Saatja: Tiit Salvan <
[email protected]>
Saadetud: 01.07.2022 13:16
Adressaat: <
[email protected]>; RAM Info <
[email protected]>
Teema: Kirjaliku seisukoha edastamine
Edastan MTÜ Pühajõe Tegijate Seltsi kirjaliku seisukoha Toila
Vallavolikogu 30.03.2022 otsusega nr 16 vastu võetud Toila valla
üldplaneeringu ja üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise
(KSH) aruande kohta.
Lugupidamisega
Tiit Salvan
juhatuse liige
MTÜ Pühajõe Tegijate Selts
501 8081
Toila Vallavalitsus
[email protected]
1.07.2022
Kirjalikud seisukohad Toila valla üldplaneeringu eelnõu kohta
Käesolevaga edastame MTÜ Pühajõe Tegijate Selts kirjalikud seisukohad ajavahemikul
30.05.2022 – 01.07.2022 avalikustatud ja Toila Vallavolikogu 30.03.2022 otsusega nr 16 vastu
võetud Toila valla üldplaneeringu ja üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise
(KSH) aruande kohta vastavalt planeerimisseaduse § 82 lõikele 2.
Juhime teie tähelepanu planeerimisseaduse § 82 lõikele 8, mille kohaselt teatab
üldplaneeringu koostamise korraldaja üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise aruande eelnõu avaliku väljapaneku ajal kirjalikult arvamusi esitanud isikutele
oma põhjendatud seisukoha arvamuste kohta ning avaliku arutelu toimumise aja ja koha 30
päeva jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist. Palume eelviidatud põhjendatud
seisukohad iga alltoodud kirjaliku seisukoha kohta tähtaegselt edastada käesolevad
seisukohad edastanud MTÜ Pühajõe Tegijate Selts esindaja kontaktisiku e-posti aadressile.
Osundame, et olulises osas on esitatud kirjalikud seisukohad planeeringu koostamise
korraldajale ka varasemas planeerimismenetluses edastatud, kuid neid ei ole üldplaneeringu
koostamisel valdavalt arvesse võetud ega nendega mittearvestamist põhjendatud.
1. Kirjalik seisukoht: mitte määrata Pühajõe küla tiheasustusalaks looduskaitseseaduse
tähenduses ning mitte ette näha väike-elamumaa juhtfunktsiooni Pühajõe külas asuvale
seni hoonestamata territooriumile.
Seisukohaga seotud asjaolud ja põhjendused: avalikustatud üldplaneeringu eelnõu
põhijoonise kohaselt nähakse Pühajõe küla territooriumile ette täiendavat väike-elamumaa
juhtfunktsiooniga ala seni hoonestamata piirkonda. Üldplaneeringu eelnõu kohaselt
määratakse Pühajõe küla tiheasustusalaks looduskaitseseaduse mõistes ning eelnõu punktis
5.3 määratakse muuhulgas tähisega PÜ tähistatud Pühajõe küla hoonestustingimused.
Illustratsioon 1. Kuvatõmmis üldplaneeringu eelnõu põhijoonisest Pühajõe küla piirkonnas.
Piirkonna tiheasustusalaks määramise ning täiendava väike-elamumaa juhtotstarbe
määramise vastuoludele ÜP eelnõu üldpõhimõtetega, piirkonna ajaloolis-kultuuriliste- ja
ning loodusväärtustega, põllumajanduspotentsiaaliga ning demograafiliste trendidega on
MTÜ Pühajõe Tegijate Selts esindajad tähelepanu juhtinud eelnevas planeerimismenetluses
(14.08.2020.a. ja 14.12.2020.a. esitatud ettepanekud Toila valla üldplaneeringu ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kohta). Tiheasustusalaks määratud piirkond
ja täiendav väike-elamumaa juhtfunktsiooniga ala asuvad Ida-Viru maakonnaplaneeringu
2030+ raames väärtusliku maastikuna määratletud alal. Toila-Voka väärtuslike maastike ala
on üks kolmest maakondlikust maastikualast, mille osas tehakse maakonnaplaneeringus
ettepanek määrata need rahvusmaastikeks. Tiheasustusalaks määramine ning täiendava
väike-elamumaa ettenägemine ei ole kooskõlas ei maakonnaplaneeringuga määratud ega
üldplaneeringu eelnõuga täpsustatud väärtuslike maastike kaitse- ja kasutustingimustega.
Tegemist on tervikliku alaga, kus on esindatud järgmised väärtused: kultuurilis-ajalooline
väärtus, esteetiline väärtus, looduslik väärtus, identiteediväärtus, rekreatiivne ja
turismialane potentsiaal ehk puhkeväärtus. Ühtlasi juhime teie tähelepanu asjaolule, et
avalikustatud põhijoonise vormistusel on väärtuslike maastike piiride kulgemine raskesti
jälgitav. Leiame, et piiride eristamine peab olema vormistuslikult selgem ning võimaldama
veenduda, et Toila-Voka väärtuslike maastike ala koosseisu on tervikuna arvatud Martsa
küla, Toila alevik, Altküla, Pühajõe, Voka küla, Voka alevik, Konju küla ja Päite küla, mis
esindavad eelpool loetletud maastikuväärtusi.
2. Kirjalik seisukoht – Pühajõe küla halduspiirides mitte muuta/täpsustada Ida-Viru
maakonnaplaneeringus 2030+ kajastatud väärtuslike põllumajandusmaade ulatust.
Seisukohaga seotud asjaolud ja põhjendused: avalikustatud üldplaneeringu eelnõu
põhijooniselt nähtub, et väärtusliku põllumajandusmaa ulatust tähistava leppemärgiga
kaetud territooriumiosa suurus Pühajõe külas on väiksem, kui maakonnaplaneeringu
asustuse suunamist kajastavas planeeringulahenduse informatiivses osas. Seejuures ei ole
üldplaneeringu seletuskirjas vastavat muudatust/täpsustust kajastatud ega põhjendatud –
märgitud on vaid täpsustus, mille kohaselt on üldplaneering on lähtunud menetletavast
seaduse eelnõust ning on võtnud alampiiriks 2 ha (maakonnaplaneeringus sätestatud 0,3 ha
asemel) ning et selles osas on üldplaneering maakonnaplaneeringut täpsustav.
Illustratsioon 2. Kuvatõmmis Ida-Viru maakonnaplaneeringu 2030+ asustuse suunamist
kajastavast planeeringulahendusest Pühajõe piirkonnas (väärtuslike põllumajandusmaade
ulatus on tähistatud oranži punktviirutusega).
Leiame, et nii Pühajõe külas kui Toila vallas tervikuna tuleb väärtuslike
põllumajandusmaadena määratletud alasid kaitsta maksimaalses ulatuses. Tegemist on
ressursiga, mille kaitsmist ja säilitamist on teadvustatud riiklikul ja rahvusvahelisel (EL
roheleppe raames koostatud strateegia „Talust taldrikule“) tasandil. Väärtusliku
põllumajandusmaa kaitset käsitleva seaduse eelnõu eesmärk on saavutada, et riigis on
jätkuvalt olemas toidu tootmiseks esmavajalik ökoloogiline, samas taastumatu
loodusressurss – muld. Riigi elujõulisus ja iseseisvus, inimeste tervis ja looduskeskkond on
seotud riigi võimekusega oma rahvas ise ära toita. Seaduseelnõu põhimõtte kohaselt tuleb
üldplaneeringuga tagada väärtusliku põllumajandusmaa säilimine – see tähendab, et
üldjuhul ei tohi kohaliku omavalitsuse üksus lubada sinna ehitada ega seda metsastada. Kui
üldplaneeringu puhul kaalub muu avalik huvi väärtusliku põllumajandusmaa säilimise avaliku
huvi üles, tuleb seda veenvalt põhjendada. Toila valla üldplaneeringu eelnõust ei selgu,
missugustest avalikest huvidest tulenevalt on põhjendatud väärtuslike põllumajandusmaade
ulatuse vähendamine ja nende arvelt väike-elamumaa juhtfunktsiooniga ala ettenägemine.
3. Kirjalik seisukoht – määrata Toila valla (sh Pühajõe küla) väärtuslike
põllumajandusmaade kaitse- ja kasutustingimustes, et neid ei hoonestata ega koormata
muude tehnorajatistega. Erandjuhul on võimalik põllumajandusmaale rajada
väiketootmisena lokaalseid päikeseparke, mis on vajalik üksnes kõrvaloleva rajatise tarbeks.
Eelmainitud päikesepark (oma majapidamise või väiketootmise elektrivajaduse katmiseks)
peaks arvestama nii arhitektuurilisi kui maastikulisi eripärasid oma asukohas ning sobituma
sellesse keskkonda.
Seisukohaga seotud asjaolud ja põhjendused: ÜP KSH kirjeldab päikeseparkide rajamist ning
mõju pinnasele: Seega ei ole päikeseparkide rajamisel ebasoodsa mõju esinemist
väärtuslikele põllumajandus-maadele ette näha. Siiski tasuks võimalusel eelistada
päikeseparkide rajamisel väheväärtuslikke põllu- ja heinamaid. (lk 28) KSH andmetele
tuginedes väheneb väärtusliku põllumajandusmaa hulk seniselt 4128 hektarilt 3230
hektarile. Kavandatud vähenemine on ca 1/5 täna määratletud väärtuslikust maast.
Väärtusliku põllumajandusmaa kasutusest väljaviimine toob kaasa nii tootmisressursi kui
potentsiaalselt saadava toodangu koguse hääbumise. Planeeringu analüüsis ei ole piisava
põhjalikkusega käsitletud alternatiivseid asukohti päikeseparkidele: endised karjäärialad,
mahajäetud ja räämas endised tootmishoonete territooriumid jm, millel on väga väike
perspektiiv omada tulevikus muud kasulikku otstarvet.
4. Kirjalik seisukoht – kajastada üldplaneeringulahenduses Toilat ja Vokat ühendava
kergliiklustee asukohta ja lahendust.
Seisukohaga seotud asjaolud ja põhjendused: Ida-Viru maakonnaplaneeringuga 2030+ on
Toila ja Voka määratud kaksik-keskuseks. Selle funktsionaalsuse tagamiseks vajab piirkonna
elanikkond turvaliste ja energiatõhusate liikumistingimuste parendamiseks Toila-Voka
vahelisel alal jalgratta- ja jalgliikluse teed (võimalusel ringteena teede nr 13187 ja13197
ääres). Selts peab prioriteetseks alevikke ühendava ja külasid läbiva kergtee rajamist.
Liikluskorralduse osas peab selts vajalikuks rakendada Toila vallavalitsuse tellimusel valminud
projektlahenduse elluviimist Voka alevikus, et korrastada ja kaasajastada alevikusisene
liiklus- ja parkimiskorraldus koostöös korteriühistutega ning vajadusel viia üldplaneeringusse
sisse viited olemasolevale projektlahendusele.
5. Kirjalik seisukoht - arvata kohaliku omavalitsuse üksuse tasandil kaitstavate
loodusobjektide hulka kogu Pühajõe ürgorg.
Seisukohaga seotud asjaolud ja põhjendused: tegemist on mitmekülgse reljeefiga ning
mitmekesiseid ökosüsteemiteenuseid pakkuva loodus- ja kultuurmaastiku kompleksiga, mida
on võimalik käsitleda väärtusliku looduskooslusena looduskaitseseaduse (LKS) § 4 lg 7
tähenduses. Looduskaitse eesmärk kohaliku omavalitsuse tasandil on piirkonna looduse
eripära, kultuuri, asustust ja maakasutust esindavate väärtuslike maastike või nende
üksikelementide kaitse ja kasutamise tingimuste määramine kohaliku omavalitsuse poolt
(LKS § 43). Üldpaneeringus ürgoru kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstava loodusobjektina
kajastamine võimaldab rakendada looduskaitseseaduse § 10 lg 7 p 1 ning algatada
loodusobjekti kaitse alla võtmise menetlus koos loodusväärtuste täpsema analüüsi ning
inventeerimisega. Lisaks loodusväärtustele vajab säilitamist ja kohalikul tasemel kaitse alla
võtmist ka Pühajõe küla kultuuripärand (küla kui piirkonna vanim asustatud paik,
Põhjasõja-aegse Pühajõe lahingu ala ja retuutide määratlemine, täiendav uurimine,
kajastamine ja eksponeerimine; Pühajõe kirik ning varasemate kirikute asukohad, Pühajõe
kalmistu, muinasaegsed elupaigad Pühajõe ürgoru nõlvadel, karjatamiseks rajatud nõvad
jm.).
Lugupidamisega
MTÜ Pühajõe Tegijate Selts juhatuse liikmed
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/
Tiit Salvan Kadri Jalonen
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/
Kalle Lember Kersti Liiva