elering oma 29.12.2018 kirjas nr 1.1-11/2018/1174 Konkurentsiametile esitatud
taotlust ning palus liitumistingimused kooskõlastada vähendatud mahus, jättes
kooskõlastatavast mahust välja:
1. liitumistingimuste punkti 4.4.7.2.1;
2. liitumistingimuste peatüki 5 terves ulatuses;
3. liitumistingimuste peatüki 6 punktid 6.2 – 6.5 (kooskõlastatavaks osaks jääb punkt 6.1);
4. liitumistingimuste peatüki 7 punktid 7.2 – 7.3 (kooskõlastatavaks osaks jääb punkt 7.1);
5. liitumislepingu lisa nr 4.
Konkurentsiamet asus menetlema Eleringi taotlust tema 23.01.2019 kirjas esitatud mahus ja
ulatuses, mille järgi Elering taotles elektri põhivõrguga liitumise tüüptingimuste peatükkide 1-
4, punktide 6.1 ja 7.1 ning lisa 2 kohase Liitumislepingu ja selle lisade nr 1, 2 ja 3
kooskõlastamist.
2. Menetlusosalised
Elering AS, aadress: Kadaka tee 42, 12945 Tallinn, äriregistrikood: 11022625, e-post:
[email protected]
2 (15)
3. Asjaolud ja menetluse käik
Elering märkis oma esialgses (29.12.2018) taotluses, et Komisjoni määruse (EL) nr 2016/631
(edaspidi: RfG) jõustumisega seonduvalt tuleb Eleringil uuendada alates 27.04.2019 oma
elektri põhivõrguga liitumise protsesse ning nõudeid, mis on reguleeritud Tüüptingimustega.
Elering selgitas, et peamise uuendusena on muudetud Tüüptingimuste ülesehitust selliselt, et
üldosasse on koondatud liitumismenetluse protseduurilised tingimused ning Tüüptingimuste
juurde jäävad lisadena jätkuvalt taotluste vormid ja liitumislepingu tekst. Seega on
Konkurentsiametiga kooskõlastav osa koondatud ühte terviklikku dokumenti (Tüüptingimused
koos lisadega).
Liitumise tüüptingimuste põhiosast ja lisadest on seetõttu uuendusena eraldatud klientide ja
Eleringi elektripaigaldistele kohalduvad tehnilised nõuded, mille määramine on Vabariigi
Valitsuse 14.02.2019 määruse nr 10 Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskiri (edaspidi: EsT VE)
§ 19 lg 5 kohaselt Eleringi pädevuses ning mida Konkurentsiamet sarnaselt varasema
praktikaga ei pea kooskõlastama.
Selgituseks märgiti, et mittekooskõlastatavad nõuded on koondatud teemade kaupa
järgmistesse juhenditesse (edaspidi juhendid):
i. Kliendi elektripaigaldise tehnilised nõuded;
ii. Kliendi elektripaigaldisega seotud andmevahetuse nõuded;
iii. Kliendi elektriosa projekti koostamise ja modelleerimise nõuded;
iv. Kliendi tootmismooduli katsetamise ja katsekava koostamise nõuded;
v. Põhivõrguettevõtja elektripaigaldiste tehnilised põhimõtted ja lahendused.
04.01.2019 teavitas Konkurentsiamet Eleringi, et ei saa liitumistingimuste kooskõlastamise
protsessiga alustada ning palus selgitada, millised liitumistingimuste sätted seonduvad RfG
määrusega ning millised mitte, võttes mh arvesse ka Konkurentsiameti 08.11.2018 otsusest
tulenevaid aluseid. Samuti küsis Konkurentsiamet lisaselgitusi liitumistingimuste peatükkide
5, 6 ja 7 kooskõlastamise vajaduse osas. Amet asus seisukohale, et võrgueeskirja § 32 kohaselt
on Eleringi pädevuses määrata võrguga ühendamise või tarbimis- või tootmistingimuste
muutmise korral võrgu konfiguratsiooni ja tehnilised parameetrid ning seetõttu ei saa
Konkurentsiamet liitumistingimustes võrgu konfiguratsiooni ja tehnilised parameetreid
käsitlevat regulatsiooni kooskõlastada.
08.01.2019 edastas Elering vastused Konkurentsiameti küsimustele.
17.01.2019 esitas Konkurentsamet Eleringile ettepaneku vähendada liitumistingimuste hulgas
kooskõlastatavate osade mahtu, jättes Konkurentisameti poolt kooskõlastatavast osas välja
liitumistingimuste 4.4.7.2.1. peatükid 5, 6 ja 7 ning liitumislepingu lisa nr 4.
23.01.2019 esitas Elering kirjaga nr 1.1-11/2018/1174-3 olulise täpsustuse, milles palus taotlust
olulisel määral muuta. Arvestades ELTS § 73 lg-1 ja § 93 lg 6 p-i 6 täpsustas Elering oma
29.12.2018 kirjas nr 1.1-11/2018/1174 Konkurentsiametile esitatud taotlust ning palus
liitumistingimused kooskõlastada vähendatud mahus, jättes kooskõlastatavast mahust välja:
1. liitumistingimuste punkti 4.4.7.2.1;
2. liitumistingimuste peatüki 5 terves ulatuses;
3. liitumistingimuste peatüki 6 punktid 6.2 – 6.5 (kooskõlastatavaks osaks jääb punkt 6.1);
4. liitumistingimuste peatüki 7 punktid 7.2 – 7.3 (kooskõlastatavaks osaks jääb punkt 7.1);
5. liitumislepingu lisa nr 4.
Arvestades Eleringi 29.12.2018 taotlust ja 23.01.2019 taotluse täpsustust, alustas amet
kooskõlastamistaotluse menetluse protsessi.
24.01.2019 avalikustas Konkurentsiamet oma veebilehel teate pealkirjaga „Avalik
konsultatsioon Elering AS elektri põhivõrguga liitumise tingimuste kohta“. Konkurentsiamet
3 (15)
ootas turuosaliste tagasisidet ja kommentaare kooskõlastamisele esitatud Tüüptingimuste kohta
üksnes ameti poolt kooskõlastatavas osas hiljemalt 07.02.2019.
21.01.2019 esitas Elektrilevi OÜ (Elektrilevi) Konkurentsiametile koopia nende poolt
18.01.2019 kirjaga nr JV-KHO-1/5806-2 Eleringile edastatud ettepanekute ja kommentaaride
kohta Tüüptingimuste muudatuste osas.
21.01.2019 esitas MTÜ Eesti Elektritööstuse Liit (edaspidi Liit) Konkurentsiametile koopia
Liidu poolt 21.01.2019 kirjaga nr 1-01/19-2 Eleringile edastatud ettepanekutest ja
kommentaaridest Tüüptingimuste muudatuste osas.
24.01.2019 esitas Eesti Taastuvenergia Koda (ETEK) Konkurentsiametile koopia ETEK-i poolt
21.01.2019 Eleringile edastatud ettepanekute ja kommentaaride kohta Tüüptingimuste
muudatuste osas.
25.01.2019 esitas kodanik H.H. Konkurentsiametile ettepaneku Tüüptingimuste muudatuste
osas.
03.02.2019 esitas kodanik H.H. Konkurentsiametile täpsustava ettepaneku Tüüptingimuste
muudatuste osas.
07.02.2019 esitas OÜ Adepte Konkurentsiametile ettepaneku Tüüptingimuste muudatuste osas.
07.02.2019 esitas Eesti Energia AS Konkurentsiametile oma ettepanekud ja kommentaarid
Tüüptingimuste muudatuste osas.
07.02.2019 kirjas nr 7 esitas Eesti jõujaamade ja kaugkütte ühing (EJKÜ) Konkurentsiametile
ja Eleringile ettepanekud Tüüptingimuste muudatuste osas.
14.02.2019 kirjas nr JV-TUR-1/600 esitas Elektrilevi Konkurentsiametile ettepanekud
Tüüptingimuste muudatuste kohta.
14.03.2019 esitas Elering turuosalistele ja ametile nende vastused turuosaliste kommentaaridele
ja muudatusettepanekutele. Samuti oli kirjale lisatud Tüüptingimused, metoodika jt seonduvad
lisadokumendid, mida Elering kommentaaride kohaselt muutis. Ühtlasi kutsus Elering kõiki
huvilisi osa võtma Eleringis 21.03.2019 toimunud liitumistingimuste ning metoodika kohta
esitatud tagasiside vastuste arutelust.
20.03.2019 teavitas Elektrilevi, et kahjuks ei ole nende esindajatel võimalik määratud arutelul
osaleda.
21.03.2019 toimus Eleringis Tüüptingimuste kohta turuosaliste poolt esitatud tagasiside ja
nende osas Eleringi poolt koostatud vastuste arutelu. Kohale tuli kolm turuosalist. Valdavas
osas keskenduti Eesti Energia AS poolt tõstatud küsimustele. Pikemalt selgitas Elering arutelul
segapaigaldise mõistet ja selle tähendust ning segapaigaldisega kaasnevaid turuosaliste õigusi
ja kohustusi.
26.03.2019 toimus Konkurentsiametis Eleringi, Elektrilevi ja ameti vaheline kolmepoolne
koosolek, kus arutati Elektrilevi parandusettepanekuid.
29.03.2019 esitas Eesti Energia AS Eleringile ja Konkurentsiametile oma seisukohad
tüüptingimustes kajastatud segapaigaldise ja sellest tulenevate kohustuste osas.
29.03.2019 toimus Eleringi ja Konkurentsiameti vahel koosolek, kus Elering põhjendas
Tüüptingimustes turuosaliste ettepanekute põhjal tehtud muudatusi.
05.04.2019 esitas Elering Konkurentsiametile Tüüptingimuste täiendatud ja muudetud
versiooni.
23.04.2019 pöördus Konkurentsiamet Eleringi poole seoses 05.04.2019 kooskõlastamiseks
esitatud Tüüptingimuste peatükis 2 ja lisas 3 ilmnenud sõnastuse ebatäpsustega.
29.04.2019 esitas Elering omapoolsed selgitused ja parandas Liitumistingimuste sõnastust.
02.05.2019 kirjas nõustus amet Eleringi sõnastusega ja tegi Eleringile ettepaneku
Liitumistingimuste lõplikul kujul esitamiseks.
03.05.2019 esitas Elering Konkurentsiametile lõplikul kujul Liitumistingimused (vt Lisa)
kooskõlastamiseks.
4 (15)
08.05.2019 edastas Konkurentsiamet Tüüptingimuste muudatuste kooskõlastamise otsuse
eelnõu (nr 7-8/18-0380-641-12 ) tagasiside ja kommentaaride esitamiseks kõikide turuosaliste
ja MKM-i esindajatele. Amet ootas tagasisidet ja kommentaare otsuse eelnõu kohta hiljemalt
20.05.2019. Tagasisidet laekus kahelt turuosaliselt.
17.05.2019 esitas Elering omapoolsed märkused ameti 08.05.2019 kirja nr 7-8/18-0380-641-
12 osas. Elering juhtis ameti tähelepanu pealkirja sõnastusele ja lk 12 punktile 4.15.
20.05.2019 esitas Eesti Energia AS parandusettepanekud ameti 08.05.2019 kirja nr 7-8/18-
0380-641-12 osas. Eesti Energia AS palus muuta punktide 4.1.2 ja 5.6.2 ning 4.4.1.2.2
sõnastust.
Teised isikud otsuse eelnõu kommentaare ei esitanud.
21.05.2019 esitas Konkurentsiamet Eleringle turuosaliste seisukohad ja soovis hiljemalt
28.05.2019 Eleringi seisukohti ja põhistusi Eesti Energia AS poolt Tüüptingimuste punktide
4.1.2 ja 5.6.2 ning 4.4.1.2.2 sõnastuse muudatusettepanekute osas.
28.05.2019 esitas Elering Konkurentsiametile oma kommentaarid. Elering tõi oma kirjas välja,
et nõustub Eesti Energia AS seisukohaga tüüptingimuste punkti 5.6.2 osas ning selgitab, et
kooskõlastatavate tüüptingimustega koos kehtestatavas elektriosa projekti koostamise ja
modelleerimise juhendi punktis 2.12 on sätestatud, et juhul, kui elektriosa projektis nõutud
andmed on kliendi poolt põhivõrguettevõtjale varasemalt esitatud ning nendes ei ole muudatusi
toimunud võib klient nõutud materjalid esitamata jätta viidates varasemale projektile või
kirjale, mille käigus on nõutud andmed esitatud. Seega ei pea Elering liitumistingimuste
täiendavat muudatust vajalikuks.
Tingimuste punkti 4.4.1.2.2 teise lause muudatusettepaneku osas märkis Elering, et RfG
kohaselt on tootmismoodul elektrienergia tootmise tootmisüksus või tootmisüksuste kogum,
millel on üks ühenduspunkt ülekandevõrguga (liitumispunkt). RfG-s jaotises II esitatud nõuded
kohalduvad terviklikule tootmismoodulitele ning RfG jaotise III kohaselt tuleb tootjal täita
jaotises II esitatud nõuded ning asjaomasel võrguettevõtjal tuleb kontrollida nende täitmist
samuti tootmismooduli põhiselt ehk liitumispunktis. Olukorras, kus tootmismoodulisse
lisatakse uus tootmisüksus ei ole asjaomasel võrguettevõtjal võimalik kontrollida vaid
täiendava tootmisüksuse RfG nõuetekohast talitlemist, sest sellele ei ole eraldi nõudeid
sätestatud, vaid tagatud peab olema tervikliku tootmismooduli nõuetekohane talitlemine
liitumispunktis. ELTS § 3 p 9 ja 25 järgi on tootmisseade elektrienergia tootmiseks ettenähtud
elektripaigaldis ning elektripaigaldis on omakorda elektrienergia tootmiseks, edastamiseks,
muundamiseks, mõõtmiseks, müügiks või tarbimiseks kasutatavate seadmete, juhtide ja
tarvikute paigaldatud talitluslik kogum. Seega saab kontrollida tootmisseadet kui ühtset
tervikut, mitte aga täiendavat tootmisüksust eraldi ning tarbija või tootja elektripaigaldisse
täiendava tootmisüksuse lisamisel muutub elektrivõrguga ühendatud tootmismoodul ning tekib
uus tootmismoodul, millele kohaldub uue tootmismooduli liitumise hetkel kehtiv regulatsioon.
RfG artiklid 4, 10, 38 ja 39 reguleerivad asjaolusid, mis on seotud määruse kohaldamise
küsimusega olemasolevatele tootmisseadmetele. Eleringi liitumistingimused käsitlevad aga
olukorda, kus olemasoleva tootmisseadme muutmisel on teatud tingimuste täitmisel tegemist
liitumisega ning seadet tuleb käsitleda seetõttu uue tootmisseadmena. Viidatud RfG artiklid 4,
10, 38 ja 39 aga ei reguleeri kuidagi uue tootmisseadme liitumist ja on selge, et uuele
tootmisseadmele kohaldatakse sel ajal kehtivaid reegleid. Veelgi enam, RfG art 4 lg 1 kinnitab
tegelikult Eleringi liitumistingimustes kajastuvat põhimõtet, et kui olemasolevas
tootmisseadmes midagi muudetakse, tuleb üle vaadata ka eelnevalt kokku lepitud
liitumisleping.
5 (15)
Konkurentsiamet leiab, et Eleringi poolt 28.05.2019 selgitused on piisavad ning nendest ei
tulene vastuolusid ELTS-ga ega RfG-ga.
4. Kooskõlastustaotluse lahendamine
Konkurentsiamet käsitleb Eleringi poolt esitatud taotlust vastavalt selles esitatule. Lähtuvalt
eeltoodust kooskõlastab amet Tüüptingimuste peatükkide 1-4, välja arvatud punkt 4.4.7.2.1,
punktide 6.1 ja 7.1 ning lisade 1-3 muudatused, mille kooskõlastamist on Elering taotlenud.
Alljärgnevalt on välja toodud olulisemad ning konsultatsiooni käigus diskussiooni tekitanud
kooskõlastamise alla kuuluvate Tüüptingimuste punktide muudatused koos seda puudutavate
menetluse käigus esitatud küsimuste ja selgitustega.
4.1. Tüüptingimuste punkti 1.3 muutmine
Tüüptingimuste punkti 1.3 kohaselt liitumismenetlusele kohaldatakse liitumismenetluse
alustamise ajal kehtivaid liitumistingimusi. Liitumismenetlusele kohaldatakse ka dokumenti
„Elering AS võrgulepingu tüüptingimused“. Liitumismenetluse alustamiseks loetakse
liitumistaotluse esitamist.
Kooskõlastamisele esitatud algses versioonis ei olnud punktis 1.3 sätestatud, millest alates
loetakse liitumistaotluse esitamist. Sellele asjaolule viitas Elektrilevi ning palus oma
14.02.2019 kirjas Eleringil sätestada, mida menetluse alustamise ajaks loetakse. Elektrilevi
hinnangul oleks asjakohane lähtuda taotluse esitamise hetkel kehtivatest liitumistingimustest.
Elering vastas oma 14.03.2019 kirjaga, milles olid esitatud Eleringi vastused turuosaliste
kommentaaridele ja muudatusettepanekutele (edaspidi 14.03.2019 vastuskiri), et võtab
Elektrilevi märkuse arvesse ning täpsustab liitumistingimuste sõnastust.
ELTS § 65 lg 1 p 1 sätestab, et „võrguettevõtja osutab oma teeninduspiirkonnas tarbijale,
tootjale, liinivaldajale või teisele võrguettevõtjale järgmisi võrguteenuseid:
1) asjakohase taotluse alusel ühendab liitumispunktis võrguga tema teeninduspiirkonnas asuva
nõuetekohase elektripaigaldise;
2) asjakohase taotluse alusel muudab tarbimis- või tootmistingimusi.“
Konkurentsiamet peab põhjendatuks, et liitumismenetluse alustamiseks loetakse
liitumistaotluse esitamist. Konkurentsiameti hinnangul ei ole Tüüptingimuste punkt 1.3
vastuolus ELTS sätetega. Lisaks on amet seiskohal, et Tüüptingimuste punkt 1.3 on vastavuses
ELTS § 65 lg 1 punktidega 1 ja 2, mistõttu peab Konkurentsiamet Tüüptingimuste punkti 1.3
muudatust põhjendatuks.
4.2. Tüüptingimuste punkti 1.5.3 muutmine
Tüüptingimuste 1.5.3. sätestab, et põhivõrguga ühendatud tootjatele, kelle elektrivõrguga
ühendatakse elektrienergia tarbija, mis ei ole tootmismooduli omatarve ning mis tingib
liitumistingimuste punktis 5.6 kirjeldatud tingimuste täitmiseks vajaliku ümberehituse ja/või –
seadistuse.
ELTS § 65 lg 1 p 3 sätestab, et võrguettevõtja osutab oma teeninduspiirkonnas tarbijale, tootjale,
liinivaldajale või teisele võrguettevõtjale mh järgmist võrguteenust - võimaldab kasutada
võrguühendust liitumispunktis.
ELTS § 87 lg 1 p 2 näeb ette, et kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas või
6 (15)
elektroonilises vormis sõlmitud liitumislepingus, võrgulepingus ja elektrilepingus esitatakse
võrgulepingu ja liitumislepingu alusel osutatavate teenuste kirjeldus või elektrilepingu alusel
müüdava elektrienergia põhinäitajad.
Seega, kui tootja on muutnud talle kuuluvat elektripaigaldist viisil, mille tagajärjel ei ole
täidetud põhivõrguettevõtja ja turuosalise vahelises liitumislepingus või võrgulepingus kokku
lepitud tingimused, tuleb tootjal lähtuda Tüüptingimuste punktis 1.5.3. sätestatust.
Konkurentsiamet peab Tüüptingimuste punkti 1.5.3 muudatust põhjendatuks. See ei ole
vastuolus ELTS-ga.
4.3. Tüüptingimuste punkti 1.6 muutmine
Elektrilevi viitas oma 14.02.2019 kirjas, et Tüüptingimuste punkti 1.6 kohaselt loetakse
liitumiseks üksnes nõuetekohase elektripaigaldise põhivõrguga ühendamist ja
jaotusvõrguettevõtja olemasolevas liitumispunktis/tarbimiskohas tarbimis- või
tootmistingimuste muutmist, kuid mitte tootmismoodulite ühendamist jaotusvõrguettevõtja
võrguga. Kehtiva võrgueeskirja §-st 32, elektrisüsteemi võrgueeskirja eelnõu §-st 19 ning
elektrituruseaduse §-st 65 ja 70 ei nähtu, et põhivõrguga liitumise tingimuste kasutusala laieneb
jaotusvõrguettevõtjale muuks, kui oma elektripaigaldise põhivõrguga ühendamiseks või
olemasoleva põhivõrguühenduse tarbimis- või tootmistingimuste muutmiseks.
Elering selgitas oma 14.03.2019 vastuskirjas, et RfG määruses, ELTS-s ning elektrisüsteemi
toimimise võrgueeskirjas on sätestatud süsteemihalduri ning jaotusvõrguga ühendatud tootjate
õigused ning kohustused seoses A-, B-, C- ja D-tüüpi tootmismoodulite elektrivõrguga
ühendamisega. Liitumistingimustes on toodud nende nõuete ning kohustuste täitmiseks
täpsustatud menetluslikud reeglid ning nõuded.“
24.01.2019 kirjas märkis Eesti Taastuvenergia Koda (ETEK), et Tüüptingimuste punktist 1.6
järeldub, et segapaigaldise tekkimise korral, so kui olemasolev elektripaigaldis ehitatakse
ümber lisades sellele uusi komponente, suurendades sellega paigaldise tarbimis- ja/või
tootmisvõimsust, tuleb algatada uus liitumisprotsess. Kirjeldatud tingimustest jääb selgusetuks,
kas eelnevast lähtuvalt on kehtestatud ka mõistlik võimsuse määr, mille ületamisel
liitumisprotseduur algatatakse.
Elering selgitas oma 14.03.2019 vastuskirjas, et „Liitumisprotsessi tuleb segapaigaldisega
seonduvalt alustada juhtudel, kui klient soovib suurendada võrgulepinguga kokku lepitud
tarbimis- või tootmisvõimsust, tootmismoodulist või tarbimispaigaldisest tekib segapaigaldis
või juba olemasolevasse segapaigaldisse lisatakse uus nn otseliin, kuhu ühendatav tootmine või
tarbimine muudab segapaigaldise andmevahetuse põhivõrguettevõtja energiasüsteemi
juhtimiskeskusesse valeks, mistõttu tuleb juhtimissüsteemi ehitada ümber ja lisada täiendavad
mõõtmised.“
ELTS § 3 p 33 kohaselt on võrguga ühendamine uue võrguühenduse loomine või olemasoleva
võrguühenduse tarbimistingimuste või muude tehniliste tingimuste muutmine või
varustuskindluse suurendamine. Tulenevalt ELTS § 83 lõikest 1 sõlmitakse võrguettevõtjaga
võrguga ühendamiseks ja tarbimis- või tootmistingimuste muutmiseks liitumisleping ja
võrguteenuste osutamiseks võrguleping. ELTS § 85 lg 2 kohaselt sõlmitakse liitumisleping ja
võrguleping kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas või elektroonilises vormis.
ELTS § 65 lg 1 p 3 sätestab, et võrguettevõtja osutab oma teeninduspiirkonnas tarbijale, tootjale,
liinivaldajale või teisele võrguettevõtjale mh järgmist võrguteenust: võimaldab kasutada
võrguühendust liitumispunktis. Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirja (EsT VE) § 27 lõike 1
kohaselt tagab võrguettevõtja liitumislepingu kohase võrguühenduse olemasolu, kui
võrguühenduse kasutamise kohta on sõlmitud kehtiv võrguleping ega esine võrguteenuse
osutamisest keeldumise aluseid.
7 (15)
Seega on Elering kohustatud tagama liitumis- või võrgulepingus kokku lepitud võrguühenduse
olemasolu. Kui turuosaline on ühepoolselt muutnud oma elektripaigaldist viisil, mis ei vasta
enam poolte vahel liitumis- või võrgulepingus kokku lepitud võrguühenduse parameetritele (või
muudele, sh RfG, DCC jt õigusaktides sätestatud nõuetele), on võrguettevõtjal õigus nõuda ja
tarbimis- või tootmistingimuste muutmise alustamist.
05.04.2019 kirjas Elering selgitas, et elektrivõrguga ühendatud tootmismooduli muutmisel
segapaigaldiseks muudetakse tehnilisi tingimusi, s.t võrguga eelmise liitumisprotsessi käigus
ühendatud seade muutub ja selle talitlemine ei vasta enam liitumis- ja võrgulepingus
kokkulepitud olukorrale, mistõttu tuleb antud olukorda käsitleda ELTS § 3 p 33 alusel kui
liitumisprotsessi.
Konkurentsiamet peab Tüüptingimuste punkti 1.6 muudatust põhjendatuks, sest EsT VE § 27
lõike 1 kohaselt tagab võrguettevõtja liitumislepingu kohase võrguühenduse olemasolu, kui
võrguühenduse kasutamise kohta on sõlmitud kehtiv võrguleping. Kui tootja või tarbija on
ühepoolselt muutnud talle kuuluvaid elektripaigaldisi või nende parameetreid viisil, ulatuses ja
määral, mis ei vasta enam poolte vahel liitumis- või võrgulepingus kokku lepitud tingimustele,
tuleb pooltel sõlmida uus, ELTS § 83 lõike 1 kohane liitumisleping tarbimis- või
tootmistingimuste muutmiseks. Kui olemasolev C- või D-tüüpi tootmismoodul on ümber
ehitatud sel määral, et selle ühendusleping tuleb põhjalikult läbi vaadata, tuleb pooltel lähtuda
RfG-s sätestatust. RfG ja sellega sätestatud täpsustused (mh võimalike erisuste kohta) on
otsekohalduvad, mistõttu nende täpsustamine tüüptingimustes ei ole vajalik. Punkt 1.6 ei ole
vastuolus RfG-s sätestatud põhimõtetega. RfG-s sätestatu on ülimuslik, seda ka juhul, kui RfG
sõnastust muudetakse, kuid Tüüptingimuste muudatused ei ole veel jõustunud.
4.4. Tüüptingimuste punkti 1.8 muutmine
Algses sõnastuses, mille kohaselt „liitumistaotluse alusel sõlmitakse tähtajaline võrguleping“ ei
vastanud Tüüptingimuste punkt 1.8 ELTS § 65 lg 1 p 1 ja 2 sätestatud põhimõtetele.
Liitumistaotluse alusel saab sõlmida üksnes liitumislepingu.
Konkurentsiamet palus muuta Tüüptingimuste punkti 1.8, kuna liitumistaotluse alusel saab
sõlmida üksnes liitumislepingu, mitte võrgulepingu. Elering parandas punkti 1.8 sõnastuse
järgmiselt: „liitumislepingu alusel sõlmitakse tähtajaline võrguleping“.
ELTS § 65 lg 1 p 3 sätestab, et võrguettevõtja osutab oma teeninduspiirkonnas tarbijale, tootjale,
liinivaldajale või teisele võrguettevõtjale mh järgmist võrguteenust: võimaldab kasutada
võrguühendust liitumispunktis. Liitumispunktis võrguühenduse kasutamise võimaldamiseks
ehk võrguteenuse osutamiseks sõlmitakse ELTS § 83 lg 1 kohaselt võrguleping.
Tulenevalt EsT VE § 27 lõikest 1 tagab võrguettevõtja liitumislepingu kohase võrguühenduse
olemasolu. ELTS § 87 lg 10 näeb ette, et kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas või
elektroonilises vormis sõlmitud võrgulepingus esitatakse lepingu tähtaeg.
Konkurentsiamet peab Tüüptingimuste punkti 1.8 muudatust põhjendatuks, sest EsT VE § 27
lõike 1 kohaselt tagab võrguettevõtja liitumislepingu kohase võrguühenduse olemasolu.
4.5. Tüüptingimuste punkti 2.1.1 muutmine
Elering on lisanud Tüüptingimuste punkti 2.1.1 lause sõnastuses: „Juhul, kui liitumistaotluses
nõutud andmed on kliendi poolt põhivõrguettevõtjale varasemalt esitatud ning nendes ei ole
muudatusi toimunud võib klient nõutud materjalid esitamata jätta viidates varasemale taotlusele
või kirjale, mille käigus on nõutud andmed esitatud.“
Elering on selgitanud, et kui liitumistaotluses nõutud andmed on kliendi poolt
8 (15)
põhivõrguettevõtjale varasemalt esitatud ning nendes ei ole muudatusi toimunud, siis samu
andmeid enam uuesti ei nõuta.
Konkurentsiamet peab Tüüptingimuste punkti 2.1.1 muudatust põhjendatuks.
4.6. Tüüptingimuste punkti 2.2.4 muutmine
Elering on täpsustanud Tüüptingimuste punkti 2.2.4 sõnastuses: „Muudatused, mis on seotud
liitumispunkti soovitud asukoha muudatusega, mis tingivad kas uue elektrilise lahenduse ja/või
võrguarvutuste teostamise või võrguühenduse läbilaskevõimsuse muudatusega, mis tingivad
kas näivvõimsuse suurendamise või reaktiivvõimsuse võimekuse vähendamise kogu
aktiivvõimsuse vahemikus, ei ole lubatud.“
Elering selgitas, et juhul, kui pärast liitumislepingu pakkumise väljastamist esitab liituja
muudatusettepanekud, mis olulisel määral muudavad Eleringi poolt väljastatud liitumislepingu
pakkumise sisu, ei ole Eleringil võimalik lepingupakkumisega jätkata ja liitujal tuleb esitada
uus taotlus.
ELTS § 65 lg 1 sätestab, et võrguettevõtja osutab oma teeninduspiirkonnas tarbijale, tootjale,
liinivaldajale või teisele võrguettevõtjale järgmisi võrguteenuseid:
1) asjakohase taotluse alusel ühendab liitumispunktis võrguga tema teeninduspiirkonnas asuva
nõuetekohase elektripaigaldise;
2) asjakohase taotluse alusel muudab tarbimis- või tootmistingimusi;
Kui taotleja on muutnud oma taotluse sisu, tuleb Eleringil väljastada uus liitumislepingu
pakkumine vastavalt taotleja uutele soovidele.
Konkurentsiamet peab Tüüptingimuste punkti 2.2.4 muudatust põhjendatuks, sest EsT VE § 27
lõike 1 kohaselt tagab võrguettevõtja liitumislepingu kohase võrguühenduse olemasolu, kui
võrguühenduse kasutamise kohta on sõlmitud kehtiv võrguleping. Kui tootja või tarbija soovib
muuta talle kuuluvaid elektripaigaldisi, nende parameetreid või asukohta määral, mis ei vasta
enam poolte vahel liitumis- või võrgulepingus kokku lepitud tingimustele, tuleb pooltel sõlmida
uus, ELTS § 83 lõike 1 kohane liitumisleping tarbimis- või tootmistingimuste muutmiseks.
Punktis 2.2.4 kirjeldatud muudatuste tegemine ilma põhivõrguettevõtja loata oleks vastuolus
EsT VE § 27 lõikega 1.
4.7. Tüüptingimuste punkti 2.3.6 muutmine
Elering on täpsustanud Tüüptingimuste punkti 2.3.6 sõnastuses: „Kliendist tingitud lühise
läbimisvõime (FRT) katse ebaõnnestumisel rakendab põhivõrguettevõtja iga järgneva katse
läbiviimise eest toimingutasu, mis on võrdne sõltumatu osapoole poolt uue katse mõõtmise,
hindamise ja muude vajalike põhjendatud toimingute maksumusega.“
Nimetatud muudatus on kooskõlas ELTS § 72 lõikest 8 lähtuvate põhimõtetega, mille kohaselt
hinna sisse arvatavad kulud peavad olema põhjendatud, lähtuma kuluefektiivsusest ning
võimaldama ettevõtjale õigusaktidega sätestatud kohustuste täitmist. ELTS § 71 lg 5 kohaselt
tuleb võrgutasud kujundada selliselt, et mh oleks järjepidevalt tagatud vajalike muutuv- ja
tegevuskulude katmine ning kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmine.
Konkurentsiamet peab Tüüptingimuste punkti 2.3.6 muudatust põhjendatuks. Vastuolu ELTS-i
sätetega puudub.
4.8. Tüüptingimuste punkti 2.4.1.2, 2.4.1.3 ja lisa 3 muutmine
9 (15)
Elering on täpsustanud Tüüptingimuste punkti 2.4.1.2 lõplikus sõnastuses: „teine osamakse on
50% liitumislepingus sätestatud prognoositud ehitustööde ja seonduvate tööde maksumusest
ning 50% liitumislepinguga ettenähtud toimingutasust. Põhivõrguettevõtja esitab kliendile teise
osamakse arve kahekümne (20) päeva jooksul alates liitumislepingu täitmiseks vajaliku hanke
võitja välja kuulutamisest. Teise osamakse arve tasutakse hiljemalt neljakümne viie (45) päeva
jooksul alates arve saamisest.“
Elering on täpsustanud Tüüptingimuste punkti 2.4.1.3 lõplikus sõnastuses: „Kolmanda
osamakse arve tasutakse hiljemalt neljakümne viie (45) päeva jooksul alates arve saamisest“
Konkurentsiamet peab tüüptingimuste punktide 2.4.1.2 ja 2.4.1.3 täpsustusi põhjendatuks. EsT
VE § 21 sätestab turuosalise ja põhivõrguettevõtja vahel sõlmitud liitumislepingu osamaksed
ja nende tasumise tähtajad. EsT VE § 21 lõikes 3 nimetatud osamakse tasub turuosaline
liitumislepingu sõlmimisest alates 60 päeva jooksul ning punktide 2 ja 3 kohased osamaksed
arve saamisest alates 45 päeva jooksul, kui ei ole kokku lepitud teisiti.
Eleringi poolt 03.05.2019 sisse viidud muudatused on kooskõlas Elektrisüsteemi toimimise
võrgueeskirja põhimõtetega ning seega on Tüüptingimuste punktide 2.4.1.2, 2.4.1.3 ja lisa 3
muudatused põhjendatud.
4.9. Tüüptingimuste punkti 2.4.2 muutmine
Elering on täpsustanud Tüüptingimuste punkti 2.4.2 sõnastuses: „Kui liitumislepingu
täitmiseks ei ole ehitustööde ja seonduvate tööde teostamine vajalik ning liitumistasu hõlmab
üksnes toimingutasu, on põhivõrguettevõtjal õigus esitada turuosalisele liitumise toimingutasu
arve liitumislepingu ühe maksena.“
EsT VE § 20 lg 3 sätestab, et kui liitumislepingu täitmiseks ei ole projekteerimis- ja ehitustöid
vaja teha, on võrguettevõtjal õigus liitumislepingu sõlmimisega seotud menetluse läbiviimise
ja toimingute tegemisega kaasneva kulu eest esitada turuosalisele arve liitumislepingu ühe
maksena.
Konkurentsiamet peab Tüüptingimuste punkti 2.4.2 muudatust põhjendatuks. Muudatused on
kooskõlas EsT VE § 20 lõikega 3.
4.10. Tüüptingimuste punkti 2.6.6 muutmine
Elering on täpsustanud Tüüptingimuste punkti 2.6.6 sõnastuses: „Juhul, kui teostatud analüüsi
käigus selgub vajadus elektrivõrgu ümberehitamiseks, tuleb sõlmida liitumislepingu muutmise
kokkulepe ning kliendil tasuda sellest muudatusest tingitud liitumistasu.“
ELTS § 84 lg 2 kohaselt sõlmitakse liitumisleping ja võrguleping kirjalikus või kirjalikku
taasesitamist võimaldavas või elektroonilises vormis. Kõik liitumislepinguga seotud
muudatused, mis muudavad seniste kokkulepete sisu, tuleb sõlmida kirjalikus või kirjalikku
taasesitamist võimaldavas või elektroonilises vormis, sest liitumisleping sõlmitakse nii
võrguettevõtja võrguga ühendamiseks kui ka tarbimis- või tootmistingimuste muutmiseks.
Konkurentsiamet peab Tüüptingimuste punkti 2.6.6 muudatust põhjendatuks, sest ELTS § 71
lg 1 p 2 kohaselt võrguteenust osutav võrguettevõtja võtab tasu tarbimis- või tootmistingimuste
muutmise eest.
4.11. Tüüptingimuste punkti 4.4.1.2.2 lisamine
Elering lisas Tüüptingimustesse uue punkti 4.4.1.2.2 sõnastuses: Segapaigaldise
10 (15)
tootmismoodul peab vastama tootmismooduli liitumise hetkel kehtinud võrgueeskirja ja
liitumistingimuste nõuetele. Juhul, kui tarbija või tootja elektripaigaldisse lisatakse täiendav
tootmisüksus, kontrollitakse tootmismooduli nõuetekohasust täiendava tootmisüksuse
liitumisel kehtivate õigusaktide, võrgueeskirja ja liitumistingmuste järgi.
Konkurentsiamet peab Tüüptingimuste punkti 4.4.1.2.2 lisamist põhjendatuks kuna täpsustus
on vajalik, sest sellega tagatakse segapaigaldise nõuete vastavus asjakohasele seadusandlusele.
4.12. Tüüptingimuste punktide 4.4.1.2.1, 4.4.1.2.2 ja 5.6.2 muutmine
Elering täiendas Tüüptingimuste punkte 4.4.1.2.1, 4.4.1.2.2 ja 5.6.2 selliselt, et enne 2003.
aastal ühendatud elektrijaamadel ei ole liitumisprotsessi käigus vaja tõendada vastavust
võrgueeskirjale, teostada võrgueeskirja nõuetekohasuse tõendamise katseid ning esitada
elektriosa projekti kogu ulatuses vaid ainult muudetavas ja ümberehitatavas osas.
Konkurentsiamet peab nende Tüüptingimuste punktide muutmist põhjendatuks, sest lihtsustab
enne 2003.aastat elektrivõrguga ühendatud elektrijaamade liitumistaotluste menetlemist.
4.13. Tüüptingimuste lisa 2 punkti 3.3 muutmine
Elering muutis Tüüptingimuste lisa 2 punkti 3.3 sõnastust järgmiselt:
„Klient tasub põhivõrguettevõtjale liitumise eest liitumistasu, mis peab katma kõik
põhivõrguettevõtja poolt kliendi liitumiseks tehtud tegelikud ja põhjendatud kulutused.
Liitumistasu hulka kuulub kliendi käitumisest tingitud ehituse ajakava muutumise tõttu
tekkinud täiendavad kulud. Liitumistasu prognoositud eeldatav suurus on sätestatud lepingu
lisas nr 2 toodud kalkulatsioonis. Pooled on lepingu sõlmimisel kokku leppinud, et nimetatud
liitumistasu suurus ja kuluread on üksnes prognoos, mille puhul on põhivõrguettevõtja lähtunud
parimast olemasolevast teadmisest ja praktikast ning liitumistasu tegelik täpne suurus selgub
lepingu täitmise käigus, sh võib lisanduda ka lisas nr 2 esitamata kuluridasid. Pooled
kohustuvad teavitama teineteist viivitamatult kõigist asjaoludest, mis võivad mõjutada
prognoositud liitumistasu suurust.“
Eesti Energia oli oma 07.02.2019 kirjas seisukohal, et Tüüptingimuste lisa 2 punkt 3.3 on
ebaproportsionaalne kliendi suhtes. Eesti Energiale jäi arusaamatuks, mil viisil saab kliendi
õiguspärane käitumine põhjustada ehitusgraafiku muutumist ning miks peab klient sel juhul
tasuma ajakava muutumisega seotud kulud. Eeltoodust tulenevalt tegi Eesti Energia ettepaneku
kustutada Tüüptingimuste lisa 2 punkti 3.3 teine lause või täiendada punkti selliselt, et juhul,
kui ehitusgraafik muutub Eleringi käitumise tõttu, on Elering kohustatud kliendile hüvitama
sellega seonduvad täiendavad kulud.
Elering selgitas oma 14.03.2019 vastuses, et liitumistasu hulka kuulub kliendi käitumisest
tingitud ehituse ajakava muutumise tõttu tekkinud täiendavad kulud. Näiteks, kui kliendi
tehtavad tööd lähevad üle kliendi ja põhivõrguettevõtja vahel kokkulepitud tähtaja ning sellest
johtuvalt muutub ka Eleringi poolt tehtavate tööde ajagraafik, mis toob endaga kaasa
täiendavaid kulutusi, siis need täiendavad kulutused kuuluvad liitumistasu hulka ja kliendi poolt
tasumisele.
Samuti on Elering selgitanud, et Eleringi kohustus ehitusgraafiku muutumisest tingitud kulud
hüvitada tuleneb Tüüptingimuste lisa 2 punktist 6.3, mille kohaselt, kui põhivõrguettevõtja
hilineb omapoolsete kohutuste tähtaegse täitmisega, maksab ta kliendile leppetrahvi 0,05%
liitumis- või tingimuste muutmise tasu summast iga kohustuse täitmisega hilinenud päeva eest.
Konkurentsiamet peab eeltoodust tulenevalt Tüüptingimuste lisa 2 punkti 3.3 muudatust
11 (15)
põhjendatuks. Ka põhivõrguettevõtjast tingitud ehituse ajakava muutumine on sanktsioneeritav
(Tüüptingimuste lisa 2 punkt 6.3). Samuti on kliendil võimalik juhul, kui Elering endale võetud
kohustusi rikub, esitada põhivõrguettevõtja vastu kahju hüvitamise nõue muudel võlaõiguslikel
alustel, nt õigusvastaselt tekitatud kahju.
4.14. Tüüptingimuste lisa 2 punkt 3.4 ja prognoositud eeldatava liitumistasu
tasumise maksegraafik (liitumislepingu lisa 3) muutmine
Tüüptingimuste lisa 2 punkt 3.4 sätestab järgmist:
„Klient maksab liitumistasu lepingu lisas 3 oleva maksegraafiku alusel arvestades punktis 3.6
sätestatud erisust. Pooled on kokku leppinud, et liitumistasu maksmisel aluseks olev
maksegraafik on koostatud ja seda tuleb vajadusel muuta lähtudes põhimõttest, et kõik
põhivõrguettevõtja poolt kliendi liitumiseks tehtud mõistlikud ja põhjendatud kulutused tuleb
kliendi poolt tasuda põhivõrguettevõtjale osadena ette vastavalt põhivõrguettevõtja poolt
tehtavatele töödele ja selle alusel koostatud maksegraafikule (v.a maksegraafikujärgne viimane
osamakse).“
Eesti Energia oli oma 07.02.2019 kirjas Tüüptingimuste lisa 2 punkti 3.4 osas seisukohal, et
Eleringil ei saa olla õigust nõuda liitumistasu maksegraafiku jooksvat muutmist. Eesti Energia
hinnangul on punkt 3.4 vastuolus võrgueeskirja § 32 lõikega 10 ning elektrisüsteemi toimimise
võrgueeskirja eelnõu § 21 lõikega 2. Eelarvestamise ja maksete protsess on nii kehtivas kui ka
uue võrgueeskirja eelnõus sätestatud järgmiselt:
(10) Põhivõrguettevõtjaga sõlmitud liitumislepingu tähtajad on järgmised:
1) liitumislepingu esimene osamakse tehakse lepingu sõlmimisest alates 60 päeva jooksul.
Esimene osamakse on 20% lepingus ettenähtud esialgsest liitumistasust;
2) teine osamakse on 50% liitumislepingus ettenähtud esialgsest liitumistasust ja makse
tasutakse liitumispunkti ehituse hanke võitja väljakuulutamisest alates 20 päeva jooksul.
Võrguettevõtja esitab kliendile arve hanke võitja väljakuulutamisest alates viie tööpäeva
jooksul;
3) kolmas osamakse moodustab ülejäänud osa tegelikest kuludest, millest on maha arvatud
käesoleva lõike punktide 1 ja 2 kohaselt tasutud summad. Osamakse tasutakse liitumispunkti
valmimisest alates 45 päeva jooksul ning võrguettevõtja esitab kliendile arve liitumispunkti
valmimisest alates 30 päeva jooksul.
Eeltoodust tulenevalt tegi Eesti Energia ettepaneku viia Tüüptingimuste lisa 2 punkt 3.4
kooskõlla võrgueeskirjaga. Konkurentsiamet juhtis sellele Eleringi tähelepanu.
Elering muutis 05.04.2019 taotluses prognoositud eeldatava liitumistasu tasumise
maksegraafikut (liitumislepingu lisa 3) järgmiselt:
12 (15)
Prognoositud eeldatava liitumistasu tasumise maksegraafik
Summa EUR Summa EUR
Maksegraafik
(KM-ta) (KM-ga)
Esimene osamakse - tasutakse liitumislepingu sõlmimisest
alates kuuekümne (60) päeva jooksul ning moodustab 20%
liitumislepingus sätestatud prognoositud ehitustööde ja
seonduvate tööde maksumusest ning 20% liitumislepinguga
ettenähtud toimingutasust
Teine osamakse - tasutakse arve saamisest esitamisest
neljakümne viie (45) neljateistkümne (14) päeva jooksul ning
moodustab 5070% liitumislepingus sätestatud prognoositud
ehitustööde ja seonduvate tööde maksumusest ning 50%
liitumislepinguga ettenähtud toimingutasust. täitmise
tegelikest teadaolevatest kuludest, millest on maha arvestatud
esimese osamaksega tasutud summa. Teise osamaksega
tasutakse ka 50% liitumislepinguga ettenähtud toimingutasust.
Kolmas osamakse - tasutakse neljakümne viie (45) päeva
jooksul pärast arve esitamist saamisest tööde valmimist ning
on ülejäänud osa tegelikest kuludest, millest on maha
arvestatud kliendi poolt esimese ja teise osamaksega tasutud
summad. Kolmanda osamaksega tasutakse ka 30%
liitumislepinguga ettenähtud toimingutasust.
KOKKU
Elering põhjendas muudatust järgmiselt:
Põhivõrguettevõtjal on elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirja kohaselt õigus
liitumistingimustes kokku leppida ka teistsugused liitumistasude maksmise põhimõtted ja
tähtajad, juhul kui need ei ole kliendi jaoks halvemad reguleerivas aktis sätestatust. Elering on
seisukohal, et liitumistingimustes toodud liitumistasude maksmise põhimõtted ja tähtajad ei
olnud klientide jaoks halvemad, vaid võimaldasid hanke tulemuste selgumisel viia liitumistasu
maksegraafik koheselt tegelike kuludega vastavusse. On olukordi, kus prognoositud
liitumistasu järgi arvestatud I ja II osamakse summad ületavad tegeliku liitumistasu ning sellisel
juhul on juba ette kokku lepitud paindlikumad tingimused klientidele kasulikumad. Antud juhul
tuleks sellise paindlikkuse kasutamine kokku leppida mõlemale poolele kohanduvana juba enne
hanketulemuste selgumist, mitte üksnes hanke tulemuste odavnemisel võrreldes prognoositud
liitumistasuga. Kuid arvestades Eesti Energia soovi, viis Elering Tüüptingimuste punkti 2.4.1
ja prognoositud eeldatava liitumistasu tasumise maksegraafiku (liitumislepingu lisa 3)
sõnastused vastavusse elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirjas tooduga. Samas ei nõustu
Elering Eesti Energia märkusega, et Tüüptingimuste lisa 2 punkt 3.4 on vastuolus
elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirjaga. Võrgueeskirja § 21 lg 2 järgi on ette nähtud
turuosalise ja põhivõrguettevõtja vahelise liitumislepingu osamaksete jagunemine. Sealjuures
võivad pooled osamaksete jagunemise kokku leppida teisiti kui võrgueeskirjas. Elektrisüsteemi
13 (15)
toimimise võrgueeskiri ei reguleeri sellest lähtuvat liitumislepingu muutmise küsimust, sh ei
keela nõuda liitumislepingu muutmist. Seega ei ole Tüüptingimuste lisa 2 punkt 3.4
võrgueeskirjaga vastuolus, kuna see küsimus ei ole reguleeritud. Tüüptingimuste lisa 2 punkti
3.4 eesmärk on tagada turuosalisele läbipaistev ja arusaadav liitumislepingu kulude hetkeseis
ehk kui liitumisega seonduv kulu on selge, fikseeritakse see ka võimalikult kiiresti lepingu
täpsustamisega. See on olnud põhivõrguga liitumisel aastatepikkune tavapraktika.
Tüüptingimuste lisa 2 punkti 7.5 järgi võetakse lepingust taganemisel ja liitumistasu
tagastamisel arvesse just liitumislepingus fikseeritud kulud. Seega on oluline, et teadaolevad
kulud on lepingu muudatustega alati esimesel võimalusel fikseeritud.
Konkurentsiamet on eeltoodust tulenevalt seisukohal, et prognoositud eeldatava liitumistasu
tasumise maksegraafiku (liitumislepingu lisa 3) muudatus on põhjendatud ning EsT VE § 21
lg- ga 2 ja 3 kooskõlas. Mis puudutab Tüüptingimuste lisa 2 punkti 3.4, märgib amet, et tegemist
on ka hetkel kehtivates Tüüptingimustes sätestatud punktiga, mille kohaldamisel ei ole
probleeme esinenud.
4.15. Tüüptingimuste lisa 2 punkt 7.5
Tüüptingimuste lisa 2 punkt 7.5 sätestab järgmist:
„Lepingust taganemisel ükskõik kumma poole poolt lepingus või õigusaktides sätestatud
alustel, tagastab põhivõrguettevõtja kliendile viimase poolt liitumistasuna tasutud summad,
arvestades sellest eelnevalt maha kõik põhivõrguettevõtja poolt lepingu täitmiseks juba tehtud
ja taganemise avalduse saamise hetkeks lepingu täitmiseks juba sõlmitud töövõtulepingute
ülesütlemiseks vältimatult tehtavad põhjendatud ja tõendatud kulud ning muud kliendi poolt
põhivõrguettevõtjale lepingu alusel tasumisele kuuluvad maksed.“
Eesti Energia oli oma 07.02.2019 kirjas Tüüptingimuste lisa 2 punkti 7.5 osas seisukohal, et
juhul, kui klient taganeb lepingust põhjusel, et Elering on lepingut oluliselt rikkunud, siis ei
peaks kliendil olema kohustust hüvitada Eleringile taganemise hetkeks lepingu täitmiseks
tehtud kulutusi. Vastupidi, kliendil peab olema õigus nõuda Eleringilt tasutud liitumismaksete
tagastamist. Eesti Energia tegi ettepaneku täiendada punkti vastavalt.
Elering selgitas oma 14.03.2019 vastuses, et tegemist on aastaid kehtinud punktiga ning Elering
ei ole taotlenud käesoleva Tüüptingimuste kooskõlastamise menetluse raames viidatud lepingu
punkti ümbersõnastamist. Punkt 7.5 kannab põhimõtet, et liitumisega seonduvad kõik kulud
tuleb tasuda liitujal. Eleringi kohutuse rikkumise ettekäändel ei saa liitujale tagada olukorda, et
ta saaks katkestatud liitumisprotsessi tõttu liitumiskuludest kõrvale hoida. Liitujal on alati
võimalik esitada vastuväiteid või nõuda eraldi Eleringilt kahju hüvitamist. Tüüptingimuste lisa
2 punkti 7.5 mõte ei ole aga seda situatsiooni reguleerida.
Samuti selgitas Elering, et poolte õiguste ja kohustuste tasakaal tuleneb Tüüptingimuste lisa 2
punktist 6.3, mille kohaselt, kui põhivõrguettevõtja hilineb omapoolsete kohutuste tähtaegse
täitmisega, maksab ta kliendile leppetrahvi 0,05% liitumis- või tingimuste muutmise tasu
summast iga kohustuse täitmisega hilinenud päeva eest. Sellest tulenevalt ei ole Elering nõus
Tüüptingimuste lisa 2 punkti 7.5 sõnastust muutma.
Elering esitas 05.04.2019 taotluses täiendavad selgitused Tüüptingimuste lisa 2 punkti 7.5
mittemuutmise osas. Antud punkti näol on tegemist aastaid kehtinud punktiga ning Elering ei
ole taotlenud käesoleva Tüüptingimuste kooskõlastamise menetluse raames selle punkti
ümbersõnastamist. Tüüptingimuste lisa 2 punkt 7.5 kannab põhimõtet, et liitumisega seonduvad
kõik kulud tuleb tasuda liitujal. Eleringi kohutuse rikkumise ettekäändel ei saa liitujale tagada
olukorda, et ta saaks katkestatud liitumisprotsessi tõttu liitumiskuludest kõrvale hoida või
tasaarveldada võimalikku temapoolset kahjunõuet põhivõrguettevõtja vastu. Liitujal on alati
võimalik esitada vastuväiteid või nõuda eraldi Eleringilt kahju hüvitamist. Viidatud punkti mõte
14 (15)
ei ole aga seda situatsiooni reguleerida.
Sealjuures on poolte kohustused tasakaalus, kuna lähtuvalt Tüüptingimuste lisa 2 punktist 6.3,
kui põhivõrguettevõtja hilineb lepingus kokkulepitud tähtajaks omapoolsete kohustuste
täitmisega, maksab ta kliendile leppetrahvi 0,05% liitumis- või tingimuste muutmise tasu
summast iga kohustuse täitmisega hilinetud päeva eest.
Tüüptingimuste lisa 2 punkt 7.5 on koostatud just eeldusel, et liitumistasu on tagasinõutav ning
tuleb eraldi rõhutada, et antud punktis on käsitletud just vaid tasutud liitumistasu ning see ei
reguleeri ega kitsendada liituja õigust esitada Eleringi vastu kahjunõuet juhul, kui
põhivõrguettevõtja selle liitujale põhjustab.
Konkurentsiamet peab eeltoodust tulenevalt Tüüptingimuste lisa 2 punkti 7.5 mittemuutmist
põhjendatuks. Amet märgib, et tegemist on punktiga, mis on sätestatud ka hetkel kehtivates
Tüüptingimustes ning mille kohaldamisel ei ole probleeme esinenud. Ka põhivõrguettevõtjast
tingitud probleemid on sanktsioneeritavad (Tüüptingimuste lisa 2 punkt 6.3). Samuti on kliendil
võimalik juhul, kui Elering endale võetud kohustusi rikub, esitada põhivõrguettevõtja vastu
kahju hüvitamise nõue muudel võlaõiguslikel alustel (nt õigusvastaselt tekitatud kahju
sissenõudmine). Samuti on amet seisukohal, et poolte kohustused on tasakaalus, kuna lähtuvalt
Tüüptingimuste lisa 2 punktist 6.3, kui põhivõrguettevõtja hilineb lepingus kokkulepitud
tähtajaks omapoolsete kohustuste täitmisega, maksab ta kliendile leppetrahvi 0,05% liitumis-
või tingimuste muutmise tasu summast iga kohustuse täitmisega hilinetud päeva eest.
