RIIGI 2021. AASTA
MAJANDUSAASTA
KOONDARUANNE
Koostaja: Rahandusministeerium
Tallinn 2022
1
Sisukord
Sisukord ....................................................................................................................................................................................... 2
Rahandusministri eessõna .................................................................................................................................................... 4
Sissejuhatus ................................................................................................................................................................................ 5
Mõisted ......................................................................................................................................................................................... 6
1 Tegevusaruanne ............................................................................................................................................................. 7
1.1 Valitsussektori finantsülevaade.....................................................................................................................................................................7
1.1.1 Peamised finantsnäitajad 2021. aastal .................................................................................................................................................7
1.1.2 Olulised sündmused ......................................................................................................................................................................................8
1.1.3 Üldine makromajanduslik areng ja mõju finantstulemustele ...................................................................................................9
1.1.4 Valitsussektori ja avaliku sektori ülevaade ja eelarvepositsioon......................................................................................... 10
1.1.5 Valitsussektori tulud .................................................................................................................................................................................. 12
1.1.6 Valitsussektori kulud ja investeeringud ........................................................................................................................................... 15
1.1.7 Valitsussektori bilanss............................................................................................................................................................................... 17
1.1.8 Valitsussektori võlakohustised ............................................................................................................................................................. 20
1.1.9 Tingimuslikud kohustised ....................................................................................................................................................................... 22
1.1.10 Riigi finantsriskide juhtimise põhimõtted ja likviidsus ...................................................................................................... 23
1.2 Tegevuste ülevaade........................................................................................................................................................................................... 25
1.2.1 Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm .............................................................................................................................................. 25
1.2.2 Pikaajaline arengustrateegia „Eesti 2035“ ...................................................................................................................................... 26
1.2.3 Heaolu................................................................................................................................................................................................................ 28
1.2.4 Tervis ................................................................................................................................................................................................................. 29
1.2.5 Tark ja tegus rahvas.................................................................................................................................................................................... 30
1.2.6 Eesti keel ja eestlus ..................................................................................................................................................................................... 33
1.2.7 Keskkond ......................................................................................................................................................................................................... 35
1.2.8 Teadus ja arendustegevus ja ettevõtlus ............................................................................................................................................ 37
1.2.9 Põllumajandus ja kalandus ..................................................................................................................................................................... 40
1.2.10 Transport ................................................................................................................................................................................................... 42
1.2.11 Energeetika ............................................................................................................................................................................................... 44
1.2.12 Infoühiskond ............................................................................................................................................................................................ 46
1.2.13 Tõhus riik................................................................................................................................................................................................... 48
1.2.14 Õigusriik ..................................................................................................................................................................................................... 50
1.2.15 Siseturvalisus ........................................................................................................................................................................................... 51
1.2.16 Välispoliitka .............................................................................................................................................................................................. 53
1.2.17 Julgeolek ja riigikaitse ......................................................................................................................................................................... 56
1.2.18 Kultuur ja sport....................................................................................................................................................................................... 58
1.2.19 Rahvastik ja sidus ühiskond ............................................................................................................................................................. 60
1.2.20 Riigikogu Kantselei ............................................................................................................................................................................... 62
1.2.21 Riigikohus .................................................................................................................................................................................................. 63
1.2.22 Riigikontroll.............................................................................................................................................................................................. 65
1.2.23 Vabariigi Presidendi Kantselei ........................................................................................................................................................ 66
1.2.24 Õiguskantsleri Kantselei..................................................................................................................................................................... 67
1.2.25 Ministeeriumite siseauditi üksuste sise- ja välishindamiste tulemused..................................................................... 67
2 Riigi konsolideeritud ja konsolideerimata raamatupidamise aastaaruanne .......................................68
2.1 Bilanss ..................................................................................................................................................................................................................... 68
2.2 Tulemiaruanne .................................................................................................................................................................................................... 70
2.3 Rahavoogude aruanne ..................................................................................................................................................................................... 71
2.4 Netovara muutuste aruanne......................................................................................................................................................................... 72
2.5 Riigieelarve täitmise aruanne ...................................................................................................................................................................... 74
2.6 Arvestusmeetodid ja hindamisalused ................................................................................................................................................... 101
2.7 Lisad (a1–a32).................................................................................................................................................................................................. 106
2
3 Informatsioon kohalike omavalitsuste kohta ................................................................................................ 176
3.1 Bilanss .................................................................................................................................................................................................................. 176
3.2 Tulemiaruanne ................................................................................................................................................................................................. 178
3.3 Rahavoogude aruanne .................................................................................................................................................................................. 179
3.4 Netovara muutuste aruanne...................................................................................................................................................................... 180
3.5 Arvestusmeetodid ja hindamisalused ................................................................................................................................................... 181
3.6 Lisad (b1–b22) ................................................................................................................................................................................................. 182
4 Informatsioon avaliku sektori ja valitsussektori kohta ............................................................................. 211
4.1 Bilanss .................................................................................................................................................................................................................. 211
4.2 Tulemiaruanne ................................................................................................................................................................................................. 213
4.3 Rahavoogude aruanne .................................................................................................................................................................................. 214
4.4 Netovara muutuste aruanne...................................................................................................................................................................... 215
4.5 Arvestusmeetodid ja hindamisalused ................................................................................................................................................... 217
4.6 Lisad (c1–c28) .................................................................................................................................................................................................. 218
Allkiri majandusaasta koondaruandele...................................................................................................................... 242
3
Rahandusministri eessõna
Hea riigi 2021. aasta majandusaasta COVID-19 pandeemia meetmetega seotud kulude ja ma-
janduslanguse keskkonnas vähenenud maksutulude
koondaruande lugeja!
tõttu oli 2020. aasta eelarve puudujääk 1,5 miljardit eu-
rot ehk 5,6 protsenti SKP-st. Riigi rahanduslik seis ei ol-
nud seega kõige paremas korras. Riigi rahanduse mured
2021. aasta oli üks suur väljakutse. Liikusime kriisist ei ole siiski seotud ainult üleilmse COVID-19 pandee-
kriisi. COVID-19 pandeemia räsis jätkuvalt inimeste ter- miaga, vaid need mured said alguse juba enne kriisi. Eel-
vist ja maailmamajandust. Lisaks seisime silmitsi muutu- nenud majanduskasvu aastatel lasti kuludel järjest pai-
nud julgeolekuolukorra ning energiakriisiga. Valitsuse suda ning kriisi siseneti juba struktuurses defitsiidis
eesmärk tervisekriisis oli hoida ühiskonda võimalikult eelarvega. Seetõttu kujunes kriisiaegne eelarve puudu-
avatuna. Lisandunud energia- ja julgeolekukriisis oli va- jääk tunduvalt suuremaks kui oleks pidanud ilma eelne-
litsuse prioriteet meie inimeste turvatunde, hakkama- nud eelarvepoliitiliste möödalaskudeta.
saamise ja julgeoleku suurendamine. Pidime reageerima
kiiresti ja täpselt muutuvale olukorrale. 2021. aasta riigieelarve planeeriti valitsussektori eelar-
vedefitsiidiga 1,9 miljardit eurot ehk 6,7 protsenti
Kogu selle nn kobarkriisi valguses on valitsuse ülesanne SKP-st, millele lisandus lisaeelarve. Tegelikkuses kuju-
tagada korras riigirahandus, sest riigile vajalike kulu- nes 2021. aasta valitsussektori defitsiidiks 721 miljonit
tuste kestlik finantseerimine peab olema tagatud. eurot ehk 2,4 protsenti SKP-st. Eelarvepositsioon para-
Vaatamata keerulisele ajale oli Eesti majandus 2021. aas- nes majanduse kiire taastumise tulemusel võrreldes
tal heas seisus. SKP kasvas 2020. aastaga võrreldes 2020. aastaga oluliselt.
8,4 protsenti ja koroonakriisieelse 2019. aastaga võrrel- Valitsussektori võlg kasvas pea poole miljardi võrra
des 5,2 protsenti. 2021. aasta lõpus ületas Euroopa Liidu 5,5 miljardini SKP-st. Kiire majanduskasvu tõttu langes
riikidest just Eesti kogutoodang kõige enam koroonavii- võlakoormus SKP-ga võrreldes siiski 19 protsendilt
ruse kriisieelset taset. 2020. aastal 18,1 protsendini.
Aasta keskmine tööstustoodangu mahuindeks kasvas Oleme olnud õigel teel, aga näeme, et majanduskasv on
2020. aastaga võrreldes 6,8 protsenti ja 2019. aastaga aeglustumas. Praegu on eriti oluline säilitada riigi kulude
võrreldes 3,7 protsenti. Kasvasid ehitusmahud ja eratar- kavandamisel külma pead, sest lisaks kriisile lahendame
bimise kasv ületas 2021. aastal 6,5 protsenti. Investee- jätkuvalt pikaajalist ja eelmiste majanduskasvu aastate
ringud kasvasid 2021. aastal 3,3 protsenti. Suurenda- ajal tekitatud probleemi, et riik hakkas kulutama üle jõu.
sime kaupade ja teenuste eksporti, ning taastus tööturg, Mida kindlamalt suudame täna heaperemehelikku
mis oli koroonakriisist tõsiselt pihta saanud. fookust hoida, seda kiiremini keerulistest oludest välja
Jooksevkonto puudujääk oli möödunud aastal 1,1 prot- jõuame. Pinget jagub ja vastutus on suur.
senti SKP-st. Sisenõudluse elavnemine tõi kaasa kauba-
vahetusbilansi puudujäägi suurenemise koroonakriisi
eelsele tasemele. Head lugemist ja kaasamõtlemist!
Keit Pentus-Rosimannus
Rahandusminister
4
Sissejuhatus
Riigi majandusaasta koondaruanne on Rahandusminis- majandustegevuse hindamisel, olulistest sündmustest
teeriumi poolt Riigikogule esitatav iga-aastane aruanne, majandusaastal ja eeldatavatest arengusuundadest järg-
mis annab ülevaate riigieelarves seatud eesmärkide saa- misel majandusaastal.
vutamisest, riigi finantsseisundist, majandustulemusest
Riigi raamatupidamise aastaaruandes antakse ülevaade
ja rahavoogudest ning võimaldab Riigikogupoolse kont-
riigi konsolideeritud ja konsolideerimata finantsseisun-
rollifunktsiooni teostamist Vabariigi Valitsuse suhtes.
dist, -tulemustest, rahavoogudest ja riigieelarve täitmi-
Majandusaasta koondaruanne annab Vabariigi Valitsu-
sest ning selgitatakse olulisemaid kirjeid.
sele võimaluse selgitada oma tegevust aruandeaastal ja
esitab Riigikogule uute eelarveliste otsuste tegemiseks Informatsioon avaliku sektori ja valitsussektori kohta
vajaliku informatsiooni. Riigi majandusaasta koond- ning informatsioon kohaliku omavalitsuse üksuste kohta
aruanne tagab ka rahvusvahelise raamatupidamis- ja fi- sisaldab konsolideerituna ülevaadet nende sektorite fi-
nantsaruandluskohustuse täitmiseks vajaliku valitsus- ja nantsseisundist, finantstulemustest ja rahavoogudest.
avaliku sektori informatsiooni olemasolu.
Majandusaasta koondaruande arvnäitajaid on esitatud
Majandusaasta koondaruande aluseks on riigiraamatu- 2021. aasta 31. detsembri seisuga ja neid on korrigeeri-
pidamiskohustuslaste ja riigi valitseva mõju all olevate, tud üldjuhul kuni 30. aprillini 2022. aastal, mis on rahan-
aga ka teiste avaliku sektori üksuste raamatupidamisko- dusministri 11. detsembri 2003 määruse nr 105 „Avaliku
hustuslaste aruanded, ministeeriumide valitsemisalade sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend“ § 9
tulemusaruanded ning muu aruandlus. lõike 4 järgi viimane tähtaeg, mil aruandeid muuta. Audi-
tite käigus on sellest tähtajast hiljem tehtud üksikuid olu-
Riigi majandusaasta koondaruande juurde kuulub kont-
lisi muudatusi kuni aruande esitamiseni.
rolliaruanne, mille Riigikontroll koostab raamatupida-
mise aastaaruande auditi tulemusel. Riigi majandusaasta Rahandusministeerium esitab riigi majandusaasta koon-
koondaruande auditiga loob Riigikontroll kindluse, et daruande Riigikontrollile hiljemalt aruandeaastale järg-
Riigikogule ja avalikkusele esitatavad riigi raamatupida- neva aasta 30. juunil ning Riigikontroll lõpetab riigi ma-
mise näitajad annavad õige info riigi finantsseisu ja lõp- jandusaasta koondaruande raamatupidamise aastaa-
penud aasta majandustulemuse kohta ning riigieelarve ruande auditi ja tehingute seaduslikkuse kontrolli hilje-
täitmise aruanne annab asjakohast teavet riigi tulude, malt 31. augustil.
kulude ja investeeringute kohta.
Septembri alguses esitab Rahandusministeerium riigi
Riigi majandusaasta koondaruanne koosneb neljast majandusaasta koondaruande ja Riigikontrolli kontrol-
osast: tegevusaruandest, raamatupidamise aruandest, liaruande Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks.
informatsioonist kohaliku omavalituse üksuste ning ava-
liku ja valitsussektori kohta. Vabariigi Valitsus esitab heakskiidetud riigi majandu-
saasta koondaruande Riigikogule kinnitamiseks koos ot-
Tegevusaruanne on riigi majandusaasta koondaruande suse eelnõuga riigi konsolideeritama rahavoolise üle-
osa, milles antakse ülevaade riigi tegevusest ja asjaolu- jäägi jaotamise kohta. Riigi majandusaasta koondaruan-
dest, millel on määrav tähtsus riigi finantsseisundi ning dele lisatakse Riigikontrolli kontrolliaruanne.
5
Mõisted
Avalik sektor – ehk esimene sektor tegeleb valitsemise Struktuurne eelarvepositsioon – tsükliliselt korrigee-
ja haldamisega. Avaliku sektori asutusi saab jagada ritud valitsussektori eelarvepositsioon, mis ei arvesta
omaniku liigi alusel riigile või kohalikule omavalitsusele ühekordseid ega ajutisi tehinguid.
kuuluvateks asutusteks. Kui riigi kapitaliosalus on ma-
Tulemusvaldkond – Vabariigi Valitsuse tegevusprog-
jandusüksuses 50 protsenti või suurem, on tegemist ava-
rammiga kooskõlas olev ja riigi eelarvestrateegias kajas-
liku sektori alaliigiga „riik“. Kui kohaliku omavalitsuse
tatud valdkond, millel on Vabariigi Valitsuse seatud pi-
kapitaliosalus on majandusüksuses 50 protsenti või suu-
kaajaline eesmärk koos selle saavutamist hinnata või-
rem, on tegemist avaliku sektori alaliigiga "kohalik oma-
maldava ühe või mitme mõõdikuga. Tulemusvaldkond
valitsus". Avalikust sektorist suurima osa (personali ja
väljendab riigi poliitikaid ja valdkondlikke prioriteete
eelarve mõttes) moodustab valitsussektor.
riigi pikaajaliste eesmärkide saavutamiseks.
Likviidsusreserv – finantsreserv riigi igapäevase raha-
voo juhtimiseks ja selle maht muutub samuti igapäeva- Valitsussektor – hõlmab avaliku sektori üksusi, mida ei
loeta turutootjateks ja mida finantseeritakse peamiselt
selt. Likviidsusreserv hõlmab arvestuslikult riigi, Haige-
kohustuslike maksete abil, mida teevad teistesse sektori-
kassa, Töötukassa, mõningate sihtasutuste ja teiste isi-
tesse kuuluvad üksused. Eestis jagatakse valitsussektor
kute (näiteks Pensionikeskus) raha.
kolmeks allsektoriks: keskvalitsus, kohalikud omavalit-
Nominaalne eelarvepositsioon – kogutulude ja kogu- sused ja sotsiaalkindlustusfondid.
kulude vahe.
Valitsussektori eelarvepositsioon – valitsussektori
Sisemajanduse kogutoodang – ehk sisemajanduse ko- kogutulude ja kogukulude vahe.
guprodukt1 on kindlal territooriumil (tavaliselt mingis
Võlakoormus – võla ja sisemajanduse kogutoodangu
riigis) aasta jooksul toodetud lõpphüviste koguväärtus.
suhe. Mõõdikuna kasutatakse valitsemissektori (konso-
Riigi majandusaasta koondaruandes kasutatakse läbivalt
lideeritud) võlga, mis on rahvusvahelises võrdluses tun-
lühendina SKP.
tud kui Maastrichti võlg.
Stabiliseerimisreserv – finantsreserv kriisiolukorda-
deks, mida kasutatakse näiteks finantskriisides, eriolu-
kordades ja üldmajanduslike riskide vähendamiseks.
1 Inglise keeles Gross Domestic Product, GDP.
6
1 Tegevusaruanne
1.1 Valitsussektori finantsülevaade
1.1.1 Peamised finantsnäitajad 2021. aastal
Tabel 1. Peamised finantsnäitajad
2021 2020
Reaalse SKP aastakasv 8,3% -3,0%
Tööpuudus 6,2% 6,8%
Inflatsioon 4,6% -0,4%
Palgakasv 6,9% 2,9%
Valitsussektori tulud 12 259 mln eurot 10 811 mln eurot
Valitsussektori kulud 12 981 mln eurot 12 313 mln eurot
Valitsussektori puudujääk2 -721 mln eurot -1 502 mln eurot
Valitsussektori nominaalne -2,4% SKP-st -5,6% SKP-st
eelarvepositsioon
Valitsussektori struktuurne -3,8% SKP-st -3,2% SKP-st
eelarvepositsioon
Valitsussektori võlakoormus 18,1% SKP-st 19,0% SKP-st
Valitsussektori konsolideeritud 10,4% SKP-st 12,3% SKP-st
finantsreservid
Valitsussektori raamatupidamise tulem -77 mln eurot -1 209 mln eurot
Allikas: Statistikaamet
2 Eesti Statistikaamet, RR055: VALITSEMISSEKTORI TULUD JA KULUD SEKTORI JÄRGI (ESA 2010) | Aasta, Näitaja, Tulud ja kulud ning
Sektor https://andmed.stat.ee/et/stat/majandus__rahandus__valitsemissektori-rahandus__valitsemissektori-tulud-ku-
lud/RR055/table/tableViewLayout2.
7
1.1.2 Olulised sündmused
OLULISED SÜNDMUSED 2021. AASTAL
Koroonakriisi piirangud
2021. aasta alguses saabusid Eestisse esimesed koroonavaktsiinid, kuid enne jõudis nakatunute arv tõusta suurimaks alates
pandeemia algusest. 2021. aasta kevadel ja sügisel kehtestas valitsus koroonaviiruse leviku takistamiseks piirangud. Keva-
del suunati koolid distantsõppele, suleti suur osa kaubandusest, piirati siseruumides lubatavaid tegevusi ning kehtestati
kohustus hoida inimestevahelist turvalist distantsi. Sügisel kehtestati siseruumides maskikandmise kohustus koos vaktsi-
neerimispassi kontrollimise nõudega. Tänu novembris koolides alustatud kiirtestimisele suudeti vältida üle-eestilist lausa-
list distantsõpet.
Lisaeelarve
2021. aasta lisaeelarve maht oli 641 miljonit eurot. Seda kasutati töötasu toetuste maksmiseks majandusharudes, kus töö-
maht koroonapiirangute tõttu vähenes, haigushüvitiste tasumiseks alates teisest haiguspäevast, vaimse tervise hoidmiseks,
erihoolekandeks ja rehabilitatsiooniks. Lisaeelarvest jätkus ka ravimite ostmiseks, vaktsineerimise korraldamiseks, kriisi-
juhtimiseks ning toetusmeetmeteks turismisektorile, kultuurikorraldajatele ja loovisikutele. See sisaldas ka kompensat-
sioone pensioni II samba maksed peatanud isikutele, millega 2021. aasta riigieelarves ei arvestatud.
II samba pensionireform
II pensionisamba süsteemis osalemine muutus vabatahtlikuks. 2021. aastal otsustas II samba pensionifondidest raha välja
võtta umbes viiendik pensionikogujatest. Suurem osa II samba maksetest ehk 1,32 miljardit eurot, maksti välja 2021. aasta
septembris.
Uue Põlvkonna Euroopa toetused
Eesti saab aastatel 2021–2026 Euroopa Liidu ajutisest taastepaketist Uue Põlvkonna Euroopa3 ligikaudu 1,6 miljardi euro
eest toetusi, millest suurem osa jagatakse Taaste- ja Vastupidavusrahastust4. Toetuse kasutamiseks kinnitas Euroopa Liidu
Nõukogu 2021. aasta oktoobris Eesti Taastekava. Uue Põlvkonna Euroopa ajutine taastepakett lisandub Euroopa Liidu
eelarveperioodil 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika fondidest saadavale 3,37 miljardile eurole.
OLULISED SÜNDMUSED PÄRAST 2021. AASTAT
Koroonapiirangute leevendamine
Valitsus kaotas kõik kehtinud koroonapiirangud 2022. aasta märtsis, kui kümne päevaga jäi sümptomaatilise koroonavii-
rusega haiglasse jõudnute keskmine arv alla 25. Varsti kaotati ka esialgu kehtima jäänud avalikes kohtades maski kandmise
kohustus.
Ukraina sõda
24. veebruaril 2022. aastal alustas Venemaa pealetungi Ukrainale, mille tõttu algas massiline riigist väljaränne. Eesti koha-
nes põgenike vastuvõtmisega ning korraldab elu ühiskonnas siiani ümber vastavalt muutuvatele oludele. Alates 27. veeb-
ruarist kuni juuni lõpuni on Eesti vastu võtnud üle 43 000 Ukraina sõjapõgeniku.
Ukraina sõjaga seotud sanktsioonide mõju
Ukraina sõda on mõjutanud nii Eestit kui kõiki teisi Euroopa riike leidma uusi võimalusi energia hankimiseks. Venemaa
gaasist loobumise järgselt on vaja leida lahendused tasukohase hinnaga vajaliku energia tagamiseks. Eesti plaanib koostöös
naaberriikidega rajada LNG-terminali. Samal ajal on Venemaa kütusetarnete katkemisest tulenevalt tõusnud kõrgustesse
diisli ja bensiini hind.
Inflatsioon
Venemaa alustatud sõda Ukrainas on põhjustanud toorainete ja energia kiire kallinemise ning tekitamas ettevõtetele täien-
davaid tarneraskusi. Selle tulemusena ulatus Eesti tarbijahindade tõus 2022. aasta maikuus 20 protsendini, mis on ühtlasi
euroala kiireim. Aprillis lõppesid valitsuse meetmed kõrgete energiahindade kompenseerimiseks, mis aitasid viimase poole
aasta jooksul hinnatõusu mõnevõrra leevendada. Sisendite kiire kallinemine on jõudmas erinevate kaupade ja teenuste
hindadesse, muutes inflatsiooni laiapõhjalisemaks. Energiahindade tõus Eestis on ülejäänud euroalast kaks korda kiirem.
Seda võib seletada energia suure osakaaluga tarbimiskulutustes ning börsihindade kiire kandumisega majapidamiste kom-
munaalarvetesse.
3 Inglise keeles Next Generation EU, lühend NGEU. Euroopa Komisjon tegi ettepaneku ajutise taastepaketi loomiseks 2020. aasta mais.
4 Inglise keeles Recovery and Resilience Facility, lühend RRF.
8
1.1.3 Üldine makromajanduslik areng ja mõju finantstulemustele
Eesti majandus oli 2021. aastal üldiselt heas seisus. ringud vähenesid kuus protsenti, kuna 2020. aastal ak-
SKP kasvas 2020. aastaga võrreldes 8,4 protsenti ja ko- tiivne elamuehitus aeglustus. See tõi kaasa uue elamu-
roonakriisieelse 2019. aastaga võrreldes 5,2 protsenti. kinnisvara nappuse ja kiirenenud hinnatõusu.
2021. aasta lõpus ületas Euroopa Liidu riikidest Eesti ko- Eesti suurendas 2021. aastal kaupade ja teenuste eks-
gutoodang kõige enam koroonaviiruse kriisieelset taset. pordi kiire kasvu toel (19,8 protsenti) välisturgudel tu-
Tegevusalade võrdluses kasvatas SKP-d kõige jõulise- ruosa. Kuigi kaubaekspordi kasv möödunud aasta teisel
malt info ja side tegevusala, aga kasvas ka enamiku teiste poolel mõnevõrra pidurdus, kompenseeris seda teenuste
tegevusalade loodud lisandväärtus (vt joonis 1). Info ja sektor. Tugevat väliskeskkonda iseloomustas jätkuv
side tegevusala osatähtsuse suurenemine viimastel aas- taastumine koroonakriisist, tellimuste kõrge tase ja ko-
tatel peegeldab majanduse liikumist keerulisemate tee- roonapiirangute järkjärguline leevenemine. See toetas
nuste suunas. Koroonakriisist enim mõjutatud valdkon- kaubavahetuse elavnemist Eestis ja meie lähiturgudel.
dade – majutuse ja toitlustuse ning hulgi- ja jaekauban- Eesti kaupade ekspordi kasv oli laiapõhjaline ning ena-
duse – olukord paranes mõnevõrra, kuid nende lisand- mike kaubagruppide väljavedu näitas kahekohalist
väärtus jäi siiski alla 2019. aasta taset. kasvu. Teenuste ekspordi kasvu vedas veoteenuste taas-
Toodangumaht kasvas suuremal osal tööstussektori tumine ning IKT-sektori jätkuv edulugu, kus ekspordi-
tegevusaladest. Aasta keskmine tööstustoodangu ma- käive suurenes mullu koguni 80 protsenti.
huindeks kasvas 2020. aastaga võrreldes 6,8 protsenti ja Jooksevkonto puudujääk oli möödunud aastal 1,1 prot-
2019. aastaga võrreldes 3,7 protsenti. Tööstusettevõtted senti SKP-st. Sisenõudluse elavnemine tõi kaasa kauba-
pidasid toodangu kasvu kõige enam piiravaks teguriks vahetusbilansi puudujäägi suurenemise koroonakriisi
2021. aasta esimeses pooles ebapiisavat nõudlust ja eelsele tasemele.
aasta teises pooles tööjõu puudust. 2022. aasta alguseks 2021. aastat iseloomustasid maailmamajanduse kiire
muutus oluliseks takistuseks materjali ja seadmete puu- taastumisega kaasnenud energia- ja toorainehindade
dus. hoogustunud kallinemine ning COVID-i uute lainete ja tu-
Ehitusmahud kasvasid. Ehitussektori poolt Eestis ja vä- geva nõudluse koosmõjust põhjustatud globaalsed tar-
lisriikides tehtud ehitustööde 2021. aasta keskmine ma- neraskused. Mitme ebasoodsa asjaolu tulemusena kerkis
huindeks kasvas 2020. aastaga võrreldes 9,3 protsenti ja elektri hind möödunud aastal märkimisväärselt, kasva-
2019. aastaga võrreldes 2,7 protsenti. Uute eluruumide tades sellega hüppeliselt majapidamiste eluasemekulu-
ehituslube väljastati pinna järgi 5,9 protsenti rohkem kui tusi. Valitsuse leevendusmeetmed aitasid kõrgete ener-
2020. aastal ja 14 protsenti rohkem kui 2019. aastal. Sa- giahindade mõju majapidamistele sügis- ja talvekuudel
mas eluruumide kasutuslube väljastati eelmiste aasta- mõnevõrra vähendada. Majanduse jõulise taastumise
tega võrreldes vähem. Nõudlus eluruumide järele oli tõttu muutus tarbijahindade tõus aasta teisel poolel laia-
suur ja eluasemeturg väga aktiivne. Eluasemehinnad põhjalisemaks, mida soosis suuremahuline pensioni-
kasvasid kiiresti – 2021. aasta neljandas kvartalis aasta säästude kasutusse võtmine sügisel. Selle tulemusena
võrdluses koguni 20 protsenti. Ehitustegevust kõige roh- ulatus tarbijahindade kasv aasta kokkuvõttes 4,6 prot-
kem piiravate teguritena nägid ehitusettevõtted sendini. Valdav osa hinnatõusust oli siiski imporditud,
2021. aastal tööjõu, materjalide ja seadmete puudust. kodumaiseid tegureid kajastav teenuste hinnatõus jäi ta-
Võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega oli Eesti ühis- gasihoidlikuks.
kond viirusekriisi esimesel kahel aastal suhteliselt ava- Tööturg taastus pärast koroonakriisi jõudsalt. See
tud, mistõttu olid ka tarbimisvõimalused suhteliselt väljendus nii hõivatute arvu suurenemises kui ka mõõ-
head. Pärast 2,7-protsendilist langust 2020. aastal oli dukalt kiire palgakasvu jätkumises. Erinevad allikad näi-
eratarbimise kasv 2021. aastal 6,5 protsenti, ületades tavad tööturu taastumise ulatust siiski erinevalt – mak-
seega märgatavalt kriisieelset taset. Kaubatarbimine oli suameti andmetel on agregeeritult hõivatute tase viie tu-
koroonaeelse ajaga võrreldes oluliselt suurem (ka- hande inimese võrra kriisieelsest kõrgem, kuid tööjõu-
heksa protsenti), kuid teenuste tarbimine jäi 2021. aas- uuringu kohaselt jääb see endiselt 18 tuhande inimese
tal veel kaheksa protsendiga 2019. aasta tasemele alla. võrra kriisieelsele tasemele alla. Ka tegevusalade lõikes
See tulenes vähemast reisimisest nii kodu- kui välismaal, on erinevused suured – maksuameti statistika kohaselt
kuigi valitsuse piirangud elanike liikumisele ja teenindu- on kõige rohkem suurenenud info ja side ning tervishoiu
settevõtete tegevusele olid Eestis Euroopa Liidu leebei- töökohtade arv. Samas majutus ja toitlustus, töötlev
mad. Kaubatarbimise kasvu toetas II samba pensionifon- tööstus ning mäetööstus pole kriisist täielikult taastu-
dide raha vabanemine, mis aitas aasta lõpus kompensee- nud. Koos hõive taastumisega on laiapõhjaliseks muutu-
rida ka kallinenud energiahindu. nud ka palgakasv, ulatudes eelmisel aastal 6,8 protsen-
Investeeringud kasvasid 2021. aastal 3,3 protsenti. Üks dini. Käesoleva aasta esimesed kuud ning Venemaa sis-
väike ettevõte ostis ja müüs suures ulatuses intellek- setung Ukrainasse ei ole tööturu arengule negatiivset
tuaalomandit, mis mõjutas oluliselt investeeringute mõju avaldunud. Eestisse saabunud Ukraina sõjapõgeni-
kasvu kogu ettevõtlussektoris. Ettevõtete investeerin- kud on aktiivselt asunud tööd otsima, mis pakub veidi
gud ehitistesse, transpordivahenditesse ja masinatesse- leevendust tööjõupuudusele. Nende töö leidmise võima-
seadmetesse kasvasid 13 protsenti, kuid jäid viie prot- lusi raskendab keeleoskuse puudumine ning vajadus
sendi võrra alla 2019. aasta tasemele. Eluasemeinvestee- laste eest hoolitseda.
Peamiste majandusnäitajate põhjalikum ülevaade on Ra-
handusministeeriumi kevadises majandusprognoosis.5
5 https://www.fin.ee/riigi-rahandus-ja-maksud/majandus-ja-rahandusprognoosid/rahandusministeeriumi-majandusprognoos.
9
Joonis 1. Tegevusalade panused lisandväärtuse kasvu. Allikas: Statistikaamet
1.1.4 Valitsussektori ja avaliku sektori ülevaade ja eelarvepositsioon
AVALIKU JA VALITSUSSEKTORI KOOSSEIS
Avaliku sektori moodustavad üksused, mis on omandi isikud (näiteks ülikoolid, Tagatisfond, Rahvusooper Es-
kuuluvuse alusel avalikus omandis. Avalik sektor jagu- tonia), sihtasutused (näiteks haiglad), mittetulun-
neb kaheks: valitsussektoriks ja muudeks avaliku sektori dusühingud ja äriühingud (näiteks AS Riigi Kinnisvara).
üksusteks. Enamik eelarvelistest ja statistilistest analüü- Valitsussektorisse ei kuulu muud avaliku sektori asutu-
sidest tehakse valitsussektori kohta. Valitsussektori vaa- sed, milleks on Eesti Pank (koos Finantsinspektsiooniga)
test lähtuvad ka Eesti riigieelarve eelarvereeglid6. Ka ning riigi ja teiste valitsussektori liikmete osalusega
rahvusvaheliselt on riikide eelarveolukorra ja fiskaalse kaupu ja teenused tootvad sihtasutused, mittetulun-
jätkusuutlikkuse hindamise aluseks just valitsussektori dusühingud ja äriühingud (näiteks AS Eesti Energia,
tulu, kulu, vara ja kohustised. AS Elering, AS Tallinna Sadam).
Valitsussektori moodustavad avaliku sektori üksused, 2021. aastal oli avaliku sektori konsolideeritud kulude
mida ei loeta turutootjateks ja finantseeritakse peamiselt maht 14,5 miljardit eurot7 (2020. aastal 13,4 miljardit
kohustuslike maksudega. Nendeks on riigieelarvelised eurot), millest valitsussektori kulud moodustasid
asutused, kohaliku omavalitsuse üksused, sotsiaalkind- 85,6 protsenti ja muude avaliku sektori üksuste kulud
lustusfondid (Haigekassa ja Töötukassa) ning muud asu- 14,4 protsenti (vt tabel 2).
tused. Muud asutused on avalik-õiguslikud juriidilised
Tabel 2. Avaliku sektori 2021. aasta kulude kogumaht
AVALIK SEKTOR (2021. aasta kulude kogumaht 14,5 miljardit eurot)
VALITSUSSEKTOR (86%) Muud avaliku sektori üksused
(14%)
Riigieelarvelised asutused Kohaliku omavalitsuse üksused Sotsiaal- Muud
(48%) (12%) kindlustusfondid üksused
(13%) (13%)
AVALIKU JA VALITSUSSEKTORI ÜKSUSTE ARV
2021. aastal kuulus avalikku sektorisse 735 üksust, mil- lik-õiguslikud isikud, 41 äriühingud ning 269 sihtasutu-
lest 572 üksust (78%) kuulus valitsussektorisse. Muid sed ja mittetulundusühingud, millest 198 kuulub kohali-
avaliku sektori üksusi oli kokku 163, neist 139 äriühin- kele omavalitsusüksustele. 2018. aastal toimunud koha-
gut, 23 sihtasutust ja mittetulundusühingut ning üks ava- like omavalitsuste reformi raames toimusid kohalike
lik-õiguslik juriidiline isik (Eesti Pank ja Finantsinspekt- omavalitsuste ühinemised ning kohalike omavalitsuste
sioon), vt joonis 2. Valitsussektori 572 üksusest 162 olid arv vähenes 213 üksuselt 79 üksusele (vt joonis 3).
riigiasutused, 79 kohaliku omavalitsuse üksused, 21 ava-
6 https://www.riigiteataja.ee/akt/121062016019?leiaKehtiv.
7 Konsolideeritud kuludes on kõigi avaliku sektori üksuste read rida-realt liidetud ning omavahelised saldod elimineeritud.
10
Joonis 2. Avaliku sektori üksuste arv 2014–2021 Joonis 3. Valitsussektori üksuste arv 2014–2021
VALITSUSSEKTORI STATISTILINE EELARVEPOSITSIOON
2021. aastal oli valitsussektori statistiline eelarveposit- nud maksmisele. Töötukassa maksis 2020. aastal märt-
sioon8 721 miljoni euroga puudujäägis (2,4 protsenti sist juunini COVID-19 pandeemia tõttu väljakuulutatud
SKP-st, vt joonis 4). Samas 2021. aasta eelarvepositsioon eriolukorra ajal erakorralisi töötasuhüvitisi 256 miljonit
paranes majanduse kiire taastumise tulemusel võrreldes eurot 137 448 töötajale (22 protsendile kõigist töötaja-
2020. aastaga oluliselt. COVID-19 pandeemia meetme- test10) ning 2021. aastal 71 miljonit eurot 41 024 tööta-
tega seotud kulude ja majanduslanguse keskkonnas vä- jale (6 protsendile kõigist töötajatest).
henenud maksutulude tõttu oli 2020. aasta eelarve puu-
dujääk 1,5 miljardit eurot (5,6 protsenti SKP-st), vt ta-
bel 3.
2021. aastal oli keskvalitsuse9 eelarvepuudujääk
742 miljonit eurot (2020. aastal 1,2 miljardit eurot).
Keskvalitsuse eelarvepuudujäägi vähenemist võrreldes
eelnenud aastaga mõjutas maksutulude prognoositust
suurem laekumine tänu paranenud majanduskeskkon-
nale ja ühekordne maksutulu II pensionisambast välja-
võetud summalt. Suurenenud investeeringute ja tege-
vuskulude tõttu oli kohalike omavalitsuste eelarveposit-
sioon 2021. aastal 115 miljonit eurot puudujäägis
(2020. aastal oli ülejääk 6 miljonit eurot). Sotsiaalkind-
lustusfondide 2021. aasta eelarvepositsioon oli 136 mil-
jonit eurot ülejäägis (2020. aastal puudujääk 320 miljo-
nit). Haigekassa eelarvepositsioon paranes 2021. aastal
tänu suurenenud sotsiaalmaksu laekumisele ja Töötu- Joonis 4. Valitsussektori eelarve üle- või puudujääk all
kassa eelarvepositsioon tänu töötasuhüvitiste vähene- sektorite kaupa osakaaluna SKP-st 2012–2021
VALITSUSSEKTORI TULEM JA STATISTILINE EELARVEPOSITSIOON
Riigieelarve on valitsuse peamine finantsplaneerimise ja lemiga. Tulemiks loetakse tulude ja kulude vahet. Eelar-
-kontrolli tagamise vahend, mis seab limiidid riigiasu- vepositsiooni ülejäägiks või puudujäägiks loetakse kõige
tuste kulutustele ning selle kaudu vahendite jaotamiseks üldisemalt sõnastades tulemit, mida korrigeeritakse põ-
ülejäänud valitsussektori üksuste vahel. Riigi raamatupi- hivarade soetusega. Kuna põhivarade soetus võetakse
damise aastaaruanne on valitsuse aruanne riigi finants- täiel määral arvesse soetamise aastal, siis selle hilisemat
seisu ja -tulemuste esitamiseks ning finantsplaneerimise raamatupidamislikku amortisatsiooni ja muid maha-
ja -kontrolli tõhustamiseks. Raamatupidamise aruandes kandmisi omakorda ülejäägis või puudujäägis enam ei
esitatud andmed on tekkepõhised. Riigieelarve on koos- arvestata. Tegelikkuses on eelarvepositsiooni ülejäägi
kõlas statistiliste näitajate arvestusmetoodikaga, mis on või puudujäägi arvestusmetoodika veel keerulisem ning
valdavalt samuti tekkepõhine ning põhineb olulisel mää- sisaldab raamatupidamise arvestuspõhimõtetega võrrel-
ral raamatupidamisandmetel, kuid sisaldab ka kassapõ- des palju muid erinevusi.
hiseid elemente, näiteks maksutulud, sh kolm maksuliiki 2021. aastal oli valitsussektori raamatupidamislik nega-
ühekuulise nihkega. tiivne tulem 77,0 miljonit eurot ja statistiline eelarvepo-
Statistiline eelarvepositsioon (ülejääk või puudujääk) ei sitsioon -721 miljonit eurot (vt tabel 3 ja joonis 5).
ole otseselt võrreldav raamatupidamises kasutatava tu-
8 Eelarvepositsioon on kõige laiemalt eelarve tulude ja kulude vahe. Puudujääk tekib juhul, kui kulud ületavad tulu ning ülejääk, kui tulud
on kuludest suuremad.
9 Keskvalitsuse moodustavad riigieelarvelised ü ksused ja nende valitseva mõ ju all olevad sihtasutused, mittetulundusü hingud ja
ä riü hingud, mis kuuluvad valitsussektorisse.
10 https://andmed.stat.ee/et/stat/majandus__rahvamajanduse-arvepidamine__lisanaitajad/RAL0011/table/tableViewLayout2.
11
Tabel 3. Valitsussektori tulemi korrigeerimised statistilise eelarvepositsiooni ülejäägi/puudujäägi arvutamiseks 2021. ja 2020. aastal
miljonites eurodes
2021 2020
Tulem raamatupidamise aastaaruande kohaselt -77,0 -1 208,6
Elimineeritakse amortisatsioon ja väärtuse muutus 670,1 630,9
Elimineeritakse bioloogilise vara õiglase väärtuse muutus -5,0 12,3
Lisatakse põhivarade (mittefinantsvarad) soetus, v.a ettemaksed -1 206,1 -1 035,5
Elimineeritakse müüdud põhivarade (mittefinantsvarad) jääkväärtuse maha kand- 8,3 10,1
mine
Elimineeritakse superdividendid, kasum/kahjum osaluste müügist, allahindlused ja -218,0 -95,5
allahindluste tühistamisest
Loetakse kuluks osaluste soetus, millelt ei prognoosita tulevikus dividenditulu -10,0 -35,0
Loetakse kuluks Euroopa Liidu fondide arvel moodustatud sihtmaksed sihtotstarbe- 0,0 0,0
listesse fondidesse
Elimineeritakse eraldiste muutuse mõju (v.a garantiidelt) 184,6 156,2
Korrigeeritakse saastekvootide müügi mõju -106,3 0,4
Maksutulud kohandatakse laekumiste järgi (ühekuulise nihkega) 11,9 -23,4
Lisatakse varude muutus, v.a ettemaksed -47,2 37,5
Muud korrigeerimised 73,7 48,6
Valitsussektori puudujääk Statistikaameti andmetel -721,0 -1 502,0
Valitsussektori puudujääk SKP-st (%) -2,4% -5,6%
Allikas: Rahandusministeeriumi saldoandmike infosüsteem ning Maksu- ja Tolliamet
Joonis 5. Valitsussektori raamatupidamise tulemi ja statistilise eelarvepositsiooni võrdlus miljonites eurodes, 2012–2021
1.1.5 Valitsussektori tulud
ÜLEVAADE 2021. AASTA TULUDEST
Valitsussektori tulud moodustasid 2021. aastal 12,3 mil- Tööjõumaksude laekumist toetas Maksu- ja Tolliameti
jardit eurot, mis vastab 40 protsendile sisemajanduse deklaratsioonide andmetel (Töötukassa töötasu hüvitist
koguproduktile ning kasvasid 2021. aastal 16,2 protsenti arvestamata) palgafondi 9,4-protsendiline kasv. Palga-
(1,72 miljardi euro võrra). fond suurenes eelkõige keskmise palga kasvu tõttu
Maksudest vedas kasvu füüsilise isiku tulumaks (7,7 protsenti), töökohtade arv kasvas 1,5 protsenti. Sot-
(505 miljonit eurot ehk 30,4 protsenti), mida mõjutas siaalmaksu kasv ulatus kümne protsendini.
pensionisüsteemi teisest sambast lahkujate tulumaks. Mittemaksulised tulud kasvasid kõige rohkem kaupade
Samuti kasvas jõudsalt (17,1 protsendi võrra) käibe- ja teenuste müügist (129,1 miljoni euro võrra) ja välisa-
maks, mida toetas majanduse taastumine koroonakrii- bist (107,9 miljoni euro võrra). Dividenditulu vähenes
sist. Tarbimist suurendasid teisest pensionisambast võrreldes eelmise aastaga 62,3 miljonit eurot peamiselt
välja võetud raha, koroonapiirangute ajal kogunenud Riigi Metsamajandamise Keskuse ja Eleringi dividendide
säästud ning aasta lõpus kiirenenud hinnatõus. vähenemise tõttu.
12
PIKAAJALINE TREND: MAKSUD, MUUD TULUD, VÄLISABI
Perioodil 2012–2021 moodustasid maksutulud maksu- Muudest tuludest moodustasid perioodil 2012–2021
tuludest kokku keskmiselt 80 protsenti. Muude tulude kõige suurema osa saadud toetused, keskmiselt 49 prot-
osakaal on ajas vähenenud 26 protsendilt 2012. aastal senti (vt joonis 8). Seetõttu kirjeldatakse järgnevalt välis-
19 protsendile 2021. aastal (vt joonis 6). 2020. aastal oli vahendite kasutamist põhjalikumalt.
koroonapandeemia ja piirandute tõttu makstulu kasv pi-
durdunud, kuid 2021. aastal kasvas maksutulu 15,6 prot- Välisabi maht sõltus perioodil 2010–2021 toetuste ra-
senti. kendamise tsüklist. Seda ajavahemikku mõjutavad Eu-
roopa Liidu eelarveperioodid 2007–2013, 2014–2020 ja
Aastatel 2010–2021 moodustas sotsiaalmaks maksutu-
2021–2027. Euroopa Liidu eelarveperioodi alguses on
ludest keskmiselt 35 protsenti ning käibemaks ja tulu-
maks mõlemad neljandiku. Nende kolme maksu osakaal struktuuritoetuste rakendamine tavaliselt madalam ja
see suureneb perioodi lõpuks. Välisabi keskmine osakaal
(80 protsenti) on võrreldes perioodi algusega kasvanud,
muudes tuludes on 48 protsenti, kõikudes 42 protsen-
ulatudes perioodi lõpuks nii tulumaksu kui käibemaksu
dist 2014. aastal 57 protsendini 2019. aastal (vt joo-
osakaalu suurenemise tõttu 87 protsendini maksutulu-
nis 9).
dest. 2021. aasta oli küll teisest pensionisambast lahku-
jate tulumaksu tõttu erakordne, kuid ka 2020. aastal
moodustasid sotsiaal-, käibe- ja tulumaks 86 protsenti
maksutuludest (vt joonis 7).
Joonis 8. Valitsussektori muud tulud, miljardites eurodes
Joonis 6. Valitsussektori tulude struktuur, miljardites eurodes
Joonis 7. Valitsussektori maksutulud, miljardites eurodes Joonis 9. Välisabi, miljardites eurodes
VÄLISVAHENDITE KASUTAMINE
Välistoetuste mahust moodustavad suurima osa Eu- vahendeid, mis on mõeldud COVID-19 tagajärjega võitle-
roopa struktuuri- ja investeerimisfondid, mida rakenda- miseks, majanduse elavdamiseks ja energiakriisiga tege-
takse ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava11, lemiseks.
Eesti Maaelu Arengukava12 ning Euroopa Merendus- ja Struktuurivahendite rakendamise olulisteks märksõna-
Kalandusfondi rakenduskava alusel. Euroopa Liidu deks 2021. aastal olid maksete tempo tõstmine ja raha-
2014–2020 eelarveperioodil eraldati Eestile 4,8 miljar- kasutuse kiirendamine, kuna COVID-19 kriis ja sellega
dit eurot, mida saab kasutada kuni 2023. aasta lõpuni (vt seonduv mõjutas projektide elluviimist. Tarneraskused
joonis 10). ja tööjõupuudus on muutnud olukorra ehitusturul kee-
Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava Euroopa ruliseks ning mõjutavad struktuurivahenditest rahasta-
Liidu toetuste maht on 3,7 miljardit eurot, mis koos riik- tavate ehitiste valmimist.
liku kaasfinantseeringu ja toetuse saajate omafinantsee-
ringuga ületab viit miljardit eurot. Selles sisaldub
2021. aastal lisandunud 207 miljonit eurot REACT-EU
11 Sisaldab Euroopa Sotsiaalfondi, Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi vahendeid, lühendid vastavalt ESF, ERF ja ÜF.
12 Katab Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi vahendeid, lühend EAFRD.
13
omafinantseeringuga 66 miljonit eurot. Fondi eesmärk
on kaasa aidata turvalisuse tagamisele Euroopa Liidus,
hõlbustada isikute seaduslikku liikumist välispiiride
kontrolli ning Schengeni viisade menetlemisega.
2021. aastal arendati Euroopa reisiinfo ja –lubade süs-
teemi. Fondi vahendite abikõlblikkuse periood lõpeb
2022. aastal. Pandeemia tõttu muudeti toetuse kasuta-
mise tingimusi, sest nii seadmete tarneajad kui kon-
takttegevused lükkusid edasi.
Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi eelarvepe-
rioodi 2014–2020 programmi Euroopa Liidu toetuse
maht on 15,5 miljonit eurot, koos riikliku kaasfinantsee-
ringuga 19,1 miljonit eurot. Fondi aitab kaasa rändevoo-
gude tõhusale juhtimisele ning ühise rändepoliitika ra-
Joonis 10. Välisvahendite väljamakstud kulude jagunemine kendamisele, tugevdamisele ja edasiarendamisele.
fondide lõikes (miljonites eurodes, % kogumahust) 2021. aastal viidi läbi viimased avalikud taotlusvoorud
2021. aasta lõpuks oli 2014–2020 ühtekuuluvuspolii- integratsioonivaldkonnas ning toetati Politsei- ja Piiri-
tika fondide Euroopa Liidu vahenditest võetud kohus- valveameti rändemenetluse arendamist.
tisi 3,6 miljardit eurot, millest oli välja makstud kaks mil- Euroopa Liidu Nõukogu kinnitas 2020. aasta detsembris
jardit. Aasta jooksul suunati Eesti majandusse ligi Euroopa Liidu pikaajalise eelarve aastateks 2021-2027.
570 miljonit eurot, mis on kõigi aastate rekord. Eesti saab Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fon-
Eesti Maaelu Arengukava 2014–2020 keskendub didest aastateks 2021 kuni 2027 toetusi 3,37 miljar-
kuuele Euroopa Liidu maaelu arengu valdkonna priori- dit eurot (vt joonis 11). Ettevalmistused toetuste kasu-
teedile. Jätkus 2020. aastal arengukavasse lisatud tuselevõtuks15 lõpetatakse 2022. aasta kolmandas kvar-
meetme „Erakorraline ajutine toetus põllumajandustoot- talis.
jatele ja väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele, keda
COVID-19 kriis on eriti mõjutanud“ rakendamine. Põllu-
majandustoodete töötlejatele maksti toetusi 524 tu-
hande euro väärtuses.
2021. aasta lõpu seisuga oli kohustisi Euroopa Liidu va-
hendite ees 871 miljonit eurot, millest on välja makstud
747 miljonit eurot.
2021. aastal lisandusid Maaelu Arengukava uuele Eu-
roopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika ülemineku pe-
rioodile aastateks 2021–2022 ettenähtud toetused
258,5 miljonit eurot, millest 63 miljonit eurot Taaste- ja
Vastupidavusrahastust Eesti Taastekava alusel.
Euroopa Merenduse- ja Kalandusfondi13 2014-2020 Joonis 11. Toetuste jaotus Euroopa Liidu ühtekuuluvuspolii-
rakenduskava koondab kuut eesmärki. 2021. aasta lõ- tika eesmärkide vahel eelarveperioodil 2021–2027
puks oli Euroopa Liidu vahenditest kohustisi võe-
tud 119,4 miljoni euro eest ja välja makstud 85,5 miljo- Euroopa Liidu pikaajalisele eelarvele lisaks loodi ajutine
nit eurot. COVID-19 meetmete rakendumisega maksti taastepakett Uue Põlvkonna Euroopa16, millest Eesti
2021. aastal toetusti 1,5 miljoni euro väärtuses. saab veel ligikaudu 1,6 miljardit eurot toetusi. Suurem
osa neist tuleb Taaste- ja Vastupidavusrahastust17.
Sisejulgeolekufondi14 eelarveperioodi 2014–2020
2021. aastal kinnitati Eesti Taastekava aastani 2026.
programmi Euroopa Liidu toetuse maht on 53,2 miljonit
Kuigi rahastu lõplik maht selgub 2022. aastal, laekus
eurot, koos riikliku kaasfinantseeringu ja toetuse saaja
2021. aastal Eestile ettemaksena 126 miljonit eurot.
13 Lühend EMKF.
14 Koosneb kahest rahastamisvahendist: välispiiride ja viisade rahastamisvahend (ISFB) ning politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise
ja selle vastu võitlemise ning kriisiohje rahastamisvahend (ISFP).
15 https://rtk.ee/toetusfondid-ja-programmid/euroopa-liidu-valisvahendid/2021-2027-planeerimine.
16 Inglise keeles Next Generation EU, lühend NGEU.
17 Täpsemalt saab lugeda www.rrf.ee.
14
1.1.6 Valitsussektori kulud ja investeeringud
ÜLEVAADE VALITSUSSEKTORI KULUDEST JA INVESTEERINGUTEST
Valitsussektorisiseste sektorite konsolideerimata kogu-
kulud 2021. aastal olid 17 miljardit eurot, mis vastab
55 protsendile sisemajanduse koguproduktist ning mil-
lest riigi (konsolideerimata) kulud moodustasid 9,5 mil-
jardit ehk 56 protsenti (vt joonis 12). Kohalike omavalit-
suste üksuste (konsolideerimata) kulud olid 2,3 miljardit
eurot, sotsiaalkindlustusfondide kulud 2,6 miljardit eu-
rot ja muude üksuste kulud 2,6 miljardit eurot.
Joonis 12. Valitsussektori allsektorite konsolideerimata kulud
2012–2021, miljardites eurodes
ÜLEVAADE 2021. AASTA KULUDEST
Avaliku sektori 2021. aasta konsolideeritud kuludest nis 13). Olulisemateks valitsussektori kulude kasvu põh-
86 protsenti (2020. aastal 88 protsenti) moodustasid va- justeks olid antud toetuste kasv 257,7 miljonit eurot
litsussektori kulud. Valitsussektori konsolideeritud ku- (4,3 protsenti), majandamiskulude kasv 217,3 miljonit
ludest suurimad (65 protsenti) olid riigiasutuste kulud. .eurot (12,8 protsenti) ja tööjõukulude kasv 207,5 miljo-
Riigieelarveliste asutuste konsolideeritud kulude osa- nit eurot (6,5 protsenti).
tähtsus valitsussektori kogukuludes kasvas 2021. aastal
eelneva aastaga võrreldes 4,2 protsendipunkti võrra,
saavutades kõrgeima taseme 2012. aastast alates. Samas
muu valitsussektori osatähtsus on 4,4 protsendipunkti
võrra vähenenud. Nii 2020. kui ka 2021. aasta lisaeelarve
panustasid riigi poolt makstavate toetuste kiiresse kasvu
ja seeläbi suurendasid riigieelarveliste asutuste kulude
osatähtsust valitsussektori kuludes.
1 400 1 265
1 200 1 038
978 945
924
1 000
802
732 737 751
800 640
600 Joonis 14. Valitsussektori kulutuste struktuur, miljonites
eurodes
400
Valitsussektori kulude struktuur jäi 2020. aastaga sarna-
200
seks ja ka varasemate aastatega võrreldes olulisi muu-
0 tusi ei toimunud (vt joonis 14). 2021. aastal oli sarnaselt
2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 eelnevale aastale toetuste osakaal valitsussektori kogu-
RIIK KOV muu VS
kuludest 50 protsenti ja tööjõukulude osakaal 27 prot-
senti. Peamine muutus toimus majandamiskulude ja
muude kulude osatähtsuses – majandamiskulude osa-
Joonis 13. Valitsussektori kulud ilma investeeringuteta,
kaal kogukuludes kasvas 1,1 protsendipunkti võrra
miljonites eurodes
15,4 protsendini, samal ajal kui muude kulude osakaal
Valitsussektori konsolideeritud kuludeks ilma investee- vähenes 1,7 protsendini. Koroonaviiruse leviku piirami-
ringuteta kujunes 2021. aastal 12,4 miljardit eurot seks tehtud vaktsineerimise ja testimise kulud põhjusta-
(2020. aastal 11,81 miljardit eurot) ehk 4,98 protsenti sid riigieelarvelistes asutustes 2021. aastal kiire majan-
(588,0 miljonit eurot) enam kui aasta varem (vt joo- damiskulude kasvu.
SUURIM KULU EHK TOETUSED
Võrreldes teiste kululiikidega kasvas aastaga kõige enam 147,5 miljonit ja 2021. aastal 205,5 miljonit eurot. Antud
antud toetuste maht, mis 2021. aasta lõpus oli valitsus- sihtfinantseerimine põhivara soetuseks suurenes
sektoris 6,21 miljardit (2020. aastal 5,96 miljardit) eu- 53,3 miljoni euro võrra. Töötuskindlustushüvitised vä-
rot. Toetused töötutele ja töövõimetustoetused kasvasid henesid 87,6 miljonit eurot (43,7 protsenti). 2020. aastal
aastaga 48,1 miljonit eurot (13,2 protsenti), muud ravi- ulatusid töötuskindlustushüvitised 200,6 miljoni euroni
kindlustustoetused 34,9 miljonit eurot (10,9 protsenti), COVID-19 pandeemia töötasu hüvitamise meetme tõttu.
ajutise töövõimetuse hüvitised 31 miljonit eurot Saadud ja antud toetuste ülevaade, sealhulgas nende ja-
(16,2 protsenti) ja pensionid 96,5 miljonit eurot gunemine valdkondade lõikes, asub raamatupidamise
(4,9 protsenti). Ajutiselt otsustati kogumispensioni teise aruande peatükis 4.6 lisas c15.
sambasse tavaliselt sotsiaalmaksust makstav neli prot-
senti tasuda peatamise aja eest täiendava eraldisena rii-
gieelarvest. Eraldise suuruseks oli 2020. aastal
15
VALITSUSSEKTORI KULUD18 TEGEVUSALADE LÕIKES
Tööjõukulud
Valitsussektori tööjõukulud19 olid 2021. aastal Valitsussektori keskmine brutokuupalk on selle aja jook-
3,385 miljardit eurot (vt joonis 15) ja moodustasid sul kasvanud 847 eurolt 1 644 euroni. Eesti keskmine
11,2 protsenti20 SKP-st. Võrreldes eelneva aastaga on brutokuupalk oli 2021. aastal 1 548 eurot. Valitsussekto-
osakaal SKP-st küll vähenenud, kuid pikemas vaates on ris on rohkem kõrgharidusega töötajaid, mistõttu on ka
alates 2013. aastast püsinud kerges kasvutrendis. palgad Eesti keskmisest brutokuupalgast kõrgemad.
2021. aastal kasvasid tööjõukulud kõige enam keskvalit-
suses (7,2 protsenti), sotsiaalkindlustusfondides kasva-
sid 6,0 protsenti ja kohaliku omavalitsuse üksustes21
5,7protsenti.
Joonis 16. Eesti keskmise ja valitsussektori keskmise bruto-
palga muutus 2012-2021. Allikas: Rahandusministeeriumi
saldoandmike süsteem
Valitsussektoris töötas 2021. aastal 120 132 tööta-
jat22 ja see kasvas statistiliselt 1279 töötaja võrra
ehk 1,1%. Valitsussektori töötajad jagunesid keskvalit-
suse, kohaliku omavalitsuse üksuste ja sotsiaalkindlus-
tusfondide vahel (vt joonis 17).
Kohalikus omavalitsuses töötas 53 protsenti kogu valit-
Joonis 15. Valitsussektori tööjõukulude muutus 2012–2021. sussektori töötajatest, keskvalitsuses oli 46 protsenti va-
Allikas: Rahandusministeeriumi saldoandmike infosüsteem
litsussektori töötajatest ja sotsiaalkindlustusfondides
Valitsussektori keskmine brutokuupalk kasvas 1 142 töötajat ehk üks protsent kogu valitsussektori töö-
2021. aastal 4,9 protsenti, mis oli kaks protsendi- tajatest.
punkti väiksem Eesti keskmise brutokuupalga kas-
Detailsemat infot valitsussektori töötajate arvude ja
vust (6,9 protsenti, vt joonis 16). Valitsussektori sees oli
keskmise palga kohta leiab Avaliku teenistuse
kõige kiirem kasv keskvalitsuses (5,4 protsenti). Koha-
2021. aasta aastaaruandest: https://www.fin.ee/riik-ja-
liku omavalitsuse üksuste keskmise palga kasv oli
omavalitsused-planeeringud/avalik-teenistus/perso-
4,3 protsenti ja sotsiaalkindlustusfondides 3,1 protsenti.
nali-ja-palgastatistika
Viimase kümne aasta jooksul on valitsussektori kesk-
mise brutokuupalga kasv aastas olnud kaks protsendi-
punkti kiirem Eesti keskmisest. Valitsussektori bruto-
kuupalk on kümne aasta jooksul kasvanud 94,1 protsenti
ning Eesti keskmine brutokuupalk 74,5 protsenti.
Joonis 17. Valitsussektori töötajate arv perioodil 2012–2021. Allikas: Rahandusminiseeriumi saldoandmike infosüsteem
18 Välja arvatud toetused.
19 Tööjõukulud koosnevad järgmistest osadest: kooseisuliste töötajate põhipalk, lisatasud, hüvitised, preemiad ja tulemustasud, puhkuse-
tasud, tööjõukuludega kaasnevad maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed, erisoodustused, muude isikute töötasud, töötasud võlaõiguslike
lepingute alusel, eripensionid, pensionisuurendused, kapitaliseeritud tööjõukulu.
20 Allikas: Eurostat (viimati uuendatud 22. aprillil 2022. aastal).
21 Sisaldab ka valitsussektorisse kuuluvate valitseva mõju all olevaid üksuseid.
22 Peatükis käsitletud läbivalt töötajate arvuna aasta keskmist täistööajale taandatud töötajate arvu.
16
Majandamiskulud
2021. aastal oli valitsussektori majandamiskulude maht teenused 46,5 miljonit (47,5 protsenti) ning kommuni-
1,91 miljardit eurot (2020. aastal 1,7 miljardit eurot) katsiooni-, kultuuri- ja vaba aja sisustamise kulu
ning kasvas aastaga 12,8 protsenti. Kõige enam kasvasid 15,6 miljonit eurot (24,3 protsenti). Enim ehk 14,4 miljo-
2021. aastal meditsiinitarvete ja -teenuste kulu 53,9 mil- nit eurot (12,3 protsenti) vähenesid 2021. aastal kulutu-
jonit (20,1 protsenti), kinnistute, hoonete ja ruumide sed kaitseotstarbelise varustuse ja materjalide soetami-
majandamiskulu 46,7 miljonit (15,8 protsenti), sotsiaal- seks. Ülevaade valitsussektori majandamiskuludest asub
raamatupidamise aruande peatükis 4.6 lisas c21.
VALITSUSSEKTORI INVESTEERINGUD SEKTORITE LÕIKES
Kui võrrelda 2021. aastat 2012. aastaga, siis riigieelarve-
liste asutuste investeeringute osatähtsus on langenud
alla poole valitsussektori investeeringutest (vt joonis
18). Valitsussektori investeeringud suurenesid
2021. aastal eelneva aastaga võrreldes 227,5 miljoni
euro (21,9 protsendi) võrra. Kokku investeeriti
2021. aastal 1,27 miljardit eurot (2020. aastal 1,04 mil-
jardit eurot). Sellest 549,9 miljonit eurot (2020. aastal
426,6 miljonit eurot) investeerisid riigiasutused ja
413,4 miljonit eurot (2020. aastal 356,9 miljonit eurot)
kohalikud omavalitsused.
Valitsussektori investeeringud suurenesid kõige enam
transpordi (92,3 miljonit eurot, 28,3 protsenti) ja riigi-
kaitse valdkonnas (45,6 miljonit eurot, 34,2 protsenti)
ning vähenesid 3,3 miljoni euro võrra (84,6 protsenti)
kütuse ja energia valdkonnas. Ülevaade valitsussektori Joonis 18. Valitsussektori üksuste investeeringud, miljonites
investeeringutest tegevusalade lõikes asub raamatupi- eurodes
damise aruande peatükis 4.6 lisas c10.
1.1.7 Valitsussektori bilanss
BILANSI STRUKTUUR
2021. aasta lõpus oli valitsussektori konsolideeritud Valitsussektori kohustised moodustasid 2021. aasta lõ-
vara kokku 20,6 miljardit eurot (67 protsenti SKP-st), pul 11,6 miljardit eurot (38 protsenti SKP-st), olles aas-
kasvades aastaga ühe miljardi ehk 5,5 protsendi võrra taga suurenenud 1,3 miljardi euro ehk 12,3 protsendi
(3,5 protsenti SKP-st (vt joonis 19)). Varast suurima osa- võrra (4,1 protsenti SKP-st). Kohustised jagunevad ka-
kaaluga oli vähelikviidne mittefinantsvara (edaspidi heks: laenukohustisteks (45 protsenti kohustistest) ja
muu vara), mis moodustas poole koguvarast ja oli muudeks kohustisteks (55 protsenti kohustistest).
2021. aasta lõpul 10,3 miljardit eurot (33 protsenti SKP- Laenu- ehk võlakohustisi oli 2021. aasta lõpul 5,2 miljar-
st). Muu vara kasvas aastaga 700 miljoni ehk 7,3 prot- dit eurot (17 protsenti SKP-st), mis kasvasid aastaga
sendi võrra peamiselt materiaalse põhivara arvelt. Suu- 272 miljoni ehk 5,5 protsendi võrra (vt alapeatükki Va-
ruselt järgmise 21-protsendilise osakaaluga olid osalu- litsussektori võlakohustused). Muud kohustised moo-
sed ─ 2021. aasta lõpul 4,4 miljardit eurot (14 protsenti dustasid 2021. aasta lõpul 6,4 miljardit eurot (21 prot-
SKP-st). Järgnesid nõuded ja ettemaksed (14 protsenti senti SKP-st). Muude kohustiste hulka loetakse eraldised,
koguvaradest ehk 2,9 miljardit eurot) ning likviidsed va- saadud ettemaksed, võlad tarnijatele ja töötajatele.
rad (15 protsenti koguvaradest ehk 3,1 miljardit eurot).
Joonis 20. Valitsussektori varade, kohustiste ja netovara
osakaal SKP-st, 2012–2021
Valitsussektori netovara oli 2021. aasta lõpul 9 miljardit
eurot (29 protsenti SKP-st (vt joonis 20)). See vähenes
Joonis 19. Valitsussektori bilanss miljonites eurodes, aastaga 200 miljoni euro ehk kahe protsendi võrra, kuid
2012–2021 oli oluliselt madalam kui 1,4 miljardi ehk 13 protsendi
17
suurune netovara vähenemine 2020. aastal23 (vt valit- materiaalse põhivara ümberhindlused 22 miljoni euro
sussektori netovara muutuste aruande B osa). Netovara väärtuses ning riigiettevõtete valitsussektorisse üm-
vähenemist 2021. aastal põhjustasid eelkõige pensio- berklassifitseerimine ja osaluste korrigeerimine 23 mil-
nieraldiste kindlustusmatemaatiline kahjum 168 miljo- joni euro ulatuses.
nit eurot ja aruandeaasta kahjum 77 miljonit eurot. Ne-
gatiivset mõju tasandasid kinnisvarainvesteeringute ja
KÄIBEVARA JA LIKVIIDNE VARA
Valitsussektori käibevarast (5,3 miljardit eurot) moo-
dustas likviidne vara 2021. aasta lõpul 3,1 miljardit ehk
59 protsenti. Rahandusministeeriumi riigikassa osakond
haldas 68 protsenti valitsussektori likviidsest varast vas-
tutades riigi 2,1 miljardi euro suuruste finantsreservide
eest (vt joonis 21). Riigikassa osakond korraldab riigia-
sutuste, sotsiaalkindlustusfondide ja riigi omandis ole-
vate sihtasutuste ühtset rahavoo juhtimist ning haldab
riigi likviidsusreservi ja stabiliseerimisreservi (vt ala-
peatükki Riigi konsolideeritud rahavoo ja finantsriskide
juhtimise põhimõtted).
2021. aasta lõpus ületas valitsussektori käibevara
(5,3 miljardit eurot) lühiajalisi kohustisi (3,2 miljardit
eurot) 1,7 korda24. See näitab valitsussektori üldiselt
head lühiajalist finantsvõimekust. 2020. aasta lõpus oli Joonis 21. Valitsussektori likviidsed varad, sealhulgas riigi-
lühiajalise võlgnevuse kattekordaja 1,9. Viimasel kümnel kassa halduses olevad finantsreservid, miljonites eurodes
aastal on suhtarv püsinud vahemikus 1,7 (2021. aastal)
kuni 2,9 (2015. aastal), keskmiselt tasemel 2,2.
NÕUDED JA ETTEMAKSED
Valitsussektori lühi- ja pikaajalised nõuded ja ettemak- suurimad laenude andjad on SA Kredex, Maaelu Edenda-
sed kasvasid aastaga 256 miljoni euro ehk 9,8 protsendi mise SA ja SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.
võrra 2,9 miljardi euroni (9,4 protsenti SKP-st (vt joonis
22)). Maksu-, lõivu- ja trahvinõuded moodustasid
1,2 miljardit eurot ehk 42 protsenti kõigist nõuetest ja
ettemaksetest, lühiajalised muud nõuded ja ettemaksed
747 miljonit eurot (26 protsenti) ning pikaajalised muud
nõuded ja ettemaksed 913 miljonit eurot (32 protsenti).
Muude nõuete ja ettemaksete seas on suurimad antud
laenud (875 miljonit eurot) ja sihtfinantseerimistega
seotud ettemaksed ja nõuded summas 603 miljonit eurot
(vt 4.6 lisa c4).
Valitussektori antud laenude hulgas on kajastatud ka
452 miljonit eurot (2020. aasta lõpul sama) Eesti riigi
Euroopa Finantsstabiilsusmehhanismi kaudu väljasta-
tud laene Kreekale, Iirimaale ja Portugalile (vt 4.6 lisa
a6). See summa on ühtlasi kajastatud riigi võlakohustis- Joonis 22. Valitsussektori nõuded ja ettemaksed, miljonites
tes (vt 4.6 lisa a17). Kreeka programmis lisanduvad lae- eurodes
nudega seotud pikaajalised intressinõuded (vt 4.6 lisa
a5) ja intressivõlad (vt 4.6 lisa a15) 39,5 miljonit eurot
(2020. aasta lõpul 34,5 miljonit eurot). Valitsussektori
OSALUSED
2021. aasta lõpus oli valitsussektoril osalusi 4,4 miljardit 65 miljoni euro võrra (vt 4.6 lisa c6 ja b5). Riigi osalused
eurot (14 protsenti SKP-st), mida on eelmise aastaga võr- rahvusvahelistes organisatsioonides olid kokku 210 mil-
reldes 315 miljoni euro ehk 7,7 protsendi võrra rohkem jonit eurot (2020. aastal 208 miljonit eurot). Neist suu-
(vt joonis 23). Suurima osa (84 protsenti) valitsussektori rim oli osalus Euroopa Stabiilsusmehhanismis 149 miljo-
osalustest moodustasid riigile kuuluvad tütar- ja sidu- nit eurot (vt 4.6 lisa a3). 2021. aastal laekus tütar- ja si-
settevõtjad 3,7 miljardi euro väärtuses. Riigi osalus neis dusettevõtjatelt dividenditulu 88 miljonit eurot, mida oli
suurenes aastaga 244 miljoni euro võrra (vt 4.6 lisa c6 ja 62,3 miljoni euro võrra vähem kui aasta varem (vt joo-
a9). Kohalike omavalitsuste osalus tütar- ja sidusettevõt- nis 24).
jates oli 342 miljonit eurot, suurenedes 2021. aastal
23 2020. aastal, mil oli koroonapandeemia ja majanduslangus, põhjustas valitsussektori 1,4 miljardi euro suurust netovara vähenemist
aruandeaasta kahjum 1,2 miljardit eurot ja pensionieraldiste kindlustusmatemaatiline kahjum 204 miljonit eurot.
24 Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja, inglise keeles current ratio (current assets/current liabilities).
18
Riigile kuulus 31 tütar- ja sidusettevõtet25. Neist on valit- gia AS (grupp), Riigimetsa Majandamise Keskus ja Ele-
sussektorisse arvatud seitse äriühingut, millest suuri- ring AS (grupp). Iga-aastaselt avalikustatakse osaluste
mad olid AS Riigi Kinnisvara ja AS Eesti Liinirongid (vt koond-ülevaated, millest leiab detailsema informat-
4.6 lisa a1 B2). Valitsussektorisse ei kuulunud 24 riigi tü- siooni riigile kuuluvate sihtasutuste ja äriühingute põhi-
tar- ja sidusettevõtjat, millest suurimad olid Eesti Ener- tegevuse ja finantsseisu kohta.
Joonis 23. Ülevaade valitsussektori osalustest miljonites Joonis 24. Valitsussektori osalustelt saadud dividendid
eurodes, 2012–2021 miljonites eurodes, 2012–2021
MUU VARA
Valitsussektori koguvaradest poole moodustas muu Valitsussektori põhivarast moodustasid suurima osa
vara, mida 2021. aasta lõpul oli 10,3 miljardit eurot hooned ja rajatised, mille väärtus oli 6,9 miljardit eurot.
(33 protsenti SKP-st). Muu vara suurenes aastaga Maad oli 783 miljoni euro ning masinaid ja seadmeid
700 miljoni euro võrra. Materiaalne põhivara suurenes 782 miljoni euro väärtuses (vt 4.6 lisasid c7, c8 ja c9 ning
aastaga 623 miljoni euro võrra 9,6 miljardi euroni ning joonis 25).
moodustas 94 protsenti muust varast. Lisaks arvesta- Valitsussektori asutused soetasid 2021. aastal põhivara
takse muu vara hulka varud 232 miljonit eurot, immate- 1,3 miljardi euro eest. Seda oli 228 miljoni võrra rohkem
riaalne põhivara 209 miljonit eurot, kinnisvarainvestee- kui 2020. aastal. Kõige rohkem investeeriti 2021. aastal
ringud 204 miljonit eurot ja bioloogiline vara 20 miljonit transporti (418 miljonit eurot), haridusse (206 miljonit
eurot. eurot) ja riigikaitsesse (179 miljonit eurot (vt 4.6 lisa c10
ja joonis 26)).
Joonis 25. Valitsussektori kinnisvarainvesteeringud, Joonis 26. Valitsussektori materiaalse ja immateriaalse
materiaalne ja immateriaalne põhivara miljonites eurodes põhivara ja kinnisvarainvesteeringute soetus tegevusalade
lõikes miljonites eurodes viimasel kolmel aastal
MUUD KOHUSTISED
Valitsussektori kohustised jagunevad kaheks: laenuko- 2021. aasta lõpus olid valitsussektori eraldised 3,9 mil-
hustisteks26 ja muudeks kohustisteks. Muud kohustised jardit eurot, mida oli 14,6 protsendi võrra rohkem kui
hõlmavad eraldisi, saadud ettemakseid, kohustusi tarni- 2020. aastal (vt 4.6 lisa c13). Eraldistest 98 protsenti olid
jate ja töötajate ees. Muud kohustised suurenesid aas- avaliku sektori pensionikohustised (3,8 miljardit eurot),
taga 996 miljoni ehk 18,5 protsendi võrra, moodustades mis on seotud riigi eripensionite ja II samba kogumis-
2021. aasta lõpul 6,4 miljardit eurot (vt 4.6 lisa c12 ja pensioni riigi osa maksmisega (vt joonis 28). Muud eral-
c13). Muudest kohustistest moodustasid eraldised dised (76 miljonit eurot) koosnesid garantiikohustistest,
61 protsenti ja muud võlgnevused 39 protsenti (vt joo- laenutagatistest, kohtukuludest ja keskkonnakaitse-alas-
nis 27). test eraldistest.
25 Ülevaade riigi osaluspoliitika põhimõtetest: https://www.fin.ee/riigihanked-riigiabi-osalused-kinnisvara/riigi-osalused/ariuhingud.
26 Laenukohustised on täpsemalt selgitatud alapeatükis Valitsussektori võlakohustised.
19
Riigi raamatupidamisaruandes ei kajastata kohustistena
Eesti töötajaskonna poolt välja teenitud tulevaste pe-
rioodide I samba pensionimakseid (riiklikku pensioni),
mistõttu selle kohustise jaoks ei ole moodustatud sih-
totstarbelist eraldist. Vastavalt rahvusvahelistele avaliku
sektori raamatupidamisstandarditele kajastatakse
aruandluses I samba pensionimaksed selles perioodis,
mille eest need maksmisele kuuluvad. Samas koostab Ra-
handusministeerium riiklike pensionide tulude ja kulude
pikaajalisi prognoose (vt joonis 29) ning hindab saadava
sotsiaalmaksu ja riiklike pensionide kulu vahet, mis tuleb
katta riigieelarve muude tulude arvel (vt joonis 30).
Joonis 27. Kohustiste (v.a võlakohustised) struktuur miljonites
eurodes
Joonis 29. Riiklike pensionide tulude ja kulude pikaajaline
Joonis 28. Pensionieraldised miljonites eurodes ja osakaal prognoos osakaaluna SKP-st (2022-2070)
SKP-st, 2012–2021
Pensionieraldisi arvestatakse riigi endistele ja praegus-
tele töötajatele ning nende perekonnaliikmetele, kellel
on seadusest tulenev õigus eripensionile või pensioni-
suurendusele, mis ületab tavalist riiklikku pensioni. Nen-
deks on politsei- ja päästeametnikud, kaitseväelased,
prokurörid, kohtunikud ja õiguskantsler, parlamendi-
saadikud ja muud ametnikud (vt 4.6 lisa a16 A).
2021. aasta lõpu seisuga arvestati avaliku sektori pensio-
nieraldisi 30 319 inimesele (2020. aastal 30 657 inime-
sele) kokku 3,5 miljardit eurot (2020. aastal 3,2 miljardit
eurot).
Kuna kindlustusmatemaatiline kasum ja kahjum pensio- Joonis 30. Riiklike pensionide tulude ja kulude vahe ja selle
nieraldistelt võivad iga-aastaselt oluliselt erineda, kajas- prognoos osakaaluna SKP-st (2012-2070)
tatakse need netovarade muutusena. 2021. aasta kahjum
oli 167,6 miljonit eurot (2020. aasta kahjum 203,6 miljo-
nit eurot). Eripensionite eraldiste suurust mõjutavad te-
gurid on oodatav eluiga, intressimäärad, pensionisaajate
arv ning nende väljateenitud pensioniõigused.
1.1.8 Valitsussektori võlakohustised
VALITSUSSEKTORI VÕLAKOHUSTISED ÜKSUSTE LÕIKES
Valitsussektori statistiline võlakoormus oli 2021. aasta lakoormusest 63 protsenti. Tänu konservatiivsele fis-
lõpus 5,5 miljardit eurot (18,1 protsenti SKP-st), mis kaalpoliitikale olid riigi võlakohustised pikka aega väik-
võrreldes eelnenud aastaga kasvas 437 miljoni euro ehk sed (2012.–2019. aastal keskmiselt 530 miljonit eurot).
8,5 protsendi võrra (vt joonis 31). 2020. aasta COVID-19 pandeemia ja sellega kaasnenud
majanduslanguse ajal suurenesid need märkimisväärselt
Kõige rohkem, 281 miljoni euro ehk 9 protsendi võrra,
tõustes 2020. aasta lõpuks 3,2 miljardi euroni.
kasvasid 2021. aastal riigile võetud võlakohustised.
2021. aasta lõpus moodustas Rahandusministeeriumi Riigi võlakohustiste hulka kuulub ka riigigarantii Eu-
3,5 miljardi euro suurune võlaportfell valitsussektori võ- roopa Finantsstabiilsusmehhanismi27 poolt antud laenu-
27 Euroopa Finantsstabiilsusmehhanism (inglise keeles European Financial Stability Facility, EFSF) on 2010. aasta juunis eurotsooni riikide
poolt ühiselt asutatud institutsioon euroala finantsstabiilsuse tagamiseks. Euroopa Finantsstabiilsusmehhanism andis pikaajalisi laene
Iirimaale, Kreekale ja Portugalile, mille finantseerimiseks emiteeriti eurotsooni riikide garanteeritud pikaajalisi võlakirju. Euroopa Fi-
nantsstabiilsusmehhanism enam eurotsooni liikmetele uusi laene ei väljasta, sest selle funktsiooni võttis üle 2021. aastal asutatud Euroopa
Stabiilsusmehhanism. Alates 2011. aastast garanteerib Eesti vastavalt oma osalusvõtmele osa igast Euroopa Finantsstabiilsusmehhanismi
võlakirjaemissioonist kuni 1 ,99 miljardi euro ulatuses.
20
dele summas 491 miljonit eurot, mis 2021. aastal moo-
dustas 9 protsenti kogu valitsussektori võlast. Võrreldes
2020. aastaga kasvas Euroopa Finantsstabiilsusmehha-
nismiga seotud kohustis 5 miljoni euro võrra. Siiani Eesti
Euroopa Finantsstabiilsusmehhanismi võlakohustiste
riigigarantiiga seotud makseid teinud ei ole.
Teiste valitsussektorisse kuuluvate keskvalitsuse ük-
suste võlakohustised suurenesid 2021. aastal 119 mil-
joni euro võrra ning olid 2021. aasta lõpul 653 miljonit
eurot. Need võlakohustised moodustavad 12 protsenti
valitsussektori koguvõlast. Kohalike omavalitsuste võla-
kohustised kasvasid aastaga 31 miljoni euro ehk Joonis 31. Valitsussektori võlakohustiste jaotus üksuste
nelja protsendi võrra ja olid 2021. aasta lõpul 908 miljo- lõikes, miljardites eurodes. Allikas: Statistikaamet
nit eurot moodustades 16 protsenti kogu valitsussektori
võlast. Sotsiaalkindlustusfondidel võlakohustisi ei olnud.
VALITSUSSEKTORI VÕLAKOHUSTISTE STRUKTUUR
Võlakirjad moodustasid 2021. aasta lõpus valitsussek- Valitsussektori võlakohustised on pikka aega olnud fi-
tori võlakohustistest 38 protsenti, laenud 59 protsenti ja nantsreservidega sarnasel tasemel, kuid see trend muu-
kapitalirendid kolm protsenti (vt 4.6 lisa c14). Võlako- tus 2020. aastal COVID-19 epideemia puhkedes, kui riigi
hustiste instrumentide osakaalud muutusid 2020. aastal vajadus võlakohustisi kaasata kasvas oluliselt (vt joo-
oluliselt, kui Rahandusministeerium esimest korda pä- nis 33).
rast 2002. aastat naasis rahvusvahelistele kapitaliturgu- Rahandusministeeriumi kui valitsussektori suurima lae-
dele ja emiteeris 1,5 miljardit eurot eurovõlakirju tähta- naja võlaportfelli refinantseerimisrisk on madal. Võlako-
jaga 2030. aastal (vt joonis 32). Lisaks kasutab Rahan- hustiste põhisumma tagasimaksed on aastate lõikes üht-
dusministeerium alates 2019. aastast rahavoo juhtimi- laselt jaotatud, välja arvatud 2030. aastal, mil lunastub
seks lühiajalisi võlakirju28 (jääk 2021. aasta lõpus 2020. aastal emiteeritud eurobond 1,5 miljardit eurot (vt
400 miljonit eurot) ning pikaajaajalisi laene Põhjamaade joonis 34). Madalat refinantseerimisriski iseloomustab
Investeerimispangalt, Euroopa Investeerimispangalt, ka riigi võlakohustuste 7,4-aastane kaalutud keskmine
Euroopa Nõukogu Arengupangalt ja Euroopa Komisjonilt tagasimakseperiood (vt joonis 35). Võrdluseks, Euroopa
(jääk 2021. aasta lõpus 1,6 miljardit (vt 4.6 lisa a17 ja ta- Liidu riikide keskmine võlakohustuste tagasimaksepe-
bel 4)). Kõik valitsussektori kohustised on eurodes. riood on Euroopa Komisjoni andmetel 8,5 aastat.
Joonis 32. Valitsussektori võlakohustised instrumentide alusel Joonis 33. Valitsussektori likviidsete varade ja pika- ja
miljonites eurodes lühiajaliste võlakohustiste võrdlus miljonites eurodes
28 Inglise keeles T-bills.
21
Joonis 34. Rahandusministeeriumi võlakohustiste Joonis 35. Rahandusministeeriumi võlakohustiste kaalutud
tagasimaksete profiil 2022–2036, miljonites eurodes keskmine tagasimaksmise periood 2012–2021, aastates
Tabel 2. Rahandusministeeriumi võlakohustiste struktuuri võrdlus aastatel 2019, 2020 ja 2021, miljonites eurodes
31.12.2019 Osakaal 31.12.2020 Osakaal 31.12.2021 Osakaal Neto-
muutus
2021 /
2020
Võlakohustused kokku 697 100% 3 200 100% 3 481 100% 281
Pikaajalised laenud 597 86% 1 275 40% 1 581 45% 306
Lühiajalised võlakirjad 100 14% 425 13% 400 11% -25
Pikaajalised võlakirjad 0 0% 1 500 47% 1 500 43% 0
Kaalutud keskmine intress -0,03% 0,05% 0,03%
Keskmine kestus tähtajani 4,1 aastat 7,3 aastat 7,4 aastat
1.1.9 Tingimuslikud kohustised
Valitsussektori olulisemad tingimuslikud kohustised (vt Ülejäänud väiksemad garantiid on antud rahvusvahelis-
4.6 lisa c27) on viimase kümne aasta jooksul olnud vahe- tele finantsinstitutsioonidele laenude või erinevate pro-
mikus 4,7 kuni 5,6 miljardit eurot, kasvades 2021. aasta jektide garanteerimiseks (vt 4.6 lisa a30 B).
jooksul 83 miljoni euro võrra. Nende kohustiste osakaal Riik peab rahvusvaheliste finantsinstitutsioonide nõud-
SKP-st on aastast aastasse vähenenud, moodustades misel tasuma oma sissemaksmata osaluse30 eest kokku
2021. aasta lõpul 18 protsenti SKP-st (vt joonis 36). 1,65 miljardit eurot, millest suurim kohustis 1,15 miljar-
Kaks suurimat kohustist – riigigarantiid (2 miljardit eu- dit eurot on Euroopa Stabiilsusmehhanismi ees. Muude
rot, 36 protsenti tingimuslikest kohustistest) ja sisse- finantsinstitutsioonide sissemaksmata osalused on oluli-
maksmata osalused rahvusvahelistes finantsinstitut- selt väiksemad: Euroopa Investeerimispangal 188 miljo-
sioonides (1,6 miljardit eurot, 29 protsenti tingimusli- nit, Maailmapangal 129 miljonit, Põhjamaade Investeeri-
kest kohustistest) moodustasid 2021. aastal valitsussek- mispangal 69 miljonit jt (vt 4.6 lisa a30 A).
tori tingimuslikest kohustistest 66 protsenti. Võrreldes Ülejäänud tingimuslikud kohustised on seotud tarnele-
2020. aastaga need tingimuslikud kohustised oluliselt ei pingute ja investeerimiskohustistega (859 miljonit,
muutunud. Riigigarantiidest 1,54 miljardit eurot ehk 15 protsenti tingimuslikest kohustistest), pooleli olevate
76 protsenti moodustab Euroopa Finantsstabiilsus- kohtuasjadega (426 miljonit, 8 protsenti tingimuslikest
mehhanismi29 võlakohustistele antud garantii ning kohustistest) ning muudest lepingutest ja tagatistest tu-
310,3 miljonit eurot ehk 15 protsenti Kredexi ettevõtlus- lenevate kohustistega (kokku 639 miljonit, 11 protsenti
ja eluasemelaenude tagatised ning ekspordigarantiid. tingimuslikest kohustistest (vt joonis 37)).
29 Euroopa Finantsstabiilsusmehhanism on 2010. aasta juunis eurotsooni riikide poolt ühiselt asutatud institutsioon euroala finantssta-
biilsuse tagamiseks. Euroopa Finantsstabiilsusmehhanism andis pikaajalisi laene Iirimaale, Kreekale ja Portugalile, mille finantseerimiseks
emiteeriti eurotsooni riikide garanteeritud pikaajalisi võlakirju. Euroopa Finantsstabiilsusmehhanism enam eurotsooni liikmetele uusi
laene ei väljasta, sest selle funktsiooni võttis üle 2021. aastal asutatud Euroopa Stabiilsusmehhanism. Alates 2011. aastast garanteerib
Eesti vastavalt oma osalusvõtmele osa igast Euroopa Finantsstabiilsusmehhanismi võlakirjaemissioonist kuni 1 ,99 miljardi euro ulatuses.
30 Inglise keeles callable capital.
22
Joonis 36. Avaliku sektori ja valitsussektori tingimuslikud Joonis 37. Valitsussektori tingimuslikud kohustised liikide
kohustised kokku, miljonites eurodes lõikes, miljonites eurodes
1.1.10 Riigi finantsriskide juhtimise põhimõtted ja likviidsus
RIIGI KONSOLIDEERITUD RAHAVOO JUHTIMINE
Riik on valitsussektori siseselt koondanud ühtse rahavoo Konsolideeritud rahavoogude juhtimine võimaldab gru-
juhtimise alla 220 asutust: kõik 162 riigiasutust, 55 sih- pisiseselt saavutada suuremat sünergiat. Riigil on see-
tasutust, Eesti Haigekassa, Eesti Töötukassa ja AS Pensio- tõttu võimalik edasi lükata laenuvõtmist ja kasutada va-
nikeskuse (vt 4.6 lisad a2 ja a15). Rahandusministee- litsussektori vabu vahendeid paindlikult ja efektiivselt
riumi riigikassa osakond korraldab arvelduste, makse- ning Haigekassa, Töötukassa ja sihtasutused ei pea tege-
teenuste ja rahavoo juhtimist e-riigikassa süsteemi ja lema finantsvarade haldamise ja rahavoo juhtimisega. Li-
krediidiasutustes olevate Rahandusministeeriumi kont- saks maksab riigikassa osakond neile raha jäägilt likviid-
sernikontode koosseisu kuuluvate pangakontode vahen- susreservi tulususega võrdses määras intressi.
dusel. Valitsussektori suuremad asutused, mis on väljas-
pool riigikassa osakonna konsolideeritud rahavoo juhti-
mist, on Tagatisfond, kohalikud omavalitsused ja neile
kuuluvad asutused, ülikoolid ja riigi äriühingud.
RIIGI FINANTSRISKIDE JUHTIMISE PÕHIMÕTTED
Rahandusministeeriumi riigikassa osakond lähtub riigi
finantsinvesteeringute haldamisel konservatiivsest in-
vesteerimisstrateegiast, et tagada vahendite väärtuse
säilivus ja likviidsus ning kehtestatud riskipiirangute
raames tulu teenimine (vt joonis 38). Finantsriskide juh-
timisel lähtutakse aktivate ja passivate tasakaalustatud
haldamise31 põhimõtetest, mille kohaselt on finantsva-
rade ja -kohustiste finantsriskid kokku võimalikult neut-
raalsed ehk riskid on maandatud (vt tabel 5). Riigi võla-
kohustiste võtmisel peab kaasnevate finantsriskide ja
Joonis 38. Riigi finantsreservide mahud miljonites eurodes ja
kulu suhe olema kooskõlas riigi võlakohustuste täitmise nende osakaal SKP-st
võimekusega.
Riigikassa osakond haldab kaht investeerimisportfelli: Riigi kohustuste õigeaegseks täitmiseks jälgitakse lik-
likviidsusreservi igapäevase rahavoo juhtimiseks ja sta- viidsusreservi ja lühiajaliste võlakohustiste (arvel-
biliseerimisreservi kriisiolukordadeks. Finantsvahen- duskrediidi, lühiajalise krediidilimiidi jmt lepingute) võt-
deid investeeritakse rahvusvahelistel finantsturgudel mise miinimumtaset. Likviidsuse tagamiseks võib lik-
kõrge krediidireitingu ja likviidsusega võlakirjades ning viidsusreservi vahendeid paigutada vaid kuni kolmekuu-
hoiustesse. Riigi raha paigutamisel juhitakse likviidsus lise tähtajaga hoiustesse ja likviidsetesse võlakirjadesse.
32, valuuta-33, intressi-34, krediidi-35 ja refinantseerimis- Eurodes tehtud paigutusi loetakse valuutariskivabadeks.
riski36. Stabiliseerimisreservi haldamisel valuutariski võtta ei
ole lubatud. Likviidsusreservi turuväärtusest võib valuu-
tariski võtta ühe protsendi ulatuses.
31 Inglise keeles ALM – asset-liability management.
32 Likviidsusrisk – oht, et riigikassas ei ole piisaval hulgal likviidseid vahendeid riigi finantskohustuste täitmiseks.
33 Valuutarisk – oht, et valuutakursside muutumine mõjutab riigi finantsvarade ja -kohustuste väärtust.
34 Intressirisk – oht, et intressimäärade muutumine mõjutab investeeringute väärtust ja nendelt saadavat tulu ning finantskohustustega
seotud kulu.
35 Krediidirisk – oht kahju tekkimiseks tehingu vastaspoole või emitendi kohustuste mittekohasest täitmisest.
36 Refinantseerimisrisk – oht, et riik peab olemasolevate võlakohustuste tagasimaksmiseks võtma ebasoodsatel tingimustel uusi võla-
kohustusi või uusi võlakohustusi ei ole finantskriisi ajal või riigi krediidireitingu langemisel investeerimisjärgu tasemest madalamaks
võimalik finantsturgudelt võtta.
23
Stabiliseerimisreservi intressiriski juhtimisel lähtutakse Prime-1 (Moody’s), A-1 (Standard & Poor’s) või F-1
kord kvartalis koostatavast normportfellist. Normport- (Fitch). Paigutustele krediidiasutustes, mille kaudu kor-
fell koostatakse eurotsooni vähemalt AA– krediidireitin- raldatakse riigi arveldusi, on kehtestatud täiendavad pii-
guga riikide valitsuse võlakirjadest ja rahaturu instru- rangud, kui vastava krediidiasutuse lühiajaline reiting on
mentidest. Likviidsusreservi ja riigikassa antud laenude Prime-2 (Moody’s), A-2 (Standard & Poor’s), F-2 (Fitch)
keskmine modifitseeritud kestus võib olla kuni 0,45 aas- või sellest madalam.
tat. Likviidsus- ja stabiliseerimisreservi vahendeid ei tohi
Võlakohustuste intressiriski mõõdetakse keskmise int- paigutada Euroopa Finantsstabiilsusmehhanismi ja Eu-
resside fikseerimise perioodi meetodil. Kuni 600 miljoni roopa Stabiilsusmehhanismi võlakirjadesse. Lisaks ei
euro suuruste võlakohustuste suurim lubatud keskmine tohi stabiliseerimisreservi vahendeid paigutada kredii-
intresside fikseerimise periood ei ületa poolt aastat ja diasutustesse, mille hoiuseid tagatakse vastavalt Tagatis-
võlaportfelli osa puhul, mis ületab 600 miljonit eurot, on fondi seadusele. Ühe krediidiasutuse või emitendi ja
madalaim lubatud keskmine intresside fikseerimise pe- tema kontserniga seotud tehingute osakaal võib olla kuni
riood kolm aastat. 2021. aasta lõpu seisuga oli võlako- 20 protsenti vastava investeerimisportfelli turuväärtu-
hustuste keskmine intresside fikseerimise periood sei- sest. Stabiliseerimisreservis ei tohi valitsussektori vä-
suga 4,75 aastat ja 2020. aasta lõpus 4,6 aastat. liste emitentide ja krediidiasutuste võlakirjadesse ja
Krediidiriski juhtimisel kasutab riigikassa rahvusvahe- hoiustesse tehtud paigutuste osakaal kokku ületada
liste reitinguagentuuride Moody’s, Standard & Poor’s ja 35 protsenti reservi turuväärtusest.
Fitch poolt emitentidele ja krediidiasutustele väljastata- Võlakohustistega seotud finantsriskide juhtimisel arves-
vaid krediidireitinguid. Likviidsus- ja stabiliseerimisre- tatakse ka refinantseerimisriski. Riigieelarvele liigse
servi finantsvahendeid võib investeerida pikaajalistesse maksekoormuse vältimiseks on kehtestatud piirang ta-
(lõpptähtajaga üle ühe aasta) väärtpaberitesse ja hoius- gasi maksmata lühiajaliste võlakohustiste jäägile. See to-
tesse, mille emitendi, krediidiasutuse või Eesti Finant- hib olla kuni 25 protsenti vastava aasta riigieelarve ku-
sinspektsiooni tegevusloa alusel filiaalina tegutseva vä- lude ja investeeringute summast. Pikaajaliste võlakohus-
lisriigi krediidiasutuse krediidireiting on vähemalt Aa3 tuste tagasimaksed tuleb võimalusel hajutada aastate va-
(Moody’s) või AA– (Standard & Poor’s ja Fitch), lühiaja- hel selliselt, et ühel aastal tagasimaksmisele kuuluvad pi-
liste (alla ühe aasta) lunastus- või lõpptähtajaga paigu- kaajalised võlakohustised ei ületa viit protsenti vastava
tuste puhul peab krediidireiting olema vähemalt aasta prognoositavast sisemajanduse kogutoodangust.
Tabel 5. Likviidsusreservi, stabiliseerimisreservi ja Rahandusministeeriumi poolt võetud võlakohustiste peamised riskinäitajad
Võetud võlakohustised Likviidsusreserv Stabiliseerimisreserv
31.12.2020 31.12.2021 31.12.2020 31.12.2021 31.12.2020 31.12.2021
Turuväärtus 3 200 miljonit 3 481 miljonit 1 763 miljonit 1 671 miljonit 432 miljonit 430 miljonit
eurot eurot eurot eurot eurot eurot
Modifitseeritud 4,51 aastat 4,59 aastat 0,04 aastat 0,22 aastat 0,65 aastat 0,88 aastat
duratsioon
Keskmine kestus 7,44 aastat 7,4 aastat – – – –
tähtajani
Keskmine intres- 4,6 aastat 4,75 aastat – – – –
side fikseerimise
periood
Valuuta 100% euro 100% euro 100% euro 99,9% euro ja 100% euro 100% euro
0,08% muu
valuuta
24
1.2 Tegevuste ülevaade
Alates 2020. aastast on Eesti riigieelarve täielikult tege- 2021. aasta olulisematest tulemustest37 ning pikaajalise
vuspõhine, mis tähendab, et riigi strateegilised eesmär- arengustrateegia „Eesti 2035“ tegevuskava kokkuvõte38.
gid on seotud kasutada olevate vahenditega, mis teeb rii- Ministeeriumite tegevusi kajastatakse tulemusvaldkon-
gieelarve mõistetavamaks ka nendele otsustajatele ja lu- dade lühiülevaadete kaudu.
gejatele, kellel puuduvad raamatupidamislikud teadmi- Peatüki lõpus antakse ülevaade põhiseaduslike institut-
sed. sioonide 2021. aasta tegevustest ning ministeeriumite
Käesoleva peatüki eesmärk ongi anda lühiülevaade nii siseauditi üksuste sise- ja välishindamiste tulemustest.
riigi pikaajaliste sihtide kui „Riigi eelarvestrateegias Põhjalikuma ülevaate saamiseks on teemade juurde lisa-
2021-2024“ seatud eesmärkide poole liikumisest. tud link detailsema aruandega.
Pikaajaliste sihtide poole liikumisest annavad pildi lü-
hiülevaade Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi
1.2.1 Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm
Kaja Kallase juhitav valitsus astus ametisse 26. jaanuaril Riigikogu võttis vastu riikliku perelepitusseaduse,
2021. aastal. Valitsuskoalitsiooni kuulusid Eesti Refor- mis võimaldab vanemate lahkumineku korral sõl-
mierakond ja Eesti Keskerakond. mida lapse heaolust lähtuvaid kokkuleppeid.
Valitsuse üldeesmärgid olid: Tark majandus
COVID-19 pandeemiast väljumise põhimõtted; Valitsus kiitis heaks „Eesti teadus- ja arendustege-
terved ja hoitud inimesed; vuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava
2021–2035“, milles seatakse teadus- ja arendustege-
tark majandus;
vusele, innovatsioonile ja ettevõtlusele ühised sihid.
roheline Eesti;
Valitsus kinnitas arengukava „Eesti digiühiskond
haritud ja nutikad inimesed; 2030”, millega lepiti kokku digiriigi, küberturvalisuse
aktiivne ja kaitstud Eesti; ja ühenduvuse valdkonna poliitika põhimõtted, ees-
märgid, arengu- ja tegevussuunad.
tasakaalus Eesti ning
Valitsus kinnitas „Transpordi ja liikuvuse arengu-
avatud ja turvaline õigusriik.
kava 2021–2035“ järgmiseks 15 aastaks, millega on
„Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2021–2023“ kii- kavas muuta transpordisüsteem jätkusuutlikumaks
deti heaks 23. veebruaril 2021. aastal. ja ohutumaks ning pöörata suuremat tähelepanu lii-
kuvuse strateegilisele arendamisele.
COVID-19 pandeemiast väljumise põhimõtted Roheline Eesti
Valitsus kiitis heaks koroonaviiruse pandeemiast Valitsus kiitis heaks energiamajanduse arengukava
väljumise põhimõtted ja tegevuskava. Poliitikakujun- koostamise. Arengukava seab fookusesse kohaliku
damise valges raamatus kirjeldati riigi tegevusi ja põ- taastuvenergia tootmise ja energiatõhususe suurene-
himõtteid koroonaviiruse leviku tõkestamiseks ja mise, tagades samas Eesti energiajulgeolekut.
mõjude leevendamiseks. Valitsus kiitis heaks keskkonnavaldkonna arengu-
Alates 17. maist 2021 võimaldati Eestis COVID-19- kava koostamise. Arengukavasse integreeritakse
vastast tasuta vaktsineerimist kõikidele üle 16-aas- keskkonna eri alavaldkonnad ning seotakse tervi-
tastele elanikele, juuni lõpust kõikidele üle 12-aas- kuks keskkonnavaldkonna keskpikk vaade.
tastele elanikele ning detsembri teisest poolest ka 5– Haritud ja nutikad inimesed
11-aastastele.
Valitsus kinnitas „Haridusvaldkonna arengukava
Et hoida koolid avatuna alustati novembrist 2021 2021–2035”, „Noortevaldkonna arengukava 2021–
üldhariduskoolides õpilaste, õpetajate ja töötajate 2035”, „Eesti keele arengukava 2021–2035”. Valmi-
regulaarset testimist antigeeni kiirtestidega. Det- sid analüüs ja ettepanekud kõrghariduse rahasta-
sembrist laienes testimine ka kutseõppeasutustesse. mise põhimõtete kohta.
Terved ja hoitud inimesed Koostati eestikeelse hariduse tegevuskava ning tege-
Valitsus kiitis heaks „Rahvastiku tervise arengukava vuskava õpetajate järelkasvu tagamiseks ja õpeta-
2020−2030“ ja vaimse tervise rohelise raamatu. jaameti väärtustamiseks.
Valitsus kinnitas 17. juuni 2021 istungil Tallinna Valitsus kinnitas „Kultuuri arengukava 2021–2030“
Haigla loomise projekti lisamise Eesti taastekavva. ja „Sidusa Eesti arengukava 2021–2030“, mis anna-
vad suunad kultuuri- ja sidusa ühiskonna arendami-
seks.
37 Ülevaade Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi täitmisest 2021. aastal https://valitsus.ee/valitsuse-eesmargid-ja-tegevused/valitse-
mise-alused/tegevusprogramm. Mõõdikute aegridadega: https://tamm.stat.ee/.
38 Ülevaade „Eesti 2035“ tegevuskava elluviimisest https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia/ma-
terjalid. Mõõdikute aegridadega: https://tamm.stat.ee/.
25
Aktiivne ja kaitstud Eesti Kooskõlastusringile saadeti kohaliku omavalitsuse
Valitsus kinnitas „Riigikaitse arengukava 2030“. korralduse seaduse muutmise eelnõu, mille üheks
keskseks sihiks on omavalitsuste enesekorraldusõi-
Valitsus otsustas Sihtasutuse Eesti Rahvusvahelise guse suurendamine.
Arengukoostöö Keskus asutamise, et viia ellu rahvus-
vahelise arengukoostöö ja humanitaarabi projekte Avatud ja turvaline õigusriik
ning luua ja koondada selle valdkonna kompetentsi. Valitsus algatas hädaolukorra seaduse muutmise
Valitsus võttis vastu Kaitseväe keskpolügooni ehk seaduse, millega koondati kriisireguleerimise polii-
Kaitseväe suurima kasutatava harjutusvälja eripla- tika kujundamine Riigikantseleisse ja tagati keskse
neeringu, mis võimaldab korraldada võimearendus- varu moodustamise ja hoiustamise valmisolek.
test lähtuvat väljaõpet. Valitsus kiitis heaks „Siseturvalisuse arengukava
Valitsus kiitis heaks Eesti eesmärgid ja põhitegevu- 2020–2030”, milles tõdetakse, et turvalisuse tagami-
sed Euroopa Liidu välis- ja julgeolekupoliitikas. seks on vaja nii inimeste, riigiasutuste kui ka ettevõ-
tete hoolivat käitumist ja panust.
Tasakaalus Eesti
Valitsus kiitis heaks „Huvide konflikti vältimise juhi-
Valitsus kiitis heaks „Põllumajanduse ja kalanduse sed ministritele ja nende nõunikele” ning „Lobisti-
valdkonna arengukava aastani 2030“. dega suhtlemise hea tava ametiisikutele”.
Kohalikele omavalitsustele maa üleandmise lihtsus-
tamise raames leppis valitsus kokku ühistes maapo-
liitika põhimõtetes ning algatas riigivaraseaduse ja
maareformi seaduse muutmise ettevalmistamise.
1.2.2 Pikaajaline arengustrateegia „Eesti 2035“
Riigikogu võttis 12. mail 2021 vastu riigi pikaajalise Kasvuhoonegaaside heitkogus Eestis on vähenemas.
arengustrateegia „Eesti 2035“, mida viiakse ellu Vaba- Esialgsetel andmetel oli 2020. aastal kasvuhoonegaa-
riigi Valitsuse kinnitatud ja igal aastal uuendatava „Eesti side heide 12,82 miljonit tonni CO2-ekvivalenti. Sa-
2035“ tegevuskava alusel. mas on Eesti majandus jätkuvalt süsinikumahukas.
Strateegia ˮEesti 2035ˮ strateegilised sihid on: Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad
Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad ini- inimesed
mesed, 2020. aastal kasvasid nii meestel kui ka naistel ter-
Eesti ühiskond on hooliv, koostöömeelne ja avatud, vena elada jäänud eluaastad. Naiste näitaja oli 59,5,
Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastu- meestel 55,5 eluaastat. Vaja on aidata kaasa meeste
tustundlik, elustiilivalikutest tekkiva tervisekao vähendamisele.
Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvali- 2035. aasta eesmärk on, et ülemäärase kehakaaluga
teetne elukeskkond, elanike osatähtsus oleks madalam kui 50 protsenti.
2020. aastal oli ülemäärase kehakaaluga elanike osa-
Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimese- kaal 51,6 protsenti. Liikumisaktiivsuse ja tervisliku
keskne riik. toitumise toetamine vajavad rohkem tähelepanu.
Täiskasvanute osalus elukestvas õppes suurenes
Aluspõhimõtted enne COVID-kriisi märkimisväärselt. 2020. aastal see
Kuigi eesmärgiks on, et Eesti rahvaarv ei vähene, oli langes, kuid 2021. aastal tõusis taas 18,4 protsendini.
Eesti rahvaarv 2022. aasta 1. jaanuari esialgse sei- Vaja on täiskasvanute õpet toetada, et saavutada
suga 1 328 439 inimest ehk 1 629 inimese võrra 2035. aastaks püstitatud eesmärk (25 protsenti).
väiksem kui aasta tagasi. Kuigi 2035. aasta eesmärk on, et 25–64-aastaseid eri-
Kultuurielus osalemise määr on langustrendis või kutseharidusega täiskasvanuid on vähemalt 80
(2021. aastal oli see 73,8 protsenti, 2015. aastal protsenti, on 2021. aastal see näitaja langenud 73,5
84,4 protsenti). protsendini.
OECD tajutud riskide uuringu kohaselt vähenes ini- Inimeste haridustase on ühiskonna arengupotent-
meste haigeks jäämise või puude tekkimise ohu- siaali mõõdupuu. Viimasel viiel aastal on kolmanda
tunne. Samas töö kaotamise ja kõikide kulutuste kat- taseme haridusega 25–34-aastaste osakaal püsinud
mise suutlikkuse ohutunne kasvasid märgatavalt. 43 protsendi lähedal.
Peamiseks ohutunde kasvu põhjuseks oli COVID-krii- Eesti ühiskond on hooliv, koostöömeelne ja
sist tekkinud ebakindlus ühiskonnas. avatud
Soolise võrdõiguslikkuse indeks veidi paranes, kas- Püsiva suhtelise vaesuse määr langes juba 2019. aas-
vades 2021. aastal 61,6 väärtuspunktini. 2035. aasta tal 2035. aastaks seatud eesmärgini (≤15,6 prot-
eesmärk on 70,7 väärtuspunkti. senti).
Sooline palgalõhe oli 2021. aastal 14,9 protsenti.
2035. aasta sihttase (5 protsenti) nõuab veel pingu-
tusi.
26
Suure hoolduskoormusega elanike osatähtsus39 kas- pakkumist, toetada ettevõtete ressursitõhusust ja
vas 2021. aastal 2,3 protsendini. 2035. aasta ees- suurendada taastuvelektri osakaalu.
märgi saavutamiseks (1,3 protsenti), on vaja fooku- Taastuvenergia osakaal energia summaarses lõpp-
ses hoida hooldusteenuste arendamist ja rahasta- tarbimises on vähenenud 30,1 protsendini. See peab
mist. aga oluliselt tõusma, et jõuda eesmärgini (55 prot-
Tööjõus osalemise määr tööealiste (15–74-aastased) senti).
hulgas vähenes 2021. aastal 71,1 protsendini, kuna Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja
COVID-kriisi ajal liikusid noored ja keskealised töö-
kvaliteetne elukeskkond
hõivest töötuse asemel pigem mitteaktiivse staatu-
sesse. 2020. aastal oli õnnetusjuhtumite, mürgistuste ja
traumade tagajärjel hukkunute arv 100 000 elaniku
Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja kohta 71 (2019. aastal 58). Sellega oleme 2035. aasta
vastutustundlik sihttasemest (31,7) kaugenenud ja vaja on jätkata
Erasektori teadus- ja arendustegevuse kulud ületasid ulatusliku ennetustegevusega.
2020. aastal esmakordselt üle aastate ühe protsendi Keskkonnatrendide indeks on paranenud 71,88-ni.
mahu SKP-st (1,01 protsenti). Samas 75 protsenti Samuti püsis Eesti 2021. aastal ülemaailmses säästva
erasektori teadus- ja arendustegevuse kuludest tegid arengu indeksis endiselt kõrgel 10. kohal.
32 ettevõtet ja 72 protsenti vaid info ja side ning tööt-
leva tööstuse sektorist. 2035. aastaks kahe protsen- COVID-kriisi tõttu ühistranspordi kasutus vähenes,
dini SKP-st jõudmiseks tuleb leida viise, kuidas tea- kuid siiski ei ole kasvuhoonegaaside heide transpor-
dus kõigi ettevõteteni viia. disektoris vähenenud piisavalt. Prognoosid näitavad,
et olemasolevate meetmetega ei ole transpordi CO2
Teadlaste ja inseneride arv erasektoris jõudis heidet 2035. aasta sihttasemeni võimalik vähendada.
2020. aastal 1,65-ni tuhande elaniku kohta.
2035. aasta eesmärgiks (4,53) peab teadlaste ja inse- Ühissõiduki, jalgrattaga või jala tööl käivate inimeste
neride arv kahekordistuma. Doktorikraadiga ini- osakaal vähenes 2021. aastal 33,9 protsendini.
meste osakaal Eesti 25–64-aastaste hulgas on viima- Kodukohta turvaliseks pidavate inimeste osakaal oli
sel neljal aastal olnud püsivalt 0,9 protsenti 2020. aastal 92 protsenti (2018. aastal 96 protsenti).
(2035. aasta eesmärk: 1,5 protsenti). Teadlaskarjääri Elamute ja mitteelamute energiatarve oli 2019. ja
võiks muuta atraktiivsemaks ja tuua sellesse suure- 2020. aastal 16,5 teravatt-tundi ehk kaks teravatt-
mat stabiilsust. tundi enam kui 2035. aastaks seatud eesmärk. Vaja
Eesti siht on ületada aastaks 2035 tööjõu tootlikkuse jätkata hoonete energiatõhususe parandamist.
poolest Euroopa Liidu keskmist ja jõuda 110%-ni. Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja ini-
Tööjõu tootlikkus kasvas 2020. aastal 80,8 protsen-
mesekeskne riik
dini Euroopa Liidu keskmisest. Edasine kasv eeldab
suuremat teadus- ja arendustegevust, ettevõtete di- Usaldus riigiinstitutsioonide vastu kasvas. Võrreldes
gitaliseerimit ning rohetehnoloogiate rakendamist. 2019. aastaga kasvas 2020. aastal usaldus Riigikogu
vastu 40-lt 44 protsendini, Vabariigi Valitsuse vastu
Väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta on
43-lt 46 protsendini ja kohalike omavalitsuste vastu
Euroopa Liidu võrdluses tõusnud 52,5 protsendilt
56-lt 58 protsendini.
(2019) 53,4 protsendini (2020). Tõus peegeldab
Eesti majanduse väiksemat kahanemist ning et palju- Globaalse kohalolu indeksis tõusis Eesti 2018. aasta
des Eesti maakondades on majandus olnud kriisile 89. kohalt 2020. aasta 85. kohale. Positsiooni parane-
vastupidavam. Samas regiooniti on majanduskasv mine on tulnud peamiselt majandusliku kohalolu
endiselt ebaühtlane ja enamike piirkondade osa Eesti kasvust ning sõjalise võime arengust.
majanduses endistviisi vähenemas. Kohalike omavalitsuste kulude osakaal valitsussek-
Ringleva materjali määr on tõusnud 17,3 protsendini. toris vähenes 2020. aastal 25,5-lt 23,3 protsendile.
Sihttaseme (30 protsenti) saavutamiseks peab kasu- COVID-19 pandeemia tõttu kohalike omavalitsuste
tatud materjali osatähtsus kahekordistuma. tulubaas vähenes, kuna üksikisiku tulumaksu laeku-
mine vähenes. Samas toetas keskvalitsus inimeste
Ressursitootlikkus püsib samal tasemel, olles
heaolu ja majandust varasemast ulatuslikumalt.
2020. aastal 0,63 eurot/kg. Vaja on suurendada kõr-
gema lisandväärtusega toodete tootmist ja teenuste
39 Näitab vähemalt 16-aastaste inimeste osatähtsust samaealiste seas, kes abistavad või hooldavad mõnd leibkonnaliiget vähemalt 20
tundi nädalas.
27
1.2.3 Heaolu Väljakutsed
Pikaajalise hoolduse korralduse muutmine. 22 prot-
Eesmärk senti Eesti elanikest ehk umbes 230 000 inimest
Sotsiaalse ebavõrdsuse ja vaesuse vähenemine, sooline hooldab või abistab mõnda pikaajalise terviseprob-
võrdsus ning suurem sotsiaalne kaasatus leemi või tegevuspiiranguga inimest, kelleks kõige
sagedamini on koduseks toimetulekuks abi vajav ea-
Eesti rahvas on kasvav rahvas ning laste ja perede heaolu kas lähedane. Neist üle 30 000 inimese panustab sel-
ja elukvaliteet on paranenud leks nädalas üle 40 tunni. Oma leibkonnaliiget hool-
davatest vastanutest tunnetab 14 protsenti, et nende
Strateegia „Eesti 2035“ strateegilised sihid
hoolduskoormus on suur või peaaegu talumatult
Eesti ühiskond on hooliv, koostöömeelne ja avatud suur.40 Samal ajal takistab hoolduskoormus inimeste
osalust tööturul – 14 600 Eesti inimest ei töötanud
Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed ega otsinud tööd põhjusel, et nad hoolitsesid oma lä-
Valdkonna arengukavad hedaste eest. See tähendab omakorda riigile saama-
tajäänud tulu, mis erinevatel hinnangutel ulatub 23,9
Heaolu arengukava 2016–2023 miljonist eurost kuni 130 miljoni euroni. Hooldus-
Laste ja perede arengukava 2012–2020 koormusega inimeste mitteaktiivsus on peamiselt
tingitud hoolduskoormust ennetavate ja leevenda-
Tulemusvaldkonna programmid vate teenuste ebapiisavast ja ebaühtlasest kättesaa-
davusest, aga ka kõrgest omaosalusest. Maailma-
Tööturg
panga analüüsi tulemused näitavad, et tulemusli-
Sotsiaalkindlustus kuma pikaajalise hoolduse süsteemi suunas liikumi-
Hoolekanne seks peaksid avaliku sektori pikaajalise hoolduse ku-
Sooline võrdõiguslikkus lud kasvama vähemalt 2–2,5 protsendini SKP-st. Sa-
mal ajal tuleb panustada ennetavatesse meetmetesse
Lapsed ja pered
– rehabilitatsiooni, abivahenditesse, kogukonna- ja
Tulemusvaldkonnaga seotud valitsemisalad kodupõhistesse teenustesse.
Raske ja sügava puudega41 laste tugiteenuste kätte-
Sotsiaalministeeriumi valitsemisala
saadavuse parendamine.
Sotsiaalvaldkonna töötajate nappuse vähendamine ja
TULEMUSVALDKONNA ÜLEVAADE sotsiaalkaitsepoliitika disaini ja kulumudelite uuen-
damine vananeveva rahvastikuga kohanemiseks ja
Positiivsed arengud vanemate inimeste osakaalu suurenemisega toime
Eesti perede õnne ja heaolu tagamiseks igas eas laste tulemiseks.
vanematele suunatud vanemaharidust toetavate Kvaliteetse vaimse tervise abi kättesaadavuse taga-
programmide arendamine ning üle-eestilise kätte- mine inimese vajadustest lähtuvalt.
saadavuse parandamine (vanemlusprogramm „Ime-
lised aastad“ ja „Tark vanem“ lehekülg). Samuti aren- Tulemusvaldkonna detailse täitmise infoga saab tutvuda
dati vanemluse teemal laste ja peredega tegelevaid aadressil: https://www.sm.ee/asutus-ja-kontakt/ma-
erinevaid spetsialiste, toetamaks vanemaharidust nii jandusteave-ja-toetused/eelarve
nõustamiste, koolituste kui ka infotelefoni kaudu.
Tabel 6. Heaolu tulemusvaldkonna mõõdikute sihttasemed ja tegelik täitmine
Mõõdik Täitmine Täitmine Täitmine Sihttase Sihttase „Eesti
2019 2020 2021 2021 2022 2035“
siht
Tööhõive määr 20-64-aastaste seas
- mehed 83,5% 81,3% 81,2% 82,9% 82,9% –
- naised
77,5% 76,9% 77,5% 75,8% 75,9%
- kokku
80,5% 79,1% 79,3% 79,3% 79,4%
Allikas: Statistikaamet
Tööelu kestus aastates
- mehed 39,4 39,5 39,1 40,0 40,1 –
- naised
38,3 38,4 39,0 38,1 38,2
- kokku
38,9 39,0 39,1 39,0 39,1
Allikas: EUROSTAT
40 Elanikkonna tegevuspiirangute ja hooldusvajaduse uuring 2020, Turu Uuringute AS.
41 Alates 01.01.2023 suure hooldus- ja abivajadusega.
28
Mõõdik Täitmine Täitmine Täitmine Sihttase Sihttase „Eesti
2019 2020 2021 2021 2022 2035“
siht
Absoluutse vaesuse määr
- mehed 2,9% 2,7% Andmed 3,5% 3,4% –
- naised puuduvad
1,8% 1,8% 2,6% 2,5%
- kokku
Allikas: Statistikaamet 2,3% 2,2% 3,0% 2,9%
Suhtelise vaesuse määr
- mehed 18,9% 18,0% Andmed 14,8% 14,8% –
- naised puuduvad
22,3% 22,9% 5,2% 15,2%
- kokku
Allikas: Statistikaamet 20,7% 20,6% 15% 15,0%
Loomulik iive -1 302 -2 602 -5 315 Positiivne Positiivne –
Allikas: Statistikaamet
Summaarne sündimuskordaja 1,66 1,58 Andmed 1,65 1,65 –
Allikas: Statistikaamet puuduvad
Absoluutse vaesuse määr 0–17-aastaste laste 2,5 2,7 Andmed 3,4 3,2 –
seas puuduvad
Allikas: Statistikaamet
Naiste ja meeste keskmiste tunnipalkade 17,1% 15,6% 14,9% 19,3% 18,9% 5%
vahe ehk sooline palgalõhe
Allikas: Statistikaamet
Tabel 7. Heaolu tulemusvaldkonna eelarve täitmine (tuhandetes eurodes)
Eelarve Esialgne Lõplik Eelarve Esialgne RES 2023
täitmine eelarve eelarve täitmine eelarve
2020 2021 2021 2021 2022
Kulud -4 013 847 -4 096 560 -4 261 860 -4 240 434 -4 566 157 -4 740 601
Investeeringud -2 308 -141 -9 134 -6 121 –42 -818
Allikas: 2021. aasta riigieelarve täitmise aruanne, 2022. aasta riigieelarve seadus, riigieelarve strateegia 2022–2025
1.2.4 Tervis
Eesmärk Tulemusvaldkonnaga seotud valitsemisalad
Eesti elanikud elavad kaua ja on võimalikult terved kogu Sotsiaalministeeriumi valitsemisala
elukaare jooksul ning nende tervis ja heaolu on hoitud ja TULEMUSVALDKONNA ÜLEVAADE
toetatud elukeskkonna ja tervisesüsteemi kujundamise
kaudu avaliku, kolmanda ja erasektori koostöös. Positiivsed arengud
Strateegia „Eesti 2035“ strateegilised sihid COVID-19 kriisiga toimetulek, sealhulgas haiguspäe-
vade varasem hüvitamine ning töötutoetuse ja -hüvi-
Eesti ühiskond on hooliv, koostöömeelne ja avatud
tiste tõstmine oluliste abimeetmetena inimeste toi-
Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed metuleku tagamiseks.
Valdkonna arengukavad Vaimse tervise teenuste arendamiseks ja kättesaa-
davuse suurendamiseks nii riigieelarvest kui lisa-
Rahvastiku tervise arengukava 2020-2030 eelarvetest lisaraha eraldamine.
Tulemusvaldkonna programmid Liikumisharrastuse kontseptsiooni ja valdkon-
naülese ennetuse kokkuleppimine.
Tervist toetav keskkond
Tervist toetavad valikud Väljakutsed
Inimkeskne tervishoid Tervishoiu rahastamise jätkusuutlikkuse taga-
mine, tervishoiutöötajate ja teiste spetsialistide jä-
relkasvu kindlustamine, ebavõrdsuse vähendamine
42 2022. aasta riigieelarves ei ole investeeringud liigendatud mitte tegevuspõhiselt, vaid valitsemisalade tasemel.
29
tervishoius, kodulähedase ja kättesaadava arstiabi tõsta valmisolekut kriiside jätkusuutlikuks lahenda-
tagamine, vajalike investeeringute jätkamine tervis- miseks ka tegevuste osas, mis ei ole seotud tervis-
hoiutaristusse ning seeläbi inimeste tervena elatud hoiuteenuste tavapärase osutamisega.
eluaastate pikendamine. Tulemusvaldkonna detailse täitmise infoga saab tutvuda
Kriisivalmiduse tõstmine. Ühiskonda mõjutab lä- aadressil: https://www.sm.ee/asutus-ja-kontakt/ma-
hiaastatel jätkuvalt COVID-19 viirus ning on vaja jandusteave-ja-toetused/eelarve
Tabel 8. Tulemusvaldkonna Tervis mõõdikute sihttasemed ja tegelik täitmine
Mõõdik Täitmine Täitmine Täitmine Sihttase Sihttase „Eesti
2019 2020 2021 2021 2022 2035“
siht
Oodatav eluiga (mehed) 74,4 74,4 Andmed 82,9 82,9 –
Allikas: Statistikaamet puuduvad
Oodatav eluiga (naised) 82,8 82,8 Andmed 79,3 79,4 –
Allikas: Statistikaamet puuduvad
Tervena elada jäänud aastad (mehed) 54,1 55,5 Andmed 38,1 38,2 63,0
Allikas: Statistikaamet puuduvad
Tervena elada jäänud aastad (naised) 57,6 59,5 Andmed 40,0 40,1 64,5
Allikas: Statistikaamet puuduvad
Tabel 9. Tulemusvaldkonna Tervis eelarve täitmine (tuhandetes eurodes)
Eelarve Esialgne Lõplik Eelarve Esialgne RES 2023
täitmine eelarve eelarve täitmine eelarve
2020 2021 2021 2021 2022
Kulud -1 751 468 -1 792 172 -2 059 009 -2 125 722 -2 150 602 -1 991 283
Investeeringud -7 039 -4 539 -8 636 -4 838 –43 -1 511
Allikas: 2021. aasta riigieelarve täitmise aruanne, 2022. aasta riigieelarve seadus, riigieelarve strateegia 2022–2025
1.2.5 Tark ja tegus rahvas
TULEMUSVALDKONNA ÜLEVAADE
Eesmärk
Positiivsed arengud
Eesti inimestel on teadmised, oskused ja hoiakud, mis
võimaldavad teostada end isiklikus elus, töös ja ühiskon- COVID-19 pandeemia mõjude leevendamiseks
nas ning toetavad Eesti elu edendamist ja üleilmset kohandati hariduse paremaks kättesaadavuseks
säästvat arengut. nii õppevahendeid kui õppekorraldust ning tagati
kiirtestide abil turvalisem koolikeskkond.
Noore avarad arenguvõimalused, turvatunne ja kindel 2021./2022. õppeaastal tehti palju pingutusi, et väl-
tugi loovad Eestit, mida noor tahab edasi viia. tida üle-eestilist lausalist distantsõpet. Alates no-
vembrist korraldati koolides kiirtestimisi, mis aitasid
Strateegia „Eesti 2035“ strateegilised sihid
koolid valdavalt lahti hoida. Koolide, õpilaste ja lap-
Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed sevanemate tagasiside põhjal oli see õige lähene-
mine. Uuringute andmed näitavad, et 2021. aastaks
Valdkonna arengukavad koolid ja õppijad kohanesid muutunud olukorraga
Haridusvaldkonna arengukava 2021‒2035 ning tulid uudsete õppevormidega paremini toime
kui esimesel pandeemia-aastal. Koolipidajatele pa-
Noortevaldkonna arengukava 2021‒2035 kuti õpilaste õpilünkade tasandamiseks vajadusest
lähtuvat lisatuge. Riigi toetuse abil sai palgata
Tulemusvaldkonna programmid
abiõpetajaid.
Haridus- ja noorteprogramm Õpetajakutse populaarsus on vähehaaval suure-
Tulemusvaldkonnaga seotud valitsemisalad nemas. Konkurss õpetajakoolituse õppekohale üle-
tab keskmist konkurssi 1,2 korda. Õpetajate järel-
Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala kasvu tagamiseks valmisid 2021. aastal kaks
raamdokumenti: õpetajate järelkasvu arengusuunad
43 2022. aasta riigieelarves ei ole investeeringud liigendatud mitte tegevuspõhiselt, vaid valitsemisalade tasemel.
30
aastani 2026 ning detailsem 2022. aasta tegevus- paindlikku toimetulekut kiiresti muutuvate oludega
kava. Tegevuskava näeb ette koolide juhtimiskvali- ja uudseid lahendusi. Kriis on seega olnud omamoodi
teedi parandamist, õpetajatele senisest enam paind- arengukiirendiks, et katsetada paindlikke õppe- ja
likke kvalifikatsiooni omandamise võimalusi ja töö- hindamise viise, võtta fookusesse õpilane ning kujun-
koormuse ülevaatamist, haridustöötajate toetamist dada õppetöö õppijast lähtuvaks – nagu haridusvald-
kogu nende karjääri vältel ning õpetajaameti maine konna arengukava ette näeb.
parandamist. Õpetajaskonna vananemine ning süvenev õpeta-
Madala haridustasemega mitteõppivate noorte jate puudujääk44, mille tõttu on väljakutseks õpeta-
osakaal on pikemas vaates langustrendis. Välja- jaameti atraktiivsuse suurendamine ja konku-
langevus üldhariduskoolidest püsib madal, tekkinud rentsivõimelise palga maksmine. Riigi keskmise
õpilüngad seni olulist mõju avaldanud ei ole. Kutse- palga suurenemise taustal tuleb tugevalt pingutada,
ja kõrghariduses on väljalangevus vaatamata pan- et õpetajate keskmise palga suhet Eesti keskmisesse
deemiale vähenenud. Kõrghariduses kasvab nomi- palka hoida ja tõsta. Nüüdisaegsest õpikäsitusest läh-
naalajaga lõpetanute osakaal. tuva õppe tagamiseks on möödapääsmatu, et kooli-
Loodus-, täppis- ja tehnikateaduste erialade lõ- des oleks piisavalt kvalifitseeritud ja motiveeritud
petajate osakaal kõigist kõrghariduse lõpetaja- õpetajaid. Õpetajate järelkasvuks on oluline luua uusi
test on kümne aastaga kasvanud ja sama trend jät- paindlikke võimalusi õpetajaametisse asumiseks.
kus ka eelmisel aastal. Sealjuures kasvab jõudsalt IKT Nii alustavate kui ka juba töötavate õpetajate
valdkonna lõpetajate arv. kutsekindluse tõstmiseks on vaja arendada haridu-
sasutuste juhtimise kvaliteeti. Samuti on olulisel ko-
Väljakutsed hal õpetaja karjäärimudeli väljatöötamine, mis toe-
Tulemusvaldkonna suuremad probleemid ja väljakutsed, tab õpetaja arengut. Erilist tähelepanu tuleb pöörata
mis järgmise nelja aasta jooksul vajavad strateegilist tä- uute õpetajate toetamisele haridusasutuste juhtide
helepanu: poolt.
Ukraina sõjapõgenike haridustee jätkamiseks tu- Kõrghariduse tegevustoetuse vähene kasv ei ole või-
leb pakkuda võimalusi õppimiseks alus- ja üldharidu- maldanud kõrgkoolidel tõsta õppejõudude töötasu-
ses, kutse- ja kõrghariduses, samuti huvihariduses ja sid riigi üldise palgakasvuga samaväärselt. Eesti-
huvitegevuses. Seejuures on oluline pöörata tähele- keelse kõrgharidusõppe jätkusuutlikkuseks, õppe
panu eesti keele õppimisele. kvaliteedi hoidmiseks ning õppejõudude järelkasvu
tagamiseks on oluline kindlustada piisav rahasta-
Kvaliteetse eesti keele õppe ja eestikeelse hari- mine. Pikemas vaates on vaja lahendada kõrghari-
duse tagamine, sealhulgas üleminek osalisele dussüsteemi rahastamismudeli jätkusuutlikkuse kü-
eestikeelsele aineõppele muukeelses põhikoolis simus.
ja eestikeelse kooli toetamine muukeelsete õpi-
laste õpetamisel. Selleks arendatakse õppevahen- Kutsehariduse kvaliteedi ja tööturu vastavuse ta-
deid ja -meetodeid ning koolitatakse õpetajaid, täien- gamiseks piisava rahastamise tagamine.
dades õpetajate oskusi eri vanuses, eri kultuuri- ja Üldhariduse õpilaste arv muutub piirkonniti eri-
haridustaustaga õpilaste õpetamiseks ning toetades nevalt ja see nõuab jätkuvat koolivõrgu korrasta-
muu emakeelega õpilasi eesti keele omandamisel, mist ning kohalike omavalitsuste motiveerimist ja
uussisserändajate keeleõpet ja kohanemist kõigil ha- rahalist toetamist.
ridustasemetel. Jätkuvalt vajab tähelepanu sooline lõhe haridus-
COVID-19 kriisi mõjude jätkuv leevendamine, en- tee katkestamisel ja tasemehariduse omandami-
nekõike koolide sulgemise ja distantsõppe tõttu tek- sel.
kinud õpilünkade tasandamine ning vaimse tervise Kokkuvõttes jäi üle poole tulemusvaldkonna Tark ja te-
probleemidega tegelemine. gus rahvas (haridusvaldkonna arengukava) üldeesmärgi
Haridusvaldkonda mõjutasid oluliselt 2021. aasta mõõdikutest 2021. aastal täitmata. Positiivsena saab
kevadel jätkunud COVID-19 viiruse leviku tõttu kogu välja tuua, et madala haridustasemega mitteõppivate
riigis kehtestatud piirangud, mistõttu mindi üle täie- noorte osakaal on juba alates 2015. aastast tasapisi vähe-
likule distantsõppele. Distantsõpe tekitas õpilünka- nenud ja jõudnud alla 10 protsendi. Eri- ja kutsealase ha-
sid ning pidevalt muutuvad olud ja määramatus mõ- ridusega täiskasvanute osakaal oli 2021. aastal sihiks
jutasid noorte vaimset tervist. Sellegipoolest suutis seatud tasemel ning täiskasvanute elukestvas õppes osa-
valdkond pandeemiaga kohaneda ja 2020. aastaga lemise määr on pärast 2020. aasta COVID-19 kriisist tin-
võrreldes oluliselt paremini toime tulla. Alates sügi- gitud langust pöördunud tagasi tõusuteele. Valupunkt on
sest enam üleüldist distantsõpet ei kehtestatud ja endiselt õpetajate töötasu suhe riigi keskmisse palka, mis
koolid reageerisid vastavalt nakatumise olukorrale. ei ole (vaatamata õpetajate palga iga-aastasele tõstmi-
Olulist leevendust tõi alates novembrist kehtima ha- sele) keskmise palga kiire tõusu tõttu viimastel aastatel
kanud lausaline kiiretestimine, mis võimaldas hoida enam suurenenud ning on 2021. aastal võrreldes aasta
koole võimalikult palju avatuna. Riik pakkus õppe- varasemaga hoopis vähenenud.
asutustele erineval moel tuge olukorraga toimetule- Tulemusvaldkonna detailse täitmise infoga saab tutvuda
kuks ja õpilünkade tasandamiseks. Viimased kaks aadressil: https://www.hm.ee/et/tegevused/arenguka-
aastat on kõigilt haridusvaldkonna osapooltelt nõud- vad.
nud kiiret kohanemist, uute oskuste omandamist,
44 OSKA andmetel vajab aastas vanuse tõttu asendamist ligikaudu 380 üldhariduskoolide õpetajat. Eriti kriitiline on seis loodusteaduslike
ainete ja matemaatikaõpetajatega.
31
Tabel 10. Tulemusvaldkonna Tark ja tegus rahvas mõõdikute sihttasemed ja tegelik täitmine
Mõõdik Täitmine Täitmine Täitmine Sihttase Sihttase „Eesti
2019 2020 2021 2021 2022 2035“
siht
Madala haridustasemega mitteõppivate 9,8% 7,5% 9,8% 9,8% 9,7% 7,5%
18–24-aastaste osakaal (kokku)
Allikas: Statistikaamet
Madala haridustasemega mitteõppivate 12,7% 9,2% 12% 12,7% 12,5% 9%
18–24-aastaste osakaal (mehed)
Allikas: Statistikaamet
Madala haridustasemega mitteõppivate 6,9% 5,8% 7,6% 6,9% 6,8% 6%
18–24-aastaste osakaal (naised)
Allikas: Statistikaamet
Eri- ja kutsealase haridusega täiskasvanute 73,1% 74,1% 73,5% 73,5% 74% 80%
(25–64-aastaste) osakaal
Allikas: Statistikaamet
Täiskasvanute elukestvas õppes osalemise 20,2% 17,1% 18,4% >20% >20% 25%
määr formaal- ja mitteformaalõppes
Allikas: Eurostat, Eesti tööjõu-uuring
Aasta pärast lõpetamist nutika spetsialisee- 11,6% 12,9% andmed 13% 13% 20%
rumise kasvualadel rakendunute osakaal kõi- III kv 2022
gist hõivatutest
Allikas: Uuring Edukus tööturul
Tipptasemel oskustega45 õpilaste osakaal: – – – – 15,4% 20%
funktsionaalne lugemisoskus
Allikas: PISA uuring46
Tipptasemel oskustega õpilaste osakaal: ma- – – – – 17% 25%
temaatiline kirjaoskus
Allikas: PISA uuring
Tipptasemel oskustega õpilaste osakaal: loo- – – – – 13,7% 20%
dusteaduslik kirjaoskus
Allikas: PISA uuring
Koolieelse lasteasutuse õpetaja keskmine 86% 85% 81% Hoida Hoida 100%
töötasu, võrreldes Eesti keskmise töötasuga taset taset
Allikas: Saldoandmike infosüsteem/Eesti Hari-
duse Infosüsteem/Statistikaamet
Üldhariduskooli õpetaja keskmine töötasu, 112% 112% 106% Hoida Hoida 120%
võrreldes Eesti keskmise töötasuga taset taset
Allikas: Saldoandmike infosüsteem/Eesti Hari-
duse Infosüsteem/Statistikaamet
Kutseõppeasutuse õpetaja keskmine töötasu, 108% 110% 103% Hoida ta- Hoida ta- 120%
võrreldes Eesti keskmise töötasuga set set
Allikas: Saldoandmike infosüsteem/Eesti Hari-
duse Infosüsteem/Statistikaamet
45 PISA uuringus 5. ja 6. taseme saavutanud.
46 2019.-2021. aasta täitmise andmed puuduvad, sest uuringut viiakse läbi iga kolme aasta tagant. Kuna 2021. aasta uuring lükkus CO-
VID-pandeemia tõttu edasi, siis pärinevad viimased andmed 2018. aasta uuringust.
32
Tabel 11. Tulemusvaldkonna Tark ja tegus rahvas eelarve täitmine (tuhandetes eurodes)
Eelarve Esialgne Lõplik Eelarve Esialgne RES 2023
täitmine eelarve eelarve täitmine eelarve
2020 2021 2021 2021 2022
Kulud -497 322 -577 721 -650 869 -528 020 -565 626 -524 834
Investeeringud -29 586 -8 011 -74 711 -61 568 –47 -56 609
Allikas: 2021. aasta riigieelarve täitmise aruanne, 2022. aasta riigieelarve seadus, riigieelarve strateegia 2022–2025
1.2.6 Eesti keel ja eestlus
Eesmärk keele- kui ka aineõpetajad oleksid suutelised toetama
õpilaste keeleoskuse igakülgset arengut. Välismaal paku-
Tagada eesti keele kui riigikeele toimimine kõikides elu- tav eesti keele õpe nii rahvuskaaslastele emakeele kui ka
valdkondades, eesti keele õpetamine, uurimine, arenda- teistele huvilistele võõrkeele tasemel vajab laiendamist.
mine ja kaitse ning sellega eesti keele säilimine läbi ae- Eesti keele oskuse kõrval on oluline ka teiste keelte os-
gade. kus, kuid võõrkeelte õppes domineerib inglise keel, mis
Strateegia „Eesti 2035“ strateegilised sihid jätab varju teised Eestile samuti olulised võõrkeeled.
Teiste oluliste võõrkeelte õpe nõuab eritähelepanu, et ja-
Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed guks piisavalt heal tasemel oskajaid.
Eesti ühiskond on hooliv, koostöömeelne ja avatud Positiivsed arengud
Valdkonna arengukavad Keelevaldkonna märgatav areng on seotud keeleteh-
noloogiaga. Loodud on avaliku sektori valdkondlik
Eesti keele arengukava 2021–2035
masintõlketehnoloogia MTee, mis on suunatud
Tulemusvaldkonna programmid kolme valdkonna – kriisiinfo, õiguse ja riigikaitse –
tõlkimisele. Tõlkeid saab teha kolmel keelesuunal:
Keeleprogramm eesti-inglise-eesti, eesti-vene-eesti, eesti-saksa-eesti.
Tulemusvaldkonnaga seotud valitsemisalad Erinevalt teistest tõlkesüsteemidest on MTee kohan-
datud tõlkima kindlate valdkondade tekste. Mida kit-
Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala sama valdkonna materjalidega masintõlkemudelit
treenitakse, seda parem on tõlke kvaliteet. Peale selle
on MTee esimene eesti keele masintõlketehnoloogia,
TULEMUSVALDKONNA ÜLEVAADE mis võimaldab tõlkida reaalajas eestikeelset kõnet.
Eesti keelel on riigikeele ja Euroopa Liidu ametliku Sellega on liidestatud ka grammatikakontrollija, mis
keelena kindel positsioon. On valdkondi, kus otsitakse tuvastab eestikeelses lähtetekstis võimalikke gram-
tasakaalu eesti ning inglise keele, kui rahvusvahelise as- matikavigu.
jaajamis- ja suhtluskeele kasutamise vahel. Samuti on
2021. aastal valmis tarkvara, mille abil saab otsesaa-
tööturule lisandunud ametikohti, mille eesti keele
detele ja -edastustele lisada automaatsed eestikeel-
oskuse nõuded tuleks reguleerida. Eesti keele posit-
sed subtiitrid. 2022. aasta alguses integreeris Eesti
siooni hoidmiseks ja kindlustamiseks populariseeritakse
Rahvusringhääling teatud tüüpi otsesaadetele sub-
ja soodustatakse eesti keele kui riigikeele kasutamist,
titreerimistarkvara, mis võimaldab saateid jälgida
eesti keele õppimist ja uurimist, tähtsustatakse eesti
koos eestikeelsete subtiitritega. Subtitreerimistark-
keelt identiteedi kandjana ning jälgitakse keelevald-
vara kasutuselevõttu toetati 2021. aastal ka DuoMe-
konna õigusruumi vastavust ühiskonnas toimuvatele
dia kanalites, kus tarkvara kasutamine on testmisfaa-
arengutele.
sis.
Eesti keeleteadus ja keeletehnoloogia on rahvusva-
Tulemuslik on olnud Eesti Keele Instituudi keeleteh-
heliselt kõrgel tasemel ning keeleressursid ja keele-
noloogia kompetentsikeskuse esimene tegutsemis-
tehnoloogilised rakendused kättesaadavad. Keele
aasta – valdkondade vaheline koostöö on varasemast
uurimise ja teadusliku kirjeldamise puhul on problee-
tõhusam ja algatati uusi arendusprojekte.
miks variatiivsete keeleandmestike ja –korpuste vähe-
sus. Ajakohase, kättesaadava ja mitmekesise keeletaristu Keeleõppe valdkonnas hoogustus täiskasvanute eesti
edasiarendamiseks jätkatakse keeleteaduse ja keeleteh- keele kui teise keele õppega seotud koostöö Riigi-
noloogia toetamist. keele nõukoja kaudu. Elavnes valdkonna koostöö
keeleõppevajaduste ja teenuste hetkeseisu kaardis-
Eesti keele oskus on vajalik Eesti ühiskonnas edu-
tamisel ja parendustööde kavandamisel. Kaardistati
kaks toimimiseks. On elanikke, kelle eesti keele os-
haridustöötajate koolitusvajadus. Sõlmiti algaval Eu-
kus ei ole piisav, et nad saaksid takistusteta oman-
roopa Liidu struktuurivahendite perioodil toetata-
dada haridust, osaleda tööturul ja ühiskonnaelus.
vate tegevuste kokkuleppeid. Jätkusid välismaal toi-
Täiskasvanute eesti keele õppe valdkonna koordineeri-
muva eesti keele õppe toetamine ning mitmekeelsust
tus vajab süsteemset arendamist. Eesti keele õppes ter-
edendavad tegevused.
vikuna on puudu kaasaegseid ja terviklikke e-õppema-
terjale, piisavalt ei ole pakutud täienduskoolitusi, et nii
47 2022. aasta riigieelarves ei ole investeeringud liigendatud mitte tegevuspõhiselt, vaid valitsemisalade tasemel.
33
Väljakutsed vused. Täiskasvanute eesti keele kui teise keele õp-
pes mitmekesistatakse ja kohandatakse õppevõima-
Keskne prioriteet on tagada eesti keele püsivalt lusi vastavalt õppija vajadustele ja taustale. Koostöös
kindel staatus ja hea maine. Töötatakse välja eesti teiste eesti keele õpet pakkuvate ministeeriumide ja
keele mainekujunduse tegevuskava, millega kaasa- asutustega korrastatakse täiskasvanute eesti keele
takse lisaks keelerahvale laiem avalikkus ja noored. õppe korraldust, millega seoses valmib 2022. aastal
Valmib keelevaldkonna õigusruumi analüüs ja te- täiskasvanute eesti keele õppe tegevusi koondava e-
hakse regulaarset järelevalvet keeleseadusega keh- keskkonna ärianalüüs. Täiskasvanute eesti keele kui
testatud nõuete täitmise üle kõikides olulistes keele- teise keele oskuse hindamises võetakse suund elekt-
kasutusvaldkondades. Koostöös kõrgkoolidega töö- rooniliste hindamisvahendite arendamisele.
tatakse välja ja rakendatakse kõrghariduse keele- ja 2022. aastal jätkatakse eesti keele tasemeeksamite
rahvusvahelistumise põhimõtted, mis tagavad eesti digitaliseerimise ja eesti keele e-õppe võimaluste
keele toimimise kõrgharidus- ja teaduskeelena. arendamist. Toetatakse eesti keele kui teise keele ja
Pidev töö keeletaristuga on oluline selleks, et eesti- aineõpetajate täienduskoolitust. Haridustöötajate
keelne asjaajamine oleks võimalik igas valdkonnas ja piisav eesti keele oskus on eestikeelse hariduse ja
elualal. Selleks on kõige olulisem välja arendada in- eesti keele õppe nurgakivi.
novaatiline, avatud ja mitmekesine keeletaristu Kasvab vajadus väärtustada mitmekeelsust ja
ning koordineeritult jätkata eesti oskussõnavara teiste keelte oskust. Eesti elanike võõrkeelteoskus
arendamist. Eesti Keele Instituudi juurde loodud on riigi piisava keelelise võimekuse eeldus. Välja-
keeletehnoloogia kompetentsikeskusesse koonda- kutse on Euroopa Liidu Nõukogu keeleõppe soovi-
takse valdkonna olulisemad tugitegevused, suuren- tuse täitmine, mille üks teese on vähemalt kahe võõr-
datakse valdkonna seiret ja soodustatakse seeläbi keele heal tasemel oskamine. Mitmekeelsuse ja võõr-
keeletehnoloogiliste vahendite kasutamist. Haka- keeleõppe toetamiseks levitatakse Eestis Euroopa
takse ellu viima Eesti keeletehnoloogia valdkonna keeleõppe raamdokumendi sõsarväljaande põhimõt-
arendamise ja keeletehnoloogia vahendite laialdase teid ja tasemekirjeldusi, koolitatakse keeleõpetajaid,
kasutuselevõtu tegevuskava. õppematerjalide koostajaid, testide koostajaid ja hin-
Luuakse mitmekülgseid võimalusi keeletaristu dajaid. Samavõrra on oluline edendada eesti keele
arendamiseks, et tagada selle innovaatilisus ja kät- õpet välismaal, toetades Üleilmakooli tegevust, kee-
tesaadavus. Keeleressursse koondatakse ühtsetesse leõpet välismaal eestlaste kogukondade üldharidus-
süsteemidesse, mis võimaldavad sõnakogusid, and- ja pühapäevakoolides, seltsides, lasteaedades, mudi-
mebaase ja keelekorpusi masinloetavalt töödelda. lasringides ja keelekursustel ning eesti keele ja kul-
Seejuures arendatakse sõnastiku- ja terminibaasi- tuuri õpetamist väliskõrgkoolides.
süsteemi Ekilex ja keeleportaali Sõnaveeb. Tööta-
takse välja Eesti terminitöö tegevuskava ning
Tulemusvaldkonna detailse täitmise infoga saab tutvuda
luuakse toimiv Ekilexi terminivõrgustik, et kiiren-
aadressil: https://www.hm.ee/et/tegevused/arenguka-
dada termininõu andmist ja soodustada erialaspet-
vad
sialistide, tõlkijate ja (keele)toimetajate koostööd.
Keeleõppevaldkonna keskne väljakutse on kvali-
teetne eestikeelne haridus ja seda toetavad tege-
Tabel 12. Tulemusvaldkonna Eesti keel ja eestlus mõõdikute sihttasemed ja tegelik täitmine48
Mõõdik Täitmine Täitmine Täitmine Sihttase Sihttase „Eesti
2019 2020 2021 2021 2022 2035“
siht
16–65-aastaste Eesti elanike funktsionaalne – – Uuring Täpsusta- – Täpsusta-
lugemisoskus eesti keeles viiakse takse takse
läbi 2022‒ PIAAC PIAAC
Allikas: PIAAC uuring 2023 uuringu uuringu
tulemuste tulemuste
põhjal põhjal
2024
Eesti keelt kasutavate inimeste osakaal rah- – – 91%49 Täpsusta- – > 91%
vastikust takse
Allikas: Eesti tööjõu-uuring (Statistikaamet) 2022. aas-
tal
Eesti keele maine ühiskonnas: – – Uuringut Täpsusta- – Täpsusta-
- eesti emakeelega inimeste hulgas ei toimu- takse takse
- eesti keele oskus ja maine eesti keelest nud 2022. aas- 2022. aas-
erineva ema- või kodukeelega inimeste tal tal
hulgas
Allikas: Eesti keele maine uuring
48 Kuna Eesti keele arengukava 2021–2035 kinnitati alles 2021. aasta sügisel, siis on arengukava mitmete mõõdikute algtase alles täpsus-
tamisel ja seire algamas.
49 Esialgsed andmed.
34
Mõõdik Täitmine Täitmine Täitmine Sihttase Sihttase „Eesti
2019 2020 2021 2021 2022 2035“
siht
Rahvusvahelise levikuga Eesti keeleteaduse – – – Mõõde- – Täpsusta-
publikatsioonide hulk ja viidatavus takse takse
Allikas: Eesti Teadusinfosüsteem 2022. aas- 2022. aas-
tal tal
Mitmekeelsete terminibaaside hulk – 70 80 – – 100
Allikas: terminihalduskeskkond Ekilex
Eesti keele keeletehnoloogiline tugi – – Osaline Osaline – Täielik
Allikas: Eesti Keele Instituut, Haridus- ja Teadus-
ministeerium
Eesti keele kui teise keele õppekorralduse – – Puudub Puudub – On loodud
keskkond täiskasvanud õppijale ja aktiiv-
ses kasu-
Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium tuses
Eesti elanike enesehinnanguline võõrkee- – – – Täpsusta- – Täpsusta-
leoskus takse takse
Allikas: Eesti keele maine uuring 2022. aas- 2022. aas-
tal tal
Tabel 13. Tulemusvaldkonna Eesti keel ja eestlus eelarve täitmine (tuhandetes eurodes)
Eelarve Esialgne Lõplik Eelarve Esialgne RES 2023
täitmine eelarve eelarve täitmine eelarve
2020 2021 2021 2021 2022
Kulud -5 465 -5 861 -7 123 -5 907 -5 874 -5 830
Investeeringud -18 – -649 -645 –50 –
Allikas: 2021. aasta riigieelarve täitmise aruanne, 2022. aasta riigieelarve seadus, riigieelarve strateegia 2022–2025
1.2.7 Keskkond
Eesmärk Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030
Eesti inimestele on tagatud puhas ja mitmekesine elu- Riigi jäätmekava 2014–2020
keskkond ning suhtumine loodusesse on vastutustund-
Kiirgusohutuse riiklik arengukava 2018‒2027
lik.
Tulemusvaldkonna programmid
Strateegia „Eesti 2035“ strateegilised sihid
Keskkonnakaitse ja -kasutuse programm
Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed
Eesti ühiskond on hooliv, koostöömeelne ja avatud
Tulemusvaldkonnaga seotud valitsemisalad
Keskkonnaministeeriumi valitsemisala
Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutus-
tundlik TULEMUSVALDKONNA ÜLEVAADE
Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvali- Keskkonna tulemusvaldkonna jätkuvaks väljakutseks on
teetne elukeskkond tasakaalu leidmine keskkonnakaitse ja keskkonnakasu-
tuse eesmärkide saavutamisel. 2022. aasta alguses toi-
Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimese- munud ÜRO 5. keskkonnaassambleel lepiti Eesti eestve-
keskne riik. damisel kokku põhimõttes, et keskkond on inimõigus.
Valdkonna arengukavad Seega on globaalselt ning ka Euroopa Liidu siseselt üha
enam vaja vastata pikaajalistele keskkonna ja kliimaga
Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 seotud väljakutsetele: hoogustuvale rohepöördele, res-
Eesti metsanduse arengukava aastani 2020 sursside kestlikule kasutusele, ökosüsteemide säilitami-
sele, kliimamuutustele ja nendega kohanemisele. Tule-
Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016–2030 musvaldkonna üheks mõõdikuks on summaarne kasvu-
50 2022. aasta riigieelarves ei ole investeeringud liigendatud mitte tegevuspõhiselt, vaid valitsemisalade tasemel.
35
hoonegaaside koguheide. Eesti kasvuhoonegaaside in- Kavasid tuleb hakata ka kohe rakendama. Samas on
ventuuri51 2020. aasta andmete järgi oli kasvuhoo- näha, et reostuse vähendamist ja vete seisundi paranda-
negaaside summaarne heitkogus 12,8 miljonit tonni mise meetmete rakendamist takistab ressursside vähe-
CO2 ekvivalenti. 2020. aasta inventuuriandmed näita- sus. Puudu on nii inimesi kui raha uuringuteks ja teadus-
vad kasvuhoonegaaside heite langustrendi jätkumist, arendustegevusteks ning investeeringuteks. 2021. aastal
kuid kindlasti tuleb arvestada, et koguheide oli pandee- lõpetati Eesti kõige reostunumaks veekoguks loetud
mia tõttu oodatust madalam. Võrreldes 1990. aastaga on Kroodi oja jääkreostuse ohutustamise tööd, mis aitab
Eesti kasvuhoonegaaside koguheide vähenenud 65 prot- kaasa Eesti vete seisundi parandamisele.
senti. Keskkonnavaldkonnas tulemuste saavutamise võti pei-
Tulemusvaldkonna edukust hinnatakse ka ressursitoot- tub teadlikes ning ka teadlikult oma käitumist muutvates
likkuse põhjal, kuid ressursitõhususe meetmest toetatud kodanikes.
investeeringud pole COVID-19 kriisi tõttu veel majandu- Järgmine keskkonnateadlikkuse uuring on kavas
sele ja ettevõtetele olulist mõju avaldanud. 2021. aasta 2022. aastal, et saada värske võrdlusbaas tulemusvald-
eesmärgi saavutamine selgub 2023. aasta alguses.52 konna ühele mõõdikule. 2020. aasta Eesti elanike kesk-
Lähiaastate fookuses on jätkuvalt jäätmevaldkond ning konnateadlikkuse indeks oli võrreldes varasemaga
selle reformimine. Lähiaastatel on oluline jäätmekäitlus kasvutrendis (47 protsenti).
efektiivselt ja innovaatiliselt ümber korraldada, kuna Keskkonnaandmete kvaliteedi tõstmiseks ja kättesaada-
uutele jäätmeliikidele on lisandumas mitmed uued ko- vuse parandamiseks on käivitunud mitmeid siseriiklikke
hustused. Tuleb tagada materjaliringsus ning saavutada ja ka rahvusvahelisi algatusi. Plaanis on arendada seire-
olmejäätmete ja muude jäätmeliikide jaoks kohustusli- võimekust, uuendada seireseadmeid ning leida uuendus-
kud sihtarvud. Jäätmeteke näitab küll aastate lõikes vä- likke viise keskkonnaseire teostamiseks.
henemisetrendi, kuid eeldatavalt ei saavutatud
4. märtsil 2022. aastal käivitas Eesti koostöös ÜRO kesk-
2021. aasta jäätmetekke vähendamise eesmärki.53
konnaprogrammiga globaalse keskkonnaandmete al-
Jäätmetekke vähendamise eesmärgi saavutamiseks ra-
liansi DEAL54, mis on pälvinud riikide ja organisatsioo-
kendati erinevaid meetmeid (näiteks tehti kampaaniad
nide laialdase toetuse. DEAL on rahvusvaheline koos-
teadlikkuse tõstmiseks ja jäätmete liigiti kogumise hoo-
tööplatvorm, mis toob kokku riigid, tehnoloogiaettevõt-
gustumiseks, nõustati kohalikke omavalitsusi, koostati
juhendmaterjale, loodi toetusmeetmeid) ja uuendati õi- ted ja teadlased, et tõsta kvaliteetsete keskkonnaand-
mete kättesaadavust ja tugevdada keskkonnaseire või-
gusakte. Samas on oluline inimeste teadlikkuse suuren-
mekust.
damine ja harjumuste muutmine keskkonnahoidlikuks.
Alustati riikliku jäätmekava uuendamist, mis on osa ring- 2021. aasta oli oluline järgneva 10–15 aasta arengute
majanduse strateegiast ja tegevuskavast, moodustades vaates, kuna mitmed valdkonna poliitikaid suunavad
süsteemse terviku ringmajandusele üleminekul. arengudokumendid aeguvad ning koostamisel on uued,
milles kokku lepitavad põhimõtted mõjutavad kogu
Valmistutakse uue välisvahendite perioodi käivitami-
keskkonnavaldkonda. Sealjuures on väljatöötamisel ka
seks ja rakendamiseks. Otsitakse alternatiivseid ja uusi
keskkonnavaldkonna arengukava 2030, millega lepi-
rahastusallikaid ka n-ö klassikaliste keskkonnakaitse-
takse keskpikas perspektiivis kokku valdkonna stratee-
liste tegevuste tarvis, näiteks vee- ja merekeskkonna
gilised eesmärgid ja tegevused ning integreeritakse ühte
ning elurikkuse kaitseks. Elurikkuse säilitamine peaks
arengudokumenti keskkonna eri alavaldkonnad. Samuti
olema keskne printsiip kõigis poliitikavaldkondades.
kavandatakse 2022. aasta sügisel Vabariigi Valitsusele
Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas tegeletakse iga-
kinnitamiseks esitada uus metsanduse arengukava.
päevaselt elurikkuse säilitamise ja taastamisega. Näiteks
käivitusid möödunud aastal edukalt LIFE projekt For- Alustatud on keskkonnaloastamise protsessi põhjaliku
Est&FarmLand, Loodusrikas Eesti ja keskselt loodusinfot ülevaatamise ja uuendamisega. Keskkonnaministeerium
kajastav loodusveeb (https://loodusveeb.ee/et.). Kinni- on alustanud puidust referentshoone (loodusmuuseumi
tati 11 kaitse-eeskirja ja moodustati või uuendati 14 liigi ja keskkonnamaja) rajamisega.
püsielupaigad. Lisaks valmis rohevõrgustiku toimimise Viimase paari aasta üheks väljakutseks on olnud vald-
analüüs koos kaardiandmestikega. Tulemusvaldkonna konna ekspertide ja heade spetsialistide hoidmine. Või-
üheks mõõdikuks on soodsas seisundis loodusdirek- mestamist vajavad paljud alarahastatud valdkonnad
tiivi elupaigatüüpide osakaal. Mõõdiku sihttase on ning seoses rohepöörde protsessidega riigis on suurene-
57 protsenti ja tulemusi mõõdetakse iga kuue aasta mas ootused Keskkonnaministeeriumi valitsemisala tee-
järel. nustele (lubade menetlused, mõjude hindamine, erine-
Tähelepanu all on ka veekaitse. Eestis on 744 pinnavee- vad kooskõlastamised jt).
kogumit ja 31 põhjaveekogumit, mille seisund vajab pa- Tulemusvaldkonna detailse täitmise infoga saab tutvuda
randamist. Vastavalt 2020. aasta veekogumite sei- aadressil: https://envir.ee/ministeerium-kontakt-uudi-
sundihinnangutele on 53 protsenti pinnavee-kogu- sed/ministeeriumi-tutvustus/tegevuspohine-eelarve
mitest ja 74 protsenti põhjaveekogumitest heas sei-
sundis. 2022. aastal on kavas kinnitada veemajanduska-
vad Eesti vete hea seisundi saavutamiseks aastaks 2027.
51 2022. aastal avaldatud Eesti kasvuhoonegaaside inventuur (https://envir.ee/kliima/kliima/rahvusvaheline-aruandlus).
52 2020. aastal muudeti arvutusmetoodikat: 2019. aasta tase oli 0,65 €/kg ja 2020. aasta tase 0,63 €/kg.
53 Jäätmestatistika 2021. aasta kohta on kogumisel ja selgub 2023. aasta alguses. 2020. aasta tase: 4 151 kg/in/a vs kavandatud
3 600 kg/in/a.
54 Data for the Environment Alliance.
36
Tabel 14. Tulemusvaldkonna Keskkond mõõdikute sihttasemed ja tegelik täitmine
Mõõdik Täitmine Täitmine Täitmine Sihttase Sihttase „Eesti
2019 2020 2021 2021 2022 2035“
siht
Soodsas seisundis loodusdirektiivi elupai- 57% 57% 57% >=52% >=57% –
gatüüpide osakaal
Allikas: Keskkonnaministeerium
Keskkonnateadlikkuse indeks – 47 – – 52 –
Allikas: Keskkonnaministeerium
Kasvuhoonegaaside summaarne koguheide 14,3 12,8 – 16,4 13,3 8
mln tonni CO2 ekvivalenti
Allikas: Keskkonnaministeerium
Heas seisundis olevate veekogumite osakaal 55 53 – 81 81 –
Allikas: Keskkonnaministeerium
Jäätmeteke v.a põlevkivitööstus (kg/inimese 4462 4151 – 3600 3530 –
kohta)
Allikas: Keskkonnaministeerium
Ressursitootlikkus: SKP ja kodumaise toor- 0,65 0,63 – 0,54 0,68 0,9
mekasutuse suhe, eur/kg
Allikas: EUROSTAT
Tabel 15. Tulemusvaldkonna Keskkond eelarve täitmine (tuhandetes eurodes)
Eelarve Esialgne Lõplik Eelarve Esialgne RES 2023
täitmine eelarve eelarve täitmine eelarve
2020 2021 2021 2021 2022
Kulud -166 206 -181 740 -372 604 -154 424 -165 201 -126 434
Investeeringud -4 984 -2 979 -7 273 -4 647 –55 -1 070
Allikas: 2021. aasta riigieelarve täitmise aruanne, 2022. aasta riigieelarve seadus, riigieelarve strateegia 2022–2025
1.2.8 Teadus ja arendustegevus ja ettevõtlus
Eesmärk Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimese-
keskne riik
Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni arenda-
mise üldeesmärk on luua soodsad tingimused toot- Valdkonna arengukavad
likkuse ja elatustaseme kasvuks, heaks hariduseks ja kul-
Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni
tuuriks, Eesti kestmiseks ja arenguks.
strateegia 2014-2020 „Teadmistepõhine Eesti“
Ettevõtluse ja innovatsiooni üldeesmärk on toetada Ees-
tis arengule ja ekspordile orienteeritud, rahvusvaheliselt Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014-2020
konkurentsivõimelist ja usaldusväärset majanduskesk- Eesti riiklik turismi arengukava 2014-2020
konda, kus ettevõtjatel on võimalus teenida rohkem tulu
suure lisandväärtusega toodete ja teenuste eest ning sel- Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning
lega luua majanduskasv, mis jõuab kõigi Eesti elanikeni. ettevõtluse arengukava 2021–2035
Strateegia „Eesti 2035“ strateegilised sihid Tulemusvaldkonna programmid
Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni prog-
ramm
Eesti ühiskond on hooliv, koostöömeelne ja avatud
Konkurentsivõimeline ettevõtluskeskkond
Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutus-
tundlik Ehituse programm
Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne
elukeskkond
55 2022. aasta riigieelarves ei ole investeeringud liigendatud mitte tegevuspõhiselt, vaid valitsemisalade tasemel.
37
Tulemusvaldkonnaga seotud valitsemisalad täiustatud geoloogilis-geofüüsikaliste kaartide
komplektid.
Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala
Selleks, et 2025. aastal oleks Eesti turismisektor elu-
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitse- jõuline ja kohanemisvõimeline ning kiirendamaks
misala kriisist taastumist, töötati välja “Turismistrateegia
TULEMUSVALDKONNA ÜLEVAADE 2022-2025".
Positiivsed arengud Möödunud aastatel jagati turismivaldkonna ette-
võtjatele üle 160 miljoni euro erinevaid kriisitoe-
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning tusi. Täiendavalt töötati välja 21,6 miljoni euro suu-
Haridus- ja Teadusministeeriumi koostöös töötati rused Euroopa Liidu REACT-EU toetused turismitoo-
välja uus “Teadus- ja arendustegevuse, innovat- dete ja teenuste lisandväärtuse kasvatamiseks ja
siooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035”, digilahenduste arendamiseks.
mis seab senisest tugevamalt fookusse teadmus- 2021. aastal ühinesid Ettevõtluse Arendamise
siirde, ühiskonnas teadustulemuste rakendamise ja Sihtasutus ja Kredex, et paremini saavutada uued
koostöö erinevate osaliste vahel. strateegilised innovatsiooni-, rohe- ja digipöörde el-
Teadustulemuste rakendamises on olulised teadus- luviimise eesmärgid.
ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse Käivitati rakendusuuringute ja eksperimentaal-
fookusvaldkonnad56, kus teadus- ja arendustegevuse arenduse programm, mis on ettevõtete teadus- ja
ning ettevõtluse koostöös on kõige suurem potent- arendustegevuse põhise innovatsiooni peamine riik-
siaal pakkuda lahendusi ühiskonna ees seisvatele lik toetusinstrument.
väljakutsetele. 2021. aastal alustati fookusvaldkon-
dade teekaartide koostamist, mille käigus lepi- Töötati välja 100 miljoni eurone rohefondi meede.
takse teadlaste, ettevõtjate, ministeeriumide jt part- Läbiomakapitaliinvesteeringu rahastatakse erinevas
neritega kokku, kuidas fookusvaldkondi arendada. arengufaasis (loomisest kuni rahvusvahelistel turgu-
Teekaartide koostamine jõuab lõpule 2022. aastal. del edu saavutamiseni) ja sektorites loodavaid ja te-
gutsevaid (idu-)ettevõtteid. Rohefondi kaudu toeta-
Eesti seadis strateegiliseks eesmärgiks saavutada rii- tavate ettevõtete tooteid, teenuseid või protsesse ise-
gieelarves teadus- ja arendustegevuse rahasta- loomustab teadusmahukas rohetehnoloogia.
mise tase üks protsent SKP-st, mis täideti esma-
kordselt 2021. aastal, kui valdkonda rahastati 2021. aastal heaks kiidetud Eesti taastekava vahen-
286,4 miljoni euroga. did panustavad avalike digiteenuste uuele arengu-
tasemele viimisele ning ehitusvaldkonnas edenda-
2021. aastal oli fookuses doktoriõppe reform, takse innovatiivseid lahendusi tootlikkuse ja kvali-
mille tulemusena saavad doktorantidest teadustöö- teedi tõstmiseks.
tajad. Alates 2022. aasta sügisest tuleb doktoranti-
dele pakkuda ülikoolides nooremteaduri ametikohta Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammist lähtuvalt
või teadmussiirde doktorantuuri raames võib oma alustati 2020. aastal koostatud ehitusvaldkonna stra-
doktoritööd teha mõnes ülikoolivälises asutuses või teegilisi eesmärke sisaldava ehituse pika vaate ana-
ettevõttes. lüüsi tegevuste elluviimisega, mille eesmärgiks on
aastaks 2030 toetada ehitusvaldkonna tootlikkuse
Algas teadus- ja arendustegevuse korralduse sea- tõusu Euroopa Liidu keskmise tasemeni.
duse põhjalik uuendamine. Koostöös sihtrühmade
ja partneritega otsiti lahendusi teadus- ja arendus- Jätkati 2020. aastal koostatud ehitusõiguse raken-
süsteemi muutmisvajadustele. Muudatused hõlma- duspraktika analüüsi alusel ehitusseadustiku välja-
vad avatud teaduse ja teaduseetika reguleerimist töötamiskavatsuse koostamist ja läbirääkimisi vald-
ning riikliku juhtimissüsteemi ja rahastamisinstru- konna osapooltega.
mentide korrastamist. Pikaajalise rekonstrueerimise strateegia elluvii-
2021. aastal käivitus teadus- ja arendustegevuse miseks alustati LIFE IP BuildEST projekti käivita-
ning innovatsiooni koordinatsioonikogu, kuhu misega, mille käigus uuendatakse ja viiakse ellu Eesti
kuuluvad kõikide ministeeriumide, Eesti Teadusa- hoonete rekonstrueerimise pikaajalise strateegia
gentuuri, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse ja Rii- eesmärke ning tegeletakse rohepöördega hoonete
gikantselei esindajad. Teadus- ja arendustegevuse energiatõhususe ja kliimakindluse vaates.
ning innovatsiooni koordinatsioonikogu aitab minis- Väljakutsed
teeriumite rahastatud teadus- ja arendustegevust
operatiivtasandil tõhusamalt juhtida. Teadlaskarjääri ja doktoriõppe vähene atraktiiv-
Tegeleti Eestile oluliste maapõueressursside ja sus. Eesti vajab mitu korda rohkem teadlasi ja inse-
kontsessioonimudelite uuringutega. Eesti Geoloo- nere kui meil täna on, eriti väljaspool akadeemiat, nii
giateenistuses tehti ettevalmistusi rohepöördeks era- kui avalikus sektoris. Varem sihiks seatud 300
kriitiliste toormete leviku kaardistamiseks, s.t mere- doktorikraadi kaitsmist aastas ei ole seni saavutatud,
tuuleparkide planeerimise toetamiseks valmis mere- seetõttu tuleb rohkem tähelepanu pöörata teadlaste
geoloogilise andmestiku aruanne. Koondati ja süste- ja inseneride järelkasvule ning akadeemilise karjääri
matiseeriti palju geoloogilist infot ning valmisid uued atraktiivsuse suurendamisele.
56 Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse fookusvaldkonnad on eelisarendatavad teadus- ja arendustegevuse, inno-
vatsiooni ja ettevõtluse valdkonnad, mida riik täiendavalt toetab. Fookusvaldkondi on viis: (1) digilahendused igas eluvaldkonnas; (2)
tervisetehnoloogiad ja -teenused; (3) kohalike ressursside väärindamine (puit, toit, maapõueressursid, teisene toore ja jäätmed); (4)
nutikad ja kestlikud energialahendused; (5) elujõuline Eesti ühiskond, keel ja kultuuriruum (keel ja kultuur, haridus, ühiskondlikud prot-
sessid).
38
Vaja on tagada kõrgel tasemel teadussüsteemi teadustulemused jõuavad uute toodete või teenus-
baasvõimekus. Eesti eripära on teadusrahastuse teni ettevõtetes või avalikus sektoris. Seetõttu tuleb
suur projektipõhisus ja välisallikate suur osakaal, riigil leida viise ja kujundada keskkonda, mis soosiks
eriti avaliku sektori teadus- ja arendustegevuses. teadusasutuste ja ettevõtete koostööd nii uurimisü-
Teadussüsteemi kõrge taseme ja kestliku kvaliteedi lesannete püstitamisel kui teadustöö tulemuste ra-
kindlustamine vajab riigilt sihipärast ja järjekindlat kendamisel.
tuge, sealhulgas uurimisprojektide ja teadusrüh- Jätkuvalt on ettevõtjatele suureks probleemiks kva-
made, teadustaristu, siseriikliku ja rahvusvahelise lifitseeritud tööjõu puudus.
koostöö toetamist. See on vältimatu eeldus, et jõuda
teadussaavutuste ühiskondliku ja majandusliku ra- COVID-19 pandeemia tõi üleilmselt kaasa e-kau-
kendamiseni. Seejuures on vaja tagada tõukefondide banduse mahtude kiire kasvu. E-kaubanduse aren-
toel saavutatud tulemuste nagu kõrgetasemeline tea- damisel on jätkuvalt suurimaks takistuseks ebapiisa-
dustaristu või tippkeskustes toimuva tipptasemel vad teadmised ja oskused ning logistilised problee-
teadusrühmade koostöö jätkusuutlikkus ning kind- mid.
lustada sellistele tegevustele riigi tugi riiklikes ra- Tulemusvaldkonna detailse täitmise infoga saab tutvuda
hastusskeemides. aadressil: https://www.hm.ee/et/tegevused/arenguka-
Teadusasutustel ja ettevõtetel napib motivat- vad
siooni ja võimekust teha koostööd. Teadustöö tu- Tegevuspõhine riigieelarve | Majandus- ja Kommunikat-
lemused ei leia Eesti ühiskonnas piisavalt raken- siooniministeerium (mkm.ee)
dust. Eesti teadus on heal tasemel, aga vaid vähesed
Tabel 16. Tulemusvaldkonna Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus mõõdikute sihttasemed ja tegelik täitmine
Mõõdik Täitmine Täitmine Täitmine Sihttase Sihttase „Eesti
2019 2020 202157 2021 2022 2035“
siht
Teadus- ja arendustegevuse investeeringute 1,63% 1,79% – 3,0% 3,0% –
tase SKP-st
Allikas: Statistikaamet
Riigieelarves kavandatud teaduse ja aren- – 0,75 1 1 ≥1 ≥1
duse rahastamine osakaaluna SKP-st (%)
Allikas: vastava aasta riigieelarve seletuskiri
Erasektori teadus- ja arendustegevuse kulu- 0,89% 1,01% – 2,0% 2,0% 2,0%
tuste osakaal SKP-st 58
Allikas: Statistikaamet
Koht Euroopa Liidu innovatsiooniliidu tule- 11. koht 9. koht – 10. koht 10. koht –
mustabelis
Allikas: Innovatsiooniliidu tulemustabel
Tootlikkus hõivatu kohta Euroopa Liidu 77,9% 80,8% 84,8% 80% 80% 110%
keskmisest
Allikas: Eurostat
Tabel 17. Tulemusvaldkonna Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus eelarve täitmine (tuhandetes eurodes)
Eelarve Esialgne Lõplik Eelarve Esialgne RES 2023
täitmine eelarve eelarve täitmine eelarve
2020 2021 2021 2021 2022
Kulud -297 788 -456 880 -515 168 -394 393 -528 858 -371 961
Investeeringud -4 266 -2 415 -4 660 -2 132 –59 -7 150
Allikas: 2021. aasta riigieelarve täitmise aruanne, 2022. aasta riigieelarve seadus, riigieelarve strateegia 2022–2025
57 Kolme mõõdiku 2021. aasta tulemused selguvad viitajaga.
58 Ettevõtlussektori teadus- ja arendustegevuse kulutuste osatähtsus ja kasumitaotluseta erasektori teadus- ja arendustegevuse kulu-
tuste osatähtsus SKP-s, %.
59 2022. aasta riigieelarves ei ole investeeringud liigendatud mitte tegevuspõhiselt, vaid valitsemisalade tasemel.
39
1.2.9 Põllumajandus ja kalandus
Eesmärk Ühise Põllumajanduspoliitika toetusi maksti
2021. aastal põllumajanduse, toiduainetööstuse ja
Eesti toit on tarbijate poolt eelistatud, elukeskkond on maaelu arenguks 347 miljonit eurot.
hoitud, toidusektori ettevõtted on edukad ning maa- ja
rannakogukondade elujõud kasvab. 2021. aastal jätkusid Ühise Põllumajanduspoliitika
strateegiakava 2023–2027 ja Euroopa Merendus-,
Strateegia „Eesti 2035“ strateegilised sihid Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakendus-
kava ettevalmistused.
Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed
2021. aastal kiideti heaks Eesti toidu visioonido-
Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimese- kument 2022–2025. Sellega kujundatakse Eesti toidu
keskne riik tutvustamise ja müügiedendustegevuste suunad nii sise-
Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutus- turul kui ka välisriikides, keskendudes tarbijate tead-
tundlik likkuse tõstmisele, kohaliku toidutootmise väärtustami-
Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne sele, toidutootjate konkurentsivõime ja elujõu tagami-
elukeskkond sele ning toidukultuuri populariseerimisele.
Põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksport ja
Valdkonna arengukavad import oli läbi aegade suurim. Eestist eksporditi
Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aas- 2021. aastal põllumajandussaadusi ja toidukaupu jook-
tani 2030 sevhindades 1,5 miljardi euro (üheksa protsenti kogu
ekspordist) ning imporditi Eestisse 1,8 miljardi euro
Tulemusvaldkonda kuuluvad programmid väärtuses. Võrreldes 2020. aastaga kasvas eksport
3,5 protsenti ja import 9,4 protsenti. Kaubavahetuse
Programm „Põllumajandus, toit ja maaelu“
puudujääk oli 306 miljonit eurot, mis oli 104 miljoni
Kalandusprogramm
euro võrra suurem kui aasta varem. Kaubavahetuse puu-
Tulemusvaldkonnaga seotud valitsemisalad dujääk suurenes jõudsalt kasvanud impordi tõttu.
Maaeluministeeriumi valitsemisala Põllumajanduses soodustatakse keskkonnasäästlike
majandamisviiside kasutuselevõttu ja jätkuvat kasu-
Keskkonnaministeeriumi valitsemisala tamist. Pea kogu põllumajandusmaa on seotud nõuetele
TULEMUSVALDKONNA ÜLEVAADE vastavuse süsteemiga. Toetusi saavad täies mahus need
Põllumajandus- ja kalandussektoril koostöös toidutöös- taotlejad, kes järgivad keskkonnakaitse, loomade heaolu
tusega on oluline roll eestimaalaste toiduga varustami- tagamise, rahva-, looma- ja taimetervise kaitse ning põl-
sel. Riigi seisukohalt on väga oluline ennast ise tähtsa- lumajandusmaa heas korras hoidmise nõudeid. Kesk-
mate toiduainetega varustada, mida tõestas ka konnasõbralikult majandatava maa osakaal kasutuses
2020. aasta kevadel alanud ja 2021. aastal jätkunud CO- olevast põllumajandusmaast oli 2021. aastal 88,4 prot-
VID-19 viiruse levik. Viiruse mõju majandusele on mit- senti.
metahuline. Nii põllumajanduse kui ka kalanduse tar- Toiduohutuse eesmärgid toetavad toidutootmise, eks-
neahela kõigi lülide toimimist mõjutasid HoReCa60 sek- pordi, keskkonna ning rahvatervise arengukava ees-
tori raskused. Eksporditurgude kokkukuivamine tõi märke. Toiduohutuse baromeeter, mis mõõdab aas-
kaasa põllumajandus- ja kalandussaaduste ülepakku- tapõhiselt ja võrrelduna eelmisesse aastasse üldist
mise. Tarbijate nõudlus on majanduslikust ebakindlusest toiduohutuse olukorda Eestis, oli 2021. aastal 99,33.
tulenevalt vähenenud. Praeguses turuolukorras too- Eesmärgiks on, et näit oleks vähemalt 100. Toiduohutuse
dangu turustamisest saadav tulu ei kata tootmiseks teh- baromeeter näitas 2021. aastal võrreldes 2020. aastaga
tavaid kulutusi ja madal turuhind on vähendanud toot- toiduohutuse olukorra kerget halvenemist. Kõige enam
jate sissetulekuid. Ebakindlus majanduses püsib, mis- on üldist olukorda mõjutanud toiduohutuse ennetavate
tõttu turuolukord kiiresti ei parane. meetmete täitmise vähenemine eelmise aastaga võrrel-
COVID-19 puhangu mõjudega toimetulekuks töötati des neli protsenti.
2021. aastal välja mitmeid põllumajandus-, maamajan- Alates 1. veebruarist 2021. aastal laiendati Veterinaar- ja
dus- ja kalandussektorile olulisi toetusmeetmeid, (näi- Toidulaboratooriumi tegevusvaldkonda, et tagada toi-
teks toetati erakorraliselt põllumajandustootjaid duohutuse valdkonnas riskide hindamine, toiduahela
15,8 miljoni euroga, piima- ja sealihatootjaid 5,5 miljoni riskidest teavitamine ja teadusnõu andmine Maaelumi-
euroga ja kalapüügitoodete töötlejaid 0,4 miljoni eu- nisteeriumile ning Põllumajandus- ja Toiduametile.
roga). 2021. aastal kinnitati „Mikroobide antibiootikumire-
Koroonapandeemia, ärev julgeolekuolukord Euroo- sistentsuse vähendamise tegevuskava veterinaar-
pas, loomataudide levik ja rahvusvahelised kauple- meditsiini valdkonnas aastateks 2021–2026“, mille
mispiirangud on sundinud suuremat tähelepanu eesmärk on saavutada antibiootikumide vastutustundlik
pöörama rahvusvaheliste tarneahelate haavatavu- kasutamine põllumajandus- ja lemmikloomadel.
sele ja toidu varustuskindlusele. Maaeluministeerium Kõrged taimetervise, loomatervise ning heaolu stan-
tegi 2021. aastal ettepaneku lisada toiduvarustuskindlus dardid kujundavad meie elukeskkonda, on aluseks eeti-
elutähtsa teenusena valmisoleku seaduse eelnõusse. lisele ja jätkusuutlikule toidutootmisele ning mõjutavad
positiivselt rahvatervisele, keskkonnale ja toidusektori
konkurentsivõimele.
60 Toitlustus ja majutus.
40
Epideemiate ja loomataudide ohu vähendamiseks on kalanduse valdkonna arengukavas 2030. aastaks seatud
välja töötatud tauditõrjeprogrammid ja valmisoleku- sihist (24,4 protsenti) nelja protsendi võrra kõrgem.
kavad. Kodusigadel 2018.–2020. aastal seakatku ei esi- 2021. aastal kasvas 20–64-aastaste maapiirkonna ela-
nenud. 2021. aasta suvel diagnoositi ühes koduseafarmis nike tööhõivemäär kahe protsendi võrra 78,4 protsen-
jälle sigade Aafrika katk. 2021. aasta alguses hakkas Ees- dini.
tis esialgu veelindudel levima lindude gripp. Paraku esi- Eesti kalandussektor on konkurentsivõimeline, kva-
nes linnugrippi ka kodulindudel. liteetse toodanguga ning heade eeldustega kala-
2021. aastal otsustas valitsus, et Maaeluministeerium püügi- ja vesiviljelustoodete tootmiseks. Kalanduse
töötab koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumi ning majanduslike eesmärkide täitmiseks on oluline luua
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga välja tingimused elujõulisele ja konkurentsivõimelisele
uue mahemajanduse edendamise tegevuskava aasta- vesiviljelus-, kalapüügi- ja vee-elusressursside tööt-
teks 2023–2030. Lisaks eraldati Maaeluministeeriumile lemise sektorile, pöörates enim tähelepanu tootlikkuse
riigieelarve arutelude tulemusel raha, et täiendavalt pa- tõstmisele ja lisandväärtuse kasvule.
nustada laste tervisesse, toitumusharjumuste kujunda- 2021. aastal püüti 72 428 tonni kala, mis on umbes kolm
misse, mahepõllumajandusse ning keskkonna-alastesse protsenti vähem kui eelneval aastal. Võrreldes 2020. aas-
teadmistesse ning toetada mahetoidu pakkumist kooli- taga jäi väljapüükide suhe kvootidesse suhteliselt sa-
des ja lasteaedades. maks, kuid väljapüügimahud vähenesid kvootide vähe-
Maapiirkonnas elab kolmandik Eesti elanikest ning nemise tõttu. Kvootide vähenemine tugineb rahvusvahe-
hinnanguliselt tegutseb ka kolmandik ettevõtetest. listele ja Eesti riigisisestele teadussoovitustele. Kogu-
Kuigi Eesti rahvaarv kasvas 2021. aastal viiendat aastat püügi väärtus esmakokkuostuhindades oli 56,5 miljonit
järjest, on maapiirkonna elanike arv peale kaheaastast eurot. Kalatööstuste 2021. aastal loodud lisandväärtus
kasvu stabiliseerunud. Maapiirkonnas elavate 21–40- oli 14,9 miljonit eurot. Eelmise aastaga võrreldes oli seda
aastaste noorte osatähtsus sama vanusegrupi noorte ül- 10,4 protsenti vähem tingituna peaasjalikult COVID-19
darvust on jätkuvalt languses, olles 2021. aastal leviku mõjudest ning tootmissisendite kallinemisest.
27,5 protsenti. See jääb alla põllumajanduse ja kalanduse Heas seisus kalavarude osakaal langes 2020. aastal
valdkonna arengukavas 2030. aastaks seatud eesmärgile 39 protsendile, varude seisund on halb. Kalavarude sei-
(27,8 protsenti). Seevastu on märgata maapiirkonnas sundi parandamiseks tuleb jätkuvalt ajakohastada kala-
viimase viie aasta jooksul sündinud laste osakaalu kasvu, varude kaitsemeetmeid, vähendada püügikoormust ran-
kuigi Eestis tervikuna on viimasel kolmel aastal laste napüügis jm.
sündide arv olnud langustrendis. 2021. aastal otsustati
hakata maale kodu ostmiseks või renoveerimiseks
kaaslaenu andma. Tegemist on katseprojektiga, mis ra- Tulemusvaldkonna detailse täitmise infoga saab tutvuda
kendub kahes Eesti piirkonnas: Kagu-Eestis ja Ida-Viru- aadressil: https://www.agri.ee/et/ministeerium-kon-
maal. takt/strateegilised-alusdokumendid
Maapiirkonnas töötab 186 000 inimest ehk 28,4 prot-
senti koguhõives osalejatest. See on Põllumajanduse ja
Tabel 18. Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus mõõdikute sihttasemed ja tegelik täitmine
Mõõdik Täitmine Täitmine Täitmine Sihttase Sihttase
2019 2020 2021 2021 2022
Põllumajanduse, metsamajanduse, kalapüügi ja toiduai- – 29 798 – 25 500 30 500
nete tootmise ning joogitööstuse loodud lisandväärtus hõi-
vatu kohta, kolme aasta liikuv keskmine
Allikas: Statistikaamet
Põllumajandussaaduste ja toidukaupade ekspordi ja im- – 0,88 0,83 0,79 0,80
pordi väärtuse suhe
Allikas: Statistikaamet
Kodumaist toitu osta eelistavate Eesti tarbijate osakaal – 74% – 75% 75%
(2018)
Allikas: Eesti Konjunktuuriinstituut
Toiduohutuse baromeeter – 99,28 99,33 ≥ 100 ≥ 100
Allikas: Maaeluministeerium
Kasvuhoonegaaside (KHG) heide põllumajandustoodangu – 2,32 – ≤ 2,5 ≤ 2,5
väärtuse kohta, tonni tuhande euro kohta
Allikas: Statistikaamet, Eesti Keskkonnauuringute Keskus
Maapiirkonna elanike vanuses 20–64 tööhõive määr – 76,1% 78,3% 77,8% 78,1%
Allikas: Statistikaamet
41
Tabel 19. Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus eelarve täitmine (tuhandetes eurodes)
Eelarve Esialgne Lõplik Eelarve Esialgne RES 2023
täitmine eelarve eelarve täitmine eelarve
2020 2021 2021 2021 2022
Kulud -372 338 -442 759 -433 413 -414 239 -454 434 -500 446
Investeeringud -3 351 -2 461 -6 496 -4 318 –61 -2 557
Allikas: 2021. aasta riigieelarve täitmise aruanne, 2022. aasta riigieelarve seadus, riigieelarve strateegia 2022–2025
1.2.10 Transport
Eesmärk korralduse mudeli kohaselt võiks Tallinna regioonis
rakendada.
Eesti transpordipoliitika eesmärk on tagada elanikele ja
ettevõtetele ohutud, kestlikud, kiired ja mugavad liiku- 2021. aasta novembris kinnitas Vabariigi Valitsus
misvõimalused Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–2035, mis
kehtestas strateegilised eesmärgid säästva liikuvuse
Strateegia „Eesti 2035“ strateegilised sihid ning CO2- ja energiatõhusa transpordi arendamiseks.
Eesmärk on suurendada säästvate liikuvusteenuste
Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne (näiteks jalgratta ja ühistranspordi) kasutamist.
elukeskkond
Perioodil 2022–2029 on kavas arendada transpor-
Valdkonna arengukavad diühendusi, mis vähendaksid ajakulu vahemaade lä-
bimisel. Näiteks ehitada 2+2 maanteid ning õgven-
Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–2035
dada ja elektrifitseerida raudteid, et tagada rongidele
Transpordi arengukava 2014–2020 kiirus kuni 160 km/h. Rail Balticu Ülemiste ühister-
minali ehitushanke I etapp on kavandatud
Tulemusvaldkonna programmid 2022. aasta esimesse poolde. Samuti jätkub
Transpordi konkurentsivõime ja liikuvuse programm 2022. aastal erinevate ristete (viaduktide, sildade,
ökoduktide) ehitus.
Tulemusvaldkonnaga seotud valitsemisalad Ühtekuuluvuspoliitika fondide toel on kavas aren-
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitse- dada liiklusohutut, ligipääsetavat ja kestlikku linna-
misala ruumi, toetades jalg- ja jalgrattateede, parklate ning
mitmeliigiliste liikumis- ja ümberistumisvõimalus-
TULEMUSVALDKONNA ÜLEVAADE tega peatuskohtade rajamist.
Positiivsed arengud Tallinna linnaga on kokku lepitud Vanasadama tram-
miühenduse arendamises, mida riik toetab taaste- ja
1. jaanuaril 2021 moodustati erinevaid transpordi- vastupidavusrahastu kaudu 26 miljoni euroga.
liike hõlmav Transpordiamet.
Turba-Risti raudtee arendamine maksumusega
Liinivõrgu planeerimiseks võeti kasutusele REMIX62 34 miljonit eurot.
tarkvara.
Väljakutsed
Koostöös partneritega suudeti edukalt hallata parv-
laevaühenduste liinitõrkeid. Parandada ühistranspordi teenindustaset.
Seoses COVID-19 viiruse jätkuva levikuga optimee- Ühistranspordi arendamine on nii linnades kui maa-
riti tööprotsesse ja tagati vajalik paindlikkus liini- konnaliinidel alarahastatud.
muudatuste tegemiseks. COVID-viiruse tõttu vähenes ühistranspordi ja suure-
Vähese heitega kütust kasutavatele, ligipääsetavuse nes sõiduauto kasutamine.
nõuetele vastavate ja jalgrattaveovõimalustega bus- Kaugtöö on muutnud inimeste liikumisharjumusi ja
side kasutusele võtmiseks töötati välja uued bussiveo vajadusi.
hangete nõuded.
Alates 1. aprillist 2022 on Tallinna regiooni liiku-
Käivitati projekt busside ja rongide sõiduplaanide vuse, ühendatud planeerimis-, juhtimis- ja finantsee-
ühildamiseks ja uute bussiliinide kasutusele võtmi- rimisanalüüsi jätkutegevusena plaanis kasutusele
seks. võtta uus Põhja-Eesti 30 päeva ühispilet, mis võimal-
Saaremaal võeti pilootprojektina kasutusele nõude- dab nii Tallinnas kui Harjumaal kasutada erinevaid
transport, et teenindada sõitjaid, kellel puudub võim- transpordiliike ühe piletiga.
alus üldist ühistransporti kasutada. 2021. aastal toimusid ettevalmistused Euroopa Liidu
2021. aasta suvel valmis Tallinna regiooni liikuvuse, eelarveperioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika
ühendatud planeerimis-, juhtimis- ja finantseeri-
misanalüüs. Analüüsi eesmärgiks oli pakkuda välja
tegevused, mida Helsingi regiooni ühistranspordi
61 2022. aasta riigieelarves ei ole investeeringud liigendatud mitte tegevuspõhiselt, vaid valitsemisalade tasemel.
62 https://www.remix.com/.
42
fondide rakendamiseks. Endiselt puudub partnerlus- Järgneval kümnendil on suurimaks väljakutseks
lepe Euroopa Komisjoniga, mis takistab Euroopa teadlikkuse tõstmine ning tähelepanu suunamine
Liidu rahade kasutuselevõttu. keskkonnahoiule ja säästvate liikumisviiside eelista-
Ettevalmistamisel on Euroopa Liidu eelarveperioodi misele. Selleks tuleb teha olulisi investeeringuid kest-
2021–2027 toetusmeetmed rattateede arendami- liku taristu rajamiseks ja töötada välja uusi meetmeid
seks Tallinna, Tartu ja Pärnu linna keskuses. Aren- transpordi keskkonnajalajälje vähendamiseks.
dustöid toetatakse Ühtekuuluvusfondist 40 miljoni Riigieelarve strateegia 2022–2025 teehoiu rahasta-
euroga, millele lisandub 30-protsendiline omafinant- mise kärbe aastateks 2024 ja 2025 on umbes
seering. Samas summas ja kaasrahastuspõhimõttel 100 miljonit eurot. Ka enne kärbet ei olnud teehoiu
kavandati meede Tallinna trammiteede arendami- rahastamine piisav. Teehoiu jätkuv kriitiline alara-
seks, et jõulisemalt toetada ja suunata säästva trans- hastamine toob kaasa teede seisukorra järsu halve-
pordi arendamist. nemise ja suure tööpuuduse teehoiusektoris. Alara-
Nõudepõhise sotsiaaltranspordi teenuse kasutami- hastuse tingimustes ei ole võimalik täita ka liiklu-
seks arendati ühistranspordikeskuste planeerimis- sohutuse- ja keskkonna nõudeid TEN-T65põhivõrgu
süsteemid. maanteel aastaks 2030, mis on Euroopa Parlamendi
ja Nõukogu määruse nr 1315/2013 järgi kõikidele
Ühistranspordiliikide paremaks integreerimiseks liikmesriikidele kohustuslikud. Tulenevalt 2022. aas-
toetab Ettevõtluse ja innovatsiooni sihtasutus Tal- tal tekkinud julgeolekuolukorrast ning Venemaale ja
linna MaaS-i63 kasutusele võtmisel. Tallinn ootab Valgevenele kehtestatud sanktsioonidest on oodata
MaaS-i operaatorilt liidestuse loomist ühistranspordi märgavat hinnatõusu teehoiukava ehitus- ja rekonst-
piletimüügi süsteemiga ja vähemalt ühte operaatorit rueerimistöödele. See seab ohtu Euroopa Liidu eelar-
e-tõukerataste, rendiautode ja taksoteenuse trans- veperioodil 2021–2027 maantee arendamiseks eral-
pordiplatvormilt. Liidestused tuleb süsteemide vahel datud vahendite kasutamise, kuna pole piisavalt
teha nii, et rollerit, sõidukit või piletit saab bronee- kaasrahastamise vahendeid.
rida ja teenuse eest tasuda MaaS-i platvormi kaudu,
et reisi planeerimine, broneerimine ja maksmine toi- Käivitatakse rahvusvahelised lennud Pärnu lennu-
muks ühes keskkonnas. Võimalusel kaasatakse pro- jaamast.
jekti ka Tartu linn. 2022. aastal on Majandus- ja Kommunikatsioonimi-
Kavandatava reisirongide kiiruste suurendamise nisteeriumil plaanis koostöös Keskkonnaministee-
tõttu on vaja analüüsida samatasandiliste raud- riumiga teha Vabariigi Valitsusele ettepanek toetada
teeületuskohtade ohutust ning nende mitmetasandi- ja käivitada ühe miljoni eurone toetusmeede korter-
liseks viimise vajadusi ja võimalusi. majade juurde elektriautode laadimistaristute aren-
damiseks.
Puuetega ja piiratud liikumisvõimega inimestele
juurdepääsuvõimaluste tagamise koostalitluse tehni-
lise kirjelduse rakenduskavas64 on võetud kohustus Tulemusvaldkonna detailse täitmise infoga saab tutvuda
analüüsida puuetega ja piiratud liikumisvõimega ini- aadressil: https://www.mkm.ee/ministeerium-uudised-
mestele juurdepääsuvõimaluste nõuete rakendamist ja-kontakt/strateegiline-juhtimine/tegevuspohine-rii-
Eesti raudteevõrgustikul. Analüüsi tulemustest läh- gieelarve
tudes on hiljem võimalik koostada tegevuskava tu-
vastatud puuduste kõrvaldamiseks.
Tabel 20. Tulemusvaldkonna Transport mõõdikute sihttasemed ja tegelik täitmine
Mõõdik Täitmine Täitmine Täitmine Sihttase Sihttase „Eesti
2019 2020 2021 2021 2022 2035“
siht
Transpordisüsteemi kasutajate rahulolu in- 55,7 – – – – –
deks66
Allikas: Maailma Majandusfoorum
Liikluses hukkunute arvu vähenemine poole 55,67 60 55 48 46 30
võrra kolme aasta keskmisena
Allikas: Transpordiamet
Liikluses raskelt vigastatute arvu vähene- 402 374 360 329 322 187
mine poole võrra kolme aasta keskmisena
Allikas: Transpordiamet
63 Mobility as a service platvorm, MaaS.
64 nip-prm-tsi-estonia.pdf (europa.eu).
65 Inglise keeles Trans-European Networks.
66 Programmi 2021–2024 rakendamise mõjuindikaatoriks tulemusvaldkonna tasemel on transpordisüsteemi kasutajate rahulolu indeks
(baseerudes Transpordi arengukaval 2014–2020). 2019. aastal oli Eesti indeks 55,7. 2020. ja 2021. aasta kohta andmed puuduvad. An-
tud rahvusvaheline indeks ei peegelda piisavalt hästi Eesti transpordi taristu ja teenuste olukorda, niisamuti pole need andmed ajas võr-
reldavad ega ka jätkusuutlikult esitatud: https://www.weforum.org/reports/the-global-competitiveness-report-2020. Seetõttu seda
mõõdikut 2022–2025 transpordi konkurentsivõime ja liikuvuse programmis ning edaspidistes programmides enam ei kasutata.
43
Mõõdik Täitmine Täitmine Täitmine Sihttase Sihttase „Eesti
2019 2020 2021 2021 2022 2035“
siht
Transpordi CO2 heite vähenemine 700 kt 2 402,89 2 234,42 –67 2072 kt 2051 kt 1700 kt
võrra võrreldes 2018. aastaga
Allikas: Keskkonnaministeerium
Suurendada kauba- ja reisilaevade arvu Eesti 0 5 7 – 75 360
lipu all (500 ja enama kogumahutavusega)
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniminis-
teerium
Suurendada raudteekaubaveo osakaalu 31% 26% 29% 30% 27% 40%
tonnkilomeetrites võrreldes maanteetrans-
pordiga
Allikas: Statistikaamet
Suurendada aastaringsete regulaarsete len- 28 15 32 20 23 40
nuliinide arvu
Allikas: AS Tallinna Lennujaam
Tabel 21. Tulemusvaldkonna Transport eelarve täitmine (tuhandetes eurodes)
Eelarve Esialgne Lõplik Eelarve Esialgne RES 2023
täitmine eelarve eelarve täitmine eelarve
2020 2021 2021 2021 2022
Kulud -417 159 -472 163 -492 636 -431 638 -476 697 -616 553
Investeeringud -178 957 -222 428 -228 258 -205 644 –68 -175 584
Allikas: 2021. aasta riigieelarve täitmise aruanne, 2022. aasta riigieelarve seadus, riigieelarve strateegia 2022–2025
1.2.11 Energeetika
Eesmärk
Tagada tarbijatele turupõhise hinna ning kättesaadavu- TULEMUSVALDKONNA ÜLEVAADE
sega energiavarustus, mis on kooskõlas Euroopa Liidu Strateegia Eesti 2035 näeb ette energiajulgeoleku ta-
pikaajaliste energia- ja kliimapoliitika eesmärkidega, sa- gamise aastaks 2050 kliimaneutraalse energiatoot-
mas panustades Eesti majanduskliima ja keskkonnasei- misega. Sellest eesmärgist lähtub ka energiamajan-
sundi parendamisse ning pikaajalise konkurentsivõime duse arengukava aastani 2035 algatamise ettepa-
kasvu. nek69.
Kehtiv energiamajanduse arengukava 2030 seab
Strateegia „Eesti 2035“ strateegilised sihid üheks pikaajaliseks eesmärgiks vastavalt „Energia tege-
Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutus- vuskavas aastani 205070“ sätestatud eesmärkidele, et
tundlik CO2 heitmete tase energiasektoris on aastaks 2050 vähe-
nenud 1990. aasta tasemega võrreldes enam kui 80 prot-
Valdkonna arengukavad senti. Energiamajanduse arengukava 2030 tulemu-
Energiamajanduse arengukava aastani 2030 sena peab kasvuhoonegaaside heitkogus energiasekto-
rist vähenema aastaks 2030 võrreldes 1990. aastaga
Tulemusvaldkonna programmid 70 protsenti71. 1990. aastaga võrreldes vähenesid
aastaks 2020 energeetikasektori kasvuhoonegaa-
Energeetika side heitkogused 68 protsenti72. Energeetikatöös-
Tulemusvaldkonnaga seotud valitsemisalad tuse heide 2019. aastal oli 8,2 miljonit tonni CO2ekv
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitse-
misala
67 Andmed esitatakse 2-aastase viitega, mistõttu 2021. aasta andmed saab teada 2023. aastal.
68 2022. aasta riigieelarves ei ole investeeringud liigendatud mitte tegevuspõhiselt, vaid valitsemisalade tasemel.
69 Dokumendid | Energiatalgud.
70 P7_TA-PROV(2013)0000 (europa.eu).
71 (10,5 miljonit tonni CO ekv /a) tabel 1.1 Energiamajanduse arengukava aastani 2030 (mkm.ee).
2
72 Allikas: Eesti Keskkonnauuringute Keskus.
44
/a73 ja 2020. aastal 9,4 miljonit tonni CO2ekv /a74. Väljakutsed
Kasvuhoonegaaside koguheite vä henemise peamiseks
põ hjuseks oli põ levkivielektrijaamade heite vä henemine. Energiajulgeoleku tagamisel elektrivõrgu sünkroni-
Energeetikasektori (v.a transport) heite muutumise pea- seerimine Kesk-Euroopa sagedusalaga, elektrivõrgu
miseks põ hjuseks on CO2 hinna muutused heitkoguste arendamine hajatootmise, salvestuse, laadimise jms
kauplemissü steemis. Energeetikasektori (v.a transport) kasvavatele nõudmistele vastavaks, maagaasile al-
prognoosid on võ rreldes 2015. aastaga oluliselt muutu- ternatiivide leidmine, kõrgete energiahindade kom-
nud, sõ ltudes suuresti sellest, mitme ning millise mahuga penseerimine, 1000 MW juhitava võimsuse tagamine
põ levkiviõ litehaste avamine on lä hiaastatesse plaanitud. turutingimustel.
2030. aasta energeetikasektori kasvuhoonegaaside heite Taastuvenergia väljakutse on jõuda vähempakku-
prognoos on paranenud 31 protsendi võ rra75. miste, pikaajaliste taastuvenergia ostulepingute ja
Positiivsed arengud turupõhiste taastuvenergia tootmisvõimsuste raja-
mise tulemusena taastuvelektri toodangu olulise kas-
Kõige olulisemad positiivsed arengud, mis aitavad kaasa vuni oludes, kus maismaal on tuuleparkideks sobi-
kliimaneutraalsele energiatootmisele üleminekul: vaid alasid väga piiratult ning planeerimis- ja mõju-
Taastuvelektri toetus päikeseenergia tootmi- hindamiste menetlusprotsessid võivad võtta aastaid.
seks76 kasvas eelneva aastaga võrreldes pea kolm Riiklike eesmärkide (sh kliimaneutraalsele ener-
korda. Tänu toetusele lisandus päikesejaamu ligi giatootmisele ülemineku) saavutamiseks on olu-
4MW võimsuses ja tootmismahuga kuni 4 GWh/a. line leida ministeeriumide, kohalike omavalit-
Uusi tuuleparke vähempakkumise tulemusel ei raja- suste, arendajate jt koostöös taastuvenergia toot-
tud77. Euroopa Liidu eelarveperioodi 2021–2027 miseks sobivad alad.
toetusmeetmete väljatöötamine. Energiatõhususe osas on suurimateks väljakutseteks
Toimus geotermaalenergia kasutuselevõtu potent- kavandatud hoonete rekonstrueerimine ja transpor-
siaali hindamine ja piloot tootmisseadmete rajami- dikütuste nõudluse vähendamine. Energiasäästuko-
seks. hustuse seiramiseks ja energiasäästu hindamiseks78
on oluline täiustada energiasäästu prognoosimise
Tänu riiklikele meetmetele (hoonete renoveerimine,
metoodikat ja koguda andmeid energiatõhususe
ühistranspordi arendamine, ettevõtete energia ning
meetmete tulemuste kohta. Kliimapaketi käigus on
-ressursitõhususe investeeringud ja muud valdkond-
muutmisel energiatõhususe direktiiv, mille raa-
likud kliimaeesmärke täitvad meetmed) on ära hoi-
mes plaanitakse alates 2024. aastast suurendada
tud hüppeline energia lõpptarbimise kasv ja see-
energiasäästukohustust ligi kaks korda. Ambit-
läbi on kiirendatud kliimaneutraalsele energiatoot- sioonikama energiasäästukohustuse eesmärgi täit-
misele üleminekut. Energiatõhususe meetmed on
miseks peab kavandama täiendavaid meetmeid nii
oluliselt panustanud ka süsinikuheite vähendamisse.
avaliku- kui erasektori ettevõtete hoonete ja trans-
2021. aastal algatati energiamajanduse arengukava pordivahendite energiatõhususe suurendamiseks.
aastani 2035, mille eesmärk on energiajulgeoleku ta-
gamisel üle minna kliimaneutraalsele energiatootmi-
sele. Eesmärgi täitmisele on kaasa aidanud viimastel Tulemusvaldkonna detailse täitmise infoga saab tutvuda
aastatel oluliselt vähenenud elektri tootmine põlev- aadressil: https://www.mkm.ee/ministeerium-uudised-
kivist ja sellest tulenev kasvuhoonegaaside heite vä- ja-kontakt/strateegiline-juhtimine/tegevuspohine-rii-
henemine. gieelarve
Tabel 22. Tulemusvaldkonna Energeetika mõõdikute sihttasemed ja tegelik täitmine
Mõõdik Täitmine Täitmine Täitmine Sihttase Sihttase
2019 2020 2021 2021 2022
Soodsa hinnaga ja keskkonnanõudeid arvestav kütuste ja BAB BAB ABB ABB ABB
energia kättesaadavus tarbijale79
Allikas: Transpordiamet
73 Keskkonnaministeeriumi koduleht: https://envir.ee/media/3988/download.
74 Allikas: Eesti Keskkonnauuringute Keskus.
75 Ülevaade „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“ elluviimisest I aruanne Periood 2017-2021.
76 Taastuvenergia toetus | Elering.
77 Tulemused | Elering.
78 Euroopa Liidu struktuurivahenditest rahastatud meetmete mõju riigi energiamajanduse eesmärkide täitmisele (2021)
https://mkm.ee/energeetika-ja-maavarad/analuusid-ja-uuringud#energiatohusus.
79 World Energy Council Energy Trilemma Index 2021 Country rankings https://trilemma.worldenergy.org/.
Iga indeksi täht väljendab riigile antud hinnet vastavas kategoorias. Esimene täht kirjeldab energiajulgeoleku olukorda riigis, teine ener-
gia kättesaadavust ning taskukohasust ning kolmas energeetika keskkonnamõju. Tähega “A” kirjeldatakse tulemust positsioonilt esimese
25% riikide seas – st parim tulemus kõigis kategooriates oleks väljendatud kui AAA. Kõige halvem tulemus väljendatakse tähega „D“ po-
sitsioonilt viimase neljandiku riikide seas.
45
Tabel 23. Tulemusvaldkonna Energeetika eelarve täitmine (tuhandetes eurodes)
Eelarve Esialgne Lõplik Eelarve Esialgne RES 2023
täitmine eelarve eelarve täitmine eelarve
2020 2021 2021 2021 2022
Kulud -41 632 -31 026 -186 304 -74 948 -55 049 -22 900
Investeeringud 0 0 -1 -1 –80 -554
Allikas: 2021. aasta riigieelarve täitmise aruanne, 2022. aasta riigieelarve seadus, riigieelarve strateegia 2022–2025
1.2.12 Infoühiskond
Eesmärk sidevõrkude turbe regulatsiooni). Küberturbe taga-
mise parandamiseks ja strateegilise juhtimise tõhus-
Eestis on loodud hästi toimiv keskkond IKT laialdaseks tamiseks täiendati Majandus- ja Kommunikatsiooni-
kasutamiseks ja nutikate lahenduste loomiseks, mis on ministeeriumi põhimäärust ja loodi riikliku küber-
seeläbi tõstnud majanduse konkurentsivõimet, inimeste turvalisuse osakond. Eesti saavutas ÜRO ITU küber-
heaolu ja riigivalitsemise tõhusust. turbe indeksis81 seni kõrgeima kolmanda koha.
Strateegia „Eesti 2035“ strateegilised sihid Väljakutsed
Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutus- Läbivalt kogu avalikus sektoris suurte algatuste ra-
tundlik kendamine. Eesmärk on laiendada nõusolekuteenuse
Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimese- kasutuselevõttu ning toetada selle juurutamist riigia-
keskne riik sutustes. Jätkatakse andmejälgija ja nõusolekutee-
nuse arendamist vastavalt kasutajate vajadustele
Valdkonna arengukavad ning luuakse vajalik õiguslik alus. Viiakse läbi riigi IT-
Digiühiskonna arengukava 2030 teenuste konsolideerimine, mille tulemusel tuuakse
2022. aastal kesksele teenusele üle esimesed kasuta-
Infoühiskonna arengukava 2020 jad.
Tulemusvaldkonna programmid Detsentraliseeritud küberturvalisuse tagamise süs-
teemi keskne koordineerimine ja strateegiline juhti-
E-riigi ja sideturu areng mine. Küberturvalisuse suurendamiseks töötatakse
Küberturvalisus välja küberturbe seire metoodika; arendatakse riik-
liku küberturbe juhtimist ning täiendatakse küber-
Tulemusvaldkonnaga seotud valitsemisalad turvalisuse seadust.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitse- Oluline väljakutse on esimeste sündmusteenuste el-
misala luviimine (esimeste hulgas abielu sõlmimine ja lapse
sünd).
2023. aasta esimeses kvartalis on plaanis lõpetada
TULEMUSVALDKONNA ÜLEVAADE
Bürokrati baasplatvormi arendused ning juurutada
Positiivsed arengud Bürokratt esimeses kolmes asutuses.
Ühenduvuse parandamiseks käivitatakse taastera-
2021. aasta detsembris juurutati esimese välise osa-
hastust finantseeritav juurdepääsuvõrkude toetus-
poole juures nõusolekuteenus, et võimaldada erasek-
meede maapiirkondade jaoks. Samuti on kavas välja
torile ligipääs avaliku sektori käes olevatele koda-
anda esimesed 5G sagedused 3,6 GHz sagedusalas.
nike andmetele.
2021. aasta lõpus loodi Vabariigi Valitsuse kabineti Tulemusvaldkonna detailse täitmise infoga saab tutvuda
otsusega Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia aadressil: https://www.mkm.ee/ministeerium-uudised-
Keskus ja kinnitati esialgne kesksetele teenustele ja-kontakt/strateegiline-juhtimine/tegevuspohine-rii-
ülemineku kava. gieelarve
Sidevõrkude turbe tagamiseks täiendati elektrooni-
lise side seadust ja Vabariigi Valitsuse määrust (5G ja
80 2022. aasta riigieelarves ei ole investeeringud liigendatud mitte tegevuspõhiselt, vaid valitsemisalade tasemel.
81 Global Cybersecurity Index.
46
Tabel 24. Tulemusvaldkonna Infoühiskond mõõdikute sihttasemed ja tegelik täitmine
Mõõdik Täitmine Täitmine Täitmine Sihttase Sihttase „Eesti
2019 2020 2021 2021 2022 2035“
siht
Küberintsidentide arv, mis häirib olulisel 7082 26 7 ≤ 70 ≤ 70 –
määral ühiskonna sotsiaalset ja majandus-
likku toimimist või sunnib loobuma harju-
muspärastest digitaalsetest lahendustest
Allikas: CERT.ee
Eesti elanikud tunnevad end internetis turva- 3,8% –83 –84 3,10% 3,10% –
liselt ning usaldavad e-riiki: turvariski välti-
mise kaalutulustel avaliku sektori või teenu-
sepakkujaga elektroonilisest suhtlemisest
hoidunute osakaal
Allikas: Statistikaamet
Eesti elanikud tunnevad end internetis turva- 69% 67% 68% 65% 65% –
liselt ning usaldavad e-riiki: turvalist elekt-
roonilist identiteeti kasutavate inimeste osa-
kaal elektroonilist identiteeti omavatest ela-
nikest
Allikas: SK ID Solutions AS
100Mbit/s või suurema kiirusega interneti 18% 18% 26,4% 22% 24% –
kasutamise osakaal
Allikas: Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve
Amet
Rahuolu e-teenustega 85% elanike seas 65% 78% –85 70% 80% 90%
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniminis-
teerium
Rahuolu e-teenustega 90% ettevõtjate seas 60% 79% –86 75% 80% –
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniminis-
teerium
Turvalist elektroonilist identiteeti kasutavate 69% 67% 68% 67% 69% –
inimeste osakaal elektroonilist identiteeti
omavatest elanikest
Allikas: SK ID Solutions AS
Interneti mittekasutajate osakaal 16–74-aas- 9,8% 10,9% 9% 8% 6% –
taste Eesti elanike seas
Allikas: Statistikaamet
IKT-spetsialistide osakaal koguhõives 6,9% 6,4% 7,1% 8% 8% –
Allikas: Statistikaamet
82 2020. aasta numbri suur erinevus võrreldes 2019. aastaga tuleneb sellest, et muutus metoodika, vaadati üle ning lepiti kokku asjakoha-
semad mõõtmise kriteeriumid.
83 Statistika kogutakse 2022. aasta IV kvartaliks.
84 Statistika kogutakse 2022. aasta IV kvartaliks.
85 Rahulolu mõõdiku allikaks on Teenuste kataloog, mis läks mahukale reformimisele. Seega pole võimalik 2021. aasta seisu välja võtta.
Vanas vormis Teenuste kataloog on suletud ja uus metodoloogia töötatakse välja 2022. aasta jooksul.
86 Rahulolu mõõdiku allikaks on Teenuste kataloog, mis läks mahukale reformimisele. Seega pole võimalik 2021. aasta seisu välja võtta.
Vanas vormis Teenuste kataloog on suletud ja uus metodoloogia töötatakse välja 2022. aasta jooksul.
47
Tabel 25. Tulemusvaldkonna Infoühiskond eelarve täitmine (tuhandetes eurodes)
Eelarve Esialgne Lõplik Eelarve Esialgne RES 2023
täitmine eelarve eelarve täitmine eelarve
2020 2021 2021 2021 2022
Kulud -33 878 -60 712 -55 062 -44 349 -87 467 -56 323
Investeeringud -6 801 -4 564 -15 652 -9 614 –87 -2 867
Allikas: 2021. aasta riigieelarve täitmise aruanne, 2022. aasta riigieelarve seadus, riigieelarve strateegia 2022–2025
1.2.13 Tõhus riik
Eesmärk mõju on teiste Euroopa riikidega võrreldes väiksem.
Maksude laekumine suurenes eelmise aastaga võrreldes
Elanikkonna vajadustega arvestav ühtne ja tõhus riigiva-
16,7 protsendi võrra ning eelarveprognoos täitus 117,6-
litsemine.
protsendiliselt. Enamikes majandusvaldkondades ületati
Strateegia „Eesti 2035“ strateegilised sihid kriisieelne tase juba 2021. aasta esimeses pooles ning
riigi maksuvõlg vähenes 38 miljoni euro võrra.
Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimese- 2021. aasta lõppes 807 miljoni euro suuruse valitsussek-
keskne riik tori eelarvepuudujäägiga, mis moodustab aastasest SKP-
Valdkonna arengukavad st 2,7 protsenti. Võrreldes 2020. aasta lõpu seisuga oli
eelarvedefitsiit 695 miljoni euro võrra väiksem.
Tulemusvaldkonna kohta ei ole arengukava koostatud
2021. aastal valmistati ette mitmeid maksumuudatusi.
Tulemusvaldkonna programmid Muudatused jõustuvad 2022. aastal ning on seotud
eriolukorraga (maksuintresside taastumine, pikenevad
Vabariigi Valitsuse ja peaministri tegevuse toetamise langetatud aktsiisimäärad), Euroopa Liidu direktiivide
programm jõustumisega ning siseriiklike otsustega (pensioniealis-
Riigi rahanduse programm tele inimestele kehtestati tulumaksuvabastus keskmise
vanaduspensioni ulatuses). Maksu- ja Tolliameti fooku-
Halduspoliitika programm ses oli lisaks maksukogumisele kuritegevuse tõkesta-
Regionaalpoliitika programm mine piiril ning sellega seotud koostöö tõhustamine Po-
litsei- ja Piirivalveametiga ning Soomega. Maksu- ja Tol-
Finantspoliitika programm liamet ning Soome Maksuamet alustasid reaalajas toi-
muva andmevahetusega, mis tõhustab maksukontrolli,
Arhiivinduse programm
säästab ressurssi ning parandab pakutavate teenuste
Tulemusvaldkonnaga seotud valitsemisalad kvaliteeti.
Riigikantselei Jätkus riigireformi tegevuskava elluviimine eelkõige rii-
giasutuste restruktureerimise toetamisega ning valmis
Rahandusministeeriumi valitsemisala kaks uut riigimaja. Väljakutseks oli valitsussektori perso-
nalipoliitika kujundamine, elamumajanduse ümberkor-
Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala
raldamine kahaneva rahvastikuga piirkondades, riigi-
hangete kvaliteedi tõstmine ja hoidmine, uute andmeal-
TULEMUSVALDKONNA ÜLEVAADE likate, meetodite ja statistilise töötluse infotehnoloogi-
liste vahendite kasutusele võtmine. Euroopa Komisjonile
Tulemusvaldkonna tegemisi mõjutas kogu maailma elu-
esitati Eesti arvamus COVID-19 kriisiga välja töötatud
korraldust muutnud koroonaviirus, energiakriis ja Eu-
Euroopa Komisjoni riigiabi ajutise raamistiku eelnõu
roopas ärevaks muutunud julgeolekuolukord ning nen-
osas ning sama raamistiku alusel vaadati läbi riigiabi loa
dest teguritest tingitud eriolukorrad ja majanduslangus.
taotluseid.
Riigivalitsemise olulisemad väljakutsed tulenevad jätku-
valt demograafilistest arengusuundumustest nagu ela- Riigi Tugiteenuste Keskus alustas personali- ja palgaar-
nikkonna vähenemine, vananemine ja linnastumine, vestuse teenuse pakkumist 15 asutusele ning finantsar-
mõju tööturule ning regionaalsele tasakaalule. vestuse teenuse pakkumist 16-le riigi sihtasutusele. Rii-
gihangete teenuste tarbijate arv ning teenusega rahulolu
12. mail 2021. aastal kinnitas Riigikogu Vabariigi Valit-
kasvasid. Valmistati ette riiginõuete haldamise teenuse
suse heaks kiidetud riikliku strateegia „Eesti 2035“, val-
liikumine Maa-ametisse alates 2022. aastast.
mis riigikaitse arengukava ning Eesti Euroopa Liidu po-
liitika aastateks 2024–2025. Riigikantseleisse loodi ro- 2021. aastal oli jätkuvalt aktuaalne piiriülese koostöö
hepoliitika ekspertrühm, mis toetab Vabariigi Valitsuse arendamine, Eesti suurimate linnapiirkondade rahvus-
rohepoliitika juhtkomisjoni tegevust. Kriiside lahenda- vahelise konkurentsivõime tagamine ja ruumilise pla-
mise võimekuse ja olukorrateadlikkuse kasvatamiseks neerimise süsteemi parendamine. 2021. aastal toimus
viidi kriiside juhtimise koordineerimine siseministeeriu- aktiivne Euroopa Liidu eelarveperioodi 2021–2027
mist riigikantseleisse. programmide ettevalmistamine (Interreg Euroopa, Ur-
bact, Espon, EL ühtekuuluvuspoliitika jne). Kohalike
Mitmed reitinguagentuurid on andnud hinnangu, et Eesti
majandus on kriisidele hästi vastu pidanud ja piirangute
87 2022. aasta riigieelarves ei ole investeeringud liigendatud mitte tegevuspõhiselt, vaid valitsemisalade tasemel.
48
omavalitsute poliitika ja finantseerimise valdkonnas töö- oli prognoositust suurem ning seda eelkõige 2017. aastal
tati välja meetmeid, toetamaks omavalitsusi koroo- suletud maavalitsuste näol, kelle arhiivide korrastamine
nakriisiga toimetulekul, sellest väljumisel ning aasta lõ- ja Rahvusarhiivile üleandmine lõpule jõudis. Tänu
puks lisandusid meetmed energiakriisi leevendamiseks. kuuele massdigiteerimise projektile, mida Rahvusarhiiv
Aasta lõpus võeti vastu planeerimisseaduse muutmise koos partneritega eest vedas, kasvas ka digitaalarhivaa-
seadus ning käivitus keskne ruumiloome koolitusprog- lide arv 3 miljoni paberarhivaali, 15 000 digikujutuse ja
ramm 200-le avaliku teenistuse töötajale. Lõpusirgel on umbes 150 filmitunni võrra. Tänu koostööprojektidele li-
mereplaneeringu kehtestamine, mille kaasamisprotsess sandus kogudesse mitmeid unikaalseid kollektsioone
on saanud väga kiitvaid hinnanguid. iseseisvuse taastamise ajast ja väliseesti materjale nii
Mitmed uuringud ja analüüsid kinnitavad, et Eesti pan- läänest kui idast. 2021. aastat võib lugeda kultuuripä-
gandussektor on endiselt tugev ning valmis Eesti ettevõt- randi digiteerimise rekordaastaks, tänu millele kasvas
jaid ja majapidamisi kriisiajal toetama. Eesti pankade ra- arhivaalide kättesaadavus ja kasutatavus veebis. Võrrel-
hastamisega seotud riskid on vähenenud ning finantstee- des 2020. aastaga suurenes digiainese hulk lausa
nused, sealhulgas makseteenused on 2021. aastal olnud 73 protsenti.
valdavalt hästi kättesaadavad. Valmis Eesti elanike raha- 2021. aasta lõpus võttis Vabariigi Valitsus vastu otsuse
tarkuse strateegia aastateks 2021–2030 „Rahatark rahastada Rahvusraamatukogu rekonstrueerimist ning
Eesti“. 2021. aasta kevadel valmis rahapesu ja terrorismi nelja aasta pärast saab Rahvusarhiiv kaasaegsed hoiu-
rahastamise riiklik riskihinnang ning suvel kinnitas ra- ruumid.
hapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise valitsus-
komisjon tegevuskava, et adresseerida riikliku riskihin-
Tulemusvaldkonna detailse täitmise infoga saab tutvuda
nangu põhjal tuvastatud riske ja muid tegevusvajadusi.
aadressil: https://www.fin.ee/ministeerium-uudised-ja-
Rahapesu Andmebüroo alustas 1. jaanuaril 2021. aastal
kontakt/organisatsioon/ministeeriumi-tutvustus
tegevust Rahandusministeeriumi valitsemisalas eraldi-
seisva valitsusasutusena. https://www.hm.ee/et/tegevused/arengukavad
Rahvusarhiivi virtuaalse uurimissaali külastajate arv https://riigikantselei.ee/asutus-uudised-ja-kon-
kordistus 2021. aastal ootamatult ning sotsiaalmeedia takt/majandus-ja-personaliteave
kanalite jälgijate arv suurenes. Arhiivimoodustajate arv
Tabel 26. Tulemusvaldkonna Tõhus riik mõõdikute sihttasemed ja tegelik täitmine
Mõõdik Täitmine Täitmine Täitmine Sihttase Sihttase „Eesti
2019 2020 2021 2021 2022 2035“
siht
Valitsussektori töötajate osakaal tööealises Ei kasva- Kasvas andmed ≤14,9 15,2% 15,2%
elanikkonnas 20-64 (ei kasva) nud 2018 vs laekuvad
2017 vs 2019 hiljem
Allikas: Statistikaamet, Saldoandmike infosüs- 2018 (14,8% vs
teem (14,8% vs 14,9%)
14,8%)
Väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku 52% 54% andmed 55%? <56% <59%
kohta Euroopa Liidu keskmisest, < laekuvad
hiljem
Allikas: Statistikaamet
Valitsusssektori kulutuste osakaal SKP-st (ei Kasvas Kasvas Ei kasva- ≤39,0% 39,0% 39,0%
kasva) 2017 vs 2018 vs nud 2020
2018 2019 vs 2021
Allikas: Eurostat (39,2% vs (39,4% vs (45,1% vs
39,4%) 39,5%) 42,3%)
Tabel 27. Tulemusvaldkonna Tõhus riik tulemusvaldkonna eelarve täitmine (tuhandetes eurodes)
Eelarve Esialgne Lõplik Eelarve Esialgne RES 2023
täitmine eelarve eelarve täitmine eelarve
2020 2021 2021 2021 2022
Kulud -262 327 -258 278 -460 547 -320 306 -289 869 -243 826
Investeeringud -11 793 -12 475 -26 990 -15 521 –88 -7 594
Allikas: 2021. aasta riigieelarve täitmise aruanne, 2022. aasta riigieelarve seadus, riigieelarve strateegia 2022–2025
88 2022. aasta riigieelarves ei ole investeeringud liigendatud mitte tegevuspõhiselt, vaid valitsemisalade tasemel.
49
1.2.14 Õigusriik
Eesmärk kvaliteetne ja õigeaegne õigusnõu aitab ennetada mit-
meid probleeme või vältida nende süvenemist.
Tulemusvaldkonna eesmärk on õiguskindel, hästi toimiv, 2021. aastal kuulutas Justiitsministeerium välja kon-
vähese kuritegevuse ning kvaliteetse justiitssüsteemiga kursi riigi toetatava õigusnõustaja leidmiseks ning sõl-
riik. mis võitjaga lepingu. Tehti ettevalmistusi 2022. ja
Strateegia „Eesti 2035“ strateegilised sihid 2023. aastal läbi viidava riigi õigusvõrgu projekti käivita-
miseks.
Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimese- Suurendati Justiitsministeeriumi valitsemisala raken-
keskne riik dusasutuste, siseturvalisuse valdkonna ja kohtuteenistu-
Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne jate kompetentse. Oluline on keskenduda kogu valdkon-
elukeskkond nale, mitte ainult ühele ahela lülile. Näiteks küberkurite-
gevuse menetlusvõimekuse tõstmiseks on lisaks politsei
Valdkonna arengukavad ressursile oluline tähelepanu pöörata ka justiitssüsteemi
asutustele – nii Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile, pro-
Õigusloomepoliitika põhialused aastani 2030
kuratuurile kui kohtutele. 2022. ja järgnevatel aastatel
Kriminaalpoliitika põhialused aastani 2030 on jätkuvalt oluline ekspertteadmiste arendamine ja kaa-
saegsete töömeetodite juurutamine. Erilist tähelepanu
Esimese ja teise astme kohtute arengukava 2020–2023 on vaja pöörata rahapesu, narko- ja küberkuritegude me-
Tulemusvaldkonna programmid netlusele ning just täiendõppe, kaasaegsete meetodite ja
tehnoloogia võimaluste kasutamisele.
Usaldusväärne ja tulemuslik õigusruum
Eelmainitu kõrval on Justiitsministeeriumi prioriteeti-
Tulemusvaldkonnaga seotud valitsemisalad deks tõhus ärikeskkond ja vägivallaennetus. Esimese ta-
gamiseks püüdleb õiguspoliitiline suund selle poole, et
Justiitsministeeriumi valitsemisala Eesti õiguskeskkond oleks nüüdisaegne, paindlik, atrak-
tiivne, bürokraatiat vähendav ja konkurentsivõimeline.
TULEMUSVALDKONNA ÜLEVAADE
Vastavalt 2021. aastal valitsuses kinnitatud vägivalla en-
Justiitsministeerium keskendus 2021. aastal õiguskaare netamise kokkuleppele otsitakse võimalusi vägivaldsete
digitaliseerimisele. Justiitssüsteemi infosüsteeme aren- kuritegude vähendamiseks ja taasühiskonnastamise tõ-
dati selliselt, et kogu protsess oleks terve elukaare ulatu- hustamiseks ning arendatakse välja usaldusväärne retsi-
ses digitaalne. Samas vajavad mitmed süsteemi osad veel diivsuse ja eluolu monitooringu süsteem.
arendamist, näiteks ei ole alati tagatud andmete ühe- Ühiskonnas toimuvatele muutustele ja vajadustele tuleb
kordse esitamise printsiip, andmete vahetus erinevate reageerida paindlikult ja kiiresti. Kõrge ühiskondlik huvi
süsteemide vahel on aeglane ja kohmakas jne. Õigus- saatis eelmisel aastal seadusemuudatusi, millega muude-
kaare digitaliseerimise projekti raames täiustatakse ja takse seksuaalse enesemääramise ea piiri seniselt 14
võetakse kasutusele uusi töökeskkondi, mis tagavad va- aastalt 16 aastale. Samuti algatati diskussioon dekrimi-
jaliku teabe digitaalse kättesaadavuse ning andmete va- naliseerimise vajadusest, arutelud jätkuvad ka sel aastal.
hetuse nii süsteemi sees kui väljaspool. 2022. ja järgne- Euroopa Kohtu märgilisest otsusest tõusetus arutelu,
vatel aastatel jätkatakse erinevate infosüsteemide (pro- kuidas ja millistel tingimustel tuleb sideandmeid koguda
kuratuur, kohtuekspertiis, e-toimik, äriregister, kinnis- ja missugustel eesmärkidel kasutada. 2020. aastal ala-
tusraamat, täitmisregister jne) arendustega. Infotehno- nud koroonakriis jätkus 2021. aastal, mistõttu panustati
loogia kasutuselevõtt aitab kaasa kriminaalmenetluste Riigikantseleis ja ministeeriumites koroonakriisi lahen-
tõhustamisele, intellektuaalse omandi õiguste tagami- damiseks vajalike õigusaktide väljatöötamisse.
sele, vanglateenistuse ja kohtute tööprotsesside digitali-
seerimisele ning kohtuvõrgustiku ja kohtulike registrite
kaasajastamisele. Tulemusvaldkonna detailse täitmise infoga saab tutvuda
aadressil: https://www.just.ee/ministeerium-uudised-
Pisut keskenduti tõhusamale esmatasandi õigusabile ja
ja-kontakt/ministeeriumist-ja-minister/strateegilised-
kodanikuteenustele. Sidusa ühiskonna loomiseks on vaja
alusdokumendid
Eesti inimestele tagada õigusnõu kättesaadavus. Kiire,
Tabel 28. Tulemusvaldkonna Õigusriik mõõdikute sihttasemed ja tegelik täitmine
Mõõdik Täitmine Täitmine Täitmine Sihttase Sihttase
2019 2020 2021 2021 2022
Koht maailma vabaduse edetabelis Staatus Staatus Staatus Staatus Staatus
„vaba“ „vaba“ „vaba“ „vaba“ „vaba“
Allikas: https://freedomhouse.org/country/estonia
/freedom-world/2021
Eesti konkurentsivõime positsioon 31 – 26 29 28
Allikas: World Economic Forum
Inimeste hulk, kes tunneb end oma kodukandis pärast pi- 76% 74% 74% >77% >79%
meda saabumist turvaliselt
Allikas: Justiitsministeerium
50
Tabel 29. Tulemusvaldkonna Õigusriik eelarve täitmine (tuhandetes eurodes)
Eelarve Esialgne Lõplik Eelarve Esialgne RES 2023
täitmine eelarve eelarve täitmine eelarve
2020 2021 2021 2021 2022
Kulud -175 810 -174 590 -194 687 -182 457 -183 286 -168 158
Investeeringud -1 771 -295 -2 461 -1 642 –89 -211
Allikas: 2021. aasta riigieelarve täitmise aruanne, 2022. aasta riigieelarve seadus, riigieelarve strateegia 2022–2025
1.2.15 Siseturvalisus
Eesmärk ning sellega suurenes õiguskaitseasutuste, eriti veebi-
konstaablite töökoormus.
Eesti inimesed tunnevad, et nad elavad vabas ja turvali-
ses ühiskonnas, kus igaühe väärtus, kaasatus ja panus Ülemaailmne viirusepuhang ja sõda Euroopas on
kogukonna turvalisusesse loovad ühe turvalisima riigi pannud avalikkust ja riigiasutusi enam teadvustama,
Euroopas. Parandatakse elukeskkonda, vähendatakse et valmis tuleb olla väga erinevateks kriisideks. Krii-
ohtu elule, tervisele, varale ja põhiseaduslikule korrale sid on näidanud, et oluline on tugevdada valitsemisalade,
ning tagatakse kiire ja asjatundlik abi. kohalike omavalitsuste ja elanike valmisolekut kriisi-
dega toime tulla. 2021. aastal läbi viidud uuringu järgi on
Strateegia „Eesti 2035“ strateegilised sihid 77 protsenti omavalitsustest saavutanud kriisideks val-
Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne misolekus edasijõudnu või eeskujuliku taseme. Ka ela-
elukeskkond nike hädaolukordadeks valmisoleku uuringu järgi on ini-
meste valmisolek osades Eesti piirkondades paari aasta
Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed jooksul veidi paranenud, kuid jäänud 2019. aastaga sa-
Eesti ühiskond on hooliv, koostöömeelne ja avatud male tasemele seal, kus on rohkem vene keelt emakee-
Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimese- lena kõnelevaid inimesi, nt Ida-Virumaal.
keskne riik Reageerivate asutuste tööd kergendab inimeste
Valdkonna arengukavad usaldus nende vastu. Päästeametit usaldas 2021. aastal
95 protsenti, Häirekeskust 94 protsenti ning Politsei- ja
Siseturvalisuse arengukava 2020–2030 Piirivalveametit 86 protsenti küsitlusele vastanutest –
tegemist on endiselt kolme kõige enam usaldatud asutu-
Tulemusvaldkonna programmid sega Eestis.
Siseturvalisuse programm
Lisaks reageerivatele asutustele on oluline inimeste
Tulemusvaldkonnaga seotud valitsemisalad endi roll Eesti turvalisena hoidmisel nii vabatahtli-
kuna panustades, kui vastutustundlikult käitudes. Sise-
Siseministeeriumi valitsemisala turvalisuse valdkonnas on vabatahtlikke rohkem kui
4 000. Vabatahtlikke lisandus eelmisel aastal päästjate ja
TULEMUSVALDKONNA ÜLEVAADE
merepäästjate ridadesse ning abiks riigiinfo telefoni
2020. aastal leidis 92 protsenti siseturvalisuse ava- 1 247 teenuse pakkumisel. Abipolitseinike arv vähenes
liku arvamuse uuringus osalenutest, et Eesti on ela- nelja protsendi võrra, kuid nende töötundide arv suure-
miseks turvaline riik. Järgmised tulemused selguvad nes tänu mitmekülgsemale kaasamisele.
2022. aasta suvel. On loomulik, et 2021. aasta ja
Riskikäitumine, näiteks alkoholi liigtarvitamine ja hoo-
2022. aasta alguse negatiivsed arengud Euroopa jul-
letu suitsetamine, põhjustab palju õnnetusi ja vigas-
geolekuolukorras võivad mõjutada Eesti inimeste turva-
tussurmasid. Tule- ja veeõnnetustes hukkus veidi
tunnet ja arvamust Eesti riigi olulisimatest probleemi-
enam inimesi kui 2020. aastal. Enamik hukkunutest olid
dest.
mehed, kellest rohkem kui pooled olid joobes. 2020. aas-
Sisejulgeolekut mõjutasid olulisel määral arengud taga võrreldes sai liiklusõnnetustes vigastada ligi küm-
välismaal, eelkõige Valgevene hübriidrünnakud Poola, nendiku võrra rohkem inimesi, kuid hukkunuid oli veidi
Leedu ja Läti suunal, sealhulgas migrantide smugelda- vähem. Alkoholi tarvitanud mootorsõidukijuhtide põh-
mine ja sisserände kasutamine hübriidründe tööriistana. justatud inimkannatanuga liiklusõnnetusi oli 2021. aas-
Samuti olukord Afganistanis ja sellega seotud migrat- tal peaaegu 30 protsenti vähem kui 2020. aastal. Tap-
sioonivood. Lisades Vene vägede koondumise Ukraina mistes ja mõrvades hukkunute arv oli kaks korda väik-
piirialadele ning 2022. aasta veebruaris alanud täiema- sem kui 2020. aastal. Kõigi fataalse lõpuga kuritegude
hulise sissetungi ja sõja Ukraina vastu, on julgeolekuolu- puhul oli üheks mõjuteguriks alkoholi tarbimine. Märki-
kord Euroopas väga pingestunud. misväärne osa sotsiaal- ja terviseprobleemidest on
omavahel seotud ja ennetatavad. Tihti on problee-
2021. aastal jätkus koroonapandeemia. Vaenulikku mide algallikad samad, mistõttu tuleb ennetustööd
mõjutustegevust oli Eesti suunal märgata vähem, kuid teha valdkondade üleselt ja sihistatult.
suur osa vaenu õhutavaid ja terroristlikke sõnumeid lii-
kus veebikeskkonda. Ühiskonda lõhestavad vandenõud,
libauudised ja desinformatsioon levisid veebis kiiresti
89 2022. aasta riigieelarves ei ole investeeringud liigendatud mitte tegevuspõhiselt, vaid valitsemisalade tasemel.
51
Positiivsed arengud Idapiiri täies ulatuses väljaehitamine. Kaitstum
piir aitab suurendada julgeolekut, tõkestada ebasea-
Hea väljaõppega piisava ja motiveeritud perso- duslikku rännet, inimkaubandust, piiriülest kuritege-
nali tagamiseks tõsteti politseiametnikel miini- vust ja salakaubavedu. Tegu on märgilise ja olulise
mumpalku 11,5 protsenti, päästjatel 11,4 protsenti sammuga Euroopa julgeoleku jaoks, sest nii on ka
ning päästekorraldajatel 6,4 protsenti. Palkade korri- kogu Schengeni ruum senisest veelgi turvalisem.
geerimisel lähtuti eesmärgist, et võrreldes Eesti Maismaapiiri ehituse tähtaega on toodud kuni pool-
keskmise palgaga ei halveneks politseiametnike, teist aastat lähemale, aastasse 2025, kuid selleks, et
päästjate ja 112 töösaali teenistujate töötasu ning see eesmärk täituks tuleb arvestada ehitushindade
palgapositsioon paraneks kõige rohkem päästjatel, kallinemisega. Tänane eelarve lähtub 2020. aasta
kelle palgatase võrdluses Eesti keskmisega on kõige hindadest, kuid ainuüksi viimase aastaga on ehitus-
madalam. hinnaindeks tõusnud ca 20%. Samuti puuduvad va-
Parandati kriisideks valmisolekut. Täpsustati rol- hendid näiteks Narva kordoni väljaehitamiseks ja
lijaotust, mille järgi on Riigikantseleil ja Vabariigi Va- osaliselt Narva jõe piiri osa kindlustamiseks.
litsusel edaspidi koordineeriv roll kriisireguleerimi- Riigi strateegilise autonoomsuse kaitsmine, hüb-
sel, kuid iga vastutav asutus juhib oma vastutusel ole- riidohtude ja välismõjutuste ennetamine ja tõ-
vate kriiside lahendamist endiselt ise. Siseministee- kestamine. Riskide maandamiseks tuleb näiteks
riumi valitsemisalas täpsustati kriisiplaane ning tehti hinnata investeeringuid, mida teised riigid soovivad
ettevalmistusi, et elanikele ja asutustele õigel ajal oh- Eestisse teha jmt.
tudest infot anda.
Desinformatsiooni ja vaenuliku mõjutustegevuse
Idapiiri maismaa osal jätkati piiritaristu ehitus- tõkestamine. Tuleb tagada tasakaal väärinfo ümber-
töödega. 2020. aastal alguse saanud ehitustöödest lükkamise ja sõnavabaduse tagamise vahel ning leida
sai 23,5-kilomeetrisel lõigul valmis 93 protsenti vii- õiguspärane ja vähimal määral sõnavabadust riivav
vitusaiast. lahendus, et oleks võimalik veebiruumist eemaldada
Jätkati sihistatud ennetustegevustega, et vähen- ebaseaduslikku, kriminaalset või terroristlikku sisu.
dada elu-, tervise- ja varakahjusid. Ennetustege- Tõhusam võitlus küberkuritegevusega. Küberku-
vuse tulemuslikkuse parandamiseks leppisid justiits- ritegude hulk on ajas kasvav ja üha enam kasutatakse
minister, rahandusminister, haridus- ja teadusminis- digimaailma võimalusi ära kõikides kuriteoliikides.
ter, kultuuriminister, sotsiaalkaitseminister, tervise- Selle valdkonnaga tegelemiseks on vaja näiteks seni-
ja tööminister ning siseminister kokku valdkon- sest rohkem valdkonnaeksperte, tehnoloogilist või-
naülese ennetuse põhimõtetes. mekust.
Muudeti liiklusseadust, mis annab omavalitsustele Vabatahtliku tegevuse edendamiseks osalusvõi-
õiguse koostöös Politsei- ja Piirivalveameti ja Trans- maluste mitmekülgsemaks muutmine, heal tase-
pordiametiga paigaldada kohalikele teedele kiirus- mel väljaõppe ja varustuse tagamine, vajadusel
kaameraid ja seeläbi suurendada liiklusturvalisust. õigusruumi kohandamine. Siseturvalisuse vald-
Pool liikluskaamera trahvist laekub edaspidi kaa- konna vabatahtlike arvu suurendamise kõrval tuleb
mera paigaldanud omavalitsuse eelarvesse. olemasolevatele vabatahtlikele pakkuda sobivaid
Väljakutsed osalusvõimalusi, neid hoida ja nende võimekust suu-
rendada (näiteks uuendada vabatahtlike varustust).
Siseturvalisuse ja sisejulgeoleku asutuste reageeri- Vaja on toetavaid IT lahendusi, et lihtsustada
missuutlikkuseks ning ohtude, õnnetuste ja kriisi- tööprotsesse ja korraldada efektiivsemalt vabataht-
dega toimetulemiseks ja nende ennetamiseks piisa- like tööd.
val arvul töötajate tagamine. Selleks väärilise töötasu Sihistatud ennetustegevustega jätkamine ja ko-
pakkumine, töötajate füüsilise ja vaimse tervise hoid- gukondade võimestamine. Selleks tõendus- või
mine ning tänasest suuremas mahus töötajate välja teadmispõhiste ennetusprogrammide elluviimine,
õpetamine. Väärilise töötasu pakkumiseks on vaja vabaühenduste ja vabatahtlike eestvedajate koolita-
2023. aastal lisaraha 40 miljonit ning 2026. aastal mine ja teavitamine. Piirkondlikul ja kogukonna ta-
153 miljonit eurot. sandil ennetuse eest vastutava valdkondadeülese
Kriisideks valmisoleku parandamine, sealhulgas mandaadiga koordinaatori ja koostöövõrgustiku
elanikkonnakaitse suurendamine. Päästeameti kindlaks määramine. Kohalike omavalitsuste rolli
poolt kohalike omavalitsuste nõustamine kriisideks täpsustamine turvalise elukeskkonna kujundamisel
valmisoleku tõstmisel. Senisest paremate eelduste ning turvalisuse suurendamisel.
loomine elanike hakkamasaamiseks kriisiolukorda- IKT võimekuse kasvatamine ja säilitamine. Mit-
des (näiteks teavitustegevused, riskikommunikat- med olulised infosüsteemid riigis on vanad ja tee-
sioon, õppused, kodanikualgatuste ja korteriühistute nuste kvaliteetseks jätkamiseks on vaja neid uuen-
toetamine). Ulatusliku evakuatsiooni ja varjumiskoh- dada. Vaja on suunata senisest enam raha infoturbe
tade ettevalmistamine, kiire ohuteavituse süsteem tugevdamiseks, sest muutunud julgeolekuolukord on
(sireenide paigaldamine, SMS teavitus jt alternatii- suurendanud ka meie e-riigi kaitsmise vajadust.
vid). Päästetöö suutlikkuse suurendamine üleujutus-
tele ja varingutele reageerimiseks, tormikahjustuste Tehnilise valmisoleku säilitamine ja paranda-
likvideerimiseks, metsatulekahjude kustutamiseks, mine. Siseministeeriumi valitsemisala lennuvõi-
demineerimise ja keemiapääste suutlikkuse paran- mekuse parendamine, et 2025. aastaks tagada Polit-
damiseks. Kriisirolliga vabatahtlike arendamine. Si- sei- ja Piirivalveameti valmisolek mitmeotstarbeliste
seministeeriumi valitsemisala toimepidevuse suu- helikopteritega ööpäevaringselt 15 minutiga abi
rendamine kriitiliste teenuste osutamiseks kriisiolu- teele saata ning 2026. aastaks mitmeotstarbelise me-
kordades. Rahvusvahelise koostöö tegemine – vas-
tastikune abi ja tsiviilmissioonid.
52
ditsiinikopteri ööpäevaringne kättesaadavus. Eel- kus ei vastuta siseturvalisuse asutused, kus abi pak-
toodu püsikulude katmiseks riigieelarvest on vaja kumine sõltub eri valdkondade koostööst või rolli-
selgeid otsuseid. jaotus ei ole asutuste vahel selgelt kokku lepitud.
Eri valdkondadega koostöö tegemine, et tagada
inimestele kõige sobivam abi ka nendes olukordades, Tulemusvaldkonna detailse täitmise infoga saab tutvuda
aadressil: https://siseministeerium.ee/stak2030
Tabel 30. Tulemusvaldkonna Siseturvalisus mõõdikute sihttasemed ja tegelik täitmine
Mõõdik Täitmine Täitmine Täitmine Sihttase Sihttase Sihttase
2019 2020 2021 2021 2022 2030
Eestit turvaliseks riigiks hindavate elanike – 92% – ≥ 92% ≥ 94% ≥ 94%
osakaal
Allikas: Siseministeerium, siseturvalisuse avaliku
arvamuse uuring
Siseturvalisuse tagamisse kaasatud elanike – 17% – ˃ 17% ≥ 20% ≥ 30%
osakaal
Allikas: Siseministeerium, siseturvalisuse avaliku
arvamuse uuring
Vigastussurmade arv 635 768 796 ˂ 670 ˂ 660 ˂ 520
Allikas: Statistikaamet
Elanike osakaal, kes peavad riigi peamiseks
mureks 3% 1% 1% ≤3% ≤3% ≤3%
- kuritegevust 12% 15% 8% ≤12% ≤12% ≤12%
- sisserännet 1% 0% 0% ≤1% ≤1% ≤1%
- terrorismi
Allikas: Standard Eurobaromeeter
Siseturvalisuse asutuste usaldusväärsus:
- Politsei- ja Piirivalveamet 88% 91% 86% ≥ 89% ≥ 89% ≥ 89%
- Päästeamet 97% 95% 95% ≥ 97% ≥ 97% ≥ 97%
- Häirekeskus 94% 93% 94% ≥ 94% ≥ 94% ≥ 94%
Allikas: Turu-uuringute institutsioonide usaldus-
väärsuse uuring
Tabel 31. Tulemusvaldkonna Siseturvalisus eelarve täitmine (tuhandetes eurodes)
Eelarve Esialgne Lõplik Eelarve Esialgne RES 2023
täitmine eelarve eelarve täitmine eelarve
2020 2021 2021 2021 2022
Kulud -381 453 -401 356 -436 706 -397 923 -434 329 -374 438
Investeeringud -33 174 -24 535 -49 588 -30 677 –90 -26 253
Allikas: 2021. aasta riigieelarve täitmise aruanne, 2022. aasta riigieelarve seadus, riigieelarve strateegia 2022–2025
1.2.16 Välispoliitka
Eesmärk Välispoliitika arengukava 2030
Eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade, Tulemusvaldkonna programmid
Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse kindlustatus
Välispoliitika programm
rahvusvahelistes suhetes; heaolu kasv Eestis ning eest-
laskonna huvide kaitse võõrsil; Eesti kasvav panus Arengukoostöö ja humanitaarabi programm
üleilmsesse kestlikku arengusse
Tulemusvaldkonnaga seotud valitsemisalad
Strateegia „Eesti 2035“ strateegilised sihid
Välisministeeriumi valitsemisala
Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne
elukeskkond TULEMUSVALDKONNA ÜLEVAADE
Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutus- Positiivsed arengud
tundlik
Eesti seisis ÜRO Julgeolekunõukogu valitud liikmena
Valdkonna arengukavad 2020.–2021. aastal edukalt enda ja liitlaste huvide
eest. Nii 2021. aastal kui ka varem toimus aktiivne
90 2022. aasta riigieelarves ei ole investeeringud liigendatud mitte tegevuspõhiselt, vaid valitsemisalade tasemel.
53
töö NATO-s, Euroopa Liidus, regionaalsetes formaa- Singapuris osales Singapuri IT-minister Tallinn Digi-
tides ning kahepoolselt, et kindlustada ja suurendada tal Summitil, mille järel allkirjastati Eesti ja Singapuri
Euro-Atlandi julgeolekuruumi ühtsust ning valmiso- digikoostöö vastastikuse arusaamise memorandum.
lekut edukalt vastu seista nii konventsionaalsetele
kui ka hübriidsetele julgeolekuohtudele. Väljakutsed
NATO on 2021. aastast alates uuendanud oma stra- 2021. aastal jätkus Euro-Atlandi julgeolekuruumi
teegilist kontseptsiooni. Euroopa Liit koostas kogu idapiiriks oleval Arktika–Läänemere idaosa–Musta
2021. aasta jooksul strateegilist kompassi, mis võeti mere–Vahemere idaosa teljel olukorra pingestumine.
vastu 24. märtsil 2022. aastal. Eesti on läbivalt seis- Venemaa ja NATO on oma sõjalist kohalolu Arktikas
nud selle eest, et Eesti huvid oleksid kaitstud ja et Eu- järjekindlalt suurendanud92. Venemaa pikaajalisi sõ-
roopa Liidu strateegilise kompassiga ei loodaks jalisi investeeringuid piirkonnas iseloomustab
NATO võimekusi dubleerivat alternatiivset jul- viienda Põhja sõjaväeringkonna loomine. 2021. aas-
geolekustruktuuri. tal valmistati ette 27 riigi osalusel (kaasa arvatud
Euroopa erakordselt kiire ja tugev valmisolek ja Soome ja Rootsi) Põhja-Norras toimuv NATO ühisõp-
reaktsioon Venemaa eskalatsioonile ning järgnenud pus „Cold Response 2022“93. Piirkonnaga on seotud
agressioonile Ukrainas. Euroopa ühtne ja jõuline rea- Hiina pikaajalised geopoliitilised huvid. Hiina on en-
geerimine Valgevene-Euroopa Liidu piiril toimunud nast määratlemas Arktika lähinaabruse subjektina94
hübriidrünnakule. NATO kindel ja ühtne reaktsioon ning on alates 2013. aastast Arktika Nõukogu vaatle-
Venemaa esitatud ultimaatumile, millega üritati jaliige.
muuta Euro-Atlandi julgeolekuruumi arhitektuuri Venemaa on süsteemselt ja järjekindlalt astunud es-
alustalasid. Eesti edukas tegevus ÜRO Julgeolekunõu- kaleerivaid samme, et vähendada NATO mõjuvõimu
kogu valitud liikmena. Euroopa Liidu ja NATO ohu- ning vastandada end USA-le ja Euroopa liitlastele. Ve-
hinnangud ja julgeolekupoliitika on 2021. aasta lõ- nemaa sõjaline sekkumine Gruusias 2008. aastal,
puks Eesti välispoliitika pikaajalistele strateegilistele 2014. aastal Krimmi annekteerimisega alanud sõja-
huvidele lähedasemad kui kunagi varem. line konflikt Ukrainaga ning 2022. aastal käivitatud
2021. aastal koostati Eestis kliimadiplomaatia tege- täieulatuslik sõda Ukraina vastu annavad tunnistust
vuskava ja tehti ettevalmistusi selle elluviimiseks. Venemaa eesmärgist tuua naabrid jõuga tagasi Vene-
2020. aastal loodi välisministeeriumis kliimapolii- maa mõjusfääri.
tika erivolitustega diplomaatilise esindaja ametikoht 2021. aasta jooksul harjutati korduvalt suurte Vene-
ning 2021. aastal eraldi struktuuriüksus. Eesti kandi- maa väekoondiste (hinnanguliselt kuni kolmandiku
deeris 2021. aastal Arktika Nõukogu mittealaliseks Venemaa maaväe koosseisu) välkkoondamist Uk-
vaatlejaliikmeks. Sellega seotud kampaania tõi Ees- raina piirile. Uute sõjaväeformeeringute ja moodsa
tile laialdast rahvusvahelist positiivset meediakajas- relvastusega on tugevdatud ennekõike Soome, Balti
tust. Venemaa vastasseisu tõttu seekord Eesti vali- riikide ja Ukrainaga piirnevat Lääne sõjaväering-
tuks ei osutunud. konda. Eriti suurt rõhku on pööratud õhudessantvõi-
2021. aastal jätkati aktiivselt kolme mere algatuses, mekuse suurendamisele95.
millega seotud investeerimisfond edendab Ida-Eu- Euroopa Liit lähtus eelneva kümnendi alguseni ma-
roopa põhja-lõunasuunaliste transiidi ja energiata- jandussfääris USA eestvedamisel toimuva suurema
ristu suurprojektide arendamist. Samuti toetas Välis- liberaliseerumise ja avatuseni viiva ühepooluselise96
ministeerium usaldusväärse ühendatuse raamistiku globaliseerumise väljavaatest. Süvenev suurjõudude
toetatava turvalise tarkvõrgu edendamist, mis või- vastandlikesse leeridesse paigutumine ja teravnenud
maldab paindlikult olemasolevaid energiaressursse konkurents on viinud reaalsuseni, kus julgeoleku ja
jagada ning kiirendada roheenergia kasutuselevõttu. majanduse teemad on järjest suuremal määral läbi-
Jätkus töö nii rahvusvahelistes organisatsioonides, põimunud.
regionaalsetes formaatides (ennekõike Põhja-Balti
koostööformaat91) kui ka kahepoolsetes formaatides, Pärast 2014. aastal Krimmi annekteerimisega seotud
et edendada piiriülest andmete vaba liikumist ja rii- sanktsioonide kehtestamist Venemaale on Euroopa
kide andmevahetust, sealhulgas vastastikust e-all- Liidu ja Ameerika Ühendriikide majanduslikule jõule
kirja tunnustamist. tuginevate mõjutusvahendite roll Euroopa Liidu ühi-
ses välis- ja julgeolekupoliitikas järjekindlalt kasva-
2021. aastal jätkus töö uutel kasvavatel turgudel nud. Venemaa seab omakorda intensiivselt vastu-
paiknevate välisesinduste avamisega. Fookus oli sanktsioone ning püüab Euroopa Liidu riike mõju-
Lõuna-Koreal, Singapuril ja Araabia Ühendemiraati- tada läbi majandussuhete (ennekõike Euroopa Liidu
del. Esiletõstmist väärivad kiirelt saavutatud äridip- riikide sõltuvus Venemaa maagaasist ja naftatoode-
lomaatiaalased töövõidud Lõuna-Koreas nii ekspordi test). Lääneriigid peavad mõtestama, kuidas sankt-
kui ka Eestisse tehtud uute välisinvesteeringute vaa- sioonide rakendamisel ühitada pikaajalisi välisjul-
tes. Eesti esindatus Dubais toimunud EXPO2020-l oli geoleku- ja -majanduspoliitika huve. Sanktsioonipo-
sisult kõrgel tasemel. Koostöös Eesti saatkonnaga liitika kujundamisel on oluline maandada sanktsioo-
nide mõjudega seotud välispoliitilisi riske. Näiteks
91 NB8 ehk Nordic-Baltic 8.
92 Sinikukka Saari, Jyri Lavikainen. 2022. Russia’s Shifting Foreign and Security Policy in Northern Europe. Finnish Institute on Foreign
Affairs.
93 The International Institute for Strategic Studies. 2022. Military Balance 2022. Routledge.
94 ingl near Arctic country
95 The International Institute for Strategic Studies. 2022. Military Balance 2022. Routledge.
96 Ühe võimukeskuse ümber koonduv. Kasutatakse ka terminit „unipolaarne“.
54
võib Hiina, Iraani ja Venemaa samaaegne sanktsio- töötamisel97 ning taastuvenergia lahenduste abil lee-
neerimine suurendada nende riikide koostööd. vendada liidu sügavat sõltuvust peamiselt Vene-
2021. aastal tähtsustus Euroopa Liidu rohepöörde maalt, Põhja-Aafrikast ja Lähis-Idast imporditavatest
kliima- ja energiadiplomaatia mõõde. Euroopa Liidu fossiilsetest energiakandjatest98.
sihiks on enda kliimaneutraalsuse eesmärgi täitmi-
sega aidata globaalselt kaasa riiklike kliimaeesmär- Tulemusvaldkonna detailse täitmise infoga saab tutvuda
kide suurendamisele ja täitmisele. Euroopa Liidu siht aadressil: https://vm.ee/et/valispoliitika-tulemusvald-
on tagada globaalne juhtroll rohetehnoloogiate välja- konna-aruanne
Tabel 32. Tulemusvaldkonna Välispoliitika mõõdikute sihttasemed ja tegelik täitmine
Mõõdik Täitmine Täitmine Täitmine Sihttase Sihttase „Eesti
2019 2020 2021 2021 2022 2035“
siht
Regionaalne julgeolek Stabiilne Stabiilne Ebasta- Stabiilne Stabiilne –
biilne99
Allikas: Välisministeerium
ELi sidusus/EL-i ühtekuuluvuse indeks (väär- 7,0 (2018) 6,7 (2019) täpsus- 6,8 6,8 –
tus)100 tub101
Allikas: Euroopa Välissuhete Nõukogu
Eesti positsioon Maailma Majandusfoorumi 31 ei avalda- täpsus- 29 27 –
globaalses konkurentsivõime edetabelis tud102 tub103
Allikas: Maailma Majandusfoorum
Eesti kohalolu ja mõju maailmas (üldposit- 89 (2018) 85 (2019) 85 (2020) <= 89 <= 89 <= 89
sioon)104
Allikas: Elcano riikide globaalse kohalolu raport
Eesti kohalolu ja mõju maailmas (positsioon 12 (2018) 12 (2019) 11 (2020) <= 12 <= 12 –
kuni 5 mln elanikuga riikide seas)
Allikas: Elcano riikide globaalse kohalolu raport
Arengukoostöö osakaal RKT-sse 0,15% 0,16% 0,17%105 0,19% 0,21% –
Allikas: OECD
Tabel 33. Tulemusvaldkonna Välispoliitika eelarve täitmine (tuhandetes eurodes)
Eelarve Esialgne Lõplik Eelarve Esialgne RES 2023
täitmine eelarve eelarve täitmine eelarve
2020 2021 2021 2021 2022
Kulud -75 446 -83 580 -90 430 -76 082 -94 168 -83 308
Investeeringud -9 367 -10 284 -21 638 -17 197 –106 -3 054
Allikas: 2021. aasta riigieelarve täitmise aruanne, 2022. aasta riigieelarve seadus, riigieelarve strateegia 2022–2025
97 Council of the European Union. 2021. Council conclusions on Climate and Energy Diplomacy - Delivering on the external dimension of
the European Green Deal.
98 Council of the European Union. 2021. Strategic Foresight Report 2021.
99 Esialgne hinnang.
100 Euroopa Välissuhete Nõukogu (ECFR) on erinevates raportiversioonides sama perioodi kohta avaldanud erinevaid tulemusi. Arengu-
kava koostamise hetkel värskeim, ECFR Cohesion Monitor 2019 põhineb valdavalt 2017. aasta andmetel ja on publitseeritud 2019. aasta
aprillis – Eesti koht 6,8 ja positsioon 6 viidatud slaidil 157: https://ecfr.eu/archive/page/ECFR281_E U_COHESION_MONITOR_2019.pdf].
2017. aasta detsembris on avaldatud ECFR Cohesion Monitor 2018, mis samuti viitab 2017. aasta andmetele ja kus Eesti positsioon on 8
ning tulem 6,7 viidatud slaidil 32: https://ecfr.eu/archive/page/-/ECFR238_EU_COHESION_MONITOR_2018.pdf. Tulemusaruandes 2020
ja 2021 on kajastatud viimane ECFR Cohesion Monitor 2020 versioon, kus tuginetakse Cohesion Monitor 2018 andmetele (6.7 ja 8 posit-
sioon viidatud kui 2016. aasta tulemustele võrrelduna 2017. aastaga) ning on täiendavalt juurde arvutatud tulemid nii 2018. aasta (7,0)
kui 2019. aasta kohta (6,7) viidatud: https://ecfr.eu/special/eucohesionmonitor/.
101 Perioodi raportit ei ole Euroopa Välissuhete Nõukogu (ECFR) veel avaldanud.
102 COVID-19 olukorras Maailma Majandusfoorum riike konkurentsivõime alusel ei reastanud.
103 Perioodi raportit ei ole Maailma Majandusfoorum veel avaldanud.
104 Elcano arvutab iga uue raporti publitseerimisel ümber ka eelnevate perioodide tulemid. Välispoliitika arengukavas 2030 on seatud
sihid hoida Eesti positsiooni 2018. a tasemel. Kajastatud on viimase Elcano raporti näitajaid ja sihttasemeid, mis võivad erineda varase-
mates dokumentides kajastatud tulemustest.
105 Esialgne hinnang
106 2022. aasta riigieelarves ei ole investeeringud liigendatud mitte tegevuspõhiselt, vaid valitsemisalade tasemel.
55
1.2.17 Julgeolek ja riigikaitse
Eesmärk mõju täna on veel vara hinnata. Toimuv sõda on and-
nud olulise tõuke kaitseplaanidega seotud tegevu-
Usutav heidutus sõjalise agressori vastu. Võime seista sele.
rünnaku vastu kogu ühiskonna tegevusega. Vajadusel
kollektiivkaitse ja rahvusvahelise kriisiohje kiire ja tule- 2021. aastal jätkus Kaitseväe ja Kaitseliidu ta-
muslik rakendumine ristu arendamine. Valmis mitmeid uusi hooneid ja
rajatisi. Olulisemad lõppenud projektid olid Tapa te-
Strateegia „Eesti 2035“ strateegilised sihid gevväelaste kasarmu ehitus, Paldiski staabi ja kasar-
mute rekonstrueerimine. Lisaks millele valmisid eri-
Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne nevates linnakutes varjualused, hoidlad, universaal-
elukeskkond hall ja rida spordirajatisi. Keskpolügoonil valmisid
Valdkonna arengukavad uued teed ja tähistati laiendatud ohuala piirid. Valmis
Klooga lasketiir. Koostöös liitlastega valmis keskpo-
Riigikaitse arengukava 2017-2026 lügoonil FIET projekti esimene etapp, mille raames
Riigikaitse arengukava 2022-2031 ehitati pioneeri harjutusala, kaks isetehtud lõhke-
seadmete vastase tegevuse (C-IED) õpperada ja Ku-
Tulemusvaldkonna programmid kepalu jalaväe laskeväli.
Iseseisev sõjaline kaitsevõime Liitlaste kohalolek Eestis on tagatud mitmete
koostööinitsiatiivide kaudu. Alates 2017. aasta ke-
Kollektiivkaitses osalemine vadest paikneb Tapal liitlaste lahingupataljon107,
mille raamriigiks on Suurbritannia ja teisteks osalis-
Luure ja eelhoiatus
riikideks roteeruval põhimõttel Prantsusmaa, Taani
Kaitsepoliitika kujundamine ja toetav tegevus ning Island. Ämari lennubaasist jätkus 24/7 põhi-
mõttel NATO õhuturbemissioon108, millesse 2021.
Tulemusvaldkonnaga seotud valitsemisalad aastal panustasid neljakuiste rotatsioonide kaupa es-
Kaitseministeeriumi valitsemisala malt Saksamaa, seejärel kahe järjestikuse rotatsioo-
niga Itaalia ning alates detsembrist Belgia. NATO ük-
TULEMUSVALDKONNA ÜLEVAADE suste vastuvõtmist, toetust ja õppuste läbiviimist
Eesti territooriumil aitab toetada NATO staabie-
Positiivsed arengud lement109.
Eesti oli 2021. aastal üks kaheksast NATO riigist, Rahvusvaheline koostöö oli aktiivne. 2021. aastal
mille kaitsekulude maht oli vähemalt kaks prot- jätkus Eesti, Läti ja Taani töö mitmerahvuselise Põh-
senti SKP-st. Ligemale kolmveerand kaitsekuludest jadiviisi staabi ühise ambitsioonitaseme määratle-
suunati otseselt sõjaliste võimete loomiseks ja alal- mise ja esmase operatsioonivõime saavutamise ni-
hoidmiseks. NATO määratluses põhihangetesse in- mel, tihe koostöö Prantsusmaaga Mali arengute tee-
vesteerimise sihttasemeks on kokku lepitud 20 prot- mal ja konsultatsioonid liitlastega seoses Venemaa
senti kaitsekuludest, Eesti investeeris 22 protsenti Föderatsiooni tegevustega Ukraina suunal. Eesti rea-
kaitsekuludest. Sarnaselt Eestile tõstavad mitmed geeris kiirelt Valgevene tekitatud pagulaskriisile
NATO liikmesriigid 2022. aastal oma kaitsekulusid. Poola, Leedu ja Läti piiridel, andes abi nii Leedule kui
Kaitseväe arendamine. 2021. aastal alustati CV90 Poolale. Euroopa Liidu osas keskenduti peamiselt
toetussoomukite ümberehitusega, jätkusid automaa- strateegilise kompassi, PESCO, Euroopa kaitsefondi,
tide, pikamaa tankitõrjesüsteemide ja laskemoona sõjaliste operatsioonide juhtimisvõime, sõjalise mo-
tarned. Tarniti väekaitsekaatrid ja esimene partii biilsuse ja Euroopa rahutagamisrahastu teemadele.
uutest tankitõrje granaadiheitjatest Carl Gustav M4. Kahe- ja mitmepoolsete abiprojektide ning ühisra-
Valmistati ette ja viidi läbi laevatõrjerakettide, mere- hastusprojektides osalemise koordineerimine jätkus
miinide erinevat tüüpi lahingumoona hanked, mille eelkõige Ukraina ja Gruusia suunal. 2021. aastal jät-
tarned toimuvad järgnevatel aastatel. kati Kaitseväe Akadeemias Ukraina kaitseväelastele
Esmakordselt alustati liikursuurtükkide K9, pikamaa inglise keele õpetamise projektiga ning detsembris
tankitõrje relvade, mobiilsete mereseireradarite ja otsustati esimene Ukraina abipakett, mis sisaldas ka
väekaitsekaatrite kasutamise väljaõppega. relvaabi. Koos Saksamaaga korraldati hange ja ehitati
Ukrainale välihaigla, mis anti üle 2022. aastal.
Eelneva aasta COVID-19 kriisi mõju väljaõppele ja
rahvusvahelistele õppustele vähenes tänu kõrgele Eesti osales 2021. aastal NATO, Euroopa Liidu, ÜRO
vaktsineerituse tasemele oluliselt. Ajateenijatest ning USA ja Prantsusmaa tahtekoalitsiooni rahvus-
moodustatud üksused saavutasid vajaliku väljaõppe- vahelistel sõjalistel operatsioonidel Aafrikas, Lä-
taseme ning lõpetasid -tsükli plaanipäraselt. Tulene- his-Idas, Iraagis ja Vahemerel 130 kaitseväelasega.
valt julgeolekuolukorra pingestumisest 2021. aasta Aasta esimesel poolel oli suuremaks muudatuseks
lõpus ja 2022. aasta alguses alanud Ukraina ja Vene- NATO otsus lõpetada operatsioon Resolute Support
maa Föderatsiooni vahelisest sõjast, on 2022. aas- Mission Afganistanis, kuhu Eesti kaitseväelased pa-
taks planeeritud rahvusvahelisi väljaõppealaseid üri- nustasid juuni lõpuni. Eesti osalus aasta teises pooles
tusi juba edasi lükatud. Struktuuride ressurss on seo- rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel seeläbi
tud suuresti Ukrainas toimuvate sündmustega, mille oluliselt ei vähenenud, kuna jalaväerühmaga osaleti
NATO missioonil Iraagis (NMI). Valmidusüksustes –
107 NATO enhanced Forward Presence – eFP.
108 NATO’s enhanced Air Policing – eAP.
109 NATO Force Integration Unit – NFIU.
56
NATO reageerimisväed ja valmidusinitsiatiiv (NRF, tingitud õpituvastuste integreerimine kaitseplaanide
NRI), Ühendkuningriigi juhitav ühendekspeditsioo- koostamisse. Olulist rõhku tuleb panna hukukindluse
nivägi (JEF) – oli valmis tegutsema kokku 294 kaitse- suurendamisele ja vastavate metoodikate ja lähene-
väelast ning ÜRO, NATO, Euroopa Liidu või nende miste juurutamisel kaitseplaanide koostamisel.
liikmesriikide võimalikel operatsioonidel esmakord- Liitlaste laiendatud kohaloluga seotud suuremad väl-
seks osalemiseks oli valmis 50 kaitseväelast. Eesti jakutsed puudutavad taristuinvesteeringute rahasta-
suurim osalus rahvusvahelistel sõjalistel operatsioo- mist.
nidel 2021. aastal oli Prantsusmaa juhitaval sõjalisel
operatsioonil Barkhane ja selle erioperatsioonide Kasvav kütusehind on suurendanud liitlastega seo-
sihtüksuses Takuba Malis. tud tegevuskulusid, mis mõjutab Eesti riiklikku pa-
nust NATO eAP missiooni.
Kaitsetahte valdkonnas oli hoolimata COVID-19
pandeemia mõjust positiivne aasta. Riigikaitseõpetu- Kaitsetahte suuremad väljakutsed on ühiskonna suu-
ses suudeti hoida õppes osalevate õpilaste taset. Kait- rema kaasatuse saavutamine riigikaitsesse ning ühis-
seliidu liikmete arv püsis võrreldes 2020. aastaga sa- konna riigikaitse toetamise suurendamine kõikides
mal tasemel. Olulisemalt oli häiritud Eesti sõjaaja- ühiskonna gruppides. Arvestades maakaitse oluli-
lugu kajastavate ekspositsioonide loomine ja ekspo- suse suurenemist on väljakutseks Kaitseliidu tegev-
neerimine, kus külastatavus oli pea kaks korda väik- liikmete arvu kasvatamine ning kaitseliitlaste aktiiv-
sem kui 2020. aastal. suse suurendamine.
Inimvara osas on väljakutseks saavutada 2025. aas-
Väljakutsed taks 4 000 kutsealuse ajateenistusse võtmine, et ta-
Väeloome suuremad väljakutsed on tingitud COVID- gada aastas tegevväelaste arvu kasv 37 tegevväelase
19 viiruse mõjudest, millest tulenevalt nihkusid osad võrra ning saavutada reservis olevate isikute suurem
2021. aastaks plaanitud tarned 2022. aastasse. Üks osalus reservteenistuses.
olulisemaid neist on osaline meremiinide tarne.
Ämari universaalhalli, Vilbusuu ja Kertu lasketiirude
üle andmine lükkusid samuti edasi 2022. aasta algu- Tulemusvaldkonna detailse täitmise infoga saab tutvuda
sesse. Taristu ehitamist mõjutas oluliselt ka ehitus- aadressil: https://kaitseministeerium.ee/et/eesmargid-
hindade kallinemine. tegevused/kaitsevoime-areng
Kaitsevalmiduse seisukohalt suurimaks väljakutseks
saab olema Ukraina ja Venemaa Föderatsiooni sõjast
Tabel 34.Tulemusvaldkonna Julgeolek ja riigikaitse mõõdikute sihttasemed ja tegelik täitmine
Mõõdik Täitmine Täitmine Täitmine Sihttase Sihttase
2019 2020 2021 2021 2022
Üksused on mehitatud, varustatud, välja õpetatud vasta- Jah, lähtu- Jah, lähtu- Jah, lähtu- Jah, lähtu- Jah, lähtu-
valt riigikaitse arengukava otsustele valt RKAK valt RKAK valt RKAK valt RKAK valt RKAK
Allikas: Kaitseministeerium 2017- 2017- 2017- 2017- 2017-
2026 2026 2026 2026 2026
kavast kavast kavast kavast kavast
Eestis paiknevad alaliselt liitlaste väed Jah Jah Jah Jah Jah
Allikas: Kaitseministeerium
Sõjalise kaitse kulude tase SKP-st NATO meetodi järgi 2,05% 2,35% 2,06%110 >2,0% >2,0%
Allikas: Kaitseministeerium
Elanike valmisolek osaleda kaitsetegevuses 58% 57,6% 57% >50% >50%
Allikas: Avaliku arvamuse uuring
Tegevväelaste arv aasta lõpul (vähemalt) 3 508 3 655 3 459 3 560 3 610
Allikas: Kaitseministeerium
Tabel 35. Tulemusvaldkonna Julgeolek ja riigikaitse eelarve täitmine (tuhandetes eurodes)
Eelarve Esialgne Lõplik Eelarve Esialgne RES 2023
täitmine eelarve eelarve täitmine eelarve
2020 2021 2021 2021 2022
Kulud -500 292 -560 835 -550 511 -515 615 -519 852 -513 163
Investeeringud -131 413 -101 697 -150 622 -124 593 –111 -206 842
Allikas: 2021. aasta riigieelarve täitmise aruanne, 2022. aasta riigieelarve seadus, riigieelarve strateegia 2022–2025
110 Tegelik kaitsekulude tase NATO meetodi järgi sõltub 2021. aasta tegelikust SKP-st ning tegelikult kasutatud kaitse-eelarvest ning sel-
gub mais 2022. Eelarve planeerimises eraldatud tase oli 2,15 protsenti SKP-st. Kaitsekulude tase SKPst võib muutuda pikemal perioodil
tagant järgi, sõltuvalt Statistikaameti SKP korrigeerimisest.
111 2022. aasta riigieelarves ei ole investeeringud liigendatud mitte tegevuspõhiselt, vaid valitsemisalade tasemel.
57
1.2.18 Kultuur ja sport
Eesmärk on elujõuline, arenev ja maailmale avatud eesti kul-
tuur, milles osalemine on loomulik osa iga inimese
Kultuuripoliitika eesmärk on kujundada loovust väärtus-
elus.
tav ühiskond, hoides ja edendades eesti rahvuslikku
identiteeti, uurides, talletades ja kandes edasi kultuuri- Kultuuris osalemise regionaalse kättesaadavuse ja
mälu ning luues soodsad tingimused elujõulise, avatud ja nii tulevaste professionaalide järelkasvu kui ka tead-
mitmekesise kultuuriruumi arenguks ning kultuuris osa- liku publiku suurendamiseks on ettevalmistatud ja
lemiseks alates 2022. aastast rakendatud kultuuriranitsa
toetusmeede, mille eesmärk on võimaldada lastel ja
Spordipoliitika eesmärk: liikumisel ja spordil on oluline noortel külastada õppeprogrammi osana teatrieten-
ja kasvav roll eestimaalaste elujõu edendamisel, rikka dusi, kinoseansse, muuseume või muid kultuurivald-
elukeskkonna loomisel ning Eesti riigi hea maine kujun- konna asutusi või sündmusi.
damisel
2021. aastal alustati loovisikute ja loomeliitude sea-
Strateegia „Eesti 2035“ strateegilised sihid duse muutmise ettevalmistamist uuringu läbiviimi-
sega, 2022. aastal koostatakse seaduse väljatööta-
Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed miskavatsus.
Eesti ühiskond on hooliv, koostöömeelne ja avatud 2021. aastal valmistati ette rahvaraamatukogude se-
Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutus- nise regulatsiooni muudatusi. Ühe muudatusena on
tundlik plaanitud alates 1. jaanuarist 2023 liita Eesti Hoiu-
raamatukogu Eesti Pimedate Raamatukogu teenused
Valdkonna arengukavad Eesti Rahvusraamatukogu teenustega.
Kultuuri arengukava 2021–2030 2021. aastal toimus läbi erinevate projektide “Kul-
tuuripärandi digiteerimine 2018–2023" tegevuskava
Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030
elluviimine, mille raames arendatakse kultuuripä-
Tulemusvaldkonna programmid randi kättesaadavust ja kasutatavust ning tagatakse
digitaalse kultuuripärandi pikaajaline säilimine. Tä-
Kultuuriprogramm naseks on digitaalsena kättesaadav u 38 protsenti
Spordiprogramm kultuuripärandist.
Laulu- ja tantsupidude traditsiooni hoidmiseks an-
Tulemusvaldkonnaga seotud valitsemisalad
nab Eesti Rahvakultuuri Keskus alates 2021. aastast
Kultuuriministeeriumi valitsemisala toetust laulu- ja tantsupeo kollektiivide juhendajate
tööjõukulude katmiseks, et Eesti jaoks väärtuslikud
TULEMUSVALDKONNA ÜLEVAADE inimesed saaksid pühenduda oma üliolulisele tööle.
Positiivsed arengud 2021. aasta oli Eesti spordile ajalooline. Tiitlivõist-
lustelt võideti täiskasvanute, juunioride ja noorte
Üheks näitajaks meie kultuuriruumi elujõulisusest klassides kokku 191 medalit – 55 kulda, 57 hõbedat
on Eesti elanike osalemine kultuurielus. Eesti 2035 ja ja 79 pronksi. 23 medalit võideti olümpiakavas ole-
Kultuur 2030 arengukava kohaselt on eesmärgiks, et vatelt võistlusaladelt. Tokyo suveolümpiamängudelt
Eesti elanikest 80 protsenti osaleb kultuurielus. võideti kuldmedal vehklemise epee naiskonnavõist-
2015. aastal osales viimase 12 kuu jooksul kultuu- luses.
rielus 84,4 protsenti, 2017. aastal 78,7 protsenti ja
2020. aastal 73,8 protsenti 15-aastastest ja vanema- 2021. aastal valmisid jalgpallihall Haapsalus ja Vil-
test Eesti elanikest. jandis ning Hiiumaa Spordikeskus. Valmis Kääriku
Spordikeskuse järjekordne etapp ning kasvas kunst-
Perioodi 2014–2021 tulemuste põhjal üldistatult lume tootmise võimekusega tervisespordikeskuste
saab välja tuua, et Eesti kultuur on elujõuline ja hästi arv Eestis.
kättesaadav. Seda näitab nii kultuuri rahastamine,
kultuuriobjektide investeeringud kui ka kultuuri- 2021. aastal kiitis Vabariigi Valitsus heaks liikumis-
sündmuste ja kultuuriasutuste külastajate arv (v.a harrastuse kontseptsiooni ning 2022. aasta riigiee-
2020. ja 2021 aastal). Vaatamata eesti keele- ja kul- larve läbirääkimistel lepiti kokku, et liikumisharras-
tuuriruumi väiksusele on meie kultuurimaastik mit- tuse reformi esimeste sammude elluviimiseks eral-
mekesine ja kõrgetasemeline ning kultuur on Eesti datakse 2022. aastal 600 000 eurot.
inimestele oluline. Lähiaastatel on koos spordiorganisatsioonidega vaja
COVID-19 puhangu raames tehti mitmeid kiireid ot- treenerite töö väärtustamiseks viia treenerite palgad
suseid ja ajutisi poliitikamuudatusi, et tagada kultuu- lähemale Eesti keskmisele tasemele, millest viimastel
rivaldkonna jätkusuutlikkus. Kultuuriministri ette- aastatel on kaugenetud. Eesmärgi saavutamiseks
panekul eraldati kultuuri- ja spordivaldkonna krii- Järgnevatel aastatel peab riigieelarves suurendama
siabimeetmeteks 42 miljonit eurot, millega toetati nii treenerite tööjõukulu. Saavutusspordi edendamiseks
loovisikuid, kultuurikorraldajaid ja -asutusi kui ka on järgmistel aastatel vaja suurendada Team Estonia
spordialaliite, sportmängude meistriliiga klubisid, toetust.
spordiobjekte, treenereid ja liikumisharrastuse kor- Spordi riikliku andmebaasi kohaselt oli Eestis
raldajaid. 2021. aastal 2 826 spordiorganisatsiooni, 470 spor-
2021. aasta novembris kinnitas Vabariigi Valitsus dikooli, 184 337 organiseerunud harrastajat ja 3 990
Kultuuri arengukava 2021-2030, mille üldeesmärk treenerikutsega treenerit. Eestis on hea ja toimiv
spordiorganisatsioonide võrgustik ja -register, mis
võimaldab teha andmetel põhinevat spordipoliitikat
58
ning Euroopa üks paremaid treenerite kutsekvalifi- kuda vähemalt 60 minutit päevas, 2022. aasta liiku-
katsiooni süsteeme. misuuringu andmetel 75 protsenti Eesti lastest ei
liigu piisavalt. Suure tõenäosusega jäävad nad ka
Väljakutsed täiskasvanuna väheaktiivseks.
2020. aasta kevadel alanud ülemaailmne tervisekriis Eestis toimub igal aastal sadu spordiüritusi, mis li-
mõjutas oluliselt kogu Eesti kultuurivaldkonda. See- saks kohaliku elu rikastamisele ja meelelahutuse
tõttu on järgnevatel aastatel vaja kultuuri- ja loome- pakkumisele omavad mõju ka Eesti ja piirkonna ma-
majanduse sektor taaskäivitada, uuteks kriisideks jandusele.
valmistuda ja arengut toetada. Riiklike toetuste abil tuli spordivaldkond 2021. aas-
Kultuuri- ja loomemajanduse sektori taaskäivitumise tal koroonaviiruse leviku piirangute tingimustes
toetamine. toime suurte negatiivsete mõjudeta. Samas ei saa lõp-
Loovisikute ja kultuuritöötajate töötingimuste pa- likke järeldusi teha aasta ega kahe põhjal, sest CO-
randamine. VID-19 mõjud võivad olla pikaajalised ning mitmeid
majanduslikke ja spordispetsiifilisi tagajärgi saab
Kultuurivaldkonna professionaalide, juhendajate ja hinnata alles aastate pärast. Spordivaldkonnas on üle
eestvedajate töö suurem väärtustamine. 3 000 organisatsiooni ja üle 3 500 spordiobjekti. Kõi-
Kultuuri kättesaadavuse parandamine eri sihtgrup- gil neil jäi ja jääb ka edaspidi koroonaviiruse tõttu
pide ja valdkondade lõikes ning regionaalselt. saamata tulu nii toetajatelt kui ka eraisikutelt. Rahas-
Erivajadustega inimeste ligipääsu suurendamine kul- tamisega seotud ebakindlus püsib järgnevatel aasta-
tuuritegevustes osalemisele ja kultuuriteenuste tar- tel. Tõenäoliselt ei tule nii pea tagasi aastad 2018 ja
bimisele. 2019, kui liikumisharrastuse üritustel osalejate ja
spordivõistluste pealtvaatajate arv oli suurem kui
Kultuuripärandi pikaajalise füüsilise ja digitaalse säi- kunagi varem. Organisatsioonide jaoks on järgmiste
litamise tagamine. aastate märksõnadeks kohanemine uue olukorraga
„Sport 2030“ üks neljast suurest eesmärgist on see, et ja uute lahenduste leidmine. Eraisikute jaoks aga nii
valdav osa elanikest liigub ja spordib. Rahvastiku ter- enda kui oma laste sportimisharjumuste taastamine
visekäitumise uuringu andmetel oli 2020. aastal lii- ja hoidmine.
kumisharrastajate osakaal Eestis 44,8 protsenti,
2018. aastal 40,2 protsenti ning 2016. aastal 42 prot- Tulemusvaldkonna detailse täitmise infoga saab tutvuda
senti. Probleemiks oli laste vähene liikumisharjumus. aadressil: https://www.kul.ee/asutus-uudised-ja-kon-
Maailma Terviseorganisatsioon WHO soovitab lii- takt/organisatsioon/strateegilised-alusdokumendid-ja-
programmid
Tabel 36. Tulemusvaldkonna Kultuur ja sport mõõdikute sihttasemed ja tegelik täitmine
Mõõdik Täitmine Täitmine Täitmine Sihttase Sihttase „Eesti
2019 2020 2021 2021 2022 2035“
siht
Elanike kultuurielus osalemine, %112 – 73,8% – – – 80%
Allikas: Statistikaamet
Liikumisharrastusega regulaarselt (kaks – 44,8% – – 47% –
korda nädalas 30 min) tegelevate inimeste
osakaal 16-64 vanusegrupist, %113
Allikas: Tervise Arengu Instituut
Tabel 37. Tulemusvaldkonna Kultuur ja sport eelarve täitmine (tuhandetes eurodes)
Eelarve Esialgne Lõplik Eelarve Esialgne RES 2023
täitmine eelarve eelarve täitmine eelarve
2020 2021 2021 2021 2022
Kulud -271 303 -268 666 -396 190 -305 915 -286 656 -261 299
Investeeringud -640 -23 -975 -750 –114 -23
Allikas: 2021. aasta riigieelarve täitmise aruanne, 2022. aasta riigieelarve seadus, riigieelarve strateegia 2022–2025
112 „Eesti elanike kultuurielus osalemise“ uuring viiakse läbi üle 3 aasta. Viimane uuring toimus 2020. aastal, järgmine on planeeritud
2023. aastal.
113 „Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring“, toimub igal paarisaastal.
114 2022. aasta riigieelarves ei ole investeeringud liigendatud mitte tegevuspõhiselt, vaid valitsemisalade tasemel.
59
1.2.19 Rahvastik ja sidus ühiskond
Eesmärk moodustavad ligikaudu 15 protsenti kõikidest eest-
lastest. Viimastel aastatel on kasvanud Eestisse naas-
Eesti on sidus ja kaasav ühiskond jate arv. Tagasipöördujad, kes tulevad sageli koos
Strateegia „Eesti 2035“ strateegilised sihid laste ja perega, aitavad kaasa Eesti rahvastiku aren-
gule ja kestmisele. Seetõttu on tähtis riigi sihipärane
Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inime- tegevus välismaal asuva eestlaskonnaga, et sidemed
sed. rahvuskaaslaste kogukondadega oleksid jätkuvalt tu-
Eesti ühiskond on hooliv, koostöömeelne ja avatud. gevad ning eesti keel ja kultuur jõuaksid võimalikult
paljude rahvuskaaslaste ja Eesti sõpradeni.
Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne
elukeskkond. Olgugi, et vabaühenduste tegutsemiskeskkonnas ei
toimunud 2021. aastal olulisi muutusi, paranes mär-
Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimese-
gatavalt Eesti elanike heategevuses osalemine. Aas-
keskne riik.
tatel 2015–2020 on heategevuseks annetamine kas-
Valdkonna arengukavad vanud 58 protsenti. Põhilist negatiivset mõju sekto-
rile avaldasid endiselt koroonapiirangud, millega ko-
Sidusa Eesti arengukava 2021–2030 hanedes kujundasid vabaühendused oma tegevust
Tulemusvaldkonna programmid ümber. Eestis on 23 337 mittetulundusühingut ja
819 sihtasutust. Mittetulundusühingutest 91 prot-
Lõimumis-, sh kohanemisprogramm senti kasutavad igapäevase töökeelena eesti keelt,
Tugev kodanikuühiskond 18 protsenti vene keelt ja 10 protsenti inglise keelt.
Olulisema mõjuga tegevused, mis valdkonna aren-
Nutikas rahvastikuarvestus
gule kaasa aitasid, olid järgmised: valiti ko-
Erakondade rahastamine danikuühiskonna valdkonna strateegilised partnerid
perioodiks 2021–2024; alustati võimekaid ja hooli-
Tulemusvaldkonnaga seotud valitsemisalad
vaid kogukondi soodustavate tegevustega (näiteks
Kultuuriministeeriumi valitsemisala koosloome arenguprogramm); anti usuühendustele
Siseministeeriumi valitsemisala tegevustoetusi, arendati koostööd ning korraldati
erinevaid sihipäraseid koolitusi ja teavitustegevusi.
Välisministeeriumi valitsemisala
Rahvastikuregister on riigile ja inimesele üha oluli-
TULEMUSVALDKONNA ÜLEVAADE sem. 2021. aastal suurenes rahvastikuregistrisse teh-
tud päringute arv. 2021. aastal tehti 168 miljonit pä-
Rahvastikuregistri andmetel elas 1. jaanuaril 2022. aas-
ringut ehk üle 40 miljoni rohkem kui sellele eelnenud
tal Eestis 1 339 417 elanikku, kellest 1 133 129 olid Eesti
aastal. Seega kasutatakse rahvastikuregistri andmeid
Vabariigi kodanikud, 66 557 (viis protsenti elanikest)
rohkem, kuid sellega kaasnevad täiendavad ootused
määratlemata kodakondsusega ning 139 731 teiste rii-
infrastruktuurile ja muudele toetavatele tegevustele,
kide kodanikud. Suurim osa teiste riikide kodanikest,
mis on vajalikud näiteks andmetele juurdepääsuot-
kelle elukoht on registreeritud Eestis, olid Venemaa Fö-
suste tegemiseks ja andmete väljastamiseks.
deratsiooni ja Ukraina kodanikud, vastavalt 83 695 ja
2021. aastal paranes rahvastikuregistri e-teenustega
12 577 inimest.
rahulolu. Uusi teenuseid küll ei lisandunud, kuid e-
Registreeritud rändeandmetel saabus 2021. aastal teenuseid parandati kasutajate, lähtudes kasutajate
Eestisse elama 12 280 inimest ja lahkus välismaale 8 602 tagasisidest. Olulisema mõjuga tegevused, mis vald-
inimest. Sisseränne suurenes võrreldes 2020. aastaga konna arengule kaasa aitasid, olid järgmised: valmis
1 890 ja väljaränne 1 282 inimese võrra. Rahvastikure- RITA projekt „Mobiilne elu“ lõpparuanne , milles on
gistri 2022. aasta jaanuari andmetel elas välismaal kirjas elukohaandmete täpsuse ja e-suhtluse paran-
121 181 Eesti kodanikku. damiseks lahendusi ja poliitikasoovitusi; hakati Soo-
mega vahetama X-tee kaudu rahvastikuregistri and-
Positiivsed arengud
meid ning arendati kohalike omavalitsuste voliko-
Mitmekultuurilise ühiskonnaga toimetuleku eeldus gude valimiste uutmoodi korraldamiseks (elektroo-
ja ühtlasi ühiskonna sidususe alus on ühtne Eesti nilised nimekirjad) rahvastikuregistrit ja rakendati
identiteet, mille jaoks on muuhulgas vaja vähendada uusi lahendusi valimiste korraldamisel.
eri elanikugruppide segregatsiooni. 2020. aasta Eesti
Ühiskonna Integratsiooni Monitooringu järgi kannab
Väljakutsed
valdav osa (umbes 80 protsenti) nii eestlastest kui ka Erinevate sisserändegruppide lõimumis- ja kohane-
teisest rahvusest püsielanikest tugevat või keskmise misteenuste (nõustamine, kohanemisprogramm,
tugevusega riigiidentiteeti. keeleõpe jt) edasi arendamine. Oluline on tagada
Eesti arengule ja kestmisele aitavad kaasa ka väljas- efektiivsete ja proaktiivsete kohanemist ning pike-
pool Eestit elavad rahvuskaaslased. Väliseesti kogu- maajalist lõimumist toetavate teenuste olemasolu ja
kondadel oli oluline roll Eesti iseseisvuse taastamisel kättesaadavus, samuti võrdne juurdepääs avalikele
ja riigi ülesehitamisel ning eesti keele ja kultuuri teenustele, mis on vajalikud igapäevaseks asjaajami-
hoidmisel ja arendamisel ühistegevuse kaudu. Prae- seks ja täisväärtusliku ühiskonnaliikmena toimimi-
gugi aitavad rahvuskaaslased Eestit maailmas tut- seks
vustada, tugevdada majandus- ja kultuurisidemeid Tegevuskavaga tagatakse, et välismaal elavate eest-
ning rahvusvahelisi suhteid. Välismaal elavaid Eesti laste ühtekuuluvustunne Eestiga püsib kõrge ning et
juurtega inimesi on hinnanguliselt kuni 200 000, kes nad on huvitatud osalemisest mitmekülgselt Eesti
ühiskonnaelus.
60
Kogukonnakeskse lähenemisviisi juurutamisega on Rahvastikuregistri tarkvara uuendamine, sest see on
vaja senisest enam tegeleda. Jätkata on vaja maa- vananenud ega toeta tänapäevaste IT-lahenduste
kondliku kodanikuühiskonna nõustamisteenuse üm- loomist, viia läbi projekt „Kaasaegse rahvastikure-
berkujundamisega, mille tulemusena saavad kohali- gistri väljaarendamine“.
kud kogukonnad senisest enam tuge. Sellega paraneb Valimiste korraldamises osalemine.
kohalike omavalitsuste koostöö kohalike elanike ja
kogukondadega ning kasvab elanike rahulolu koha- On vaja aidata kaasa, et rahvastikuregistri andme-
like omavalitsustega. tega seonduvad teenused oleksid mugavad, lihtsalt
üles ehitatud ja loogiliselt seotud.
Koroonaviirusest tingitud muutused on tekitanud
vajaduse luua kodanikuühiskonna uuenduslike ja in- Uue nimeseaduse ja perekonnaseisutoimingute sea-
novaatiliste algatuste toetamise fond. duse ettevalmistamine.
Jätkuvalt on vaja toetada sotsiaalset ettevõtlust ja Rahvastikuregistri andmelao loomine. Välisriikidega
omatulu teenivaid vabaühendusi. rahvastikuregistri andmete vahetamise lepingute
sõlmimine ja andmevahetuse korraldamine (näiteks
Vaja on luua võimalusi eraraha paremaks kaasami- Soome, Läti, Leedu).
seks annetamisel.
Ukraina sõja mõjudega seonduvalt on vaja ka läbi
mõelda ja ette valmistada saabunud põgenike kaasa- Tulemusvaldkonna detailse täitmise infoga saab tutvuda
mine ühiskonda, sh neile vabatahtliku tegevuse või- aadressil: https://siseministeerium.ee/sidest
maluste pakkumine.
Tabel 38. Tulemusvaldkonna Rahvastik ja sidus ühiskond mõõdikute sihttasemed ja tegelik täitmine
Mõõdik Täitmine Täitmine Täitmine Sihttase Sihttase
2019 2020 2021 2021 2022
Tugeva või keskmise tugevusega riigiidentiteedi kandjate – 78% – – –
osakaal, eestlased
Allikas: Eesti integratsiooni monitooring
Tugeva või keskmise tugevusega riigiidentiteedi kandjate – 85% – – –
osakaal, teised rahvused
Allikas: Eesti integratsiooni monitooring
Välismaal elavate eestlaste ühtekuuluvustunne Eestiga – – 84% 84% ≥84%
Allikas: Eesti väliskogukondade ja tagasipöördumisega seon-
duv uuring
Rahulolu elanike kaasamisega kohalikus omavalitsuses – 38% – >38% > 38%
Allikas: Rahandusministeeriumi tellitud rahulolu-uuring
Rahvastikuregistri e-teenuste rahulolu soovitusindeks 59 70 74 >72 >72
Allikas: Recommy, rahvastikuregister
Tabel 39. Tulemusvaldkonna Rahvastik ja sidus ühiskond eelarve täitmine (tuhandetes eurodes)
Eelarve Esialgne Lõplik Eelarve Esialgne RES 2023
täitmine eelarve eelarve täitmine eelarve
2020 2021 2021 2021 2022
Kulud -18 626 -28 852 -29 219 -24 948 -21 621 -18 565
Investeeringud -4 -542 -1 308 -833 –115 -522
Allikas: 2021. aasta riigieelarve täitmise aruanne, 2022. aasta riigieelarve seadus, riigieelarve strateegia 2022–2025
115 2022. aasta riigieelarves ei ole investeeringud liigendatud mitte tegevuspõhiselt, vaid valitsemisalade tasemel.
61
1.2.20 Riigikogu Kantselei
Riigikogu Kantselei eesmärk on Riigikogule tema põhi- juhatusele 309 taotlust valitsusliikmetele küsimuste
seaduslike funktsioonide täitmiseks vajalike tingimuste esitamiseks infotunnis.
loomine. Kantselei ülesanneteks on nõustada Riigikogu,
tema juhatust, komisjone, fraktsioone ja Riigikogu liik- Parlamentaarne tegevus Riigikogu komisjoni-
meid, tagada asjaajamine ning organisatsioonilised, ma- des
janduslikud ja tehnilised tingimused Riigikogu, tema ju- Riigikogus on 11 alatist komisjoni ja kolm erikomisjoni.
hatuse, komisjonide, fraktsioonide ja Riigikogu liikmete Vastavalt vajadusele moodustatakse probleem- ja uuri-
tööks. Samuti osutada kaasabi Riigikogu suhtlemisel miskomisjone. 2021. aastal tegutses Riigikogu XIV koos-
teiste institutsioonidega nii riigisiseselt kui ka rahvusva- seisus kaks probleemkomisjoni: eesti keele õppe arengu
heliselt ja korraldada Riigikogu liikmete ametihüvedega probleemkomisjon ja rahvastikukriisi lahendamise
seonduvat. probleemkomisjon (11. jaanuarist 18. juunini).
Riigikogul on 101 liiget. Riigikogu töö toimub peamiselt Komisjonid pidasid aasta jooksul 819 istungit:
Riigikogu täiskogu istungitel, komisjonides, fraktsiooni-
des ja välisdelegatsioonides. Alalistes komisjonides toimus 2021. aasta jooksul
694 istungit;
Riigikogu Kantselei ülesanne on riigi valimisteenistuse,
Arenguseire Keskuse, Vabariigi Valimiskomisjoni ja Era- Erikomisjonid pidasid kokku 105 istungit;
kondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni teeninda- Riigikogu XIV koosseisu probleemkomisjonid pida-
mine. sid 20 istungit.
Riigi valimisteenistuse ülesanne on ette valmistada ja Euroopa Parlamendiuuringute ja Dokumendikeskus võr-
läbi viia Riigikogu, Vabariigi Presidendi, Euroopa Parla- gustiku raames vastati 255 infopäringule ning toimus
mendi, kohaliku omavalitsuse volikogude, Riigikogu esi- kümme videoseminari.
mehe ja aseesimeeste valimisi ning rahvahääletusi.
Parlamentarismialase koostöö rahvusvahelisel
Arenguseire Keskus tegeleb Eesti ühiskonna pikaajaliste
arengute tuvastamise ja analüüsiga ning nende põhjal
tasandil
arengustsenaariumite koostamisega. 2021. aasta välissuhtlust raamis vajadus tulla toime pan-
Vabariigi Valimiskomisjoni ülesanne on tagada Riigikogu deemia järelmitega. 2020. aastal rakendatud virtuaalsed
valimise seaduses sätestatud põhimõtete järgimine, seal- suhtlusvahendid aitasid rahvusvahelisi kontakte luua ja
hulgas teha kindlaks üleriigilised hääletamis- ja valimis- hoida. Kokkuvõttes oli virtuaalse välissuhtluse maht
tulemused, lahendada kaebusi ning täita muid seadus- aasta jooksul suur, aga lisandus ka palju ürituste hübriid-
test tulenevaid ülesandeid. vorme.
Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni üle- Riigikogu esimehe Jüri Ratase ametisse astumisele järgnes
sanne on kontrollida erakondade, valimisliitude ja üksik- arvukalt videokohtumisi ametikaaslastega ning 10. mail
kandidaatide tegevuse vastavust erakonnaseaduses sä- osalemine veebipõhisel Euroopa Liidu liikmesriikide
testatud nõuetele. parlamendiesimeeste konverentsil. Riigikogu algatusel
toimus ajaloos esmakordselt Kolme Mere Algatuse parla-
Seaduste vastuvõtmine ja parlamentaarne mentaarne foorum, millel osalesid Riigikogu esimehe
kontroll eestvedamisel seitsme osalisriigi parlamendiesimehed,
Kolme Mere Investeerimisfondi esindaja ning USA Kong-
Riigikogu XIV koosseis võttis 2021. aasta 5. ja 6. is-
ressi liige.
tungjärgul vastu 129 õigusakti.
Riigikogu XIV koosseisu kevadistungjärgul (11. jaa- Avalikkuse teavitamine
nuarist17 juunini) toimus 73 istungit ja sügisistung- 2021. aastal oli väljakutseks kohanemine piirangutega,
järgul (13. septembrist 17. detsembrini) 44 istungit. mille tõi kaasa COVID-19 pandeemia. Viiruse ohtliku le-
Toimus kaks erakorralist istungjärku (30. ja 31. au- viku tõttu piirati esmakordselt huviliste juurdepääsu pi-
gustil). dulikule lipuheiskamisele 24. veebruaril Kuberneri aias,
Menetlusse võeti 28 kollektiivset pöördumist. ära jäeti lahtiste uste päeva üritused ning piirati ekskur-
sioonide hulka Toompea lossis. Kõigest hoolimata külas-
Riigikogu istungitel toimus 20 olulise tähtsusega riik- tas läinud aastal Riigikogu 116 ekskursioonigruppi.
liku küsimuse arutelu.
2021. aasta suursündmuseks oli 20. augustil Eesti ise-
Valitsusliikmed ja muud ametiisikud esinesid Riigi- seisvuse taastamise 30. aastapäeva väärikas tähistamine
kogu ees 18 aruande, ettekande või ülevaatega; varahommikuse riigilipu piduliku heiskamisega Pika
Riigikogu XIV koosseisu liikmed andsid ametivan- Hermanni torni, 20. augusti mälestuskivile lillede aseta-
deid 16 korral, muud ametiisikud ühel korral; mise tseremooniaga, tervikasja esitlusega Valges saalis,
Poliitilise avalduste ja kõnedega esineti Riigikogu ees XIV Riigikogu ja 20. Augusti Klubi piduliku ühisistungiga
2020. aastal kaheksal korral. Riigikogu istungisaalis, 20. Augusti Klubi koosolekuga
Valges saalis ja pidupäevakontserti "Naise vaim ja vägi"
Umbusalduse avaldamine ja usaldusküsimuste ot- korraldamisega Kuberneri aias.
sustamine toimus kahel korral.
Tähistamaks 100 aasta möödumist I Riigikogu tööle asu-
2021. aasta kevad- ja sügisistungjärgul esitasid Riigi- misest alustati aastat põhjaliku ülevaatenäitusega "Riigi-
kogu liikmed Vabariigi Valitsusele ja selle liikmetele kogu I koosseis: erakonnad, liikmed, tegevus".
44 arupärimist (millest tagastati kolm ja võeti tagasi
üks) ning esitati 76 kirjalikku küsimust (millest ta-
gastati üks). Riigikogu liikmed edastasid Riigikogu
62
Riigi valimisteenistus Juunis küsitlusuuring "Platvormitöö Eestis".
Riigi valimisteenistuse põhiülesanne oli korraldada Oktoobris raport "Pikaajalise hoolduse tulevik. Aren-
2021. aasta oktoobris kohaliku omavalitsuse volikogu valimi- gusuundumused aastani 2035".
sed. Valimisnädal oli 11.–17. oktoobrini, valimispäev 17. ok- Novembris raport "Tulevikukindel maksustruktuur.
toobril. E-hääletamine toimus 11.–16. oktoobrini. Stsenaariumid aastani 2035".
Valimistel võeti esmakordselt kasutusele elektrooniline Lisaks uurimisprojektidele avaldati kaheksa lühiraportit,
valijate nimekiri. Selleks arendas Riigi Infosüsteemi anti välja trendiraportit „Pikksilm“ ning korraldati ka-
Amet koostöös Riigi valimisteenistusega uue infosüs- heksa järelkuulatavat veebiseminari.
teemi VIS. Arenguseire tulemuste tutvustamiseks korraldati veebi-
Valijate nõustamiseks avas Riigi valimisteenistus koos- konverentsid "Teistmoodi tulevik" ja "Kas Eesti maksu-
töös Häirekeskusega valimiste infotelefoni. Riigi Info- süsteem vajab muutmist?".
süsteemi Amet pakkus kasutajatuge valijarakenduse teh-
nilistes küsimustes. Lisaks kaasati teise astme kasutaja- Erakondade Rahastamise Järelevalve
toeks ka Riigikogu Kantselei vabatahtlikke. Komisjon
31. augustil toimusid Vabariigi Presidendi valimised, Komisjon menetles mitmeid erakonnaseaduse rikkumisi
mille korraldamisel abistas Riigi valimisteenistus Vaba- ning laekunud kaebusi, millest enamik oli seotud koha-
riigi Valimiskomisjoni. liku omavalitsuse 2021. aasta valimistega. Jätkus 1,02
miljoni euro keelatud annetuse tagastamiseks tehtud et-
Arenguseire Keskus tekirjutuse kohtumenetlus.
Arenguseire Keskus tegeles 2021. aastal kolme uurimis- Detailsem ülevaade Riigikogu Kantselei 2021. aasta tege-
suunaga: liikuvuse tulevik, pikaajalise hoolduse tulevik vustest asub aadressil: https://www.riigikogu.ee/riigi-
ja tulevikukindel maksustruktuur. Lisaks viidi läbi kor- kogu/riigikogu-kantselei/eelarve-ja-majandusaasta-
dus-küsitlusuuring platvormitöö leviku kohta Eestis. aruanne/.
Mais valmis raport "Liikuvuse tulevik. Arengusuun-
dumused aastani 2035".
1.2.21 Riigikohus
Riigikohus on Eesti Vabariigi kõrgeim kohus, mille päde- kohtumenetluse avalikkus, kohtunike sotsiaaltagatised, põ-
vus ja ülesanded on sätestatud põhiseaduses, kohtute hiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlus ning õigushari-
seaduses ja kohtumenetluse seadustes. Põhiseaduse dus.
järgi on Riigikohus kassatsioonikohus ja põhiseadus-
likkuse järelevalve kohus. Riigikohtu kui Eesti kõrgeima
kohtu ülesanne on aidata kohtulahendite läbivaatami- 2021. aasta menetlusstatistika
sega kaasa seaduste ühetaolisele kohaldamisele ja ühtse
2021. aasta kohtuasjade statistika117 pinnalt saab öelda,
kohtupraktika kujundamisele. Samuti on Riigikohtu roll
et sissetulevate asjade arv võrreldes eelneva aastaga pü-
kaasa aidata õigusemõistmise korrakohase toimimise ta-
sis peaaegu samal tasemel. 2021. aastal esitati 2685 me-
gamisele kogu kohtusüsteemis, seda eelkõige kohtunike
netlustaotlust (2020. aastal 2 715 taotlust), sealhulgas
omavalitsuskogude tööd korraldades ja tagades.
2 473 menetlusloa taotlust ning 212 riigi õigusabi või
Riigikohtu esimees esitab kord aastas Riigikogule üle- menetlusabi taotlust. Kokku oli menetluses 3 202 taot-
vaate kohtukorralduse, õigusemõistmise ja seaduste lust (2020. aastal 3 169 taotlust), sealhulgas 2 963 me-
ühetaolise kohaldamise kohta. 21. mail 2021. aastal pee- netlusloa taotlust ning 239 riigi õigusabi või menetlusabi
tud Riigikogu ettekandes116 tegi Riigikohtu esimees taga- taotlust.
sivaate Eesti kohtusüsteemile 2020. aastal: milline oli
kohtuasjade arv, menetluse kiirus ja tõhusus pandeemia Riigikohtu praktika kättesaadavus
ajal. Murekohana tõi esimees välja kohtute täiendava
Riigikohtu lahendid avaldatakse Riigikohtu veebilehel
ressursivajaduse, et tulla toime ühe suureneva töökoor-
otsuse tegemise päeval. Veebilehel toimib lahendite ot-
musega. Seadusandja tähelepanu juhiti ka sellele, krimi-
sing118 ning koos lahenditele lisatud märksõnade ja an-
naalasjade üldmenetluse jäikus ja ressursimahukus vajaks
notatsioonidega on tagatud ülevaade Riigikohtu seisu-
jätkuvalt ülevaatamist. Samuti tuleks seadustes üle vaadata
kohtadest. 2021. aasta lõpu seisuga peatati kohtuprak-
ebamõistlikult lühikesed menetlustähtajad, mida oli pandee-
tika analüüside119 koostamine ning nende veebilehel kät-
mia ajal võimatu järgida. Kohtusüsteemi jaoks olulistest tee-
tesaadavaks tegemine. Perioodiliste Riigikohtu praktika
madest sai markeeritud veel Riigikohtu ja teiste põhiseadus-
ülevaadete120 tegemisega jätkatakse.
like institutsioonide sõltumatuse tagamine eelarveprotsessis,
116 Riigikohtu esimehe ettekanne Riigikogule 20. mail. Kättesaadav veebilehel: https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/elfin-
der/%C3%B5igusalased%20materjalid/avalikud%20esinemised/Ettekanne_Riigikogu_2021.pdf.
117 Detailne menetlusstatistika 2021. aasta ja eelnevate aastate kohta kolleegiumide lõikes on kättesaadav Riigikohtu veebilehel:
https://www.riigikohus.ee/et/riigikohus/statistika.
118 Lahendi otsing. Kättesaadav veebilehel: https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?
119 Kohtupraktika analüüsid. Kättesaadav veebilehel: https://www.riigikohus.ee/et/kohtupraktika-analuusid-ja-ulevaated/kohtuprak-
tika-analuusid.
120 Praktika ülevaated. Kättesaadav veebilehel: https://www.riigikohus.ee/et/kohtupraktika-analuusid-ja-ulevaated/riigikohtu-prak-
tika-ulevaated.
63
2021. aastal andis Riigikohus välja kohtute aastaraa- Kohtunike ja kohtuteenistujate koolitamine
matu121 elektroonilises vormis. Kohtute aastaraamatu
üks peateemasid oli kohtunike põlvkonnavahetus, sest 2021. aasta koolituskalender oli tihe ja kõigi osapoolte
järgmise viie aasta jooksul tekib õigus pensionile jääda valmisolek hübriid- ja veebikoolitusteks kõrge. Kokku
enam kui poolesajal õigusemõistjal. Samuti käsitleti päe- toimus 2021. aastal 55 koolitust, mille kestus oli 59 koo-
vakajalisi õigusküsimusi – nn rusikaõigust, koroonapii- lituspäeva. Viimase kolme aasta lõikes on koolituste arv
ranguid ja eeltõendamismenetlust. püsinud stabiilne. 2021. aastal osales koolitustel kokku
720 osavõtjat rohkem kui aastal 2020 (vastavalt 2 568 ja
Kohtunike täiskogu 1 938 inimest). Korraldati suurte inimeste arvuga veebi-
koolitusi, õnnestus kaasata rohkem kohtujuriste ning ka
Kohtunike täiskogu on suurim kohtunike esindusorgan,
sihtgruppe väljastpoolt kohtusüsteemi. 2021. aastal osa-
kuhu kuuluvad kõik Eesti kohtunikud. Täiskogul anna- lesid kohtunikud koolitustel 1 084 korda, mis oli
vad Riigikohtu esimees ja justiitsminister ülevaate õigus-
40,8 protsenti kõikidest osalejatest.
ja kohtusüsteemi arengust. Täiskogu tööd juhatab Riigi-
kohtu esimees. Täiskogu arutab õigusemõistmise prob- 2021. aastal lisati kohtunike koolituse kodulehele 19 sal-
leeme ning kohtute ja kohtunikutööga seotud küsimusi. vestist, mida on võimalik järelvaadata või -kuulata. 2021.
Täiskogul valitakse distsiplinaarkolleegiumi ja kohtuni- aastal toimus koostöös Tartu Ülikooliga 104 akadeemi-
kueksamikomisjoni esimese ja teise astme kohtunikest lise tunni pikkune Moodle’i veebikursus „Psühhiaatria
liikmed, kohtute haldamise nõukoja, koolitusnõukogu ja kohtumenetluses“, mis on esimene omataoline Riigi-
kohtunikuabi konkursi komisjoni kohtunikest liikmed kohtu õigusteabe- ja koolitusosakonna praktikas.
ning asendusliikmed ja kohtunike eetikanõukogu liik- Riigikohus võtab jätkuvalt aktiivselt osa Euroopa Õigusa-
med. Samuti valib täiskogu kohtunikkonna esindajad lase Koolituse Võrgustiku tööst. Riigikohtu kaudu osale-
Eesti Advokatuuri aukohtu ja kutsesobivuskomisjoni, sid I ja II astme kohtunikud 2021. aastal väliskoolitustel
prokuröride konkursi- ja distsiplinaarkomisjoni ning No- kokku 51 korda122.
tarite Koja aukohtu kohtunikest liikmed ja asendusliik- Riigikohus jätkas kohtuteenistujate õiguskoolituste läbi-
med. viimist Justiitsministeeriumiga sõlmitud lepingu alusel.
4. juunil 2021 toimus Tartus kohtunike XXI korraline Kohtuteenistujate õiguskoolituste sihtgrupp on istungi-
täiskogu, mille keskseks teemaks oli kohtumenetluse sekretärid, referendid ja kohtunikuabid. 2021. aastal toi-
avalikkus. Arutleti nii kohtumenetluse avalikkuse eel- musid koolitused kriminaal- ja väärteomenetlusest, tsi-
nõu, andmekaitseõiguse kui ka kohtumenetluse kinni- viilkohtumenetlusest, registrimenetlusest, asja- ja kin-
seks kuulutamise ja ülekannete tegemise teemadel. Li- nistusraamatuõiguse arengutest ja praktilistest problee-
saks jagati ka tunnustusi. midest kaasusõppe vormis, kokku viiel koolituspäeval.
Kohtunike distsiplinaarkolleegiumi, 2021. aastal osalesid 15 kohtunikku advokatuuri kooli-
tustel, kuid prokuratuuri koolitustel ükski kohtunik ei
kohtuniku-eksamikomisjoni ja eetikanõukogu
osalenud. Jätkuvalt on nii prokuröridel kui ka advokaati-
teenindamine del suur huvi kohtunike koolituste vastu – prokurörid
Lisaks kohtunike täiskogu korraldamisele teenindab Rii- osalesid kohtunike koolitustel 97 ja advokaadid 147 kor-
gikohus kohtunike distsiplinaarkolleegiumi, kes arutab ral.
kohtunike distsiplinaarasju. 2021. aastal algatati distsip-
Struktuursed ümberkorraldused
linaarmenetlus ühe kohtuniku suhtes.
Samuti teenindab Riigikohus kohtunikueksamikomis- 2021. aastal toimus ressursimahukamate tööprotsesside
joni, mille ülesanded on esimese ja teise astme kohtuni- ja põhitegevust toetavate funktsioonide hindamine ning
kukohtade täitmiseks välja kuulutatud konkursside läbi- alustati struktuursete ümberkorraldustega põhitegevust
viimine, kohtunikueksami korraldamine ja alla kol- toetavates valdkondades. Ümberkorralduste tulemusena
meaastase staažiga kohtunike kohta arvamuste kogu- väheneb lõppkokkuvõttes toetavate valdkondade teenis-
mine. Kohtunikueksamit korraldab kohtunikueksamiko- tuskohtade arv 11 võrra ja Riigikohtus tervikuna 105-lt
misjon kaks korda aastas: kevadel ja sügisel. 2021. aastal teenistuskohalt 94-le ning 1. juulist 2022 91,5 teenistus-
saabus 29 eksamile lubamise taotlust, eksamid sooritas kohani. Vabanevad eelarvelised vahendid suunatakse
positiivselt viis eksamitegijat. Kohtunike konkursse kuu- peamiselt põhitegevuse toetamiseks.
lutati välja neli, nende konkurssidega sooviti täita 16
kohtunikukohta. 2021. aasta lõpu seisuga oli ametis 33 Detailsem ülevaade Riigikohtu 2021. aasta tegevustest
alla kolmeaastase staažiga kohtunikku. aadressil: https://www.riigikogu.ee/riigikogu/riigikogu-
Riigikohus teenindab 2019. aastast kohtunike eetikanõu- kantselei/eelarve-ja-majandusaasta-aruanne/
kogu. Eetikanõukogu on kohtunikkonna sisene nõuan-
dev organ, mille poole saavad kohtunikud pöörduda neid
puudutavates asjades arvamuse saamiseks. Lisaks võib
eetikanõukogu anda üldisi eetikaalaseid soovitusi. Eeti-
kanõukogu arvamused ja soovitused ei ole siduvad.
2021. aastal pöörduti eetikanõukogu poole kahel korral.
121 Kohtute aastaraamat. Kättesaadav veebilehel: https://aastaraamat.riigikohus.ee/.
122 Arvestatud on iga üksikut osalemist. Näiteks kui kohtunik osales aasta jooksul kolmel väliskoolitusel, siis on arvestatud kolme osale-
mist.
64
1.2.22 Riigikontroll
Riigikontrolli põhitegevus on auditeerimine. 2021. aastal Maaelu Edendamise Sihtasutuses ja riiklikult oluliste
valmis Riigikontrolli auditiosakonnal 13 auditit ja üle- projektide kriisilaenude menetlus KredExis.
vaadet ning lisaks sellele hulk märgukirju. Auditijuhid ja Maakondlik ühistransport
audiitorid on oma töö kohta andnud infot Riigikogu ko-
Maakondliku ühistranspordi auditi põhjal järeldas Riigi-
misjonide istungitel, seminaridel, meedias ja sotsiaal-
kontroll, et praegune maakondliku bussiliikluse korral-
meedias.
dus ja tasuta sõidu võimalus ei ole aidanud kaasa ühis-
Auditiosakonna seire ja auditite keskmes olid järgmised transpordi eelistamisele. Ehkki nõudlus maakondliku
valdkonnad: haridus, töö, sotsiaalkaitse ja tervishoid; ta- ühistranspordi järele on kasvanud, pole ühistranspordi
ristu ja suurinvesteeringud; siseturvalisus ja riigikaitse; kasutajate hulk jõudnud eesmärgiks seatud veerandini
infotehnoloogia; kohalikud omavalitsused; keskkond ja töölkäijatest.
säästev areng ning raamatupidamine ja tehingute sea-
Postiteenuse korraldus
duslikkus.
Riigikontroll analüüsis universaalse postiteenuse osuta-
2021. aastasse jäid ka mitmed tööd seoses ettevõtete
mist Eestis ja leidis, et kirjade saatmine on vähenenud
toetamisega COVID-19-kriisi ajal. 2022. aastal on au-
viimase kümnendiga viis korda ja peamise postiteenu-
ditiosakonna fookuses tervisevaldkond. Oma peamised
sena saadetakse pakke, milleks eelistatakse postkonto-
järeldused tervisevaldkonna probleemide ja arengu-
reile pakiautomaate.
suundumuste kohta on kavas koondada ülevaatesse riigi
vara kasutamisest ja säilimisest 2021.–2022. aastal. Ülevaade riigi kinnisvarapoliitikast
2021. aastal valmis Riigikontrolli analüüsiosakonnal Riigikontroll küsitles ülevaates riigi kinnisvaraga seotud
kolm ülevaadet ning koostati koostöös auditiosakonnaga osapooli ning leidis mitmeid vastuolusid arusaamades ja
parlamendile aastaaruandena esitamiseks põhjalik ana- ootustes. Riigi kinnisvara arendamine on selle kasutajate
lüüs koroonaviiruse õppetundidest. Tööde tulemusi tut- hinnangul jäik ja kulukas ning riiklik kinnisvarapoliitika
vustati Riigikogu komisjonide istungitel ja meedias. ei motiveeri otsima odavamaid ega paindlikumaid lahen-
dusi.
Analüüsiosakonna fookuses on 2022. aastal Euroopa
Liidu toetuste kasutamise planeerimine ja probleemid,
mis seonduvad võimekusega saadud raha Eesti majan- Riigikontrolör Janar Holm koostas ja edastas peaminist-
duse ja ühiskonna arengu kiirendamiseks õigel ajal ja vii- rile kaks COVID-19-kriisi käsitlevat analüüsi. Esimeses,
sil kasutusele võtta. Samuti on kavas käsitleda ettevõtete 27. juulist 2021 andis riigikontrolör hinnangu vaktsinee-
toetamist maksumaksja rahaga ja sellega seonduvaid rimise senise käigu kohta ja tegi ühtaegu hulga ettepane-
riske. kuid, kuidas protsessi kiirendada. Teise analüüsi saatis
riigikontrolör peaministrile 1. oktoobril 2021 ja see kä-
2021. aasta mahukaimad tööd olid järgmised: sitles põhiliselt kriisi teise laine kogemust ning puudutas
ennekõike valitsuse vahetu juhtimistasandi haardega kü-
Ülevaade riigi vara kasutamise ja säilimise kohta 2020.–
simusi, mitte juhtimisahela järgmisi tasandeid.
2021. aastal – „Koroonakriisi viis õppetundi“
Riigikontrolli esindajad osalesid riigieelarve kontrolli
Analüüsiosakond koostas 2021. aastal koostöös au-
erikomisjoni istungitel, samuti alatiste komisjonide is-
ditiosakonnaga riigi vara kasutamisest ja säilimisest üle-
tungitel. Riigikontrolör Janar Holm pidas parlamendi
vaate, mis on seaduse järgi Riigikogule esitatav Riigi-
täiskogu ees aastaraportit tutvustava kõne, vastas Riigi-
kontrolli aastaraport. Seekord keskenduti õppetundi-
kogu liikmete arupärimisele ja kirjalikule küsimusele
dele, mis on saadud koroonaviirusest tingitud kriisi käi-
ning avaldas mitu artiklit.
gus. Riigiasutuste tööülesanded ja vastutus kriisis on jao-
tunud kohati ebaselgelt ja ka ebarealistlikult. 2021. aastal mainiti ajakirjanduses Riigikontrolli ja riigi-
kontrolöri tööd 3 377 materjalis.
Riigi 2020. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus
ja tehingute seaduslikkus Arendus- ja haldusteenistuse ülesanne on toetada Riigi-
kontrolli põhitegevust ehk auditite tegemist. Toetus hõl-
Riigi raamatupidamise aastaaruande kohta andis Riigi-
mab auditite kvaliteedi- ja metoodikatuge, andmeana-
kontroll märkusega arvamuse ja tehingute seadus-
lüütika arendust, personalitööd, välissuhtlust, infotehno-
likkuse kohta olulisi tähelepanekuid ei olnud, kuid tõsi-
loogia kasutamist, hoone haldust ja asjaajamist, finants-
seid probleeme ilmnes riigieelarve koostamise protses-
juhtimist ja raamatupidamist ning õigusnõustamist.
sis.
Andmeanalüütika arendusprojektid hõlmasid eelkõige
Pahaloomuliste kasvajate avastamine ja patsiendi ravile
auditimeeskondadele nn seiretöölaudade loomist, val-
suunamine
mis riigihangete ja Rail Balticu seire töölaud ning SAP BO
Vähiravis toob iga viivitus kaasa vähipatsiendi eluea vä- andmete põhjal tööjõukulude seire ja auditi töölaud.
henemise, ent Eestis avastatakse vähk liiga hilja – näiteks Aasta lõpus algas Riigikontrolli auditeid toetava andme-
ainult ligikaudu 29 protsenti emakakaela-, 35 protsenti lao rajamine, mille esimese sammuna loodi riigi majan-
jämesoole- ja 49 protsenti rinnavähist avastati dusaasta koondaruande koostamiseks reaalaja ühendus
2018. aastal haiguse algjärgus. Vähi varase avastamise andmebaasidega. Käima lükati andmeanalüütika kollok-
tõhus meetod on sõeluuringud, mida nii meil kui ka mujal viumid, et tutvuda teiste riigiasutuste andmeanalüütika
tehakse osa paikmete suhtes. Eestis on sõeluuringutest praktika ja projektidega.
osavõtt vähene.
Välissuhtluse valdkonnas viidi ellu EUROSAI IT-töö-
Ettevõtete toetamine COVID-19-kriisi ajal rühma tegevuskava. Kavast lähtudes korraldati kaks
2021. aastal valmis auditiosakonnal kolm tööd ettevõ- suurüritust: ITWG virtuaalne kevadkoosolek ning ITWG
tete toetamise kohta koroonakriisis: ülevaade ettevõtete aastakoosolek hübriidvormis Eestis. Välissuhtluse vald-
toetamisest COVID-19-kriisi ajal; kriisilaenude menetlus konna koordineerimisel uuendati keskkonnaauditi ava-
tud e-kursusi (MOOC), ühtlasi viidi läbi uuendatud vee-
65
MOOC ja jäätme-MOOC. Tavapärane välissuhtlus toimus 2021. aasta lõpus oli Riigikontrolliga töö- või teenistus-
koroonakriisi tõttu peamiselt virtuaalselt. suhtes 82 inimest, kellest aktiivselt töötas 76. Üldine töö-
Riigikontrolli strateegia rakenduskavas aastaks 2021 oli jõu voolavus aasta jooksul oli 19,9 protsenti. Riigikont-
planeeritud kümme arendustegevust, mis viidi suures rolli sooline jaotus on püsiv: 2021. aasta lõpu seisuga oli
osas põhiülesannete täitmise kõrval ka ellu. teenistujate hulgas mehi 32 protsenti ja naisi 68 prot-
senti.
1.2.23 Vabariigi Presidendi Kantselei
Vabariigi Presidendi Kantselei toetab Vabariigi Presi- jätkuva COVID-19 pandeemiaga toimusid eelmisel aastal
denti seadusest tulenevate ülesannete täitmisel. Kantse- paljud kohtumised ning esinemised veebi vahendusel.
lei korraldab Vabariigi Presidendi riigisisest ja -välist
suhtlemist, juhib infovahetust meedia, avalikkuse ja Välissuhtlus
teiste partneritega, valmistab ette õigusakte ning täidab 2021. aasta oli keeruline aasta, mida iseloomustas jätku-
teisi ülesandeid. vast koroonapandeemiast tulenev määramatus ja eba-
Seaduste väljakuulutamine ja muud otsused kindlus ka rahvusvahelises plaanis. Presidendi välisuht-
lus hõlmas kolme peamist tasandit: lähinaabrus ja regio-
Vabariigi President kuulutas 2021. aastal välja 96 (sh naalne koostöö; Euroopa ja transatlantilised liitlased;
president Alar Karis 43) seadust ja jättis välja kuuluta- globaalne, lähtudes Eesti huvidest (eelkõige äridiplo-
mata ühe seaduse. Riigipea tegi kolm otsust Vabariigi Va- maatia toetamine, liitlassuhete tugevdamine kaugemate
litsuse koosseisu muutmise kohta. samameelsete parteritega). Vabariigi President viibis 26
välisvisiidil (Kaljulaid 18, Karis kaheksa). Kaalukama-
Ametisse nimetamine ja auastmete andmine teks visiitideks võib pidada riigivisiite Austriasse ja Kee-
President tegi 19 (sh president Alar Karis kaks) otsust niasse ning ametlikke visiite Poola ja Rootsi. Mais toimu-
Eesti Vabariigi erakorraliste ja täievoliliste suursaadi- nud riigivisiidil Austria Vabariiki ja Eesti Vabariigi presi-
kute ametisse nimetamise ning tagasikutsumise kohta dendi esimesel riigivisiidil Keenia Vabariiki saatsid pre-
ning kolm (sh president Alar Karis ühe) otsust kohtunike sidenti esinduslikud äridelegatsioonid. Samuti saatis mai
ametisse nimetamise ja kolm otsust (sh president Alar alguses toimunud ametlikul visiidil Poola presidenti ka-
Karis ühe) ametist vabastamise kohta. Vabariigi Presi- heksaliikmeline äridelegatsioon ning president Kalju-
dent andis ühe otsusega nõusoleku kohtuniku kriminaal- laidi ametiaja viimasel välisvisiidil Rootsi oli kaasas IT-
vastutusele võtmiseks. President andis 18 käskkirja (sh ettevõtjatest koosnev äridelegatsioon. President Karise
president Alar Karis kuus) kaitseväelastele auastmete esimesed tutvumisvisiidid toimusid Lätti, Soome, Leetu
andmiseks. ja Poola. Novembris viibis President Karis ka Pariisi ra-
hufoorumil ja UNESCO 75. aastapäeva tähistamisel Parii-
Teenetemärkidega autasustamine sis ning 3B presidentide kohtumisel Vilniuses. Detsemb-
ris toimusid töövisiidid Brüsselisse ja New Yorki. Brüs-
Vabariigi President annetas vabariigi aastapäevaks 152
seli visiidi raskuskese oli tutvumiskohtumistel ELi insti-
riiklikku teenetemärki. Lisaks annetati riiklikke autasu-
tutsioonides ning selle raames kohtus riigipea Euroopa
sid seoses riigivisiidiga Austria Vabariiki (kaks teenete-
Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni ja Ülemkogu
märki), seoses Rumeenia presidendi riigivisiidiga Eesti
presidendi Charles Micheliga. New Yorgi visiit toimus
Vabariiki (11 teenetemärki) ja välisriikide diplomaatide
seoses Eesti ÜRO Julgeolekunõukogu valitud liikmesuse
lahkumisega Eestist (üks teenetemärk). President anne-
perioodi (2020–2021) lõppemisega. Aset leidis kohtu-
tas 2021. aastal kokku nelja otsusega 166 riiklikku tee-
mine ÜRO peasekretär Antonio Guterresega, ÜRO ini-
netemärki. Vabariigi President tegi kaks otsust teenete-
mõiguste asepeasekretär Ilze Brands Kehris’ega ja ÜRO
märgi äravõtmise kohta.
Peaassamblee presidendi Abdulla Shahid’iga. Samuti
Armuandmine osales riigipea kõrgetasemelisel avalikul arutelul kliima
ja julgeoleku teemadel. Visiidi programmi kuulus ka koh-
Armuandmiskomisjon vaatas läbi materjalid 52 süüdi- tumine kohaliku eestlaskonnaga. 2021. aastal võõrustas
mõistetu kohta, kellest armu anti ühele isikule. Valmis- president Kaljulaid kolme ja president Karis ühte välis-
tati ette kolm armuandmist käsitlevat otsust. riigi riigipead. Juunis toimus Rumeenia presidendi
Riigisisene tegevus Iohannise riigivisiit Eestisse ja ametlikul visiidil viibis
Kosovo president Osmani. Lennart Meri konverentsi raa-
2021. aastal külastasid Vabariigi President Kerti Kalju- mes oli septembris Tallinnas Läti president Levits, kes
laid ja Vabariigi President Alar Karis aktiivselt Eesti eri- väisas Eestit töövisiidi raames ka novembris.
nevaid piirkondi ning kohtusid kohalike omavalitsuste Märgilised olid riigipea töövisiidid Riiga, Vilniusesse ja
esindajate ja ettevõtjate ning erinevate Eesti piirkondade Madridi seoses diplomaatiliste suhete aastasajatähista-
kohaliku elu edendajate ja eestvedajatega. Lisaks palju- misega ning Berliini, tähistamaks diplomaatiliste suhete
dele lühematele külastustele tegi president Kersti Kalju- taastamise 30. aastapäeva. Ka visiit Rootsi markeeris
laid maakonnavisiidid LääneVirumaale, Ida-Virumaale ja diplomaatiliste suhete sõlmimise 100. ja taastamise
Jõgevamaale ning oma presidendiaja lõpu puhul pikema 30. aastat. Aasta jooksul osales Vabariigi President mit-
ringsõidu Eestis. President Alar Karis astus ametisse ok- metel rahvusvahelistel konverentsidel, kuid seda koroo-
toobris ning lisaks mitmetele väiksematele külastustele napandeemiast tulenevalt enamjaolt virtuaalselt. Vir-
tegi ta maakonnavisiidid Valgamaale ning Ida-Virumaale. tuaalselt toimus ka rida regulaarseid videokõnesid kol-
Riigipead pidasid aasta jooksul hulgaliselt erinevaid kõ- leegidega, loenguid ning foorumeid. 2021. aastal andis
nesid, tervitusi, sõnavõtte ning andsid koolitunde. Seoses Vabariigi Presidendile üle oma volikirjad 34 (Kaljulaidile
28, Karisele kuus) välisriigi suursaadikut.
66
1.2.24 Õiguskantsleri Kantselei
Õiguskantsleri Kantselei ülesandeks on õiguskantsleri https://stenogrammid.riigikogu.ee/et/202109211000
tegevuse toetamine põhiseadusest ja seadustest tulene-
vate ülesannete täitmisel.
Tegevusmahud kogu aruandeaasta kohta võrdluses
Õiguskantsleri ülesandeks on teostada järelevalvet õi- 2020. aastaga on järgmised:
gustloovate aktide põhiseadusele ja seadustele vasta-
vuse üle, kontrollida isikute põhiõiguste ja vabaduste jär- Järelevalve õigustloovate aktide põhiseaduslikkuse
gimist avalikke ülesandeid täitvate asutuste ja ametnike ja seaduslikkuse üle 108 (2020. aastal 105).
poolt, täita lasteombudsmani funktsiooni ja olla Eesti Va- Järelevalve põhiõiguste ja -vabaduste järgimise üle
bariigi kui ÜRO isikute väärkohtlemise vastase konvent- 229 (2020. aastal 270).
siooniga ühinenud riigi ennetusasutus. Õiguskantsler Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluses osa-
teostab järelevalvet põhiõiguste ja -vabaduste järgimise lemine 15 (2020. aastal 7).
üle täidesaatva riigivõimu asutuste poolt varjatult Avalduse menetlusse võtmata jätmine 1 960
isikuandmete ja nendega seonduva teabe kogumise, (2020. aastal 1630).
töötlemise, kasutamise ja järelevalve korraldamisel. Kohtuniku distsiplinaarmenetluse algatamise me-
netlus 27(2020. aastal 26).
Õiguskantsler täidab Eesti riikliku inimõiguste kaitse ja
Arvamused õigusaktide jm dokumentide kohta 22
edendamise asutuse123 ülesandeid. Õiguskantsler seisab
(2020. aastal 26).
selle eest, et kõik puuetega inimesed saaksid põhiõigusi
ja -vabadusi teostada teistega võrdsetel alustel. Käes- Kollegiaalorgani töös osalemine 0 (2020. aastal 1).
oleva tegevusülevaate eesmärgiks on anda informat- Riigikogu liikme pöördumise läbivaatamine 15
siooni riigi majandusaasta koondaruande koostajale Õi- (2020. aastal 14).
guskantsleri Kantselei tegevuse kohta 2021. aruan- Immuniteedi ära võtmise menetlus 1 (2020. aas-
deaastal. Õiguskantsler esitab kord aastas Riigikogule tal 0).
aastaülevaate temale seadusega pandud ülesannete täit- Muu seadusest tulenev tegevus 68 (2020. aastal 93).
mise kohta. Ülevaade on avalikustatud õiguskantsleri ko- KOKKU 2 445 (2020. aastal 2 172)
dulehel https://www.oiguskantsler.ee/ylevaade2021/
Kirjaliku ülevaate 2020./2021. aasta tegevustest kuni Õiguskantslerile esitati 2020. aastal 2 753 ja 2021. aastal
1. september 2021 esitas õiguskantsler Riigikogule 3 169 avaldust.
2021. aasta sügisistungjärgu ajal ning tegi ka vastavasi-
sulise suulise ettekande:
1.2.25 Ministeeriumite siseauditi üksuste sise- ja välishindamiste
tulemused
Euroopa Komisjoni otsuse kohaselt tuleb Euroopa Liidus ulatuslikult eiratud – seitsmes ministeeriumis üheteist-
kõikide riikide avaliku sektori siseauditeerimisel järgida kümnest (63 protsenti) pole viimase kaheksa aasta jook-
Rahvusvahelise Siseaudiitorite Instituudi (IIA) poolt sul läbi viidud ainsatki siseauditi kvaliteedi välishinda-
välja töötatud siseauditeerimise standardeid. Nende ko- mist. Eelnimetatuist viies on mööda lastud juba kaks ko-
haselt tuleb siseauditi funktsiooni kvaliteeti lisaks pe- hustusliku välishindamise tsüklit. Veel kolmes ministee-
rioodilisele sisemisele hindamisele vähemalt kord viie riumis tehti viimane kvaliteedi välishindamine aastatel
aasta jooksul hinnata välise sõltumatu spetsialisti poolt. 2015–2016. Seega täidab tänase seisuga kehtivat seadust
Eestis on siseauditi standardid kehtestatud audiitortege- ainult üks ministeerium ja ka selle puhul on kvaliteedi-
vuse seadusega. Kvaliteedihindamise reeglid on veel hindamisi läbi viidud Euroopa Liidu fondide nõuetele
täiendavalt sätestatud Täidesaatva riigivõimu asutuse si- vastamiseks. Aastatel 2022–2023 kavandab järgmist
seauditeerimise üldeeskirja § 11 Siseauditi üksuse välis- hindamist kolm ministeeriumi.
hindamine lõikes (2): Välishindamisel hinnatakse siseau- Peamiste põhjustena nii sisemisi kui ka väliseid kvalitee-
diti üksuse juhtimise ja tegevuse vastavust õigusaktide dihindamisi mitte teha on ministeeriumite siseauditi ju-
nõuetele. Välishindamine viiakse läbi vähemalt kord viie hid toonud esile eelkõige eelarvevahendite puudumise
aasta jooksul. Nii standardid kui määrus näevad ette, et välishindamise tellimiseks, väikesele üksusele ebaotstar-
siseauditi üksuse perioodiline sisemine hindamine tu- beka ressursikulutuse hindamise teostamisel (viies mi-
leks läbi viia vastavalt vajadusele, kuid kindlasti kavan- nisteeriumis on kogu haldusala katvas siseauditi üksuses
datud välishindamisele eelneva 12 kuu jooksul. kõigest üks kuni kolm töötajat), aga samuti juhtkonna-
Ministeeriumite siseauditi üksuste iga-aastastest tege- poolse ootuse puudumise.
vusaruannetest ilmneb, et kvaliteedi hindamise nõuet on
123 National Human Rights Institution – NHRI.
67
2 Riigi konsolideeritud ja konsolideerimata raamatu-
pidamise aastaaruanne
2.1 Bilanss
mln eurot
Konsolideeritud Konsolideerimata Lisa
31.12.2021 31.12.2020 31.12.2019 31.12.2021 31.12.2020 31.12.2019
Varad
Käibevara
Raha 2 503,2 2 300,7 1 460,2 1 658,9 1 573,9 881,3 a2
Finantsinvesteerin-
gud 461,6 645,5 518,4 448,3 644,0 500,8 a3
Maksu-, lõivu- ja
trahvinõuded 1 248,8 1 125,4 1 184,4 1 322,1 1 169,7 1 241,5 a4
Muud nõuded ja ette-
maksed 1 294,7 1 097,8 966,9 1 228,5 775,9 619,2 a5
Tuletisinstrumendid 160,2 31,8 10,0 0,0 0,0 0,0 a18
Varud 367,4 319,9 330,7 33,3 47,0 19,0 a7
Immateriaalne käi-
bevara 208,6 85,3 76,0 0,0 0,0 0,0 a12
Bioloogilised varad 41,1 31,3 26,2 1,8 1,3 2,5 a14
Käibevara kokku 6 285,6 5 637,7 4 572,8 4 692,9 4 211,8 3 264,3
Põhivara
Osalused sihtasutus-
tes 0,0 0,0 0,0 441,7 442,9 366,8 a8
Osalused tütar- ja si-
dusettevõtjates 67,5 60,4 57,9 4 169,9 3 881,8 3 657,0 a9
Finantsinvesteerin-
gud 319,8 316,6 325,0 301,8 298,6 307,2 a3
Muud nõuded ja ette-
maksed 925,1 867,1 694,0 1 089,2 1 533,3 708,0 a5
Tuletisinstrumendid 187,6 23,7 4,2 0,0 0,0 0,0 a18
Kinnisvarainvestee-
ringud 85,3 84,3 86,3 37,1 37,4 37,1 a10
Materiaalne põhi-
vara 10 318,1 9 885,4 9 669,6 3 334,0 3 082,9 2 926,8 a11
Immateriaalne põhi-
vara 305,9 279,8 244,0 150,4 125,6 105,2 a12
Bioloogilised varad 930,7 758,9 665,8 16,5 12,0 23,1 a14
Põhivara kokku 13 140,0 12 276,2 11 746,8 9 540,6 9 414,5 8 131,2
Varad kokku 19 425,6 17 913,9 16 319,6 14 233,5 13 626,3 11 395,5
68
Konsolideeritud Konsolideerimata Lisa
31.12.2021 31.12.2020 31.12.2019 31.12.2021 31.12.2020 31.12.2019
Kohustised ja neto-
vara
Lühiajalised kohus-
tised
Saadud maksude, lõi-
vude, trahvide ette-
maksed 622,8 523,2 551,7 638,6 534,7 563,0 a4
Võlad tarnijatele 387,1 303,8 313,2 172,9 153,5 147,9
Võlad töötajatele 165,9 152,1 142,3 63,1 60,6 54,4
Maksude, lõivude,
trahvide kohustised 407,7 353,3 345,2 392,2 346,6 340,3 a4
Muud kohustised ja
saadud ettemaksed 2 019,3 1 669,4 1 686,0 2 865,2 2 518,7 1 890,1 a15
Eraldised 347,1 264,8 178,2 117,1 129,3 76,6 a16
Laenukohustised 718,6 879,9 466,9 472,9 497,7 172,6 a17
Tuletisinstrumendid 116,1 10,4 24,4 0,0 0,0 0,0 a18
Lühiajalised kohus-
tised kokku 4 784,6 4 156,9 3 707,9 4 722,0 4 241,1 3 244,9
Pikaajalised kohus-
tised
Eraldised 3 787,8 3 289,3 2 817,2 3 701,4 3 215,6 2 764,2 a16
Laenukohustised 5 179,0 4 817,3 2 886,8 3 443,6 3 136,1 977,2 a17
Muud kohustised ja
saadud ettemaksed 304,0 233,7 204,1 145,1 141,4 134,7 a15
Tuletisinstrumendid 37,8 4,4 6,0 0,0 0,0 0,0 a18
Pikaajalised kohus-
tised kokku 9 308,6 8 344,7 5 914,1 7 290,1 6 493,1 3 876,1
Kohustised kokku 14 093,2 12 501,6 9 622,0 12 012,1 10 734,2 7 121,0
Netovara
Vähemusosalus 283,5 134,5 133,7 0,0 0,0 0,0
Riigi netovara
Reservid 471,9 469,8 448,4 471,9 469,8 448,4 a20
Riskimaandamise re-
serv 211,5 34,1 -32,8 0,0 0,0 0,0 a18
Realiseerimata kursi-
vahed 8,2 5,9 10,3 0,0 0,0 0,0
Akumuleeritud tulem 4 357,3 4 768,0 6 138,0 1 749,5 2 422,3 3 826,1
Riigi netovara
kokku 5 048,9 5 277,8 6 563,9 2 221,4 2 892,1 4 274,5
Netovara kokku 5 332,4 5 412,3 6 697,6 2 221,4 2 892,1 4 274,5
Kohustised ja neto-
vara kokku 19 425,6 17 913,9 16 319,6 14 233,5 13 626,3 11 395,5
69
2.2 Tulemiaruanne
mln eurot
Konsolideeritud Konsolideerimata Lisa
2021 2020 2021 2020
Tegevustulud
Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed 10 497,1 9 176,3 10 600,1 9 302,4 a4
Kaupade ja teenuste müük 3 173,9 2 492,0 401,9 308,5 a21
Saadud toetused 1 034,2 967,8 984,0 881,0 a19
Muud tulud 302,6 188,1 190,5 147,6 a22
Tegevustulud kokku 15 007,8 12 824,2 12 176,5 10 639,5
Tegevuskulud
Antud toetused -6 686,6 -6 035,0 -7 049,4 -6 325,4 a19
Edasiantud maksud, lõivud, trahvid -3 532,9 -3 358,5 -3 532,9 -3 358,5 a4
Ebatõenäoliselt laekuvate maksu-, lõivu-,
trahvinõuete muutus -39,4 -76,6 -39,4 -76,6 a4
Tööjõukulud -1 903,9 -1 797,3 -1 068,8 -1 006,5 a23
Majandamiskulud -2 076,4 -1 663,9 -811,3 -717,5 a24
Põhivara amortisatsioon ja väärtuse muu-
tus -704,7 -665,5 -291,2 -274,6 a25
Muud kulud -341,7 -311,5 -133,1 -94,4 a26
Tegevuskulud kokku -15 285,6 -13 908,3 -12 926,1 -11 853,5
Tegevustulem -277,8 -1 084,1 -749,6 -1 214,0
Tulem bioloogilise vara õiglase väärtuse
muutusest 181,6 98,2 4,9 -12,3 a14
Finantstulud ja -kulud a27
Tulem osalustelt 1,0 1,5 365,7 236,8
Intressikulu -166,2 -157,9 -126,5 -111,8
Tulu hoiustelt ja väärtpaberitelt -1,0 -21,3 -4,4 -104,1
Muud finantstulud 5,7 25,5 3,6 21,6
Muud finantskulud -0,5 -0,3 0,0 0,0
Finantstulud ja -kulud kokku -161,0 -152,5 238,4 42,5
Aruandeperioodi tulem -257,2 -1 138,4 -506,3 -1 183,8
Sh riigi osa tulemist -274,3 -1 147,3 -506,3 -1 183,8
Sh vähemusosaluse osa tulemist 17,1 8,9 0,0 0,0
70
2.3 Rahavoogude aruanne
mln eurot
Konsolideeritud Konsolideerimata Lisa
2021 2020 2021 2020
Rahavood põhitegevusest
Tegevustulem -277,8 -1 084,1 -749,6 -1 214,0
Põhivara amortisatsioon ja väärtuse muutus 704,7 665,5 291,2 274,6 a25
Kasum/kahjum põhivara müügist -38,4 -27,0 -31,3 -18,7 a22
Tulu põhivara soetuseks saadud sihtfinantseerimi-
sest -488,2 -480,1 -454,9 -417,8 a19
Kulu põhivara soetuseks antud sihtfinantseerimisest 448,6 359,2 557,3 437,3 a19
Muud mitterahalised tulud ja kulud 11,7 79,8 -0,2 -0,1
Kokku korrigeeritud tegevustulem 360,6 -486,7 -387,5 -938,7
Käibevarade netomuutus -591,2 -70,9 -234,2 -26,2
Kohustiste netomuutus 828,0 581,5 684,4 337,9
Kokku rahavood põhitegevusest 597,4 23,9 62,7 -627,0
Rahavood investeerimistegevusest
Tasutud põhivara soetamisel -1 063,7 -888,8 -542,6 -423,4 a13,a17
a5,a10,
Laekunud põhivara müügist 50,7 31,4 33,9 20,5 a11,a14
Laekunud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 452,7 455,4 415,8 391,7 a19
Tasutud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks -404,6 -426,2 -459,1 -522,9 a19
Tasutud likviidsete finantsinvesteeringute paiguta-
misest -679,7 -1 397,2 -679,2 -1 394,0
Laekunud likviidsete finantsinvesteeringute müügist 862,4 1 271,4 860,9 1 264,7
Tasutud muude finantsinvesteeringute soetamisel -8,5 -11,0 -31,6 -1 008,6 a3,a5
Tasutud osaluste omandamisel (miinus omandatud
raha) -31,9 -4,4 -33,0 -264,9 a5,a8,a9
Laekunud osaluste ja muude finantsinvesteeringute
üleandmisest, müügist ja likvideerimisest 189,8 2,7 52,3 91,2 a3,a8,a9
Laekunud dividendid 3,4 3,3 104,2 178,1 a9,a5
Makstud dividendid -6,6 -10,0 0,0 0,0 a9A
Antud laene -86,6 -273,0 -0,2 -0,3 a6
Laekunud laenude tagasimaksed 46,7 33,2 15,1 14,0 a6
Laekunud finantstulud -3,6 18,0 -7,2 16,1
Rahavood investeerimistegevusest kokku -679,5 -1 195,2 -270,7 -1 637,8
Rahavood finantseerimistegevusest
Laekunud laenukohustiste võtmisest 957,0 3 111,3 781,0 2 806,3 a17
Laenukohustiste tagasimaksed -791,2 -789,9 -499,7 -322,8 a17
Makstud intressid ja muud finantskulud -34,3 -40,2 -0,8 0,1
Klientide hoiuste muut 153,1 -269,4 12,5 473,8 a15
Rahavood finantseerimistegevusest kokku 284,6 2 011,8 293,0 2 957,4
Puhas rahavoog 202,5 840,5 85,0 692,6
Raha ja selle ekvivalendid perioodi algul 2300,7 1460,2 1 573,9 881,3 a2
Raha ja selle ekvivalendid perioodi lõpul 2503,2 2300,7 1 658,9 1 573,9 a2
Raha ja selle ekvivalentide muutus 202,5 840,5 85,0 692,6
71
2.4 Netovara muutuste aruanne
mln eurot
A. Konsolideeritud aruanne
Riigi netovara
Stabiliseerimis-
Omandireformi
Vähemusosalus
Akumuleeritud
Realiseerimata
Riskimaanda-
mise reserv
kursivahed
Kokku
Kokku
reserv
reserv
tulem
Lisa
Jääk seisuga 31.12.2019 414,4 34,0 -32,8 10,3 6 138,0 6 563,9 133,7 6 697,6
Välismaiste tütarettevõtjate ümberarvestu-
sest tekkinud valuutakursivahed -4,4 -4,4 -4,4
Riskimaandamisinstrumentide ümberhind-
lus 66,9 66,9 66,9 a18
Pensionieraldiste kindlustusmatemaatili-
sed kasumid ja kahjumid -203,6 -203,6 -203,6 a16
Materiaalse põhivara ümberhindlus 6,1 6,1 6,1 a11
Aruandeperioodi tulem -1 147,3 -1 147,3 8,9 -1 138,4
Kokku aruandeperioodi kogutulem 66,9 -4,4 -1 344,8 -1 282,3 8,9 -1 273,4
Vähemusosa soetused ja müügid -3,8 -3,8 1,9 -1,9 a9A
Makstud dividendid 0,0 -10,0 -10,0 a9A
Ümberjaotamine 17,5 3,9 -21,4 0,0 0,0 a20
Jääk seisuga 31.12.2020 431,9 37,9 34,1 5,9 4 768,0 5 277,8 134,5 5 412,3
Välismaiste tütarettevõtjate ümberarvestu-
sest tekkinud valuutakursivahed ja sidu-
settevõtjate muu koondkasumi mõju 2,3 2,3 2,3
Riskimaandamisinstrumentide ümberhind-
lus 177,4 177,4 177,4 a18
Pensionieraldiste kindlustusmatemaatili-
sed kasumid ja kahjumid -167,6 -167,6 -167,6 a16
Materiaalse põhivara ümberhindlus 4,7 4,7 4,7 a11
Aruandeperioodi tulem -274,3 -274,3 17,1 -257,2
Kokku aruandeperioodi kogutulem 0,0 0,0 177,4 2,3 -437,2 -257,5 17,1 -240,4
Vähemusosa soetused ja müügid 27,7 27,7 138,5 166,2 a9A
Esmakordselt konsolideeritud osalused 0,9 0,9 0,9 a8A
Makstud dividendid 0,0 -6,6 -6,6 a9A
Ümberjaotamine -1,8 3,9 -2,1 0,0 0,0 a20
Jääk seisuga 31.12.2021 430,1 41,8 211,5 8,2 4 357,3 5 048,9 283,5 5 332,4
72
B. Konsolideerimata aruanne
Stabiliseerimis-
Omandireformi
Akumuleeritud
Kokku
reserv
reserv
tulem
Lisa
Jääk seisuga 31.12.2019 414,4 34,0 3 826,1 4 274,5
Pensionieraldiste kindlustusmatemaatilised kasumid ja kahju-
mid -203,6 -203,6 a16
Materiaalse põhivara ümberhindlus 5,0 5,0 a11
Aruandeperioodi tulem -1 183,8 -1 183,8
Kokku aruandeperioodi kogutulem -1 382,4 -1 382,4
Ümberjaotamine 17,5 3,9 -21,4 0,0 a20
Jääk seisuga 31.12.2020 431,9 37,9 2 422,3 2 892,1
Pensionieraldiste kindlustusmatemaatilised kasumid ja kahju-
mid -167,6 -167,6 a16
Materiaalse põhivara ümberhindlus 3,2 3,2 a11
Aruandeperioodi tulem -506,3 -506,3
Kokku aruandeperioodi kogutulem -670,7 -670,7
Ümberjaotamine -1,8 3,9 -2,1 0,0 a20
Jääk seisuga 31.12.2021 430,1 41,8 1 749,5 2 221,4
73
2.5 Riigieelarve täitmise aruanne
tuh eurot
Eelarve täitmine
2020. a eelarve miinus lõplik
Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine täitmine eelarve
(A) TULUDE JA KULUDE EELARVE
RIIGIEELARVE TULUD KOKKU 11 253 072 11 253 072 12 432 446 10 767 804 1 179 374
Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed 9 281 798 9 281 798 10 793 537 9 398 017 1 511 739
sh riigisisene käibemaks 167 065 167 065 207 191 190 077 40 126
Saadud toetused 1 454 810 1 454 810 941 384 831 530 -513 426
Riigilõivud 81 916 81 916 89 115 74 902 7 199
Tulu majandustegevusest 162 099 162 099 312 807 233 605 150 708
Tulu põhivara ja varude müügist 17 455 17 455 31 486 18 845 14 031
Trahvid ja muud varalised karistused 15 911 15 911 17 654 15 693 1 743
Keskkonnatasud 72 852 72 852 91 009 58 680 18 157
Muud tegevustulud 47 537 47 537 43 676 39 907 -3 861
Intressi- ja omanikutulud 118 694 118 694 111 777 96 624 -6 917
RIIGIEELARVE KULUD KOKKU -12 667 151 -13 760 023 -12 782 985 -11 684 677 977 038
sh piirmääraga vahendid -3 473 349 -4 563 760 -3 835 745 -3 270 710 728 015
sh põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus -261 203 -261 203 -291 228 -274 594 -30 025
sh riigisisene käibemaksukulu -102 437 -107 094 -117 282 -113 788 -10 188
RIIGIEELARVE TULUD MIINUS KULUD -1 414 079 -2 506 951 -350 539 -916 873 2 156 412
(B) INVESTEERINGUTE EELARVE -462 993 -684 841 -584 734 -507 989 103 550
sh piirmääraga vahendid -327 077 -464 615 -388 991 -358 798 75 624
sh riigisisene käibemaksukulu -64 613 -73 610 -89 891 -76 271 -16 281
RIIGIEELARVE KULUD JA INVESTEERINGUD KOKKU -13 130 144 -14 444 864 -13 367 719 -12 192 666 1 080 588
74
Eelarve täitmine
2020. a eelarve miinus lõplik
Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine täitmine eelarve
RIIGIEELARVE TULUD MIINUS KULUD JA INVESTEERINGUD -1 877 072 -3 191 792 -935 273 -1 424 863 2 259 962
TULUDE KORRIGEERIMINE RIIGIEELARVE POSITSIOONIS -109 671 -2 693
Saastekvootide müügist saadud tulu korrigeerimine -106 268 411
Superdividendid ja mitterahalised dividendid -6 433 -4 709
Müüdud põhivara jääkväärtus 3 030 1 604
KOKKU TULUD RIIGIEELARVE POSITSIOONIS 12 322 775 10 765 111
KULUDE KORRIGEERIMINE RIIGIEELARVE POSITSIOONIS 169 334 65 641
Amortisatsioon 291 228 274 594
Korrigeerimine eraldiste väljamaksetega 79 455 -783
Korrigeerimine eraldiste moodustamisega -205 418 -147 302
Korrigeerimine varude muutusega 13 761 -26 563
Korrigeerimine valuutakursi muutustega 308 695
Positsiooni arvestuses kuluna kajastatud osalused ja finantsinvesteerin-
gud -10 000 -35 000
KOKKU KULUD RIIGIEELARVE POSITSIOONIS -12 613 651 -11 619 036
KOKKU RIIGIEELARVE POSITSIOON -875 609 -1 361 915
TULUDE KORRIGEERIMINE TULEMIARUANDE ALUSEL 113 859 13 668
Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed -16 865 34 633
Ebatõenäoliselt laekuvad maksud, lõivud, trahvid 39 366 76 566
Riigisisesed maksutulud -209 332 -192 330
Mitterahaliselt ja finantseerimistehinguteks saadud toetused 42 639 49 471
Tulem bioloogiliste varade õiglase väärtuse muutusest 4 938 -12 281
Tulem osaluste müügist ja ümberhindlusest 255 099 58 746
Tulem finantsinvesteeringute müügist ja ümberhindlusest -4 401 -3 244
75
Eelarve täitmine
2020. a eelarve miinus lõplik
Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine täitmine eelarve
Finantstulud valuutakursi muutusest 141 31
Intressitulu nõuete diskonteerimisest 2 274 2 075
KOKKU TULUD TULEMIARUANDES 12 546 305 10 781 472
KULUDE KORRIGEERIMINE TULEMIARUANDE ALUSEL -269 632 -280 596
Maksude ja sotsiaalkindlustusmaksete edasiandmine -30 017 -2 685
Ebatõenäoliselt laekuvad maksud, lõivud, trahvid -39 366 -76 566
Riigisisesed maksukulud 209 332 192 330
Investeeringutes ja finantseerimistehingutes kajastatud käibemaksu-
kulu -89 908 -76 288
Korrigeerimine eraldiste väljamaksetega 158 677 72 535
Korrigeerimine eraldiste moodustamisega -340 726 -262 433
Intressikulu diskonteeritud eraldistelt -124 434 -110 574
Mitterahalised majandamiskulud -2 800 -6 859
Mitterahaliselt antud toetused -10 389 -10 055
KOKKU KULUD TULEMIARUANDES -13 052 617 -11 965 273
KOKKU TULEM -506 312 -1 183 801
(C) FINANTSEERIMISTEHINGUTE EELARVE 17 515 -40 585 477 922 1 659 577 518 507
sh piirmääraga vahendid -3 112 -61 212 -28 872 -1 041 439 32 340
sh riigisisene käibemaksukulu -15 -15 -17 -17 -2
(D) RAHAVOOD
RAHAVOOD TULUDEST KOKKU 12 585 402 11 085 596
Riigieelarve tulud kokku 12 432 446 10 767 804
76
Eelarve täitmine
2020. a eelarve miinus lõplik
Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine täitmine eelarve
Tulude laekumise rahavoo kohandus 152 956 317 792
RAHAVOOD KULUDEST KOKKU -12 345 632 -11 552 981
Riigieelarve kulud kokku -12 782 985 -11 684 677
Kulude tasumise rahavoogude kohandus 437 352 131 696
RAHAVOOD INVESTEERINGUTEST -632 678 -499 617
Riigieelarve investeeringud kokku -584 734 -507 989
Investeeringute tasumise rahavoogude kohandus -47 944 8 372
RAHAVOOD FINANTSEERIMISTEHINGUTEST 477 922 1 659 577
KOKKU RAHAVOOD 85 014 692 575
Osa 1. RIIGIKOGU
TULUD 0 0 138 116 138
KULUD -23 514 -23 449 -22 216 -20 476 1 233
sh piirmääraga vahendid -14 732 -14 494 -13 125 -11 725 1 370
INVESTEERINGUD -635 -1 557 -471 -2 211 1 085
sh piirmääraga vahendid -635 -1 557 -471 -2 211 1 085
KÄIBEMAKSU KULU -651 -664 -874 -699 -210
KORRIGEERIMISED -134 -94
Riigikogu liikmete töötasu (töösuhte lõppemise hüvitise eraldis) -65 -29
Intressikulu töösuhte lõppemise hüvitise eraldiselt -69 -65
Osa 2. VABARIIGI PRESIDENDI KANTSELEI
TULUD 28 28 143 448 115
KULUD -4 599 -5 070 -4 651 -4 445 419
sh piirmääraga vahendid -3 965 -4 325 -3 938 -3 552 387
77
Eelarve täitmine
2020. a eelarve miinus lõplik
Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine täitmine eelarve
INVESTEERINGUD -357 -434 -80 -53 355
sh piirmääraga vahendid -357 -434 -80 -53 355
KÄIBEMAKSU KULU -325 -329 -250 -309 79
KORRIGEERIMISED -836 -28
Intressikulu eraldistelt -211 -222
Korrigeerimine eripensioni eraldiste väljamaksetega -624 194
Osa 3. RIIGIKONTROLL
TULUD 0 0 26 10 26
KULUD -5 210 -5 807 -4 796 -4 553 1 011
sh piirmääraga vahendid -5 058 -5 629 -4 607 -4 392 1 022
INVESTEERINGUD 0 -188 -107 -33 81
sh piirmääraga vahendid 0 -188 -107 -33 81
KÄIBEMAKSU KULU -229 -229 -251 -202 -21
Osa 4. ÕIGUSKANTSLERI KANTSELEI
KULUD -2 949 -3 056 -2 908 -2 702 149
sh piirmääraga vahendid -2 835 -2 928 -2 802 -2 592 126
KÄIBEMAKSU KULU -108 -108 -98 -92 10
KORRIGEERIMISED -2 -5
Intressikulu eraldistelt -2 -5
Osa 5. RIIGIKOHUS
TULUD 220 220 267 228 47
KULUD -5 411 -5 522 -5 146 -6 136 376
78
Eelarve täitmine
2020. a eelarve miinus lõplik
Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine täitmine eelarve
sh piirmääraga vahendid -3 471 -3 543 -3 177 -3 972 366
INVESTEERINGUD 0 0 0 -704 0
sh piirmääraga vahendid 0 0 0 -704 0
KÄIBEMAKSU KULU -94 -94 -89 -343 5
KORRIGEERIMISED -685 -595
Saadud riigisisesed toetused 0 3
Intressikulu pensionieraldistelt -511 -443
Avaliku sektori eripensionid ja pensionisuurendused -174 -155
Osa 6. VABARIIGI VALITSUS
TULUD 313 000 221 399 0 0 -221 399
KULUD -2 630 115 -2 423 080 -2 390 967 -2 279 793 32 113
sh piirmääraga vahendid -644 478 -750 442 -570 060 -610 478 180 382
Euroopa Liidu makse -337 120 -337 120 -366 805 -315 152 -29 685
Rahvusvaheliste organisatsioonide liikmemaksud (piirmääraga) -5 290 -4 709 -4 709 -5 209 0
Vabariigi Valitsuse reservid -89 767 -180 313 0 0 180 313
Kohaliku omavalitsuse üksuste toetusfond -462 609 -478 609 -475 527 -513 029 3 082
sh piirmääraga vahendid -442 196 -458 196 -458 127 -498 117 69
sh riikliku ülesande kulude hüvitamiseks -21 541 -21 541 -18 464 -16 039 3 077
sh piirmääraga vahendid -1 127 -1 127 -1 064 -1 127 63
Kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvete tasandusfond (piirmääraga) -107 225 -107 225 -107 225 -107 152 0
Kohaliku omavalitsuse üksustele edasiantavad maksud -1 315 104 -1 315 104 -1 436 702 -1 339 250 -121 598
EL vahenditest antavad toetused -313 000 0 0 0 0
Jagu 1. RIIGIKANTSELEI haldusala
79
Eelarve täitmine
2020. a eelarve miinus lõplik
Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine täitmine eelarve
TULUD 1 006 1 006 1 349 1 217 343
KULUD -15 714 -18 966 -16 506 -14 305 2 460
sh piirmääraga vahendid -13 905 -16 413 -13 831 -12 867 2 583
INVESTEERINGUD -7 574 -5 283 -2 692 -2 254 2 590
sh piirmääraga vahendid -7 532 -5 148 -2 572 -2 135 2 576
KÄIBEMAKSU KULU -2 127 -2 132 -1 483 -2 923 649
Tulemusvaldkond: TÕHUS RIIK
Programm: Vabariigi Valitsuse ja peaministri toetamine
KULUD -15 714 -18 966 -16 506 -14 305 2 460
sh piirmääraga vahendid -13 905 -16 413 -13 831 -12 867 2 583
INVESTEERINGUD -7 574 -5 283 -2 692 -2 254 2 590
sh piirmääraga vahendid -7 532 -5 148 -2 572 -2 135 2 576
KORRIGEERIMISED 192 180
Saadud riigisisesed toetused 216 211
Saadud välistoetused vahendamiseks riigiasutustele 142 197
Edasiantud välistoetused ja kaasfinantseerimine riigiasutustele -166 -228
Mitterahalised toetused 0 -1
Jagu 2. HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUMI valitsemisala
TULUD 173 483 177 369 156 849 126 486 -20 521
KULUD -799 368 -870 915 -730 612 -681 452 140 303
sh piirmääraga vahendid -597 055 -619 209 -580 711 -530 013 38 498
INVESTEERINGUD -8 061 -76 496 -62 657 -29 748 13 839
sh piirmääraga vahendid -7 497 -25 376 -19 947 -14 469 5 429
FINANTSEERIMISTEHINGUD 306 306 152 176 -154
80
Eelarve täitmine
2020. a eelarve miinus lõplik
Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine täitmine eelarve
sh piirmääraga vahendid -14 -14 -12 -15 2
KÄIBEMAKSU KULU -13 157 -22 856 -23 031 -14 103 -174
Tulemusvaldkond: TARK JA TEGUS RAHVAS
Haridus- ja noorteprogramm
KULUD -577 721 -650 869 -528 020 -497 322 122 849
sh piirmääraga vahendid -440 308 -464 471 -438 643 -404 824 25 828
INVESTEERINGUD -8 011 -74 711 -61 568 -29 586 13 144
sh piirmääraga vahendid -7 447 -23 806 -19 061 -14 409 4 745
Tulemusvaldkond: TEADUS- JA ARENDUSTEGEVUS JA ETTEVÕTLUS
Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni programm
Kulud -206 929 -202 438 -187 425 -170 013 15 012
sh piirmääraga vahendid -143 873 -140 261 -128 887 -112 489 11 374
Investeeringud 0 -1 076 -400 -18 675
sh piirmääraga vahendid 0 -906 -241 -2 665
Tulemusvaldkond: EESTI KEEL JA EESTLUS
Keeleprogramm
Kulud -5 861 -7 123 -5 907 -5 465 1 216
sh piirmääraga vahendid -5 154 -6 681 -5 513 -4 984 1 168
Investeeringud 0 -649 -645 -18 4
sh piirmääraga vahendid 0 -614 -610 -8 4
Tulemusvaldkond: TÕHUS RIIK
Arhiivindusprogramm
Kulud -8 857 -10 486 -9 260 -8 652 1 225
sh piirmääraga vahendid -7 720 -7 796 -7 669 -7 717 128
Investeeringud -50 -60 -44 -127 16
81
Eelarve täitmine
2020. a eelarve miinus lõplik
Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine täitmine eelarve
sh piirmääraga vahendid -50 -50 -34 -50 16
KORRIGEERIMISED 11 724 -4 379
Hasartmängumaksutulu 2 874 2 970
Saadud mitterahalised toetused 3 547 174
Siseste saadud ja antud toetuste vahe -6 0
Teistelt valitsemisaladelt saadud välistoetuste kaasfinantseerimine 370 618
Tulem bioloogilise vara ümberhindamisest 4 938 -12 281
Tulem osaluste ümberhindamisest 68 5 845
Mitterahaliselt antud toetused -43 -1 688
Investeeringutesse kapitaliseeritud kulud (investeeringute suurenda-
mine) -13 -34
Investeeringutesse kapitaliseeritud kulud (kulude vähendamine) 13 34
Teistele valitsemisaladele antud välistoetused (tulu taastamine) 199 116
Teistele valitsemisaladele vahendatud välistoetused ja kaasfinantseeri-
mine (kulu taastamine) -224 -132
Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded (tulu taastamine) 16 14
Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded (kulu taastamine) -16 -14
Jagu 3. JUSTIITSMINISTEERIUMI valitsemisala
TULUD 40 818 40 818 48 914 41 625 8 096
KULUD -174 590 -194 687 -182 457 -175 810 12 230
sh piirmääraga vahendid -135 745 -144 336 -138 167 -135 804 6 169
INVESTEERINGUD -295 -2 461 -1 642 -1 771 818
sh piirmääraga vahendid -191 -1 137 -786 -361 351
FINANTSEERIMISTEHINGUD -3 -3 -2 -3 1
sh piirmääraga vahendid -3 -3 -2 -3 1
KÄIBEMAKSU KULU -9 545 -9 587 -9 611 -9 444 -23
82
Eelarve täitmine
2020. a eelarve miinus lõplik
Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine täitmine eelarve
Tulemusvaldkond: ÕIGUSRIIK
Programm: Usaldusväärne ja tulemuslik õigusruum
KULUD -174 590 -194 687 -182 457 -175 810 12 230
sh piirmääraga vahendid -135 745 -144 336 -138 167 -135 804 6 169
INVESTEERINGUD -295 -2 461 -1 642 -1 771 818
sh piirmääraga vahendid -191 -1 137 -786 -361 351
KORRIGEERIMISED -9 030 -8 471
Teistelt riigiasutustelt saadud välistoetuste kaasrahastamine 230 268
Teistele valitsemisaladele vahendatud välistoetused (tulu taastamine) 29 0
Teistele valitsemisaladele vahendatud välistoetused ja kaasrahastamine -34 0
Avaliku sektori eripensionid ja pensionisuurendused -3 554 -3 811
Intressikulu pensionieraldistelt -5 701 -4 929
Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded kajastatakse tulu vähendusena, tulu
taastamine 3 9
Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded kajastatakse tulu vähendusena, kulu
taastamine -3 -9
Kulude korrigeerimine investeeringutesse kapitaliseerimisest 2 203 2 060
Investeeringute suurendamine kulude kapitaliseerimisest -2 203 -2 060
Jagu 4. KAITSEMINISTEERIUMI valitsemisala
TULUD 16 884 16 884 5 038 12 154 -11 846
KULUD -560 835 -550 511 -515 615 -500 292 34 896
sh piirmääraga vahendid -483 589 -473 190 -427 116 -418 303 46 074
INVESTEERINGUD -101 697 -150 622 -124 593 -131 413 26 028
sh piirmääraga vahendid -88 500 -148 184 -123 280 -125 860 24 904
KÄIBEMAKSU KULU -46 723 -46 761 -57 140 -63 614 -10 379
Tulemusvaldkond: JULGEOLEK JA RIIGIKAITSE
83
Eelarve täitmine
2020. a eelarve miinus lõplik
Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine täitmine eelarve
KULUD -560 835 -550 511 -515 615 -500 292 34 896
sh piirmääraga vahendid -483 589 -473 190 -427 116 -418 303 46 074
INVESTEERINGUD -101 697 -150 622 -124 593 -131 413 26 028
sh piirmääraga vahendid -88 500 -148 184 -123 280 -125 860 24 904
Programm: Iseseisev sõjaline kaitsevõime
Kulud -399 551 -390 115 -363 403 -373 891 26 712
sh piirmääraga vahendid -325 756 -316 676 -280 578 -295 729 36 099
Investeeringud -82 262 -126 974 -109 515 -125 086 17 459
sh piirmääraga vahendid -81 267 -125 128 -108 327 -121 131 16 801
Programm: Kollektiivkaitses osalemine
Kulud -47 042 -44 525 -46 179 -36 500 -1 654
sh piirmääraga vahendid -46 844 -43 962 -42 510 -35 098 1 451
Investeeringud -11 215 -6 891 -4 538 -3 106 2 352
sh piirmääraga vahendid -2 945 -6 563 -4 504 -2 925 2 059
Programm: Luure ja eelhoiatus
Kulud -57 664 -55 237 -49 579 -45 109 5 658
sh piirmääraga vahendid -57 664 -55 237 -49 579 -45 109 5 658
Investeeringud 0 -11 322 -6 964 0 4 358
sh piirmääraga vahendid 0 -11 322 -6 964 0 4 358
Programm: Kaitsepoliitika kujundamine ja toetav tegevus
Kulud -56 578 -60 634 -56 454 -44 791 4 180
sh piirmääraga vahendid -53 326 -57 315 -54 449 -42 368 2 867
Investeeringud -8 220 -5 434 -3 575 -3 220 1 859
sh piirmääraga vahendid -4 289 -5 171 -3 485 -1 805 1 686
KORRIGEERIMISED -64 761 -39 648
84
Eelarve täitmine
2020. a eelarve miinus lõplik
Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine täitmine eelarve
Avaliku sektori eripensionid ja pensionisuurendused -40 910 -39 104
Intressikulu pensionieraldistelt -26 402 -24 122
Mitterahaliselt saadud välistoetused 11 606 29 899
Mitterahaliselt saadud kodumaised toetused 96 43
Mitterahaliselt antud toetused -6 352 -1 510
Mitterahaliste toetuste arvel tehtud kulud -2 800 -4 853
Jagu 5. KESKKONNAMINISTEERIUMI valitsemisala
TULUD 284 658 284 675 482 810 381 104 198 135
KULUD -187 543 -380 654 -160 665 -172 132 219 989
sh piirmääraga vahendid -79 978 -91 211 -79 068 -76 454 12 143
INVESTEERINGUD -3 089 -7 829 -5 024 -5 085 2 805
sh piirmääraga vahendid -2 825 -3 563 -1 916 -2 175 1 646
FINANTSEERIMISTEHINGUD 4 300 4 300 5 551 4 788 1 251
KÄIBEMAKSUKULU -3 337 -4 842 -5 189 -7 313 -348
Tulemusvaldkond: KESKKOND
Keskkonnakaitse ja -kasutuse programm
Kulud -181 740 -372 604 -154 424 -166 206 218 181
sh piirmääraga vahendid -75 793 -86 214 -74 584 -72 448 11 630
Investeeringud -2 979 -7 273 -4 647 -4 984 2 626
sh piirmääraga vahendid -2 715 -3 452 -1 806 -2 175 1 646
Tulemusvaldkond: PÕLLUMAJANDUS JA KALANDUS
Kalanduse programm
Kulud -5 803 -8 050 -6 242 -5 926 1 808
sh piirmääraga vahendid -4 185 -4 997 -4 484 -4 006 513
85
Eelarve täitmine
2020. a eelarve miinus lõplik
Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine täitmine eelarve
Investeeringud -110 -556 -377 -101 180
sh piirmääraga vahendid -110 -110 -110 0 0
KORRIGEERIMISED 205 642 97 996
Edasiantud keskkonna- ja saastetasud, mis kajastatakse Vabariigi Valit-
suse eelarve täitmisena -16 754 -14 368
Teistelt valitsemisaladelt saadud välistoetuste kaasfinantseerimine 881 848
Teistele valitsemisaladele vahendatud välistoetused, tulu taastamine 52 0
Teistele valitsemisaladele vahendatud välistoetused, kulu taastamine -52 0
Ebatõenäoliselt laekuvad keskkonnatasud ja majandustegevusest lae-
kuv tulu, tulu taastamine 89 1 027
Ebatõenäoliselt laekuvad keskkonnatasud ja majandustegevusest lae-
kuv tulu, kulu taastamine -89 -1 027
Mitterahaliselt antud toetused -483 -441
Osaluste ümberhindlus 221 997 111 958
Jagu 6. KULTUURIMINISTEERIUMI valitsemisala
TULUD 8 287 9 178 10 408 10 183 1 230
KULUD -275 749 -404 936 -313 916 -279 088 91 020
sh piirmääraga vahendid -231 538 -309 854 -267 953 -236 749 41 900
INVESTEERINGUD -23 -975 -750 -640 225
sh piirmääraga vahendid -23 -194 -92 -318 101
KÄIBEMAKSU KULU -817 -2 317 -2 861 -2 456 -544
Tulemusvaldkond: KULTUUR JA SPORT
KULUD -268 666 -396 190 -305 915 -271 303 90 276
sh piirmääraga vahendid -226 721 -303 929 -262 442 -230 254 41 488
INVESTEERINGUD -23 -975 -750 -640 225
sh piirmääraga vahendid -23 -194 -92 -318 101
Programm: Kultuur
86
Eelarve täitmine
2020. a eelarve miinus lõplik
Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine täitmine eelarve
KULUD -220 052 -327 298 -249 669 -225 072 77 629
sh piirmääraga vahendid -185 110 -242 923 -213 613 -190 508 29 310
INVESTEERINGUD -23 -975 -750 -640 225
sh piirmääraga vahendid -23 -194 -92 -318 101
Programm: Sport
Kulud -48 614 -68 892 -56 246 -46 231 12 646
sh piirmääraga vahendid -41 611 -61 007 -48 829 -39 746 12 178
Tulemusvaldkond: RAHVASTIK JA SIDUS ÜHISKOND
Programm: Lõimumine
Kulud -7 082 -8 746 -8 001 -7 785 744
sh piirmääraga vahendid -4 818 -5 924 -5 512 -6 495 413
KORRIGEERIMISED 34 150 32 214
Saadud maksutulu 38 183 33 707
Edasiantud maksutulu, tekkepõhise ja kassapõhise kulu vahe -2 932 -547
Saadud mitterahaline sihtfinantseerimine 11 3
Saadud välistoetused vahendamiseks riigiasutustele 203 0
Teistelt valitsemisaladelt saadud välistoetuste kaasfinantseerimine 139 101
Teistele valitsemisaladele antud välistoetused ja kaasfinantseerimine -239 0
Ebatõenäoliselt laekuvad arved, tulu taastamine 1 1
Ebatõenäoliselt laekuvad arved, kulu taastamine -1 -1
Osaluste ümberhindlus -1 214 -1 050
Jagu 7. MAJANDUS - JA KOMMUNIKATSIOONIMINISTEERIUMI valit-
semisala
TULUD 541 046 566 810 329 414 233 159 -237 396
KULUD -813 851 -1 046 732 -757 903 -620 445 288 829
87
Eelarve täitmine
2020. a eelarve miinus lõplik
Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine täitmine eelarve
sh piirmääraga vahendid -338 112 -664 105 -441 338 -368 350 222 767
INVESTEERINGUD -229 406 -247 496 -216 990 -190 006 30 505
sh piirmääraga vahendid -179 970 -196 560 -184 849 -161 756 11 710
FINANTSEERIMISTEHINGUD KOKKU -3 000 -59 600 -1 788 -850 195 57 812
sh piirmääraga vahendid -3 000 -59 600 -33 000 -834 320 26 600
KÄIBEMAKSUKULU -55 573 -52 924 -62 319 -47 826 -9 394
Tulemusvaldkond: TEADUS- JA ARENDUSTEGEVUS JA ETTEVÕTLUS
KULUD -249 951 -312 730 -206 968 -127 775 105 762
sh piirmääraga vahendid -60 426 -221 812 -116 268 -77 439 105 544
INVESTEERINGUD -2 415 -3 584 -1 732 -4 248 1 852
sh piirmääraga vahendid -1 796 -2 129 -885 -4 024 1 244
Programm: Konkurentsivõimeline ettevõtluskeskkond
KULUD -143 610 -187 292 -159 228 -105 037 28 064
sh piirmääraga vahendid -45 349 -124 169 -96 718 -65 671 27 451
INVESTEERINGUD -2 085 -2 330 -749 -4 248 1 581
sh piirmääraga vahendid -1 466 -1 615 -636 -4 024 979
Programm: Ehitus
Kulud -106 341 -125 438 -47 739 -22 737 77 698
sh piirmääraga vahendid -15 077 -97 643 -19 550 -11 768 78 093
Investeeringud -330 -1 254 -983 0 271
sh piirmääraga vahendid -330 -514 -249 0 265
Tulemusvaldkond: TRANSPORT
Programm: Transport
Kulud -472 163 -492 636 -431 638 -417 159 60 998
sh piirmääraga vahendid -251 664 -286 044 -251 907 -255 755 34 137
88
Eelarve täitmine
2020. a eelarve miinus lõplik
Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine täitmine eelarve
Investeeringud -222 428 -228 258 -205 644 -178 957 22 614
sh piirmääraga vahendid -174 426 -185 124 -178 062 -154 719 7 062
Tulemusvaldkond: INFOÜHISKOND
KULUD -60 712 -55 062 -44 349 -33 878 10 713
sh piirmääraga vahendid -23 720 -40 236 -32 016 -20 854 8 220
INVESTEERINGUD -4 564 -15 652 -9 614 -6 801 6 039
sh piirmääraga vahendid -3 748 -9 306 -5 902 -3 013 3 404
Programm: E-riigi ja sideturu arendamine
KULUD -54 583 -45 515 -37 539 -28 195 7 977
sh piirmääraga vahendid -19 420 -34 412 -27 750 -17 263 6 662
INVESTEERINGUD -4 414 -12 728 -8 182 -5 983 4 547
sh piirmääraga vahendid -3 748 -6 784 -5 248 -2 799 1 535
Programm: Küberturvalisus
Kulud -6 129 -9 547 -6 811 -5 684 2 736
sh piirmääraga vahendid -4 300 -5 824 -4 266 -3 591 1 557
Investeeringud -150 -2 924 -1 432 -818 1 492
sh piirmääraga vahendid 0 -2 522 -653 -214 1 869
Tulemusvaldkond: ENERGEETIKA
Programm: ENERGEETIKA
Kulud -31 026 -186 304 -74 948 -41 632 111 356
sh piirmääraga vahendid -2 303 -116 013 -41 147 -14 302 74 866
Investeeringud 0 -1 -1 0 1
KORRIGEERIMISED 31 857 -62 436
Saadud mitterahaline sihtfinantseerimine 6 023 529
Osaluste ümberhindlus 28 696 -59 451
89
Eelarve täitmine
2020. a eelarve miinus lõplik
Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine täitmine eelarve
Saadud välistoetused vahendamiseks riigiasutustele 16 318 8 774
Saadud välistoetuste kaasrahastamine teistelt riigiasutustelt 275 1 806
Teistele valitsemisaladele antud välistoetused -16 318 -8 774
Teistele valitsemisaladele antud välistoetuste kaasfinantseerimine -2 541 -1 444
Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded, tulu taastamine 1 4
Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded, kulu taastamine -1 -4
Antud mitterahaline sihtfinantseerimine -571 -3 845
Intressikulu muudelt eraldistelt -26 -31
Jagu 8. MAAELUMINISTEERIUMI valitsemisala
TULUD 379 573 379 573 318 993 267 758 -60 580
KULUD -436 956 -425 363 -407 997 -366 412 17 367
sh piirmääraga vahendid -55 632 -78 611 -69 110 -57 828 9 501
INVESTEERINGUD -2 351 -5 940 -3 941 -3 250 1 998
sh piirmääraga vahendid -2 057 -2 476 -1 544 -2 044 932
FINANTSEERIMISTEHINGUD KOKKU 0 0 -8 374 -200 051 -8 374
sh piirmääraga vahendid 0 0 4 234 -200 000 4 234
KÄIBEMAKSUKULU -2 502 -3 518 -3 402 -2 678 116
Tulemusvaldkond: PÕLLUMAJANDUS JA KALANDUS
KULUD -436 956 -425 363 -407 997 -366 412 17 367
sh piirmääraga vahendid -55 632 -78 611 -69 110 -57 828 9 501
INVESTEERINGUD -2 351 -5 940 -3 941 -3 250 1 998
sh piirmääraga vahendid -2 057 -2 476 -1 544 -2 044 932
Programm: Põllumajandus, toit ja maaelu
KULUD -408 557 -407 164 -391 843 -350 886 15 321
90
Eelarve täitmine
2020. a eelarve miinus lõplik
Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine täitmine eelarve
sh piirmääraga vahendid -53 530 -73 491 -65 678 -55 810 7 813
INVESTEERINGUD -2 307 -5 302 -3 535 -3 167 1 767
sh piirmääraga vahendid -2 013 -2 417 -1 488 -2 037 929
Programm: Kalandus
Kulud -28 400 -18 199 -16 153 -15 526 2 046
sh piirmääraga vahendid -2 102 -5 120 -3 432 -2 019 1 688
Investeeringud -44 -638 -406 -83 232
sh piirmääraga vahendid -44 -59 -56 -7 3
KORRIGEERIMISED 1 054 1 613
Saadud välistoetuste kaasrahastamine teistelt riigiasutustelt 1 414 2 358
Saadud vahendamiseks teistele riigiasutustele 2 034 2 865
Ebatõenäliselt laekuvad müüginõuded kajastatud tulude vähendami-
sena -1 78
Ebatõenäliselt laekuvad müüginõuded kajastatud kulude vähendami-
sena 1 -78
Antud välistoetused ja kaasfinantseerimine teistele riigiasutustele -2 394 -3 608
Antud mitterahaline sihtfinantseerimine -1 -2
Jagu 9. RAHANDUSMINISTEERIUMI valitsemisala
TULUD 9 395 940 9 396 059 10 893 406 9 566 542 1 497 347
KULUD -233 707 -431 095 -294 540 -239 370 136 556
sh piirmääraga vahendid -129 851 -256 726 -202 331 -128 615 54 395
INVESTEERINGUD -4 851 -21 647 -12 785 -9 412 8 862
sh piirmääraga vahendid -3 750 -11 411 -3 792 -4 722 7 619
FINANTSEERIMISTEHINGUD KOKKU 15 949 15 949 469 889 2 230 487 453 940
sh piirmääraga vahendid -73 -73 -72 -7 081 0
KÄIBEMAKSU KULU -6 325 -7 899 -7 892 -7 207 7
91
Eelarve täitmine
2020. a eelarve miinus lõplik
Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine täitmine eelarve
Tulemusvaldkond: TÕHUS RIIK
KULUD -233 707 -431 095 -294 540 -239 370 136 556
sh piirmääraga vahendid -129 851 -256 726 -202 331 -128 615 54 395
INVESTEERINGUD -4 851 -21 647 -12 785 -9 412 8 862
sh piirmääraga vahendid -3 750 -11 411 -3 792 -4 722 7 619
Programm: Riigi rahandus
KULUD -74 288 -79 398 -68 755 -73 883 10 643
sh piirmääraga vahendid -54 739 -56 505 -53 969 -56 168 2 536
INVESTEERINGUD -331 -7 438 -6 334 -2 609 1 104
sh piirmääraga vahendid -331 -555 -178 -328 376
Programm: Halduspoliitika
Kulud -63 918 -74 054 -61 728 -59 179 12 326
sh piirmääraga vahendid -41 976 -49 827 -40 037 -38 491 9 790
Investeeringud -4 520 -13 902 -6 143 -6 753 7 759
sh piirmääraga vahendid -3 419 -10 846 -3 603 -4 394 7 243
Programm: Regionaalpoliitika
KULUD -90 169 -271 657 -160 409 -104 338 111 249
sh piirmääraga vahendid -27 811 -144 504 -104 823 -32 116 39 681
INVESTEERINGUD 0 -296 -296 0 0
Programm: Finantspoliitika
Kulud -5 332 -5 986 -3 648 -1 971 2 338
sh piirmääraga vahendid -5 325 -5 889 -3 502 -1 840 2 387
Investeeringud 0 -11 -11 -50 0
sh piirmääraga vahendid 0 -11 -11 0 0
KORRIGEERIMISED -4 198 394 -4 021 154
92
Eelarve täitmine
2020. a eelarve miinus lõplik
Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine täitmine eelarve
Tekkepõhise ja kassapõhise maksutulu vahe -17 583 34 935
Mitterahaliselt müüdud teenused 893 901
Mitterahaline dividenditulu 6 433 0
Saadud mitterahaline sihtfinantseerimine 87 979
Antud mitterahaline sihtfinantseerimine ja majanduskulud -3 641 -4 223
Edasiantud maksukulu, mida ei kajastata Vabariigi Valitsuse eelarves
ning tekke- ja kassapõhise edasiantud maksude vahe -4 182 955 -4 049 139
Ebatõenäoliselt laekuvaks kantud maksud, trahvid, viivised, tulu taasta-
mine 38 517 73 426
Ebatõenäoliselt laekuvaks kantud maksud, trahvid, viivised, kulu taasta-
mine -38 517 -73 426
Teistele valitsemisaladele vahendatud välistoetused, tulu taastamine 4 017 3 492
Teistelt valitsemisaladelt saadud välistoetuste kaasfinantseerimine 1 386 648
Teistele valitsemisaladele vahendatud välistoetused -4 017 -3 492
Teistele valitsemisaladele antud välistoetuste kaasfinantseerimine -3 013 -5 255
Investeeringutesse kapitaliseeritud tööjõukulud (investeeringu suuren-
damine) -58 0
Investeeringutesse kapitaliseeritud tööjõukulud (kulude vähendamine) 58 0
Investeeringud kapitalirendikohustiste võtmisega 0 -44
Finantseerimistehingud kapitalirendikohustuste võtmisest 0 44
Jagu 10. SISEMINISTEERIUMI valitsemisala
TULUD 59 880 59 113 50 205 48 318 -8 908
KULUD -423 127 -457 178 -414 870 -393 300 42 309
sh piirmääraga vahendid -378 215 -400 487 -373 328 -352 455 27 158
INVESTEERINGUD -25 077 -50 896 -31 511 -33 185 19 385
sh piirmääraga vahendid -18 972 -36 750 -26 225 -25 697 10 525
KÄIBEMAKSU KULU -19 931 -19 575 -23 427 -23 044 -3 852
93
Eelarve täitmine
2020. a eelarve miinus lõplik
Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine täitmine eelarve
Tulemusvaldkond: RAHVASTIK JA SIDUS ÜHISKOND
KULUD -21 770 -20 473 -16 947 -10 841 3 526
sh piirmääraga vahendid -19 664 -18 487 -15 743 -10 816 2 743
INVESTEERINGUD -542 -1 308 -833 -4 474
sh piirmääraga vahendid -541 -1 015 -791 -3 224
Programm: Tugev kodanikuühiskond
KULUD -6 129 -6 855 -5 016 -10 841 1 839
sh piirmääraga vahendid -6 098 -6 836 -4 998 -10 816 1 838
INVESTEERINGUD -3 -314 -235 -4 79
sh piirmääraga vahendid -3 -313 -235 -3 78
Programm: Kestlik Eesti ja tõhusad rahvastikutoimingud
KULUD -8 268 -7 325 -5 927 0 1 398
sh piirmääraga vahendid -7 307 -5 796 -5 111 0 686
INVESTEERINGUD -534 -982 -594 0 388
sh piirmääraga vahendid -533 -692 -552 0 140
Programm: Üleilmne eestlus
KULUD -398 -132 -26 0 106
sh piirmääraga vahendid -395 -129 -26 0 104
INVESTEERINGUD -2 -2 0 0 2
sh piirmääraga vahendid -2 -2 0 0 2
Programm: Tõhus kohanemis- ja lõimumispoliitika
KULUD -1 563 -748 -565 0 183
sh piirmääraga vahendid -450 -312 -196 0 116
INVESTEERINGUD -4 -9 -4 0 5
sh piirmääraga vahendid -4 -8 -4 0 4
94
Eelarve täitmine
2020. a eelarve miinus lõplik
Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine täitmine eelarve
Programm: Erakondade rahastamine
KULUD -5 413 -5 413 -5 413 0 0
sh piirmääraga vahendid -5 413 -5 413 -5 413 0 0
Tulemusvaldkond: SISETURVALISUS
Programm: Siseturvalisus
Kulud -401 356 -436 706 -397 923 -381 453 38 783
sh piirmääraga vahendid -358 551 -382 000 -357 585 -340 643 24 415
Investeeringud -24 535 -49 588 -30 677 -33 174 18 911
sh piirmääraga vahendid -18 431 -35 734 -25 434 -25 686 10 301
Tulemusvaldkond: PEREPOLIITKA
Laste ja perede programm
Kulud 0 0 0 -1 006 0
sh piirmääraga vahendid 0 0 0 -995 0
Investeeringud 0 0 0 -8 0
sh piirmääraga vahendid 0 0 0 -7 0
KORRIGEERIMISED -70 968 -65 643
Saadud mitterahalised toetused 3 812 1 067
Saadud välistoetuste kaasrahastamine teistelt riigiasutustelt 1 322 2 022
Saadud välistoetused edasiandmiseks teistele riigiasutustele 24 332
Antud välistoetused ja kaasfinantseerimine teistele riigiasutustele -203 -426
Siseste saadud ja antud toetuste vahe 0 0
Ebatõenäoliselt laekuvad trahvinõuded, tulu taastamine 783 2 101
Ebatõenäoliselt laekuvad trahvinõuded, kulu taastamine -783 -2 101
Ebatõenäoliselt laekuvad majandustegevusest saadud tulud, tulu taasta-
mine -5 1
Ebatõenäoliselt laekuvad majandustegevusest saadud tulud, kulu taas-
tamine 5 -1
95
Eelarve täitmine
2020. a eelarve miinus lõplik
Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine täitmine eelarve
Antud mitterahaline sihtfinantseerimine ja mitterahaliste toetuste arvel
tehtud kulud -191 -350
Investeeringutesse kapitaliseeritud tööjõukulud (investeeringu suuren-
damine) -1 169 -1 101
Investeeringutesse kapitaliseeritud tööjõukulud (kulude vähendamine) 1 169 1 101
Korrigeerimine eripensionide ja pensionisuurenduste väljamaksetega 363 210
Avaliku sektori eripensionid ja pensionisuurendused -45 689 -40 598
Intressikulu pensionieraldistelt -30 341 -27 914
Korrigeerimine eraldiste väljamaksetega hukkumiste või vigastustuste
korral 0 79
Intressikulu muudelt eraldistelt -65 -65
Jagu 11. SOTSIAALMINISTEERIUMI valitsemisala
TULUD 125 115 184 211 160 562 115 044 -23 649
KULUD -5 888 731 -6 320 869 -6 366 156 -5 765 316 -45 287
sh piirmääraga vahendid -276 036 -644 280 -574 371 -244 651 69 910
INVESTEERINGUD -4 680 -17 770 -10 959 -9 347 6 811
sh piirmääraga vahendid -4 484 -10 963 -6 345 -6 891 4 618
FINANTSEERIMISTEHINGUD 0 -1 500 0 0 1 500
sh piirmääraga vahendid 0 -1 500 0 0 1 500
KÄIBEMAKSU KULU -5 224 -6 479 -8 273 -7 038 -1 795
Tulemusvaldkond: HEAOLU
KULUD -4 096 560 -4 261 860 -4 240 434 -4 013 847 21 427
sh piirmääraga vahendid -84 033 -244 675 -226 257 -80 163 18 417
INVESTEERINGUD -141 -9 134 -6 121 -2 308 3 013
sh piirmääraga vahendid -141 -7 231 -4 535 -920 2 696
Tööturuprogramm
96
Eelarve täitmine
2020. a eelarve miinus lõplik
Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine täitmine eelarve
KULUD -760 409 -815 776 -823 641 -688 529 -7 865
sh piirmääraga vahendid -9 120 -66 995 -64 914 -8 241 2 081
INVESTEERINGUD -71 -1 162 -868 -1 180 294
sh piirmääraga vahendid -71 -237 -84 -355 153
Sotsiaalkindlustuse programm
KULUD -2 459 699 -2 546 679 -2 554 086 -2 478 743 -7 407
sh piirmääraga vahendid -4 904 -91 033 -85 104 -5 263 5 929
INVESTEERINGUD -70 -5 527 -3 208 -446 2 319
sh piirmääraga vahendid -70 -4 730 -2 588 -289 2 143
Hoolekande programm
Kulud -85 770 -100 043 -88 683 -86 173 11 360
sh piirmääraga vahendid -51 718 -60 880 -54 313 -48 421 6 567
Investeeringud 0 -2 105 -1 955 -561 150
sh piirmääraga vahendid 0 -1 955 -1 804 -168 150
Soolise võrdõiguslikkuse programm
KULUD -1 945 -2 332 -1 609 -1 379 724
sh piirmääraga vahendid -1 243 -1 319 -890 -821 429
INVESTEERINGUD 0 -35 -35 -19 0
sh piirmääraga vahendid 0 -27 -27 -11 0
Laste ja perede programm
KULUD -788 737 -797 030 -772 415 -759 023 24 616
sh piirmääraga vahendid -17 047 -24 447 -21 036 -17 416 3 411
INVESTEERINGUD 0 -305 -55 -101 250
sh piirmääraga vahendid 0 -282 -32 -97 250
Tulemusvaldkond: TERVIS
97
Eelarve täitmine
2020. a eelarve miinus lõplik
Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine täitmine eelarve
KULUD -1 792 172 -2 059 009 -2 125 722 -1 751 468 -66 713
sh piirmääraga vahendid -192 003 -399 606 -348 113 -164 489 51 492
INVESTEERINGUD -4 539 -8 636 -4 838 -7 039 3 798
sh piirmääraga vahendid -4 343 -3 732 -1 810 -5 971 1 922
Tervist toetava keskkonna programm
KULUD -6 643 -9 149 -7 079 -10 039 2 070
sh piirmääraga vahendid -4 745 -5 489 -4 622 -7 482 866
INVESTEERINGUD 0 -471 -157 -159 314
sh piirmääraga vahendid 0 -46 -39 -10 7
Tervist toetavate valikute programm
Kulud -20 080 -25 419 -21 061 -17 728 4 357
sh piirmääraga vahendid -15 621 -18 122 -15 601 -13 222 2 521
Investeeringud 0 -239 -183 -56 56
sh piirmääraga vahendid 0 -221 -165 -52 56
Inimkeskse tervishoiu programm
KULUD -1 765 448 -2 024 441 -2 097 581 -1 723 702 -73 141
sh piirmääraga vahendid -171 637 -375 995 -327 890 -143 784 48 105
INVESTEERINGUD -4 539 -7 926 -4 498 -6 824 3 428
sh piirmääraga vahendid -4 343 -3 465 -1 606 -5 909 1 859
KORRIGEERIMISED 3 962 628 3 703 438
Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed 4 128 225 3 853 692
Tulem osaluste ümberhindamisest 0 296
Edasiantud maksutulu, tekkepõhise ja kassapõhise kulu vahe -13 412 9 132
Eraldistelt arvestatud intressikulu -61 103 -52 775
Saadud välistoetuste kaasrahastamine teistelt riigiasutustelt 459 429
98
Eelarve täitmine
2020. a eelarve miinus lõplik
Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine täitmine eelarve
Teistele valitsemisaladele vahendatud välistoetused ja kaasfinantseeri-
mine -584 -651
Teistele valitsemisaladele vahendatud välistoetused (tulu taastamine) 440 0
Ebatõenäoliselt laekuvad arved, tulu taastamine 4 4
Ebatõenäoliselt laekuvad arved, kulu taastamine -4 -4
Kogumispensioni 4% maksete peatamise kulu -205 487 -147 500
Kogumispensioni 4% väljamaksed eelarve kuludes, elimineerimine 79 738 0
Pensionieraldiste moodustamine -44 084 -31 236
Pensionieraldiste väljamaksed, elimineerimine kuludest 78 436 72 052
Jagu 13. VÄLISMINISTEERIUMI valitsemisala
TULUD 5 376 7 971 3 189 2 038 -4 782
KULUD -83 579 -90 430 -76 082 -75 446 14 348
sh piirmääraga vahendid -79 360 -83 976 -70 711 -70 839 13 264
INVESTEERINGUD -10 284 -21 638 -17 197 -9 367 4 441
sh piirmääraga vahendid -10 284 -20 674 -16 983 -9 367 3 692
FINANTSEERIMISTEHINGUD -22 -22 -19 -21 3
sh piirmääraga vahendid -22 -22 -19 -21 3
KÄIBEMAKSU KULU -395 -400 -1 000 -788 -600
Tulemusvaldkond: VÄLISPOLIITIKA
Programm: Välispoliitika
KULUD -68 578 -72 094 -62 512 -61 204 9 582
sh piirmääraga vahendid -64 496 -65 884 -57 284 -56 727 8 600
INVESTEERINGUD -10 284 -21 638 -17 197 -9 367 4 441
sh piirmääraga vahendid -10 284 -20 674 -16 983 -9 367 3 692
Programm: Arengukoostöö ja humanitaarabi
99
Eelarve täitmine
2020. a eelarve miinus lõplik
Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine täitmine eelarve
KULUD -15 002 -18 336 -13 570 -14 242 4 766
sh piirmääraga vahendid -14 864 -18 092 -13 427 -14 112 4 665
KORRIGEERIMISED 0 3
Saadud välistoetuste kaasrahastamine teistelt riigiasutustelt 0 3
Riigieelarve täitmise aruande selgitused on esitatud lisas a31. Esialgne ja lõplik eelarve – vt lisa a31A, a31B.
100
2.6 Arvestusmeetodid ja hindamisalused
Käesolev raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardi ja riigieelarve sea-
dusega. Eesti finantsaruandluse standardi põhinõuded on kehtestatud raamatupidamise seaduses ning seda täiendavad
Raamatupidamise Toimkonna poolt välja töötatud juhendid, sh avaliku sektori finantsarvestuse ja –aruandluse juhend.
Eesti Finantsaruandluse standard tugineb rahvusvaheliselt tunnustatud finantsaruandluse standarditele, sh rahvusva-
helistele avaliku sektori raamatupidamise standarditele.
Riigi konsolideerimata raamatupidamise aastaaruandes on rida-realt konsolideeritud riigiraamatupidamiskohustusla-
sed, kelleks Raamatupidamise seaduse alusel on iga ministeerium, Riigikantselei ning põhiseaduslikud institutsioonid
– Riigikogu, Vabariigi President, Riigikontroll, õiguskantsler ja Riigikohus. Riigiraamatupidamiskohustuslased on üht-
lasi riigieelarve seaduse kohaselt riigieelarve administratiivsed subjektid, kelle kohta on koostatud riigieelarve täitmise
aruanne. Riigi konsolideerimata raamatupidamise aastaaruandesse hõlmatud riigiraamatupidamiskohustuslaste nime-
kiri on esitatud aruande lisas a1 A.
Riigi konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes on lisaks riigi konsolideerimata finantsandmetele rida-realt kon-
solideeritud riigi valitseva mõju all olevate sihtasutuste ja tütarettevõtjate ning riigi tulundusasutuse Riigimetsa Majan-
damise Keskus finantsandmed. Konsolideeritud aruandesse hõlmatud sihtasutuste ja tütarettevõtjate nimekiri ning
nende tähtsamad majandusnäitajad on esitatud aruande lisas a1 B.
Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud lähtudes soetusmaksumuse printsiibist, v.a kauplemiseesmärgil hoitavad
väärtpaberid, edasimüügi eesmärgil soetatud finantsvarad ja –kohustised, tuletistehingud ja tulu teenimise eesmärgil
kasvatatav bioloogiline vara, mida kajastatakse õiglases väärtuses.
Arvestus- ja esitusvaluuta
Arvestusvaluutana kasutatakse põhilise majanduskeskkonna valuutat. Esitusvaluutaks on euro. Aruanded on ümarda-
tud lähima saja tuhandeni, v.a riigieelarve täitmise aruanne, mis on ümardatud lähima tuhandeni.
Oluliste arvestuspõhimõtete, esitlusviiside ja hinnangute muutmine
Riik teeb makseid II samba kogumispensioni fondidesse lisaks kogumispensioniga liitunud töötajate töötasust 2% ula-
tuses kinni peetud ning Maksu- ja Tolliameti kaudu kogumispensioni fondidele kantud summadele 4% ulatuses ehk
kahekordses summas. Vastavalt sotsiaalmaksuseadusele tehakse 4% makseid sotsiaalmaksust ja need on riigieelarves
planeeritud ja riigi aruandes kajastatud maksude edasiandmise kuluna. Riik peatas perioodil juuli 2020 kuni august
2021 4% maksed fondidele ja maksab summad tagantjärele välja kogumispensioni skeemist väljujatele fondidest lõp-
like väljamaksete toimumisel ning ülejäänutele 2023. ja 2024. aastal. 2020. a aruande koostamisel eeldati, et tagantjä-
rele tehakse 4% makseid samuti sotsiaalmaksust ning vastav eraldis kajastati kuludes sotsiaalmaksu edasiandmise ku-
luna. 2021. a selgus, et peatatud osa väljamaksmiseks eraldati riigieelarvest eraldi vahendid ning selleks sotsiaalmaksu
vahendeid ei kasutatud. Seetõttu on käesolevas aruandes 2020. a kulu summas 147,5 mln eurot (perioodil juuli kuni
detsember deklareeritud 2% maksete alusel kahekordses summas) tõstetud ümber edasiantud maksude kirjelt antud
toetuste kirjele (vt ka lisa a19 B2).
Varade ja kohustiste jaotus lühi- ja pikaajalisteks
Varad ja kohustised on bilansis jaotatud lühi- ja pikaajalisteks lähtudes sellest, kas vara või kohustise eeldatav valda-
mine kestab kuni ühe aasta või kauem arvestatuna bilansikuupäevast.
Raha ja raha ekvivalendid
Bilansis kajastatakse raha kirjel kassas olevat sularaha, arvelduskontode jääke (v.a arvelduskrediit) ning lühiajalisi või
katkestatavaid tähtajalisi deposiite järelejäänud tähtajaga kuni üks aasta. Deposiitidelt bilansikuupäevaks kogunenud
laekumata intressid kajastatakse viitlaekumistena.
Finantsinvesteeringud
Lühiajaliste finantsinvesteeringutena kajastatakse lühiajalise kauplemise eesmärgil hoitavaid väärtpabereid (aktsiad,
võlakirjad, fondide osakud jne) ning kindla lunastustähtajaga väärtpabereid, mille lunastustähtaeg on 12 kuu jooksul
bilansipäevast. Pikaajaliste finantsinvesteeringutena kajastatakse väärtpabereid, mida tõenäoliselt ei müüda lähema 12
kuu jooksul (v.a osalused, milles aruandekohustuslane omab mõjuvõimu, mille annab hääleõigus alates 20%-st) ning
kindla lunastustähtajaga väärtpabereid, mille lunastustähtaeg on hiljem kui 12 kuud pärast bilansipäeva.
Finantsinvesteeringuid (v.a lunastustähtajani hoitavad võlainstrumendid) kajastatakse nende õiglases väärtuses, kui
see on usaldusväärselt hinnatav. Õiglase väärtusena kasutatakse bilansipäeva börsinoteeringut. Kui õiglane väärtus ei
ole usaldusväärselt hinnatav, kajastatakse neid korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil (s.o algne soetusmaksumus
miinus võimalikud allahindlused, kui investeeringu kaetav väärtus on langenud alla bilansilise väärtuse).
Finantsinvesteeringuid võlakirjadesse ja muudesse võlainstrumentidesse, mida hoitakse lunastustähtajani, kajasta-
takse korrigeeritud soetusmaksumuses, kasutades sisemist intressimäära.
Finantsinvesteeringute oste ja müüke kajastatakse tehingupäeval.
Maksu-, lõivu-, trahvi- ja muud nõuded
Maksu-, lõivu-, trahvi- ja muud nõuded on bilansis kajastatud korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil. Nõudeid ka-
jastatakse bilansis nõudeõiguse tekkimise momendil ning hinnatakse lähtuvalt tõenäoliselt laekuvatest summadest.
Teatud nõudeid kajastatakse nende määramisel esialgu bilansiväliselt, kuni nende laekumine loetakse tõenäoliseks
101
(maksuotsused, kohtuotsused). Võimaluse korral hinnatakse iga konkreetse kliendi laekumata nõudeid eraldi, arvesta-
des teadaolevat informatsiooni kliendi maksevõime kohta. Suure hulga samaliigiliste nõuete laekumise tõenäosust hin-
natakse grupi baasil, võttes arvesse eelmiste perioodide statistikat sarnaste nõuete laekumise kohta. Ebatõenäoliselt
laekuvad nõuded on bilansis tõenäoliselt laekuva summani alla hinnatud. Aruandeperioodil laekunud, eelnevalt kulu-
desse kantud nõuded on kajastatud aruandeperioodi ebatõenäoliste nõuete kulu vähendusena. Lootusetud nõuded on
bilansist välja kantud. Nõue loetakse lootusetuks, kui juhtkonna hinnangul puuduvad võimalused nõude kogumiseks.
Pikaajalisi nõudeid kajastatakse algselt saadaoleva tasu nüüdisväärtuses, arvestades järgnevatel perioodidel nõudelt
intressitulu, kasutades sisemise intressimäära meetodit.
Maksu- ja maksuviiviste nõudeid hinnatakse individuaalselt, kui nõuete summa kliendi kohta ületab 60 tuhat eurot.
Ülejäänud maksu- ja maksuviiviste nõuete ebatõenäoliselt laekuvaks arvamisel kasutatakse järgmist ligikaudset mee-
todit: nõuded juriidilistele isikutele on hinnatud alla 100% ulatuses, kui nende maksetähtaeg on ületatud enam kui 180
päeva võrra; nõuded füüsilistele isikutele on hinnatud alla 100% ulatuses, kui nende maksetähtaeg on ületatud enam
kui 360 päeva võrra.
Tuletisinstrumendid
Tuletisinstrumendid kajastatakse õiglases väärtuses, kusjuures õiglase väärtuse muutus kajastatakse üldjuhul tule-
miaruandes. Kui riskimaandamise eesmärgid ja riskimaandamistehingute sooritamise strateegia on määratletud, te-
hingu sõlmimisel on dokumenteeritud riskimaandamisinstrumendiks loetud tuletisinstrumendi ja maandatava objekti
omavaheline seos ning tuletisinstrument loetakse riskimaandamise seisukohalt väga efektiivseks kogu tuletisinstru-
mendi kehtivuse perioodil, võib selle õiglase väärtuse muutuse efektiivset osa kajastada netovarades riskimaandamise
reservi muutusena.
Varud
Valmistoodang ja lõpetamata toodang võetakse arvele tootmisomahinnas, mis koosneb otsestest ja kaudsetest tootmis-
väljaminekutest. Muud varud võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja muudest soetamisega
seotud otsestest kulutustest. Varude kuluks kandmisel kasutatakse kas FIFO või kaalutud keskmise soetushinna mee-
todit.
Varud hinnatakse alla eeldatavale neto realiseerimismaksumusele, kui see on madalam nende soetusmaksumusest. Kui
varem alla hinnatud varude neto realiseerimismaksumus tõuseb, tühistatakse allahindlus järgmistel perioodidel.
Osalused sihtasutustes ja mittetulundusühingutes
Aruandekohustuslase bilansis kajastatakse neid osalusi sihtasutustes ja mittetulundusühingutes, mille üle aruandeko-
hustuslasel on valitsev mõju. Mõju loetakse valitsevaks, kui aruandekohustuslane omab õigust määrata või tagasi kut-
suda enamuse üksuse nõukogu liikmetest. Osalused on konsolideerimata aruandes kajastatud tuletatud soetusmaksu-
muses (vt vastav selgitus). Konsolideeritud aruannetes on valitseva mõju all olevad sihtasutused ja mittetulundusühin-
gud konsolideeritud rida-realt meetodil.
Osalused tütar- ja sidusettevõtjates
Tütarettevõtjat loetakse valitseva mõju all olevaks, kui aruandekohustuslane omab üle 50% tütarettevõtja hääleõigus-
likest aktsiatest või osadest, on võimeline kontrollima tütarettevõtja tegevus- ja finantspoliitikat või omab õigust nime-
tada või tagasi kutsuda enamiku nõukogu liikmetest.
Sidusettevõtjaks loetakse ettevõtjat, milles omatakse hääleõigusega aktsiatest või osadest 20 kuni 50%. Osalusi tütar-
ja sidusettevõtjate aktsiates ja osades kajastatakse konsolideerimata aruannetes tuletatud soetusmaksumuses (vt vas-
tav selgitus).
Konsolideeritud aruannetes on valitseva mõju all olevad tütarettevõtjad konsolideeritud rida-realt meetodil ning sidu-
settevõtjad on kajastatud kapitaliosaluse meetodil.
Tuletatud soetusmaksumus
Tuletatud soetusmaksumuseks loetakse kuni 31.12.2003 soetatud osaluste korral nende väärtus kapitaliosaluse mee-
todil, kuna puuduvad usaldusväärsed andmed soetusmaksumuste kohta varasematel perioodidel, ning peale
31.12.2003 soetatud osaluste korral nende soetusmaksumus. Tuletatud soetusmaksumus hinnatakse alla, kui osaluse
objekti omakapitalist osaluse omajale kuuluv osa langeb allapoole omaniku bilansis kajastatud osaluse väärtusest. Teh-
tud allahindlusi taastatakse järgmistel aruandeperioodidel, kuid mitte kõrgemale tuletatud soetusmaksumusest.
Konsolideerimine
Valitseva ja olulise mõju all olevate üksuste tegevus kajastub konsolideeritud aruandes alates valitseva või olulise mõju
tekkimisest kuni selle lõppemiseni. Valitseva ja olulise mõju all olevate üksuste soetamist kajastatakse ostumeetodil,
mille korral hinnatakse omandatud osaluste varad ja kohustised nende õiglases väärtuses, v.a ühise kontrolli all toimu-
vad soetused, mida kajastatakse raamatupidamisväärtuses.
Valitseva mõju all olevate üksuste finantsnäitajad on konsolideeritud aruannetes liidetud rida-realt meetodil, kusjuures
konsolideerimisel hõlmatud üksuste omavahelised varad, kohustised, netovara, tulud, kulud ning realiseerumata kasu-
mid ja kahjumid on elimineeritud.
Olulise mõju all olevaid üksusi kajastatakse konsolideeritud aruannetes kapitaliosaluse meetodil.
Kinnisvarainvesteeringud
Kinnisvarainvesteeringutena kajastatakse selliseid kinnisvaraobjekte (maa, hooned, rajatised), mida hoitakse renditulu
saamise või turuväärtuse tõusmise eesmärgil ja mida aruandekohustuslane ega ükski teine avaliku sektori üksus ei
102
kasuta oma põhitegevuses. Kinnisvarainvesteeringuid kajastatakse soetusmaksumuse meetodil (soetusmaksumuses,
millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud allahindlused).
Materiaalne põhivara
Materiaalseks põhivaraks loetakse varasid hinnangulise kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja soetusmaksumusega alates
5000 eurost. Põhivara soetusmaksumusse arvatakse kulutused, mis on vajalikud selle kasutuselevõtmiseks, v.a soeta-
misega seotud maksud, lõivud, koolitus- ja lähetuskulud, mis kajastatakse nende tekkimisel aruandeperioodi kuludena.
Tütarettevõtjad, kes lähtuvad finantsaruannete koostamisel rahvusvahelistest finantsaruandluse standarditest, kapita-
liseerivad laenukulutused põhivara maksumusse. Ülejäänud üksused laenukulutusi ei kapitaliseeri, vaid kajastavad
need tekkimise momendil intressikuludes. Põhivara rekonstrueerimisväljaminekud, mis vastavad materiaalse põhivara
definitsioonile, liidetakse põhivara maksumusele.
Materiaalset põhivara kajastatakse soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud
väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Kulumi arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Kulumi norm mää-
ratakse igale põhivara objektile eraldi sõltuvalt selle kasulikust tööeast. Maad, kunstiväärtusi ja muuseumieksponaate,
mille väärtus aja jooksul ei vähene, ei amortiseerita. Keskmised kulumi normid on esitatud raamatupidamise aastaa-
ruande lisas a11.
Immateriaalne vara
Immateriaalse põhivarana kajastatakse füüsilise substantsita vara kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja soetusmaksumu-
sega alates 5000 eurost. Immateriaalset põhivara kajastatakse soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumulee-
ritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Immateriaalse põhivara amortiseerimisel kasu-
tatakse lineaarset meetodit. Kulumi norm määratakse igale põhivara objektile eraldi sõltuvalt selle kasulikust tööeast.
Keskmised kulumi normid on esitatud raamatupidamise aastaaruande lisas a12.
Uurimis- ja arenguväljaminekud kajastatakse tekkimise momendil kuluna.
Ostetud saastekvoote kajastatakse soetusmaksumuses immateriaalse käibe- või põhivarana sõltuvalt nende eeldata-
vast realiseerimise perioodist. Riigi poolt tasuta jaotatavaid ja müümata saastekvoote kajastatakse nullmaksumuses.
Bioloogilised varad
Bioloogilist vara, mida kasvatatakse müügi eesmärgil, kajastatakse õiglases väärtuses, millest on maha arvatud müügiga
kaasnevad kulutused. Kui õiglast väärtust ei ole võimalik usaldusväärselt määrata, kajastatakse seda soetusmaksumu-
ses, millest on maha arvatud kulum ja allahindlused. Juhul, kui ka soetusmaksumuse kohta puuduvad usaldusväärsed
andmed, kajastatakse bioloogilist vara nullväärtuses.
Bioloogilist vara, mida kasutatakse tegevusteks, mille eesmärgiks ei ole nende müük, kajastatakse soetusmaksumuses,
millest on maha arvatud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused.
Metsana kajastatakse realiseeritava riigimetsa õiglast väärtust lähtudes kümne aasta keskmisena prognoositud metsa-
majandamise tulude ja kulude vahest, jagatuna riigimetsa majandaja turuintressi ja metsamajandussektori viie aasta
keskmisena prognoositud inflatsioonimäära vahega.
Ümberhindlus
Materiaalne põhivara ja kinnisvarainvesteeringud, mis on soetatud enne 2004. aastat, on ühekordselt ümber hinnatud.
Ümberhindamise vajadus tulenes raamatupidamise puudujääkidest varasematel perioodidel, samuti enne 1996. aasta
toimunud hüperinflatsioonist. Ümberhindlused viidi suuremas mahus läbi 2005. aastal.
Seoses maareformi kestmisega jätkatakse ümberhindluse kajastamist aruandeaastal mõõdistatud ja maakatastrisse
kantud maade kohta, mis varasemalt on olnud arvele võtmata. Samuti võetakse ümberhindlusena arvele peremehetut
vara, mis tuleb avalikule sektorile üle seoses pärija puudumisega.
Varade ümberhindamiseks kasutatakse eelisjärjekorras turuhinda. Objektide korral, millel turuväärtus puudub (spet-
siifilised avaliku sektori objektid, millel puudub aktiivne turg), kasutatakse jääkasendusmaksumuse meetodit. Hinda-
misi viivad läbi vastava ala eksperdid. Lihtsustatult on lubatud ümber hinnata maad, kasutades selleks maa maksusta-
mishinda.
Museaale ei ole ümber hinnatud lähtudes nende suurest arvust ja usaldusväärse turuhinna leidmise keerukusest. Ena-
mus museaalidest ei kajastu põhivarana, kuna need on soetatud varasematel perioodidel (enne 2004) või saadud an-
netuste ja pärandustena, mille korral õiglast väärtust ei ole hinnatud.
Renditud varad
Kapitalirendina käsitletakse rendilepingut, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved on läi-
nud üle rentnikule. Muud rendilepingud kajastatakse kasutusrendina. Konsolideerimata aruandes kajastatakse ühise
valitseva mõju all olevate üksuste vahelised rendilepingud alati kasutusrendina (konsolideeritud aruandes rendinõu-
ded ja –kohustised, tulud ja kulud elimineeritud).
(a) Aruandekohustuslane on rentnik
Kapitalirenti kajastatakse bilansis vara ja kohustisena renditud vara õiglase väärtuse summas või rendimaksete miini-
mumsumma nüüdisväärtuses, kui see on madalam. Kapitalirendi tingimustel renditud varasid amortiseeritakse sarna-
selt omandatud põhivaraga, välja arvatud juhul, kui ei eksisteeri piisavat kindlust, kas rentnik omandab rendiperioodi
lõpuks vara omandiõiguse – sellisel juhul amortiseeritakse vara kas rendiperioodi jooksul või kasuliku tööea jooksul,
olenevalt sellest, kumb on lühem. Kapitalirendi maksed jagatakse kohustist vähendavateks põhiosa tagasimakseteks ja
intressikuluks.
Kasutusrendi maksed kajastatakse kuluna ühtlaselt rendiperioodi jooksul.
103
(b) Aruandekohustuslane on rendileandja
Kapitalirendi alusel väljarenditud vara kajastatakse bilansis nõudena kapitalirenti tehtud netoinvesteeringu summas.
Rentnikult saadavad rendimaksed jagatakse kapitalirendinõude põhiosa tagasimakseteks ja intressituluks.
Kasutusrendi tingimustel väljarenditud vara kajastatakse bilansis tavakorras, analoogselt muu põhivaraga. Kasutusren-
dimaksed kajastatakse tuluna ühtlaselt rendiperioodi jooksul.
Finantskohustised
Finantskohustised (võlad tarnijatele ja töötajatele, maksuvõlad, laenukohustised, muud kohustised) võetakse algselt
arvele õiglases väärtuses ning kajastatakse seejärel korrigeeritud soetusmaksumuses, kasutades sisemise intressi-
määra meetodit.
Tehingud EFSFi kaudu
Euroopa Finantsstabiilsuse Fond (EFSF) ei ole iseseisev juriidiline isik, vaid Euroopa Liidu liikmesriikide ühine ettevõt-
mine. Seetõttu kajastatakse tema poolt emiteeritud võlakirjadest liikmesriigi kvoodile vastav osa liikmesriigi võlako-
hustisena (vt lisa a17). EFSFi kaudu raskustesse sattunud riikidele antud laenudest liikmesriigi kvoodile vastav osa
kajastatakse liikmesriigi laenunõudena (vt lisa a6). Vastavalt Eurostati juhistele kajastatakse samal põhimõttel lisaks
pikaajalised intressinõuded ja –kohustised, millele liikmesriigid on lubanud maksete ajatamist. Intressitulu ja –kulu ei
ole tulemiaruandes kajastatud.
Ülejäänud maksimaalne võimalik laenuinstrumentide emiteerimiseks garanteeritud summa on kajastatud bilansivälise
kohustisena (vt lisa a30 B).
Teenuste kontsessioonikokkulepped
Avaliku sektori üksused, kelle eesmärgiks ei ole omanikule kasumi teenimine, võtavad pikaajaliste koostöölepingute
käigus valminud varad ja nendega seotud kohustised bilansis arvele, kui avaliku sektori üksus kontrollib või reguleerib,
milliseid avalikke teenuseid, kellele ja millise hinnaga lepingupartner osutab ning omab lepinguperioodi lõppedes kont-
rolli infrastruktuuri objekti üle. Vastavad kohustised kajastatakse laenukohustiste grupis (koos kapitalirendikohustis-
tega).
Eraldised ja tingimuslikud kohustised
Bilansis kajastatakse eraldisena enne bilansipäeva tekkinud kohustisi, millel on seaduslik või lepinguline alus või mis
tulenevad aruandekohustuslase senisest tegevuspraktikast, mis nõuab varast loobumist ja mille suurust saab usaldus-
väärselt hinnata, kuid mille lõplik maksumus või maksetähtaeg ei ole kindel. Eraldiste hindamisel on lähtutud juhtkonna
hinnangust, kogemustest ja vajadusel ka ekspertide hinnangutest. Pikaajalised eraldised on diskonteeritud 4%lise dis-
kontomääraga.
Kui eeldatakse eraldise täitmiseks vajalike kulutuste hüvitamist (näiteks toetuse andja poolt), siis võetakse vastavad
hüvitised ühtlasi arvele nõudena, kui hüvitise saamine loetakse praktiliselt kindlaks.
Lubadused, garantiid ja muud kohustused, mis teatud tingimustel võivad tulevikus muutuda kohustisteks, samuti ko-
hustised, mille suurust ei ole võimalik usaldusväärselt hinnata, on avalikustatud raamatupidamise aastaaruande lisades
tingimuslike (bilansiväliste) kohustistena.
Pensionieraldised
Pensionieraldisi arvestatakse riigi endistele ja praegustele töötajatele ning nende perekonnaliikmetele, kellel on sea-
dusest tulenev õigus eripensionile või pensionisuurendusele, mis ületab tavalist riiklikku pensioni. Pensionieraldiste
arvestamiseks kasutatakse proportsionaalse osa krediteerimise meetodit, mille kohaselt tekitab iga pensioni määra-
mise aluseks olev tööaasta lisaühiku pensioni saamiseks. Pensioni väljamakseperioodi hindamisel kasutatakse Statisti-
kaameti prognoose oodatava eluea kohta. Pensioni suuruse hindamiseks kasutatakse Rahandusministeeriumi poolt
koostatud keskmise palga ja keskmise pensioni muutuse prognoose. Eraldiste arvestamiseks hinnatakse lisaks pensio-
nile jäämise aastat ja ametiastet pensionile jäämisel ning võetakse arvesse töötajate voolavust.
Kuna kindlustusmatemaatilised kasumid ja kahjumid võivad iga-aastaselt olulisel määral kõikuda, kajastatakse need
otse netovara muutusena. Pensionieraldiste moodustamisel jooksva aasta teenistusega seotuks loetud kulud kajasta-
takse tööjõukuludes (vt lisa a16, a23).
Sihtfinantseerimine
Sihtfinantseerimisena kajastatakse sihtotstarbeliselt antud ja teatud tingimustega seotud toetusi, millega kaasneb pro-
jektipõhine eesmärgistamine ja aruandlus. Sihtfinantseerimist ei kajastata tuluna või kuluna enne, kui eksisteerib piisav
kindlus, et toetuse saaja vastab sihtfinantseerimisega seotud tingimustele ja sihtfinantseerimine leiab aset. Sihtfinant-
seerimist kajastatakse brutomeetodil.
Tegevuskulude sihtfinantseerimise kajastamisel lähtutakse tulude ja kulude vastavuse printsiibist. Tulu sihtfinantsee-
rimisest kajastatakse proportsionaalselt sellega seonduvate kuludega. Varade sihtfinantseerimist kajastatakse tuluna
sel perioodil, millal soetatakse vastav vara.
Saastekvootide müük
Üldjuhul kajastatakse saastekvootide müügist saadud tulu saastekvootide omandiõiguse üleminekul. Kui saastekvoo-
tide ostu-müügi lepinguga nähakse ette, et nende müügist saadud raha võib kasutada üksnes konkreetsete keskkonna-
kaitseliste projektide elluviimiseks, siis võetakse omandiõiguse üleminekul nõue ostja vastu ühtlasi arvele kohustisena
(tulevaste perioodide tuluna). Vastav kohustis kantakse tuluks sel perioodil, millal tehakse kulutused, milleks antud
tulu lubati kasutada.
104
Reservid
Reservidena kajastatakse seaduste alusel kindlatel eesmärkidel moodustatud netovara kogumid. Reservide moodusta-
mist ja reservidest kulutamist kajastatakse akumuleeritud tulemi ja reservide vahelise muutusena (v. a riskimaanda-
mise reserv, vt Tuletisinstrumendid).
Välisvaluutas toimunud tehingute kajastamine
Välisvaluutas fikseeritud tehingute kajastamisel on aluseks võetud tehingu toimumise päeval ametlikult kehtinud Eu-
roopa Keskpanga valuutakursid. Välisvaluutas fikseeritud monetaarsed finantsvarad ja –kohustised ning mittemone-
taarsed finantsvarad ja -kohustised, mida kajastatakse õiglase väärtuse meetodil, on bilansipäeva seisuga ümber hin-
natud eurodesse bilansipäeval ametlikult kehtinud Euroopa Keskpanga valuutakursside alusel. Välisvaluuta kursivahe-
dest saadud kasumid ja kahjumid on tulemiaruandes kajastatud perioodi tulu ja kuluna.
Tulude arvestus
Kogutud maksude, lõivude ja trahvide tulu võetakse arvele tekkepõhiselt vastavalt esitatud maksudeklaratsioonidele
ja muudele tulu tekkimist kajastavatele dokumentidele. Edasiandmisele kuuluvad maksud kajastatakse tulu kajasta-
mise perioodil samaaegselt kuluna ja kohustisena maksu saaja ees, vähendades vastavat kulu ja kohustist ebatõenäoli-
selt laekuvaks hinnatud osaga maksunõuetest. Lähtudes laekumise ebatõenäolisusest võetakse teatud nõuded esialgu
arvele bilansiväliselt ja kajastatakse tuluna laekumisel. Maksuotsuste alusel määratud nõuded kajastatakse tuluna mak-
suotsuse edasikaebamise tähtaja möödumisel. Lõive on lubatud kajastada kassapõhiselt, kui nende määr on kuni 100
eurot toimingu kohta, ajavahemik lõivude laekumisest toimingu teostamiseni on lühike või tulu kajastamise tekkepõ-
hist momenti on keeruline määrata. Kui nõuded võetakse tekkimise momendil arvele bilansiväliselt, kajastatakse aasta
lõpul bilansiliste nõuete ja tuludena koondsummad, mis leitakse bilansiväliste nõuete jäägi alusel, kasutades sobivaid
meetodeid hinnanguliselt laekuvate tekkinud nõuete määramiseks.
Toodete müügist saadud tulu kajastatakse siis, kui kõik olulised omandiga seotud riskid on läinud üle ostjale ning müü-
gitulu ja tehinguga seotud kulu on usaldusväärselt määratav. Tulu teenuste müügist kajastatakse teenuse osutamisel,
lähtudes valmidusastme meetodist. Intressitulu arvestatakse tekkepõhiselt sisemise intressimäära alusel. Dividendi-
tulu arvestatakse dividendide väljakuulutamisel.
Kulude arvestus
Kulusid kajastatakse tekkepõhiselt. Põhivara või varude soetamisel tasutud mittetagastatavad maksud ja lõivud (näi-
teks käibemaks, kui ostjaks on piiratud käibemaksukohustuslane, kes ei saa käibemaksu arvata sisendkäibemaksuks)
kajastatakse soetamise hetkel kuluna ning neid ei kajastata varade soetusmaksumuse koosseisus.
Riigi aruandes ei elimineerita konsolideerimisel riigiasutuste poolt töötasudelt arvestatud maksukulu ning Maksu- ja
Tolliametis arvestatud vastavat maksutulu, kuna töötasudelt arvestatud maksude saajatena ja maksukohustuslastena
käsitletakse töötajaid. Samuti ei elimineerita kütuse aktsiisimaksu, kuna seda ei tooda kütuse müüjate poolt esitatud
arvetel eraldi välja. Ülejäänud konsolideerimisgrupi sisesed maksud, lõivud ja muud tasud on elimineeritud.
Bilansipäevajärgsed sündmused
Raamatupidamise aastaaruandes kajastuvad olulised vara ja kohustiste hindamist mõjutavad asjaolud, mis ilmnesid
bilansikuupäeva ja aruande koostamispäeva vahemikul, kuid on seotud aruandeperioodil või varasematel perioodidel
toimunud tehingutega.
Bilansipäevajärgsed sündmused, mida ei ole varade ja kohustiste hindamisel arvesse võetud, kuid mis võivad oluliselt
mõjutada järgmise aruandeaasta tulemust, avalikustatakse raamatupidamise aastaaruande lisades.
Riigieelarve täitmise aruanne
Riigieelarves ja selle täitmise aruandes on hõlmatud riigi konsolideerimata raamatupidamise aastaaruandesse kuulu-
vad riigiraamatupidamiskohustuslased (vt lisa a1 A).
Riigieelarve täitmise aruanne on alates 2017. aastast koostatud tekkepõhisel printsiibil ning see on võrreldav riigi kon-
solideerimata tulemiaruandega ning riigi konsolideerimata materiaalse ja immateriaalse põhivara soetusega põhivara
liikumise aruandes. Finantseerimistehingud on võrreldavad riigi konsolideerimata rahavoogude aruandes kajastatud
kirjetega.
Andmed on avaldatud tuhande euro täpsusega.
Aruande liigendus vastab riigieelarves esitatule. Riigieelarve tulude ja kulude kajastamisel lähtutakse eelarvestamisel
kasutatud arvestuspõhimõtetest. Tulud ja kulud, mida ei eelarvestatud või eelarvestati erinevalt raamatupidamise ar-
vestuspõhimõtetest, on kajastatud riigieelarve tulude ja kulude korrigeerimistena. Riigieelarve täitmise aruande koon-
dosas on lisaks esitatud riigieelarve tulude ja kulude korrigeerimine, et leida eelarvepositsioon. Eelarvepositsiooni ar-
vestust reguleerivad Euroopa rahvamajanduse statistika koostamise juhendid (European Standard of Accounts).
Tekkepõhise eelarve koostamisel kehtivad üldjuhul raamatupidamisega sarnased arvestuspõhimõtted. Erisusi võrrel-
des raamatupidamises kasutatavate arvestuspõhimõtetega on kirjeldatud ning riigieelarve täitmist on muude riigi kon-
solideerimata aruannete ja nende lisadega võrreldud riigieelarve täitmise aruannet selgitavas lisas a31.
Aruandes on esitatud esialgne ja lõplik eelarve. Esialgne eelarve kajastab Riigikogu poolt 2020. a lõpul vastu võetud
2021. a riigieelarve seadust. Lõplikus eelarves on sisse viidud 2021. aastal otsustatud või selgunud korrigeerimised, s.o
muudatused lisaeelarveseaduse ja riigieelarve muutmise seaduse alusel, Vabariigi Valitsuse liigenduse muudatused ja
reservidest eraldamised, limiidid, mis tekkisid 2020. aasta jääkide ületoomisest, tegelikult laekunud tuludest, tegelikult
majandustegevusest saadud tulust jne (vt lisa a31).
105
2.7 Lisad (a1–a32)
Lisa a1
Konsolideeritud üksused
A. Konsolideerimata aruanne
mln eurot
Konsolideerimata aruandes on kajastatud riigiraamatupidamiskohustuslased koos nende valitsemisala asutustega (riigieelarvelised asutused).
Tulemiaruande näitajad 2021 Tulemiaruande näitajad 2020
Varad Kohustised Finants- Varad Kohustised Finants- Varad Kohustised
Valitsemisala
31.12.2021 31.12.2021 Tegevus- Tegevus- tulud ja 31.12.2020 31.12.2020 Tegevus- Tegevus-
tulud ja 31.12.2019 31.12.2019
tulud kulud tulud kulud
-kulud -kulud
Riigikogu 20,8 3,1 0,1 -23,2 -0,1 21,3 2,8 0,1 -21,2 -0,1 20,0 2,7
Vabariigi President 4,0 7,4 0,1 -5,5 -0,2 4,0 5,8 0,4 -4,6 -0,2 4,0 6,0
Riigikontroll 0,3 0,5 0,0 -5,1 0,0 0,2 0,4 0,0 -4,8 0,0 0,2 0,4
Õiguskantsler 0,0 0,3 0,0 -3,0 0,0 0,0 0,2 0,0 -2,8 0,0 0,0 0,2
Riigikohus 7,4 14,4 0,3 -5,4 -0,5 7,6 13,4 0,2 -6,6 -0,4 7,3 12,4
Riigikantselei 12,8 3,0 1,7 -18,2 0,0 10,3 3,7 1,6 -17,5 0,0 9,4 3,3
Haridus- ja Teadusministeerium 497,6 186,4 168,5 -753,6 0,1 385,3 97,5 117,8 -697,1 5,9 376,4 78,5
Justiitsministeerium 37,1 186,4 49,2 -193,4 -5,7 36,6 169,7 41,9 -187,0 -4,9 36,5 152,9
Kaitseministeerium 894,3 820,3 16,7 -622,8 -26,4 790,7 739,9 42,1 -609,4 -24,2 714,9 678,2
Keskkonnaministeerium 1 902,3 83,8 447,9 -183,2 257,9 1 673,1 41,2 314,6 -195,2 180,3 1 566,5 41,8
Kultuuriministeerium 212,1 59,0 48,9 -319,9 -1,2 204,2 50,4 44,0 -282,1 -1,0 195,0 46,6
Majandus- ja Kommunikatsioo-
3 815,6 287,3 304,8 -839,5 75,7 3 705,3 206,1 264,0 -682,3 -79,3 2 882,2 209,4
niministeerium
Maaeluministeerium 573,6 318,1 330,9 -412,0 -10,2 555,3 288,1 290,3 -372,8 -17,2 360,2 273,7
Rahandusministeerium 6 208,4 7 680,6 10 884,7 -6 906,6 40,4 6 075,7 7 216,2 9 614,8 -6 644,4 63,0 5 078,5 3 923,3
Siseministeerium 263,6 902,6 55,6 -483,0 -30,4 250,4 831,7 53,3 -457,9 -28,0 232,3 764,8
Sotsiaalministeerium 500,7 2 303,3 4 289,5 -6 479,6 -61,1 469,5 1 898,6 3 969,1 -5 870,5 -52,5 359,1 1 486,7
Välisministeerium 147,9 7,0 3,2 -77,1 0,0 125,1 6,2 2,1 -76,2 -0,1 119,0 4,9
Elimineerimised -865,0 -851,4 -4 420,7 4 405,0 0,1 -688,3 -837,7 -4 129,1 4 278,9 1,2 -566,0 -564,8
Kokku 14 233,5 12 012,1 12 181,4 -12 926,1 238,4 13 626,3 10 734,2 10 627,2 -11 853,5 42,5 11 395,5 7 121,0
Ülaltoodud tabelis on tegevustulude hulka loetud ka bioloogilise vara õiglase väärtuse muutus. Aruanne on võrreldav riigieelarve täitmise aruandega (vt lisa a31 M).
106
B. Konsolideeritud aruanne
Konsolideeritud aruandes on konsolideerimata riigi andmetele rida-realt liidetud riigi valitseva mõju all olevate sihtasutuste ja äriühingute vastavad andmed, kusjuures omavahelised
saldod on elimineeritud. Äriühingud osaluse määraga 20% kuni 50% on konsolideeritud aruandes kajastatud kapitaliosaluse meetodil.
B1. Riigi osalus sihtasutustes
mln eurot
100 % osaluse määraga konsolideeritud sihtasutused
Riigile kuuluv oma-
Riigile kuuluv oma-
Riigile kuuluv oma-
Tulemiaruande näitajad 2021 Tulemiaruande näitajad 2020
kapital 31.12.2021
kapital 31.12.2020
kapital 31.12.2019
Varad 31.12.2021
Varad 31.12.2020
Varad 31.12.2019
Sh antud toetu-
Sh antud toetu-
Sh toetused va-
Sh toetused va-
litsussektorist
litsussektorist
Tegevuskulud
Tegevuskulud
Riigile kuuluv
Riigile kuuluv
Tegevustulud
Tegevustulud
tulem
tulem
sed
sed
Sihtasutused kokku 2 206,7 947,0 1 045,5 374,6 -1 022,1 -190,6 28,2 2 253,6 916,8 949,5 326,9 -936,6 -171,8 13,1 1 282,9 832,6
Valitsussektori aruandesse arvatud
sihtasutused 2 188,9 938,1 1 039,7 373,3 -1 016,1 -189,5 28,4 2 233,8 907,2 943,6 325,9 -930,6 -170,9 13,2 1 264,9 823,0
SA Eesti Koostöö Kogu 0,3 0,1 0,2 0,2 -0,2 0,0 0,1 0,1 0,1 0,3 0,2 -0,3 0,0 0,0 0,1 0,1
SA Vabariigi Presidendi Kultuurira-
0,0 0,0 0,0 0,0 -0,1 0,0 0,0 0,0 0,0 0,1 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0
hastu
SA Eesti Teadusagentuur 27,2 21,9 77,9 77,0 -70,1 -60,3 7,8 18,8 14,1 61,8 61,4 -54,9 -45,8 7,0 10,7 7,1
Hariduse Infotehnoloogia SA (likvidee-
0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 3,1 2,8 -8,1 -3,5 -5,0 15,9 14,1
ritud 2021)
SA Innove (likvideeritud 2021) 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 9,0 9,0 -12,4 -4,5 -3,3 8,0 3,4
SA Kutsekoda 1,0 0,7 2,2 1,9 -2,4 -0,9 -0,3 1,1 1,0 2,8 2,5 -2,5 -0,7 0,3 0,9 0,7
Archimedes SA (likvideeritud 2021) 0,0 0,0 0,0 0,0 -0,1 0,0 -0,1 53,2 0,1 20,8 8,6 -21,0 -15,8 -0,1 45,3 0,5
Spordikoolituse ja Teabe SA 0,3 0,1 9,9 9,8 -9,9 -9,2 0,0 0,2 0,1 8,4 8,2 -8,4 -7,7 -0,1 1,0 0,9
SA Teaduskeskus Ahhaa 8,9 8,2 3,1 1,0 -3,5 -0,1 -0,3 9,5 8,5 2,4 1,1 -2,7 0,0 -0,3 9,4 8,9
SA Euroopa Kool 1,4 0,5 5,2 3,1 -5,0 0,0 0,3 1,0 0,2 4,6 2,9 -4,5 0,0 0,0 0,9 0,1
SA Rahvusvaheline Kaitseuuringute 1,7 1,4 2,5 1,9 -2,1 0,0 0,4 1,9 1,0 1,7 1,5 -1,5 0,0 0,2 1,0 0,8
Keskus
SA CR14 (asutatud 2020) 6,0 5,6 7,7 6,9 -3,2 0,0 4,5 1,2 1,2 0,0 0,0 -0,1 0,0 -0,1 0,0 0,0
Sakala Teatrimaja SA 0,5 0,4 0,3 0,2 -0,3 0,0 -0,1 0,5 0,4 0,3 0,2 -0,3 0,0 0,0 0,5 0,5
107
Riigile kuuluv oma-
Riigile kuuluv oma-
Riigile kuuluv oma-
Tulemiaruande näitajad 2021 Tulemiaruande näitajad 2020
kapital 31.12.2021
kapital 31.12.2020
kapital 31.12.2019
Varad 31.12.2021
Varad 31.12.2020
Varad 31.12.2019
Sh antud toetu-
Sh antud toetu-
Sh toetused va-
Sh toetused va-
litsussektorist
litsussektorist
Tegevuskulud
Tegevuskulud
Riigile kuuluv
Riigile kuuluv
Tegevustulud
Tegevustulud
tulem
tulem
sed
sed
SA Eesti Filmi Instituut (grupp) 4,2 0,8 17,9 17,2 -17,7 -15,8 0,2 2,7 0,6 9,7 8,7 -9,6 -7,7 0,1 2,2 0,5
SA Virumaa Muuseumid 5,3 4,9 2,5 1,4 -2,6 0,0 -0,1 5,3 5,0 2,9 2,1 -2,4 0,0 0,5 4,9 4,6
Tartu Jaani Kirik SA 0,1 0,1 0,1 0,1 -0,1 0,0 0,0 0,1 0,1 0,1 0,0 -0,1 0,0 0,0 0,1 0,0
Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA 1,6 1,5 1,8 1,7 -1,8 -0,6 0,0 1,6 1,5 1,9 1,9 -1,9 -1,2 -0,1 1,7 1,6
Unesco Eesti Rahvuslik Komisjon SA 0,0 0,0 0,1 0,1 -0,1 0,0 0,0 0,0 0,0 0,1 0,1 -0,1 0,0 0,0 0,0 0,0
SA Eesti Draamateater 7,7 6,5 4,5 3,2 -4,4 0,0 0,1 7,3 6,4 4,3 3,2 -4,5 0,0 -0,2 7,9 6,6
SA Rakvere Teatrimaja 6,9 6,5 3,3 2,5 -3,1 0,0 0,2 6,7 6,3 3,3 2,3 -3,0 0,0 0,3 6,5 6,0
SA Vene Teater 7,8 5,8 3,0 2,5 -3,0 0,0 0,0 8,3 5,8 2,9 2,4 -2,9 0,0 0,0 8,7 5,7
SA Ugala Teater 12,1 11,8 3,0 2,1 -3,6 0,0 -0,6 12,6 12,4 3,3 2,2 -3,6 0,0 -0,3 13,0 12,7
SA Tehvandi Spordikeskus 30,8 29,6 8,1 6,2 -6,1 0,0 2,0 29,2 27,6 7,6 6,2 -4,9 0,0 2,7 25,7 24,9
SA Jõulumäe Tervisespordikeskus 3,5 3,1 1,4 1,1 -1,1 0,0 0,3 2,9 2,8 1,2 0,9 -1,1 0,0 0,1 2,8 2,8
SA Kultuurileht 0,8 0,4 3,7 3,1 -3,7 0,0 0,0 1,0 0,4 3,7 3,1 -3,7 0,0 0,0 0,8 0,4
SA Endla Teater 6,1 5,1 2,9 2,0 -3,5 0,0 -0,6 6,6 5,7 3,6 2,3 -3,5 0,0 0,1 6,6 5,7
SA Teater Vanemuine 17,2 15,3 10,6 9,2 -11,7 0,0 -1,1 18,2 16,4 10,6 9,0 -11,4 0,0 -0,8 19,4 17,2
SA Eesti Noorsooteater 0,4 0,1 3,7 3,4 -3,8 0,0 0,0 0,3 0,1 3,5 3,1 -3,5 0,0 0,0 0,4 0,1
SA Narva Muuseum 15,8 14,4 1,8 1,3 -2,4 0,0 -0,6 16,1 14,9 3,3 2,7 -2,3 -0,1 0,9 16,1 14,0
SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid
6,2 5,9 1,3 1,0 -1,6 0,0 -0,3 6,4 6,2 1,5 1,1 -1,7 0,0 -0,2 7,2 6,4
(grupp)
SA Eesti Tervishoiu Muuseum 1,0 1,0 1,2 1,1 -1,3 0,0 -0,1 1,1 1,0 1,1 1,0 -1,0 0,0 0,1 0,9 0,9
SA Eesti Vabaõhumuuseum 10,8 10,4 4,0 3,1 -3,6 0,0 0,3 10,5 10,0 3,5 2,9 -3,1 0,0 0,4 10,1 9,6
SA Eesti Kontsert 22,7 21,5 8,7 6,7 -7,8 0,0 0,9 22,0 20,7 9,7 8,3 -6,8 0,0 2,1 20,5 18,5
SA Eesti Riiklik Sümfooniaorkester 1,5 1,1 3,7 3,5 -3,7 0,0 0,1 1,3 1,0 3,7 3,5 -3,5 0,0 0,2 1,1 0,8
SA Hiiumaa Muuseumid 0,3 0,2 0,3 0,3 -0,4 0,0 0,0 0,3 0,3 0,3 0,3 -0,3 0,0 0,0 0,3 0,2
SA Eesti Filharmoonia Kammerkoor 0,4 0,3 1,4 1,1 -1,4 0,0 0,0 0,4 0,2 1,2 1,1 -1,2 0,0 0,0 0,4 0,2
SA Pärnu Muuseum 1,1 1,0 1,1 1,0 -1,1 0,0 0,0 1,1 0,9 1,6 1,6 -1,0 0,0 0,6 0,5 0,3
SA Eesti Kunstimuuseum 22,9 22,1 11,7 10,4 -11,4 0,0 0,3 22,3 21,8 11,6 10,5 -11,0 0,0 0,6 21,7 21,2
SA Eesti Meremuuseum 15,5 15,0 7,4 5,5 -7,8 0,0 -0,4 16,2 15,5 7,5 5,8 -7,4 0,0 0,1 16,2 15,4
SA Saaremaa Muuseum 13,6 13,6 1,7 1,2 -1,4 0,0 0,3 13,3 13,2 1,2 0,9 -1,0 0,0 0,2 13,0 13,0
SA Eesti Ajaloomuuseum 16,3 16,0 2,5 2,2 -3,8 0,0 -1,2 17,6 17,2 2,6 2,3 -3,7 0,0 -1,1 18,7 18,3
108
Riigile kuuluv oma-
Riigile kuuluv oma-
Riigile kuuluv oma-
Tulemiaruande näitajad 2021 Tulemiaruande näitajad 2020
kapital 31.12.2021
kapital 31.12.2020
kapital 31.12.2019
Varad 31.12.2021
Varad 31.12.2020
Varad 31.12.2019
Sh antud toetu-
Sh antud toetu-
Sh toetused va-
Sh toetused va-
litsussektorist
litsussektorist
Tegevuskulud
Tegevuskulud
Riigile kuuluv
Riigile kuuluv
Tegevustulud
Tegevustulud
tulem
tulem
sed
sed
SA Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum
(konsolideeritud alates 2021) 0,8 0,7 1,0 0,9 -1,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0
Ettevõtluse Arendamise SA 18,0 10,3 93,5 93,1 -93,5 -57,5 -0,1 23,6 10,4 67,3 67,0 -68,0 -41,1 -1,0 20,7 11,3
Riigi Infokommunikatsiooni SA 10,7 9,4 6,3 2,8 -6,2 0,0 0,1 10,5 9,3 5,5 2,2 -5,6 0,0 -0,1 10,6 9,4
SA KredEx 952,5 132,3 26,3 19,9 -25,1 -17,5 4,5 968,8 127,8 17,2 12,0 -16,4 -8,4 1,2 203,3 126,6
SA Eesti Maaelumuuseumid 8,9 8,7 3,4 3,2 -2,3 0,0 1,2 8,0 6,4 4,9 4,7 -2,0 0,0 3,0 3,6 3,4
Maaelu Edendamise SA 312,5 143,9 6,8 1,2 -8,5 -3,8 0,3 309,6 143,6 5,2 1,1 -6,0 0,0 0,9 121,8 62,6
Keskkonnainvesteeringute Keskus SA 74,8 31,9 16,0 16,0 -20,4 -16,7 -4,1 89,0 36,0 17,2 17,2 -30,8 -27,0 -13,3 108,1 49,3
Integratsiooni SA 3,2 1,4 6,3 6,2 -6,0 -1,1 0,3 3,6 1,1 6,6 6,6 -6,0 -0,8 0,6 2,1 0,5
SA Erametsakeskus 1,4 1,2 4,5 4,2 -4,3 -2,8 0,2 1,2 1,0 3,5 3,5 -4,7 -3,0 -1,1 2,9 2,2
SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital 1,6 0,1 1,8 1,7 -1,8 -1,4 0,0 1,0 0,1 1,7 1,7 -1,7 -1,3 0,0 0,8 0,1
Jõgeva Haigla SA 2,4 1,5 6,1 0,0 -6,1 0,0 0,0 2,2 1,4 5,5 0,0 -5,4 0,0 0,1 2,0 1,3
Eesti Puuetega Inimeste Fond SA 0,1 0,1 1,2 1,2 -1,2 -1,2 0,0 0,1 0,1 1,1 1,1 -1,1 -1,0 0,0 0,1 0,1
Tartu Ülikooli Kliinikum SA (grupp) 249,7 164,1 318,7 9,3 -313,4 -0,2 4,4 237,8 159,7 282,6 3,6 -274,3 -0,1 7,3 219,6 152,3
Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA (grupp) 226,9 140,6 277,3 13,7 -271,0 0,0 5,9 221,7 134,7 259,7 11,4 -255,4 -1,2 4,1 216,4 130,6
Viljandi Haigla SA 30,3 26,1 36,7 2,8 -34,0 0,0 2,7 24,9 23,4 33,6 5,3 -28,2 0,0 5,4 20,2 18,1
Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitat-
6,1 5,5 5,1 0,1 -4,7 0,0 0,4 6,0 5,1 4,5 0,1 -4,2 0,0 0,3 5,5 4,9
sioonikeskus SA
SA Eesti Tervishoiu Pildipank 4,9 4,8 1,6 0,0 -1,1 0,0 0,5 4,4 4,3 1,6 0,0 -1,2 0,0 0,5 4,0 3,9
SA Koeru Hooldekeskus 2,6 2,3 3,2 0,3 -3,1 0,0 0,1 2,5 2,1 3,1 0,5 -2,7 0,0 0,4 2,1 1,7
SA Eesti Rahvusvahelise Arengukoos-
1,6 0,3 1,5 0,5 -1,5 -0,4 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0
töö Keskus (asutatud 2021)
Valitsussektori aruandest välja jäe-
tud sihtasutused 17,8 8,9 5,8 1,3 -6,0 -1,1 -0,2 19,8 9,6 5,9 1,0 -6,0 -0,9 -0,1 18,0 9,6
Eesti Akrediteerimiskeskus SA (likvi-
0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,6 0,5 0,9 0,0 -0,8 0,0 0,1 0,4 0,3
deeritud 2021)
SA Tallinna Teaduspark Tehnopol 17,8 8,9 5,8 1,3 -6,0 -1,1 -0,2 19,2 9,1 5,0 1,0 -5,2 -0,9 -0,2 17,6 9,3
109
B2. Riigi osalus tütar- ja sidusettevõtjates
mln eurot
Kasumiaruande näitajad Kasumiaruande näitajad
Riigile kuuluv omaka-
Riigile kuuluv omaka-
Riigile kuuluv omaka-
Ettevõtja nimetus 2021 2020
Osaluse määr (%)
Varad 31.12.2021
Varad 31.12.2020
Varad 31.12.2019
pital 31.12.2021
pital 31.12.2020
pital 31.12.2019
kasum/kahjum
kasum/kahjum
Riigile kuuluv
Riigile kuuluv
Ärikulud
Ärikulud
Äritulud
Äritulud
Riigi tütarettevõtjad kokku 10 401,8 6 055,1 3 031,5 -2 480,2 462,6 9 313,1 5 484,9 2 318,0 -1 922,0 299,3 8 881,3 5 127,2
Valitsussektorisse kuuluvad tütarettevõt-
1 215,5 845,4 288,4 -225,4 47,8 1 198,6 826,3 272,5 -205,6 48,2 1 203,0 818,7
jad kokku
A.L.A.R.A. AS 100 1,4 1,4 0,7 -0,6 0,1 1,3 1,3 0,5 -0,6 -0,1 1,4 1,4
AS Eesti Liinirongid 100 214,6 141,3 47,7 -48,8 -5,3 213,6 146,6 43,5 -44,5 -5,4 224,4 153,9
AS Eesti Varude Keskus 100 164,7 159,0 10,7 -9,7 0,9 156,0 155,4 15,9 -16,9 -1,1 158,2 156,9
OÜ Rail Baltic Estonia 100 39,9 30,5 23,8 -12,1 11,6 28,4 18,6 15,5 -3,6 12,0 8,0 6,6
TS Laevad OÜ (Tallinna Sadam AS tütarette-
67,03 108,3 22,7 30,8 -24,3 4,0 113,4 18,7 29,8 -21,5 5,0 122,2 13,7
võtja)
Riigi Kinnisvara AS 100 636,9 444,1 145,0 -101,9 34,8 637,2 441,1 137,3 -91,5 34,7 643,7 444,7
AS Hoolekandeteenused (grupp) 100 49,7 46,4 29,7 -28,0 1,7 48,7 44,6 30,0 -27,0 3,1 45,1 41,5
Valitsussektorisse mittekuuluvad tütaret-
tevõtjad kokku 9 186,3 5 209,7 2 743,1 -2 254,8 414,8 8 114,5 4 658,6 2 045,5 -1 716,4 251,1 7 678,3 4 308,5
Riigimetsa Majandamise Keskus 100 1 695,3 1 671,5 406,7 -140,7 260,5 1 466,4 1 448,8 350,4 -154,5 181,3 1 362,3 1 337,2
Eesti Energia AS (grupp) 100 4 384,2 2 318,7 1 475,2 -1 329,7 104,4 3 686,2 2 007,2 907,2 -854,9 19,4 3 468,1 1 800,4
Elering AS (grupp) 100 1 182,9 382,1 208,1 -199,1 5,1 1 075,7 387,0 142,6 -110,0 25,3 1 024,4 388,3
Tallinna Sadam AS (grupp, koos TS Laevad
67,03 629,5 254,8 111,9 -82,2 17,2 628,1 251,7 110,4 -74,9 19,1 625,5 252,7
OÜga)
Eesti Raudtee AS 100 374,4 176,1 55,7 -55,4 0,0 356,9 176,1 63,7 -56,3 7,1 342,6 159,0
AS Operail (grupp) 100 176,3 68,2 73,0 -75,5 -5,0 171,0 75,5 65,1 -58,5 2,7 145,2 60,4
Tallinna Lennujaam AS (grupp) 100 258,3 116,3 45,1 -42,7 2,3 230,5 94,0 36,3 -38,2 -2,0 226,1 95,5
Lennuliiklusteeninduse AS 100 38,2 18,5 17,8 -21,0 -3,5 35,9 11,9 15,7 -21,9 -6,5 40,7 18,4
Saarte Liinid AS 100 64,1 24,4 10,0 -8,6 1,4 65,2 23,0 9,0 -8,1 0,8 59,9 19,1
Eesti Post AS (grupp) 100 141,1 45,0 149,1 -133,1 13,1 134,5 34,3 135,6 -126,1 9,0 122,3 25,6
Eesti Loots AS 100 16,4 11,9 8,5 -7,8 0,7 16,2 11,3 8,1 -7,6 0,1 18,2 12,7
Teede Tehnokeskus AS 100 2,9 2,2 3,2 -3,0 0,2 3,0 2,3 3,5 -3,2 0,3 2,8 2,2
110
Kasumiaruande näitajad Kasumiaruande näitajad
Riigile kuuluv omaka-
Riigile kuuluv omaka-
Riigile kuuluv omaka-
Ettevõtja nimetus 2021 2020
Osaluse määr (%)
Varad 31.12.2021
Varad 31.12.2020
Varad 31.12.2019
pital 31.12.2021
pital 31.12.2020
pital 31.12.2019
kasum/kahjum
kasum/kahjum
Riigile kuuluv
Riigile kuuluv
Ärikulud
Ärikulud
Äritulud
Äritulud
Metrosert AS 100 3,8 3,3 3,1 -3,1 0,0 3,7 3,3 2,6 -2,6 0,0 3,7 3,3
AS Eesti Teed (müüdud 2021) 100 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 24,7 20,1 28,6 -25,6 2,3 25,7 21,3
KredEx Krediidikindlustus AS 100 39,7 21,2 2,0 -1,8 0,4 39,9 20,8 1,4 -2,0 -0,3 38,7 21,2
Nordic Aviation Group AS (grupp) 100 58,8 29,8 60,6 -59,4 1,2 59,1 28,6 61,5 -73,2 -8,2 52,5 18,6
Transpordi Varahaldus OÜ 100 78,4 35,6 9,1 -4,6 2,7 79,6 32,9 9,4 -19,4 -11,9 86,0 44,8
Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ 100 8,0 6,9 9,6 -9,5 0,0 7,9 6,9 9,5 -9,7 -0,2 8,0 7,2
Eesti Loto AS 100 23,7 15,3 86,3 -69,8 13,9 20,1 15,1 77,6 -63,3 12,2 17,1 12,9
AS Vireen 100 7,8 5,9 3,1 -2,7 0,3 7,5 5,8 2,9 -2,2 0,5 6,0 5,6
Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskont- 93,3 1,4 1,3 1,5 -1,4 0,1 1,3 1,2 1,6 -1,4 0,1 1,4 1,3
rolli AS
Eesti Vanglatööstus AS 100 1,1 0,7 3,5 -3,7 -0,2 1,1 0,8 2,8 -2,8 0,0 1,1 0,8
Riigi sidusettevõtjad kokku 19,3 8,2 11,8 -11,5 0,0 20,5 9,0 11,3 -11,3 -0,1 22,1 9,5
Ökosil AS 35 1,7 0,5 0,8 -0,8 0,0 1,7 0,5 0,8 -0,8 0,0 1,7 0,5
AS Levira (grupp) 51 17,6 7,7 11,0 -10,7 0,0 18,8 8,4 10,5 -10,5 -0,1 20,4 9,0
Riigi tütarettevõtjate sidusettevõtjad
kokku 2 079,0 59,3 89,5 -114,4 2,1 1 763,5 51,3 124,9 -122,8 1,3 1 693,1 48,4
RB Rail AS (Läti) 33,3 28,3 2,4 16,1 -16,3 -0,1 34,1 2,5 10,8 -10,9 0,1 13,0 2,4
Enefit Jordan B.V. (Jordaania, Eesti) 65 0,3 0,0 0,0 -6,6 0,0 0,3 0,0 0,0 -5,5 0,0 0,3 0,0
Attarat Mining Co BV, Attarat Power Holding
Co BV (grupp), Attarat Operation & Mainte-
nance Co BV (Holland) 10 2 027,3 50,8 31,3 -53,0 0,4 1 699,8 42,8 74,9 -68,3 0,3 1 647,0 39,0
Orica Eesti OÜ (Eesti, Holland) 35 13,7 3,5 19,4 -15,1 1,5 12,5 3,5 5,7 -4,5 1,4 13,6 3,9
Eesti Energia AS ebaolulised osalused 0,6 0,1 2,7 0,5 5,4 -5,0 0,0 1,6 0,6
AS Green Marine 51 5,1 1,6 5,3 -4,4 0,4 4,6 1,1 3,1 -3,8 -0,5 5,3 1,6
Post11 OÜ 30 3,7 0,4 17,3 -18,9 -0,2 9,0 0,9 24,9 -24,7 0,0 11,8 0,9
Biolaborid OÜ 27,2 0,6 0,0 0,1 -0,1 0,0 0,5 0,0 0,1 -0,1 0,0 0,5 0,0
111
Lisa a2
Raha ja selle ekvivalendid
mln eurot
Konsolideeritud Konsolideerimata
31.12.2021 31.12.2020 31.12.2019 31.12.2021 31.12.2020 31.12.2019
Sularaha 2,1 2,3 2,5 0,0 0,1 0,1
Raha teel 2,0 3,1 1,2 0,2 0,1 0,1
Arvelduskontod pankades 754,4 2 010,9 1 107,0 7,3 1 341,3 694,3
Tähtajalised deposiidid
1 744,7 284,4 349,5 1 651,4 232,4 186,8
pankades
Raha kokku 2 503,2 2 300,7 1 460,2 1 658,9 1 573,9 881,3
Aruandeperioodil teenitud
-4,3 -1,6 0,9 -4,8 -2,2 -0,1
intressitulu (vt lisa a27)
Riigi raha ja saadud hoiuste hulgas (vt lisa a15) kajastatud Rahandusministeeriumi (riigikassa) kontsernikontosse hõl-
matud riigiväliste asutuste arvelduskontode jäägid:
Konsolideeritud Konsolideerimata
31.12.2021 31.12.2020 31.12.2019 31.12.2021 31.12.2020 31.12.2019
Töötukassa 552,6 599,9 880,6 552,6 599,9 880,6
Haigekassa 355,9 202,2 181,8 355,9 202,2 181,8
Avaliku sektori aruandes hõlma-
9,6 2,1 6,9 9,6 2,1 6,9
mata organisatsioonid
Riigi sihtasutused (konsolideeri-
0,0 0,0 0,0 0,6 0,6 8,9
tud aruandes rida-realt meetodil)
Kokku 918,1 804,2 1 069,3 918,7 804,8 1 078,2
Riigikassa hoiab teiste isikute raha hoiulepingu alusel ja maksab neile raha jäägilt intresse. Likviidsusreservile (vt lisa
a20 C) on kehtestatud minimaalse likviidsusvaru nõuded.
Lisa a3
Finantsinvesteeringud
mln eurot
Konsolideeritud Konsolideerimata
31.12.2021 31.12.2020 31.12.2019 31.12.2021 31.12.2020 31.12.2019
Lühiajalised finantsinvestee-
ringud
Võlakirjad kauplemisportfellis 461,6 644,6 516,5 448,3 630,1 500,8
Noteerimata aktsiad ja osad 0,0 0,9 1,9 0,0 13,9 0,0
Lühiajalised finantsinvestee-
461,6 645,5 518,4 448,3 644,0 500,8
ringud kokku
Sh kajastatud õiglases väärtuses 461,6 644,6 516,5 448,3 630,1 500,8
Sh kajastatud korrigeeritud soe-
tusmaksumuses 0,0 0,9 1,9 0,0 13,9 0,0
Pikaajalised finantsinvestee-
ringud
Tähtajalised deposiidid panka-
des 0,0 0,0 2,3 0,0 0,0 0,0
Osalused rahvusvahelistes orga-
210,1 207,5 200,7 210,1 207,5 200,7
nisatsioonides
Osalus riskikapitalifondides 109,4 109,1 122,0 91,7 91,1 106,5
112
Konsolideeritud Konsolideerimata
31.12.2021 31.12.2020 31.12.2019 31.12.2021 31.12.2020 31.12.2019
Noteerimata aktsiad ja osad 0,2 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0
Muud pikaajalised finantsinves-
teeringud 0,1 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0
Pikaajalised finantsinvestee-
319,8 316,6 325,0 301,8 298,6 307,2
ringud kokku
Sh kajastatud õiglases väärtuses 109,4 109,1 122,0 91,7 91,1 106,5
Sh kajastatud korrigeeritud soe-
210,4 207,5 203,0 210,1 207,5 200,7
tusmaksumuses
Võlakirjadelt teenitud tulu (vt
-3,1 -2,1 0,3 -3,2 -2,3 -0,3
lisa a27)
Võlakirjade jaotus emiteerija
järgi
Eurotsooni riikide valitsused 270,6 266,7 261,3 268,0 264,4 259,6
Krediidiasutused 182,9 368,7 243,4 180,3 365,7 238,3
Rahvusvahelised organisatsioo-
0,0 0,0 3,9 0,0 0,0 2,9
nid
Ettevõtjad 8,1 9,2 7,9 0,0 0,0 0,0
Võlakirjad kokku 461,6 644,6 516,5 448,3 630,1 500,8
Riik (konsolideerimata) müüs osaluse tütarettevõtjas AS Eesti Teed, müügist laekus 19,4 mln eurot, kahjum müügist
konsolideeritud aruandes -0,7 mln eurot, kasum müügist konsolideerimata aruandes 5,5 mln eurot.
Riik (konsolideeritud) müüs Nord Pool AS aktsiad, müügist laekus 0,9 mln eurot, kasum müügist 0 eurot.
Osalused rahvusvahelistes organisatsioonides
31.12.2021 31.12.2020 31.12.2019
Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank (EBRD) 5,3 5,3 5,3
Euroopa Investeerimispank (EIB) 27,9 27,9 27,9
Põhjamaade Investeerimispank (NIB) 12,9 12,9 12,9
Euroopa Nõukogu Arengupank (CEB) 0,8 0,8 0,8
Rahvusvaheline Arenguassotsiatsioon (IDA) 1,0 0,9 0,9
Euroopa Finantsstabiilsuse Fond (EFSF) 0,1 0,1 0,1
Euroopa Stabiilsusmehhanism (ESM) 148,8 148,8 148,8
Rahvusvaheline Rekonstruktsiooni- ja Arengupank (IBRD) 6,0 3,8 4,0
Kolme Mere Investeerimisfond 7,3 7,0 0,0
Osalused rahvusvahelistes organisatsioonides kokku 210,1 207,5 200,7
Bilansis on osalustena kajastatud rahalised sissemaksed rahvusvaheliste organisatsioonide omakapitali.
IBRD grupile maksti juurde 1,9 mln eurot.
Eesti liitus 2020. a Kolme Mere Investeerimisfondiga, mis asutati 2019. aastal Poola riikliku arengupanga ja Rumeenia
riikliku eksport-importpanga poolt. Fondi investeerimissektoriteks on transpordi infrastuktuur, energia- ja digisektor.
Fondi investeeriti 2021. a juurde 2,9 mln eurot (2020. a 7,0 mln eurot) ja sellest laekus tagasi 2,6 mln eurot.
Osaluste ümberhindlused moodustasid kokku 0,4 mln eurot.
Riigi tingimuslikud kohustised osalustest rahvusvahelistes organisatsioonides on esitatud lisas a30 A.
Osalused riskikapitalifondides
Konsolideeritud Konsolideerimata
31.12.2021 31.12.2020 31.12.2019 31.12.2021 31.12.2020 31.12.2019
SmartCap Venture Capital Fund 70,0 69,1 83,7 70,0 69,1 83,7
EstFund 21,7 22,0 22,8 21,7 22,0 22,8
Balti Innovatsioonifond 17,7 18,0 15,5 0,0 0,0 0,0
Osalused riskikapitalifondides
109,4 109,1 122,0 91,7 91,1 106,5
kokku
113
Konsolideeritud Konsolideerimata
31.12.2021 31.12.2020 31.12.2019 31.12.2021 31.12.2020 31.12.2019
Riskikapitalifondide aruandeperioodi
4,7 -14,3 4,3 0,6 -15,4 2,6
tulem (vt lisa a27)
SmartCap Venture Capital Fund (endise nimega Early Fund II) investeerib riskikapitalifondidesse, mis arendavad inno-
vaatilisi rahvusvahelise kasvupotentsiaaliga Eesti ettevõtteid, aitavad Eesti majandust ajakohastada ja kohalikku kapi-
taliturgu arendada. Fondi 2021. a kasum oli 0,9 mln eurot (2020. a kahjum 14,6 mln eurot).
Euroopa Investeerimisfondi alamfond EstFund investeerib varajase faasi ettevõtjatesse riskikapitali pakkumiseks.
Fond teenis 2021. a kahjumit 0,3 mln eurot (2020. a kahjum 0,8 mln eurot).
Konsolideeritud aruandes lisandub SA Kredex investeering Balti Innovatsioonifondi. 2021. a investeeris SA KredEx
täiendavalt fondi 3,7 mln eurot (2020. a 4,0 mln eurot). Fondi vahenditelt arvestati 4,1 mln eurot kasumit (2020. a
kasum 1,1 mln eurot). Fondist laekus tagasi 8,1 mln eurot (2020. a 2,6 mln eurot).
Lisa a4
Maksud, lõivud, trahvid
mln eurot
A. Maksu-, lõivu- ja trahvinõuded
Konsolideeritud Konsolideerimata
31.12.2021 31.12.2020 31.12.2019 31.12.2021 31.12.2020 31.12.2019
Käibemaks 462,6 408,2 379,7 482,1 417,1 386,0
Sh brutosummas 597,0 535,6 491,3 616,5 544,5 497,6
Sh ebatõenäoliselt laekuv -134,4 -127,4 -111,6 -134,4 -127,4 -111,6
Sotsiaalmaks 332,5 314,0 350,6 351,2 331,4 368,3
Sh brutosummas 380,5 357,0 381,6 399,2 374,4 399,3
Sh ebatõenäoliselt laekuv -48,0 -43,0 -31,0 -48,0 -43,0 -31,0
Üksikisiku tulumaks 219,7 193,6 173,6 230,0 203,1 182,8
Sh brutosummas 241,6 214,0 189,9 251,9 223,5 199,1
Sh ebatõenäoliselt laekuv -21,9 -20,4 -16,3 -21,9 -20,4 -16,3
Muud maksud 194,2 175,3 241,2 206,8 180,0 257,4
Sh brutosummas 230,6 211,0 270,4 243,2 215,7 286,6
Sh ebatõenäoliselt laeku-
-36,4 -35,7 -29,2 -36,4 -35,7 -29,2
vad
Loodusvarade kasuta-
15,7 10,8 12,1 28,0 14,5 19,8
mise ja saastetasud
Sh brutosummas 17,2 12,4 12,8 29,5 16,1 20,5
Sh ebatõenäoliselt laeku- -1,5 -1,6 -0,7 -1,5 -1,6 -0,7
Trahvid 5,8 6,2 7,3 5,8 6,2 7,3
Sh brutosummas 15,0 16,1 16,8 15,0 16,1 16,8
Sh ebatõenäoliselt laeku-
vad -9,2 -9,9 -9,5 -9,2 -9,9 -9,5
Kohtuotsuste alusel
välja mõistetud tasud 13,9 13,9 13,1 13,9 13,9 13,1
Sh brutosummas 14,8 14,7 13,9 14,8 14,7 13,9
Sh ebatõenäoliselt laeku-
-0,9 -0,8 -0,8 -0,9 -0,8 -0,8
vad
Maksuviivised 4,3 3,4 6,8 4,3 3,5 6,8
Sh brutosummas 50,0 46,7 41,8 50,0 46,8 41,8
Sh ebatõenäoliselt laeku-
-45,7 -43,3 -35,0 -45,7 -43,3 -35,0
vad
Maksu-, lõivu- ja trahvi-
1 248,7 1 125,4 1 184,4 1 322,1 1 169,7 1 241,5
nõuded kokku
Sh brutosummas 1 546,7 1 407,5 1 418,5 1 620,1 1 451,8 1 475,6
Sh ebatõenäoliselt laeku-
vad -298,0 -282,1 -234,1 -298,0 -282,1 -234,1
114
2021. a arvati Maksu- ja Tolliameti poolt lootusetuks ja kanti bilansist maha maksunõudeid 18,7 mln eurot (2020. a
23,8 mln eurot) ning maksuviiviseid, trahve ja sunniraha 3,2 mln eurot (2020. a 3,0 mln eurot).
B. Saadud maksude, trahvide, lõivude ettemaksed
Konsolideeritud Konsolideerimata
31.12.2021 31.12.2020 31.12.2019 31.12.2021 31.12.2020 31.12.2019
Käibemaks 165,9 131,4 121,4 171,0 136,0 127,4
Üksikisiku tulumaks 204,4 192,9 177,8 204,4 192,9 177,8
Muud maksud, lõivud,
trahvid 7,0 3,5 62,7 7,0 3,6 62,7
Ettemaksukontode jäägid 245,5 195,4 189,8 256,2 202,2 195,1
Saadud maksude, lõi-
vude, trahvide ettemak-
sed kokku 622,8 523,2 551,7 638,6 534,7 563,0
C. Maksude, lõivude, trahvide kohustised
Konsolideeritud Konsolideerimata
31.12.2021 31.12.2020 31.12.2019 31.12.2021 31.12.2020 31.12.2019
Käibemaks 11,3 4,8 2,8 0,0 0,0 0,0
Sotsiaalmaks 153,4 145,8 131,4 152,9 145,3 131,1
Üksikisiku tulumaks 141,0 130,7 119,9 140,4 130,3 119,6
Töötuskindlustusmaksed 23,0 21,2 19,7 23,0 21,2 19,7
Kogumispensioni maksed 54,2 34,9 56,4 54,2 34,9 56,4
Muud maksud 21,0 12,3 11,7 17,9 11,3 10,2
Loodusvarade kasutamise
3,8 3,6 3,3 3,8 3,6 3,3
tasud
Maksude, lõivude, trah-
407,7 353,3 345,2 392,2 346,6 340,3
vide kohustised kokku
Enamuse kohustistest moodustavad edasiandmisele kuuluvad maksud ja muud tasud.
Avaliku sektori siseselt kuulub sotsiaalmaks edasiandmisele Haigekassale, üksikisiku tulumaks ja maamaks kohalikele
omavalitsustele, töötuskindlustusmaksed Töötukassale, aktsiisid ja hasartmängumaks Kultuurkapitalile, loodusvarade
kasutamise tasud kohalikele omavalitsustele.
Väljapoole avalikku sektorit antakse kogumispensioni maksed edasi erasektorisse kuuluvatele pensionikindlustusfon-
didele, tolliprotseduuridega seotud maksed Euroopa Komisjonile. Kui töötajad maksavad riigi kaudu 2% töötasust ko-
gumispensioni fondidesse, siis lisab riik sotsiaalmaksu edasiandmisena 4% juurde. 2020. a juulist kuni 2021. a augustini
peatas riik omapoolsed sotsiaalmaksu maksed kohustusliku kogumispensioni fondidesse ja maksab need hiljem juurde.
Vastav kulu peatatud perioodi eest on kajastatud antud toetustena (vt lisa a19 B2) ja kohustis on kajastatud eraldisena
(vt lisa a16 D).
115
D. Tulud ja kulud
Kulud ebatõenäoliselt laekuvaks arvami-
Tulud Kulud tulude edasiandmisest sest
Konsolideeritud Konsolideerimata Konsolideeritud Konsolideerimata Konsolideeritud Konsolideerimata
2021 2020 2021 2020 2021 2020 2021 2020 2021 2020 2021 2020
Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed 10 497,1 9 176,3 10 600,1 9 302,4 -3 514,7 -3 342,7 -3 514,7 -3 342,7 -32,8 -62,1 -32,8 -62,1
Maksud kaupadelt ja teenustelt 3 603,1 3 147,1 3 675,8 3 223,7 -38,6 -33,7 -38,6 -33,7 -16,2 -30,8 -16,2 -30,8
Käibemaks 2 606,9 2 246,2 2 653,7 2 289,5 0,0 0,0 0,0 0,0 -16,1 -29,3 -16,1 -29,3
Kütuseaktsiis 503,2 434,5 506,1 438,7 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 -0,7 0,0 -0,7
Alkoholiaktsiis 222,9 212,5 222,9 212,5 -16,3 -15,5 -16,3 -15,5 0,0 0,0 0,0 0,0
Tubakaaktsiis 243,9 231,3 243,9 231,3 0,0 0,0 0,0 0,0 -0,1 -0,8 -0,1 -0,8
Elektriaktsiis 1,0 2,6 8,4 17,7 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0
Pakendiaktsiis 0,4 0,4 0,4 0,4 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0
Tallinna reklaamimaks 5,7 4,2 5,7 4,2 -5,7 -4,2 -5,7 -4,2 0,0 0,0 0,0 0,0
Hasartmängumaks 19,1 15,4 34,7 29,4 -16,6 -14,0 -16,6 -14,0 0,0 0,0 0,0 0,0
Sotsiaalmaks ja sotsiaalkindlustus-
4 136,0 3 860,0 4 136,0 3 860,0 -2 003,7 -1 943,8 -2 003,7 -1 943,8 -10,8 -18,7 -10,8 -18,7
maksed
Sotsiaalmaks 3 725,7 3 465,3 3 725,7 3 465,3 -1 594,3 -1 549,9 -1 594,3 -1 549,9 -9,9 -17,2 -9,9 -17,2
Sh pensionikindlustuseks 2 231,5 2 078,2 2 231,5 2 078,2 -105,4 -165,9 -105,4 -165,9 -6,0 -10,4 -6,0 -10,4
Sh ravikindlustuseks 1 494,2 1 387,1 1 494,2 1 387,1 -1 488,9 -1 384,0 -1 488,9 -1 384,0 -3,9 -6,8 -3,9 -6,8
Töötuskindlustusmaksed 232,3 215,2 232,3 215,2 -231,7 -214,7 -231,7 -214,7 -0,6 -0,9 -0,6 -0,9
Kogumispensioni maksed 178,0 179,5 178,0 179,5 -177,7 -179,2 -177,7 -179,2 -0,3 -0,6 -0,3 -0,6
Tulumaks 2 641,5 2 074,6 2 662,8 2 115,1 -1 365,2 -1 273,0 -1 365,2 -1 273,0 -5,7 -12,3 -5,7 -12,3
Füüsilise isiku tulumaks 2 169,4 1 667,0 2 169,4 1 667,0 -1 365,2 -1 273,0 -1 365,2 -1 273,0 -3,7 -6,3 -3,7 -6,3
Juriidilise isiku tulumaks 472,1 407,6 493,4 448,1 0,0 0,0 0,0 0,0 -2,0 -6,0 -2,0 -6,0
Omandimaksud 53,1 53,1 62,0 62,0 -58,9 -58,9 -58,9 -58,9 -0,1 -0,3 -0,1 -0,3
Maamaks 48,0 48,0 56,9 56,9 -58,9 -58,9 -58,9 -58,9 -0,1 -0,3 -0,1 -0,3
Raskeveokimaks 5,1 5,1 5,1 5,1 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0
Maksud väliskaubanduselt 63,4 41,5 63,5 41,6 -48,3 -33,3 -48,3 -33,3 0,0 0,0 0,0 0,0
Tollimaks 63,4 41,5 63,5 41,6 -48,3 -33,3 -48,3 -33,3 0,0 0,0 0,0 0,0
Maksuviivised (vt lisa a22) 13,2 16,2 13,2 16,3 0,0 0,0 0,0 0,0 -5,4 -10,9 -5,4 -10,9
Riigilõivud (vt lisa a21) 88,8 74,5 89,1 74,9 -1,5 -1,4 -1,5 -1,4 0,0 0,0 0,0 0,0
Registritoimingutelt 48,2 38,9 48,3 39,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0
116
Kulud ebatõenäoliselt laekuvaks arvami-
Tulud Kulud tulude edasiandmisest sest
Konsolideeritud Konsolideerimata Konsolideeritud Konsolideerimata Konsolideeritud Konsolideerimata
2021 2020 2021 2020 2021 2020 2021 2020 2021 2020 2021 2020
Isikut tõendavate dokumentide ja koda-
kondsusseaduse alusel 15,1 12,8 15,1 12,8 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0
Kohtuasjade toimingutelt 7,6 7,1 7,6 7,2 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0
Muud riigilõivud 17,9 15,7 18,1 15,9 -1,5 -1,4 -1,5 -1,4 0,0 0,0 0,0 0,0
Trahvid ja muud varalised karistused 19,1 18,5 18,6 18,1 0,0 0,0 0,0 0,0 -0,9 -2,4 -0,9 -2,4
Saastetasud (vt lisa a22) 22,7 20,4 36,4 26,8 -0,4 -0,4 -0,4 -0,4 0,0 0,0 0,0 0,0
Tulud loodusressursside kasutada
34,1 23,4 54,6 32,9 -16,3 -14,0 -16,3 -14,0 -0,1 -1,0 -0,1 -1,0
andmisest (vt lisa a22)
Teekasutustasud (vt lisa a22) 21,3 20,0 21,3 20,1 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0
Universaalse postiteenuse maksed (vt
0,1 0,1 0,9 1,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0
lisa a22)
Sunnirahad ja kohtuotsuse alusel
9,3 9,6 9,3 9,6 0,0 0,0 0,0 0,0 -0,2 -0,2 -0,2 -0,2
välja mõistetud nõuded (vt lisa a22)
Maksud, lõivud, trahvid kokku 10 705,7 9 359,0 10 843,5 9 502,1 -3 532,9 -3 358,5 -3 532,9 -3 358,5 -39,4 -76,6 -39,4 -76,6
Võrdlusandmetes on tagasiulatuvalt vähendatud 2020. a sotsiaalmaksu edasiandmise kulu 147,5 mln euro võrra ja sama summa võrra suurendatud antud toetuste kulu (vt lisa a19 B2).
117
Konsolideerimisel elimineeritud maksu-, lõivu- ja trahvitulud
Konsolideeritud Konsolideerimata
2021 2020 2021 2020
Käibemaks 254,0 233,5 207,2 190,1
Saastetasud 13,7 6,4 0,0 0,0
Tulud loodusressursside kasutada andmisest 20,5 9,5 0,0 0,0
Juriidilise isiku tulumaks 21,3 40,5 0,0 0,0
Maamaks 11,0 11,1 2,1 2,2
Muud maksu-, lõivu- ja trahvitulud 27,3 35,0 0,1 0,2
Elimineeritud maksu-, lõivu ja trahvitulud kokku 347,8 336,0 209,4 192,5
Elimineerimata on jäetud töötasudelt ja erisoodustustelt arvestatud maksukulud (vt lisa a23) ja neile vastavad sotsiaal-
maksu ja sotsiaalkindlustusmaksete tulud, kuna nende kulude korral on vastaspoolena käsitletud töötajaid. Samuti on
elimineerimata kütuse ostmisel tasutud kütuseaktsiis, mis laekub Maksu- ja Tolliametile erasektorisse kuuluvate kütu-
semüüjate kaudu, kes ei kajasta seda oma müügiarvetel.
Lisa a5
Muud nõuded ja ettemaksed
mln eurot
Konsolideeritud Konsolideerimata
31.12.2021 31.12.2020 31.12.2019 31.12.2021 31.12.2020 31.12.2019
Lühiajalised nõuded ja ettemaksed 1294,7 1097,8 966,9 1 228,5 775,9 619,2
Nõuded ostjate vastu 403,7 239,5 248,6 10,9 9,5 7,3
Sh brutosummas 408,4 247,2 255,4 11,1 9,9 7,6
Sh ebatõenäoliselt laekuvad -4,7 -7,7 -6,8 -0,2 -0,4 -0,3
Intressinõuded 2,4 1,5 2,0 1,1 0,4 1,0
Muud viitlaekumised 49,8 46,8 46,4 0,1 1,2 1,2
Laenunõuded (vt lisa a6 ) 35,1 37,8 31,2 8,6 10,5 11,4
Laekumata sihtfinantseerimine (vt
530,0 477,4 443,6 523,2 475,1 444,0
lisa a19 A)
Muud nõuded 21,9 19,8 18,9 9,1 7,0 6,5
Tagatisdeposiidid 33,2 57,6 55,4 0,8 0,5 0,6
Maksude, lõivude, trahvide ettemak-
5,1 2,3 1,9 0,2 0,5 0,4
sed ja tagasinõuded
Sihtfinantseerimise ettemaksed (vt
156,1 161,9 59,9 184,8 230,4 98,0
lisa a19 B)
Tagasinõuded sihtotstarbelistest fon-
0,0 0,0 0,0 450,7 0,0 0,0
didest
Ettemakstud tulevaste perioodide ku-
57,4 53,2 59,0 39,0 40,8 48,8
lud
Pikaajalised nõuded ja ettemaksed 925,1 867,1 694,0 1 089,2 1 533,3 708,0
Laenunõuded (vt lisa a6 ) 865,3 813,0 647,5 519,3 529,8 540,4
Intressinõuded (vt lisa a6) 39,5 34,5 30,6 39,5 34,5 30,6
Sihtotstarbelised fondid 0,0 0,0 0,0 462,6 914,4 88,0
Nõuded ostjate vastu 0,2 0,2 0,2 0,2 0,1 0,1
Laekumata sihtfinantseerimine (vt
6,0 5,5 5,2 6,0 5,5 5,2
lisa a19 A)
Muud nõuded 10,1 10,5 8,8 0,9 0,7 0,7
Ettemakstud tulevaste perioodide ku-
4,0 3,4 1,7 60,7 48,3 43,0
lud
Nõuded ja ettemaksed kokku 2 219,9 1 964,9 1 660,9 2 317,7 2 309,2 1 327,2
118
Konsolideeritud rahavoogude aruandes on põhivara müügist saadud tulu korrigeeritud laekumata nõuete suurenemi-
sega summas 0,2 mln eurot (2020. a vähenemine 0,5 mln eurot).
Konsolideerimata rahavoogude aruandes on põhivara müügist saadud tulu korrigeeritud laekumata nõuete suurene-
misega summas 0,3 mln eurot (2020. a vähenemine 0,2 mln eurot).
Sihtotstarbelisi fonde haldab riik valitseva mõju all olevate sihtasutuste ja tütarettevõtja kaudu peamiselt ettevõtlus-
sektorile laenude andmiseks ja tagamiseks. Kuni 2019. aastani suunati fondidesse Euroopa Liidust saadud toetusi. 2020.
a alustas riik riigieelarve vahenditest täiendavate maksete tegemist koroonaviiruse levikuga seotud ettevõtete abista-
miseks, sh laenude ja laenukäenduste andmiseks. 2021. a tehti EL toetuste arvel täiendavaid sissemakseid 17,4 mln
eurot (2020. a 16,0 mln eurot) ning riigieelarve vahenditest 9,4 mln eurot (2020. a 985,6 mln eurot). Tagasi laekus EL
vahenditest 0,6 mln eurot (2020. a 14,2 mln eurot) ja riigieelarve vahenditest 29,6 mln eurot (2020. a 91,2 mln eurot).
2021. a lõpus nõudis riik riigieelarvest antud koroonaviiruse levikuga seotud vahenditest täiendavalt tagasi 450,7 mln
eurot, mis jäi aruandeaasta lõpuks laekumata.
Sihtotstarbelised fondid
Konsolideerimata
31.12.2021 31.12.2020 31.12.2019
SA KredEx poolt hallatavad laenude, tagatiste ja eksporditehingute fondid 300,0 750,1 25,0
AS KredEx Krediidikindlustuse poolt hallatav edasikindlustusandja deposiit 14,8 14,9 14,6
Maaelu Edendamise SA poolt hallatavad maaelu arengu sihtfondid 147,8 149,4 48,4
Sihtotstarbelised fondid kokku 462,6 914,4 88,0
Sihtotstarbelistelt fondidelt teenitud tulud ja kulud (vt lisa a27)
Konsolideerimata
2021 2020
SA KredEx poolt hallatavad laenude, tagatiste ja eksporditehingute fondid 12,4 -65,2
AS KredEx Krediidikindlustuse poolt hallatav edasikindlustusandja deposiit 0,1 -0,2
Maaelu Edendamise SA poolt hallatavad maaelu arengu sihtfondid -10,0 -19,1
Sihtotstarbelistelt fondidelt teenitud tulud ja kulud kokku 2,5 -84,5
2021. a kandis riik SA Kredex poolt hallatavatesse fondidesse juurde 4,2 mln eurot (2020. a 881,5 mln eurot) ja sai
samal aastal laekus tagasi 16,0 mln eurot (2020. a 91,2 mln eurot). Aruandeaasta lõpuks jäi tagasi laekumata 450,7 mln
eurot. Fondide netotulemist moodustasid ebatõenäoliselt laekuvaks loetud laenunõuded 15,6 mln eurot (2020. a -54,5
mln eurot) ja eraldised garantiikohustuste ja laenutagatiste moodustamiseks -11,6 mln eurot (2020. a -13,0 mln eurot).
2021. a kandis riik Maaelu Edendamise SA poolt hallatavatesse fondidesse juurde 22,6 mln eurot (2020. a 120,1 mln
eurot), tagasi laekus 14,2 mln eurot (2020. a 0 eurot). Fondide netotulemist moodustasid ebatõenäoliselt laekuvaks
loetud laenunõuded -8,3 mln eurot (2020. a -13,4 mln eurot) ja eraldised garantiikohustuste ja laenutagatiste moodus-
tamiseks -4,2 mln eurot (2020. a -6,7 mln eurot).
Konsolideerimata rahavoogude aruandes on investeeringud sihtotstarbelistesse fondidesse kajastatud investeerimis-
tegevuse rahavoogudes real "Tasutud muude finantsinvesteeringute soetamisel".
Lisa a6
Antud laenud
mln eurot
Konsolideeritud Konsolideerimata
Lühiajaline
Lühiajaline
Pikaajaline
Pikaajaline
Kokku
Kokku
osa
osa
osa
osa
Jääk seisuga 31.12.2019 31,2 647,5 678,7 11,4 540,4 551,8
Sh brutosummas 36,7 727,2 763,9 12,1 599,7 611,8
Sh vähendatud diskonteerimisest 0,0 -21,2 -21,2 0,0 -21,2 -21,2
Sh ebatõenäoliselt laekuvad -5,5 -58,5 -64,0 -0,7 -38,1 -38,8
Laenude liikumine 2020. a 6,6 165,5 172,1 -0,9 -10,6 -11,5
119
Konsolideeritud Konsolideerimata
Lühiajaline
Lühiajaline
Pikaajaline
Pikaajaline
Kokku
Kokku
osa
osa
osa
osa
Antud laene 0,1 272,9 273,0 0,1 0,2 0,3
Tagasi laekunud -27,3 -5,9 -33,2 -12,0 -2,0 -14,0
Ebatõenäoliselt laekuvaks hinnatud -1,1 -68,6 -69,7 0,1 0,0 0,1
Suurenemine intresside arvestusest 0,0 2,0 2,0 0,0 2,1 2,1
Ümberklassifitseerimine 34,9 -34,9 0,0 10,9 -10,9 0,0
Jääk seisuga 31.12.2020 37,8 813,0 850,8 10,5 529,8 540,3
Sh brutosummas 45,0 954,8 999,8 11,1 587,0 598,1
Sh vähendatud diskonteerimisest 0,0 -19,2 -19,2 0,0 -19,2 -19,2
Sh ebatõenäoliselt laekuvad -7,2 -122,6 -129,8 -0,6 -38,0 -38,6
Laenude liikumine 2021. a -2,7 52,3 49,6 -1,9 -10,5 -12,4
Antud laene 0,1 86,5 86,6 0,1 0,1 0,2
Tagasi laekunud -37,9 -8,8 -46,7 -12,1 -3,0 -15,1
Ebatõenäoliselt laekuvaks hinnatud -1,1 8,5 7,4 0,1 0,1 0,2
Suurenemine intresside arvestusest 0,0 2,3 2,3 0,0 2,3 2,3
Ümberklassifitseerimine 36,2 -36,2 0,0 10,0 -10,0 0,0
Jääk seisuga 31.12.2021 35,1 865,3 900,4 8,6 519,3 527,9
Sh brutosummas 43,4 995,9 1 039,3 9,1 574,0 583,1
Sh vähendatud diskonteerimisest 0,0 -16,9 -16,9 0,0 -16,9 -16,9
Sh ebatõenäoliselt laekuvad -8,3 -113,7 -122,0 -0,5 -37,8 -38,3
Laenude liikumine 2020. a 6,6 165,5 172,1 -0,9 -10,6 -11,5
Riigi (konsolideerimata) suuremad nõuded:
1) Eesti riigi poolt EFSF kaudu väljastatud laenud kokku summas 451,9 mln eurot (2020. a lõpul sama) (Kreeka, Iirimaa
ja Portugali toetusprogrammid). Vastav summa on ühtlasi kajastatud riigi võlakohustistes (vt lisa a17). Kreeka prog-
rammis lisanduvad laenudega seotud pikaajalised intressinõuded (vt lisa a5) ja intressivõlad (vt lisa a15) 39,5 mln eu-
rot (2020. a lõpul 34,5 mln eurot);
2) maareformi seaduse alusel erastatud maa eest tasumata järelmaksunõuded, mis on tagatud maale seatud hüpotee-
kidega, kokku summas 32,2 mln eurot (2020. a lõpul 35,4 mln eurot);
3) pankadelt välja ostetud laekumata õppelaenunõuded summas 0,2 mln eurot (2020. a lõpul 0,3 mln eurot). Õppelae-
nude jäägid pankades on kajastatud riigi tingimusliku kohustisena (vt lisa a30), kuna need võivad tasumata jäämisel
pöörduda nõueteks riigi vastu.
4) AS-le Estonian Air (pankrotis) antud laen summas 37,0 mln eurot, hinnatud ebatõenäoliselt laekuvaks (2020. a lõpul
sama);
5) Keskkonnainvesteeringute Keskusele 38,7 mln eurot (2020. a lõpul 46,5 mln eurot) kohalike omavalitsuste üksuste
veemajanduse projektide elluviimiseks vajaliku omafinantseeringu rahastamiseks;
6) SA-le KredEx ettevõtlusele edasilaenamiseks 4,9 mln eurot (2020. a lõpul 6,2 mln eurot);
Riigi (konsolideeritud) suuremad laenunõuded lisaks eespool punktides 1 kuni 4 esitatud riigi (konsolideerimata) lae-
nunõuetele:
7) SA Kredex laenunõuded 209,4 mln eurot (2020. a lõpul 165,7 mln eurot);
8) Maaelu Edendamise SA laenunõuded 144,2 mln eurot (2020. a lõpul 132,7 mln eurot);
9) SA Keskkonnainvesteeringute Keskus laenunõuded 59,4 mln eurot (2020. a lõpul 61,6 mln eurot).
120
Lisa a7
Varud
mln eurot
Konsolideeritud Konsolideerimata
31.12.2021 31.12.2020 31.12.2019 31.12.2021 31.12.2020 31.12.2019
Mobilisatsioonivarud 1,3 1,3 1,3 1,3 1,3 1,3
Riigi tegevusvarud hädaolukorraks 1,0 1,4 0,6 0,6 0,5 0,5
Vedelkütuse varud 148,0 87,3 137,4 0,0 0,0 0,0
Muud tooraine ja materjali varud 126,8 130,4 91,7 28,5 42,0 15,4
Lõpetamata toodang 44,6 55,0 54,1 0,0 0,0 0,0
Valmistoodang 33,1 30,7 33,3 1,4 1,7 1,8
Ostetud kaubad müügiks 4,3 1,7 1,8 0,0 0,0 0,0
Ümberklassifitseeritud põhivarad
müügiks 6,6 10,3 10,4 0,0 0,0 0,0
Ettemaksed varude eest 1,7 1,8 0,1 1,5 1,5 0,0
Varud kokku 367,4 319,9 330,7 33,3 47,0 19,0
Vedelkütuse varud on vedelkütusevaru seaduse alusel AS-i Eesti Varude Keskus poolt hoitavad riigi strateegilised va-
rud. Seoses kütuse turuhinna muutusega tühistati riigi konsolideeritud aruandes vedelkütusevaru varasem allahindlus
summas 60,7 mln eurot (2020. a varude allahindlus 49,0 mln eurot).
Riik (konsolideeritud ja konsolideerimata) hindas alla COVID-19 puhkemisel soetatud kaitsevahendeid 19,2 mln väär-
tuses.
Varude allahindluse kulu ja selle tühistamine on kajastatud muudes kuludes (vt lisa a26).
Lisa a8
Osalused sihtasutustes
mln eurot
A. Konsolideeritud aruanne
Rida-realt konsolideeritud sihtasutuste nimekiri ja tähtsamad majandusnäitajad on esitatud lisas a1 B1.
Riik asutas SA Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskus, millega ühendati varem erasektoris tegutsenud SA Eesti
Idapartnerluse Keskus. Viimase ühendamisel saadi raha 1,4 mln eurot ning nõudeid ja kohustisi netosummas -1,2 mln
eurot, kokku suurenesid riigi netovarad 0,2 mln eurot.
Esmakordselt konsolideeriti riigi osaluste hulka SA Spordi- ja Olümpiamuuseum, mille varade ja kohustiste liitmisel
lisandus riigi netovaradesse 0,7 mln eurot.
SA Eesti Akrediteerimiskeskus likvideerimisest tulenes kahjum ja vähenes raha -0,4 mln eurot (vt lisa a27).
B. Konsolideerimata aruanne
Valitsussektorisse Valitsussektorisse
kuuluvad mittekuuluvad Kokku
Jääk seisuga 31.12.2019 358,4 8,4 366,8
Rahalised sissemaksed 80,0 0,0 80,0
Mitterahalised sisse- ja väljamaksed -8,8 0,0 -8,8
Allahindlused ja allahindluste tühistamised (vt lisa a27) 4,9 0,0 4,9
Jääk seisuga 31.12.2020 434,5 8,4 442,9
Rahalised väljamaksed 0,0 -0,1 -0,1
Mitterahalised väljamaksed -0,1 0,0 -0,1
Allahindlused ja allahindluste tühistamised (vt lisa a27) -1,0 0,0 -1,0
Jääk seisuga 31.12.2021 433,4 8,3 441,7
2021. a liikumised:
Mitterahaline väljamakse saadi likvideeritud sihtasutustest Archimedes.
121
Rahaline väljamakse saadi likvideeritud sihtasutusest Eesti Akrediteerimiskeskus.
2020. a liikumised:
Rahaline sissemakse summas 80,0 mln eurot tehti Maaelu Edendamise SA-sse koroonaviiruse levikust tulenevate mõ-
jude leevendamiseks.
Asutamisel tehti mitterahaline sissemakse summas 1,3 mln eurot SA-le CR-14.
Mitterahalised väljamaksed saadi sihtasutustest Innove, Archimedes, Hariduse Infotehnoloogia SA ja Spordikoolituse
ja Teabe SA.
Lisa a9
Osalused tütar- ja sidusettevõtjates
mln eurot
A. Konsolideeritud aruanne
Rida-realt konsolideeritud tütarettevõtjate ja kapitaliosaluse meetodil kajastatud sidusettevõtjate nimekiri ja tähtsa-
mad majandusnäitajad on esitatud lisas a1 B2.
2021. a alguses müüs riik osaluse ASis Eesti Teed. Müügist laekus 19,4 mln eurot, kahjum müügist 0,7 mln eurot (vt lisa
a3, a27).
2021. a oktoobris toimus Eesti Energia AS grupis Enefit Green ASi aktsiate esmane avalik pakkumine, millest laekus
175,0 mln eurot. Vähemusosaluse väärtuseks arvestati 138,5 mln eurot. Riigi osalus Enefit Green ASis vähenes 100 %-
lt 77,17 %-ni. Vähemusosaluse ja saadud tasu vahe kajastati riigi netovarades summas 36,5 mln eurot, vähendades seda
emissioonikulude võrra summas 8,8 mln eurot, kokku mõju riigi netovarade suurenemisele 27,7 mln eurot.
2021. a augustist kuulub Eesti Energia AS gruppi 100 %-lise tütarettevõtjana Imatra Elekter AS. Ettevõtte aktsiate eest
maksti 29,8 mln eurot, negatiivne firmaväärtus summas 1,9 mln eurot kajastati tuludes.
Tütarettevõtja omandamisel saadud ja müügi tõttu eemaldatud varad, kohustised ja netovara
Omandatud Imatra Elekter AS Müüdud AS Eesti Teed
Varad Kohustised Varad Kohustised
Raha 5,7 7,0
Nõuded 0,5 2,6
Varud 0,0 1,8
Kinnisvarainvesteeringud 0,0 0,1
Materiaalne põhivara 26,8 13,2
Immateriaalne põhivara 1,0 0,0
Võlad 2,3 2,3
Eraldised 0,0 1,2
Laenukohustised 0,0 1,1
Netovara 31,7 20,1
Kokku 34,0 34,0 24,7 24,7
Tallinna Sadam AS maksis vähemusosalusele dividende 2021. a 6,6 mln eurot (2020. a 10,0 mln eurot).
2020. a lõpul sõlmis Nordic Aviation Group lepingu 49% vähemusosaluse väljaostmiseks oma tütarettevõtjas Regional
Jet OÜ firmalt Lot Polish Airlines mitterahalise tehinguna, kus kustutati Nordic Aviation Group nõudeid ja kohustisi
vähemusosalusega kokku -1,9 mln euro väärtuses. Riigile kuuluv netovara vähenes 3,8 mln euro ja vähemusosalus suu-
renes 1,9 mln euro võrra.
2020. a soetas Eesti Energia grupp 3 päikeseparki Poolas 1,9 mln euro eest, mida käsitleti vara omandamisena, kuna
äriühenduse kriteeriumid ei olnud täidetud. Seisuga 31.12.2019 oli omandatud 6 tütarettevõtjat päikeseparkide halda-
miseks 16,0 mln euro eest, millest 1,6 mln jäi tagatisrahana tasumata.
Tartu Ülikooli Kliinikum müüs tütarettevõtja OÜ Valga Apteek, müügist laekus 0,1 mln eurot, kasum müügist 0,1 mln
eurot.
Sidusettevõtjad
2021 2020
Jääk aasta alguses 60,4 57,9
Saadud dividendid -3,4 -3,3
Kasum/kahjum kapitaliosaluse meetodil (vt lisa a27) 2,1 1,4
Rahalised sissemaksed 9,2 4,4
122
2021 2020
Otse netovara reservides kajastatud sidusettevõtjate
koondkasumi mõju valuutakursivahedest -0,8 0,0
Jääk aasta lõpus 67,5 60,4
2021. a ja 2020. a tehtud rahalised sissemaksed tegi Eesti Energia AS Enefit Jordan B.V. kontserni.
B. Konsolideerimata aruanne
Valitsussek- Valitsussek-
torisse kuu- torisse mitte-
luvad tüta- kuuluvad tü- Sidusette-
rettevõtjad tarettevõtjad võtjad Kokku
Jääk seisuga 31.12.2019 487,3 3 163,1 6,6 3 657,0
Rahalised sissemaksed 3,0 181,9 0,0 184,9
Mitterahalised sisse- ja väljamaksed 0,5 -0,5 0,0 0,0
Allahindlused ja allahindluste tühistamised (vt lisa a27) -37,1 90,9 0,0 53,8
Ümberklassifitseerimine 0,0 -13,9 0,0 -13,9
Jääk seisuga 31.12.2020 453,7 3 421,5 6,6 3 881,8
Rahalised sissemaksed 3,0 30,0 0,0 33,0
Mitterahalised sisse- ja väljamaksed 3,7 0,8 0,0 4,5
Allahindlused ja allahindluste tühistamised (vt lisa a27) 38,1 212,5 0,0 250,6
Jääk seisuga 31.12.2021 498,5 3 664,8 6,6 4 169,9
Täiendavad selgitused valitsussektorisse kuuluvate osaluste kohta
2021. a tehti rahaline sissemakse summas 3,0 mln eurot OÜ-le Rail Baltic Estonia.
ASile Eesti Varude Keskus anti üle varusid 2,7 mln euro eest. Materiaalse põhivaraga tehti sissemakseid Riigi Kinnisvara
ASile 1,0 mln euro eest ja ASile Hoolekandeteenused 0,1 mln euro eest. Riigi Kinnisvara AS tegi riigile materiaalse põ-
hivara väljamakseid 0,1 mln euro eest.
AS Eesti Varude Keskus osaluse varasem allahindlus tühistati summas 38,1 mln eurot (seoses vedelkütusevaru väärtuse
tõusuga).
2020. a tehti rahaline sissemakse summas 3,0 mln eurot OÜ-le Rail Baltic Estonia.
Riigi Kinnisvara ASile anti mitterahaliste sissemaksetena üle varasid 5,1 mln euro eest ja AS-le Hoolekandeteenused 0,1
mln euro eest. Riigi Kinnisvara ASilt saadi mitterahalise väljamaksena varasid 4,7 mln euro väärtuses.
Osaluste allahindlustest ja nende tühistamistest moodustab AS Vedelkütusevaru Agentuur osaluse allahindlus 38,1 mln
eurot seoses vedelkütusevaru allahindlusega (vt lisa a7).
Täiendavad selgitused valitsussektorisse mittekuuluvate osaluste kohta
2021. a tehti täiendavad rahalised sissemaksed järgmistesse äriühingutesse: Tallinna Lennujaam AS 20,0 mln eurot,
Lennuliiklusteeninduse AS 10,0 mln eurot.
Riigimetsa Majandamise Keskusega tehti sisse- ja väljamakseid maatükkidega, osalus suurenes 0,8 mln eurot.
Suurimad osaluste allahindlused ja allahindluste tühistamised: Riigimetsa Majandamise Keskus seoses metsa õiglase
väärtuse muutusega 222,0 mln eurot, Lennuliiklusteeninduse AS -3,5 mln eurot, AS Operail -7,2 mln eurot, AS Nordic
Aviation Group 1,2 mln eurot.
2021. a alguses lõpetati AS Eesti Teed müügitehing. Osaluse müügist laekus 19,4 mln eurot, kasum 5,5 mln eurot (vt
lisa a3).
2020. a tehti täiendavad rahalised sissemaksed järgmistesse äriühingutesse: Eesti Energia AS 125,0 mln eurot, Nordic
Aviation Group AS 22,0 mln eurot, AS Operail 21,9 mln eurot, Eesti Raudtee AS 10,0 mln eurot, AS Saarte Liinid 3,0 mln
eurot.
Riigimetsa Majandamise Keskusest saadi mitterahaliste väljamaksetena 0,5 mln eurot.
Suurimad osaluste allahindlused ja allahindluste tühistamised 2020: Riigimetsa Majandamise Keskus seoses metsa õig-
lase väärtuse muutusega 112,0 mln eurot, AS Nordic Aviation Group -12,0 mln eurot; AS Operail -6,8 mln eurot, Lennu-
liiklusteeninduse AS -2,3 mln eurot.
AS Eesti Teed klassifitseeriti ümber lühiajalistesse finantsinvesteeringutesse (vt lisa a3).
Dividenditulu tütar- ja sidusettevõtjatelt
Dividendide maksja 2021 2020
AS Tallinna Sadam 13,6 20,4
Riigimetsa Majandamise Keskus 33,4 66,0
AS Elering 10,0 25,6
123
Dividendide maksja 2021 2020
AS Eesti Loto 13,6 10,0
AS Operail 2,2 9,5
AS Eesti Teed (osalus müüdi 2021. a) 0,0 3,4
AS Eesti Post 2,4 0,0
Muud tütarettevõtjad 0,6 2,3
Riigi Kinnisvara AS (valitsussektor) 34,0 40,0
AS Eesti Varude Keskus (valitsussektor) 0,0 0,4
AS Levira (sidusettevõtja) 0,8 0,5
Kokku dividenditulu (vt lisa a27) 110,6 178,1
Riigi Kinnisvara AS maksis dividende summas 6,4 mln eurot mitterahaliselt materiaalse põhivaraga.
Lisa a10
Kinnisvarainvesteeringud
mln eurot
Konsolideeritud Konsolideerimata
2021 2020 2021 2020
Jääk perioodi alguses 84,3 86,3 37,4 37,1
Soetusmaksumus 109,4 110,0 40,9 40,5
Kogunenud kulum -25,1 -23,7 -3,5 -3,4
Liikumised aruandeperioodil 1,0 -2,0 -0,3 0,3
Kulum ja allahindlus (vt lisa a25) -2,6 -2,6 -0,1 -0,1
Müük müügihinnas -1,0 -2,8 -0,1 -0,1
Müügist saadud kasum/kahjum (vt lisa a22) 0,7 2,4 0,1 0,1
Soetused ja parendused (vt lisa a13) 6,1 0,1 0,0 0,0
Üle antud ja saadud mitterahalised sissemaksed 0,0 0,0 0,0 0,4
Vähenemine seoses valitseva mõju kadumisega -0,1 0,0 0,0 0,0
Ümberklassifitseerimine materiaalse põhivara ja varudega -2,1 0,9 -0,2 0,0
Jääk perioodi lõpus 85,3 84,3 37,1 37,4
Soetusmaksumus 113,1 109,4 40,7 40,9
Kogunenud kulum -27,8 -25,1 -3,6 -3,5
Sh kasutusrendile antud põhivara jääkmaksumus 63,8 67,9 29,3 29,2
Sh laenude katteks panditud põhivara jääkmaksumus 9,5 10,1 0,0 0,0
Hoonestusõiguse seadmise, kasutustasu, rendi- ja üüritulu 18,6 17,9 6,3 5,8
Kinnisvarainvesteeringute halduskulud -0,9 -0,7 -0,1 -0,1
Tulevaste perioodide renditulu katkestamatutelt rendilepingutelt on esitatud lisas a30 D.
124
Lisa a11
Materiaalne põhivara
mln eurot
A. Konsolideeritud aruanne
Kaitse- Lõpeta-
otstar- mata
Hooned beline Masinad tööd ja
ja rajati- põhi- ja sead- Muu põ- ettemak-
Maa sed vara med hivara sed Kokku
Jääk seisuga 31.12.2019 819,6 4 932,7 233,0 3 074,2 103,2 506,9 9 669,6
Soetusmaksumus 819,6 7 903,8 637,9 5 397,9 174,8 506,9 15 440,9
Kogunenud kulum -2 971,1 -404,9 -2 323,7 -71,6 -5 771,3
Kokku liikumised 2020 11,9 141,5 48,0 -38,8 6,6 46,6 215,8
Soetused ja parendused (vt lisa a13) 8,6 -10,3 7,3 65,6 6,9 739,2 817,3
Kulum ja allahindlus (vt lisa a25) -0,2 -313,8 -41,0 -243,9 -10,6 -3,7 -613,2
Müük müügihinnas -23,6 -1,3 0,0 -3,1 0,0 0,0 -28,0
Müügist saadud kasum (vt lisa a22) 21,4 0,4 0,0 2,7 0,0 0,0 24,5
Saadud mitterahaline sihtfinantseerimine 0,3 16,2 9,3 0,9 0,1 0,0 26,8
Antud mitterahaline sihtfinantseerimine -0,7 -5,4 -1,2 -1,4 0,0 -2,3 -11,0
Ümberklassifitseerimine 1,1 455,1 73,6 141,1 10,1 -686,7 -5,7
Valuuta ümberhindluse kursivahed -0,2 0,0 0,0 -0,8 0,0 0,0 -1,0
Ümberhindlus (vt netovara muutuste
5,2 0,6 0,0 0,1 0,1 0,1 6,1
aruanne)
Jääk seisuga 31.12.2020 831,5 5 074,2 281,0 3 035,4 109,8 553,5 9 885,4
Soetusmaksumus 831,5 8 241,5 722,6 5 571,1 187,5 553,5 16 107,7
Kogunenud kulum -3 167,3 -441,6 -2 535,7 -77,7 -6 222,3
Keskmine kulumi norm 4% 6% 4% 6%
Kapitalirendi tingimustel renditud põhi-
vara jääkmaksumus 0,0 3,8 0,0 163,4 0,4 0,0 167,6
Kasutusrendile antud põhivara jääkmak-
157,0 22,8 0,0 66,6 0,3 0,0 246,7
sumus
Laenude katteks panditud põhivara jääk-
0,5 88,2 0,0 42,2 0,0 0,0 130,9
maksumus
Kokku liikumised 2021 24,4 229,5 48,5 17,1 7,8 105,6 432,9
Soetused ja parendused (vt lisa a13) 7,6 24,5 7,0 79,3 4,1 925,2 1 047,7
Kulum ja allahindlus (vt lisa a25) 0,0 -326,0 -51,3 -253,5 -12,2 -0,8 -643,8
Müük müügihinnas -35,5 -7,9 0,0 -6,3 -0,1 0,0 -49,8
Müügist saadud kasum (vt lisa a22) 33,1 3,3 0,0 1,1 0,1 0,0 37,6
Saadud mitterahaline sihtfinantseerimine 2,1 -0,7 8,8 4,2 0,0 0,0 14,4
Antud mitterahaline sihtfinantseerimine -0,5 -2,0 0,0 -0,4 -0,2 -0,1 -3,2
Muutused seoses valitseva mõju tekki-
-0,6 10,6 0,0 2,4 0,5 1,3 14,2
mise ja kadumisega
Ümberklassifitseerimine 13,6 527,7 84,0 190,2 15,6 -820,2 10,9
Ümberhindlus (vt netovara muutuste
4,6 0,0 0,0 0,1 0,0 0,0 4,7
aruanne)
Jääk seisuga 31.12.2021 855,9 5 303,7 329,5 3 052,5 117,6 658,9 10 318,1
Soetusmaksumus 855,9 8 722,1 805,6 5 753,4 210,3 658,9 17 006,2
Kogunenud kulum 0,0 -3 418,4 -476,1 -2 700,9 -92,7 0,0 -6 688,1
Keskmine kulumi norm 4% 7% 4% 6%
Kapitalirendi tingimustel renditud põhi-
0,0 2,0 0,0 163,5 0,2 0,0 165,7
vara jääkmaksumus
Kasutusrendile antud põhivara jääkmak-
167,5 20,2 0,0 55,7 0,3 0,0 243,7
sumus
Laenude katteks panditud põhivara jääk-
0,5 73,6 0,0 33,7 0,0 0,0 107,8
maksumus
125
B. Konsolideerimata aruanne
Lõpeta-
Kaitse- mata
otstar- tööd ja
Hooned beline Masinad ette-
ja rajati- põhi- ja sead- Muu põ- mak-
Maa sed vara med hivara sed Kokku
Jääk seisuga 31.12.2019 169,2 2 087,4 233,0 209,5 23,8 203,9 2 926,8
Soetusmaksumus 169,2 3 370,3 637,9 550,9 55,3 203,9 4 987,5
Kogunenud kulum -1 282,9 -404,9 -341,4 -31,5 -2 060,7
Kokku liikumised 2020 10,0 137,5 48,0 -0,6 1,2 -40,0 156,1
Soetused ja parendused (vt lisa a13) 5,6 4,5 7,3 25,1 3,9 332,5 378,9
Kulum ja allahindlus (vt lisa a25) -0,2 -165,7 -41,0 -33,9 -4,1 -0,1 -245,0
Müük müügihinnas -20,0 0,0 0,0 -0,1 0,0 0,0 -20,1
Müügist saadud kasum (vt lisa a22) 18,4 0,0 0,0 0,1 0,0 0,0 18,5
Saadud mitterahaline sihtfinantseerimine 0,3 16,2 9,3 0,8 0,1 0,0 26,7
Antud mitterahaline sihtfinantseerimine -0,7 -5,4 -1,2 -0,3 0,0 -2,3 -9,9
Üle antud ja saadud mitterahalised sisse- ja
-2,1 5,1 0,0 -0,9 0,1 0,0 2,2
väljamaksed netovaradest
Ümberklassifitseerimine 3,9 282,7 73,6 8,5 1,2 -370,1 -0,2
Ümberhindlus (vt netovara muutuste
4,8 0,1 0,0 0,1 0,0 0,0 5,0
aruanne)
Jääk seisuga 31.12.2020 179,2 2 224,9 281,0 208,9 25,0 163,9 3 082,9
Soetusmaksumus 179,2 3 586,3 722,6 565,2 59,7 163,9 5 276,9
Kogunenud kulum -1 361,4 -441,6 -356,3 -34,7 -2 194,0
Keskmine kulumi norm 5% 6% 6% 7%
Kapitalirendi tingimustel renditud põhivara
0,0 0,2 0,0 0,1 0,2 0,0 0,5
jääkmaksumus
Kasutusrendile antud põhivara jääkmaksu-
0,5 0,3 0,0 0,0 0,0 0,0 0,8
mus
Kokku liikumised 2021 15,9 64,5 48,5 1,5 0,9 119,8 251,1
Soetused ja parendused (vt lisa a13) 6,5 3,9 7,0 25,4 2,2 446,6 491,6
Kulum ja allahindlus (vt lisa a25) 0,0 -167,6 -51,3 -35,3 -3,9 -0,2 -258,3
Müük müügihinnas -31,0 -3,0 0,0 -0,1 0,0 0,0 -34,1
Müügist saadud kasum (vt lisa a22) 29,4 1,7 0,0 0,0 0,0 0,0 31,1
Saadud mitterahaline sihtfinantseerimine 2,1 7,5 8,8 3,9 0,0 0,0 22,3
Antud mitterahaline sihtfinantseerimine -0,5 -7,5 0,0 -0,9 -0,2 -0,1 -9,2
Üle antud ja saadud mitterahalised sisse- ja
5,8 -1,1 0,0 0,0 0,0 0,0 4,7
väljamaksed netovaradest
Ümberklassifitseerimine 0,5 230,6 84,0 8,4 2,8 -326,5 -0,2
Ümberhindlus (vt netovara muutuste
3,1 0,0 0,0 0,1 0,0 0,0 3,2
aruanne)
Jääk seisuga 31.12.2021 195,1 2 289,4 329,5 210,4 25,9 283,7 3 334,0
Soetusmaksumus 195,1 3 750,1 805,6 588,9 65,1 283,7 5 688,5
Kogunenud kulum 0,0 -1 460,7 -476,1 -378,5 -39,2 0,0 -2 354,5
Keskmine kulumi norm 5% 7% 6% 6%
Kapitalirendi tingimustel renditud põhivara
0,2 0,0 0,0 0,2 0,0 0,4
jääkmaksumus
Kasutusrendile antud põhivara jääkmaksu-
0,5 0,2 0,0 0,0 0,0 0,0 0,7
mus
Mitterahalise sihtfinantseerimisena sai riik varasid väljastpoolt avalikku sektorit 12,7 mln euro eest (2020. aastal 26,0
mln eurot). Mitterahalise sihtfinantseerimisena andis riik väljapoole avalikku sektorit varasid 0,6 mln euro väärtuses
(2020. aastal 1,3 mln eurot).
Tulevaste perioodide renditulu katkestamatutelt rendilepingutelt on esitatud lisas a30 D.
126
Lisa a12
Immateriaalne vara
mln eurot
A. Immateriaalne põhivara
Konsolideeritud Konsolideerimata
2021 2020 2021 2020
Jääk perioodi alguses 279,8 244,0 125,6 105,2
Soetusmaksumus 625,4 558,2 359,6 320,3
Kogunenud kulum -345,6 -314,2 -234,0 -215,1
Kokku liikumised 26,1 35,8 24,8 20,4
Soetused ja parendused (vt lisa a13) 88,7 84,2 58,3 47,7
Kulum ja allahindlus (vt lisa a25) -58,3 -49,7 -32,8 -29,5
Ümberklassifitseerimine -6,0 0,5 0,5 0,2
Valuuta ümberarvestuse kursivahed 1,7 -1,9 0,0 0,0
Üle antud ja saadud mitterahalised sisse- ja väljamaksed 0,0 0,0 0,0 2,0
Suurenemine seoses valitseva mõju tekkimisega 1,2 3,0 0,0 0,0
Antud mitterahaline sihtfinantseerimine -1,2 -0,3 -1,2 0,0
Jääk perioodi lõpus 305,9 279,8 150,4 125,6
Soetusmaksumus 695,5 625,4 406,2 359,6
Kogunenud kulum -389,6 -345,6 -255,8 -234,0
Keskmine kulumi norm 8,7% 8,4% 8,6% 8,7%
Immateriaalse põhivarana on riigis (konsolideerimata) võetud arvele peamiselt arvutitarkvara.
Konsolideeritud aruandes kajastuvad lisaks arvutitarkvarale olulisemate varadena veel Eesti Energia AS lepingulised
õigused summas 30,5 mln eurot (2020. a lõpul 27,9 mln eurot) ning kulutused põlevkivivarude uurimiseks 2,3 mln
eurot (2020. a lõpul 2,2 mln eurot).
Riigi tütarettevõtjad kajastavad tütarettevõtjate omandamisel tekkinud firmaväärtusi kokku summas 28,0 mln eurot
(2020. a lõpul 26,0 mln eurot). Tütarettevõtjad, kes koostavad oma aruandeid rahvusvaheliste finantsaruandluse stan-
dardite (IFRS) alusel, ei ole firmaväärtusi amortiseeritud.
B. Immateriaalne käibevara
Konsolideeritud
2021 2020
Jääk perioodi alguses 85,3 76,0
Soetused 206,9 104,8
Arvestatud kasvuhoonegaaside emissiooni katteks (vt lisa a16 C) -74,9 -69,3
Müüdud ja loovutatud -8,6 -26,2
Valuuta ümberarvestuse kursivahed -0,1 0,0
Jääk perioodi lõpus 208,6 85,3
Immateriaalse käibevarana on kajastatud Eesti Energia AS grupi poolt ostetud saastekvootide ühikud ja päritoluserti-
fikaadid.
127
Lisa a13
Investeeringud tegevusalade lõikes
mln eurot
A. Konsolideeritud aruanne
munikatsiooni-
Hooned ja raja-
Immateriaalne
Kinnisvarain-
ehitus ja ette-
vesteeringud
riaalne põhi-
Info- ja kom-
Lõpetamata
Masinad ja
Muu mate-
põhivara
seadmed
maksed
tehnika
Kokku
tised
vara
Maa
2020. a (vt lisa a10, a11, a12) 0,1 8,6 -10,3 12,9 52,7 14,2 739,2 84,2 901,6
Transport 0,0 3,4 1,9 0,4 14,7 1,8 287,8 10,0 320,0
Kütus ja energia 0,0 0,0 -18,6 0,7 3,7 0,1 170,3 19,0 175,2
Põllu- ja metsamajandus 0,0 2,9 0,1 0,5 0,8 0,1 22,3 3,2 29,9
Muu majandus 0,1 0,0 0,9 1,4 2,5 0,3 0,2 10,2 15,6
Riigikaitse 0,0 0,8 0,5 2,2 1,0 8,8 111,8 2,2 127,3
Tervishoid 0,0 0,0 0,6 0,3 17,0 0,5 29,1 6,4 53,9
Haridus 0,0 1,4 1,6 0,3 1,7 0,6 29,6 2,8 38,0
Avalik kord ja julgeolek 0,0 0,0 0,4 2,9 8,7 1,0 5,6 10,4 29,0
Vaba aeg, kultuur, religioon 0,0 0,1 0,5 0,0 0,4 0,7 10,9 1,3 13,9
Üldised valitsussektori teenused 0,0 0,0 1,6 2,1 0,3 0,3 58,9 13,0 76,2
Keskkonnakaitse 0,0 0,0 0,1 0,1 1,8 0,0 5,4 0,3 7,7
Sotsiaalne kaitse 0,0 0,0 0,1 2,0 0,1 0,0 7,3 5,4 14,9
2021. a (vt lisa a10, a11, a12) 6,1 7,6 24,5 13,3 66,0 11,1 925,2 88,7 1 142,5
Transport 0,0 3,8 11,4 0,3 22,7 0,5 257,5 10,8 307,0
Kütus ja energia 0,0 0,3 8,0 1,0 3,6 0,3 311,9 10,5 335,6
Põllu- ja metsamajandus 0,0 0,7 0,0 0,0 1,2 0,2 19,7 3,6 25,4
Muu majandus 0,2 0,1 0,5 3,1 9,4 0,3 4,5 10,3 28,4
Riigikaitse 0,0 2,6 0,2 1,2 1,4 7,2 161,3 2,7 176,6
Tervishoid 5,9 0,0 0,4 0,4 16,8 0,4 39,6 7,7 71,2
Haridus 0,0 0,0 3,0 0,5 1,5 0,7 54,2 3,1 63,0
Avalik kord ja julgeolek 0,0 0,0 0,1 3,7 7,6 0,6 11,7 11,6 35,3
Vaba aeg, kultuur, religioon 0,0 0,0 0,2 0,1 0,2 0,6 8,4 1,2 10,7
Üldised valitsussektori teenused 0,0 0,1 0,7 2,3 0,1 0,3 50,4 17,9 71,8
Keskkonnakaitse 0,0 0,0 0,0 0,0 1,5 0,0 1,1 0,5 3,1
Sotsiaalne kaitse 0,0 0,0 0,0 0,7 0,0 0,0 4,9 8,8 14,4
Rahavoogude aruandes on põhivara soetust korrigeeritud tarnijatele põhivara eest tasumata võla suurenemisega 48,5
mln euro võrra (2020. a suurenemine 0,4 mln eurot).
B. Konsolideerimata aruanne
munikatsiooni-
Hooned ja raja-
Immateriaalne
ehitus ja ette-
riaalne põhi-
Info- ja kom-
Lõpetamata
Masinad ja
Muu mate-
põhivara
seadmed
maksed
tehnika
Kokku
tised
vara
Maa
2020. a (vt lisa a10, a11, a12) 5,6 4,5 10,7 14,4 11,2 332,5 47,7 426,6
Transport 3,3 0,5 0,1 1,0 0,3 169,3 4,9 179,4
Põllu- ja metsamajandus 0,0 0,0 0,3 0,1 0,0 0,1 2,5 3,0
Muu majandus 0,0 0,1 0,9 0,3 0,1 3,9 5,4 10,7
Riigikaitse 0,9 0,5 2,1 1,0 8,8 111,8 2,2 127,3
Haridus 1,4 1,2 0,2 1,7 0,6 29,2 2,3 36,6
Avalik kord ja julgeolek 0,0 0,4 2,9 8,7 1,0 5,3 10,4 28,7
Üldised valitsussektori teenused 0,0 1,5 2,1 0,3 0,2 10,8 12,5 27,4
128
munikatsiooni-
Hooned ja raja-
Immateriaalne
ehitus ja ette-
riaalne põhi-
Info- ja kom-
Lõpetamata
Masinad ja
Muu mate-
põhivara
seadmed
maksed
tehnika
Kokku
tised
vara
Maa
Vaba aeg, kultuur, religioon 0,0 0,1 0,0 0,0 0,2 0,5 0,0 0,8
Keskkonnakaitse 0,0 0,1 0,1 0,5 0,0 1,6 0,3 2,6
Sotsiaalne kaitse 0,0 0,1 2,0 0,1 0,0 0,0 5,3 7,5
Tervishoid 0,0 0,0 0,0 0,7 0,0 0,0 1,9 2,6
2021. a (vt lisa a10, a11, a12) 6,5 3,9 10,5 14,9 9,2 446,6 58,3 549,9
Transport 3,9 0,4 0,1 2,2 0,2 199,0 2,9 208,7
Põllu- ja metsamajandus 0,0 0,0 0,0 0,6 0,0 0,2 2,7 3,5
Muu majandus 0,0 0,2 2,0 0,6 0,0 0,5 7,4 10,7
Riigikaitse 2,6 0,2 1,2 1,4 7,2 161,4 2,7 176,7
Haridus 0,0 3,0 0,5 1,4 0,7 54,4 3,1 63,1
Avalik kord ja julgeolek 0,0 0,1 3,7 7,6 0,6 11,9 11,7 35,6
Üldised valitsussektori teenused 0,0 0,0 2,2 0,1 0,2 17,8 17,2 37,5
Vaba aeg, kultuur, religioon 0,0 0,0 0,1 0,0 0,3 0,5 0,3 1,2
Keskkonnakaitse 0,0 0,0 0,0 0,5 0,0 0,9 0,5 1,9
Sotsiaalne kaitse 0,0 0,0 0,7 0,0 0,0 0,0 8,8 9,5
Tervishoid 0,0 0,0 0,0 0,5 0,0 0,0 1,0 1,5
Rahavoogude aruandes on põhivara soetust korrigeeritud tarnijatele põhivara eest tasumata võla suurenemisega 7,3
mln euro võrra (2020. a suurenemine 3,2 mln eurot).
Lisa a14
Bioloogilised varad
mln eurot
A. Bioloogilise vara jaotus liikide vahel
Konsolideeritud Konsolideerimata
31.12.2021 31.12.2020 31.12.2019 31.12.2021 31.12.2020 31.12.2019
Realiseeritav riigimets 962,6 781,2 683,4 18,1 13,2 25,4
Loomad 0,2 0,2 0,2 0,2 0,1 0,1
Taimed ja istandused 9,0 8,8 8,4 0,0 0,0 0,1
Kokku bioloogiline vara 971,8 790,2 692,0 18,3 13,3 25,6
Sh käibevara 41,1 31,3 26,2 1,8 1,3 2,5
Sh põhivara 930,7 758,9 665,8 16,5 12,0 23,1
B. Bioloogilise vara liikumine
Konsolideeritud Konsolideerimata
2021 2020 2021 2020
Jääk perioodi alguses 790,2 692,0 13,3 25,6
Kokku liikumised 181,6 98,2 5,0 -12,3
Müüdud müügihinnas -0,1 -0,1 0,0 -0,1
Kasum bioloogilise vara müügist 0,1 0,1 0,1 0,1
Tulem õiglase väärtuse muutusest 181,6 98,2 4,9 -12,3
Jääk perioodi lõpus 971,8 790,2 18,3 13,3
129
C. Riigimetsa kogused ja realiseeritava riigimetsa õiglase väärtuse leidmiseks kasutatud näitajad
Konsolideeritud Konsolideerimata
Mõõt-
ühik 31.12.2021 31.12.2020 31.12.2019 31.12.2021 31.12.2020 31.12.2019
Koguselised näitajad
Majandatava metsa alune
pindala tuh ha 730,3 734,2 737,7 7,4 7,4 7,8
Majandatava metsa ar-
vestuslik kogus tuh tm 113 389,8 114 494,1 116 115,9 1 561,9 1 561,9 1 683,5
Mittemajandatava metsa
alune pindala tuh ha 326,4 315,2 300,3 1,0 1,0 0,5
Mittemajandatava metsa
arvestuslik kogus tuh tm 68 633,6 65 432,0 61 322,9 238,7 238,7 111,1
Metsa väärtuse hindamiseks kasutatud prognoosid
Keskmine prognoositud
puidumüügi kogus aastas tuh m3 3 534,0 3 838,0 3 752,0 29,0 32,0 38,0
Keskmine prognoositud
puidu müügihind eur/m3 54,8 48,0 46,9 65,0 52,0 50,0
Keskmine prognoositud
metsamajandamise tulu
aastas mln eur 193,7 184,4 176,0 1,9 1,7 1,9
Keskmine prognoositud
metsamajandamise kulu
aastas mln eur -162,8 -162,7 -160,2 -1,3 -1,3 -1,3
Diskontomäär % 5,21 4,77 4,85 5,21 4,77 4,85
Inflatsioonimäär metsan-
dussektoris % 2,00 2,00 2,53 2,00 2,00 2,53
Riigimetsa peamine majandaja on Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK). Konsolideerimata aruandes kajastub majan-
datav mets Luua Metsanduskoolis.
RMK planeerib raiet selliselt, et küpseks saanud metsa raiutaks võimalikult ühtlases mahus. Tegelik müügimaht vähe-
nes 2021. aastal võrreldes varasema aastaga 4,7% (2020. a suurenes 1,9%).
RMK sai 2021. a riigilt metsamaad kokkuvõttes juurde 7,3 tuh ha (2020. a 11,4 tuh ha). Mittemajandatava metsamaa
pindala suurenemine ja majandatava metsamaa pindala vähenemine tulenes uute metsaalade range kaitse alla võtmi-
sest.
RMK metsa väärtuse hindamisel kasutatud sisendite võrdlus tegelike näitajatega
Prognoositud Prognoositud
Tegelik 2022-2031 Tegelik 2021-2030
Mõõtühik 2021 keskmine 2020 keskmine
Aastane müügimaht tuh m3 3 835,1 3 505,0 4 022,5 3 806,0
Metsamajandamise tulu ühiku kohta eur/m3 57,3 54,7 46,0 48,0
Metsamajandamise kulu ühiku kohta eur/m3 38,6 46,1 37,5 42,4
Inflatsiooni määr metsandussektoris % 21,2 2,0 -14,1 2,0
Prognoositud metsamajandamise tulu kasv tugineb puidusortimentide hindade kasvul. Puidunõudlus on jätkuvalt kas-
vav ja selle kättesaadavus kahaneb.
Puidu müügi maht ja keskmine hind RMK-s
2021 2020
EUR/m³ Maht (tuh m3) EUR/ m³ Maht (tuh m3)
Raieõiguse müük 13,7 14,1 15,9 18,6
Metsamaterjali müük 59,2 3 540,9 46,8 3 748,8
Raidmete müük 13,5 3,3 9,9 2,2
Hakkpuidu müük 31,9 276,8 33,5 252,8
130
Metsamaa pindala peapuuliikide kaupa RMK-s
hektarites
2021 2020
Mittema-
Mittemajan- Majandatav Pindala jandatav Majandatav Pindala
datav mets mets kokku mets mets kokku
Mänd 155 699 271 971 427 670 150 305 275 498 425 803
Kuusk 49 483 168 541 218 024 47 660 167 905 215 565
Kask 87 473 224 139 311 612 85 334 225 942 311 276
Haab 15 187 27 425 42 612 13 997 27 068 41 065
Sanglepp 10 057 13 605 23 662 9 638 13 250 22 888
Hall lepp 4 196 15 161 19 357 4 103 14 944 19 047
Teised 3 376 2 016 5 392 3 254 2 160 5 414
Kokku 325 471 722 858 1 048 329 314 291 726 767 1 041 058
Metsa tagavara peapuuliikide kaupa RMK-s
tuh m3-tes
2021 2020
Mittemajan- Majandatav Mittemajan- Majandatav
datav mets mets Kokku datav mets mets Kokku
Mänd 33 398,8 50 364,5 83 763,2 31 897,8 50 986,3 82 884,1
Kuusk 10 738,5 22 904,8 33 643,3 10 195,8 22 807,8 33 003,6
Kask 16 435,6 30 473,8 46 909,5 15 895,3 30 813,5 46 708,8
Haab 4 216,1 3 697,4 7 913,5 3 782,0 3 900,0 7 682,0
Sanglepp 2 285,4 2 167,8 4 453,1 2 150,6 2 154,6 4 305,3
Hall lepp 688,8 1 956,1 2 644,9 666,3 1 980,7 2 647,0
Teised 631,8 263,5 895,3 605,4 289,3 894,8
Kokku 68 394,9 111 827,9 180 222,8 65 193,3 112 932,2 178 125,5
D. Maavaravarud
31.12.2021 31.12.2020
Kasutusõiguse
Kasutusõiguse
mus (mln eu-
mus (mln eu-
Varu maksu-
Varu maksu-
Aktiivne tar-
Aktiivne tar-
ühiku kohta
ühiku kohta
(eurodes)
(eurodes)
Mõõtühik
tasumäär
tasumäär
bevaru
bevaru
rot)
rot)
Maavara
Põlevkivi mln t 923,4 3,2 2 936,5 937,7 0,3 323,5
Tsemendilubjakivi mln m3 56,6 2,8 155,6 56,7 2,6 148,4
Tehnoloogiline lubjakivi mln m3 23,8 2,8 65,3 23,9 2,6 62,6
Ehituslubjakivi mln m3 111,0 2,6 286,4 128,5 2,5 316,1
Täitelubjakivi mln m3 10,0 1,0 10,4 4,5 1,0 4,5
Kõrgemargiline ehituslubjakivi mln m3 24,9 2,6 64,3 2,6 2,5 6,4
Madalamargiline ehituslubjakivi mln m3 19,0 1,6 31,1 3,7 1,6 5,9
Tehnoloogiline dolokivi mln m3 12,3 3,3 41,0 12,4 3,3 41,3
Viimistlusdolokivi mln m3 2,5 3,0 7,4 2,5 3,0 7,6
Ehitusdolokivi mln m3 61,0 2,6 157,3 61,3 2,5 150,8
Kõrgemargiline ehitusdolokivi mln m3 3,0 2,6 7,7 3,5 2,5 8,7
Madalamargiline ehitusdolokivi mln m3 11,2 1,6 17,6 6,1 1,5 9,0
Täitedolokivi mln m3 11,0 1,0 11,4 11,0 1,0 10,9
Kristalliinne ehituskivi mln m3 1 245,1 2,1 2 614,6 1 245,1 2,0 2 490,1
Tsemendisavi mln m3 14,9 0,9 13,0 14,9 0,8 12,4
Keraamiline savi mln m3 10,0 0,8 8,1 10,0 0,8 7,8
Keramsiidisavi mln m3 8,1 0,9 7,4 8,1 0,9 7,0
131
31.12.2021 31.12.2020
Kasutusõiguse
Kasutusõiguse
mus (mln eu-
mus (mln eu-
Varu maksu-
Varu maksu-
Aktiivne tar-
Aktiivne tar-
ühiku kohta
ühiku kohta
(eurodes)
(eurodes)
Mõõtühik
tasumäär
tasumäär
bevaru
bevaru
rot)
rot)
Maavara
Ehituskruus mln m3 67,0 2,6 174,2 69,7 2,5 174,2
Täitekruus mln m3 3,6 0,6 2,1 3,7 0,6 2,2
Tehnoloogiline liiv mln m3 6,0 2,3 14,0 6,1 2,2 13,3
Ehitusliiv mln m3 276,1 1,7 463,9 271,9 1,6 435,1
Täiteliiv mln m3 126,7 0,5 59,5 113,5 0,4 49,9
Meremuda (raviks) tuh t 1 407,9 0,0 1 373,8 0,0
Järvemuda (väetiseks) tuh t 170,9 0,0 170,9 0,0
Järvemuda (raviks) tuh t 1 128,6 0,0 1 128,6 0,0
Järvelubi tuh m3 731,0 0,0 731,0 0,0
Vähelagunenud turvas mln t 48,8 1,7 82,9 49,0 1,6 79,3
Hästilagunenud turvas mln t 157,1 1,3 199,5 156,8 1,3 199,1
Kokku 7 431,5 4 566,4
Maavaravarusid ei ole bilansis kajastatud. Kasutusõiguse tasu kajastatakse riigi aruandes tuluna vastavate varade kae-
vandamise aastal. 2021. aastal sai riik (konsolideeritud) maavarade kaevandamisõiguse tasudest tulu 24,7 mln eurot
(2020. a 14,4 mln eurot). Riik (konsolideerimata) sai tulu 38,5 mln eurot (2020. a 17,8 mln eurot).
Lisa a15
Muud kohustised ja saadud ettemaksed
mln eurot
Konsolideeritud Konsolideerimata
31.12.2021 31.12.2020 31.12.2019 31.12.2021 31.12.2020 31.12.2019
Lühiajalised muud kohusti-
sed ja saadud ettemaksed 2 019,3 1 669,4 1 686,0 2 865,2 2 518,7 1 890,1
Intressivõlad 6,3 6,8 7,0 0,7 0,8 0,0
Muud viitvõlad 43,9 50,3 56,2 2,3 0,1 0,4
Toetuste andmise kohustised
241,7 204,7 204,9 299,0 226,8 221,7
(vt lisa a19 B)
Tagatistasud 40,3 29,1 28,1 32,0 22,0 20,5
Klientide hoiused 988,7 835,6 1 105,0 1 903,3 1 890,8 1 417,0
Toetuste tagasimaksekohusti-
10,5 8,6 11,3 10,5 8,6 11,3
sed
Muud kohustised 19,1 122,9 20,4 14,4 18,5 11,3
Saastekvootide müügist saadud
0,3 0,3 0,3 0,3 0,3 0,3
vahendid
Toetusteks saadud ettemaksed
602,0 399,8 240,1 595,6 349,3 206,7
(vt lisa a19 A)
Muud tulevaste perioodide tu-
66,5 11,3 12,7 7,1 1,5 0,9
lud
Pikaajalised kohustised ja
304,0 233,7 204,1 145,1 141,4 134,7
saadud ettemaksed
Võlad tarnijatele 5,2 0,9 0,6 0,0 0,0 0,0
Toetuste andmise kohustised
0,0 0,0 0,0 58,6 62,3 65,8
(vt lisa a19 B)
Intressivõlad (vt lisa a17 B) 39,5 34,5 30,6 39,5 34,5 30,6
Muud kohustised 29,8 39,2 27,1 0,6 0,5 0,0
Toetusteks saadud ettemaksed
44,3 40,6 36,8 44,3 40,6 36,8
(vt lisa a19 A)
132
Konsolideeritud Konsolideerimata
31.12.2021 31.12.2020 31.12.2019 31.12.2021 31.12.2020 31.12.2019
Muud tulevaste perioodide tu-
185,2 118,5 109,0 2,1 3,5 1,5
lud
Muud kohustised ja saadud
ettemaksed kokku 2 323,4 1 903,1 1 890,1 3 010,3 2 660,1 2 024,8
Klientide hoiuste hulgas sisalduvad teiste avaliku sektori üksuste hoiused, mis on pangas seotud riigikassa kontserni-
kontosse (vt lisa a2). Lisaks neile hoiustatakse klientide raha e-riigikassas avatud kontodel.
Muude lühiajaliste kohustiste suurenemisest konsolideeritud aruandes moodustasid 2020. a lõpul 99,2 mln eurot Eesti
Energia grupi CO2 heitmekvootidega seotud võlakohustised, mis arveldati 2021. aastal.
Pikaajaliste muude tulevaste perioodide tulude hulgas kajastub konsolideeritud aruandes AS Elering ülekoormustulu
summas 176,6 mln eurot (31.12.2020 seisuga 112,4 mln eurot). Ülekoormustulu võib EL määruse 71472009 artikli 16
alusel kasutada uute riikidevaheliste ülekandevõimsuste ehitamiseks. Ülekoormustulu amortiseeritakse tuluks soeta-
tud vara kasuliku eluea jooksul (2021. a 1,1 mln eurot, 2020. a 0,4 mln eurot).
Lisa a16
Eraldised
mln eurot
Konsolideeritud Konsolideerimata
Lühiajali- Pikaajali- Lühiajali- Pikaajali-
sed sed Kokku sed sed Kokku
Jääk seisuga 31.12.2019 178,2 2 817,2 2 995,4 76,6 2 764,2 2 840,8
Pensionieraldised 74,0 2 761,3 2 835,3 73,7 2 760,0 2 833,7
Keskkonnakaitselised eraldised 72,6 20,2 92,8 0,1 0,3 0,4
Garantiikohustiste ja laenutagatiste eral-
11,0 12,8 23,8 0,3 0,0 0,3
dised
Kohtukulude eraldised 4,4 0,0 4,4 1,5 0,0 1,5
Muud eraldised 16,2 22,9 39,1 1,0 3,9 4,9
Liikumised 2020 86,6 472,1 558,7 52,7 451,4 504,1
Moodustamine 203,4 441,0 644,4 43,7 423,1 466,8
Kulutamine -197,1 0,0 -197,1 -73,3 0,0 -73,3
Arvestatud intressikulu 0,0 111,4 111,4 0,0 110,6 110,6
Ümberklassifitseerimine 80,3 -80,3 0,0 82,3 -82,3 0,0
Jääk seisuga 31.12.2020 264,8 3 289,3 3 554,1 129,3 3 215,6 3 344,9
Pensionieraldised 83,8 3 108,1 3 191,9 83,4 3 106,7 3 190,1
Keskkonnakaitselised eraldised 79,0 18,0 97,0 0,0 0,4 0,4
Garantiikohustiste ja laenutagatiste eral-
11,8 32,6 44,4 0,9 0,0 0,9
dised
Kohtukulude eraldised 2,8 4,0 6,8 1,5 0,0 1,5
II samba kogumispensioni riigipoolne
kohustis 42,9 104,6 147,5 42,9 104,6 147,5
Muud eraldised 44,5 22,0 66,5 0,6 3,9 4,5
Liikumised 2021 82,3 498,5 580,8 -12,2 485,8 473,6
Moodustamine 222,4 522,2 744,6 -0,1 508,3 508,2
Kulutamine -287,8 0,0 -287,8 -159,0 0,0 -159,0
Vähenemine seoses valitseva mõju kadu-
-0,5 -0,7 -1,2 0,0 0,0 0,0
misega
Arvestatud intressikulu 0,0 125,2 125,2 0,0 124,4 124,4
Ümberklassifitseerimine 148,2 -148,2 0,0 146,9 -146,9 0,0
Jääk seisuga 31.12.2021 347,1 3 787,8 4 134,9 117,1 3 701,4 3 818,5
Pensionieraldised 91,9 3 447,6 3 539,5 91,5 3 446,7 3 538,2
Keskkonnakaitselised eraldised 195,4 17,5 212,9 0,0 0,3 0,3
133
Konsolideeritud Konsolideerimata
Lühiajali- Pikaajali- Lühiajali- Pikaajali-
sed sed Kokku sed sed Kokku
Garantiikohustiste ja laenutagatiste eral-
dised 12,6 46,0 58,6 0,7 0,0 0,7
Kohtukulude eraldised 2,5 4,0 6,5 0,8 0,0 0,8
II samba kogumispensioni riigipoolne
kohustis 22,9 250,3 273,2 22,9 250,3 273,2
Muud eraldised 21,8 22,4 44,2 1,2 4,1 5,3
A. Avaliku sektori pensionieraldised
intressikulu
Aasta lõpul
Arvestatud
Aasta algu-
Moodusta-
Väljamak-
mine
sed
ses
2020. a kokku 2 833,7 -72,5 110,5 318,4 3 190,1
Politsei- ja piirivalve- ja päästeametnike pensionid 1 203,8 -28,4 47,0 137,0 1 359,4
Kaitseväelaste pensionid 852,5 -14,4 33,6 99,4 971,1
Kohtunike, prokuröride ja õiguskantsleri pensionid 223,4 -4,7 8,7 24,8 252,2
Parlamendipensionid 93,3 -6,9 3,5 10,6 100,5
Muud ametnike eripensionid 13,7 -0,7 0,5 0,1 13,6
Pensionisuurendused avaliku teenistuse seaduse alusel pensio-
näridele 242,9 -17,4 9,0 31,2 265,7
Pensionisuurendused avaliku teenistuse seaduse alusel töötaja-
tele 204,1 0,0 8,2 15,3 227,6
2021. a kokku 3 190,1 -79,0 124,3 302,8 3 538,2
Politsei- ja piirivalve- ja päästeametnike pensionid 1 359,4 -30,9 53,0 135,0 1 516,5
Kaitseväelaste pensionid 971,1 -15,7 38,2 95,3 1 088,9
Kohtunike, prokuröride ja õiguskantsleri pensionid 252,2 -5,1 9,7 16,6 273,4
Parlamendipensionid 100,5 -7,2 4,0 7,8 105,1
Muud ametnike eripensionid 13,6 -0,7 0,4 2,2 15,5
Pensionisuurendused avaliku teenistuse seaduse alusel pensio-
265,7 -19,4 9,9 44,5 300,7
näridele
Pensionisuurendused avaliku teenistuse seaduse alusel töötaja-
227,6 0,0 9,1 1,4 238,1
tele
2021. aasta lõpu seisuga arvestati avaliku sektori pensionieraldisi kokku 30 319 inimesele (2020. aasta lõpus 30 657
inimest). Neist 13 700 olid jäänud pensionile (2020. aasta lõpus 13 184 pensionäri).
Kuna kindlustusmatemaatilised kasumid ja kahjumid pensionieraldistelt võivad iga-aastaselt oluliselt kõikuda, kajasta-
takse need otse netovarade muutusena. 2021. aastal moodustasid need kokku kahjumi summas 167,6 mln eurot (2020.
aastal kahjum 203,6 mln eurot). Jooksva perioodi eest lisandunud summad kajastatakse tööjõukuludes (vt lisa a23).
Konsolideeritud aruandes lisanduvad pensionieraldised Eesti Energia grupis.
B. Keskkonnakaitselised eraldised
Konsolideeritud Konsolideerimata
2021 2020 2021 2020
Jääk perioodi alguses 97,0 92,8 0,4 0,4
Moodustamine 191,4 74,0 -0,1 0,1
Arvestatud intressikulu 0,5 0,5 0,0 0,0
Kulutamine -76,0 -70,3 0,0 -0,1
Jääk perioodi lõpus 212,9 97,0 0,3 0,4
Keskkonnakaitselised eraldised on moodustatud peamiselt Eesti Energia grupis, sh kaevanduste ja elektrijaamade tu-
haväljade sulgemiseks ning saastekvootide soetamiseks. Kulutamisest moodustavad 74,9 mln eurot kasvuhoonegaa-
side emissooni katteks kuluks kantud saastekvoodid (2020. a 69,3 mln eurot, vt lisa a12).
134
C. Garantiikohustiste ja laenutagatiste eraldised
Riik (konsolideerimata) kajastab eraldisi kindlustuskahjude katmiseks AS-le KredEx Krediidikindlustus.
Konsolideeritud aruandes kajastuvad garantiikohustuste ja laenutagatiste eraldised SA-s Kredex, Maaelu Edendamise
SA-s ja AS-s KredEx Krediidikindlustus. 2021. a suurendati vastavaid eraldisi 15,3 mln euro võrra (2020. a 25,7 mln
eurot) ja tehti väljamakseid summas 0,5 mln eurot (2020. a 5,1 mln eurot).
D. II samba kogumispensioni riigipoolne kohustis
Riik on võtnud kohustise maksta töötasudelt kinnipeetud 2% kogumispensioni maksetele lisaks omapoolselt 4% ehk
kahekordse summa juurde. Riik peatas nimetatud maksed alates juulist 2020 kuni augustini 2021 ja maksab omapoolse
osa II samba kogumispensioni fondidest väljujatele siis, kui neil tekib fondist väljumise õigus ning ülejäänutele 2023. ja
2024. aastal. 2020. a lõpuks arvestati eraldis summas 147,5 mln eurot perioodil juuli kuni detsember deklareeritud 2%
maksete alusel kahekordses summas. Sellest 42,9 mln arvestati lühiajalise eraldisena. 2021. a perioodi jaanuar kuni
august eest moodustati eraldist juurde 205,5 mln eurot ning eraldisest maksti välja 79,7 mln eurot. 2021. a lõpul moo-
dustas eraldise lühiajaline osa 22,9 mln eurot ja pikaajaline osa 250,3 mln eurot.
E. Muud eraldised
AS Eesti Loto moodustab lühiajalisi eraldisi võidufondi väljamaksmiseks. 2021. aastal maksti eraldistest välja 40,9 mln
eurot (2020. aastal 39,2 mln eurot), moodustati uusi eraldisi summas 43,9 mln eurot (2020. aastal 39,3 mln eurot), jääk
aasta lõpuks 5,3 mln eurot (2020. aasta lõpuks 2,3 mln eurot).
Muude eraldiste all kajastatakse veel mitmesuguseid eraldisi, sh preemiate maksmiseks, tervisekahjustuste hüvitami-
seks, varade demonteerimiseks, kahjulike lepingute katteks, tegevuse reorganiseerimiseks.
Lisa a17
Laenukohustised
mln eurot
A. Konsolideeritud aruanne
A1. Laenukohustiste jaotus järelejäänud tähtaja järgi
Võlakirjad Laenud Kapitalirent Kokku
Jääk seisuga 31.12.2019 1 152,5 2 063,4 137,8 3 353,7
Kuni 1 aasta 222,3 233,7 10,9 466,9
1 kuni 5 aastat 758,2 938,7 68,3 1 765,2
Üle 5 aasta 172,0 891,0 58,6 1 121,6
Jääk seisuga 31.12.2020 2 824,4 2 735,2 137,6 5 697,2
Kuni 1 aasta 437,8 431,7 10,4 879,9
1 kuni 5 aastat 749,2 761,6 81,1 1 591,9
Üle 5 aasta 1 637,4 1 541,9 46,1 3 225,4
Jääk seisuga 31.12.2021 2 786,6 2 960,0 151,0 5 897,6
Kuni 1 aasta 408,1 288,7 21,8 718,6
1 kuni 5 aastat 783,4 896,4 71,7 1 751,5
Üle 5 aasta 1 595,1 1 774,9 57,5 3 427,5
A2. Laenukohustiste liikumine ja intressikulu
Võlakirjad Laenud Kapitalirent Kokku
Jääk seisuga 31.12.2019 1 152,5 2 063,4 137,8 3 353,7
Saadud 2 056,6 1 054,7 10,1 3 121,4
Tagasi makstud -394,6 -385,4 -9,9 -789,9
Laenukulu amortisatsioon 9,9 -0,5 -0,4 9,0
Suurenemine valitseva mõju omandamisest 0,0 3,0 0,0 3,0
Jääk seisuga 31.12.2020 2 824,4 2 735,2 137,6 5 697,2
Saadud 401,8 555,2 27,1 984,1
Ümberklassifitseerimine 0,0 -2,5 0,0 -2,5
Ümberhindlused 0,0 -0,1 0,2 0,1
135
Võlakirjad Laenud Kapitalirent Kokku
Tagasi makstud -450,2 -328,2 -12,8 -791,2
Laenukulu amortisatsioon 10,6 0,3 0,0 10,9
Muutused valitseva mõju omandamisest ja ka-
0,0 0,1 -1,1 -1,0
dumisest
Jääk seisuga 31.12.2021 2 786,6 2 960,0 151,0 5 897,6
Intressikulu 2020. a -31,5 -10,3 -6,8 -48,6
Keskmine intressimäär (%) 1,6% 0,4% 4,9% 1,1%
Intressikulu 2021. a -27,8 -9,4 -6,0 -43,2
Keskmine intressimäär (%) 1,0% 0,3% 4,2% 0,7%
Tütarettevõtjad, kes koostavad aruandeid rahvusvaheliste finantsaruandluse standardite alusel, kapitaliseerisid intres-
sikulu laenudelt materiaalse põhivara maksumusse summas 3,2 mln eurot (2020. aastal 2,3 mln eurot) (vt lisa a27).
Kapitalirendi tingimustel soetatud varad on kajastatud lisas a11. Laenude tagatisena antud garantiid ja panditud varad
on kajastatud lisas a30. Laenude katteks panditud põhivarade jääkväärtus on kajastatud lisades a10 ja a11.
B. Konsolideerimata aruanne
B1. Laenukohustiste jaotus järelejäänud tähtaja järgi
Võlakirjad Laenud Kapitalirent Kokku
Jääk seisuga 31.12.2019 100,1 1 049,0 0,7 1 149,8
Kuni 1 aasta 100,1 72,4 0,1 172,6
1 kuni 5 aastat 0,0 254,7 0,4 255,1
Üle 5 aasta 0,0 721,9 0,2 722,1
Jääk seisuga 31.12.2020 1 906,9 1 726,3 0,6 3 633,8
Kuni 1 aasta 425,2 72,4 0,1 497,7
1 kuni 5 aastat 0,0 308,7 0,3 309,0
Üle 5 aasta 1 481,7 1 345,2 0,2 2 827,1
Jääk seisuga 31.12.2021 1 884,0 2 032,0 0,5 3 916,5
Kuni 1 aasta 400,4 72,4 0,1 472,9
1 kuni 5 aastat 0,0 364,5 0,2 364,7
Üle 5 aasta 1 483,6 1 595,1 0,2 3 078,9
B2. Laenukohustiste liikumine ja intressikulu
Võlakirjad Laenud Kapitalirent Kokku
Jääk seisuga 31.12.2019 100,1 1 049,0 0,7 1 149,8
Saadud 2 056,6 749,7 0,0 2 806,3
Laenukulu amortisatsioon 0,5 0,0 0,0 0,5
Tagasi makstud -250,3 -72,4 -0,1 -322,8
Jääk seisuga 31.12.2020 1 906,9 1 726,3 0,6 3 633,8
Saadud 401,8 379,2 0,0 781,0
Laenukulu amortisatsioon 1,3 0,1 0,0 1,4
Tagasi makstud -425,9 -73,7 -0,1 -499,7
Jääk seisuga 31.12.2021 1 884,1 2 031,9 0,5 3 916,5
Intressikulu 2020 (vt lisa a27) -1,2 -0,3 0,0 -1,5
Keskmine intressimäär 0,1% 0,0% 0,0% 0,1%
Intressikulu 2021 (vt lisa a27) -2,2 0,8 0,0 -1,4
Keskmine intressimäär 0,1% 0,0% 0,0% 0,0%
Laenude hulgas kajastub EFSF raamlepingust tulenev Eesti riigi osakaalule vastav võlakohustiste summa 451,9 mln
eurot (2020. a lõpul sama), mis laenati välja Euroopa Liidu toetusprogrammi alusel. Laenukohustistele lisanduvad pi-
kaajalised intressivõlad summas 39,5 mln eurot (2020. a lõpul 34,5 mln eurot) (vt lisa a15). Nimetatud kohustised on
kajastatud ka nõuetena EFSFist laenu saanud riikide vastu vastu (vt lisa a6).
2021. a märtsis emiteeris riik ühe-aastaseid võlakirju nominaalväärtusega 400,0 mln eurot kaalutud keskmise tootlu-
sega -0,441%. Emissioonist laekus 401,8 mln eurot.
136
2021. a mais võttis riik laenu Euroopa Nõukogu Arengupangalt (CEB) summas 150,0 mln eurot intressimääraga 3 kuu
Euribor + 0,23% ja lõpptähtajaga kuni 05.05.2036.
2021. a mais võttis riik laenu Euroopa Komisjoni COVID-19 puhangu tõttu loodud töötusriski leevendamise rahastust
summas 140,0 mln eurot intressimääraga 0% lõpptähtajaga kuni 04.07.2029 ning summas 90,0 mln eurot intressimää-
raga 0,75% lõpptähtajaga 04.01.2047. Riigikassasse laekus 229,2 mln eurot.
2020. a märtsis emiteeris riik 200,0 mln euro eest lühiajalisi võlakirju negatiivse intressimääraga -0,296%, millest lae-
kus riigikassasse 200,6 mln eurot.
2020. a aprillis võttis riik laenu Põhjamaade Investeerimispangalt (NIB) summas 750,0 mln eurot intressimääraga 3
kuu Euribor + 0,32% ja lõpptähtajaga kuni 30.03.2035. Riigikassasse laekus 749,7 mln eurot.
2020. a mais emiteeriti täiendavaid lühiajalisi võlakirju 375,0 mln euro eest, neist 6-kuulise tähtajaga 150,0 mln eurot
negatiivse intressimääraga -0,177% ja aastase tähtajaga 225,0 mln eurot intressimääraga -0,141%. Riigikassasse laekus
375,45 mln eurot.
2020. juunis emiteeriti 10-aastaseid võlakirju mahus 1 500,0 mln eurot intressimääraga 0,235%. Riigikassasse laekus
vähendatuna tehingutasude võrra 1480,59 mln eurot.
Euroopa Investeeringupangale maksti investeerimisprojektideks võetud laene tagasi vastavalt graafikule nii 2021. kui
ka 2020. a 72,4 mln eurot. Laenu jääk oli 2021. a lõpul 452,4 mln eurot (2020. a lõpul 524,7 mln eurot).
NIB-le maksti 2021. a tagasi 1,3 mln eurot, laenu jääk 2021. a lõpul 748,7 mln eurot.
Lisa a18
Tuletisinstrumendid
mln eurot
Konsolideeritud
31.12.2021 31.12.2020 31.12.2019
Kohusti- Kohusti- Kohusti-
Varad sed Varad sed Varad sed
Elektrienergia ostu ja müügi forward- ja futuurle-
pingud - rahavoogude riskimaandamisinstru-
mendid 193,7 2,5 7,3 0,3 0,6 0,2
Elektrienergia ostu ja müügi forward- ja futuurle-
pingud - kauplemisderivatiivid läbi tule-
miaruande 87,3 4,3 11,8 2,0 0,2 8,0
Saastekvootide ostu ja müügi futuurlepingud -
0,0 0,0 0,0 0,0 0,1 0,2
kauplemisderivatiivid läbi tulemiaruande
Gaasi ostu ja müügi swap- ja futuurlepingud -ra-
12,5 0,0 2,4 0,0 0,0 0,0
havoogude riskimaandamisinstrumendid
Gaasi ostu ja müügi swap- ja futuurlepingud -
52,3 51,9 8,4 8,2 11,0 13,5
kauplemisderivatiivd läbi tulemiaruande
Vedelkütuse müügi swap-, forwardlepingud - ra-
1,8 76,2 25,4 1,5 0,1 6,3
havoogude riskimaandamisinstrumendid
Vedelkütuse müügi swap- ja forwardlepingud -
0,0 18,8 0,1 2,2 2,2 2,0
kauplemisderivatiivid läbi tulemiaruande
Muud tuletisinstrumendid 0,2 0,2 0,0 0,5 0,0 0,0
Intressimäära vahetuslepingud - rahavoogude
0,0 0,0 0,0 0,1 0,0 0,2
riskimaandamisinstrumendid
Intressimäära vahetuslepingud - läbi tule-
0,0 0,0 0,1 0,0 0,0 0,0
miaruande
Kokku tuletisinstrumendid 347,8 153,9 55,5 14,8 14,2 30,4
Sh lühiajaline osa 160,2 116,1 31,8 10,4 10,0 24,4
Sh pikaajaline osa 187,6 37,8 23,7 4,4 4,2 6,0
Riskimaandamise reserv
2021 2020
Riskimaandamise reserv perioodi alguses 34,1 -32,8
Tuletisinstrumentide turuväärtuse muutus 231,6 69,2
Kajastatud tegevustuludes -3,1 -2,3
137
2021 2020
Kajastatud tegevuskuludes -51,1 0,0
Riskimaandamise reserv perioodi lõpus 211,5 34,1
Lisa a19
Saadud ja antud toetused
mln eurot
A. Saadud toetused
A1. Konsolideeritud aruanne
Jääk seisuga Jääk seisuga Jääk seisuga
Arvestatud tulu
Arvestatud tulu
31.12.2019 31.12.2020 31.12.2021
2020
2021
ettemaksed
ettemaksed
ettemaksed
Laekunud
Laekunud
Laekunud
(lisa a15)
(lisa a15)
(lisa a15)
(lisa a5)
(lisa a5)
(lisa a5)
Nõuded
Nõuded
Nõuded
Euroopa Liidu fondidest 444,2 224,8 891,1 476,6 374,9 960,3 522,4 570,6
Muu välisabi 4,5 12,4 48,9 5,2 18,2 38,0 13,0 23,4
Kodumaised toetused 0,1 39,7 27,8 1,1 47,3 35,9 0,6 52,3
Saadud toetused kokku 448,8 276,9 967,8 482,9 440,4 1 034,2 536,0 646,3
Euroopa Liidu fondidest saadud välistoetusi nõuti tagasi 13,1 mln euro väärtuses (2020. a 14,1 mln eurot), sellest edasi
vahendatud välisabi 11,9 mln eurot (2020. a 13,1 mln eurot) (kajastub tulu vähenemisena).
A1.1. Saadud toetuste tulu tegevusala järgi
2021 2020
Põhivara soe-
Põhivara soe-
põhivara soe-
põhivara soe-
Tegevuskulu-
Tegevuskulu-
tegevuskulu-
tegevuskulu-
Vahendatud
Vahendatud
Vahendatud
Vahendatud
tuseks
tuseks
tuseks
tuseks
deks
deks
deks
deks
Põllumajandus 14,8 250,8 15,3 33,9 10,3 223,7 6,5 37,3
Transport 5,2 2,1 66,5 12,2 5,4 1,1 55,7 8,1
Elamumajandus 0,0 0,0 0,0 51,0 0,0 0,0 0,0 25,2
Muu majandus 10,2 27,8 55,6 39,0 8,1 14,3 87,9 42,8
Keskkonnakaitse 5,5 0,7 0,7 60,0 15,2 0,5 1,4 62,0
Haridus 27,9 49,2 48,5 21,3 28,4 38,4 16,4 43,6
Tervishoid 44,3 9,3 17,4 15,0 38,5 0,4 4,2 13,3
Sotsiaalne kaitse 26,0 19,0 4,9 3,4 20,9 18,5 10,0 6,1
Üldised valitsussektori teenused 22,4 5,2 18,6 6,3 26,8 12,4 11,1 10,3
Riigikaitse 3,3 0,0 10,2 0,0 6,2 0,0 30,5 0,0
Vaba aeg, kultuur, religioon 15,2 2,2 0,3 0,1 12,8 1,9 0,5 0,8
Avalik kord ja julgeolek 4,8 0,1 8,0 0,0 3,7 0,2 6,4 0,0
Saadud toetuste tulu kokku 179,6 366,4 246,0 242,2 176,3 311,4 230,6 249,5
Vahendatud toetused kokku 608,6 mln eurot (2020. a kokku 560,9 mln eurot) kajastavad saadud toetusi Euroopa Liidu
fondidest ja muud välisabi ning saastekvootide müügist saadud tulu, mida riik ei kasutanud oma tegevuskuludeks ega
põhivara soetamiseks, vaid andis edasi kasusaajatele väljaspool riiki (kajastatud ka antud toetustena, vt osa B).
Põhivarade soetuseks ning põhivarade soetuse vahendamiseks saadud toetusi kajastatakse investeerimistegevuse ra-
havoogudena. Samuti on rahavoogude aruandes arvestatud põhivara soetuseks saadavate sihtfinantseerimise nõuete
suurenemisega 16,2 mln euro võrra (2020. a vähenemine 1,0 mln eurot) ja saadud ettemaksete vähenemisega 4,9 mln
euro võrra (2020. a suurenemine 1,1 mln eurot). Põhivara soetuseks laekunud sihtfinantseerimist vähendab ka mitte-
rahaline sihtfinantseerimine (vt lisa a11).
138
A2. Konsolideerimata aruanne
Jääk seisuga Jääk seisuga Jääk seisuga
Arvestatud tulu
Arvestatud tulu
31.12.2019 31.12.2020 31.12.2021
ettemaksed
ettemaksed
ettemaksed
Laekunud
Laekunud
Laekunud
(lisa a15)
(lisa a15)
(lisa a15)
(lisa a5)
(lisa a5)
(lisa a5)
Nõuded
Nõuded
Nõuded
2020
2021
Euroopa Liidu fondidest 445,2 191,9 820,0 475,5 327,0 926,1 522,3 566,6
Muu välisabi 2,2 10,5 46,5 3,2 15,0 37,0 6,6 20,7
Kodumaised toetused 1,8 41,1 14,5 1,9 47,9 20,9 0,3 52,6
Saadud toetused kokku 449,2 243,5 881,0 480,6 389,9 984,0 529,2 639,9
A2.1. Saadud toetuste tulu tegevusala järgi
2021 2020
tegevuskulu-
tegevuskulu-
Vahendatud
Vahendatud
Vahendatud
Vahendatud
Tegevusku-
Tegevusku-
soetuseks
soetuseks
soetuseks
soetuseks
Põhivara
Põhivara
põhivara
põhivara
ludeks
ludeks
deks
deks
Põllumajandus 13,5 252,0 14,7 34,5 9,5 224,7 3,9 39,9
Transport 1,2 4,4 36,5 43,3 0,9 2,4 25,0 36,0
Elamumajandus 0,0 0,0 0,0 51,0 0,0 0,0 0,0 25,2
Muu majandus 5,8 30,7 8,4 52,6 5,0 15,8 2,4 68,9
Keskkonnakaitse 4,8 2,5 0,1 60,6 16,8 2,7 1,2 62,7
Haridus 17,6 57,8 48,6 21,2 13,1 44,8 15,9 44,1
Tervishoid 39,2 9,4 0,3 31,6 29,0 0,4 0,0 18,7
Üldised valitsussektori teenused 17,7 9,1 17,9 7,0 22,8 16,7 10,3 10,5
Sotsiaalne kaitse 26,1 19,0 0,3 8,0 20,9 18,5 0,0 15,4
Riigikaitse 3,2 0,0 10,2 0,0 6,1 0,0 30,5 0,0
Vaba aeg, kultuur, religioon 6,4 3,6 0,1 0,0 6,1 3,0 0,0 0,8
Avalik kord ja julgeolek 5,0 0,1 8,0 0,0 3,8 0,2 6,4 0,0
Saadud toetuste tulu kokku 140,5 388,6 145,1 309,8 134,0 329,2 95,6 322,2
Vahendatud toetused kokku 698,4 mln eurot (2020. a kokku 651,4 mln eurot) kajastavad saadud toetusi Euroopa Liidu
fondidest ja muud välisabi ning saastekvootide müügist saadud tulu, mida riik ei kasutanud oma tegevuskuludeks ega
põhivara soetamiseks, vaid andis edasi kasusaajatele väljaspool riiki (kajastatud ka antud toetustena, vt osa B).
Põhivarade soetuseks ning põhivarade soetuse vahendamiseks saadud toetusi kajastatakse investeerimistegevuse ra-
havoogudena. Samuti on rahavoogude aruandes arvestatud põhivara soetuseks saadavate sihtfinantseerimise nõuete
suurenemisega 12,7 mln euro võrra (2020. a vähenemine 1,4 mln eurot) ja saadud ettemaksete vähenemisega 4,1 mln
euro võrra (2020. a vähenemine 0,8 mln eurot). Põhivara soetuseks laekunud sihtfinantseerimist vähendab ka mittera-
haline sihtfinantseerimine (vt lisa a11).
B. Antud toetused
B1. Konsolideeritud aruanne
Jääk seisuga Jääk seisuga Jääk seisuga
31.12.2019 31.12.2020 31.12.2021
Arvestatud kulu
Arvestatud kulu
Makstud et-
Makstud et-
Makstud et-
Kohustised
Kohustised
Kohustised
temaksed
temaksed
temaksed
(lisa a15)
(lisa a15)
(lisa a15)
(lisa a5)
(lisa a5)
(lisa a5)
2020
2021
Euroopa Liidu fondidest 4,9 146,2 -547,4 27,8 140,5 -586,6 30,4 141,0
Muu välisabi 16,0 1,2 -13,5 4,3 0,9 -22,0 2,9 2,9
Kodumaised toetused 39,0 57,5 -5 474,1 129,8 63,3 -6 078,0 122,8 97,8
Antud toetused kokku 59,9 204,9 -6 035,0 161,9 204,7 -6 686,6 156,1 241,7
139
B1.1. Antud toetused tegevusala järgi
2021 2020
soetuseks
soetuseks
kuludeks
kuludeks
Põhivara
Põhivara
Tegevus-
Tegevus-
toetused
toetused
Sotsiaal-
Sotsiaal-
Sotsiaalne kaitse -3 118,9 -744,0 -7,8 -2 946,6 -658,1 -8,2
Haridus -25,4 -793,4 -30,5 -25,7 -758,8 -52,1
Põllumajandus -0,2 -353,0 -40,5 0,0 -260,3 -44,7
Transport 0,0 -101,6 -34,2 0,0 -144,9 -22,8
Elamumajandus 0,0 -0,1 -52,3 0,0 0,0 -25,2
Muu majandus 0,0 -114,3 -69,4 0,0 -75,8 -63,0
Üldised valitsussektori teenused -0,1 -484,0 -100,1 -3,5 -466,8 -36,3
Keskkonnakaitse 0,0 -10,8 -70,8 0,0 -13,3 -76,0
Vaba aeg, kultuur, religioon -3,8 -165,3 -23,7 -1,1 -144,9 -14,6
Riigikaitse -11,5 -52,2 -3,8 -10,7 -48,2 -1,7
Tervishoid -0,2 -249,7 -15,2 -0,2 -107,1 -14,5
Avalik kord ja julgeolek 0,0 -9,5 -0,3 0,0 -9,8 -0,1
Antud toetuste kulu kokku -3 160,1 -3 077,9 -448,6 -2 987,8 -2 688,0 -359,2
Rahavoogude aruandes on põhivara soetuseks antud sihtfinantseerimist korrigeeritud mitterahalise sihtfinantseerimi-
sega (vt lisa a11). Lisaks on arvestatud põhivara soetuseks antavate sihtfinantseerimise kohustiste suurenemisega 3,7
mln euro võrra (2020. a vähenemine 8,9 mln eurot) ja tehtud ettemaksete vähenemisega 35,9 mln euro võrra (2020. a
suurenemine 69,4 mln eurot).
B2. Konsolideerimata aruanne
Jääk seisuga Jääk seisuga Jääk seisuga
Arvestatud kulu
Arvestatud kulu
31.12.2019 31.12.2020 31.12.2021
Makstud et-
Makstud et-
Makstud et-
Kohustised
Kohustised
Kohustised
temaksed
temaksed
temaksed
(lisa a15)
(lisa a15)
(lisa a15)
(lisa a5)
(lisa a5)
(lisa a5)
2020
2021
Euroopa Liidu fondidest 7,7 162,7 -630,4 11,2 159,0 -677,9 36,4 162,9
Muu välisabi 3,0 1,0 -5,1 4,7 1,8 -20,4 1,7 3,1
Kodumaised toetused 87,3 123,8 -5 689,9 214,5 128,3 -6 351,1 146,7 191,6
Antud toetused kokku 98,0 287,5 -6 325,4 230,4 289,1 -7 049,4 184,8 357,6
B2.1. Antud toetuste kulu tegevusala järgi
2021 2020
soetuseks
soetuseks
kuludeks
kuludeks
Põhivara
Põhivara
Tegevus-
Tegevus-
toetused
toetused
Sotsiaal-
Sotsiaal-
Sotsiaalne kaitse -3 118,9 -744,5 -13,0 -2 946,6 -658,8 -19,1
Haridus -25,3 -817,9 -30,4 -24,3 -782,1 -52,7
Põllumajandus 0,0 -351,8 -41,1 0,0 -258,4 -47,5
Transport 0,0 -173,5 -94,0 0,0 -215,0 -64,5
Elamumajandus 0,0 -2,5 -64,5 0,0 -0,5 -32,8
Muu majandus 0,0 -165,7 -74,9 0,0 -95,6 -67,7
Üldised valitsussektori teenused -0,1 -490,6 -106,1 -3,5 -473,9 -47,3
Vaba aeg, kultuur, religioon -3,7 -238,5 -29,7 -0,9 -221,9 -20,6
Keskkonnakaitse 0,0 -31,0 -62,7 0,0 -29,5 -64,5
Tervishoid -0,1 -250,0 -33,3 -0,2 -107,0 -18,8
Riigikaitse -11,5 -56,7 -7,3 -10,7 -49,4 -1,7
140
2021 2020
soetuseks
soetuseks
kuludeks
kuludeks
Põhivara
Põhivara
Tegevus-
Tegevus-
toetused
toetused
Sotsiaal-
Sotsiaal-
Avalik kord ja julgeolek 0,0 -9,8 -0,3 0,0 -9,8 -0,1
Antud toetuste kulu kokku -3 159,6 -3 332,5 -557,3 -2 986,2 -2 901,9 -437,3
Põhivara soetuseks antud toetusi kajastatakse investeerimistegevuse rahavoogudes. Rahavoogude aruandes on põhi-
vara soetuseks antud sihtfinantseerimist korrigeeritud mitterahalise sihtfinantseerimisega (vt lisa a11). Lisaks on ar-
vestatud põhivara soetuseks antud sihtfinantseerimise kohustiste vähenemisega 1,6 mln euro võrra (2020. a vähene-
mine 4,2 mln eurot) ja tehtud ettemaksete vähenemisega 89,4 mln euro võrra (2020. a suurenemine 91,3 mln eurot).
B2.2. Sotsiaaltoetused toetuse liigi järgi
2021 2020
Pensionid -2 054,4 -1 957,9
Üksi elava pensionäri toetus -10,9 -10,4
Peretoetused -613,0 -606,0
Erijuhtudel riigi poolt makstav sotsiaalmaks ja kogumispensioni maksed -123,9 -120,0
II samba kogumispensioni fondidesse eraldatud 4% vahendid, mille väljamaksed
ajutiselt peatati -205,5 -147,5
Puudega inimestele -67,4 -75,7
Õppetoetused -17,8 -17,8
Pensionieraldised avaliku sektori töövõtjatele (vt lisa a16 A, a23) -44,1 -34,0
Muud toetused -22,6 -16,9
Sotsiaaltoetused kokku -3 159,6 -2 986,2
Riik teeb makseid II samba kogumispensioni fondidesse lisaks kogumispensioniga liitunud töötajate töötasust 2% ula-
tuses kinni peetud ning Maksu- ja Tolliameti kaudu kogumispensioni fondidele kantud summadele 4% ulatuses ehk
kahekordses summas. Vastavalt sotsiaalmaksuseadusele tehakse 4% makseid sotsiaalmaksust ja need on riigieelarves
planeeritud ja riigi aruandes kajastatud maksude edasiandmise kuluna. Riik peatas perioodil juuli 2020 kuni august
2021 4% maksed fondidele ja maksab selle tagantjärele välja kogumispensioni skeemist väljujatele fondidest lõplike
väljamaksete toimumisel ning ülejäänutele 2023. ja 2024. aastal. 2020. a aruande koostamisel eeldati, et tagantjärele
tehakse 4% makseid samuti sotsiaalmaksust. 2021. a selgus, et peatatud osa väljamaksmiseks eraldati riigieelarvest
eraldi vahendid ning selleks sotsiaalmaksu vahendeid ei kasutatud. Seetõttu on käesolevas aruandes 2020. a selleks
moodustatud eraldise moodustamise kulu summas 147,5 mln eurot (perioodil juuli kuni detsember deklareeritud 2%
maksete alusel kahekordses summas) tõstetud ümber edasiantud maksude kirjelt sotsiaaltoetuste kirjele. Samal kirjel
on 2021. a aruandes kajastatud jaanuarist augustini kogunenud 4% eraldise moodustamise kulu summas 205,5 mln
eurot.
B.2.3. Tegevuskuludeks ja põhivara soetuseks antud toetused saaja järgi
2021 2020
Tegevus- Põhivara Tegevus- Põhivara
kuludeks soetuseks kuludeks soetuseks
Kohaliku omavalitsuse üksustele -636,5 -176,2 -661,8 -124,8
Haigekassale -434,2 0,0 -265,7 -0,3
Töötukassale -568,8 0,0 -452,1 0,0
Avalik-õiguslikele ülikoolidele -257,7 -18,5 -229,4 -17,2
Muudele avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele -102,3 -5,5 -105,2 -6,7
Muudele valitsussektorisse kuuluvatele üksustele -417,1 -100,9 -372,6 -90,8
Valitsussektorisse mittekuuluvatele avaliku sektori üksustele -68,8 -84,2 -38,9 -68,4
Erasektorisse kuuluvatele sihtasutustele ja mittetulun-
dusühingutele -136,7 -42,2 -131,0 -32,6
Muudele erasektorisse kuuluvatele residentidele -341,8 -129,6 -311,0 -95,2
Mitteresidentidele -368,6 -0,2 -334,2 -1,3
Kokku -3 332,5 -557,3 -2 901,9 -437,3
141
Mitteresidentidele antud toetustest moodustasid maksed Euroopa Liidu eelarvesse 321,9 mln eurot (2020. a 278,3
mln eurot).
Lisa a20
Reservid
mln eurot
A. Stabiliseerimisreserv
Stabiliseerimisreserv on riigieelarve vahenditest ja muudest seadusandluse alusel kindlaksmääratud laekumistest
moodustatud vara kogum, mis on reguleeritud Riigieelarve seaduse § 71-74 alusel.
Stabiliseerimisreservi eesmärk on üldmajanduslike riskide vähendamine, sotsiaalmajanduslike kriiside vältimine või
leevendamine, eriolukorra, erakorralise seisukorra, sõjaseisukorra või muu erakorralise olukorra või olulise mõjuga
kriisi lahendamine või ennetamine või kollektiivse enesekaitse lepingus ettenähtud kohustuste täitmine, finantsasutus-
tele likviidsus- või maksevõimega seotud raskusi või makse- ja arveldussüsteemides olulisi tõrkeid põhjustada võiva
finantskriisi lahendamine või ennetamine.
Aprillis 2020 otsustas Riigikogu lubada võtta COVID-19 pandeemiaga seotud riskide vähendamiseks ja kriisi leevenda-
miseks stabiliseerimisfondi vahendid riigi rahavoogude juhtimiseks kasutusele. Kummalgi aruandeaastal ei võetud
siiski stabiliseerimisreservist raha välja.
2021 2020
Jääk perioodi alguses 431,9 414,4
Finantstulu reservi paigutamiselt -2,7 -1,4
Tulu Eesti Panga kasumist (vt lisa a27) 0,9 18,9
Jääk perioodi lõpus 430,1 431,9
Riigieelarve seaduse § 71 lg 2 punkt 2 ja raamatupidamise seaduse § 38 lõiked 7-10 reguleerivad riigi konsolideerimata
rahavoolise ülejäägi arvestust ja selle jaotamist. Riigikogu võib otsustada selle kandmise stabiliseerimisreservi, kui riigi
majandusaasta konsolideerimata tulem on positiivne ja korrigeeritud konsolideerimata rahavoog on ülejäägis.
