Teie: 22.04.2019 nr NEV/43880
VKG Elektrivõrgud OÜ
Paul Kerese 11, Narva Meie: 14.05.2019 nr 7-1/2019-173-2
[email protected]
Vastus 22.04.2019 pöördumisele
Austatud härra Järvala
23.04.2019 registreeriti Konkurentsiametis Teie pöördumine kasutusrendi lepingute
raamatupidamises kajastamise muutuse mõju osas elektri võrguteenuste hindade arvutamisel.
Tulenevalt rahvusvahelisest finantsaruandluse standardist IFRS 16 tuleb alates 01.01.2019 seni
bilansiväliselt arvestatud rendilepinguid (nn kasutusrendilepingud) kajastada rentniku
raamatupidamises sarnaselt kapitalirendilepingutega. See tähendab, et seni kasumiaruandes
kajastunud rendikulu asemel on renditavad varad ettevõtjal arvel põhivarana ja rendina tasutavad
summad kohustisena. Soovisite Konkurentsiameti seisukohta, kas kooskõlastatavate hindade
arvutamisel arvestatakse ka edaspidi põhjendatud rendikulu/-maksed analoogselt varasemaga
tegevuskulude hulka.
Konkurentsiameti vastus
Elektrituru seaduse (ELTS) § 71 lg 5 järgi tuleb võrgutasud kujundada selliselt, et järjepidevalt
oleks tagatud:
1) vajalike muutuv- ja tegevuskulude katmine;
2) investeeringud tegevus- ja arenduskohustuse täitmiseks;
3) keskkonnanõuete täitmine;
4) kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmine;
5) põhjendatud tulukus ettevõtja investeeritud kapitalilt.
Seega ELTS § 71 lg 5 tulenevalt peab võrgutasu olema kujundatud vastavalt võrguettevõtja poolt
võrguteenuse osutamiseks tehtavatele põhjendatud kuludele (sh kapitalikulu), võimaldades
teenida ka põhjendatud tulukust tema poolt investeeritud, võrguteenuse osutamiseks
kasutatavatelt ja vajalikelt varadelt ehk kapitalilt.
Seni kehtinud raamatupidamise põhimõtete järgi klassifitseeriti rendilepinguid kas kasutus- või
kapitalirendiks. Kasutusrendi puhul kajastati rentniku raamatupidamises rendimakseid perioodi
kuluna. Kapitalirendi lepingu korral kajastas rentnik bilansis renditavat vara ja kohustust
rendimaksete nüüdisväärtuses.
Tatari 39 / 10134 Tallinn / 667 2400 /
[email protected] / Registrikood 70000303
Võrguteenuse osutamiseks renditavate varade võrgutasus kajastamisel oli seega kaks võimalust:
a) kasutusrendile võetud varad lülitati võrgutasusse tegevuskuludes sisalduva rendikulu kaudu;
b) kapitalirendil olevad varad lülitati võrgutasusse kapitalikulu (amortisatsioonikulu) ja
jääkmaksumuselt arvutatud tulukuse kaudu.
Seoses IFRS 16 muudatusega tuleb ettevõtete raamatupidamises valdavalt hakata kasutama seni
kapitalirendi puhul kasutatud põhimõtet. Seega varad, mis varem lülitati võrgutasusse perioodi
kuluna kajastuksid nüüd võrgutasus läbi kapitalikulu ja tulukuse.
Konkurentsiameti hinnangul ei ole olulist erinevust, kas konkreetne vara kajastub võrgutasus
tegevuskuluna või kapitalikulu ja tulukuse summana. Mõlema juhul peab hinda lülitatav summa
olema põhjendatud.
Samas näeb Konkurentsiamet võrgutasude kooskõlastamisel halduskoormuse kasvu nii
ettevõtjale kui ametile, kui ettevõtja raamatupidamises ühte moodi kajastatud võrguteenuse
varasid soovitakse võrgutasusse lülitada erinevate hinnakomponentide kaudu. Sellisel juhul peab
ettevõtja esitama detailse info kõigi võrguteenuse osutamiseks renditud varade kohta ning
selgitama, milliseid varasid soovitakse võrgutasusse lülitada perioodi kuluna ja milliseid varasid
kapitalikulu ja tulukuse komponendi kaudu. Ühtlasi tekib erinevus ettevõtte raamatupidamises
kajastatud investeeringute summa ning hinnataotluses esitatava investeeringute summa vahel.
Võttes arvesse, et
a) valdavalt moodustab renditavate varadega seotud komponent väga väikese osa
kooskõlastatavast lubatud müügitulust,
b) ei ole olulist erinevust, kas konkreetne vara lülitada võrgutasusse perioodi kuluna või
kapitalikulu ja tulukuse summana,
c) tekib täiendav kontrollivajadus, kui raamatupidamises ühesuguselt kajastatud varad lülitada
võrgutasusse erinevate hinnakomponentidena ning investeeringute maksumused
raamatupidamises ja hinnataotluses on erinevad,
siis ei pea Konkurentsiamet mõttekaks jätkata osade varade lülitamist võrgutasusse
tegevuskuluna, kui neid samal ajal ettevõtte raamatupidamises kajastatakse
investeeringuna.
Täiendavate küsimuste korral palume pöörduda tel. 6672586 või e-maili teel
[email protected].
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kertu Saul
hinnaregulatsiooni osakonna juhataja
Vivika Kruusmägi
667 2586
[email protected]
2 (2)