5. Konkurentsiameti hinnang kooskõlastamiseks esitatud tüüptingimuste
muudatuste kohta
ELTS § 73 lg 2 kohaselt ei kooskõlasta Konkurentsiamet võrguteenuste osutamise
tüüptingimusi, kui nende sisu ei vasta võrgutasude kooskõlastamise aluseks olnud
võrguettevõtja ja võrguteenuste kasutaja õiguste ja kohustuste tasakaalule või kui tüüptingimus
kahjustab teist poolt ebamõistlikult VÕS-i tähenduses.
VÕS § 37 lg 3 sätestab, et lepingu osaks ei loeta tüüptingimust, mille sisu, väljendusviis või
esituslaad on niivõrd ebatavaline või arusaamatu, et teine lepingupool ei võinud selle tingimuse
olemasolu lepingus mõistlikkuse põhimõttest lähtudes oodata või seda tingimust olulise
pingutuseta mõista.
VÕS § 42 lg 1 kohaselt on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi,
lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt
ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste
tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse,
kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus
piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu
eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid
hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga.
VÕS § 42 lõige 2 sätestab, et tüüptingimust ei loeta ebamõistlikult kahjustavaks, kui see
puudutab lepingu põhilist eset või hinna ja üleantu väärtuse suhet või kui tingimuse sisu tugineb
õigusaktil, millest ei saa lepingupoolte kokkuleppel kõrvale kalduda.
Konkurentsiamet on läbi töötanud Eleringi poolt kooskõlastamiseks esitatud Tüüptingimuste
peatükkide 1-3 ja lisa 2 muudatused, võttes arvesse nende kohta menetluse käigus esitatud
seisukohtasid ja selgitusi.
Ameti hinnangul vastavad Eleringi Tüüptingimused ELTS § 73 lõikes 2 sätestatud nõuetele
ning Eleringi ja võrguteenuste kasutaja õiguste ja kohustuste tasakaalule. Kooskõlastamiseks
esitatud Tüüptingimuste muudatused ei ole vastuolus VÕS § 37 lõikes 3 ja § 42 lõikes 1
15 (15)
sätestatuga. Samuti ei ole Tüüptingimuste muudatused ebamõistlikult teist poolt kahjustavad
VÕS § 42 lõigete 2 ja 3 tähenduses. Tüüptingimuste muudatustes ei kalduta kõrvale seaduses
sätestatud olulistest põhimõtetest ning need ei ole vastuolus ELTS-s toodud alustega.
Eeltoodu alusel ning juhindudes ELTS § 73 lõigetest 1-2, § 93 lõike 6 punktist 6, VÕS § 37
lõikest 3, § 42 lõigetest 1 ja 2
otsustan:
kooskõlastada Elering AS-i poolt esitatud elektri põhivõrguga liitumise tüüptingimuste
peatükid 1-4, punktid 6.1 ja 7.1 ning lisa 2 kohane Liitumisleping ja selle lisad nr 1, 2 ja 3
vastavalt otsuse lisale.
Käesoleva otsusega mittenõustumisel on õigus otsuse või selle osa tühistamiseks esitada 30
päeva jooksul alates käesoleva otsuse teatavaks tegemisest vaie Konkurentsiametile või kaebus
Tallinna Halduskohtule.
(allkirjastatud digitaalselt)
Märt Ots
peadirektor
Lisa: Elering AS elektri põhivõrguga liitumise tüüptingimused_03.05.2019
Elering AS elektri põhivõrguga
liitumise tüüptingimused
Mille peatükid 1- 4, punktid 6.1, 7.1 ja lisa 2 kohane Liitumisleping koos
lisadega 1,2 ja 3 on kooskõlastatud Konkurentsiameti 30.05.2019
otsusega.
Sisukord
1. Üldosa .......................................................................................................... 4
2. Liitumismenetlus ........................................................................................... 6
2.1. Liitumistaotlus ............................................................................................... 6
2.2. Liitumislepingu pakkumine ja liitumislepingu sõlmimine ................................ 7
2.3. Liitumistasu ................................................................................................... 9
2.4. Liitumistasu maksmine ................................................................................ 10
2.5. Võrguühenduse rajamine ............................................................................ 11
2.6. Liitumislepingu muutmine............................................................................ 12
2.7. Liitumislepingu lõppemine seoses täitmisega.............................................. 13
3. Tarbija ja jaotusvõrguettevõtja uue võrguühenduse pingestamine,
jaotusvõrguettevõtja uue tarbimis- ja/või tootmissuunalise võimsuse
kasutuselevõtmine või tarbija uue tarbimissuunalise võimsuse
kasutuselevõtmine ...................................................................................... 14
4. Tootmismoodulite või segapaigaldiste põhivõrguga ühendamise või
nende tootmis- ja/või tarbimistingimuste muutmise kord ............................. 16
4.1 Üldised nõuded ........................................................................................... 16
4.2 Võrguühenduse pingestamine .................................................................... 16
4.3 Toomismooduli sünkroniseerimine .............................................................. 18
4.4 Tootmismooduli nõuetekohasuse kontrollimine ja kinnitamine .................... 19
4.5 Tootmismooduli alaline kasutuselevõtmine ................................................. 24
5 Kliendi elektripaigaldiste tehnilised nõuded ................................................. 27
5.1 Üldnõuded .................................................................................................. 27
5.2 Automaatika ja releekaitse .......................................................................... 27
5.3 Nõuded tootmismoodulite talitusele sageduse ja pinge muutumisel ning
võrguhäiringutel .......................................................................................... 27
5.4 Tootmismooduli kaitsefunktsioon ................................................................ 28
5.5 Aktiiveaktiivvõimsuse ja pinge reguleerimine .............................................. 28
5.6 Lisanõuded segapaigaldiste ühendamiseks ................................................ 29
6 Jaotusvõrguettevõtjate elektrivõrkudega liituvate tootmismoodulite
põhivõrguettevõtjaga kooskõlastamise kord ................................................ 31
6.1 Üldosa ........................................................................................................ 31
6.2 A-tüüpi tootmismoodulid.............................................................................. 31
2
6.3 B-tüüpi tootmismoodulid.............................................................................. 32
6.4 C-tüüpi tootmismoodulid ............................................................................. 32
6.5 D-tüüpi tootmismoodulid ............................................................................. 33
7 Prototüüpse seadme ajutiselt põhivõrku ühendamine ................................. 34
7.1 Üldised põhimõtted ..................................................................................... 34
7.2 Ühendamise tehnilised põhimõtted ............................................................. 34
7.3 Prototüüpse seadme ühendamiseprotsessi lühikirjeldus ............................. 35
Liitumistingimuste lisad ............................................................................................... 37
LISA 1 – Vormid.......................................................................................................... 37
LISA 2 - Liitumislepingu tüüpvorm............................................................................... 37
3
1. ÜLDOSA
1.1. Käesolevad Elering AS-i (edaspidi: põhivõrguettevõtja) elektri põhivõrguga liitumise
tüüptingimused (edaspidi: liitumistingimused) koos lisade ja juhenditega sätestavad
põhivõrguettevõtja elektrivõrguga (edaspidi: põhivõrk) liitumise ja jaotusvõrguga
liituvate tootmismoodulite kooskõlastamise korra. Lisaks sätestavad
liitumistingimused põhivõrgu tehnilised parameetrid ja liitumisprotsessis vajalike
kooskõlastamiste reeglid, samuti liitumistaotluse menetlemise reeglid.
1.2. Liitumistingimused moodustavad liitumislepingu lahutamatu osa.
1.3. Liitumismenetlusele kohaldatakse liitumismenetluse alustamise ajal kehtivaid
liitumistingimusi. Liitumismenetlusele kohaldatakse ka dokumenti „Elering AS
võrgulepingu tüüptingimused“. Liitumismenetluse alustamiseks loetakse
liitumistaotluse esitamist.
1.4. Liitumistingimustes kasutatakse mõisteid komisjoni määruses (EL) nr 2016/631
(edaspidi: RfG), komisjoni määruses (EL) nr 2016/1388 (edaspidi DCC),
elektrituruseaduses, siseriiklikes võrgueeskirjades, liitumistingimustes ning muudes
liitumist reguleerivates dokumentides (nt Konkurentsiameti otsused) ja õigusaktides
sätestatud tähenduses. Käesolevates liitumistingimustes nimetatakse elektrienergia
tarbimiseks ja tootmiseks ette nähtud elektripaigaldist edaspidi ühiselt
segapaigaldiseks ja tootmisüksusena mõistetakse energiapargi või sünkroonmooduli
koosseisus paiknevat elektrienergia tootmise üksikseadet (RfG mõistes power-
generating unit), mis muundab päikesekiirguse, kineetilise- või soojusenergia
elektrienergiaks ning mille kogum moodustab tootmismooduli. Tootmismoodul võib
koosneda erinevatest või sarnastest tootmisüksustest.
1.5. Käesolevates liitumistingimustes ja selle lisades ning juhendites sisalduvad
menetluslikud ja tehnilised nõuded kohalduvad järgmistele põhivõrguettevõtja
klientidele:
1.5.1. põhivõrguga liitujatele;
1.5.2. põhivõrguga ühendatud tarbijatele ja tootjatele, kelle elektrivõrguga ühendatakse A-,
B-, C- või D-tüüpi tootmismoodulid;
1.5.3. põhivõrguga ühendatud tootjatele, kelle elektrivõrguga ühendatakse elektrienergia
tarbija, mis ei ole tootmismooduli omatarve ning mis tingib liitumistingimuste punktis
5.6 kirjeldatud tingimuste täitmiseks vajaliku ümberehituse ja/või -seadistuse;
1.5.4. jaotusvõrguettevõtjatele, kelle elektrivõrguga ühendatakse A-, B-, C- või D-tüüpi
tootmismoodulid;
1.5.5. tootjatele, kelle B-, C- või D-tüüpi tootmismoodulid ühendatakse jaotusvõrguettevõtja
elektrivõrguga.
4
1.6. Liitumine käesolevate liitumistingimuste järgi tähendab nõuetekohase
elektripaigaldise põhivõrguga ühendamist, põhivõrguga ühendatud tarbija või tootja
elektrivõrguga nõuetekohase tootmismooduli ühendamist, põhivõrguga ühendatud
tarbija või tootja elektripaigaldise muutmist segapaigaldiseks, põhivõrguga ühendatud
segapaigaldise muudatust mahus mis tingib liitumistingimuste punktis 5.6 kirjeldatud
tingimuste täitmiseks vajaliku ümberehituse ja/või -seadistuse või põhivõrguga
ühendatud tarbija, tootja või jaotusvõrguettevõtja olemasolevas
liitumispunktis/tarbimiskohas tarbimis- või tootmistingimuste muutmist, v.a
olemasoleva tarbimis- ja/või tootmisvõimsuse vähendamine, mida käsitletakse
elektripaigaldise ümberehitamisena. Olemasolevas keskpinge liitumispunktis või
tarbimiskohas kokkulepitud tarbimis- ja/või tootmistingimuste suurendamisel viiakse
võrguühendus nimipingelele 110 kV juhul, kui läbilaskevõime suurendamine tingib
põhivõrguettevõtjale kuuluvat ning liitumispunktiga ühendatud jõutrafo vahetust.
1.7. Kõik liitumisega seotud menetlused ja nendega kaasnevad andmevahetused
teostatakse põhivõrguettevõtja liitumise e-keskkonnas.
1.8. Põhivõrguettevõtjal on õigus mitte kohaldada liitumistingimuste juhendis
„Põhivõrguettevõtja elektripaigaldiste tehnilised põhimõtted ja lahendused“ toodud
tingimusi juhul, kui liitumisprotsess ei põhjusta teiste klientide varustuskindluse
halvenemist ning liitumislepingu alusel sõlmitakse tähtajaline võrguleping.
1.9. Liitumistingimuste lisad on:
1.9.1. Lisa nr 1: Vormid;
1.9.2. Lisa nr 2: Liitumislepingu tüüpvorm.
1.10. Liitumistingimuste juurde kuuluvad järgmised tehnilisi nõudeid käsitlevad juhendid:
1.10.1. Kliendi elektripaigaldise tehnilised nõuded;
1.10.2. Kliendi elektripaigaldisega seotud andmevahetuse nõuded;
1.10.3. Kliendi elektriosa projekti koostamise ja modelleerimise nõuded;
1.10.4. Kliendi tootmismooduli katsetamise ja katsekava koostamise nõuded;
1.10.5. Põhivõrguettevõtja elektripaigaldiste tehnilised põhimõtted ja lahendused.
5
2. LIITUMISMENETLUS
2.1. Liitumistaotlus
2.1.1. Põhivõrguga liitumiseks esitab klient põhivõrguettevõtjale liitumistingimustes
sätestatud nõuetekohase liitumistaotluse, millele on lisatud kliendi elektripaigaldise
tehnilised andmed vastavalt liitumistingimuste lisa 1 punktis 1.1 toodud mahule ning
muud õigusaktides sätestatud dokumendid ja/või kinnitused. Juhul, kui
liitumistaotluses nõutud andmed on kliendi poolt põhivõrguettevõtjale varasemalt
esitatud ning nendes ei ole muudatusi toimunud võib klient nõutud materjalid
esitamata jätta viidates varasemale taotlusele või kirjale, mille käigus on nõutud
andmed esitatud. Liitumistaotlusele lisatakse esindusõigust tõendav dokument, kui
liitumistaotluse esitaja esindusõigus ei nähtu äriregistrist.
2.1.2. Põhivõrguettevõtja registreerib kliendi liitumistaotluse ning teavitab sellest klienti.
Põhivõrguettevõtja väljastab liitumistingimuste punkti 2.3.2 alusel menetlustasu arve
kolme (3) tööpäeva jooksul alates taotluse esitamisest.
2.1.3. Liitumistaotluse kontrollimist alustatakse pärast menetlustasu laekumist, mille raames
kontrollib põhivõrguettevõtja liitumistaotlusega esitatud andmeid ning teavitab klienti
puudustest vastavalt punktides 2.1.4 ja 2.1.5 toodud tähtaegadele. Puuduste
mitteesinemisel ning pärast menetlustasu laekumist loetakse liitumistaotlus
põhivõrguettevõtja poolt vastuvõetuks ning põhivõrguettevõtja teavitab klienti
liitumistaotluse vastuvõtmisest viie (5) tööpäeva jooksul ja informeerib klienti
tähtajast, hiljemalt mille jooksul liitumislepingu pakkumine kliendile esitatakse.
2.1.4. Kui liitumistaotluses esitatud andmed on puudulikud, edastab põhivõrguettevõtja
hiljemalt viie (5) tööpäeva jooksul alates menetlustasu laekumisest kliendile
vastavasisulise teate, märkides ära kõik liitumistaotluses esinevad puudused.
2.1.5. Kliendil tuleb kahekümne (20) tööpäeva jooksul, arvates põhivõrguettevõtjalt vastava
teate saamisest, viia liitumistaotlus nõuetega vastavusse, sh esitada kõik puuduvad
andmed.
2.1.6. Põhivõrguettevõtja edastab viie (5) tööpäeva jooksul pärast kliendi poolt korrigeeritud
taotluse esitamist kliendile teate taotluse nõuetekohasusest või loetelu korrigeeritud
taotluses esinenud puudustest. Nõuetekohasuse teate esitamisest loetakse taotlus ka
vastuvõetuks.
2.1.7. Kui klient ei ole punktis 2.1.5 toodud tähtaja jooksul viinud liitumistaotlust vastavusse
põhivõrguettevõtja poolt esitatud nõuetega või ei likvideeri kõiki põhivõrguettevõtja
poolt välja toodud puuduseid taotluse kolmanda parandusega, loetakse liitumise
protsess lõppenuks, millest teavitatakse klienti kirjalikult. Põhivõrguettevõtja tagastab
liitumisprotsessi lõppemisel käesolevas punktis toodud asjaolu tõttu kliendile
menetlustasu 50% ulatuses.
6
2.1.8. Kõik kliendi poolt pärast liitumistaotluse vastuvõtmist taotletavad muudatused
liitumistaotluses esitatud andmetes tuleb põhivõrguettevõtjale esitada digitaalselt
allkirjastatuna liitumiste e-keskkonnas.
2.1.9. Kui kliendi poolt enne põhivõrguettevõtja poolt liitumispakkumise väljastamist
taotletavad muudatused on seotud liitumispunkti soovitud asukoha või
võrguühenduse soovitud läbilaskevõimsuse muudatustega, mis tingivad kas
näivvõimsuse suurendamise või reaktiivvõimsuse võimekuse vähendamise kogu
aktiivvõimsuse vahemikus, tuleb kliendil esitada uus liitumistaotlus, mis muudab
varasema liitumisprotsessi lõppenuks. Soovitud tootmisvõimsuse vähendamine
olemasoleva liitumisprotsessi lõpetamist ei tingi. Uuele liitumismenetlusele
kohaldatakse uue liitumistaotluse esitamise ajal kehtivaid liitumistingimusi. Varasema
liitumisprotsessi lõppemisel tagastab põhivõrguettevõtja käesolevas punktis
nimetatud asjaolu tõttu kliendile menetlustasu kuni 50% ulatuses juhul kui uue
liitumispakkumise koostamiseks põhivõrguettevõtja poolt tehtavate
menetlustoimingute hulk väheneb, mille määrab põhivõrguettevõtja.
2.1.10. Ühes alajaamas asuvate tarbimiskohtade või liitumispunktide kohta ei või ühel kliendil
olla rohkem kui üks kehtiv liitumistaotlus, samuti ei saa esitada ühe tarbimiskoha või
liitumispunkti kohta mitut taotlust.
2.1.11. Liitumistaotlus ja selle lisad moodustavad liitumislepingu lahutamatu osa.
2.1.12. Kliendil on õigus lõpetada vastavasisulise kirjaliku tahteavaldusega liitumistaotluse
menetlus. Sellisel juhul ei ole põhivõrguettevõtjal kohustust teha kliendile
liitumislepingu pakkumist. Juhul kui menetlus lõpetatakse kliendi tahteavalduse alusel
enne liitumispakkumise väljastamist tagastab põhivõrguettevõtja kliendile
menetlustasu kuni 50% ulatuses vastavalt põhivõrguettevõtja poolt liitumispakkumise
koostamiseks läbi viidud menetlustoimingute hulgale, mille määrab
põhivõrguettevõtja.
2.2. Liitumislepingu pakkumine ja liitumislepingu sõlmimine
2.2.1. Pärast liitumistaotluse vastuvõtmist esitab põhivõrguettevõtja kliendile üheksakümne
(90) päeva jooksul (kui ei ole kokku lepitud teisiti) liitumistingimuste lisas 2 toodud
liitumislepingu tüüpvormi kohase liitumislepingu pakkumise, mis sisaldab muuhulgas:
2.2.1.1. liitumis- ja mõõtepunkti asukoha põhimõtteskeemi;
2.2.1.2. liitumistasu või liitumistingimuste muutmise tasu prognoositud suurust ja selle tasu
maksmise tingimusi ning tasu kujunemise kalkulatsiooni;
2.2.1.3. liitumise tehnilist lahendust koos liitumispunkti elektriliste põhiparameetritega;
2.2.1.4. tarbimis- ja/või tootmistingimusi;
2.2.1.5. uue võrguühenduse loomise või tarbimis- või tootmistingimuste muutmise tingimusi,
sealhulgas tähtaega ja muid tingimusi;
2.2.1.6. liitumispunkti(de) läbilaskevõimsust näivvõimsuse ühikutes;
7
2.2.1.7. võrguga ühendatavate tootmismooduli reaktiivvõimsuse võimekuse kogu
aktiivvõimsuse vahemikus;
2.2.1.8. liitumislepingu muutmise ja lõpetamise tingimusi;
2.2.1.9. muid liitumislepingu tingimusi.
2.2.2. Liitumislepingu pakkumise koostamisel peab põhivõrguettevõtja:
2.2.2.1. lähtuma kehtivatest tehnilistest standarditest ning võrgu väljaehitamise ja kasutamise
nõuetest, järgides juhendis „Põhivõrguettevõtja elektripaigaldiste tehnilised
põhimõtted ja lahendused“ toodud põhimõtteid;
2.2.2.2. võrdlema liitumise erinevaid tehnilisi lahendusi;
2.2.2.3. leidma kliendiga koostöös teostatava analüüsi käigus tehnilis-majanduslikult
eelistatavaima lahenduse;
2.2.2.4. määrama liitumispunkti(de) asukoha(d);
2.2.2.5. arvestama liitumispakkumise vastuvõtmise ajal põhivõrguettevõtja poolt juba vastu
võetud liitumistaotlusi, kehtivaid liitumislepingute pakkumisi, liitumis- ja võrgulepinguid
ning elektrivõrgu olukorda.
2.2.3. Liitumislepingu pakkumise kehtivus on kuuskümmend (60) päeva ning
jaotusvõrguettevõtjale esitatava liitumislepingu pakkumise puhul sada (100) päeva,
kui ei ole kokku lepitud teisiti. Liitumislepingu pakkumise esitamisel kliendile teavitab
põhivõrguettevõtja klienti nõustumuse esitamise tähtajast. Kui klient nõustumust
tähtaegselt ei esita, kaotab liitumislepingu pakkumine kehtivuse ning liitumistaotluse
menetlus lõpeb.
2.2.4. Klient võib pärast liitumislepingu pakkumise saamist kolmekümne (30) päeva jooksul
esitada liitumislepingu pakkumise kohta muudatusettepanekuid. Muudatused, mis on
seotud liitumispunkti soovitud asukoha muudatusega, mis tingivad kas uue elektrilise
lahenduse ja/või võrguarvutuste teostamise või võrguühenduse läbilaskevõimsuse
muudatusega, mis tingivad kas näivvõimsuse suurendamise või reaktiivvõimsuse
võimekuse vähendamise kogu aktiivvõimsuse vahemikus, ei ole lubatud. Ülejäänud
muudatusettepanekute osas teatab põhivõrguettevõtja kliendile hiljemalt neliteist (14)
päeva enne liitumislepingu pakkumise kehtivuse tähtaja lõppu, kuid mitte hiljem kui
kolmekümne (30) päeva jooksul saabunud taotlusest, kas põhivõrguettevõtja
ettepanekutega nõustub.
2.2.5. Liitumise protsess loetakse lõppenuks ja liitumislepingu pakkumine kehtivuse
kaotanuks, kui:
2.2.5.1. klient loobub liitumislepingu pakkumisest enne liitumislepingu sõlmimist, teatades
sellest põhivõrguettevõtjale või
2.2.5.2. kliendi poolt vastavuses punktiga 2.2.4 taotletavad muudatused ei ole
põhivõrguettevõtja poolt aktsepteeritavad ning klient ja põhivõrguettevõtja ei saavuta
punktis 2.2.3 liitumislepingu pakkumise kehtivuse jooksul kokkulepet liitumislepingu
pakkumise tingimuste muutmise osas, mille kohta saadab põhivõrguettevõtja kliendile
vastavasisulise kirjaliku teatise koos keeldumise põhjendusega või
8
2.2.5.3. liitumislepingut ei sõlmita muul põhjusel ettenähtud tähtaja jooksul.
2.2.6. Pärast liitumislepingu pakkumise esitamist kliendile on põhivõrguettevõtjal õigus
muuta kliendi kirjalikul nõusolekul liitumise tehnilisi lahendusi tingimusel, et
prognoositav ehitustööde ja seonduvate tööde maksumus ei suurene ning
liitumislepingu pakkumises toodud tehnilised parameetrid ei halvene.
2.2.7. Liitumisleping on sõlmitud, kui põhivõrguettevõtja saab hiljemalt liitumislepingu
pakkumise kehtivuse viimasel päeval kätte pakkumisega nõustumuse ning kui klient
on põhivõrguettevõtjale koos liitumistaotlusega esitanud kõik nõutavad andmed ja
dokumendid. Liitumislepingu pakkumisega nõustumuseks loetakse liitumislepingu
allkirjastamist.
2.3. Liitumistasu
2.3.1. Klient tasub põhivõrguettevõtjale liitumistasu, mis katab kõik tegelikud liitumisega
seotud põhjendatud kulud. Liitumistasu arvutamisel lähtub põhivõrguettevõtja
Konkurentsiameti poolt kinnitatud „Elering AS liitumistasu ja tarbimis- ning
tootmistingimuste muutmise tasu arvutamise metoodikast“ (edaspidi: metoodika;
kättesaadav põhivõrguettevõtja veebilehel). Liitumistasu koosneb järgmistest
komponentidest:
2.3.1.1. ehitustööde ja seonduvate tööde maksumus;
2.3.1.2. menetlustasu;
2.3.1.3. toimingutasu.
2.3.2. Menetlustasu kohaldatakse vastavalt liitumistaotluse liigile järgmiselt:
2.3.2.1. tarbija või jaotusvõrguettevõtja liitumine uues liitumispunktis või jaotusvõrguettevõtja
olemasolevas liitumispunktis tarbimis- ja/või tootmistingimuste muutmine või tarbija
olemasolevas liitumispunktis tarbimistingimuste muutmine – 1 600 eurot;
2.3.2.2. tootmismooduli või segapaigaldise põhivõrguga ühendamine või selle tootmis- ja/või
tarbimistingimuste muutmine – 2 000 eurot.
2.3.3. Menetlustasu tasutakse pärast kliendi poolt liitumistaotluse esitamist
põhivõrguettevõtja poolt väljastatud arve alusel neljateistkümne (14) päeva jooksul.
2.3.4. Toimingutasu kohaldatakse vastavalt liitumisega kaasnevate toimingute mahule
järgmiselt:
2.3.4.1. tarbija või jaotusvõrguettevõtja liitumine uues liitumispunktis või jaotusvõrguettevõtja
olemasolevas liitumispunktis tarbimis- ja/või tootmistingimuste muutmine või tarbija
olemasolevas liitumispunktis tarbimistingimuste muutmine – 3 300 eurot.
2.3.4.2. tootmismooduli või segapaigaldise põhivõrguga ühendamine või selle tootmis- ja/või
tarbimistingimuste muutmine – 10 200 eurot.
2.3.5. Toimingutasu tasutakse liitumistasu osamaksetega vastavalt liitumistingimuste
punktile 2.4.1.
9
2.3.6. Kliendist tingitud lühise läbimisvõime (FRT) katse ebaõnnestumisel rakendab
põhivõrguettevõtja iga järgneva katse läbiviimise eest toimingutasu, mis on võrdne
sõltumatu osapoole poolt uue katse mõõtmise, hindamise ja muude vajalike
põhjendatud toimingute maksumusega.
2.3.7. Liitumistasule lisandub käibemaks vastavuses õigusaktidega.
2.3.8. Kui põhivõrguettevõtja rajab liitumislepingu täitmisel omal initsiatiivil elektripaigaldisi
või -seadmeid, mille läbilaskevõime või tehnilised parameetrid ületavad juhendis
„Põhivõrguettevõtja elektripaigaldiste tehnilised põhimõtted ja lahendused“ toodud
minimaalseid parameetreid, siis sellest tulenevat elektripaigaldiste kallinemist liituva
kliendi poolt tasumisele kuuluvasse liitumistasusse ei arvestata. Kliendi poolt sellise
elektripaigaldise eest tasumisele kuuluva liitumistasu osa suuruse leidmiseks
korraldab põhivõrguettevõtja hanke, mille käigus hangitakse hinnapakkumised
mõlemaid läbilaskevõimeid või tehnilisi parameetreid arvestavale tehnilisele
lahendusele. Kliendi liitumistasusse arvestatakse elektripaigaldiste või –seadmete
maksumus, mille läbilaskevõimed või tehnilised parameetrid vastavad juhendis
„Põhivõrguettevõtja elektripaigaldiste tehnilised põhimõtted ja lahendused“ toodud
põhivõrguettevõtja võrgu ehitamisel kasutatavatele minimaalsetele parameetritele.
2.4. Liitumistasu maksmine
2.4.1. Klient maksab liitumislepingus ettenähtud liitumistasu alljärgnevalt:
2.4.1.1. esimene osamakse tasutakse liitumislepingu sõlmimisest alates kuuekümne (60)
päeva jooksul. Esimene osamakse on 20% liitumislepingus sätestatud prognoositud
ehitustööde ja seonduvate tööde maksumusest ning 20% liitumislepinguga
ettenähtud toimingutasust;
2.4.1.2. teine osamakse on 50% liitumislepingus sätestatud prognoositud ehitustööde ja
seonduvate tööde maksumusest ning 50% liitumislepinguga ettenähtud
toimingutasust. Põhivõrguettevõtja esitab kliendile teise osamakse arve kahekümne
(20) päeva jooksul alates liitumislepingu täitmiseks vajaliku hanke võitja välja
kuulutamisest. Teise osamakse arve tasutakse hiljemalt neljakümne viie (45) päeva
jooksul alates arve saamisest;
2.4.1.3. kolmas osamakse on ülejäänud osa tegelikest kuludest, millest on maha arvestatud
kliendi poolt vastavuses punktidega 2.4.1.1 ja 2.4.1.2 tasutud summad. Kolmanda
osamaksega tasutakse ka 30% liitumislepinguga ettenähtud toimingutasust.
Põhivõrguettevõtja esitab kliendile kolmanda osamakse arve kolmekümne (30) päeva
jooksul pärast tööde valmimist. Kolmanda osamakse arve tasutakse hiljemalt
neljakümne viie (45) päeva jooksul alates arve saamisest.
2.4.2. Kui liitumislepingu täitmiseks ei ole ehitustööde ja seonduvate tööde teostamine
vajalik ning liitumistasu hõlmab üksnes toimingutasu, on põhivõrguettevõtjal õigus
esitada turuosalisele liitumise toimingutasu arve liitumislepingu ühe maksena.
10
2.4.3. Liitumistaotluse registreerimise kuupäevast kolme (3) tööpäeva jooksul väljastab
põhivõrguettevõtja kliendile menetlustasu arve, mis kuulub kogu ulatuses kliendi poolt
tasumisele neljateistkümne (14) päeva jooksul ning jaotusvõrguettevõtjale esitatava
arve puhul kahekümne ühe (21) päeva jooksul arve väljastamisest alates.
2.4.4. Juhul kui liitumislepingus kokku lepitud prognoositud liitumistasu esimese ja teise
osamakse summa ületab liitumislepingu täitmiseks põhivõrguettevõtja poolt sõlmitud
hankelepingute maksumust, muudetakse liitumistasu suurust vastavaks tegelikele
kuludele.
2.4.5. Kui põhivõrguettevõtja on liitumislepingu lõppemisel, sealhulgas liitumislepingust
taganemisel ja ülesütlemisel kliendi või liitumislepingus ettenähtud juhtudel
põhivõrguettevõtja avalduse alusel, liitumislepingu täitmiseks juba teinud või on
kohustatud edaspidi vältimatult tegema kulutusi, mis ületavad kliendi poolt
põhivõrguettevõtjale tegelikult tasutud liitumistasu, on klient kohustatud vastavad
kulutused põhivõrguettevõtjale viimase nõudel hüvitama.
2.5. Võrguühenduse rajamine
2.5.1. Põhivõrguettevõtja korraldab liitumislepingus toodud projekteerimise ja ehitustööde
teostamiseks hanked ning kooskõlastab hanke tulemused kliendiga vastavalt
liitumislepingule, välja arvatud juhul, kui põhivõrguettevõtja ja klient lepivad kokku
liitumispunkti projekteerimises ja ehitamises kliendi poolt põhivõrguettevõtja poolt
sätestatud tingimustel, võttes arvesse punktis 2.5.5 toodud erisuse kohaldamise
eeldusi. Kui liitumispunkti projekteerib ja ehitab klient, on põhivõrguettevõtjal õigus
kõrvale kalduda liitumislepingu tüüpvormis toodud tingimustest, järgides võrdse
kohtlemise põhimõtet ning tagades süsteemi turvalisuse ja varustuskindluse.
2.5.2. Põhivõrguettevõtja avaldab hankedokumendid riigihangete registris hiljemalt kuue (6)
kuu jooksul alates esimese osamakse laekumisest, välja arvatud juhul kui
liitumislepingus esinevad liitumislepingu peatamise alused. Põhivõrguettevõtjal on
õigus liitumislepingu täitmiseks kasutada ka enne liitumislepingu sõlmimist läbiviidud
põhivõrguettevõtja hankemenetluse tulemusel sõlmitud hankelepinguid.
2.5.3. Kui hange viiakse läbi pärast liitumislepingu sõlmimist, antakse kliendile teada kui
hange on avaldatud riigihangete registris. Kliendil on õigus esitada
hankedokumentide kohta märkusi kuni seitse (7) päeva enne pakkumuste esitamise
tähtaega. Kommentaaride tähtaegselt esitamata jätmisel loetakse, et kliendil
hankedokumentide suhtes märkused puuduvad.
2.5.4. Kliendil on õigus liitumisprojekti menetluse kiirendamiseks tellida hankedokumentide
koostamiseks vajalikud põhivõrguettevõtja alajaama geoloogia ja geodeesia uuringud
vastavalt põhivõrguettevõtja poolt ette antud tingimustele.
11
2.5.5. Kliendil on võimalus kokkuleppel põhivõrguettevõtjaga ning kooskõlas punktiga 2.5.1
rajada liitumiseks vajalik põhivõrguettevõtja omandisse jääv elektripaigaldis
põhivõrguettevõtja 110 ja 330 kV ülempingega alajaamades, mis on renoveeritud
hiljem kui 2003. aastal ning ainult juhul, kui elektripaigaldist hakatakse pärast
võrguühenduse pingestamist kasutama ainult kliendi poolt võrgust võetava või võrku
antava elektrienergia ülekandeks.
2.6. Liitumislepingu muutmine
2.6.1. Kliendil on võimalus esitada põhivõrguettevõtjale taotlus kehtiva liitumislepingu
muutmiseks. Liitumislepingu muutmise taotlus peab olema digitaalselt allkirjastatud.
2.6.2. Liitumislepingu muutmise taotlus ning selle lisad moodustavad liitumislepingu
lahutamatu osa.
2.6.3. Põhivõrguettevõtja esitab kliendile üheksakümne (90) päeva jooksul alates punktis
2.6.1. nimetatud taotluse vastuvõtmisest liitumislepingu muutmise pakkumise, mis
tuleb kliendi poolt allkirjastada selle kehtivuse perioodil ning mis jõustub
liitumislepingu muutmise kokkuleppes määratud tingimustel.
2.6.4. Liitumislepingu muutmisel kohaldatakse liitumismenetluse alustamise ajal kehtivaid
liitumistingimusi, sh selles sätestatud menetlus- ja toimingutasusid ning nende
rakendamise põhimõtteid.
2.6.5. Kui kliendi poolt taotletavad muudatused on seotud liitumislepinguga kokku lepitud
liitumispunkti asukoha või võrguühenduse soovitud läbilaskevõimsuse muudatustega,
mis tingivad kas näivvõimsuse suurendamise või reaktiivvõimsuse võimekuse
vähendamise kogu aktiivvõimsuse vahemikus, tuleb põhivõrguettevõtjale esitada
liitumislepingu muutmise taotlus koos kõikide liitumistaotluses nõutavate lisadega.
Sellisel juhul tuleb kliendil tasuda ka menetlustasu.
2.6.6. Põhivõrguettevõtja viib läbi kliendi poolt soovitud uute parameetritega elektrivõrgu
läbilaskevõime analüüsi ja leiab selle tagamiseks vajalike elektrivõrgu ehitustööde
mahu, võttes arvesse liitumislepingu muutmise taotluse esitamise hetkeks kõiki
põhivõrguettevõtja poolt juba vastu võetud liitumistaotlusi, kehtivaid liitumislepingute
pakkumisi, sõlmitud liitumis- ja võrgulepinguid ning elektrivõrgu olukorda. Juhul, kui
teostatud analüüsi käigus selgub vajadus elektrivõrgu ümberehitamiseks, tuleb
sõlmida liitumislepingu muutmise kokkulepe ning kliendil tasuda sellest muudatusest
tingitud liitumistasu.
2.6.7. Muudel liitumislepingu muutmise juhtudel, s.h liitumispunkti tarbimis- ja/või
tootmisvõimsuse vähendamisel, tuleb kliendil tasuda kõik kulud, mis on sellest
liitumislepingu muudatusest tingitud.
12
2.6.8. Liitumislepingu muutmise kokkuleppe sõlmimisel arvestatakse liitumistasu hulka
toimingutasu juhul, kui põhivõrguettevõtja liitumislepingu muutmise kokkuleppe
allkirjastamise järgselt kooskõlastab kliendi tehnilise projekti, korraldab liitumispunkti
pingestamise ning vajadusel tootmismooduli sünkroniseerimise ja kontrollib
tootmismooduli RfG nõuetekohasust.
2.6.9. Ühe alajaama tarbimiskohtade või liitumispunktide kohta ei või ühel kliendil olla
rohkem kui üks kehtiv liitumisleping, samuti ei saa ühe tarbimiskoha või liitumispunkti
kohta sõlmida mitu võrgulepingut.
2.7. Liitumislepingu lõppemine seoses täitmisega
2.7.1. Liitumisleping lõpeb liitumislepingus ja kohalduvates õigusaktides toodud kohustuste
täitmisel.
2.7.2. Põhivõrguettevõtja kinnitab kirjalikult liitumislepingu kohustuste täitmist. Pärast
kõikide liitumislepingus toodud kohustuste täitmist sõlmitakse kliendiga võrguleping.
13
3. TARBIJA JA JAOTUSVÕRGUETTEVÕTJA UUE
VÕRGUÜHENDUSE PINGESTAMINE, JAOTUS-
VÕRGUETTEVÕTJA UUE TARBIMIS- JA/VÕI
TOOTMISSUUNALISE VÕIMSUSE KASUTUSELE
VÕTMINE VÕI TARBIJA UUE TARBIMISSUUNALISE
VÕIMSUSE KASUTUSELEVÕTMINE
3.1. Käesolevas peatükis toodud nõuded ning protseduurid kohalduvad tarbijatele ning
jaotusvõrguettevõtjatele uue või olemasoleva ümberehitatud võrguühenduse
pingestamiseks, jaotusvõrguettevõtjatele uue tarbimis- ja/või tootmissuunaliste
võrguühenduse võimsuste kasutuselevõtmiseks või tarbijatele uue tarbimissuunalise
võimsuse kasutuselevõtmiseks.
3.2. Kliendil tuleb oma elektripaigaldis rajada vastavalt liitumistingimuste peatüki 5 ja
juhendite „Kliendi elektripaigaldisega seotud andmevahetuse nõuded“ ja „Kliendi
elektripaigaldise tehnilised nõuded“ kohaselt.
3.3. Klient esitab põhivõrguettevõtjale liitumislepingu kohase uue tarbimis- ja/või
tootmissuunalise võrguühenduse võimsuse kasutuselevõtuks pingestamistaotluse
liitumistingimuse lisa 1 punktis 1.2 toodud vormil esimesel võimalusel, kuid mitte
hiljem kui nelikümmend (40) päeva enne uue tarbimis- ja/või tootmissuunalise
võrguühenduse võimsuse kasutuselevõtmist. Pingestamistaotluses tuleb kliendil
minimaalselt ära tuua soovitud uue tarbimis- ja/või tootmissuunalise võrguühenduse
võimsuse kasutuselevõtu aeg.
3.4. Uue tarbimis- ja/või tootmissuunalise võrguühenduse võimsuse kasutuselevõtuks, sh
võrguühenduse pingestamiseks peavad eelnevalt olema täidetud järgmised
tingimused, mille täpsemas kohaldamise ulatuses lepitakse kokku kliendiga
sõlmitavas liitumislepingus:
3.4.1. Põhivõrguettevõtja poolt tagatav võrguühendus koos tarbimiskohaga on valmis
kasutusele võtmiseks;
3.4.2. Kliendi elektripaigaldis on valmis kasutuselevõtmiseks;
3.4.3. Klient on tasunud põhivõrguettevõtjale kõik maksed, mis pingestamise kuupäevaks
on nõutud ning täitnud nõuetekohaselt kõik muud õigusaktides ning kliendi ja
põhivõrguettevõtja vahel sõlmitud lepingus sätestatud kohustused;
3.4.4. Klient on esitanud elektripaigaldise elektriosa projekti põhivõrguettevõtjale
kooskõlastamiseks juhendi „Kliendi elektriosa projekti koostamise ja modelleerimise
nõuded“ kohaselt vähemalt viiskümmend (50) päeva enne soovitava pingestamise
tähtaega vajalikus mahus ning saanud sellele kooskõlastuse vähemalt seitse (7)
päeva enne soovitud pingestamist. Põhivõrguettevõtja vaatab elektriosa projekti läbi
punktis 3.7 märgitud aja jooksul alates esitamisest;
14
3.4.5. Klient on esitanud pingestamistaotluse vastavalt lisas 1 toodud vormile ja saanud
sellele põhivõrguettevõtja poolse kooskõlastuse vähemalt seitse (7) päeva enne
soovitavat pingestamise tähtaega. Põhivõrguettevõtja vaatab pingestamistaotluse läbi
seitsme (7) päeva jooksul alates esitamisest;
3.4.6. Klient on esitanud pingestamiskava vähemalt neliteist (14) päeva enne soovitavat
pingestamise tähtaega ning millele on põhivõrguettevõtja andnud omapoolse
kooskõlastuse vähemalt seitse (7) päeva enne soovitavat pingestamise tähtaega.
Põhivõrguettevõtja vaatab pingestamiskava läbi seitsme (7) päeva jooksul alates
esitamisest;
3.4.7. Klient on esitanud põhivõrguettevõtjale oma elektripaigaldise andmed liitumislepingus
nõutud mahus vähemalt seitse (7) päeva enne soovitavat pingestamise tähtaega;
3.4.8. Klient on kontrollinud signaalide ja juhtimiste toimimise põhivõrguettevõtjaga vastavalt
juhendis „Kliendi elektripaigaldisega seotud andmevahetuse nõuded“ toodud
põhimõtetele ning selle juhendi punkti 6 toodud infomahtude tabeli vormile vähemalt
seitse (7) päeva enne soovitavat pingestamise tähtaega;
3.4.9. Klient on vähemalt seitse (7) päeva enne soovitavat pingestamist esitanud
põhivõrguettevõtjale seadme ohutuse seaduse kohaselt läbiviidava auditi
järeldusotsuse ning juhul kui kliendi elektripaigaldis ja sh. maanduskontuur on
ühendatud vahetult Eleringi elektripaigaldisega, siis ka puutepingete protokolli.
3.4.10. Tootmissuunalise võrguühenduse tinginud tootmismooduli osas on täidetud kõik
kooskõlastamise peatükis 6 toodud sünkroniseerimise eelsed tingimused;
3.4.11. Klient on sõlminud põhivõrguettevõtjaga võrgulepingu liitumislepingus kokku lepitud
võrguühenduse tarbimis- ja/või tootmisvõimsuse kasutamiseks.
3.5. Põhivõrguettevõtja annab pingestamisteate, millega on lubatud uue tarbimis- ja/või
tootmissuunalise võrguühenduse võimsuse kasutusele võtmine, s.h uue
võrguühenduse pingestamine, välja pärast punktis 3.4.1 – 3.4.11 toodud tingimuste
nõuetekohast täitmist seitsme (7) päeva jooksul.
3.6. Põhivõrguettevõtjal on õigus kontrollida kliendi elektripaigaldiste vastavust tehnilisele
projektile, liitumis- ja/või võrgulepingus sätestatule. Kui kliendi elektripaigaldised ei ole
nõuetele vastavad, on põhivõrguettevõtjal õigus nõuda puuduste kõrvaldamist,
keelduda pingestamast või katkestada võrguühendus elektrituruseaduses või
võrguteenuse osutamise tüüptingimustes sätestatud alustel.
3.7. Põhivõrguettevõtja vaatab kooskõlastamiseks esitatud elektriosa projekti läbi kuni
kolmekümne (30) päeva jooksul, kooskõlastades projekti või tagastades selle koos
märkustega puuduste kõrvaldamiseks.
3.8. Punktis 3.4.6 nimetatud pingestamiskava ei ole võimalik põhivõrguettevõtjale esitada
enne elektriosa projekti kooskõlastamist.
3.9. Kliendil tuleb pingestamise järgselt neljateistkümne (14) päeva jooksul kontrollida
ning tagada kõik tehnilises projektis toodud signaalide, mõõtmiste ja juhtimise
korrektset toimimist põhivõrgu energiasüsteemi juhtimiskeskusega.
15
4. TOOTMISMOODULITE VÕI SEGAPAIGALDISTE
PÕHIVÕRGUGA ÜHENDAMISE VÕI NENDE TOOTMIS-
JA/VÕI TARBIMISTINGIMUSTE MUUTMISE KORD
4.1 Üldised nõuded
4.1.1 Käesolevas peatükis toodud nõuded ning protseduurid kohalduvad tootmismooduli
või segapaigaldise põhivõrguga ühendamisel ja nende tootmis- ja/või
tarbimistingimuste muutmisel.
4.1.2 Kliendil tuleb oma elektripaigaldis rajada vastavalt liitumistingimuste peatüki 5 ja
juhendite „Kliendi elektripaigaldise tehnilised nõuded“ ja „Kliendi elektripaigaldisega
seotud andmevahetuse nõuded“ kohaselt. Segapaigaldise liitumisel kohaldatakse
liitumistingimustes toodud nõudeid kliendi elektriseadmetele ja/või -paigaldisele, mida
liitumisega seonduvalt ehitatakse või muudetakse ja renoveeritakse.
4.2 Võrguühenduse pingestamine
4.2.1 Pingestamine on liitumislepingu raames rajatud uue või olemasoleva ümberehitatud
võrguühenduse esmakordne kasutusele võtmine ainult tarbimisvõimsuse
ülekandmiseks kliendi elektripaigaldisse, mille jaoks väljastab põhivõrguettevõtja
pingestamisteate.
4.2.2 Klient esitab põhivõrguettevõtjale liitumislepingu kohase uue või olemasoleva
ümberehitatud võrguühenduse kasutuselevõtmiseks pingestamistaotluse esimesel
võimalusel, kuid mitte hiljem kui nelikümmend (40) päeva enne soovitud
võrguühenduse tarbimissuunalist pingestamist. Pingestamistaotluses tuleb kliendil
minimaalselt ära tuua soovitud pingestamise aeg.
4.2.3 Pingestamisteate väljastamiseks peavad eelnevalt olema täidetud järgmised
tingimused, mille täpsemas kohaldamise ulatuses lepitakse kokku kliendiga
sõlmitavas liitumislepingus:
4.2.3.1 Põhivõrguettevõtja poolt tagatav võrguühendus koos tarbimiskohaga on valmis
kasutusele võtmiseks;
4.2.3.2 Kliendi elektripaigaldis on valmis kasutuselevõtmiseks;
4.2.3.3 Klient on tasunud põhivõrguettevõtjale kõik maksed, mis pingestamisteate
väljaandmise kuupäevaks on nõutud ning täitnud nõuetekohaselt kõik muud
õigusaktides ning kliendi ja põhivõrguettevõtja vahel sõlmitud lepingus sätestatud
kohustused;
16
4.2.3.4 Klient on esitanud elektripaigaldise elektriosa projekti põhivõrguettevõtjale
kooskõlastamiseks vastavalt juhendis „Kliendi elektriosa projekti koostamise ja
modelleerimise nõuded“ toodud nõuetele vähemalt viiskümmend (50) päeva enne
soovitava pingestamise tähtaega ning saanud sellele kooskõlastuse vähemalt seitse
(7) päeva enne soovitud pingestamist. Põhivõrguettevõtja vaatab elektriosa projekti
läbi punktis 4.2.6 märgitud aja jooksul alates esitamisest;
4.2.3.5 Klient on esitanud pingestamistaotluse vastavalt lisas 1 toodud vormile ja saanud
sellele põhivõrguettevõtja poolse kooskõlastuse vähemalt seitse (7) päeva enne
soovitavat pingestamise tähtaega. Põhivõrguettevõtja vaatab pingestamistaotluse läbi
seitsme (7) päeva jooksul alates esitamisest;
4.2.3.6 Klient on esitanud pingestamiskava vähemalt neliteist (14) päeva enne soovitavat
pingestamise tähtaega, millele on põhivõrguettevõtja andnud omapoolse
kooskõlastuse vähemalt seitse (7) päeva enne soovitavat pingestamise tähtaega.
Põhivõrguettevõtja vaatab pingestamiskava läbi seitsme (7) päeva jooksul alates
esitamisest;
4.2.3.7 Klient on esitanud põhivõrguettevõtjale oma elektripaigaldise andmed liitumislepingus
nõutud mahus vähemalt seitse (7) päeva enne soovitavat pingestamise tähtaega;
4.2.3.8 Klient on kontrollinud signaalide ja juhtimiste toimimise põhivõrguettevõtjaga vastavalt
juhendis „Kliendi elektripaigaldisega seotud andmevahetuse nõuded“ toodud
põhimõtetele ning selle juhendi punktis 5 toodud infomahtude tabeli vormile vähemalt
seitse (7) päeva enne soovitavat pingestamise tähtaega;
4.2.3.9 Klient on vähemalt seitse (7) päeva enne soovitavat pingestamist esitanud
põhivõrguettevõtjale seadme ohutuse seaduse kohaselt läbiviidava auditi
järeldusotsuse ning juhul kui kliendi elektripaigaldis ja sh. maanduskontuur on
ühendatud vahetult Eleringi elektripaigaldisega, siis ka puutepingete protokolli;
4.2.3.10 Klient on sõlminud põhivõrguettevõtjaga võrgulepingu liitumislepingus kokku lepitud
võrguühenduse tarbimissuunaliseks kasutamiseks.
4.2.4 Põhivõrguettevõtja annab välja pingestamisteate, millega on lubatud võrguühenduse
tarbimissuunaline pingestamine, peale kliendi poolt punktides 4.2.3.1-4.2.3.10 toodud
tingimuste nõuetekohast täitmist seitsme (7) päeva jooksul.
4.2.5 Põhivõrguettevõtjal on õigus kontrollida kliendi elektripaigaldiste vastavust tehnilisele
projektile, liitumis- ja/või võrgulepingus sätestatule. Kui kliendi elektripaigaldised ei ole
nõuetele vastavad, on põhivõrguettevõtjal õigus nõuda puuduste kõrvaldamist,
keelduda pingestamast või katkestada võrguühendus elektrituruseaduses või
võrguteenuse osutamise tüüptingimustes sätestatud alustel.
4.2.6 Põhivõrguettevõtja vaatab kooskõlastamiseks esitatud elektriosa projekti läbi kuni
kolmekümne (30) päeva jooksul, esitades vastusena kooskõlastuse või märkused
puuduste kõrvaldamiseks.
4.2.7 Punktis 4.2.3.6 nimetatud pingestamiskava ei ole võimalik põhivõrguettevõtjale
esitada enne elektriosa projekti kooskõlastamist.
17
4.2.8 Kliendil tuleb pingestamise järgselt neljateistkümne (14) päeva jooksul kontrollida
ning tagada kõik tehnilises projektis toodud signaalide, mõõtmiste ja juhtimise
korrektset toimimist põhivõrgu energiasüsteemi juhtimiskeskusega.
4.3 Toomismooduli sünkroniseerimine
4.3.1 Sünkroniseerimine on kliendi poolt liitumislepinguga kokku lepitud tootmismooduli
esmakordne sünkroniseerimine elektrivõrguga, mille jaoks väljastab
põhivõrguettevõtja ajutise käiduteate.
4.3.2 Ajutise käiduteate väljastamiseks peavad eelnevalt olema täidetud järgmised
tingimused, mille täpsemas kohaldamise ulatuses lepitakse kokku kliendiga
sõlmitavas liitumislepingus:
4.3.2.1 Põhivõrguettevõtja poolt on väljastatud pingestamisteade ning kliendi poolt on
täidetud liitumistingimuste punktis 4.2.8 toodud nõue;
4.3.2.2 Põhivõrguettevõtja poolt tagatav võrguühendus koos tarbimiskohaga on valmis
tootmissuunaliseks kasutusele võtmiseks;
4.3.2.3 Kliendi elektripaigaldis on valmis tootmissuunaliseks kasutuselevõtmiseks ning kliendi
tootmismoodul on valmis sünkroniseerimiseks;
4.3.2.4 Klient esitab põhivõrguettevõtjale vastavalt lisas 1 toodud vormile
sünkroniseerimistaotluse vähemalt seitse (7) päeva enne soovitavat tootmismooduli
sünkroniseerimist;
4.3.2.5 Põhivõrguettevõtja on kooskõlastanud kliendi poolt juhendi „Kliendi elektriosa projekti
koostamise ja modelleerimise nõuded“ kohaselt koostatud elektripaigaldise tervikliku
elektriosa projekti. Elektriosa projekt peab olema põhivõrguettevõtja poolt
kooskõlastatud seitse (7) päeva enne soovitavat sünkroniseerimise tähtaega.
Põhivõrguettevõtja vaatab elektriosa projekti läbi kolmekümne (30) päeva jooksul
alates esitamisest. Elektriosa projekti koosseisu kuuluvad muuhulgas juhendi „Kliendi
elektriosa projekti koostamise ja modelleerimise nõuded“ kohaselt koostatud:
4.3.2.5.1 tüübikatsetuste protokollid iga eri tüüpi tootmisüksuse kohta;
4.3.2.5.2 tootmismooduli ja elektrivõrgu koostöö simuleerimise raport;
4.3.2.5.3 PSS/E ja PSCADi mudelid.
4.3.2.6 Põhivõrguettevõtja on kooskõlastanud kliendi poolt juhendi „Kliendi tootmismooduli
katsetamise ja katsekava koostamise nõuded“ kohaselt koostatud tootmismooduli
vastuvõtukatsetuste kava. Vastuvõtukatsetuste kava peab olema põhivõrguettevõtja
poolt kooskõlastatud seitse (7) päeva enne sünkroniseerimist. Põhivõrguettevõtja
vaatab vastuvõtukatsetuste kava läbi neljateist (14) päeva jooksul alates esitamisest;
4.3.2.7 Sünkroongeneraatorite korral on põhivõrguettevõtja kooskõlastanud tootmismooduli
tühijooksukatsete tulemused. Tühijooksukatsetuste tulemused peavad olema esitatud
vähemalt neliteist (14) päeva enne soovitavat tootmismooduli sünkroniseerimist.
Põhivõrguettevõtja vaatab tühijooksukatsete tulemused läbi seitse (7) päeva jooksul
alates esitamisest;
18
4.3.2.8 Klient on tasunud põhivõrguettevõtjale kõik maksed, mis pingestamise kuupäevaks
on nõutud ning täitnud nõuetekohaselt kõik muud õigusaktides ning kliendi ja
põhivõrguettevõtja vahel sõlmitud lepingus sätestatud kohustused;
4.3.2.9 Klient on kooskõlastanud ja kontrollinud signaalide ja juhtimiste toimimise
põhivõrguettevõtja suunal vastavalt juhendis „Kliendi elektripaigaldisega seotud
andmevahetuse nõuded“ toodud põhimõtetele ning selle juhendi punktis 5 toodud
infomahtude tabeli vormile vähemalt seitse (7) päeva enne soovitavat tootmismooduli
sünkroniseerimist;
4.3.2.10 Sõlmitud on ajutine võrguleping, millega on lubatud võrguühenduse tootmissuunaline
võimsus.
4.3.3 Kliendil tuleb sünkroniseerimise järgselt neljateistkümne (14) päeva jooksul lõplikult
kontrollida ja tagada kõik tehnilises projektis toodud signaalide, sh mõõtmiste ja
juhtimise korrektne toimimine energiasüsteemi juhtimiskeskusega ning edastada
pärast sünkroniseerimist signaalide katsetuste aruanne.
4.3.4 Põhivõrguettevõtja annab ajutise käiduteate, millega lubatakse tootmismooduli
sünkroniseerimine, välja peale kliendi poolt punktides 4.3.2.1-4.3.2.10 toodud
tingimuste täitmist seitsme (7) päeva jooksul.
4.3.5 Ajutise käiduteate kehtivusperiood on kakskümmend neli (24) kuud, mille jooksul
tuleb kliendil täita kõik lõpliku käiduteate väljastamise tingimused.
4.4 Tootmismooduli nõuetekohasuse kontrollimine ja kinnitamine
4.4.1 Üldsätted
4.4.1.1 Tootmismooduli nõuetekohasuse kontrollimine ja kinnitamine toimub vastavalt
liitumislepingus, liitumistingimustes, RfG-s, võrgueeskirjas ja elektrituruseaduses
sätestatule.
4.4.1.2 Tootmismooduli vastavust kehtestatud nõuetele hinnatakse põhivõrguettevõtja ning
kliendi vahelises liitumispunktis.
4.4.1.2.1 Segapaigaldiste juhtimine ning sideühendus energiasüsteemi juhtimiskeskusesse
tuleb rajada liitumistingimuste punktis 5.6 toodud nõuete kohaselt. Segapaigaldise
liitumispunkt elektrivõrguga asub kliendi ja põhivõrguettevõtja vahelises
liitumispunktis ning selle liitumise menetlus, nõuetekohasuse kontrollimine ning
kinnitamine toimub käesolevates liitumistingimustes toodud nõuete ning tingimuste
kohaselt. Toomismoodulisse tarbija lisandumisel on katsetamise eesmärk
kontrollitada ja katsetada funktsionaalsuseid ja juhtimissüsteemi toimeid, mida
liitumisega mõjutatakse. Varem kui 2003. aastal elektrivõrguga ühendatud
tootmismoodulite puhul kontrollitakse, kas liitumisprotsessi käigus tootmismoodulile
täiendavalt lisanduvate elektrienergia tarbijate osas edastakse täiendava
elektrienergia tarbimise kohta mõõteandmed põhivõrguettevõtja
energiajuhtimiskeskusesse juhendi „Kliendi elektripaigaldisega seotud
andmevahetuse nõuded“ kohaselt. Selliste mõõteandmete kontrollimiseks ei ole
19
vajalik sõlmida võrguühenduse ajutise kasutamise kokkulepet, pärast elektriosa
projekti põhivõrguettevõtja poolset kooskõlastamist ning energiajuhtimiskeskusesse
täiendavalt edastatavate mõõteandmete kontrollimist sõlmitakse kliendiga uus, alaline
võrguleping.
4.4.1.2.2 Segapaigaldise tootmismoodul peab vastama tootmismooduli liitumise hetkel
kehtinud võrgueeskirja ja liitumistingimuste nõuetele, v.a tootmismoodulid mis on
elektrivõrguga ühendatud varem kui 2003. aastal millele täiendava tarbimise
juurdeühendmisel tootmismooduli võrgueeskirja nõuetekohasust ei kontrollita. Juhul,
kui tarbija või tootja elektripaigaldisse lisatakse täiendav tootmisüksus, kontrollitakse
tootmismooduli nõuetekohasust täiendava tootmisüksuse liitumisel kehtivate
õigusaktide, võrgueeskirja ja liitumistingmuste järgi.
4.4.1.3 Põhivõrguettevõtja kinnitab tootmismooduli nõuetekohasust katsetulemuste alusel
kirjalikult.
4.4.1.4 Katsetuste läbiviimise kohustus lasub kliendil, välja arvatud FRT katse, mille
korraldab ning teostab põhivõrguettevõtja liitumistingimuste punkti 4.4.6 ja juhendi
„Kliendi tootmismooduli katsetamise ja katsekava koostamise nõuded“ kohaselt.
4.4.1.5 Juhul, kui kliendi tootmismooduli ehitamine toimub etapiti, teostatakse tootmismooduli
nõuetele vastavuse kontroll vastavalt liitumistingimuste punktis 4.4.8 sätestatule
pärast iga etapi elektrivõrguga ühendamist.
4.4.1.6 Juhul kui tootmismooduli võrguühenduse läbilaskevõime on väiksem kui
tootmismooduli maksimumvõimsus siis testitakse sellist tootmismoodulit
tootmismooduli maksimumvõimsuse järgi ning kliendil tuleb tagada sellise
tootmismooduli juhtimine ning sideühendus energiasüsteemi juhtimiskeskusesse
vastavalt punktis 5.6 toodud nõuetele. Sellise tootmismooduli liitumispunkt
elektrivõrguga asub kliendi ja põhivõrguettevõtja vahelises liitumispunktis ning sellise
tootmismooduli liitumise menetlus, nõuetekohasuse kontrollimine ning kinnitamine
toimub käesolevas peatükis toodud nõuete ning tingimuste kohaselt.
4.4.2 Katsetuste kava koostamine
4.4.2.1 Katsetuste kava lepitakse sõltuvalt tootmismooduli tüübist kokku vastavalt juhendis
„Kliendi tootmismooduli katsetamise ja katsekava koostamise nõuded“ toodud
näidiskatsekavale.
4.4.2.2 Katsetuste kava peab sisaldama:
4.4.2.2.1 katsete nimekirja, toimumise aega ja katsetuste läbiviimise eest vastutavat isikut;
4.4.2.2.2 mõõteseadmete andmeid, võrgu skeeme ja muid andmeid, mille alusel on võimalik
katsete sisu ja järjekorda kavandada ning tulemusi analüüsida.
4.4.2.3 Katsetuste alustamise eelduseks on kokku lepitud katsetuste kava, mis on kliendi ja
põhivõrguettevõtja poolt allkirjastatud.
20
4.4.3 Katsetuste läbiviimine
4.4.3.1 Katsetused viiakse vastavalt juhendis „Kliendi tootmismooduli katsetamise ja
katsekava koostamise nõuded“ toodud nõuetele üldjuhul läbi kolmes etapis:
4.4.3.1.1 kvaliteedimõõtmised;
4.4.3.1.2 tootmismooduli funktsionaalsed katsetused;
4.4.3.1.3 FRT katse.
4.4.3.2 Katsetuste alustamiseks tuleb kliendil kolm (3) tööpäeva enne katsetuste plaanitavat
alustamise aega esitada liitumiste projektijuhile vastavalt juhendile „Kliendi
tootmismooduli katsetamise ja katsekava koostamise nõuded“ ette valmistatud
katsetuste valmisoleku deklaratsioon vastavalt selles toodud vormile.
4.4.3.3 Põhivõrguettevõtjat tuleb teavitada katsetamiste lõppemisest.
4.4.3.4 Katsetuste plaanimisel, katsekavade koostamisel ja hilisemas katsetuste faasis tuleb
tegevused kooskõlastada põhivõrguettevõtja liitumiste projektijuhiga. Liitumiste
projektijuhti tuleb hoida kursis katsetuste arenguga ja lubada tal olla katsetuste
läbiviimise juures.
4.4.3.5 Katsekava peab kajastama kõiki tootmismooduli juhtfunktsioone, mida tuleb
katseliselt kontrollida nii lokaalse juhtimisega kui energiasüsteemi juhtimiskeskusest
juhituna.
4.4.3.6 Katsed tuleb läbi viia vastavalt katsekavas kokkulepitud järjekorrale. Poolte
kokkuleppel võib katsetuste järjestust muuta.
4.4.3.7 Kõigi elektrisüsteemiga paralleeltöös teostatavatele katsetustele eelnevalt tuleb
küsida nõusolek katse teostamiseks energiasüsteemi juhtimiskeskuselt, kui ei ole
kokku lepitud teisiti.
4.4.4 Kvaliteedimõõtmised
4.4.4.1 Kvaliteedimõõtmised teostatakse kõikide energiapargimoodulite korral esimese
võrguga paralleeltöös talitletava katsena. Konkreetsed kvaliteedipiirnormid lepitakse
kliendiga kokku liitumislepingus.
4.4.4.2 Kvaliteedimõõtmiste periood kestab vähemalt seitse (7) ööpäeva, mille jooksul ei tohi
olla katkestusi mõõtmistes, välja arvatud lühiajalised katkestused mõõteandmete
mahalaadimiseks. Katkestuste arv nädala kohta lepitakse põhivõrguettevõtjaga kokku
enne katsetuste alustamist.
4.4.4.3 Kõikide katseperioodil esinenud sündmuste (sh inverteri sisse-väljalülitamise
sündmused ja põhjused), keskarvuti ja energiapargimooduli vahelised käsud,
põhivõrguettevõtja Supervisory Control And Data Acquisition (edaspidi: SCADA) ja
kliendi SCADA vahelised käsud, kohta esitatakse sündmuste aegrida.
21
4.4.4.4 Kvaliteedimõõtmiste lühiraport esitatakse vastavalt juhendis „Kliendi tootmismooduli
katsetamise ja katsekava koostamise nõuded“ toodud vormile kümne (10) tööpäeva
jooksul peale kvaliteedimõõtmiste lõpetamist koos kinnitusega, et elektri
kvaliteedinäitajad on lubatud normide piires ning energiapargimoodul ei põhjusta
lubamatuid häiringuid teistele elektrivõrguga ühendatud klientidele.
4.4.4.5 Kui kvaliteedimõõtmise lühiraportis sisalduvad tulemused jäävad liitumislepingus
kokkulepitud piiridesse, annab põhivõrguettevõtja kümne (10) tööpäeva jooksul loa
katsetustega jätkamiseks vastavalt katsetuste kavale kuni FRT katseni.
4.4.4.6 Kvaliteedi mõõtmiste täisaruanne sisaldab lisaks lühiaruandes toodule ka tulemuste
graafilist kujutamist ning lisaks tuleb välja tuua kvaliteedimõõtmiste ajal toodetud
aktiiv- ja reaktiivvõimsus.
4.4.5 Tootmismooduli funktsionaalsed katsetused
4.4.5.1 Pärast katsetuste kavas märgitud katsetuste läbiviimist tuleb kliendil esitada
põhivõrguettevõtjale kolmekümne (30) päeva jooksul aruanne katsetuste tulemustest.
Funktsionaalsete katsetuste kohta esitatav aruanne peab sisaldama
kvaliteedimõõtmise tulemusi, mis tuleb esitada vastavalt lisas 3 toodud nõuetele.
4.4.5.2 Katsetuste aruandes hinnatakse tootmismooduli talitluskarakteristikuid,
elektrikvaliteeti ning vastavust RFG-s, võrgueeskirjas, liitumistingimustes ja
liitumislepingus kokkulepitud nõuetele.
4.4.5.3 Põhivõrguettevõtja hindab nõuetele vastavust kliendi ja põhivõrguettevõtja valepises
liitumispunktis. Põhivõrguettevõtja edastab hinnangu katsetuste tulemuste kohta
kliendile kolmekümne (30) päeva jooksul alates aruande esitamisest.
4.4.5.4 Kui aruandest nähtub nõuetele mittevastavusi ning järeldub, et elektripaigaldis ei
vasta nõuetele, tuleb kliendil selgitada mittevastavuste põhjused, likvideerimise
võimalused ja aeg ning läbi viia uued katsetused. Sellel juhul tuleb
põhivõrguettevõtjale esitada uus katsetuste aruanne. Põhivõrguettevõtja annab
järgnevale katsetuste aruandele hinnangu kolmekümne (30) päeva jooksul alates
aruande või täienduse saamisest.
4.4.6 FRT katse
4.4.6.1 FRT katse viiakse läbi põhivõrguettevõtja poolt võimalusel kolmekümne (30) päeva
jooksul pärast kõigi teiste katsekavas olevate katsetuste läbiviimist ning lõppraporti
heakskiitmist põhivõrguettevõtja poolt.
4.4.6.2 Juhul, kui katsetuse korraldamine ei ole kolmekümne (30) päeva jooksul võimalik
hooajaliselt suurte elektrienergia voogude või elektrivõrgu elementide ebanormaalse
seisundi tõttu, riskimata teiste põhivõrguettevõtja liitumispunktide toiteta jäämisega
või pinge väljumisega võrguteenuse tüüptingimustes lubatavatest piiridest,
korraldatakse katsetused esimesel võimalusel.
22
4.4.6.3 FRT katse viiakse läbi vastavalt katsekavas kokkulepitud tingimustele kliendi ja
põhivõrguettevõtja vahelises liitumispunktis. Samuti peavad FRT katse parameetrid
vastama RfG-s toodud FRT parameetritele, mida tootmismoodul peab olema
suuteline ilma elektrivõrgust väljalülitumata taluma.
4.4.6.4 FRT katse mõõtmised teostab ning koostab katsetulemuste aruande kolmas osapool.
Põhivõrguettevõtja esitab aruande kliendile kümne (10) tööpäeva jooksul katsetuse
läbiviimisest.
4.4.6.5 FRT katse ebaõnnestumisel võrguettevõtjast tingitud põhjusel loetakse katse
ebaedukaks ning korratakse esimesl võimalusel. Sellisel juhul ei rakendata
liitumistingimuste punktis 2.3.6 toodud tasu.
4.4.6.6 FRT katse ebaõnnestumisel kliendi tootmismoodulist tingitud põhjustel:
4.4.6.6.1 on kliendil õigus esitada põhjendatud vastuväiteid kolmanda osapoole raportile
seitsme (7) tööpäeva jooksul alates punktis 4.4.6.4 toodud aruande edastamisest
põhivõrguettevõtja liitumiste projektijuhile;
4.4.6.6.2 klient koostab kolmekümne (30) päeva jooksul alates põhivõrguettevõtja poolt punkti
4.4.6.4 esitatud katsetulemuste aruande esitamisest aruande katse ebaõnnestumise
põhjustest, tegevuskava tootmismoodulis teostatud parandustest, millega tagatakse
järgmise katse õnnestumine, omapoolsete paranduste raporti ning juhendis „Kliendi
tootmismooduli katsetamise ja katsekava koostamise nõuded“ toodud deklaratsiooni,
et tootmismoodul on uueks FRT katseks valmis. Kõigi parenduste puhul tuleb välja
tuua eelneva ja korrigeeritud olukorra kirjeldus koos parameetrite ning nende
oodatava mõjuga;
4.4.6.6.3 põhivõrguettevõtja vaatab kliendi aruande läbi kuni kümme (10) tööpäeva jooksul,
pärast mida alustatakse korduskatsetuse planeerimist või saadetakse aruanne
kliendile korrigeerimiseks;
4.4.6.6.4 kui põhivõrguettevõtja otsustab, et kliendi aruande maht ja sisu on piisav, viiakse
korduskatse läbi hiljemalt kolmekümne (30) päeva jooksul pärast aruande
heakskiitmist eeldusel, et klient on viinud tootmismoodulisse parendused sisse ning
elektrivõrgu olukord seda lubab.
4.4.6.7 Katsekava loetakse täidetuks pärast kõikide kokkulepitud katsete edukat läbiviimist.
4.4.7 Nõuetekohasuse kinnitamine
4.4.7.1 Pärast kõikide kokkulepitud katsete edukat läbiviimist annab põhivõrguettevõtja
vastavalt punktile 2.8 hinnangu kliendi tootmismooduli vastavusest võrgueeskirja, RfG
ja liitumislepinguga kehtestatud nõuetele.
4.4.7.2 Nõuetekohasuse kinnitamine volitatud sertifitseerija poolt
4.4.7.2.1 Juhul, kui klient soovib RfG kohaselt nõuetekohasust tõendada volitatud sertifitseerija
poolt välja antud tõendi alusel, tuleb Kliendil esitada DIN EN ISO/IEC 17065 alusel
akrediteeritud asutuse poolt väljastatud üksikasjalik kava tootmismooduli
nõuetekohasuse kinnitamiseks.
23
4.4.7.2.2 Vastav kava tuleb koostada vastavalt Eestis kehtestatud nõuetele ning
põhivõrguettevõtjal on õigus teha omapoolseid muudatusi ning ettepanekuid.
4.4.8 Tootmismooduli elektrivõrguga ühendamine etappide kaupa
4.4.8.1 Juhul, kui tootmismooduli ehitamine ning nõuetega vastavusse viimine toimub
etappide kaupa, tuleb tootmismoodulile lõpliku käiduteate saamiseks pärast iga etapi
võrguga sünkroniseerimist kontrollida terviklikku tootmismooduli nõuetele vastavust
arvestades punktides 4.1.1.2 ja 4.4.8 toodut.
4.4.8.2 Etappide maht lepitakse kokku liitumis- ja võrgulepingus.
4.4.8.3 Tootmismoodulit, mida liidetakse etapiviisiliselt, nimetatakse ühe nimetusega,
kusjuures tootmismooduli etappidel võivad olla oma nimetused. Tootmismooduli
nimiaktiivvõimsus leitakse valminud etappide nimiaktiivvõimsuste summana.
4.4.8.4 Erinevates etappides paigaldatud elektrienergia tootmiseks vajalikud seadmed
loetakse terviklikuks tootmismooduliks (talitluslik kogum) ning tuleb terviklikult testida
juhul kui neil on ühine:
4.4.8.4.1 liitumispunkt põhivõrguettevõtjaga ja/või
4.4.8.4.2 juhtimis-ja kaitsesüsteemid ning abiseadmed.
4.4.8.5 Tootmismooduli juhtimine peab olema rajatud viisil, et juhtimine toimib liitumispunkti
põhiselt olenemata etappide arvust.
4.4.8.6 Tootmismooduli, mis on võimeline talitlema etappide kaupa, kõik etapid peavad
olema võimelised täitma liitumislepingus ning RfG-s ja võrgueeskirjas toodud nõudeid
nii individuaalselt kui koos talitledes. Võrgueeskirja funktsionaalsete nõuete täitmisel:
4.4.8.6.1 leitakse tootmismooduli nõutud primaar- ja sekundaarreservid töösolevate etappide
nimiaktiivvõimsusest;
4.4.8.6.2 leitakse tootmismooduli minimaalne väljastatav võimsus ning aktiivvõimsuse
reguleerimise kiirus koos selle nõude kohaldumisvahemikuga töösolevate etappide
nimiaktiivvõimsusest;
4.4.8.6.3 peab tootmismooduli reaktiivvõimsuse P/Q-diagrammi kohane tehniline võimekus
olema saavutatav vastavalt töösolevate etappide P/Q-diagrammide summana nii
reaktiivvõimsuse kui pinge juhtimise režiimil.
4.4.8.7 Tootmismooduli nõuetekohasuse hindamiseks tarvilik FRT katse viiakse läbi kõikide
valminud etappide paralleeltööl.
4.5 Tootmismooduli alaline kasutuselevõtmine
4.5.1 Klient saab õiguse käitada tootmismoodulit kasutades võrguühendust pärast
tootmismooduli nõuetekohasuse kontrolli ning kinnitamist ja kõikide liitumislepingus,
liitumistingimustes ning õigusaktidest toodud kohustuste täitmist ning milleks
väljastab põhivõrguettevõtja lõpliku käiduteate.
24
4.5.2 Lõpliku käiduteate väljastamise tingimused, juhul kui nende täpsemas kohaldamise
ulatuses ei ole teisti kokku lepitud kliendiga sõlmitavas liitumislepingus või
võrguühenduse ajutise kasutamise kokkuleppes:
4.5.2.1 Põhivõrguettevõtja poolt on väljastatud pingestamisteade ning kliendi poolt on
täidetud liitumistingimuste punktis 4.2.8 toodud nõuded;
4.5.2.2 Põhivõrguettevõtja poolt on väljastatud ajutine käiduteade ning kliendi poolt on
täidetud liitumistingimuste punktis 4.3.3 toodud nõuded;
4.5.2.3 Läbi on viidud tootmismooduli nõuetekohasuse hindamine ning põhivõrguettevõtja
poolt on väljastatud võrgueeskirja nõuetele vastavuse tunnistus;
4.5.2.4 Põhivõrguettevõtja on kooskõlastanud kliendi poolt korrigeeritud ja verifitseeritud
elektripaigaldise mudeleid. Kliendil tuleb verifitseeritud mudelid esitada
põhivõrguettevõtjale pärast tootmismooduli nõuetekohaseks tunnistamisest koos
dokumentatsiooniga vastavalt juhendile „Kliendi elektriosa projekti koostamise ja
modelleerimise nõuded“;
4.5.2.5 Kliendi poolt on kõrvaldatud kõik ajutise käidu staatuses põhivõrguettevõtja poolt välja
toodud mittevastavused;
4.5.2.6 Klient on tasunud põhivõrguettevõtjale kõik maksed, mis liitumislepingu täitmise
käigus on nõutud ning täitnud nõuetekohaselt kõik muud õigusaktides ning kliendi ja
põhivõrguettevõtja vahel sõlmitud liitumislepingus sätestatud kohustused;
4.5.2.7 Kliendi ja põhivõrguettevõtja vahel on sõlmitud on võrguleping.
4.5.3 Põhivõrguettevõtja annab lõpliku käiduteate peale kliendi poolt punktis 4.5.2 toodud
tingimuste täitmist neljateistkümne (14) päeva jooksul.
4.5.4 Kliendile on lubatud ajutise käiduteate staatust hoida kuni kakskümmend neli (24)
kuud kui põhivõrguettevõtja ei ole kehtestanud lühemat tähtaega.
4.5.5 Kui klient ei täida kehtestud tähtajaks või hiljemalt kahekümne nelja (24) kuu jooksul
alates ajutise käiduteate väljastamisest lõpliku käiduteate väljastamise nõudeid,
lülitab põhivõrguettevõtja tootmismooduli võrgust välja.
4.5.6 Ajutise käiduteate kehtivusaja pikendamiseks tuleb esiatada põhivõrguettevõtjale
taotlus hiljemalt kuus (6) kuud enne ajutise käiduteate kehtivusaja lõppemist.
Käiduteate kehtivusaja pikendamise taotlus tuleb esitada põhivõrguettevõtjale RfG
artiklis 60 sätestatud erandi menetluse kohaselt.
4.5.7 Ajutise käiduteate kehtivusaja pikendamise taotluses tuleb mh esitada üksikasjalik
ülevaade lõpliku käiduteate mittesaavutamise tehnilistest põhjustest, nende
likvideerimise meetmetest ning puuduste likvideerimise ajakavast.
4.5.7.1 Ajutise käiduteate kehtivusaega võib pikendada ainult siis, kui tootmismooduli omanik
on teinud olulisi edusamme täieliku vastavuse saavutamiseks.
4.5.7.2 Pikendamistaotluse menetlemisel lähtutakse liitumistingimustes reguleerimata
küsimuste puhul RfG-st.
25
4.5.8 Juhul, kui klient soovib pärast võrguettevõtja poolt punktis 4.5.5 tingimuste kohast
tootmismooduli välja lülitamist tootmismoodulit põhivõrguga ühendada, on
põhivõrguettevõtjal õigus lõpliku käiduteate tingimuste täitmiseks lubada kliendi
taotluse alusel tootmismoodul kahe (2) aasta pikkuseks perioodiks põhivõrguga
ühendada, juhul, kui tootmismooduli omanik toob taotluses ära lõpliku käiduteate
tingimuste täitmise saavutamise meetmed.
4.5.9 Punktis 4.5.8 nimetatud taotluse esitamisega kaotab klient õiguse liitumislepinguga
kokku lepitud garanteeritud ülekandevõimsusele ning saab ülekandevõimsust
kasutada ulatuses, mis jääb üle teistele võrguteenuse klientidele nende
võrgulepingute kohaste ülekandevõimsuste tagamisest.
4.5.10 Võrguühenduse taaspingestamise ja kasutamise täpsemates tingimustes lepivad
klient ning põhivõrguettevõtja kokku liitumislepingu muudatusega. Punktis 4.5.5
toodud tingimuste kohaselt vabanenud ülekandevõimsuse kasutusele võtmiseks
saavad liitumistaotluseid esitada teised turuosalised.
4.5.11 Punktis 4.5.5 nimetatud kliendil on lubatud alustada uut liitumismenetlust
garanteeritud ülekandvõimsuse taotlemiseks kolme (3) aasta möödumisel ajutise
käiduteate staatuse lõppemisest.
26
5 KLIENDI ELEKTRIPAIGALDISTE TEHNILISED NÕUDED
5.1 Üldnõuded
5.1.1 Klient vastutab oma elektripaigaldiste vastavuse eest kehtivatele õigusaktidele (sh
elektripaigaldiste ehitusnormidele) ning põhivõrguettevõtja poolt kehtestatud
normidele ja nõuetele liitumistaotluse esitamise ajal kehtinud redaktsioonis.
5.1.2 Elektripaigaldise projekteerimisel, ehitamisel ja käitamisel tuleb kliendil juhinduda
käesolevas peatükis ja juhendis „Kliendi elektripaigaldise tehnilised nõuded“ toodud
nõuetest, kehtivatest standarditest ja eeskirjadest ning põhivõrguettevõtja
võrgulepingu tüüptingimustes toodust. Elektripaigaldise projekti koostamisel ja
esitamisel tuleb kliendil juhinduda juhendist „Kliendi elektriosa projekti koostamise ja
modelleerimise nõuded“.
5.1.3 Klient vastutab, et on enne projekteerimise ja ehitamise alustamist kõikide
asjassepuutuvate nõuetega tutvunud.
5.1.4 Kliendil on soovitatav esitada elektriosa projekt põhivõrguettevõtjale
kooskõlastamiseks enne elektripaigaldise ehitustöödega alustamist kuid mitte hiljem
kui viiskümmend (50) päeva enne vastava elektripaigaldise osa pingestamist.
Põhivõrguettevõtja kooskõlastus elektriosa projektile tuleb saada vähemalt seitse (7)
päeva enne soovitud pingestamist, sünkroniseerimist ja/või soovitud tarbimis- ja/või
tootmisvõimsuse kasutuselevõttu.
5.2 Automaatika ja releekaitse
5.2.1 Kliendi elektripaigaldiste ja põhivõrgu releekaitse peavad ühilduma ning toimima
selektiivselt selleks, et tagada elektrisüsteemi töökindlus. Mõlemad osapooled
vastutavad selle eest, et nende omanduses olevad kaitseseadmed oleksid töökorras.
5.2.2 Primaarseadmete omanik peab vastutama oma seadmete kaitsmise eest.
Põhivõrguettevõtja võrgus olevad kaitsed on ette nähtud põhivõrguettevõtja
seadmete kaitseks. Klient peab arvestama, et põhivõrguettevõtja kaitsed ei kindlusta
rikete ja lühiste korral kliendile kuuluvate seadmete väljalülitamist ja mitte
kahjustumist.
5.2.3 Põhivõrguettevõtja annab kliendile kliendi lahtri lülitusseadmete asendisignaalid.
5.3 Nõuded tootmismoodulite talitusele sageduse ja pinge muutumisel
ning võrguhäiringutel
5.3.1 Tootmismoodulid peavad olema võimelised talitlema ja püsima elektrivõrguga
paralleeltöös õigusaktides määratud sagedus- ja pingevahemikes.
27
5.4 Tootmismooduli kaitsefunktsioon
5.4.1 Tootmismoodulid tuleb varustada kaitsefunktsioonidega, mis peab olema kooskõlas
õigusaktides toodud nõuetega, millega välditakse tootmismoodulite kahjustamist
väärtalituse või elektrisüsteemi häiringu käigus, mille vältel talitusparameetrite
muutused või nende kestused ületavad tootmismooduli projekteeritud ning
minimaalseid nõutud suurusi.
5.4.2 Tootmismoodulile paigaldatud kaitseseadmed peavad tagama selle eraldumise
omatarbe koormusele õigusaktides toodud juhtumitel ja tingimustel ning olema
võimeline häiringu möödumisel tagasi võrku lülituma.
5.4.3 Kaitse rakendumise järgselt võib tootmismooduli tagasi võrku lülitada õigusktides
toodud tingimustel.
5.5 Aktiiveaktiivvõimsuse ja pinge reguleerimine
5.5.1 Tootmismooduli väljastatavat aktiiv- ja reaktiivvõimsust peab olema võimalik
reguleerida energiasüsteemi juhtimiskeskusest kaugjuhtimise teel.
5.5.2 Aktiivvõimsuse reguleerimine (P=konst) toimub liitumispunkti põhiselt. Aktiivvõimsuse
reguleerimisel on koormuse jaotamine ühe liitumispunkti järele ühendatud
tootmismoodulite erinevate tootmisüksuste vahel kliendi poolt vabalt valitav juhul, kui
töös olevate tootmisüksuste maksimaalne ja minimaalne võimalik
väljundaktiivvõimsus on saavutatav.
5.5.3 P=konstant reguleerimisviisi kasutamisel peab aktiivvõimsuse seadeväärtus olema
muudetav 1 MW suuruste sammudena kogu aktiivvõimsuse reguleerimise
vahemikus.
5.5.4 Reaktiivvõimsuse reguleerimine (Q=konst) toimub liitumispunkti põhiselt ning on
põhivõrguettevõtja poolt kasutatav vastavalt vajadusele ning kompenseeritakse
kliendile vastava kokkuleppe alusel. Reaktiivvõimsuse tootmise või tarbimise
jaotamine on tootmisüksuste vahel vaba eeldusel, et töös olevate tootmisüsksute
P/Q-kõvera järgne reaktiivvõimsus on saavutatav.
5.5.5 Q=konstant reguleerimisviisi kasutamisel peab reaktiivvõimsuse seadeväärtus olema
muudetav 1 Mvar suuruste sammudena vastavalt kliendi poolt deklareeritud P-Q
diagrammi ulatuses, kuid mitte vähem kui võrgueeskirjas välja toodud minimaalne
võimekus.
28
5.5.6 Tootmismoodulitelt on nõutud lisaks aktiiv- ja reaktiivvõimsuse reguleerimisele ka
pinge juhtimise funktsionaalsus (U=konst), mis vastavalt seadeväärtusele ning
võrgupingele on võimeline muutma tootmismooduli väljastatavat reaktiivvõimsust
vastavalt kliendi poolt deklareeritud P-Q diagrammi ulatuses, kuid mitte vähem kui
võrgueeskirjas välja toodud minimaalne võimekus. Pinge juhtimise funktsionaalsuse
kasutamise käivitab põhivõrguettevõtja vastavalt vajadusele, mis kompenseeritakse
kliendile. Pinge juhtimise funktsionaalsuse käigus on ühe liitumispunkti järgi
ühendatud tootmismooduli tootmisüksuste vahel reaktiivvõimsuse jaotamine vaba
eeldusel, et töös olevate tootmisüksuste P/Q-kõvera järgne reaktiivvõimsus on
saavutatav.
5.5.7 Kõikide seadistatavate väljundvõimsuste (pinge, aktiiv- ja reaktiivvõimsus jms)
referentskoht on tootmismooduli liitumispunkt põhivõrguettevõtja võrguga.
5.6 Lisanõuded segapaigaldiste ühendamiseks
5.6.1 Tootmismooduli juhtimissüsteemi referentspunkt on põhivõrguettevõtja ja kliendi
vaheline liitumislepingus defineeritud liitumispunkt olenemata elektrienergia
tootmiseks mõeldud seadme(te) ühenduskohast kliendi elektripaigaldises.
5.6.2 Segapaigaldise liitumisel tuleb esitada elektriosa projekt täies mahus, kuid kõik need
lisad, mis kliendil on juba eelmise liitumisprotsessi käigus esitatud, võib jätta
esitamata, kui juba varasemalt esitatud andmetes muudatusi ei ole ning klient viitab
taotlusele või kirjale, mille käigus on andmed põhivõrguettevõtjale saadetud. Mudelite
esitamise vajadus vaadatakse üle juhtumi põhiselt. Varem kui 2003. aastal
elektrivõrguga ühendatud tootmismoodulite puhul, millega ühendatakse
liitumisprotsessi käigus täiendav elektrienergia tarbimine, tuleb elektriosa projekti
koosseisus esitada andmed ainult kliendi elektriseadmete- ja paigaldiste osas, mida
liitumisega seonduvalt ehitatakse või muudetakse ja renoveeritakse.
5.6.3 Kliendil tuleb segapaigaldise andmevahetuseks teha põhivõrguettevõtja
energiasüsteemi juhtimiskeskusesse täiendavad mõõtmised, mis kajastavad kliendi ja
põhivõrguettevõtja vahelises liitumispunktis tootmismoodulit ilma tarbimise mõjuta
(edaspidi tootmismooduli virtuaalne mõõtepunkt). Tootmismooduli nõuetekohasust
hinnatakse tootmismooduli virtuaalse mõõtepunkti mõõtmiste alusel.
5.6.4 Tootmismooduli juhtimissüsteem tuleb ehitada viisil, mis tagab põhivõrguettevõtjale
võimaluse juhtida tootmismoodulit virtuaalsest mõõtmispunktist vastavalt punktisis
5.6.8 toodud selgitavale joonisele.
5.6.5 Q=konst juhtimissignaal peab toimima tootmismooduli virtuaalses mõõtepunktis ning
tootmismooduli reaktiivvõimsus peab olema juhitav deklareeritud P/Q diagrammi
piires arvestamata tarbimise mõju.
5.6.6 Q = 0 juhtimissignaal peab toimima segapaigaldise liitumispunktile ning kui signaal on
aktiivne peab tootmismoodul hoidma segapaigaldise liitumispunktis 0 MVar.
29
5.6.7 U=konst juhtimissignaal peab toimima segapaigaldise liitumispunktis kus
tootmismoodul peab reaktiivvõimsusvahemiku piires hoidma etteantud pingesätet.
5.6.8 P=konst juhtimissignaal peab toimima tootmismooduli virtuaalses mõõtepunktis kus
aktiivvõimsus peab olema juhitav PMAX ja PMIN vahemikus olenemata tarbimise
mõjust.
Segapaigaldise andmevahetust ja juhtimist selgitav joonis:
LP, VMT – liitumispunkt (virtuaalne mõõtepunkt) 110 kV
OT - omatarve
OL – otseliin (segapaigaldise tarbimine)
GEN -generaator
TM – tootmismoodul (ilma tarbimise mõjuta)
∆ - kadu
P - aktiivenergia
Q - reaktiivenergia
30
6 JAOTUSVÕRGUETTEVÕTJATE ELEKTRIVÕRKUDEGA
LIITUVATE TOOTMISMOODULITE
PÕHIVÕRGUETTEVÕTJAGA KOOSKÕLASTAMISE
KORD
6.1 Üldosa
6.1.1 Põhivõrguettevõtja on kehtestanud alltoodud korra võrgueeskirjas ja RfG-s toodud
jaotusvõrguettevõtjate elektrivõrkudega liituvate tootmismoodulite
põhivõrguettevõtjaga seotud kohustuste täpsustamiseks.
6.1.2 Tootja algatab kooskõlastusprotsessi C- ja D-tüüpi tootmismoodulite elektrivõrguga
liitumisel pärast tootja ja jaotusvõrguettevõtja vahelise liitumislepingu sõlmimist,
edastades põhivõrguettevõtjale tootja tootmismooduli nõutud andmed ning
jaotusvõrguettevõtja poolt koostatavad täiendavalt kohustuslikud lisad vastavalt
punktile 6.4 või 6.5.
6.1.3 C- ja D-tüüpi tootmismoodulite kooskõlastamiseks tasub tootja põhivõrguettevõtjale
menetlustasu 2 000 eurot. Menetlustasu arve esitatakse tootjale kolme (3) tööpäeva
jooksul pärast tootmismooduli liitumise kooskõlastamiseks nõutud materjalide
edastamist põhivõrguettevõtjale maksetähtajaga kakskümmend üks (21) päeva.
6.1.4 Põhivõrguettevõtjal on õigus kümne (10) tööpäeva jooksul alates tootja poolt
kooskõlastustaotlusega esitatavate dokumentide ja menetlustasu laekumisest (kui
kohaldub) esitada tootjale teavitus puudustest tootja poolt esitatud dokumentides.
Kooskõlastuse menetlemine peatub kuni nõuetekohaste materjalide esitamiseni.
6.1.5 Juhul, kui tootja liitumine jaotusvõrguettevõtjaga tingib jaotus- ja põhivõrguettevõtja
vahelises liitumispunktis tarbimis- ja/või tootmistingimuste muutmise vajaduse,
alustab jaotusvõrguettevõtja lisaks kooskõlastuse protsessile jaotus- ja
põhivõrguettevõtja vahelise liitumisprotsessi, milleks jaotusvõrguettevõtjal tuleb
esitada liitumistaotlus vastavalt punktile 2.1 ning millele kohaldub punktis 2.3.2.1
nimetatud menetlustasu ja punktis 2.3.4.1 nimetatud toimingutasu.
6.1.6 Põhivõrguettevõtja vaatab kooskõlastamiseks esitatud elektriosa projekti, s.h
andmeside projekti läbi kolmekümne (30) päeva jooksul, esitades vastusena
kooskõlastuse tootja elektripaigaldise elektriosa projektile või märkused puuduste
kõrvaldamiseks.
6.2 A-tüüpi tootmismoodulid
6.2.1 A-tüüpi tootmismoodulite elektrivõrguga ühendamisel tuleb jaotusvõrguettevõtjal
esitada enda võrguga ühendatud A-tüüpi tootmismoodulite kohta andmed vastavalt
võrgueeskirja § 23.
31
6.3 B-tüüpi tootmismoodulid
6.3.1 B-tüüpi tootmismoodulite elektrivõrguga ühendamisel tuleb jaotusvõrguettevõtjal
esitada enda võrguga ühendatud B-tüüpi tootmismoodulite kohta andmed vastavalt
võrgueeskirja § 23.
6.3.2 Tootjal tuleb enne tootmismooduli sünkroniseerimist edastada põhivõrgettevõtja
meiliaadressil
[email protected] kooskõlastamiseks tootja energiasüsteemi
juhtimiskeskusesse teostatava sideühenduse projekt ning edastatavad mõõtmis- ja
kaugjuhtimissignaalid juhendi „Kliendi elektripaigaldisega seotud andmevahetuse
nõuded“ kohaselt.
6.3.3 Tootmismooduli omanik peab enne tootmismooduli sünkroniseerimist tagama ja
testima sideühenduse energiasüsteemi juhtimiskeskusesse juhendi „Kliendi
elektripaigaldisega seotud andmevahetuse nõuded“ kohaselt.
6.3.4 Põhivõrguettevõtja poolt nõutud reaalajas edastatavad mõõtmis- ja
kaugjuhtimissignaalid peavad olema testitud energiasüsteemi juhtimiskeskusest ning
süsteemiga paralleelsest töötava testitava tootmismooduliga pärast sünkroniseerimist
kolme (3) kuu jooksul.
6.4 C-tüüpi tootmismoodulid
6.4.1 C-tüüpi tootmismoodulite elektrivõrguga ühendamiseks tuleb tootjal esitada taotlus
oma tootmismooduli jaotusvõrguga ühendamise kohta põhivõrgettevõtja
meiliaadressil
[email protected].
6.4.2 Tootja peab esitama kooskõlastamiseks tootmismooduli elektriosa projekti. Elektriosa
projekt peab olema põhivõrguettevõtja poolt kooskõlastatud seitse (7) päeva enne
tootmismooduli sünkroniseerimist. Elektriosa projekti koosseisu kuulub
ühejooneskeem kuni põhivõrguettevõtja liitumispunktini (sisaldab ka kliendi kaabli ja
trafo andmeid), tootmismooduli iga eri tüüpi tootmisüksuse kohta tootjatehase poolt
väljastatud tehniliste parameetrite andmelehed (data sheet), tootmismooduli
põhiandmed vastavalt liitumistingimuste lisa 1 punktile 1.1.2.1 ning sidelahenduse
projekt juhendi „Kliendi elektripaigaldisega seotud andmevahetuse nõuded“ kohaselt.
6.4.3 Tootja peab enne tootmismooduli sünkroniseerimist tagama ja testima sideühenduse
energiasüsteemi juhtimiskeskusesse juhendi „Kliendi elektripaigaldisega seotud
andmevahetuse nõuded“ kohaselt.
6.4.3.1 Põhivõrguettevõtja poolt nõutud reaalajas edastatavad mõõtmis- ja
kaugjuhtimissignaalid peavad olema testitud energiasüsteemi juhtimiskeskusest ning
süsteemiga paralleelsest töötava testitava tootmismooduliga pärast sünkroniseerimist
kolme (3) kuu jooksul.
6.4.3.2 Tootja peab esitama põhivõrguettevõtjale vastavalt juhendile „Kliendi elektriosa
projekti koostamise ja modelleerimise nõuded“ koostatud verifitseeritud mudelid.
6.4.4 Jaotusvõrguettevõtja peab enne lõpliku käiduteate väljastamist:
32
6.4.4.1 kontrollima põhivõrguettevõtja poolsete pretensioonide puudumist reaalajas tootja
poolt energiasüsteemi juhtimiskeskusesse edastatavate reaalaja mõõtmis- ja
kaugjuhtimissignaalide toimimise kohta.
6.5 D-tüüpi tootmismoodulid
6.5.1 D-tüüpi tootmismoodulite elektrivõrguga ühendamiseks tuleb tootjal esitada taotlus
oma tootmismooduli jaotusvõrguga ühendamise kohta põhivõrgettevõtja
meiliaadressil
[email protected].
6.5.2 Tootja peab esitama kooskõlastamiseks tootmismooduli elektriosa projekti. Elektriosa
projekt peab olema põhivõrguettevõtja poolt kooskõlastatud seitse (7) päeva enne
tootmismooduli sünkroniseerimist. Elektriosa projekti koosseisu kuulub
ühejooneskeem kuni põhivõrguettevõtja liitumispunktini (sisaldab ka kliendi kaabli ja
trafo andmeid), tootmismooduli iga eritüüpi tootmisüksuse kohta tootjatehase poolt
väljastatud tehniliste parameetrite andmelehed (data sheet), tootmismooduli aktiiv- ja
reaktiivvõimekuse garanteeritud summaarne (PQ) diagramm arvutatuna
liitumispunktis, tootmismooduli põhiandmed vastavalt liitumistingimuste lisa 1 punktile
1.1.2.1, sidelahenduse projekt juhendi „Kliendi elektripaigaldisega seotud
andmevahetuse nõuded“ kohaselt, tootmismooduli võrgueeskirja nõuetekohasuse
katsetuste kava juhendi „Kliendi tootmismooduli katsetamise ja katsekava
koostamise nõuded“ kohaselt ning PSS/E ja PSCAD mudelid koos koostöö
simuleerimise aruandega juhendi „Kliendi elektriosa projekti koostamise ja
modelleerimise nõuded“ kohaselt.
6.5.3 Tootja peab enne tootmismooduli sünkroniseerimist tagama ja testima sideühenduse
energiasüsteemi juhtimiskeskusesse juhendi „Kliendi elektripaigaldisega seotud
andmevahetuse nõuded“ kohaselt.
6.5.3.1 Põhivõrguettevõtja poolt nõutud reaalajas edastatavad mõõtmis- ja
kaugjuhtimissignaalid peavad olema testitud energiasüsteemi juhtimiskeskusest ning
süsteemiga paralleelsest töötava testitava tootmismooduliga pärast sünkroniseerimist
kolme (3) kuu jooksul.
6.5.3.2 Tootja peab esitama põhivõrguettevõtjale vastavalt juhendile „Kliendi elektriosa
projekti koostamise ja modelleerimise nõuded“ koostatud verifitseeritud mudelid.
Verifitseeritud mudelid peavad olema põhivõrguettevõtja poolt kooskõlastatud.
6.5.4 Jaotusvõrguettevõtja peab enne lõpliku käiduteate väljastamist:
6.5.4.1 kontrollima põhivõrguettevõtja poolsete pretensioonide puudumist reaalajas tootja
poolt energiasüsteemi juhtimiskeskusesse edastatavate reaalaja mõõtmis- ja
kaugjuhtimissignaalide toimimise kohta.
33
7 PROTOTÜÜPSE SEADME AJUTISELT PÕHIVÕRKU
ÜHENDAMINE
7.1 Üldised põhimõtted
7.1.1 Käesolevas peatükis sätestatakse prototüüpse tootmismooduli elektri põhivõrguga
ajutise ühendamise tingimused.
7.1.2 Ühendamine tähendab käesolevas peatükis prototüüpse seadme elektripaigaldise
põhivõrguga ühendamist läbi uue või olemasoleva liitumispunkti.
7.1.3 Ühendamine põhivõrguga toimub nimipingel 110 kV või 330 kV.
7.1.4 Juhul, kui prototüüpse seadme ühendamiseks on vaja ehitada liitumispunkt, tuleb
läbida liitumisprotsess. Liitumisprotsessi läbimise järgselt sõlmitakse tähtajaline
võrguleping liitumispunkti valmimisest alates kuni viieks (5) aastaks.
7.1.5 Prototüüpse seadme korral saab uut liitumispunkti kasutada kuni kolm (3) aastat
alates prototüüpse seadme sünkroniseerimise kuupäevast.
7.1.6 Kolme aastase perioodi lõppemise järgselt, on kahe (2) aasta jooksul võimalik esitada
liitumistaotlus samasse punkti alalise elektripaigaldise ühendamiseks või avaldus
sama liitumispunkti kasutamiseks uue prototüüpse seadme jaoks. Juhul, kui kahe (2)
aasta jooksul ei esitata nõuetekohast liitumistaotlust või avaldust liitumispunkti
kasutamiseks, lõppeb liitumispunkti kasutamise õigus ning kliendil katkeb
võrguteenuse saamine antud liitumispunktist.
7.1.7 Pärast prototüüpse seadme kasutamise perioodi, mis on toodud punktis 7.1.5 on
kliendil võimalus esitada järgneva kahe (2) aasta jooksul taotlus samasse
liitumispunkti uue prototüüpse seadme elektripaigaldise põhivõrguga ühendamiseks.
7.1.8 Juhul kui Klient soovib kasutada olemasolevat liitumispunkti prototüüpse seadme
ühendamiseks, ei tohi prototüüpne seade toota ega tarbida rohkem kui kehtivas
liitumis- ja/või võrgulepingus sätestatud.
7.1.9 Liitumispunkti on lubatud ühendada prototüüpne seade (seadmed) kuni kolmeks (3)
aastaks ning samasse liitumispunkti ei tohi olla ühendatud teisi tootmisüksusi,
tootmismooduleid ja täiendavaid tarbijaid.
7.1.10 Kõik põhivõrguga ühendamise, kooskõlastamise ja katsetamisega seotud suhtlus ja
andmevahetused toimuvad põhivõrguettevõtjaga e-kirja teel.
7.1.11 Kliendi poolt tuleb tasuda kõik prototüüpse seadme elektrivõrguga ühendamisest
tingitud põhjendatud kulud.
7.2 Ühendamise tehnilised põhimõtted
7.2.1 Elektrivõrgu sõlme ühendatavate prototüüpsete seadmete summaarne nimivõimsus
peab jääma alla 0,2% antud sõlme lühisvõimsusest, arvutatuna süsteemi tavatalitluse
korral.
34
7.2.2 Juhul, kui liitumispunktis on näha kliendi poolt tulevaid häiringuid, mille puhul ei ole
tagatud juhendis „Kliendi elektripaigaldise tehnilised nõuded“ toodud elektrikvaliteedi
piirnormid (planeerimisväärtused) või elektrivõrku ühendatud teiste tarbijate tõrgeteta
elektrienergiaga varustamine, lülitatakse kliendi elektripaigaldis põhivõrgust välja.
7.2.3 Pärast häiringute ilmnemist peab klient edastama detailse aruande häiringute
põhjustest.
7.2.4 Kliendi elektripaigaldist ei lülitata enne põhivõrku tagasi, kui klient on esitanud
detailse plaani koos selgitavate tegevustega häiringute kõrvaldamiseks.
Elektripaigaldis pingestatakse põhivõrguga pärast seda, kui põhivõrguettevõtjaga on
kooskõlastanud häiringute kõrvaldamise plaani ja vastavad häiringud on kõrvaldatud.
7.2.5 Häiringute ilmnemise ja prototüüpse seadme põhivõrgust väljalülitumise korral ei
peatu punktile 7.1.5 ja 7.1.6 nimetatud kolme (3) aastane prototüüpse seadme
ühendamise lepingus toodud periood.
7.3 Prototüüpse seadme ühendamiseprotsessi lühikirjeldus
7.3.1 Prototüüpset seadet elektrivõrguga ühendada sooviv isik esitab põhivõrguettevõtjale
taotluse vastavalt lisa 1 punktis 1.5 toodud vormile „Taotlus prototüüpse seadme
ühendamiseks“. Taotlusega koos peab olema esitatud:
7.3.1.1 tootmismooduli põhiandmed vastavalt liitumistingimuste lisa 1 punktis 1.1.2.1 toodud
vormile;
7.3.1.2 elektripaigaldiste põhimõtteskeem kuni liitumispunktini;
7.3.1.3 PQ diagramm tootmisüksuse kohta ja liitumispunktini eraldi.
7.3.2 Juhul, kui esialgse info kohaselt vastavalt punktis 7.3.1 toodule hindab
põhivõrguettevõte projekti teostatavaks, väljastatakse kliendile menetlustasu arve
vastavalt liitumistingimuste punktile 2.3.2.1.
7.3.3 Pärast menetlustasu laekumist ja prototüüpse seadme ühendamise taotluse
vastuvõtmist põhivõrguettevõtja poolt koostab põhivõrguettevõtja lepingu pakkumise
ja väljastab selle kliendile hiljemalt üheksakümne (90) päeva jooksul menetlustasu
laekumisest arvates. Lepingu pakkumine kehtib kuni kuuskümmend (60) päeva.
7.3.4 Juhul, kui klient on pakkumisega nõus, sõlmitakse kliendiga prototüüpse seadme
ühendamise leping.
7.3.5 Pärast lepingu allkirjastamist väljastatakse esimese osamakse arve, mis sisaldab ka
toimingutasu vastavalt liitumistingimuste punktile 2.3.4.1.
7.3.6 Klient esitab enda elektripaigaldise kohta info põhivõrguettevõtte poolseks
kooskõlastamiseks vähemalt kolmkümmend (30) päeva enne pingestamistaotluse
esitamist, mis peab sisaldama:
7.3.6.1 Elektriosa projekt vähemalt tarbimissuunalises mahus vastavalt juhendile „Kliendi
elektriosa projekti koostamise ja modelleerimise nõuded“;
7.3.6.2 põhivõrguettevõtjale edastatavaid signaale vähemalt mahus, kas tootmismoodul(id)
on töös/väljas ning reaalajas mõõtmised kliendi elektripaigaldisest P, Q, I, U;
35
7.3.6.3 releekaitsesätted (lisaks tootmisüksuse sätted), mis täpsustatakse prototüüpse
seadme ühendamise kokkuleppes.
7.3.7 Elektrituuliku puhul, peab olema esitatud, standardis IEC 61400-22 nõutud
akrediteeringuga ettevõtte poolt, hinnang energiapargi mooduli elektriosa
võimekusele, hinnang võrgueeskirja nõuete täitmise kohta ning hinnang elektrienergia
kvaliteedi piirnormide täitmise osas. Aruanded tuleb esitada vastavalt standardi IEC
61400-21 järgi.
7.3.8 Muud tüüpi prototüüpse seadme korral esitatakse vastavalt asjakohastele
standarditele prototüübi sertifikaat.
7.3.9 Klient esitab enda elektripaigaldise pingestamise taotluse vähemalt kolmkümmend
(30) päeva enne planeeritud esialgset pingestamist vastavalt liitumistingimuste lisa 1
vormile 1.2.
7.3.10 Põhivõrguettevõtte ja kliendi vahel sõlmitakse prototüüpse seadme ühendamise
kokkuleppe lisana enne pingestamist kokkulepe ajutiseks võrguühenduse
kasutamiseks.
7.3.11 Klient esitab enda elektripaigaldise sünkroniseerimise taotluse vähemalt
kolmkümmend (30) päeva enne planeeritud esialgset sünkroniseerimis vastavalt
liitumistingimuste lisa 1 vormile 1.3.
36
LIITUMISTINGIMUSTE LISAD
LISA 1 – Vormid
LISA 2 - Liitumislepingu tüüpvorm
VORMID
1. Vormid ........................................................................................................ 38
1.1 Liitumistaotlus ............................................................................................. 38
1.2 Pingestamistaotlus ...................................................................................... 41
1.3 Pingestamiskava ......................................................................................... 42
1.4 Sünkroniseerimistaotlus .............................................................................. 43
1.5 Prototüüpse seadme ühendamise taotlus ................................................... 44
37
1. VORMID
1.1 Liitumistaotlus
1.1.1. Liitumistaotluses tuleb ära näidata:
1.1.1.1. taotleja andmed;
1.1.1.2. liitumispunkti asukoha andmed;
1.1.1.3. selgitama, kas tegemist on uue või olemasoleva liitumispunktiga;
1.1.1.4. soovitava liitumispunkti pinge;
1.1.1.5. liitumispunkti soovitav tootmis- ja või tarbimissuunaline võimsus;
1.1.1.6. soovitavad nõuded tarbimiskoha elektrivarustuskindlusele;
1.1.1.7. liitumispunktide arv alajaamas pärast liitumise realiseerimist;
1.1.1.8. elektripaigaldise võrkuühendamise lühikirjeldus;
1.1.1.9. tootmismooduli või elektripaigaldise andmed;
1.1.1.10. tootmismooduli andmed;
1.1.1.11. muu oluline info taotluse kohta.
38
1.1.2. Liitumistaotlusega koos esitatavate lisade loetelu
Tarbija või
jaotusvõrguettevõtja
liitumine uues
liitumispunktis või
Tootmismooduli või
jaotusvõrguettevõtja
segapaigaldiste
olemasolevas
põhivõrguga
liitumispunktis
Lisa nimetus ühendamine või
tarbimis- ja/või
nende tootmis- ja/või
tootmistingimuste
tarbimistingimuste
muutmine või tarbija
muutmine
olemasolevas
liitumispunktis
tarbimistingimuste
muutmine
Elektripaigaldise rajamist võimaldava
detailplaneeringu kehtestamise otsus,
projekteerimistingimused või ehitusluba,
x
mille kohaselt on võrguga ühendatav
elektripaigaldis kooskõlas asukoha
maakasutus- ja ehitustingimustega.
Keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses
nimetatud otsustaja tehtud otsuse koopia,
x
mis tõendab, et keskkonnamõju on
hinnatud, või mille kohaselt ei ole vaja
keskkonnamõju hinnata.
Dokumendid, mis kinnitavad, et turuosalisel,
kes soovib liituda võrguga, on õiguslik alus
x
kasutada kinnistutvõi ehitist, millele
võrguühendust soovitakse.
Asendiplaan, kuhu märgitakse peale
elektripaigaldise ja liitumispunkti olemasolev x x
või soovitav asukoht koos koordinaatidega
x
Elektripaigaldise käivitus- ning
juhul kui üksiku tarbija
seiskamisprotsessi kirjeldus ja prognoositud
elektrivõrguga
talituse kirjeldus, märkides ära kõik olulised
ühendatava elektritarviti
talitlust mõjutavad asjaolud
võimsus on üle 10 MW
x
Tootmismooduli aktiiv- ja reaktiivvõimekuse juhul kui
garanteeritud summaarne (PQ) diagramm x jaotusvõrguettevõtja
arvutatuna liitumispunktis elektrivõrguga liitub D-
tüüpi tootmismoodul
Muud olulised taotlusele lisatavad lisad,
mida taotleja peab vajalikuks esitada (pole
kohustuslik).
39
1.1.2.1. Tootmismooduli põhiandmed
Tootmismooduli põhiandmed / General data of power generating
module
Tabeli C osa tuleb täita iga erineva planeeritava tootmisüksuse kohta
Table is to be filled for each different unit
General information about power
A Tootmismooduli kirjeldus Andmed
station
A.1 Tootmismooduli nimi Name of the power station
A.2 Tootmismooduli aadress Address of power station unit
A.3 Tootmismooduli omaniku nimi Name of power station owner
A.4 Liitumispunkti pinge Voltage of the connection point
Substation of the Distribution
A.5 Jaotusvõrguettevõtja alajaam
System Operator
B Maksimaalne väljastatav võimsus Andmed Maximum/minimum power and
Maksimaalne tootmismooduli normal operating condition
B.1 Maximum net capacity
väljundvõimsus
Minimaalne tootmismooduli püsivalt
B.2 Minimum continous net capacity
väljastatav võimsus
C Tootmisüksuse elektrilised nimiandmed Andmed Generator
Type of power generating module
Tootmisüksuse tüüp (sünk, asünk, inverter
C.1 (synchronous, asynchronous,
vms)
inverter etc.)
C.2 Tootmisüksuste arv Number of generation devices
Nominal apparent power (1 p.u.) Sn
C.3 Niminäivvõimsus (1 p.u.) Sn MVA
MVA
D Reaktiivvõimsuse kompenseerimine Andmed Reactive power compensation
Juhul kui reaktiivvõimsuse
kompenseerimiseks kasutatakse Size of additional capacitor/reactors
D.1
kondensaatorpatareid/reaktoreid, siis selle if any (Mvar):
suurus, Mvar
Reaktiivvõimsuse kompenseerimise
D.2 Steps of switching shunts (Mvar):
seadme astmete suurus, Mvar
F Tootja jõutrafo andmed Andmed Step-up transformer
Nominal apparent power (1 p.u.) Sn
F.1 Jõutrafo niminäivvõimsus Sn MVA
MVA
Nominal primary voltage (1 p.u.) Up
F.2 Ülempingemähise nimipinge Up kV
kV
F.3 Alampingemähise nimipinge Us kV Nominal secondary voltage Us kV
Short circuit voltage uk%
F.4 Lühispinge uk% (eeldatav)
(preliminary)
Step changer and step size
F.5 Astmelülitid ja astme suurus (online/offline)
(online/offline, % kV)
F.6 Lülitusgrupp Connection type (e.g. YNd11)
40
1.2 Pingestamistaotlus
Kliendi andmed (täidab klient):
Alajaam
Pingestatav elektripaigaldis
Põhjus
Soovitav pingestamise kuupäev
Lisana esitatud tehnilised parameetrid
Kontaktandmed
(nimi, telefon, e-maili aadress)
Esitaja
(nimi, telefon, e-maili aadress)
Kliendi resolutsioon:
Kinnitame, et meie elektripaigaldis on valmis pingestamiseks.
Kuupäev, allkiri
41
1.3 Pingestamiskava
Jrk. Märge täitmise
Sisu Vastutaja
nr kohta
1. PINGESTAMISKAVA TÄITMISE EEST VASTUTAVAD ISIKUD
Pingestamiskava täitmise eest vastutab:
1.1.
/ firma / amet / nimi / kontakttelefon /
Seadmete õige montaaži ja seadistamise eest vastutab:
1.2.
/ firma / amet / nimi / kontakttelefon /
Pingestamiskava täitmist juhib põhivõrguettevõtte
1.3. energiasüsteemi juhtimiskeskuse (edaspidi EJK) dispetšer:
/ firma / amet / nimi / kontakttelefon /
2. EESMÄRK
2.1.
3. LÄHTEOLUKORD
3.1.
4. ETTEVALMISTUSED BLOKEERINGU KONTROLLIKS
4.1.
5. BLOKEERINGU KONTROLL
5.1.
6. ETTEVALMISTUSED PINGESTAMISEKS
6.1.
7. PINGESTAMINE
7.1.
LISAD
Lisa 1: pingestamise algskeem (Eleringi osa)
Lisa 2: pingestamise lähteskeem (KLIENT osa)
Lisa 3 lõppskeem (Eleringi osa)
Lisa 4 lõppskeem (KLIENT osa)
Lisa 5 sätted (Eleringi osa)
Lisa 6 sätted (KLIENT osa)
Kliendi kinnitus:
Kliendi esindaja:
Kuupäev:
................................................
Põhivõrguettevõtja kooskõlastused:
Vastab releekaitse ja automaatika nõuetele.
Põhivõrguettevõtte energiasüsteemi juhtimiskeskuse
töökindluse ekspert: Kuupäev:
................................................
Vastab Eesti elektrisüsteemi talitlusnõuetele.
Põhivõrguettevõtte energiasüsteemi juhtimiskeskuse
dispetšerjuhtimise ekspert: Kuupäev:
................................................
42
1.4 Sünkroniseerimistaotlus
Kliendi andmed (täidab klient):
Alajaam
Sünkroniseeritav elektripaigaldis
Põhjus
Soovitav sünkroniseerimise kuupäev
Lisana esitatud tehnilised parameetrid
Kontaktandmed
(nimi, telefon, e-maili aadress)
Esitaja
(nimi, telefon, e-maili aadress)
Kuupäev, allkiri
43
1.5 Prototüüpse seadme ühendamise taotlus
TAOTLEJA ÄRINIMI / NIMI (ELEKTRIENERGIA TOOTJA, KELLE ELEKTRIPAIGALDIS REGISTRIKOOD VÕI
ÜHENDATAKSE PÕHIVÕRGUGA) ISIKUKOOD
AADRESS (ÄRIREGISTRI REGISTRIKAARDI ANDMETEL)
TELEFON: FAKS: e-post:
ESINDAMISE ALUS:
TAOTLEJA ESINDAJA NIMI:
AMET VOLIKIRI
ESINDAJA TELEFON : ESINDAJA FAKS ESINDAJA e-post
ÜLDTEHNILINE INFORMATSIOON
LIITUMISPUNKTI SOOVITAV ASUKOHT (ELERINGI ALAJAAMA NIMI, KÜLA, LINN, MAAKOND)
LIITUMISE TÄHTAEG
LIITUMISPUNKTI PINGE KV
LIITUMISPUNKTIDE ARV JA NÕUDED
ELEKTRIVARUSTUSKINDLUSELE
ELEKTRIPAIGALDISE VÕRKUÜHENDAMISE
LÜHIKIRJELDUS (KAABELLIIN/ÕHULIIN, ÜHE- VÕI
KAHEAHELALINE LIIN)
ELEKTRIENERGIA TOOTMINE
VÕRKU ÜHENDATAVATE TOOTMISMOODULI
MW. COS
NIMIVÕIMSUS
LIITUMISPUNKTI ÜHENDATAVATE JÕUTRAFODE
MVA
SOOVITUD NIMIVÕIMSUSED
KUI SOOVITUD VÕIMSUSE ULATUSES LIITUMISPAKKUMIST
VÄLJA ANDA EI OLE VÕIMALIK, KAS SOOVITE
JAH EI
LIITUMISPAKKUMIST MAKSIMAALSE VÕIMALIKU VÕIMSUSE
ULATUSES?
ELEKTRIENERGIA TARBIMINE
SOOVITAV SUMMAARNE TARBIMISVÕIMSUS MW COS
LIITUMISPUNKTI ÜHENDATAVATE JÕUTRAFODE
MVA
SOOVITUD NIMIVÕIMSUSED (MVA)
SOOVITAV SUMMAARNE VÕIMSUS TULEVIKUS
MW
NIMETADA VÕIMALUSEL AASTA
Taotlusele eraldi lisada:
Lisa 1 Tootmismooduli põhiandmed vastavalt liitumistingimuste lisa 1 punktis 1.1.2.1 toodud
vormile;
Lisa 2 Elektripaigaldiste põhimõtteskeem kuni liitumispunktini;
Lisa 3 PQ diagramm tootmisüksuse kohta ja liitumispunktini eraldi.
44
LISA 2 - Liitumislepingu tüüpvorm
LIITUMISLEPING NR .......................
Elering AS (edaspidi: põhivõrguettevõtja), registrikood 11022625, asukoht Kadaka tee 42,
12915 Tallinn, mida esindavad põhikirja alusel juhatuse esimees ....................... ja juhatuse liige
.......................,
ja
....................... (edaspidi: klient), registrikood ......................., asukoht ......................., mida
esindab juhatuse liige .......................,
sõlmisid (edaspidi: põhivõrguettevõtja ja klient eraldi ja koos nimetatuna vastavalt ka pool ja
pooled) käesoleva liitumislepingu (edaspidi: leping) alljärgnevas:
1. Lepingu ese
1.1 Lepingu sõlmimisega on pooled kokku leppinud, et põhivõrguettevõtja projekteerib ja
ehitab ....................... alajaama (edaspidi: ....................... alajaam) liitumispunktis
....................... (edaspidi ka kui: liitumispunkt) põhivõrgu poole jäävad elektripaigaldised
vastavuses lepinguga ja kliendi liitumistaotlusega ja ühendab need liitumispunktis
kliendi nõuetekohase elektripaigaldistega eesmärgiga tagada kliendile võrguühendus.
Kliendi liitumistaotlus on lepingu lahutamatu osa.
1.2 Leping sätestab kliendi elektripaigaldise põhivõrguga liitumise tingimused, sealhulgas:
1.2.1 liitumisest tulenevad kliendi ja põhivõrguettevõtja õigused, kohustused ja vastutuse;
1.2.2 liitumisega seotud kulude arvestamise põhimõtted ja tasumise korra;
1.2.3 kliendi ja põhivõrguettevõtja elektripaigaldiste omandi ning liitumis- ja mõõtepunkti
asukoha;
1.2.4 lepingu täitmise tähtaja;
1.2.5 lepingu muutmise ja lõpetamise tingimused;
1.2.6 kliendi elektripaigaldise nõuetekohasuse tagamise ja kinnitamise tingimused;
1.2.7 muud lepingu täitmiseks vajalikud tingimused.
45
1.3 Lepingu täitmisel lähtuvad pooled lisaks lepingule dokumentidest: „Elering AS elektri
põhivõrguga liitumise tingimused“ (edaspidi: liitumistingimused), „Elering AS
liitumistasu ja tarbimis- või tootmistingimuste muutmise tasu arvutamise metoodika“
(edaspidi: metoodika) ning „Elering AS võrgulepingu tüüptingimused" (edaspidi:
võrgulepingu tüüptingimused), mis moodustavad lepingu lahutamatu osa. Lepingu
allkirjastamisega kinnitab klient, et on viidatud dokumentidega tutvunud ning nende
sisu on kliendile arusaadav.
1.4 Projekteeritavate ja ehitatavate elektripaigaldiste kirjeldus ja võrguühenduse tehnilised
näitajad on toodud lepingu lisas 1.
1.5 Liitumistasu prognoositud kalkulatsioon on toodud lepingu lisas 2 ning liitumistasu
maksegraafik on toodud lepingu lisas 3.
1.6 Liitumispunkti elektrilised parameetrid on toodud lisas 4.
1.7 Lepingule kohalduvad tehnilised nõuded ja eeskirjad on toodud lisas 5.
1.8 Poolte vahel toimuvad lepingu täitmisega seonduvad koosolekud protokollitakse ning
vastavaid poolte poolt allkirjastatud protokolle kasutatakse lepingu tõlgendamisel.
1.9 Põhivõrguettevõtja tagab kliendile lepingus sätestatud tingimustele vastava toimiva
võrguühenduse hiljemalt ....................... (.......................) kuu jooksul lisas 3 toodud
maksegraafikus märgitud liitumistasu esimese osamakse tasumisest. Nimetatud
tähtaeg pikeneb aja võrra, mil põhivõrguettevõtja on õigustatult keeldunud oma
kohustuste täitmisest või peatanud lepingu täitmise, samuti muudel lepingus ja
õigusaktides sätestatud juhtudel.
1.10 Põhivõrguettevõtja tagab kliendile ajutise võrguühenduse elektripaigaldise kasutusele
võtmiseks ja nõuetekohasuse kontrollimiseks vajalike katsetuste läbiviimiseks vastavalt
liitumistingimustele.
1.11 Elektripaigaldise nõuetekohasuse kontrollimine toimub vastavalt liitumistingimustes
sätestatule ning katsetuste läbiviimiseks sõlmivad klient ning põhivõrguettevõtja
lepingu lisana võrguühenduse ajutise kasutamise kokkuleppe, mille kestel on kliendil
õigus läbi viia katsetused, millede teostamine ei ole ilma võrguühenduseta võimalik.
Nõuetekohasuse kontrollimine toimub vastavalt põhivõrguettevõtja poolt kehtestatud
juhistele.
1.12 Põhivõrguettevõtja tellib kõik lepingu täitmiseks vajalikud tööd või teenused läbi
hankemenetluse, kui selline kohustus tuleneb seadusest. Hanke all peetakse silmas
riigihangete seadusest tulenevat põhivõrguettevõtjale kohustuslike hankemenetluste
reeglite järgimist (riigihanked ja lihthanked). Hanke all peetakse lepingus silmas ka
kõiki muid tööde või teenuste tellimisi ja oste, mille puhul põhivõrguettevõtja ei ole
kohustatud riigihangete seadust järgima.
46
2. Poolte õigused ja kohustused
2.1 Põhivõrguettevõtja kuulutab vajadusel lepingu täitmiseks vajalike projekteerimis- ja
ehitustööde teostamiseks vajalikud hanked välja hiljemalt ....................... kuu jooksul
pärast liitumistasu esimese osamakse tasumist kliendi poolt. Põhivõrguettevõtjal on
õigus lepingu täitmiseks kasutada ka enne lepingu sõlmimist läbiviidud
põhivõrguettevõtja hankemenetluse tulemusel sõlmitud hankelepinguid.
2.2 Kliendil on õigus nõuda põhivõrguettevõtjalt nende lepingu täitmiseks vajalike
projekteerimistööde, mille teostamiseks ei ole nõutav riigihanke läbiviimine, tegemist
enne lepingus sätestatud liitumistasu esimese osamakse tasumist, tasudes
põhivõrguettevõtjale niisugusteks projekteerimistöödeks tehtud kulutused vastavalt
lepingu punktile 3.6.
2.3 Kümne (10) kalendripäeva jooksul lepingu täitmiseks vajalike projekteerimis- ja
ehitustööde teostamiseks või teenuste osutamiseks läbiviidud hanke tulemuste
selgumisest teatab põhivõrguettevõtja kliendile kirjalikult hanke tulemustest. Juhul, kui
lepingu täitmiseks vajalike projekteerimis- ja ehitustööde teostamiseks või teenuste
osutamiseks läbiviidud hange on korraldatud enne lepingu sõlmimist, teatab
põhivõrguettevõtja pärast lepingu sõlmimist klienti kirjalikult varasemalt läbiviidud
hangete tulemustest.
2.4 Klient teatab põhivõrguettevõtjale hiljemalt kolmekümne (30) kalendripäeva jooksul
punktis 2.3 nimetatud teate saamisest, kas nõustub või ei nõustu nimetatud tingimustel
käesoleva lepingu täitmist võimaldava hankelepingu sõlmimisega põhivõrguettevõtja
poolt või enne lepingu sõlmimist läbiviidud hangete tulemustega. Kui klient ei teata
põhivõrguettevõtjale eelnimetatud tähtaja jooksul nõustumisest või mittenõustumisest,
loetakse ta mittenõustunuks. Mittenõustumist, sealhulgas mitteteatamist, loetakse
kliendipoolseks lepingust taganemise avalduseks, mille järgnevad lepingu punktis 7.5
toodud tagajärjed. Põhivõrguettevõtja ei pea kliendiga kooskõlastama hangete tulemusi
(sh enne lepingu sõlmimist läbi viidud hanked), mille eeldatav maksumus jääb alla
....................... EUR-i.
2.5 Kui klient teatab vastavuses punktiga 2.4 oma nõustumisest hankelepingu sõlmimiseks
või varasemalt sõlmitud hankelepingu rakendamiseks ja täidetud on punktis 1.7
nimetatud nõuded, sõlmib põhivõrguettevõtja nimetatud hankelepingu või lähtub
varasemalt sõlmitud hankelepingust ja tagab liitumispunktist põhivõrgu poole jäävate
elektripaigaldiste projekteerimise ja ehitamise vastavuses lepinguga. Juhul, kui hange
vaidlustatakse riigihangete vaidlustuskomisjonis või kohtus, on põhivõrguettevõtjal
õigus peatada lepingu täitmine ajavahemikuks, mis kulub vaidlustamisest kuni vaidluse
osas tehtud jõustunud lahendini. Põhivõrguettevõtja ja klient teevad koostööd, et
vaatamata lepingu täitmise peatumisele tagada lepingu punktis 1.9 toodud tähtaja
järgimine.
47
2.6 Juhul, kui hankelepingu sõlmimisel põhivõrguettevõtja poolt selgub, et lepingus
nimetatud võrguühenduse välja ehitamise tähtaeg on oluliselt lühem, siis peavad
pooled võimalusel läbirääkimisi ja lepivad kokku lühemas võrguühenduse välja
ehitamise tähtajas.
2.7 Kliendi soovil lisatakse hanketingimustesse liitumispunkti väljaehitamise tähtaeg, mis
võib olla lühem, kui on punktis 1.9 nimetatud tähtaeg. Sellisel juhul võib liitumistasu
oluliselt suureneda.
2.8 Kliendil on õigus saada põhivõrguettevõtjalt teavet lepingu täitmiseks korraldatud
hangete kohta, samuti nõuda põhivõrguettevõtjalt lepingu täitmiseks tehtavate ning
kliendi poolt liitumistasuna maksmisele kuuluvate kulutuste dokumentaalset tõendamist
ja põhjendusi. Põhivõrguettevõtja teatab kliendile kirjalikult liitumispunkti valmimisest.
2.9 Klient on kohustatud tegema põhivõrguettevõtjaga lepingu lisas nr 1 toodud
elektripaigaldiste väljaehitamiseks ning liini rajamiseks vajalike lubade saamiseks ja
servituutide seadmiseks vajalikku koostööd. Klient on samuti kohustatud tagama oma
kulul nimetatud elektripaigaldiste rajamiseks vajaliku kliendi territooriumile jääva maa-
ala vabastamise liitumispunkti rajamist segavatest või segada võivatest asjadest ja
asjaoludest enne ehitustööde algust. Kokkuleppe mittesaavutamisel maaomanikuga
elektripaigaldiste püstitamiseks või muude lepingu täitmiseks vajalike lubade või
nõusolekute mittesaamisel (sealhulgas planeeringutest tingitud takistused), on
põhivõrguettevõtjal õigus peatada lepingu täitmine ajavahemikuks, mis kulub
kokkulepete, lubade või nõusolekute saamiseks. Põhivõrguettevõtja algatab
sundvalduse seadmise menetluse või pöördub kohtusse ainult kliendi nõusolekul ja
kooskõlastusel. Kokkulepete saavutamisega seonduvad kulud kuuluvad liitumistasu
hulka.
2.10 Põhivõrguettevõtja on kohustatud klienti viivitamatult teavitama mistahes asjaolust, mis
takistab või võib takistada lepingust tulenevate põhivõrguettevõtja kohustuste
nõuetekohast täitmist või asjaoludest, mis tingivad lepingu täitmise peatamise.
2.11 Klient on kohustatud:
2.11.1 tagama tähtaegselt oma elektripaigaldise nõuetekohasuse liitumistaotluses esitatud
eelduste ja tingimuste kohaselt;
2.11.2 tagama põhivõrguettevõtjale võimaluse paigaldada kliendi territooriumile ja ehitistesse
kliendi elektrivarustuse tagamiseks vajalikke põhivõrguettevõtja omandisse jäävaid
elektripaigaldisi ja mõõtesüsteeme;
2.11.3 tagama punktis 2.11.2 nimetatud elektripaigaldistele ja mõõtesüsteemidele nende
hooldamiseks ja korrashoiuks vajaliku juurdepääsu;
2.11.4 mitte võtma tasu põhivõrguettevõtja elektripaigaldiste ja mõõtesüsteemide paiknemise
eest kliendi territooriumil või ehitistes ega nende hooldamiseks ja kasutamiseks kliendi
territooriumi või ruumide kasutamise eest, kui õigusaktidest ei tulene teisiti;
2.11.5 punktides 2.11.2 ja 2.11.3 nimetatud tegevuste tagamiseks peavad pooled vajadusel
läbirääkimisi tasuta servituutide seadmiseks.
48
3. Liitumistasu arvestamine ning maksed
3.1 Klient on kohustatud tasuma põhivõrguettevõtjale liitumistasu arvetel märgitud
maksetähtpäevadeks. Klient on kohustatud arve tasumisel viitama arvel märgitud
viitenumbrile. Põhivõrguettevõtja tagab arve tasumiseks kliendile tähtaja vähemalt
neliteist (14) päeva.
3.2 Kõigile maksetele lisandub käibemaks vastavuses õigusaktidega.
3.3 Klient tasub põhivõrguettevõtjale liitumise eest liitumistasu, mis peab katma kõik
põhivõrguettevõtja poolt kliendi liitumiseks tehtud tegelikud ja põhjendatud kulutused.
Liitumistasu hulka kuulub kliendi käitumisest tingitud ehituse ajakava muutumise tõttu
tekkinud täiendavad kulud. Liitumistasu prognoositud eeldatav suurus on sätestatud
lepingu lisas nr 2 toodud kalkulatsioonis. Pooled on lepingu sõlmimisel kokku leppinud,
et nimetatud liitumistasu suurus ja kuluread on üksnes prognoos, mille puhul on
põhivõrguettevõtja lähtunud parimast olemasolevast teadmisest ja praktikast ning
liitumistasu tegelik täpne suurus selgub lepingu täitmise käigus, sh võib lisanduda ka
lisas nr 2 esitamata kuluridasid. Pooled kohustuvad teavitama teineteist viivitamatult
kõigist asjaoludest, mis võivad mõjutada prognoositud liitumistasu suurust.
3.4 Klient maksab liitumistasu lepingu lisas 3 oleva maksegraafiku alusel arvestades
punktis 3.6 sätestatud erisust. Pooled on kokku leppinud, et liitumistasu maksmisel
aluseks olev maksegraafik on koostatud ja seda tuleb vajadusel muuta lähtudes
põhimõttest, et kõik põhivõrguettevõtja poolt kliendi liitumiseks tehtud mõistlikud ja
põhjendatud kulutused tuleb kliendi poolt tasuda põhivõrguettevõtjale osadena ette
vastavalt põhivõrguettevõtja poolt tehtavatele töödele ja selle alusel koostatud
maksegraafikule (v.a maksegraafikujärgne viimane osamakse).
3.5 Põhivõrguettevõtja peab esitama kõigi kliendilt liitumistasuna nõutavate summade
kohta kliendi nõudel dokumentaalse tõendi. Klient kohustub esialgselt prognoositud
liitumistasu suuruse muutumisel sõlmima põhivõrguettevõtjaga viimase nõudel kirjaliku
kokkuleppe lepingu lisas 2 toodud liitumistasu kalkulatsiooni ja/või maksegraafiku
muutmiseks, lähtudes lepingu punktides 3.3 – 3.5 sätestatust.
3.6 Põhivõrguettevõtjal on õigus nõuda kliendilt lepingus sätestatud liitumistasu arvel
liitumisega seotud hanke/te ettevalmistamiseks ja liitumiseks tehtud tegelike,
põhjendatud ja mõistlike kulutuste hüvitamist enne lepingus sätestatud liitumistasu
maksmise tähtpäeva juhul kui põhivõrguettevõtja alustab kliendi soovil ning kliendiga
kokku lepitud ulatuses liitumislepingu täitmiseks vajalikke töid enne liitumistasu
esimese osamakse laekumist. Nimetatud kulutuste hüvitamine toimub üks kord kuus
kümne (10) päeva jooksul pärast põhivõrguettevõtja poolt eelmisel kuul teostatud
eeltoodud liitumisega seotud tööde ja nende maksumuse aruande esitamist kliendile.
Kliendi poolt käesoleva punkti alusel tasutud summad võetakse arvesse lepingu alusel
tasumisele kuuluva liitumistasu viimase osamakse suuruse arvutamisel.
49
3.7 Kui liitumispunkti valmimisel selgub, et klient on liitumistasu prognooside alusel
tasunud põhivõrguettevõtjale liitumistasu suuremas summas, kui liitumislepingu
täitmiseks tehtud tegelikud kulud, tagastab põhivõrguettevõtja kliendile enammakstud
summad kolmekümne (30) päeva jooksul liitumispunkti valmimise kohta lõppakti
allakirjutamisest arvates.
3.8 Kui klient ei tasu põhivõrguettevõtjale liitumistasu maksetähtpäevaks, siis on klient
kohustatud maksma põhivõrguettevõtjale viivist 0,05% (null koma null viis protsenti)
maksetähtpäevaks tasumata makselt päevas kuni kogu makse täieliku laekumiseni
põhivõrguettevõtja pangakontole.