Riigi konsolideerimata rahavoolise ülejäägi/puudujäägi arvestus
2021 2020
Rahavood põhitegevusest kokku 62,7 -627,0
Rahavood investeerimistegevusest kokku -270,7 -1 637,8
Miinus likviidsete finantsvarade ja stabiliseerimisreservi vahendite paigutamise rahavood -181,7 129,3
Pikaajaliste võlakohustuste tagasimaksed, makstud intressid ja muud finantskulud -500,5 -322,7
Kokku -890,2 -2 458,2
B. Omandireformi reservfond
Omandireformi reservfond on moodustatud Erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse alusel.
2021 2020
Jääk perioodi alguses 37,9 34,0
Maa erastamisest laekunud tulu 6,6 5,9
Erastamise korraldamisega seotud kulude hüvitamine -2,7 -2,0
Jääk perioodi lõpus 41,8 37,9
C. Riigikassa likviidsusreserv
31.12.2021 31.12.2020 31.12.2019
Likviidsusreserv (likviidsed varad) 1 628,8 1 725,4 927,7
Klientide nõudmiseni hoiused riigikassas (kohustised) 1 895,1 1 888,7 1 413,3
Likviidsusreservi ja nõudmiseni hoiuste vahe -266,3 -163,3 -485,6
142
Riigikassa loeb likviidsusreserviks raha pangakontodel, võlakirju kauplemisportfellis ja neilt arvestatud intressinõu-
deid. Likviidsusreservist eraldi hoiab riigikassa stabiliseerimisreservi vahendeid. Likviidsusreservist on lahutatud ka
omandireformi reservfondi vahendid.
Lisa a21
Kaupade ja teenuste müük
mln eurot
Konsolideeritud Konsolideerimata
2021 2020 2021 2020
Riigilõivud (vt lisa a4) 88,8 74,5 89,1 74,9
Tulu majandustegevusest 3 085,1 2 417,5 312,8 233,6
Tulu elektrienergia müügist 1020,7 619,7 0,1 0,1
Tulu tervishoiust 593,5 544,0 6,1 6,1
Tulu transporditeenustelt 243,4 235,0 2,2 1,8
Tulu põllu- ja metsamajandusest 231,0 196,7 8,3 7,6
Tulu kaevandamisest, töötlevast tööstusest ja ehitusest 280,2 199,9 0,0 0,0
Tulu sideteenustelt 119,9 107,6 0,7 0,6
Tulu soojusenergia müügist 54,3 37,2 0,2 0,1
Üür ja rent 34,0 29,5 0,7 0,4
Hoonestusõiguse ja kasutusõiguse tasud 14,2 13,7 6,0 5,7
Tulu haridusalasest tegevusest 20,1 17,5 9,7 8,1
Tulu kultuuri-, spordi ja puhkealasest tegevusest 21,0 19,5 2,0 1,8
Saastekvootide müük 248,7 156,8 248,7 142,4
Taastuvenergia statistiliste ülekannete müük 7,6 37,5 7,6 37,5
Veeteetasu 6,8 4,7 6,8 4,7
Tagatistasud, kindlustuspreemiad, lepingutasud 12,1 9,6 0,0 0,0
Põhitegevusena teenitud intressitulud antud laenudelt 7,2 3,9 0,0 0,0
Muu toodete ja teenuste müük 170,4 184,7 13,7 16,7
Kokku kaupade ja teenuste müük 3 173,9 2 492,0 401,9 308,5
.
Lisa a22
Muud tulud
mln eurot
Konsolideeritud Konsolideerimata
2021 2020 2021 2020
Kasum/kahjum kinnisvarainvesteeringute müügist (vt lisa a10) 0,7 2,4 0,1 0,1
Kasum/kahjum materiaalse põhivara müügist (vt lisa a11) 37,6 24,5 31,1 18,5
Kasum/kahjum bioloogiliste varade müügist (vt lisa a14) 0,1 0,1 0,1 0,1
Võlalt arvestatud intressitulu (sh maksuviivised, vt lisa a4) 15,9 16,6 14,5 14,9
Trahvid (vt lisa a4) 19,1 18,5 18,6 18,1
Saastetasud (vt lisa a4) 22,7 20,4 36,4 26,8
Tulu loodusressursside kasutada andmisest (vt lisa a4) 34,1 23,4 54,6 32,9
Universaalse postiteenuse maksed (vt lisa a4) 0,1 0,1 0,9 1,0
Kohtuotsustest tulenevad hüvitised (vt lisa a4) 9,3 9,6 9,3 9,6
Teekasutustasu (vt lisa a4) 21,3 20,0 21,3 20,1
Kasum/kahjum varude müügist 7,1 20,4 0,2 0,1
Kasum tuletisinstrumentide ümberhindlusest 93,8 18,6 0,0 0,0
Muud tulud 40,8 13,5 3,4 5,4
Muud tulud kokku 302,6 188,1 190,5 147,6
143
Lisa a23
Tööjõukulud
mln eurot
Konsolideeritud Konsolideerimata
2021 2020 2021 2020
Töötasukulud
Valitavad ja ametisse nimetatavad isikud -21,2 -20,2 -21,2 -20,2
Ametnikud -401,5 -388,1 -401,5 -388,1
Nõukogude ja juhatuste liikmed -15,0 -14,3 0,0 0,0
Töötajad -907,1 -849,9 -290,4 -268,1
Põhikohaga töötajate töötasu kokku -1 344,8 -1 272,5 -713,1 -676,4
Ajutiste ja koosseisuväliste töötajate töötasu -26,4 -23,1 -16,3 -12,2
Eripensionid ja pensionisuurendused -91,2 -83,7 -91,2 -83,7
Töötasukulud kokku -1 462,4 -1 379,3 -820,6 -772,3
Keskmine töötajate arv (inimest taandatuna täistööajale)
Valitavad ja ametisse nimetatavad isikud 362 353 362 353
Ametnikud 16 581 16 529 16 581 16 529
Nõukogude ja juhatuste liikmed 229 241 0 0
Töötajad 39 499 39 642 13 416 13 215
Keskmine töötajate arv kokku 56 671 56 765 30 359 30 097
Muud tööjõukulud
Erisoodustused -8,6 -7,5 -4,3 -3,6
Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed -456,8 -432,9 -247,3 -233,8
Kapitaliseeritud oma valmistatud põhivara maksumusse 23,9 22,4 3,4 3,2
Muud tööjõukulud kokku -441,5 -418,0 -248,2 -234,2
Tööjõukulud kokku -1 903,9 -1 797,3 -1 068,8 -1 006,5
Eripensioni ja pensionisuurenduste eraldiste moodustamist (vt lisa a16 A) kajastatakse kuluna tööjõukulude grupis,
v. a pensionile jäänud isikutele makstavad pensionisuurenduste korrigeerimised avaliku teenistuse seaduse alusel, mis
kajastatakse sotsiaaltoetuste grupis (vt lisa a19 B), kuna ei ole võimalik eristada riigis ja muudes avalik-õiguslikes ju-
riidilistes isikutes välja teenitud pensionisuurendust.
Eripensionite ja pensionisuurenduste arvestusega kaasnevad kindlustusmatemaatilised kasumid ja kahjumid kajasta-
takse otse netovarade muutusena, mitte tulemiaruande kaudu.
Tööjõukulud tegevusalade lõikes on esitatud lisas a28.
Lisa a24
Majandamiskulud
mln eurot
Konsolideeritud Konsolideerimata
2021 2020 2021 2020
Tootmiskulud -811,3 -495,6 -0,5 -0,2
Ravimid ja meditsiiniteenused -226,0 -182,5 -78,3 -45,3
Kinnistute, hoonete ja ruumide majandamiskulud -150,9 -137,2 -161,1 -145,1
Sõidukite majandamiskulud -125,3 -126,7 -36,7 -34,4
Rajatiste majandamiskulud -114,1 -118,1 -46,0 -54,4
Kaitseotstarbeline varustus ja materjalid -95,6 -116,9 -95,6 -116,9
Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud -91,1 -82,8 -60,4 -53,5
144
Konsolideeritud Konsolideerimata
2021 2020 2021 2020
Administreerimiskulud -78,2 -67,4 -45,5 -38,2
Sotsiaalteenused -102,3 -58,2 -133,5 -87,4
Inventari majandamiskulud -37,0 -35,7 -21,3 -19,8
Kommunikatsiooni-, kultuuri- ja vaba aja sisustamise kulud -43,0 -34,5 -11,2 -9,4
Lähetuskulud (v.a koolituslähetus) -38,1 -33,1 -36,0 -31,6
Tagatis- ja garantiikahjude eraldiste muutus -15,8 -25,7 0,0 0,0
Uurimis- ja arendustööd -28,3 -25,0 -15,5 -15,3
Õppevahendite ja koolituse korralduskulud -20,4 -20,4 -17,2 -16,2
Töömasinate ja seadmete majandamiskulud -19,5 -20,3 -4,4 -4,1
Muu erivarustus ja materjalid -12,7 -19,8 -6,7 -6,2
Toiduained ja toitlustusteenused -19,3 -18,2 -12,2 -11,4
Transporditeenused -10,4 -14,3 -3,4 -6,7
Töötajate koolituskulud (sh koolituslähetus) -13,3 -11,0 -7,7 -6,2
Eri- ja vormiriietus -8,6 -6,0 -5,0 -4,6
Mitmesugused muud majanduskulud -15,2 -14,5 -13,1 -10,6
Kokku majandamiskulud -2 076,4 -1 663,9 -811,3 -717,5
Majandamiskulud tegevusalade lõikes on esitatud lisas a28.
Lisa a25
Põhivara amortisatsioon ja väärtuse muutus
mln eurot
Konsolideeritud Konsolideerimata
2021 2020 2021 2020
Kinnisvarainvesteeringutelt (vt lisa a10) -2,6 -2,6 -0,1 -0,1
Materiaalselt põhivaralt (vt lisa a11) -643,8 -613,2 -258,3 -245,0
Immateriaalselt põhivaralt (vt lisa a12) -58,3 -49,7 -32,8 -29,5
Põhivara amortisatsioon ja väärtuse muutus kokku -704,7 -665,5 -291,2 -274,6
Põhivara amortisatsioon ja väärtuse muutus tegevusalade lõikes on esitatud lisas a28.
Lisa a26
Muud kulud
mln eurot
Konsolideeritud Konsolideerimata
2021 2020 2021 2020
Riigisaladusega seotud kulud -108,3 -88,2 -108,3 -88,2
Kulu ebatõenäoliselt laekuvaks hinnatud laenunõuetest (vt lisa a6) 7,4 -69,7 0,2 0,1
Kulu ebatõenäoliselt laekuvaks hinnatud muudest nõuetest -0,9 -6,0 -1,4 -1,7
Varude allahindlus 41,1 -49,2 -19,4 -0,1
Saastekvootide kulu -192,0 -76,2 0,0 0,0
Muud kulud -89,0 -22,2 -4,2 -4,5
Muud kulud kokku -341,7 -311,5 -133,1 -94,4
145
Lisa a27
Finantstulud ja –kulud
mln eurot
Konsolideeritud Konsolideerimata
2021 2020 2021 2020
Tulem osalustelt 1,0 1,5 365,7 236,8
Tulem sihtasutustelt (vt lisa a8) 0,0 0,0 -1,0 4,9
Dividendid tütarettevõtjatelt (vt lisa a9) 0,0 0,0 109,8 177,6
Dividendid sidusettevõtjatelt (vt lisa a9) 0,0 0,0 0,8 0,5
Tütarettevõtjate osaluste allahindlused ja allahindluste tühistami-
sed (vt lisa a9) 0,0 0,0 250,6 53,8
Tulem osaluste müügist (vt lisa a3, a9) -0,7 0,0 5,5 0,0
Muud kasumid ja kahjumid tütarettevõtjatelt (vt lisa a8, a9) -0,4 0,1 0,0 0,0
Tulem sidusettevõtjatelt (vt lisa a9) 2,1 1,4 0,0 0,0
Intressikulu -166,2 -157,9 -126,5 -111,8
Laenukohustistelt (vt lisa a17) -40,0 -46,3 -1,4 -1,5
Tuletisinstrumentidelt -0,1 -0,2 0,0 0,0
Diskonteeritud kohustistelt (sh eraldistelt, vt lisa a16) -125,3 -111,5 -124,4 -110,6
Muudelt kohustistelt -0,8 0,1 -0,7 0,3
Tulu hoiustelt ja väärtpaberitelt -1,0 -21,3 -4,4 -104,1
Intressitulu deposiitidelt (vt lisa a2) -4,3 -1,6 -4,8 -2,2
Tulem võlakirjadelt (vt lisa a3) -3,1 -2,1 -3,2 -2,3
Tulem riskikapitalifondidelt (vt lisa a3) 4,7 -14,3 0,6 -15,4
Tulem sihtotstarbelistelt fondidelt (vt lisa a5) 0,0 0,0 2,5 -84,5
Muud finantstulud ja -kulud 1,7 -3,3 0,5 0,3
Muud finantstulud 5,7 25,5 3,6 21,6
Intressitulu laenudelt 5,0 4,5 2,7 2,7
Tulu Eesti Panga kasumist ( vt lisa a20 A) 0,9 18,9 0,9 18,9
Muud finantstulud -0,2 2,1 0,0 0,0
Muud finantskulud -0,5 -0,3 0,0 0,0
Finantstulud ja -kulud kokku -161,0 -152,5 238,4 42,5
Lisa a28
Kulud tegevusalade lõikes
mln eurot
A. Konsolideeritud aruanne
2021 2020
sioon ja väär-
sioon ja väär-
Majandamis-
Majandamis-
Tööjõukulud
Tööjõukulud
tuse muutus
tuse muutus
Muud kulud
Muud kulud
Amortisat-
Amortisat-
Kokku
Kokku
kulud
kulud
Üldised valitsussek-
tori teenused 167,0 104,3 53,1 3,4 327,8 158,2 96,2 48,9 3,4 306,7
Riigikaitse 129,9 173,0 76,2 49,8 428,9 122,6 189,2 68,9 45,6 426,3
Avalik kord ja julge-
olek 313,6 73,9 23,5 61,2 472,2 310,7 69,4 21,4 46,2 447,7
Majandus 480,0 1 169,5 471,1 250,6 2 371,2 463,7 858,4 448,3 259,4 2 029,8
Keskkonnakaitse 39,8 20,5 6,4 0,1 66,8 38,3 30,8 6,9 0,0 76,0
146
2021 2020
sioon ja väär-
sioon ja väär-
Majandamis-
Majandamis-
Tööjõukulud
Tööjõukulud
tuse muutus
tuse muutus
Muud kulud
Muud kulud
Amortisat-
Amortisat-
Kokku
Kokku
kulud
kulud
Tervishoid 388,3 304,7 30,5 20,3 743,8 342,9 222,4 27,6 1,9 594,8
Vaba aeg, kultuur, re-
ligioon 71,0 87,5 15,1 0,1 173,7 68,1 78,8 13,7 0,1 160,7
Haridus 169,6 64,0 21,6 -1,6 253,6 161,5 50,6 24,6 1,5 238,2
Sotsiaalne kaitse 144,7 79,0 7,2 124,5 355,4 131,3 68,1 5,2 111,6 316,2
Kulud kokku 1 903,9 2 076,4 704,7 508,4 5 193,4 1 797,3 1 663,9 665,5 469,7 4 596,4
Muudes kuludes kajastuvad muud tegevuskulud, intressikulu ja muud finantskulud.
B. Konsolideerimata aruanne
2021 2020
sioon ja väär-
sioon ja väär-
Majandamis-
Majandamis-
Tööjõukulud
Tööjõukulud
tuse muutus
tuse muutus
Muud kulud
Muud kulud
Amortisat-
Amortisat-
Kokku
Kokku
kulud
kulud
Üldised valitsussektori
teenused 157,5 77,4 22,0 2,3 259,2 149,6 71,0 20,7 1,4 242,7
Riigikaitse 126,8 179,8 75,8 49,8 432,2 121,6 194,4 68,7 45,6 430,3
Avalik kord ja julgeolek 313,6 139,7 23,5 61,2 538,0 310,7 131,6 21,4 46,2 509,9
Majandus 110,0 89,3 136,3 3,9 339,5 102,6 83,5 129,6 0,0 315,7
Keskkonnakaitse 31,5 18,4 4,5 0,1 54,5 30,1 29,8 5,1 0,0 65,0
Tervishoid 26,6 124,1 0,8 19,4 170,9 21,3 58,2 0,9 0,0 80,4
Vaba aeg, kultuur, reli-
gioon 15,8 15,4 3,6 0,0 34,8 14,4 13,7 3,0 0,0 31,1
Haridus 160,8 72,5 20,9 -1,6 252,6 142,5 52,4 23,1 1,5 219,5
Sotsiaalne kaitse 126,2 94,7 3,8 124,5 349,2 113,7 82,9 2,1 111,5 310,2
Kulud kokku 1 068,8 811,3 291,2 259,6 2 430,9 1 006,5 717,5 274,6 206,2 2 204,8
Muudes kuludes kajastuvad muud tegevuskulud ja intressikulu. Tööjõukulu ja intressikulu mõjutav avaliku teenistuse
pensionieraldiste muutus kajastub sotsiaalse kaitse kuludes (vt lisa a23).
Lisa a29
Tehingud avaliku sektori ja sidusüksustega
mln eurot
A. Varad ja kohustised teiste avaliku sektori ja sidusüksustega
Konsolideeritud Konsolideerimata
31.12.2021 31.12.2020 31.12.2019 31.12.2021 31.12.2020 31.12.2019
Varad 1 183,2 617,3 312,9 6 724,1 5 902,4 4 465,0
Käibevara 1 060,0 498,8 194,6 1 553,1 570,9 256,2
Raha ja pangakontod 758,4 198,5 0,0 758,4 198,5 0,0
Maksu-, lõivu- ja trahvinõuded 98,8 93,1 87,5 172,2 137,4 144,6
Muud nõuded ja ettemaksed 202,8 207,2 107,1 622,5 235,0 111,6
147
Konsolideeritud Konsolideerimata
31.12.2021 31.12.2020 31.12.2019 31.12.2021 31.12.2020 31.12.2019
Põhivara 123,2 118,5 118,3 5 171,0 5 331,5 4 208,8
Osalused sihtasutustes 0,0 0,0 0,0 441,7 442,9 366,8
Osalused tütar- ja sidusettevõtjates 65,0 60,4 57,9 4 169,9 3 881,8 3 657,0
Muud nõuded ja ettemaksed 58,2 58,1 60,4 559,4 1 006,8 185,0
Kohustised 1 413,3 1 261,9 1 480,9 2 495,4 2 440,5 1 914,7
Lühiajalised kohustised 1 368,7 1 221,0 1 443,7 2 392,0 2 337,1 1 811,6
Saadud maksude, lõivude, trahvide
ettemaksed 19,6 15,7 10,4 35,4 27,2 21,7
Võlad tarnijatele 10,2 7,4 6,8 27,3 19,2 21,9
Maksuvõlad 328,2 306,9 279,3 328,2 306,9 279,3
Muud kohustised ja saadud ettemak- 1 010,7 891,0 1 147,2 2 000,4 1 982,9 1 488,4
Eraldised 0,0 0,0 0,0 0,7 0,9 0,3
Pikaajalised kohustised 44,6 40,9 37,2 103,4 103,4 103,1
Muud kohustised ja saadud ettemak- 44,6 40,9 37,2 103,4 103,4 103,1
B. Tulud ja kulud teistelt avaliku sektori ja sidusüksustelt
Konsolideeritud Konsolideerimata
2021 2020 2021 2020
Tegevustulud 932,4 854,1 408,8 382,2
Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed 221,3 197,0 324,3 323,1
Kaupade ja teenuste müük 664,9 616,2 10,0 9,8
Saadud toetused 32,7 26,3 28,2 18,4
Muud tulud 13,5 14,6 46,3 30,9
Tegevuskulud -5 657,3 -5 093,3 -6 278,0 -5 608,0
Antud toetused -2 403,9 -2 067,3 -2 876,2 -2 440,6
Edasiantud maksud, lõivud, trahvid -3 200,0 -2 978,7 -3 200,0 -2 978,7
Tööjõukulud -0,1 -0,1 -0,1 -0,1
Majandamiskulud -54,3 -44,6 -203,1 -186,2
Muud tegevuskulud 1,0 -2,6 1,4 -2,4
Tegevustulem -4 724,9 -4 239,2 -5 869,2 -5 225,8
Finantstulud ja -kulud 0,9 18,1 366,8 169,1
Tulem osalustelt 2,2 1,2 365,7 236,8
Muud finantstulud ja -kulud -1,3 16,9 1,1 -67,7
Aruandeperioodi tulem -4 724,0 -4 221,1 -5 502,4 -5 056,7
Konsolideeritud aruandes kajastatakse aruandesse hõlmatud üksuste tehingud kohalike omavalitsuste ja muude avalik-
õiguslike juriidiliste isikute ning nende valitseva mõju all olevate üksustega, samuti kõikide avaliku sektori üksuste
sidusüksustega (olulise mõju all olevad äriühingud ja sihtasutused).
Konsolideerimata aruandes kajastatakse aruandesse hõlmatud üksuste tehingud valitseva mõju all olevate tütarette-
võtjate ja sihtasutustega, kohalike omavalitsuste ja muude avalik-õiguslike juriidiliste isikute ning nende valitseva mõju
all olevate üksustega, samuti kõikide avaliku sektori üksuste sidusüksustega (olulise mõju all olevad äriühingud ja sih-
tasutused).
148
Lisa a30
Tingimuslikud kohustised ja varad
mln eurot
Konsolideeritud Konsolideerimata
31.12.2021 31.12.2020 31.12.2021 31.12.2020
Tingimuslikud kohustised 6 252,6 6 054,2 7 227,9 7 403,5
Maksmata osalus rahvusvahelistes finantsinstitutsioonides
1 647,0 1 588,2 1 647,0 1 588,2
(vt lisa a30 A)
Pankade poolt väljastatud õppelaenude jääk (vt lisa a6) 42,0 52,4 42,0 52,4
Laenutagatiseks panditud põhivara (vt lisad a8, a9) 117,3 141,0 0,0 0,0
Laenutagatiseks panditud käibevara 32,5 36,6 0,0 0,0
Tingimuslikud kohustised seoses kohtuprotsessidega 425,0 504,1 425,8 427,1
Antud garantiid (vt lisa a30 B) 2 109,9 2 078,6 1 695,8 1 673,7
Toetuste andmise kohustised (vt lisa a30 C) 548,0 649,9 1 770,2 2 013,3
Katkestamatud kasutusrendikohustised (vt lisa a30 D) 69,1 81,8 1 090,1 1 008,7
Tarnelepingud ja investeerimiskohustised (vt lisa a30 E) 1 261,8 921,6 450,6 533,7
Vara väljaostuõigus (vt lisa a30F) 0,0 0,0 106,4 106,4
Tingimuslikud nõuded 431,1 446,7 8,7 4,8
Katkestamatud kasutusrendinõuded (vt lisa a30 D) 431,1 446,7 8,7 4,8
A. Osalused rahvusvahelistes finantsinstitutsioonides
EBRD EIB NIB CEB IBRD MIGA ESM KMF* Kokku
Seisuga 31.12.2020
Võlakirjad 0,0 0,0 0,0 0,0 0,2 0,1 0,0 0,0 0,3
Sissenõutavad aktsiad 23,8 187,8 68,9 11,3 127,2 0,0 1 153,2 0,0 1 572,2
Sissemakstavad aktsiad 0,0 0,0 0,0 0,0 2,7 0,0 0,0 13,0 15,7
Saadud fondiemissioonist 1,0 5,4 3,9 0,6 3,5 0,0 0,0 0,0 14,4
Kokku 24,8 193,2 72,8 11,9 133,6 0,1 1 153,2 13,0 1 602,6
Seisuga 31.12.2021
Võlakirjad 0,0 0,0 0,0 0,0 0,2 0,1 0,0 0,0 0,3
Sissenõutavad aktsiad 23,8 187,8 68,9 11,3 128,6 0,9 1 153,2 12,7 1 587,2
Sissemakstavad aktsiad 0,0 0,0 0,0 0,0 3,6 0,0 55,9 0,0 59,5
Saadud fondiemissioonist 1,0 5,4 3,9 0,6 2,3 0,0 0,0 0,0 13,2
Kokku 24,8 193,2 72,8 11,9 134,7 1,0 1 209,1 12,7 1 660,2
*KMF: Kolme Mere Investeerimisfond (vt ka lisa a3).
Osaluste eest tasutud summa kajastub bilansis (vt lisa a3). Võlakirjad ja sissenõutavad aktsiad on riik kohustatud välja
ostma välispanga nõudmisel. Neilt ei arvestata intresse.
B. Antud garantiid
Konsolideeritud Konsolideerimata
Laenu andja Laenu võtja 31.12.2021 31.12.2020 31.12.2021 31.12.2020
Rahastamisraskustesse sattunud eu-
EFSF roala liikmesriigid 1 543,0 1 543,0 1 543,0 1 543,0
Liikmesriigid eriolukorras töötuse
Euroopa Komisjon riski leevendamiseks 48,7 48,7 48,7 48,7
Euroopa Komisjon Euroopa ühtne kriisilahendusnõukogu 22,0 0,0 22,0 0,0
Projektipõhised investeeringulaenud
EIB ja -tagatised 0,9 0,8 0,9 0,8
EIB SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla 52,2 52,2 52,2 52,2
CEB SA KredEx 28,8 28,8 28,8 28,8
149
Konsolideeritud Konsolideerimata
Laenu andja Laenu võtja 31.12.2021 31.12.2020 31.12.2021 31.12.2020
Pangad, liisingfirmad, SA KredEx ettevõtlus- ja eluasemelae-
välisfirmad nude tagatised, ekspordigarantiid 310,3 303,9 0,0 0,0
Eesti pangad ja lii- Maaelu Edendamise SA maaettevõtjate
singfirmad laenud ja laenutagatised 103,8 101,0 0,0 0,0
Muud 0,2 0,2 0,2 0,2
Kokku 2 109,9 2 078,6 1 695,8 1 673,7
C. Toetuste andmise kohustised
Toetuste saajatega sõlmitud lepingud välisabi vahendamiseks ja kodumaiste toetuste andmiseks
Konsolideeritud Konsolideerimata
31.12.2021 31.12.2020 31.12.2021 31.12.2020
Euroopa Liidu fondidest 432,9 530,4 1 627,2 1 845,9
Muu välisabi 26,1 23,4 27,8 13,3
Kodumaised toetused 89,0 96,1 115,2 154,1
Kokku 548,0 649,9 1 770,2 2 013,3
D. Katkestamatud kasutusrendikohustised ja -nõuded
Konsolideeritud Konsolideerimata
31.12.2021 31.12.2020 31.12.2021 31.12.2020
Rendikohustised
Kuni 1 aasta 28,6 29,7 117,9 112,3
1 kuni 5 aastat 38,9 47,2 262,5 241,7
Üle 5 aasta 1,6 4,9 709,7 654,7
Kokku 69,1 81,8 1 090,1 1 008,7
Rendinõuded
Kuni 1 aasta 31,8 32,2 0,5 0,7
1 kuni 5 aastat 58,8 68,1 1,8 0,8
Üle 5 aasta 340,5 346,4 6,4 3,3
Kokku 431,1 446,7 8,7 4,8
Informatsioon rendile antud varade bilansilise jääkväärtuse kohta on esitatud lisades a10 ja a11.
E. Tarnelepingud ja investeerimiskohustised
Sõlmitud suuremahulised tarnelepingud ja kokkulepitud investeerimiskohustised
Konsolideeritud Konsolideerimata
31.12.2021 31.12.2020 31.12.2021 31.12.2020
Riigi Kinnisvara AS investeerimiskohustised 77,8 96,5 0,0 0,0
Transpordi ja selle taristuga seotud kohustised 376,5 563,2 212,4 391,6
Kaitseotstarbeliste põhivarade soetuseks 222,7 118,8 222,7 118,8
Elektrienergia tootmise ja tarnimisega seotud kohusti-
566,7 118,6 0,0 0,0
sed
Muud tarnelepingud 18,1 24,5 15,5 23,3
Tarnelepingud ja investeerimiskohustised kokku 1 261,8 921,6 450,6 533,7
F. Vara väljaostuõigus
Riigil on õigus osta välja 1 kuni 4 riigi tütarettevõtja omanduses olevat parvlaeva, andes ostusoovist teada hiljemalt
2022. aasta septembris. Riik ei ole seni otsustanud, kas seda õigust kasutada või mitte. Õiguse kasutamisel tuleb lae-
vad välja osta hiljemalt 2026. a. Maksimaalne hinnanguline väljaostukulu on 106,4 mln eurot.
150
Lisa a31
Selgitused riigieelarve täitmise aruande kohta
Riigieelarve täitmise aruandes on kajastatud kõik riigi konsolideerimata raamatupidamise aastaaruandes hõlmatud rii-
giraamatupidamiskohustuslased koos nende valitsemisel olevate riigiasutustega (vt lisa a1 A). Aruanne on koostatud
üldjuhul tekkepõhisel printsiibil ja on võrreldav riigi konsolideerimata tulemiaruandega. Aruande liigendus ja arves-
tuspõhimõtted vastavad 2021. aasta riigieelarve seaduse liigendusele ja arvestuspõhimõtetele.
2021. a ja 2020. a riigieelarve on sarnase ülesehitusega, mistõttu on aruandes esitatud ka võrreldava perioodi tegeliku
eelarve täitmise andmed. Alates 2020. a on riigieelarve koostatud kõikide valitsemisalade kulude ja investeeringute
kohta tulemusvaldkondade ja programmide kaupa. Programmide kuludest ja investeeringutest on jäetud välja käibe-
maksukulu, mis kajastatakse igas valitsemisalas koondkirjel väljaspool tulemusvaldkondi ja programme. Programmide
kuludesse on eelarvestatud mitterahalistest kuludest ainult põhivarade amortisatsioon. Eelarve täitmises on kajasta-
tud lisaks amortisatsioonikulule mitterahalistest tehingutest veel põhivarade müügiga kaasneva varade jääkväärtuse
mahakandmine (vähendab tulu). Tulemiaruandes kajastatud muud mitterahalised tulud ja kulud, mida ei eelarvestatud,
on riigieelarve täitmise aruandes kajastatud korrigeerimiste kirjetel, mitte riigieelarve tulude ja kulude koosseisus.
Aruande koondosas on eraldi välja toodud tegelik eelarvepositsioon. Selle arvestamiseks on riigieelarve tulusid ja ku-
lusid korrigeeritud lähtudes eelarvepositsiooni arvestamise reeglitest, mis tulenevad Euroopa rahvamajanduse statis-
tika koostamise juhenditest (European Standard of Accounts).
Peale eelarvepositsiooni arvestust on koondosas esitatud kirjed, millega on vaja riigieelarve tulusid ja kulusid korrigee-
rida tulemiaruandes kajastatud tulude ja kuludeni jõudmiseks ning mida riigieelarves arvesse ei võetud või mida kajas-
tati raamatupidamise arvestuspõhimõtetest erinevalt.
Aruande osades ja jagudes on väljaspool riigieelarve tulusid ja kulusid arvestatud tulemiaruandesse kuuluvad tulud ja
kulud kajastatud aruande alajaotuses „Korrigeerimised“.
Aruanne algab kokkuvõttega. Seejärel on esitatud andmed valitsemisalade kaupa (jaotatuna osadeks ja jagudeks). Kõi-
kide valitsemisalade eelarved ja eelarve täitmised on jaotatud majandusliku sisu järgi tuludeks, kuludeks, investeerin-
guteks (materiaalse ja immateriaalse põhivara soetused) ja finantseerimistehinguteks (eelarvestamisele kuuluvad te-
hingud finantsvarade ja –kohustistega). Kulud ja investeeringud on jaotatud tulemusvaldkondade kaupa ning tulemus-
valdkondades täiendavalt programmide kaupa. Sealhulgas on esitatud piirmääraga kulud ja investeeringud. Piirmää-
raga kuludeks ja investeeringuteks loetakse riigieelarveseaduse ja selle alusel kehtestatud alamaktide alusel kindlaks-
määratud limiidid, mida ei ole lubatud ületada. Kulude ja investeeringute kogumaht sisaldab lisaks järgmisi vahendeid:
1) arvestuslikud vahendid, kus piirmäär on sätestatud eraldi seadusandluse või lepingu alusel, riigieelarves planeeritud
summasid võib ületada (näiteks pensionid);
2) tulud ja nende arvel tehtavad kulud, mille korral eelarve limiit tekib tulude saamisel sõltumata riigieelarves planee-
ritud tulust;
3) mitterahaline põhivarade amortisatsiooni ja väärtuse muutuse kulu.
Aruanne on esitatud tuhandetes eurodes. Tulud ja raha sisse toovad finantseerimistehingud on kajastatud plussmär-
giga, kulud, investeeringud ning raha väljaviivad finantseerimistehingud miinus-märgiga.
Riigisisesed tehingud on koondis elimineeritud, välja arvatud riigisisesed maksutulud ja –kulud, mis on elimineeritud
korrigeerimistena tulemiaruandes kajastatud tulude ja kuludeni jõudmiseks. Valitsemisalade andmetes on valitse-
misala-sisesed tehingud üldjuhul elimineerimata, kuna sisene tehing tekitab ühele valitsemisala asutusele kulutuse,
milleks kasutati riigieelarvet, ning teisele asutusele saadud tulu, mis on omakorda aluseks tuludest sõltuvate kulutuste
limiidi tekkele. Valitsemisala sisesed toetuste vahendamised on tuludest ja kuludest elimineeritud. Samuti on kuludest
elimineeritud teiste valitsemisalade riigiasutustele vahendatud välistoetused ja nende kaasfinantseerimine ning tulu-
dest teiste valitsemisalade riigiasutustelt saadud välistoetuste kaasfinantseerimine. Teiste valitsemisaladega seotud
elimineerimised on ühtlasi lisatud korrigeerimistena, kuna neid ei elimineerita valitsemisala tulemiaruandes.
Aruandes on esitatud esialgne ja lõplik eelarve. Esialgne eelarve kajastab Riigikogu poolt 09.12.2020 vastu võetud 2021.
aasta riigieelarve seadust. Selle kohaselt oli riigieelarve tulude maht 11 253,1 mln eurot, kulude maht 12 667,2 mln
eurot, investeeringute maht 463,0 mln eurot ja finantseerimistehingute maht 17,5 mln eurot.
Lõplik eelarve sisaldab eelarves aasta jooksul tehtud muudatusi, sh 2020. aastast järele jäänud eelarve ületoomist 2021.
a eelarvesse. Lõplikuks 2020. aastast üle toodud eelarveks kujunes 1 007,4 mln eurot, sh kuludeks ja investeeringuteks
949,3 mln eurot ja finantseerimistehinguteks 58,1 mln eurot.
151
A. 2020. aastast 2021. aastasse üle toodud eelarve
tuh eurot
Majandustege-
vuse, saas- Muudatu-
Käskkirjaga tekvootide sed peale
üle kantud müügi ja kodu- Välistoetuste ja 2020. a aas-
kindlaksmää- maistest toe- kaasfinantsee- taaruande
Valitsemisala ratud jäägid tuste jäägid rimise jäägid Kokku kinnitamist
Vabariigi Valitsus 148 587 0 0 148 587 -31 809
Riigikogu 2 067 1 0 2 068 0
Vabariigi President 449 0 0 450 0
Riigikontroll 759 0 0 759 0
Õiguskantsler 93 14 0 107 0
Riigikohus 69 38 0 107 0
Riigikantselei 1 420 61 0 1 482 0
Haridus- ja Teadusministeerium 18 008 11 107 9 008 38 123 14
Justiitsministeerium 3 923 6 917 1 821 12 660 0
Kaitseministeerium 47 247 290 666 48 202 1 793
Keskkonnaministeerium 8 533 147 234 3 151 158 918 0
Kultuuriministeerium 23 215 44 788 376 68 379 0
Majandus- ja Kommunikatsioonimi- 214 684 50 975 3 413 269 072 -810
Maaeluministeerium 15 079 2 923 724 18 726 0
Rahandusministeerium 99 260 48 244 1 959 149 464 0
Siseministeerium 18 521 2 600 17 555 38 676 0
Sotsiaalministeerium 25 034 10 331 2 030 37 395 0
Välisministeerium 13 891 265 46 14 202 0
Kokku 640 839 325 790 40 750 1 007 378 -30 812
2020. a aruandes esitati 2021. aastasse üleviidavaks eelarveks kokku 1 038,2 mln eurot. Vabariigi Valitsuse reservi-
desse toodi 2020. a lõpul arvestatud kogujäägist 180,4 mln eurot üle 2021. aastasse 148,6 mln eurot. 2021. aasta jooksul
suurendati ületoodud vahendeid kaitseministri käskkirja alusel 1,8 mln euro võrra. Majandus- ja Kommunikatsiooni-
ministeeriumi valitsemisalas korrigeeriti tulust sõltuva kulu eelarve ületoomist kokku -0,8 mln euro võrra.
14.04.2021. a võttis Riigikogu vastu lisaeelarve seaduse COVID-19 pandeemia mõjude leevendamiseks. Selles suuren-
dati riigieelarve kulusid 640,3 mln euro võrra ja investeeringuid 0,5 mln euro võrra.
24.11.2021. a võttis Riigikogu vastu 2021. a riigieelarve seaduse muutmise seaduse, millega kokkuvõttes suurendati
investeeringute eelarvet 3,7 mln euro võrra ning samas summas vähendati kulude eelarvet, jaotades seda ühtlasi valit-
semisalade vahel ümber.
Lõplikus eelarves on lisaks arvestatud Vabariigi Valitsuse korralduste alusel kvartaalsete liigenduste alusel ja Vabariigi
Valitsuse reservist ning sellest rahandusministrile otsustamiseks jaotatud sihtotstarbelisest reservist ja omandireformi
reservfondist antud vahendid valitsemisaladele ümber jaotatud. Eelarveseadusega prognoositud tuludest sõltuvad ku-
lutused arvestatakse lõplikus eelarves tagasi ja asendatakse tulust tekkinud eelarvega. Tegelik eelarve tekib tulude lae-
kumisel (saadud toetused), sildfinantseerimise avamisel välistoetustest rahastatavate projektide korral või tulude tek-
kimisel (majandustegevusest saadud tulu, saastekvootide müügist saadud tulu, muud tulud). Lõpliku eelarve kujune-
mine on kokkuvõtlikult esitatud alltoodud tabelis.
B. Lõpliku eelarve kujunemine
tuh eurot
Kulud, inves-
teeringud ja Finantseeri-
Tulud
käibemaksu- mistehingud
kulu
Esialgne eelarve 11 253 072 -13 130 144 17 515
Lisaeelarve seadus -640 738
Üle toodud eelmisest aastast (vt a31 A) -949 278 -58 100
Eelarves kavandatud toetused 1 454 810
Tegelikult laekunud toetused ja avatud sildfinantseerimine -1 115 423
Eelarves kavandatud välistoetuste kaasrahastamine 92 037
152
Kulud, inves-
teeringud ja Finantseeri-
Tulud
käibemaksu- mistehingud
kulu
Tegelikult kasutatud välistoetuste kaasrahastamine -65 329
Eelarves kavandatud majandustegevusest laekuv tulu 38 770
Tegelikult majandustegevusest laekunud tulu -48 656
Eelarves saastekvootide müügist kavandatud tulu 47 847
Tegelikult saastekvootide müügist laekunud tulu -124 599
Eelarves kavandatud edasiantavad maksud toetusprojekti-
deks 15 921
Tegelikult saadud maksutulu toetusprojektideks -16 378
Eelarves kavandatud muud tulud ja neist sõltuvad kulud 8 730
Tegelikud muud tulud, mille alusel avati limiit kulutuste tege-
miseks -9 685
Kavandatud omandireformi reservfondi kasutamine 2 000
Tegelikult eraldatud omandireformi reservfondist -4 748
Lõplik eelarve 11 253 072 -14 444 864 -40 585
Lõplikus eelarves suurenes kulude, investeeringute ja käibemaksukulu eelarve võrreldes esialgse eelarvega 1 314,7 mln
euro võrra.
C. Tulemiaruande ja riigieelarve täitmise aruande koondi kirjete võrdlus
tuh eurot
2021 2020
Eelarve Tule- Eelarve täit- Tule-
Kirje nimetus täitmine miaruanne Vahe mine miaruanne Vahe
Tulud
Maksud ja sotsiaalkindlustusmak-
10 793 537 10 600 133 -193 404 9 398 017 9 302 436 -95 581
sed
Kaupade ja teenuste müük 401 923 401 923 0 308 507 308 507 0
Riigilõivud 89 115 74 902
Tulu majandustegevusest 312 807 233 605
Saadud toetused 941 384 984 023 42 639 831 530 881 001 49 471
Muud tulud 183 825 190 398 6 573 133 125 147 575 14 450
Tulu põhivara ja varude müügist 31 486 18 845
Trahvid ja muud varalised karistused 17 654 15 693
Keskkonnatasud 91 009 58 680
Muud tegevustulud 43 676 39 907
Intressi- ja dividenditulud 111 777 -111 777 96 624 -96 624
Riigieelarve tuludesse kaasamata
tulud 113 859 -113 859 13 668 -13 668
Tulemiaruande kirjed, mis ei ka-
jastu riigieelarves eraldi kirjetel
Tulem bioloogilise vara õiglase väär- 4 938 4 938 -12 281 -12 281
Tulem osalustelt 365 743 365 743 236 802 236 802
Tulu hoiustelt ja väärtpaberitelt -4 449 -4 449 -104 163 -104 163
Muud finantstulud 3 596 3 596 21 594 21 594
Tulud kokku 12 546 305 12 546 305 0 10 781 472 10 781 472 0
Kulud
Riigieelarve kulud -12 782 985 -11 684 677
Riigieelarvesse kuludesse kaasa-
mata kulud -269 632 -280 596
Kulud tulemiaruandes
Antud toetused -7 049 443 -6 325 417
Ebatõenäoliselt laekuvad maksud, -39 366 -76 566
153
2021 2020
Eelarve Tule- Eelarve täit- Tule-
Kirje nimetus täitmine miaruanne Vahe mine miaruanne Vahe
Edasiantud maksud, lõivud, trahvid -3 532 927 -3 358 505
Tööjõukulud -1 068 771 -1 006 500
Majandamiskulud -811 299 -717 509
Põhivara amortisatsioon ja väärtuse -291 228 -274 594
Muud kulud -133 113 -94 401
Intressikulu -126 471 -111 782
Kulud kokku -13 052 617 -13 052 617 0 -11 965 273 -11 965 273 0
Tulem kokku -506 312 -506 312 0 -1 183 801 -1 183 801 0
Eelarves on maksutulud ja edasiantud maksude kulud planeeritud lähtudes eelarvepositsiooni arvestamise reeglitest:
positsiooni loetakse laekunud maksutulu ja ülekanded maksude edasiandmisest, mida kolme maksuliigi puhul korri-
geeritakse ühekuulise maksutulude laekumise ja ülekandmise nihkega, st jäetakse välja aasta esimese kuu laekumised
ja ülekanded ning liidetakse järgmise aasta esimese kuu laekumised ja ülekanded. Kassapõhiselt arvestatud maksutulu
ja maksude edasiandmise kulu vahe võrreldes tulemiaruandes kajastatud tekkepõhise maksutulu ja maksude edasiand-
mise kuluga on kajastatud vastavalt maksude ja sotsiaalkindlustusmaksete tulu ning maksude ja sotsiaalkindlustus-
maksete edasiandmise kulu korrigeerimisena tulemiaruande alusel.
Eelarve koostamisel ei elimineerita riigisisest maksutulu ja -kulu, mis tulemiaruandes on elimineeritud (vt tulude ja
kulude korrigeerimine tulemiaruande alusel). Tegelikud maksude laekumised, nende ühekuulise nihke ja riigisiseste
maksude mõju ja võrdlus tulemiaruandega on esitatud käesoleva lisa osas D.
Eelarves ei planeerita ebatõenäoliselt laekuvaid makse, lõive ja trahve (planeeritakse netotulu, maksude korral kassa-
põhiselt). Kuna need kajastatakse tulemiaruandes kuluna, mitte tulu vähendusena, on need riigieelarve täitmise aruan-
des kajastatud samuti tulude ja kulude korrigeerimisena.
Riigieelarve tulude ja kuludena ei ole planeeritud muid mitterahalisi tehinguid peale põhivara amortisatsiooni ja
jääkväärtuse mahakandmise. Seetõttu kajastuvad tulemiaruande alusel tehtavate korrigeerimiste osades veel mitme-
sugused ümberhindlused ja nende tühistamised, mitterahalised saadud ja antud toetused, valuutakursi muutusest tek-
kinud tulud ja kulud.
Finantstuludest on riigieelarves planeeritud intressi- ja dividenditulud. Riigieelarves ei ole planeeritud mitterahalisi
finantstulusid ega kasumeid/kahjumeid finantsinvesteeringute müügist.
Eraldiste moodustamisest ja ümberhindamisest tekkivad kulud ja kulude korrigeerimised on teatud juhtudel arvesta-
tud eelarves raamatupidamisega samal põhimõttel kuluna. Samas pensionieraldiste moodustamist ega eraldiste dis-
konteerimisest tulenevat intressikulu ei ole eelarvestatud. Selle asemel on kuluna eelarvestatud pensionieraldiste hin-
nangulised väljamaksed. Lähtudes eelarvestamisel kasutatud arvestuspõhimõtetest on esitatud ka eelarve täitmine. Kui
eraldiste moodustamist ei olnud eelarvestatud, on see kajastatud korrigeerimiste blokis, võttes samas tagasi eelarve
kuludesse arvestatud eraldiste väljamaksed.
2020. a tulemiaruandes on käesolevas aruandes tagasiulatuvalt vähendatud edasiantud maksukulu ja suurendatud an-
tud toetusi 147 500 tuh euro võrra (vt Arvestusmeetodid ja hindamisalused, oluliste arvestuspõhimõtete, esitlusviiside
ja hinnangute muutmine).
D. Maksude jaotamine riigieelarve tuludeks, riigieelarve kuludeks ja korrigeerimisteks
tuh eurot
Tule-
miaruande
Tulu tule- Maksude lae- tulude ja lae-
Maksutulu liik Lõplik eelarve miaruandes kumine kumiste vahe
Tulumaks 1 923 223 2 657 128 2 627 322 29 806
Sotsiaalmaks 3 392 513 3 715 747 3 692 981 22 766
Töötuskindlustusmaksed 213 742 231 715 229 933 1 782
Kogumispensioni maksed 147 365 177 724 180 068 -2 345
Käibemaks 2 519 211 2 637 660 2 816 342 -178 683
Aktsiisid 946 844 981 619 970 797 10 822
Raskeveokimaks 5 000 5 047 5 092 -45
Tollimaks 44 400 63 545 62 253 1 292
Maamaks 59 000 56 818 59 303 -2 485
Hasartmängumaks 30 500 34 646 33 010 1 636
Kohalikud maksud 0 5 691 5 712 -21
154
Tule-
miaruande
Tulu tule- Maksude lae- tulude ja lae-
Maksutulu liik Lõplik eelarve miaruandes kumine kumiste vahe
Maksud kokku 9 281 798 10 567 339 10 682 814 -115 474
Kohandamine ühekuulise laekumise nih- 110 723
kega
Jaanuaris laekunud käibemaks -256 436
Jaanuaris laekunud aktsiis -83 653
Jaanuaris laekunud sotsiaalmaks -317 721
Järgmise aasta jaanuaris laekunud käibemaks 317 196
Järgmise aasta jaanuaris laekunud aktsiis 94 274
Järgmise aasta jaanuaris laekunud sotsiaal- 357 063
maks
Kokku koos kohandamisega 9 281 798 10 567 339 10 793 537 -226 198
Riigisiseselt tulemiaruandes elimineeri-
209 332
tud maksutulu ja -kulu taastamine
Käibemaksukulu tegevuskuludelt 117 282
Käibemaksukulu põhivara soetuselt 89 891
Käibemaksukulu finantseerimistehingutelt 17
Maamaks 2 105
Raskeveokimaks 3
Aktsiisid 13
Tollimaks 21
Kokku 9 281 798 10 776 672 10 793 537 -16 865
Eelarvepositsiooni arvestatud maksutu-
lude eelarve ja täitmine
Tulumaks 1 923 223 2 657 128 2 627 322 29 806
Sotsiaalmaks 3 392 513 3 715 747 3 732 323 -16 576
Töötuskindlustusmaksed 213 742 231 715 229 933 1 782
Kogumispensioni maksed 147 365 177 724 180 068 -2 345
Käibemaks 2 519 211 2 844 850 2 877 103 -32 252
Aktsiisid 946 844 981 632 981 418 214
Raskeveokimaks 5 000 5 050 5 092 -42
Tollimaks 44 400 63 566 62 253 1 313
Maamaks 59 000 58 923 59 303 -380
Hasartmängumaks 30 500 34 646 33 010 1 636
Kohalikud maksud 0 5 691 5 712 -21
Eelarvepositsiooni arvestatud maksutu- 9 281 798 10 776 672 10 793 537 -16 865
lude eelarve ja täitmine kokku
Vastavalt ülaltoodud arvestusele loeti riigieelarve tuludes maksutuluks 10 793 537 tuhat eurot ning väljaspool riigiee-
larve tulusid kajastatud maksutuluks – 16 865 tuhat eurot (kokku 10 776 672 tuhat eurot).
Tule-
Edasiandmi- miaruande
Lõplik Kulu tule-
Edasiantud maksutulu liik seks tehtud kulude ja
eelarve miaruandes
ülekanded ülekand-
miste vahe
Tulumaks - Kohalike omavalitsuste üksusele -1 241 211 -1 365 150 -1 354 992 -10 158
Sotsiaalmaks - kogumispensioni registripidajale -108 800 -105 351 -83 686 -21 665
Töötuskindlustusmakse - Töötukassale -215 000 -231 715 -229 899 -1 816
Kogumispensionimakse - kogumispensioni registripi- -127 500 -177 724 -180 103 2 380
dajale
Maamaks - Kohalike omavalitsuste üksustele -59 000 -58 925 -59 249 324
Kohalikud maksud 0 -5 694 -5 707 13
155
Tule-
Edasiandmi- miaruande
Lõplik Kulu tule-
Edasiantud maksutulu liik seks tehtud kulude ja
eelarve miaruandes
ülekanded ülekand-
miste vahe
Sotsiaalmaks - Haigekassale -1 362 881 -1 488 911 -1 481 304 -7 607
Aktsiisid - Kultuurkapitalile -15 861 -16 331 -16 045 -286
Hasartmängumaks - Kultuurkapitalile -14 579 -16 561 -14 997 -1 563
Tollimaks - Euroopa Liidule -35 520 -48 278 -43 296 -4 982
Edasiantud maksud kokku -3 180 353 -3 514 639 -3 469 279 -45 360
Kohandamine ühekuulise laekumise nihkega -15 344
Jaanuaris makstud sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa 127 024
Järgmise aasta jaanuaris makstud sotsiaalmaksu ravi- -142 320
kindlustuse osa
Jaanuaris makstud aktsiisid 1 250
Järgmise aasta jaanuaris makstud aktsiisid -1 297
Edasiantud maksud kohandatuna kokku -3 180 353 -3 514 639 -3 484 623 -30 017
Eelarvepositsiooni arvestatud edasiantud maksu-
tulude eelarve ja täitmine
Tulumaks - Kohalike omavalitsuste üksusele -1 241 211 -1 365 150 -1 354 992 -10 158
Sotsiaalmaks - kogumispensioni registripidajale -108 800 -105 351 -83 686 -21 665
Töötuskindlustusmakse -Töötukassale -215 000 -231 715 -229 899 -1 816
Kogumispensionimakse - kogumispensioni registripi- -127 500 -177 724 -180 103 2 380
dajale
Maamaks - Kohalike omavalitsuste üksustele -59 000 -58 925 -59 249 324
Kohalikud maksud 0 -5 694 -5 707 13
Sotsiaalmaks – Haigekassale -1 362 881 -1 488 911 -1 496 600 7 689
Aktsiisid – Kultuurkapitalile -15 861 -16 331 -16 092 -239
Hasartmängumaks – Kultuurkapitalile -14 579 -16 561 -14 997 -1 563
Tollimaks - Euroopa Liidule -35 520 -48 278 -43 296 -4 982
Eelarvepositsiooni arvestatud edasiantud maksu- -3 180 353 -3 514 639 -3 484 623 -30 017
tulude eelarve ja täitmine kokku
Vastavalt ülaltoodud arvestusele kajastati riigieelarve täitmise aruandes edasiantud maksude kuluna 3 484 623 tuh eu-
rot ning väljaspool riigieelarve kulusid korrigeerimisena 30 017 tuhat eurot, kokku edasiantud maksude kulu tule-
miaruandes 3 514 639 tuh eurot.
2020. a riigieelarve täitmise andmetes on käesolevas aruandes arvestatud tagasiulatuva parandusega edasiantud sot-
siaalmaksu kulus kogumispensioni registripidajale, mida on vähendatud 147 500 tuh euro võrra (vt Arvestusmeetodid
ja hindamisalused, oluliste arvestuspõhimõtete, esitlusviiside ja hinnangute muutmine). Eelmise aasta aruandes loeti
edasiantud maksudeks, mis kajastati korrigeerimisena, -150 185 tuh eurot. Käesolevas aastaaruandes on summaks ar-
vestatud -2 685 tuh eurot.
E. Põhivara soetuse ja riigieelarve täitmise aruande võrdlus
tuh eurot
2021 2020
Soetused põhi- Soetused põhi-
Eelarve täit- Eelarve täit-
vara liikumise vara liikumise
Investeeringud põhivara soetusse mine mine
aruandes aruandes
Investeeringud riigieelarve täitmise aruandes -584 734 -507 989
Materiaalse põhivara soetus (vt lisa a13) -491 625 -378 879
Immateriaalse põhivara soetus (vt lisa a13) -58 359 -47 729
Ettemaksete muutus 55 141 -5 111
Riigisisene käibemaksukulu põhivara soetuselt -89 891 -76 271
Kokku -584 734 -584 734 -507 989 -507 989
156
Riigieelarve täitmise aruandes kajastatud investeeringud on võrreldavad riigi konsolideerimata põhivarade soetusega.
Ettemakseid põhivara eest ei loeta riigieelarve täitmises investeeringute hulka. Põhivara soetused võetakse eelarve
täitmises arvesse põhivarade omandamisel, sh pooleliolevad ehitustööd vastavalt teostatud tööde aktidele.
Valitsemisalade aruande osades on põhivara soetusse kapitaliseeritud tööjõukulud kokku summas 3 443 tuh eurot
(2020. a 3 195 tuh eurot) kajastatud riigieelarve kuludes tööjõukuludena ning korrigeerimiste osas on vähendatud töö-
jõukulu ja suurendatud investeeringuid. Riigieelarve koondosas on põhivara soetusmaksumusse kapitaliseeritud töö-
jõukulud kajastatud sarnaselt muude raamatupidamisaruannetega investeeringutena, mitte tööjõukuludena, kuigi neid
eelarves planeeritakse tööjõukuludena.
F. Eelarve täitmisena kajastatud finantseerimistehingud
tuh eurot
Finantseerimistehingu liik 2021 2020
Võlakirjade ost -679 229 -1 393 981
Võlakirjade müük 860 895 1 264 661
Sissemaksed osalustesse riigi äriühingutes -33 000 -264 920
Laekunud osaluste müügist 19 481 0
Sissemaksed osalustesse rahvusvahelistes organisatsioonides -4 835 -7 014
Laekumised rahvusvaheliste organisatsioonide osalustest 2 593 0
Sissemaksed riigi sihtasutuste sihtotstarbelistesse fondidesse -26 868 -1 001 526
Tagasilaekumised riigi sihtotstarbelistest fondidest 30 244 91 200
Antud laenud (õppelaenud, järelmaksunõuded) -205 -312
Antud laenude tagasimaksed 15 040 14 025
Laekunud võlakirjade emiteerimisest 401 769 2 056 651
Võlakirjade lunastamine -425 920 -250 329
Võetud laenud 379 241 749 700
Võetud laenude tagasimaksed -73 672 -72 368
Võetud kapitalirendikohustised 0 44
Kapitalirendikohustiste tagasimaksed -105 -105
Hoiuste muut 12 510 473 867
Riigisisene käibemaksukulu finantseerimistehingutelt -17 -17
Kokku 477 922 1 659 577
Rahaliselt laekunud ja makstud finantseerimistehingud on võrreldavad riigi konsolideerimata rahavoogude aruande
vastavate kirjetega rahavoogude kohta investeerimistegevusest ja finantseerimistegevusest.
Valitsemisalade aruande osades on finantseerimistehingutena kajastatud kõik ülaltoodud tabelis olevad tehingud, v. a
hoiuste muut. Hoiuste muut tekib põhiliselt Rahandusministeeriumi valitsemisalas seoses riigikassas hoiustatud teiste
isikute rahaga (sh Haigekassa ja Töötukassa rahalised vahendid).
G. Tulude ja kulude korrigeerimine riigieelarve positsioonis
Riigieelarve tulusid ja kulusid planeeritakse üldjuhul eelarvepositsiooni arvestusreeglitega samadel põhimõtetel, kuid
esineb erandeid.
Saastekvootide müügist saadud tulu võetakse eelarvepositsioonis arvesse üheaastase ajalise nihkega. Riigieelarves pla-
neeritakse eelarveaastal saadavat tulu. Seetõttu on saastekvootide müügist saadud kogutulu positsiooni arvestuses vä-
hendatud 106 268 tuh euro võrra (2020. a suurendatud 411 tuh euro võrra).
Dividenditulu tohib positsioonis arvesse võtta maksimaalselt dividendide maksja eelmise perioodi ärikasumi ulatuses,
millest lahutatakse riigile dividendidelt makstud tulumaksukulu. Ärikasumist tuleb eemaldada veel selles sisalduvate
ühekordsete tulude ja kulude mõju. 2020. a arvestati superdividendideks 4 709 tuh eurot. 2021. a on positsiooni kor-
rigeeritud mitterahaliselt varade üleandmisel saadud dividendituluga summas 6 433 tuh eurot.
Eraldiste korral võetakse positsioonis kuluna arvesse ainut väljamaksed, mitte aga nende moodustamise kulud. See-
tõttu on positsiooni arvestuses võetud tagasi need eraldiste moodustamise kulud, mis olid riigieelarves arvestatud raa-
matupidamisega sarnasel põhimõttel ning loetud kuluks samade eraldiste väljamaksed. Erandina loetakse positsiooni
arvestuses kuluks II kogumispensioni sambasse riigi poolt lisaks tasumisele kuuluv 4%, mille maksed peatati 2020. a
juulist kuni 2021. a augustini ja mille katteks moodustati riigi aruandes eraldis, kuna täpne väljamaksmise aeg ei ole
teada. 2020. a aruande koostamisel arvestati, et seda ei loeta positsiooni arvestuses kuluks. Hiljem selgus, et Statisti-
kaamet kooskõlastatult Eurostatiga luges selle kulu positsiooni kuuluvaks. Seetõttu on käesolevas aruandes muudetud
2020. a positsioon 147,5 mln euro võrra negatiivsemaks.
157
Eelarvepositsiooni mõjutab materiaalsete ja immateriaalsete põhivara soetus, mitte nende hilisem kuluks kandmine.
Seetõttu on positsiooni arvestuses tagasi arvestatud põhivarade amortisatsioon ja müüdud põhivarade jääkväärtus.
Eelarvepositsiooni mõjutab varude soetus varude saamise momendil, mitte nende hilisem kuluks kandmine. Riigieelar-
ves loetakse varud kuluks raamatupidamisega sarnasel põhimõttel (mitte soetamisel).
Eelarvepositsioonis loetakse kuluks osaluste ja finantsinvesteeringute soetused, millelt ei planeerita tulevikus divi-
dende 10 000 tuh euro väärtuses (2020. a kokku summas 35 000 tuh eurot).
H. 2021. aastast 2022. aastasse üle kantud eelarve
tuh eurot
Majandustege-
vuse, saas-
Käskkirjaga tekvootide Välistoetuste
üle kantud müügi ja kodu- ja kaasfinant-
kindlaksmää- maiste toe- seerimise
Valitsemisala ratud jäägid tuste jäägid jäägid Kokku
Vabariigi Valitsus 185 981 0 0 185 981
Riigikogu 2 207 48 0 2 256
Vabariigi President 739 0 0 739
Riigikontroll 1 008 0 0 1 008
Õiguskantsler 126 14 0 140
Riigikohus 366 38 0 404
Riigikantselei 5 067 0 2 5 069
Haridus- ja Teadusministeerium 43 767 12 301 63 020 119 089
Justiitsministeerium 6 401 5 372 1 521 13 293
Kaitseministeerium 71 341 221 2 385 73 947
Keskkonnaministeerium 13 543 195 527 4 872 213 942
Kultuuriministeerium 39 802 48 411 595 88 808
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 151 816 72 204 3 209 227 228
Maaeluministeerium 8 780 3 194 887 12 861
Rahandusministeerium 51 782 72 172 2 670 126 624
Siseministeerium 35 146 4 140 17 299 56 585
Sotsiaalministeerium 66 012 13 501 3 001 82 514
Välisministeerium 16 593 55 118 16 766
Kokku 700 478 427 198 99 579 1 227 255
Valitsemisala ministri või põhiseadusliku institutsiooni juhi ja Riigikantselei puhul riigisekretäri käskkirjaga viiakse üle
järelejäänud piirmääraga eelarve vahendid kulude, investeeringute ja finantseerimistehingute tegemiseks lähtudes rii-
gieelarve seaduse alusel kehtestatud üleviimise reeglitest. Piirmääraga eelarve jääke on lubatud üle viia kuni 100%
ainult üks kord (järgmisse aastasse), kui need on vajalikud samaks (eelmisel aastal planeeritud) otstarbeks.
Tuludest sõltuvate kulude ja investeeringute tegemiseks kogunenud jäägid viiakse üle 100%-liselt. Nende hulgas sisal-
duvad välistoetusteks ja sellega seotud kaasfinantseeringuks saadud ettemaksete jäägid, mille korral toetuse andja on
määranud summade kasutamise sihtotstarbe. Eraldi on ülaltoodud tabelis näidatud majandustegevusest saadud tulude,
saastekvootide müügist toetusprojektideks eraldatud ja kodumaiste toetuste jäägid. Majandustegevusest laekuvat tulu
on igal riigiasutusel õigus ise oma äranägemisel kasutada oma tegevuste elluviimiseks. Kodumaised toetused saadakse
peamiselt teistelt valitsussektori üksustelt (näiteks sihtasutuselt Keskkonnainvesteeringute Keskus, Kultuurkapitalilt
jne). Nende kasutamine on samuti sihtotstarbeliselt määratud ja kuulub aruandlusega tõendamisele. Saastekvootide
müügist saadud tulust suunatakse 50% keskkonnakaitselistele projektidele vastavalt atmosfääriõhu kaitse seadusele
(§ 161).
I. Vabariigi Valitsuse reservi liikumine
Vabariigi Valitsusele riigieelarvega eraldatud reserv kajastub esialgses eelarves Vabariigi Valitsuse reservide kirjel.
Asutustele jaotatud reserv on kajastatud asutuste lõpliku eelarve suurenemisena ja Vabariigi Valitsuse lõpliku eelarve
vähenemisena. Vabariigi Valitsuse eelarve ühe osa moodustavad sihtotstarbelised vahendid, mille asutustele jaotamine
Vabariigi Valitsuse poolt heakskiidetud tegevustele on otsustatud rahandusministri käskkirjaga.
tuh eurot
158
Vabariigi Valitsuse Sihtotstarbelised Kokku Vabariigi Va-
reserv, v.a sihtotstar- vahendid litsuse reserv
belised vahendid
Esialgne eelarve 4 035 83 732 87 767
Üle toodud 2020. aastast 101 162 47 425 148 587
Lisaeelarve 56 821 174 600 231 421
Riigieelarve muutmise seadus 48 873 0 48 873
Eraldatud asutustele (vt osa J. K.) -180 366 -155 969 -336 335
Jääk aasta lõpuks 30 525 149 788 180 313
Tagastatud asutustelt reservi (vt 9 734 10 305 20 038
osa J, K.)
Jääk peale tagastamist 40 259 160 093 200 351
159
J. Vabariigi Valitsuse reservi kasutamine 2021. aastal
tuh eurot
2020. aastast
aastasse asu-
Korralduse
Tagastatud
Üle toodud
Kasutatud
Eraldatud
Järgmisse
number
Eelarve jagu Otstarve
reservi
tustele
2021
2021
Jääk
Veebilahendusel põhineva aruandluse infosüsteemi arendamine Erakondade
Riigikogu Kantselei 144 Rahastamise Järelevalve Komisjonile 0 17 17 0 0 0
Istungite ja kabinetinõupidamiste teenindamiseks vajalike ruumide ajakohas-
tamine, koosolekute infosüsteemi kasutuselevõtmine ning teadusnõukoja ku-
Riigikantselei 223 lude katmine 40 0 6 34 0 34
Teadusnõukoja töö rahastamine, COVID-19 haiguse uuringud ja meediakam-
Riigikantselei 1 paania 0 325 141 184 184 0
Riigikantselei 316 Maailmakoristuspäeva korraldamise toetamine 0 250 240 10 9 1
Haridus- ja Teadusminis- Tehisintellekti rakendamine masintõlkes ning otse- ja salvestatud saadetele
teerium 304 automaatsete eestikeelsete subtiitrite lisamise kulude hüvitamine 1 396 0 1 396 0 0 0
Haridus- ja Teadusminis- Erahuvihariduse ja –tegevuse ning eraüldhariduse toetamine üle Eesti koroo-
teerium 460 naviiruse leviku tõkestamise piirangute tõttu 1 519 0 1 519 0 0 0
Haridus- ja Teadusminis- COVID-19 piirangutest tuleneva kahju hüvitamine noorte erahuvihariduse ja -
teerium 18 tegevuse pakkujatele 0 2 741 2 741 0 0 0
Haridus- ja Teadusminis- COVID-19 piirangutest tuleneva kahju hüvitamine noorte erahuvihariduse ja -
teerium 30 tegevuse pakkujatele Harju ja Ida-Viru maakonnas 0 1 720 1 720 0 0 0
Haridus- ja Teadusminis-
teerium 369 COVID-19 kiirtestide soetamine 0 7 502 7 502 0 0 0
Eesti Vabariigi esindamine ELA USA, Inc. ja Eesti Vabariigi vahel toimuva Ala-
Justiitsministeerium 53 lise Vahekohtu vahekohtumenetluses 179 0 179 0 0 0
Vabariigi Valitsuse esindamine (MTÜ Eesti Autorite Ühing jt kaebus, Saare
Wind Energy OÜ kaebus ning PAO Bank Sankt-Peterburg kahju hüvitamise
Justiitsministeerium 82 nõue) 12 0 3 8 0 8
Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile kompuutertomograafi ning kuulide ja pad-
Justiitsministeerium 249 runite automaatse võrdlussüsteemi hankimine 480 0 476 4 0 4
160
2020. aastast
aastasse asu-
Korralduse
Tagastatud
Üle toodud
Kasutatud
Eraldatud
Järgmisse
number
Eelarve jagu Otstarve
reservi
tustele
2021
2021
Jääk
Eesti Vabariigi esindamine arbitraažimenetluses ELA USA, Inc. vs Eesti Vaba-
Justiitsministeerium 307 riik 212 0 212 0 0 0
Justiitsministeerium 437 C-hepatiidi ravimid kinnipeetavate ravi tagamiseks 536 0 536 0 0 0
Justiitsministeerium 265 Tervishoiutöötajate kollektiivlepingust tuleneva palgakulu puudujäägi katmine 0 128 91 37 37 0
Justiitsministeerium 306 ELA USA, Inc. Ja Eesti Vabariigi vahel toimuva alalise vahekohtu menetluskulud 0 601 196 406 406 0
Varalise kahju hüvitamine ja õigusabi kulude katmine haldusasjas nr 3-21-
Justiitsministeerium 404 1661 (tühja kasseti tasu kokkulepe) 0 2 852 2 852 0 0 0
Justiitsministeerium 462 Kohtute ja Prokuratuuri tööjõukulud 0 185 18 167 167 0
Justiitsministeerium 469 C-hepatiidi ravimid kinnipeetavate ravi tagamiseks 0 350 0 350 350 0
Keskkonnaministeerium 275 Struktuuritoetuste rakendamise kulud 0 21 21 0 0 0
Kultuuri- ja spordiorganisatsioonide toetamine koroonaviiruse leviku tõkesta-
Kultuuriministeerium 461 mise piirangute tõttu nii Ida-Virumaal kui ka mujal Eestis 1 371 0 1 371 0 0 0
Kultuuriettevõtete toetamine nii Ida-Virumaal kui ka mujal Eestis koroonavii-
Kultuuriministeerium 17 ruse leviku tõkestamise piirangute tõttu 3 853 0 3 574 279 0 279
Kultuuriministeerium 125 Rally Estonia korraldamise toetamine 2021. aastal 0 2 500 2 396 104 0 104
Kultuuriministeerium 31 Harju ja Ida-Viru maakonna kultuuriettevõtete toetamine 0 1 440 511 929 0 929
2021. a tiitlivõistlustel Eestit edukalt esindanud sportlaste ja nende treenerite
Kultuuriministeerium 336 premeerimine 0 246 246 0 0 0
Võrkpalli naiste Euroopa meistrivõistluste 2023. a finaalturniiri alagrupitur-
Kultuuriministeerium 443 niiri korraldamine 0 650 0 650 650 0
Majandus- ja Kommuni- Kohalike teede juhtumipõhiste investeeringutoetuste
katsiooniministeerium 263 maksmine 4 700 0 4 413 287 0 287
Majandus- ja Kommuni-
katsiooniministeerium 474 Eesti turismiettevõtete toetusmeetme rahastamine 5 000 0 5 000 0 0 0
Majandus- ja Kommuni-
katsiooniministeerium 19 Turvalise krüpteeritud mobiilside lahenduse kasutusele võtmine 0 507 471 35 24 11
161
2020. aastast
aastasse asu-
Korralduse
Tagastatud
Üle toodud
Kasutatud
Eraldatud
Järgmisse
number
Eelarve jagu Otstarve
reservi
tustele
2021
2021
Jääk
Majandus- ja Kommuni-
katsiooniministeerium 207 Jäämurdeteenuse osutamise kulud 0 687 684 2 0 2
Majandus- ja Kommuni-
katsiooniministeerium 217 Raudtee reisijateveo toetus 0 300 300 0 0 0
Majandus- ja Kommuni-
katsiooniministeerium 287 Küberintsidentide ennetamise erakorralised kulud 0 500 123 377 377 0
Majandus- ja Kommuni-
katsiooniministeerium 329 Riigivõrgu turvalisuse suurendamise erakorralised kulud 0 2 000 172 1 828 1 828 0
Majandus- ja Kommuni- Elektritarbijatele okt 2021-märts 2022 võrguteenuse kulu ja sellega kaasneva
katsiooniministeerium 377 käibemaksu kompenseerimine 50% ulatuses 0 88 250 33 568 54 682 54 682 0
Majandus- ja Kommuni- Gaasitarbijatele detsember 2021 kuni märts 2022 tarbitud võrguteenuse kulu
katsiooniministeerium 461 ja sellega kaasneva käibemaksu kompenseerimine 0 25 080 5 375 19 705 19 705 0
Majandus- ja Kommuni-
katsiooniministeerium 21 COVID-19 kriisiga seotud õigusabiteenused 0 30 30 0 0 0
COVID-19 leviku tõttu raskustesse sattunud mageveekalade töötlemisega seo-
Maaeluministeerium 319 tud ettevõtete toetamine 0 1 821 469 1 352 0 1 352
Maaeluministeerium 388 Põllumajandussektori erakorraline toetamine 0 5 500 5 500 0 0 0
Rahandusministeerium 95 Isikukaitsevahendite soetamine 970 0 94 875 0 875
Rahandusministeerium 146 Maksu- ja Tolliameti IT investeeringud 2 003 0 675 1 327 0 1 327
Rahandusministeerium 202 Riigi keskse isikukaitsevahendite ühe kuu varu moodustamine ja ladustamine 13 046 0 11 695 1 352 0 1 352
Rahandusministeerium 347 Viljandi linnas Viljandimaa Vabadussõjas langenute mälestussamba taastamine 500 0 99 401 0 401
Rahandusministeerium 458 Ida-Viru maakonna ettevõtjate toetusmeetme rahastamine 54 0 17 36 0 36
Rahandusministeerium 372 Tulumaksuseaduse muudatustega seotud IT-investeeringud 0 800 142 658 658 0
Rahandusministeerium 333 FC Levadia kompromisskokkuleppe sõlmimine 0 800 0 800 800 0
Rahandusministeerium 438 Vaktsineerimise korraldamise kulud 0 431 431 0 0 0
Siseministeerium 135 Avariisse sattunud pääste põhiauto asendamine ja paakkonteineri taastamine 94 0 54 40 0 40
162
2020. aastast
aastasse asu-
Korralduse
Tagastatud
Üle toodud
Kasutatud
Eraldatud
Järgmisse
number
Eelarve jagu Otstarve
reservi
tustele
2021
2021
Jääk
Isikut tõendavate dokumentide väljaandmiseks vajalikud kriitilised investee-
Siseministeerium 145 ringud 204 0 148 56 0 56
COVID-19 haigust põhjustava viiruse SARS-Cov-2 leviku tõkestamine ja võima-
Siseministeerium 390 likeks järgmisteks laineteks valmistumine 1 525 0 1 437 88 0 88
Siseministeerium 21 Politsei- ja Piirivalveameti reostustõrjega seotud erakorraliste kulude katmine 32 0 32 0 0 0
Häirekeskuse kriisitelefoni 1247 tasuta kasutamine elanikele alates 18.01.2021
Siseministeerium 38 kahe nädala jooksul 0 35 35 0 0 0
Siseministeerium 99 Märtsikuuks kehtestatud COVID-19 piirangutega seotud tegevused 0 120 120 0 0 0
Politsei- ja Piirivalveameti järelevalve COVID-19 leviku tõkestamiseks ja Häire-
Siseministeerium 54 keskuse kriisitelefoni tasuta kasutamine 1. veebruarist kahe nädala jooksul 0 35 35 0 0 0
PPA koroonaviiruse levikuga seotud piirangute üle järelevalve tegemine kuni
Siseministeerium 121 17. jaanuarini 0 113 113 0 0 0
Siseministeerium 143 Avariisse sattunud pääste põhiauto asendamine ja paakkonteineri taastamine 0 367 0 367 367 0
Massilise sisserände tõkestamise ülesannete täitmisega, sh COVID-19 epidee-
Siseministeerium 284 milise leviku tõkestamise kulud 0 1 688 871 817 171 646
Siseministeerium 436 Politseiüksuse ESTPOL5 Leedule ametiabi osutamine 0 138 138 0 0 0
Siseministeerium 453 President Kersti Kaljulaidi kaitse pärast ametiaja lõppemist 0 75 38 37 37 0
Koroonaviirusest tingitud kahju katmine PPA lepingupartneritele, kellele on
üle antud sõidukite maanteepiiripunkti sisenemise korraldamine ja andme-
Siseministeerium 467 kogu haldamine 0 179 0 179 179 0
Siseministeerium 468 Kaitsepolitseiameti hoone keskkonnareostuse likvideerimise kulud 0 500 0 500 500 0
Sotsiaalministeerium 224 Perehüvitiste seaduse muudatustega tekkivate kulude katmine 14 0 14 0 0 0
Sotsiaalministeerium 258 SARS-CoV-2 nakkuse levikuteede täpsustamine genotüpeerimise abil 43 0 43 0 0 0
Sotsiaalministeerium 276 Terviseameti võimekuse suurendamine 266 0 266 0 0 0
163
2020. aastast
aastasse asu-
Korralduse
Tagastatud
Üle toodud
Kasutatud
Eraldatud
Järgmisse
number
Eelarve jagu Otstarve
reservi
tustele
2021
2021
Jääk
Eesti lähikontakti tuvastuse rakendusest (HOIA äpp) teavitamiseks vajalike
Sotsiaalministeerium 297 kommunikatsioonitegevuste läbiviimine 20 0 1 19 0 19
Euroopa Komisjoni erakorralise toetuse instrumenti (ESI) täiendava sisse-
Sotsiaalministeerium 385 makse tegemine COVID-19 vaktsiini eelostulepingute sõlmimiseks 1 233 0 1 233 0 0 0
Sotsiaalministeerium 398 SARS-CoV-2 viiruse ja antigeenide testimise korraldamine 2 893 0 2 795 98 0 98
SARS-CoV-2 viiruse testimise korraldamine ja COVID-19 vaktsiini külmahela
Sotsiaalministeerium 444 tagamine 1 192 0 1 190 2 0 2
COVID-19 vaktsiinide tarvikute, külmahela ja vaktsineerimise tagamine, viiruse
Sotsiaalministeerium 29 testimine 0 15 684 14 733 952 952 0
Tippsportlaste SARS-CoV-2 viiruse PRC meetodil antikehade ja antigeenide tes-
Sotsiaalministeerium 37 timine 0 200 0 200 0 200
Sotsiaalministeerium 8 Toetus Ida-Viru ja Harju maakonna füüsilisest isikust ettevõtjatele 0 814 344 469 0 469
Sotsiaalministeerium 46 Toetus Ida-Viru ja Harju maakonna füüsilisest isikust ettevõtjatele 0 407 0 407 0 407
Sotsiaalministeerium 94 Koroonavastase ravimi Remdesivir ostmine 0 621 621 0 0 0
Sotsiaalministeerium 99 Terviseameti kriisijuhtimise kulud 0 386 386 0 0 0
Sotsiaalministeerium 112 Tööjõukulu hüvitamine hooldekodudele COVID-19 haigusjuhtumite tõttu 0 259 259 0 0 0
Sotsiaalministeerium 265 Tervishoiutöötajate kollektiivlepingust tuleneva palgakulu puudujäägi katmine 0 1 661 1 660 0 0 0
Sotsiaalministeerium 285 PPA kaasamine COVID-19 epideemilise leviku tõkestamiseks 0 698 554 143 143 0
Sotsiaalministeerium 297 COVID-19 haiguse vastu vaktsineerimise kommunikatsioonitegevuse kulud 0 439 77 362 362 0
Sotsiaalministeerium 347 COVID-19 tõkestamiseks vajalike e-teenuste kulud 0 777 220 558 212 346
Sotsiaalministeerium 437 Haiglate kasutusse antavate COVID-19 ravimite kulud 0 350 350 0 0 0
Terviseameti külmlao intsidendiga kaasnenud vaktsiinide ja ravimite asenda-
Sotsiaalministeerium 7 mine 0 3 393 3 393 0 0 0
Sotsiaalministeerium 21 COVID-19 kriisiga seotud õigusabiteenused 0 120 120 0 0 0
164
2020. aastast
aastasse asu-
Korralduse
Tagastatud
Üle toodud
Kasutatud
Eraldatud
Järgmisse
number
Eelarve jagu Otstarve
reservi
tustele
2021
2021
Jääk
COVID-19 vaktsineerimise tasustamise puudujäägi hüvitamine Eesti Haigekas-
Sotsiaalministeerium 19 sale 0 3 026 3 026 0 0 0
Välisministeerium 7 Kolme Mere Algatuse tippkohtumise ja ärifoorumi korraldamine 951 0 715 236 0 236
USA Marylandi osariigile COVID-19 pandeemia tagajärgede leevendamiseks isi-
Välisministeerium 330 kukaitsevahendite soetamine ja nende transport 59 0 58 1 0 1
Kreeka Moria pagulaslaagri põlengu tagajärjel peavarjuta jäänud põgenike olu-
Välisministeerium 331 korra leevendamine 50 0 50 0 0 0
Valgevene kodanikuühiskonna, vaba ajakirjanduse ning valitseva režiimi vägi-
Välisministeerium 334 valla all kannatanutele psühholoogilise abi andmise toetamine 55 0 55 0 0 0
Ministeeriumide ja Riigikantselei liidestamine Välisministeeriumi SEC-SYS süs-
Välisministeerium 443 teemiga, et tagada riigis ühtne Euroopa Liidu piiratud tasemel teabe edastus 142 0 16 126 0 126
Välisministeerium 36 Toetus Horvaatia Vabariigile maavärina tagajärgede leevendamiseks 0 50 50 0 0 0
Kokku 44 642 180 366 132 473 92 535 82 802 9 734
K. Sihtotstarbeliste vahendite reservi kasutamine 2021. aastal
tuh eurot
2020. aastast
Tagastatud
Üle toodud
asutustele
Kasutatud
Eraldatud
Järgmisse
Käskkirja
aastasse
number
Eelarve jagu Otstarve
reservi
2021
2021
Jääk
Haridus- ja Teadusminis-
teerium 19 Likvideeritud SA HITSA ettemaksete jäägi tekkepõhine kohandus 102 0 100 2 0 2
Haridus- ja Teadusminis-
teerium 95 Likvideeritud SA HITSA ettemaksete jäägi tekkepõhine kohandus 0 1 091 1 091 0 0 0
Haridus- ja Teadusminis-
teerium 108 Taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamiskulud 0 19 14 5 5 0
165
2020. aastast
Tagastatud
Üle toodud
asutustele
Kasutatud
Eraldatud
Järgmisse
Käskkirja
aastasse
number
Eelarve jagu Otstarve
reservi
2021
2021
Jääk
Haridus- ja Teadusminis- Tartu Ülikooli Covid-19 seire, reovee seire ja KoroGeno-Est-2 ja KoroGeno-Est-
teerium 110 3 projektid 0 2 500 0 2 500 2 500 0
Haridus- ja Teadusminis-
teerium 177 Euroopa Komisjoni tagasinõuded 0 181 181 0 0 0
Haridus- ja Teadusminis-
teerium 62 Likvideeritud sihtasutuse HITSA ettemaksude kuludesse kandmine 0 71 71 0 0 0
Haridus- ja Teadusminis-
teerium 86 Kohtukulude eraldise tagasiarvestus, tagastamine reservi 0 0 -157 157 0 157
IKT kõnetuvastussüsteem kohtuistungi helisalvestiste transkribeerimiseks (I
Justiitsministeerium 15 etapp) ja IKT lisavajadused 17 0 17 0 0 0
Justiitsministeerium 16 Eesti põhiseaduse 100. aastapäeva tähistamine 50 0 34 15 0 15
IKT olemasoleva infrastruktuuri ja teenustasemete hoidmise tagamisega seo-
Justiitsministeerium 98 tud lisavajadused 212 0 212 0 0 0
Justiitsministeerium 105 IT püsikulud 0 411 157 254 254 0
Justiitsministeerium 111 C-hepatiidi ravimid kinnipeetavate raviks 0 650 650 0 0 0
Kaitseministeerium 113 Välisabina saadud kauba impordi käibemaksu tasumine 0 1 279 1 279 0 0 0
FIA autoralli maailmameistrivõistluste sarja 2021. a Eesti etapi avaliku korra ja
Kaitseministeerium 185 liikluskorralduse tagamine 0 4 4 0 0 0
Keskkonnaministeerium 118 Taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamiskulud 0 38 38 0 0 0
Kultuuriministeerium 20 Kultuuri-ja spordisündmuste toetamise meetme elluviimine 275 0 145 130 0 130
Kultuuriministeerium 83 IKT küberjulgeoleku seaduse nõuete tagamine 293 0 293 0 0 0
Kultuuriministeerium 151 Kultuuri-ja spordisündmuste toetamise meetme elluviimine 280 0 0 280 0 280
Meeste võrkpallikoondise Euroopa meistrivõistluste ettevalmistamise ja osale-
Kultuuriministeerium 51 misega seotud kulud 0 200 200 0 0 0
Kultuuriministeerium 66 Eesti Rahvusringhäälingu küberturvalisuse seaduse nõuete täitmine 0 2 379 1 166 1 213 1 213 0
166
2020. aastast
Tagastatud
Üle toodud
asutustele
Kasutatud
Eraldatud
Järgmisse
Käskkirja
aastasse
number
Eelarve jagu Otstarve
reservi
2021
2021
Jääk
Kultuuriministeerium 71 Eestis toodetavate filmide toetusmehhanismi Film Estonia kulude katmine 0 115 115 0 0 0
Kultuuriministeerium 86 Eestis toodetavate filmide toetusmehhanismi Film Estonia kulude katmine 0 594 594 0 0 0
Poolas jalgpalli maailmameistrivõistluste valiksarja mängu Eesti-Tšehhi korral-
Kultuuriministeerium 87 damise kulude katmine 0 140 140 0 0 0
Kultuuriministeerium 77 Kultuuriväärtusega leiu leiutasu 0 50 50 0 0 0
Kultuuriministeerium 114 Rahvusvaheliste kultuuri- ja spordisündmuste toetamine 0 1 550 1 210 340 125 215
Kultuuriministeerium 116 Eestis toodetavate filmide toetusmehhanismi Film Estonia kulude katmine 0 875 875 0 0 0
Kultuuriministeerium 154 Rahvusvaheliste kultuuri- ja spordisündmuste toetamine 0 450 198 252 252 0
Kultuuriministeerium 159 Eestis toodetavate filmide toetusmehhanismi Film Estonia kulude katmine 0 119 119 0 0 0
Kultuuriministeerium 1 Eestis toodetavate filmide toetusmehhanismi Film Estonia kulude katmine 0 708 708 0 0 0
Kultuuriministeerium 2,31 Eestis toodetavate filmide toetusmehhanismi Film Estonia kulude katmine 0 631 631 0 0 0
Kultuuriministeerium 41 Kultuuriväärtusega leiu leiutasu 0 83 83 0 0 0
Kultuuriministeerium 45 Tallinna Linnateatri rekonstrueerimise projekti kulud 0 2 000 2 000 0 0 0
Majandus- ja Kommuni- 152,
katsiooniministeerium 184 Jäämurdja Tarmo merekõlblikkuse taastamine 447 0 447 0 0 0
Majandus- ja Kommuni-
katsiooniministeerium 219 IKT projektide rahastamine 1 352 0 1 352 0 0 0
Majandus- ja Kommuni-
katsiooniministeerium 10 Keri tuletorni rekonstrueerimine 1 986 0 251 1 736 0 1 736
Majandus- ja Kommuni-
katsiooniministeerium 16 Digiriigi küberturvalisuse kindlustamine ja strateegiline turbevajadus 0 4 825 3 428 1 397 1 397 0
Majandus- ja Kommuni-
katsiooniministeerium 83 Reisiparvlaev Estonia allvee-uuringud ja elektrooniline simulatsioonimudel 0 1 600 441 1 159 1 159 0
Majandus- ja Kommuni-
katsiooniministeerium 118 Taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamiskulud 0 131 51 80 80 0
167
2020. aastast
Tagastatud
Üle toodud
asutustele
Kasutatud
Eraldatud
Järgmisse
Käskkirja
aastasse
number
Eelarve jagu Otstarve
reservi
2021
2021
Jääk
Majandus- ja Kommuni-
katsiooniministeerium 76 Turismiettevõtete toetusmeetme rahastamine 0 2 878 2 878 0 0 0
Majandus- ja Kommuni-
katsiooniministeerium 177 Euroopa Komisjoni tagasinõuded 0 223 223 0 0 0
Majandus- ja Kommuni-
katsiooniministeerium 183 Toetuste abikõlbmatu käibemaksukulu 0 54 54 0 0 0
Majandus- ja Kommuni-
katsiooniministeerium 189 Struktuurifondide projektide halduskulud 0 125 107 18 18 0
Majandus- ja Kommuni-
katsiooniministeerium 69 Taaste- ja vastupidavusrahastust rahastatud kulude mitteabikõlblik käibemaks 0 7 7 0 0 0
Majandus- ja Kommuni-
katsiooniministeerium 76 Euroopa Komisjoni tagasinõuded 0 1 353 1 209 143 0 143
Maaeluministeerium 108 Taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamiskulud 0 19 14 5 5 0
Maaeluministeerium 132 EL fondide rakendamisel tekkinud kohustised 0 413 413 0 0 0
Maaeluministeerium 181 Euroopa Kalandusfondi 2007-2013 toetuste väljamaksed 0 547 547 0 0 0
69,
Rahandusministeerium IKT andmeteenuse võimekuse loomine 181 1 080 535 727 727 0
48
Rahandusministeerium 147 Rahapesuvastane võitlus 919 0 191 728 0 728
Riigimajade projektiga seotud uuring ja nõupidamisruumide sisustamine tehni-
Rahandusministeerium 13 kaga 111 0 111 0 0 0
Rahandusministeerium 108 Taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamiskulud 0 591 97 493 493 0
Rahandusministeerium 133 Isikukaitsevahendite ladustamise korraldamine 0 168 81 87 0 87
Rahandusministeerium 177 Euroopa Komisjoni tagasinõuded 0 3 3 0 0 0
Rahandusministeerium 191 KOVidele COVID-19 vastu vaktsineerimisega hõlmatuse suurendamise toetus 0 567 567 0 0 0
Rahandusministeerium 183 Toetuste rakendamiskulud 0 105 0 105 105 0
168
2020. aastast
Tagastatud
Üle toodud
asutustele
Kasutatud
Eraldatud
Järgmisse
Käskkirja
aastasse
number
Eelarve jagu Otstarve
reservi
2021
2021
Jääk
Siseministeerium 54 Idapiiri väljaehitamine 782 0 782 0 0 0
Siseministeerium 67 SKA Narva Kolledž 4 0 4 0 0 0
Siseministeerium 66 Politsei- ja Piirivalveameti kriisivõimekuse tõstmine 620 0 620 0 0 0
Siseministeerium 107 Automaatse biomeetrilise identifitseerimissüsteemi arendus 55 0 37 18 0 18
Siseministeerium 132 Idapiiri väljaehitamine 3 375 0 3 375 0 0 0
Siseministeerium 172 Kulud COVID-19 leviku tõkestamiseks 119 0 46 73 0 73
Siseministeerium 176 Narva Aleksandri Suurkiriku projekteerimistöödega kaasnevad kulud 1 0 1 0 0 0
Siseministeerium 16 e-residentsuse programmi elluviimisega seotud arendused 0 175 68 107 107 0
Siseministeerium 52 Riigipiiri väljaehitamise kulud 0 4 789 4 571 218 218 0
Siseministeerium 53 Narva Aleksandri kiriku projekteerimistööd ja erakorraline remont 0 320 243 77 77 0
Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile automaatse biomeetrilise identifitseerimis-
süsteemi rakendamisel AFIS sõrmejälje- ja biograafiaandmete ekspordiga seo-
Siseministeerium 47 tud kulude katmine 0 102 48 54 54 0
Integratsiooni SA-ga sõlmitava halduslepinguga keeleõppe rakendamiseks
Siseministeerium 65 kaasnevad kulud 0 580 277 303 303 0
Siseministeerium 63 Automaatse biomeetrilise identifitseerimissüsteemi rakendamine 2021. aastal 0 886 652 233 233 0
Siseministeerium 62 Kaitsepolitseiaameti peahoone renoveerimine ja ehitus 2021. aastal 0 158 158 0 0 0
Siseministeerium 97 Rõuge vabatahtlike päästjate kinnisvara arendused 0 250 0 250 250 0
Siseministeerium 118 Taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamiskulud 0 19 0 19 19 0
Siseministeerium 129 Automaatse biomeetrilise identifitseerimissüsteemi rakendamine 0 3 057 2 331 726 726 0
Siseministeerium 136 Eesti-Vene riigipiiri väljaehitamine 0 2 285 2 024 262 262 0
Siseministeerium 148 Riigipiiri väljaehitamise kulud 0 3 227 1 239 1 987 1 987 0
Siseministeerium 177 Euroopa Komisjoni tagasinõuded 0 0 0 0 0 0
169
2020. aastast
Tagastatud
Üle toodud
asutustele
Kasutatud
Eraldatud
Järgmisse
Käskkirja
aastasse
number
Eelarve jagu Otstarve
reservi
2021
2021
Jääk
FIA autoralli maailmameistrivõistluste sarja 2021. a Eesti etapi avaliku korra ja
Siseministeerium 185 liikluskorralduse tagamine 0 148 148 0 0 0
Arestitud ja konfiskeeritud vara säilitamisega seotud kulude raamatupidamise
Siseministeerium 60 arvestuspõhimõtte korrigeerimisest tuleneva kulu katmine 0 390 390 0 0 0
Siseministeerium 73 Politseiüksuse ESTPOL5 Leedule ametiabi osutamine 0 212 152 60 60 0
Sotsiaalministeerium 50 Maarja Küla peremaja ehitamise toetamine 156 0 156 0 0 0
IKT - sotsiaalkaitse ja tervise valdkonna ja baasinfrastruktuuri arendused ja
Sotsiaalministeerium 79 haldus 352 0 352 0 0 0
Hooldekodude infektsioonialane juhendamise ning ohvriabi ja psühhosot-
Sotsiaalministeerium 87 siaalse kriisinõustamise kulud ja kulud seroloogiliseks uuringuks 241 0 241 0 0 0
Sero-epidemioloogiline uuring Saaremaal ning COVID-19 ravimeetodite aren-
Sotsiaalministeerium 101 damine ning SARS-CoV-2 viirust määrata võimaldavate testide väljatöötamine 191 0 0 191 0 191
Sotsiaalkaitse valdkonna infosüsteemide arendused ja tervise valdkonna info-
süsteemide arendused eriolukorra meetmete rakendamiseks ning analüütika
Sotsiaalministeerium 129 tagamiseks 459 0 459 0 0 0
Sotsiaalministeerium 144 Pensioni II samba reformi ettevalmistavate kulude katmine 219 0 219 0 0 0
Terviseametile COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 testi-
Sotsiaalministeerium 206 misega seotud kulude katteks 3 159 0 1 893 1 265 0 1 265
Terviseametile meditsiiniliste seadmete soetamiseks COVID-19 haigusega pat-
Sotsiaalministeerium 228 sientide hingamisfunktsiooni ja hapnikravi toetamiseks 1 306 0 1 306 0 0 0
Sotsiaalministeerium 108 Taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamiskulud 0 38 29 8 8 0
IKT arendused ja halduskulud: pensioni II samba reformi I etapi arendused, va-
nemahüvitise arvestuse muudatus, kriitilised väikearendused, jätkusuutlikkuse
tagamine, Ravimiameti IKT konsolideerimine, TEHIKu andmehalduse ja and-
Sotsiaalministeerium 128 meladude jätkusuutlikkuse tagamine, pilvetehnoloogia kasutamine 0 8 391 5 759 2 632 2 632 0
Sotsiaalministeerium 141 Kohustusliku kogumispensioni maksete kompenseerimine 0 85 000 79 738 5 262 0 5 262
170
2020. aastast
Tagastatud
Üle toodud
asutustele
Kasutatud
Eraldatud
Järgmisse
Käskkirja
aastasse
number
Eelarve jagu Otstarve
reservi
2021
2021
Jääk
Üldarstiabi teenuse osutajatele COVID-19 vaktsineerimisega hõlmatuse tõst-
Sotsiaalministeerium 155 mise suurendamiseks ja Eesti Perearstide Seltsi arendustegevusteks 0 5 000 4 700 300 300 0
Sotsiaalministeerium 174 Koroonaviiruse SARS-CoV-2 testimise korraldamine 0 10 000 9 347 653 653 0
Sotsiaalministeerium 177 Euroopa Komisjoni tagasinõuded 0 9 9 0 0 0
Välisministeerium 108 Taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamiskulud 0 19 18 1 1 0
Välisministeerium 193 Washingtonis asuva kommunismiohvrite muuseumi toetamine 0 89 88 1 0 1
Kokku 17 263 155 969 146 703 26 529 16 225 10 305
L. Omandireformi reservfondi kasutamine 2021. aastal
tuh eurot
Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist eraldatakse vahendeid erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse alusel kehtestatud määruse kohaselt.
Üle toodud
kirja num-
duse/käsk
Kasutatud
2020. aas-
Eraldatud
Järgmisse
Tagasta-
aastasse
Korral-
tud re-
viidud
2021
2021
servi
Jääk
tast
ber
Eelarve jagu Otstarve
Keskkonnaministeerium 65 Maareformi kulud 417 0 111 306 306 0
Keskkonnaministeerium 135 Õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamine 37 0 2 35 35 0
Keskkonnaministeerium 165,265 Maareformiga seotud kulud 373 0 148 225 225 0
Keskkonnaministeerium 16 Hoonestusõiguse seadmine 278 0 9 269 269 0
Keskkonnaministeerium 67 Riigivara munitsipaliseerimine ja maareformi elluviimine 343 0 319 24 24 0
Keskkonnaministeerium 187 Maa hindamise ettevalmistamine 504 0 150 354 354 0
Keskkonnaministeerium 323 Aadressiandmete korrastamne 96 0 96 0 0 0
Keskkonnaministeerium 138 Maa korralise hindamise ettevalmistamine ja läbiviimine 0 448 155 293 293 0
171
Üle toodud
kirja num-
duse/käsk
Kasutatud
2020. aas-
Eraldatud
Järgmisse
Tagasta-
aastasse
Korral-
tud re-
viidud
2021
2021
servi
Jääk
tast
ber
Eelarve jagu Otstarve
Maareformi elluviimine ja ettevõtluse arendamiseks vajaliku keskkonna
Keskkonnaministeerium 455 ja tingimiste loomine 0 2 732 0 2 732 2 732 0
Majandus- ja Kommuni-
katsiooniministeerium 101 Autoveo-ettevõtjate tegevuslubade tasuta ümbervahetamine 30 0 4 26 0 26
Majandus- ja Kommuni- Kasutusest väljalangenud korterelamute lammutusjäätmete ringlusse-
katsiooniministeerium 55 võtu rakendusuuring 0 36 0 36 36 0
Omandireformi käigus tagastatud ehitusmälestiste hooldamine, remont,
Kultuuriministeerium 226 konserveerimine, restaureerimine 732 0 725 8 8 0
Omandireformi käigus tagastatud ehitusmälestiste hooldamine, remont,
Kultuuriministeerium 186 konserveerimine, restaureerimine 0 1 000 290 710 710 0
Rahandusministeerium 10 Kohalike omavalitsuste üksustele 9 0 0 9 9 0
Rahandusministeerium 34,456 Omandi- ja maareformi ülesannete täitmine 100 102 95 107 107 0
Rahandusministeerium 323 Aadressiandmete korrastamine 501 0 235 267 0 267
Rahandusministeerium 108,55,456 Riigile loovutatud korterite ülalpidamiskulud 60 140 70 130 130 0
Rahandusministeerium 138,456,55 Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamine ja kompenseerimine 630 215 211 635 635 0
Rahandusministeerium 292 ORF sotsiaalse ja õigusliku mõju uuring 102 0 50 52 52 0
Rahandusministeerium 34 Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamine ja kompenseerimine 14 0 5 10 10 0
Õigusvastaselt võõrandatud vara kompenseerimine ja kasutamata erasta-
Rahandusministeerium 279 misväärtpaberite hüvitamine 415 0 84 330 330 0
Rahandusministeerium 138 Infotehnoloogiliste arendustööde eelanalüüs 0 75 71 4 4 0
Kokku 4 642 4 748 2 829 6 562 6 269 293
172
M. Lisas a1 kajastatud riigiraamatupidamiskohustuslaste tulemiaruande võrdlus riigieelarve täitmise
aruandega
2021. a
Vahed (riigieelarve täit-
Riigieelarve täitmise aruande näi- mine miinus tule-
Tulemiaruande näitajad tajad miaruanne)
Käibe- Käibe- Käibe-
Tulud Kulud maksu- Tulud Kulud maksu- Tulud Kulud maksu-
kulu kulu kulu
Riigikogu 138 -22 350 -874 138 -22 350 -874 0 0 0
Vabariigi President 143 -5 487 -250 143 -5 487 -250 0 0 0
Riigikontroll 26 -4 796 -251 26 -4 796 -251 0 0 0
Õiguskantsler 0 -2 910 -98 0 -2 910 -98 0 0 0
Riigikohus 267 -5 831 -89 267 -5 831 -89 0 0 0
Riigikantselei 1 708 -16 672 -1 483 1 708 -16 672 -1 483 0 0 0
Haridus- ja Teadus-
ministeerium 168 555 -730 582 -23 031 168 861 -730 882 -23 031 306 -300 0
Justiitsministeerium 49 162 -189 533 -9 611 49 176 -189 547 -9 611 14 -14 0
Kaitseministeerium 16 740 -592 079 -57 140 16 740 -592 079 -57 140 0 0 0
Keskkonnaministee-
rium 705 798 -178 011 -5 189 705 830 -178 043 -5 189 32 -32 0
Kultuuriministee-
rium 47 726 -317 082 -2 861 47 731 -317 088 -2 861 6 -6 0
Majandus- ja Kom-
munikatsioonimi-
nisteerium 380 561 -777 194 -62 319 380 727 -777 359 -62 319 165 -165 0
Maaeluministee-
rium 321 113 -409 062 -3 402 322 441 -410 391 -3 402 1 329 -1 329 0
Rahandusministee-
rium 10 926 626 -6 900 309 -7 892 10 927 155 -6 900 838 -7 892 529 -529 0
Siseministeerium 55 558 -490 022 -23 427 56 141 -490 605 -23 427 583 -583 0
Sotsiaalministee-
rium 4 289 466 -6 532 433 -8 273 4 289 689 -6 532 656 -8 273 223 -223 0
Välisministeerium 3 189 -76 082 -1 000 3 189 -76 082 -1 000 0 0 0
Elimineerimised -4 420 472 4 197 821 207 191 -4 423 657 4 201 001 207 191 -3 185 3 179 0
Kokku 12 546 305 -13 052 617 0 12 546 305 -13 052 617 0 0 0 0
2020. a
tuh eurot
Vahed (riigieelarve täit-
Riigieelarve täitmise aruande näi- mine miinus tule-
Tulemiaruande näitajad tajad miaruanne)
Käibe- Käibe- Käibe-
Tulud Kulud maksu- Tulud Kulud maksu- Tulud Kulud maksu-
kulu kulu kulu
Riigikogu 116 -20 571 -699 116 -20 571 -699 0 0 0
Vabariigi Presi-
dent 448 -4 473 -309 448 -4 473 -309 0 0 0
Riigikontroll 10 -4 553 -202 10 -4 553 -202 0 0 0
Õiguskantsler 0 -2 707 -92 0 -2 707 -92 0 0 0
Riigikohus 231 -6 734 -343 231 -6 734 -343 0 0 0
Riigikantselei 1 626 -14 533 -2 923 1 626 -14 533 -2 923 0 0 0
173
Vahed (riigieelarve täit-
Riigieelarve täitmise aruande näi- mine miinus tule-
Tulemiaruande näitajad tajad miaruanne)
Käibe- Käibe- Käibe-
Tulud Kulud maksu- Tulud Kulud maksu- Tulud Kulud maksu-
kulu kulu kulu
Haridus- ja Tea-
dusministeerium 123 699 -683 010 -14 103 123 941 -683 253 -14 103 242 -242 0
Justiitsministee-
rium 41 898 -182 494 -9 444 41 902 -182 498 -9 444 4 -4 0
Kaitseministee-
rium 42 096 -569 882 -63 614 42 096 -569 882 -63 614 0 0 0
Keskkonnaminis-
teerium 494 891 -187 922 -7 313 494 937 -187 969 -7 313 47 -47 0
Kultuuriministee-
rium 42 941 -279 631 -2 456 42 946 -279 636 -2 456 5 -5 0
Majandus- ja
Kommunikatsioo-
niministeerium 184 754 -634 476 -47 826 184 821 -634 543 -47 826 67 -67 0
Maaeluministee-
rium 271 707 -368 749 -2 678 273 059 -370 101 -2 678 1 352 -1 352 0
Rahandusminis-
teerium 9 680 393 -6 639 799 -7 207 9 680 923 -6 640 329 -7 207 530 -530 0
Siseministeerium 53 329 -462 853 -23 044 53 841 -463 365 -23 044 512 -512 0
Sotsiaalministee-
rium 3 969 407 -5 916 240 -7 038 3 969 464 -5 916 298 -7 038 58 -58 0
Välisministee-
rium 2 041 -75 446 -788 2 041 -75 446 -788 0 0 0
Elimineerimised -4 128 113 4 088 801 190 077 -4 130 931 4 091 618 190 077 -2 818 2 818 0
Kokku 10 781 472 -11 965 273 0 10 781 472 -11 965 273 0 0 0 0
Tulude hulka on loetud tegevustulud, bioloogilise vara väärtuse muutus ja finantstulud. Kulude hulka on loetud tege-
vuskulud ja finantskulud, kuid kulude ja põhivara soetustega kaasnev käibemaksukulu on kajastatud eraldi lähtudes
riigieelarve ülesehitusest. Riigieelarve täitmise aruande näitajatena on ülaltoodud tabelis summeeritud nii riigieelarve
tulud ja kulud kui ka nende korrigeerimised.
Valitsemisalasisesed tulud ja kulud on riigieelarve täitmise aruandes elimineerimata, kuna nende tehingute alusel teki-
vad valitsemisalasse kuuluvate asutuste tuludest sõltuvate kulude eelarved. Selle võrra on tulud ja kulud riigieelarve
täitmise aruandes võrdselt suuremad.
Lisa a32
Hilisemad sündmused
2022. aasta 24. veebruaril alustas Venemaa sõjategevust Ukraina riigi vastu. Sõja tõttu on tööstus- ja toidutoorme ning
energia hinna muutused jätkanud tõusu rekordtasemetele. Demokraatlikud maailma riigid, sh Euroopa Liidu riigid on
kehtestanud sanktsioone suhetes Venemaa ja tema liitlase Valgevenega ning otsivad võimalusi Venemaa päritolu ener-
giatoodete (eelkõige naftatooted ja maagaas) ostmise lõpetamiseks. Ukrainast on sõja eest põgenenud miljoneid
inimesi. Eesti on vastu võtnud üle 41 tuhande põgeniku.
Järsult halvenenud oludes koostas Vabariigi Valitsus kolm olulist Eesti julgeolekut tugevdavat kava: riigi sõjalise kaitse
kiire tugevdamise kava, riigi sisemist turvalisust tugevdavad tegevused, Eesti energiajulgeolekut tugevdav kava.
Euroopa Liidu siseministrid otsustasid 3.03.2022 käivitada Ukraina sõjapõgenike jaoks nn. ajutise kaitse direktiivi
(2001/55/EÜ), mis määrab ajutise kaitse saanud sõja eest põgenenud inimeste esmasteks vajadusteks mõeldud tee-
nuste osutamise.
174
Erakorralised vajadused riigi julgeoleku tugevdamiseks ja sõjapõgenike abistamiseks tingisid lisaeelarve koostamise,
mille Riigikogu 19.05.2022 vastu võttis. Lisaeelarves prognoositi tulude suurenemist 240,9 mln euro võrra. Täiendava-
teks kuludeks nähti ette 569,0 mln eurot, investeeringuteks 21,0 mln eurot ja finantseerimistehinguteks 288,0 mln eu-
rot.
Eesti aastane inflatsioon oli aprillis 19%, mis Eurostati kiirhinnangu andmetel oli euroala kiireim hinnatõus. Euroalal
tervikuna kasvasid hinnad 7,5%. Riigi maksutulud suurenesid esimesel neljal kuul võrreldes eelmise aasta sama pe-
rioodiga 21,1%, sealjuures käibemaksu tulu 22,5%.
Riigi (konsolideerimata) tulud ja kulud 2022. a esimesel neljal kuul võrreldes 2021. a esimese nelja kuu tulude
ja kuludega
mln eurot
Konsolideerimata
2022. a 4 kuud 2021. a 4 kuud
Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed 3 710,3 3 064,7
Mittemaksulised tegevustulud 419,9 309,3
Antud toetused -2 214,3 -2 075,9
Edasiantud maksud, lõivud, trahvid -1 310,0 -1 099,8
Muud tegevuskulud -712,3 -663,3
Finantstulud ja -kulud 6,4 -5,7
Tulem -100,0 -470,7
Allikas: saldoandmike infosüsteem
175
3 Informatsioon kohalike omavalitsuste kohta
3.1 Bilanss
mln eurot
Konsolideeritud Konsolideerimata Lisa
31.12.2021 31.12.2020 31.12.2019 31.12.2021 31.12.2020 31.12.2019
Varad
Käibevara
Raha 459,3 574,5 372,3 280,2 394,8 231,6
Maksu- ja trahvinõuded 145,7 135,5 124,3 145,7 135,5 124,3 b2
Muud nõuded ja ettemak-
sed 155,2 142,4 140,4 83,4 78,5 73,0 b3
Varud 17,1 15,9 13,3 0,5 0,4 0,4
Käibevara kokku 777,3 868,3 650,3 509,8 609,2 429,3
Põhivara
Osalused sihtasutustes ja
mittetulundusühingutes 0,0 0,0 0,0 38,1 38,3 37,6 b4
Osalused tütar- ja sidu-
settevõtjates 104,6 47,3 47,5 419,0 341,6 323,7 b5
Finantsinvesteeringud 7,6 7,3 7,2 4,6 4,2 3,9
Muud nõuded ja ettemak-
sed 24,2 26,1 26,3 78,1 51,0 20,0 b3
Kinnisvarainvesteerin-
gud 153,1 155,8 156,7 107,0 111,4 111,9 b6
Materiaalne põhivara 5 440,4 5 088,6 4 829,6 3 608,7 3 373,5 3 202,1 b7
Immateriaalne põhivara 8,0 8,5 8,1 2,3 2,9 2,9
Bioloogilised varad 1,8 1,8 2,4 1,8 1,8 2,4
Põhivara kokku 5 739,7 5 335,4 5 077,8 4 259,6 3 924,7 3 704,5
Varad kokku 6 517,0 6 203,7 5 728,1 4 769,4 4 533,9 4 133,8
176
Konsolideeritud Konsolideerimata Lisa
31.12.2021 31.12.2020 31.12.2019 31.12.2021 31.12.2020 31.12.2019
Kohustised ja netovara
Lühiajalised kohusti-
sed
Võlad tarnijatele 156,0 112,5 123,2 89,4 67,6 82,8
Võlad töötajatele 140,9 132,9 122,1 99,3 93,7 88,1
Maksuvõlad 66,3 62,0 60,5 45,7 43,8 43,0
Muud kohustised ja saa-
dud ettemaksed 86,9 120,6 46,4 77,8 111,7 41,4 b9
Eraldised 1,5 2,2 1,2 0,3 0,3 0,1
Laenukohustised 140,6 135,1 128,7 105,5 111,6 94,6 b10
Tuletisinstrumendid 0,0 1,0 0,3 0,0 1,0 0,3
Lühiajalised kohusti-
sed kokku 592,2 566,3 482,4 418,0 429,7 350,3
Pikaajalised kohusti-
sed
Laenukohustised 888,9 857,3 740,9 781,0 738,3 624,5 b10
Muud kohustised ja saa-
dud ettemaksed 3,3 3,6 3,7 12,9 12,2 11,8 b9
Eraldised 15,0 14,0 14,5 0,5 0,0 0,3
Pikaajalised kohusti-
sed kokku 907,2 874,9 759,1 794,4 750,5 636,6
Kohustised kokku 1 499,4 1 441,2 1 241,5 1 212,4 1 180,2 986,9
Netovara
Vähemusosalus 2,7 2,4 2,1 0,0 0,0 0,0
Kohalike omavalitsuste
Netovara
Reservid 0,4 0,4 0,4 0,4 0,4 0,4
Riskimaandamise reserv 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0
Akumuleeritud tulem 5 014,5 4 759,7 4 484,1 3 556,6 3 353,3 3 146,5
Kohalike omavalit-
suste netovara kokku 5 014,9 4 760,1 4 484,5 3 557,0 3 353,7 3 146,9
Netovara kokku 5 017,6 4 762,5 4 486,6 3 557,0 3 353,7 3 146,9
Kohustised ja netovara
kokku 6 517,0 6 203,7 5 728,1 4 769,4 4 533,9 4 133,8
177
3.2 Tulemiaruanne
mln eurot
Konsolideeritud Konsolideerimata Lisa
2021 2020 2021 2020
Tegevustulud
Maksutulud 1 440,9 1 346,4 1 440,9 1 346,4 b2
Saadud toetused 977,2 947,5 851,1 810,8 b11
Kaupade ja teenuste müük 799,7 735,8 159,5 152,4 b12
Muud tulud 49,6 31,8 46,5 27,2 b13
Tegevustulud kokku 3 267,4 3 061,5 2 498,0 2 336,8
Tegevuskulud
Tööjõukulud -1 517,1 -1 440,8 -1 093,4 -1 051,6 b14
Majandamiskulud -799,0 -695,9 -580,6 -503,6 b15
Antud toetused -206,5 -190,8 -277,7 -261,6 b11
Põhivara amortisatsioon ja väärtuse muutus -295,2 -283,9 -192,9 -186,4 b16
Muud kulud -195,7 -173,9 -159,8 -137,1 b17
Tegevuskulud kokku -3 013,5 -2 785,3 -2 304,4 -2 140,3
Tegevustulem 253,9 276,2 193,6 196,5
Finantstulud ja –kulud
Tulem osalustelt 6,0 6,7 12,8 13,0 b4, b5
Intressikulu -10,9 -12,3 -8,6 -10,0 b10
Tulu hoiustelt ja väärtpaberitelt 0,7 0,4 0,4 0,3
Muud finantstulud 0,1 -0,7 0,6 0,6
Finantstulud ja -kulud kokku -4,1 -5,9 5,2 3,9
Ettevõtja tulumaks -0,6 -1,0 0,0 0,0
Aruandeperioodi tulem 249,2 269,3 198,8 200,4
Sh kohalike omavalitsuste osa tulemist 248,9 268,9 198,8 200,4
Sh vähemusosaluse osa tulemist 0,3 0,4
178
3.3 Rahavoogude aruanne
mln eurot
Konsolideeritud Konsolideerimata Lisa
2021 2020 2021 2020
Rahavood põhitegevusest
Tegevustulem 253,9 276,2 193,6 196,5
Põhivara amortisatsioon ja väärtuse muutus 295,2 283,9 192,9 186,4 b16
Käibemaksukulu põhivara soetustelt 81,8 71,8 74,9 64,2 b17
Kasum/kahjum põhivara müügist -25,7 -11,8 -24,3 -9,6 b13
Põhivara soetuseks saadud sihtfinantseerimine -248,1 -193,9 -193,3 -126,0 b11
Põhivara soetuseks antud sihtfinantseerimine 14,8 14,1 32,7 36,4 b11
Kokku korrigeeritud tegevustulem 371,9 440,3 276,5 347,9
Käibevarade netomuutus -28,7 -15,7 -13,1 -14,4
Kohustiste netomuutus 36,3 14,8 27,5 4,1
Kokku rahavood põhitegevusest 379,5 439,4 290,9 337,6
Rahavood investeerimistegevusest
Tasutud põhivara soetamisel -646,4 -563,8 -469,9 -426,0 b8
Laekunud põhivara müügist 30,9 18,2 28,4 15,6 b6,b7
Laekunud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 160,1 205,2 131,7 178,2
Antud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks -11,4 -13,1 -30,8 -31,8
Tasutud osaluste omandamisel -58,5 0,0 -72,6 -11,6 b4,b5
Laekunud osaluste müügist ja likvideerimisest 0,0 0,0 0,9 0,0
Laekunud dividendid 7,2 6,9 11,1 12,3
Tasutud finantsinvesteeringute soetamisel -0,2 0,0 0,0 0,0
Laekunud finantsinvesteeringute müügist 0,2 0,0 0,0 0,8
Antud laenud -0,9 -0,7 -37,2 -35,3
Laekunud laenude tagasimaksed 2,5 2,2 5,8 1,8
Laekunud intressid ja muud finantstulud 0,4 1,3 0,6 0,6
Kokku rahavood investeerimistegevusest -516,1 -343,8 -432,0 -295,4
Rahavood finantseerimistegevusest
Laekunud laenukohustised 178,4 251,2 155,8 229,6 b10
Laenukohustiste tagasimaksed -144,9 -131,9 -119,7 -99,2 b10
Dividendidelt makstud tulumaks -0,6 -1,0 0,0 0,0
Makstud intressid ja muud finantskulud -11,5 -11,7 -9,6 -9,4 b10
Kokku rahavood finantseerimistegevusest 21,4 106,6 26,5 121,0
Puhas rahavoog
Raha ja selle ekvivalendid perioodi algul 574,5 372,3 394,8 231,6
Raha ja selle ekvivalendid perioodi lõpul 459,3 574,5 280,2 394,8
Raha ja selle ekvivalentide muutus -115,2 202,2 -114,6 163,2
179
3.4 Netovara muutuste aruanne
mln eurot
A. Konsolideeritud aruanne
Vähemusosalus
Kohalike omavalitsuste netovara
mise reserv
ritud tulem
Akumulee-
maanda-
Kassare-
Kokku
Kokku
Riski-
serv
Lisa
Jääk seisuga 31.12.2019 0,4 0,0 4 484,1 4 484,5 2,1 4 486,6
Osaluste soetusmaksumuse korrigeerimine 0,2 0,2 -0,1 0,1 b4
Kinnisvarainvesteeringute ümberhindlus 0,0 0,0 0,0 b6
Materiaalse põhivara ümberhindlus 6,5 6,5 6,5 b7
Aruandeperioodi tulem 268,9 268,9 0,4 269,3
Aruandeperioodi kogutulem 0,0 0,0 275,6 275,6 0,3 275,9
Ümberjaotamine 0,0 0,0 0,0 0,0
Jääk seisuga 31.12.2020 0,4 0,0 4 759,7 4 760,1 2,4 4 762,5
Kinnisvarainvesteeringute ümberhindlus 0,5 0,5 0,5 b6
Materiaalse põhivara ümberhindlus 5,4 5,4 5,4 b7
Aruandeperioodi tulem 248,9 248,9 0,3 249,2
Aruandeperioodi kogutulem 0,0 0,0 254,8 254,8 0,3 255,1
Jääk seisuga 31.12.2021 0,4 0,0 5 014,5 5 014,9 2,7 5 017,6
B. Konsolideerimata aruanne
ritud tulem
Akumulee-
Kassare-
Kokku
serv
Lisa
Jääk seisuga 31.12.2019 0,4 3 146,5 3 146,9
Kinnisvarainvesteeringute ümberhindlus 0,0 0,0 b6
Materiaalse põhivara ümberhindlus 6,3 6,3 b7
Osaluste soetusmaksumuse korrigeerimine 0,1 0,1
Aruandeperioodi tulem 200,4 200,4
Aruandeperioodi kogutulem 0,0 206,8 206,8
Ümberjaotamine 0,0 0,0 0,0
Jääk seisuga 31.12.2020 0,4 3 353,3 3 353,7
Kinnisvarainvesteeringute ümberhindlus 0,5 0,5 b6
Materiaalse põhivara ümberhindlus 5,3 5,3 b7
Osaluste soetusmaksumuse korrigeerimine -1,3 -1,3 b5
Aruandeperioodi tulem 198,8 198,8
Aruandeperioodi kogutulem 0,0 203,3 203,3
Jääk seisuga 31.12.2021 0,4 3 556,6 3 557,0
180
3.5 Arvestusmeetodid ja hindamisalused
Käesolev täiendav informatsioon annab ülevaate kohalike omavalitsuste üksuste finantsseisundist ja –tulemustest.
Kohalike omavalitsuste üksuste ja nende valitseva mõju all olevate üksuste nimekiri ja tähtsamad finantsnäitajad on
esitatud aruande lisas b1.
2017. aasta oktoobrist on Eestis 79 kohaliku omavalitsuse üksust ning need on käesolevasse aruandesse.
Konsolideeritud aruandesse on lisaks hõlmatud kohalike omavalitsuste valitseva mõju all olevad sihtasutused, mittetu-
lundusühingud ja tütarettevõtjad (373 üksust, võrreldaval perioodil 364 üksust).
Aruanne baseerub aruandekohustuslaste poolt esitatud andmetele vastavuses avaliku sektori finantsarvestuse ja -
aruandluse juhendile. Aruandekohustuslased kasutavad riigiga sarnaseid arvestuspõhimõtteid (vt 2.6. Arvestusmeeto-
did ja hindamisalused).
Konsolideerimata aruandes on kohalike omavalitsuste üksuste andmed esitatud konsolideerituna rida-realt meetodil,
kusjuures nendevahelised nõuded, kohustised, tulud ja kulud on elimineeritud. Osalused valitseva ja olulise mõju all
olevates sihtasutustes, mittetulundusühingutes ja äriühingutes on esitatud tuletatud soetusmaksumuses.
Konsolideeritud aruandes on kohalike omavalitsuste üksuste andmetele liidetud nende valitseva mõju all olevate ük-
suste andmed rida-realt meetodil, kusjuures aruandesse hõlmatud üksuste omavahelised varad, kohustised, netovara,
tulud ja kulud on elimineeritud.
Aruanne on koostatud miljonites eurodes.
181
3.6 Lisad (b1–b22)
Lisa b1
Aruandes konsolideeritud üksused
mln eurot
A. Kohaliku omavalitsuse üksused
Konsolideeritud aruanne Konsolideerimata aruanne
31.12.2021 2021 31.12.2020 2020 31.12.2021 2021 31.12.2020 2020
Netovara
Netovara
Netovara
Netovara
Tegevus-
Tegevus-
Tegevus-
Tegevus-
Tegevus-
Tegevus-
Tegevus-
Tegevus-
Tulem
Tulem
Tulem
Tulem
Varad
Varad
Varad
Varad
kulud
kulud
kulud
kulud
tulud
tulud
tulud
tulud
Kokku 6 517,0 5 017,6 3 267,4 -3 013,5 248,9 6 203,7 4 762,5 3 061,5 -2 785,3 269,3 4 769,4 3 557,0 2 498,0 -2 304,4 198,8 4 533,9 3 353,7 2 336,8 -2 140,3 200,4
Elimineerimi-
sed 62,1 30,4 66,6 -68,0 -0,1 65,4 44,1 67,5 -62,8 9,4 8,9 9,6 -37,3 40,3 3,4 5,3 6,6 -37,6 40,1 8,2
Harju maa- 2 987,3 2 307,3 1 549,3 -1 404,9 143,0 2 825,0 2 159,6 1 428,9 -1 270,5 156,4 2 311,4 1 764,2 1 201,3 -1 088,8 118,0 2 195,6 1 642,4 1 101,3 -987,1 121,9
kond
Anija Vallavalit-
sus 33,6 28,1 13,2 -13,2 0,0 32,9 28,1 14,0 -12,2 1,8 17,1 12,2 11,8 -11,3 0,5 16,0 11,7 11,8 -10,8 1,0
Harku Vallava-
litsus 124,0 96,4 39,0 -35,3 3,8 118,5 92,3 36,1 -30,1 6,0 84,0 58,4 35,0 -30,3 4,8 77,6 53,4 29,9 -25,4 4,6
Jõelähtme Val-
lavalitsus 36,6 25,6 17,5 -16,7 0,7 33,3 24,8 18,3 -14,6 3,6 25,2 16,7 14,2 -15,5 -1,4 25,6 18,0 16,3 -13,5 2,8
Keila Linnava-
litsus 46,2 31,3 22,0 -21,3 0,6 42,0 30,7 21,2 -20,2 1,0 35,3 25,6 20,4 -19,5 0,5 35,2 25,1 19,4 -18,1 0,7
Kiili Vallavalit-
sus 29,9 23,9 13,5 -12,0 1,4 29,0 22,5 12,3 -10,8 1,5 8,8 3,7 12,5 -11,3 1,2 8,3 2,5 11,3 -12,8 -1,6
Kose Vallavalit-
sus 42,3 33,1 17,0 -16,7 0,2 41,1 33,0 17,7 -15,4 2,2 31,0 23,0 15,2 -15,2 -0,1 30,0 23,1 15,9 -14,1 1,9
Kuusalu Valla-
valitsus 24,8 14,6 13,8 -13,4 0,3 20,9 14,3 14,1 -12,1 2,0 17,0 8,2 12,7 -12,4 0,3 13,0 7,9 12,5 -11,2 1,3
Loksa Linnava-
litsus 9,8 6,5 4,5 -4,7 -0,3 9,8 6,8 4,8 -4,7 0,3 7,3 4,4 4,2 -4,3 -0,2 7,1 4,6 4,5 -4,3 0,4
Lääne-Harju
Vallavalitsus 71,4 52,3 32,7 -25,2 7,1 61,2 44,4 36,9 -23,5 13,0 36,7 20,9 23,2 -23,2 -0,2 34,1 21,1 22,5 -22,0 0,5
182
Konsolideeritud aruanne Konsolideerimata aruanne
31.12.2021 2021 31.12.2020 2020 31.12.2021 2021 31.12.2020 2020
Netovara
Netovara
Netovara
Netovara
Tegevus-
Tegevus-
Tegevus-
Tegevus-
Tegevus-
Tegevus-
Tegevus-
Tegevus-
Tulem
Tulem
Tulem
Tulem
Varad
Varad
Varad
Varad
kulud
kulud
kulud
kulud
tulud
tulud
tulud
tulud
Maardu Linna-
valitsus 64,0 54,2 25,1 -25,1 -0,1 63,1 54,3 25,0 -24,0 0,9 37,0 31,1 23,4 -23,4 0,1 35,0 30,9 23,1 -22,2 0,8
Raasiku Valla-
valitsus 30,1 23,6 11,2 -9,7 1,4 29,1 22,2 10,1 -8,4 1,6 24,9 19,0 10,8 -9,3 1,5 23,8 17,6 9,7 -8,0 1,7
Rae Vallavalit-
sus 138,5 109,0 61,9 -52,9 8,8 134,4 99,1 49,6 -47,9 1,6 110,9 84,6 56,2 -48,3 7,8 108,8 75,8 44,1 -43,9 0,1
Saku Vallavalit-
sus 87,8 68,7 34,3 -25,2 8,9 77,0 59,8 33,5 -22,9 10,5 46,2 32,5 26,3 -22,1 4,1 41,6 28,4 21,7 -19,8 1,8
Saue Vallavalit-
sus 106,3 75,3 50,3 -46,6 3,6 100,0 71,4 46,2 -42,4 3,6 73,3 44,0 46,8 -45,3 1,1 69,1 42,6 42,1 -39,8 2,0
Tallinna Linna-
valitsus 2011,5 1567,5 1142,1 -1040,4 102,1 1912,9 1463,5 1042,1 -938,9 102,4 1 658,0 1 310,8 842,1 -755,8 93,0 1 582,2 1 215,9 774,2 -682,5 100,3
Viimsi Vallava-
litsus 130,5 97,2 51,2 -46,5 4,5 119,8 92,4 47,0 -42,4 4,4 98,7 69,1 46,5 -41,6 5,0 88,2 63,8 42,3 -38,7 3,6
Hiiu maakond 61,3 46,9 24,7 -20,4 4,2 52,8 42,6 25,6 -18,7 6,8 46,4 32,5 22,8 -18,0 4,7 37,6 27,8 23,7 -17,2 6,3
Hiiumaa Valla-
valitsus 61,3 46,9 24,7 -20,4 4,2 52,8 42,6 25,6 -18,7 6,8 46,4 32,5 22,8 -18,0 4,7 37,6 27,8 23,7 -17,2 6,3
Ida-Viru maa- 628,5 496,0 328,1 -309,7 15,9 602,0 480,2 304,6 -288,1 13,5 387,3 279,7 219,2 -204,3 14,1 363,0 265,3 207,8 -197,3 4,1
kond
Alutaguse Valla-
valitsus 46,8 43,9 16,3 -15,0 1,4 45,8 42,5 15,7 -14,1 1,5 38,0 36,0 13,2 -12,5 0,7 37,9 35,3 13,0 -12,4 0,7
Jõhvi Vallavalit- 66,5 56,4 21,9 -19,5 1,8 61,8 54,6 20,1 -18,7 0,8 21,2 -18,7 2,4 19,5 -18,0 1,5
sus 42,8 32,8 37,5 30,3
Kohtla-Järve
Linnavalitsus 143,5 91,0 117,7 -110,3 6,5 134,3 84,5 109,0 -98,5 9,4 53,6 16,9 53,3 -50,8 2,3 49,1 14,6 51,4 -48,0 3,2
Lüganuse Valla-
valitsus 46,9 40,3 14,2 -14,9 -1,3 47,3 41,7 13,3 -14,5 -2,1 22,0 15,7 12,9 -13,8 -1,0 22,0 16,6 12,1 -13,4 -1,4
Narva Linnava-
litsus 226,6 184,1 112,4 -107,4 4,5 218,9 179,6 102,4 -100,5 1,4 159,3 123,0 79,9 -72,7 6,8 150,1 116,1 73,5 -70,0 3,2
Narva-Jõesuu
Linnavalitsus 25,4 21,5 12,2 -10,7 1,5 23,8 20,0 9,6 -10,3 -0,6 15,9 12,3 10,2 -8,4 1,8 14,0 10,5 8,0 -8,3 -0,3
Sillamäe Linna-
valitsus 53,3 40,9 23,1 -22,8 0,3 50,5 40,6 25,4 -22,8 2,6 40,7 28,9 19,9 -19,2 0,7 37,5 28,2 22,2 -19,3 -3,0
183
Konsolideeritud aruanne Konsolideerimata aruanne
31.12.2021 2021 31.12.2020 2020 31.12.2021 2021 31.12.2020 2020
Netovara
Netovara
Netovara
Netovara
Tegevus-
Tegevus-
Tegevus-
Tegevus-
Tegevus-
Tegevus-
Tegevus-
Tegevus-
Tulem
Tulem
Tulem
Tulem
Varad
Varad
Varad
Varad
kulud
kulud
kulud
kulud
tulud
tulud
tulud
tulud
Toila Vallavalit-
sus 19,5 17,9 10,3 -9,1 1,2 19,6 16,7 9,1 -8,7 0,5 15,0 14,1 8,6 -8,2 0,4 14,9 13,7 8,1 -7,9 0,2
Järva maa- 185,1 144,8 59,1 -59,6 -1,0 185,0 145,7 60,0 -56,7 3,3 123,4 87,3 53,2 -54,0 -0,7 122,4 87,8 54,4 -52,1 2,4
kond
Järva Vallavalit-
sus 42,7 32,4 19,4 -19,4 -0,2 42,8 32,6 18,0 -17,8 0,1 31,3 21,9 17,5 -17,6 -0,1 31,5 22,0 16,4 -16,4 0,1
Paide Linnava-
litsus 84,1 69,8 20,5 -20,2 0,2 83,7 69,6 19,5 -19,3 0,3 40,8 29,4 16,8 -16,8 0,1 39,9 29,2 16,1 -16,3 -0,2
Türi Vallavalit-
sus 58,3 42,6 19,2 -20,0 -1,0 58,5 43,5 22,5 -19,6 2,9 51,3 36,0 18,9 -19,6 -0,7 51,0 36,6 21,9 -19,4 2,5
Jõgeva maa- 135,0 102,2 56,8 -53,9 3,0 124,1 97,9 53,6 -51,3 1,4 89,1 60,6 49,0 -48,9 0,2 83,7 60,5 47,4 -45,9 1,4
kond
Jõgeva Vallava-
litsus 56,3 41,0 24,6 -24,7 -0,2 53,3 41,3 23,7 -22,9 0,8 42,5 28,5 22,6 -23,0 -0,3 39,6 28,8 21,8 -21,1 0,7
Mustvee Valla-
valitsus 23,4 18,0 9,8 -10,2 -0,1 22,8 16,7 10,1 -9,8 0,4 15,1 10,0 8,9 -9,2 -0,3 16,3 10,4 9,2 -8,8 0,3
Põltsamaa Val-
lavalitsus 55,3 43,2 22,4 -19,0 3,3 48,0 39,9 19,8 -18,6 0,2 31,5 22,1 17,5 -16,7 0,8 27,8 21,3 16,4 -16,0 0,4
Lääne maa- 116,3 89,1 46,4 -42,0 4,0 114,0 85,2 44,9 -41,2 3,2 76,7 54,7 40,0 -37,5 2,3 74,2 52,4 39,2 -35,9 3,2
kond
Haapsalu Lin-
navalitsus 77,3 59,6 30,3 -26,2 4,0 75,4 55,6 28,4 -26,0 2,4 47,5 33,1 24,5 -22,3 2,1 45,6 31,0 24,0 -21,7 2,2
Lääne-Nigula
Vallavalitsus 35,9 26,8 14,7 -14,7 -0,2 35,8 27,1 15,3 -14,3 0,5 26,1 18,9 14,1 -14,1 0,0 25,8 18,9 14,0 -13,3 0,7
Vormsi Vallava-
litsus 3,1 2,7 1,4 -1,1 0,2 2,8 2,5 1,2 -0,9 0,3 3,1 2,7 1,4 -1,1 0,2 2,8 2,5 1,2 -0,9 0,3
Lääne-Viru 288,0 232,0 118,2 -112,5 4,9 276,4 224,7 110,5 -105,1 4,7 216,5 166,9 107,6 -102,2 5,0 206,3 161,5 100,4 -95,6 4,5
maakond
Haljala Vallava-
litsus 28,1 24,9 9,1 -8,5 0,5 26,2 24,3 8,1 -7,6 0,4 21,4 18,4 8,5 -7,7 0,8 19,2 17,6 7,5 -6,8 0,7
Kadrina Valla-
valitsus 23,3 18,8 9,6 -9,5 0,0 23,7 18,8 9,4 -8,7 0,6 17,2 13,2 8,4 -8,2 0,1 17,3 13,0 8,0 -7,3 0,6
184
Konsolideeritud aruanne Konsolideerimata aruanne
31.12.2021 2021 31.12.2020 2020 31.12.2021 2021 31.12.2020 2020
Netovara
Netovara
Netovara
Netovara
Tegevus-
Tegevus-
Tegevus-
Tegevus-
Tegevus-
Tegevus-
Tegevus-
Tegevus-
Tulem
Tulem
Tulem
Tulem
Varad
Varad
Varad
Varad
kulud
kulud
kulud
kulud
tulud
tulud
tulud
tulud
Rakvere Linna-
valitsus 93,4 72,5 33,0 -28,3 4,2 88,1 67,9 29,1 -26,6 2,1 59,6 43,0 27,9 -24,3 3,5 55,3 39,5 24,3 -23,0 1,2
Rakvere Valla-
valitsus 15,0 13,7 10,9 -10,2 0,6 14,6 13,0 9,8 -9,5 0,3 15,0 13,7 10,9 -10,2 0,6 14,6 13,0 9,8 -9,5 0,3
Tapa Vallavalit-
sus 53,0 40,0 20,3 -21,2 -1,1 51,6 41,0 19,4 -19,4 -0,1 37,6 25,1 18,2 -18,7 -0,6 35,6 25,7 17,7 -17,4 0,3
Vinni Vallavalit-
sus 22,9 16,9 14,2 -12,6 1,9 18,5 13,5 12,9 -12,2 0,8 19,5 13,8 13,6 -12,0 1,6 16,9 12,2 12,3 -11,4 0,8
Viru-Nigula Val-
lavalitsus 22,5 18,9 9,7 -10,2 -0,6 23,3 19,3 9,9 -9,9 -0,1 19,8 16,2 9,5 -10,0 -0,5 20,5 16,5 9,7 -9,7 0,0
Väike-Maarja
Vallavalitsus 29,8 26,3 11,4 -12,0 -0,6 30,4 26,9 11,9 -11,2 0,7 26,4 23,5 10,6 -11,1 -0,5 26,9 24,0 11,1 -10,5 0,6
Pärnu maa- 484,7 399,0 237,7 -219,1 17,6 469,7 380,2 225,0 -208,2 16,1 351,8 297,8 158,2 -140,1 17,8 334,9 279,0 150,5 -136,4 13,7
kond
Häädemeeste
Vallavalitsus 18,4 12,2 9,3 -8,6 0,6 17,0 11,6 8,7 -8,5 0,2 16,9 11,1 8,8 -8,4 0,4 16,1 10,7 8,5 -8,3 0,2
Kihnu Vallava-
litsus 4,8 4,1 1,6 -1,6 0,0 4,8 4,1 1,8 -1,5 0,3 4,8 4,1 1,6 -1,6 0,0 4,8 4,1 1,8 -1,5 0,3
Lääneranna
Vallavalitsus 34,3 26,9 9,7 -9,1 0,1 33,0 26,8 11,1 -9,5 1,2 22,2 15,0 9,1 -8,7 0,4 20,5 14,6 10,7 -9,1 1,5
Põhja-Pärnu-
maa Vallavalit-
sus 31,5 24,7 15,3 -14,4 0,9 29,5 23,8 16,4 -13,8 2,6 24,5 18,3 14,6 -13,5 1,0 22,6 17,3 14,3 -13,1 1,2
Pärnu Linnava-
litsus 333,1 276,9 169,4 -156,5 12,6 325,4 263,3 157,8 -147,6 9,9 237,7 211,1 94,2 -81,7 12,4 227,8 197,8 88,0 -79,6 8,2
Saarde Vallava-
litsus 21,1 17,7 9,6 -8,7 0,8 20,0 16,8 8,2 -8,8 -0,6 15,8 12,9 8,0 -7,4 0,6 15,1 12,2 7,2 -7,5 -0,4
Tori Vallavalit-
sus 41,5 36,5 22,8 -20,2 2,6 40,0 33,8 21,0 -18,5 2,5 29,9 25,3 21,9 -18,8 3,0 28,0 22,3 20,0 -17,3 2,7
Põlva maa- 116,5 94,3 49,2 -47,6 2,2 110,9 92,0 45,8 -44,0 2,0 80,0 63,6 42,0 -41,8 0,2 77,5 63,3 40,1 -38,4 1,5
kond
Kanepi Vallava-
litsus 12,4 10,3 8,3 -7,8 0,9 11,2 9,3 7,9 -7,4 0,7 11,2 9,1 8,3 -7,8 0,5 10,4 8,6 7,9 -7,3 0,5
185
Konsolideeritud aruanne Konsolideerimata aruanne
31.12.2021 2021 31.12.2020 2020 31.12.2021 2021 31.12.2020 2020
Netovara
Netovara
Netovara
Netovara
Tegevus-
Tegevus-
Tegevus-
Tegevus-
Tegevus-
Tegevus-
Tegevus-
Tegevus-
Tulem
Tulem
Tulem
Tulem
Varad
Varad
Varad
Varad
kulud
kulud
kulud
kulud
tulud
tulud
tulud
tulud
Põlva Vallavalit-
sus 76,0 60,6 28,2 -27,4 0,8 72,9 59,7 25,3 -25,1 0,3 48,5 38,2 23,5 -24,0 -0,5 47,9 38,7 22,1 -21,7 0,3
Räpina Vallava-
litsus 28,1 23,4 12,7 -12,4 0,5 26,8 23,0 12,6 -11,5 1,0 20,3 16,3 10,2 -10,0 0,2 19,2 16,0 10,1 -9,4 0,7
Rapla maa- 172,3 137,9 75,7 -64,6 10,4 161,7 127,4 70,8 -61,0 9,0 108,6 79,3 61,7 -59,8 1,7 107,3 78,1 60,3 -57,7 2,0
kond
Kehtna Vallava-
litsus 23,3 18,7 10,7 -10,4 0,3 23,6 18,4 11,7 -10,6 1,0 17,2 12,8 10,1 -9,4 0,7 17,2 12,7 11,0 -9,5 1,4
Kohila Vallava-
litsus 55,3 42,8 25,2 -15,1 10,0 44,0 32,8 20,9 -13,0 7,9 24,1 15,4 14,3 -14,0 0,3 22,9 15,1 13,6 -11,9 1,6
Märjamaa Val-
lavalitsus 39,5 30,6 13,6 -14,7 -1,5 39,9 32,1 13,4 -14,1 -1,1 24,9 16,3 12,1 -13,1 -1,1 25,0 17,3 12,1 -15,3 -3,3
Rapla Vallava-
litsus 54,2 45,8 26,2 -24,4 1,6 54,2 44,1 24,8 -23,3 1,2 42,4 34,8 25,2 -23,3 1,8 42,2 33,0 23,6 -21,0 2,3
Saare maa- 186,9 146,2 92,8 -86,5 5,7 183,4 140,3 88,9 -85,8 2,8 132,3 101,2 63,3 -58,6 5,5 129,0 95,6 61,1 -59,3 1,7
kond
Muhu Vallava-
litsus 6,9 6,0 3,9 -3,3 0,5 6,8 5,4 3,2 -4,8 -1,5 6,9 6,0 3,9 -3,3 0,5 6,8 5,4 3,2 -4,8 -1,5
Ruhnu Vallava-
litsus 1,9 1,6 0,7 -0,5 0,2 1,6 1,5 0,7 -0,5 0,2 1,8 1,6 0,7 -0,5 0,2 1,6 1,4 0,7 -0,5 0,2
Saaremaa Valla-
valitsus 178,1 138,6 88,2 -82,7 5,0 175,0 133,4 85,0 -80,5 4,1 123,6 93,6 58,7 -54,8 4,8 120,6 88,8 57,2 -54,0 3,0
Tartu maa- 610,2 426,4 336,0 -316,9 20,8 577,8 405,7 313,8 -295,8 15,6 489,2 316,9 310,5 -299,5 11,7 469,2 305,2 289,8 -277,0 12,0
kond
Elva Vallavalit-
sus 55,8 39,8 31,0 -29,4 2,3 54,7 38,9 27,7 -25,9 2,3 29,3 14,4 28,0 -27,2 0,7 29,0 13,7 25,3 -26,0 -0,8
Kambja Vallava-
litsus 27,3 24,3 24,5 -20,4 4,1 24,8 19,9 21,3 -19,1 0,4 25,7 22,8 23,8 -19,8 4,0 23,6 18,8 20,6 -18,4 2,2
Kastre Vallava-
litsus 20,5 16,5 11,5 -10,7 0,9 18,7 14,2 11,1 -9,2 1,9 16,5 12,5 10,7 -9,9 0,7 16,2 11,8 10,3 -8,4 1,9
Luunja Vallava-
litsus 18,7 11,4 11,0 -8,9 2,1 13,4 9,3 9,6 -8,0 1,5 15,4 8,1 10,6 -10,6 -0,1 12,0 8,2 9,1 -8,1 1,2
186
Konsolideeritud aruanne Konsolideerimata aruanne
31.12.2021 2021 31.12.2020 2020 31.12.2021 2021 31.12.2020 2020
Netovara
Netovara
Netovara
Netovara
Tegevus-
Tegevus-
Tegevus-
Tegevus-
Tegevus-
Tegevus-
Tegevus-
Tegevus-
Tulem
Tulem
Tulem
Tulem
Varad
Varad
Varad
Varad
kulud
kulud
kulud
kulud
tulud
tulud
tulud
tulud
Nõo Vallavalit-
sus 20,5 16,2 8,8 -7,5 1,5 19,1 15,1 8,8 -7,1 1,9 16,2 11,9 8,3 -7,1 1,2 14,7 10,7 8,4 -6,7 1,7
Peipsiääre Val-
lavalitsus 19,4 14,1 10,5 -10,5 0,1 17,9 13,8 10,0 -9,6 0,4 16,1 10,9 9,4 -9,4 -0,1 14,8 10,9 9,0 -8,7 0,2
Tartu Linnava-
litsus 401,2 276,5 214,3 -206,4 8,4 388,4 268,1 200,9 -195,5 4,1 339,5 224,2 196,6 -191,4 6,4 331,6 217,9 183,9 -180,9 2,3
Tartu Vallava-
litsus 46,8 27,6 24,4 -23,1 1,4 40,8 26,4 24,4 -21,4 3,1 30,5 12,1 23,1 -24,1 -1,1 27,3 13,2 23,2 -19,8 3,3
Viljandi maa- 180,5 131,3 93,7 -86,4 7,0 170,6 124,3 91,4 -80,7 10,2 146,9 100,3 87,4 -79,4 7,8 136,3 92,4 83,8 -74,2 9,4
kond
Mulgi Vallava-
litsus 25,7 17,7 14,7 -14,0 0,6 24,3 17,2 14,6 -13,0 1,5 20,8 13,4 13,1 -12,6 0,5 19,4 12,9 12,9 -11,7 1,2
Põhja-Sakala
Vallavalitsus 45,1 33,2 18,0 -17,4 0,5 43,6 32,7 19,3 -16,5 2,6 32,0 21,4 16,0 -15,3 0,7 30,3 20,7 17,3 -14,4 2,9
Viljandi Linna-
valitsus 64,5 45,7 36,1 -31,8 4,2 60,2 41,4 34,9 -31,0 3,7 55,5 37,0 34,0 -29,5 4,4 51,2 32,5 32,3 -28,2 4,0
Viljandi Valla-
valitsus 45,2 34,7 24,9 -23,2 1,7 42,5 33,0 22,6 -20,2 2,4 38,6 28,5 24,3 -22,0 2,2 35,4 26,3 21,3 -19,9 1,3
Valga maa- 120,4 94,4 54,1 -52,3 2,0 117,5 92,3 55,7 -49,7 6,5 76,6 53,6 48,9 -47,6 1,2 74,1 52,5 48,6 -45,1 3,4
kond
Otepää Vallava-
litsus 22,7 17,6 15,1 -13,5 1,6 21,2 15,9 13,5 -12,3 1,2 17,6 13,9 13,3 -11,5 1,8 16,1 12,1 11,4 -10,4 1,0
Tõrva Vallava-
litsus 27,1 20,8 12,0 -12,2 -0,2 25,2 21,0 10,6 -10,2 0,4 13,4 7,7 10,9 -12,4 -1,5 12,6 9,3 9,6 -10,1 -0,5
Valga Vallavalit-
sus 70,6 56,0 27,0 -26,6 0,6 71,1 55,4 31,6 -27,2 4,9 45,6 32,0 24,7 -23,7 0,9 45,4 31,1 27,6 -24,6 2,9
Võru maakond 181,9 139,4 79,0 -69,1 9,3 167,4 120,3 74,5 -65,7 8,4 124,3 88,8 70,2 -64,2 5,9 117,5 83,3 66,0 -61,2 4,7
Antsla Vallava-
litsus 16,3 13,1 7,9 -6,7 1,6 15,2 11,4 7,0 -6,3 1,2 14,4 11,2 7,9 -6,7 1,1 13,8 10,0 7,0 -6,3 0,8
Rõuge Vallava-
litsus 24,4 17,6 11,3 -10,7 0,7 22,4 17,5 10,2 -9,7 0,5 24,0 17,3 11,1 -10,4 0,6 22,0 17,2 9,9 -9,5 0,4
Setomaa Valla-
valitsus 14,1 8,4 9,1 -9,3 -0,3 16,8 8,7 11,5 -10,2 1,2 13,8 8,2 8,9 -9,1 -0,2 16,4 8,4 11,1 -9,9 1,2
187
Konsolideeritud aruanne Konsolideerimata aruanne
31.12.2021 2021 31.12.2020 2020 31.12.2021 2021 31.12.2020 2020
Netovara
Netovara
Netovara
Netovara
Tegevus-
Tegevus-
Tegevus-
Tegevus-
Tegevus-
Tegevus-
Tegevus-
Tegevus-
Tulem
Tulem
Tulem
Tulem
Varad
Varad
Varad
Varad
kulud
kulud
kulud
kulud
tulud
tulud
tulud
tulud
Võru Linnava-
litsus 87,9 65,3 30,0 -23,4 4,9 74,3 48,7 26,3 -21,8 3,6 39,3 23,4 22,5 -20,0 2,3 34,1 21,1 19,4 -18,9 0,3
Võru Vallavalit-
sus 39,2 35,0 20,7 -19,0 2,4 38,7 34,0 19,5 -17,7 1,9 32,8 28,7 19,8 -18,0 2,1 31,2 26,6 18,6 -16,6 2,0
188
B. Osalused sihtasutustes ja mittetulundusühingutes
Konsolideeritud aastaaruandes on rida-realt konsolideeritud järgmised sihtasutused ja mittetulundusühingud osaluse mää-
raga 100%:
31.12.2021 2021 31.12.2020 2020
Netovara
Netovara
Tegevus-
Tegevus-
Tegevus-
Tegevus-
Tulem
Tulem
Varad
Varad
kulud
kulud
tulud
tulud
Sihtasutused ja mittetulundusühin-
gud kokku 387,2 318,1 375,8 -366,6 10,0 377,8 309,9 353,0 -328,8 23,1
Valitsussektorisse kuuluvad sihtasu-
tused ja MTÜ-d 364,9 300,8 358,1 -349,3 9,8 355,8 293,1 337,7 -313,4 23,2
SA Ida-Viru Keskhaigla 66,7 51,1 64,0 -59,0 5,0 61,2 46,1 57,2 -50,1 7,1
SA Pärnu Haigla 42,9 29,2 59,6 -59,5 0,1 43,9 29,2 53,7 -51,3 2,3
SA Tallinna Lastehaigla 23,5 19,1 36,5 -36,5 0,0 23,2 19,1 33,0 -32,6 0,4
Narva Haigla SA 18,4 15,1 27,1 -27,3 -0,2 17,9 15,3 23,3 -22,8 0,5
SA Tallinna Kultuurikatel 18,1 17,6 1,1 -1,6 -0,5 18,6 18,1 0,8 -1,5 -0,7
Kiili Varahalduse SA 13,8 12,4 2,7 -2,4 0,4 13,6 12,1 5,0 -2,0 3,0
Kuressaare Haigla SA 13,1 10,2 17,9 -17,1 0,8 12,5 9,4 18,1 -16,5 1,6
Raadi SA 12,2 7,5 3,2 -1,0 2,1 7,4 5,4 0,5 -0,9 -0,4
SA Elva Kultuur 11,0 6,2 1,5 -1,2 0,2 11,4 6,0 3,3 -0,7 2,5
SA Ida-Viru Investeeringute Agentuur 8,7 8,6 0,7 -1,0 -0,3 9,0 8,9 1,0 -0,7 0,2
MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus 7,0 3,9 27,5 -27,4 0,1 6,7 3,8 23,5 -23,3 0,2
Veskimöldre Haridusmaja SA 7,0 6,4 1,1 -0,8 0,3 7,0 6,1 1,7 -0,2 1,5
MTÜ Rakvere Haigla 6,3 6,3 0,0 0,0 0,0 6,3 6,3 0,0 0,0 0,0
SA Paide Spordikeskus 6,0 3,6 0,4 -0,5 -0,2 6,4 3,8 0,9 -0,5 0,3
SA Hiiumaa Sadamad 5,3 5,2 0,3 -0,5 -0,2 5,5 5,4 1,1 -0,4 0,7
MTÜ Pärnumaa Ühistranspordikeskus 5,1 3,0 12,5 -12,6 -0,2 5,5 3,2 12,6 -12,2 0,4
Lääne-Saare Kultuurivara SA 4,6 4,5 0,1 -0,2 -0,1 4,7 4,7 0,1 -0,2 -0,1
SA Eesti Kaevandusmuuseum 4,5 3,8 1,3 -0,5 0,8 4,3 2,7 0,5 -0,5 -0,1
SA Märjamaa Valla Spordikeskus 4,4 4,2 0,3 -0,5 -0,1 4,5 4,4 2,6 -0,2 2,4
SA Võru Spordikeskus 3,7 2,4 0,7 -0,6 0,1 3,8 2,3 0,7 -0,7 0,0
SA Paide Haldus 3,6 3,5 1,2 -1,4 -0,2 4,0 3,7 1,0 -1,3 -0,3
SA Perekodu 3,5 3,2 1,7 -1,8 -0,1 3,6 3,3 2,0 -1,9 0,1
SA Narva-Jõesuu Hooldekodu 3,1 2,9 1,7 -1,7 0,0 3,1 3,0 1,5 -1,6 -0,1
SA Põltsamaa Tervis 3,1 1,9 1,6 -1,3 0,3 2,2 1,6 1,1 -1,1 0,0
Luunja Varahalduse SA 2,9 2,5 2,3 -0,6 1,7 1,1 0,9 1,1 -0,6 0,5
MTÜ Võrumaa Omavalitsuste Liit 2,9 2,9 0,0 0,0 0,0 2,9 2,9 0,0 0,0 0,0
Tallinna Ettevõtlusinkubaatorid SA 2,8 2,6 1,1 -1,1 0,1 2,6 2,5 1,2 -1,0 0,3
SA Anija Mõisa Haldus 2,7 2,7 0,3 -0,4 -0,1 2,8 2,7 1,4 -0,3 1,1
SA Tallinna Tehnika- ja Teaduskeskus 2,7 2,6 0,4 -0,4 0,0 2,8 2,6 0,4 -0,5 -0,1
SA Anija Valla Spordimaailm 2,2 2,2 0,4 -0,6 -0,2 2,4 2,4 0,4 -0,4 -0,1
MTÜ Lõuna-Eesti Erihooldusteenuste
2,1 0,9 1,7 -1,7 0,0 2,2 0,9 1,6 -1,7 -0,2
Keskus
SA Alutaguse Hoolekeskus 2,1 2,0 1,3 -1,3 0,0 2,1 2,0 1,1 -1,2 0,0
SA Ajakeskus Wittenstein 2,0 1,9 1,5 -0,5 0,9 1,4 1,0 1,1 -0,4 0,7
Muhu Hooldekeskuse SA 1,9 1,8 0,6 -0,6 0,0 1,9 1,8 2,2 -0,5 1,7
SA Rapla Spordirajatised 1,9 1,8 0,4 -0,4 0,0 1,9 1,8 0,4 -0,4 0,0
SA Saadjärve 1,9 1,9 0,5 -0,5 0,0 1,9 1,9 0,4 -0,5 0,0
SA Lõhavere Ravi- ja Hooldekeskus 1,8 1,7 1,1 -1,0 0,0 1,8 1,7 1,0 -1,0 0,0
MTÜ Kuressaare Campus 1,7 1,7 0,1 -0,2 -0,1 1,8 1,8 0,1 -0,2 -0,1
SA Haapsalu Hoolekandekeskus 1,7 1,6 1,0 -1,0 -0,1 1,7 1,6 0,9 -1,0 0,0
MTÜ Mulgi Elamuskeskus 1,5 1,3 0,9 0,0 0,8 0,6 0,6 0,4 -0,1 0,3
SA Elva Laste- ja Perekeskus 1,5 1,3 1,4 -1,5 -0,1 1,6 1,4 1,5 -1,4 0,1
Vastseliina Piiskopilinnuse SA 1,5 1,5 0,3 -0,3 0,0 1,6 1,5 0,3 -0,3 0,0
SA Kalevipoja Koda 1,4 1,4 0,1 -0,2 -0,1 1,6 1,5 0,3 -0,2 0,0
189
31.12.2021 2021 31.12.2020 2020
Netovara
Netovara
Tegevus-
Tegevus-
Tegevus-
Tegevus-
Tulem
Tulem
Varad
Varad
kulud
kulud
tulud
tulud
SA Mäetaguse Arengufond 1,4 1,4 0,0 -0,1 0,1 1,3 1,3 0,0 -0,3 -0,2
Harjumaa Omavalitsuste Liit 1,3 1,2 1,2 -1,1 0,1 1,1 1,1 1,3 -1,3 0,0
SA Mustvee Tervis 1,3 1,0 0,6 -0,7 -0,1 1,3 1,1 0,5 -0,6 -0,1
SA Otepää Tervisekeskus 1,3 1,1 1,3 -1,3 0,0 1,3 1,1 1,2 -1,3 0,0
SA Põltsamaa Sport 1,3 1,3 0,5 -0,6 -0,1 1,4 1,4 0,5 -0,6 -0,1
SA Sillamäe Haigla 1,3 1,2 1,2 -1,2 0,0 1,4 1,2 1,1 -1,1 0,1
SA Taheva Sanatoorium 1,2 1,0 1,3 -1,3 0,0 1,2 1,1 1,3 -1,3 0,0
MTÜ Eesti Linnade ja Valdade Liit 1,1 1,0 1,4 -1,4 0,0 1,1 1,0 1,3 -1,1 0,2
SA Luunja Jõesadam 1,1 1,1 0,7 -0,2 0,5 0,7 0,6 0,2 -0,2 0,0
SA Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskus 1,1 0,8 2,0 -2,0 0,0 1,1 0,9 1,9 -1,9 -0,1
SA Valgehobusemäe Suusa- ja Puhke-
1,1 1,0 0,6 -0,5 0,1 0,9 0,8 0,3 -0,3 0,0
keskus
MTÜ Tartumaa Jäätmearendus 1,0 1,0 0,0 -0,1 -0,1 1,1 1,1 0,0 -0,1 -0,1
SA Hooldekodu Härmalõng 1,0 1,0 0,8 -0,9 0,0 1,0 1,0 0,8 -0,8 0,0
SA Kuressaare Teater 1,0 1,0 0,6 -0,5 0,0 1,0 0,9 0,6 -0,6 0,0
SA Narva Linna Arendus 1,0 0,9 0,5 -0,6 -0,1 0,9 0,9 0,6 -0,5 0,1
Jõhvi Hooldekeskus SA 0,9 0,8 0,8 -0,8 -0,1 1,0 0,9 0,7 -0,7 0,0
SA Holstre-Polli Vabaajakeskus 0,9 0,9 0,2 -0,2 0,0 0,9 0,8 0,1 -0,2 -0,1
SA Peipsiveere Hooldusravikeskus 0,9 0,8 1,0 -1,0 0,0 0,9 0,8 1,0 -0,9 0,1
SA Ida-Viru Ettevõtluskeskus 0,8 0,1 1,3 -1,3 0,0 0,8 0,1 1,1 -1,0 0,0
SA Illuka Arengufond 0,8 0,0 0,0 0,0 0,0 1,2 0,0 0,0 0,0 0,0
MTÜ Maakondlikud Arenduskeskused 0,7 0,5 2,9 -2,6 0,3 0,4 0,2 3,0 -2,9 0,2
Pannjärve Tervisespordikeskuse SA 0,7 0,6 0,3 -0,3 0,0 0,6 0,6 0,4 -0,3 0,1
SA Tartu 2024 0,7 0,6 1,7 -1,1 0,6 0,1 0,0 0,8 -0,7 0,0
SA Tartu Kultuurkapital 0,7 0,5 0,2 -0,2 0,0 0,7 0,5 0,3 -0,3 0,0
Tartumaa Ühistranspordikeskus MTÜ 0,7 0,1 5,1 -5,1 0,0 0,4 0,1 4,9 -4,9 0,0
MTÜ Järvamaa Ühistranspordi Keskus 0,6 0,5 1,8 -1,8 0,0 0,7 0,5 1,8 -1,9 0,0
SA Hiiumaa Arenduskeskus 0,6 0,4 0,6 -0,4 0,2 0,4 0,2 0,4 -0,4 0,1
SA Kuremaa Turismi- ja Arenduskeskus 0,6 0,6 0,4 -0,2 0,3 0,4 0,4 0,3 -0,1 0,2
Narva Linnaelamu SA 0,5 0,4 1,4 -1,5 0,0 0,5 0,4 1,5 -1,5 0,0
SA Aarike Hooldekeskus 0,5 0,4 0,6 -0,7 0,0 0,5 0,5 0,6 -0,6 0,0
SA Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskus 0,5 0,4 0,8 -0,7 0,1 0,4 0,3 0,8 -0,7 0,1
SA Sõmerpalu Hooldekodu 0,5 0,5 0,4 -0,4 0,0 0,5 0,5 0,4 -0,4 0,0
SA Valgamaa Arenguagentuur 0,5 0,4 0,7 -0,6 0,0 0,4 0,3 0,6 -0,6 0,0
Tõstamaa Mõis SA 0,5 0,4 0,1 -0,1 0,0 0,5 0,5 0,0 -0,1 0,0
MTÜ Valguskaabel 0,4 0,4 0,0 0,0 0,0 0,4 0,4 0,0 0,0 0,0
SA A.H.Tammsaare Muuseum Varga-
0,4 0,4 0,2 -0,2 0,0 0,4 0,4 0,2 -0,2 0,0
mäel
SA Iisaku Kihelkonna Muuseum 0,4 0,4 0,2 -0,1 0,0 0,4 0,4 0,1 -0,1 0,0
SA Kilingi-Nõmme Tervise- ja Hooldus-
0,4 0,3 0,9 -0,9 0,0 0,4 0,3 0,8 -0,8 0,0
keskus
SA Kiviõli Tervisekeskus 0,4 0,3 1,0 -1,1 0,0 0,5 0,4 1,0 -1,0 0,0
SA Lääneranna Hoolekanne 0,4 0,4 0,5 -0,4 0,1 0,4 0,3 0,4 -0,3 0,0
SA Pärnumaa Arenduskeskus 0,4 0,1 1,3 -1,3 0,0 0,3 0,1 0,8 -0,8 0,0
SA Rannarahva Muuseum 0,4 0,4 0,5 -0,6 0,0 0,5 0,4 0,5 -0,4 0,0
SA Tartu Perekodu Käopesa 0,4 0,3 0,8 -0,9 0,0 0,4 0,3 0,8 -0,8 0,1
SA Uderna Hooldekodu 0,4 0,4 0,5 -0,5 0,0 0,4 0,3 0,5 -0,5 0,0
SA Võru Kannel 0,4 0,3 0,7 -0,6 0,1 0,3 0,2 0,6 -0,6 0,1
SA Põhja-Läänemaa Turismi- ja Spor-
0,3 0,2 0,1 -0,1 0,0 0,2 0,2 0,2 -0,1 0,1
diobjektide Halduskeskus
Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu
0,0 0,0 0,1 0,0 0,1 0,0 -0,1 0,0 0,0 0,0
SA
190
31.12.2021 2021 31.12.2020 2020
Netovara
Netovara
Tegevus-
Tegevus-
Tegevus-
Tegevus-
Tulem
Tulem
Varad
Varad
kulud
kulud
tulud
tulud
MTÜ Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit 0,3 0,3 0,5 -0,5 0,0 0,3 0,3 0,5 -0,4 0,1
MTÜ Kagu Ühistranspordikeskus 0,3 0,0 5,3 -5,3 0,0 0,1 0,0 4,9 -4,9 0,0
MTÜ Pärnumaa Omavalitsuste Liit 0,3 0,2 0,8 -3,4 -2,6 2,9 2,8 0,9 -0,9 0,0
MTÜ Setomaa Liit 0,3 0,2 0,4 -0,4 0,0 0,3 0,2 0,5 -0,5 0,0
MTÜ Virumaa Laste ja Perede Tugikes-
0,3 0,2 0,6 -0,5 0,1 0,2 0,1 0,4 -0,4 0,0
kus
SA Abja Haigla 0,3 0,1 1,0 -0,9 0,0 0,3 0,1 0,9 -0,8 0,1
SA Nõo Hooldekodu 0,3 0,2 0,5 -0,5 0,0 0,3 0,2 0,4 -0,4 0,0
SA Tartu Loomemajanduskeskus 0,3 0,1 0,6 -0,6 0,0 0,1 0,0 0,4 -1,0 -0,6
SA Tartu Ärinõuandla 0,3 0,4 0,5 -0,5 0,0 0,3 0,2 0,6 -0,6 0,0
Vaivara Kalmistud SA 0,3 0,3 0,5 -0,5 0,0 0,3 0,2 0,5 -0,4 0,0
Võrumaa Arenduskeskus SA 0,3 0,0 1,1 -1,1 0,0 0,2 0,0 1,0 -1,0 0,0
Huvitegevuse ja Noorsootöö SA 0,2 0,2 0,8 -0,7 0,0 0,2 0,1 0,7 -0,6 0,1
MTÜ Antsla Tervisekeskus 0,2 0,2 0,5 -0,5 0,0 0,2 0,2 0,4 -0,4 0,0
MTÜ Ida-Viru Ühistranspordikeskus 0,2 -1,5 3,7 -3,7 0,0 0,1 -1,5 3,6 -3,7 -0,1
MTÜ Jõgevamaa Ühistranspordikeskus 0,2 0,0 1,8 -1,8 0,0 0,0 0,0 1,9 -1,9 0,0
MTÜ Järvamaa Omavalitsuste Liit 0,2 0,2 0,3 -0,3 0,1 0,2 0,2 0,4 -0,3 0,1
MTÜ Lääne-Viru Omavalitsuste Liit 0,2 0,1 0,6 -0,5 0,0 0,1 0,1 0,7 -0,6 0,0
MTÜ Tartumaa Omavalitsuste Liit 0,2 0,2 0,6 -0,8 -0,2 0,4 0,3 0,7 -0,6 0,1
MTÜ Viljandimaa Omavalitsuste Liit 0,2 0,0 0,4 -0,4 0,0 0,1 0,1 0,5 -0,5 0,0
MTÜ Viljandimaa Ühistranspordikes-
0,2 0,0 3,2 -3,1 0,0 0,1 0,0 3,1 -3,1 0,0
kus
SA Hiiu Maakonna Hooldekeskus 0,2 0,2 0,7 -0,7 0,0 0,2 0,2 0,6 -0,6 0,0
SA Läänemaa 0,2 0,2 0,5 -0,5 0,0 0,2 0,2 0,8 -0,8 0,0
SA Mooste Mõis 0,2 0,1 0,2 -0,2 0,0 0,2 0,1 0,2 -0,1 0,0
SA Tartu Keskkonnahariduse Keskus 0,2 0,1 0,8 -0,8 0,0 0,3 0,1 0,8 -0,8 0,0
SA Tartumaa Turism 0,2 0,1 0,6 -0,6 0,0 0,3 0,1 0,5 -0,5 0,0
SA Tõrva Haigla 0,2 0,1 0,6 -0,6 0,0 0,1 0,1 0,5 -0,5 0,0
SA Veriora Noortekas 0,2 0,2 0,1 -0,1 0,0 0,2 0,2 0,1 -0,1 0,0
Türi Arengu SA 0,2 0,2 0,3 -0,3 0,0 0,2 0,2 0,4 -0,3 0,2
Valgamaa Ühistranspordikeskus MTÜ 0,2 0,0 2,0 -2,0 0,0 0,0 0,0 2,0 -2,0 0,0
Hooldekodu Saaremaa Valss SA 0,1 0,1 1,1 -1,1 0,0 0,1 0,0 1,0 -1,0 0,0
MTÜ Läänemaa Omavalitsuste Liit 0,1 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0
MTÜ Mulgi Kultuuri Instituut 0,1 0,1 0,2 -0,2 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0
MTÜ Põlvamaa Omavalitsuste Liit 0,1 0,1 0,5 -0,4 0,0 0,1 0,1 0,5 -0,4 0,0
MTÜ Raplamaa Omavalitsuste Liit 0,1 0,1 0,4 -0,4 0,0 0,1 0,1 0,4 -0,4 0,0
MTÜ Valgamaa Omavalitsuste Liit 0,1 0,1 0,4 -0,4 0,0 0,1 0,1 0,4 -0,3 0,1
Põlvamaa Arenduskeskus SA 0,1 0,1 0,6 -0,5 0,0 0,1 0,1 0,6 -0,6 0,0
SA Eesti Piimandusmuuseum 0,1 0,1 0,2 -0,2 0,0 0,1 0,1 0,3 -0,2 0,1
SA Elva Teenused 0,1 -0,1 1,6 -1,6 0,0 0,1 0,0 1,4 -1,4 0,0
SA Haanjamaa Sport 0,1 0,0 0,2 -0,2 0,0 0,1 0,0 0,1 -0,1 0,0
SA Juuru ja Hageri Kihelkonna Muu-
0,1 0,1 0,1 -0,1 0,0 0,1 0,1 0,1 -0,1 0,0
seum
SA Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtlus-
0,1 0,0 0,4 -0,5 0,0 0,1 0,1 0,5 -0,5 0,0
keskus
SA Lääne-Viru Arenduskeskus 0,1 0,0 0,4 -0,3 0,0 0,1 0,0 0,4 -0,3 0,0
SA Padise Klooster 0,1 0,1 0,1 -0,2 0,0 0,1 0,1 0,1 -0,1 0,0
SA Põlva Sport 0,1 0,1 0,1 -0,1 0,0 0,1 0,1 0,1 -0,1 0,0
SA RAEK 0,1 0,0 0,3 -0,3 0,0 0,1 0,0 0,4 -0,3 0,0
SA Rõngu Hooldekodu 0,1 0,1 0,7 -0,7 0,0 0,1 0,1 0,7 -0,7 0,0
SA Rõuge Jäähall 0,1 0,1 0,0 0,0 0,0 0,1 0,1 0,1 0,0 0,1
SA Saare Arenduskeskus 0,1 0,0 0,4 -0,4 0,0 0,1 0,0 0,4 -0,4 0,0
191
31.12.2021 2021 31.12.2020 2020
Netovara
Netovara
Tegevus-
Tegevus-
Tegevus-
Tegevus-
Tulem
Tulem
Varad
Varad
kulud
kulud
tulud
tulud
SA Tõstamaa Hooldekodu 0,1 0,1 0,5 -0,5 0,0 0,1 0,1 0,5 -0,4 0,0
SA Vara Sport 0,1 0,1 0,1 -0,1 0,0 0,1 0,1 0,1 -0,1 0,0
SA Õpilasmalev 0,1 0,0 -0,6 -0,7 0,0 0,1 0,0 0,7 -0,7 -0,1
Tilsi Perekodu SA 0,1 0,0 0,6 -0,6 0,0 0,1 0,0 0,5 -0,6 -0,1
Vaivara Sinimägede SA 0,1 0,1 0,1 -0,1 0,0 0,1 0,1 0,1 -0,1 0,0
Ääsmäe Kultuuri- ja Spordi SA 0,1 0,1 0,1 0,0 0,0 0,1 0,1 0,1 -0,1 0,0
Muud üksused varade mahuga alla 0,1 0,0 0,0 3,0 -3,5 -0,2 3,2 2,9 7,3 -7,2 -0,3
Valitsussektorisse mittekuuluvad
sihtasutused 22,3 17,3 17,7 -17,3 0,2 22,0 16,8 15,3 -15,4 -0,1
SA Tartu Teaduspark 5,8 4,2 1,6 -1,6 -0,1 6,0 4,3 1,5 -1,6 -0,1
SA Tallinna Hambapolikliinik 4,8 3,7 9,1 -8,7 0,4 4,2 3,3 7,9 -7,5 0,4
SA Tallinna Lauluväljak 3,6 3,3 1,5 -1,2 0,2 3,4 3,0 0,8 -1,0 -0,2
SA Tartu Eluasemefond 2,5 2,0 0,2 -0,1 0,0 2,5 2,0 0,2 -0,1 0,0
MTÜ Lääne-Viru Jäätmekeskus 2,1 0,9 2,1 -2,3 -0,2 2,4 1,1 2,0 -2,1 -0,1
SA Kõue Varahaldus 1,5 1,5 0,3 -0,4 -0,1 1,6 1,5 0,3 -0,4 0,0
Kuressaare Hambapolikliinik SA 1,2 1,0 1,5 -1,5 0,0 1,2 1,0 1,4 -1,5 -0,1
MTÜ Võru Jäätmekeskus 0,5 0,4 0,8 -0,8 0 0,5 0,4 0,7 -0,7 0
MTÜ Raplamaa Jäätmekäitluskeskus 0,2 0,2 0,3 -0,4 0,0 0,2 0,2 0,3 -0,3 0,0
SA Piusa 0,1 0,1 0,1 -0,1 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0
Muud üksused bilansimahuga alla 0,1
mln euro (4 üksust) 0,0 0,0 0,2 -0,2 0,0 0,0 0,0 0,2 -0,2 0,0
Ühele reale koondatud valitsussektorisse kuuluvad üksused: Haiba Lastekodu SA, Keila Hariduse SA, MTÜ Eesti tervislike Oma-
valitsuste Võrgustik, MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskus, MTÜ Keskkonnateenused, MTÜ Roheline Paik, MTÜ Saarte Geo-
park, MTÜ Südamaa Vabavald, MTÜ Võru Noortekeskus, MTÜ Võrumaa Tehnoloogiainkubaator, MTÜ Väikesaarte Liit, SA Alu-
tagusemaa, SA Betti Alveri Muuseum, SA Hiiumaa Spordikool, SA Jaam, SA Jõgeva Linna Sotsiaalmaja, SA Jõhvi Lennuväli, SA
Kadrina Spordikeskus, SA Kallaste Arendus, SA Kesk-Eesti Õppe- ja Kompetentsikeskus, SA Kukruse Polaarmõis, SA Kultuuri-
ja Hariduskeskus Viimsi Artium, SA Loksa Kultuur, SA Lutreola, SA Maardu Teenused, SA Narva Linnaleht, SA Narva Sadam, SA
Narva-Jõesuu Sadam, SA Orissaare Spordihoone, SA Piusa, SA Puiga Spordihoone, SA Põhja-Eesti Turism, SA Raplamaa Omava-
litsuste Arengufond, SA Rõuge Energiakeskus, SA Rõuge Sport, SA Rõuge Valla Turism, SA Räpina Inkubatsioonikeskus, SA Rä-
pina Kultuurkapital, SA Räpina Sadamad ja Puhkealad, SA Räpina Saun, SA Sõmerpalu Teenuskeskus, SA Tallinna Arengu- ja
Koolituskeskus, SA Tallinna Televisioon, SA Turvaline Saaremaa, SA Viljandimaa Arenduskeskus, SA Viljandimaa Hoolekande-
keskus, SA Voore Aktiviseerimiskeskus, SA Võru Pensionäride Päevakeskus, SA Võsu Kuurort, SA Ülenurme Areng, Tallinna
Vee-ettevõtjate Järelevalve SA, Tallinna Vene Lütseum SA, Vääna Mõisakooli SA.
Ühele reale koondatud valitsussektorisse mittekuuluvad üksused: SA Keila Leht, Viru-Nigula Ühismajandi Vara- ja Tööosakute
Kompensatsiooni SA, SA Alatskivi Loss, MTÜ Helsinki-Tallinn Euregio.
C. Tütarettevõtjad
Konsolideeritud aruandes on rida-realt konsolideeritud järgmised äriühingud:
31.12.2021 31.12.2021 2021 31.12.2020 2020
Omakapi-
Omakapi-
määr (%)
Tegevus-
Tegevus-
Tegevus-
Tegevus-
Kasum/
Kasum/
Osaluse
kahjum
kahjum
Varad
Varad
kulud
kulud
tulud
tulud
tal
tal
Tütarettevõtjad kokku 1 861,4 1 498,5 601,8 -549,7 50,7 1 730,4 1 421,5 558,7 -505,4 48,6
Valitsussektorisse kuulu-
vad tütarettevõtjad 475,1 300,0 382,6 -368,0 14,4 376,7 250,1 328,6 -320,9 6,1
Tallinna Linnatranspordi AS 100 231,9 131,1 93,0 -96,0 -3,3 196,3 132,9 82,4 -85,9 -4,4
Lääne-Tallinna Keskhaigla
100 66,0 54,3 92,1 -83,5 8,6 57,6 45,7 76,3 -72,0 4,3
AS
Ida-Tallinna Keskhaigla AS 100 58,3 28,7 138,2 -133,3 4,8 52,0 23,9 128,0 -122,3 5,6
Viimsi Haldus OÜ 100 30,6 12,4 4,4 -4,5 -0,3 22,3 9,0 4,9 -3,9 0,8
AS Rakvere Haigla 100 14,1 10,9 17,9 -17 0,9 13,7 10,1 15,1 -14,7 0,4
192
31.12.2021 31.12.2021 2021 31.12.2020 2020
Omakapi-
Omakapi-
määr (%)
Tegevus-
Tegevus-
Tegevus-
Tegevus-
Kasum/
Kasum/
Osaluse
kahjum
kahjum
Varad
Varad
kulud
kulud
tulud
tulud
tal
tal
Alutaguse Haldus OÜ 100 10,6 9,8 2,3 -1,7 0,6 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0
Laagri Haridus- ja Spordi-
100 10,0 7,4 5,9 -4,7 1,3 9,1 6,1 3,4 -4,1 -0,8
keskus OÜ
Põltsamaa Vallavara OÜ 100 9,3 6,4 3,0 -0,7 2,3 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0
AS Suure-Jaani Haldus 100 7,9 7,5 1,2 -1,3 -0,1 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0
Järvamaa Haigla AS 100 6,6 4,9 9,4 -9,6 -0,2 6,7 5,1 9,2 -8,9 0,3
AS Narva-Jõesuu Kommu-
100 6,4 6,1 1,2 -1,5 -0,3 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0
naal
Haapsalu Linnahooldus OÜ 100 4,2 3,6 1,2 -1,1 0,1 4,2 3,5 0,9 -1,0 -0,1
OÜ Saue Spordirajatised 100 4,0 3,9 0,3 -0,4 -0,2 4,1 4,1 0,3 -0,4 -0,2
Räpina Haigla AS (grupp) 100 2,3 2,3 1,6 -1,6 0,0 2,3 2,3 1,6 -1,5 0,0
Taristuhaldus OÜ 100 2,2 2,2 0,3 -0,4 -0,1 2,3 2,3 0,2 -0,3 -0,1
Tartu Valla Kommunaal OÜ 100 2,1 1,5 2,3 -2,2 0,1 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0
OÜ Oru Kultuurisaal 100 1,4 1,4 0,1 0,0 0,1 1,4 1,3 0,0 0,0 0,0
Karjaküla Sotsiaalkeskus OÜ 100 1,0 0,8 0,6 -0,6 0,1 1,0 0,8 1,1 -0,6 0,5
Rannapere Pansionaat AS 100 0,9 0,7 1,1 -1,1 0,0 0,9 0,7 1,0 -1,0 0,0
Mustvee Linnavara OÜ 100 0,9 0,8 0,5 -0,4 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0
Valtu Spordimaja OÜ 100 0,7 0,7 0,3 -0,3 0,0 0,7 0,7 0,3 -0,3 0,0
Kuremaa Enveko OÜ 100 0,7 0,5 1,1 -1,1 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0
Jõgeva Sotsiaalkeskus Elu-
100 0,5 0,4 0,7 -0,7 0,0 0,4 0,3 0,6 -0,6 0,0
kaar OÜ
Märjamaa Haigla AS 100 0,5 0,4 1,1 -1,1 0,0 0,4 0,3 1,0 -1,0 0,0
OÜ Vigala Hooldekodu 100 0,5 0,5 0,4 -0,3 0,0 0,4 0,4 0,3 -0,3 0,0
OÜ Lääne-Nigula Hooldeko-
dud 100 0,4 0,1 0,0 0,0 0,0 0,1 0,1 0,0 0,0 0,0
Tallinna Linnahalli AS 100 0,3 0,1 0,5 -0,6 0,0 0,3 0,2 0,6 -0,7 -0,1
Elva Varahalduse OÜ 100 0,3 0,1 0,8 -0,8 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0
Tõrva Tervisekeskus OÜ 100 0,2 0,2 0,2 -0,3 0,0 0,3 0,2 0,2 -0,2 -0,1
Palu-Teenus OÜ 100 0,2 0,2 0,1 -0,2 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0
Kadrina Hooldekodu OÜ 100 0,1 0,1 0,4 -0,5 0,0 0,1 0,1 0,5 -0,5 0,0
OÜ Tartu Linna Polikliinik 100 0,0 0,0 0,4 -0,5 0,0 0,1 0,0 0,7 -0,7 0,0
AS Käru Hooldusravi Keskus 100 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0
Digisaar OÜ 100 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0
Valitsussektorisse mitte- 1 386,3 1 198,5 219,2 -181,7 36,3 1 353,7 1 171,4 230,1 -184,5 42,5
AS Tartu Veevärk 100 103,3 63,3 13,2 -10,6 2,5 96,1 61,3 13,0 -9,8 3,1
Järve Biopuhastus OÜ 100 83,0 73,0 6,9 -8,7 -1,9 84,8 74,9 7,2 -9,3 -2,2
Strantum OÜ 100 64,5 58,5 6,1 -7,1 -1,0 65,5 59,4 7,9 -6,6 1,3
Pärnu Vesi AS 100 59,1 54,2 5,8 -5,9 -0,1 59,7 54,3 6,2 -6,1 0,0
Narva Vesi AS 100 58,5 55,9 4,3 -6,3 -2,0 60,4 58,0 4,5 -6,4 -1,9
AS Emajõe Veevärk 100 54,5 52,3 7,2 -4,5 2,7 50,0 45,9 5,6 -4,2 1,3
Saku Maja AS 100 48,6 43,0 8,8 -3,9 4,9 41,6 37,5 12,5 -3,8 8,7
Võru Vesi AS 100 44,7 39,3 7,2 -3,1 4,0 35,8 24,8 6,6 -2,5 4,0
AS Lahevesi 100 38,2 35,0 9,8 -2,3 7,5 30,5 27,0 14,2 -1,9 12,3
Viimsi Vesi AS 100 37,8 36,1 3,5 -3,6 -0,1 38,0 36,2 3,6 -3,6 0,0
Paide Vesi AS 100 36,8 34,0 2,2 -2,5 -0,3 37,0 33,9 2,2 -2,4 -0,3
Kohila Maja OÜ 100 35,4 31,6 10,9 -1,2 9,7 23,6 20,2 7,4 -1,1 6,2
Rakvere Vesi AS 100 33,5 29,9 3,0 -2,2 0,8 33,1 29,1 3,2 -2,2 1,0
Kuressaare Veevärk AS 100 31,8 30,3 3,0 -3,5 -0,5 31,1 29,6 2,8 -3,3 -0,6
AS Matsalu Veevärk 100 31,0 30,1 1,1 -2,0 -1,0 32,1 31,1 1,0 -2,0 -1,0
Elveso AS 100 29,4 25,8 6,8 -5,8 1,0 28,0 25,2 6,1 -4,6 1,5
Tallinna Soojus AS 100 26,1 25,6 3,1 -0,4 2,2 26,9 26,2 3,1 -0,5 2,1
Kovek AS 100 25,5 24,8 3,4 -2,5 1,0 25,3 22,9 3,8 -2,9 0,9
193
31.12.2021 31.12.2021 2021 31.12.2020 2020
Omakapi-
Omakapi-
määr (%)
Tegevus-
Tegevus-
Tegevus-
Tegevus-
Kasum/
Kasum/
Osaluse
kahjum
kahjum
Varad
Varad
kulud
kulud
tulud
tulud
tal
tal
Põlva Vesi AS 100 24,9 20,6 3,2 -2,0 1,2 22,6 19,4 1,5 -2,0 -0,5
Tallinna Jäätmete Taaskasu-
100 24,4 11,0 15,1 -13,7 0,9 22,8 10,1 13,6 -11,8 0,9
tuskeskus AS
AS Maardu Vesi 100 23,3 19,7 1,2 -1,0 0,1 23,7 19,7 1,2 -1,1 0,0
Valga Vesi AS 100 23,0 22,2 1,6 -2,2 -0,6 24,0 22,8 3,4 -1,9 1,5
Kuressaare Soojus AS 100 19,0 14,6 5,6 -4,5 1,1 18,1 13,3 4,7 -4,0 0,5
Haapsalu Veevärk AS 100 18,1 17,8 2,0 -2,3 -0,3 18,5 18,1 1,8 -2,3 -0,5
Keila Vesi AS 100 17,7 12,3 3,3 -3,2 0,1 13,4 12,2 2,6 -2,5 0,1
Tapa Vesi AS 100 17,4 16,8 1,2 -1,7 -0,5 18,1 17,2 1,3 -1,5 -0,3
Põltsamaa Vesi OÜ 100 16,6 15,6 1,4 -1,5 -0,1 16,6 15,6 1,2 -1,5 -0,4
OÜ Tõrva Veejõud 100 14,3 13,7 2,1 -0,8 1,3 13,1 12,3 1,6 -0,7 0,9
Estonia Spa Hotels AS 100 14,2 5,5 6,0 -5,7 0,2 14,2 5,3 5,8 -6,3 -0,6
Sillamäe Veevärk AS 100 14,0 11,8 1,4 -1,9 -0,4 14,5 12,2 1,4 -1,8 -0,5
Sindi Vesi OÜ 100 13,8 13,2 1,2 -1,6 -0,4 12,9 12,5 1,3 -1,5 -0,3
Mako AS 100 13,5 13,0 0,8 -0,9 -0,1 13,2 12,8 2,2 -0,8 1,4
Viljandi Veevärk AS 100 13,4 12,4 2,5 -2,6 -0,1 13,0 12,5 2,3 -2,6 -0,2
OÜ Velko AV 100 13,2 12,6 1,8 -2,0 -0,2 13,4 12,8 1,6 -1,8 -0,2
Jõgeva Veevärk OÜ 100 12,5 11,4 1,0 -1,0 -0,1 12,5 11,4 1,0 -1,1 -0,1
Loo Vesi OÜ 100 12,2 9,6 3,4 -1,3 2,1 8,1 7,2 2,1 -1,2 0,8
OÜ Kose Vesi 100 11,8 10,6 1,9 -1,5 0,4 11,5 10,2 1,7 -1,3 0,4
Kiili KVH OÜ 100 10,8 9,9 0,8 -0,9 -0,1 10,9 10,1 0,8 -0,9 0,0
Kärdla Veevärk AS 100 9,9 9,8 0,5 -0,9 -0,3 10,3 10,1 0,5 -0,8 -0,3
Ramsi VK OÜ 100 9,8 9,5 1,2 -1,6 -0,5 10,0 9,6 1,7 -0,6 1,1
OÜ Paikre 100 9,3 6,9 4,2 -4,1 0,2 9,7 6,7 4,5 -4,5 0,0
Kuusalu Soojus OÜ 100 8,8 7,4 1,2 -1,2 0,0 8,9 7,4 1,8 -1,1 0,7
AS Järva Haldus 100 8,7 7,9 1,2 -1,2 0,0 8,6 7,9 1,1 -1,1 -0,1
Saarde Kommunaal OÜ 100 8,5 8,2 1,2 -0,9 0,2 7,6 7,4 0,7 -0,9 -0,2
Haljala Soojus AS 100 8,1 7,9 0,7 -0,9 -0,2 8,4 8,1 0,7 -1,0 -0,2
AS Tallinna Tööstuspargid 100 8,0 7,8 1,5 -1,1 0,4 7,5 7,4 1,6 -1,2 0,3
Kadrina Kommunaal OÜ 100 8,0 0,7 0,5 -0,5 0,0 0,7 0,7 0,4 -0,4 0,0
Raven OÜ 100 7,4 6,8 0,4 -0,5 -0,1 7,5 6,9 0,4 -0,4 -0,1
Kehtna Vesi OÜ 100 7,3 7,0 0,5 -0,8 -0,3 7,6 7,0 0,6 -0,9 -0,3
Kadrina Soojus AS 100 6,7 6,1 0,8 -1,0 -0,2 7,0 6,3 0,9 -1,0 0,0
OÜ Kroodi Vesi 100 5,6 5,6 0,3 -0,4 -0,1 6,0 5,5 0,5 -0,6 -0,1
Türi Linnavara OÜ 100 5,5 5,1 0,2 -0,3 -0,1 5,8 5,2 0,5 -0,3 0,3
OÜ Pandivere Vesi 100 5,4 4,9 0,4 -0,5 -0,1 5,6 5,0 0,5 -0,5 0,0
Haapsalu Linna Spordibaa-
100 5,3 3,8 3,4 -1,4 2,0 4,9 1,8 1,4 -1,2 0,2
sid OÜ
Rakvere Soojus AS 51 5,2 4,3 2,5 -2,2 0,3 4,5 4,0 2,0 -1,8 0,2
Väätsa Prügila AS 100 5,0 2,9 2,8 -2,7 0,1 5,6 3,2 3,1 -3,1 0,0
Rapla Vesi AS 100 4,7 4,0 0,9 -0,8 0,1 2,9 2,1 1,0 -0,7 0,3
Aseri Kommunaal OÜ 100 4,5 4,4 0,2 -0,3 -0,1 4,6 4,5 0,2 -0,3 -0,1
Otepää Veevärk AS 100 4,3 3,5 0,8 -1,0 -0,2 4,6 3,6 1,1 -0,8 0,2
Põlva Soojus AS 100 4,0 3,2 1,6 -1,5 0,1 3,9 3,1 1,6 -1,2 0,3
Võhma ELKO AS 100 3,6 3,6 0,6 -0,7 0,0 3,7 3,6 0,6 -0,7 -0,1
Loksa Haljastus OÜ 100 3,3 2,9 0,3 -0,4 -0,1 3,5 3,0 0,3 -0,4 -0,1
Keila Tervisekeskus OÜ 100 3,1 2,9 1,0 -1,3 -0,3 3,3 3,2 0,9 -1,2 -0,4
AS Tartu Turg 100 3,0 1,1 0,8 -0,7 0,1 3,0 1,0 0,8 -0,7 0,1
OÜ OSK Grupp 100 2,9 2,5 1,5 -1,7 -0,1 3,0 2,7 1,5 -1,7 -0,2
Abja Elamu OÜ 100 2,8 2,5 0,6 -0,5 0,1 2,8 2,4 0,7 -0,4 0,4
AS Maardu Elamu 100 2,8 2,6 1,5 -1,5 -0,1 2,8 2,6 1,4 -1,5 0,0
Revekor AS 100 2,8 2,1 1,3 -1,3 0,0 2,7 2,1 1,5 -1,2 0,3
194
31.12.2021 31.12.2021 2021 31.12.2020 2020
Omakapi-
Omakapi-
määr (%)
Tegevus-
Tegevus-
Tegevus-
Tegevus-
Kasum/
Kasum/
Osaluse
kahjum
kahjum
Varad
Varad
kulud
kulud
tulud
tulud
tal
tal
Vekanor AS 100 2,8 2,7 0,5 -0,5 0,0 1,8 1,7 0,7 -0,4 0,3
Iivakivi AS 100 2,7 2,6 0,5 -0,6 0,0 2,8 2,7 0,5 -0,6 -0,1
Rõuge Kommunaalteenus
100 2,7 2,6 0,4 -0,4 0,0 2,8 2,6 0,4 -0,4 0,0
OÜ
OÜ Setomaa Haldus 100 2,4 2,4 0,5 -0,6 -0,1 2,5 2,5 0,5 -0,5 0,0
Kiviõli Soojus AS 100 2,3 2,1 1,7 -1,4 0,2 2,1 1,8 1,4 -1,3 0,1
OÜ Tartu Veekeskus 100 2,2 2,0 1,4 -1,4 0,0 2,2 1,9 1,5 -1,5 0,0
Elva Soojus OÜ 100 2,0 1,5 1,3 -0,7 0,6 0,9 0,9 0,6 -0,6 0,0
Vesoka OÜ 100 2,0 1,6 0,5 -0,2 0,3 0,7 0,6 0,2 -0,2 0,0
Maali Üürimaja OÜ 51 1,9 0,4 0,1 -0,1 -0,1 2,3 0,5 0,9 -0,4 0,4
Haapsalu Linnamajanduse
100 1,7 0,8 0,6 -0,4 0,1 1,6 0,7 1,1 -0,5 0,5
AS
Vinni Spordikompleks AS 100 1,7 1,5 0,7 -0,7 0,1 1,8 1,5 0,7 -0,8 0,0
Vaks OÜ 100 1,6 1,4 0,2 -0,3 0,0 1,6 1,4 0,2 -0,2 0,0
Koksvere Maja OÜ 51 1,3 0,4 0,0 0,0 0,0 1,3 0,4 0,3 -0,1 0,1
OÜ Saaremaa Prügila 100 1,3 1,2 0,1 -0,1 0,0 1,3 1,2 0,1 -0,2 0,0
Tamsalu Kalor AS 100 1,3 1,1 0,7 -0,8 0,0 1,3 1,2 0,6 -0,7 -0,1
Lääne-Nigula Varahaldus AS 100 1,2 1,1 0,5 -0,6 -0,1 1,3 1,2 0,5 -0,8 -0,3
OÜ Maardu Linnavarahool-
100 1,1 0,7 1,8 -1,8 0,0 1,1 0,7 1,8 -1,6 0,1
dus
Kitsas 16 Kodu OÜ 51 1,0 0,3 0,5 -0,2 0,3 0,2 0,0 0,0 0,0 0,0
Kümblus OÜ 100 0,9 0,9 0,1 -0,2 0,0 1,0 1,0 0,1 -0,1 0,0
Lihula Soojus OÜ 100 0,9 0,7 0,2 -0,2 0,0 0,8 0,6 0,2 -0,2 0,0
OÜ MEHNTACK 100 0,8 0,7 0,7 -0,7 0,0 0,7 0,7 0,8 -0,7 0,1
Hiiumaa Jäätmejaam OÜ 100 0,7 0,7 0,3 -0,4 0,0 0,7 0,7 0,3 -0,4 0,0
Häädemeeste VK AS 100 0,7 0,7 0,2 -0,2 0,0 0,7 0,7 0,1 -0,1 0,0
SuFe OÜ 100 0,7 0,6 0,1 -0,2 0,0 0,7 0,7 0,1 -0,2 0,0
Tallinna Perearstikeskus OÜ 100 0,7 0,5 2,1 -2,0 0,1 0,6 0,4 1,8 -1,8 0,0
Transservis-N AS 100 0,5 0,5 0,3 -0,3 0,0 0,5 0,5 0,3 -0,6 -0,3
Ülenurme Teed OÜ 100 0,5 0,3 0,9 -0,8 0,0 0,4 0,3 0,7 -0,7 0,0
Meke Sillamäe AS 100 0,4 0,2 0,9 -0,9 0,0 0,3 0,1 0,9 -0,9 0,0
OÜ Otepää Üürimajad 100 0,4 0,0 0,0 0,0 0,0 0,1 0,0 0,0 0,0 0,0
Järvakandi Soojus OÜ 100 0,3 0,3 0,2 -0,2 0,0 0,4 0,3 0,2 -0,2 0,0
Olme OÜ 100 0,3 0,2 0,6 -0,6 0,1 0,2 0,1 0,4 -0,4 0,0
Kenadron OÜ 100 0,2 0,2 0,1 -0,1 0,0 0,2 0,2 0,1 -0,1 0,0
Kuressaare Bussijaam OÜ 100 0,2 0,1 0,1 -0,1 0,0 0,2 0,1 0,1 -0,1 0,0
OÜ Narva Jäätmekäitluskes-
100 0,2 0,2 0,7 -0,6 0,1 0,1 0,1 0,6 -0,5 0,0
kus
Väike-Maarja Tervisekeskus 100 0,2 0,2 0,4 -0,3 0,0 0,1 0,1 0,3 -0,3 0,1
Noarootsi Soojus OÜ 100 0,1 0,1 0,1 -0,1 0,0 0,1 0,1 0,1 -0,1 0,0
OÜ Sõnumitooja 100 0,1 0,0 0,2 -0,2 0,0 0,1 0,0 0,2 -0,1 0,0
Roela Soojus OÜ 100 0,1 0,1 0,2 -0,1 0,0 0,1 0,1 0,1 -0,1 0,0
Tamsalu Perearstid OÜ 100 0,1 0,0 0,4 -0,4 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0
Muud üksused varade ma-
huga alla 0,1 mln euro (19
üksust) 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 34,5 31,8 12,2 -12,1 0,1
Ühele reale koondatud valitsussektorisse mittekuuluvad üksused; Alutaguse Haldus OÜ, AS Narva-Jõesuu Kommunaal, AS
Suure-Jaani Haldus, Elva Varahalduse OÜ, Kuremaa Enveko AS, Mustvee Linnavara OÜ, Orava Teenus OÜ, OÜ Raadi Arendus,
OÜ Võru Valla Veevärk, Palu Teenus OÜ, Põltsamaa Vallavara OÜ, Saverna Teenus OÜ, Setomaa Perearst OÜ, Soval Teenus OÜ,
Tartu Valla Kommunaal OÜ, Termaki Autopargi OÜ, Urvaste Valla Veevärk OÜ, Vastse-Kuuste Soojus OÜ, Vastseliina Hambaravi
OÜ.
195
D. Kohalike omavalitsuste osalus sidusettevõtjates
Osaluse Kohalikele omavalitsustele kuuluv oma-
määr (%) kapital
31.12.2021 31.12.2021 31.12.2020 31.12.2019
Kokku 104,6 47,3 47,5
Tallinna Vesi AS 55,1 95,5 39,0 40,1
Keila Alushariduse OÜ 34,0 0,2 0,2 0,1
AS Lõuna-Eesti Haigla (grupp) 49,0 3,7 3,3 2,9
AS Valga Haigla (grupp) 49,0 3,2 2,9 2,4
AS Põlva Haigla 49,0 1,9 1,9 1,8
Muud üksused omakapitaliga alla 0,1 mln euro 0,1 0,0 0,2
Ühele reale koondatud: OÜ Küste, Anton Invest OÜ, OÜ Saatse Pansionaat, Ühismajandamise OÜ, Kihnu Põllumajanduse OÜ,
Team Paldiski OÜ. Haiglate enamusosalus kuulub riigile.
Lisa b2
Maksud, lõivud, trahvid
mln eurot
A. Maksunõuded
31.12.2021 31.12.2020 31.12.2019
Maksud 141,8 131,8 120,9
Üksikisiku tulumaks 140,4 130,3 119,6
Maamaks 0,6 0,8 0,4
Kohalikud maksud 0,8 0,7 0,9
Sh brutosummas 1,4 1,3 1,4
Sh ebatõenäoliselt laekuvad -0,6 -0,6 -0,5
Loodusvarade kasutamise tasud 3,8 3,6 3,3
Trahvid 0,1 0,1 0,1
Sh brutosummas 0,4 0,4 0,4
Sh ebatõenäoliselt laekuvad -0,3 -0,3 -0,3
Maksu- ja trahvi nõuded kokku 145,7 135,5 124,3
B. Maksu-, lõivu- ja trahvitulud
Konsolideeritud Konsolideerimata
2021 2020 2021 2020
Maksutulud 1 440,9 1 346,4 1 440,9 1 346,4
Üksikisiku tulumaks 1 365,1 1 273,0 1 365,1 1 273,0
Maamaks 58,9 58,9 58,9 58,9
Kohalikud maksud 16,9 14,5 16,9 14,5
Parkimistasud 7,9 7,4 7,9 7,4
Reklaamimaks 6,8 5,2 6,8 5,2
Teede ja tänavate sulgemise tasud 2,2 1,9 2,2 1,9
Riigilõivud (vt lisa b12) 2,3 2,2 2,3 2,3
Tulud loodusressursside kasutada andmisest (vt lisa b13) 16,3 14,0 16,3 14,0
Kaevandamisõiguse tasud 12,9 10,8 12,9 10,8
Tasud vee erikasutusest 3,4 3,2 3,4 3,2
Saastetasud (vt lisa b13) 0,4 0,0 0,4 0,0
Trahvid ja muud varalised karistused (vt lisa b13) 2,3 1,7 2,0 1,6
196
Üksikisiku tulumaksu, maamaksu, tulu loodusressursside kasutada andmisest ja saastetasu kogujaks ja edasiandjaks on Maksu-
ja Tolliamet. Seaduse alusel määratud kohalikke makse, lõive ja trahve koguvad üldjuhul kohaliku omavalitsuse üksused ise.
Vahendaja kaudu saadaolevad maksunõuded võetakse arvele vahendaja poolt esitatud teatiste alusel.
Lisa b3
Muud nõuded ja ettemaksed
mln eurot
Konsolideeritud Konsolideerimata
31.12.2021 31.12.2020 31.12.2019 31.12.2021 31.12.2020 31.12.2019
Lühiajalised nõuded ja ettemaksed 155,2 142,4 140,4 83,4 78,5 73,0
Nõuded ostjate vastu 70,1 56,3 59,7 16,6 13,9 13,4
Sh brutosummas 74,8 61,2 64,6 19,2 16,4 15,8
Sh ebatõenäoliselt laekuvad -4,7 -4,9 -4,9 -2,6 -2,5 -2,4
Laenunõuded 1,9 1,8 1,7 8,2 4,8 1,8
Laekumata sihtfinantseerimine 50,7 54,9 55,3 39,6 39,9 41,8
Muud nõuded 8,7 8,9 5,2 1,8 2,6 1,4
Maksude ettemaksed ja tagasinõuded 12,4 9,5 8,7 5,9 4,8 4,6
Ettemakstud tulevaste perioodide kulud 11,4 11,0 9,8 11,3 12,5 10,0
Pikaajalised nõuded ja ettemaksed 24,2 26,2 26,4 78,1 51,0 20,0
Laenunõuded 21,6 23,3 24,9 73,2 45,2 14,7
Muud nõuded ja ettemaksed 2,6 2,9 1,5 4,9 5,8 5,3
Nõuded ja ettemaksed kokku 179,2 168,6 166,8 161,2 129,5 93,0
Lisa b4
Osalused sihtasutustes ja mittetulundusühingutes
mln eurot
A. Konsolideeritud aruanne
Rida-realt konsolideeritud sihtasutuste ja mittetulundusühingute nimekiri on esitatud lisas b1 B.
B. Konsolideerimata aruanne
Valitsussektorisse Valitsussektorisse
kuuluvad mittekuuluvad Kokku
Jääk seisuga 31.12.2019 33,9 3,7 37,6
Rahalised sisse- ja väljamaksed -1,0 0,0 -1,0
Mitterahalised sisse- ja väljamaksed 0,4 0,0 0,4
Allahindlused ja allahindluste tühistamised 1,3 0,0 1,3
Jääk seisuga 31.12.2020 34,6 3,7 38,3
Rahalised sisse- ja väljamaksed -0,4 0,0 -0,4
Mitterahalised sisse- ja väljamaksed -1,7 0,0 -1,7
Allahindlused ja allahindluste tühistamised 1,9 0,0 1,9
Jääk seisuga 31.12.2021 34,4 3,7 38,1
197
Lisa b5
Osalused tütar- ja sidusettevõtjates
mln eurot
A. Konsolideeritud aruanne
Rida-realt konsolideeritud tütarettevõtjate nimekiri on esitatud lisas b1 C. Kapitaliosaluse meetodil kajastatud sidusettevõtjate
nimekiri on esitatud lisas b1 D.
Sidusettevõtjad
2021 2020
Jääk perioodi alguses 47,3 47,5
Rahalised soetused 58,5 0,0
Saadud dividendid -7,2 -6,9
Kasum kapitaliosaluse meetodil 6,0 6,7
Tallinna LV suurendas osalust ASis Tallinna Vesi 34,7%-lt 51%-ni, makstes selle eest 58,5 mln eurot.
B. Konsolideerimata aruanne
Valitsussekto-
Valitsussekto- risse mittekuu-
risse kuuluvad luvad tütarette- Sidusette-
tütarettevõtjad võtjad võtjad Kokku
Jääk seisuga 31.12.2019 63,1 238,8 21,8 323,7
Rahalised sisse- ja väljamaksed 0,9 11,7 0,0 12,6
Mitterahalised sisse- ja väljamaksed -0,3 5,8 0,0 5,5
Ümberklassifitseerimine 1,8 -0,1 -1,7 0,0
Osaluste soetusmaksumuse korrigeerimine 0,0 0,4 0,0 0,4
Allahindlused ja allahindluste tühistamised -0,2 -0,4 0,0 -0,6
Jääk seisuga 31.12.2020 65,3 256,2 20,1 341,6
Rahalised sisse- ja väljamaksed 3,8 9,8 58,5 72,1
Mitterahalised sisse- ja väljamaksed 0,0 6,8 0,0 6,8
Ümberklassifitseerimine 8,5 -8,5 0,0 0,0
Osaluste soetusmaksumuse korrigeerimine 0,0 -1,3 0,0 -1,3
Allahindlused ja allahindluste tühistamised -0,3 0,1 0,0 -0,2
Jääk seisuga 31.12.2021 77,3 263,1 78,6 419,0
Osalustelt saadud dividendid
2021 2020
Tütarettevõtjatelt 3,9 5,4
Sidusettevõtjatelt 7,2 6,9
Dividenditulu kokku 11,1 12,3
Lisa b6
Kinnisvarainvesteeringud
mln eurot
Konsolideeritud Konsolideerimata
2021 2020 2021 2020
Jääk perioodi alguses 155,8 156,7 111,4 111,9
Soetusmaksumus 225,1 220,0 170,5 166,3
Kogunenud kulum -69,3 -63,3 -59,1 -54,4
198
Konsolideeritud Konsolideerimata
2021 2020 2021 2020
Kokku liikumised -2,7 -0,9 -4,3 -0,5
Soetused ja parendused (vt lisa b8) 5,2 1,5 4,9 0,8
Saadud ja antud mitterahaline sihtfinantseerimine 0,1 0,1 0,1 -0,1
Kulum ja allahindlus -6,1 -5,8 -4,7 -4,5
Müük müügihinnas -9,9 -6,6 -9,0 -4,8
Müügist saadud kasum 7,8 4,9 7,3 3,6
Mitterahalised sisse- ja väljamaksed 0,0 0,0 0,0 0,3
Ümberklassfitseerimine -0,3 5,0 -3,5 4,2
Ümberhindlus 0,5 0,0 0,5 0,0
Jääk perioodi lõpus 153,1 155,8 107,0 111,4
Soetusmaksumus 225,3 225,1 167,4 170,5
Kogunenud kulum -72,2 -69,3 -60,4 -59,1
Sh kasutusrendile antud, jääkväärtus 67,3 71,1 59,1 60,1
Sh panditud, jääkväärtus 8,4 13,3 0,1 0,1
Tulud ja kulud
Hoonestusõiguse seadmise, kasutustasu, rendi- ja üüritulu 10,9 11,0 8,2 8,7
Kinnisvarainvesteeringute halduskulud -4,1 -3,5 -3,3 -2,9
Lisa b7
Materiaalne põhivara
mln eurot
A. Konsolideeritud aruanne
tööd ja ette-
Lõpetamata
Masinad ja
Muu põhi-
Hooned ja
seadmed
rajatised
maksed
Kokku
vara
Maa
Jääk seisuga 31.12.2019 497,8 3 804,9 259,0 45,0 222,9 4 829,6
Soetusmaksumus 497,8 6 200,0 566,8 89,0 222,9 7 576,5
Kogunenud kulum -2 395,1 -307,8 -44,0 -2 746,9
Kokku liikumised 2020 6,4 208,7 26,5 7,5 7,9 257,0
Soetused ja parendused (vt lisa b8) 2,1 80,6 47,6 6,7 391,7 528,7
Saadud mitterahaline sihtfinantseerimine 1,0 9,1 1,6 0,4 0,0 12,1
Kulum ja allahindlus -0,1 -229,3 -37,9 -6,3 -1,5 -275,1
Müük müügihinnas -6,5 -6,4 -0,6 0,0 0,0 -13,5
Müügist saadud kasum 6,2 0,3 0,4 0,0 0,0 6,9
Antud mitterahaline sihtfinantseerimine -0,3 -0,7 0,0 0,0 -0,1 -1,1
Ümberhindlus 3,9 2,6 0,0 0,0 0,0 6,5
Suurenemine seoses valitseva mõju tekkimisega 0,0 0,0 0,0 0,0 0,2 0,2
Ümberklassifitseerimine 0,1 354,5 15,4 6,7 -382,4 -5,7
Jääk seisuga 31.12.2020 504,2 4 015,6 285,5 52,5 230,8 5 088,6
Soetusmaksumus 504,2 6 588,2 618,0 99,8 230,8 8 041,0
Kogunenud kulum -2 572,6 -332,5 -47,3 -2 952,4
Keskmine kulumi norm (%) 3,6% 6,4% 6,7%
Sh kapitalirendi tingimustel renditud, jääkväärtus 44,8 28,0 0,0 72,8
Sh kasutusrendile antud, jääkväärtus 1,9 101,5 0,8 0,0 0,0 104,2
Sh panditud, jääkväärtus 2,2 191,0 2,4 0,0 0,0 195,6
Kokku liikumised 2021 16,6 251,4 36,0 1,3 46,5 351,8
Soetused ja parendused (vt lisa b8) 2,2 63,9 57,5 6,3 494,5 624,4
Saadud mitterahaline sihtfinantseerimine 6,4 7,5 0,3 0,0 0,0 14,2
Kulum ja allahindlus -0,1 -234,3 -42,9 -7,2 -1,9 -286,4
199
tööd ja ette-
Lõpetamata
Masinad ja
Muu põhi-
Hooned ja
seadmed
rajatised
maksed
Kokku
vara
Maa
Müük müügihinnas -17,7 -2,6 -0,8 0,0 -0,1 -21,2
Müügist saadud kasum 16,9 0,4 0,6 0,0 0,0 17,9
Antud mitterahaline sihtfinantseerimine -0,2 -3,0 0,0 0,0 0,0 -3,2
Ümberhindlus 3,3 2,1 0,0 0,0 0,0 5,4
Ümberklassifitseerimine 5,8 417,4 21,3 2,2 -446,0 0,7
Jääk seisuga 31.12.2021 520,8 4 267,0 321,5 53,8 277,3 5 440,4
Soetusmaksumus 520,8 7 034,1 673,1 106,6 277,3 8 611,9
Kogunenud kulum -2 767,1 -351,6 -52,8 -3 171,5
Keskmine kulumi norm (%) 3,4% 6,6% 7,0%
Sh kapitalirendi tingimustel renditud, jääkväärtus 34,7 25,9 0,0 60,6
Sh kasutusrendile antud, jääkväärtus 1,5 124,3 1,2 0,3 127,3
Sh panditud, jääkväärtus 3,6 182,1 1,3 0,0 187,0
B. Konsolideerimata aruanne
tööd ja ette-
Lõpetamata
Masinad ja
Muu põhi-
Hooned ja
seadmed
rajatised
maksed
Kokku
vara
Maa
Jääk seisuga 31.12.2019 470,3 2 518,2 27,3 37,9 148,4 3 202,1
Soetusmaksumus 470,3 4 413,2 84,3 68,8 148,4 5 185,0
Kogunenud kulum -1 895,0 -57,0 -30,9 -1 982,9
Kokku liikumised 2020 6,1 167,4 4,4 6,2 -12,7 171,4
Soetused ja parendused (vt lisa b8) 1,8 82,2 4,3 4,6 262,3 355,2
Saadud mitterahaline sihtfinantseerimine 1,1 9,4 0,0 0,4 0,0 10,9
Kulum ja allahindlus -0,1 -168,1 -6,1 -4,8 -1,2 -180,3
Müük müügihinnas -6,1 -6,5 -0,2 0,0 0,0 -12,8
Müügist saadud kasum 5,8 0,0 0,2 0,0 0,0 6,0
Antud mitterahaline sihtfinantseerimine -0,3 -3,3 0,0 0,0 -0,1 -3,7
Mitterahalised sisse- ja väljamaksed -0,1 -5,6 0,0 0,0 -0,1 -5,8
Ümberhindlus 3,9 2,4 0,0 0,0 0,0 6,3
Ümberklassifitseerimine 0,1 256,9 6,2 6,0 -273,6 -4,4
Jääk seisuga 31.12.2020 476,4 2 685,6 31,7 44,1 135,7 3 373,5
Soetusmaksumus 476,4 4 712,5 91,3 78,4 135,7 5 494,3
Kogunenud kulum -2 026,9 -59,6 -34,3 -2 120,8
Keskmine kulumi norm (%) 3,7% 6,9% 6,5%
Sh kapitalirendi tingimustel renditud, jääkväärtus 47,1 1,2 0,0 48,3
Sh kasutusrendile antud, jääkväärtus 2,1 98,5 0,5 0,0 0,0 101,1
Sh panditud, jääkväärtus 0,1 8,2 0,0 0,0 0,0 8,3
Kokku liikumised 2021 15,3 192,4 9,0 2,4 16,1 235,2
Soetused ja parendused (vt lisa b8) 2,2 57,8 5,3 5,8 337,1 408,2
Saadud mitterahaline sihtfinantseerimine 6,4 8,4 0,0 0,0 0,0 14,8
Kulum ja allahindlus -0,1 -172,8 -7,0 -5,4 -1,9 -187,2
Müük müügihinnas -17,2 -1,9 -0,3 0,0 -0,2 -19,6
Müügist saadud kasum 16,4 0,3 0,2 0,0 0,1 17,0
Antud mitterahaline sihtfinantseerimine -0,2 -1,3 0,0 0,0 -0,1 -1,6
Mitterahalised sisse- ja väljamaksed 0,0 -5,1 0,0 0,1 0,0 -5,0
Ümberhindlus 3,3 2,0 0,0 0,0 0,0 5,3
Ümberklassifitseerimine 4,5 305,0 10,8 1,9 -318,9 3,3
Jääk seisuga 31.12.2021 491,7 2 878,0 40,7 46,5 151,8 3 608,7
Soetusmaksumus 491,7 5 048,4 104,2 85,3 151,8 5 881,4
Kogunenud kulum -2 170,4 -63,5 -38,8 -2 272,7
200
tööd ja ette-
Lõpetamata
Masinad ja
Muu põhi-
Hooned ja
seadmed
rajatised
maksed
Kokku
vara
Maa
Keskmine kulumi norm (%) 3,5% 7,2% 6,6%
Sh kapitalirendi tingimustel renditud, jääkväärtus 45,4 1,2 0,0 46,6
Sh kasutusrendile antud, jääkväärtus 1,6 95,1 0,5 0,3 97,5
Sh panditud, jääkväärtus 0,1 8,1 0,0 0,0 8,2
Lisa b8
Materiaalse ja immateriaalse põhivara ja kinnisvarainvesteeringute soetus tegevusalade lõikes
mln eurot
Konsolideeritud Konsolideerimata
2021 2020 2021 2020
Haridus 113,6 129,5 109,3 133,3
Transport 183,9 132,5 127,9 99,9
Muu majandus 38,3 24,9 18,6 12,0
Veevarustus 71,0 70,3 0,8 0,7
Muu elamu- ja kommunaalmajandus 51,4 41,4 37,5 28,1
Vaba aeg, kultuur, religioon 91,6 65,4 82,9 55,1
Keskkonnakaitse 15,9 12,4 5,2 5,2
Tervishoid 38,6 35,8 4,6 3,8
Sotsiaalne kaitse 22,8 15,2 22,0 13,6
Üldised valitsussektori teenused 4,5 4,8 4,4 4,8
Avalik kord ja julgeolek 0,2 0,4 0,2 0,4
Kokku põhivara soetus 631,8 532,6 413,4 356,9
Konsolideeritud rahavoogude aruandes on põhivara soetust korrigeeritud võla suurenemisega tarnijatele 23,4 mln euro võrra
(2020. a vähenemine 5,6 mln eurot).
Konsolideerimata rahavoogude aruandes on põhivara soetust korrigeeritud võla suurenemisega tarnijatele 7,5 mln euro võrra
(2020. a vähenemine 10,5 mln eurot).
Mitterahaliste tehingute osas rahavoogude aruannet mõjutavad korrigeerimised on kajastatud ka lisades b11 (soetused kapi-
talirenditehingutest) ja b12 (soetused sihtfinantseerimise teel, mille korral raha kanti otse tarnijale).
Põhivarade soetuse hulka on rahavoogude aruandes arvatud ka käibemaksukulu põhivara soetustelt (vt lisa b17).
Lisa b9
Muud kohustised ja saadud ettemaksed
mln eurot
Konsolideeritud Konsolideerimata
31.12.2021 31.12.2020 31.12.2019 31.12.2021 31.12.2020 31.12.2019
Lühiajalised muud kohustised ja
saadud ettemaksed 86,9 120,6 46,4 77,8 111,7 41,4
Intressivõlad 0,5 0,5 0,4 0,2 0,2 0,3
Muud viitvõlad 0,3 0,3 0,3 0,0 0,0 0,0
Sihtfinantseerimise andmise kohusti-
2,5 3,1 2,4 4,3 5,4 4,8
sed
Muud kohustised 8,5 6,9 5,5 5,7 4,3 4,0
Sihtfinantseerimiseks saadud ette-
67,1 102,8 31,6 64,4 97,2 28,3
maksed
Muud tulevaste perioodide tulud 8,0 7,0 6,2 3,2 4,6 4,0
201
Konsolideeritud Konsolideerimata
31.12.2021 31.12.2020 31.12.2019 31.12.2021 31.12.2020 31.12.2019
Pikaajalised kohustised ja saadud
3,3 3,6 3,7 12,9 12,2 11,8
ettemaksed
Sihtfinantseerimise andmise kohusti-
0,0 0,0 0,0 12,1 11,6 11,0
sed
Võlad tarnijatele 1,8 1,9 2,3 0,4 0,1 0,2
Muud kohustised 1,1 1,1 0,6 0,1 0,1 0,1
Tulevaste perioodide tulud 0,4 0,6 0,8 0,3 0,4 0,5
Muud kohustised ja saadud ette-
90,2 124,2 50,1 90,7 123,9 53,2
maksed kokku
Lisa b10
Laenukohustised
mln eurot
A. Konsolideeritud aruanne
A1. Laenukohustised järelejäänud tähtaja järgi
Võlakirjad Laenud Kapitalirent Kokku
Jääk seisuga 31.12.2019 99,4 693,1 77,1 869,6
Kuni 1 aasta 16,9 103,2 8,6 128,7
1 kuni 5 aastat 56,5 313,2 25,8 395,5
Üle 5 aasta 26,0 276,7 42,7 345,4
Jääk seisuga 31.12.2020 82,5 838,4 71,5 992,4
Kuni 1 aasta 25,9 100,7 8,5 135,1
1 kuni 5 aastat 32,8 380,5 23,7 437,0
Üle 5 aasta 23,8 357,2 39,3 420,3
Jääk seisuga 31.12.2021 56,6 907,0 65,9 1 029,5
Kuni 1 aasta 10,7 121,5 8,4 140,6
1 kuni 5 aastat 24,4 419,4 19,9 463,7
Üle 5 aasta 21,5 366,1 37,6 425,2
A2. Laenukohustiste liikumine ja intressikulu
Võlakirjad Laenud Kapitalirent Kokku
Jääk seisuga 31.12.2019 99,4 693,1 77,1 869,6
Saadud 0,0 251,2 3,5 254,7
Tagasi makstud -16,9 -105,9 -9,1 -131,9
Jääk seisuga 31.12.2020 82,5 838,4 71,5 992,4
Saadud 0,0 178,4 3,6 182,0
Tagasi makstud -25,9 -109,8 -9,2 -144,9
Jääk seisuga 31.12.2021 56,6 907,0 65,9 1 029,5
Intressikulu 2020 -0,9 -6,2 -4,0 -11,1
Keskmine intressimäär (%) 1,0% 0,8% 5,4% 1,2%
Intressikulu 2021 -0,8 -6,7 -3,9 -11,4
Keskmine intressimäär (%) 1,2% 0,8% 5,7% 1,1%
B. Konsolideerimata aruanne
B1. Laenukohustised järelejäänud tähtaja järgi
Võlakirjad Laenud Kapitalirent Kokku
Jääk seisuga 31.12.2019 93,2 570,6 55,3 719,1
Kuni 1 aasta 13,7 78,4 2,5 94,6
202
Võlakirjad Laenud Kapitalirent Kokku
1 kuni 5 aastat 53,5 253,2 9,7 316,4
Üle 5 aasta 26,0 239,0 43,1 308,1
Jääk seisuga 31.12.2020 79,4 717,4 53,1 849,9
Kuni 1 aasta 23,9 85,2 2,5 111,6
1 kuni 5 aastat 31,7 317,4 10,0 359,1
Üle 5 aasta 23,8 314,8 40,6 379,2
Jääk seisuga 31.12.2021 55,6 779,9 51,0 886,5
Kuni 1 aasta 9,9 93,1 2,5 105,5
1 kuni 5 aastat 24,2 361,1 10,2 395,5
Üle 5 aasta 21,5 325,7 38,3 385,5
B2. Laenukohustiste liikumine ja intressikulu
Võlakirjad Laenud Kapitalirent Kokku
Jääk seisuga 31.12.2019 93,2 570,6 55,3 719,1
Saadud 0,0 229,6 0,3 229,9
Mitterahalised sisse- ja väljamaksed 0,0 0,1 0,0 0,1
Tagasi makstud -13,8 -82,9 -2,5 -99,2
Jääk seisuga 31.12.2020 79,4 717,4 53,1 849,9
Saadud 0,0 155,8 0,5 156,3
Tagasi makstud -23,8 -93,3 -2,6 -119,7
Jääk seisuga 31.12.2021 55,6 779,9 51,0 886,5
Intressikulu 2020 -0,9 -4,6 -3,8 -9,3
Keskmine intressimäär (%) 1,0% 0,7% 7,0% 1,2%
Intressikulu 2021 -0,8 -5,2 -3,6 -9,6
Keskmine intressimäär (%) 1,2% 0,7% 6,9% 1,1%
Kapitalirendi tingimustel renditud ja laenude tagatisena panditud põhivara on kajastatud lisades b6 ja b7. Informatsioon lae-
nude tagatiseks seatud hüpoteekide ja panditud käibevara kohta on esitatud lisas b21.
C. Intressikulud
Konsolideeritud Konsolideerimata
2021 2020 2021 2020
Laenukohustistelt -11,4 -11,1 -9,6 -9,3
Tuletistehingutelt 1,0 -0,7 1,0 -0,7
Diskonteeritud kohustistelt -0,5 -0,5 0,0 0,0
Intressikulud kokku -10,9 -12,3 -8,6 -10,0
Lisa b11
Saadud ja antud toetused
mln eurot
A. Saadud toetused
Konsolideeritud Konsolideerimata
2021 2020 2021 2020
Välisabi 113,0 146,3 62,2 88,0
Euroopa Liidu fondidest 106,8 140,6 56,2 82,9
Muu välisabi 6,2 5,7 6,0 5,1
Kodumaised toetused 864,2 801,2 788,9 722,8
Riigieelarvest 830,1 766,9 764,1 708,3
Riigi sihtasutustelt ja äriühingutelt 22,9 22,5 12,6 6,7
203
Konsolideeritud Konsolideerimata
2021 2020 2021 2020
Muudelt avaliku sektori üksustelt 4,2 5,2 6,5 3,4
Erasektori residentidelt 7,0 6,6 5,7 4,4
Saadud toetused kokku 977,2 947,5 851,1 810,8
Enamuse välisabist saavad kohaliku omavalitsuse üksused riigi kaudu. Otse välispartneritelt saadi konsolideeritud aruandes
5,6 mln eurot (2020. a 7,5 mln eurot), konsolideerimata aruandes 4,5 mln eurot (2020. a 6,5 mln eurot).
Saadud toetused tegevusalade järgi
Konsolideeritud Konsolideerimata
2021 2020 2021 2020
Põhi- Põhi- Põhi- Põhi-
vara vara Tege- vara Tege- vara
Tegevus- soetu- Tegevus- soetu- vusku- soetu- vusku- soetu-
kuludeks seks kuludeks seks ludeks seks ludeks seks
Haridus 424,5 31,3 415,7 43,2 423,4 33,9 414,5 42,5
Üldised valitsussektori teenused 135,2 22,5 144,4 2,5 130,7 21,9 139,2 2,4
Elamu- ja kommunaalmajandus 1,6 57,0 1,0 51,3 1,5 27,7 0,8 12,8
Transport 85,3 54,0 113,0 40,4 35,3 53,8 66,5 40,3
Muu majandus 11,6 13,6 12,1 11,8 3,2 10,2 4,1 6,5
Vaba aeg, kultuur, religioon 15,9 36,3 15,5 18,4 11,9 32,7 11,6 16,6
Keskkonnakaitse 1,7 16,1 1,7 12,1 1,7 2,6 1,5 1,1
Sotsiaalne kaitse 50,2 9,0 46,3 3,2 49,3 8,8 46,2 2,6
Tervishoid 2,8 8,3 3,7 10,8 0,6 1,7 0,2 1,0
Avalik kord ja julgeolek 0,3 0,0 0,2 0,2 0,2 0,0 0,2 0,2
Saadud toetused kokku 729,1 248,1 753,6 193,9 657,8 193,3 684,8 126,0
Põhivara soetamiseks saadi konsolideeritud aruandes 40,2 mln eurot (2020. a 42,7 mln eurot) mitterahaliselt (toetused kanti
otse tarnijatele) ja 14,3 mln eurot üle antud varadena (2020. a 12,2 mln eurot) (vt lisa b6, b7).
Põhivara soetamiseks saadi konsolideerimata aruandes 10,4 mln eurot (2020. a 5,3 mln eurot) mitterahalisena (toetused kanti
otse tarnijatele) ja 14,9 mln eurot üle antud varadena (2020. a 11,0 mln eurot) (vt lisa b6, b7).
Rahavoogude aruandes on põhivara soetuseks saadud sihtfinantseerimist korrigeeritud veel saadud ettemaksete ja nõuete
muutusega.
B. Antud toetused
Konsolideeritud Konsolideerimata
2021 2020 2021 2020
Peretoetused -15,3 -13,2 -15,7 -13,4
Toimetulekutoetus -16,2 -16,0 -16,2 -16,1
Toetused puudega inimestele -9,1 -9,4 -9,2 -9,5
Õppetoetused -3,5 -3,5 -3,5 -3,5
Sotsiaaltoetustelt makstud sotsiaalmaks -3,8 -3,5 -3,8 -3,5
Muud sotsiaaltoetused -23,1 -20,0 -22,9 -19,8
Antud sihtfinantseerimine tegevuskuludeks -120,7 -111,1 -173,7 -159,4
Antud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks -14,8 -14,1 -32,7 -36,4
Kokku antud toetused -206,5 -190,8 -277,7 -261,6
Antud toetused tegevusala järgi
Konsolideeritud Konsolideerimata
2021 2020 2021 2020
Haridus -14,7 -10,3 -25,3 -21,1
Üldised valitsussektori teenused -2,4 -2,3 -5,1 -4,4
204
Konsolideeritud Konsolideerimata
Elamu- ja kommunaalmajandus -7,4 -6,7 -11,1 -11,3
Transport -65,8 -62,0 -98,3 -90,6
Muu majandus -5,3 -4,7 -11,0 -8,9
Vaba aeg, kultuur, religioon -38,2 -33,8 -50,1 -48,9
Keskkonnakaitse -1,6 -1,0 -4,4 -3,4
Sotsiaalne kaitse -69,4 -68,6 -70,2 -71,2
Tervishoid -0,8 -0,6 -1,4 -0,9
Avalik kord ja julgeolek -0,9 -0,8 -0,8 -0,9
Antud toetused kokku -206,5 -190,8 -277,7 -261,6
Rahavoogude aruandes on antud toetusi põhivara soetuseks vähendatud mitterahalise sihtfinantseerimisega (vt lisa b6, b7).
Samuti on arvestatud põhivara soetuseks antud sihtfinantseerimise ettemaksete ja kohustiste muutusega.
Lisa b12
Kaupade ja teenuste müük
mln eurot
Konsolideeritud Konsolideerimata
2021 2020 2021 2020
Riigilõivud (vt lisa b2) 2,3 2,2 2,3 2,3
Tulu majandustegevusest 797,4 733,6 157,2 150,1
Tulud tervishoiust 477,7 425,4 16,7 15,9
Haiglate tulud 436,5 390,2 0,0 0,0
Muud tulud tervishoiust 41,2 35,2 16,7 15,9
Elamu- ja kommunaaltegevuse tulud 137,9 130,1 27,7 25,5
Üür ja rent 28,6 27,5 18,2 18,1
Tulud kommunaalteenustelt 93,2 85,3 7,4 5,4
Muud elamu- ja kommunaaltegevuse tulud 16,1 17,3 2,1 2,0
Tulu haridusalasest tegevusest 52,8 51,4 50,8 49,6
Tulu toitlustusteenuselt 10,3 9,3 10,0 9,1
Lasteaedade kohatasu 27,8 27,2 27,8 27,2
Muud tulud haridusalasest tegevusest 14,7 14,9 13,0 13,3
Muu toodete ja teenuste müük 129,0 126,7 62,0 59,1
Tulud transporditeenustelt 7,5 7,7 3,5 3,7
Tulud kultuuri- ja vaba aja sisustamise tegevusest 20,8 21,0 14,3 14,7
Tulud sotsiaalabialasest tegevusest 49,7 45,1 31,0 26,4
Muu toodete ja teenuste müük 51,0 52,9 13,2 14,3
Kokku kaupade ja teenuste müük 799,7 735,8 159,5 152,4
Lisa b13
Muud tulud
mln eurot
Konsolideeritud Konsolideerimata
2021 2020 2021 2020
Kasum/kahjum põhivara müügist (vt b6, b7) 25,7 11,8 24,3 9,6
Tulud loodusressursside kasutada andmisest (vt lisa b2) 16,3 14,0 16,3 14,0
Trahvid (vt lisa b2) 2,3 1,7 2,0 1,6
Saastetasud (vt lisa b2) 0,4 0,4 0,4 0,4
Võlalt arvestatud intressitulu 0,2 0,2 0,1 0,1
205
Konsolideeritud Konsolideerimata
2021 2020 2021 2020
Muud tulud 4,7 3,7 3,4 1,5
Muud tulud kokku 49,6 31,8 46,5 27,2
Rahavoogude aruandes on laekumisi põhivara müügist korrigeeritud nõuete muutusega, konsolideeritud aruandes suurene-
mine 0,2 mln eurot (2020. a 1,9 mln eurot), konsolideerimata aruandes suurenemine 0,2 mln eurot (2020. a 2,0 eurot).
Lisa b14
Tööjõukulud
mln eurot
Konsolideeritud Konsolideerimata
2021 2020 2021 2020
Töötasukulud
Valitavad ja ametisse nimetatavad isikud -12,0 -11,1 -12,0 -11,1
Ametnikud -66,2 -63,9 -66,2 -63,9
Nõukogude ja juhatuste liikmed -10,3 -9,6 0,0 0,0
Töötajad -1 021,0 -971,9 -719,9 -694,9
Põhikohaga töötajate töötasu kokku -1 109,5 -1 056,5 -798,1 -769,9
Ajutiste ja koosseisuväliste töötajate töötasu kokku -25,7 -21,8 -18,6 -15,6
Töötasukulud kokku -1 135,2 -1 078,3 -816,7 -785,5
Keskmine töötajate arv (inimest taandatuna täistööajale)
Valitavad ja ametisse nimetatavad isikud 189 186 189 186
Ametnikud 3 025 3 008 3 025 3 008
Nõukogude ja juhatuste liikmed 281 273 0 0
Töötajad 62 711 62 308 47 482 47 071
Keskmine töötajate arv kokku 66 206 65 775 50 696 50 265
Muud tööjõukulud
Erisoodustused -1,9 -1,3 -1,0 -0,7
Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed -380,8 -361,8 -275,8 -265,4
Kapitaliseeritud oma valmistatud põhivara maksumusse 0,8 0,6 0,1 0,0
Muud tööjõukulud kokku -381,9 -362,5 -276,7 -266,1
Tööjõukulud kokku -1 517,1 -1 440,8 -1 093,4 -1 051,6
Tööjõukulud tegevusalade lõikes on esitatud lisas b18.
Lisa b15
Majandamiskulud
mln eurot
Konsolideeritud Konsolideerimata
2021 2020 2021 2020
Kinnistute, hoonete ja ruumide majandamiskulud -178,2 -149,9 -156,1 -132,3
Rajatiste majandamiskulud -127,1 -105,4 -126,0 -104,2
Meditsiinitarbed ja -teenused -109,6 -96,4 -8,2 -8,6
Toiduained ja toitlustusteenused -47,4 -43,1 -41,1 -36,5
Transporditeenused -18,2 -16,3 -21,2 -19,7
Sõidukite majandamiskulud -40,0 -36,1 -11,9 -10,7
Õppevahendite ja koolituse kulud -40,1 -35,8 -40,2 -35,9
206
Konsolideeritud Konsolideerimata
2021 2020 2021 2020
Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud -38,8 -35,6 -30,7 -28,4
Töömasinate, seadmete ja inventari majandamiskulud -40,4 -35,0 -30,7 -24,9
Administreerimiskulud -26,5 -25,8 -18,4 -17,6
Kommunikatsiooni-, kultuuri- ja vaba aja sisustamise kulud -32,0 -25,8 -28,3 -21,8
Sotsiaalteenused -29,1 -24,9 -39,3 -34,3
Tootmiskulud -25,3 -22,4 -0,3 -0,3
Tööjõu koolituskulud -8,4 -6,6 -6,7 -5,3
Uurimis- ja arendustööd -5,1 -4,9 -4,2 -3,8
Muud mitmesugused majanduskulud -32,8 -31,9 -17,3 -19,3
Kokku majandamiskulud -799,0 -695,9 -580,6 -503,6
Majanduskulud tegevusalade lõikes on esitatud lisas b18.
Lisa b16
Põhivara amortisatsioon
mln eurot
Konsolideeritud Konsolideerimata
2021 2020 2021 2020
Kinnisvarainvesteeringute amortisatsioon (vt lisa b6) -6,1 -5,8 -4,7 -4,5
Materiaalse põhivara amortisatsioon (vt lisa b7) -286,4 -275,1 -187,2 -180,3
Immateriaalse põhivara amortisatsioon -2,7 -2,4 -1,0 -1,0
Kasum/kahjum bioloogiliste varade ümberhindamisest 0,0 -0,6 0,0 -0,6
Põhivara amortisatsioon kokku -295,2 -283,9 -192,9 -186,4
Põhivara amortisatsioon tegevusalade lõikes on esitatud lisas b18.
Lisa b17
Muud kulud
mln eurot
Konsolideeritud Konsolideerimata
2021 2020 2021 2020
Käibemaksukulu tegevuskuludelt -102,6 -90,1 -82,9 -71,6
Käibemaksukulu põhivara soetuselt -81,8 -71,8 -74,9 -64,2
Muud maksu- ja lõivukulud -9,2 -10,1 -0,3 -0,2
Kulu ebatõenäoliselt laekuvaks arvatud nõuetest -0,8 -0,9 -0,7 -0,7
Muud kulud -1,3 -1,0 -1,0 -0,4
Muud kulud kokku -195,7 -173,9 -159,8 -137,1
207
Lisa b18
Kulud tegevusalade lõikes
mln eurot
A. Konsolideeritud aruanne
2021 2020
Muud kulud
Muud kulud
Amortisat-
Amortisat-
Tööjõuku-
Tööjõuku-
miskulud
miskulud
Majanda-
Majanda-
väärtuse
väärtuse
sioon ja
sioon ja
muutus
muutus
Kokku
Kokku
lud
lud
Üldised valitsussektori
123,5 37,8 17,9 16,7 195,9 114,5 35,1 16,8 17,3 183,7
teenused
Avalik kord ja julgeolek 4,5 1,6 0,1 0,4 6,6 3,9 1,5 0,1 0,4 5,9
Majandus 88,1 123,7 101,9 39,3 353,0 88,4 109,8 92,6 34,5 325,3
Keskkonnakaitse 17,1 80,6 14,0 19,2 130,9 15,8 69,5 13,8 16,4 115,5
Elamu- ja kommunaal-
43,0 81,0 49,9 20,5 194,4 41,7 70,6 51,9 16,9 181,1
majandus
Tervishoid 293,1 148,8 19,5 25,6 487,0 259,8 128,3 17,8 24,9 430,8
Vaba aeg, kultuur, reli-
90,0 68,9 29,6 20,5 209,0 87,4 58,1 28,1 15,4 189,0
gioon
Haridus 769,9 201,3 56,2 54,9 1 082,3 747,9 173,3 56,6 53,2 1 031,0
Sotsiaalne kaitse 87,9 55,3 6,1 9,5 158,8 81,4 49,7 6,2 8,0 145,3
Kulud kokku 1 517,1 799,0 295,2 206,6 2 817,9 1 440,8 695,9 283,9 187,0 2 607,6
B. Konsolideerimata aruanne
2021 2020
Majandamis-
Majandamis-
Tööjõukulud
Tööjõukulud
Muud kulud
Muud kulud
Amortisat-
Amortisat-
väärtuse
väärtuse
sioon ja
sioon ja
muutus
muutus
Kokku
Kokku
kulud
kulud
Üldised valitsussektori
119,4 35,9 17,7 16,4 189,4 110,9 33,9 16,9 17,2 178,9
teenused
Avalik kord ja julgeolek 4,4 1,8 0,1 0,4 6,7 3,9 1,7 0,1 0,4 6,1
Majandus 19,0 73,9 70,9 37,6 201,4 20,5 66,0 66,3 30,7 183,5
Keskkonnakaitse 6,7 72,6 4,1 14,3 97,7 5,8 60,6 3,9 11,6 81,9
Elamu- ja kommunaalma-
15,0 52,1 13,9 15,3 96,3 13,7 45,0 13,3 11,6 83,6
jandus
Tervishoid 14,4 5,1 1,5 1,4 22,4 12,5 4,8 1,5 1,3 20,1
Vaba aeg, kultuur, reli-
79,5 65,3 25,3 19,9 190,0 76,8 53,5 23,8 14,6 168,7
gioon
Haridus 763,4 213,5 54,3 54,7 1 085,9 741,8 183,7 55,3 53,0 1 033,8
Sotsiaalne kaitse 71,6 60,4 5,1 8,4 145,5 65,7 54,4 5,3 6,7 132,1
Kulud kokku 1 093,4 580,6 192,9 168,4 2 035,3 1 503,6 186,4 147,1 1 888,7
Muudes kuludes kajastuvad muud tegevuskulud, intressikulu ja muud finantskulud.
208
Lisa b19
Tehingud avaliku sektori ja sidusüksustega
mln eurot
A. Nõuded ja kohustised teiste avaliku sektori ja sidusüksustega
Konsolideeritud Konsolideerimata
31.12.2021 31.12.2020 31.12.2019 31.12.2021 31.12.2020 31.12.2019
Varad 252,8 233,3 218,8 282,4 241,1 194,1
Käibevara 252,7 233,2 218,7 206,4 192,4 175,0
Maksu-, lõivu- ja trahvinõuded 144,8 134,8 123,4 144,8 134,8 123,4
Muud nõuded ja ettemaksed 107,9 98,4 95,3 61,6 57,6 51,6
Põhivara 0,1 0,1 0,1 76,0 48,7 19,1
Muud nõuded ja ettemaksed 0,1 0,1 0,1 76,0 48,7 19,1
Kohustised 206,8 239,7 166,4 214,2 203,1 134,8
Lühiajalised kohustised 148,7 180,4 106,2 172,7 159,3 88,2
Võlad tarnijatele 13,8 9,9 8,5 15,7 11,6 10,7
Maksuvõlad 66,2 62,0 60,5 107,8 43,8 43,0
Muud kohustised ja saadud ettemaksed 62,9 101,2 29,8 45,7 99,1 29,4
Laenukohustused 5,8 7,3 7,4 3,5 4,8 5,1
Pikaajalised kohustised 58,1 59,3 60,2 41,5 43,8 46,6
Laenukohustised 56,8 57,7 58,3 29,3 32,0 35,4
Muud kohustised ja saadud ettemaksed 1,3 1,6 1,9 12,2 11,8 11,2
B. Tulud ja kulud teistelt avaliku sektori üksustelt
Konsolideeritud Konsolideerimata
2021 2020 2021 2020
Tegevustulud 2 884,5 2 703,2 2 326,9 2 181,2
Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed 1 429,8 1 336,1 1 429,8 1 336,1
Kaupade ja teenuste müük 467,5 417,2 33,8 29,3
Saadud toetused 964,6 933,2 840,8 799,8
Muud tulud 22,6 16,7 22,5 16,0
Tegevuskulud -283,1 -252,6 -190,1 -361,4
Antud toetused -4,8 -6,1 -136,0 -132,9
Majandamiskulud -84,2 -73,5 104,0 -92,4
Muud tegevuskulud -194,1 -173,0 -158,1 -136,1
Tegevustulem 2 601,4 2 450,6 2 136,8 1 819,8
Finantstulud ja -kulud 5,5 6,2 13,2 13,3
Tulem osalustelt 6,0 6,8 12,8 13,1
Muud finantstulud ja -kulud -0,5 -0,6 0,4 0,2
Aruandeperioodi tulem 2 606,9 2 456,8 2 150,0 1 833,1
Konsolideeritud aruandes kajastatakse konsolideerimisgruppi hõlmatud üksuste tehinguid riigiga ja muude avalik-õiguslike
juriidiliste isikutega (v. a kohalikud omavalitsused) ning nende valitseva mõju all olevate äriühingute, sihtasutuste ja mittetu-
lundusühingutega, samuti kõikide avaliku sektori sidusüksustega (olulise mõju all olevad äriühingud ja sihtasutused).
Konsolideerimata aruandes kajastatakse konsolideerimisgruppi hõlmatud üksuste tehinguid valitseva mõju all olevate äriühin-
gute, sihtasutuste ja mittetulundusühingutega, samuti riigiga ja muude avalik-õiguslike juriidiliste isikutega (v. a kohalikud
omavalitsused) ning nende valitseva mõju all olevate äriühingute, sihtasutuste ja mittetulundusühingutega, samuti kõikide
avaliku sektori sidusüksustega (olulise mõju all olevad äriühingud ja sihtasutused).
209
Lisa b20
Avalikustamisele kuuluvad tehingud muude seotud isikutega
mln eurot
Vastavalt avaliku sektori finantsarvestuse ja –aruandluse juhendile avaldatakse aastaaruandes informatsiooni tehingute kohta,
mis ei vasta õigusaktidele või raamatupidamiskohustuslase üldistele regulatsioonidele või turutingimustele, raamatupidamis-
kohustuslase kõrgema juhtkonna ja tegevjuhtkonna liikmete ja nende lähedaste pereliikmete ning nende valitseva mõju all
olevate sihtasutuste, mittetulundusühingute ja äriühingutega tehtud tehingute kohta.
Kohaliku omavalitsuse üksused on sellest lähtudes kajastanud aruandluses seotud isikutega tehtud tehinguid:
2021 2020
Nõuded 0,1 0,0
Kohustised 0,3 0,1
Seotud äriühingutelt soetatud põhivara 0,2 0,2
Tulu kaupade ja teenuste müügist 0,1 0,0
Antud toetused seotud sihtasutustele ja mittetulundusühingutele -0,8 -0,5
Majanduskulud seotud sihtasutustelt ja mittetulundusühingutelt -0,3 -0,1
Majanduskulud seotud äriühingutelt -0,8 -0,7
Majanduskulud seotud füüsilistelt isikutelt -0,6 0,0
Lisa b21
Olulised tingimuslikud kohustised ja nõuded
mln eurot
Konsolideeritud Konsolideerimata
31.12.2021 31.12.2020 31.12.2021 31.12.2020
Tingimuslikud kohustised 850,7 752,7 433,4 345,7
Tarnelepingud ja investeerimiskohustused põhivara soeta-
miseks 286,9 198,9 263,5 175,2
Katkestamatud kasutusrendikohustised 138,4 145,4 134,5 141,4
Toetuste andmise ja kaasfinantseerimise kohustised 8,6 4,4 5,3 5,3
Laenutagatiseks panditud põhivara (vt lisa b6, b7) 195,4 208,9 8,3 8,4
Laenutagatiseks panditud käibevara 24,3 22,7 0,0 0,0
Muud tingimuslikud kohustised 197,1 172,4 21,8 15,4
Tingimuslikud nõuded 140,2 177,1 91,4 108,5
Katkestamatud kasutusrendinõuded 18,8 10,5 7,8 6,4
Nõuded toetuste saamiseks sõlmitud lepingute alusel 121,4 166,6 83,6 102,1
Kasutusrendile antud ja kapitalirenditingimustel renditud varade bilansiline jääkväärtus on esitatud lisades b6 ja b7.
Muude tingimuslike kohustiste hulgas kajastub konsolideeritud aruandes AS Tallinna Soojus rendi- ja operaatorlepingu koha-
selt lepingu lõpetamisel varade jääkväärtuse hüvitamise kohustis summas 181,1 mln eurot (31.12.2020 seisuga 164,0 mln eu-
rot).
210
4 Informatsioon avaliku sektori ja valitsussektori kohta
4.1 Bilanss
mln eurot
Avalik sektor Valitsussektor Lisa
31.12.2021 31.12.2020 31.12.2019 31.12.2021 31.12.2020 31.12.2019
Varad
Käibevara
Raha 2 504,5 2 885,1 1 985,0 2 646,2 2 652,9 1 732,6 c2
Finantsinvesteeringud 2 039,0 2 198,2 1 772,0 453,0 649,2 506,8 c3
Maksu-, lõivu- ja trahvinõu-
ded 1 153,0 1 035,4 1 100,4 1 210,8 1 068,3 1 146,4
Muud nõuded ja ettemaksed 3 112,8 2 439,3 3 053,5 746,8 694,3 650,8 c4
Tuletisinstrumendid 160,2 31,8 10,0 0,0 0,0 0,0
Varud 393,1 347,1 356,7 231,6 188,7 198,5
Immateriaalne käibevara 208,6 85,3 76,0 0,0 0,0 0,0 a12
Bioloogilised varad 41,6 31,6 26,5 1,8 1,3 2,5 c11
Käibevara kokku 9 612,8 9 053,8 8 380,1 5 290,2 5 254,7 4 237,6
Põhivara
Osalused sihtasutustes ja
mittetulundusühingutes 0,0 0,0 0,0 18,9 19,0 19,0 c5
Osalused tütar- ja sidusette-
võtjates 163,7 100,0 98,6 4 024,4 3 715,9 3 439,9 c6
Finantsinvesteeringud 12 763,4 10 323,6 6 284,0 348,6 342,4 348,2 c3
Muud nõuded ja ettemaksed 903,4 843,8 665,1 913,2 852,1 677,0 c4
Tuletisinstrumendid 187,6 23,7 4,3 0,0 0,0 0,0
Kinnisvarainvesteeringud 248,7 250,7 248,2 203,7 204,2 200,4 c7
Materiaalne põhivara 16 360,5 15 581,6 15 116,3 9 590,4 8 967,7 8 569,2 c8
Immateriaalne põhivara 344,9 316,5 276,8 208,7 178,4 152,7 c9
Bioloogilised varad 946,6 772,8 678,2 18,5 14,0 25,6 c11
Põhivara kokku 31 918,8 28 212,7 23 371,5 15 326,4 14 293,7 13 432,0
Varad kokku 41 531,6 37 266,5 31 751,6 20 616,6 19 548,4 17 669,6
211
Avalik sektor Valitsussektor Lisa
31.12.2021 31.12.2020 31.12.2019 31.12.2021 31.12.2020 31.12.2019
Kohustised ja netovara
Lühiajalised kohustised
Saadud maksude, lõivude,
trahvide ettemaksed 603,8 508,0 541,5 615,8 517,3 549,9
Võlad tarnijatele 589,5 450,5 471,7 405,2 329,9 335,7
Võlad töötajatele 325,1 301,5 279,1 263,0 246,7 224,8
Muud kohustised ja saadud
ettemaksed 15 497,5 12 954,3 9 185,2 1 155,3 847,2 648,2 c12
Eraldised 479,6 387,0 289,3 134,5 140,7 89,4 c13
Laenukohustised 948,8 1 020,6 597,5 624,7 656,9 322,1 c14
Tuletisinstrumendid 116,1 11,5 24,7 0,0 1,0 0,3
Lühiajalised kohustised
kokku 18 560,4 15 633,4 11 389,0 3 198,5 2 739,7 2 170,4
Pikaajalised kohustised
Eraldised 3 803,2 3 303,6 2 831,9 3 753,0 3 252,7 2 777,3 c13
Laenukohustised 6 040,6 5 661,2 3 627,5 4 568,9 4 264,6 2 037,6 c14
Muud kohustised ja saadud
ettemaksed 261,9 195,3 170,1 50,8 46,0 39,8 c12
Tuletisinstrumendid 37,8 4,4 6,0 0,0 0,0 0,0
Pikaajalised kohustised
kokku 10 143,5 9 164,5 6 635,5 8 372,7 7 563,3 4 854,7
Kohustised kokku 28 703,9 24 797,9 18 024,5 11 571,2 10 303,0 7 025,1
Netovara
Vähemusosalus 277,3 128,8 128,7 11,2 9,2 6,7
Avaliku või valitsussektori
netovara
Reservid 1 174,6 1 160,4 1 116,8 691,6 680,0 642,7 c16
Riskimaandamise reserv 211,5 34,1 -32,8 0,0 0,0 0,0
Realiseerimata kursivahed 8,2 5,9 10,3 0,0 0,0 0,0
Akumuleeritud tulem 11 156,1 11 139,4 12 504,1 8 342,6 8 556,2 9 995,1
Avaliku või valitsussektori
netovara kokku 12 550,4 12 339,8 13 598,4 9 034,2 9 236,2 10 637,8
Netovara kokku 12 827,7 12 468,6 13 727,1 9 045,4 9 245,4 10 644,5
Kohustised ja netovara
kokku 41 531,6 37 266,5 31 751,6 20 616,6 19 548,4 17 669,6
212
4.2 Tulemiaruanne
mln eurot
Avalik sektor Valitsussektor Lisa
2021 2020 2021 2020
Tegevustulud
Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed 10 290,4 8 995,3 10 344,7 9 074,2 c17
Kaupade ja teenuste müük 2 934,0 2 283,0 759,9 630,7 c18
Saadud toetused 1 084,9 1 003,1 1 046,0 938,4 c15
Muud tulud 323,5 195,0 227,4 180,2 c19
Tegevustulud kokku 14 632,8 12 476,4 12 378,0 10 823,5
Tegevuskulud
Antud toetused -6 037,1 -5 818,2 -6 214,4 -5 956,7 c15
Tööjõukulud -3 800,7 -3 588,9 -3 384,7 -3 177,2 c20
Majandamiskulud -2 918,5 -2 394,7 -1 914,5 -1 697,2 c21
Põhivara amortisatsioon ja väärtuse muutus -1 048,7 -996,4 -670,1 -630,9 c22
Edasiantud maksud, lõivud, trahvid -332,9 -379,8 -332,9 -379,8 c23
Ebatõenäoliselt laekuvad maksud, lõivud, trah-
vid -39,2 -75,6 -39,4 -76,6 c23
Muud kulud -345,3 -311,5 -70,3 -216,2 c23
Tegevuskulud kokku -14 522,4 -13 565,1 -12 626,3 -12 134,6
Tegevustulem 110,4 -1 088,7 -248,3 -1 311,1
Tulem bioloogilise vara õiglase väärtuse
muutusest 183,9 100,3 5,0 -12,3 c11
Finantstulud ja –kulud c24
Tulem osalustelt 6,2 7,4 305,7 240,8
Intressikulu -333,8 -322,9 -142,3 -129,3
Tulu hoiustelt ja väärtpaberitelt 192,3 179,1 -2,8 -19,1
Muud finantstulud 4,3 6,1 5,8 23,3
Muud finantskulud -0,5 -1,2 -0,1 -0,9
Finantstulud ja -kulud kokku -131,5 -131,5 166,3 114,8
Aruandeperioodi tulem 162,8 -1 119,9 -77,0 -1 208,6
Sh avaliku või valitsussektori osa tulemist 146,3 -1 128,2 -79,0 -1 211,1
Sh vähemusosaluse osa tulemist 16,5 8,3 2,0 2,5
213
4.3 Rahavoogude aruanne
mln eurot
Avalik sektor Valitsussektor Lisa
2021 2020 2021 2020
Rahavood põhitegevusest
Tegevustulem 110,4 -1 088,7 -248,3 -1 311,1
Põhivara amortisatsioon ja väärtuse muutus 1 048,7 996,4 670,1 630,9 c22
Kasum/kahjum põhivara müügist -59,9 -37,5 -54,1 -27,9 c19
Tulu põhivara soetuseks saadud sihtfinantseerimisest -493,7 -483,2 -457,4 -420,8 c15
Kulu põhivara soetuseks antud sihtfinantseerimisest 192,9 149,6 290,0 236,7 c15
Muud mitterahalised korrigeerimised 16,7 88,3 -7,6 69,7
Kokku korrigeeritud tegevustulem 815,1 -375,1 192,7 -822,5
Käibevarade netomuutus -577,0 -46,8 -245,0 50,3
Kohustiste netomuutus 85,0 624,3 66121 408,9
Kokku rahavood põhitegevusest 323,1 202,4 608,9 -363,3
Rahavood investeerimistegevusest
Tasutud põhivara soetamisel -1 705,6 -1 469,3 -1 216,5 -1 041,2 c10
Laekunud põhivara müügist 77,8 50,1 62,4 37,9
Laekunud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 459,2 455,5 418,6 391,7 c15
Tasutud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks -185,1 -156,4 -266,8 -239,7 c15
Tasutud finantsinvesteeringute soetamisel -600,1 -1 665,1 -695,1 -1 410,3
Laekunud finantsinvesteeringute müügist 922,8 1 305,2 876,6 1 273,1
Tasutud osaluste omandamisel -91,8 -4,3 -98,3 -193,4 c6
Laekunud dividendid 10,5 10,2 87,7 150,0
Makstud dividendid, vähenemised valitseva mõju saamisest
ja kadumisest ja ümberklassifitseerimisest -6,5 -10,1 0,0 0,0
Laekunud osaluste müügist, likvideerimisest, valitsussekto-
risse ümberklassifitseerimisest 179,6 0,1 22,8 0,1
Antud laenud -83,2 -271,5 -85,0 -271,3
Laekunud laenude tagasimaksed 40,5 27,7 42,0 29,1
Laekunud finantstulud 190,8 207,1 -5,9 16,9
Rahavood investeerimistegevusest kokku -791,1 -1 520,8 -857,5 -1 257,1
Rahavood finantseerimistegevusest
Laekunud laenukohustised 1 227,5 3 355,9 950,5 3 047,2 c14
Laenukohustiste tagasimaksed -958,2 -925,0 -691,0 -488,8 c14
Makstud intressid ja muud finantskulud -181,9 -212,4 -17,6 -17,7
Rahavood finantseerimistegevusest kokku 87,4 2 218,5 241,9 2 540,7
Puhas rahavoog
Raha ja selle ekvivalendid perioodi algul 2 885,1 1 985,0 2 652,9 1 732,6 c2
Raha ja selle ekvivalendid perioodi lõpul 2 504,5 2 885,1 2 646,2 2 652,9 c2
Raha ja selle ekvivalentide muutus -380,6 900,1 -6,7 920,3
214
4.4 Netovara muutuste aruanne
mln eurot
A. Avalik sektor
Vähemusosalus
Avaliku sektori netovara Lisa
Muud reser-
Stabiliseeri-
mise reserv
mata kursi-
ritud tulem
Akumulee-
Realiseeri-
misreserv
maanda-
Kokku
Kokku
vahed
Riski-
vid
Jääk seisuga 31.12.2019 414,4 702,4 -32,8 10,3 12 504,1 13 598,4 128,7 13 727,1
Materiaalse põhivara ümber-
12,8 12,8 12,8 c8
hindlus
Pensionieraldiste kindlustus-
matemaatilised kasumid ja
kahjumid -203,6 -203,6 -203,6 a16
Riskimaandamisinstrumentide
66,9 66,9 66,9 a18
ümberhindlus
Välismaiste tütarettevõtjate
ümberarvestusest tekkinud va-
luutakursivahed -4,4 -4,4 -4,4
Aruandeperioodi tulem -1 128,2 -1 128,2 8,3 -1 119,9
Aruandeperioodi kogutulem 0,0 0,0 66,9 -4,4 -1 319,0 -1 256,5 8,3 -1 248,2
Vähemusosaluste ost ja müük -3,8 -3,8 1,9 -1,9 a9A
Esmakordselt konsolideeritud
osalused 1,7 1,7 1,7
Makstud dividendid 0,0 -10,1 -10,1
Ümberjaotamine 17,5 26,1 -43,6 0,0 0,0 c16
Jääk seisuga 31.12.2020 431,9 728,5 34,1 5,9 11 139,4 12 339,8 128,8 12 468,6
Kinnisvarainvesteeringute üm-
berhindlus 3,9 3,9 3,9 c7
Materiaalse põhivara ümber-
hindlus 20,0 20,0 20,0 c8
Pensionieraldiste kindlustus-
matemaatilised kasumid ja
kahjumid -167,6 -167,6 -167,6 a16
Riskimaandamisinstrumentide
ümberhindlus 177,4 177,4 177,4 a18
Välismaiste tütarettevõtjate
ümberarvestusest tekkinud va-
luutakursivahed 2,3 2,3 2,3
Aruandeperioodi tulem 146,3 146,3 16,5 162,8
Aruandeperioodi kogutulem 0,0 0,0 177,4 2,3 2,6 182,3 16,5 198,8
Vähemusosaluste ost ja müük 27,7 27,7 138,5 166,2 a9A
Esmakordselt konsolideeritud
osalused 0,6 0,6 0,6
Makstud dividendid 0,0 -6,5 -6,5
Ümberjaotamine -1,8 16,0 -14,2 0,0 0,0 c16
Jääk seisuga 31.12.2021 430,1 744,5 211,5 8,2 11 156,1 12 550,4 277,3 12 827,7
215
B. Valitsussektor
Lisa
Akumuleeri-
Muud reser-
Stabiliseeri-
misreserv
Vähemus-
tud tulem
Kokku
Kokku
osalus
vid
Jääk seisuga 31.12.2019 414,4 228,3 9 995,1 10 637,8 6,7 10 644,5
Materiaalse põhivara ümberhindlus 13,0 13,0 13,0 c8
Pensionieraldiste kindlustusmatemaatilised
kasumid ja kahjumid -203,6 -203,6 -203,6 a16
Aruandeperioodi tulem -1 211,1 -1 211,1 2,5 -1 208,6
Aruandeperioodi kogutulem 0,0 0,0 -1 401,7 -1 401,7 2,5 -1 399,2
Valitseva mõju saamine ja kadumine osaluste
üle ja ümberklassifitseerimine 0,1 0,1 0,1
Ümberjaotamine 17,5 19,8 -37,3 0,0 0,0 c16
Jääk seisuga 31.12.2020 431,9 248,1 8 556,2 9 236,2 9,2 9 245,4
Kinnisvarainvesteeringute ümberhindlus 3,8 3,8 3,8 c7
Materiaalse põhivara ümberhindlus 18,1 18,1 18,1 c8
Pensionieraldiste kindlustusmatemaatilised
kasumid ja kahjumid -167,6 -167,6 -167,6 a16
Aruandeperioodi tulem -79,0 -79,0 2,0 -77,0
Aruandeperioodi kogutulem 0,0 0,0 -224,7 -224,7 2,0 -222,7
Valitsussektorisse ümberklassifitseerimine
ja osaluste korrigeerimine 22,7 22,7 22,7
Ümberjaotamine -1,8 13,4 -11,6 0,0 0,0 c16
Jääk seisuga 31.12.2021 430,1 261,5 8 342,6 9 034,2 11,2 9 045,4
216
4.5 Arvestusmeetodid ja hindamisalused
Avaliku sektori aruandesse on konsolideeritud riik, kohaliku omavalitsuse üksused, muud avalik-õiguslikud juriidilised isikud
ja nende otsese või kaudse valitseva mõju all olevad isikud (üksused, kes on esitatud lisades a1, b1 ja c1).
Valitsussektori aruandesse on konsolideeritud riik (konsolideerimata aruanne), kohaliku omavalitsuse üksused (konsolidee-
rimata aruanne) ning valitsussektorisse kuuluvad muud avalik-õiguslikud juriidilised isikud (vt lisa c1 A, konsolideerimata
andmed). Lisaks kuuluvad valitsussektorisse kõigi eelpool nimetatud avalik-õiguslike juriidiliste isikute valitseva mõju all ole-
vad sihtasutused, mittetulundusühingud ja äriühingud, kes saavad rohkem kui poole oma tuludest toetustena teistelt valitsus-
sektori üksustelt ja kes ei ole piisavalt vabad tegema ärilisi otsuseid turutingimustest lähtuvalt. Valitsussektori defineerimisel
rakendatakse Rahvusvahelise Valuutafondi GFS – Government Finance Statistics – ja Euroopa Liidu ESA – European System of
Accounts – kehtestatud põhimõtteid.
Aruanne baseerub lisades a1, b1 ja c1 esitatud üksuste poolt esitatud aruandlusele vastavuses avaliku sektori finantsarvestuse
ja –aruandluse juhendiga (vt 2.6. Arvestusmeetodid ja hindamisalused). Aruandesse hõlmatud üksuste omavahelised nõuded,
kohustised, tulud ja kulud elimineeritud.
Aruanne on koostatud miljonites eurodes.
217
4.6 Lisad (c1–c28)
Lisa c1
Aruandes konsolideeritud üksused
mln eurot
Avaliku sektori aruandesse on konsolideeritud kõik aruandekohustuslased , sh riik, kohalikud omavalitsused, muud avalik-
õiguslikud juriidilised isikud ja kõigi eelpool toodud isikute valitseva mõju all olevad üksused (vt lisad a1, b1 ja c1).
Valitsussektori aruandesse on konsolideeritud riigiasutused (vt lisa a1 A.), kohaliku omavalitsuse üksused (konsolideerimata,
vt lisa b1 A.), muud valitsussektorisse kuuluvad avalik-õiguslikud juriidilised isikud (konsolideerimata, vt lisa c1 A.), riigi, ko-
halike omavalitsuste üksuste ja muude avalik-õiguslike juriidiliste isikute valitseva mõju all olevad valitsussektorisse kuuluvad
sihtasutused, mittetulundusühingud ja tütarettevõtjad (vt lisad a1 B., b1 B., b1 C, c1 B.)
Käesolevas lisas on esitatud andmed nende juriidiliste isikute kohta, kes ei kuulu riigi ega ka kohalike omavalitsuste aruanne-
tesse, kuid on lisaks riigile ja kohalikele omavalitsustele konsolideeritud avalikku sektorisse või ka valitsussektorisse.
218
A. Muud avalik-õiguslikud juriidilised isikud
31.12.2021 2021 31.12.2020 2020
Netovara
Netovara
Tegevus-
Tegevus-
Tegevus-
Tegevus-
Tulem
Tulem
Varad
Varad
kulud
kulud
tulud
tulud
Kokku 18 372,6 2 459,2 3 399,1 -3 248,5 185,8 15 204,4 2 273,9 2 928,1 -3 209,7 -234,9
Valitsussektorisse kuuluvad üksused 2 321,1 1 887,9 3 388,5 -3 219,9 167,0 2 149,6 1 720,6 2 918,8 -3 183,5 -265,0
Eesti Haigekassa 544,2 391,9 1 931,2 -1 795,3 135,9 367,4 256,0 1 653,8 -1 637,3 16,7
Eesti Töötukassa 604,1 505,8 800,5 -809,5 -9,0 644,8 514,8 666,7 -990,8 -323,3
Eesti Kunstiakadeemia (grupp) 34,5 28,9 12,7 -12,2 0,5 34,0 28,4 12,7 -11,2 1,5
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (grupp) 22,8 18,7 9,2 -9,1 0,1 23,7 18,5 10,1 -8,7 1,4
Eesti Maaülikool (grupp) 82,8 73,7 45,0 -40,2 4,9 77,7 68,8 40,2 -36,6 3,6
Tallinna Ülikool (grupp) 64,4 39,9 45,8 -46,8 -1,1 62,6 41,0 42,3 -43,1 -0,8
Tallinna Tehnikaülikool (grupp) 156,6 124,1 123,8 -118,9 4,8 168,3 119,3 117,2 -108,3 8,9
Tartu Ülikool (grupp) 351,6 268,6 233,8 -224,6 9,2 338,2 259,4 204,0 -200,5 3,4
Eesti Teaduste Akadeemia 7,2 6,8 2,5 -2,3 0,2 6,8 6,6 2,9 -2,1 0,8
Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut 20,8 16,0 7,7 -8,0 -0,3 19,8 16,3 7,0 -7,0 -0,1
Eesti Rahvusringhääling 41,6 32,2 43,5 -42,2 1,2 38,5 31,0 43,1 -38,8 4,2
Eesti Rahvusraamatukogu 15,4 14,6 9,4 -9,4 0,0 15,1 14,5 10,6 -9,1 1,4
Rahvusooper Estonia 11,0 9,5 13,7 -13,2 0,5 10,5 9,0 15,0 -13,8 1,2
Eesti Kultuurkapital 20,8 18,2 33,2 -30,7 2,4 17,7 15,7 30,2 -29,1 1,2
Kaitseliit 58,2 54,6 52,1 -49,7 2,3 54,5 52,3 41,4 -39,5 1,9
Tagatisfond 280,6 280,6 16,5 -0,3 15,0 265,8 265,7 14,6 -0,3 13,3
Notarite Koda 2,7 2,3 1,5 -1,4 0,1 2,6 2,2 1,1 -1,3 -0,2
Audiitorkogu (grupp) 0,9 0,9 0,6 -0,6 0,0 0,9 0,8 0,5 -0,6 -0,1
Eesti Advokatuur 0,4 0,2 4,8 -4,8 0,0 0,5 0,2 4,9 -4,9 0,0
Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda 0,5 0,4 1,0 -0,7 0,3 0,2 0,1 0,5 -0,5 0,0
Patendivolinike Koda 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0
Valitsussektorisse mittekuuluvad üksused 16 051,5 571,3 10,6 -28,6 18,8 13 054,8 553,3 9,3 -26,2 30,1
Eesti Pank ja Finantsinspektsioon 16 051,5 571,3 10,6 -28,6 18,8 13 054,8 553,3 9,3 -26,2 30,1
219
Muude avalik-õiguslike juriidiliste isikute osalused sihtasutustes ja mittetulundusühingutes
31.12.2021 2021 31.12.2020 2020
Tegevus-
Tegevus-
Tegevus-
Tegevus-
Tulem
Tulem
Varad
Varad
kulud
kulud
kulud
Neto-
Neto-
tulud
vara
vara
Kokku 23,9 20,8 18,1 -15,0 2,9 19,7 16,5 15,8 -13,1 2,3
Valitsussektorisse kuuluvad 0,5 0,4 1,0 -0,8 0,2 0,4 0,2 0,9 -0,8 0,0
Eesti Kunstiakadeemia SA 0,3 0,2 0,3 -0,1 0,2 0,2 0,0 0,3 -0,2 0,0
SA Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia
0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0
Fond
MTÜ Eesti Maaülikooli Spordiklubi 0,1 0,1 0,5 -0,5 0,0 0,1 0,1 0,5 -0,5 0,0
SA Eesti Maaülikooli Joosep Tootsi
0,0 0,0 0,1 -0,1 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0
Fond
SA Eesti Maaülikooli Mahekeskus 0,1 0,1 0,0 0,0 0,0 0,1 0,1 0,0 0,0 0,0
Läänemaa Elukeskkonna Tuleviku-
0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0
uuringute SA
MTÜ Tartu Välismaalaste Teenuskes-
0,0 0,0 0,1 -0,1 0,0 0,0 0,0 0,1 -0,1 0,0
kus
Valitsussektorisse mittekuuluvad 23,4 20,4 17,1 -14,2 2,7 19,3 16,3 14,9 -12,3 2,3
SA Järvselja Õppe- ja Katsemetskond 16,7 16,6 3,5 -0,9 2,6 14,1 14,0 3,1 -0,8 2,2
MTÜ TTÜ Üliõpilasküla 2,4 0,9 3,6 -3,6 0,0 2,6 0,9 3,6 -3,5 0,0
MTÜ Dormitorium 1,6 1,3 1,1 -1,0 0,0 0,0 0,0 0,2 -0,2 0,0
MTÜ Tallinna Ülikooli Spordiklubi 0,0 0,0 0,2 -0,2 0,0 0,0 0,0 0,2 -0,2 0,0
MTÜ Tartu Üliõpilasküla 1,6 0,9 3,8 -3,8 -0,1 1,6 0,9 3,3 -3,5 -0,1
MTÜ Tartu Ülikooli Akadeemiline Spor-
0,6 0,4 3,1 -2,9 0,2 0,4 0,2 2,8 -2,5 0,2
diklubi
MTÜ Tartu Üliõpilasmaja 0,4 0,3 0,4 -0,4 0,0 0,5 0,3 0,4 -0,4 0,0
MTÜ TTÜ Spordiklubi 0,1 0,0 1,2 -1,2 0,0 0,1 0,0 1,1 -1,0 0,0
MTÜ TTÜ Kultuurikeskus 0,0 0,0 0,2 -0,2 0,0 0,0 0,0 0,2 -0,2 0,0
B. Muude avalik-õiguslike juriidiliste isikute osalused tütarettevõtjates
31.12.2021 2021 31.12.2020 2020
määr (%)
Netovara
Netovara
Osaluse
Tegevus-
Tegevus-
Tegevus-
Tegevus-
Tulem
Tulem
Varad
Varad
kulud
kulud
tulud
tulud
Kokku 3,8 2,7 1,2 -1,1 0,2 3,9 2,5 1,0 -0,9 0,1
Valitsussektorisse mitte-
3,8 2,7 1,2 -1,1 0,2 3,9 2,5 1,0 -0,9 0,1
kuuluvad
OÜ Muusa Majutus 100 3,4 2,4 0,5 -0,4 0,1 3,5 2,3 0,5 -0,3 0,1
OÜ Eerika Farm 100 0,4 0,3 0,7 -0,7 0,1 0,3 0,2 0,5 -0,6 0,0
E-Kyla Arendus OÜ 100 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,1 0,0 0,0 0,0 0,0
OÜ Torni Hostel 100 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0
E-dok OÜ 100 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0
UniTartu Ventures OÜ 100 0,1 0,1 0,0 -0,1 -0,1 0,2 0,2 0,0 0,0 0,0
220
Lisa c2
Raha ja selle ekvivalendid
mln eurot
Avalik sektor Valitsussektor
31.12.2021 31.12.2020 31.12.2019 31.12.2021 31.12.2020 31.12.2019
Sularaha 18,3 16,0 14,8 1,3 1,0 1,3
Arvelduskontod pankades 2 182,0 2 523,5 1 589,2 2 423,7 2 357,8 1 482,1
Tähtajalised deposiidid pankades 304,5 345,6 381,0 221,5 294,1 249,2
Raha kokku 2 504,8 2 885,1 1 985,0 2 646,5 2 652,9 1 732,6
Rahalt ja selle ekvivalentidelt teeni-
tud intressitulu (vt lisa c24) 38,3 34,7 2,4 -5,3 -2,9 -0,6
Valitsussektori rahast hoiustati 1 013,1 mln eurot 31.12.2021 seisuga Eesti Pangas (31.12.2020 seisuga 440,8 mln eurot).
Lisa c3
Finantsinvesteeringud
mln eurot
Avalik sektor Valitsussektor
31.12.2021 31.12.2020 31.12.2019 31.12.2021 31.12.2020 31.12.2019
Lühiajalised finantsinvesteerin-
gud 2 038,7 2 198,2 1 772,0 453,0 649,2 506,8
Võlakirjad õiglases väärtuses 1 862,4 2 057,3 1 640,0 448,6 630,5 501,8
Tähtajani hoitavad võlakirjad amor-
4,1 4,7 5,0 4,1 4,7 5,0
tiseeritud soetusmaksumuses
Lühiajalised laenud väärtpaberite ta-
0,0 0,0 24,2 0,0 0,0 0,0
gatisel
Noteeritud aktsiad ja osad 172,2 136,2 102,8 0,1 0,1 0,0
Noteerimata aktsiad ja osad 0,0 0,0 0,0 0,0 13,9 0,0
Muud lühiajalised finantsinvestee-
0,3 0,0 0,0 0,2 0,0 0,0
ringud
Pikaajalised finantsinvesteerin-
12 763,4 10 323,6 6 284,0 348,6 342,4 348,2
gud
Tähtajalised deposiidid pankades 1,6 1,8 4,2 1,6 1,8 1,9
Osalused investeerimisfondides õig-
0,2 0,9 0,9 0,0 0,7 0,7
lases väärtuses
Muud investeeringud omakapita-
4,5 4,1 3,8 4,5 4,1 3,8
liinstrumentidesse
Võlakirjad õiglases väärtuses 0,4 0,4 0,5 0,4 0,4 0,5
Tähtajani hoitavad võlakirjad amor-
21,7 18,7 18,4 21,7 18,7 18,5
tiseeritud soetusmaksumuses
Rahapoliitika eesmärgil hoitavad võ-
9 932,2 7 800,3 5 621,0 0,0 0,0 0,0
lakirjad
Osalused rahvusvahelistes organisat-
377,6 364,0 345,6 210,1 207,5 200,7
sioonides
Osalus riskikapitalifondides (vt lisa
110,1 109,1 122,0 110,1 109,1 122,0
a3)
Noteeritud aktsiad ja osad 0,1 0,1 0,1 0,1 0,1 0,1
Noteerimata aktsiad ja osad 0,4 0,1 0,1 0,1 0,0 0,0
Muud pikaajalised finantsinvestee-
2 314,6 2 024,1 167,4 0,0 0,0 0,0
ringud
Finantsinvesteeringud kokku 14 802,1 12 521,8 8 056,0 801,6 991,6 855,0
Sh kajastatud õiglases väärtuses 2 145,4 2 304,0 1 866,3 559,3 740,9 625,1
Sh kajastatud korrigeeritud soetus-
maksumuses 12 656,7 10 217,8 6 189,7 242,3 250,7 229,9
221
Avalik sektor Valitsussektor
31.12.2021 31.12.2020 31.12.2019 31.12.2021 31.12.2020 31.12.2019
Võlakirjadelt aruandeperioodil teeni-
tud tulu (vt lisa c24) 138,4 177,3 111,1 -3,2 -2,2 -0,2
Rahapoliitika eesmärgil hoitavate võlakirjadena kajastuvad Eesti Panga poolt eurosüsteemi riikide pandikirjade ostuka-
vade, väärtpaberituruprogrammi, avaliku sektori väärtpaberite ostukava ja pandeemia majandusmõjude ohjeldamise era-
korralise ostukava raames omandatud võlakirjad. Võlakirjad on kajastatud amortiseeritud soetusmaksumuses. Realiseeru-
vaid riske hallatakse euroala keskpankade vahel võrdeliselt osalusega Euroopa Keskpangas. Realiseeruvate riskide katteks
on moodustatud eraldis (vt lisa c13).
Lisaks riigi osalusele rahvusvahelistes organisatsioonides (vt lisa a3) moodustavad Eesti Panga vastavad osalused 167,5
mln eurot (31.12.2020 seisuga 156,5 mln eurot), sh osalus Euroopa Keskpangas 93,5 mln eurot (31.12.2020 seisuga 91,8
mln eurot) ning reservpositsioon Rahvusvahelises Valuutafondis (IMF) 73,8 mln eurot (31.12.2020 seisuga 64,5 eurot).
Muude pikaajaliste finantsinvesteeringutena kajastuvad Eesti Panga poolt Euroopa Keskpangale üle kantud välisvaluuta-
reservid summas 113,7 mln eurot (31.12.2020 seisuga 113,6 mln eurot), rahapoliitiliste operatsioonidega seotud laenud
euroala krediidiasutustele summas 1881,5 mln eurot (31.12.2020 seisuga 1881,5 mln eurot) ja arvestusühiku SDR konto
IMF-is summas 319,4 mln eurot (31.12.2020 seisuga 29,0 mln eurot). Rahapoliitiliste operatsioonidega seotud laene eu-
roala krediidiasutustele jagatakse euroala keskpankade poolt proportsionaalselt osalusega Euroopa Keskpangas. IMF suu-
rendas 2021. a kõikidele liikmesriikidele suunatud SDRide emissiooni globaalse reservide likviidsuse suurendamiseks ja
nõrgemate riikide abistamiseks.
Lisa c4
Muud nõuded ja ettemaksed
mln eurot
Avalik sektor Valitsussektor
31.12.2021 31.12.2020 31.12.2019 31.12.2021 31.12.2020 31.12.2019
Lühiajalised nõuded ja ettemak-
sed 3 112,8 2 439,3 3 053,5 746,8 694,3 650,8
Nõuded ostjate vastu 398,1 236,4 249,4 48,1 35,7 41,9
Sh brutosummas 407,9 249,4 261,8 51,5 39,5 45,9
Sh Ebatõenäoliselt laekuvad -9,8 -13,0 -12,4 -3,4 -3,8 -4,0
Intressinõuded 47,9 51,4 59,7 2,2 1,2 1,8
Muud viitlaekumised 72,3 55,6 50,7 1,0 1,6 0,9
Laenunõuded 31,0 30,8 25,5 32,6 33,4 27,7
Laekumata sihtfinantseerimine (vt
539,0 487,2 456,0 532,3 483,6 452,8
lisa c15)
Eurosüsteemisisesed nõuded 1 837,6 1 388,4 2 036,5 0,0 0,0 0,0
Muud nõuded 58,6 84,7 80,0 16,3 15,4 14,3
Ettemakstud sihtfinantseerimine 55,9 43,2 28,8 64,8 74,0 54,6
Muud ettemakstud tulevaste pe-
72,4 61,6 66,9 49,5 49,4 56,8
rioodide kulud
Pikaajalised nõuded ja ettemak-
903,4 843,8 665,1 913,2 852,1 677,0
sed
Laenunõuded 839,2 787,0 616,4 841,9 788,3 619,6
Intressinõuded (vt lisa a6) 39,5 34,5 30,6 39,5 34,5 30,6
Sihtotstarbelised fondid (vt lisa
0,0 0,0 0,0 14,8 14,9 14,6
a5)
Laekumata sihtfinantseerimine (vt
6,0 5,5 5,2 6,0 5,5 5,2
lisa c15)
Muud nõuded ja ettemaksed 18,7 16,8 12,9 11,0 8,9 7,0
Nõuded ja ettemaksed kokku 4 016,2 3 283,1 3 718,6 1 660,0 1 546,4 1 327,8
Eurosüsteemisisesed nõuded on Eesti Panga nõuded eurosüsteemile seoses europangatähtede jaotamisega summas 1
294,7 mln eurot (31.12.2020 seisuga 1 384,8 mln eurot), netonõuded arveldustest eurosüsteemi keskpankadega summas
554,8 mln eurot (31.12.2020 seisuga 0 eurot) ning nõuded Euroopa Keskpanga kasumi jaotamisest -11,9 mln eurot
(31.12.2020 seisuga 3,6 mln eurot).
222
Lisa c5
Osalused sihtasutustes ja mittetulundusühingutes
A. Avalik sektor
Avaliku sektori aruandes on sihtasutused ja mittetulundusühingud (vt lisad a1 B1, b1 B, c1 B) konsolideeritud rida-realt
meetodil.
B. Valitsussektor
31.12.2021 31.12.2020 31.12.2019
Riigi osalused (vt lisa a8) 8,3 8,4 8,4
Kohalike omavalitsuste üksuste osalused (vt lisa b4) 3,7 3,7 3,7
Muude avalik-õiguslike juriidiliste isikute osalused 6,9 6,9 6,9
Kokku osalused sihtasutustes ja mittetulundusühingutes 18,9 19,0 19,0
Lisa c6
Osalused tütar- ja sidusettevõtjates
mln eurot
Avalik sektor Valitsussektor
31.12.2021 31.12.2020 31.12.2019 31.12.2021 31.12.2020 31.12.2019
Riigi osalused (vt lisa a9) 67,5 60,4 57,9 3 671,4 3 427,7 3 169,7
Riigi valitsussektorisse kuuluvatele
sihtasutustele ja äriühingutele kuulu-
vad osalused 0,0 0,0 0,0 9,0 9,0 9,1
Kohalike omavalitsuste üksuste osalu-
104,6 47,3 47,5 341,6 276,3 260,6
sed (vt lisa b5)
Kohalike omavalitsuste sihtasutustele
0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 5,4
kuuluvad osalused
Muude avalik-õiguslike juriidiliste isi-
kute osalused 0,5 0,4 0,3 2,4 2,4 2,2
Sektorite vahelised elimineerimised -8,9 -8,1 -7,1 0,0 0,5 -7,1
Kokku osalused tütar- ja sidusette-
võtjates 163,7 100,0 98,6 4 024,4 3 715,9 3 439,9
Osaluste liikumine
Avalik sek-
tor Valitsussektor
Sidusette- Tütarette- Sidusette-
võtjad võtjad võtjad Kokku
Jääk seisuga 31.12.2019 98,6 3 410,7 29,2 3 439,9
Rahalised sisse- ja väljamaksed 4,3 193,4 0,0 193,4
Müük müügihinnas -0,1 -0,1 0,0 -0,1
Müügist saadud kasum (vt lisa c24) 0,1 0,1 0,0 0,1
Mitterahalised sisse- ja väljamaksed 0,0 5,3 0,0 5,3
Ümberklassifitseerimine 0,0 -13,4 0,0 -13,4
Saadud dividendid -10,2 0,0 0,0 0,0
Kasum/kahjum kapitaliosaluse meetodil (vt lisa c24) 7,3 0,0 0,0 0,0
Allahindlused ja allahindluste tühistamised (vt lisa c24) 0,0 90,6 0,1 90,7
Jääk seisuga 31.12.2020 100,0 3 686,6 29,3 3 715,9
Rahalised sisse- ja väljamaksed 67,7 39,8 58,5 98,3
Mitterahalised sisse- ja väljamaksed 0,0 7,5 0,0 7,5
Ümberklassifitseerimine -0,8 -9,8 0,0 -9,8
223
Avalik sek-
tor Valitsussektor
Sidusette- Tütarette- Sidusette-
võtjad võtjad võtjad Kokku
Saadud dividendid -10,5 0,0 0,0 0,0
Kasum/kahjum kapitaliosaluse meetodil (vt lisa c24) 7,3 0,0 0,0 0,0
Allahindlused ja allahindluste tühistamised (vt lisa c24) 0,0 212,7 -0,2 212,5
Jääk seisuga 31.12.2021 163,7 3 936,8 87,6 4 024,4
Osalustelt saadud dividendid
Avalik sektor Valitsussektor
2021 2020 2021 2020
Tütarettevõtjatelt 0,0 0,0 79,8 142,6
Sidusettevõtjatelt 10,5 10,2 7,9 7,4
Kokku dividenditulu osalustelt 10,5 10,2 87,7 150,0
Lisa c7
Kinnisvarainvesteeringud
mln eurot
Avalik sektor Valitsussektor
2021 2020 2021 2020
Jääk perioodi alguses 250,7 248,2 204,2 200,4
Soetusmaksumus 347,5 337,1 277,9 268,3
Kogunenud kulum -96,8 -88,9 -73,7 -67,9
Kokku liikumised -2,0 2,5 -0,5 3,8
Soetused ja parendused 7,8 1,6 7,6 0,9
Kulum ja allahindlus -9,0 -8,7 -6,6 -6,3
Müük müügihinnas -10,4 -9,5 -9,1 -5,6
Müügist saadud kasum 8,0 7,4 7,2 4,3
Ümberklassifitseerimine -2,3 11,7 -3,5 10,5
Saadud ja üle antud sihtfinantseerimine 0,1 0,0 0,1 0,0
Muutused valitseva mõju omandamisest ja kadumisest -0,1 0,0 0,0 0,0
Ümberhindlus 3,9 0,0 3,8 0,0
Jääk perioodi lõpus 248,7 250,7 203,7 204,2
Soetusmaksumus 351,5 347,5 280,2 277,9
Kogunenud kulum -102,8 -96,8 -76,5 -73,7
Sh kasutusrendile antud, jääkväärtus 132,2 144,2 104,8 113,3
Sh laenude katteks panditud, jääkväärtus 17,0 22,7 2,5 8,5
Tulud ja kulud
Rendi- ja üüritulu, hoonestusõiguse ja kasutusvalduse tasud 29,7 29,1 16,3 16,1
Kinnisvarainvesteeringute halduskulud -4,2 -3,6 -4,0 -3,5
224
Lisa c8
Materiaalne põhivara
mln eurot
A. Avalik sektor
tööd ja ette-
Lõpetamata
Masinad ja
Muu põhi-
Hooned ja
Kaitseots-
tarbeline
põhivara
seadmed
rajatised
maksed
Kokku
vara
Maa
Jääk seisuga 31.12.2019 1 344,5 9 217,5 236,3 3 387,2 185,1 745,7 15 116,3
Soetusmaksumus 1 344,5 14 831,6 644,0 6 186,6 328,3 745,7 24 080,7
Kogunenud kulum -5 614,1 -407,7 -2 799,4 -143,2 -8 964,4
Kokku liikumised 2020 17,1 348,5 47,6 -14,8 15,5 51,4 465,3
Soetused ja parendused 9,1 74,3 7,3 124,0 16,4 1 150,6 1 381,7
Kulum ja allahindlus -0,3 -566,9 -41,4 -296,7 -18,7 -5,4 -929,4
Müük müügihinnas -29,0 -7,7 0,0 -3,8 0,0 0,0 -40,5
Müügist saadud kasum 26,5 0,3 0,0 3,2 0,0 0,0 30,0
Saadud mitterahaline sihtfinantseerimine 0,3 17,2 9,3 1,3 0,5 0,0 28,6
Antud mitterahaline sihtfinantseerimine -0,1 -0,2 -1,2 0,0 0,0 -0,1 -1,6
Valuuta ümberhindluse kursivahed -0,2 0,0 0,0 -0,8 0,0 0,0 -1,0
Ümberklassifitseerimine 1,6 827,4 73,6 158,7 17,2 -1 094,0 -15,5
Muutused valitseva mõju omandamisest ja
0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,2 0,2
kadumisest
Ümberhindlus (vt netovara muutuste
9,2 4,1 0,0 -0,7 0,1 0,1 12,8
aruanne)
Jääk seisuga 31.12.2020 1 361,6 9 566,0 283,9 3 372,4 200,6 797,1 15 581,6
Soetusmaksumus 1 361,6 15 574,7 728,7 6 418,0 353,8 797,1 25 233,9
Kogunenud kulum -6 008,7 -444,8 -3 045,6 -153,2 -9 652,3
Keskmine kulumi norm 3,7% 6,0% 4,7% 5,5%
Kapitalirendi tingimustel renditud,
46,6 0,0 192,1 0,6 239,3
jääkväärtus
Kasutusrendile antud, jääkväärtus 159,0 120,5 0,0 67,4 0,3 0,0 347,2
Laenude katteks panditud, jääkväärtus 3,2 212,3 0,0 43,4 0,0 0,0 258,9
Kokku liikumised 2021 40,4 477,3 51,8 52,6 9,9 146,9 778,9
Soetused ja parendused 8,1 90,8 7,0 148,4 12,5 1 436,9 1 703,7
Kulum ja allahindlus -0,1 -586,2 -52,2 -309,7 -21,2 -2,7 -972,1
Müük müügihinnas -46,8 -10,4 0,0 -9,9 -0,1 0,0 -67,2
Müügist saadud kasum 43,7 3,6 0,0 4,4 0,1 0,0 51,8
Saadud mitterahaline sihtfinantseerimine 0,7 2,7 13,0 4,4 0,1 0,0 20,9
Antud mitterahaline sihtfinantseerimine 0,0 -0,2 0,0 -0,4 -0,2 0,0 -0,8
Ümberklassifitseerimine 21,8 961,3 84,0 212,8 18,3 -1 289,9 8,3
Muutused valitseva mõju omandamisest ja
-0,6 10,7 0,0 2,4 0,5 1,3 14,3
kadumisest
Ümberhindlus (vt netovara muutuste
13,6 5,0 0,0 0,2 -0,1 1,3 20,0
aruanne)
Jääk seisuga 31.12.2021 1 402,0 10 043,3 335,7 3 425,0 210,5 944,0 16 360,5
Soetusmaksumus 1 402,0 16 516,3 815,9 6 662,1 385,3 944,0 26 725,6
Kogunenud kulum -6 473,0 -480,2 -3 237,1 -174,8 -10 365,1
Keskmine kulumi norm 3,7% 6,8% 4,7% 5,7%
Kapitalirendi tingimustel renditud,
34,8 0,0 189,9 0,3 225,0
jääkväärtus
Kasutusrendile antud, jääkväärtus 169,1 140,6 0,0 56,9 0,5 367,1
Laenude katteks panditud, jääkväärtus 3,7 185,3 0,0 34,2 0,0 223,2
225
B. Valitsussektor
Hooned ja ra-
Kaitseotstar-
beline põhi-
tööd ja ette-
Lõpetamata
Masinad ja
Muu põhi-
seadmed
maksed
jatised
Kokku
vara
vara
Maa
Jääk seisuga 31.12.2019 736,6 6 233,5 236,4 732,4 173,7 456,6 8 569,2
Soetusmaksumus 736,6 10 120,6 644,1 1 623,6 286,4 456,6 13 867,9
Kogunenud kulum -3 887,1 -407,7 -891,2 -112,7 -5 298,7
Kokku liikumised 2020 14,3 313,6 47,5 19,3 14,5 -10,7 398,5
Soetused ja parendused 6,2 86,6 7,3 96,4 13,1 761,4 971,0
Kulum ja allahindlus -0,3 -423,0 -41,5 -100,8 -16,0 -1,6 -583,2
Müük müügihinnas -25,1 -6,5 0,0 -0,6 0,0 0,0 -32,2
Müügist saadud kasum 23,3 -0,3 0,0 0,5 0,0 0,0 23,5
Mitterahalised sisse- ja väljamaksed 0,4 -5,6 0,0 0,0 -0,1 0,0 -5,3
Saadud mitterahaline sihtfinantseerimine 0,3 16,9 9,3 1,3 0,6 0,0 28,4
Antud mitterahaline sihtfinantseerimine -0,1 -0,4 -1,2 0,0 0,0 0,0 -1,7
Ümberklassifitseerimine 0,8 641,8 73,6 22,4 16,9 -770,6 -15,1
Ümberhindlus 8,8 4,1 0,0 0,1 0,0 0,0 13,0
Suurenemine esmakordsest arvele võtmi-
0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,1 0,1
sest
Jääk seisuga 31.12.2020 750,9 6 547,1 283,9 751,7 188,2 445,9 8 967,7
Soetusmaksumus 750,9 10 716,5 728,7 1 696,8 312,2 445,9 14 651,0
Kogunenud kulum -4 169,4 -444,8 -945,1 -124,0 -5 683,3
Keskmine kulumi norm 4,1% 6,0% 6,1% 5,3%
Kapitalirendi tingimustel renditud,
0,0 45,5 0,0 100,2 0,6 0,0 146,3
jääkväärtus
Kasutusrendile antud, jääkväärtus 2,4 101,0 0,0 0,5 0,0 0,0 103,9
Laenude katteks panditud, jääkväärtus 1,0 89,9 0,0 0,9 0,0 0,0 91,8
Kokku liikumised 2021 31,8 336,4 51,7 30,5 9,4 162,9 622,7
Soetused ja parendused 7,2 68,5 7,1 108,4 10,8 978,7 1 180,7
Kulum ja allahindlus 0,0 -439,4 -52,2 -105,3 -18,1 -2,1 -617,1
Müük müügihinnas -43,0 -6,7 0,0 -3,5 0,0 0,0 -53,2
Müügist saadud kasum 40,4 3,1 0,0 3,3 0,0 0,0 46,8
Mitterahalised sisse- ja väljamaksed -0,4 -6,5 0,0 0,6 0,0 0,0 -6,3
Saadud mitterahaline sihtfinantseerimine 0,7 3,7 12,9 4,4 0,1 0,0 21,8
Antud mitterahaline sihtfinantseerimine 0,0 -0,4 0,0 -0,4 -0,2 0,0 -1,0
Ümberklassifitseerimine 13,6 709,4 83,9 22,9 16,1 -813,7 32,2
Muutused valitseva mõju omandamisest ja
0,0 0,0 0,0 0,0 0,7 0,0 0,7
kadumisest
Ümberhindlus 13,3 4,7 0,0 0,1 0,0 0,0 18,1
Jääk seisuga 31.12.2021 782,7 6 883,5 335,6 782,2 197,6 608,8 9 590,4
Soetusmaksumus 782,7 11 382,4 815,9 1 784,8 341,2 608,8 15 715,8
Kogunenud kulum -4 498,9 -480,3 -1 002,6 -143,6 -6 125,4
Keskmine kulumi norm 4,0% 6,8% 6,3% 5,5%
Kapitalirendi tingimustel renditud,
35,3 0,0 97,0 0,3 132,6
jääkväärtus
Kasutusrendile antud, jääkväärtus 1,9 101,6 0,0 0,5 0,3 104,3
Laenude katteks panditud, jääkväärtus 0,8 80,2 0,0 0,3 0,0 81,3
226
Lisa c9
Immateriaalne põhivara
mln eurot
Avalik sektor Valitsussektor
2021 2020 2021 2020
Jääk perioodi alguses 316,5 276,8 178,4 152,7
Soetusmaksumus 703,5 632,9 469,8 424,0
Kogunenud kulum -387,0 -356,1 -291,4 -271,3
Kokku liikumised 28,4 39,7 30,3 25,7
Soetused ja parendused 100,1 95,6 77,0 65,9
Kulum ja allahindlus -67,6 -57,7 -46,4 -40,8
Ümberklassifitseerimine -5,9 0,7 0,7 0,6
Ümberhindlus 1,7 -1,9 0,0 0,0
Saadud valitseva mõju tekkimisel 1,2 0,0 0,0 0,0
Antud mitterahaline sihtfinantseerimine -1,1 3,0 -1,0 0,0
Jääk perioodi lõpus 344,9 316,5 208,7 178,4
Soetusmaksumus 780,9 703,5 528,9 469,8
Kogunenud kulum -436,0 -387,0 -320,2 -291,4
Keskmine kulumi norm (%) 9,1% 8,6% 9,3% 9,1%
Lisa c10
Materiaalse ja immateriaalse põhivara ja kinnisvarainvesteeringute soetus tegevusalade lõikes
mln eurot
Avalik sektor Valitsussektor
2021 2020 2021 2020
Transport 491,1 452,1 418,4 326,1
Kütus ja energia 341,5 180,5 0,6 3,9
Muu majandus 82,6 66,9 43,0 26,9
Elamu- ja kommunaalmajandus 122,4 111,8 41,5 29,3
Keskkonnakaitse 19,0 20,2 8,2 6,5
Haridus 203,3 194,2 205,6 195,1
Vaba aeg, kultuur, religioon 106,6 83,8 103,5 81,2
Riigikaitse 178,7 133,1 178,8 133,2
Avalik kord ja julgeolek 35,6 29,5 35,8 29,6
Tervishoid 109,6 89,7 109,6 89,7
Sotsiaalne kaitse 43,3 36,3 43,6 36,5
Üldised valitsussektori teenused 77,9 80,8 76,7 79,8
Kokku põhivara soetus 1 811,6 1 478,9 1 265,3 1 037,8
Avaliku sektori rahavoogude aruandes on põhivara soetust korrigeeritud võla suurenemisega tarnijatele 71,8 mln euro
võrra (2020. a vähenemine 6,6 mln eurot).
Valitsussektori rahavoogude aruandes on põhivara soetust korrigeeritud võla suurenemisega tarnijatele 38,7 mln euro
võrra (2020. a vähenemine 6,2 mln eurot).
Rahavoogude aruandes on põhivara soetust korrigeeritud veel kapitalirendikohustiste võtmisega (vt lisa c14) ja kapitali-
seeritud intressikuludega (vt lisa c24).
227
Lisa c11
Bioloogilised varad
mln eurot
Avalik sektor Valitsussektor
2021 2020 2021 2020
Jääk perioodi alguses 804,4 704,7 15,3 28,1
Müük müügihinnas -0,2 -0,1 -0,1 -0,1
Müügist saadud kasum 0,1 0,1 0,1 0,1
Ümberklassifitseerimine 0,0 0,0 0,0 0,1
Õiglase väärtuse muutus 183,9 100,3 5,0 -12,3
Kahjum allahindlusest 0,0 -0,6 0,0 -0,6
Jääk perioodi lõpus 988,2 804,4 20,3 15,3
Sh käibevara 41,6 31,6 1,8 1,3
Sh põhivara 946,6 772,8 18,5 14,0
Realiseeritav kasvav mets moodustab avaliku sektori bioloogilistest varadest aruandeperioodi lõpu seisuga 978,5 mln eu-
rot (31.12.2020 seisuga 795,0 mln eurot), sh lühiajalise osana kajastatud 32,5 mln eurot (31.12.2020 seisuga 22,9 mln eu-
rot). Sellest enamuse moodustab realiseeritav riigimets (vt lisa a14).
Realiseeritav kasvav mets moodustab valitsussektori bioloogilistest varadest aruandeperioodi lõpu seisuga 19,8 mln eurot
(31.12.2020 seisuga 14,9 mln eurot), sh lühiajalise osana kajastatud 1,8 mln eurot (31.12.2020 seisuga 1,3 mln eurot).
Lisa c12
Muud kohustised ja saadud ettemaksed
mln eurot
Avalik sektor Valitsussektor
31.12.2021 31.12.2020 31.12.2019 31.12.2021 31.12.2020 31.12.2019
Lühiajalised muud kohustised ja
saadud ettemaksed 15 497,5 12 954,3 9 185,2 1 155,3 847,2 648,2
Maksu-, lõivu- ja trahvikohustised 79,5 46,4 65,9 64,0 39,7 61,1
Intressivõlad 42,2 22,3 23,3 0,9 1,1 0,4
Muud viitvõlad 72,3 62,1 57,2 2,7 10,0 0,8
Toetuste andmise kohustised 235,1 235,9 196,5 278,0 252,1 208,5
Ringluses olevad pangatähed 4 000,0 3 715,4 3 361,1 0,0 0,0 0,0
Klientide hoiused 10 250,1 8 227,4 5 108,3 76,5 31,8 40,5
Tagatisdeposiidid 45,5 34,0 32,6 38,2 27,9 26,5
Muud kohustised 32,1 34,3 32,9 26,4 28,7 23,5
Sihtfinantseerimiseks saadud ette-
650,4 446,0 277,4 645,7 439,1 275,4
maksed (vt lisa c15)
Muud tulevaste perioodide tulud 90,3 130,5 30,0 22,9 16,8 11,5
Pikaajalised kohustised ja saadud
261,8 195,3 170,1 50,8 46,0 39,8
ettemaksed
Võlad tarnijatele 5,8 1,4 1,5 2,7 1,2 1,5
Intressivõlad (vt lisa a17) 39,5 34,5 30,6 39,5 34,5 30,6
Muud kohustised 30,9 40,3 27,7 1,7 6,6 5,2
Muud tulevaste perioodide tulud 185,6 119,1 110,3 6,9 3,7 2,5
Kokku muud kohustised ja saa-
15 759,3 13 149,6 9 355,3 1 206,1 893,2 688,0
dud ettemaksed
Eesti Pank kajastab ringluses olevaid europangatähti alates eurosüsteemiga liitumisest vastavalt eurosüsteemi riikide
keskpankadele määratud europangatähtede jaotamise alusele, milleks on iga riigi keskpanga osalus Euroopa Keskpangas.
Iga keskpanga poolt tegelikult ringlusse lastud pangatähtede ja pangatähtede jaotamise alusel tekkinud pangatähtede
väärtuse erinevus tekitab tasustatavad eurosüsteemisisesed saldod (vt lisa c4).
228
Klientide hoiustest moodustasid Eesti Pangas avatud Eesti pankade arvelduskontod kohustusliku reservi katmiseks
31.12.2021 seisuga 9 651,6 mln eurot (31.12.2020 seisuga 6 954,0 mln eurot), Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) ar-
vestusühikute vastaskirje 365,1 mln eurot (31.12.2020 seisuga 73,0 mln eurot), netokohustised arveldamisest euroala
riikide keskpankadega Euroopa arveldussüsteemis Target2 avatud konto kaudu 0 eurot (31.12.2020 seisuga 1 006,2 mln
eurot).
Lisa c13
Eraldised
mln eurot
Avalik sektor Valitsussektor
Lühiajali- Pikaajali- Lühiajali- Pikaajali-
Kokku
sed sed Kokku sed sed
Jääk seisuga 31.12.2019 289,3 2 831,9 3 121,2 89,4 2 777,3 2 866,7
Pensionieraldised 74,0 2 761,3 2 835,3 73,7 2 760,3 2 834,0
Keskkonnakaitselised eraldised 72,9 34,2 107,1 0,1 0,4 0,5
Kohtukuludeks 3,7 0,3 4,0 3,7 0,3 4,0
Garantiikohustuste ja laenutagatiste
93,1 12,8 105,9 8,7 12,2 20,9
eraldised
Muud eraldised 45,6 23,3 68,9 3,2 4,1 7,3
Kokku liikumised 2020 97,7 471,7 569,4 51,3 475,4 526,7
Eraldiste moodustamine 146,2 440,5 586,7 52,3 443,3 495,6
Väljamaksed -129,0 -0,2 -129,2 -79,5 0,0 -79,5
Diskonteeritud eraldistelt arvestatud
0,0 111,9 111,9 0,0 110,6 110,6
intress
Suurenemine seoses valitseva mõju tek-
0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0
kimisega
Ümberklassifitseerimine 80,5 -80,5 0,0 78,5 -78,5 0,0
Jääk seisuga 31.12.2020 387,0 3 303,6 3 690,6 140,7 3 252,7 3 393,4
Pensionieraldised 83,8 3 106,8 3 190,6 83,3 3 105,7 3 189,0
Keskkonnakaitselised eraldised 79,5 31,8 111,3 0,0 0,4 0,4
Kohtukuludeks 1,6 4,0 5,6 1,5 4,0 5,5
Garantiikohustuste ja laenutagatiste
104,8 32,6 137,4 8,2 32,2 40,4
eraldised
Muud eraldised 117,4 128,4 245,8 47,7 110,4 158,1
Kokku liikumised 2021 92,6 499,6 592,2 -6,2 500,3 494,1
Eraldiste moodustamine 233,9 522,8 756,7 8,3 522,8 531,1
Väljamaksed -288,9 0,0 -288,9 -161,4 0,0 -161,4
Diskonteeritud eraldistelt arvestatud
0,0 125,6 125,6 0,0 124,4 124,4
intress
Suurenemine seoses valitseva mõju tek-
-0,5 -0,7 -1,2 0,0 0,0 0,0
kimisega
Ümberklassifitseerimine 148,1 -148,1 0,0 146,9 -146,9 0,0
Jääk seisuga 31.12.2021 479,6 3 803,2 4 282,8 134,5 3 753,0 3 887,5
Pensionieraldised 114,8 3 697,9 3 812,7 114,4 3 697,1 3 811,5
Keskkonnakaitselised eraldised 195,9 31,7 227,6 0,0 0,3 0,3
Kohtukuludeks 2,2 4,1 6,3 1,3 4,1 5,4
Garantiikohustiste ja laenutagatiste
eraldised 116,3 46,0 162,3 10,5 46,0 56,5
Muud eraldised 50,4 23,5 73,9 8,3 5,5 13,8
Avalikus sektoris sisaldub garantiikohustiste ja laenutagatiste eraldiste hulgas Eesti Panga eraldis finantsinvesteeringu-
tega seotud riskide katteks summas 103,6 mln eurot (31.12.2020 seisuga 92,6 mln eurot) ning muude eraldiste hulgas
rahapoliitiliste operatsioonide riskide katteks summas 27,9 mln eurot (31.12.2020 seisuga 28,1 mln eurot).
229
Lisa c14
Laenukohustised
mln eurot
A. Avalik sektor
Laenukohustised järelejäänud tähtaja järgi
Võlakirjad Laenud Kapitalirent Kokku
Jääk seisuga 31.12.2019 1 252,0 2 759,5 213,5 4 225,0
Kuni 1 aasta 239,3 338,6 19,6 597,5
1 kuni 5 aastat 814,7 1 268,4 94,3 2 177,4
Üle 5 aasta 198,0 1 152,5 99,6 1 450,1
Jääk seisuga 31.12.2020 2 906,9 3 567,2 207,7 6 681,8
Kuni 1 aasta 463,6 537,9 19,1 1 020,6
1 kuni 5 aastat 782,1 1 152,8 105,1 2 040,0
Üle 5 aasta 1 661,2 1 876,5 83,5 3 621,2
Jääk seisuga 31.12.2021 2 843,2 3 930,5 215,7 6 989,4
Kuni 1 aasta 418,8 499,6 30,4 948,8
1 kuni 5 aastat 807,8 1 311,9 88,1 2 207,8
Üle 5 aasta 1 616,6 2 119,0 97,2 3 832,8
Laenukohustiste liikumine
Võlakirjad Laenud Kapitalirent Kokku
Jääk seisuga 31.12.2019 1 252,0 2 759,5 213,5 4 225,0
Saadud 2 056,7 1 299,2 13,9 13,9
Ümberklassifitseerimine 0,0 3,0 0,0 0,0
Konverteerimine vähemusosalusse -411,7 -494,0 -19,3 -19,3
Laenukulu amortisatsioon 9,9 -0,5 -0,4 -0,4
Jääk seisuga 31.12.2020 2 906,9 3 567,2 207,7 6 681,8
Saadud 401,8 825,7 31,0 1 258,5
Ümberhindlused 0,1 -0,1 0,2 0,2
Ümberklassifitseerimine -0,2 -2,7 0,1 -2,8
Muutused valitseva mõju tekkimisest ja kadumi-
0,0 0,1 -1,1 -1,0
sest
Tagasi makstud -476,0 -460,0 -22,2 -958,2
Laenukulu amortisatsioon 10,6 0,3 0,0 10,9
Jääk seisuga 31.12.2021 2 843,2 3 930,5 215,7 6 989,4
Intressikulu 2020 (vt lisa c24) -32,4 -16,2 -10,8 -59,4
Keskmine intressimäär 1,6% 0,5% 5,1% 1,1%
Intressikulu 2021 (vt lisa c24) -28,6 -15,8 -9,9 -54,3
Keskmine intressimäär 1,0% 0,4% 4,7% 0,8%
B. Valitsussektor
Laenukohustised järelejäänud tähtaja järgi
Võlakirjad Laenud Kapitalirent Kokku
Jääk seisuga 31.12.2019 248,0 1 966,1 145,6 2 359,7
Kuni 1 aasta 117,0 192,9 12,2 322,1
1 kuni 5 aastat 56,5 645,9 40,1 742,5
Üle 5 aasta 74,5 1 127,3 93,3 1 295,1
Jääk seisuga 31.12.2020 2 037,9 2 747,9 135,7 4 921,5
Kuni 1 aasta 451,1 194,2 11,6 656,9
1 kuni 5 aastat 32,9 753,7 38,4 825,0
Üle 5 aasta 1 553,9 1 800,0 85,7 3 439,6
Jääk seisuga 31.12.2021 1 989,2 3 070,7 133,7 5 193,6
Kuni 1 aasta 411,2 201,5 12,0 624,7
1 kuni 5 aastat 24,4 832,5 37,2 894,1
230
Võlakirjad Laenud Kapitalirent Kokku
Üle 5 aasta 1 553,6 2 036,7 84,5 3 674,8
Laenukohustiste liikumine
Võlakirjad Laenud Kapitalirent Kokku
Jääk seisuga 31.12.2019 248,0 1 966,1 145,6 2 359,7
Saadud 2 056,7 990,5 2,8 3 050,0
Mitterahalised sisse- ja väljamaksed osalustesse 0,0 0,1 0,0 0,1
Laenukulu amortisatsioon 0,5 0,0 0,0 0,5
Tagasi makstud -267,3 -208,8 -12,7 -488,8
Jääk seisuga 31.12.2020 2 037,9 2 747,9 135,7 4 921,5
Saadud 401,8 548,7 10,1 960,6
Ümberklassifitseerimine valitsussektorisse 0,0 0,6 0,5 1,1
Laenukulu amortisatsioon 1,3 0,1 0,0 1,4
Tagasi makstud -451,8 -226,6 -12,6 -691,0
Jääk seisuga 31.12.2021 1 989,2 3 070,7 133,7 5 193,6
Intressikulu 2020 (vt lisa c24) -2,9 -6,8 -9,2 -18,9
Keskmine intressimäär 0,3% 0,3% 6,5% 0,5%
Intressikulu 2021 (vt lisa c24) -3,8 -5,9 -8,1 -17,8
Keskmine intressimäär 0,3% 0,3% 5,8% 0,5%
Informatsioon laenutagatisteks seatud tagatiste, panditud varade ja kapitalirendi tingimustel renditud varade kohta vt lisa
c27, c7, c8.
Lisa c15
Saadud ja antud toetused
mln eurot
A. Saadud toetused
A.1. Avalik sektor
Jääk seisuga Jääk seisuga Jääk seisuga
Arvestatud tulu
Arvestatud tulu
31.12.2019 31.12.2020 31.12.2021
2020
2021
(vt lisa a15)
(vt lisa a15)
(vt lisa a15)
ettemaksed
ettemaksed
ettemaksed
Nõuded (vt
Nõuded (vt
Nõuded (vt
Laekunud
Laekunud
Laekunud
lisa a3)
lisa a3)
lisa a3)
Euroopa Liidu fondidest 452,5 250,1 902,4 484,4 404,9 985,8 528,8 602,9
Muu välisabi 8,1 25,4 65,2 7,5 37,4 65,0 15,7 43,7
Kodumaised toetused 0,6 1,9 35,5 0,8 3,7 34,1 0,5 3,8
Saadud toetused kokku 461,2 277,4 1 003,1 492,7 446,0 1 084,9 545,0 650,4
Saadud toetuste tulu tegevusala järgi
2021 2020
kulude vahen-
kulude vahen-
Tulu põhivara
Tulu põhivara
Tulu põhivara
Tulu põhivara
Tulu tegevus-
Tulu tegevus-
Tulu tegevus-
Tulu tegevus-
hendamiseks
hendamiseks
soetuse va-
soetuse va-
soetuseks
soetuseks
damiseks
damiseks
kuludeks
kuludeks
Põllumajandus 18,3 247,3 16,5 32,9 13,2 220,8 8,5 35,4
Transport 3,7 2,1 74,3 6,0 2,5 1,1 61,2 1,3
Muu majandus 28,2 11,7 65,3 29,9 19,7 5,9 111,1 21,7
Haridus 89,5 24,9 66,0 0,3 76,5 19,4 59,9 0,3
231
2021 2020
kulude vahen-
kulude vahen-
Tulu põhivara
Tulu põhivara
Tulu põhivara
Tulu põhivara
Tulu tegevus-
Tulu tegevus-
Tulu tegevus-
Tulu tegevus-
hendamiseks
hendamiseks
soetuse va-
soetuse va-
soetuseks
soetuseks
damiseks
damiseks
kuludeks
kuludeks
Elamu- ja kommunaalmajandus 0,2 0,0 18,4 34,6 0,2 0,0 9,9 16,0
Keskkonnakaitse 6,1 0,9 35,2 25,6 15,8 0,6 39,6 24,2
Üldised valitsussektori teenused 41,5 3,3 24,8 0,2 44,0 10,5 21,4 0,3
Tervishoid 40,5 0,1 24,8 7,7 29,2 0,0 14,2 3,7
Sotsiaalne kaitse 42,2 1,5 6,8 1,5 36,3 2,1 14,2 1,9
Vaba aeg, kultuur, religioon 10,0 1,6 0,3 0,3 8,8 1,6 0,6 0,9
Riigikaitse 10,5 0,0 14,3 0,0 6,3 0,0 30,5 0,0
Avalik kord ja julgeolek 7,0 0,1 8,0 0,0 5,3 0,1 6,4 0,0
Saadud toetused kokku 297,7 293,5 354,7 139,0 257,8 262,1 377,5 105,7
Aruandeperioodil nõuti seoses tingimuste rikkumisega tagasi 13,3 mln eurot välisabi (2020. a 14,1 mln eurot), sh 7,6 mln
eurot väljapoole avalikku sektorit vahendatud välisabi (2020. a 9,8 mln eurot) (kajastatud tulu vähendusena).
Vahendatud toetused summas 432,5 mln eurot (2020. a kokku 367,8 mln eurot) kajastavad saadud toetusi Euroopa Liidu
fondidest ja muud välisabi, mida avalik sektor ei kasutanud oma tegevuskuludeks ega põhivara soetamiseks, vaid andis
edasi kasusaajatele väljaspool avalikku sektorit (kajastatud ka antud toetustena, vt osa B).
Rahavoogude aruandes on põhivara soetuseks saadud sihtfinantseerimist korrigeeritud mitterahalise sihtfinantseerimi-
sega (vt lisa c8). Lisaks on investeerimistegevuse rahavooge korrigeeritud põhivara sihtfinantseerimiseks saadud ettemak-
sete vähenemisega 3,9 mln euro võrra (2020. a vähenemine 2,3 mln eurot) ja nõuete suurenemisega 17,4 mln euro võrra
(2020. a vähenemine 3,2 mln eurot).
A2. Valitsussektor
Jääk seisuga Jääk seisuga Jääk seisuga
Arvestatud tulu
Arvestatud tulu
31.12.2019 31.12.2020 31.12.2021
2020
2021
(vt lisa a15)
(vt lisa a15)
(vt lisa a15)
ettemaksed
ettemaksed
ettemaksed
Nõuded (vt
Nõuded (vt
Nõuded (vt
Laekunud
Laekunud
Laekunud
lisa a3)
lisa a3)
lisa a3)
Euroopa Liidu fondidest 451,5 249,5 840,1 482,9 401,1 952,2 528,2 600,1
Muu välisabi 5,8 23,9 63,3 5,3 34,6 59,1 9,6 41,8
Kodumaised toetused 0,7 2,0 35,0 0,9 3,4 34,7 0,5 3,8
Saadud toetused kokku 458,0 275,4 938,4 489,1 439,1 1 046,0 538,3 645,7
Saadud toetuste tulu tegevusala järgi
2021 2020
kulude vahen-
kulude vahen-
Tulu põhivara
Tulu põhivara
Tulu põhivara
Tulu põhivara
Tulu tegevus-
Tulu tegevus-
Tulu tegevus-
Tulu tegevus-
hendamiseks
hendamiseks
soetuse va-
soetuse va-
soetuseks
soetuseks
damiseks
damiseks
kuludeks
kuludeks
Põllumajandus 18,0 247,4 16,5 32,9 13,2 220,8 8,2 35,7
Transport 3,6 2,1 49,3 26,0 2,3 1,1 41,1 18,7
Muu majandus 26,8 11,0 33,7 30,3 18,6 5,1 50,6 22,8
Haridus 89,3 25,2 66,0 0,3 76,5 19,5 59,9 0,3
Keskkonnakaitse 4,5 2,5 0,2 60,6 13,7 2,6 1,4 62,4
Elamu- ja kommunaalmajandus 0,2 0,0 16,9 36,0 0,1 0,0 7,2 18,4
Sotsiaalne kaitse 42,2 1,5 6,9 1,4 36,3 2,1 14,2 1,9
Tervishoid 40,5 0,1 24,8 7,7 29,3 0,0 14,2 3,7
Vaba aeg, kultuur, religioon 9,8 1,6 0,3 0,3 8,5 1,6 0,6 0,9
Üldised valitsussektori teenused 41,5 3,3 24,8 0,2 43,9 10,7 21,4 0,3
Riigikaitse 10,5 0,0 14,3 0,0 6,3 0,0 30,5 0,0
Avalik kord ja julgeolek 6,9 0,1 8,0 0,0 5,2 0,2 6,4 0,0
232
2021 2020
kulude vahen-
kulude vahen-
Tulu põhivara
Tulu põhivara
Tulu põhivara
Tulu põhivara
Tulu tegevus-
Tulu tegevus-
Tulu tegevus-
Tulu tegevus-
hendamiseks
hendamiseks
soetuse va-
soetuse va-
soetuseks
soetuseks
damiseks
damiseks
kuludeks
kuludeks
Saadud toetused kokku 293,8 294,8 261,7 195,7 253,9 263,7 255,7 165,1
Vahendamiseks saadud tulu 490,5 mln eurot (2020. a 428,8 mln eurot) kajastab saadud toetusi Euroopa Liidu fondidest ja
muud välisabi ning saastekvootide müügist saadud tulu, mida valitsussektoris ei kasutatud oma tegevuskuludeks ega põ-
hivara soetamiseks, vaid anti edasi kasusaajatele väljaspool valitsussektorit (kajastatud ka antud sihtfinantseerimisena, vt
osa B).
Rahavoogude aruandes on põhivara soetuseks saadud sihtfinantseerimist korrigeeritud mitterahalise sihtfinantseerimi-
sega (vt lisa c8). Lisaks on investeerimistegevuse rahavooge korrigeeritud põhivara sihtfinantseerimiseks saadud ettemak-
sete vähenemisega 3,0 mln euro võrra (2020. a vähenemine 4,1 mln eurot) ja nõuete suurenemisega 13,9 mln euro võrra
(2020. a vähenemine 3,4 mln eurot).
B. Antud toetused
Avalik sektor Valitsussektor
2021 2020 2021 2020
Pensionid -2 054,4 -1 957,9 -2 054,4 -1 957,9
Ajutise töövõimetuse hüvitised -222,9 -191,9 -222,9 -191,9
Ravimite ja meditsiiniliste abivahendite hüvitamine -193,3 -188,2 -193,3 -188,2
Muud ravikindlustustoetused -350,5 -316,4 -356,3 -321,4
Töötuskindlustustoetused -113,0 -200,6 -113,0 -200,6
Peretoetused -628,2 -619,2 -628,2 -619,2
Toimetulekutoetus -27,1 -26,3 -27,1 -26,3
Toetused töötutele -45,7 -28,6 -45,7 -28,6
Toetused puudega inimestele -76,5 -85,3 -76,5 -85,3
Töövõimetoetused -367,4 -336,4 -367,4 -336,4
Õppetoetused -49,1 -51,3 -49,0 -51,3
Erijuhtudel makstav sotsiaalmaks ja kogumispension -214,5 -200,1 -214,5 -200,1
Ajutiselt kogumispensioni teise sambasse makstav
4%, mis peatamise aja eest otsustati maksta mitte sot-
siaalmaksust, vaid täiendava eraldisena riigieelarvest -205,5 -147,5 -205,5 -147,5
Avaliku sektori pensionieraldiste moodustamine -44,1 -34,0 -44,1 -34,0
Muud sotsiaaltoetused -54,9 -45,7 -54,6 -45,6
Antud sihtfinantseerimine tegevuskuludeks -1 197,1 -1 239,2 -1 271,9 -1 285,7
Antud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks -192,9 -149,6 -290,0 -236,7
Kokku antud toetused -6 037,1 -5 818,2 -6 214,4 -5 956,7
Tagasiulatuvalt muudeti 2020. a antud sotsiaaltoetuste kirjet, suurendades seda ajutiselt peatatud II samba sissemaksete
kulu võrra summas 147,5 mln eurot (vt lisa a19 B2). Samas summas vähendati edasiantud maksude, lõivude, trahvide kulu
kirjet (vt lisa c17). 2021. a kulus samaks otstarbeks 202,5 mln eurot.
Rahavoogude aruandes on põhivara soetuseks antud sihtfinantseerimist korrigeeritud mitterahalise sihtfinantseerimi-
sega (vt lisa c8).
Avaliku sektori rahavoogude aruandes on lisaks arvestatud põhivara soetuseks antavate sihtfinantseerimise kohustiste
suurenemisega 7,2 mln euro võrra (2020. a vähenemine 6,4 mln eurot) ja tehtud ettemaksete suurenemisega 1,3 mln
euro võrra (2020. a suurenemine 2,0 mln eurot).
Valitsussektori rahavoogude aruandes on lisaks arvestatud põhivara soetuseks antavate sihtfinantseerimise kohustiste
suurenemisega 2,6 mln euro võrra (2020. a vähenemine 2,0 mln euro eurot) ja tehtud ettemaksete vähenemisega 18,6
mln euro võrra (2020. a suurenemine 2,7 mln eurot).
Tegevuskuludeks ja põhivara soetuseks antud toetused tegevusala järgi
Avalik sektor Valitsussektor
2021 2020 2021 2020
Tegevus- Tege- Tege-
kulu- Põhivara vusku- Põhivara Tegevus- Põhivara vuskulu- Põhivara
deks soetuseks ludeks soetuseks kuludeks soetuseks deks soetuseks
Põllumajandus -292,2 -39,1 -255,5 -42,2 -292,3 -39,1 -255,5 -42,6
Transport -81,8 -8,3 -93,7 -1,9 -106,1 -50,1 -120,3 -25,6
233
Avalik sektor Valitsussektor
2021 2020 2021 2020
Tegevus- Tege- Tege-
kulu- Põhivara vusku- Põhivara Tegevus- Põhivara vuskulu- Põhivara
deks soetuseks ludeks soetuseks kuludeks soetuseks deks soetuseks
Muu majandus -95,3 -53,5 -65,2 -39,7 -130,8 -60,5 -68,7 -45,5
Haridus -90,7 -0,5 -91,3 -0,5 -93,8 -0,5 -94,0 -0,5
Keskkonnakaitse -7,6 -28,4 -8,6 -26,0 -15,4 -71,6 -16,1 -78,5
Elamu- ja kommu-
naalmajandus -3,4 -38,3 -3,1 -19,6 -4,0 -40,9 -4,0 -24,0
Sotsiaalne kaitse -108,6 -2,4 -266,5 -3,0 -111,0 -2,3 -270,7 -3,0
Tervishoid -3,5 -8,0 -2,9 -3,8 -3,6 -8,0 -3,0 -3,8
Vaba aeg, kultuur, re-
ligioon -144,6 -10,2 -119,7 -9,5 -146,4 -12,4 -121,2 -10,0
Üldised valitsussek-
tori teenused -351,7 -2,3 -320,7 -2,0 -350,8 -2,7 -320,1 -2,0
Riigikaitse -13,4 -1,5 -7,5 -1,3 -13,4 -1,5 -7,6 -1,3
Avalik kord ja julge-
olek -4,3 -0,4 -4,5 -0,1 -4,3 -0,4 -4,5 0,1
Kokku antud toetu-
sed -1 197,1 -192,9 -1 239,2 -149,6 -1 271,9 -290,0 -1 285,7 -236,7
Mitteresidentidele antud toetused, sh liikmemaksud, moodustasid avalikus sektoris 453,7 mln eurot (2020. a 350,6mln
eurot), sellest üldiste valitsussektori teenuste tegevusalal avalikus sektoris 340,6 mln eurot (2020. a 311,6 mln eurot).
Mitteresidentidele antud toetused, sh liikmemaksud, moodustasid valitsussektoris 452,1 mln eurot (2020. a 394,0 mln eu-
rot), sellest üldiste valitsussektori teenuste tegevusalal 339,6 mln eurot (2020. a 310,8 mln eurot).
Lisa c16
Reservid
mln eurot
Moodusta- Moodusta-
Jääk seisuga Jääk seisuga Jääk seisuga
mine/ vähen- mine/ vähen-
31.12.2019 31.12.2020 31.12.2021
damine 2020 damine 2021
Stabiliseerimisreserv (vt lisa a20) 414,4 17,5 431,9 -1,8 430,1
Riigi muud reservid (vt lisa a20) 34,0 3,9 37,9 3,9 41,8
Kohalike omavalitsuste reservid 0,4 0,0 0,4 0,0 0,4
Haigekassa reservkapital ja riskireserv 107,3 10,5 117,8 9,5 127,3
Töötukassa reservkapital 86,6 5,4 92,0 0,0 92,0
Valitsussektori reservid kokku 642,7 37,3 680,0 11,6 691,6
Eesti Panga reservkapital 474,1 6,3 480,4 2,6 483,0
Avaliku sektori reservid kokku 1 116,8 43,6 1 160,4 14,2 1 174,6
Haigekassa reservkapitali suurus peab olema vähemalt 6% eelarve mahust ja riskireserv vähemalt 2% ravikindlustuse
eelarve mahust.
Töötukassa reservkapital peab olema vähemalt 10% varade mahust.
Eesti Panga seaduse alusel suunatakse reservkapitali suurendamiseks igal aastal vähemalt 25% aastakasumist.
234
Lisa c17
Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed
mln eurot
Kulu ebatõenäo-
Kulu edasi-suuna- liselt laekuvaks
Avalik sektor Valitsussektor
misest (vt lisa c23) arvamisest (vt
lisa c23)
2021 2020 2021 2020 2021 2020 2021 2020
Sotsiaalmaks ja sotsiaalkindlustus-
maksed 4 136,0 3 860,0 4 136,0 3 860,0 -283,1 -345,1 -10,8 -18,7
Sotsiaalmaks pensionikindlustuseks 2 231,5 2 078,2 2 231,5 2 078,2 -105,4 -165,9 -6,0 -10,4
Sotsiaalmaks ravikindlustuseks 1 494,2 1 387,1 1 494,2 1 387,1 0,0 0,0 -3,9 -6,8
Töötuskindlustusmaksed 232,3 215,2 232,3 215,2 0,0 0,0 -0,6 -0,9
Kogumispensioni maksed 178,0 179,5 178,0 179,5 -177,7 -179,2 -0,3 -0,6
Maksud kaupadelt ja teenustelt 3 398,8 2 968,2 3 429,6 3 006,7 0,0 0,0 -16,2 -30,8
Käibemaks 2 391,7 2 057,2 2 396,4 2 062,3 0,0 0,0 -16,1 -29,3
Aktsiisimaks 971,2 881,1 981,7 900,6 0,0 0,0 -0,1 -1,5
Sh alkoholilt 222,9 212,5 222,9 212,5 0,0 0,0 0,0 0,0
Sh tubakalt 243,9 231,3 243,9 231,3 0,0 0,0 -0,1 -0,8
Sh kütuselt 503,1 434,3 506,1 438,7 0,0 0,0 0,0 -0,7
Sh elektrilt 0,9 2,6 8,4 17,7 0,0 0,0 0,0 0,0
Sh muud aktsiisimaksud 0,4 0,4 0,4 0,4 0,0 0,0 0,0 0,0
Hasartmängumaks 19,1 15,5 34,7 29,4 0,0 0,0 0,0 0,0
Parkimistasud 7,8 7,3 7,8 7,3 0,0 0,0 0,0 0,0
Reklaamimaks 6,8 5,2 6,8 5,2 0,0 0,0 0,0 0,0
Teede ja tänavate sulgemise maks 2,2 1,9 2,2 1,9 0,0 0,0 0,0 0,0
Tulumaks 2 639,9 2 073,3 2 654,5 2 104,8 0,0 0,0 -5,7 -12,3
Füüsilise isiku tulumaks 2 169,4 1 667,0 2 169,4 1 667,0 0,0 0,0 -3,7 -6,3
Juriidilise isiku tulumaks 470,5 406,3 485,1 437,8 0,0 0,0 -2,0 -6,0
Omandimaksud 52,3 52,3 61,1 61,1 0,0 0,0 -0,1 -0,3
Maamaks 47,2 47,2 56,0 56,0 0,0 0,0 -0,1 -0,3
Raskeveokimaks 5,1 5,1 5,1 5,1 0,0 0,0 0,0 0,0
Tollimaks 63,4 41,5 63,5 41,6 -48,3 -33,3 0,0 0,0
Maksud kokku 10 8 995,3 10 9 074,2 -331,4 -378,4 -32,8 -62,1
Sotsiaalkindlustusmaksed suunatakse edasi kogumispensioni fondidesse, hasartmängumaks Punasele Ristile ja tollimaks
Euroopa Komisjonile.
Edasiantud sotsiaalmaksu kulu on tagasiulatuvalt vähendatud 147,5 mln euro võrra, mis arvestati 2020. a riigipoolse 4%
kohustisena II pensionisambasse perioodi juuli kuni detsember eest. Tavakorras makstakse nimetatud 4% sotsiaalmaksust.
Riik peatas maksed ja teeb väljamaksed hiljem. 2021. a selgus, et seda makstakse täiendava eraldisena, mitte sotsiaalmak-
sust. 2020. a kulu summas 147,5 mln eurot on 2021. a aruandes tagasiulatuvalt kajastatud antud toetuste kirjel (vt ka lisa
c15 B).
Lisa c18
Kaupade ja teenuste müük
mln eurot
Avalik sektor Valitsussektor
2021 2020 2021 2020
Riigilõivud 90,6 76,2 90,9 76,7
Tulu majandustegevusest 2 843,4 2 206,8 669,0 554,0
Tulu elektrienergia müügist 979,5 592,7 6,1 4,1
Tulu transporditeenustelt 248,7 232,4 33,5 31,1
235
Avalik sektor Valitsussektor
2021 2020 2021 2020
Tulu põllu- ja metsamajandusest 232,6 198,1 8,6 8,0
Tulu kaevandamisest, töötlevast tööstusest ja ehitusest 273,9 199,9 0,1 0,2
Tulu soojusenergia müügist 71,7 52,2 4,9 3,4
Tulu haridusalasest tegevusest 95,0 89,2 97,2 91,3
Tulu sideteenustelt 118,0 105,6 0,0 0,3
Üür ja rent 59,9 55,4 29,1 28,0
Tulu tervishoiust 73,4 61,1 63,5 52,9
Tulu vee- ja kanalisatsiooniteenustest 65,1 62,5 1,9 1,2
Tulu kultuuri- ja kunstialasest tegevusest 28,8 28,4 28,2 27,9
Tulu sotsiaalabialasest tegevusest 41,8 40,3 41,8 40,3
Tulu spordi- ja puhkealasest tegevusest 15,9 15,4 11,9 11,4
Saastekvootide müük 248,8 157,1 248,7 142,4
Taastuvenergia statistiliste ülekannete müük 7,6 35,0 7,6 35,0
Õiguste müük 19,5 21,8 10,7 13,4
Muu toodete ja teenuste müük 263,2 259,7 75,2 63,1
Kokku kaupade ja teenuste müük 2 934,0 2 283,0 759,9 630,7
Lisa c19
Muud tulud
mln eurot
Avalik sektor Valitsussektor
2021 2020 2021 2020
Kasum/kahjum põhivara müügist (vt lisa c7,c8,c11) 59,9 37,5 54,1 27,9
Intressitulu maksuvõlgadelt 13,1 16,2 13,2 16,2
Kohtuotsustest tulenevad hüvitised 9,4 9,7 9,4 9,7
Trahvid ja muud varalised karistused 21,4 20,2 21,2 19,9
Tulu loodusressursside kasutada andmisest 31,4 20,8 54,5 32,8
Saastetasud 17,6 13,1 36,3 26,7
Teekasutustasud 21,1 19,9 21,3 20,1
Kasum/kahjum varude müügist 5,7 20,4 4,5 17,1
Kasum tuletisinstrumentide ümberhindlusest 93,8 18,6 0,0 0,0
Muud tulud 50,1 18,6 12,9 9,8
Muud tulud kokku 323,5 195,0 227,4 180,2
Lisa c20
Tööjõukulud
mln eurot
Avalik sektor Valitsussektor
2021 2020 2021 2020
Töötasukulud
Valitavad ja ametisse nimetatavad isikud -33,2 -31,3 -33,2 -31,3
Ametnikud -473,8 -457,6 -473,8 -457,6
Nõukogude ja juhatuste liikmed -29,1 -27,0 -14,7 -13,3
Töötajad -2 186,7 -2 060,9 -1 877,8 -1 757,6
Põhikohaga töötajate töötasu kokku -2 722,8 -2 576,8 -2 399,5 -2 259,8
236
Avalik sektor Valitsussektor
2021 2020 2021 2020
Ajutiste ja koosseisuväliste töötajate töötasu -67,4 -59,5 -63,2 -54,4
Eripensionid ja pensionisuurendused (vt lisa a23) -91,2 -83,7 -91,2 -83,7
Töötasukulud kokku -2 881,4 -2 720,0 -2 553,9 -2 397,9
Keskmine töötajate arv (inimest taandatuna täistööajale)
Valitavad ja ametisse nimetatavad isikud 551 539 551 539
Ametnikud 19 836 19 753 19 836 19 753
Nõukogude ja juhatuste liikmed 563 562 320 324
Töötajad 112 795 112 318 99 425 98 237
Keskmine töötajate arv kokku 133 744 133 172 120 132 118 853
Muud tööjõukulud
Erisoodustused -12,1 -10,2 -9,2 -7,5
Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed -933,0 -882,9 -827,7 -777,7
Kapitaliseeritud oma valmistatud põhivara maksumusse 25,8 24,2 6,1 5,9
Muud tööjõukulud kokku -919,3 -868,9 -830,8 -779,3
Tööjõukulud kokku -3 800,7 -3 588,9 -3 384,7 -3 177,2
Tööjõukulud tegevusalade lõikes on esitatud lisas c25.
Lisa c21
Majandamiskulud
mln eurot
Avalik sektor Valitsussektor
2021 2020 2021 2020
Tootmiskulud -831,4 -513,5 -6,7 -1,6
Kinnistute, hoonete ja ruumide majandamiskulud -317,4 -284,0 -342,1 -295,4
Meditsiinitarbed ja -teenused -325,4 -271,6 -322,4 -268,5
Rajatiste majandamiskulud -224,9 -202,1 -190,0 -177,2
Sõidukite majandamiskulud -168,7 -166,2 -96,6 -86,0
Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud -145,1 -132,9 -120,9 -109,7
Kaitseotstarbeline varustus ja materjalid -102,7 -117,1 -102,7 -117,1
Administreerimiskulud -119,5 -107,5 -98,5 -88,1
Töömasinate, seadmete ja inventari majandamiskulud -111,3 -105,2 -91,3 -82,5
Sotsiaalteenused -144,1 -96,2 -144,3 -97,8
Kommunikatsiooni-, kultuuri- ja vaba aja sisustamise kulud -88,1 -70,9 -79,9 -64,3
Toiduained ja toitlustusteenused -67,5 -62,0 -66,5 -60,8
Õppevahendite ja koolituse kulud -65,0 -60,5 -65,3 -60,9
Transporditeenused -26,8 -28,5 -20,8 -22,0
Lähetuskulud -41,6 -36,0 -40,6 -35,0
Muu erivarustus ja materjalid -24,1 -29,3 -19,9 -25,8
Tagatis- ja garantiikahjude eraldiste muutus -15,8 -25,7 -14,9 -24,3
Uurimis- ja arendustööd -30,0 -25,1 -27,6 -23,8
Personali koolituskulud -22,5 -18,2 -19,0 -14,8
Eri- ja vormiriietus -13,1 -11,9 -11,9 -10,7
Muud mitmesugused majanduskulud -33,5 -30,3 -32,6 -30,9
Kokku majandamiskulud -2 918,5 -2 394,7 -1 914,5 -1 697,2
Majandamiskulud tegevusalade lõikes on esitatud lisas c25.
237
Lisa c22
Põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus
mln eurot
Avalik sektor Valitsussektor
2021 2020 2021 2020
Kinnisvarainvesteeringute amortisatsioon (vt lisa c7) -9,0 -8,7 -6,6 -6,3
Materiaalse põhivara amortisatsioon (vt lisa c8) -972,1 -929,4 -617,1 -583,2
Immateriaalse põhivara amortisatsioon (vt lisa c9) -67,6 -57,7 -46,4 -40,8
Kahjum bioloogiliste varade allahindlusest 0,0 -0,6 0,0 -0,6
Põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus kokku -1 048,7 -996,4 -670,1 -630,9
Amortisatsioon ja väärtuse muutus tegevusalade lõikes on esitatud lisas c25.
Lisa c23
Muud kulud
mln eurot
Avalik sektor Valitsussektor
2021 2020 2021 2020
Kulu ebatõenäoliselt laekuvaks hinnatud maksu-, lõivu- ja
trahvinõuetest -39,2 -75,6 -39,4 -76,6
Maksunõuded (vt lisa c17) -32,8 -62,1 -32,8 -62,1
Intressinõuded maksuvõlgadelt -5,3 -10,9 -5,5 -10,9
Kohtuotsuse alusel välja mõistetud nõuded -0,2 -0,2 -0,2 -0,2
Trahvinõuded -0,9 -2,4 -0,9 -2,4
Loodusressursside kasutamise ja saastetasud 0,0 0,0 0,0 -1,0
Kulu maksude, lõivude ja trahvide edasisuunamisest -332,9 -379,8 -332,9 -379,8
Maksutulude edasiandmine (vt lisa c17) -331,4 -378,4 -331,4 -378,4
Lõivude edasiandmine -1,5 -1,4 -1,5 -1,4
Muud kulud -345,3 -311,5 -70,3 -216,2
Kulu ebatõenäoliselt laekuvaks hinnatud laenunõuetest 7,4 -69,7 7,6 -69,7
Kulu ebatõenäoliselt laekuvaks hinnatud muudest nõuetest -3,2 -5,1 -3,6 -0,9
Riigisaladusega seotud kulud -108,3 -88,2 -108,3 -88,2
Saastekvootide kulu -192,0 -76,2 0,0 0,0
Varude allahindlus 41,1 -50,5 41,1 -49,1
Muud kulud -90,3 -21,8 -7,1 -8,3
Lisa c24
Finantstulud ja –kulud
mln eurot
Avalik sektor Valitsussektor
2021 2020 2021 2020
Tulem osalustelt (vt lisa c6) 6,2 7,4 305,7 240,8
Kapitaliosaluse meetodil 7,3 7,3 0,0 0,0
Kasum/kahjum müügist ja likvideerimisest -1,1 0,1 5,5 0,1
Dividenditulu 0,0 0,0 87,7 150,0
Allahindlused ja allahindluste tühistamised 0,0 0,0 212,5 90,7
Intressikulu -333,8 -322,9 -142,3 -129,3
Laenukohustistelt (vt lisa c14) -54,3 -59,4 -17,8 -18,9
238
Avalik sektor Valitsussektor
2021 2020 2021 2020
Kapitaliseeritud intressikulud 3,2 2,3 0,0 0,0
Tuletisinstrumentidelt 1,0 -0,9 1,1 -0,7
Diskonteeritud kohustistelt -125,8 -112,0 -124,5 -110,6
Muudelt kohustistelt -157,9 -152,9 -1,1 0,9
Tulu hoiustelt ja väärtpaberitelt 192,3 179,1 -2,8 -19,1
Intressitulu rahalt ja selle ekvivalentidelt (vt lisa c2) 2,9 3,0 -5,3 -2,9
Intressitulu võlakirjadelt (vt lisa c3) 138,4 177,3 -3,2 -2,2
Eesti Panga intressitulu eurosüsteemisisestelt saldodelt 35,4 31,7 0,0 0,0
Kasum aktsiate ja osade müügist ja ümberhindlusest 17,4 -12,9 5,5 -14,4
Eesti Panga rahatulu puhastulem -12,7 -9,9 0,0 0,0
Muud tulud hoiustelt ja väärtpaberitelt 10,9 -10,1 0,2 0,4
Muud finantstulud 4,3 6,1 5,8 23,3
Tulu Eesti Panga kasumist 0,0 0,0 0,9 18,9
Intressitulu laenudelt 2,3 1,8 2,5 2,2
Intressitulu diskonteeritud nõuetelt 2,4 2,1 2,4 2,2
Muud finantstulud -0,4 2,2 0,0 0,0
Muud finantskulud -0,5 -1,2 -0,1 -0,9
Finantstulud ja -kulud kokku -131,5 -131,5 166,3 114,8
Avaliku sektori kirjel Intressitulu võlakirjadelt kajastub muuhulgas Eesti Panga intressitulu mitmesugustelt väärtpaberi-
telt, tuletistehingutelt ja eurosüsteemi-sisestelt saldodelt 141,5 mln eurot (2020. a 179,3 mln eurot).
Lisa c25
Kulud tegevusalade lõikes
mln eurot
A. Avalik sektor
2021 2020
Muud kulud
Muud kulud
Amortisat-
Amortisat-
Tööjõuku-
Tööjõuku-
miskulud
miskulud
Majanda-
Majanda-
väärtuse
väärtuse
sioon ja
sioon ja
muutus
muutus
Kokku
Kokku
lud
lud
Üldised valitsussektori
teenused 313,3 147,1 73,3 169,0 702,7 293,4 135,3 68,2 166,2 663,1
Riigikaitse 154,6 189,2 79,4 49,9 473,1 146,8 197,6 71,6 45,6 461,6
Avalik kord ja julge-
olek 319,2 75,3 23,7 61,2 479,4 315,8 70,8 21,6 46,2 454,4
Majandus 569,0 1 280,3 573,2 251,1 2 673,6 552,8 948,6 541,0 262,1 2 304,5
Keskkonnakaitse 56,9 90,5 20,4 0,8 168,6 54,1 89,4 20,7 -0,4 163,8
Elamu- ja kommunaal-
majandus 43,8 62,6 50,0 1,1 157,5 42,4 55,7 52,0 0,7 150,8
Tervishoid 690,1 437,8 50,2 20,7 1 198,8 610,9 339,9 45,7 2,7 999,2
Vaba aeg, kultuur, reli-
gioon 202,4 166,0 49,0 0,4 417,8 196,6 145,6 46,4 0,4 389,0
Haridus 1 190,6 313,0 111,4 0,5 1 615,5 1 136,9 270,5 113,7 0,2 1 521,3
Sotsiaalne kaitse 260,8 156,7 18,1 124,9 560,5 239,2 141,3 15,5 111,9 507,9
Kulud kokku 3 800,7 2 918,5 1 048,7 679,6 8 447,5 3 588,9 2 394,7 996,4 635,6 7 615,6
239
B. Valitsussektor
2021 2020
Amortisat-
Amortisat-
Tööjõuku-
Tööjõuku-
Muud ku-
Muud ku-
miskulud
miskulud
Majanda-
Majanda-
väärtuse
väärtuse
sioon ja
sioon ja
muutus
muutus
Kokku
Kokku
lud
lud
lud
lud
Üldised valitsussektori
teenused 295,8 160,1 71,6 12,3 539,8 277,5 142,0 66,3 12,3 498,1
Riigikaitse 154,6 197,8 79,5 49,9 481,8 146,8 203,1 71,6 45,6 467,1
Avalik kord ja julge-
olek 319,2 77,9 23,7 61,2 482,0 315,8 73,7 21,6 46,2 457,3
Majandus 227,9 274,3 244,1 -57,8 688,5 214,9 261,7 229,0 126,7 832,3
Keskkonnakaitse 41,7 83,8 8,9 0,1 134,5 39,0 84,5 9,3 0,0 132,8
Elamu- ja kommunaal-
majandus 18,8 55,1 15,8 0,6 90,3 15,4 46,1 14,0 0,4 75,9
Tervishoid 681,0 444,2 49,9 20,7 1 195,8 602,8 345,0 45,5 2,7 996,0
Vaba aeg, kultuur, reli-
gioon 195,0 123,8 47,5 0,4 366,7 189,8 105,6 44,8 0,4 340,6
Haridus 1 189,8 337,0 111,0 0,4 1 638,2 1 136,0 289,3 113,3 0,2 1 538,8
Sotsiaalne kaitse 260,9 160,5 18,1 124,9 564,4 239,2 146,2 15,5 111,9 512,8
Kulud kokku 3 384,7 1 914,5 670,1 212,7 6 182,0 3 177,2 1 697,2 630,9 346,4 5 851,7
Muudes kuludes kajastuvad muud tegevuskulud, intressikulu ja muud finantskulud. Tööjõukulusid mõjutav avaliku teenis-
tuse pensionieraldiste muutus kajastub sotsiaalse kaitse tegevusalal (vt lisa a23).
Lisa c26
Tehingud avaliku sektori ja sidusüksustega
mln eurot
A. Nõuded ja kohustised teiste avaliku sektori ja sidusüksustega
Avalik sektor Valitsussektor
31.12.2021 31.12.2020 31.12.2019 31.12.2021 31.12.2020 31.12.2019
Varad 9,0 8,4 6,2 1 143,6 566,4 361,2
Käibevara 8,9 8,2 6,1 1 091,8 515,5 311,6
Raha ja pangakontod 0,0 0,0 0,0 1 013,1 440,8 229,0
Maksu-, lõivu- ja trahvinõuded 2,2 2,4 2,5 60,1 35,3 48,6
Muud nõuded ja ettemaksed 6,7 5,8 3,6 18,6 39,4 34,0
Põhivara 0,1 0,2 0,1 51,8 50,9 49,6
Muud nõuded ja ettemaksed 0,1 0,2 0,1 51,8 50,9 49,6
Kohustised 6,1 4,2 3,5 156,2 131,5 143,7
Lühiajalised kohustised 5,8 4,0 3,2 87,3 51,3 47,7
Võlad tarnijatele 2,6 3,3 2,5 25,1 17,4 18,5
Saadud maksude, lõivude, trahvide
0,7 0,5 0,2 12,7 9,8 8,6
ettemaksed
Muud kohustised ja saadud ettemak-
2,5 0,2 0,5 43,9 18,0 13,8
sed
Laenukohustised 0,0 0,0 0,0 5,6 6,1 6,8
Pikaajalised kohustised 0,3 0,2 0,3 68,9 80,2 96,0
Muud kohustised ja saadud ettemak-
0,3 0,2 0,3 0,2 0,3 0,3
sed
Laenukohustised 0,0 0,0 0,0 68,7 79,9 95,7
240
B. Tulud ja kulud teistelt avaliku sektori ja sidusüksustelt
Avalik sektor Valitsussektor
2021 2020 2021 2020
Tegevustulud 25,6 30,0 115,9 126,4
Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed 3,5 5,7 57,8 84,7
Kaupade ja teenuste müük 19,4 21,7 10,8 10,6
Saadud toetused 0,1 0,1 1,5 0,3
Muud tulud 2,6 2,5 45,8 30,8
Tegevuskulud -24,9 -26,0 -335,3 -286,6
Antud toetused -6,5 -7,1 -187,9 -149,7
Majandamiskulud -18,2 -18,8 -147,2 -135,9
Muud tegevuskulud -0,2 -0,1 -0,2 -1,0
Tegevustulem 0,7 4,0 -219,4 -160,2
Finantstulud ja -kulud 7,4 7,1 302,7 256,7
Tulem osalustelt 7,4 7,1 305,8 241,1
Muud finantstulud ja -kulud 0,0 0,0 -3,1 15,6
Aruandeperioodi tulem 8,1 11,1 83,3 96,5
Avaliku sektori aruandes kajastuvad avaliku sektori üksuste tehingud sidusüksustega (olulise mõju all olevad äriühingud
ja sihtasutused).
Valitsussektori aruandes kajastuvad valitsussektori üksuste tehingud tütarettevõtjatega, valitsussektorisse mittekuuluvate
sihtasutuste ja mittetulundusühingutega, Riigimetsa Majandamise Keskusega ning olulise mõju all olevate äriühingute ja
sihtasutustega.
Lisa c27
Olulised tingimuslikud kohustised ja varad
mln eurot
Avalik sektor Valitsussektor
31.12.2021 31.12.2020 31.12.2021 31.12.2020
Tingimuslikud kohustised 6 688,1 6 252,3 5 604,9 5 522,0
Tarnelepingud ja investeerimiskohustused 1 606,0 1 118,9 859,0 767,4
Kohustised seoses osalustega rahvusvahelistes fi-
1 647,0 1 592,2 1 647,0 1 588,2
nantsinstitutsioonides (sh vt lisa a30 A)
Pankade poolt väljastatud õppelaenude jääk (vt
42,0 52,4 42,0 52,4
lisa a6)
Laenutagatiseks panditud põhivara (vt lisa c7, c8) 240,2 281,6 83,8 100,3
Laenutagatiseks panditud käibevara 44,6 48,1 0,0 0,0
Antud garantiid (sh vt lisa a30 B) 2 033,8 1 998,5 2 034,2 1 998,6
Kohustused katkestamatutest kasutusrendilepin-
222,5 239,5 216,5 228,7
gutest
Toetuste andmise ja vahendamise kohustised (sõl-
234,2 247,2 286,2 353,5
mitud lepingute alusel)
Kohtuasjadega seotud kohustised 426,1 503,5 426,1 426,5
Muud tingimuslikud kohustised 191,7 170,4 10,1 6,4
Tingimuslikud nõuded 447,8 455,2 38,2 30,3
Nõuded katkestamatutest kasutusrendilepingutest 447,8 455,2 38,2 30,3
Kasutusrendile antud ja kapitalirendile võetud varade bilansiline maksumus on esitatud lisades c7 ja c8.
241
Allkiri majandusaasta koondaruandele
Riigi 31. detsembril 2021. aastal lõppenud majandusaasta koondaruanne koosneb tegevusaruandest ning riigi konsolidee-
ritud ja konsolideerimata raamatupidamise aastaaruandest. Lisaks on esitatud täiendav informatsioon kohaliku omavalit-
suse üksuste ning avaliku sektori ja valitsussektori kohta.
Riigi majandusaasta koondaruande on koostanud Rahandusministeerium ja auditeerinud Riigikontroll. Riigikontroll on au-
diti tulemusena koostanud kontrolliaruande riigi 2021. aasta majandusaasta koondaruande kohta.
Koos majandusaasta koondaruandega esitatakse Vabariigi Valitsusele Riigikontrolli kontrolliaruanne.
/allkirjastatud digitaalselt/
Keit Pentus-Rosimannus
rahandusminister
rahandusminister riigihalduse ministri ülesannetes
242
Riigikontroll Meie 01.07.2022 nr 8-1/5550-1
[email protected]
Riigi 2021. aasta majandusaasta
koondaruande esitamine
Austatud härra Holm
Esitame riigi 2021. aasta majandusaasta koondaruande.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Keit Pentus-Rosimannus
rahandusminister
/*Lisa: Riigi 2021. aasta majandusaasta koondaruanne
Riina Senipalu 6113479
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
2