EELNÕU 03.05.2019
KORRALDUS
Maavara kaevandamiseks keskkonnaloa
andmine Eesti põlevkivimaardlas
Uus-Kiviõli uuringuväljal Uus-Kiviõli
põlevkivikaevanduse mäeeraldisele
I. ASJAOLUD
1.1. Enefit Kaevandused AS1 (registrikood 10032389, aadress Jaama tn 10, Jõhvi linn, Jõhvi vald,
Ida-Viru maakond, 41533) (edaspidi Enefit) esitas Keskkonnaministeeriumile maavara
kaevandamiseks keskkonnaloa (edaspidi kaevandamisluba) taotluse2 Eesti põlevkivimaardlas
Uus-Kiviõli uuringuväljal Uus-Kiviõli põlevkivikaevanduses (edaspidi Uus-Kiviõli
kaevandus). Kaevandamisloa taotluse menetlusse võtmine avalikustati ametlikus väljaandes
Ametlikud Teadaanded 24.01.2005.
1.2. 23.03.2011 esitas Enefit korrigeeritud kaevandamisloa taotluse3. Korrigeeritud kaevandamisloa
taotluse kohaselt taotles Enefit kaevandamisluba järgmistel tingimustel: mäeeraldis paikneb
Ida-Viru maakonnas Lüganuse4 ja Alutaguse5 valdades; mäeeraldise nimetus on Uus-Kiviõli
kaevandus; mäeeraldise pindala 6 206,62 ha; taotluse esitamisel ja ka seisuga 30.06.2018 jääb
mäeeraldise piiresse 207,766 miljonit tonni põlevkivi aktiivset tarbevaru, mis on kogu ulatuses
kaevandatav ning 97 tuhat t põlevkivi passiivset tarbevaru, kaevandamise maksimaalne
aastatoodang 4150 tuhat t, kaevandamisloa kehtivuse aeg 25 aastat.
1.3. Lisaks Enefitile esitasid 20.12.2004 sarnastel tingimustel Uus-Kiviõli kaevandusele
kaevandamisloa taotlused Osaühing VKG Kaevandused6 (edaspidi VKG) ja Osaühing Merko
Kaevandused7. Taotletavad mäeeraldised kattusid omavahel täielikult. Osaühing Merko
1
Taotleja ärinimi oli kuni 06.08.2008 Põlevkivi Kaevandamise AS (10337962); ettevõte ühines Aktsiaseltsiga
Eesti Põlevkivi (10032389, ühendav ühing); vahemikus 15.06.2009 - 30.06.2016 ärinimega Eesti Energia
Kaevandused AS; alates 30.06.2016 Enefit Kaevandused AS
2
registreeritud Keskkonnaministeeriumi dokumendihaldussüsteemis 21.01.2005 numbriga 13-4-6/05/821
3
registreeritud Keskkonnaministeeriumi dokumendihaldussüsteemis 25.03.2011 numbriga 12-9/11/2321
4
kuni 27.10.2013 Maidla vald
5
kuni 23.10.2017 Mäetaguse vald
6
Osaühing VKG Kaevandused (registrikood 10854884, kuni 15.01.2008 ärinimega OÜ VKG Aidu Oil, aadress
Järveküla tee 14, Kohtla-Järve linn, Ida-Viru maakond, 30328) poolt esitatud taotlus on registreeritud
Keskkonnaministeeriumi dokumendihaldussüsteemis 20.12.2004 nr 13-4-6/04 12263.
7
Osaühing Merko Kaevandused (registrikood 10540989, alates 12.01.2009 ärinimega AS Riverito) taotlus on
registreeritud Keskkonnaministeeriumi dokumendihaldussüsteemis 20.12.2004 numbriga 12242.
Kaevandused poolt esitatud kaevandamisloa taotluse omandas TLA Invest OÜ8 (edaspidi TLA)
26.06.20079.
1.4. Kõik nimetatud ettevõtted esitasid kaevandamisloa taotluse Keskkonnaministeeriumile
kooskõlas kuni 01.04.2005 kehtinud maapõueseaduse (edaspidi MaaPS I10) § 28 lõikega 1.
1.5. Keskkonnaministeerium algatas 07.02.2005 kirjaga nr 13-3-1/821-5 keskkonnamõju hindamise
(edaspidi KMH) Uus-Kiviõli kaevanduses kaevandamisloa saamiseks vastavalt
keskkonnamõju hindamise ja keskkonnaauditeerimise seaduse (vastu võetud 14.06.2000,
redaktsiooni jõustumise kuupäev 01.01.2003) § 9 ja § 11 lõike 1 ja 2 alusel.
1.6. 28.03.2006 jõustunud MaaPS II § 75 lõike 6 alusel peatati enne 28.03.2006
Keskkonnaministeeriumile põlevkivi kaevandamiseks esitatud kaevandamislubade taotluste
menetlemine kuni põlevkivi kasutamise riikliku arengukava kinnitamiseni.
Keskkonnaministeerium teavitas 28.03.2006 kehtima hakanud seaduse muudatusest Enefiti
07.04.2006 kirjaga nr 13-4-6/06/4462, VKG-d 07.04.2006 kirjaga nr 13 4 6/06/4463 ja
Osaühingut Merko Kaevandused 07.04.2006 kirjaga nr 13-4-6/06/4464.
1.7. Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2008-2015 kinnitati Riigikogus 21.10.2008 (edaspidi
2008-2015 arengukava)11. 2008-2015 arengukavas märgiti, et põlevkivi on taastumatu
loodusvara, mistõttu tuleb Eesti pikaajalise energiaga varustuskindluse tagamiseks piirata
põlevkivi kaevandamise mahtu kuni 20 mln tonnini aastas. Seda eesmärki saavutava meetmena
täiendati MaaPS II põlevkivi aastase kaevandamismäära ja põlevkivi kaevandamislubade
eriregulatsiooniga.
1.8. 23.11.2008 hakkas kehtima MaaPS II muudatus. Alates 23.11.2008 sätestas MaaPS II § 251
põlevkivi aastaseks kaevandamismääraks 20 mln tonni. Põlevkivi aastane kaevandamismäär
on kalendriaastas kõigi lubade alusel maksimaalselt kaevandada lubatud põlevkivi kogus.
MaaPS II muudatuse jõustumise ajaks oli kõikide põlevkivi kaevandamislubadega
maksimaalselt kaevandada lubatud põlevkivi kogus kokku 25,25 mln tonni.
1.9. Keskkonnaministeeriumi kantsleri 10.08.2009 käskkirjaga nr 1319 „Põlevkivi kaevandamise
lubade muutmine ja keskkonnamõju hindamise mittevajalikkus“ (edaspidi käskkiri nr 1319)
vähendati kõikide põlevkivi kaevandamislubade alusel kaevandamise lubatud maksimaalset
aastamäära kokku 20 mln tonnini, määrates igale põlevkivi kaevandavale ettevõttele
kaevandada lubatud maksimaalse aastamäära.
1.10. Keskkonnaministeerium teavitas oma 03.04.2009 kirjaga nr 13-4-4/8559 VKG-d, Enefiti ja
Priit Piilmani, et jätkatakse põlevkivi kaevandamiseks ja uuringuteks esitatud kaevandamisloa
8
TLA Invest OÜ (registrikood 11397058, endine ärinimi OÜ Lepakaev, aadress Veerenni tn 39, Kesklinna
linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 10138).
9
müügileping esitati Keskkonnaministeeriumile 30.03.2012 ning on registreeritud Keskkonnaministeeriumi
dokumendihaldussüsteemis 02.04.2012 numbriga 12-9/12/2827
10
Kuni 01.04.2005 kehtinud maapõueseaduse redaktsioon nimetatud tekstis läbivalt MaaPS I
01.04.2005 kuni 31.12.2016 kehtinud maapõueseaduse redaktsioon nimetatud tekstis läbivalt MaaPS II
01.01.2017 jõustunud maapõueseadus nimetatud tekstis läbivalt MaaPS III
11
Arengukava koos lisadega leitav http://www.envir.ee/et/polevkivi-kasutamise-riiklik-arengukava-2008-2015
(kontrollitud 25.11.2018)
2 (51)
taotluste menetlemisega. Kirjas anti ülevaade kirja saatmise hetkel kehtivatest
kaevandamislubadest ja esitatud kaevandamisloa taotlustest. Keskkonnaministeerium soovis
teada, kas ettevõtted soovivad jätkata kaevandamisloa taotluste menetlemist esitatud kujul või
soovitakse seoses seadusemuudatustega oma kaevandamisloa taotlusi muuta või lõpetada
menetlus taotluse tagasivõtmisega.
1.11. 26.06.2007 sõlmisid VKG ja Osaühing Merko Kaevandused ettevõtte müügilepingu. Lepingu
alusel andis Osaühing Merko Kaevandused 18.07.2007 ja VKG võttis vastu Osaühingule
Merko Kaevandused kuuluva savi, liiva ja põlevkivi kaevandamise ning põlevkivi töötlemisega
tegelevale ettevõttele kuulunud kehtivad kaevandamisload. Sellest tulenevalt küsis
Keskkonnaministeerium sama kirjaga VKG-lt arvamust ka Osaühing Merko Kaevandused
poolt Uus-Kiviõli kaevanduse kaevandamisloa saamiseks esitatud taotluse kohta.
1.12. Enefit teavitas 17.04.2009 kirjaga nr 635.1-4512, et on jätkuvalt huvitatud kaevandamisloa
saamisest Uus-Kiviõli kaevanduses. Enefit palus kaevandamisloa taotluse menetlust jätkata
MaaPS II § 301 alusel põhjusel, et ettevõttele antud kaevandamisloaga KMIN 075 määratud
varu ammendub aastal 2012, seega vähem kui 5 aasta jooksul.
1.13. VKG teavitas Keskkonnaministeeriumit oma 04.05.2009 kirjaga nr KAk/77-1, et ei pea esitatud
põlevkivi kaevandamislubade taotluste muutmist vajalikuks ning palus jätkata kõikide VKG
taotluste menetlemist esitatud kujul ja kohaldamisele kuuluvate õigusnormide alusel (HMS § 5
lõige 5 ning MaaPS II § 75 lõige 2). Samuti teavitas VKG Keskkonnaministeeriumit, et sai
26.06.2007 VKG ja Osaühing Merko Kaevandused vahel sõlmitud ettevõtte müügilepinguga
kõik Osaühingu Merko Kaevandused kehtivad kaevandamisload. Sõlmitud lepinguga ei
omandanud VKG Osaühing Merko Kaevandused poolt esitatud kaevandamislubade taotlusi.
Seega ei ole VKG-l alust esitada arvamust Osaühing Merko Kaevandused poolt esitatud Uus-
Kiviõli kaevanduse kaevandamisloa taotluse kohta.
1.14. MaaPS II § 30¹ sätestas, et kui kehtiva põlevkivi kaevandamisloaga antud kaevandatavat
maavaravaru jätkub kuni viieks aastaks ning kaevandamisloa omanik taotleb uut
kaevandamisluba uue mäeeraldise saamiseks, menetletakse nimetatud taotlust eelisjärjekorras
kehtivat kaevandamisluba mitteomavate isikute taotluste suhtes ning et nimetatud juhul ei
kohaldata kaevandamisloa andmiseks enampakkumise sätteid (MaaPS II § 32). MaaPS II § 30¹
lõige 2 sätestas, et sama paragrahvi lõikes 1 märgitud tingimustel antakse põlevkivi
kaevandamisluba ainult kaevandaja taotluse esitamise ajal kehtivatele kaevandamislubadele
kantud põlevkivi kaevandamise lubatud maksimaalse aastamäära ja kaevandada lubatud
aastamäära piires.
1.15. Arvestades MaaPS II § 30¹ lõiget 1, § 25¹, § 31 lõiget 3 ja § 34 lõike 1 punkti 6 ning asjaolu, et
VKG ja TLA ei vastanud MaaPS II § 30¹ tingimustele, jätkati Enefiti taotluse menetlemisega.
1.16. Keskkonnaministeerium edastas 17.08.2009 kirjaga nr 13-4-4/09/12183 VKG-le Uus-Kiviõli
kaevanduse kaevandamisloa andmisest keeldumise otsuse „Maavara kaevandamise loa
andmisest keeldumine VKG Kaevandused OÜ-le“ eelnõu. VKG esitas 24.08.2009 kirjaga nr
12
registreeritud Keskkonnaministeeriumi dokumendihaldussüsteemis 20.04.2009 numbriga 8559
3 (51)
Kak/158-113 eelnõu kohta omapoolse seisukoha. VKG ei nõustunud talle kaevandamisloa
andmisest keeldumisega, viidates peamiselt haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 5
lõikele 5, mis sätestab, et kui haldusmenetlust reguleerivad õigusnormid muutuvad menetluse
ajal, kohaldatakse menetluse alguses kehtinud õigusnorme. VKG viitas, et ta esitas
kaevandamisloa taotluse 20.12.2004 ning tema taotluse suhtes tuleb kohaldada MaaPS I sätteid
ning läbi tuleb viia enampakkumine.
1.17. Aktsiaseltsi KOBRAS (registrikood : 10171636, aadress Tartu maakond, Tartu linn, Tartu linn,
Riia tn 35, 50410) poolt koostatud KMH aruanne „Ida-Virumaa Maidla ja Mäetaguse vald.
Eesti Energia Kaevandused AS kavandatava Uus-Kiviõli kaevanduse rajamise keskkonnamõju
hindamise aruanne. Tartu 2010“ (edaspidi KMH aruanne) kiideti heaks
Keskkonnaministeeriumi 08.07.2010 kirjaga nr 112/3960-4.
1.18. Keskkonnaministeeriumi 07.10.2011 käskkirjaga nr 1442 „Maavara kaevandamise loa
andmisest keeldumine VKG Kaevandused OÜ-le ja Riverito AS-ile ning maavara
kaevandamise loa andmine Eesti Energia AS-ile Uus-Kiviõli kaevanduses ja
Keskkonnaministeeriumi kantsleri 12.05.2005 käskkirja nr 625 „Enampakkumise korraldamine
Eesti põlevkivimaardla Uus-Kiviõli uuringuväljal paikneva põlevkivi kaevandamise loa
müümiseks“ kehtetuks tunnistamine“ (edaspidi käskkiri 1442) anti Enefitile kaevandamisluba
nr KMIN-117 ning keelduti VKG-le ja TLA-le kaevandamisloa andmisest.
1.19. VKG esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse käskkirja 1442 punktide 2, 3, 4 ja 5 tühistamiseks
(haldusasi nr 3-11-2585). TLA esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse sama käskkirja punktide
1, 3, 4 ja 5 tühistamiseks (haldusasi nr 3-11-2630). Asjad liideti ühte menetlusse haldusasja
numbriga 3-11-2585.
1.20. Kohtumenetluse lõpetas Riigikohtu Halduskolleegiumi 21.02.2017 tehtud otsus asjas 3-3-1-26-
16 (edaspidi riigikohtu otsus), mille tulemusena tühistati käskkiri 1442 osas, millega anti
Enefitile kaevandamisluba KMIN-117 ja määrati selle tingimused. Riigikohus leidis, et
Enefitile uut kaevandamisluba andes on kaevandamisloa andja kohaldanud MaaPS II normi
valesti ning andnud kaevandamisloa välja mahus, mida MaaPS II tegelikult ei võimaldanud.
Riigikohtu otsusega jäeti käskkiri 1442 jõusse osas, millega jäeti VKG ja TLA kaevandamisloa
taotlused rahuldamata.
1.21. MaaPS III § 130 lõike 3 kohaselt viib Keskkonnaamet lõpule Keskkonnaministeeriumi
menetluses olnud pooleli olevad kaevandamisloa andmise menetlused. Seega muutus
01.01.2017 käesolevas haldusmenetluses kaevandamisloa andja. Vastavalt MaaPS III § 48 on
uueks kaevandamisloa andjaks Keskkonnaamet.
1.22. 22.03.2017 kirjas nr EP-JUH-1.6/119 „Maavara kaevandamise loa menetlusest“14
Keskkonnaametile kinnitas Enefit, et soovib 21.01.2005 esitatud kaevandamisloa taotluse
menetlemist.
13
registreeritud Keskkonnaministeeriumi dokumendihaldussüsteemis 27.08.2009 numbriga 13 4 4/09/12183 2
14
registreeritud Keskkonnaameti dokumendi-haldussüsteemis 22.03.2017 numbriga 12-2/17/3827-3
4 (51)
1.23. 21.03.2017 esitas Advokaadibüroo LINKLaw OÜ VKG lepingulise esindajana15 ja TLA
lepingulise esindajana16 Keskkonnaametile märgukiri/taotluse. Nimetatud taotluste eesmärgiks
oli VKG ja TLA poolt Uus-Kiviõli kaevanduses kaevandamisloa saamiseks esitatud
kaevandamislubade taotluste menetluste uuendamine.
1.24. Vastavalt HMS § 43 lõikele 1 lõppeb haldusmenetlus haldusakti teatavaks tegemisega, seega
lõppes haldusmenetlus VKG ja TLA kaevandamisloa taotluse osas käskkirja 1442 punktide 1
ja 2 andmisega. Keskkonnaamet ei rahuldanud TLA ja VKG kaevandamisloa taotluste
menetluse uuendamise taotlusi. Nendest seisukohtadest teavitati 22.05.2017 TLA-d kirjaga
number 12 2/17/3993-3 ja VKG-d kirjaga number 12-2/17/3999-3.
1.25. Riigikohtu otsuse kohaselt on VKG ja TLA taotluste menetlemine lõppenud ning Enefiti taotlus
jätkuvalt menetluses, mistõttu peab Keskkonnaamet menetlust jätkama, otsustades
kaalutlusõiguse alusel, milliseid menetlusetappe on vajalik korrata. Arvestades, et viga tehti
lõppotsuse tegemisel, jätkatakse menetlust otsuse eelnõu avalikustamise etapist. Kuna Uus-
Kiviõli kaevanduses kaevandamisloa saamiseks on Keskkonnaametil menetluses vaid üks
taotlus, ei ole enampakkumise korraldamine lähtuvalt MaaPS III § 54 vajalik.
1.26. Enefiti poolt 25.03.2011 esitatud korrigeeritud kaevandamisloa taotlust on kontrollinud
keskkonnaregistri maardlate nimistu volitatud töötleja17 . Taotletud põlevkivi varu kogused
vastavad riiklikus maavarade registris Uus-Kiviõli kaevanduses arvele võetud põlevkivi
kogustele.
1.27. Uus-Kiviõli kaevanduse mäeeraldise pindala on 6206,62 ha ning kattub paljude kitsenduste ja
looduskaitseliste piirangutega. Keskkonnaregistri andmetel kattub Uus-Kiviõli kaevandus
mitmete puurkaevude, maaparandussüsteemide ja nende eesvooludega, elektri õhu- ja
maakaabelliinidega, alajaamadega, sideehitistega, geodeetiliste punktidega, keskkonnaseire
jaamadega ja kinnismälestistega (mäeeraldisega kattuvad kitsendused on toodud lisas 4).
Samuti kattub Uus-Kiviõli kaevandus mitmete looduskaitseliste piirangutega. Mäeeraldise alale
jääb Oandu parkmetsa kaitseala (KLO1200193). Parkmetsa pindala on 2,9 ha. Oandu
parkmetsa näol on tegemist 130 aastase männi-lehise puistuga. Vabariigi Valitsuse 03.03.2006
määrusega nr 64 kehtestatud „Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskirja“ §
7 lõike 3 kohaselt on pargis keelatud maavara kaevandamine.
Uus-Kiviõli kaevanduse mäeeraldisele jääb kaks kaitstavat looduse üksikobjekti: Mehide
männid (KLO 4000810) ja Rääsa kadakas (KLO 4000714). Vabariigi Valitsuse 02.04.2003
määrusega nr 27 kehtestatud „Kaitstavate looduse üksikobjektide kaitse-eeskirja“ (edaspidi
üksikobjektide kaitse-eeskiri) § 1 lõike 3 kohaselt on üksikobjektide ümber 50 m ulatuses
piiranguvöönd, kus üksikobjektide kaitse-eeskirja § 5 punkti 1 kohaselt on keelatud maavara ja
maa-ainese kaevandamine.
15
registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 22.03.2017 numbriga 12-2/17/3999
16
registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 22.03.2017 numbriga 12-2/17/3993
17
Maa ameti 14.03.2017 kiri nr 9-3/17/4606, registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis
17.03.2017 numbriga 12-2/17/3827
5 (51)
II kaitsekategooria liikide elupaikadest on Uus-Kiviõli kaevanduse mäeeraldisel registreeritud
laanerähni (KLO9114290, KLO9114291, KLO9114293), Linnasaare metsise (KLO9120397)
ja Lümatu metsise (KLO9123655) elupaigad. Osaliselt mäeeraldisel paiknevast Linnassaare
mängust (id 146378310; endine nimi Arvila 3) on kujunenud piirkonna keskne ja suurim mäng,
kus 2011. aasta seire käigus loendati mängus 3 metsise kukke ning 2016. aasta seires 5 kukke.
Metsisekukkede arvukus on viimase kümnendi jooksul jätkuvalt vähenenud vaatamata
mängude heale kaitstusele. Suureks ohuteguriks hinnatakse muuhulgas kuivenduse mõjul
toimuvat elupaiga kvaliteedi langust (Metsise (Tetrao urogallus) kaitse tegevuskava, 201518 ).
Mäeeraldisele jääb osaliselt ka Lümatu metsise elupaik (KLO9123655), millele jääb Lümatu
metsisemäng (id 1 868 412). 2017. aasta seire käigus loendati mängus 5 kukke ning 1 kana.
LKS § 48 lõige 4 sätestab, et piiritlemata II kategooria kaitsealuste liikide elupaikades rakendub
isendi kaitse. LKS § 55 lõige 6 keelab kaitsealuse loomaliigi isendi püüdmise ja tahtliku
häirimise paljunemise, poegade kasvatamise, talvitumise ning rände ajal.
Linnasaare metsise elupaigas (KLO9123655) ja Lümatu metsise elupaigas (KLO9123655) on
lubatud kaevandamine tingimusel, et on tagatud elupaiga ja liigi soodne seisund vastavalt LKS
§ 3.
III kaitsekategooria liikidest on Uus-Kiviõli kaevanduse mäeeraldisel registreeritud väikese-
kirjurähni (KLO9121635), suure käopõlle (KLO9301093), kuradi-sõrmkäpa (KLO9301686),
kahkjaspunase sõrmkäpa (KLO9308823), vööthuul sõrmkäpa (KLO9308824) ja hariliku
käoraamatu (KLO9308825) leiukohad.
LKS § 48 lõike 4 kohaselt rakendub piiritlemata III kategooria kaitsealuste liikide elupaikades
isendi kaitse. LKS § 55 lõige 8 keelab III kaitsekategooria taimede, seente ja selgrootute
loomade hävitamine ja loodusest korjamine ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles elupaigas.
Uus-Kiviõli kaevanduse mäeeraldisele jäävad järgnevad vääriselupaigad: VEP157011,
VEP157042, VEP157043, VEP157046, VEP157079, VEP205503, VEP205504 ja VEP205705
Üldjuhul keelatakse vääriselupaigas metsa raiumine, välja arvatud erakorralised raied
Keskkonnaameti nõusolekul, metsast lamapuidu eemaldamine, metsa kuivendamine,
metsateede ehitamine, metsa uuendamine, samuti telkimine ja lõkke tegemine.
Uus-Kiviõli kaevanduse võimalikku mõjupiirkonda jäävad samuti mitmed looduskaitseliste
piirangutega alad. Mäeeraldisest põhja pool asub kaitsealune Maidla mõisa park
(KLO1200447). Maidla mõisa pargis on põhiliselt vanad pärnad.
Kaasiksoo metsise püsielupaik (KLO3000029), mis kuulub Natura 2000 alade võrgustikku
Muraka loodus- ja linnualana (EE0070172), jääb vahetult Uus-Kiviõli uuringuväljast lõuna
poole.
Uus-Kiviõli kaevanduse mäeeraldisest läänes asub Sirtsi looduskaitseala (KLO1000076), mis
kuulub Natura 2000 alade võrgustikku Sirtsi loodus- ja linnualana (EE0070173). Sirtsi
18
Metsise (Tetrao urogallus) kaitse tegevuskava, 2015“ on leitav aadressilt
https://www.envir.ee/sites/default/files/metsis_tk_2015.pdf (kontrollitud 26.11.2018)
6 (51)
looduskaitseala kirde poolseima lahustüki minimaalne kaugus on ligikaudu 1,3 km, põhiala
minimaalne kaugus ligikaudu 2,8 km. Sirtsi looduskaitseala eesmärgiks on kaitsta Sirtsi sood,
sellega piirnevaid metsi ja kaitstavaid liike. I kaitsekategooria liikidest elavad Sirtsi
looduskaitsealal näiteks lendorav, must-toonekurg ja kaljukotkas. Leidub mitmeid metsise
mängupaiku.
Uus-Kiviõli kaevanduse mäeeraldisest lõunas ligikaudu 5 km kaugusel asub Muraka
looduskaitseala (KLO1000536), mis kuulub Natura 2000 alade võrgustikku Muraka loodus- ja
linnualana (EE0070172). Muraka looduskaitseala kaitse-eesmärgiks on Eesti ühe suurema
loodusmaastikukompleksi — Muraka soostiku — sealsete soode, loodusmetsade ja kaitstavate
liikide elupaikade kaitse. Muraka looduskaitseala on elupaigaks mitmetele kaitstavatele
loomaliikidele (lendorav, kaljukotkas ja must-toonekurg), samuti kasvab seal I
kaitsekategooriasse kuuluv taimeliik, lehitu pisikäpp. Oma rikka linnustikuga kuulub Muraka
looduskaitseala Eesti väärtuslikemate linnualade hulka. Muraka looduskaitseala on oma
loodusväärtuste tõttu arvatud üle-euroopalise kaitstavate alade võrgustiku - Natura 2000 alade
hulka. Kaitseala pindala on 14058,7 ha. „Rahvusvahelise tähtsusega märgalade, eriti veelindude
elupaikade konventsiooni“ artikli 2 lõike 1 kohaselt on Muraka looduskaitseala rahvusvahelise
tähtsusega märgala (Ramsari ala).
Uus-Kiviõli kaevandus ei kattu ühegi Natura 2000 alade nimekirja kantud alaga. Lähemad
Natura 2000 alade võrgustikku kuuluvad kaitstavad alad on Uus-Kiviõli kaevandusest vahetult
lõuna poole jääv Muraka linnu- ja loodusala, mis hõlmab Kaasiksoo metsise püsielupaika, ning
lääne ja edela poole jääv Sirtsi linnu- ja loodusala, mis hõlmab Sirtsi looduskaitseala.
1.28. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on andnud nõusoleku kaevandamisloa
andmiseks 27.12.2010 kirjaga nr 1.10-7/10-01050/002.
1.29. MaaPS III § 55 lõige 2 punkt 11 sätestab, et kaevandamisloa andmisest keeldutakse, kui
kohaliku omavalitsuse üksus ei ole nõus kaevandamisloa andmisega. Võttes aluseks MaaPS III
§ 55 lõike 2 punkti 11 ja HMS § 49 lõike 1, saadab kaevandamisloa andja vastavalt MaaPS II
§ 28 lõikele 3 kaevandamisloa taotluse ning taotluse kohta tehtava otsuse eelnõu kirjaliku
arvamuse saamiseks taotletava Uus-Kiviõli kaevanduse asukoha kohalikele omavalitsustele.
1.30. Alutaguse Vallavolikogu nõustus 25.01.2018 otsusega nr 48 „Arvamuse andmine Enefit
Kaevandused AS maavara kaevandamise loa taotluse ja taotluse kohta antava haldusakti eelnõu
kohta“19 kaevandamisloa andmisega Uus-Kiviõli kaevanduse mäeeraldisele tingimuslikult.
1.31. Lüganuse Vallavalitsus teavitas oma 02.02.2018 kirjaga nr 4.3-1.1/361 „Lüganuse valla
seisukoht seoses 05.12.2017 Keskkonnaameti poolt edastatud eelnõuga Enefit Kaevandused
AS-ile kaevandusloa andmiseks Uus-Kiviõli kaevanduses põlevkivi kaevandamiseks“20
Keskkonnaametit, et kohalikul omavalitsusel ei ole temale edastatud ja avalikult kättesaadavate
andmete alusel veel võimalik kaevandamisloa andmise eelnõu osas lõplikku arvamust
kujundada.
19
registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 06.02.2018 numbriga 12-2/17/3827-13
20
registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 02.02.2018 numbriga 12-2/17/3827-12
7 (51)
1.32. Enefit esitas 16.01.2018 kirjaga nr EP-TOO-1.01/45 „Enefit Kaevandused AS maavara
kaevandamise loa taotluse muutmine“21 Keskkonnaametile muudetud kaevandamisloa taotluse
(edaspidi muudetud kaevandamisloa taotlus). Muudetud kaevandamisloa taotlusega soovis
Enefit määrata kaevandamisloaga lubatud põlevkivi kaevandamise aastamääraks 6 miljonit
tonni ning kaevandamisloa kehtivusajaks 30 aastat. Samuti palus Enefit kaaluda võimalust
kaotada kaevandamisloa täiendavatest tingimusest lõhketööde ajaline piirang, kuna see
takistaks oluliselt kaevanduse tööd ning ei tagaks kaevanduse projektvõimsuse saavutamist.
1.33. Võttes aluseks MaaPS III § 55 lõike 2 punkti 11 ja HMS § 49 lõike 1, saadab kaevandamisloa
andja vastavalt MaaPS II § 28 lõikele 3 uuesti kaevandamisloa taotluse ning taotluse kohta
tehtava otsuse eelnõu kirjaliku arvamuse saamiseks taotletava Uus-Kiviõli kaevanduse asukoha
kohalikele omavalitsustele.
1.34. 09.07.2018 kirjaga nr 12-2/18/1758-10 „Arvamuse küsimine Enefit Kaevandused AS
muudetud maavara kaevandamise loa taotluse ja taotluse kohta antava haldusakti eelnõu kohta“
saatis Keskkonnaamet kaevandamisloa andmise korralduse eelnõu arvamuse saamiseks
Lüganuse Vallavalitsusele ja Alutaguse Vallavalitsusele.
1.35. Alutaguse Vallavolikogu nõustus 23.08.2018 otsusega nr 94 „Arvamuse andmine Enefit
Kaevandused AS maavara kaevandamise loa taotluse ja taotluse kohta antava haldusakti eelnõu
kohta“ kaevandamisloa andmisega tingimustel, mis esitati 25.01.2018 otsusega nr 48 22 (vt p
1.30).
1.36. Lüganuse Vallavolikogu nõustus 16.11.2018 otsusega nr 116 „Arvamuse andmine Enefit
Kaevandused AS maavara kaevandamise loa taotluse ja taotluse kohta antava haldusakti eelnõu
kohta“23 (edaspidi otsus nr 116) kaevandamisloa andmisega tingimuslikult.
1.37. Lüganuse Vallavalitsus edastas 07.01.2019 kirjaga nr 5-9/361-8 „Haldusakti edastamine“24
Lüganuse Vallavolikogu 19.12.2018 otsuse nr 123 „Lüganuse Vallavolikogu 14.11.2018 otsuse
nr 116 „Arvamuse andmine Uus-Kiviõli kaevanduse maavara kaevandamise loa taotluse ja selle
kohta tehtava otsuse kohta“ muutmine“, millega sooviti täiendada ja muuta otsust nr 116.
1.38. Lüganuse Vallavalitsus edastas 02.05.2019 Lüganuse Vallavolikogu 30.04.2019 istungi
protokolli nr 22 „Lüganuse Vallavolikogu 1. koosseisu 22. istungi protokoll“25, milles ühe
protokollilise otsusena (edaspidi 30.04.2019 protokolliline otsus) sooviti muuta otsust nr 123.
1.39. Võttes aluseks MaaPS III § 49 lõike 8 ja HMS § 49 lõike 1 saadab kaevandamisloa andja
kaevandamisloa taotluse kohta antava haldusakti eelnõu kooskõlastamiseks valdkonna eest
vastutavale ministrile, kes kooskõlastab haldusakti eelnõu või keeldub selle kooskõlastamisest
30 päeva jooksul taotlusekohta antava haldusakti eelnõu saamisest arvates.
21
registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 16.01.2018 numbriga 12-2/17/3827-11
22
registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 24.08.2018 numbriga 12-2/18/1758-11
23
registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 19.11.2018 numbriga 12-2/18/1758-19
24
registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 07.01.2019 numbriga 12-2/18/1758-20
25
registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 02.05.2019 numbriga 12-2/19/293-3
8 (51)
1.40. Keskkonnaminister kooskõlastas eelnõu 20.05.2018 kirjaga nr 14-5/18/758-4 „Arvamus Uus-
Kiviõli kaevanduse maavara kaevandamisloa taotluse ja otsuse eelnõu kohta“26.
1.41. Võttes aluseks MaaPS III § 55 lõike 2 punkti 10 ja HMS § 49 lõike 1, saadab kaevandamisloa
andja MaaPS III § 49 lõike 11 kohaselt kaevandamisloa taotluse ning taotluse kohta antava
haldusakti eelnõu kooskõlastamiseks ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, kes
kooskõlastab haldusakti eelnõu või keeldub selle kooskõlastamisest 30 päeva jooksul taotluse
ja taotluse kohta antava haldusakti eelnõu saamisest arvates.
1.42. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kooskõlastas eelnõu 17.05.2018 kirjaga nr 17-
1/18-0148/4382 „Arvamus Uus-Kiviõli kaevanduse maavara kaevandamisloa taotluse ja selle
kohta tehtava otsuse kohta“27.
1.43. Kuna Uus-Kiviõli kaevanduse mäeeraldis kattub kinnismälestistega (Oandu, Rebu, Rääsa ja
Uniküla kalmistud, Rebu küla lohukivi ning rauasulatuskoht ja asulakoht, Rääsa kultuskivi),
siis lähtudes MaaPS II § 33 lõikest 3 saadab kaevandamisloa andja kaevandamisloa taotluse
kohta antava haldusakti eelnõu kooskõlastamiseks valdkonna eest vastutavale ministrile, kui
kaevandamisluba taotletakse kinnismälestisele või selle kaitsevööndisse.
1.44. Kultuuriministeerium teavitas oma 15.05.2018 kirjaga nr 3-12/942-2, et kaevandamisluba
eelnõus kirjeldatud mahtudes on võimalik, kuid kaevandamisloa omanik peab arvestama
kitsendustega, mis tulenevad muinsuskaitseseadusest. Sama kirjaga esitas
Kultuuriministeerium tingimuse seoses kaevandamisloa andmisega.
1.45. MaaPS III § 49 lõike 11 kohaselt saadab kaevandamisloa andja kaevandamisloa taotluse ning
taotluse kohta antava haldusakti eelnõu kooskõlastamiseks vajaduse korral ka teistele asjasse
puutuvatele riigiasutustele. Keskkonnaamet ei pea vajalikuks kaasata menetlusprotsessi teisi
riigiasutusi.
1.46. Keskkonnaamet saatis 28.03.2019 kirjaga nr 12-2/19/293 „Arvamuse küsimine Uus-Kiviõli
kaevanduse maavara kaevandamise loa taotluse ja selle kohta tehtava otsuse kohta“
kaevandamisloa taotluse ning taotluse kohta tehtava otsuse eelnõu arvamuse saamiseks
maavarade komisjonile. Maavarade komisjon nõustus 15.04.2019 istungi protokollilise
otsusega nr 19-55 kaevandamisloa andmisega Uus-Kiviõli kaevanduses ning esitas soovitused
kaevandamisloa eelnõu täiendavate tingimuste korrigeerimiseks.
1.47. Kooskõlas MaaPS III § 1 lõikega 3 ja 4, HMS § 49 lõikega 1, § 48 ning § 49 ja
Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (edaspidi KeÜS) § 47 lõikega 6 tegi Keskkonnaamet
XX.XX.XXXX ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja XX.XX.XXXX ajalehes XXX
avalikkusele teatavaks kaevandamisloa andmise korralduse eelnõu ning andis XX.XX.XXXX
kirjaga nr XXXXXX Keskkonnaministeeriumile, Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumile, Konkurentsiametile, Alutaguse Vallavalitsusele, Lüganuse
Vallavalitsusele, VKG-le ja TLA-le teada haldusakti eelnõu valmimisest.
26
registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 21.05.2018 numbriga 12-2/18/1758-9
27
registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 17.05.2018 numbriga 12-2/18/1758-8
9 (51)
1.48. Arvestades asjaolu, et avalikkusel peab olema HMS § 49 lõike 2 ja KeÜS § 48 lõike 4 kohaselt
võimalus eelnõuga tutvuda vähemalt kaks nädalat, määras Keskkonnaamet eelnõudele
ettepanekute ja/või vastuväidete esitamise ajaks kuu aega eelnõu kätte saamisest arvates.
Ettepanekuid ja/või vastuväiteid laekus/ei laekunud.
II. KAALUTLUSED
2.1. Õiguslikud alused
2.1.1. Enefit Kaevandused AS esitas 21.01.2005 Keskkonnaministeeriumile taotluse Eesti
põlevkivimaardlas Uus-Kiviõli uuringuväljal Uus-Kiviõli kaevanduses kaevandamisloa
saamiseks. 21.05.2005 kehtinud MaaPS I § 28 lõike 1 kohaselt tuli taotlus kaevandamisloa
saamiseks esitada kaevandamisloa andjale, kelleks oli sama paragrahvi lõike 4 kohaselt
Keskkonnaministeerium.
2.1.2. 01.01.2017 jõustunud MaaPS III § 130 lõige 3 sätestab, et seaduse jõustumise ajal pooleli
olevad Keskkonnaministeeriumi menetlused kaevandamisloa andmiseks viib lõpule
Keskkonnaamet. Seega on alates 01.01.2017 käesolevas menetluses kaevandamisloa andjaks
Keskkonnaamet.
2.1.3. MaaPS III § 130 lõige 2 sätestab, et enne seadusemuudatuse jõustumist esitatud
kaevandamisloa taotlusele kohaldatakse taotluse menetlusse võtmise ajal kehtinud
menetlusõigusnorme, kui käesoleva seaduse jõustumise ajaks on selles menetluses algatatud
keskkonnamõju hindamine või kaevandamisloa andja on andnud eelhinnangu tegevuse olulise
keskkonnamõju kohta. Riigikohus on otsuse nr 3-3-1-26-16 punktis 27 lahendanud küsimuse
sellest, millise MaaPS redaktsiooni alusel tuli kaevandamisloa saamiseks esitatud taotlused
lahendada ning asus seisukohale, et kohaldamisele kuulus MaaPS II (riigikohtu otsuse punkt
27). Seega tulenevalt MaaPS III § 130 lõikest 2 kuuluvad käesoleval juhul kohaldamisele
MaaPS II menetlusõigusnormid ja MaaPS III materiaalõigusnormid.
2.1.4. Keskkonnaamet kontrollis Enefiti esitatud taotlusmaterjalide vastavust MaaPS II, kuni
31.12.2016 kehtinud keskkonnaministri 06.05.2005 määrusele nr 36 „Maavara kaevandamisloa
taotluse vorm, kaevandamisloa taotlusele, seletuskirjale ja graafilisele lisale esitatavad
täpsustatud nõuded, kaevandamisloa andmise, muutmise ja ümberregistreerimise
menetlustoimingute tähtajad ja kaevandamisloa vorm” ning pidas andmeid piisavaks taotluse
menetlemiseks.
2.1.5. MaaPS III § 1 lõike 3 kohaselt kohaldatakse kaevandamisloa andmise ja muutmise menetlusele
HMS avatud menetluse sätteid, arvestada tuleb nii MaaPS II kui ka III erisusi. Vastavalt HMS
peatükile 3 on algatatud Enefiti poolt esitatud Uus-Kiviõli kaevanduses kaevandamisloa
saamiseks 24.01.2005 avatud menetlus, millesse on kaasatud kõik asjast huvitatud isikud, kellel
on olnud võimalus avaldada oma arvamust ja seisukohti esitatud taotluse ja menetluse käigu
kohta.
2.1.6. MaaPS III § 46 kohaselt on põlevkivi kaevandamise aastamäär kalendriaastas kokku
maksimaalselt kaevandada lubatud põlevkivi kogus. Põlevkivi kaevandamise aastamäär on
10 (51)
20 miljonit tonni. See kehtib üle Eesti kõigi põlevkivi kaevandajate kohta kokku. Enefitil on
lubatud maksimaalselt ühes kalendriaastas kaevandata põlevkivi 15,01 miljonit tonni. See
kogus jääb kehtima ka Uus-Kiviõli kaevanduses kaevandamisloa väljastamisega ning Enefit on
kohustatud järgima talle kehtestatud maksimaalselt kaevandada lubatud põlevkivi kogust.
2.1.7. MaaPS III § 58 lõike 1 kohaselt on kaevandamise maksimaalne aastamäär kaevandamisloa
alusel maksimaalselt kaevandada lubatud maavara kogus aastas. Lähtudes Enefiti poolt esitatud
muudetud kaevandamisloa taotlusest, määratakse Uus-Kiviõli kaevanduses kaevandamisloa
alusel maksimaalselt kaevandada lubatud põlevkivi koguseks 6 miljonit tonni.
2.1.8. MaaPS III § 60 lõike 1 kohaselt antakse kaevandamisluba kuni 30 aastaks. Enefit taotleb Uus-
Kiviõli uuringuväljal Uus-Kiviõli kaevanduses kaevandusluba 30 aastaks.
2.1.9. MaaPS III § 50 lõike 3 kohaselt peab kaevandamisloa taotluse seletuskiri sisaldama andmeid
kaevandamise käigus tekkivate kaevandamisjäätmete kohta.
Jäätmeseaduse (edapidi JäätS) § 7¹ lõike 1 kohaselt loetakse kaevandamisjäätmeteks jäätmed,
mis on tekkinud maavarade uuringute, maavarade kaevandamise, rikastamise ja ladustamise
ning kaevandamise töö tulemusena. Enefit esitas kaevandamisloa taotluse osana selgitused
jäätmete tekkimise ja käitlemise kohta. Enefiti poolt esitatud kaevandamisjäätmekava
kinnitatakse koos kaevandamisloa andmisega.
JäätS § 39 lõige 4 sätestab, et jäätmehoidla käitaja, üldgeoloogilise uurimistöö loa, geoloogilise
uuringu loa või kaevandamisloa omanik, kelle tegevuse käigus jäätmed tekivad, või kui jäätmed
tekivad maavara rikastamise käigus, siis maavara rikastaja, peab koostama JäätS § 42¹
nimetatud kaevandamisjäätmekava kaevandamisjäätmete minimeerimiseks, töötlemiseks,
taaskasutamiseks ja kõrvaldamiseks, võttes arvesse säästva arengu põhimõtet. JäätS § 42¹ lõike
3 kohaselt esitatakse kaevandamisjäätmekava loa andjale kinnitamiseks, kui lähtuvalt JäätS §
73 lõike 2 punkti 8 või § 75 lõike 1 punkti 12 jäätmete tekitamiseks maavara rikastamisel või
jäätmehoidla käitamiseks on vajalik jäätmeluba koos jäätmeloa taotlusega.
2.1.10. Keskkonnaamet palus Enefitil 19.10.2017 kirjaga nr 12-2/17/3827-7 „Taotletava Uus-Kiviõli
kaevanduse kaevandamisjäätmekavast“ esitada ajakohastatud kaevandamisjäätmekava
lähtudes KMH aruandest ning kaevandamisloa taotlusest.
2.1.11. Enefit esitas 17.11.2017 kirjaga nr EP-KES-1.01/570-23 „Uus-Kiviõli kaevanduse
kaevandamisjäätmekava“28 parandatud ja täiendatud kaevandamisjäätmekava.
2.1.12. Kaevandamisjäätmekavas on kirjeldatud, et Aidu karjääri tootmisterritooriumile rajatakse
põlevkivi rikastusvabrik ja aherainest killustiku tootmiseks aherainepunker-
killustikukompleks. Aherainet ja sellest toodetud killustikku kasutatakse omatarbeks
(ehitustöödel täitepinnaseks jms) ning turustatakse vastavalt võimalustele ja turuvajadusele.
Alternatiividena, vähendamaks maapealsete aherainepuistangute suurust,kasutatakse aherainet
Aidu karjääri maastiku kujundamisel või paigutatakse vajadusel tagasi kaeveõõnde pärast
28
registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 20.11.2017 numbriga 12-2/17/3827-9
11 (51)
maavara väljamist, kui see on tehniliselt ja majanduslikult teostatav ning keskkonnasäästlik ja
kooskõlas kehtivate nõuetega.
Taaskasutust mitte leidnud aheraine ladestatakse Aidu tööstusterritooriumile kavandatavasse
puistangusse – kaevandamisjäätmehoidlasse. Kavas on tööstusala piirkonnas täiendavate
kaevandamisjäätmehoidlate rajamine ja laienemine Aidu karjääri hiivabasseinide alale, täpsem
ulatus ja kõrgus täpsustatakse vastavate planeeringute ja projektidega.
Lähtudes eeltoodust on Enefit kohustatud omama jäätmeluba Uus-Kiviõli kaevanduses
kaevandamis- ja rikastamisjäätmete (aheraine) tekitamiseks, taaskasutamiseks, sh
ringlussevõtuks, kaevandamisjäätmehoidla rajamiseks ja käitamiseks ning aheraine maa alla
(kaevanduskäikudesse) ladestamiseks, vastavalt JäätS § 73 lõike 2 punktidele 1, 2, 7 ja 8 ning
§ 75 lõike 1 punktile 12.
Enefit esitas 28.11.2014 kirjaga nr EP-KES-1.01/570-629 Uus-Kiviõli kaevanduse täiendatud
jäätmeloa taotluse. Keskkonnaamet peatas oma 07.01.2016 kirjaga nr 8-5716/27 jäätmeloa
menetluse tingimusega, et hiljemalt 31.12.2016 teavitatakse Keskkonnaametit jäätmeloa
menetluse jätkuva peatamise, jätkamise või lõpetamise vajadusest. 05.12.2016 teatas Enefit
kirjaga EP-KES-1.01/570-20 Uus-Kiviõli kaevanduse jäätmeloa taotluse jätkuva peatamise
vajadusest seoses Uus-Kiviõli kaevanduse tehnilise taristu objektide teemaplaneeringu
menetlusega, mille tõttu kavandatava kaevandamisjäätmehoidlaga seonduv on täpsustamisel.
Keskkonnaamet teavitas Enefiti jätkuvast jäätmeloa menetluse peatamisest 22.12.2016 kirjaga
nr 8-5/16/27-3 ning palus hiljemalt 29.12.2017 teavitada Keskkonnaametit jäätmeloa menetluse
jätkuva peatamise, jätkamise või lõpetamise vajadusest. Enefit käesoleva hetke seisuga
Keskkonnaametit jäätmeloa taotluse menetluse jätkuva peatamise, jätkamise või lõpetamise
vajadusest teavitanud ei ole, mistõttu on keskkonnaministri 26.04.2004 määruse nr 26
„Jäätmeloa andmise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise menetluse käigus läbiviidavate
menetlustoimingute tähtajad ning jäätmeloa taotlemiseks vajalike andmete täpsustatud loetelu
ja jäätmeloa taotluse vorm ning jäätmeloa vorm¹“ § 3 lõikes 1 ette nähtud tähtaeg jäätmeloa
andmiseks möödunud. Enefit on kohustatud esitama Keskkonnaametile uue jäätmeloa taotluse
koos jäätmeseaduse § 42¹ nimetatud kaevandamisjäätmekavaga.
Järgnevalt täidab Keskkonnaamet Riigikohtu halduskolleegiumi 21.02.2017 kohtuotsuse
nr 3-3-1-26-16 punktis 46 toodud ettekirjutuse. Riigikohtu halduskolleegiumi 21.02.2017
kohtuotsuse nr 3-3-1-26-16 punktis 46 selgitab Riigikohus, et Enefiti taotlust uuesti lahendama
asudes tuleb Keskkonnaministeeriumil (loa andjal) silmas pidada Euroopa Liidu
konkurentsiõigust. Riigikohtu juhisest tulenevalt analüüsib Keskkonnaamet kui
kaevandamisloa andja alljärgnevalt MaaPS III § 61 võimalikku vastuolu Euroopa Liidu lepingu
konsolideeritud versiooni (edaspidi ELTL30) artikli 106 lõiget 1 koostoimes artikliga 102.
Esmalt märgib Keskkonnaamet, et konkurentsiõigus ei ole absoluutne õigus –
konkurentsireeglite välja töötamisel ja kohaldamisel arvestatakse sellega, et teatud isikutele
29
registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 01.12.2014 numbriga V8-4/13/18729-6
30
Euroopa Liidu lepingu konsolideeritud versioon leitav aadressilt http://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:12016ME/TXT&from=ET (kontrollitud 06.12.2018)
12 (51)
teatud põhjustel eri- või ainuõiguse andmine võib teatud eesmärkidest tulenevalt olla
põhjendatud ja vajalik. Sellisel juhul konkurentsivabadus täiel määral ei toimi ning piirangud
on põhjendatud31.
Keskkonnaministri 20.05.2014 määruse nr 13 „Keskkonnaameti põhimäärus“ (edaspidi
määrus nr 13) § 1 sätestab, et Keskkonnaamet on Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas
tegutsev valitsusasutus, mis teostab täidesaatvat riigivõimu ja riiklikku järelevalvet ning
kohaldab riiklikku sundi seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses.
Määrus nr 13 § 5 lõike 2 punkti 1 kohaselt annab Keskkonnaamet välja seaduses sätestatud
juhtudel ja ulatuses keskkonnalube.
Keskkonnaamet annab põlevkivi kaevandamislube MaaPS III toodud alustel ja korras. MaaPS
III § 61 lõige 3 sätestab, et põlevkivi võib kaevandamisloa alusel kaevandada, kui
kaevandamisloa omajale on MaaPS III § 61 lõike 1 alusel määratud põlevkivi kaevandamise
aastamäär.
Seadusest vahetult tulenevat mahu piirangut tuleb arvestada vaid põlevkivi kaevandamisloa
andmisel. 01.01.2017 jõustunud MaaPS III seletuskirja32 leheküljel 4 on märgitud „MaaPS
kohaselt ei tohi samal ajal kehtivate kaevandamislubade alusel kaevandatava maavaravaru
kogus ületada aastas 20 mln tonni. Seadus näeb ette eraldi menetluse, millega saavutati 20 mln
tonni piiri kehtestamisega kõigi kehtivate lubade kaevandamismahu vähendamine. Uute
põlevkivi kaevandamislubade taotluste menetlemisel on eelisõigus senistel kaevandamisloa
omajatel, kuid muid piiranguid (mäeeraldise valiku suunamisel, maa kasutamise õiguse
määramisel jne) ei ole põlevkivi kaevandamisele seadusega sisuliselt kehtestatud.
01.01.2017 jõustunud MaaPS III seletuskirja kohaselt ei muudetud kuni 31.12.2016 kehtinud
seaduses olnud põhimõtteid, seega ei muutunud ka konkurentsiõigust puudutavad põhimõtted
võrreldes varem kehtinud maapõueseadusega. Uus maapõueseadus läbis enne vastuvõtmist
õigusliku ekspertiisi, seaduse väljatöötamisse oli kaasatud erinevad huvigrupid ning seaduse
väljatöötamise käigus ei leitud selles olevat vastuolu Euroopa Liidu konkurentsiõigusega.
Seaduse välja töötamise menetlusse oli kaasatud ka Konkurentsiamet, kes samuti ei leidnud
selles vastuolu Euroopa Liidu konkurentsiõigusega. Seaduse eelnõu kooskõlastati
keskkonnaseadustiku kodifitseerimiskomisjoni liikmetega, kelle hulgas oli liikmeid
ministeeriumidest (Justiitsministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium,
Põllumajandusministeerium, Siseministeerium, Sotsiaalministeerium), Õiguskantsleri
Kantseleist, Eesti Kaubandus-Tööstuskojast, omavalitsusliitudest (ELL, EMOVL) ja Eesti
Keskkonnaühenduste Kojast (maapõueseaduse seletuskiri lk 105). Seega puudub
Keskkonnaametil alus kahelda selles, et kehtiv maapõueseadus on kooskõlas kehtiva õigusega
sh ka kooskõlas Euroopa Liidu konkurentsiõigusega.
21.10.2008 kinnitas Riigikogu „Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2008–2015“. 2008-
2015 arengukava kohaselt on põlevkivivaru piisav nii tänase kui ka lähiajal kasvava
31
T.Oppermann, Euroopa õigus, lk 355
32
MaaPS III seletuskiri leitav aadressilt https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/e090ecff-9911-4721-
822c-1ffd61c20ceb/Maap%C3%B5ueseadus (kontrollitud 06.12.2018)
13 (51)
energiavajaduse rahuldamiseks, kuid põlevkivi on taastumatu loodusvaru, mistõttu tuleb Eesti
pikaajalise energiaga varustuskindluse tagamiseks piirata põlevkivi kaevandamise mahtu 20
mln tonnini aastas ja rakendada meetmeid põlevkivi osakaalu jätkuvaks vähendamiseks Eesti
energiabilansis. Seega võeti arengukavas eesmärgiks saavutada põlevkivi kaevandamine
väiksemas mahus, kui seda oli 2005. aastal, vähendada seejuures kehtivate kaevandamislubade
mahtu ning sätestada selle saavutamiseks vajalikud õigusmuudatused. Nimetatud meede
saavutati Keskkonnaministeeriumi kantsleri 10.08.2009 käskkirjaga nr 1319 „Põlevkivi
kaevandamise lubade muutmine ja keskkonnamõju hindamise mittevajalikkus“ andmisega.
Kuivõrd kaevandajad seaduses ettenähtud tähtaja jooksul ei saavutanud kokkulepet
kaevandamismahtude vähendamises osas, vähendati käskkirjaga nr 1319, silmas pidades võrdse
kohtlemise printsiipi, kaevandamise mahte proportsionaalselt. Seega ei muutunud käskkirja
nr 1319 kehtestamise järgselt põlevkivi kaevandamisega seotud kaubaturgudel valitsenud
olukord. 16.03.2016 kinnitas Riigikogu „Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava
2016-2030“33 (edaspidi 2016-2030 arengukava), ka nimetatud arengukava ei muuda
kujunenud olukorda.
2016-2030 arengukava kavandab põlevkivikaevandamise aastamääraks 20 mln tonni
mitmeaastase keskmise kogusena. Põlevkivi kaevandamise aastamäär põhineb arengukava
kohta koostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) aruandel „Põlevkivi
kasutamise riikliku arengukava 2016-2030 keskkonnamõju strateegiline hindamise aruanne“34,
mille järgi Ida-Virumaa keskkonnaseisund on küll paranemas, kuid aruandes tehtud ettepaneku
kohaselt ei oleks riigi kehtestatud põlevkivi kaevandamise aastamäära muutmine lähemal ajal
otstarbekas, sest 20 mln tonni kaevandamiskoguse juures on põlevkivisektori eeldatav
keskkonnamõju praeguse seisundiga võrreldes vähemalt neutraalne. Kaevandamise 20 mln
tonnise aastamäära ületamisel tehnoloogiat muutmata on tõenäoline, et suurenevad probleemid
välisõhu ja vee kvaliteedi ning jäätmete ladestamisega. Seejuures põlevkivivaru kättesaadavus
võrreldes põlevkivi kasutavate tehaste tööeaga ei ole pikemas perspektiivis kindel.
2.1.13. MaaPS III § 61 lõikest 3 tulenevalt on Eesti Vabariigis põlevkivi kaevandamise õigus vaid
isikutel, kellele on määratud käskkirjaga nr 1319 põlevkivi kaevandamise aastamäär.
Riigikohus on oma otsustes haldusasjades nr 3-3-1-25-16 (punkt 13) ja 3-3-1-26-16 (punkt 25)
leidnud, et Keskkonnaministeerium toimis põlevkivi aastase kaevandamismäära jagamisel
käskkirjaga nr 1319 õiguspäraselt ja et käskkirjas mõistena sisse toodud „kaevandada lubatud
aastamäära“ sätestamine oli õiguspärane MaaPS II § 42 lõike 3 teises lauses toodust tulenevalt.
Riigikohus on oma otsustes haldusasjades nr 3-3-1-25-16 (punkt 15) ja nr 3-3-1-26-16 (punkt
38) otseselt selgitanud, et käskkirja nr 1319 toime ei ole ammendunud, igale kaevandajale
määratud kaevandada lubatud aastamäär kehtib ja on kantud kõigile kehtivatele
kaevandamislubadele. Riigikohus rõhutab, et seetõttu seob käskkirjaga nr 1319 määratud
kaevandada lubatud aastamäär KKM-i uute kaevandamislubade maksimaalsete aastamäärade
üle otsustamisel. Riigikohus selgitab, et lisaks vaidlusalase käskkirja andmise ajal kehtinud
2008-2015 arengukava seatud sihile vähendada põlevkivi aastast kaevandamismahtu
33
„Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030“ leitav aadressilt
https://www.riigiteataja.ee/akt/318032016002 (kontrollitud 06.12.2018)
34
„Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2016-2030 keskkonnamõju strateegiline hindamise aruanne“ leitav
aadressilt http://www.envir.ee/sites/default/files/polevkivi_arengukava_2016-2030_ksh_ja_lisa_1.pdf
(kontrollitud 06.12.2018)
14 (51)
pikaajalises perspektiivis 15 miljoni tonnini aastas, tuleneb ka MaaPS II § 34 lõike 1 punktist 6
selgelt eesmärk tagada, et lubadele kantud maavara kaevandamise lubatud maksimaalsed
aastamäärad ei ületaks kogusummas § 251 ettenähtud määra. Riigikohus leiab ka, et uue
kaevandamisloa andmine selliselt, et see jätab isiku kaevandamislubadele kantud kaevandamise
lubatud maksimaalsete aastamäärade summa endiselt oluliselt suuremaks tema kaevandada
lubatud aastamäärast soodustaks keskkonna arvelt majanduslikult soodsamalt kaevandatavate
maavaravarude kaevandamist ja oleks seega vastuolus nii MaaPS II § 1 kui § 34 lõike 1
punktides 7 ja 12 tooduga. Võttes arvesse, et põlevkivi kui taastumatu maavara puhul on
tegemist piiratud riigile kuuluva ressursiga oli nimetatud piirangu kehtestamine vajalik ja
põhjendatud ning tuleb aktsepteerida olukorda, kus konkurentsivabadus täiel määral ei toimi.
2.1.14. Lisaks konkurentsiõigusele tuleb riigil kaevandamisloa andmisel arvestada ka muid olulisi
asjaolusid sh nt energiajulgeolek ja riikliku varustuskindluse tagatus. Konkurentsile vaba
juurdepääsu piirav säte ei ole vastuolus Euroopa Liidu õigusega, olukorras, kus sätte alusel
konkurentsi piiramine on põhjendatud. Antud juhul tulenes konkurentsi piirangu sätestamise
tarvidus riigi poolsest vajadusest reguleerida piiratud ressursiga kaubaturgu. Sellest tulenevalt
ei ole Keskkonnaameti hinnangul MaaPS III § 61 vastuolus Euroopa Liidu õigusega ja
kaevandamisloa andjal puudub selle sätte kohaldamata jätmiseks õiguslik alus.
2.1.15. HMS § 54 sätestab, et haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt
andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta
ning vastab vorminõuetele.
Seega on käesoleval juhul haldusakti üheks õiguspärasuse eelduseks selle andmine kehtiva
maapõueseaduse alusel.
2.1.16. Järgnevalt analüüsib Keskkonnaamet ELTL artikli 106 lõiget 1 koosmõjus artikliga 102
võimalikku rikkumist käesolevas haldusmenetluses.
Keskkonnaamet on seisukohal, et ELTL artikli 106 lõike 1 koosmõjus artikliga 102
rikkumisega on tegemist neil juhtudel, kui avalik ettevõtja saab võrreldes erakapitalil põhineva
ettevõtjaga, mingi olulise just temale antud turueelise Euroopa Liidu siseturul.
Sellest tulenevalt ei ole ELTL artikli 106 lõike 1 koosmõjus artikliga 102 rikkumisega tegemist
olukorras, kus vastav riigi poolt kehtestatud meede ( MaaPS III § 61 ja käesoleval juhul käskkiri
nr 1319) omab kõikide vastaval kaubaturul tegutseda soovivatele ettevõtjatele sarnast mõju.
Ehk teisisõnu ELTL artikli 106 lõike 1 koosmõjus artikliga 102 rikkumisega ei ole tegemist
juhul, kui avalik ettevõtja, antud juhul Enefit, mingit eelist ei saa või kui vastav riigi poolt
kehtestatud meede omab kõikide vastaval kaubaturul tegutsevate ettevõtjate jaoks sarnast mõju,
nt annab neile teatava eelise teiste ettevõtjate ees, kes soovivad vastavale kaubaturule siseneda
(käesoleval juhul on nn eelisolukorras kõik käskkirjas nr 1319 märgitud ettevõtted kellele on
nimetatud käskkirjaga määratud põlevkivi kaevandamise aastamäär).
Keskkonnaamet märgib, et maapõueseadus ei võimalda ühtegi konkreetset kaevandamisloa
taotlejat teisele eelistada ning kohtleb kõiki võrdselt, seega ei ole täidetud ELTL artikli 106
lõike 1 koosmõjus artikliga 102 rikkumiseks vajalik eeldus, mille tarvis oleks Eesti Vabariik,
kui Euroopa Liidu liikmesriik, pidanud MaaPS III §-ga 61 looma ühele ettevõttele turueelise
Euroopa Liidu siseturul.
15 (51)
Keskkonnaameti hinnangul ei mõjuta Enefiti põlevkivi kaevandamisega seotud tegevus
liikmesriikide vahelist kaubandust ning sellest tulenevalt ei ole kohaldatav ka ELTL artikkel
102. Seda seisukohta toetab ka Konkurentsiameti poolt Riigikohtule antud seisukoht
haldusasjas 3-3-1-26-16. Riigikohtule haldusasjas 3-3-1-26-16 esitatud seisukohas on
Konkurentsiamet öelnud, et „ELTL art 102 on kohaldatav vaid juhul, kui ettevõtjal on turgu
valitsev seisund EL-i siseturul või selle olulisel osal ning tema tegevus võib mõjutada
liikmesriikide vahelist kaubandust. Kohtud ei ole praeguses asjas välja selgitanud asjaolusid,
mille põhjal oleks võimalik võtta seisukoht, kas need tingimused on täidetud. Konkurentsiamet
on oma praktikas piiritlenud põlevkivi sektoris kaubaturu kitsalt Eesti territooriumi ühe osana
(nt 19.10.2015 teates Kirde-Eestis paiknevad põlevkivi kaevandamise alad). Vastavalt
komisjoni teatisele kaubandusmõju mõiste kohta (ELT C 101, 27.04.2004) tuleks juhul, kui
ettevõtja turgu valitsev seisund hõlmab liikmesriigi osa, mis on ühise turu seisukohalt olulise
kaaluga, ja turgu valitseva seisundi kuritarvitamine raskendab teistest liikmesriikidest pärit
ettevõtjatel pääsu turule, kus ettevõtja omab turgu valitsevat seisundit, selline käitumine üldiselt
lugeda märgatavat kaubandusmõju tekitavaks. Asjas ei ole teavet selle kohta, et potentsiaalsete
konkureerivate ettevõtjate olemasolu oleks mõistlikult ette nähtav ning teistest liikmesriikidest
pärit ettevõtjad oleksid reaalselt huvitatud võimalusest hakata põlevkivi kaevandama ja tarnima
või kasutama seda tootmises“.
Riigikohtu otsuses 3-3-1-26-16 punktis 19 on toodud, et Keskkonnaministeeriumi seisukoha
kohaselt ei muutunud käskkirja nr 1319 kehtestamisega turul valitsenud olukord. Samuti asus
Keskkonnaministeerium seisukohale, et ELTL artiklit 102 ei ole rikutud.
Keskkonnaministeerium märkis ka, et Enefit ei ole turgu valitsev ettevõte kuna ei saa rääkida
ühtsest põlevkivi tootmise ja hulgimüügi kaubaturust. Enefit müüb põlevkivi ka teistele
soovijatele, mitte ei kasuta seda vaid ise. Takistatud ei ole ka konkureerivate tootjate tegevust
– Eestis pole keegi avaldanud soovi sarnaseid põlevkivil töötavaid elektrijaamu rajada.
Riigikohtu otsuse 3-3-1-26-16 punktis 18 on Enefit asunud seisukohale, et ELTL artikli 106
lõike 1 koosmõjus artikliga 102 tingimused ei ole täidetud: „Peale Enefiti on ka teistele
ettevõtetel põlevkivi kaevandamise lubasid väljastatud ning neid väljastatakse ka edaspidi.
Enefitile väljastatud kaevandamisload moodustavad kõigist lubadest väiksema osa kui asjas C-
553/12 P ning erinevalt viidatud asjast on Eestis kaevandamise maht piiratud. Kui asjas C-
553/12 P kõne all olnud äriühing kasutas kogu enda kaevandatud ligniidi ise ära elektrienergia
tootmiseks, siis Enefit on kogu aeg müünud olulise osa põlevkivist kontserni mittekuuluvatele
ettevõtetele. Uute põlevkivil põhinevate jaamade ehitust ei ole Eestis takistatud. Oluline on
märkida, et elektrienergia tarnekindluse tagamiseks vajalikku põlevkivi tuleb Eestis käsitada
prioriteetsena. Elektritootmise ja hulgimüügi kaubaturul ei ole Eesti Energia AS-i kontserni
ettevõtetel turgu valitsevat seisundit. Põlevkiviõli turul on suurim tootja Eestis VKG. Lisaks
tuleb eristada kahte sorti põlevkivi: energeetilist ja kontsentraati, mis kuuluvad erinevatele
kaubaturgudele. VKG tehased vajavad kontsentraati ning ei tööta energeetilise põlevkiviga.
Kontsentraadi tootmise ja hulgimüügi kaubaturul ei oma Enefit valitsevat seisundit“.
Kokkuvõtvalt märgib Keskkonnaamet, et Enefitile kaevandusloa andmisel ei ole täidetud ELTL
artikli 106 lõike 1 koosmõjus artikliga 102 rikkumise esinemiseks kaks peamist kriteeriumi,
milleks on riigi poolt konkreetsele ettevõtjale suunatud turueelise loomine ning selle ettevõtja
võimalus seeläbi mõjutada liikmesriikide vahelist kaubandust. Lisaks eelnevale on riigi poolt
seatud konkurentsipiirang käskkirja nr 1319 näol vajalik arengukavas toodud eesmärkide
täitmiseks ega ole vastuolus Euroopa Liidu konkurentsiõigusega.
16 (51)
Ülaltoodust tulenevalt on Keskkonnaamet seisukohal, et Enefitile kaevandamisloa andmine ei
ole vastuolus Euroopa Liidu konkurentsiõigusega.
2.2. Keskkonnamõju hindamine
2.2.1. Keskkonnamõju hinnatakse, kui taotletakse tegevusluba tegevuseks, mis toob eeldatavalt kaasa
olulise keskkonnamõju. Vastavalt KMH algatamise ajal kehtinud keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lõike 1 punkti 28 kohaselt on
allmaakaevandamine olulise keskkonnamõjuga tegevus.
2.2.2. Keskkonnaministeerium algatas 07.02.2005 Uus-Kiviõli kaevanduses Enefiti taotluse osas
KMH kirjaga nr 13-3-1/821-5. Sama kirjaga teavitas Keskkonnaministeerium Enefiti, et võttes
arvesse asjaolu, et nimetatud alale on esitatud veel kaks kaevandamisloa taotlust, peab
Keskkonnaministeerium otstarbekaks jätkata KMH-d pärast enampakkumise tulemuste
selgumist.
2.2.3. 27.03.2009 kinnitas Enefit kirjaga nr 635.1-949 oma soovi jätkata 2005. aastal esitatud
kaevandamisloa taotluse menetlemist Uus-Kiviõli kaevanduses, mille peale
Keskkonnaministeerium teatas KMH algatamisest ametlikus väljaandes Ametlikud
Teadaanded 18.08.2009.
2.2.4. Aktsiaseltsi KOBRAS koostatud KMH aruanne „Ida-Virumaa Maidla ja Mäetaguse vald. Eesti
Energia Kaevandused AS kavandatava Uus-Kiviõli kaevanduse rajamise keskkonnamõju
hindamise aruanne. Tartu 2010“ kiideti heaks Keskkonnaministeeriumi 08.07.2010 kirjaga
nr 112/3960-4. KMH aruanne kiideti heaks Keskkonnaministeeriumi poolt tingimusel, et Uus-
Kiviõli kaevanduse rajamisel tuleb rakendada alternatiivi IIa(+). Alternatiiv IIa(+) tähendab, et
Uus-Kiviõli uuringuväljale uut tööstusterritooriumi ei rajata (jääb ainult nn tööala, ilma
rikastusvabrikuta). Põlevkivi väljatakse kaldšahti abil ning transporditakse lintkonveieriga
Aidu karjääri rikastusvabrikusse, kus teostatakse rikastamine ja kaubakivi laadimine. Tööliste
olmeks ja tehnika hoolduseks kasutatakse Aidu karjääri tööstusterritooriumi. Teine kaldšaht
rajatakse Oandu piirkonda ja vajadusel kolmas Rääsa piirkonda.
2.2.5. Vastavalt KMH protsessis valituks osutunud alternatiivile IIa(+) tulevad ajutised
aherainepuistangud tööalale ning sealt ladustatakse aheraine Uus-Kiviõli kaevanduse
kaevandatud alale (nn maa-alune puistang, mis ei tähenda tagasitäitmist lae püsivuse
säilitamiseks) ning lisaks planeeritakse aherainet kasutada Aidu karjääri kujundamiseks.
2016-2030 põlevkivi arengukavas on seatud eesmärgiks taaskasutada aherainet vähemalt 40%
ulatuses. Keskkonnaamet on seisukohal, et Enefit on kohustatud taaskasutama vähemalt 40%
tekkivast aherainest.
2.2.6. Oluline on märkida, et kui aheraine paigutatakse maa-alla, mis ei ole vaadeldav kui tagasitäide,
siis on tegemist jäätmete kõrvaldamisega, ehk aheraine maa-alla ladestamisega, mis eeldab
JäätS § 73 lõike 2 punkti 1 kohast jäätmeluba. Samuti eeldab jäätmeluba ka aheraine
ringlussevõtt ning taaskasutamine, sh kasutamine Aidu karjääri kujundamisel vastavalt JäätS §
73 lõike 2 punktile 2.
17 (51)
2.2.7. KMH käigus selgus, et kaevandamisega kaasnevad mõjud keskkonnale ja inimeste heaolule ei
ole sedavõrd ohtlikud, et kaevandamisest peaks loobuma. Kavandatavast tegevusest tuleneva
negatiivse keskkonnamõju leevendamiseks rakendavate meetmete kasutuselevõtt ei tingi
ebamõistlikke kulutusi. Leevendamist vajavad keskkonnahäiringud on põhjaveetaseme
alandamine, pinnavee süsteemi muutumine ning vajumid.
2.2.8. Maidla Vallavolikogu 17.11.2011 otsusega nr 196 algatati Uus-Kiviõli kaevanduse kaevise
lintkonveieri ja teenindustee, kaevise veokonveieri- ja abikallakšahti ja väljapumbatava vee
settebasseini maa ala detailplaneering35 ja detailplaneeringu KSH.
2.2.9. Detailplaneeringu kohaselt rajatakse Uus-Kiviõli põlevkivikaevanduse tööstuskompleks
osaliselt korrastatud Aidu karjääri territooriumile. Kuna Uus-Kiviõli kaevanduse avamise ajaks
on varasemalt juba Aidu rikastusvabrik ja selle teenindavad hooned lammutatud, rajatakse alale
uus kompleks, kuhu kuuluvad kontor, kolm garaaži, laohoone, katlamaja, rikastusvabrik
kõrgusega kuni 30 meetrit, puurkaev-pumpla, purustuskompleks, laadimiskompleks,
aherainepunker-killustikukompleks, lattulaadimis- ja tagastuskompleks, tankla, reoveepuhasti
ja sademeveepuhasti ning põlevkiviladu.
2.2.10. Uus-Kiviõli kaevanduse teenindusmaale rajatakse tööstusala, kuhu on planeeritud
detailplaneeringu järgi konveieri kallakšahti hoone, abikallakšahti hoone, alajaam, kaevise
jagamissõlm, ümberlaadimissõlm, settebassein, kaevise ladu ja kaks tuulutusšurfi.
2.2.11. Kaevise transport Uus-Kiviõli tööstusalalt Aidu tööstuskompleksi hakkab toimuma kasutades
lintkonveierit, mille pikkuseks kujuneb ligikaudu 5,5 kilomeetrit.
2.2.12. Keskkonnaamet kiitis 09.10.2014 kirjaga nr V 6-8/14/20811-2 heaks Uus-Kiviõli kaevanduse
kaevise lintkonveieri ja teenindustee, kaevise veokonveieri- ja abikallakšahti ja väljapumbatava
vee settebasseini maa ala detailplaneeringu KSH aruande36. Võttes arvesse KSH aruannet ning
planeeritavat lahendust (vt p 2.2.9), saab kaevandamisloa andmisel Uus-Kiviõli
põlevkivikaevanduses põlevkivi kaevandamiseks tugineda 2010. aastal koosatud KMH
aruandele ja selle järeldustele.
2.2.13. Maidla Vallavolikogu 18.10.2013 otsusega nr 344 „Maidla valla üldplaneeringu
teemaplaneeringu algatamine“ algatati Maidla valla üldplaneeringu teemaplaneering37 ja selle
KSH. Teemaplaneeringu eesmärk oli muu hulgas Lüganuse valla territooriumil Uus-Kiviõli
kaevanduse tehnilise taristu objektide ruumilise arengu põhimõtete ning maa- ja veealade
üldiste kasutamis- ja ehitustingimuste täpsustamine.
35
„Maidla valla kehtivat üldplaneeringut muutva Uus-Kiviõli kaevanduse kaevise lintkonveieri ja teenindustee,
kaevise veokonveieri- ja abikallakšahti ja väljapumbatava vee settebasseini maa-ala detailplaneering“ on leitav
aadressilt https://www.lyganuse.ee/documents/18275800/0/Uus-Kivi%C3%B5li+DP+seletuskiri.pdf/0bd6ea16-
8105-4eeb-94fe-d0a71ddb8ee5 (kontrollitud 13.02.2019)
36
Uus-Kiviõli kaevanduse kaevise lintkonveieri ja teenindustee, kaevise veokonveieri- ja abikallakšahti ja
väljapumbatava vee settebasseini maa ala detailplaneeringu KSH aruandega on võimalik tutvuda Keskkonnaameti
Harju kontoris (Viljandi mnt 16, Tallinn)
37
„Uus-Kiviõli kaevanduse tehnilise taristu objektide teemaplaneering“ on leitav aadressilt
https://www.lyganuse.ee/documents/18275800/0/U-K_TP_Seletuskiri+28.07.pdf/52f2243a-9936-4dc5-ae39-
01f9ced15d05 (kontrollitud 12.02.2019)
18 (51)
2.2.14. Keskkonnaamet kiitis oma 04.11.2016 kirjaga nr 6-5/16/238-4 heaks Uus-Kiviõli kaevanduse
tehnilise taristu objektide teemaplaneeringu (edaspidi tehnilise taristu objektide
teemaplaneering) KSH aruande38.
2.2.15. Põlevkivi kaevandamisega kaasnev suurim mõju on olemasolevale veerežiimile. KMH heaks
kiitmisest alates on muutunud planeeritava Uus-Kiviõli kaevanduse ümbritsevate alade
veekasutus ning on oluline, et kaevandamistegevuse keskkonnamõju seire planeerimisel
nendega arvestataks.
2.2.16. Aidu põlevkivikarjäär on suletud ning mäeeraldiselt on lõpetatud põhjavee pumpamine.
Põhjavee tase on saavutanud korrastamisprojekti järgse taseme. Avatud on Ojamaa kaevandus
(kaevandamisluba KMIN-055, kehtiv kuni 27.09.2029, kaevandaja Osaühing VKG
Kaevandused) ning see on saavutanud oma projektvõimsuse. Lisaks on aktiivses menetluses ka
Sonda ja Sonda II kaevanduste kaevandamisloa taotlused ning vastavate taotluste kohta on
valmimas KMH aruanne (koostaja OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 15/1426, esitatud
Keskkonnaametile heaks kiitmiseks 04.09.2017). Sonda ja Sonda II põlevkivikaevanduste
rajamise ja töötamisega kaasneva KMH aruandes on analüüsitud ka planeeritavate Uus-Kiviõli,
Sonda ja Sonda II kaevanduste koosmõju.
2.2.17. Enefit selgitas 25.08.2017 saadetud kirjas39, et Aidu karjäär ja Ojamaa kaevandus on
planeeritavast Uus-Kiviõli kaevandusest eraldatud Ojamaa ürgoruga. Ürgorg defineerib
kaeveväljade piiri, kuivõrd oru piires on põlevkivi kihid ära erodeeritud ning asendatud
sekundaarsete kvaternaarisetetega. Kuna Ojamaa ürgorg on täidetud nõlvadel savikate setetega,
siis toimib see ühest küljest lokaalse veejuhina (piki orgu), teisalt jällegi lokaalse veepidemena
(risti orgu). Seega ekraniseerib Ojamaa ürgorg suuresti alanduslehtri leviku Ojamaalt Uus-
Kiviõli suunas ja vastupidi hoides mõju suuresti kumuleerimata. Kirjeldatud asjaolu paistab
välja nii põhjavee seire tulemustest kui ka olemasolevatest hüdrogeoloogilistest mudelitest.
2.2.18. Kaevandamisloa andmisel on arvestatud KMH tulemustega ning Keskkonnaministeeriumi
08.07.2010 kirjas nr 11-2/3960-4 (KMH aruande heakskiitmine) määratud nõudega eelistada
alternatiivi IIa(+).
Pärast KMHd on Uus-Kiviõli kaevanduse ala käsitletud järgnevates uuringutes:
1. OÜ Inseneribüroo STEIGER (registrikood 11206437, aadress Harju maakond, Tallinn,
Nõmme linnaosa, Männiku tee 104, 11216) töö nr 14/1242 "Uus-Kiviõli kaevanduse
täiendavad hüdrogeoloogilised uuringud. Uus-Kiviõli kaevanduse võimalik mõju
liigniisketele elupaikadele" (Tallinn 2014)40.
OÜ Inseneribüroo STEIGER töö nr 14/1242 raames teostatud uuringute käigus hinnati
planeeritava Uus-Kiviõli kaevanduse mõju lähtuvalt hüdrogeoloogilisest aspektist
38
„Uus-Kiviõli kaevanduse tehnilise taristu objektide teemaplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise
aruandega on võimalik tutvuda Keskkonnaameti Harju kontoris (Viljandi mnt 16, Tallinn)
39
registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 25.08.2017 numbriga 12-2/17/3827-5
40
„Uus-Kiviõli kaevanduse täiendavad hüdrogeoloogilised uuringud. Uus-Kiviõli kaevanduse võimalik mõju
liigniisketele elupaikadele“ aruandega on võimalik tutvuda Keskkonnaameti Harju kontoris (Viljandi mnt 16,
Tallinn)
19 (51)
Muraka rabale, Kaasiksoole ja Sirtsi soole ning taotletava kaevanduse lähipiirkonna
muudele liigniisketele elupaikadele. Jõuti järeldusele, et Uus-Kiviõli kaevanduse avamine
ei põhjusta eeldatavalt olulist negatiivset keskkonnamõju uuritud aladele, kui
kaevandamisel rakendatakse ennetavaid meetmeid alade hüdrogeoloogilise režiimi
säilitamiseks (töö nr 14/1242 OSA 1 alapunkt 1.1 lk 13, töö nr 14/1242 OSA 1 alapunkt
1.2 lk 12).
Samuti uuriti Purtse jõe olukorda ja prognoositi, kuidas mõjutab kaevandusest pumbatav
vesi jõe olukorda. Uuringu käigus leiti, et negatiivset mõju Purtse jõele on võimalik
vältida kaevandusele sobivate settetiikidega (töö nr 14/1242 OSA 2 alapunkt 2.1.3 lk 16)
ning hinnanguliselt on Purtse jõgi võimeline läbi laskma Uus-Kiviõli kaevandusest
lõppfaasis prognoositud väljapumbatavaid veekoguseid (töö nr 14/1242 OSA 2 alapunkt
2.4 lk 15). Lisaks viidi läbi ka Purtse jõe vee-elustiku uuringud (töö nr 14/1242 OSA 2
alapunkt 2.1, täiendav uuring koostatud Ökokonsult OÜ poolt).
OÜ Inseneribüroo STEIGER poolt koostatud uuringu raames koostati Uus-Kiviõli
kaevanduse tööstusterritooriumil Ojamaa jõe suunas pinnavee ärajuhtimisskeem ning anti
soovitused, kuidas viia läbi põhjavee seisundi hindamine pärast Uus-Kiviõli kaevanduse
sulgemist võttes aluseks Osaühing Eesti Geoloogiakeskus poolt koostatud
prognoosmudel (töö 14/1242 OSA 2 alapunkt 2.3).
Uuringu ühe osana uuriti Savala ürgoru mõju Uus-Kiviõli ja Ojamaa kaevanduste ning
Aidu karjääri koosmõjule. Sellest selgus, et tulenevalt oma geoloogilisest ehitusest töötab
Savala ürgorg veepidemena planeeritava Uus-Kiviõli ning Ojamaa kaevanduse ja Aidu
karjääri vahel (töö nr 14/1242 OSA 1.5 lk 6).
2. Skepast&Puhkim OÜ41 (registrikood 11255795, aadress Harju maakond, Tallinn,
Mustamäe linnaosa, Laki põik 2, 12915) projekt nr 2014-0041 "Uuring Uus-Kiviõli
kaevanduse mõjust loomastikule ja Natura 2000 alade inventuur"42. Aruandes jõuti
seisukohale, et Uus-Kiviõli kaevandus ei põhjusta olulist negatiivset mõju selle alaga
kattuvatele looduskaitsealadele, püsielupaikadele, kaitstavatele looduse üksikobjektidele
ja kaitsealustele liikidele. Aruandes on välja toodud, et nõrk negatiivne mõju metsisele
võib häiringute kaudu esineda, kuid seda on võimalik minimeerida seades
kaevandamisloale vastavad tingimused.
2.3. Alus kaevandamisloa andmiseks
2.3.1. Kaevandamisloa andmise menetluse käigus kogutud andmestiku põhjal on vajalik välja
selgitada, kas konkreetse kaevandamisloa taotluse puhul esineb MaaPS III § 55 sätestatud
kaevandamisloa andmisest keeldumise aluseid. Kaevandamisloa andja kohustus on selgitada
välja kõik asjaolud, millel on otsuse tegemisel määrav tähtsus. Kaevandamisluba antakse, kui
keeldumiseks ei esine seaduses sätestatud kaalukat põhjust.
MaaPS III § 55 lõige 3 punkt 1 sätestab, et kaevandamisloa andmisest keeldutakse, kui taotlejale
on määratud karistus kaevandamisjäätmete käitlemise nõuete eiramise eest ja selle andmed ei
ole karistusregistrist kustutatud. Kaevandamisloa andmisest keeldumise alus on kontrollitud
41
Aruande koostaja ärinimi oli projekti valmimise hetkel Ramboll Eesti AS
42
„Uuring Uus-Kiviõli kaevanduse mõjust loomastikule ja Natura 2000 alade inventuur“ aruandega on võimalik
tutvuda Keskkonnaameti Harju kontoris (Viljandi mnt 16, Tallinn)
20 (51)
menetluse käigus ning taotleja nimi ei ole karistusregistrisse kantud kaevandamisjäätmete
käitlemise nõuete eiramise eest (karistusregistri päring seisuga 28.03.2019).
MaaPS III § 55 lõike 2 punkti 4 kohaselt keeldutakse kaevandamisloa andmisest, kui 90 päeva
jooksul kaevandamisloa taotluse esitamisest ei ole selle kaevandamisloa taotlejale määratud
põlevkivi kaevandamise aastamäära osa.
MaaPS III § 61 lõike 3 kohaselt võib põlevkivi kaevandamisloa alusel kaevandada ainult siis,
kui kaevandamisloa omajale on MaaPS III § 61 lõike 1 alusel määratud põlevkivi kaevandamise
aastamäära osa.
MaaPS III § 133 kohaselt loetakse MaaPS III § 61 lõikes 1 nimetatud käskkirjaks MaaPS II §
42 lõike 3 alusel kehtinud kaevandamislubadele kantud maksimaalse aastamäära
proportsionaalseks vähendamiseks kehtestatud käskkirja nr 1319.
Enefitile on käskkirjaga nr 1319 määratud põlevkivi kaevandamise aastamäära osaks
15,01 miljonit tonni. Seega võib Enefit kaevandamisloa alusel põlevkivi kaevandada.
MaaPS III § 61 lõike 1 alusel määratud põlevkivi kaevandamise aastamäära osa ei muudeta
kaevandamisloa muutmise või kehtivuse lõppemise, samuti ka uue kaevandamisloa andmise
tõttu. Seega Enefiti põlevkivi kaevandamise aastamäära osaks jääb ka antud kaevandamisluba
andes 15,01 miljonit tonni.
MaaPS III § 55 lõike 2 punkti 10 alusel keeldutakse kaevandamisloa andmisest, kui
kaevandamine on vastuolus riigi huvidega. Riigi huvi ja selle elluviimise strateegiad põlevkivi
osas on määratletud põlevkivi arengukavades.
Põlevkivi arengukavas 2008–2015 toodi välja, et riigi huvi on Eesti tarbijate tõrgeteta
varustamine elektri- ja soojusenergiaga ning väärtustatud põlevkivitoodetega. Riigi huvi
elluviimiseks oli esitatud kolm strateegilist eesmärki.
1. Tagada Eesti varustatus põlevkivienergiaga ja kindlustada Eesti energeetiline sõltumatus.
2. Põlevkivi kaevandamise ja kasutamise efektiivsuse tõstmine.
3. Põlevkivi kaevandamise ja kasutamise keskkonnamõju vähendamine.
Lisaks toodi 2008–2015 arengukavas välja, et lähtuvalt varu kvaliteedist ning tehnoloogilistest,
keskkonnakaitselistest ja sotsiaalsetest tingimustest on uute kaevanduste väljaehitamiseks
sobivamad Uus-Kiviõli ja Puhatu kaeve- või uuringuväljad.
2016-2030 arengukava kohaselt seisneb riigi huvi põlevkivi kui rahvusliku rikkuse efektiivses
ja säästlikus kasutamises ning põlevkivisektori jätkusuutliku arengu tagamises.
Riigi huvi elluviimisel tuleb arvestada keskkonnakaitse, majanduse, julgeoleku, sotsiaalseid ja
demograafilisi (sh regionaalseid) eesmärke ning riske.
