Estella Põllu
Rahandusministeerium
Suur-Ameerika 1
10122 Tallinn
24.05.2019 nr 5-4/2019-054-2
Saadetud elektrooniliselt e-posti aadressidele
[email protected];
[email protected]
Vastus VKG Soojus AS-i seisundile hinnangu andmise taotlusele
Rahandusministeerium pöördus 29.04.2019 kirjaga Konkurentsiameti poole, paludes ametil
hinnata kas VKG Soojus AS-ile on antud eri- või ainuõigus soojusenergia jaotamise teenuse
osutamiseks majandustegevuse registris (MTR) märgitud tegevuspiirkonnas (võrgupiirkonnas)
konkurentsiseaduse (KonkS) § 14 tähenduses. Juhul kui VKG Soojus AS-ile on antud soojuse
jaotamiseks eri- või ainuõigus, siis palute ametil välja tuua, millise menetluse tulemusena on
VKG Soojus AS need õigused saanud. Oma pöördumises selgitate, et Konkurentsiameti
hinnang on Rahandusministeeriumile vajalik otsustamaks, kas VKG Soojus AS on hankija
riigihangete seaduse (RHS) § 5 lg 3 p 2 tähenduses.
Vastuseks Teie kirjale selgitame alljärgnevat.
Eri- ja ainuõigus on Euroopa Liidu õiguses kasutatav mõiste, mille definitsioon võib
valdkonniti erineda oluliste sisuliste tunnuste poolest.
Riigihangete seaduses kasutatakse eri- või ainuõiguse mõistet, mis on üle võetud Euroopa
Parlamendi ja Nõukogu 26. veebruari 2014 direktiivi 2014/25/EL, milles käsitletakse vee-,
energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste riigihankeid ja millega
tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2004/17/EÜ (võrgustikudirektiiv) artikli 4 lõikest 3.
Konkurentsiseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse seletuskirjas on
selgitatud, et „juhul, kui näiteks mõni Euroopa Liidu õigusakt määratleb eri- või ainuõiguse
mõiste konkurentsiseaduses sätestatust erinevalt, näiteks sisaldades diskrimineerimisklauslit
(eelkõige riigihanked), tuleks konkurentsiseaduses kavandatavale mõistele viitamisest hoiduda
ning vajadusel sisustada kõnealune mõiste eriseaduses“1. Konkurentsiamet saab oma hinnangu
andmisel lähtuda ainult konkurentsiseadusest ning ametil puudub pädevus tõlgendada
riigihangete seadust.
1
http://www.riigikogu.ee/?op=ems&page=eelnou&eid=2bd7069c-c7ed-4e76-928f-0f096bbc02bf&
Tatari 39 / 10134 Tallinn / 667 2400 /
[email protected] / Registrikood 70000303
KonkS §-s 14 on sätestatud, et eri- või ainuõigus on käesoleva seaduse tähenduses riigi või
kohaliku omavalitsuse üksuse poolt ühele või mitmele ettevõtjale antud õigus, millega
piiratakse nende ettevõtjate arvu, kellele on antud luba tegutseda teatavas geograafilises
piirkonnas, või mis annab ühele või mitmele ettevõtjale eeliseid, mis oluliselt mõjutavad teiste
ettevõtjate võimalusi tegutseda samas geograafilises piirkonnas. Eelnimetatud definitsioonist
tulenevalt ei ole konkurentsiseaduse eri- või ainuõiguse mõiste puhul oluline, millises
menetluses on vastav õigus antud ning kas seda on tehtud objektiivsete, proportsionaalsete ja
mittediskrimineerivate kriteeriumite alusel. Konkurentsiõiguses tuvastatakse kõnealuses sättes
määratletud eri- või ainuõiguse olemasolu või puudumine üksnes selleks, et selgitada välja
KonkS § 181 nimetatud raamatupidamise erinõude (kohustus pidada eraldi arvestust iga toote
või teenusega seotud tulude ja kulude kohta) kohaldavus ettevõtja tegevusele. Muus osas
puudub vajadus eri- või ainuõiguse olemasolu hindamiseks ning seega on selle mõiste
kasutusala äärmiselt kitsas.
Lähtuvalt majandustegevuse registri teabest koosneb VKG Soojus AS-i soojuse jaotamise
tegevuspiirkond võrgupiirkonnast, mille moodustavad Kohtla-Järve linna Ahtme, Järve ja
Sompa linnaosad; Peeri, Servaääre ja Järve külad Kohtla vallas Ida-Virumaal, vallasisene Jõhvi
linn, Kahula, Puru ja Jõhvi külad ning Tammiku alevik Jõhvi vallas Ida-Virumaal.
Kaugkütteseadusest (KKütS) tulenevalt saab ettevõtja tegutseda soojuse jaotamise, soojuse
müümise ja soojuse tootmise teenuse osutajana juhul, kui talle on riigi poolt antud vastav
tegutsemisõigus tegevusloa näol. Tegevusloa taotluse lahendajaks on KKütS § 18 lg 1 alusel
Konkurentsiamet. Seega on soojuse edastamise, soojuse tootmise ja soojuse müümise turgude
puhul tegemist kaubaturgudega, mis on reguleeritud juurdepääsuga, millel tegutsemiseks on
vaja omada või vallata vajalikku infrastruktuuri ja täita seaduses sätestatud erinõudeid. Samas
ei saa kaugkütteseaduses ette nähtud soojuse jaotamise, soojuse müümise ja soojuse tootmise
teenuse osutamiseks tegevuslubade väljastamist haldusorgani poolt lugeda ainu- ega eriõiguse
andmiseks, sest tegevusloa taotlemine on lihtsalt eeldus nimetatud turgudel tegutsemiseks,
mille saavad kõik ettevõtjad, kes kaugkütteseaduses sätestatud nõudeid täidavad.
Tulenevalt KKütS § 2 punktist 3 on võrk torustike, seadmete, abiseadmete ja nendega seotud
ehitiste kohtkindlalt ehitatud talituslik kogum või selle osa, mis on vajalik soojuse jaotamiseks,
kusjuures võrguks ei loeta käesoleva seaduse tähenduses tarbijapaigaldisi. VKG Soojus AS
veebilehe andmetel on ettevõtja omandis Ahtme-Jõhvi piirkonna ja Kohtla-Järve Järve
piirkonna soojusvõrgud (pikkus 143,8 km), mis on ühendatud Kohtla-Järve-Sompa-Tammiku-
Ahtme kaugküttemagistraali kaudu ühiseks võrgupiirkonnaks. Lisaks kasutab VKG Soojus AS
soojuse edastamiseks vähesel määral ka ettevõtjale mittekuuluvaid trasse (pikkus on 20,2 km).
Konkurentsiametile teadaoleva informatsiooni kohaselt kuulub soojuse edastamiseks vajalikust
trassist 12,4 km Jõhvi vallale ning 7,8 km Kohtla-Järve Linnavalitsusele. KonkS § 15 kohaselt
on olulist vahendit, sealhulgas loomulikku monopoli omav ettevõtja, kelle omandis, valduses
või opereerimisel on võrgustik, infrastruktuur või muu oluline vahend, mida teisel isikul ei ole
võimalik, või ei ole majanduslikult otstarbekas dubleerida, kuid millele juurdepääsuta või mille
olemasoluta ei ole võimalik kaubaturul tegutseda. Seega lähtuvalt eeltoodust vastab
Konkurentsiameti hinnangul VKG Soojus AS olulist vahendit omavat ettevõtja tunnustele
KonkS § 15 tähenduses. Samas on Riigikohus on asjas 3‑3‑1‑49‑12 tehtud lahendi punktis 19
leidnud järgmist: /…/, ainuüksi olulise vahendi valdamine ei ole veel võrdsustatav eri- või
2 (3)
ainuõiguse alusel tegutsemisega. Eri- või ainuõigus RHS §‑des 83–89 nimetatud valdkondades
eeldab pädeva asutuse poolt üld- või üksikaktiga kehtestatud õiguslikku eelist. Olulise vahendi
valdamine ei tähenda õigusaktiga kehtestatud eelistest, vaid omandiõigusest või muust valdust
tagavast õigusest tulenevat faktilist olukorda.
Konkurentsiameti arvates on siiski võimalik, et ettevõtja tegevuspiirkonnas selle võrgu osas,
mis ei kuulu VKS Soojus AS-ile, vaid kohalikule omavalitsuse üksusele ja mille kasutusõiguse
on kohaliku omavalitsuse üksus talle andnud, võib VKG Soojus AS omada lisaks olulisele
vahendile ka ainuõigust, sest lepinguga soojuse jaotamiseks vajaliku infrastruktuuri rendile
andmist ja selle kasutustingimuste kindlaksmääramist vastava teenuse osutamiseks konkreetse
kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil (või selle osal) võib Konkurentsiameti hinnangul
pidada ainuõiguse andmiseks KonkS § 14 tähenduses. Samas lõpliku hinnangu andmiseks 20,2
km pikkuse trassi osas, millest 12,4 km kuulub Jõhvi vallale ning 7,8 km Kohtla-Järve linnale,
on vaja analüüsida kohaliku omavalitsuse üksuste ja VKG Soojus AS-i vahel sõlmitud
lepinguid, mida Konkurentsiameti valduses ei ole.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Kristel Rõõmusaar
Konkurentsiteenistuse juhataja-peadirektori asetäitja
Kristiina Šesterikov
[email protected]
3 (3)