3.9 Kui põhivõrguettevõtja hilineb punktis 3.7 nimetatud tasu maksmisega, siis on
põhivõrguettevõtja kohustatud maksma kliendile viivist 0,05% (null koma null viis
protsenti) maksetähtpäevaks tasumata makselt päevas kuni kogu makse täieliku
laekumiseni kliendi pangakontole.
3.10 Kui klient tasub lepingust tuleneva liitumistasu osamakseid, loetakse esimeses
järjekorras makstuks liitumistasu esimene osamakse, seejärel teine osamakse ja
seejärel kolmas osamakse. Kirjeldatud tasumise järjekord kehtib sõltumata kliendi
ühepoolsest tahtest.
4. Elektripaigaldiste omand
4.1 Pooled on kokku leppinud, et kliendi ja põhivõrguettevõtja elektripaigaldiste omandi piiri
määrab vastav liitumispunkt vastavalt lepingu lisale 1.
4.2 Põhivõrguettevõtjale ja kliendile kuuluvate elektripaigaldiste paiknemise kirjeldus on
toodud lepingu lisas 1. Lepingule allakirjutamisega kinnitab klient, et ta on teadlik
sellest, et liitumispunkti paiknemise kirjeldus on ligikaudne ja võib liitumispunkti
rajamise käigus ehitustehnilistel põhjustel mitteoluliselt muutuda. Nimetatud muutuse
korral on pooled kohustatud allkirjastama uue lepingu lisa 1 kümne (10) tööpäeva
jooksul pärast seda, kui põhivõrguettevõtja on selle kliendile esitanud.
4.3 Kumbki pool kohustub tagama tema omandis või valduses oleva elektripaigaldise
säilimise, korrashoiu ja vastavuse kehtivatele õigusaktidele ning poolte vahel sõlmitud
lepingutele, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.
5. Lepingu täitmine ja vastutus
5.1 Põhivõrguettevõtjal on õigus peatada lepingu ning omapoolsete kohustuste täitmine,
kui klient rikub oluliselt lepingust või õigusaktidest tulenevaid kohustusi (sh juhul, kui
klient ei ole taganud oma elektripaigaldise nõuetekohasust või täitnud muid
liitumistaotluses esitatud eeldusi) või kui kohustuste täitmise peatamise õigus tuleneb
muudest lepingu sätetest. Põhivõrguettevõtja esitab lepingu peatamise teate kirjalikult
ja lepingu peatumine algab teate esitamisest. Kui see on võimalik, informeerib
põhivõrguettevõtja lepingu peatamisest klienti vähemalt seitse (7) kalendripäeva ette
ning leping peatub juhul, kui klient pole eelnimetatud perioodi jooksul lepingu peatamist
põhjustavaid asjaolusid kõrvaldanud. Lepingu täitmise peatamise korral peab klient
50
hüvitama põhivõrguettevõtjale juba tehtud kulutused, samuti lepingu täitmise
peatamise ning täitmise taasalustamisega seotud põhjendatud täiendavad kulutused.
Lepingu täitmise peatamise korral pikeneb võrguühenduse valmimise tähtaeg aja
võrra, mil lepingu täitmine oli peatatud. Põhivõrguettevõtjal on õigus jätkata peatumise
ajal lepingu täitmist osas, mida takistav asjaolu ei puuduta. Peatamise aluse
äralangemisel jätkab põhivõrguettevõtja lepingu täitmist, teavitades sellest klienti.
5.2 Pool ei vastuta oma lepingust või õigusaktidest tuleneva kohustuse täitmata jätmise
ja/või mittenõuetekohase täitmise (kohustuse rikkumine) eest ning ei ole seetõttu
muuhulgas kohustatud hüvitama teisele poolele kohustuse rikkumisega tekitatud kahju
ja teisel poolel ei ole õigust tugineda muul viisil oma õiguste teostamisel kohustuse
rikkumisele, kui kohustuse rikkumine on vabandatav ning mille ettenägemist või
arvestamist lepingu sõlmimise ajal, vältimist või tagajärgedest ülesaamist ei saanud
kohustust rikkunud poolelt mõistlikkuse põhimõttest lähtudes oodata, sealhulgas:
5.2.1 loodusõnnetused;
5.2.2 elektripaigaldiste projekteerimisnorme ületavad äike, tuul, jäide ning muud
loodusnähtused;
5.2.3 tulekahjud;
5.2.4 streik, diversiooniakt või rahutused;
5.2.5 eriolukorra või sõjaolukorra väljakuulutamine.
5.3 Kui punktis 5.2 nimetatud asjaolu, sündmus, tegevus või tegevusetus on ainult ajutine,
ei vastuta pool kohustuse rikkumise eest üksnes aja vältel, mil see asjaolu, sündmus,
tegevus või tegevusetus mõjutas kohustuse täitmist.
5.4 Pooled on kohustatud teavitama teineteist esimesel võimalusel punktis 5.2 nimetatud
asjaolu esinemisest, selle mõjust ja ulatusest poole võimele oma kohustusi täita,
samuti nimetatud asjaolu äralangemisest. Selle kohustuse rikkumisel kaotab kohustust
oluliselt rikkunud pool õiguse tugineda takistavale asjaoludele alates takistava asjaolu
tekkimisest või selle äralangemisest kuni vastava teatamise kohustuse täitmiseni.
5.5 Punktis 5.2 nimetatud asjaolu, sündmuse, tegevuse või tegevusetuse esinemine ei
vabasta pooli kohustusest võtta tarvitusele kõik võimalikud abinõud kohustuse
rikkumisega tekitatava kahju ja muu negatiivse mõju vältimiseks või vähendamiseks.
5.6 Klient teeb põhivõrguettevõtjale viivitamatult teatavaks lepinguga võetud kohustuste
täitmist ohustava või ohustada võiva avariiohtliku olukorra või avarii või muu asjaolu
6. Kahju hüvitamine
6.1 Pooled on kohustatud hüvitama lepingu täitmisel või muul viisil seoses lepinguga
teisele Poolele tekitatud kahju üksnes ja ainult käesolevas peatükis sätestatud juhtudel,
ulatuses ja tingimustel. Vastutuse piirangud ei kehti kahju tahtliku tekitamise puhul.
6.2 Kohustust rikkunud Pool hüvitab üksnes teise poole elektripaigaldistele või muudele
Poole omandis või valduses olevatele asjadele kohustuse rikkumisega tekkinud otsese
varalise kahju. Käesoleva punktiga ei ole vastuolus lepingu punktis 6.3 toodud
õiguskaitsevahend.
51
6.3 Kui põhivõrguettevõtja hilineb lepingu punktis 1.9 kokkulepitud tähtajaks omapoolsete
kohustuste täitmisega, maksab ta kliendile leppetrahvi 0,05% (null koma null viis
protsenti) liitumis- või tingimuste muutmise tasu summast iga kohustuse täitmisega
hilinetud päeva eest. Põhivõrguettevõtjal puudub leppetrahvi tasumise kohustus juhul,
kui kohustust on rikutud vääramatu jõu tõttu või punktis 1.9 toodud tähtaeg on lepingus
toodud alusel pikenenud.
6.4 Pooltel on õigus nõuda teineteiselt hüvitamisele kuuluva kahju olemasolu ja suuruse
ning kahju hüvitamise aluse olemasolu kindlakstegemiseks vajalike tõendite ja muude
dokumentide ning teabe esitamist.
6.5 Kliendil ei ole ühelgi juhul õigus nõuda põhivõrguettevõtjalt kahju hüvitamist, mis tekkis
õigusaktides sätestatud süsteemihalduri õiguste teostamisest põhivõrguettevõtja poolt.
7. Lepingu kehtivus
7.1 Leping on allkirjastatud digitaalselt ja seda saab muuta poolte kirjalikul kokkuleppel.
7.2 Leping lõpeb:
7.2.1 poolte lepingus sätestatud kohustuste nõuetekohase täitmisega;
7.2.2 poolte kirjalikul kokkuleppel;
7.2.3 lepingust taganemisel või ülesütlemisel lepingus ettenähtud juhtudel ühe poole
avaldusel.
7.3 Põhivõrguettevõtjal on õigus taganeda lepingust, teatades sellest kirjalikult kliendile
neliteist (14) päeva ette ning tingimusel, et klient ei ole ka eelnimetatud neljateistkümne
(14) päevase perioodi jooksul puudusi kõrvaldanud, kui:
7.3.1 klient ei ole tasunud lepinguga kokkulepitud makseid (sealhulgas liitumistasu)
kokkulepitud tähtpäevaks või
7.3.2 klient rikub oluliselt muid lepingus või õigusaktides sätestatud kohustusi või
7.3.4 esineb üks või mitu lepingu punktides 8.7.1-8.7.4 nimetatud asjaolu ning selle või mõne
muu kliendi poolt vastavuses 8.7.5 teatatud asjaolu tõttu on ilmne, et klient ei suuda
lepingut nõuetekohaselt täita;
7.3.4 lepingu täitmine on peatatud punkti 5.2 kohaselt ja peatamise kestus kokku on
üheksakümmend (90) päeva või rohkem.
7.4 Kliendil on õigus taganeda lepingust, teatades sellest kirjalikult põhivõrguettevõtjale
kolmkümmend (30) päeva ette.
7.5 Lepingust taganemisel ükskõik kumma poole poolt lepingus või õigusaktides sätestatud
alustel, tagastab põhivõrguettevõtja kliendile viimase poolt liitumistasuna tasutud
summad, arvestades sellest eelnevalt maha kõik põhivõrguettevõtja poolt lepingu
täitmiseks juba tehtud ja taganemise avalduse saamise hetkeks lepingu täitmiseks juba
sõlmitud töövõtulepingute ülesütlemiseks vältimatult tehtavad põhjendatud ja tõendatud
kulud ning muud kliendi poolt põhivõrguettevõtjale lepingu alusel tasumisele kuuluvad
maksed.
52
7.6 Kui põhivõrguettevõtja on lepingust taganemisel lepingu punktis 7.3 sätestatud alusel
lepingu täitmiseks juba teinud või on taganemise avalduse saamise hetkeks lepingu
täitmiseks juba sõlmitud töövõtulepingutest taganemiseks vältimatult kohustatud
tegema selliseid põhjendatud ja tõendatud kulutusi, mis ületavad kliendi poolt
põhivõrguettevõtjale selleks hetkeks tegelikult tasutud liitumistasu, on klient kohustatud
niisugused liitumistasuna tasutud summasid ületavad kulutused põhivõrguettevõtjale
viimase nõudel hüvitama kolmekümne (30) päeva jooksul vastava põhjendatud nõude
saamisest.
7.7 Põhivõrguettevõtja peab punkti 7.5 alusel kliendile tagastamisele kuuluva summa
tasuma kliendile kolmekümne (30) päeva jooksul taganemise avalduse saatmisest või
saamisest põhivõrguettevõtja poolt. Nimetatud summa või muu käesoleva lepingu
alusel kliendile tasumisele kuuluva summa tasumisega viivitamisel on
põhivõrguettevõtja kohustatud maksma kliendile viivist 0,05% (null koma null viis
protsenti) maksetähtpäevaks tasumata makselt päevas kuni kogu makse täieliku
laekumiseni kliendi pangakontole.
8. Muud kokkulepped
8.1 Alates lepingu jõustumisest muutuvad kehtetuks pooltevahelised varasemad
kokkulepped lepinguga sätestatud liitumispunktide suhtes, v.a kehtivad võrgulepingud.
8.2 Lepingule allakirjutamisega kinnitab klient, et talle on antud piisav võimalus lepingu
sisuga tutvumiseks ning ta on sellega tutvunud ja selle sisust aru saanud. Samuti
kinnitab klient lepingule allakirjutamisega, et ta on esitanud põhivõrguettevõtjale
Vabariigi Valitsuse määrusega „Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskiri“ nõutavad
andmed ja dokumendid ning et need kehtivad lepingu sõlmimisel ning kogu lepingu
kehtivuse aja jooksul.
8.3 Klient on teadlik, et võrguleping sõlmitakse kliendiga ja kliendi elektripaigaldis
ühendatakse võrku ning põhivõrguettevõtja tagab nõuetekohase võrguühenduse
(võrguühenduse loomine) ainult juhul, kui kliendi elektripaigaldis vastab lepingus,
liitumistingimustes ja õigusaktides nimetatud nõuetele (nõuetekohane elektripaigaldis),
sh on esitatud kõik lepingus, liitumistingimustes ja õigusaktides nõutud dokumendid.
8.4 Kui lepingu mõni säte on täielikult või osaliselt vastuolus õigusaktiga ja on seetõttu
tühine või tunnistatud kehtetuks või ei ole seaduse kohaselt lepingu osaks, ei mõjuta
see lepingu kui terviku kehtivust ning pooled kohustuvad täitma lepingut osas, milles
see ei ole tühine või kehtetuks tunnistatud või milles see on seaduse kohaselt lepingu
osaks. Pooled on samuti kohustatud alustama viivitamata läbirääkimisi ning sõlmima
mõistliku aja jooksul kokkuleppe tühiste või kehtetuks tunnistatud sätete asendamiseks
niisuguste sätetega, mis on kehtivad ja loovad poolte jaoks võimalikult sarnase õiguste
ja kohustuste tasakaalu võrreldes õiguste ja kohustuste tasakaaluga, mis eksisteeris
poolte vahel vastavalt eespool nimetatud tühistele või kehtetuks tunnistatud sätetele.
53
8.5 Pooltel ei ole õigust anda lepingust tulenevaid õigusi ja/või kohustusi üle kolmandatele
isikutele ega koormata neid kolmandate isikute kasuks ilma teise poole kirjaliku
nõusolekuta. Põhivõrguettevõtjal on siiski õigus mistahes hetkel anda kõik lepingust
tulenevaid õigused ja/või kohustused üle põhivõrguettevõtja tütaräriühingule, kelle
omandisse või valdusesse antakse põhivõrguettevõtja, ning lepingu allakirjutamisega
loetakse, et klient on andnud oma kirjaliku nõusoleku selliseks õiguste ja/või
kohustuste üleandmiseks ning kohustub sõlmima vajadusel vastavad kokkulepped.
8.6 Pooled on kohustatud lepingu kehtivuse ajal, samuti pärast lepingu lõppemist hoidma
saladuses seoses lepingu sõlmimisega ja selle täitmisega neile teise poole kohta
teatavaks saanud mistahes teavet, mille avaldamine võib kahjustada teise poole huve
või mille saladuses hoidmise vastu teisel poolel eeldatavalt on või võib olla huvi. Pool
võib teabe avaldada oma nõustajatele, kellel on saladuse hoidmise kohustus ning
samuti kohtule või ametiasutustele viimaste nõudmisel.
8.7 Klient on kohustatud teatama põhivõrguettevõtjale viivitamatult kirjalikult:
8.7.1 kui selleks pädev isik või organ on otsustanud juriidilisest isikust kliendi lõpetada,
seahulgas sundlõpetada;
8.7.2 kui kliendi vastu on esitatud hagiavaldus summas, mis ületab kakskümmend protsenti
(20%) kliendi omakapitalist;
8.7.3 kui kliendi suhtes on esitatud avaldus pankroti väljakuulutamiseks või temale on
esitatud pankrotihoiatus;
8.7.4 kui toimub juriidilisest isikust kliendi ühinemine, jagunemine või ümberkujundamine;
8.7.5 kõigist asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada lepingus sätestatud kliendi
kohustuste täitmist.
8.8 Poolel on õigus tasaarvestada tema poolt teisele poolele tasumisele kuuluvat makset
üksnes poolte kokkuleppel.
8.9 Põhivõrguettevõtja on kohustatud kliendi nõudel andma kliendile informatsiooni lepingu
täitmise, sh. võrguühenduse valmimise ning kliendi liitumist puudutavate tehniliste
andmete (see tähendab liitumispunkti alajaama skeemi, seadmete spetsifikatsioone ja
muid tehnilisi näitajaid/skeeme/jooniseid, mis on kliendi liitumisega seotud) kohta.
9. Erimeelsuste lahendamine
9.1 Lepingu täitmisest, muutmisest või lõpetamisest tulenevaid eriarvamusi ja vaidlusi
lahendavad pooled eelkõige läbirääkimiste teel.
9.2 Kui lepingust tulenevaid vaidlusi ei õnnestu lahendada poolte läbirääkimistega,
lahendatakse vaidlus Harju maakohtus.
54
10. Tahteavaldused
10.1 Kõik lepingu täitmisega või lepingust tulenevate vaidlustega seotud teated, nõusolekud,
kooskõlastused ja muud tahteavaldused, samuti muu teave (edaspidi: tahteavaldus),
mis omavad õiguslikku tähendust, tuleb teise poole kontaktisikule esitada kirjalikus
vormis. Informatsioonilise iseloomuga teated, mille edastamisel teisele poolele ei ole
õiguslikke tagajärgi, võib esitada ka kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis
10.2 Tahteavaldus loetakse kätte saaduks juhul, kui see on edastatud liitumiste e-
keskkonnas. Kõik lepingu täitmisega seotud tahteavaldused, millega ei kalduta kõrvale
lepingu tingimustest, loetakse kehtivalt ja poolte jaoks siduvalt antuks üksnes siis, kui
need on antud lepingus nimetatud isikute või nende poolt otseselt selleks volitatud
isikute poolt.
11. Poolte kontaktaadressid ja –isikud
11.1 Lepingu täitmisega või lepingust tulenevate vaidlustega seotud küsimuste, välja
arvatud lepingu tingimuste muutmine, lahendamiseks määravad pooled oma
kontaktisikuteks järgmised isikud:
Põhivõrguettevõtja Klient
Elering AS ....................................
Kontaktaadress: Kontaktaadress:
Kadaka tee 42, ....................................
12915 Tallinn ....................................
telefon: 715 1222 telefon: .......................
e-post:
[email protected] e-post: ........................
Kontaktisik: Kontaktisik:
.................................... ....................................
telefon: ....................... telefon: .......................
e-post: ........................ e-post: ........................
12. Pool peab viivitamatult teatama teisele poolele punktis 11.1 toodud
kontaktisikute ja -andmete muutumisest.
Põhivõrguettevõtja Klient
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/
....................... .......................
Juhatuse esimees Juhatuse liige
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/
....................... .......................
Juhatuse liige Juhatuse liige
55
Liitumislepingu nr. ....................... lisa nr 1:
Liitumispunkti ja projekteeritavate ning ehitatavate elektripaigaldiste
kirjeldus ja võrguühenduse tehnilised näitajad koos liitumisskeemiga
1. Liitumispunkti asukoht: ........................
2. Liitumispunkti kirjeldus: ....................... vastavalt ....................... toodud liitumisskeemile.
3. Liidetava elektripaigaldise iseloomustus: ........................
4. Liitumise iseloomustus: ........................
5. Liitumispunkti ühendatava ....................... võimsus: ........................
6. Liitumispunkti ühendatava tootmismooduli reaktiivenergia tootmise ja tarbimise võimekus
liitumispunktis 1.
7. Põhivõrguettevõtja kindlustab liitumislepingu täitmisel tarbimiskohas ja liitumispunktides
elektrienergia järgmiste parameetritega:
7.1. Lubatud maksimaalne tootmisvõimsus 2 .......................;
7.2. Lubatud maksimaalne tarbimisvõimsus 3 .......................;
7.3. Liitumispunkti nimipinge on .......................;
7.4. Liitumispunkti elektrilised parameetrid on täiendavalt toodud Lisas 4.
8. Maksimaalne installeeritud tootmisvõimsus kliendi võrgus seisuga on ........................
9. Perspektiivsed lühisvoolud ja lühisvõimsused liitumispunktis: ........................
10. Elektrikatkestuse likvideerimise tähtajad tarbimiskoha kohta on määratud Majandus- ja
kommunikatsiooni määruses “Võrguteenuste kvaliteedinõuded ja võrgutasude
vähendamise tingimused kvaliteedinõuete rikkumise korral”. Lepingu täitmisel lähtutakse
alati kehtivast määruse redaktsioonist. Lepingu sõlmimise ajal on määruses toodud
tähtajad järgmised:
10.1. Tarbimiskoha rikkeliste elektrikatkestuse likvideerimise tähtaeg ........................;
10.2. Tarbimiskohas lubatud elektrikatkestuste kestused aastas:
10.2.1. Riketest põhjustatud katkestused - kuni ........................ tundi aastas;
10.2.2. Plaanilised elektrikatkestused – kuni ........................ tundi aastas.
1
Kasutatakse tootmismooduli või segapaigaldise liitumise puhul
2
Tootmisvõimsus tähendab käesoleva lepingu mõistes elektrienergia edastamist liitumis-punktist võrgu suunas
3
Tarbimisvõimsus tähendab käesoleva lepingu mõistes elektrienergia edastamist võrgust liitumispunkti suunas
56
10.3. Elektrikatkestuse likvideerimise tähtajad ei kohaldu elektrikatkestuste puhul, mis on
põhjustatud kliendi elektripaigaldise eeskirjadele mittevastavusest.
10.4. Elektrikatkestuse mõiste on defineeritud põhivõrguettevõtja võrgulepingu tüüptingimustes.
11. Põhivõrguettevõtja releekaitse seadmed ei ole ette nähtud kliendi seadmete põhikaitseks.
12. Põhivõrguettevõtja annab enda paigaldise kohta olemasolevaid tehnilisi andmeid, kui see
on vajalik kliendi elektripaigaldise projekteerimiseks.
13. Klient peab tagama ning elektriosa projekti mahus kooskõlastama oma võrgus
tootmissmoodulile korrektse ja toimiva kaitselahenduse olemasolu.
14. Põhivõrguettevõtja projekteerib ja ehitab liitumistasu eest ....................... alajaamas
........................
15. Klient projekteerib ja ehitab oma elektripaigaldised liitumispunktini.
16. Elektripaigaldiste, nende kaitse-, automaatika- ja juhtimisaparatuuri projekteerimisel tuleb
juhinduda ........................
17. Kliendi liitumise põhimõtteskeem ....................... alajaamas:
Põhivõrguettevõtja Klient
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/
....................... .......................
Juhatuse esimees Juhatuse liige
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/
....................... .......................
Juhatuse liige Juhatuse liige
57
Liitumislepingu nr. ....................... lisa nr 2:
Prognoositud eeldatava liitumistasu kalkulatsioon
Liitumistasu kalkulatsioon ....................... alajaamas
Töö kirjeldus Ühiku hind Ühikuid KOKKU
LIITUMISTASU KOKKU
Lisandub käibemaks seaduses sätestatud suuruses.
Koostatud hinnapakkumine arvestab põhivõrguettevõtja olemasolevate tehniliste lahenduste
kujunenud hindu. Eeldatav liitumistasu (va toimingutasu) täpsustub hanke tulemuste põhjal.
Põhivõrguettevõtja Klient
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/
....................... .......................
Juhatuse esimees Juhatuse liige
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/
....................... .......................
Juhatuse liige Juhatuse liige
58
Liitumislepingu nr. ....................... lisa nr 3:
Liitumistasu tasumise maksegraafik
Prognoositud eeldatava liitumistasu tasumise maksegraafik
Summa EUR Summa EUR
Maksegraafik
(KM-ta) (KM-ga)
Esimene osamakse - tasutakse liitumislepingu sõlmimisest
alates kuuekümne (60) päeva jooksul ning moodustab 20%
liitumislepingus sätestatud prognoositud ehitustööde ja
seonduvate tööde maksumusest ning 20% liitumislepinguga
ettenähtud toimingutasust
Teine osamakse - tasutakse arve saamisest neljakümne viie
(45) päeva jooksul ning moodustab 50% liitumislepingus
sätestatud prognoositud ehitustööde ja seonduvate tööde
maksumusest ning 50% liitumislepinguga ettenähtud
toimingutasust.
Kolmas osamakse - tasutakse neljakümne viie (45) päeva
jooksul arve saamisest ning on ülejäänud osa tegelikest
kuludest, millest on maha arvestatud kliendi poolt esimese ja
teise osamaksega tasutud summad. Kolmanda osamaksega
tasutakse ka 30% liitumislepinguga ettenähtud
toimingutasust.
KOKKU
Põhivõrguettevõtja Klient
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/
....................... .......................
Juhatuse esimees Juhatuse liige
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/
....................... .......................
Juhatuse liige Juhatuse liige
59
Liitumislepingu nr. ....................... lisa nr 4:
Liitumispunkti elektrilised parameetrid
1. Elektrisüsteemi püsiandmed ....................... alajaamas
NB! tegemist on näitega – esitatud andmed on iga liitumispunkti jaoks erinevad
1.1. Sagedus
Nimisagedus f 50 Hz
Sagedus normaaltingimustel f 49,8 – 50,2 Hz
Sagedus häiritud talitlusel f 49,0 – 50,5 Hz
Sagedus avariitalitlusel f 47,0 – 53,0 Hz
1.2. Pinge
Nimipinge Un 110 330 kV
Seadme suurim lubatav kestevpinge Um 123 362 kv
Lühiaegselt (20 min) seadmetele Umax 379,5 (390 kV 15
126,5 kV
lubatav maksimaalne pinge (20min) min)
Pinge normaalolukorras Unorm 105 - 123 330 - 360 kV
Pinge avariiolukorras U 97 - 126,5 280 - 379,5 kV
1.3. Seadmete nimipinged
Nimipinge Un 110 330 kV
115/(38,5)/ 347/(117,5)/
Jõutrafod (22)/(16,5)/ (38,5)/(22)/(16,5)/ kV
(11)/(6,6) (11)/(6,6)
110000:√3 / 330000: √3/
Pingetrafod V
100: √3 / 100 100:√3 / 100
Voolutrafod 123 362 kV
Lülitid 123 362 kV
1.4. Maandussüsteem
.......................
2. Tarbimiskoha elektrilised põhiparameetrid
Base kV 110.00 Ph-Ph (63.51 @0 deg A-Gnd)
Prefault 1.070 V (p.u.) @ 0.00
Lühisvoolud maanduskontuuri ja
3I0 2,9 kA
puutepingete arvutamiseks
R 11,248 Ω
X 29,952 Ω
Base kV 110.00 Ph-Ph (63.51 @0 deg A-Gnd)
Prefault 1.070 V (p.u.) @ 0.00
Maksimaalne lühisvool koos liituvate
I(3)k 3,5 kA
generaatoritega
R 9,264 Ω
X 17,15 Ω
Base kV 110.00 Ph-Ph (63.51 @0 deg A-Gnd)
Prefault 1.070 V (p.u.) @ 0.00
Minimaalne lühisvool I(3)k 1,17 kA
R 30,95 Ω
X 49,37 Ω
Base kV 110.00 Ph-Ph (63.51 @0 deg A-Gnd)
Prefault 1.070 V (p.u.) @ 0.00
Tüüpiline lühisvool I(3)k 3,0 kA
R 10,83 Ω
X 19,87 Ω
60
3. Tarbimiskoha elektrikvaliteedi piirnormid
3.1. Elektrivõrgu taustanivood
3.2. Pingeharmoonikud
3.3. Vooluharmoonikud
3.4. Asümmeetria
3.5. Värelus
3.6. Pinge muutused
4. Liitumispunkti jaotlaga ühendatud liinide andmed .......................
5. Liitumispunkti jaotlaga ühendatud jõutrafode andmed .......................
6. Releekaitse .......................
Põhivõrguettevõtja Klient
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/
....................... .......................
Juhatuse esimees Juhatuse liige
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/
....................... .......................
Juhatuse liige Juhatuse liige
61