dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Konkurentsiamet
Väljaminev kiriAvalik

Väljaminev kiri

Konkurentsiamet · 24. mai 2019
Viit
5-4/2019-054-2
Registreeritud
24. mai 2019
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Rahandusministeerium
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
5 Konkurentsialane tegevus
Sari
5-4 Konkurentsialane kirjavahetus
Toimik
5-4/2019
Vastutaja
Kristiina Šesterikov (Konkurentsiamet, Konkurentsiteenistus, Järelevalveosakond)

Failid

  • 📎Konkurentsiameti hinnang_VKG Soojus AS_24.05.2019.asice242 KB

Sisu (failidest)

Estella Põllu Rahandusministeerium Suur-Ameerika 1 10122 Tallinn 24.05.2019 nr 5-4/2019-054-2 Saadetud elektrooniliselt e-posti aadressidele [email protected]; [email protected] Vastus VKG Soojus AS-i seisundile hinnangu andmise taotlusele Rahandusministeerium pöördus 29.04.2019 kirjaga Konkurentsiameti poole, paludes ametil hinnata kas VKG Soojus AS-ile on antud eri- või ainuõigus soojusenergia jaotamise teenuse osutamiseks majandustegevuse registris (MTR) märgitud tegevuspiirkonnas (võrgupiirkonnas) konkurentsiseaduse (KonkS) § 14 tähenduses. Juhul kui VKG Soojus AS-ile on antud soojuse jaotamiseks eri- või ainuõigus, siis palute ametil välja tuua, millise menetluse tulemusena on VKG Soojus AS need õigused saanud. Oma pöördumises selgitate, et Konkurentsiameti hinnang on Rahandusministeeriumile vajalik otsustamaks, kas VKG Soojus AS on hankija riigihangete seaduse (RHS) § 5 lg 3 p 2 tähenduses. Vastuseks Teie kirjale selgitame alljärgnevat. Eri- ja ainuõigus on Euroopa Liidu õiguses kasutatav mõiste, mille definitsioon võib valdkonniti erineda oluliste sisuliste tunnuste poolest. Riigihangete seaduses kasutatakse eri- või ainuõiguse mõistet, mis on üle võetud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 26. veebruari 2014 direktiivi 2014/25/EL, milles käsitletakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste riigihankeid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2004/17/EÜ (võrgustikudirektiiv) artikli 4 lõikest 3. Konkurentsiseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse seletuskirjas on selgitatud, et „juhul, kui näiteks mõni Euroopa Liidu õigusakt määratleb eri- või ainuõiguse mõiste konkurentsiseaduses sätestatust erinevalt, näiteks sisaldades diskrimineerimisklauslit (eelkõige riigihanked), tuleks konkurentsiseaduses kavandatavale mõistele viitamisest hoiduda ning vajadusel sisustada kõnealune mõiste eriseaduses“1. Konkurentsiamet saab oma hinnangu andmisel lähtuda ainult konkurentsiseadusest ning ametil puudub pädevus tõlgendada riigihangete seadust. 1 http://www.riigikogu.ee/?op=ems&page=eelnou&eid=2bd7069c-c7ed-4e76-928f-0f096bbc02bf& Tatari 39 / 10134 Tallinn / 667 2400 / [email protected] / Registrikood 70000303 KonkS §-s 14 on sätestatud, et eri- või ainuõigus on käesoleva seaduse tähenduses riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse poolt ühele või mitmele ettevõtjale antud õigus, millega piiratakse nende ettevõtjate arvu, kellele on antud luba tegutseda teatavas geograafilises piirkonnas, või mis annab ühele või mitmele ettevõtjale eeliseid, mis oluliselt mõjutavad teiste ettevõtjate võimalusi tegutseda samas geograafilises piirkonnas. Eelnimetatud definitsioonist tulenevalt ei ole konkurentsiseaduse eri- või ainuõiguse mõiste puhul oluline, millises menetluses on vastav õigus antud ning kas seda on tehtud objektiivsete, proportsionaalsete ja mittediskrimineerivate kriteeriumite alusel. Konkurentsiõiguses tuvastatakse kõnealuses sättes määratletud eri- või ainuõiguse olemasolu või puudumine üksnes selleks, et selgitada välja KonkS § 181 nimetatud raamatupidamise erinõude (kohustus pidada eraldi arvestust iga toote või teenusega seotud tulude ja kulude kohta) kohaldavus ettevõtja tegevusele. Muus osas puudub vajadus eri- või ainuõiguse olemasolu hindamiseks ning seega on selle mõiste kasutusala äärmiselt kitsas. Lähtuvalt majandustegevuse registri teabest koosneb VKG Soojus AS-i soojuse jaotamise tegevuspiirkond võrgupiirkonnast, mille moodustavad Kohtla-Järve linna Ahtme, Järve ja Sompa linnaosad; Peeri, Servaääre ja Järve külad Kohtla vallas Ida-Virumaal, vallasisene Jõhvi linn, Kahula, Puru ja Jõhvi külad ning Tammiku alevik Jõhvi vallas Ida-Virumaal. Kaugkütteseadusest (KKütS) tulenevalt saab ettevõtja tegutseda soojuse jaotamise, soojuse müümise ja soojuse tootmise teenuse osutajana juhul, kui talle on riigi poolt antud vastav tegutsemisõigus tegevusloa näol. Tegevusloa taotluse lahendajaks on KKütS § 18 lg 1 alusel Konkurentsiamet. Seega on soojuse edastamise, soojuse tootmise ja soojuse müümise turgude puhul tegemist kaubaturgudega, mis on reguleeritud juurdepääsuga, millel tegutsemiseks on vaja omada või vallata vajalikku infrastruktuuri ja täita seaduses sätestatud erinõudeid. Samas ei saa kaugkütteseaduses ette nähtud soojuse jaotamise, soojuse müümise ja soojuse tootmise teenuse osutamiseks tegevuslubade väljastamist haldusorgani poolt lugeda ainu- ega eriõiguse andmiseks, sest tegevusloa taotlemine on lihtsalt eeldus nimetatud turgudel tegutsemiseks, mille saavad kõik ettevõtjad, kes kaugkütteseaduses sätestatud nõudeid täidavad. Tulenevalt KKütS § 2 punktist 3 on võrk torustike, seadmete, abiseadmete ja nendega seotud ehitiste kohtkindlalt ehitatud talituslik kogum või selle osa, mis on vajalik soojuse jaotamiseks, kusjuures võrguks ei loeta käesoleva seaduse tähenduses tarbijapaigaldisi. VKG Soojus AS veebilehe andmetel on ettevõtja omandis Ahtme-Jõhvi piirkonna ja Kohtla-Järve Järve piirkonna soojusvõrgud (pikkus 143,8 km), mis on ühendatud Kohtla-Järve-Sompa-Tammiku- Ahtme kaugküttemagistraali kaudu ühiseks võrgupiirkonnaks. Lisaks kasutab VKG Soojus AS soojuse edastamiseks vähesel määral ka ettevõtjale mittekuuluvaid trasse (pikkus on 20,2 km). Konkurentsiametile teadaoleva informatsiooni kohaselt kuulub soojuse edastamiseks vajalikust trassist 12,4 km Jõhvi vallale ning 7,8 km Kohtla-Järve Linnavalitsusele. KonkS § 15 kohaselt on olulist vahendit, sealhulgas loomulikku monopoli omav ettevõtja, kelle omandis, valduses või opereerimisel on võrgustik, infrastruktuur või muu oluline vahend, mida teisel isikul ei ole võimalik, või ei ole majanduslikult otstarbekas dubleerida, kuid millele juurdepääsuta või mille olemasoluta ei ole võimalik kaubaturul tegutseda. Seega lähtuvalt eeltoodust vastab Konkurentsiameti hinnangul VKG Soojus AS olulist vahendit omavat ettevõtja tunnustele KonkS § 15 tähenduses. Samas on Riigikohus on asjas 3‑3‑1‑49‑12 tehtud lahendi punktis 19 leidnud järgmist: /…/, ainuüksi olulise vahendi valdamine ei ole veel võrdsustatav eri- või 2 (3) ainuõiguse alusel tegutsemisega. Eri- või ainuõigus RHS §‑des 83–89 nimetatud valdkondades eeldab pädeva asutuse poolt üld- või üksikaktiga kehtestatud õiguslikku eelist. Olulise vahendi valdamine ei tähenda õigusaktiga kehtestatud eelistest, vaid omandiõigusest või muust valdust tagavast õigusest tulenevat faktilist olukorda. Konkurentsiameti arvates on siiski võimalik, et ettevõtja tegevuspiirkonnas selle võrgu osas, mis ei kuulu VKS Soojus AS-ile, vaid kohalikule omavalitsuse üksusele ja mille kasutusõiguse on kohaliku omavalitsuse üksus talle andnud, võib VKG Soojus AS omada lisaks olulisele vahendile ka ainuõigust, sest lepinguga soojuse jaotamiseks vajaliku infrastruktuuri rendile andmist ja selle kasutustingimuste kindlaksmääramist vastava teenuse osutamiseks konkreetse kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil (või selle osal) võib Konkurentsiameti hinnangul pidada ainuõiguse andmiseks KonkS § 14 tähenduses. Samas lõpliku hinnangu andmiseks 20,2 km pikkuse trassi osas, millest 12,4 km kuulub Jõhvi vallale ning 7,8 km Kohtla-Järve linnale, on vaja analüüsida kohaliku omavalitsuse üksuste ja VKG Soojus AS-i vahel sõlmitud lepinguid, mida Konkurentsiameti valduses ei ole. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Kristel Rõõmusaar Konkurentsiteenistuse juhataja-peadirektori asetäitja Kristiina Šesterikov [email protected] 3 (3)
Allikas: Konkurentsiamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel