Hr Taimar Peterkop
Riigikantselei Meie 29.08.2022 nr 1.1-10.1/6766-1
[email protected]
Eelnõu esitamine Vabariigi
Valitsuse istungile
Austatud härra riigisekretär
Esitame Vabariigi Valitsuse istungi päevakorda võtmiseks Vabariigi Valitsuse määruse
„Struktuuritoetuse finantskorrektsioonidega seonduvate määruste muutmine“ eelnõu koos
seletuskirjaga.
Määruse eelnõuga ühtlustatakse struktuuritoetuse perioodide 2007–2013, 2014–2020
avalikkuse teavitamise reeglite finantskorrektsioonide määr 2021–2027 perioodi
finantskorrektsiooni määraga ning luuakse selgus Euroopa Liidu finantshuve kahjustavate
pettuste ja teiste süütegude osas. Parandatakse tehniline viga perioodi 2021–2027 ettemakse
tingimuses.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Keit Pentus-Rosimannus
rahandusminister
Lisad:
1) Vabariigi Valitsuse määruse „Struktuuritoetuse finantskorrektsioonidega seonduvate
määruste muutmine“ eelnõu,
2) Vabariigi Valitsuse määruse „Struktuuritoetuse finantskorrektsioonidega seonduvate
määruste muutmine“ eelnõu seletuskiri.
Karin Reiska 611 3612
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
01.04.2022
Vabariigi Valitsuse määruse „Struktuuritoetuse finantskorrektsioonidega seonduvate
määruste muutmine“ eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Määruse eelnõuga ühtlustatakse struktuuritoetuse perioodide 2007–2013, 2014–2020
avalikkuse teavitamise reeglite finantskorrektsioonide määra 2021–2027 perioodi
finantskorrektsiooni määraga ning luuakse selgus Euroopa Liidu (edaspidi EL) finantshuve
kahjustavate pettuste ja teiste süütegude osas. Parandatakse ka tehniline viga perioodi 2021–-
2027 ettemakse tingimuses.
Eelnõu ja selle seletuskirja koostasid Riigi Tugiteenuste Keskuse juristid Anu Jaanson (e-post:
[email protected], tel 663 2031), Kathy Tätte (
[email protected], tel 663 2029) ja
Rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna nõunik Karin Reiska (e-post:
[email protected], tel 611 3612). Eelnõu toimetas keeleliselt Rahandusministeeriumi
personali- ja õigusosakonna keeletoimetaja Sirje Lilover (e-post:
[email protected]) ning
eelnõu juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna
õigusloome valdkonna juht Virge Aasa (e-post:
[email protected], tel 611 3549).
Eelnõuga muudetakse
- Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määrust nr 143 „Perioodi 2014–2020
struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning
finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (RT I, 06.10.2020, 3);
- Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrust nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu
ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja
kasutamise üldised tingimused“ (RT I, 17.05.2022, 13);
- Vabariigi Valitsuse 21. augusti 2014. a määrust nr 133 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse
taotlemise ja taotluste menetlemise nõuded ja tingimused toetuse andmise tingimuste määruse
kehtestamiseks“ (RT I, 18.09.2018, 14);
- Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2006. a määrust nr 278 „Toetuse tagasinõudmise ja
tagasimaksmise ning toetuse andmisel ja kasutamisel toimunud rikkumisest teabe edastamise
tingimused ja kord (RT I, 06.10.2020, 4).
2. Eelnõu eesmärk
Eelnõu eesmärk on ühtlustada perioodi 2021–2027 avalikkuse teavitamise reeglite rikkumise
finantskorrektsiooni määra varasemate perioodide sama rikkumise finantskorrektsiooni
määraga ja luua selgus riigihangetega seonduvate EL finantshuve kahjustavate pettuste ja teiste
süütegude ning riigihangete lepingute muudatustega seotud finantskorrektsioonide
kohaldamise praktikas. Samuti ühtlustatakse perioodi 2014–2020 taotlejale esitatavad nõuded
varasema karistatuse osas perioodi 2021–2027 nõuetega ja eemaldatakse tehniline viga perioodi
2021–2027 ettemakse tingimuses.
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu § 1 punktiga 1 ja §-ga 4 alandatakse teavitusnõuete rikkumisel kohaldatavat
finantskorrektsiooni määra viielt protsendilt kolmele protsendile sarnaselt perioodiga 2021–
1
2027 ka perioodide 2014–2020 ja perioodi 2007–2013 finantskorrektsiooni reeglites1, kuna
ühissätete määruse2 artikli 50 lõige 3 sisaldab uudsena maksimummäära teavitusnõuete
rikkumisel, milleks on kolm protsenti rikkumisega seotud kuludelt. Nii ei ole ka varasemate
perioodide puhul põhjendatud läheneda rangemalt.
Eelnõu §-ga 1 muudetakse perioodi 2014–2020 ühendmäärust3.
Punktidega 2 ja 3 muudetakse § 226. Euroopa Komisjoni 14. mai 2019. a juhendi C(2019) 34524
(edaspidi Euroopa Komisjoni juhend) punkti 1.5 kohaselt rakendatakse 100% suurust
finantskorrektsiooni kulude suhtes, mida mõjutab õigusnormide rikkumine, mis seisneb ELi
eelarvele mõju avaldavas riigihanke-eeskirjade rikkumises, mis on seotud liidu finantshuve
kahjustava pettusega, või mis tahes muus direktiivi (EL) 2017/13715 artiklitega 3–5 kindlaks
määratud süüteos, mille on kindlaks teinud pädev õigusasutus või mille on tuvastanud pädev
ELi või siseriiklik asutus, tuginedes pettuse esinemist kinnitavatele tõendusmaterjalidele.
Selguse huvides tuuakse ühendmääruse § 226 lõikes 4 eraldi koosseisuna välja riigihangete
seaduse rikkumised, mis on seotud liidu finantshuve kahjustava pettusega või direktiivi (EL)
2017/13716 artiklites 3–5 toodud süütegudega. Direktiiv (EL) 2017/1371 on üle võetud
karistusseadustiku ja teiste seaduste muutmise seadusega (Euroopa Liidu finantshuvide kaitse
direktiivi ja alaealiste menetlusõiguste direktiivi ülevõtmine). Finantskorrektsiooni
rakendamise eeldusteks on, et tuvastatud riigihangete seaduse rikkumine omab mõju projekti
kulude abikõlblikkusele ning on seotud karistusseadustiku alusel kvalifitseeritud ja direktiivi
tähenduses liidu finantshuve kahjustava pettuse või muu direktiivis osundatud süüteoga.
Eelkirjeldatud eelduste analüüs tuuakse välja finantskorrektsiooni otsuses.
10 000 euro või suurema tollivõlaga süüteod (karistusseadustiku § 391 salakaubavedu ja § 393
ebaseaduslikud toimingud tollisoodustusega kaubaga ja aktsiisikaubaga) on hõlmatud direktiivi
artikli 2 lõikes 2 koosmõjus artikli 3 lõike 2 punktis d toodud süüteokoosseisudega. Direktiivi
artikli 3 punktis 2 toodud juhtumid vastavad karistusseadustikus toodud pettusega seotud
süütegudele (§ 209 kelmus, § 2091 hankekelmus Euroopa Liidu finantshuve kahjustades ja §
210 soodustuskelmus). Rahapesuga seotud süüteod (§ 394 rahapesu ja § 3941 rahapesu
kokkulepe) on kaetud direktiivi artikli 4 lõikega 1, ametiisikuga seotud süüteod (§ 294
altkäemaksu võtmine, § 296 altkäemaksu vahendus, § 298 altkäemaksu andmine ning § 201
omastamine) direktiivi artikli 4 lõigetega 2 ja 3. Eelkirjeldatud loetelu ei ole lõplik, s.t. § 226
lõikele 4 võib vastata ka loetelus nimetamata karistusseadustikus toodud süüteokoosseise.
EL finantshuvid on defineeritud karistusseadustiku § 7 lõikes 3. Euroopa Liidu finantshuvidena
käsitatakse Euroopa Liidu eelarvega ja Euroopa Liidu struktuuriüksuste hallatavate eelarvetega
1 Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2006. a määrus nr 278 „Toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmise ning toetuse andmisel
ja kasutamisel toimunud rikkumisest teabe edastamise tingimused ja kord“
2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi,
Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi
kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu
suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706)
3 Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määrus nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude
abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“
4 Komisjoni otsus, 14.05.2019, millega kehtestatakse suunised kohaldatavate riigihanke-eeskirjade rikkumise korral liidu
rahastatavate kulude suhtes tehtavate finantskorrektsioonide kindlaksmääramiseks. Kättesaadav:
https://ec.europa.eu/regional_policy/sources/docgener/informat/2014/GL_corrections_pp_irregularities_annex_ET.pdf
https://ec.europa.eu/regional_policy/sources/docgener/informat/2014/GL_corrections_pp_irregularities_annex_EN.pdf
Kättesaadav ka veebilehe www.struktuurifondid.ee kataloogist Ekstranet
5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2017/1371, mis käsitleb võitlust liidu finantshuve kahjustavate pettuste vastu
kriminaalõiguse abil (ELT L 198, 28.07.2017, lk 29—41)
6 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2017/1371, mis käsitleb võitlust liidu finantshuve kahjustavate pettuste vastu
kriminaalõiguse abil (ELT L 198, 28.07.2017, lk 29—41)
2
hõlmatud varasid, tulusid ja kulusid. Direktiivi kohaselt on EL finantshuvide kahjustava teo
eelduseks selle toimepanemisel tahtluse olemasolu. Direktiiv näeb ette, et karistatav oleks ka
süüteole kihutamine, kaasaaitamine ja süüteokatse, seetõttu on selguse huvides seda ka sättes
korratud. Direktiivi mõjualas olevad karistusseadustiku koosseisud kohalduvad ka juriidilistele
isikutele, kui nii on koosseisus ette nähtud. EL finantshuve kahjustava süüteoga saadud vara
konfiskeeritakse. Süüteo teeb kindlaks pädev asutus.
Punktiga 4 muudetakse § 227. Muudatuse vajadus on ilmnenud praktikas tõusetunud
probleemidest, nimelt on antud sätet rakendatud sõltumata sellest, kas hankelepingu
muudatusel on rahaline väärtus või mitte (näiteks hankelepingu tähtaja pikendamine). Selline
käsitlus on küll kooskõlas Euroopa Komisjoni juhendiga, kus sõltumata kas muudatus omab
väärtust või mitte, tehakse 25-protsendiline finantskorrektsioon ja muudatuse väärtuse
olemasolul ka muudatusele endale finantskorrektsioon vastavalt 25 või 100 protsenti, kuid mitte
perioodi 2014–2020 ühendmääruse endaga. Antud sätte kehtiv sõnastus ühendmääruses viitab
finantskorrektsiooni tegemise võimalusele vaid sellistele hankelepingu muudatustele, millel on
rahaline väärtus. Ühendmääruse seletuskirja järgi kohaldatakse ülejäänud hankelepingu
muudatustele § 22⁸. Seega on ühendmääruse kehtiva sätte sõnastus vastuolus Euroopa
Komisjoni juhendiga. Uues sõnastuses § 227 katab kõik võimalikud hankelepingu muutmistega
seotud rikkumised ning on kooskõlas Euroopa Komisjoni juhendi punkti 2 alapunktiga 2.3.
Eelnõu § 2 punktiga 1 korrigeeritakse perioodi 2021–2027 toetuse ettemakse tingimuses
tehniline viga. Nimelt tehakse toetuse ettemakse alati määratud toetusest. Määruses on ekslikult
lisatud ka sõna „maksmata“, mis ei ole vajalik. Üldine põhimõte ei muutu, ettemakset on
võimalik saada põhjendatud juhtudel kuni 40% ulatuses toetuse summast ning järgmise osa
toetuse ettemakse saamiseks peab juba saadud ettemakse olema kuludokumentidega tõendatud
vähemalt 80% ulatuses.
Eelnõu § 2 punktiga 2 kõrvaldatakse tehniline viga viidatava Vabariigi Valitsuse määruse
nimetuses.
Eelnõu § 2 punktidega 3 ja 4 kõrvaldatakse viitevead. Investeeringute kava käskkirja puhul ei
toimu toetuse taotlemist, mistõttu ei kohaldu § 41 lõike 1 punktides 13-19 toodud nõuded. § 43
lõikes 1, mis sätestab nõuded käskkirjale, on viide § 41 punktidele 1–12 ja 20–26 ebakorrektne,
kuivõrd tegemist on § 41 lõike 1 alla kuuluvate punktidega. Investeeringute kava alusel toetuse
andmiseks toetuse andmise tingimuste käskkirjaga tuleb järgida § 42 lõikes 3 nimetatule ka §
43 lõigetes 1-4 käskkirjale kohalduvaid sätteid.
Eelnõu § 3 ühtlustatakse perioodi 2014–2020 taotlejale esitatud nõudeid taotlemisel varasema
karistatuse puudumise osas perioodi 2021–2027 nõuetega. Kuna karistusseadustikku on
täiendatud uue koosseisuga hankekelmuse kohta 30.12.2019 (§ 2091), siis on asjakohane selle
alusel taotlejal karistatuse puudumise nõuet kohaldada ühetaoliselt toetuse taotlejatele
olenemata programmperioodist.
4. Eelnõu terminoloogia
Eelnõus ei kasutata uusi termineid. Toetuste rakendamisel tuleb lähtuda terminitest, mis
tulenevad ühissätete määrusest ja perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja
siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seadusest.
5. Eelnõu vastavus EL õigusele
3
Eelnõu on kooskõlas EL õigusega, vastavust on selgitatud seletuskirjas läbivalt.
6. Määruse mõjud
Eelnõul ei ole otseseid mõjusid Eesti keskkonnaseisundile, majandusarengule ja sotsiaalsele
olukorrale. Eelnõu ühtlustab perioodil 2021–2027 kehtestatud teavitamisreeglite
finantskorrektsiooni määra eelmiste perioodidega, loob selguse hankelepingu muudatuste
finantskorrektsioonide kohaldamisel ja riigihangetega seotud EL finantshuve kahjustava
pettuse ja muu süüteo puhul, samuti viib kooskõlla taotlemise nõuded vahepeal täienenud
karistusseadustikuga ning eemaldab tehnilise vea perioodi 2021–2027 ettemakse tingimuses.
7. Määruse rakendamiseks vajalikud kulud ja rakendamise eeldatavad tulud
Määrusega tehtavad muudatused on aluseks finantskorrektsioonide kohaldamiseks ning
taotleja nõuetele vastavuse kontrolliks. Toetuse andmise administreerimisega seotud kulud
kaetakse tehnilise abi vahenditest. Eelnõuga ei kaasne tulusid.
8. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras.
9. Eelnõu kooskõlastamine
Eelnõu kooskõlastatakse õigusaktide kooskõlastamise infosüsteemi kaudu ministeeriumidega,
kes täidavad rakendusasutuse ülesandeid. Eelnõu kooskõlastasid märkusteta Siseministeerium,
Keskkonnaministeerium ja Riigikantselei. Sotsiaalministeerium esitas oma märkused
hilinenult, kuid neid on osaliselt eelnõus arvestatud.
4
EELNÕU
01.04.2022
MÄÄRUS
Struktuuritoetuse finantskorrektsioonidega seonduvate määruste muutmine
Määrus kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja
siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 1, perioodi 2014–2020
struktuuritoetuse seaduse § 21 lõike 6, § 46 lõike 2 ning perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse
seaduse § 26 lõike 6 alusel.
§ 1. Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020
struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning
finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ muutmine
Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruses nr 143 „Perioodi 2014–2020
struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning
finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 21 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „5“ tekstiosaga „kuni kolm“;
2) paragrahvi 226 pealkiri sõnastatakse järgmiselt:
„Keelatud huvide konflikt, kokkumäng ja pettusega seotud rikkumine“;
3) paragrahvi 226 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
„(4) Kui riigihangete seaduse rikkumine on seotud Euroopa Liidu finantshuve kahjustava
karistusseadustiku §-s 201, 209, 2091, 210, 294, 296, 298, 391, 393, 394 või 3941 nimetatud
süüteoga või sellele kihutamise, kaasaaitamise või süüteokatsega, mille on kindlaks teinud
selleks pädev asutus, kohaldatakse hankelepingule 100-protsendilist finantskorrektsiooni
määra.“;
4) paragrahvi 227 tekst sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Kui hankelepingu või raamlepingu muutmise korral ei ole järgitud riigihangete seaduse §
123 lõiget 1, kohaldatakse hankelepingu väärtusele 25-protsendilist finantskorrektsiooni määra.
(2) Kui hankelepingu väärtusele on muudatusest tulenevalt lisandunud väärtus üle 50 protsendi
algse hankelepingu maksumusest, kohaldatakse algsele hankelepingu väärtusele lõikes 1
sätestatud finantskorrektsioonimäära ning hankelepingu muudatuse väärtusele 100-
protsendilist finantskorrektsiooni määra.
(3) Kui hankelepingu algsele väärtusele on muudatusest tulenevalt lisandunud väärtus kuni
50 protsenti algse hankelepingu maksumusest, kohaldatakse hankelepingu muudatuse
väärtusele lisaks lõikes 1 sätestatud finantskorrektsioonimäärale 25-protsendilist
finantskorrektsiooni määra.“.
§ 2. Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu
ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja
kasutamise üldised tingimused“ muutmine
Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu
ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja
kasutamise üldised tingimused“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 30 lõike 1 punktist 1 jäetakse välja sõna „maksmata“;
2) paragrahvis 36 asendatakse sõna „väljamaksmise“ sõnaga „maksmise“;
2) paragrahvi 42 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „§-s 41“ tekstiosaga „§ 41 lõike 1 punktides 1–
12 ja 20–26“;
3) paragrahvi 43 lõiget 1 täiendatakse pärast tekstiosa „§ 41“ tekstiosaga „lõike 1“.
§ 3. Vabariigi Valitsuse 21. augusti 2014. a määruse nr 133 „Perioodi 2014–2020
struktuuritoetuse taotlemise ja taotluste menetlemise nõuded ja tingimused toetuse
andmise tingimuste määruse kehtestamiseks“ muutmine
Vabariigi Valitsuse 21. augusti 2014. a määruse nr 133 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse
taotlemise ja taotluste menetlemise nõuded ja tingimused toetuse andmise tingimuste määruse
kehtestamiseks“ § 2 punkti 2 täiendatakse pärast tekstiosa „209,“ tekstiosaga „2091,“.
§ 4. Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2006. a määruse nr 278 „Toetuse tagasinõudmise ja
tagasimaksmise ning toetuse andmisel ja kasutamisel toimunud rikkumisest teabe
edastamise tingimused ja kord“ muutmine
Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2006. a määruse nr 278 „Toetuse tagasinõudmise ja
tagasimaksmise ning toetuse andmisel ja kasutamisel toimunud rikkumisest teabe edastamise
tingimused ja kord“ § 111 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „5“ tekstiosaga „kuni kolm“.
Kaja Kallas
Peaminister
Keit Pentus-Rosimannus
Rahandusminister
Taimar Peterkop
Riigisekretär