Teie 09.08.2022 nr 2-1/2022/5028;
Majandus- ja MKM/22-0912/-1K
Kommunikatsiooniministeerium Meie 29.08.2022 nr 1.1-11/6440-2
[email protected]
Toetuse andmise tingimuste
kooskõlastamine
Austatud proua Sikkut
Vaadanud läbi määruse eelnõu „Tööstusalades taastuvelektri tootmisseadmete kasutuselevõtu
hoogustamiseks“ ja selle lisad ning seletuskiri, toob Rahandusministeerium eelnõu
kooskõlastamiseks välja järgmised märkused ja ettepanekud:
Soovitame lisada määruse eelnõusse ja seletuskirja viite, et meede panustab Taaste- ja
vastupidavusrahastu ühisesse näitajasse RRFCI09 “Toetatud ettevõtjate arv“.
Regionaalarengu tegevuskava rakendusplaani 2021-2024 järgi arvestatakse RRFi meetme
Tööstusalades energia tootmise hoogustamise programm kavandamisel ja elluviimisel
regionaalse dimensiooniga ning kaalutakse regionaalsete erisuste rakendamist meetme
elluviimisel. Määruse eelnõu ja seletuskiri neid kaalutlusi aga ei kajasta. Palume need
lisada.
Määruse § 6 lg 4 nõuab, et taristu tuleb rajada omavahenditest. Selline piirang takistab
laenukapitali (võõrkapital) kasutamist ning ei ole põhjendatud (samas § 11 lubab
laenukapitali kasutamist). Ilmselt on mõeldud, et taristu rajamiseks ei tohi kasutada toetust,
kuid kuna termin omavahendid on defineerimata, siis tulemuseks on laenukapitali
keelamine. § 7 lg 3 ei välista intressikulude toetamist, mis tegelikult tuleks siia nimekirja
lisada (omakapitali kulu ei toetata, miks peaks toetama laenukapitali kulu).
Riigiabi valdkonnas toome välja järgmised märkused:
Eelnõu:
o § 3 p 9: defineeritud on „ressursid“, aga hiljem seda mõistet eelnõus ei kasutata;
o § 3: lisada tuleks „energiataristu“ (või „elektritaristu“) mõiste nt viitena komisjoni
üldise grupierandi määruse nr 651/2014 art 2 punkti 130 alapunktile a. Tagada tuleks,
et meetme raames toetatavad investeeringud energiataristusse vastaksid komisjoni
kasutatud mõistele. Juhime ka tähelepanu, et üldine grupierandi määrus on muutmisel,
mistõttu tuleks pärast komisjoni määruse muudatuste jõustumist eelnõu üle vaadata –
et see oleks endiselt kooskõlas komisjoni määrusega. Nt on hetkel üldise grupierandi
määruse eelnõu art 2 punkti 130 alapunktis a(i) toodud elektritaristu kohta järgmine
definitsioon „ülekande- ja jaotusvõrgud, kus ülekanne tähendab elektrienergia
transporti vastastikku ühendatud ülikõrgepinge- ja kõrgepingevõrkudes eesmärgiga
edastada see lõpptarbijatele või jaotajatele, kuid ei hõlma tarnimist, ning jaotus
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
tähendab elektrienergia transporti kõrgepinge-, keskpinge- ja
madalpingejaotusvõrkudes eesmärgiga edastada see tarbijatele, kuid ei hõlma
tarnimist“. Lisaks soovitame §-s 3 defineerida „võrguettevõtja“, „jaotusvõrk“,
põhivõrk“ ehk eelnõus kasutatavad mõisted - nt viitega elektrituruseaduse vastavatele
sätetele.
o § 6 lõike 2 sõnastusest ei ole siiski selge, mida täpsemalt toetatakse, nt kas
„taastuvelektri tootmisseadme jaotus- või põhivõrguga ühendamine“ tähendab
liitumistasude hüvitamist? Seletuskirjas kirjutatakse nt võrguga liitumise kuludest,
kuid pole selge, kas toetuse tagajärjel alandab võrguettevõtja liitumistasu (seletuskirja
on § 7 kohta selgitatud, et abikõlblikud on võrguga liitumise tasu ja liitumisvõimaluse
rajamiseks vajalikud kulud). Seega on ettepanek põhjalikumalt selgitada, mis tegevusi
konkreetselt toetatakse ja milline on seoses elektrituruseaduses viidatud liitumistasuga
(sh kas liitumistasu ei sisalda juba ka vajalikke (elektritaristu)investeeringuid)?
liitumiseks. Kui tegemist on § 9 lõikes 3 nimetatud riigiabi energiataristule, siis
vastavalt üldise grupierandi määruse artikkel 48 lõikele 4 on abikõlblikud
„investeeringukulud“. Seetõttu peab olema selge, millised tegevused ja millised kulud
hõlmatud on.
o § 7 lg 1, 2, 3: segaseks jääb, mis vahe on lõikes 1 toodud abikõlblikel kuludel
(liitumiseks vajalikud ehitustööde kulud) ja lõikel 2 (liitumistasu on abikõlblik
ehitustööde maksumuse ulatuses) – kas tegemist on alternatiividega? Juhime
tähelepanu, et §-s 7 on kaks lõiget 3. Esimeses lõikes 3 viidatud teavitamise kulud ei
ole riigiabi mõistes abikõlblikud ehk neid kulusid ei saa arvestada riigiabi abikõlblike
kulude hulka. Teise lõike 3 (mitteabikõlblikud kulud) punktis 11 on nimetatud
„lepingu menetlustasu“, kuid tuleks täpsustada, millist lepingut silmas peetakse (SK
kohaselt on tegemist „võrguettevõtjaga sõlmitava võrguga liitumise lepinguga“).
o § 9 lg 4: pole selge, miks on projekti tegevusele, mida rahastatakse lisaks antud
meetmele muudest allikatest sätestatud punktide 1 ja 2 toodud finantseerimismäärad.
Seletuskirjas on viidatud küll üldise grupierandi määruse artiklile 8, kuid sellest
artiklist selliseid määrasid ei tulene. Üldise grupierandi määruse art 48 alusel antava
riigiabi puhul ei tohi avaliku sektori toetus kokku ületada investeeringu ja
tegevuskasumi vahet ning vähese tähtsusega abi puhul ei tohi avaliku sektori toetus
ühele ettevõtjale ületada 200 000 eurot kolme järjestikuse majandusaasta jooksul.
o § 10 lg 3: tuleks lisada tingimus, et kui partneri kulud meetme raames hüvitatakse, siis
kehtivad partnerile lõppsaajale kehtestatud tingimused. See on vajalik, kuna partneri
kulude hüvitamisel muutub ka partner riigiabi või vähese tähtsusega abi saajaks.
Sellest on kirjutatud ka seletuskirjas (§ 16 selgituste juures: Kui see on asjakohane,
siis peavad maksumused olema eristatud projektiga seotud taotleja ja partneri
tegevuste lõikes. Viimane on vajalik, kuna taotluse rahuldamisel muutuvad kõik
osapooled riigiabi saajaks, kes saavad toetust määruse §-s 9 nimetatud määras iga
osapoole abikõlblikest kuludest), kuid eelnõust see välja ei tule.
o § 10 lg 5: soovitame lõigu esimese lause sõnastada järgmiselt „Ühele ettevõtjale
käesolevast meetmest ja muudest allikatest antud vähese tähtsusega abi ei tohi kolme
järjestikuse majandusaasta jooksul ületada 200 000 eurot, maanteetranspordi ettevõtja
puhul 100 000 eurot.“ ja kolmanda lause järgmiselt „Vähese tähtsusega abi
kumuleerimisel järgitakse Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artiklis 5
sätestatud kumuleerimisreegleid.“.
o § 20 lg 2: lõigu lõppu tuleks lisada „või kui muutmine on vastuolus riigiabi reeglitega.“
2
Seletuskirja § 22 lg 3 ja 4 - Ergutava mõju olemasoluks piisab siiski, kui taotleja on
esitanud KIKile taotluse. Samas võib kehtestada ka rangemaid tingimusi – et tegevustega
ei tohi alustada enne taotluse rahuldamise otsust.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Keit Pentus-Rosimannus
rahandusminister
Triin Tomingas 611 3002
[email protected]
3