dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Konkurentsiamet
Väljaminev kiriAvalik

Väljaminev kiri

Konkurentsiamet · 14. mai 2019
Viit
7-1/2019-173-2
Registreeritud
14. mai 2019
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
VKG Elektrivõrgud OÜ
Saabumis/saatmisviis
e-post, e-post (bcc)
Funktsioon
7 Energiavaldkond
Sari
7-1 Energiavaldkonna hindadega seotud kirjavahetus
Toimik
7-1/2019
Vastutaja
Vivika Kruusmägi (Konkurentsiamet, Regulatsiooniteenistus, Hinnaregulatsiooni osakond)

Failid

  • 📎7-12019-173-2 14.05.2019 Väljaminev kiri.bdoc352 KB

Sisu (failidest)

Teie: 22.04.2019 nr NEV/43880 VKG Elektrivõrgud OÜ Paul Kerese 11, Narva Meie: 14.05.2019 nr 7-1/2019-173-2 [email protected] Vastus 22.04.2019 pöördumisele Austatud härra Järvala 23.04.2019 registreeriti Konkurentsiametis Teie pöördumine kasutusrendi lepingute raamatupidamises kajastamise muutuse mõju osas elektri võrguteenuste hindade arvutamisel. Tulenevalt rahvusvahelisest finantsaruandluse standardist IFRS 16 tuleb alates 01.01.2019 seni bilansiväliselt arvestatud rendilepinguid (nn kasutusrendilepingud) kajastada rentniku raamatupidamises sarnaselt kapitalirendilepingutega. See tähendab, et seni kasumiaruandes kajastunud rendikulu asemel on renditavad varad ettevõtjal arvel põhivarana ja rendina tasutavad summad kohustisena. Soovisite Konkurentsiameti seisukohta, kas kooskõlastatavate hindade arvutamisel arvestatakse ka edaspidi põhjendatud rendikulu/-maksed analoogselt varasemaga tegevuskulude hulka. Konkurentsiameti vastus Elektrituru seaduse (ELTS) § 71 lg 5 järgi tuleb võrgutasud kujundada selliselt, et järjepidevalt oleks tagatud: 1) vajalike muutuv- ja tegevuskulude katmine; 2) investeeringud tegevus- ja arenduskohustuse täitmiseks; 3) keskkonnanõuete täitmine; 4) kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmine; 5) põhjendatud tulukus ettevõtja investeeritud kapitalilt. Seega ELTS § 71 lg 5 tulenevalt peab võrgutasu olema kujundatud vastavalt võrguettevõtja poolt võrguteenuse osutamiseks tehtavatele põhjendatud kuludele (sh kapitalikulu), võimaldades teenida ka põhjendatud tulukust tema poolt investeeritud, võrguteenuse osutamiseks kasutatavatelt ja vajalikelt varadelt ehk kapitalilt. Seni kehtinud raamatupidamise põhimõtete järgi klassifitseeriti rendilepinguid kas kasutus- või kapitalirendiks. Kasutusrendi puhul kajastati rentniku raamatupidamises rendimakseid perioodi kuluna. Kapitalirendi lepingu korral kajastas rentnik bilansis renditavat vara ja kohustust rendimaksete nüüdisväärtuses. Tatari 39 / 10134 Tallinn / 667 2400 / [email protected] / Registrikood 70000303 Võrguteenuse osutamiseks renditavate varade võrgutasus kajastamisel oli seega kaks võimalust: a) kasutusrendile võetud varad lülitati võrgutasusse tegevuskuludes sisalduva rendikulu kaudu; b) kapitalirendil olevad varad lülitati võrgutasusse kapitalikulu (amortisatsioonikulu) ja jääkmaksumuselt arvutatud tulukuse kaudu. Seoses IFRS 16 muudatusega tuleb ettevõtete raamatupidamises valdavalt hakata kasutama seni kapitalirendi puhul kasutatud põhimõtet. Seega varad, mis varem lülitati võrgutasusse perioodi kuluna kajastuksid nüüd võrgutasus läbi kapitalikulu ja tulukuse. Konkurentsiameti hinnangul ei ole olulist erinevust, kas konkreetne vara kajastub võrgutasus tegevuskuluna või kapitalikulu ja tulukuse summana. Mõlema juhul peab hinda lülitatav summa olema põhjendatud. Samas näeb Konkurentsiamet võrgutasude kooskõlastamisel halduskoormuse kasvu nii ettevõtjale kui ametile, kui ettevõtja raamatupidamises ühte moodi kajastatud võrguteenuse varasid soovitakse võrgutasusse lülitada erinevate hinnakomponentide kaudu. Sellisel juhul peab ettevõtja esitama detailse info kõigi võrguteenuse osutamiseks renditud varade kohta ning selgitama, milliseid varasid soovitakse võrgutasusse lülitada perioodi kuluna ja milliseid varasid kapitalikulu ja tulukuse komponendi kaudu. Ühtlasi tekib erinevus ettevõtte raamatupidamises kajastatud investeeringute summa ning hinnataotluses esitatava investeeringute summa vahel. Võttes arvesse, et a) valdavalt moodustab renditavate varadega seotud komponent väga väikese osa kooskõlastatavast lubatud müügitulust, b) ei ole olulist erinevust, kas konkreetne vara lülitada võrgutasusse perioodi kuluna või kapitalikulu ja tulukuse summana, c) tekib täiendav kontrollivajadus, kui raamatupidamises ühesuguselt kajastatud varad lülitada võrgutasusse erinevate hinnakomponentidena ning investeeringute maksumused raamatupidamises ja hinnataotluses on erinevad, siis ei pea Konkurentsiamet mõttekaks jätkata osade varade lülitamist võrgutasusse tegevuskuluna, kui neid samal ajal ettevõtte raamatupidamises kajastatakse investeeringuna. Täiendavate küsimuste korral palume pöörduda tel. 6672586 või e-maili teel [email protected]. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kertu Saul hinnaregulatsiooni osakonna juhataja Vivika Kruusmägi 667 2586 [email protected] 2 (2)
Allikas: Konkurentsiamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel