dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Eelnõu esitamine Vabariigi Valitsuse istungile

Rahandusministeerium · 29. august 2022
Viit
1.1-10.1/6766-1
Registreeritud
29. august 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE
Sari
1.1-10.1 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-10.1/2022
Vastutaja
Karin Reiska (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Eelarvepoliitika valdkond, Riigieelarve osakond, Välisvahendite talitus)

Failid

  • 📎1.1-10.16766-1 29.08.2022 Väljaminev kiri.asice1362 KB

Sisu (failidest)

Hr Taimar Peterkop Riigikantselei Meie 29.08.2022 nr 1.1-10.1/6766-1 [email protected] Eelnõu esitamine Vabariigi Valitsuse istungile Austatud härra riigisekretär Esitame Vabariigi Valitsuse istungi päevakorda võtmiseks Vabariigi Valitsuse määruse „Struktuuritoetuse finantskorrektsioonidega seonduvate määruste muutmine“ eelnõu koos seletuskirjaga. Määruse eelnõuga ühtlustatakse struktuuritoetuse perioodide 2007–2013, 2014–2020 avalikkuse teavitamise reeglite finantskorrektsioonide määr 2021–2027 perioodi finantskorrektsiooni määraga ning luuakse selgus Euroopa Liidu finantshuve kahjustavate pettuste ja teiste süütegude osas. Parandatakse tehniline viga perioodi 2021–2027 ettemakse tingimuses. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Keit Pentus-Rosimannus rahandusminister Lisad: 1) Vabariigi Valitsuse määruse „Struktuuritoetuse finantskorrektsioonidega seonduvate määruste muutmine“ eelnõu, 2) Vabariigi Valitsuse määruse „Struktuuritoetuse finantskorrektsioonidega seonduvate määruste muutmine“ eelnõu seletuskiri. Karin Reiska 611 3612 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 01.04.2022 Vabariigi Valitsuse määruse „Struktuuritoetuse finantskorrektsioonidega seonduvate määruste muutmine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Määruse eelnõuga ühtlustatakse struktuuritoetuse perioodide 2007–2013, 2014–2020 avalikkuse teavitamise reeglite finantskorrektsioonide määra 2021–2027 perioodi finantskorrektsiooni määraga ning luuakse selgus Euroopa Liidu (edaspidi EL) finantshuve kahjustavate pettuste ja teiste süütegude osas. Parandatakse ka tehniline viga perioodi 2021–- 2027 ettemakse tingimuses. Eelnõu ja selle seletuskirja koostasid Riigi Tugiteenuste Keskuse juristid Anu Jaanson (e-post: [email protected], tel 663 2031), Kathy Tätte ([email protected], tel 663 2029) ja Rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna nõunik Karin Reiska (e-post: [email protected], tel 611 3612). Eelnõu toimetas keeleliselt Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna keeletoimetaja Sirje Lilover (e-post: [email protected]) ning eelnõu juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna õigusloome valdkonna juht Virge Aasa (e-post: [email protected], tel 611 3549). Eelnõuga muudetakse - Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määrust nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (RT I, 06.10.2020, 3); - Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrust nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (RT I, 17.05.2022, 13); - Vabariigi Valitsuse 21. augusti 2014. a määrust nr 133 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse taotlemise ja taotluste menetlemise nõuded ja tingimused toetuse andmise tingimuste määruse kehtestamiseks“ (RT I, 18.09.2018, 14); - Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2006. a määrust nr 278 „Toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmise ning toetuse andmisel ja kasutamisel toimunud rikkumisest teabe edastamise tingimused ja kord (RT I, 06.10.2020, 4). 2. Eelnõu eesmärk Eelnõu eesmärk on ühtlustada perioodi 2021–2027 avalikkuse teavitamise reeglite rikkumise finantskorrektsiooni määra varasemate perioodide sama rikkumise finantskorrektsiooni määraga ja luua selgus riigihangetega seonduvate EL finantshuve kahjustavate pettuste ja teiste süütegude ning riigihangete lepingute muudatustega seotud finantskorrektsioonide kohaldamise praktikas. Samuti ühtlustatakse perioodi 2014–2020 taotlejale esitatavad nõuded varasema karistatuse osas perioodi 2021–2027 nõuetega ja eemaldatakse tehniline viga perioodi 2021–2027 ettemakse tingimuses. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu § 1 punktiga 1 ja §-ga 4 alandatakse teavitusnõuete rikkumisel kohaldatavat finantskorrektsiooni määra viielt protsendilt kolmele protsendile sarnaselt perioodiga 2021– 1 2027 ka perioodide 2014–2020 ja perioodi 2007–2013 finantskorrektsiooni reeglites1, kuna ühissätete määruse2 artikli 50 lõige 3 sisaldab uudsena maksimummäära teavitusnõuete rikkumisel, milleks on kolm protsenti rikkumisega seotud kuludelt. Nii ei ole ka varasemate perioodide puhul põhjendatud läheneda rangemalt. Eelnõu §-ga 1 muudetakse perioodi 2014–2020 ühendmäärust3. Punktidega 2 ja 3 muudetakse § 226. Euroopa Komisjoni 14. mai 2019. a juhendi C(2019) 34524 (edaspidi Euroopa Komisjoni juhend) punkti 1.5 kohaselt rakendatakse 100% suurust finantskorrektsiooni kulude suhtes, mida mõjutab õigusnormide rikkumine, mis seisneb ELi eelarvele mõju avaldavas riigihanke-eeskirjade rikkumises, mis on seotud liidu finantshuve kahjustava pettusega, või mis tahes muus direktiivi (EL) 2017/13715 artiklitega 3–5 kindlaks määratud süüteos, mille on kindlaks teinud pädev õigusasutus või mille on tuvastanud pädev ELi või siseriiklik asutus, tuginedes pettuse esinemist kinnitavatele tõendusmaterjalidele. Selguse huvides tuuakse ühendmääruse § 226 lõikes 4 eraldi koosseisuna välja riigihangete seaduse rikkumised, mis on seotud liidu finantshuve kahjustava pettusega või direktiivi (EL) 2017/13716 artiklites 3–5 toodud süütegudega. Direktiiv (EL) 2017/1371 on üle võetud karistusseadustiku ja teiste seaduste muutmise seadusega (Euroopa Liidu finantshuvide kaitse direktiivi ja alaealiste menetlusõiguste direktiivi ülevõtmine). Finantskorrektsiooni rakendamise eeldusteks on, et tuvastatud riigihangete seaduse rikkumine omab mõju projekti kulude abikõlblikkusele ning on seotud karistusseadustiku alusel kvalifitseeritud ja direktiivi tähenduses liidu finantshuve kahjustava pettuse või muu direktiivis osundatud süüteoga. Eelkirjeldatud eelduste analüüs tuuakse välja finantskorrektsiooni otsuses. 10 000 euro või suurema tollivõlaga süüteod (karistusseadustiku § 391 salakaubavedu ja § 393 ebaseaduslikud toimingud tollisoodustusega kaubaga ja aktsiisikaubaga) on hõlmatud direktiivi artikli 2 lõikes 2 koosmõjus artikli 3 lõike 2 punktis d toodud süüteokoosseisudega. Direktiivi artikli 3 punktis 2 toodud juhtumid vastavad karistusseadustikus toodud pettusega seotud süütegudele (§ 209 kelmus, § 2091 hankekelmus Euroopa Liidu finantshuve kahjustades ja § 210 soodustuskelmus). Rahapesuga seotud süüteod (§ 394 rahapesu ja § 3941 rahapesu kokkulepe) on kaetud direktiivi artikli 4 lõikega 1, ametiisikuga seotud süüteod (§ 294 altkäemaksu võtmine, § 296 altkäemaksu vahendus, § 298 altkäemaksu andmine ning § 201 omastamine) direktiivi artikli 4 lõigetega 2 ja 3. Eelkirjeldatud loetelu ei ole lõplik, s.t. § 226 lõikele 4 võib vastata ka loetelus nimetamata karistusseadustikus toodud süüteokoosseise. EL finantshuvid on defineeritud karistusseadustiku § 7 lõikes 3. Euroopa Liidu finantshuvidena käsitatakse Euroopa Liidu eelarvega ja Euroopa Liidu struktuuriüksuste hallatavate eelarvetega 1 Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2006. a määrus nr 278 „Toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmise ning toetuse andmisel ja kasutamisel toimunud rikkumisest teabe edastamise tingimused ja kord“ 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706) 3 Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määrus nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ 4 Komisjoni otsus, 14.05.2019, millega kehtestatakse suunised kohaldatavate riigihanke-eeskirjade rikkumise korral liidu rahastatavate kulude suhtes tehtavate finantskorrektsioonide kindlaksmääramiseks. Kättesaadav: https://ec.europa.eu/regional_policy/sources/docgener/informat/2014/GL_corrections_pp_irregularities_annex_ET.pdf https://ec.europa.eu/regional_policy/sources/docgener/informat/2014/GL_corrections_pp_irregularities_annex_EN.pdf Kättesaadav ka veebilehe www.struktuurifondid.ee kataloogist Ekstranet 5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2017/1371, mis käsitleb võitlust liidu finantshuve kahjustavate pettuste vastu kriminaalõiguse abil (ELT L 198, 28.07.2017, lk 29—41) 6 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2017/1371, mis käsitleb võitlust liidu finantshuve kahjustavate pettuste vastu kriminaalõiguse abil (ELT L 198, 28.07.2017, lk 29—41) 2 hõlmatud varasid, tulusid ja kulusid. Direktiivi kohaselt on EL finantshuvide kahjustava teo eelduseks selle toimepanemisel tahtluse olemasolu. Direktiiv näeb ette, et karistatav oleks ka süüteole kihutamine, kaasaaitamine ja süüteokatse, seetõttu on selguse huvides seda ka sättes korratud. Direktiivi mõjualas olevad karistusseadustiku koosseisud kohalduvad ka juriidilistele isikutele, kui nii on koosseisus ette nähtud. EL finantshuve kahjustava süüteoga saadud vara konfiskeeritakse. Süüteo teeb kindlaks pädev asutus. Punktiga 4 muudetakse § 227. Muudatuse vajadus on ilmnenud praktikas tõusetunud probleemidest, nimelt on antud sätet rakendatud sõltumata sellest, kas hankelepingu muudatusel on rahaline väärtus või mitte (näiteks hankelepingu tähtaja pikendamine). Selline käsitlus on küll kooskõlas Euroopa Komisjoni juhendiga, kus sõltumata kas muudatus omab väärtust või mitte, tehakse 25-protsendiline finantskorrektsioon ja muudatuse väärtuse olemasolul ka muudatusele endale finantskorrektsioon vastavalt 25 või 100 protsenti, kuid mitte perioodi 2014–2020 ühendmääruse endaga. Antud sätte kehtiv sõnastus ühendmääruses viitab finantskorrektsiooni tegemise võimalusele vaid sellistele hankelepingu muudatustele, millel on rahaline väärtus. Ühendmääruse seletuskirja järgi kohaldatakse ülejäänud hankelepingu muudatustele § 22⁸. Seega on ühendmääruse kehtiva sätte sõnastus vastuolus Euroopa Komisjoni juhendiga. Uues sõnastuses § 227 katab kõik võimalikud hankelepingu muutmistega seotud rikkumised ning on kooskõlas Euroopa Komisjoni juhendi punkti 2 alapunktiga 2.3. Eelnõu § 2 punktiga 1 korrigeeritakse perioodi 2021–2027 toetuse ettemakse tingimuses tehniline viga. Nimelt tehakse toetuse ettemakse alati määratud toetusest. Määruses on ekslikult lisatud ka sõna „maksmata“, mis ei ole vajalik. Üldine põhimõte ei muutu, ettemakset on võimalik saada põhjendatud juhtudel kuni 40% ulatuses toetuse summast ning järgmise osa toetuse ettemakse saamiseks peab juba saadud ettemakse olema kuludokumentidega tõendatud vähemalt 80% ulatuses. Eelnõu § 2 punktiga 2 kõrvaldatakse tehniline viga viidatava Vabariigi Valitsuse määruse nimetuses. Eelnõu § 2 punktidega 3 ja 4 kõrvaldatakse viitevead. Investeeringute kava käskkirja puhul ei toimu toetuse taotlemist, mistõttu ei kohaldu § 41 lõike 1 punktides 13-19 toodud nõuded. § 43 lõikes 1, mis sätestab nõuded käskkirjale, on viide § 41 punktidele 1–12 ja 20–26 ebakorrektne, kuivõrd tegemist on § 41 lõike 1 alla kuuluvate punktidega. Investeeringute kava alusel toetuse andmiseks toetuse andmise tingimuste käskkirjaga tuleb järgida § 42 lõikes 3 nimetatule ka § 43 lõigetes 1-4 käskkirjale kohalduvaid sätteid. Eelnõu § 3 ühtlustatakse perioodi 2014–2020 taotlejale esitatud nõudeid taotlemisel varasema karistatuse puudumise osas perioodi 2021–2027 nõuetega. Kuna karistusseadustikku on täiendatud uue koosseisuga hankekelmuse kohta 30.12.2019 (§ 2091), siis on asjakohane selle alusel taotlejal karistatuse puudumise nõuet kohaldada ühetaoliselt toetuse taotlejatele olenemata programmperioodist. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõus ei kasutata uusi termineid. Toetuste rakendamisel tuleb lähtuda terminitest, mis tulenevad ühissätete määrusest ja perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seadusest. 5. Eelnõu vastavus EL õigusele 3 Eelnõu on kooskõlas EL õigusega, vastavust on selgitatud seletuskirjas läbivalt. 6. Määruse mõjud Eelnõul ei ole otseseid mõjusid Eesti keskkonnaseisundile, majandusarengule ja sotsiaalsele olukorrale. Eelnõu ühtlustab perioodil 2021–2027 kehtestatud teavitamisreeglite finantskorrektsiooni määra eelmiste perioodidega, loob selguse hankelepingu muudatuste finantskorrektsioonide kohaldamisel ja riigihangetega seotud EL finantshuve kahjustava pettuse ja muu süüteo puhul, samuti viib kooskõlla taotlemise nõuded vahepeal täienenud karistusseadustikuga ning eemaldab tehnilise vea perioodi 2021–2027 ettemakse tingimuses. 7. Määruse rakendamiseks vajalikud kulud ja rakendamise eeldatavad tulud Määrusega tehtavad muudatused on aluseks finantskorrektsioonide kohaldamiseks ning taotleja nõuetele vastavuse kontrolliks. Toetuse andmise administreerimisega seotud kulud kaetakse tehnilise abi vahenditest. Eelnõuga ei kaasne tulusid. 8. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 9. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu kooskõlastatakse õigusaktide kooskõlastamise infosüsteemi kaudu ministeeriumidega, kes täidavad rakendusasutuse ülesandeid. Eelnõu kooskõlastasid märkusteta Siseministeerium, Keskkonnaministeerium ja Riigikantselei. Sotsiaalministeerium esitas oma märkused hilinenult, kuid neid on osaliselt eelnõus arvestatud. 4 EELNÕU 01.04.2022 MÄÄRUS Struktuuritoetuse finantskorrektsioonidega seonduvate määruste muutmine Määrus kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 1, perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 21 lõike 6, § 46 lõike 2 ning perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse § 26 lõike 6 alusel. § 1. Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ muutmine Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruses nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 21 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „5“ tekstiosaga „kuni kolm“; 2) paragrahvi 226 pealkiri sõnastatakse järgmiselt: „Keelatud huvide konflikt, kokkumäng ja pettusega seotud rikkumine“; 3) paragrahvi 226 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Kui riigihangete seaduse rikkumine on seotud Euroopa Liidu finantshuve kahjustava karistusseadustiku §-s 201, 209, 2091, 210, 294, 296, 298, 391, 393, 394 või 3941 nimetatud süüteoga või sellele kihutamise, kaasaaitamise või süüteokatsega, mille on kindlaks teinud selleks pädev asutus, kohaldatakse hankelepingule 100-protsendilist finantskorrektsiooni määra.“; 4) paragrahvi 227 tekst sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kui hankelepingu või raamlepingu muutmise korral ei ole järgitud riigihangete seaduse § 123 lõiget 1, kohaldatakse hankelepingu väärtusele 25-protsendilist finantskorrektsiooni määra. (2) Kui hankelepingu väärtusele on muudatusest tulenevalt lisandunud väärtus üle 50 protsendi algse hankelepingu maksumusest, kohaldatakse algsele hankelepingu väärtusele lõikes 1 sätestatud finantskorrektsioonimäära ning hankelepingu muudatuse väärtusele 100- protsendilist finantskorrektsiooni määra. (3) Kui hankelepingu algsele väärtusele on muudatusest tulenevalt lisandunud väärtus kuni 50 protsenti algse hankelepingu maksumusest, kohaldatakse hankelepingu muudatuse väärtusele lisaks lõikes 1 sätestatud finantskorrektsioonimäärale 25-protsendilist finantskorrektsiooni määra.“. § 2. Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ muutmine Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 30 lõike 1 punktist 1 jäetakse välja sõna „maksmata“; 2) paragrahvis 36 asendatakse sõna „väljamaksmise“ sõnaga „maksmise“; 2) paragrahvi 42 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „§-s 41“ tekstiosaga „§ 41 lõike 1 punktides 1– 12 ja 20–26“; 3) paragrahvi 43 lõiget 1 täiendatakse pärast tekstiosa „§ 41“ tekstiosaga „lõike 1“. § 3. Vabariigi Valitsuse 21. augusti 2014. a määruse nr 133 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse taotlemise ja taotluste menetlemise nõuded ja tingimused toetuse andmise tingimuste määruse kehtestamiseks“ muutmine Vabariigi Valitsuse 21. augusti 2014. a määruse nr 133 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse taotlemise ja taotluste menetlemise nõuded ja tingimused toetuse andmise tingimuste määruse kehtestamiseks“ § 2 punkti 2 täiendatakse pärast tekstiosa „209,“ tekstiosaga „2091,“. § 4. Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2006. a määruse nr 278 „Toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmise ning toetuse andmisel ja kasutamisel toimunud rikkumisest teabe edastamise tingimused ja kord“ muutmine Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2006. a määruse nr 278 „Toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmise ning toetuse andmisel ja kasutamisel toimunud rikkumisest teabe edastamise tingimused ja kord“ § 111 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „5“ tekstiosaga „kuni kolm“. Kaja Kallas Peaminister Keit Pentus-Rosimannus Rahandusminister Taimar Peterkop Riigisekretär
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel