EELNÕU
00.00.2022
KEILA LINNAVOLIKOGU
OTSUS
Keila 00.00.2022 nr
Keila Jõesaare detailplaneeringu osaliselt
kehtetuks tunnistamine krundile pos 3 määratud
ehitisealuse pinna osas
Keila Linnavolikogu 28.03.2017 otsusega nr 12 kehtestati osaliselt Keila Jõesaare
detailplaneering (edaspidi DP), millega jaotati Jõepargi kinnistu 18,91 ha suurune maa-ala 5
krundiks: moodustati 3 elamumaa (Linnuse tn 1, 3 ja 5), 1 sotsiaalmaa (pargimaa, mis anti
tasuta üle linnale) ning 1 transpordimaa (Linnuse tänav, mis anti tasuta üle linnale) krunt,
määrati maakasutustingimused ja ehitusõiguse ulatus ning tingimused. DP eesmärk oli luua
võimalus Jõesaare maa-ala efektiivsemaks kasutamiseks kavandades varasemates asukohtades
olnud hoonestuse taastamist ning jättes jõesaarest suurema osa avaliku kasutusega
heakorrastatud pargialaks järgides sobivat tasakaalu hoonestuse ning pargi loodusega.
DP elluviimiseks tehti Jõepargi kinnistul maakorralduslikud toimingud, Jõepargi kinnistu
jagati ja Keila linn sai tasuta enda omandisse suurema osa (132 508 m2) eraomandis olnud
looduskaitsealusest Keila mõisa pargist, avalikult kasutatavatest Keila jõe äärsetest
haljasaladest (10 655 m2) ja Linnuse tänava lõigu (4424 m2) ning tasu (100 000 eurot) eest 18
745 m2 suuruse osa Keila mõisa pargist ja 9329 m2 suuruse osa avalikult kasutatavatest Keila
jõe äärsetest haljasaladest.
DP näeb positsioonile 3, mis praegu on aadressiga Linnuse tn 5, ette elamumaa sihtotstarbe
ning ehitusõiguse 2 maapealse korrusega 34 korteriga korterelamu rajamiseks ehitisealuse
pinnaga kuni 3500 m².
Keila mõisa park (kaasa arvatud DP pos 3) on Keila linna müra vähendamise tegevuskavaga1
määratud vaikseks alaks. Keila linna koostamisel olev üldplaneering (edaspidi uus ÜP)
(hetkel kooskõlastamisel) kohaselt mõistetakse vaikse alana ehk I kategooria alana Keila linna
müra vähendamise tegevuskavas nimetatud madala müratasemega rohealasid
üldplaneeringuga täpsustatud piirides (seletuskirja skeem 17). Vaiksed alad on piiritletud,
lähtudes olemasolevast müratasemest, ala olemasolevast ja perspektiivsest maakasutusest ning
vaiksete alade kaitsmise vajadusest linnalises keskkonnas. Vaikseteks aladeks loetakse
eelkõige avalikuks kasutuseks mõeldud piirkondi (puhkealad, pargid), kus keskkonna
müratase on suhteliselt madal. Olulised tegurid on vaikse ala kasutusotstarve (ala peab olema
1
Keila linna välisõhus leviva keskkonnamüra vähendamise tegevuskava vastuvõtmine–Riigi Teataja
avalikult puhkeotstarbeks kasutatav) ningvaikse ala ulatus (puhke-eesmärgi täitmiseks ei saa
ala olla liialt väike).
Planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 8 kohaselt tuleb planeeringuga luua eeldused
kasutajasõbraliku ning turvalise elukeskkonna ja kogukondlikke väärtusi kandva ruumilise
struktuuri olemasoluks ja säilitamiseks ning esteetilise miljöö arenguks, säilitades
olemasolevaid väärtusi. Seejuures tuleb arvestada, et planeerimine on dünaamiline protsess,
mis peab paindlikult reageerima ajas muutuvatele oludele ja vajadustele. Uus ÜP mis algatati
Keila Linnavolikogu 27.03.2018 otsusega nr 7, kehtestatakse eeldatavaltjärgmise aasta
keskpaigas . Üldplaneeringu eesmärk on tagada linna jätkusuutlik toimimine läbi efektiivse
ruumi- ja maakasutuse. Uue ÜP lisas 8 „Keila linna rohestruktuuri analüüs“. 2019.2 on
märgitud, et Keila mõisa park on oma märgalade ja rindelise haljastuse tõttu kõrge elupaiga
väärtusega oluline Harju maakonna rohevõrgustiku ja sinivõrgustiku osa (parki läbib Keila
jõgi), samuti on Keila mõisa park oluline nahkhiirte elupaik, pargis on palju väärikaid vanu
elustikupuid ning see on linnustiku poolest kõige liigirikkam park Harjumaal, kus on
tuvastatud ca 45 linnuliiki. Nimetatud analüüsi põhjal peab Keila mõisa park jääma Keila
linna üheks olulisemaks puhkealaks, mistõttu on mõisaparki uute hoonete ehitamine keelatud
ja lubatud on ainult olemasolevate hoonete taastamine ja rekonstrueerimine või
restaureerimine.
Detailplaneeringu regulatiivse olemuse üks põhilisi tunnuseid on selle orienteeritus ajaliselt
suhteliselt lühikesele perioodile, kui planeering on arvestades eksisteerivaid vajadusi ja
väärtushinnanguid aktuaalne ja siduv. Kui detailplaneering ei vasta enam selle kehtestamise
ajal esinenud faktilistele asjaoludele, on selle ülevaatamine vajalik ja loomulik protsess.
Kehtestatud detailplaneeringud peavad teenima tänase päeva ja lähiaastate huve ja vajadusi.
Seejuures tuleb eelkõige arvestada pärast DP kehtestamist toimunud arendustegevuse kiirust
ja intensiivsust, muutunud faktilist ja õiguslikku olustikku ning avalikkuse hinnangut. Kuna
uue ÜP menetluse käigus valminud „Keila linna rohestruktuuri analüüs“ 2019 on koostatud
pärast DP kehtestamist, tuleb DP elluviimisel arvestada ka seal toodud faktiliste asjaoludega.
Eelnevast tulenevalt nähtub, et DP alale uue ÜP-ga kavandatav ja kehtiva DP-ga lubatu ei
kattu. Keila Linnavalitsus leiab, et DP elluviimisel pos 3 maksimaalse ehitusmahu ulatuses
(s.o 3500 m2) oleks pöördumatu ja rahaliselt hindamatu kahju Keila mõisa pargi unikaalsele
väärtusele ning piirkonna linnaruumile üldisemalt. Kuna kinnistu omanikul on õigustatud
ootus kehtiva DP elluviimiseks, on oluline leida tasakaal looduskeskkonna ja ehitatud
keskkonna vahel, arvestades olemasolevast keskkonnast ning asukohast tulenevaid
asjaolusid3.
Keila Linnavalitsus kui planeerimisalase tegevuse korraldaja peab tasakaalustama erinevaid
huve, sealhulgas avalikke huve ja väärtusi, kaaluma neid vastavalt planeerimise põhimõtetele
ja planeeringu eesmärkidele ning lõimima need planeeringulahendusse4, käesoleval juhul uue
ÜP lahendusse. Selle ülesande täitmiseks pidas Keila Linnavalitsus läbirääkimisi DP kohase
pos 3 (Linnuse tn 5) kinnistu omaniku Jõesaare OÜ-ga ning 18.02.2022 saavutati
kompromiss, millega kinnistu omanik on nõus DP pos 3 ehitusmahtu vähendama 30% võrra,
2
Leitav: https://keilalinnavalitsus.sharepoint.com/:f:/s/Sahtel/EonHDY-
pcU9Mtv__10251aQBr5Np0P_FyaMrc3mcBqnK0Q?e=NPDnlh
3
PlanS § 12 lg 2
4
PlanS § 10 lg 1
mis tähendab ehitisealuse pinna suurust maksimaalset 2450 m2 DP-ga lubatud 3500 m2
asemel.
DP osaliselt kehtetuks tunnistamise eesmärk on DP pos 3 hoone ehitisealuse pinna muutmine
vastavalt saavutatud kompromissile. PlanS § 140 lõike 1 punkti 2, lõike 2 ja 3 kohaselt võib
detailplaneeringu tunnistada osaliselt kehtetuks, kui planeeringu koostamise korraldaja või
planeeritava kinnistu omanik soovib planeeringu elluviimisest loobuda ning on tagatud
planeeringu terviklahenduse elluviimine pärast detailplaneeringu osalist kehtetuks
tunnistamist. DP osaliselt kehtetuks tunnistamine DP pos 3 ehitusmahu vähendamiseks ei
takista DP terviklahenduse ellu viimist.
Detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamise otsuse eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks
PlanS § 127 lõikes 1 nimetatud asutustele (valitsusasutused, kelle valitsemisalas olevaid
küsimusi detailplaneering käsitleb) ja arvamuse andmiseks § 127 lõikes 2 nimetatud isikutele
ja asutustele (isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada, ja isikud, kes on avaldanud soovi
olla planeeringu koostamisse kaasatud).
DP osaliselt kehtetuks tunnistamine puudutab valitsusasutustest Keskkonnaametit ja
Muinsuskaitseametit, kuna DP pos 3 asub looduskaitsealuse Keila mõisa pargi (registri
number KLO1200586) maa-alal ning kinnismälestise Keila kindlustatud elamu (registri
number 21517), kindlustatud elamu kultuurikiht (registri number 17881), kultusekivi
,,Orjakivi“ (registri number 17882) kaitsevööndis. DP puudutatud isikud on DP ala
kinnistuomanikud.
PlanS § 140 lg 4 sätestab, et kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole 30 päeva jooksul
detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamise otsuse eelnõu saamisest arvates
kooskõlastamisest keeldunud või arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist,
loetakse otsuse eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et
arvamuse andja ei soovi selle kohta arvamust avaldada, kui seadus ei sätesta teisiti.
Keskkonnaamet on ______ kirjaga nr ______ _________. Muinsuskaitseamet on
________kirjaga nr _____________ _____. Rahandusministeerium on ______ kirjaga nr
Teised isikud ___________.
Tulenevalt omaniku õigusest oma omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada, kooskõlas
avaliku võimu poolt kehtestatud viisi ja tingimustega, ei ole praegusel juhul mõistlik jätta DP
täies ulatuses kehtima, seejuures arvestades asjaolu, et DP pos 3 omanik on nõustunud pos 3
ehitisealuse pinna vähendamisega. DP osaliselt kehtetuks tunnistamine ei too kaasa DP ala
puudutatud isikutele negatiivseid mõjutusi ega nende olukorra halvenemist, puudub avalik
huvi, mis välistaks DP osaliselt kehtetuks tunnistamise ning ei ole teada asjaolusid, mis
tingiksid DP kehtima jäämise kogu ulatuses; DP osaliselt kehtetuks tunnistamine ei riiva
kolmandate isikute õigusi ega huvisid, pigem muutub tegelik olukord naaberkinnistute
omanike jaoks paremaks, kuna pos 3 kavandatav hoone saab olema väiksema ehitisealuse
pinnaga ning sellest tulenevalt ka väiksema ehituse brutopinnaga. Linnuse tn 5 kinnistu
omanikul on võimalik taotleda ehitusluba hoonele, mille maksimaalne ehitisealune pind on
2450 m2 ning Keila Linnavalitsusel näidata uues ÜP-s DP kehtivus kooskõlas käesoleva
otsusega.
Lähtudes eeltoodust ja planeerimisseaduse § 140 lõike 1 punkti 2, lõigete 2 ja 6,
haldusmenetluse seaduse § 64 lõigete 2 ja 3, § 68 lõike 2 ning § 70 lõike 1 alusel Keila
linnavolikogu
otsustab:
1. Tunnistada osaliselt kehtetuks Keila Linnavolikogu 28.03.2017 otsusega nr 12 „Keila
Jõesaare detailplaneeringu osaline kehtestamine“ kehtestatud detailplaneering krundile pos 3
(tänane aadress Linnuse tn 5) määratud ehitisealuse pinna osas 30% ulatuses, st pos 3 rajatava
korterelamu ehitisealune pind on DP-s lubatud kuni 2450 m2.
2. Keila Linnavalitsusel teavitada otsusest Linnuse tn 1 ja 4 kinnistute omanikke,
Keskkonnaametit, Muinsuskaitseametit ja avaldada detailplaneeringu osaliselt kehtetuks
tunnistamise teade ajalehtedes Keila Leht ja Harju Elu ning Keila linna veebilehel ja
Ametlikes Teadaannetes.
3. Otsus jõustub teatavakstegemisest.
4. Otsust on võimalik vaidlustada Tallinna Halduskohtus (Pärnu mnt 7, Tallinn) 30 päeva
jooksul arvates otsuse teatavakstegemisest.
(allkirjastatud digitaalselt)
Tanel Mõistus
Volikogu esimees
Seletuskiri
Keila Linnavolikogu otsuse eelnõu
„Keila Jõesaare detailplaneeringu osaliselt
kehtetuks tunnistamine krundile pos 3
määratud ehitisealuse pinna osas“
juurde
Detailplaneeringu kehtetuks tunnistamist reguleerib planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) §
140 kooskõlas haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) §§ 64, 68 ja 70.
PlanS § 140 lõige 1 punkt 2: Detailplaneeringu või selle osa võib tunnistada kehtetuks, kui
planeeringu koostamise korraldaja või planeeritava kinnistu omanik soovib planeeringu
elluviimisest loobuda.
PlanS § 140 lõige 2: Detailplaneeringu võib tunnistada osaliselt kehtetuks, kui on tagatud
planeeringu terviklahenduse elluviimine pärast detailplaneeringu osalist kehtetuks
tunnistamist.
PlanS § 140 lõige 5: Detailplaneeringu osalisest kehtetuks tunnistamisest teavitatakse PlanS §
127 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikuid ja asutusi ning teavitatakse ajalehes lähtudes PlanS § 139
lõigetes 3 ja 5 sätestatud nõuetest.
PlanS § 140 lõige 6: Detailplaneeringu tunnistab kehtetuks kohaliku omavalitsuse volikogu.
HMS § 64 lõige 2: Haldusorgan otsustab haldusakti kehtetuks tunnistamise kaalutlusõiguse
kohaselt, kui seadus ei keela haldusakti kehtetuks tunnistada või ei kohusta haldusakti
kehtetuks tunnistama.
HMS § 64 lõige 3: Kaalutlusõiguse teostamisel tuleb arvestada haldusakti andmise ja
haldusakti kehtetuks tunnistamise tagajärgi isikule, haldusakti andmise menetluse
põhjalikkust, haldusakti kehtetuks tunnistamise põhjuste olulisust ning nende seost isiku
osalemisega haldusakti andmise menetluses ja isiku muu tegevusega, haldusakti andmisest
möödunud aega ning muid tähtsust omavaid asjaolusid.
HMS § 68 lõige 2: Haldusakti kehtetuks tunnistamise otsustab haldusorgan, kelle pädevuses
oleks haldusakti andmine kehtetuks tunnistamise ajal. Muu haldusorgan võib haldusakti
kehtetuks tunnistada ainult seaduses sätestatud juhul.
HMS § 70 lõige 1: Haldusakt tunnistatakse kehtetuks iseseisva haldusaktiga, mille suhtes
kohaldatakse peale käesoleva jao sätete ka muid haldusakti kohta kehtivaid nõudeid.
Otsuse eelnõu otsusena vastuvõtmisega kaasnevad kulutused on seotud planeeringu osaliselt
kehtetuks tunnistamise teate avalikustamisega ajalehes Harju Elu, mille kannab Jõesaare OÜ.
Otsuse eelnõu ettekandja volikogu istungil on Enno Fels.
Otsuse eelnõu kaasettekandja volikogu istungil on Inge Angerjas.
Enno Fels
Keila linnapea
Eelnõu esitaja ja koostaja: Keila Linnavalitsus
Keskkonnaamet
[email protected]
Meie 24.08.2022 nr 7-4/423-1
Muinsuskaitseamet
[email protected]
Rahandusministeerium
[email protected]
Keila Jõesaare detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamise otsuse eelnõu arvamuse
avaldamiseks
Keila Linnavalitsus teatab, et on valminud Keila Jõesaare detailplaneeringu osaliselt kehtetuks
tunnistamise otsuse eelnõu (edaspidi eelnõu). Eelnõuga tunnistatakse osaliselt kehtetuks Keila
Linnavolikogu 28.03.2017 otsusega nr 12 „Keila Jõesaare detailplaneeringu osaline
kehtestamine“ kehtestatud detailplaneering krundile pos 3 (tänane aadress Linnuse tn 5)
määratud ehitisealuse pinna osas 30% ulatuses, st pos 3 rajatava korterelamu ehitisealune pind on
DP-s lubatud kuni 2450 m2. DP osaliselt kehtetuks tunnistamine puudutab valitsusasutustest
Keskkonnaametit, Muinsuskaitseametit ja Rahandusministeeriumit, kuna DP pos 3 asub
looduskaitsealuse Keila mõisa pargi (registri number KLO1200586) maa-alal ning
kinnismälestise Keila kindlustatud elamu (registri number 21517), kindlustatud elamu
kultuurikiht (registri number 17881), kultusekivi ,,Orjakivi“ (registri number 17882)
kaitsevööndis ning tegemist on üldplaneeringut muutva detailplaneeriguga.
PlanS § 140 lg 3 kohaselt edastatakse detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise otsuse eelnõu
kooskõlastamiseks § 127 lõikes 1 nimetatud asutustele ja arvamuse andmiseks § 127 lõikes 2
nimetatud isikutele ja asutustele.
PlanS § 140 lg 4 kohaselt kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole 30 päeva jooksul
detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise otsuse eelnõu saamisest arvates kooskõlastamisest
keeldunud või arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse otsuse eelnõu
kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi selle
kohta arvamust avaldada, kui seadus ei sätesta teisiti.
Ettepanekuid ja vastuväiteid eelnõule saab esitada kirjalikult e-posti aadressil
[email protected] 30
kalendripäeva jooksul alates kirja kättesaamisest. Juhul, kui Te ei ole esitanud määratud tähtajaks
arvamusi/vastuväiteid või ei ole Keila Linnavalitsust teavitanud vajadusest
Keskväljak 11 T: +372 6790 700 EE121010022073899009 SEB Pank Reg. nr. 75014422
76608 Keila
[email protected] EE272200221011747720 Swedbank TP kood: 135101
Estonia
ettepanekute/vastuväidete esitamise aega pikendada, loeme, et Teil puuduvad arvamused/
vastuväited haldusakti eelnõule.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Inge Angerjas
abilinnapea
Lisad:
Lisa_1_VOE_Jõesaare_DP_Osaliselt_kehtetuks_.docx
Koostaja:
Marju Kaivapalu
[email protected]
Saatja: <
[email protected]>
Saadetud: 29.08.2022 09:52
Adressaat: info keskkonnaamet ee <
[email protected]>; MKA info
<
[email protected]>; RAM Info <
[email protected]>
Teema: Keila Jõesaare detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamise
otsuse eelnõu arvamuse avaldamiseks
Saadame teile Keila linnavalitsuse dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu
dokumendi Keila Jõesaare detailplaneeringu osaliselt kehtetuks
tunnistamise otsuse eelnõu arvamuse avaldamiseks , mis on registreeritud
24.08.2022 numbriga 7-4/423-1.
LugupidamisegaKeila Linnavalitsus
KontaktinfoKeila LinnavalitsusKeskväljak 11, 76608, KeilaTelefon:
(+372) 679 0700e-post: