dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kirjalikud seisukohad Toila valla üldplaneeringu eelnõu kohta

Rahandusministeerium · 1. juuli 2022
Viit
15-3/5556-1
Registreeritud
1. juuli 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
MTÜ Pühajõe Tegijate Selts
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-3 KOV planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
15-3/2022
Vastutaja
Tiit Toos (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Regionaalhalduse osakond, Virumaa talitus (Ida-Viru ja Lääne-Viru maakond))
Lahendamise tähtaeg
31. juuli 2022

Failid

  • 📎E-kiri.pdf66 KB
  • 📎Kirjalik seisukoht,YP avalik väljapanek, Toila.docx (2)(2).asice2201 KB

Sisu (failidest)

Saatja: Tiit Salvan <[email protected]> Saadetud: 01.07.2022 13:16 Adressaat: <[email protected]>; RAM Info <[email protected]> Teema: Kirjaliku seisukoha edastamine Edastan MTÜ Pühajõe Tegijate Seltsi kirjaliku seisukoha Toila Vallavolikogu 30.03.2022 otsusega nr 16 vastu võetud Toila valla üldplaneeringu ja üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande kohta. Lugupidamisega Tiit Salvan juhatuse liige MTÜ Pühajõe Tegijate Selts 501 8081 Toila Vallavalitsus [email protected] 1.07.2022 Kirjalikud seisukohad Toila valla üldplaneeringu eelnõu kohta Käesolevaga edastame MTÜ Pühajõe Tegijate Selts kirjalikud seisukohad ajavahemikul 30.05.2022 – 01.07.2022 avalikustatud ja Toila Vallavolikogu 30.03.2022 otsusega nr 16 vastu võetud Toila valla üldplaneeringu ja üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande kohta vastavalt planeerimisseaduse § 82 lõikele 2. Juhime teie tähelepanu planeerimisseaduse § 82 lõikele 8, mille kohaselt teatab üldplaneeringu koostamise korraldaja üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapaneku ajal kirjalikult arvamusi esitanud isikutele oma põhjendatud seisukoha arvamuste kohta ning avaliku arutelu toimumise aja ja koha 30 päeva jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist. Palume eelviidatud põhjendatud seisukohad iga alltoodud kirjaliku seisukoha kohta tähtaegselt edastada käesolevad seisukohad edastanud MTÜ Pühajõe Tegijate Selts esindaja kontaktisiku e-posti aadressile. Osundame, et olulises osas on esitatud kirjalikud seisukohad planeeringu koostamise korraldajale ka varasemas planeerimismenetluses edastatud, kuid neid ei ole üldplaneeringu koostamisel valdavalt arvesse võetud ega nendega mittearvestamist põhjendatud. 1. Kirjalik seisukoht: mitte määrata Pühajõe küla tiheasustusalaks looduskaitseseaduse tähenduses ning mitte ette näha väike-elamumaa juhtfunktsiooni Pühajõe külas asuvale seni hoonestamata territooriumile. Seisukohaga seotud asjaolud ja põhjendused: avalikustatud üldplaneeringu eelnõu põhijoonise kohaselt nähakse Pühajõe küla territooriumile ette täiendavat väike-elamumaa juhtfunktsiooniga ala seni hoonestamata piirkonda. Üldplaneeringu eelnõu kohaselt määratakse Pühajõe küla tiheasustusalaks looduskaitseseaduse mõistes ning eelnõu punktis 5.3 määratakse muuhulgas tähisega PÜ tähistatud Pühajõe küla hoonestustingimused. Illustratsioon 1. Kuvatõmmis üldplaneeringu eelnõu põhijoonisest Pühajõe küla piirkonnas. Piirkonna tiheasustusalaks määramise ning täiendava väike-elamumaa juhtotstarbe määramise vastuoludele ÜP eelnõu üldpõhimõtetega, piirkonna ajaloolis-kultuuriliste- ja ning loodusväärtustega, põllumajanduspotentsiaaliga ning demograafiliste trendidega on MTÜ Pühajõe Tegijate Selts esindajad tähelepanu juhtinud eelnevas planeerimismenetluses (14.08.2020.a. ja 14.12.2020.a. esitatud ettepanekud Toila valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kohta). Tiheasustusalaks määratud piirkond ja täiendav väike-elamumaa juhtfunktsiooniga ala asuvad Ida-Viru maakonnaplaneeringu 2030+ raames väärtusliku maastikuna määratletud alal. Toila-Voka väärtuslike maastike ala on üks kolmest maakondlikust maastikualast, mille osas tehakse maakonnaplaneeringus ettepanek määrata need rahvusmaastikeks. Tiheasustusalaks määramine ning täiendava väike-elamumaa ettenägemine ei ole kooskõlas ei maakonnaplaneeringuga määratud ega üldplaneeringu eelnõuga täpsustatud väärtuslike maastike kaitse- ja kasutustingimustega. Tegemist on tervikliku alaga, kus on esindatud järgmised väärtused: kultuurilis-ajalooline väärtus, esteetiline väärtus, looduslik väärtus, identiteediväärtus, rekreatiivne ja turismialane potentsiaal ehk puhkeväärtus. Ühtlasi juhime teie tähelepanu asjaolule, et avalikustatud põhijoonise vormistusel on väärtuslike maastike piiride kulgemine raskesti jälgitav. Leiame, et piiride eristamine peab olema vormistuslikult selgem ning võimaldama veenduda, et Toila-Voka väärtuslike maastike ala koosseisu on tervikuna arvatud Martsa küla, Toila alevik, Altküla, Pühajõe, Voka küla, Voka alevik, Konju küla ja Päite küla, mis esindavad eelpool loetletud maastikuväärtusi. 2. Kirjalik seisukoht – Pühajõe küla halduspiirides mitte muuta/täpsustada Ida-Viru maakonnaplaneeringus 2030+ kajastatud väärtuslike põllumajandusmaade ulatust. Seisukohaga seotud asjaolud ja põhjendused: avalikustatud üldplaneeringu eelnõu põhijooniselt nähtub, et väärtusliku põllumajandusmaa ulatust tähistava leppemärgiga kaetud territooriumiosa suurus Pühajõe külas on väiksem, kui maakonnaplaneeringu asustuse suunamist kajastavas planeeringulahenduse informatiivses osas. Seejuures ei ole üldplaneeringu seletuskirjas vastavat muudatust/täpsustust kajastatud ega põhjendatud – märgitud on vaid täpsustus, mille kohaselt on üldplaneering on lähtunud menetletavast seaduse eelnõust ning on võtnud alampiiriks 2 ha (maakonnaplaneeringus sätestatud 0,3 ha asemel) ning et selles osas on üldplaneering maakonnaplaneeringut täpsustav. Illustratsioon 2. Kuvatõmmis Ida-Viru maakonnaplaneeringu 2030+ asustuse suunamist kajastavast planeeringulahendusest Pühajõe piirkonnas (väärtuslike põllumajandusmaade ulatus on tähistatud oranži punktviirutusega). Leiame, et nii Pühajõe külas kui Toila vallas tervikuna tuleb väärtuslike põllumajandusmaadena määratletud alasid kaitsta maksimaalses ulatuses. Tegemist on ressursiga, mille kaitsmist ja säilitamist on teadvustatud riiklikul ja rahvusvahelisel (EL roheleppe raames koostatud strateegia „Talust taldrikule“) tasandil. Väärtusliku põllumajandusmaa kaitset käsitleva seaduse eelnõu eesmärk on saavutada, et riigis on jätkuvalt olemas toidu tootmiseks esmavajalik ökoloogiline, samas taastumatu loodusressurss – muld. Riigi elujõulisus ja iseseisvus, inimeste tervis ja looduskeskkond on seotud riigi võimekusega oma rahvas ise ära toita. Seaduseelnõu põhimõtte kohaselt tuleb üldplaneeringuga tagada väärtusliku põllumajandusmaa säilimine – see tähendab, et üldjuhul ei tohi kohaliku omavalitsuse üksus lubada sinna ehitada ega seda metsastada. Kui üldplaneeringu puhul kaalub muu avalik huvi väärtusliku põllumajandusmaa säilimise avaliku huvi üles, tuleb seda veenvalt põhjendada. Toila valla üldplaneeringu eelnõust ei selgu, missugustest avalikest huvidest tulenevalt on põhjendatud väärtuslike põllumajandusmaade ulatuse vähendamine ja nende arvelt väike-elamumaa juhtfunktsiooniga ala ettenägemine. 3. Kirjalik seisukoht – määrata Toila valla (sh Pühajõe küla) väärtuslike põllumajandusmaade kaitse- ja kasutustingimustes, et neid ei hoonestata ega koormata muude tehnorajatistega. Erandjuhul on võimalik põllumajandusmaale rajada väiketootmisena lokaalseid päikeseparke, mis on vajalik üksnes kõrvaloleva rajatise tarbeks. Eelmainitud päikesepark (oma majapidamise või väiketootmise elektrivajaduse katmiseks) peaks arvestama nii arhitektuurilisi kui maastikulisi eripärasid oma asukohas ning sobituma sellesse keskkonda. Seisukohaga seotud asjaolud ja põhjendused: ÜP KSH kirjeldab päikeseparkide rajamist ning mõju pinnasele: Seega ei ole päikeseparkide rajamisel ebasoodsa mõju esinemist väärtuslikele põllumajandus-maadele ette näha. Siiski tasuks võimalusel eelistada päikeseparkide rajamisel väheväärtuslikke põllu- ja heinamaid. (lk 28) KSH andmetele tuginedes väheneb väärtusliku põllumajandusmaa hulk seniselt 4128 hektarilt 3230 hektarile. Kavandatud vähenemine on ca 1/5 täna määratletud väärtuslikust maast. Väärtusliku põllumajandusmaa kasutusest väljaviimine toob kaasa nii tootmisressursi kui potentsiaalselt saadava toodangu koguse hääbumise. Planeeringu analüüsis ei ole piisava põhjalikkusega käsitletud alternatiivseid asukohti päikeseparkidele: endised karjäärialad, mahajäetud ja räämas endised tootmishoonete territooriumid jm, millel on väga väike perspektiiv omada tulevikus muud kasulikku otstarvet. 4. Kirjalik seisukoht – kajastada üldplaneeringulahenduses Toilat ja Vokat ühendava kergliiklustee asukohta ja lahendust. Seisukohaga seotud asjaolud ja põhjendused: Ida-Viru maakonnaplaneeringuga 2030+ on Toila ja Voka määratud kaksik-keskuseks. Selle funktsionaalsuse tagamiseks vajab piirkonna elanikkond turvaliste ja energiatõhusate liikumistingimuste parendamiseks Toila-Voka vahelisel alal jalgratta- ja jalgliikluse teed (võimalusel ringteena teede nr 13187 ja13197 ääres). Selts peab prioriteetseks alevikke ühendava ja külasid läbiva kergtee rajamist. Liikluskorralduse osas peab selts vajalikuks rakendada Toila vallavalitsuse tellimusel valminud projektlahenduse elluviimist Voka alevikus, et korrastada ja kaasajastada alevikusisene liiklus- ja parkimiskorraldus koostöös korteriühistutega ning vajadusel viia üldplaneeringusse sisse viited olemasolevale projektlahendusele. 5. Kirjalik seisukoht - arvata kohaliku omavalitsuse üksuse tasandil kaitstavate loodusobjektide hulka kogu Pühajõe ürgorg. Seisukohaga seotud asjaolud ja põhjendused: tegemist on mitmekülgse reljeefiga ning mitmekesiseid ökosüsteemiteenuseid pakkuva loodus- ja kultuurmaastiku kompleksiga, mida on võimalik käsitleda väärtusliku looduskooslusena looduskaitseseaduse (LKS) § 4 lg 7 tähenduses. Looduskaitse eesmärk kohaliku omavalitsuse tasandil on piirkonna looduse eripära, kultuuri, asustust ja maakasutust esindavate väärtuslike maastike või nende üksikelementide kaitse ja kasutamise tingimuste määramine kohaliku omavalitsuse poolt (LKS § 43). Üldpaneeringus ürgoru kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstava loodusobjektina kajastamine võimaldab rakendada looduskaitseseaduse § 10 lg 7 p 1 ning algatada loodusobjekti kaitse alla võtmise menetlus koos loodusväärtuste täpsema analüüsi ning inventeerimisega. Lisaks loodusväärtustele vajab säilitamist ja kohalikul tasemel kaitse alla võtmist ka Pühajõe küla kultuuripärand (küla kui piirkonna vanim asustatud paik, Põhjasõja-aegse Pühajõe lahingu ala ja retuutide määratlemine, täiendav uurimine, kajastamine ja eksponeerimine; Pühajõe kirik ning varasemate kirikute asukohad, Pühajõe kalmistu, muinasaegsed elupaigad Pühajõe ürgoru nõlvadel, karjatamiseks rajatud nõvad jm.). Lugupidamisega MTÜ Pühajõe Tegijate Selts juhatuse liikmed /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Tiit Salvan Kadri Jalonen /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Kalle Lember Kersti Liiva
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel