Hr Taavi Aas Teie: 07.05.2019 nr 2-3/18-0327/3493
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Suur-Ameerika 1 Meie: 21.05.2019 nr 1-6/2019-013-2
10122 Tallinn
e-post:
[email protected]
Koopia: Justiitsministeerium
Konkurentsiameti arvamus vähempakkumise
iitsministeerium
määruse kohta
Austatud minister
28.03.2019 edastas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) Konkurentsiametile
arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse määruse „Taastuvast energiaallikast energia
tootmiseks korraldatava vähempakkumise tingimused ja kord“ eelnõu.
Konkurentsiameti seisukohad ja ettepanekud on järgnevad.
1. Määrus kehtestatakse elektrituruseaduse § 594 lõike 10, § 595 lõike 4 ja § 596 lõike 5 alusel,
mis jõustusid seaduses 09.07.2018. Samaaegselt jõustunud § 595 lõigetega 1,2,5 ja 6 võeti
elektrituruseaduses esmakordselt kasutusele mõiste „energia“. Enne muudatusi sätestas
elektrituruseadus vaid mõiste „elektrienergia“.
Määruse ja seletuskirja kontekstis on läbivaks jooneks mõiste „energia“ kasutamine ning sellest
järeldub, et eesmärgiks ei ole taastuvast energiaallikast energia tootmise eesmärgi
saavutamiseks korraldatava avaliku vähempakkumise läbiviimisel piirduda vaid
elektrienergiaga.
Konkurentsiamet teeb parema selguse eesmärgil ettepaneku see erisus määruses välja tuua ning
täiendada vastavasisuliselt ka seletuskirja.
2. Seletuskirja leheküljel 3 on selgitatud määruse paragrahvis 2 kasutatavaid mõisteid.
Määruse punktis 3 toodud mõiste „toetusmäär“ puudutavalt on muuhulgas välja toodud, et
statistilise kaubanduse puhul saab vähempakkumisele esitada lisaks elektrienergia kogustele
ka soojusenergiat, transpordis kasutatavat energiat ja muud energiat, mida saab riigi
taastuvast energiaallikast toodetud energiana statistikas arvesse võtta. Vastavalt sellele on
toetusmäär eurodes megavatt-tunni kohta sõltuvalt energia liigist. Sellisel juhul ei ole
toetusmäär seotud ühegi turuhinnaga.
Jääb siiski arusaamatuks, kuidas toimub vähempakkumisele esitatud soojusenergia puhul
toetuse arvestus? Näiteks, kui soojusettevõte saab statistikakaubanduse raames tulu, siis kuidas
see kajastub? Sarnased küsimused tekivad ka transpordis kasutatava energia ja muu energia
(mida ei ole defineeritud) osas.
Tatari 39 / 10134 Tallinn / 667 2400 /
[email protected] / Registrikood 70000303
Konkurentsiamet teeb ettepaneku neid asjaolusid täiendavalt analüüsida ning koos määruses
täiendavate aluste sätestamisega selgitada ka seletuskirjas, millistel alustel makstakse toetust
soojusenergia ja muude energialiikide puhul.
3. Määruse paragrahvi 2 punktis 3 defineeritakse mõistet „ toetusmäär“ pakkumises esitatud
toetuse ja elektrienergia päev-ette turuhinna summa või statistilist ülekannet puudutaval
vähempakkumisel pakkumises esitatud toetuse määr eurodes megavatt-tunni kohta.
Elektrituruseaduse § 594 lõike 9 punktides 1 ja 2 on välja toodud, et vähempakkumise võitja
toetuse ülemmäär on:
1) taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergia kilovatt-tunni eest 0,0537 eurot, lähtudes
toetuse suuruse määramisel sellest, et tootja saadav tasu koos toetuse väljamaksmise
kalendrikuule eelnenud kalendrikuu Eesti hinnapiirkonna järgmise päeva turu elektrienergia
aritmeetilise keskmise börsihinnaga ei ületaks 0,093 eurot kilovatt-tunni eest;
2) tõhusa koostootmise režiimil toodetud elektrienergia kilovatt-tunni eest 0,032 eurot, lähtudes
toetuse suuruse määramisel sellest, et tootja saadav tasu koos toetuse väljamaksmise
kalendrikuule eelnenud kalendrikuu Eesti hinnapiirkonna järgmise päeva turu elektrienergia
aritmeetilise keskmise börsihinnaga ei ületaks 0,072 eurot kilovatt-tunni eest.
Elektrituruseaduse § 596 (alla 1 MW elektrilise võimsusega taastuvat energiaallikat kasutava
tootmisseadme vähempakkumine) lõike 7 järgi:
(7) vähempakkumise võitja toetuse ülemmäär on 0,0537 eurot toodetud elektrienergia kilovatt-
tunni eest, lähtudes toetuse suuruse määramisel sellest, et tootja saadav tasu koos toetuse
väljamaksmise kalendrikuule eelnenud kalendrikuu Eesti hinnapiirkonna järgmise päeva turu
elektrienergia aritmeetilise keskmise börsihinnaga ei ületaks 0,093 eurot kilovatt-tunni eest.
Konkurentsiamet teeb ettepaneku täpsustada määrust ühese selgusega nii, et vähempakkumise
võitjale makstakse toetust kuni toetuse ülemmäärani alustel, mis on sätestatud
elektrituruseaduse § 594 lõike 9 punktides 1 ja 2 ning § 596 lõikes 7.
4. Määruse paragrahvi 7 (vähempakkumise teade) lõike punkti 1 järgi peab vähempakkumise
teade sisaldama vähemalt ka ajavahemikku, millal energiat tuleb toota.
Konkurentsiamet juhib tähelepanu, et ajavahemik alates vähempakkumise teate
avalikustamisest kuni tootmise alustamiseni peaks olema piisavalt pikk, et vähempakkumisel
saaks osaleda võimalikult palju potentsiaalseid pakkujaid. Tootmisseadme rajamise protsess on
pikk ning liiga lühike ajavahemik vähendaks potentsiaalsete pakkujate arvu.
5. Määruse paragrahvi 10 (nõuded tootmisseadmele) lõike 2 punkti 2 järgi:
(2) Vähempakkumise tulemusena võib lisaks lõikes 1 toodule toetust maksta taastuvenergia
eest, mis on toodetud:
2) elektrituruseaduse § 594 lõikes 1 või 2 või § 596 lõikes 1 nimetatud eesmärgil
tootmisseadmega, mille ehitamiseks Eestisse on pakkumise esitamise hetkeks väljastatud
kehtiv ehitusluba, kui see on õigusaktide kohaselt nõutav, ning on olemas vastav liitumisleping
võrguettevõtjaga või võrguettevõtja siduv liitumispakkumine koos liitumise ehitamise
tähtajaga.
Seletuskirja leheküljel 6 esitatud selgituse järgi määratletakse ülaltoodud regulatsiooniga
tingimused tootmisseadmele, millega võib vähempakkumises osaleda ja millega toodetud
energia eest võib toetust maksta ning lisatakse, et seade võib statistikakaubanduse raames
tehtud vähempakkumise puhul olla olemasolev, kui sellega ei ole vähempakkumisele eelnenud
12 kuul pakkumises tehtavas ulatuses taastuvast energiaallikast energiat toodetud). See
tähendab, et selle tootmisseadmega ei toodeta taastuvast energiaallikast energiat enne
2 (4)
vähempakkumise võitmist selles ulatuses, mida ise pakutakse. ELTS § 594 või § 596
vähempakkumiste puhul ei tohi vähempakkumisel osalev tootmisseade olla juba ehitatud.
Sellisel juhul peab vähempakkumisel osalemiseks olema pakkumise esitamise hetkeks
väljastatud tootmisseadme ehitamise kehtiv ehitusluba ning ühtlasi olema liitumisleping
võrguettevõtjaga või selle asemel võrguettevõtja siduv liitumispakkumine koos liitumise
väljaehitamise ajaga.
Konkurentsiameti hinnangul võib siinkohal esineda vastuolu elektrituruseaduse § 594 lõikega
7, mille järgi saab vähempakkumisele esitada ainult sellise tootmisseadmega elektrienergia
tootmise pakkumise, mis alustab elektrienergia esmakordset tootmist pärast vähempakkumise
võitja väljaselgitamist. Samuti piiratakse määruse § 10 lõike 2 punktis 2 ebaproportsionaalselt
tootjate õigusi, nõudes pakkumise esitamise hetkeks väljastatud kehtivat ehitusluba, vastavat
liitumislepingut võrguettevõtjaga või võrguettevõtjaga siduvat liitumispakkumist koos
liitumise ehitamise tähtajaga. See suurendab siseteabe väärkasutamise riski ning annab
põhjendamatu konkurentsieelise pakkujatele, kellel on selline teave olemas. Ka võib taoliste
ehitusi puudutavate nõuete seadmine kaasa tuua ebavõrdse olukorra, sest erinevalt Eestist
näiteks Lätis taolisi nõudeid ei seata.
Lähtudes eeltoodust, on amet seisukohal, et taoliste vaba konkurentsi piiravate tingimuste
seadmine ei ole põhjendatud. Ameti hinnangul oleks piisav sätestada pakkumise tingimustes
energia tootmisega alustamise konkreetne kuupäev, millest tootjad saavad oma äranägemisel
lähtuda.
Samuti jääb arusaamatuks, miks on eelnõu koostajate seisukoha järgi vajalik piirata
vähempakkumusel osalemist tingimusega, et seade võib statistikakaubanduse raames tehtud
vähempakkumise puhul olla olemasolev, kui sellega ei ole vähempakkumisele eelnenud 12 kuul
pakkumises tehtavas ulatuses taastuvast energiaallikast energiat toodetud. Lisaks asjaolule, et
ka siinkohal on tegemist konkurentsi piirava tingimusega, on oluline, et elektrituruseadus taolisi
piiravaid tingimusi ei sea.
Lähtudes eeltoodust, võib määruses taoliste vähempakkumusel osalemist ja konkurentsi
pärssivate tingimuste seadmine olla vastuolus ka põhimõttega, et seaduse alusel väljaantud
määrused ei saa seaduse täpsustamise asemel luua puudutatud isikutele seadusega vastuollu
minevaid või seadusest mittetulenevaid, isikute õigusi piiravaid kohustusi.
6. Määruse paragrahvi 11 (nõuded pakkujale) lõike 1 punkti 7 järgi ei või vähempakkumisel
osaleda pakkuja ja vähempakkumise tulemusel ei maksta toetust pakkujale, kes
elektrituruseaduse § 594 lõikes 1 või 2 ja § 596 lõikes 1 nimetatud eesmärgil korraldatava
vähempakkumise puhul ei vasta elektrituruseaduse §-s 15 lõigetes 1 ja 3 sätestatud nõuetele või
kes elektrituruseaduse § 594 lõikes 1 või 2 nimetatud eesmärgil korraldatava vähempakkumise
puhul ei oma tegevusluba tootjana tegutsemiseks välja arvatud juhul, kui pakkuja osaleb
pakkumisel tootmisseadmega, millega tootmiseks ei ole elektrituruseaduse kohaselt
tegevusluba vaja.
Konkurentsiametile jääb ka siinkohal arusaamatuks, miks peaks olukorras, kus eesmärgiks on,
et vähempakkumisel osaleks võimalikult palju pakkujaid, seadma taolisi tegevuslubasid
puudutavaid piiranguid. Selliseid nõuded seavad põhjendamatult takistusi ka olukorras, kus
näiteks teises liikmesriigis tegutsev ettevõtja soovib vähempakkumisest teada saades
tootmisprotsessiga alles alustada. Taolised nõuded võivad minna vastuollu ka
majandustegevuse seadustiku üldosas seadusega, mille § 22 lõike 1 järgi majandushaldusasutus
vabastab Eestis loakohustusega majandustegevust alustada sooviva teise lepinguriigi
teenuseosutaja ning seaduses sätestatud juhul teise lepinguriigi ettevõtja, sealhulgas tema
tütarettevõtja, Eestis loakohustusest, kui nimetatud teenuse osutajale või ettevõtjale on teises
lepinguriigis antud asjaomasel tegevusalal tegutsemiseks tegevusluba, mis kontrollieseme
poolest valdavas osas vastab Eesti tegevusloale ja mille kehtivust ei ole piiratud väljaspool
Eestit asuva territooriumi või tegevuskohaga.
3 (4)
Lähtudes ülaltoodud punktidest 5 ja 6, tagamaks võimalikult paljudele huvitatud isikutele
võimaluse vähempakkumistel osalemiseks, teeb Konkurentsiamet ettepaneku kõrvaldada
määrusest konkurentsi piiravad tingimused.
7. Määruse paragrahvi 22 (vähempakkumise läbiviija esitatud teabe menetlemine) lõike 1 järgi
valdkonna eest vastutav minister esitab Vabariigi Valitsusele ettepaneku vähempakkumise
võitja kinnitamiseks 10 tööpäeva jooksul pärast vähempakkumise läbiviijalt § 21 lõikes 1
nimetatud teabe laekumist, välja arvatud lõikes 2 sätestatud juhul.
Samas ei tulene määrusest aluseid, millest lähtuvalt vastutav minister vähempakkumise võitja
kinnitab. Seda näiteks olukorras, kus mõni pakkuja võtab enne hindamise tulemuste esitamist
parima pakkumise tagasi. Kas sellisel juhul tunnistatakse võitjaks järjekorras teine või kolmas
pakkuja või tunnistatakse vähempakkumine nurjunuks ?
Elektrituru seaduse § 594 lõike 5 järgi, kui prognoosi kohaselt ei saavutata sama paragrahvi
lõikes 1 sätestatud eesmärke, volitab Vabariigi Valitsus valdkonna eest vastutava ministri
korraldama eesmärgi saavutamiseks vajaliku elektrienergia koguse kõige soodsama tootja
leidmiseks avaliku vähempakkumise.
Lähtudes eeltoodust, teeb Konkurentsiamet ettepaneku määruse vastavasisuliseks
täiendamiseks koos viite lisamisega elektrituruseaduse § 594 lõikele 5.
Konkurentsiameti hinnangul vajab määruse eelnõu põhjalikku arutelu ja ümbervaatamist. Amet on
siinkohal meeleldi valmis tegema MKM-iga koostööd.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Märt Ots
peadirektor
Marek Piiroja 667 2541
[email protected]
4 (4)