Strateegiliste valikute tegemisel tuleb arvestada eelkõige nii sise- kui ka välisturu
määramatusega ja tehnoloogia konkurentsivõimelisemaks arendamisega. Strateegiliste valikute
üle otsustamisel tuleb käsitleda:
21 (51)
1. nii aastani 2030 kavandatavaid majanduslikke ja energeetilise julgeolekuga seotud
taotlusi kui ka sellest pikemaajalisi eesmärke ja riske (jätkusuutlik energeetika Eestis,
Virumaa areng);
2. põlevkivi kasutamist nii Eesti sisemajanduse tarbeks kui ka võimaluse korral toodete
ekspordiks ning selle kaudu Eesti maksebilansi tasakaalustamisele kaasaaitamiseks;
3. nii põlevkivi kaevandamis- kui ka töötlemistehnoloogia arendamise võimalusi ja
ressursikasutuse efektiivsuse ning lisandväärtuse suurendamist;
4. vajadust orienteeruda rangemate keskkonnanõuete järgi, tagades samal ajal
põlevkivisektorile normaalsed tingimused tööks ja arenguks.
Eelnevast tulenevalt on Keskkonnaamet seisukohal, et taotletav tegevus ei ole vastuolus riigi
huvidega.
2.3.2. 16.01.2018 esitas Enefit muudetud kaevandamisloa taotluse (vt p 1.32), millega sooviti määrata
lubatud põlevkivi kaevandamise aastamääraks 6 miljonit tonni.
2005. aastal esitas Enefit Uus-Kiviõli kaevanduse kaevandamisloa taotluse põlevkivi
kaevandamise aastamääraga 6 miljonit tonni. Sellisele mahule on tehtud ka Uus-Kiviõli
kaevanduse esialgne eskiisprojekt. Lõhkamine toimuks kaks korda päevas ja kasutada saaks
sissetöötatud tehnoloogiat. See on optimaalne maht ühepoolse peastrekiga töötava kaevanduse
transpordi skeemi tarbeks. Sellises mahus kaevandades oleks kaevanduse tööaeg 25 - 30 aastat.
MaaPS III § 46 kohaselt on põlevkivi kaevandamise aastamäär kalendriaastas kokku
maksimaalselt kaevandada lubatud põlevkivi kogus. Põlevkivi kaevandamise aastamäär on 20
miljonit tonni. See kehtib üle Eesti kõigi põlevkivi kaevandajate kohta kokku. MaaPS III ei
piira kaevandamislubadega antud põlevkivi kaevandamise lubatud aastamäära. Seega
võimaldab kehtiv seadus anda luba keskkonnamõjude hindamise käigus hinnatud Uus-Kiviõli
kaevanduse projektvõimsuse ulatuses, tagades seeläbi ka maavaravaru võimalikult kiire ja
keskkonnasäästliku väljamise Uus-Kiviõli kaevanduse reaalse käivitamise järel.
Keskkonnaamet peab võimalikuks väljastada Uus-Kiviõli kaevanduse kaevandamisluba
põlevkivi keskmise aastamääraga 6 miljonit tonni, kuna KMH käigus hinnati kaevanduse mõju
aastatoodanguga 6 miljonit tonni. Seega vastava muutuse käigus ei muutu KMH järeldused
ning Uus-Kiviõli kaevanduses lubatud põlevkivi kaevandamise aastamäära muutmisega 6
miljonile tonnile ei kaasne täiendavat keskkonnamõju.
2.3.3. 16.01.2018 esitatud muudetud kaevandamisloa taotlusega soovis Enefit lisaks määrata
kaevandamisloa kehtivusajaks 30 aastat. Enefit selgitas, et võrreldes kaevandamisloa taotluse
esitamise hetkega on muutunud mitmed olulised asjaolud. Eelkõige on põlevkivi vajadus
muutunud oluliselt ebastabiilsemaks elektritootmise vabaturule mineku tõttu. See tähendab, et
sõltuvalt elektrituru käitumisest võib osutuda vajalikuks kaevanduse opereerimine
projektvõimsusel, kuid ei saa välistada ka vajadust kaevanduse opereerimiseks madalamatel
koormustel ebasoodsa konjunktuuri tõttu. Täpselt samasugust mõju avaldab ka kiiresti muutuv
nafta hind maailmaturul. Eeltoodust tulenevalt peab Enefit asjakohaseks taotleda
kaevandamisloa maksimaalset pikka kehtivuse perioodi, milleks MaaPS III § 60 lõike 1
kohaselt on 30 aastat. MaaPS III § 84 lõike 2 kohaselt tuleb kaevandatud maa korrastada enne
kaevandamisloa kehtivuse lõppemist.
22 (51)
2.3.4. Lüganuse Vallavalitsus tõi oma 02.02.2018 kirjas (vt p 1.31) välja, et Uus-Kiviõli kaevanduses
ei ole põlevkivi kaevandamise osas läbi viidud põhjalikku kaevandamispiirkonna ja selle
mõjupiirkonna sotsiaalsete mõjude süvauuringut ning tervisemõju uuringut.
OÜ Cumulus Consulting (registrikood 11278945, aadress Harju maakond, Tallinn, Kesklinna
linnaosa, Pärnu mnt 12, 10148) viis 2009. aastal läbi uuringu „Uus-Kiviõli kaevanduse
sotsiaalmajandusliku mõju analüüs“43, mille käigus uuriti muu hulgas kohalike elanike
seisukohti seoses Uus-Kiviõli kaevandusega ning toodi välja kaevanduse rajamisega kaasnevad
riskid. Uuringu tulemusena toodi välja, et kohalike elanike hinnangul mõjutab kaevanduse
rajamine negatiivselt peamiselt veerežiimi ja –varustust, infrastruktuuri, loomastikku ja üldist
avalikku ruumi. Lisaks toodi välja elanike mured seoses müra, tolmu, saaste, kinnisvara hindade
languse ja väljarändega. Antud uuringust lähtuvalt nähakse kõige olulisema aspektina
kaevanduse rajamisel avatud informatsioonivahetust ja elanike kaasamist kaevanduse
rajamisega seonduvatesse protsessidesse.
Terviseamet viis koostöös Tartu Ülikooliga 2014-2015 aastal Ida- ja Lääne- Virumaal läbi
põlevkivisektori tervisemõjude uuringu44, mille eesmärk oli välja selgitada põlevkivi
kaevandamise ja kasutamisega kaasnevad mõjud elanikkonna tervisele. Uuringu raames viidi
2014. a sügisel läbi küsitlus Lääne- ja Ida-Virumaa elanikkonna seas ning täiendav küsitlus
koos terviseuuringutega 1000 kooliõpilase hulgas. Uuringu tulemusena toodi muu välja asjaolu,
et Ida-Virumaa elanike tervislik seisund on halvem kui mujal Eestis ning selle üheks põhjuseks
on põlevkivisektorist lähtuv keskkonna saastatus. Samas viidi uuring läbi piirkonnas, kus on
lisaks tegemist erinevate elanike tervist mõjutavate komplekssete probleemidega (muu
tööstusreostus, pärandreostus, keeruline sotsiaal-majanduslik olukord, riskikäitumine jne).
Terviseamet tõi välja soovituslikud negatiivse mõju minimeerimise meetmed, mille
rakendamine peab toimuma otsustajate, teadlaste, omavalitsuste, ettevõtete, tervisesüsteemide
ja kohalike elanike koostöös. Muu hulgas nähti kaevandamise negatiivsete mõjude
minimeerimise meetmetena joogivee kvaliteedi parandamist, tervishoiusektori olulist
sekkumist seoses astmajuhtudega laste seas, tööstusest ja kaevandamisest tuleneva müra
vähendamist efektiivsemate võtetega, ohtlike ainete heitkoormuse vähendamist ja puhtamate
tehnoloogiate rakendamist ning regulaarseid seireid.
Võttes arvesse Lüganuse Vallavalitsuse soovi, on Sihtasutus Poliitikauuringute Keskus Praxis
(registrikood 90005952, aadress Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Tartu mnt 50,
10115) poolt 2018. aastal koostatud töös „Põlevkivi kaevandamise eelispiirkondade määramine
looduskeskkonna ja majanduslike tingimuste põhjal“45 hinnatud kaevanduse rajamise ja
töötamise sotsiaalmajanduslikke mõjusid.
Teostatud uuringu tulemusel jõuti järgnevatele järeldustele:
43
„Uus-Kiviõli kaevanduse sotsiaalmajandusliku mõju analüüs“ leitav aadressilt
https://www.energia.ee/c/document_library/get_file?uuid=30a8593e-fc95-4248-af62-
dfb6ec70686b&groupId=10187 (kontrollitud 07.02.2019)
44
Uuringu aruanne ja selle lisad on leitavad aadressilt http://www.terviseamet.ee/info/projektid/polevkivisektori-
tervisemojude-uuring.html (kontrollitud 26.11.2018)
45
Töö „Põlevkivi kaevandamise eelispiirkondade määramine looduskeskkonna ja majanduslike tingimuste põhjal“
leitav aadressilt https://www.envir.ee/sites/default/files/2018_pk_eelispiirkonnad_lopparuanne.pdf (kontrollitud
04.12.2018)
23 (51)
1. Nii elanikud kui ametnikud peavad suurimaks mureks veerežiimi muutuseid, mida on juba
kogetud seoses seni tegutsenud kaevandustega.
2. Fookusrühmades väljendatud vastuseis uute kaevanduste avamisele ei ole seni olnud nähtav
kinnisvarahindade või väljarände erakorralistes muutustes.
3. Elanikud tunnetavad, et kaevanduste arendamisel halveneb heaolu ka juhul, kui häiringud
jäävad piirnormide sisse. Arendajatelt ja riigilt oodatakse siduvate koostöökokkulepete
sõlmimist kohaliku kogukonnaga, et täpselt fikseerida kaevandamisele eelnevad olud.
Samuti märgib Keskkonnaamet, et Sihtasutus Poliitikauuringute Keskus Praxis poolt viidi
2012-2013 läbi uuring46 , mille eesmärgiks oli anda hinnang põlevkivi kaevanduste ja tööstuse
sotsiaalmajanduslikule mõjule perioodil 2015-2030. Uuringu raames selgitati välja
põlevkivitööstuse otsesed ja kaudsed mõjud ning koostati hetkeolukorra kirjeldus olulisemate
sotsiaalmajanduslike näitajate lõikes.
Eelnevast lähtuvalt on Keskkonnaamet seisukohal, et Uus-Kiviõli kaevanduses on läbi viidud
piisavas mahus uuringuid, et hinnata kaevanduse mõju. Uuringute tulemusena on välja
selgitatud peamised kaevandamisega kaasnevad riskid, kohalike elanike hirmud ja ootused
seoses Uus-Kiviõli kaevanduse rajamisega ning meetmed kaevandamise negatiivse mõju
vähendamiseks.
2.3.5. Kultuuriministeerium teavitas oma 15.05.2018 kirjas (vt p 1.43), et kaevandamisloale tuleb
seada tingimus, et kaevandamisloa saaja peab enne kaevandamistöödega alustamist läbi viima
arheoloogilise eeluuringu ning tööde tegemisel on kohustus arvestada eeluuringute
tulemustega. Kultuuriministeerium tegi lisaks ettepaneku planeerida võimalusel rajatised
arheoloogiapärandit säästvalt aladele, kus arheoloogiapärand puudub ning juhul, kui
arheoloogiapärandit koha peal säilitada ei ole võimalik, teostada arheoloogilised välitööd.
2.3.6. Taotletav Uus-Kiviõli kaevandus on planeeritud allmaakaevandusena ning kaevandus asub
Keskordoviitsiumi ladestiku Kukruse lademe allosas (O2kk). Maapinnalt on kaevanduse
sügavus 20-45 meetrit. Kultuuriministeeriumi 15.05.2018 kirjas nr 3-12/942-2 viidatud Uus-
Kiviõli kaevanduse mäeeraldisega kattuvad arheoloogiamälestised asuvad maapinnal või selle
pealmistes kihtides, mida kaevanduse tegevus ei mõjuta. Küll aga peab kaevandamisloa omanik
arvestama asjaoluga, et maapinnani ulatuvate tuulutusšurfide ja teiste maapinda puudutavate
rajatiste rajamisel tuleb arvestada muinsuskaitseseaduse § 24 ja § 25 tulenevate kitsendustega.
2.4. Täiendavate tingimuste seadmine
2.4.1. Alutaguse Vallavolikogu nõustus 25.01.2018 otsusega nr 48 (vt p 1.30) kaevandamisloa
andmisega Uus-Kiviõli kaevanduses järgmistel tingimustel:
1. Kaevanduse rajamise ja töötamise ajal kasutada Uus-Kiviõli ja Aidu
tööstusterritooriumivahelist rajatavat trassikoridori läbi endise Aidu karjääri.
2. Kaevanduse ehitamiseks vajamineva tehnika ja materjalide transpordiks ei tohi kasutada
Võrnu küla läbivaid maanteid.
46
Uuringu „Põlevkivi kaevandamise ja töötlemise sotsiaalmajanduslike mõjude hindamine“ lõpparuanne on
leitav aadressilt http://www.praxis.ee/wp-content/uploads/2014/03/2013-Polevkivi-kaevandamise-ja-tootlemise-
sotsiaalmajanduslikud-mojud.pdf (kontrollitud 26.11.2018)
24 (51)
3. Juhul kui kaevanduse rajamiseks ja töötamiseks vajalikud maapealse tehnilise taristu osad
kavandatakse Alutaguse valla territooriumile, tuleb vastavalt Mäetaguse valla
üldplaneeringule eelnevalt koostada detailplaneering.
Keskkonnaamet arvestab Alutaguse Vallavolikogu ettepanekutega ning esitatud tingimused nr
1 ja 2 lisatakse kaevandamisloa täiendavateks tingimusteks. Täiendav tingimus nr 3 käsitleb
maapealse tehnilise taristu rajamist ning vastavad tingimused tuleb lisada ehitusloale.
2.4.2. Lüganuse Vallavolikogu nõustus 16.11.2018 otsusega nr 116 (vt p 1.36) kaevandamisloa
andmisega Uus-Kiviõli kaevanduses järgmistel tingimustel:
1. Kaevandamisoa punkti 10.4 täiendada järgmiselt: Planeeritud mäetööde arengukava
ajakava muutumise korral teavitab loa omanik koheselt (sh enne muudetud kava alusel
tööde teostamist) kohaliku omavalitsust;
2. Kaevandamisloa punktis 10.5 jätta kehtima piirang, et elamute läheduses võib loa omanik
lõhketöid teostada ajavahemikul 08.00-22:00, ja täiendada punkti järgmiselt: Muul ajal
on lõhketööde teostamine elamute läheduses lubatud vaid vastavate kinnisasjade
omanikega eelnevalt saavutatud kirjalikul kokkuleppel;
3. Kaevandamisloa punkti 10.8 täiendada järgmiselt: Loa omanikul on kohustus
kompenseerida kinnisasja omanikule veehaardega kaasnevad kulud (puurkaevust või
salvkaevust vee võtmiseks) kuni arenduse lõpuni. Kinnisasja omanikel on õigus nõuda
kulude kompenseerimist otse loa omanikult;
4. Lisada kaevandamisloale punkt 10.15 ja sõnastada see järgmiselt: Loa omanik kohustub
täitma omapoolsed kohustused, mis tulenevad Maidla Vallavalitsuse, Eesti Energia
Kaevandused AS-i ja Eesti Energia AS-i vahel 25.02.2011 sõlmitud koostöölepingust.
5. Lisada kaevandamisloale punkti 10.16 ja sõnastada see järgmiselt: Lähtudes SA
Poliitikauuringute Keskus Praxis 2013. a uuringu „Põlevkivi kaevandamise ja töötlemise
sotsiaalmajanduslike mõjude hindamine“ ning 2018. a uuringu „Põlevkivi kaevandamise
eelispiirkondade määramine looduskeskkonna ja majanduslike tingimuste põhjal“
tulemustest kohustub loa omanik hiljemalt 20.02.2019 esitama kohalikule omavalitsusele
kirjaliku ülevaate kavandatavatest meetmetest negatiivsete mõjude ärahoidmiseks ja/või
minimeerimiseks ning vältimatute mõjude kompenseerimiseks, ning viima läbi avaliku
arutelu meetmete käsitlemiseks. Peale kaevanduse avamist kohustub loa omanik iga kuue
kuu tagant esitama kohalikule omavalitsusele ülevaate meetmete rakendamisest ja/või
muudatustest meetmetes.
Keskkonnaamet arvestab Lüganuse Vallavolikogu ettepanekutega ning täiendavat tingimust
täiendatakse vastavalt esitatud tingimusele nr 1. Täiendavaid tingimusi nr 2, 3, 4 ja 5 muudeti
Lüganuse Vallavolikogu 19.12.2018 otsusega nr 123 (vt p 1.37).
2.4.3. Lüganuse Vallavolikogu täiendas otsusega nr 123 otsuses nr 116 esitatud tingimusi järgmiselt:
1. Muuta kaevandamisloa punkti nr 10.5 ning sõnastada see järgmiselt:
„Loa omanik peab lõhketööde ajakava kooskõlastama vallaga, kus lõhkamisi teostatakse
ning valima minimaalsed lõhkelaengud. Lõhketöid on lubatud teostada ainult
tööpäevadel (E-R) ajavahemikus 08.00 – 22.00. Lõhketööde teostamine riigipühadel on
keelatud. Muul ajal on lõhketööde teostamine elamute läheduses lubatud vaid vastavate
kinnisasjade omanikega eelnevalt saavutatud kirjalikul kokkuleppel. Elamute läheduses
loetakse nii läbindus- kui ka koristustöödel elamule või abihoonele lähemat ala, kui 200
m.“;
2. Muuta kaevandamisloa punkti nr 10.8 ning sõnastada see järgmiselt:
25 (51)
„Loa omanikul on kohustus rajada enne kaevanduse ekspluatatsiooni andmist Uus-
Kiviõli kaevanduse mõjutsooni jäävate majapidamiste veevarustus ja varustada
majapidamised kvaliteetse joogiveega. Loa omanik jätab rajatud veevarustussüsteemid
enda omandisse ja omanikul on kohustus kompenseerida kinnisasja omanikule veehaarde
kasutamisega kaasnevad kulud (puurkaevus või salvkaevust vee võtmiseks) kuni arenduse
lõpuni. Kinnisasja omanikel on õigus nõuda kulude kompenseerimist otse loa omanikult.
Paralleelselt veevarustuse rajamisega lahendatakse loa omaniku kulul majapidamiste
heitvete käitlemise küsimused (üldjuhul rajatakse lokaalsed puhastusseadmed.“;
3. Lisada kaevandamisloale punkt 10.15 järgmises sõnastuses:
„Loa omanik kohustub täitma omapoolsed kohustused, mis tulenevad Maidla
Vallavalitsuse, Eesti Energia Kaevandused AS-i (täna Enefit Kaevandused AS) ja Eesti
Energia AS-i vahel 25.02.2011 sõlmitud koostöölepingust (lisatud loale). Koostööleping
tuleb kaasajastada ja loas fikseeritakse Aidu sulgemisega seotud vaegtööde loetelu ja
tegevuste tähtajad (vt ka p 10.18).“;
4. Lisada kaevandamisloale punkt 10.16 järgmises sõnastuses:
„Lähtudes SA Poliitikauuringute Keskus Praxis 2013. a uuringu „Põlevkivi
kaevandamise ja töötlemise sotsiaalmajanduslike mõjude hindamine“ ning 2018. a
uuringu „Põlevkivi kaevandamise eelispiirkondade määramine looduskeskkonna ja
majanduslike tingimuste põhjal“ tulemustest kohustub loa omanik hiljemalt 20.02.2019
esitama kohalikule omavalitsusele kirjaliku ülevaate kavandatavatest meetmetest
negatiivsete mõjude ärahoidmiseks ja/või leevendamiseks ning vältimatute mõjude
kompenseerimiseks, ning viima läbi avaliku arutelu meetmete käsitlemiseks“;
5. Lisada kaevandamisloale punkt 10.17 järgmises sõnastuses:
„Täiendavalt punktis 10.16 nimetatud uuringutele on häiringute väljaselgitamiseks
vajalik kavandatava Uus-Kiviõli kaevanduse mõjutsoonis viia läbi kaevanduse rajamise
ja ekspluatatsiooniga kaasnevate häiringute detailsem sotsioloogiline uuring. Uuringus
tuleb välja selgitada keskkonnahäiringud, mis võivad mõjuda kaevanduse mõjuala ja
selle lähiala elanike heaolu, tervist ja vara kaevanduse rajamisel ning töötamise kestel
(seahulgas häiringutes, mis ei ületa arvulist normi või mis on arvulise normiga
reguleerimata). Sama uuringu käigus selgitatakse välja kaevandustegevuse mõju
põllumajandustootmisele (k.a mesindus ja muud põllumajandustootmise valdkonnad) ja
metsandusele (mõju metsa juurdekasvule ja tulukusele). Teraviljakasvatus ja
loomakasvatus on piirkonna elanike traditsioonilised ning põlised elatusallikad ja osa
kohalikust elustiilist. Töötakse välja ettepanekud kaevanduse rajamisega kaasnevate
keskkonnahäiringute ärahoidmise ja/või leevendamise ning vältimatute mõjude
kompenseerimise ning põllumajandustootmise jätkusuutlikkuse tagamise meetmed.
Uuringu tellib ja finantseerib loa omanik, kooskõlastades uuringu hiljemalt ühe kuu
jooksul peale kaevandamisloa väljastamist ning uuringu aruanne peab olema valmis
hiljemalt neljanda kuu lõpuks peale uuringu algatamist.
Peale punktis 10.17 viidatud uuringu aruande esitamist loa omanikule ja kohalikult
omavalitsusele kohustub loa omanik viima ühe kuu jooksul aruande esitamisest arvates
läbi uuringu teostaja osalusel rahvakoosoleku, kus uuringu teostaja tutvub uuringu
tulemusi ning loa omanik esitleb enda poolt pakutavaid uuringu käigus selgunud
negatiivsete mõjude ärahoidmise, leevendamise või kompenseerimise meetmeid“;
6. Lisada kaevandamisloale punkt 10.18 järgmises sõnastuses:
„10.18 Lähtudes loa punktis 10.16 ja 10.17 viidatud uuringu tulemustest, nende
kajastamiseks läbiviidud rahvakoosolekutel (koosolekud protokollitakse) tehtud
ettepanekutest ja loa omaniku poolt mõjude leevendamiseks väljapakutud meetmetest
lähtuvalt täiendatakse hiljemalt üks aasta enne kaevandustegevuse alustamist Maidla
Vallavalitsuse, Eesti Energia Kaevandused AS-i (täna Enefit Kaevandused AS) ja Eesti
26 (51)
Energia AS-i vahel 25.02.2011 sõlmitud koostöölepingut (koostatakse koostöölepingu
lisa). Peale kaevanduse avamist kohustub loa omanik iga kuue kuu tagant esitama
kohalikule omavalitsusele ülevaate meetmete rakendamisest ja lepingu täitmisest“;
7. Lisada kaevandamisloale punkt 10.19 järgmises sõnastuses:
„10.19 Negatiivsete mõjude leevendamise meetmed, mis on loa eelnõu punktis 10
käsitlemata ning tulevad KMH aruandest ja on loetletud Keskkonnaameti korralduse
eelnõu „Maavara kaevandamiseks keskkonnaloa andmine Eesti põlevkivimaardlas Uus-
Kiviõli uuringuväljal Uus-Kiviõli põlevkivikaevanduse mäeeraldisele“ punktis 2.4
„Täiendavate tingimuste seadmine“ on loa omanikule täitmiseks kohustuslikud.“;
8. Lisada kaevandamisloale punkt 10.20 järgmises sõnastuses:
„10.20 Loa täiendavate tingimuste 10.8 ning 10.15-10.19 nõuetekohane täitmine on
oluline avalik huvi.“
2.4.4. Alljärgnevalt põhjendab Keskkonnaamet Lüganuse Vallavolikogu otsuses nr 123 välja toodud
tingimustega arvestamist täiendavate tingimuste kandmisel kaevandamisloale.
2.4.4.1. Keskkonnaamet nõustub Lüganuse Vallavolikogu tingimusega nr 1, kuid lähtuvalt KMH
aruandes esitatud leevendusmeetmetest (vt p 2.4.7) täpsustatakse, et minimaalsed lõhkelaengud
tuleb valida asustatud piirkondades lõhketöid teostades ning lõhketööde ajaline piirang kehtib
asustatud piirkondades lõhketöid teostades.
Täiendav tingimus kantakse kaevandamisloale järgneval kujul:
„Lõhketöid on elamute läheduses lubatud teostada ainult tööpäevadel (esmaspäev – reede)
ajavahemikus 08.00 – 22.00. Riigipühadel on lõhketööde teostamine elamute läheduses
keelatud. Muul ajal on lõhketööde teostamine elamute läheduses lubatud vaid kirjalikul
kokkuleppel vastavate kinnisasjade omanikega. Elamute läheduseks loetakse nii läbindus- kui
koristustöödel elamule või abihoonele lähemat ala kui 200 m. Kaevandamisloa omanik peab
lõhketööde ajakava kooskõlastama kohaliku omavalitsusega, kus lõhketöid teostatakse.
Kaevandamisloa omanik peab asustatud piirkondades lõhketöid teostades valima minimaalsed
lõhkelaengud.“
2.4.4.2. Keskkonnaamet nõustub Lüganuse Vallavolikogu tingimusega nr 2, kuid täiendab tingimust
lisaks vastavalt KMH aruande peatükile 6.2 ning Keskkonnaameti seisukohale seoses
kaevandamise mõjuga piirkonna veerežiimile (vt p 2.4.21).
Lisaks korrigeeritakse Lüganuse Vallavolikogu tingimusega nr 2 soovitud tingimuse sõnastust,
kuna Keskkonnaameti hinnangul on Uus-Kiviõli kaevanduse mõjutsoon kujutatud KMH
aruande peatükis 6.2 ning tingimuse üheselt mõistmise eesmärgil on vajalik täpsustada, millises
ulatuses puurkaevud ja/või veetrassid rajada tuleb.
Samuti täpsustab Keskkonnaamet Lüganuse Vallavolikogu tingimuse sõnastust lähtuvalt
kehtivas maapõueseaduses kasutatavast sõnavarast.
Keskkonnaamet muudab täiendava tingimuse sõnastust ka vastavalt maavarade komisjoni
15.04.2019 otsusele nr 19-54 (vt p 2.4.9.2) ja Lüganuse Vallavolikogu 30.04.2019
protokollilisele otsusele (vt p 2.4.8).
Kaevandamisloale kantakse täiendav tingimus järgneval kujul:
„Kaevandamisloa omanik peab vastavalt KMH aruande peatükis 6.2 prognoositud
alanduslehtri levikule rajama puurkaevud ja/või veetrassid elanike veevarustuse (sh kvaliteetse
27 (51)
joogivee) tagamiseks enne põhjavee alanduslehtri piirkonnas kaevandamise alustamist. Pärast
kohustuse täitmist annab kaevandamisloa omanik veevarustussüsteemid üle vee-ettevõttele
(v.a. üksikmajapidamiste veevarustussüsteemid). Üksikmajapidamiste veevarustussüsteemid
antakse üle kinnistu omanikule. “
Eraldi kantakse kaevandamisloale järgnev tingimus:
„Kaevandamisloa omanik peab hiljemalt kahe aasta jooksul peale kaevandamisloa saamist läbi
viima võimaliku alanduslehtri mõjusse jäävate üksikmajapidamiste ja asutuste töötavate
veehaarete (puur- ja salvkaevude) revisjoni. Revisjoni käigus tuleb määrata veehaarde tüüp
(salvkaev, puurkaev või allikas), selle asukoht, koordinaadid, puurkaevu passi olemasolu,
mõõtmise aegne veetase, selle maksimaalne ja minimaalne seis ning
sanitaarkaitseala/hooldusala olemasolu. Pärast täiendavate andmete laekumist on otstarbekas
täpsustada KMH peatükis 6.2 esitatud alanduslehtri mudelit ning vajadusel rajama täiendavaid
puurkaevusid ja/või veetrasse elanike veevarustuse tagamiseks.
Kaevandamisloa omanik kompenseerib kinnisasja omanikule veevarustussüsteemi
väljaehitamisega seotud kulud (kuni arenduse lõpuni. Kinnisasja omanikel on õigus nõuda
kulude kompenseerimist otse kaevandamisloa omanikult. Paralleelselt veevarustuse
rajamisega lahendatakse kaevandamisloa omaniku kulul majapidamiste heitvete käitlemise
küsimused (üldjuhul rajatakse lokaalsed puhastusseadmed).“
2.4.4.3. Maidla Vallavalitsuse, Eesti Energia Kaevandused AS-i ja Eesti Energia AS-i vahel
25.02.2011 sõlmitud koostöölepingu (edaspidi koostööleping) peatükis 3.2 esitatud Uus-
Kiviõli kaevanduse rajamisega ning kaevanduse tegevusega seonduvad punktid on käsitletud
käesolevas korralduses (vt p 2.3.4, p 2.4.2, p 2.4.4.5, p 2.4.7.13, p 2.4.15, p 2.4.16, p 2.4.20, p
2.4.21 ja p 2.4.22). Seega on koostöölepingu peatükis 3.2 esitatud leevendusmeetmeid
kaevandamisloale täiendavate tingimuste kandmisel arvestatud ning koostöölepingu täitmise
kohustamine täiendava tingimusega ei ole vajalik.
2.4.4.4. Keskkonnaamet nõustub Lüganuse Vallavolikogu tingimusega nr 4, kuid täpsustab tingimuses
määratud tähtaega, kuna kaevandamisloa andmise hetkeks on Lüganuse Vallavolikogu
määratud tähtaeg möödunud.
Tingimus kantakse kaevandamisloale järgneval kujul:
„Lähtudes Sihtasutuse Poliitikauuringute Keskus Praxis 2013. a uuringu „Põlevkivi
kaevandamise ja töötlemise sotsiaalmajanduslike mõjude hindamine“ ning 2018. a uuringu
„Põlevkivi kaevandamise eelispiirkondade määramine looduskeskkonna ja majanduslike
tingimuste põhjal“ tulemustest kohustub kaevandamisloa omanik enne kaevanduse avamist
esitama kohalikule omavalitsusele kirjaliku ülevaate kavandatavatest meetmetest negatiivsete
mõjude ärahoidmiseks ja/või leevendamiseks ning vältimatute mõjude kompenseerimiseks, ning
viima enne kaevanduse avamist läbi avaliku arutelu meetmete käsitlemiseks.“
2.4.4.5. Keskkonnaamet on seisukohal, et Lüganuse Vallavolikogu tingimusega nr 5 palutud täiendavat
sotsioloogilist uuringut läbi viia ei ole vajalik, kuna Uus-Kiviõli kaevanduse rajamisega seoses
on läbi viidud mitmeid sotsioloogilisi uuringuid (vt p 2.3.4), millega on välja selgitatud
peamised kaevandamisega seotud riskid ning pakutud välja leevendusmeetmed, mille
rakendamisel ennetatakse ja/või leevendatakse kaevanduse negatiivset mõju.
Põlevkivi kaevandamise mõju piirkonna elanike tervisele hinnati Terviseameti ja Tartu Ülikooli
poolt läbiviidud tervisemõjude uuringu käigus (vt p 2.3.4). Uuringu tulemusena leiti muu
hulgas, et elanike tervise parandamiseks
28 (51)
Kaevanduste rajamise mõju elanike kinnisvarahindadele hinnati Sihtasutuse Poliitikauuringute
Keskus Praxis 2018. aasta uuringus (vt p 2.3.4). Uuringu aruande peatükis 4.3.3 toodi välja, et
viimase 15 aasta jooksul ei ole kaevanduste avamine või sulgemine põhjustanud nähtavalt hinna
ebakorrapärast tõusu või langust.
Sihtasutuse Poliitikauuringute Keskus Praxis 2018. aasta uuringu aruande peatükis 4.8
käsitletakse piirkonna elanike seisukohti seoses häiringutega, mis jäävad kehtestatud arvuliste
normide piiresse. Häiringutest toodi välja lõhketöödega kaasneva vibratsiooni mõju hoonetele
ning muutuv veerežiim ja -kvaliteet.
Kaevandamisloale kantakse tingimus, mille kohaselt tuleb hoonete seisund hinnata ja
dokumenteerida enne lõhketööde jõudmist hoonetele lähemale kui 200 m ja lõhketööde
lõpetamisel hoonest ligikaudu 200 m kaugusel. Hoone omaniku nõudel tuleb hinnata ja
dokumenteerida hoone seisund varem kui lõhketööde jõudmisel 200 m kaugusele. Seega on
võimalik tuvastada lõhketöödega kaasneva vibratsiooni mõju ulatus hoonetele ka juhul, kus
arvulisi piirnorme ei ületata.
Kaevandamisloale kantakse tingimus, mille kohaselt peab kaevandamisloa omanik rajama
vastavalt KMH aruande peatükis 6.2 prognoositud alanduslehtri levikule puurkaevus ja/või
veetrassid elanike veevarustuse (sh kvaliteetse joogivee) tagamiseks enne kaevandamise
alustamist. See tagab elanikele veevarustuse ka juhul, kus arvulisi piirnorme ei ületata.
Lähtuvalt Sihtasutuse Poliitikauuringute Keskus Praxis 2013. aasta uuringu aruande peatükis 6
ja OÜ Cumulus Consulting 2009. aasta uuringu aruande peatükis 2 välja toodud soovitustest ei
ole piirkonna elanikel piisavalt informatsiooni kaevanduse rajamise, tegevuste, mõjude ja
kaevandamisloa omaniku tegevustest keskkonnakahjude leevendamisel.
Eelnevast lähtuvalt on Keskkonnaamet seisukohal, et kaevandamisloa omanik peab kohalikule
omavalitsusele esitama ülevaate kavandatavate leevendusmeetmete kohta ning viima läbi
avaliku arutelu, et suurendada teadlikkust kaevandamise negatiivsete mõjude vähendamise
meetmete ja kompenseerimistingimuste kohta.
Kaevandamisloale kantakse tingimus, mis kohustab kaevandamisloa omanikku läbiviidud
uuringute tulemustest lähtudes esitama kohalikule omavalitsusele kirjaliku ülevaate
kavandatavatest meetmetest negatiivsete mõjude ärahoidmiseks ja/või leevendamiseks ning
vältimatute mõjude kompenseerimiseks (vt p 2.4.4.4). Samuti on Enefit kohustatud enne
kaevanduse avamist viima läbi avaliku arutelu meetmete käsitlemiseks.
2.4.4.6. Keskkonnaamet nõustub Lüganuse Vallavolikogu tingimusega nr 6 osas, mis kohustab
kaevandamisloa omanikku iga kuue kuu tagant esitama kohalikule omavalitsusele ülevaate
kaevandamisega kaasnevate mõjude ennetamise ja/või leevendamise ning vältimatute mõjude
kompenseerimise meetmete rakendamisest.
Lähtuvalt käesoleva korralduse punktist 2.4.4.3 ei pea Keskkonnaamet asjakohaseks kanda
kaevandamisloale koostöölepingu täiendamise kohustust. Koostöölepingus esitatud kohustused
kaevandajale Uus-Kiviõli kaevanduses kaevandamise osas on käesolevas korralduses
käsitletud. Keskkonnaameti hinnangul on koostöölepingu täitmise ja muutmise kohustamine
väljaspool Keskkonnaameti mõjuala ning seega ei ole võimalik tingimust kaevandamisloale
kanda.
29 (51)
Eelnevast lähtuvalt kantakse kaevandamisloale täiendav tingimus järgneval kujul:
„Pärast kaevanduse avamist esitab kaevandamisloa omanik iga kuue kuu tagant kohalikule
omavalitsusele ülevaate kaevandamisega kaasnevate mõjude ennetamise ja/või leevendamise
ning vältimatute mõjude kompenseerimise meetmete rakendamisest.“
2.4.4.7. Keskkonnaamet on kaevandamisloale täiendavate tingimuste kandmisel lähtunud KMH
aruandes esitatud leevendusmeetmetest. Lüganuse Vallavolikogu tingimuses nr 7 toodud
täiendavat tingimust ei ole asjakohane kaevandamisloale kanda, kuna kõiki negatiivsete mõjude
leevendamise meetmeid, mida täiendava tingimusena kaevandusloale kantud ei ole, on juba
kaevandamisloa andmisel arvesse võetud. Vastavalt Lüganuse Vallavolikogu tingimusele nr 7
põhjendab Keskkonnaamet käesoleva korralduse punktis 2.4.7 meetmetega arvestamist ning
kannab kaevandamisloale lisaks täiendavad tingimused, mis tulenevad KMH aruande
leevendusmeetmetest (vt p 2.4.7.1 ja p 2.4.7.9).
2.4.4.8. Keskkonnaamet arvestab Lüganuse Vallavolikogu tingimusega nr 8, kuid on seisukohal, et
tingimuse kandmine kaevandamisloale ei ole vajalik. Keskkonnaamet on teadlik suurest
avalikust huvist seoses Uus-Kiviõli kaevanduses kaevandamisloa andmisega ning
kaevandamisloa ja kaevandamisloa andmise korralduse koostamisel on avalikku huvi arvesse
võetud. KeÜS § 47 lõike 2 alusel teavitab kaevandamisloa andja avalikkust kaevandamisloa
andmisest ning avalikustab kaevandamisloa andmise eelnõu. Avalikustamise käigus on
kõikidel puudutatud isikutel võimalik enda seisukoht esitada. Kõikide kaevandamisloale kantud
täiendavate tingimuste täitmine on kaevandamisloa omanikule täitmiseks kohustuslik (vt p
2.4.4.7). Eelnevast lähtuvalt ei ole Lüganuse Vallavolikogu tingimus nr 8 esitatud täiendatud
tingimus käsitletav HMS § 53 mõttes täiendava tingimusena.
2.4.5. Kultuuriministeerium esitas oma 15.05.2018 kirjas (vt p 2.3.5) tingimuse, mis kohustab
kaevandamisloa omanikku teostama arheoloogilisi eeluuringuid aladel, kus plaanitakse
pinnasetöid. Keskkonnaamet nõustub, et kaevandamisloa omanik peab teostama arheoloogilisi
eeluuringuid planeeritud pinnasetööde aladel, kuid korrigeerib tingimuse sõnastust (vt p
2.4.9.3).
2.4.6. Sihtasutuse Poliitikauuringute Keskus Praxis 2018. aastal koostatud aruandest „Põlevkivi
kaevandamise eelispiirkondade määramine looduskeskkonna ja majanduslike tingimuste
põhjal“ (vt p 2.3.4) lähtuvalt peetakse kaalukaimaks mureks uue kaevanduse rajamise puhul
muutusi veerežiimis. Antud asjaolust ja Lüganuse Vallavolikogu otsusest nr 123 lähtuvalt
kantakse kaevandamisloale täiendav tingimus, mis kohustab kaevandamisloa omanikku
vastavalt KMH aruandes prognoositud alanduslehtri levikule rajama puurkaevus ja/või
veetrassid elanike veevarustuse tagamiseks enne põhjavee alanduslehtri piirkonnas
kaevandamise alustamist. Lisaks kantakse kaevandamisloale tingimus, mille kohaselt peab
kaevandamisloa omanik hiljemalt kahe aasta jooksul pärast kaevandamisloa saamist viima läbi
võimaliku alanduslehtri mõjusse jäävate üksikmajapidamiste ja asutuste töötavate veehaarete
revisjoni.
2.4.7. KMH käigus selgitati välja keskkonnamõjud, mis eeldatavasti kaasnevad kaevandamisega Uus-
Kiviõli kaevanduses, ning esitati võimalikud leevendusmeetmed negatiivsete mõjude
ennetamiseks ja leevendamiseks. Järgnevalt põhjendab Keskkonnaamet KMH aruandes toodud
leevendusmeetmetega arvestamist kaevandamisloa andmisel:
30 (51)
2.4.7.1. KMH aruande peatükis 6.1 on välja toodud, et kaevandamisest tulenevat mõju pinnaveele saab
leevendada järgmiste meetmetega:
1. Võimalusel kasutada eelsetitamist vanades kaevanduskäikudes, mis tähendab topelt
setitamist nii maapealsete mahtude kui ka heljumi sisalduse vähendamiseks;
2. Karstunud aladel jõe põhja isoleerimiseks kasutada geomembraani, et mitte muuta jõge
betoneeritud kanaliks;
3. Kaasiksoos hakata seirama rabavett 2-3 aastat enne kaevanduse rajamist. Kaasiksoo
veekadu kompenseerida olemasoleva kuivendussüsteemi reguleerimise teel;
4. Heitvee juhtimiseks suublasse on vaja vee erikasutusluba, mis annab võimaluse sätestada
heitveele nõuded ja mille tulemusena saab nõuda ka vajalike leevendusmeetmete
rakendamist.
KMH aruande peatükis 6.1 toodud meetmed nr 1 ja nr 2 on käsitletud tehnilise taristu objektide
teemaplaneeringu peatükis 3.8 ning tehnilise taristu objektide teemaplaneeringu KSH aruande
peatükis 5.
Sellest tulenevalt kantakse kaevandamisloale järgnev täiendav tingimus:
„Tehnilise taristu objektide rajamisel lähtuda Uus-Kiviõli kaevanduse tehnilise taristu
objektide teemaplaneeringust ning Uus-Kiviõli kaevanduse tehnilise taristu objektide
teemaplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande peatükist 5.“
KMH aruande peatükis 6.1 toodud meede nr 3 näeb ette Kaasiksoo rabavee seiret.
Kaevandamisloale kantakse täiendav tingimus, mille kohaselt peab kaevandamisloa omanik
esitama 6 kuu jooksul pärast kaevandamisloa saamist Keskkonnaametile kooskõlastamiseks
seirekava, mis koostatakse lähtuvalt KMH aruande peatükist 10 ja OÜ Inseneribüroo STEIGER
poolt koostatud tööst „Uus-Kiviõli kaevanduse täiendavad hüdrogeoloogilised uuringud. Uus-
Kiviõli kaevanduse võimalik mõju liigniisketele elupaikadele“(vt p 2.4.15 ja p 2.4.16).
Kaasiksoo veekao ulatus ja kompenseerimisvõimalused selgitatakse välja läbiviidavate seirete
käigus. Seega ei ole asjakohane kanda kaevandamisloale tingimust, mis kohustaks Kaasiksoo
veekadu kompenseerida olemasoleva kuivendussüsteemi reguleerimise teel.
KMH aruande peatükis 6.1 toodud meede nr 4 näeb ette seadusest tuleneva kohustuste täitmist.
Veeseaduse § 8 lõike 2 punktide 2, 4 ja 13 kohaselt reguleeritakse vee erikasutusloaga
põhjaveevõtt üle 5 m³ ööpäevas ja vee juhtimine veekogudesse maavara kaevandamise
eesmärgil. Keskkonnaameti hinnangul ei ole seega meetme täiendavaks tingimuseks lisamine
asjakohane.
2.4.7.2. KMH aruande peatükis 6.2. on välja toodud, et kaevandamisest tulenevat mõju põhjaveele saab
leevendada järgmiste meetmetega:
1. 2-3 aastat enne kaevanduse rajamist tuleb Kaasiksoos hakata seirama rabavett ning
vaatluskaevurühmas 4025, 4026 ja 4002 Ordoviitsiumi veekompleksi põhjavett;
2. Külade veevarustuse tagamiseks tuleb rajada puurkaevud ja/või veetrassid enne kui
põhjaveetaset alandama hakatakse;
3. Oandu veepideme rikkumine tehnoloogiliste käikude rajamisel – mõju leevendamiseks
Lasnamäe-Kunda veekihile on vajalik Oandu veepidet läbivad punkrid betoneerida.
KMH aruande peatükis 6.2 toodud meede nr 1 näeb ette Kaasiksoo rabavee seiret.
Kaevandamisloale kantakse täiendav tingimus, mille kohaselt tuleb kaevandamisloa omanikul
Keskkonnaameti poolt kooskõlastatud seirekava alusel teostada pidevat seiret (vt p 2.4.15 ja p
2.4.16).
31 (51)
KMH aruande peatükis 6.2 toodud meede nr 2 on käsitletud käesoleva korralduse punktides
2.4.4.2 ja 2.4.21 ning see kantakse kaevandamisloale täiendava tingimusena.
Tulenevalt KMH aruande peatükis 6.2 toodud meetmest nr 3 täiendatakse kaevandamisloale
kantavat tehnilise taristu objektide rajamist käsitlevat täiendavat tingimust (vt p 2.4.7.1)
järgneva punktiga: „Oandu veepidet läbivad punkrid betoneerida.“
2.4.7.3. KMH aruande peatükis 6.3 on välja toodud, et kaevandamisest tulenevat mõju maapinnale saab
leevendada järgmiste meetmetega:
1. Vajalike teede ja raudteede ehitamiseks võimalikult palju kasutada olemasolevaid (neid
rekonstrueerides);
2. Kaevanduse sulgemise järel tuleb tööstusterritooriumi alal looduslikku pinnast
võimalikult palju taastada;
3. Tagada tuleb olemasolevate maaparandussüsteemide nõuetekohane toimimine.
KMH aruande peatükis 6.3 toodud meedet nr 1 käsitletakse tehnilise taristu objektide
teemaplaneeringu peatükis 3.2, mille kohaselt lahendatakse raudtee ristumised olemasoleva
taristuga objektipõhiselt ning kõik objektid peavad olema peale raudtee rajamist kasutatavad.
Lahenduse väljatöötamisel tehakse koostööd olemasolevate objektide omanikega.
Teemaplaneeringu peatükis 3.3 on välja toodud, et olemasolevat teedevõrku kasutades
arvestatakse teede kandevõime ja olukorraga ning vajadusel teostatakse teede
rekonstrueerimine. Teemaplaneeringu peatükis 3.3 on toodud Eelnevast lähtuvalt kantakse
kaevandamisloale kantakse kaevandamisloale täiendav tingimus, mis kohustab kaevandamisloa
omanikku tehnilise taristu objektide rajamisel lähtuma tehnilise taristu objektide
teemaplaneeringust ja teemaplaneeringu KSH peatükist 5 (vt p 2.4.7.1).
KMH aruande peatükis 6.3 toodud meede nr 2 tuleneb korrastamise kohustusest, mis on
sätestatud MaaPS III § 80 lõikega 1. MaaPS III § 81 lõike 1 kohaselt korrastatakse kaevandatud
maa korrastamisprojekti kohaselt. MaaPS III § 81 lõike 2 kohaselt koostatakse
korrastamisprojekt lähtuvalt korrastamistingimustest. MaaPS III § 81 lõike 5 kohaselt küsib
Keskkonnaamet korrastamistingimuste kohta maaomaniku ja kohaliku omavalitsuse üksuse
arvamust. Eelnevast lähtuvalt käsitletakse tööstusterritooriumi ala taastamist
korrastamisprojektis ning kaevandamisloale antud tingimuse kandmine ei ole asjakohane.
KMH aruande peatükis 6.3 toodud meedet nr 3 käsitletakse tehnilise taristu objektide
teemaplaneeringu peatükis 3.8 ning teemaplaneeringu KSH peatükis 5, mille kohaselt tuleb
taristuobjektide rajamisel tagada planeeringualale jääva maaparandussüsteemi säilimine või
ümberehitamine selliselt, et oleks tagatud maaparandussüsteemi toimimine. Sellest tulenevalt
kantakse kaevandamisloale täiendav tingimus, mis kohustab kaevandamisloa omanikku
tehnilise taristu objektide rajamisel lähtuma tehnilise taristu objektide teemaplaneeringust ja
teemaplaneeringu KSH peatükist 5 (vt p 2.4.7.1).
2.4.7.4. KMH aruande peatükis 6.4 on välja toodud, et kaevandamisest tulenevat mõju maastikule saab
leevendada järgmiste meetmetega:
1. Visuaalse häiringu leevendamiseks on eelistatud tööstusterritooriumi asukoht Aidu
karjääris;
2. Tööstusterritooriumil rajada madalhoonestus (maksimaalselt 3 korruselised);
3. Tööstusterritooriumi ümbruses säilitatakse mets;
4. Aheraine ladestada valdavalt kaevanduses maa all ja Aidu territooriumi kujundamisel;
32 (51)
5. Kommunikatsioonid (elektrivarustus, side jne) viia valdavalt maa alla, samuti kaevanduse
toimimiseks vajalikud rajatised (tuulutusventilaatorid, pumbajaamad, veesetitid) viia maa
alla;
6. Sulgemisprojektis tuleb ette näha meetmed ala korrastamiseks ja muuta tehisrajatised
ohutuks.
Enefit on oma 17.11.2017 esitatud kaevandamisjäätmekavas selgitanud, et Aidu karjääri
tootmisterritooriumile rajatakse põlevkivi rikastusvabrik ja aherainest killustiku tootmiseks
aherainepunker. Võimaluse korral kasutatakse aherainet Aidu karjääri maastiku kujundamisel
või paigutatakse tagasi kaeveõõnde pärast maavara väljamist. Taaskasutust mitte leidnud
aheraine ladestatakse Aidu tööstusterritooriumile kavandatavasse puistangusse –
kaevandamisjäätmehoidlasse.
Enefit on puuduste esinemise tõttu kohustatud esitama Keskkonnaametile jäätmeloa taotluse
koos kaevandamisjäätmekavaga. (vt p 2.1.11 ja p 2.1.12) Keskkonnaameti hinnangul tuleb
Enefitil rakendada meetmeid selleks, et võimalusel pidada kinni 2016-2030 arengukavas
sätestatud mõjunäitaja algtasemest ehk taaskasutatakse vähemalt 40% aherainest (vt p 2.2.5).
Aheraine ladustamise ja kasutamise ning tööstusterritooriumi täpsemad tingimused määratakse
Enefiti korrigeeritud kaevandamisjäätmekavas ning antavas jäätmeloas.
Eelnevast lähtuvalt ei ole KMH aruande peatükis 6.4 esitatud leevendusmeetmete nr 1, 2, 3 ja
4 kandmine kaevandamisloale täiendava tingimusena asjakohane.
KMH aruande peatükis 6.3 toodud meedet nr 5 on käsitletud tehnilise taristu objektide
teemaplaneeringu peatükis 3.8 ning tehnilise taristu objektide teemaplaneeringu KSH aruande
peatükis 5, milles on välja toodud, et ventilaatorid paigutatakse maa alla. Teemaplaneeringu
peatükis 3.8 esitatakse soovitus kasutada võimalusel enne kaevandusvee väljapumpamist
eelsetitamist vanades maa-alustes kaevanduskäikudes. Kommunikatsioonide paiknemine
kaevanduses on käsitletud teemaplaneeringu peatükis 3.5. Teemaplaneeringu peatükis 3.8 on
välja toodud, et Aidu karjääri lõunapiirile, rekonstrueeritava tee kõrvale kavandatav 20 kV
elektriliin rajatakse maakaablina, sest õhuliin võib saada lindudele oluliseks takistuseks.
Eelnevast lähtuvalt kantakse kaevandamisloale täiendav tingimus, mille kohaselt peab
kaevandamisloa omanik tehnilise taristu objektide rajamisel lähtuma Uus-Kiviõli kaevanduse
tehnilise taristu objektide teemaplaneeringust ja teemaplaneeringu KSH peatükist 5 (vt p
2.4.7.1).
KMH aruande peatükis 6.3 toodud meede nr 6 käsitleb seadusest tulenevat kohustust
kaevandatud ala korrastada. MaaPS III § 81 lõike 1 kohaselt korrastatakse kaevandatud maa
korrastamisprojektist lähtuvalt. Korrastamise täpsustatud nõuded on kehtestatud
keskkonnaministri 07.04.2017 määrusega nr 12 „Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise
täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad
nõuded, kaevandatud maa ning selle korrastamise kohta aruande esitamise kord ja aruande
vorm ning maa korrastamise akti sisu ja vorm“. Lähtuvalt asjaolust, et meetmed ala
korrastamiseks ja tehisrajatiste ohutuks muutmiseks määratakse korrastamisprojektiga, ei ole
KMH aruande peatükis 6.3 toodud leevendusmeetme nr 6 kandmine kaevandamisloale
asjakohane.
2.4.7.5. KMH aruande peatükis 6.5 on välja toodud, et kaevandamisest tulenevat mõju taimestikule ja
loomastikule saab leevendada järgmiste meetmetega:
1. Tööstusterritooriumi ümbruses säilitatakse mets;
33 (51)
2. Uus-Kiviõli uuringuala lõunapiiril Muraka linnu- ja loodusala vahetus läheduses tuleb
ettevaatusprintsiibist lähtudes vältida lõhkamistöid aprilli keskpaigast kuni juuni lõpuni
(metsise mängu- ja pesitsusaeg).
KMH aruande peatükis 6.5 toodud meetme nr 1 kandmine kaevandamisloale ei ole asjakohane,
kuna tööstusterritooriumi täpsemad tingimused määratakse Enefiti korrigeeritud
kaevandamisjäätmekavas ning antavas jäätmeloas (vt p 2.4.7.4).
KMH aruande peatükis 6.5 toodud meede nr 2 on käsitletud käesoleva korralduse punktis
2.4.18. Kaevandamisloale kantakse täiendav tingimus täpsustatud kujul keelates lõhkamistööd
Muraka linnu- ja loodusalale lähem kui 1 km 1. märtsist kuni 30. juunini. Lisaks on keelatud
lõhkamistööd Linnasaare raba metsise elupaigale ja Lümatu metsise elupaigale lähemal kui 1
km 1. märtsist kuni 30. juunini.
2.4.7.6. KMH aruande peatükis 6.6 on välja toodud, et kaevandamisest tulenevat mõju kaitstavatele
aladele saab leevendada järgmiste meetmetega:
1. Muraka linnu- ja loodusala veekadu tuleb kompenseerida olemasoleva kuivendussüsteemi
reguleerimise teel;
2. Arendaja peab projektiga tagama, et kaitstavad alad ei saaks mõjutatud. Selleks on näiteks
eelnevalt vaja rajada seirevõrk ja võtta kasutusele abinõud mõjude vähendamiseks
(sektsioneerimine).
KMH aruande peatükis 6.6 toodud meede nr 1 näeb ette Muraka linnu- ja loodusala veekao
kompenseerimist. Kaevandamisloale kantakse täiendav tingimus, mis kohustab
kaevandamisloa omanikku kooskõlastatud seirekava alusel läbi viima pidevat põhja- ja
pinnavee seiret (vt p 2.4.15 ja p 2.4.16). Muraka linnu- ja loodusala veekao ulatus ja
kompenseerimisvõimalused selgitatakse välja seirete käigus. Sellest lähtuvalt ei ole antud
meetme kandmine kaevandamisloale eraldi tingimusena asjakohane.
KMH aruande peatükis 6.6 toodud meede nr 2 kohustab arendajat tagama, et kaitstavad alad ei
saaks mõjutatud. Negatiivse mõju ennetamist kaitstavatele aladele käsitletakse käesoleva
korralduse punktides 2.4.17, 2.4.18 ja 2.4.22 ning kaevandamisloale kantakse vastavad
täiendavad tingimused. Kaevandamisloale kantakse lisaks täiendav tingimus, mis kohustab
kaevandamisloa omanikku kooskõlastatud seirekava alusel läbi viima pidevat põhja- ja
pinnaveeseiret. Eelnevast lähtuvalt on KMH aruande peatükis 6.6 toodud leevendusmeedet nr
2 kaevandamisloa andmisel arvesse võetud.
2.4.7.7. Kaevandamisest tulenevat mõju Natura 2000 aladele saab leevendada järgmiste meetmetega:
1. Lõhkamisest tingitud negatiivsete mõjude leevendusabinõudeks tuleb maavara
kaevandamisel ehitiste läheduses ja asustatud piirkondades valida minimaalsed
lõhkelaengud, vältimaks vibratsioonist tulenevaid mõjusid ehitistele ja asustusele.
2. Lõhketööd tuleb teostada vastavalt projektile ja kooskõlastada vallaga.
3. Kaevandusviiside valikul on eelistatud kaevandusviis, mille puhul on tagatud lõhatavate
kivimite kuivendamine enne lõhkamistöid (st kaevandamist alt üles).
4. Uus-Kiviõli uuringuala lõunapiiril Muraka linnu- ja loodusala vahetus läheduses tuleb
ettevaatusprintsiibist lähtudes vältida lõhkamistöid aprilli keskpaigast kuni juuni lõpuni
(metsise mängu- ja pesitsusaeg).
KMH aruande peatükis 6.7 toodud meetmeid nr 1 ja 2 on kaevandamisloa andmisel arvestatud
(vt p 2.4.19 ja p 2.4.20). Kaevandamisloale kantakse täiendav tingimus, mille kohaselt peab
34 (51)
kaevandamisloa omanik asustatud piirkondades teostatavate lõhketööde ajakava
kooskõlastama vallaga, kus lõhketöid teostatakse. Lisaks tuleb lõhketöid teostades valida
minimaalsed lõhkelaengud.
Vibratsioonist tulenevate häiringute ennetamiseks peab kaevandamisloa omanik mõõtma
lõhketöödega kaasnevat vibratsiooni. Kaevandamisloale kantakse tingimus, mille kohaselt peab
kaevandamisloa omanik mõõtma lõhketöödega kaasnevat vibratsiooni, kui kambriploki
koristustööde toimumise kohast 500 m raadiuses paikneva elamu või ühiskasutusega hoone
omanik esitab vastava nõude. Mõõtmistulemused tuleb esitada elamu ja ühiskasutusega hoone
omanikule ning kaevandamisloa andjale. Kaevandamisloa andja kontrollib mõõtmistulemuste
vastavust ettenähtud normidele. Vibratsiooni mõõtmisel tuleb lähtuda majandus- ja
taristuministri 08.09.2017 määruse nr 49 „Lõhkematerjali kasutamise ja hävitamise nõuded“
lisas esitatud ehitistele lubatud võnkekiirust.
Vibratsioonist tekkinud kahjustuste ennetamiseks ja/või kompenseerimiseks
dokumenteeritakse hoonete seisund enne ja pärast piirkonnas lõhketööde teostamist.
Kaevandamisloale kantakse täiendav tingimus, mille kohaselt hinnatakse ja dokumenteeritakse
hoonete seisund erapooletu eksperdi poolt enne lõhketööde jõudmist hoonetele lähemale kui
200 m ja lõhketööde lõpetamisel ligikaudu 200 m kaugusel (vt p 2.4.4.5). Hoone omaniku
nõudel hinnatakse ja dokumenteeritakse hoone seisund varem kui lõhketööde jõudmisel 200 m
kaugusele. Hoonete ekspertiisi akt tuleb koostada vähemalt kolmes eksemplaris, millest üks
antakse hoone omanikule, teine säilitatakse kaevandamisloa omaniku juures ning üks kohalikus
omavalitsuses.
KMH aruande peatükis 6.7 toodud meede nr 3 eeldab KMH aruande peatüki 11 kohaselt
kaevanduse rajamisel lähtumist alternatiivist IIb(+), kuid Keskkonnaministeerium on KMH
aruande heaks kiitnud eeldusel, et lähtutakse alternatiivist IIa (vt p 2.2.4). Alternatiivist IIa
lähtuvalt toimub kaevandamine suunaga ülevalt alla ning seega ei kanta kaevandamisloale
KMH aruande peatükis 6.7 toodud meedet nr 3 täiendava tingimusena.
KMH aruande peatükis 6.7 toodud meetmega nr 4 arvestamist on käsitletud käesoleva
korralduse punktis 2.4.7.5.
2.4.7.8. KMH aruande peatükis 6.7.1 on välja toodud, et kaevandamisest tulenevat mõju õhusaastele
saab leevendada järgneva meetmega:
1. Kaevandusõõnte tuulutusšurfid (tuulutusventilaatorid) tuleb paigutada nii, et nende
mõjupiirkonnas puuduks pidev inimasustus. Tuulutussurfide mõju minimeerimiseks on
kaevanduse sektsioneerimine.
KMH aruande peatükis 6.7.1 toodud meede on käsitletud tehnilise taristu objektide
teemaplaneeringu peatükis 3.8 ning teemaplaneeringu KSH peatükis 5. Teemaplaneeringu ja
teemaplaneeringu KSH kohaselt tuleb projekteerimise käigus arvestada tuulutusšurfi asukoha
määramisel sellega, et need paikneksid üksikmajapidamistest võimalikult kaugel. Sellest
lähtuvalt kantakse kaevandamisloale täiendav tingimus, mille kohaselt peab kaevandamisloa
omanik tehnilise taristu objektide rajamisel lähtuma tehnilise taristu objektide
teemaplaneeringust ja teemaplaneeringu KSH peatükist 5 (vt p 2.4.7.1).
2.4.7.9. KMH aruande peatükis 6.7.2 on välja toodud, et kaevandamisest tulenevat müra saab
leevendada järgmiste meetmetega:
1. Kaevanduse tööstusala paigutamine eelistatavalt Aidu karjääri naabrusesse,
inimasustusest võimalikult kaugele;
35 (51)
2. Kaevise vedu ja rikastamine Aidu tööstuskompleksis, kaubapõlevkivi laadimine ja
ladustamine Aidu kompleksis;
3. Eelistatud on kaevise konveiertransport;
4. Müra vähendamiseks maapinnal tuleks kõik tuulutuseks mõeldud ventilaatorid paigutada
maa alla. Šurfid paigutatakse peastrekkide (peatee) lähedusse. Kui tuulutuse seisukohalt
sobival kohal maapinnal asub asula või talu ja on ette näha, et müra ületab lubatud taseme,
tuleb paigutada šurfid antud objektidest kaugemale. Tuulutusšurfide arvu
minimeerimiseks on kaevanduse sektsioneerimine;
5. Müra mõju vähendamiseks rajada vajalikesse kohtadesse (kindlasti seal kus müratase
ületab norme) müratõkked;
6. Teetrassid valida võimalikult kaugele külade eluhoonetest, et teedelt tulenev müra ei
häiriks (või võimalikult vähe) elanikke, vajadusel kasutada müratõkkeks kõrghaljastust
või müratõkkeseinu;
7. Pumbajaama paigutamine maa-alla;
8. Lõhketööde ajakava kooskõlastada vallaga, valida minimaalsed lõhkelaengud ja
lõhkamine peaks arvestama vallaelanike öörahu.
KMH aruande peatükis 6.7.2 toodud meetmete nr 1, 2 ja 3 kandmine kaevandamisloale ei ole
asjakohane, kuna aheraine ladustamise ja kasutamise ning tööstusterritooriumi täpsemad
tingimused määratakse Enefiti korrigeeritud kaevandamisjäätmekavas ning antavas jäätmeloas
(vt p 2.4.7.4).
KMH aruande peatükis 6.7.2 toodud meetmetega nr 4 ja nr 6 seonduvat on käsitletud tehnilise
taristu objektide teemaplaneeringu peatükis 3.8 ning teemaplaneeringu KSH peatükis 5.
Teemaplaneeringu ja teemaplaneeringu KSH kohaselt tuleb projekteerimise käigus arvestada
tuulutusšurfi asukoha määramisel sellega, et need paikneksid üksikmajapidamistest võimalikult
kaugel minimeerimaks võimalikku häiringut. Lisaks paigutatakse müraallikate ventilaatorid
kaevandusse, et vähendada maa peale levivat müra.
Teemaplaneeringu peatükis 3.8 on välja toodud, et müra mõju leevendamiseks tuleb korraldada
kaevanduse ehitustööd ja transport selliselt, et maksimaalselt (eriti öisel ajal) oleks välditud
suuremat müra tekitatavate raskeveokite liiklus avalikel teedel, kus inimasustus on teele
lähemal. Teemaplaneeringuga on planeeritud kasutatavad teed ning liikluskorraldus.
KMH aruande peatükis 6.7.2 toodud meedet nr 7 on käsitletud tehnilise taristu objektide
teemaplaneeringu peatükis 3.7. Teemaplaneeringu peatükis 3.7 on välja toodud, et kaevandusse
koguneva vee väljapumpamiseks rajatakse kaks kuni kolm allmaapumbajaama, millest ühe
puhul nähakse alternatiivina maa-alust settebasseini.
Eelnevast lähtuvalt kantakse kaevandamisloale täiendav tingimus, mille kohaselt peab
kaevandamisloa omanik tehnilise taristu objektide rajamisel lähtuma tehnilise taristu objektide
teemaplaneeringust ja teemaplaneeringu KSH peatükist 5 (vt p 2.4.7.1).
KMH aruande peatükis 6.7.2 toodud meede nr 5 näeb ette müra mõju vähendamiseks
müratõkete rajamist. Sellest ning maavarade komisjoni 15.04.2019 otsuses nr 19-54 toodud
soovitusest (vt p 2.4.8) lähtuvalt kantakse kaevandamisloale järgnev täiendav tingimus:
„Müra mõju vähendamiseks tuleb rakendada leevendusmeetmeid.“
KMH aruande peatükis 6.7.2 toodud meetmega nr 8 arvestamist on käsitletud käesoleva
korralduse punktis 2.4.7.7. Täiendava tingimuse kohaselt tuleb asustatud piirkonnas lõhketööde
36 (51)
teostamisel valida minimaalsed lõhkelaengud, lõhketöid teostada vaid ajavahemikus 08.00–
22.00 ning lõhketööde ajakava kooskõlastada kohaliku omavalitsusega.
2.4.7.10. KMH aruande peatükis 6.8 on välja toodud, et kaevandamisjäätmetest tulenevat mõju saab
leevendada järgneva meetmega:
1. Aherainet saab kasutada Aidu karjääri kujundamiseks ja aheraine ladustamist maa-
alustesse puistangutesse, mis vähendab maapealsete aheraine puistangute suurust.
KMH aruande peatükis 6.8 esitatud leevendusmeedet on käsitletud käesoleva korralduse
punktis 2.4.7.4.
2.4.7.11. KMH aruande peatükis 6.10 on välja toodud, et energiakasutust saab optimeerida järgmiste
meetmetega:
1. Teetrassid valida võimalikult kaugele külade eluhoonetest, et teedelt tulenev müra ei
häiriks (või võimalikult vähe) elanikke. Teede trassid kavandada planeeringuga ja
koostada selle keskkonnamõju strateegiline hindamine;
2. Elanike tavapäraste liikumisvõimaluste tagamiseks rajatakse ja korrastatakse teid;
3. Liiklusest suureneva müra vähendamiseks rajada vajadusel kõrghaljastus või
müratõkkeseinad.
KMH aruande peatükis 6.10 toodud meede nr 1 näeb ette teetrasside kavandamise
planeeringuga ning KSH koostamist. Käesolevaks ajaks on koostatud tehnilise taristu objektide
teemaplaneering ning KSH (vt p 2.2.13 ja p 2.2.14). Teemaplaneeringuga on planeeritud
kaubapõlevkivi transport ja liikluskorraldus. Lisaks on teemaplaneeringus esitatud
leevendusmeetmed tehnilise taristu rajamise ja kasutamisega seotud negatiivsete mõjude
vähendamiseks.
KMH aruande peatükis 6.10 toodud meede nr 2 näeb ette teede rajamist ja korrastamist.
Tehnilise taristu objektide teemaplaneeringu peatükis 3.8 ning KSH peatükis 5 on esitatud
piirkonna teedevõrgu toimimisega seonduvaid leevendusmeetmed, mille hulgas on välja
toodud, et taristuobjektide kavandamisel ja rajamisel ei tohi halvendada riigiteede ja kohalike
teede seisukorda. Lisaks tuleb võimalikud kahjustused likvideerida viivitusteta.
Kaevandamisloale kantakse täiendav tingimus, mille kohaselt peab kaevandamisloa omanik
tehnilise taristu objektide rajamisel lähtuma tehnilise taristu objektide teemaplaneeringust ja
teemaplaneeringu KSH peatükist 5 (vt p 2.4.7.1). Eelnevast lähtuvalt ei ole KMH aruande
peatükis 6.10 toodud meetme nr 1 ja nr 2 lisamine täiendavaks tingimuseks asjakohane.
KMH aruande peatükis 6.10 toodud meede nr 3 on käsitletud käesoleva korralduse punktis
2.4.7.9 ning kaevandamisloale kantakse täiendav tingimus, mis näeb ette vajadusel
müratõkkeseinte või kõrghaljastuse rajamist.
2.4.7.12. KMH aruande peatükis 6.11 on välja toodud, et kaevandamisest tulenevat mõju maakasutusele
saab leevendada järgmiste meetmetega:
1. Kaevanduse tööala (ilma rikastusvabrikuta) paigutamine eelistatavalt Aidu karjääri
naabrusesse. Rikastusvabrik ja sellega kaasnevad ehitised vanasse Aidu karjääri;
2. Kinni tuleb pidada tervikute suurusest (mitte teha väiksemaid) ja kaevanduse projektist;
3. Kompensatsioonimehhanismide välja töötamine ja rakendamine.
37 (51)
KMH aruande peatükis 6.11 toodud meetmega nr 1 arvestamist on käsitletud käesoleva
korralduse punktis 2.4.7.10.
KMH aruande peatükis 6.11 toodud meede nr 2 käsitleb seadusest tulenevat kohustust.
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 10.08.2004 määruse nr 172 (edaspidi määrus nr 172)
§ 15 lõike 7 kohaselt peavad olema mäemassiivi ülevalhoidvad tervikud piisava tugevusega
ning mäemassiivi võimaliku ebastabiilsuse korral tuleb rakendada abinõusid maapinna
vajumise ja varisemise ärahoidmiseks. MaaPS III § 75 lõike 1 alusel tohib kaevandada vaid
kaevandamisprojekti kohaselt. Eelnevast lähtuvalt ei ole KMH aruande peatükis 6.11 toodud
meetme nr 2 kandmine kaevandamisloale täiendava tingimusena asjakohane.
KMH aruande peatükis 6.11 toodud meedet nr 3 arvestatakse kaevandamisloa andmisel.
Tuginedes MaaPS III § 93 lõikele 1 hüvitab kaevandamisloa omanik kaevandamisega tekitatud
kahju. Sellest lähtuvalt kantakse kaevandamisloale täiendav tingimus, mille kohaselt esitab
kaevandamisloa omanik enne kaevanduse avamist kohalikule omavalitsusele ülevaate
kavandatavatest meetmetest negatiivsete mõjude ärahoidmiseks ja/või leevendamiseks ning
vältimatute mõjude kompenseerimiseks (vt p 2.4.4.4). Lisaks viiakse läbi avalik arutelu
meetmete käsitlemise osas. Kaevandamisloale kantakse ka tingimus, mis sätestab, et pärast
kaevanduse avamist esitab kaevandamisloa omanik iga kuue kuu tagant kohalikule
omavalitsusele ülevaate kaevandamisega kaasnevate mõjude ennetamise ja/või leevendamise
ning vätimatute mõjude kompenseerimise meetmete rakendamisest (vt p 2.4.4.6).
2.4.7.13. KMH aruande peatükis 6.12.2 on välja toodud, et kaevandamisest tulenevat
sotsiaalmajanduslikku mõju saab leevendada ja sotsiaalmajandust saab arendada järgmiste
meetmetega:
1. Puhta joogivee tagamiseks rajatakse Enefiti poolt talude veevarustus (trassid) enne
põhjavee alanduslehtri levikut;
2. Enefit pakub kompensatsiooni müraallikast 1000 m häirepiirkonda jäävatele elanikele,
summas lepitakse kokku;
3. Müra mõju vähendamiseks on võimalus ka majade mürakindlamaks muutmine, samuti
kõrghaljastuse või tehisbarjääride rajamine;
4. Rajatiste seisund tuleb fikseerida enne mäetööde algust. Tekitatud kahjud
kompenseeritakse;
5. Valla elanike tavapäraste liikumisvõimaluste tagamiseks rajatakse Enefiti poolt vajadusel
uusi teid ja teelõike.
6. Korrastatakse ja hooldatakse kasutatavaid vallateid. Valla elanike tavapäraste
liikumisvõimaluste tagamiseks rajatakse vajadusel uusi teid;
7. Hoitakse korras jõed, kuhu suunatakse kaevandusvesi;
8. Osalemine Aidu karjääri sulgemisjärgse territooriumi taaskasutuse arendamisel;
9. Valla objektidele võimalused liituda kaevanduse rajatiste kommunikatsioonidega (vesi,
kanalisatsioon, elekter, soojus, prügivedu jne);
10. Kaevanduse sulgemisel hoonete-rajatiste üleandmine valla kasutusse;
11. Toetusstipendiumid valla elanike õppima asumisel mäenduse erialadele;
12. Töövõimalus kaevanduses või selle tugiüksustes vallaelanikele;
13. Võimalik valla elanikkonna suurenemine kaevanduse töötajate arvelt;
14. Kaevanduse avamisega ei takistata valla arengut ja maaomanike kavandatavaid ehitus- ja
muid tegevusi.
KMH aruande peatükis 6.12.2 toodud meede nr 1 on käsitletud käesoleva korralduse punktides
2.4.4.2 ja 2.4.21 ning see kantakse kaevandamisloale täiendava tingimusena.
38 (51)
KMH aruande peatükis 6.12.2 toodud meetme nr 2 täitmine eeldab kokkuleppe sõlmimist
seoses rahalise kompensatsiooni summa väljaselgitamisega müra häirepiirkonda jäävatele
elanikele. Leevendusmeetmeid müra mõju vähendamiseks on käsitletud tehnilise taristu
objektide teemaplaneeringu peatükis 3.8 ja tehnilise taristu objektide teemaplaneeringu KSH
peatükis 5. Teemaplaneeringuga on planeeritud taristu objektide rajamine ja kasutamine
selliselt, et ei ületataks müra piirnorme. Kaevandamisloale kantakse täiendav tingimus, mis
kohustab kaevandamisloa omanikku taristu rajamisel lähtuma tehnilise taristu objektide
teemaplaneeringust ning teemaplaneeringu KSH peatükist 5 (vt p 2.4.7.1). Lisaks kantakse
kaevandamisloale täiendav tingimus, mille kohaselt rakendatakse müra mõju vähendamiseks
leevendusmeetmeid (vt p 2.4.7.9). Lähtuvalt käesoleva korralduse punktist 2.4.4.4 esitab
kaevandamisloa omanik enne kaevanduse avamist kohalikule omavalitusele ülevaate
kavandatavatest meetmetest negatiivsete mõjude ärahoidmiseks ja/või leevendamiseks ning
vältimatute mõjude kompenseerimiseks. Lisaks viiakse läbi avalik arutelu meetmete
käsitlemise osas. Avalik arutelu kompenseerimismehhanismide osas võimaldab
kaevandamisloa omanikul ning kohalikel elanikel jõuda kokkuleppele, kas ja millises osas tuleb
esitada rahaline kompensatsioon müraallikast 1000 m häirepiirkonda jäävate elanikele.
MaaPS III § 93 lõike 1 kohaselt hüvitab kaevandamisloa omanik kaevandamisega tekitatud
kahju. Sellest tulenevalt on kaevandamisloa omanik kohustatud pakkuma piirkonna elanikele
kompensatsiooni, kui kaevandamisega kaasneb piirnorme ületav müra.
Eelnevast lähtuvalt ei ole KMH aruande peatükis 6.12.2 toodud meetme nr 2 kandmine
kaevandamisloale asjakohane.
KMH aruande peatükis 6.12.2 toodud meede nr 3 näeb ette võimalusi müra mõju
vähendamiseks. Tulenevalt käesoleva korralduse punktist 2.4.7.9 kantakse kaevandamisloale
täiendav tingimus, mis näeb ette leevendusmeetmete rakendamist müra mõju vähendamiseks.
Lähtuvalt KMH aruande peatükis 6.12.2 toodud meetmest nr 4 kantakse kaevandamisloale
täiendav tingimus, mille kohaselt hinnatakse hoonete seisund enne lõhketööde jõudmist
hoonetele lähemale kui 200 m ning lõhketööde lõpetamisel hoonest ligikaudu 200 m kaugusel.
Hoone omaniku nõudel tuleb hinnata hoone seisund varem kui lõhketööde jõudmisel 200 m
kaugusele. MaaPS § 93 lõike 1 alusel hüvitab kaevandamisloa omanik kaevandamisega
tekitatud kahju.
KMH aruande peatükis 6.12.2 toodud meetmetega nr 5 ja nr 6 arvestamist käsitletakse
käesoleva korralduse punktis 2.4.7.11.
KMH aruande peatükis 6.12.2 toodud meede nr 7 näeb ette jõgede korrashoidu.
Keskkonnaameti hinnangul on otstarbekas viia läbi seireid kaevanduse mõjupiirkonda jääva ala
jälgimiseks, et tagada minimaalne mõju looduskeskkonnale. Seirete eesmärk on ennetada
negatiivseid mõjusid keskkonnale (sh jõgedele). Kaevandamisloale kantakse täiendav tingimus,
mille kohaselt tuleb kaevandamisloa omanikul seirekavast lähtuvalt teostada pidevat seiret,
mille tulemused tuleb esitada Keskkonnaametile (vt p 2.4.15 ja p 2.4.16). Seega ei ole KMH
aruande peatükis 6.12.2 toodud meetme kandmine kaevandamisloale vajalik.
KMH aruande peatükis 6.12.2 toodud meede nr 8 näeb ette Aidu karjääri territooriumi
taaskasutamist. Enefiti 17.11.2018 esitatud kaevandamisjäätmekavas on ette nähtud aheraine
ladestamine Aidu tööstusterritooriumile ning aheraine kasutamine Aidu karjääri maastiku
39 (51)
kujundamisel (vt p 2.1.11 ja 2.1.12). Käesoleva korralduse punktis 2.4.7.4 on selgitatud, et
aheraine ladustamise ja kasutamise ning tööstusterritooriumi täpsemad tingimused määratakse
korrigeeritud kaevandamisjäätmekavas ning antavas jäätmeloas. Lähtuvalt asjaolust, et Aidu
karjääri territooriumi kasutamise tingimused määratakse kaevandamisjäätmekava ja antava
jäätmeloaga, ei ole KMH aruande peatükis 6.12.2 toodud meetme nr 8 kandmine
kaevandamisloale täiendava tingimusena asjakohane.
KMH aruande peatükis 6.12.2 toodud meetmed nr 9–14 eeldavad kohaliku omavalitsuse üksuse
ning arendaja omavahelist kokkulepet ja koostööd. Lähtuvalt käesoleva korralduse punktist
2.4.4.4 esitab kaevandamisloa omanik enne kaevanduse avamist kohalikule omavalitsusele
ülevaate kavandatavatest meetmetest negatiivsete mõjude ärahoidmiseks ja/või leevendamiseks
ning vältimatute mõjude kompenseerimiseks. Lisaks viiakse läbi avalik arutelu meetmete
käsitlemise osas. Kaevandamisloa omaniku esitatud leevendusmeetmed ning avalik arutelu
võimaldavad kohaliku omavalitsuse üksusel ja kaevandamisloa omanikul koostööd teha ning
vajadusel kokkuleppeid sõlmida. Eelnevast tulenevalt ei ole KMH aruande peatükis 6.12.2
toodud meetmete nr 9–14 kandmine kaevandamisloale asjakohane.
2.4.8. Lüganuse Vallavolikogu 30.04.2019 protokollilise otsusega sooviti muuta otsust nr 123 (vt p
1.38) ning sõnastada kaevandamisloa täiendav tingimus nr 8 järgmiselt: „Loa omanikul on
kohustus rajada enne kaevanduse ekspluatatsiooni andmist Uus-Kiviõli kaevanduse mõjutsooni
jäävate majapidamiste veevarustus ja varustada majapidamised kvaliteetse joogiveega. Peale
kohustuse täitmist annab loa omanik veevarustussüsteemid üle vee-ettevõtele (v.a.
üksikmajapidamiste veevarustussüsteemid). Üksikmajapidamiste veevarustussüsteemid
antakse üle kinnistu omanikule. Loa omanikul on kohustus kompenseerida kinnisasja
omanikule veehaarde kasutamisega kaasnevad kulud (puurkaevust või salvkaevust vee
võtmiseks) kuni arenduse lõpuni. Kinnisasja omanikel on õigus nõuda kulude kompenseerimist
otse loa omanikult. Paralleelselt veevarustuse rajamisega lahendatakse loa omaniku kulul
majapidamiste heitvete käitlemise küsimused (üldjuhul rajatakse lokaalsed
puhastusseadmed).“
Keskkonnaamet nõustub Lüganuse Vallavolikogu 3004.2019 protokollilise otsusega, kuid
parandab tingimuse sõnastust. Täiendav tingimus kantakse kaevandamisloale parandatud kujul
(vt p 2.4.4.2).
2.4.9. Maavarade komisjon soovitas oma 15.04.2019 otsusega nr 19-54 (vt p 1.45) muuta
kaevandamisloa eelnõud järgmiselt:
1. täiendavate tingimuste punkti 2 esimene lause sõnastada järgmiselt: „Kaevandamisega
seotud rajatisi ei tohi rajada Rohukabja ja Oandu soo piiridele lähemale kui 300 m“;
2. täiendavate tingimuste punkt 4 täiendada metsiste seire kohustuse lisamisega, et saada info
muutustest võrreldes kaevandamise eelse seisuga;
3. täiendavate tingimuste punkt 8 sõnastada „Müra mõju vähendamiseks tuleb rakendada
leevendusmeetmeid“;
4. täiendavate tingimuste punktis 10 jätta välja kohustus, et kaevandamisloa omanik peab
rajatud veevarustussüsteemid jätma enda omandisse;
5. täiendavate tingimuste punkt 16 ja punkt 20 jätta välja;
6. komisjon märgib, et kaevandamisloa täiendavatesse tingimustesse märgitakse nõuded, mis
seatakse maapõue kaitse ja maavara ratsionaalse kasutamise tagamiseks ning inimese
tervisele, varale ja keskkonnale kaevandamisest ning kaevandamisjäätmete käitlemisest
tuleneva kahjuliku mõju vähendamiseks ja vajadusel muud täiendavad nõuded. Komisjon
mõistab arendaja ja kohaliku omavalitsuse väga detailse ja põhjaliku kokkuleppe vajadust,
40 (51)
kuid ei soovita kõiki selliseid kokkuleppeid kaevandamisloale üle kanda sh kokkuleppeid,
mis puudutavad kaevandamise mõjualale jäävate majapidamiste heitvete käitlemise
küsimusi.
2.4.10. Järgnevalt põhjendab Keskkonnaamet maavarade komisjoni 15.04.2019 otsuses nr 19-54
toodud soovitustega arvestamist täiendavate tingimuste kandmisel kaevandamisloale.
2.4.10.1. Keskkonnaamet nõustub maavarade komisjoni soovitustega nr 1, 2 ja 3 ning täpsustab vastavalt
kaevandamisloale kantavaid tingimusi.
2.4.10.2. Kaevandamisloa täiendav tingimus nr 10 tuleneb Lüganuse Vallavolikogu 19.12.2018 otsusest
nr 123 (vt p 2.4.3). Lüganuse Vallavolikogu tõi otsuses nr 123 välja, et kaevandamisloale tuleb
kanda täiendav tingimus järgneval kujul: „Loa omanikul on kohustus rajada enne kaevanduse
ekspluatatsiooni andmist Uus-Kiviõli kaevanduse mõjutsooni jäävate majapidamiste
veevarustus ja varustada majapidamised kvaliteetse joogiveega. Loa omanik jätab rajatud
veevarustussüsteemid enda omandisse ja omanikul on kohustus kompenseerida kinnisasja
omanikule veehaarde kasutamisega kaasnevad kulud (puurkaevus või salvkaevust vee
võtmiseks) kuni arenduse lõpuni. Kinnisasja omanikel on õigus nõuda kulude kompenseerimist
otse loa omanikult. Paralleelselt veevarustuse rajamisega lahendatakse loa omaniku kulul
majapidamiste heitvete käitlemise küsimused (üldjuhul rajatakse lokaalsed puhastusseadmed.“
Lüganuse Vallavolikogu muutis 30.04.2019 protokollilise otsusega enda otsust nr 123 (vt p
1.38), jättes tingimusest välja kaevandamisloa omaniku kohustuse rajatud
veevarustussüsteemid enda omandisse jätta (vt p 2.4.8). Seega on kaevandamisloale kantav
täiendav tingimus kooskõlas maavarade komisjoni soovitusega nr 4.
2.4.10.3. Keskkonnaamet ei nõustu maavarade komisjoni soovitusega jätta kaevandamisloa täiendavatest
tingimustest välja tingimus nr 16, mille kohaselt peab kaevandamisloa omanikk enne
pinnasetöödega alustamist viima läbi arheoloogilised eeluuringud aladel, kuhu on planeeritud
tuulutusšurfide ja teiste maapinda puudutavate rajatiste asukohad, kuna antud täiendav tingimus
tuleneb Kultuuriministeeriumi 15.05.2018 kirjas nr 3-12/942-2 toodud tingimusest (vt p 2.3.5).
Keskkonnaamet nõustub, et arheoloogilisi eeluuringuid ei ole vaja läbi viia aladel, kus
Muinsuskaitseamet selleks vajadust ei näe. Sellest tulenevalt muudab Keskkonnaamet antud
täiendavat tingimust ning see kantakse kaevandamisloale järgneval kujul: „Tuulutusšurfide ja
teiste maapinda puudutavate rajatiste asukohad tuleb kooskõlastada Muinsuskaitseametiga.“
2.4.10.4. Keskkonnaamet ei nõustu maavarade komisjoni soovitusega jätta kaevandamisloa täiendavatest
tingimustest välja tingimus nr 20, mille kohaselt tuleb taaskasutada vähemalt 40% aherainest,
kuna antud tingimus tuleneb 2016-2030 põlevkivi arengukavast. Keskkonnaamet täpsustab
tingimust ning see kantakse kaevandamisloale järgneval kujul: „Igas kalendriaastas tuleb
vähemalt 40% aherainest taaskasutada. Kaevandamisloa omanik peab pidama digitaalset
arvestust aheraine taaskasutuse hulga ja kasutusvaldkondade kohta.“
2.4.10.5. Keskkonnaamet nõustub maavarade komisjoni soovitusega, mille kohaselt ei ole mõistlik
kaevandamisloale üle kanda kõiki kohaliku omavalitsuse ja arendaja vahelisi kokkuleppeid.
Heitvete käitlemist puudutav punkt tuleneb otseselt Lüganuse Vallavolikogu otsusest nr 123 (vt
p 2.4.3) ning 30.04.2019 protokollilisest otsusest (vt p 2.4.8). Keskkonnaamet märgib et
Lüganuse Vallavolikogu täiendava tingimuse osa sõnastuses "Paralleelselt veevarustuse
rajamisega lahendatakse loa omaniku kulul majapidamiste heitvete käitlemise küsimused
(üldjuhul rajatakse lokaalsed puhastusseadmed)“ ei ole asjakohane kaevandamisloa
41 (51)
täiendavatesse tingimustesse kanda. Kaevandamisloaga on võimalik reguleerida vaid
mäeeraldises ja mäeeraldise teenindusmaal läbiviidavaid tegevusi ja näha ette
leevendusmeetmeid otseselt kaevandamisest tulenevatele keskkonnamõjudele. Keskkonnaamet
nõustub arendaja ja KOV nõusolekul antud menetluse raames erandi tegema ja kannab
nimetatud täiendava tingimuse osa loale KOV ja arendaja vahelise kokkuleppe hoidmise
eesmärgil.
2.4.11. Osaühing Eesti Geoloogiakeskuse poolt koostatud töös “Hüdrogeoloogiliste muutuste
prognoosid seoses Uus-Kiviõli kaevanduse avamise ja Aidu karjääri sulgemisega“47 on välja
toodud, et seirega (muutuste prognoosimiseks) on vaja alustada 2-3 aastat enne Uus-Kiviõli
kaevanduse rajamist: Kaasiksoos seirata rabavett ning vaatluspuurkaevude rühmas katastri
numbriga 4025, 4026 ja 4002 Ordoviitsiumi veekompleksi põhjavett (pt 6.2. Hüdrogeoloogiline
prognoos perspektiivsele Uus-Kiviõli kaevandusele, lk 34).
2.4.12. Taotletava Uus-Kiviõli kaevanduse piires ja veealanduse mõjupiirkonnas on vajalik teha
pidevat põhja- ja pinnavee seiret. Tuleb rajada kaks vaatluskaevuprofiili Aidu karjääri ja Kiviõli
kaevanduse poolt.
2.4.13. Soovitatav on puhastada ummistunud vaatluspuurkaevud katastrinumbriga 3735 (545) ja 3734
(544) ning taastada neis vaatlused. Organiseerida vaatlused puurkaevudel katastrinumber 5866,
13480 ja 19667. Vaatluspuurkaevudes, kus seni on tehtud juhuslikke mõõtmisi 1-3 korda aastas,
on vajalik suurendada mõõtmiste arvu 1-3 korrani kuus koos tingimusega, et osadesse
vaatluspuurkaevudesse paigaldatakse põhjaveetaseme mõõtmise automaatandurid.
2.4.14. Purtse jõele oleks otstarbekas organiseerida täiendavad hüdromeetrilised lävendid ja mõõta
perioodiliselt jõevee vooluhulka, et põhjalikumalt uurida jõe ja põhjavee omavahelist seotust.
Eriti hinnalist teavet võib saada põhjaveetaseme alanduslehtri arengu ajal. Enne töödega
alustamist Uus-Kiviõli kaevanduses tuleb taastada põhjavee vaatlused olemasolevates
vaatluskaevudes ja rajada uued vaatluskaevud. Kaevandamise ajal jätkata vaatlusi. Jätkata
Hirmuse ja Purtse jõe kui võimalike kaevandusvee ärajuhtimisteede uuringuid, milleks
organiseerida täiendavad hüdromeetrilised lävendid ning ekstreemsete veetasemete seisu ajal
perioodiliselt mõõta äravoolu.
2.4.15. Põhjaveetaseme vaatluste läbiviimiseks oleks otstarbekas kasutada automaatmõõtureid, mis
võimaldaksid vaatluspuurkaevudel, kus mõõturid puuduvad, vähendada vaatluste sagedust 1-3
korrani kuus.
2.4.16. Läbi viia üksikmajapidamiste ja asutuste töötavate veehaarete (puur- ja salvkaevude) revisjon.
Pärast täiendavate andmete laekumist on otstarbekas täpsustada mudelit ning korrata
prognoosülesannete lahendamist.
Pinnavee seire osas on Purtse jõel teostatud aktsiaselts MAVES poolt 2008. aastal uuring
“Purtse jõe põhjasetete ohtlike ainete uuring Purtse jõe majandamise kavaks“48. Selles töös on
Purtse jõgi põhjalikult uuritud ja seda saab käsitleda kui kavandatava tegevuse nullseisu.
47
Osaühing Eesti Geoloogiakeskus töö on Aktsiaseltsi Kobras koostatud KMH aruande „Ida-Virumaa Maidla ja
Mäetaguse vald. Eesti Energia Kaevandused AS kavandatava Uus-Kiviõli kaevanduse rajamise keskkonnamõju
hindamise aruanne. Tartu 2010“ lisa 17.
48
Digitaalselt on uuring leitav https://www.envir.ee/sites/default/files/purtse_lopparuanne_vahendatud.pdf
(kontrollitud 06.12.2018)
42 (51)
2.4.17. Enefitile on Keskkonnaameti 23.12.2014 korraldusega nr V 1-15/14/362 „Vee erikasutusloa
andmine“ antud vee erikasutusluba nr L.VV/325670 kehtivusega 01.01.2015 kuni 31.12.2019
põhjaveevõtuks puurkaevust katastrinumbriga 2329, vee juhtimiseks Ojamaa jõkke maavara
kaevandamise eesmärgil ning heit- ja sademevee juhtimiseks Sookraavi. Vee erikasutusloaga
on määratletud põhja-, kaevandus-, heit- ja sademevee ning suubla (Ojamaa jõgi ja Sookraav)
seirenõuded. Kuna 07.10.2011 keskkonnaministeeriumi kantseri käskkirjaga nr 1442 antud
kaevandamisloa KMIN-117 punktis 9 oli kehtestatud täiendavad tingimused (sh jätkata Purtse
ja Hirmuse jõe kaevandusvee ärajuhtimise uuringuid), otsustas Keskkonnaamet vee
erikasutusloa andmisel mitte dubleerida kaevandamisloas KMIN-117 sätestatud nõudeid vee
erikasutusloaga (st ei jälgita Purtse jõe keemilise koostise muutmist vee erikasutusloa alusel).
Sellest tulenevalt tuleb seirekavas kajastada ka vajalikud Purtse ja Hirmuse jõe kaevandusvee
ärajuhtimise uuringud.
2.4.18. Arvestades KMH tulemusi ja erinevaid täiendavaid uuringuid, leiab Keskkonnaamet, et
kaevandamisloa andmisel Uus-Kiviõli kaevanduses, on otstarbekas kaevanduse võimaliku
mõjupiirkonda jääva ala jälgimiseks seirekava koostamine ja selle alusel seire teostamine.
Võttes arvesse asjaolu, et kaevandamisluba Uus-Kiviõli kaevanduses antakse 30 aastaks, siis
täpsete seire tingimuste määramine kaevandamisloa täiendavate tingimustena ei ole mõistlik,
kuna selle aja jooksul võib seirevajadus muutuda. Suure tõenäosusega lõppevad selle aja
jooksul seired, mis praegu on reguleeritud teiste keskkonnalubadega. Sellest lähtuvalt on
seirekava lihtsam muuta ja ajakohastada.
2.4.19. Samuti muudab seirekava alusel keskkonna jälgimine selle osapooltele lihtsamaks, kuna
tingimused on olemas ühes dokumendis ning ei ole vaja seada erinevatele lubadele
(kaevandamisluba, õhusaaste luba jms) eraldi täiendavaid tingimusi. Vee erikasutusloaga
reguleeritud seireid seirekavas ei käsitleta, kuna need tulenevad otseselt veeseadusest ning
puudub vajadus neid seirekavas dubleerida.
Kaevandamisloale lisatakse täiendav tingimus, mis kohustab kaevandamisloa omanikku kuus
kuud peale kaevandamisloa saamist esitama Keskkonnaametile läbivaatamiseks seirekava.
Seirekava koostamisel tuleb lähtuda KMH aruande peatükist 10 ja OÜ Inseneribüroo STEIGER
poolt koostatud töös nr 14/1242 „Uus-Kiviõli kaevanduse täiendavad hüdrogeoloogilised
uuringud. Uus-Kiviõli kaevanduse võimalik mõju liigniisketele elupaikadele“ toodud
soovitustele. Kaevandamisloa omanik teostab seiret vastavalt heakskiidetud seirekavale.
Vastavalt Keskkonnaameti ettepanekutele tuleb seirekava jooksvalt täiendada ja/või muuta.
Seire tulemused esitada Keskkonnaametile lähtuvalt seirekavas kehtestatud seireperioodidest.
2.4.20. Uus-Kiviõli kaevanduse alale jääb kaks liigniisket elupaika – Rohukabja ja Oandu soo. Kumbki
soo ei kuulu ühegi kaitseala koosseisu. Rohukabja ja Oandu soo hüdrogeoloogiline režiimi võib
muutuda kui nendega piirnevatel aladel olemasolevaid kuivendussüsteeme täiendatakse,
rajatakse uusi või süvendatakse olemasolevaid. Eelnevad tegevused kutsuvad esile
vaadeldavatelt aladelt äravoolu suurenemise (s.o veerežiimi muutuse). Lisaks võib mõjutada
soode veerežiimi nende lähedusse või sohu rajatavad kaevanduse tuulutusšurfid või mõni muu
objekt. Kaevandusega seotud ehitusobjektid võiksid märgalade piirist jääda vähemalt 300 m
kaugusele. Leevendusmeetmena on võimalik tuulutusšurfide rajamisel kvaternaarisetete
veekihid isoleerida nii, et mõju ülemiste kihtide veerežiimile on minimaalne (OÜ Inseneribüroo
STEIGER töö nr 14/1242 OSA 1 alapunkt 1.2 lk 14). Sellest tulenevalt lisatakse
kaevandamisloale täiendav tingimus, mis kohustab kaevandamisloa omanikku kaevandusega
seotud ehitised rajama Rohukabja ja Oandu soo piiridest vähemalt 300 m kaugusele. Kui on
43 (51)
vaja tuulutusšurfe rajada Rohukabja või Oandu soo piiridele lähemale kui 300 m, tuleb
kvaternaarisetete veekihid isoleerida nii, et mõju ülemiste kihtide veerežiimile on minimaalne.
2.4.21. Kaasiksoo metsise püsielupaik asub Uus-Kiviõli kaevandusest vahetult lõunas Muraka loodus-
ja linnualal. Lähtudes LKS § 55 lõikest 6, mille kohaselt on kaitsealuse loomaliigi isendi tahtlik
häirimine paljunemise, poegade kasvatamise, talvitumise ning rände ajal keelatud, lisatakse
kaevandamisloale täiendav tingimus, mis keelab lõhkamistööd Muraka linnu- ja loodusalale,
Linnasaare raba metsise elupaigale (KLO9120397) ja Lümatu metsise elupaigale
(KLO9123655) lähemal kui 1 km 1. märtsist kuni 30. juunini. Sellel ajal on metsise mängu- ja
pesitsusaeg ning tuleb võimalusel vältida liigi häirimist.
2.4.22. KMH aruandes on toodud soovitus, mille kohaselt tuleb lõhketööde ajakava kooskõlastada
vallaga, valida minimaalsed lõhkelaengud ja lõhkamine peaks arvestama vallaelanike öörahu.
Enefit esitas oma 16.01.2018 kirjaga (vt p 1.32) ettepaneku vastava täiendava tingimuse
sõnastamiseks. Lisaks selgitas Enefit, miks ei ole nende hinnangul võimalik konkreetse ajalise
piirangu seadmine lõhketööde teostamiseks kogu kaevanduse territooriumil vajalik. Uus-
Kiviõli kaevandus paikneb suuresti asustamata alal, mistõttu ei tekitata öise lõhkamisega ka
häiringut elanikele.
2.4.23. Lähtuvalt KMH aruandes toodud soovitusest lõhketööde negatiivse mõju minimeerimiseks
lisatakse kaevandamisloale tingimus, mille kohaselt tuleb kaevandamisloa omanikul kord
aastas esitada mäeeraldise kohalikele omavalitsustele Uus-Kiviõli kaevanduse mäetööde
arengukava, kus on näidatud eelseisva aasta jooksul planeeritud mäetööde ajakava ja
pindalaline ulatus. Lisaks sätestab tingimus, et kaevandamisloa omanik võib lõhketöid teostada
elamute läheduses ajavahemikul 08:00-22:00. Elamute läheduseks loetakse nii läbindus- kui
koristustöödel elamule või abihoonele lähemat ala kui 200 m. Lõhketööde teostamine elamute
läheduses muul ajal on lubatud kokkuleppel kinnisasja omanikuga. Asustatud piirkondades
lõhketöid tehes tuleb valida minimaalsed lõhkelaengud.
2.4.24. Suurimat mõju avaldab kaevanduse rajamine piirkonna veerežiimile. Sellest tulenevalt on
oluline, et kaevanduse alanduslehtri mõjupiirkonda jäävates kaevudes oleks tagatud vee
kättesaadavus. KMH aruande peatükis 6.2. on hinnatud tekkiva alanduslehtri ulatust ning sellest
lähtuvalt lisatakse kaevandamisloale täiendav tingimus, et kaevandamisloa omanik peab rajama
vastavalt KMH aruande peatükile 6.2. prognoositud alanduslehtri levikule puurkaevud ja/või
veetrassid elanike veevarustuse (sh kvaliteetse joogivee) tagamiseks. Lähtuvalt Lüganuse
Vallavolikogu otsusest nr 123 (vt p 2.4.4.2) rajatakse puurkaevud ja/või veetrassid enne
põhjavee alanduslehtri piirkonnas kaevandamise alustamist. Vastav täiendav tingimus on
kooskõlas MaaPS III § 93 lõikega 1, mille kohaselt kaevandamisloa omaja hüvitab
kaevandamisega tekitatud kahju sõltumata oma süüst. Lisaks peab Keskkonnaamet vajalikuks,
et kaevandamisloa omanik peab hiljemalt kahe aasta jooksul peale kaevandamisloa saamist
täiendavalt läbi viima võimaliku alanduslehtri mõjusse jäävate üksikmajapidamiste ja asutuste
töötavate veehaarete (puur- ja salvkaevude) revisjoni – tuleb määrata veehaarde tüüp (salvkaev,
puurkaev või allikas), selle asukoht, koordinaadid, puurkaevu passi olemasolu, mõõtmise aegne
veetase, selle maksimaalne ja minimaalne seis ning sanitaarkaitseala/hooldusala olemasolu.
Pärast täiendavate andmete laekumist on otstarbekas täpsustada KMH peatükis 6.2 esitatud
alanduslehtri mudelit ning vajadusel rajada täiendavaid puurkaevusid ja/või veetrasse elanike
veevarustuse tagamiseks.
2.4.25. Lähtuvalt 2016-2030 arengukavas toodud aheraine taaskasutamise mõjunäitaja algtasemest on
Keskkonnaameti hinnangul vajalik taaskasutada vähemalt 40% aherainest (vt p 2.2.5). Seega
44 (51)
kantakse kaevandamisloale täiendav tingimus, mille kohaselt peab kaevandamisloa omanik
taaskasutama vähemalt 40% aherainest.
2.4.26. Tuginedes keskkonnaministri 23.01.2017 määruse nr 4 „Üldgeoloogilise uurimistöö loa,
geoloogilise uuringu loa ja maavara kaevandamise loa taotluse esitamise kord ning taotluse
vorm ja täpsustatud nõuded taotluse kohta ning üldgeoloogilise uurimistöö loa, geoloogilise
uuringu loa ja maavara kaevandamise loa vorm“ (edaspidi määrus nr 4) § 6 lõikele 4 ning
kitsendusi põhjustavate objektide kooskõlastustele peab kaevandamisloa andja vajalikuks
määrata lisatingimus, et kaevandamisloa omanik peab arvestama teenindusmaal tegevuse
korraldamisel kitsendusi põhjustavate objektide ja nende piiranguvööndite olemasolust
tulenevate nõuetega: maaparandussüsteem nr 1106870010020 ja selle eesvoolud nr
1106870010010E ja 1106870010020E, Ojamaa jõgi, 110 kV elektriliin nr 08, SAVALA–
ARVILA riigimaantee nr 13129 kaitsevöönd ja geodeetiline märk nr 65573.
HMS § 3 lõike 1 kohaselt võib haldusmenetluses piirata isiku põhiõigusi ja -vabadusi ning tema
muid subjektiivseid õigusi ainult seaduse alusel. Haldusmenetluse üksikasjad määrab
haldusorgan kaalutlusõiguse alusel (HMS § 5 lõige 1). Kaalutlusõigus tuleb teostada kooskõlas
volituste piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi
asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve (HMS § 4 lõige 2). Tulenevalt MaaPS III § 56 lõike
1 punktist 9, lõike 2 punktist 5 määruse nr 4 § 6 lõikest 4 märgitakse kaevandamisloa lahtrisse
„Täiendavad tingimused“ nõuded, mis seatakse maapõue kaitse ja maavara ratsionaalse
kasutamise tagamiseks ning inimese tervisele, varale ja keskkonnale kaevandamisest ning
kaevandamisjäätmete käitlemisest tuleneva kahjuliku mõju vähendamiseks ja vajadusel muud
täiendavad nõuded.
2.4.27. Tuginedes KMH aruandes välja toodud leevendus- ja seiremeetmetele, arvestades kaevanduse
mõjupiirkonda jäävate looduskaitseliste piirangutega aladega ning kaevandamisloa taotlusele
antud kooskõlastusetega seatakse kaevandamisloas järgmised täiendavad tingimused:
1. Kaevandamisloa omanik peab 6 kuu jooksul peale kaevandamisloa saamist esitama
Keskkonnaametile kooskõlastamiseks seirekava. Seirekava koostamisel tuleb lähtuda
keskkonnamõju hindamise aruande peatükist 10 ja OÜ Inseneribüroo STEIGER poolt
koostatud tööst nr 14/1242 „Uus-Kiviõli kaevanduse täiendavad hüdrogeoloogilised
uuringud. Uus-Kiviõli kaevanduse võimalik mõju liigniisketele elupaikadele“. Vastavalt
Keskkonnaameti ettepanekutele tuleb seirekava jooksvalt täiendada ja/või muuta.
Kaevandamisloa omanik teostab seiret vastavalt kooskõlastatud seirekavale. Seire
tulemused esitada Keskkonnaametile lähtuvalt seirekavas kehtestatud seireperioodidest.
2. Kaevandamisloa omanik peab kaevandusega seotud ehitised rajama Rohukabja ja Oandu
soo piiridest vähemalt 300 m kaugusele. Kui on vaja tuulutusšurfe rajada Rohukabja või
Oandu soo piiridele lähemale kui 300 m, tuleb kvaternaarisetete veekihid isoleerida nii,
et mõju ülemiste kihtide veerežiimile on minimaalne.
3. Lõhkamistööd Muraka linnu- ja loodusalale, Linnasaare raba metsise elupaigale
(KLO9120397) ja Lümatu metsise elupaigale (KLO9123655) lähemal kui 1 km on
keelatud 1. märtsist kuni 30. juunini (metsise mängu- ja pesitsusaeg).
4. Kaevandamine on keelatud Oandu parkmetsa kaitsealal (KLO1200193) ning kaitstavatele
üksikobjektidele Mehide männid (KLO 4000810) ja Rääsa kadakas (KLO 4000714)
lähemal kui 50 m (piiranguvöönd). Linnasaare raba metsise elupaigas (KLO9120397) ja
Lümatu metsise elupaigas (KLO9123655) on kaevandamine lubatud tingimusel, et
tagatud on elupaiga ja liigi soodne seisund vastavalt looduskaitseseaduse § 3. Linnasaare
raba metsise elupaigas ja Lümatu metsise elupaigas tuleb viia läbi metsiste seiret vastavalt
Keskkonnaameti kooskõlastatud seirekavale. Kaevandamisloa omanik peab 6 kuu
45 (51)
jooksul peale kaevandamisloa saamist esitama seirekava Keskkonnaametile
kooskõlastamiseks. Vastavalt Keskkonnaameti ettepanekutele tuleb seirekava jooksvalt
täiendada ja/või muuta.
5. Kaevandamisloa omanik peab kord aastas esitama mäeeraldise kohalikele
omavalitsustele Uus-Kiviõli kaevanduse mäetööde arengukava, kus on näidatud eelseisva
aasta jooksul planeeritud mäetööde ajakava ja pindalaine ulatus. Planeeritud mäetööde
arengukava ajakava muutumise korral teavitab loa omanik koheselt (sh enne muudetud
kava alusel tööde teostamist) kohaliku omavalitsust.
6. Lõhketöid on elamute läheduses lubatud teostada ainult tööpäevadel (esmaspäev – reede)
ajavahemikus 08.00 – 22.00. Riigipühadel on lõhketööde teostamine elamute läheduses
keelatud. Muul ajal on lõhketööde teostamine elamute läheduses lubatud vaid kirjalikul
kokkuleppel vastavate kinnisasjade omanikega. Elamute läheduseks loetakse nii
läbindus- kui koristustöödel elamule või abihoonele lähemat ala kui 200 m.
Kaevandamisloa omanik peab asustatud piirkondades teostatavate lõhketööde ajakava
kooskõlastama kohaliku omavalitsusega, kus lõhkamist teostatakse. Kaevandamisloa
omanik peab asustatud piirkondades lõhketöid teostades valima minimaalsed
lõhkelaengud.
7. Kaevandamisloa omanik peab teavitama hoone omanikku kirjalikult enne mäetööde
jõudmisest hoonele lähemale kui 500 m, märkides teavituskirjas ligikaudse ajakava
mäetööde jõudmisest hooneni.
8. Müra mõju vähendamiseks tuleb rakendada leevendusmeetmeid.
9. Kaevandamisloa omanik peab vastavalt KMH aruande peatükis 6.2 prognoositud
alanduslehtri levikule rajama puurkaevud ja/või veetrassid elanike veevarustuse (sh
kvaliteetse joogivee) tagamiseks enne põhjavee alanduslehtri piirkonnas kaevandamise
alustamist. Pärast kohustuse täitmist annab kaevandamisloa omanik
veevarustussüsteemid üle vee-ettevõttele (v.a. üksikmajapidamiste
veevarustussüsteemid). Üksikmajapidamiste veevarustussüsteemid antakse üle kinnistu
omanikule.
10. Kaevandamisloa omanik peab hiljemalt kahe aasta jooksul peale kaevandamisloa saamist
läbi viima võimaliku alanduslehtri mõjusse jäävate üksikmajapidamiste ja asutuste
töötavate veehaarete (puur- ja salvkaevude) revisjoni. Revisjoni käigus tuleb määrata
veehaarde tüüp (salvkaev, puurkaev või allikas), selle asukoht, koordinaadid, puurkaevu
passi olemasolu, mõõtmise aegne veetase, selle maksimaalne ja minimaalne seis ning
sanitaarkaitseala/hooldusala olemasolu. Pärast täiendavate andmete laekumist on
otstarbekas täpsustada KMH peatükis 6.2 esitatud alanduslehtri mudelit ning vajadusel
rajama täiendavaid puurkaevusid ja/või veetrasse elanike veevarustuse tagamiseks.
Kaevandamisloa omanik kompenseerib kinnisasja omanikule veevarustussüsteemi
väljaehitamisega seotud kulud (kuni arenduse lõpuni). Kinnisasja omanikel on õigus
nõuda kulude kompenseerimist otse kaevandamisloa omanikult. Paralleelselt
veevarustuse rajamisega lahendatakse kaevandamisloa omaniku kulul majapidamiste
heitvete käitlemise küsimused (üldjuhul rajatakse lokaalsed puhastusseadmed).
11. Kaevandamisloa omanik peab arvestama teenindusmaal tegevuse korraldamisel
kitsendusi põhjustavate objektide ja nende piiranguvööndite olemasolust tulenevate
nõuetega: maaparandussüsteem nr 1106870010020 ja selle eesvoolud nr
1106870010010E ja 1106870010020E, Ojamaa jõgi, 110 kV elektriliin nr 08, SAVALA–
ARVILA riigimaantee nr 13129 kaitsevöönd ja geodeetiline märk nr 65573.
46 (51)
12. Kaevandamisloa omanik peab mõõtma lõhketöödega kaasnevat vibratsiooni. Kaebuste
esitamise korral tuleb lõhketöödega kaasneva vibratsiooni mõõtmist häiringute täpsemaks
hindamiseks korrata. Elamu või ühiskasutusega hoone omaniku nõudel peab
kaevandamisloa omanik teostama kambriploki koristustööde lõhketöödest tingitud
vibratsiooni mõõtmise kahe kuu jooksul alates vastava nõude saamisest esimesel
võimalusel. Nõude esitamise eelduseks on kambriploki koristustööde jõudmine elamule
või ühiskasutusega hoonele lähemale kui 500 m. Vibratsiooni mõõdistatakse
iseloomuliku tootmisrütmiga perioodil 30 päeva kestel, elamu või ühiskasutusega hoone
omaniku põhjendatud taotlusel pikemalt. Tulemused esitada kaevandamisloa andjale ning
elamu ja ühiskasutuses hoone omanikule ühe nädala jooksul pärast mõõtmiste lõpetamist.
Vibratsiooni mõõtmisi tuleb teostada akrediteeritud mõõtja ning tulemuste arvestamisel
tuleb lähtuda majandus- ja taristuministri 08.09.2017 määruse nr 49 „Lõhkematerjali
kasutamise ja hävitamise nõuded“ lisas esitatud ehitistele lubatud võnkekiirust.
13. Hoonete seisund tuleb hinnata ja dokumenteerida hoone omaniku või valdaja juuresolekul
erapooletu eksperdi poolt enne lõhketööde jõudmist hoonetele lähemale kui 200 m ja
lõhketööde lõpetamisel hoonest ligikaudu 200 m kaugusel. Hoone omaniku nõudel tuleb
hinnata ja dokumenteerida hoone seisund varem kui lõhketööde jõudmisel 200 m
kaugusele. Hoonete ekspertiisi akt koostatakse vähemalt kolmes eksemplaris, millest üks
antakse hoone omanikule ja teine säilitatakse kaevandamisloa omaniku juures ning üks
kohalikus omavalitsuses. Ekspertiisi aktid tuleb säilitamiseks üle anda kahe nädala
jooksul ekspertiisi tegemisest.
14. Kaevanduse rajamise ja töötamise ajal kasutada Uus-Kiviõli ja Aidu tööstusterritooriumi
vahelist rajatavat trassikoridori läbi endise Aidu karjääri.
15. Kaevanduse ehitamiseks vajamineva tehnika ja materjalide transpordiks ei tohi kasutada
Võrnu küla läbivaid maanteid.
16. Kaevandamisloa omanik peab enne pinnasetöödega alustamist viima läbi arheoloogilised
eeluuringud aladel, kuhu on planeeritud tuulutusšurfide ja teiste maapinda puudutavate
rajatiste asukohad.
17. Lähtudes Sihtasutuse Poliitikauuringute Keskus Praxis 2013. a uuringu „Põlevkivi
kaevandamise ja töötlemise sotsiaalmajanduslike mõjude hindamine“ ning 2018. a
uuringu „Põlevkivi kaevandamise eelispiirkondade määramine looduskeskkonna ja
majanduslike tingimuste põhjal“ tulemustest kohustub kaevandamisloa omanik enne
kaevanduse avamist esitama kohalikule omavalitsusele kirjaliku ülevaate kavandatavatest
meetmetest negatiivsete mõjude ärahoidmiseks ja/või leevendamiseks ning vältimatute
mõjude kompenseerimiseks, ning viima enne kaevanduse avamist läbi avaliku arutelu
meetmete käsitlemiseks.
18. Pärast kaevanduse avamist esitab kaevandamisloa omanik iga kuue kuu tagant kohalikule
omavalitsusele ülevaate kaevandamisega kaasnevate mõjude ennetamise ja/või
leevendamise ning vältimatute mõjude kompenseerimise meetmete rakendamisest.
19. Tehnilise taristu objektide rajamisel lähtuda Uus-Kiviõli kaevanduse tehnilise taristu
objektide teemaplaneeringust ning Uus-Kiviõli kaevanduse tehnilise taristu objektide
teemaplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande peatükist 5. Oandu
veepidet läbivad punkrid betoneerida
20. Igas kalendriaastas tuleb vähemalt 40% aherainest taaskasutada. Kaevandamisloa omanik
peab pidama digitaalset arvestust aheraine taaskasutuse hulga ja kasutusvaldkondade
kohta.
47 (51)
III. OTSUSTUS
Arvestades eeltoodut ja võttes aluseks MaaPS III § 48, § 56, § 130 lõike 3, Riigikohtu
halduskolleegiumi 21.02.2017 otsuse haldusasjas nr 3-3-1-26-16, kuni 31.12.2016 kehtinud
keskkonnaministri 06.05.2005 määruse nr 36 “Maavara kaevandamisloa taotluse vorm,
kaevandamisloa taotlusele, seletuskirjale ja graafilisele lisale esitatavad täpsustatud nõuded,
kaevandamisloa andmise, muutmise ja ümberregistreerimise menetlustoimingute tähtajad ja
kaevandamisloa vorm” § 4 lõike 8, Uus-Kiviõli kaevanduse rajamisega kaasneva KMH aruande
ning Keskkonnaameti peadirektori 15.08.2016 käskkirja nr 1-1/16/306 „Osakondade
põhimääruse kinnitamine“ lisa 1 „Keskkonnaosakonna põhimääruse kinnitamine“ ning
tuginedes Lüganuse Vallavolikogu 16.11.2018 otsusele nr 116, Alutaguse Vallavolikogu
23.08.2018 otsusele nr 48, keskkonnaministri 20.05.2018 arvamusele, maavarade komisjoni
XX.XX.XXXX istungi protokollilisele otsusele nr XX ja Enefit Kaevandused AS taotlusele,
otsustan:
3.1. Anda Enefit Kaevandused AS-ile (registrikood 10032389, aadress Jaama tn 10, Jõhvi
linn, Jõhvi vald, Ida-Viru maakond, 41533) maavara kaevandamise keskkonnaluba
L.MK/XX (lisatud) Eesti põlevkivimaardla Uus-Kiviõli uuringuvälja Uus-Kiviõli
kaevanduse mäeeraldisele kehtivusajaga 30 aastat alates käesoleva korralduse
jõustumisest kaevandamise maksimaalse aastamääraga 6 miljonit tonni.
3.2. Kanda maavara kaevandamiseks antud keskkonnaloale järgmised täiendavad
tingimused:
3.2.1. Kaevandamisloa omanik peab 6 kuu jooksul peale kaevandamisloa saamist esitama
Keskkonnaametile kooskõlastamiseks seirekava. Seirekava koostamisel tuleb lähtuda
KMH aruande peatükist 10 ja OÜ Inseneribüroo STEIGER poolt koostatud tööst nr
14/1242 „Uus-Kiviõli kaevanduse täiendavad hüdrogeoloogilised uuringud. Uus-
Kiviõli kaevanduse võimalik mõju liigniisketele elupaikadele“. Vastavalt
Keskkonnaameti ettepanekutele tuleb seirekava jooksvalt täiendada ja/või muuta
Kaevandamisloa omanik teostab seiret vastavalt kooskõlastatud seirekavale. Seire
tulemused esitada Keskkonnaametile lähtuvalt seirekavas kehtestatud seireperioodidest.
3.2.2. Kaevandamisloa omanik peab kaevandusega seotud ehitised rajama Rohukabja ja
Oandu soo piiridest vähemalt 300 m kaugusele. Kui on vaja tuulutusšurfe rajada
Rohukabja või Oandu soo piiridele lähemale kui 300 m, tuleb kvaternaarisetete veekihid
isoleerida nii, et mõju ülemiste kihtide veerežiimile on minimaalne.
3.2.3. Lõhkamistööd Muraka linnu- ja loodusalale, Linnasaare raba metsise elupaigale
(KLO9120397) ja Lümatu metsise elupaigale (KLO9123655) lähemal kui 1 km on
keelatud 1. märtsist kuni 30. juunini (metsise mängu- ja pesitsusaeg).
3.2.4. Kaevandamine on keelatud Oandu parkmetsa kaitsealal (KLO1200193) ning
kaitstavatele üksikobjektidele Mehide männid (KLO 4000810) ja Rääsa kadakas (KLO
4000714) lähemal kui 50 m (piiranguvöönd). Linnasaare raba metsise elupaigas
(KLO9120397) ja Lümatu metsise elupaigas (KLO9123655) on kaevandamine lubatud
tingimusel, et tagatud on elupaiga ja liigi soodne seisund vastavalt looduskaitseseaduse
§ 3. Linnasaare raba metsise elupaigas ja Lümatu metsise elupaigas tuleb viia läbi
metsiste seiret vastavalt Keskkonnaameti kooskõlastatud seirekavale. Kaevandamisloa
omanik peab 6 kuu jooksul peale kaevandamisloa saamist esitama seirekava
48 (51)
Keskkonnaametile kooskõlastamiseks. Vastavalt Keskkonnaameti ettepanekutele tuleb
seirekava jooksvalt täiendada ja/või muuta.
3.2.5. Kaevandamisloa omanik peab kord aastas esitama mäeeraldise kohalikele
omavalitsustele Uus-Kiviõli kaevanduse mäetööde arengukava, kus on näidatud
eelseisva aasta jooksul planeeritud mäetööde ajakava ja pindalaine ulatus. Planeeritud
mäetööde arengukava ajakava muutumise korral teavitab loa omanik koheselt (sh enne
muudetud kava alusel tööde teostamist) kohaliku omavalitsust.
3.2.6. Lõhketöid on elamute läheduses lubatud teostada ainult tööpäevadel (esmaspäev –
reede) ajavahemikus 08.00 – 22.00. Riigipühadel on lõhketööde teostamine elamute
läheduses keelatud. Muul ajal on lõhketööde teostamine elamute läheduses lubatud vaid
kirjalikul kokkuleppel vastavate kinnisasjade omanikega. Elamute läheduseks loetakse
nii läbindus- kui koristustöödel elamule või abihoonele lähemat ala kui 200 m.
Kaevandamisloa omanik peab asustatud piirkondades teostatavate lõhketööde ajakava
kooskõlastama kohaliku omavalitsusega, kus lõhkamist teostatakse. Kaevandamisloa
omanik peab asustatud piirkondades lõhketöid teostades valima minimaalsed
lõhkelaengud.
3.2.7. Kaevandamisloa omanik peab teavitama hoone omanikku kirjalikult enne mäetööde
jõudmisest hoonele lähemale kui 500 m, märkides teavituskirjas ligikaudse ajakava
mäetööde jõudmisest hooneni.
3.2.8. Müra mõju vähendamiseks tuleb rakendada leevendusmeetmeid.
3.2.9. Kaevandamisloa omanik peab vastavalt KMH aruande peatükis 6.2 prognoositud
alanduslehtri levikule rajama puurkaevud ja/või veetrassid elanike veevarustuse (sh
kvaliteetse joogivee) tagamiseks enne põhjavee alanduslehtri piirkonnas kaevandamise
alustamist. Pärast kohustuse täitmist annab kaevandamisloa omanik
veevarustussüsteemid üle vee-ettevõttele (v.a. üksikmajapidamiste
veevarustussüsteemid). Üksikmajapidamiste veevarustussüsteemid antakse üle kinnistu
omanikule.
3.2.10. Kaevandamisloa omanik peab hiljemalt kahe aasta jooksul peale kaevandamisloa
saamist läbi viima võimaliku alanduslehtri mõjusse jäävate üksikmajapidamiste ja
asutuste töötavate veehaarete (puur- ja salvkaevude) revisjoni. Revisjoni käigus tuleb
määrata veehaarde tüüp (salvkaev, puurkaev või allikas), selle asukoht, koordinaadid,
puurkaevu passi olemasolu, mõõtmise aegne veetase, selle maksimaalne ja minimaalne
seis ning sanitaarkaitseala/hooldusala olemasolu. Pärast täiendavate andmete laekumist
on otstarbekas täpsustada KMH peatükis 6.2 esitatud alanduslehtri mudelit ning
vajadusel rajama täiendavaid puurkaevusid ja/või veetrasse elanike veevarustuse
tagamiseks.
Kaevandamisloa omanik kompenseerib kinnisasja omanikule veevarustussüsteemi
väljaehitamisega seotud kulud (kuni arenduse lõpuni). Kinnisasja omanikel on õigus
nõuda kulude kompenseerimist otse kaevandamisloa omanikult. Paralleelselt
veevarustuse rajamisega lahendatakse kaevandamisloa omaniku kulul majapidamiste
heitvete käitlemise küsimused (üldjuhul rajatakse lokaalsed
puhastusseadmed).“Kaevandamisloa omanik peab arvestama teenindusmaal tegevuse
korraldamisel kitsendusi põhjustavate objektide ja nende piiranguvööndite olemasolust
tulenevate nõuetega: maaparandussüsteem nr 1106870010020 ja selle eesvoolud nr
1106870010010E ja 1106870010020E, Ojamaa jõgi, 110 kV elektriliin nr 08,
SAVALA–ARVILA riigimaantee nr 13129 kaitsevöönd ja geodeetiline märk nr 65573.
49 (51)
3.2.11. Kaevandamisloa omanik peab mõõtma lõhketöödega kaasnevat vibratsiooni. Kaebuste
esitamise korral tuleb lõhketöödega kaasneva vibratsiooni mõõtmist häiringute
täpsemaks hindamiseks korrata. Elamu või ühiskasutusega hoone omaniku nõudel peab
kaevandamisloa omanik teostama kambriploki koristustööde lõhketöödest tingitud
vibratsiooni mõõtmise kahe kuu jooksul alates vastava nõude saamisest esimesel
võimalusel. Nõude esitamise eelduseks on kambriploki koristustööde jõudmine elamule
või ühiskasutusega hoonele lähemale kui 500 m. Vibratsiooni mõõdistatakse
iseloomuliku tootmisrütmiga perioodil 30 päeva kestel, elamu või ühiskasutusega hoone
omaniku põhjendatud taotlusel pikemalt. Tulemused esitada kaevandamisloa andjale
ning elamu ja ühiskasutuses hoone omanikule ühe nädala jooksul pärast mõõtmiste
lõpetamist. Vibratsiooni mõõtmisi tuleb teostada akrediteeritud mõõtja ning tulemuste
arvestamisel tuleb lähtuda majandus- ja taristuministri 08.09.2017 määruse nr 49
„Lõhkematerjali kasutamise ja hävitamise nõuded“ lisas esitatud ehitistele lubatud
võnkekiirust.
3.2.12. Hoonete seisund tuleb hinnata ja dokumenteerida hoone omaniku või valdaja
juuresolekul erapooletu eksperdi poolt enne lõhketööde jõudmist hoonetele lähemale
kui 200 m ja lõhketööde lõpetamisel hoonest ligikaudu 200 m kaugusel. Hoone omaniku
nõudel tuleb hinnata ja dokumenteerida hoone seisund varem kui lõhketööde jõudmisel
200 m kaugusele. Hoonete ekspertiisi akt koostatakse vähemalt kolmes eksemplaris,
millest üks antakse hoone omanikule ja teine säilitatakse kaevandamisloa omaniku
juures ning üks kohalikus omavalitsuses. Ekspertiisi aktid tuleb säilitamiseks üle anda
kahe nädala jooksul ekspertiisi tegemisest.
3.2.13. Kaevanduse rajamise ja töötamise ajal kasutada Uus-Kiviõli ja Aidu
tööstusterritooriumi vahelist rajatavat trassikoridori läbi endise Aidu karjääri.
3.2.14. Kaevanduse ehitamiseks vajamineva tehnika ja materjalide transpordiks ei tohi kasutada
Võrnu küla läbivaid maanteid.
3.2.15. Kaevandamisloa omanik peab enne pinnasetöödega alustamist viima läbi
arheoloogilised eeluuringud aladel, kuhu on planeeritud tuulutusšurfide ja teiste
maapinda puudutavate rajatiste asukohad.
3.2.16. Lähtudes Sihtasutuse Poliitikauuringute Keskus Praxis 2013. a uuringu „Põlevkivi
kaevandamise ja töötlemise sotsiaalmajanduslike mõjude hindamine“ ning 2018. a
uuringu „Põlevkivi kaevandamise eelispiirkondade määramine looduskeskkonna ja
majanduslike tingimuste põhjal“ tulemustest kohustub kaevandamisloa omanik enne
kaevanduse avamist esitama kohalikule omavalitsusele kirjaliku ülevaate
kavandatavatest meetmetest negatiivsete mõjude ärahoidmiseks ja/või leevendamiseks
ning vältimatute mõjude kompenseerimiseks, ning viima läbi avaliku arutelu meetmete
käsitlemiseks.
3.2.17. Pärast kaevanduse avamist esitab kaevandamisloa omanik iga kuue kuu tagant
kohalikule omavalitsusele ülevaate kaevandamisega kaasnevate mõjude ennetamise
ja/või leevendamise ning vältimatute mõjude kompenseerimise meetmete
rakendamisest.
3.2.18. Tehnilise taristu objektide rajamisel lähtuda Uus-Kiviõli kaevanduse tehnilise taristu
objektide teemaplaneeringust ning Uus-Kiviõli kaevanduse tehnilise taristu objektide
teemaplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande peatükist 5. Oandu
veepidet läbivad punkrid betoneerida.
50 (51)
3.2.19. Igas kalendriaastas tuleb vähemalt 40% aherainest taaskasutada. Kaevandamisloa
omanik peab pidama digitaalset arvestust aheraine taaskasutuse hulga ja
kasutusvaldkondade kohta.
3.3. Korraldus jõustub Enefit Kaevandused AS-ile teatavaks tegemisest.
Maavara kaevandamise keskkonnaluba L.MK/XX on kättesaadav Keskkonnaameti e-teenuste
portaalis https://eteenus.keskkonnaamet.ee.
Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide haldusakti
andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule
halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.
Martin Nurme
juhataja
maapõuebüroo
keskkonnaosakond
Lisad
1. Maavara kaevandamise luba
2. Uus-Kiviõli kaevanduse mäeeraldise plaan
3. Uus-Kiviõli kaevanduse geoloogilised läbilõiked
4. Uus-Kiviõli kaevanduse mäeeraldisega kattuvate kitsenduste loetelu
Saata: Enefit Kaevandused AS
Teadmiseks:
1. Keskkonnaministeerium
2. Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium
3. Tehnilise Järelevalve Amet
4. Maa-amet
5. Konkurentsiamet
6. Alutaguse Vallavalitsus
7. Lüganuse Vallavalitsus
8. Osaühing VKG Kaevandused
9. TLA Invest OÜ
Lilli Tamm
maapõuespetsialist
maapõuebüroo
keskkonnaosakond
51 (51)
EELNÕU 03.05.2019
MAAVARA KAEVANDAMISE LUBA
Keskkonnaamet XX
1. Loa omaja 1.1. Ettevõtja nimi Enefit Kaevandused AS
1.2. Äriregistrikood 10032389 1.3. Aadress Jaama tn 10, Jõhvi linn,
Jõhvi vald, Ida-Viru maakond,
41533
2. Kaevandaja 2.1. Ettevõtja nimi Enefit Kaevandused AS
2.2. Äriregistri kood 10032389 2.3. Aadress Jaama tn 10, Jõhvi linn,
Jõhvi vald, Ida-Viru maakond,
41533
3. Maardla 3.1. Maardla nimetus Eesti 3.2. Maardlaosa nimetus Uus-Kiviõli
põlevkivimaardla uuringuväli
3.3. Maardla (maardlaosa) 3.4. Maardla põhimaavara põlevkivi
registrikaardi number 0011
4. Mäeeraldis ja 4.1. Mäeeraldise nimetus Uus-Kiviõli kaevandus
selle
teenindusmaa 4.2. Mäeeraldise asukoht Ida-Viru maakond, Lüganuse, Alutaguse vald
4.3. Mäeeraldise pindala, ha 6206,62
4.4. Mäeeraldise teenindusmaa pindala, ha 169,55
5. Geoloogiline Geoloogilise uuringu aruanne:
uuring
nimetus „Eesti põlevkivimaardla Uus-Kiviõli uuringuvälja
registrikaardi (0011) täpsustamine, seletuskiri.” (M. Rammo), OÜ
Eesti Geoloogiakeskus, 2007
geoloogiafondi number EGF 7957
varude kinnitamise otsus ja kuupäev keskkonnaministri 10.07.2008
käskkiri nr 919
6. Maavara 6.1. Mäeeraldise piirides arvutatud maavara kasutusala, kogus ja ühik:
kogus
aktiivne tarbevaru põlevkivi – 207 766 tuhat t
aktiivne reservvaru
passiivne tarbevaru põlevkivi - 97 tuhat t
passiivne reservvaru
kaevandatav varu põlevkivi - 207 766 tuhat t
6.2. Maavara kogus on esitatud seisuga 30.09.2017
7. Katend, Katendi kogus - tuhat m3, sh mulla kogus - tuhat m3
sh muld
8. Maavara 8.1. Maavara kavandatav kasutusvaldkond energeetikatööstuse kütus,
kasutamine keemia- ja tsemenditööstuse tooraine
8.2. Kaevandamise keskmine aastamäär, kogus ja ühik
8.3. Kaevandamise maksimaalne aastamäär, kogus ja ühik 6 000 tuhat t
8.4. Loa kehtivusaeg 30 aastat (XX.XX.XXXX – XX.XX.XXXX)
9. Korrastamine Kaevandatud maa kasutamise otstarve: -
10. Täiendavad 1. Kaevandamisloa omanik peab 6 kuu jooksul peale kaevandamisloa
tingimused saamist esitama Keskkonnaametile kooskõlastamiseks seirekava.
Seirekava koostamisel tuleb lähtuda keskkonnamõju hindamise
aruande peatükist 10 ja OÜ Inseneribüroo STEIGER poolt
koostatud tööst nr 14/1242 „Uus-Kiviõli kaevanduse täiendavad
hüdrogeoloogilised uuringud. Uus-Kiviõli kaevanduse võimalik
mõju liigniisketele elupaikadele“. Vastavalt Keskkonnaameti
ettepanekutele tuleb seirekava jooksvalt täiendada ja/või muuta.
Kaevandamisloa omanik teostab seiret vastavalt kooskõlastatud
seirekavale. Seire tulemused esitada Keskkonnaametile lähtuvalt
seirekavas kehtestatud seireperioodidest.
2. Kaevandamisega seotud rajatisi ei tohi rajada Rohukabja ja Oandu
soo piiridele lähemale kui 300 m. Kui on vaja tuulutusšurfe rajada
Rohukabja või Oandu soo piiridele lähemale kui 300 m, tuleb
kvaternaarisetete veekihid isoleerida nii, et mõju ülemiste kihtide
veerežiimile on minimaalne.
3. Lõhkamistööd Muraka linnu- ja loodusalale, Linnasaare raba
metsise elupaigale (KLO9120397) ja Lümatu metsise elupaigale
(KLO9123655) lähemal kui 1 km on keelatud 1. märtsist kuni 30.
juunini (metsise mängu- ja pesitsusaeg).
4. Kaevandamine on keelatud Oandu parkmetsa kaitsealal
(KLO1200193) ning kaitstavatele üksikobjektidele Mehide männid
(KLO 4000810) ja Rääsa kadakas (KLO 4000714) lähemal kui
50 m (piiranguvöönd). Linnasaare raba metsise elupaigas
(KLO9120397) ja Lümatu metsise elupaigas (KLO9123655) on
kaevandamine lubatud tingimusel, et tagatud on elupaiga ja liigi
soodne seisund vastavalt looduskaitseseaduse § 3. Linnasaare raba
metsise elupaigas ja Lümatu metsise elupaigas tuleb viia läbi
metsiste seiret vastavalt Keskkonnaameti kooskõlastatud
2 (5)
seirekavale. Kaevandamisloa omanik peab 6 kuu jooksul peale
kaevandamisloa saamist esitama seirekava Keskkonnaametile
kooskõlastamiseks. Vastavalt Keskkonnaameti ettepanekutele tuleb
seirekava jooksvalt täiendada ja/või muuta.
5. Kaevandamisloa omanik peab kord aastas esitama mäeeraldise
kohalikele omavalitsustele Uus-Kiviõli kaevanduse mäetööde
arengukava, kus on näidatud eelseisva aasta jooksul planeeritud
mäetööde ajakava ja pindalaine ulatus. Planeeritud mäetööde
arengukava ajakava muutumise korral teavitab loa omanik koheselt
(sh enne muudetud kava alusel tööde teostamist) kohaliku
omavalitsust.
6. Lõhketöid on elamute läheduses lubatud teostada ainult tööpäevadel
(esmaspäev – reede) ajavahemikus 08.00 – 22.00. Riigipühadel on
lõhketööde teostamine elamute läheduses keelatud. Muul ajal on
lõhketööde teostamine elamute läheduses lubatud vaid kirjalikul
kokkuleppel vastavate kinnisasjade omanikega. Elamute läheduseks
loetakse nii läbindus- kui koristustöödel elamule või abihoonele
lähemat ala kui 200 m. Kaevandamisloa omanik peab asustatud
piirkondades teostatavate lõhketööde ajakava kooskõlastama
vallaga, kus lõhkamist teostatakse. Kaevandamisloa omanik peab
asustatud piirkondades lõhketöid teostades valima minimaalsed
lõhkelaengud.
7. Kaevandamisloa omanik peab teavitama hoone omanikku kirjalikult
enne mäetööde jõudmisest hoonele lähemale kui 500 m, märkides
teavituskirjas ligikaudse ajakava mäetööde jõudmisest hooneni.
8. Müra mõju vähendamiseks tuleb rakendada leevendusmeetmeid.
9. Kaevandamisloa omanik peab vastavalt KMH aruande peatükis 6.2
prognoositud alanduslehtri levikule rajama puurkaevud ja/või
veetrassid elanike veevarustuse (sh kvaliteetse joogivee) tagamiseks
enne põhjavee alanduslehtri piirkonnas kaevandamise alustamist.
Pärast kohustuse täitmist annab kaevandamisloa omanik
veevarustussüstemid üle vee-ettevõttele (v.a üksikmajapidamiste
veevarustussüsteemid). Üksimajapidamiste veevarustussüsteemid
antakse üle kinnistu omanikele.
10. Kaevandamisloa omanik peab hiljemalt kahe aasta jooksul peale
kaevandamisloa saamist läbi viima võimaliku alanduslehtri mõjusse
jäävate üksikmajapidamiste ja asutuste töötavate veehaarete (puur-
ja salvkaevude) revisjoni. Revisjoni käigus tuleb määrata veehaarde
tüüp (salvkaev, puurkaev või allikas), selle asukoht, koordinaadid,
puurkaevu passi olemasolu, mõõtmise aegne veetase, selle
maksimaalne ja minimaalne seis ning sanitaarkaitseala/hooldusala
olemasolu. Pärast täiendavate andmete laekumist on otstarbekas
täpsustada keskkonnamõju hindamise aruande peatükis 6.2 esitatud
alanduslehtri mudelit ning vajadusel rajama täiendavaid
puurkaevusid ja/või veetrasse elanike veevarustuse tagamiseks.
Kaevandamisloa omanik kompenseerib kinnisasja omanikule
veevarustussüsteemi väljaehitamisega seotud kulud ning lisanduvad
3 (5)
vee võtmisega seotud kulud kuni arenduse lõpuni. Kinnisasja
omanikel on õigus nõuda kulude kompenseerimist otse
kaevandamisloa omanikult. Paralleelselt veevarustuse rajamisega
lahendatakse kaevandamisloa omaniku kulul majapidamiste
heitvete käitlemise küsimused (üldjuhul rajatakse lokaalsed
puhastusseadmed).
11. Kaevandamisloa omanik peab arvestama teenindusmaal tegevuse
korraldamisel kitsendusi põhjustavate objektide ja nende
piiranguvööndite olemasolust tulenevate nõuetega:
maaparandussüsteem nr 1106870010020 ja selle eesvoolud
nr 1106870010010E ja 1106870010020E, Ojamaa jõgi, 110 kV
elektriliin nr 08, SAVALA–ARVILA riigimaantee nr 13129
kaitsevöönd ja geodeetiline märk nr 65573.
12. Kaevandamisloa omanik peab mõõtma lõhketöödega kaasnevat
vibratsiooni. Kaebuste esitamise korral tuleb lõhketöödega
kaasneva vibratsiooni mõõtmist häiringute täpsemaks hindamiseks
korrata. Elamu või ühiskasutusega hoone omaniku nõudel peab
kaevandamisloa omanik teostama kambriploki koristustööde
lõhketöödest tingitud vibratsiooni mõõtmise kahe kuu jooksul alates
vastava nõude saamisest esimesel võimalusel. Nõude esitamise
eelduseks on kambriploki koristustööde jõudmine elamule või
ühiskasutusega hoonele lähemale kui 500 m. Vibratsiooni
mõõdistatakse iseloomuliku tootmisrütmiga perioodil 30 päeva
kestel, elamu või ühiskasutusega hoone omaniku põhjendatud
taotlusel pikemalt. Tulemused esitada kaevandamisloa andjale ning
elamu ja ühiskasutuses hoone omanikule ühe nädala jooksul pärast
mõõtmiste lõpetamist. Vibratsiooni mõõtmisi tuleb teostada
akrediteeritud mõõtja ning tulemuste arvestamisel tuleb lähtuda
majandus- ja taristuministri 08.09.2017 määruse nr 49
„Lõhkematerjali kasutamise ja hävitamise nõuded“ lisas esitatud
ehitistele lubatud võnkekiirust.
13. Hoonete seisund tuleb hinnata ja dokumenteerida hoone omaniku
või valdaja juuresolekul erapooletu eksperdi poolt enne lõhketööde
jõudmist hoonetele lähemale kui 200 m ja lõhketööde lõpetamisel
hoonest ligikaudu 200 m kaugusel. Hoone omaniku nõudel tuleb
hinnata ja dokumenteerida hoone seisund varem kui lõhketööde
jõudmisel 200 m kaugusele. Hoonete ekspertiisi akt koostatakse
vähemalt kolmes eksemplaris, millest üks antakse hoone omanikule
ja teine säilitatakse kaevandamisloa omaniku juures ning üks
kohalikus omavalitsuses. Ekspertiisi aktid tuleb säilitamiseks üle
anda kahe nädala jooksul ekspertiisi tegemisest.
14. Kaevanduse rajamise ja töötamise ajal kasutada Uus-Kiviõli ja Aidu
tööstusterritooriumi vahelist rajatavat trassikoridori läbi endise
Aidu karjääri.
15. Kaevanduse ehitamiseks vajamineva tehnika ja materjalide
transpordiks ei tohi kasutada Võrnu küla läbivaid maanteid.
4 (5)
16. Tuulutusšurfide ja teiste maapinda puudutavate rajatiste asukohad
tuleb kooskõlastada Muinsuskaitseametiga.
17. Lähtudes Sihtasutuse Poliitikauuringute Keskus Praxis 2013. a
uuringu „Põlevkivi kaevandamise ja töötlemise
sotsiaalmajanduslike mõjude hindamine“ ning 2018. a uuringu
„Põlevkivi kaevandamise eelispiirkondade määramine
looduskeskkonna ja majanduslike tingimuste põhjal“ tulemustest
kohustub kaevandamisloa omanik enne kaevanduse avamist esitama
kohalikule omavalitsusele kirjaliku ülevaate kavandatavatest
meetmetest negatiivsete mõjude ärahoidmiseks ja/või
leevendamiseks ning vältimatute mõjude kompenseerimiseks, ning
viima enne kaevanduse avamist läbi avaliku arutelu meetmete
käsitlemiseks.
18. Pärast kaevanduse avamist esitab kaevandamisloa omanik iga kuue
kuu tagant kohalikule omavalitsusele ülevaate kaevandamisega
kaasnevate mõjude ennetamise ja/või leevendamise ning
vältimatute mõjude kompenseerimise meetmete rakendamisest.
19. Tehnilise taristu objektide rajamisel lähtuda Uus-Kiviõli
kaevanduse tehnilise taristu objektide teemaplaneeringust ning Uus-
Kiviõli kaevanduse tehnilise taristu objektide teemaplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande peatükist 5.
20. Igas kalendriaastas tuleb vähemalt 40% aherainest taaskasutada.
Kaevandamisloa omanik peab pidama digitaalset arvestust aheraine
taaskasutuse hulga ja kasutusvaldkondade kohta.
11. Loa andmise Loa andmise faktiline ja õiguslik alus on toodud Keskkonnaameti
ja muutmise XX.XX.XXXX korralduses nr XX „Maavara kaevandamiseks
otsused keskkonnaloa andmine Eesti põlevkivimaardlas Uus-Kiviõli uuringuväljal
Uus-Kiviõli põlevkivikaevanduse mäeeraldisele“.
Loa andja nimi ja amet
Martin Nurme
juhataja
maapõuebüroo
keskkonnaosakond
Kuupäev: XX.XX.XXXX
5 (5)
Menetlusosalised
03.05.2019 nr 12-2/19/293-4
Uus-Kiviõli kaevanduses maavara
kaevandamiseks antud keskkonnaloa
KMIN-054 muutmise otsuse eelnõu
edastamine tutvumiseks ja arvamuse
avaldamiseks
Enefit Kaevandused AS1 (registrikood 10032389, aadress Jaama tn 10, Jõhvi vald, Ida-Viru
maakond, 41533) esitas Keskkonnaministeeriumile 21.01.2005 Uus-Kiviõli kaevanduse
mäeeraldise maavara kaevandamiseks antud keskkonnaloa (edaspidi kaevandamisluba)
taotluse (registreeritud Keskkonnaministeeriumi dokumendihaldussüsteemis 21.01.2005
numbriga 13-4-6/05/821).
Maapõueseaduse § 130 lg 3 kohaselt viib Keskkonnaamet lõpule Keskkonnaministeeriumi
menetluses olnud pooleli olevad kaevandamisloa andmise menetlused.
Haldusmenetluse seaduse § 49 lõike 1 alusel edastame Teile eelnõud arvamuse avaldamiseks.
Teie arvamust ootame hiljemalt 04.06.2019.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Martin Nurme
juhataja
maapõuebüroo
keskkonnaosakond
Lisad:
1. Korraldus_Uus-Kiviõli_eelnõu.pdf
2. Luba_Uus-Kiviõli_eelnõu.pdf
3. Uus-Kiviõli kaevanduse mäeeraldisega kattuvate kitsenduste loetelu.xlsx
1
Taotleja ärinimi oli kuni 06.08.2008 Põlevkivi Kaevandamise AS (10337962); ettevõte ühines Aktsiaseltsiga
Eesti Põlevkivi (10032389, ühendav ühing); vahemikus 15.06.2009 - 30.06.2016 ärinimega Eesti Energia
Kaevandused AS; alates 30.06.2016 Enefit Kaevandused AS
Narva mnt 7a / 15172 Tallinn / Tel 680 7438 / Faks 680 7427 / e-post:
[email protected] /
www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658
Saata: Enefit Kaevandused AS (
[email protected]); Alutaguse Vallavalitsus
(
[email protected]); Lüganuse Vallavalitsus (
[email protected]); Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium; Keskkonnaministeerium; Konkurentsiamet
(
[email protected]); Muinsuskaitseamet (
[email protected]); Osaühing
VKG Kaevandused (
[email protected]); TLA Invest OÜ (
[email protected])
Lilli Tamm 674 4803
[email protected]
2 (2)