dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Vastus pöördumisele

Rahandusministeerium · 29. august 2022
Viit
1.1-11/6440-2
Registreeritud
29. august 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE
Sari
1.1-11 Ettepanekud ja arvamused ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.1-11/2022
Vastutaja
Triin Tomingas (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Eelarvepoliitika valdkond, Riigieelarve osakond, Välisvahendite talitus)

Failid

  • 📎1.1-116440-2 29.08.2022 Väljaminev kiri.asice464 KB

Sisu (failidest)

Teie 09.08.2022 nr 2-1/2022/5028; Majandus- ja MKM/22-0912/-1K Kommunikatsiooniministeerium Meie 29.08.2022 nr 1.1-11/6440-2 [email protected] Toetuse andmise tingimuste kooskõlastamine Austatud proua Sikkut Vaadanud läbi määruse eelnõu „Tööstusalades taastuvelektri tootmisseadmete kasutuselevõtu hoogustamiseks“ ja selle lisad ning seletuskiri, toob Rahandusministeerium eelnõu kooskõlastamiseks välja järgmised märkused ja ettepanekud:  Soovitame lisada määruse eelnõusse ja seletuskirja viite, et meede panustab Taaste- ja vastupidavusrahastu ühisesse näitajasse RRFCI09 “Toetatud ettevõtjate arv“.  Regionaalarengu tegevuskava rakendusplaani 2021-2024 järgi arvestatakse RRFi meetme Tööstusalades energia tootmise hoogustamise programm kavandamisel ja elluviimisel regionaalse dimensiooniga ning kaalutakse regionaalsete erisuste rakendamist meetme elluviimisel. Määruse eelnõu ja seletuskiri neid kaalutlusi aga ei kajasta. Palume need lisada.  Määruse § 6 lg 4 nõuab, et taristu tuleb rajada omavahenditest. Selline piirang takistab laenukapitali (võõrkapital) kasutamist ning ei ole põhjendatud (samas § 11 lubab laenukapitali kasutamist). Ilmselt on mõeldud, et taristu rajamiseks ei tohi kasutada toetust, kuid kuna termin omavahendid on defineerimata, siis tulemuseks on laenukapitali keelamine. § 7 lg 3 ei välista intressikulude toetamist, mis tegelikult tuleks siia nimekirja lisada (omakapitali kulu ei toetata, miks peaks toetama laenukapitali kulu).  Riigiabi valdkonnas toome välja järgmised märkused: Eelnõu: o § 3 p 9: defineeritud on „ressursid“, aga hiljem seda mõistet eelnõus ei kasutata; o § 3: lisada tuleks „energiataristu“ (või „elektritaristu“) mõiste nt viitena komisjoni üldise grupierandi määruse nr 651/2014 art 2 punkti 130 alapunktile a. Tagada tuleks, et meetme raames toetatavad investeeringud energiataristusse vastaksid komisjoni kasutatud mõistele. Juhime ka tähelepanu, et üldine grupierandi määrus on muutmisel, mistõttu tuleks pärast komisjoni määruse muudatuste jõustumist eelnõu üle vaadata – et see oleks endiselt kooskõlas komisjoni määrusega. Nt on hetkel üldise grupierandi määruse eelnõu art 2 punkti 130 alapunktis a(i) toodud elektritaristu kohta järgmine definitsioon „ülekande- ja jaotusvõrgud, kus ülekanne tähendab elektrienergia transporti vastastikku ühendatud ülikõrgepinge- ja kõrgepingevõrkudes eesmärgiga edastada see lõpptarbijatele või jaotajatele, kuid ei hõlma tarnimist, ning jaotus Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 tähendab elektrienergia transporti kõrgepinge-, keskpinge- ja madalpingejaotusvõrkudes eesmärgiga edastada see tarbijatele, kuid ei hõlma tarnimist“. Lisaks soovitame §-s 3 defineerida „võrguettevõtja“, „jaotusvõrk“, põhivõrk“ ehk eelnõus kasutatavad mõisted - nt viitega elektrituruseaduse vastavatele sätetele. o § 6 lõike 2 sõnastusest ei ole siiski selge, mida täpsemalt toetatakse, nt kas „taastuvelektri tootmisseadme jaotus- või põhivõrguga ühendamine“ tähendab liitumistasude hüvitamist? Seletuskirjas kirjutatakse nt võrguga liitumise kuludest, kuid pole selge, kas toetuse tagajärjel alandab võrguettevõtja liitumistasu (seletuskirja on § 7 kohta selgitatud, et abikõlblikud on võrguga liitumise tasu ja liitumisvõimaluse rajamiseks vajalikud kulud). Seega on ettepanek põhjalikumalt selgitada, mis tegevusi konkreetselt toetatakse ja milline on seoses elektrituruseaduses viidatud liitumistasuga (sh kas liitumistasu ei sisalda juba ka vajalikke (elektritaristu)investeeringuid)? liitumiseks. Kui tegemist on § 9 lõikes 3 nimetatud riigiabi energiataristule, siis vastavalt üldise grupierandi määruse artikkel 48 lõikele 4 on abikõlblikud „investeeringukulud“. Seetõttu peab olema selge, millised tegevused ja millised kulud hõlmatud on. o § 7 lg 1, 2, 3: segaseks jääb, mis vahe on lõikes 1 toodud abikõlblikel kuludel (liitumiseks vajalikud ehitustööde kulud) ja lõikel 2 (liitumistasu on abikõlblik ehitustööde maksumuse ulatuses) – kas tegemist on alternatiividega? Juhime tähelepanu, et §-s 7 on kaks lõiget 3. Esimeses lõikes 3 viidatud teavitamise kulud ei ole riigiabi mõistes abikõlblikud ehk neid kulusid ei saa arvestada riigiabi abikõlblike kulude hulka. Teise lõike 3 (mitteabikõlblikud kulud) punktis 11 on nimetatud „lepingu menetlustasu“, kuid tuleks täpsustada, millist lepingut silmas peetakse (SK kohaselt on tegemist „võrguettevõtjaga sõlmitava võrguga liitumise lepinguga“). o § 9 lg 4: pole selge, miks on projekti tegevusele, mida rahastatakse lisaks antud meetmele muudest allikatest sätestatud punktide 1 ja 2 toodud finantseerimismäärad. Seletuskirjas on viidatud küll üldise grupierandi määruse artiklile 8, kuid sellest artiklist selliseid määrasid ei tulene. Üldise grupierandi määruse art 48 alusel antava riigiabi puhul ei tohi avaliku sektori toetus kokku ületada investeeringu ja tegevuskasumi vahet ning vähese tähtsusega abi puhul ei tohi avaliku sektori toetus ühele ettevõtjale ületada 200 000 eurot kolme järjestikuse majandusaasta jooksul. o § 10 lg 3: tuleks lisada tingimus, et kui partneri kulud meetme raames hüvitatakse, siis kehtivad partnerile lõppsaajale kehtestatud tingimused. See on vajalik, kuna partneri kulude hüvitamisel muutub ka partner riigiabi või vähese tähtsusega abi saajaks. Sellest on kirjutatud ka seletuskirjas (§ 16 selgituste juures: Kui see on asjakohane, siis peavad maksumused olema eristatud projektiga seotud taotleja ja partneri tegevuste lõikes. Viimane on vajalik, kuna taotluse rahuldamisel muutuvad kõik osapooled riigiabi saajaks, kes saavad toetust määruse §-s 9 nimetatud määras iga osapoole abikõlblikest kuludest), kuid eelnõust see välja ei tule. o § 10 lg 5: soovitame lõigu esimese lause sõnastada järgmiselt „Ühele ettevõtjale käesolevast meetmest ja muudest allikatest antud vähese tähtsusega abi ei tohi kolme järjestikuse majandusaasta jooksul ületada 200 000 eurot, maanteetranspordi ettevõtja puhul 100 000 eurot.“ ja kolmanda lause järgmiselt „Vähese tähtsusega abi kumuleerimisel järgitakse Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artiklis 5 sätestatud kumuleerimisreegleid.“. o § 20 lg 2: lõigu lõppu tuleks lisada „või kui muutmine on vastuolus riigiabi reeglitega.“ 2 Seletuskirja § 22 lg 3 ja 4 - Ergutava mõju olemasoluks piisab siiski, kui taotleja on esitanud KIKile taotluse. Samas võib kehtestada ka rangemaid tingimusi – et tegevustega ei tohi alustada enne taotluse rahuldamise otsust. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Keit Pentus-Rosimannus rahandusminister Triin Tomingas 611 3002 [email protected] 3
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel