dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Riigi 2021. aasta majandusaasta koondaruande esitamine

Rahandusministeerium · 1. juuli 2022
Viit
8-1/5550-1
Registreeritud
1. juuli 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikontroll
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
8 RIIGIRAAMATUPIDAMINE
Sari
8-1 Eesti Vabariigi majandusaasta koondaruanne (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
8-1/2022
Vastutaja
Riina Senipalu (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Eelarvepoliitika valdkond, Riigieelarve osakond)

Failid

  • 📎8-15550-1 01.07.2022 Väljaminev kiri.asice4499 KB

Sisu (failidest)

RIIGI 2021. AASTA MAJANDUSAASTA KOONDARUANNE Koostaja: Rahandusministeerium Tallinn 2022 1 Sisukord Sisukord ....................................................................................................................................................................................... 2 Rahandusministri eessõna .................................................................................................................................................... 4 Sissejuhatus ................................................................................................................................................................................ 5 Mõisted ......................................................................................................................................................................................... 6 1 Tegevusaruanne ............................................................................................................................................................. 7 1.1 Valitsussektori finantsülevaade.....................................................................................................................................................................7 1.1.1 Peamised finantsnäitajad 2021. aastal .................................................................................................................................................7 1.1.2 Olulised sündmused ......................................................................................................................................................................................8 1.1.3 Üldine makromajanduslik areng ja mõju finantstulemustele ...................................................................................................9 1.1.4 Valitsussektori ja avaliku sektori ülevaade ja eelarvepositsioon......................................................................................... 10 1.1.5 Valitsussektori tulud .................................................................................................................................................................................. 12 1.1.6 Valitsussektori kulud ja investeeringud ........................................................................................................................................... 15 1.1.7 Valitsussektori bilanss............................................................................................................................................................................... 17 1.1.8 Valitsussektori võlakohustised ............................................................................................................................................................. 20 1.1.9 Tingimuslikud kohustised ....................................................................................................................................................................... 22 1.1.10 Riigi finantsriskide juhtimise põhimõtted ja likviidsus ...................................................................................................... 23 1.2 Tegevuste ülevaade........................................................................................................................................................................................... 25 1.2.1 Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm .............................................................................................................................................. 25 1.2.2 Pikaajaline arengustrateegia „Eesti 2035“ ...................................................................................................................................... 26 1.2.3 Heaolu................................................................................................................................................................................................................ 28 1.2.4 Tervis ................................................................................................................................................................................................................. 29 1.2.5 Tark ja tegus rahvas.................................................................................................................................................................................... 30 1.2.6 Eesti keel ja eestlus ..................................................................................................................................................................................... 33 1.2.7 Keskkond ......................................................................................................................................................................................................... 35 1.2.8 Teadus ja arendustegevus ja ettevõtlus ............................................................................................................................................ 37 1.2.9 Põllumajandus ja kalandus ..................................................................................................................................................................... 40 1.2.10 Transport ................................................................................................................................................................................................... 42 1.2.11 Energeetika ............................................................................................................................................................................................... 44 1.2.12 Infoühiskond ............................................................................................................................................................................................ 46 1.2.13 Tõhus riik................................................................................................................................................................................................... 48 1.2.14 Õigusriik ..................................................................................................................................................................................................... 50 1.2.15 Siseturvalisus ........................................................................................................................................................................................... 51 1.2.16 Välispoliitka .............................................................................................................................................................................................. 53 1.2.17 Julgeolek ja riigikaitse ......................................................................................................................................................................... 56 1.2.18 Kultuur ja sport....................................................................................................................................................................................... 58 1.2.19 Rahvastik ja sidus ühiskond ............................................................................................................................................................. 60 1.2.20 Riigikogu Kantselei ............................................................................................................................................................................... 62 1.2.21 Riigikohus .................................................................................................................................................................................................. 63 1.2.22 Riigikontroll.............................................................................................................................................................................................. 65 1.2.23 Vabariigi Presidendi Kantselei ........................................................................................................................................................ 66 1.2.24 Õiguskantsleri Kantselei..................................................................................................................................................................... 67 1.2.25 Ministeeriumite siseauditi üksuste sise- ja välishindamiste tulemused..................................................................... 67 2 Riigi konsolideeritud ja konsolideerimata raamatupidamise aastaaruanne .......................................68 2.1 Bilanss ..................................................................................................................................................................................................................... 68 2.2 Tulemiaruanne .................................................................................................................................................................................................... 70 2.3 Rahavoogude aruanne ..................................................................................................................................................................................... 71 2.4 Netovara muutuste aruanne......................................................................................................................................................................... 72 2.5 Riigieelarve täitmise aruanne ...................................................................................................................................................................... 74 2.6 Arvestusmeetodid ja hindamisalused ................................................................................................................................................... 101 2.7 Lisad (a1–a32).................................................................................................................................................................................................. 106 2 3 Informatsioon kohalike omavalitsuste kohta ................................................................................................ 176 3.1 Bilanss .................................................................................................................................................................................................................. 176 3.2 Tulemiaruanne ................................................................................................................................................................................................. 178 3.3 Rahavoogude aruanne .................................................................................................................................................................................. 179 3.4 Netovara muutuste aruanne...................................................................................................................................................................... 180 3.5 Arvestusmeetodid ja hindamisalused ................................................................................................................................................... 181 3.6 Lisad (b1–b22) ................................................................................................................................................................................................. 182 4 Informatsioon avaliku sektori ja valitsussektori kohta ............................................................................. 211 4.1 Bilanss .................................................................................................................................................................................................................. 211 4.2 Tulemiaruanne ................................................................................................................................................................................................. 213 4.3 Rahavoogude aruanne .................................................................................................................................................................................. 214 4.4 Netovara muutuste aruanne...................................................................................................................................................................... 215 4.5 Arvestusmeetodid ja hindamisalused ................................................................................................................................................... 217 4.6 Lisad (c1–c28) .................................................................................................................................................................................................. 218 Allkiri majandusaasta koondaruandele...................................................................................................................... 242 3 Rahandusministri eessõna Hea riigi 2021. aasta majandusaasta COVID-19 pandeemia meetmetega seotud kulude ja ma- janduslanguse keskkonnas vähenenud maksutulude koondaruande lugeja! tõttu oli 2020. aasta eelarve puudujääk 1,5 miljardit eu- rot ehk 5,6 protsenti SKP-st. Riigi rahanduslik seis ei ol- nud seega kõige paremas korras. Riigi rahanduse mured 2021. aasta oli üks suur väljakutse. Liikusime kriisist ei ole siiski seotud ainult üleilmse COVID-19 pandee- kriisi. COVID-19 pandeemia räsis jätkuvalt inimeste ter- miaga, vaid need mured said alguse juba enne kriisi. Eel- vist ja maailmamajandust. Lisaks seisime silmitsi muutu- nenud majanduskasvu aastatel lasti kuludel järjest pai- nud julgeolekuolukorra ning energiakriisiga. Valitsuse suda ning kriisi siseneti juba struktuurses defitsiidis eesmärk tervisekriisis oli hoida ühiskonda võimalikult eelarvega. Seetõttu kujunes kriisiaegne eelarve puudu- avatuna. Lisandunud energia- ja julgeolekukriisis oli va- jääk tunduvalt suuremaks kui oleks pidanud ilma eelne- litsuse prioriteet meie inimeste turvatunde, hakkama- nud eelarvepoliitiliste möödalaskudeta. saamise ja julgeoleku suurendamine. Pidime reageerima kiiresti ja täpselt muutuvale olukorrale. 2021. aasta riigieelarve planeeriti valitsussektori eelar- vedefitsiidiga 1,9 miljardit eurot ehk 6,7 protsenti Kogu selle nn kobarkriisi valguses on valitsuse ülesanne SKP-st, millele lisandus lisaeelarve. Tegelikkuses kuju- tagada korras riigirahandus, sest riigile vajalike kulu- nes 2021. aasta valitsussektori defitsiidiks 721 miljonit tuste kestlik finantseerimine peab olema tagatud. eurot ehk 2,4 protsenti SKP-st. Eelarvepositsioon para- Vaatamata keerulisele ajale oli Eesti majandus 2021. aas- nes majanduse kiire taastumise tulemusel võrreldes tal heas seisus. SKP kasvas 2020. aastaga võrreldes 2020. aastaga oluliselt. 8,4 protsenti ja koroonakriisieelse 2019. aastaga võrrel- Valitsussektori võlg kasvas pea poole miljardi võrra des 5,2 protsenti. 2021. aasta lõpus ületas Euroopa Liidu 5,5 miljardini SKP-st. Kiire majanduskasvu tõttu langes riikidest just Eesti kogutoodang kõige enam koroonavii- võlakoormus SKP-ga võrreldes siiski 19 protsendilt ruse kriisieelset taset. 2020. aastal 18,1 protsendini. Aasta keskmine tööstustoodangu mahuindeks kasvas Oleme olnud õigel teel, aga näeme, et majanduskasv on 2020. aastaga võrreldes 6,8 protsenti ja 2019. aastaga aeglustumas. Praegu on eriti oluline säilitada riigi kulude võrreldes 3,7 protsenti. Kasvasid ehitusmahud ja eratar- kavandamisel külma pead, sest lisaks kriisile lahendame bimise kasv ületas 2021. aastal 6,5 protsenti. Investee- jätkuvalt pikaajalist ja eelmiste majanduskasvu aastate ringud kasvasid 2021. aastal 3,3 protsenti. Suurenda- ajal tekitatud probleemi, et riik hakkas kulutama üle jõu. sime kaupade ja teenuste eksporti, ning taastus tööturg, Mida kindlamalt suudame täna heaperemehelikku mis oli koroonakriisist tõsiselt pihta saanud. fookust hoida, seda kiiremini keerulistest oludest välja Jooksevkonto puudujääk oli möödunud aastal 1,1 prot- jõuame. Pinget jagub ja vastutus on suur. senti SKP-st. Sisenõudluse elavnemine tõi kaasa kauba- vahetusbilansi puudujäägi suurenemise koroonakriisi eelsele tasemele. Head lugemist ja kaasamõtlemist! Keit Pentus-Rosimannus Rahandusminister 4 Sissejuhatus Riigi majandusaasta koondaruanne on Rahandusminis- majandustegevuse hindamisel, olulistest sündmustest teeriumi poolt Riigikogule esitatav iga-aastane aruanne, majandusaastal ja eeldatavatest arengusuundadest järg- mis annab ülevaate riigieelarves seatud eesmärkide saa- misel majandusaastal. vutamisest, riigi finantsseisundist, majandustulemusest Riigi raamatupidamise aastaaruandes antakse ülevaade ja rahavoogudest ning võimaldab Riigikogupoolse kont- riigi konsolideeritud ja konsolideerimata finantsseisun- rollifunktsiooni teostamist Vabariigi Valitsuse suhtes. dist, -tulemustest, rahavoogudest ja riigieelarve täitmi- Majandusaasta koondaruanne annab Vabariigi Valitsu- sest ning selgitatakse olulisemaid kirjeid. sele võimaluse selgitada oma tegevust aruandeaastal ja esitab Riigikogule uute eelarveliste otsuste tegemiseks Informatsioon avaliku sektori ja valitsussektori kohta vajaliku informatsiooni. Riigi majandusaasta koond- ning informatsioon kohaliku omavalitsuse üksuste kohta aruanne tagab ka rahvusvahelise raamatupidamis- ja fi- sisaldab konsolideerituna ülevaadet nende sektorite fi- nantsaruandluskohustuse täitmiseks vajaliku valitsus- ja nantsseisundist, finantstulemustest ja rahavoogudest. avaliku sektori informatsiooni olemasolu. Majandusaasta koondaruande arvnäitajaid on esitatud Majandusaasta koondaruande aluseks on riigiraamatu- 2021. aasta 31. detsembri seisuga ja neid on korrigeeri- pidamiskohustuslaste ja riigi valitseva mõju all olevate, tud üldjuhul kuni 30. aprillini 2022. aastal, mis on rahan- aga ka teiste avaliku sektori üksuste raamatupidamisko- dusministri 11. detsembri 2003 määruse nr 105 „Avaliku hustuslaste aruanded, ministeeriumide valitsemisalade sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend“ § 9 tulemusaruanded ning muu aruandlus. lõike 4 järgi viimane tähtaeg, mil aruandeid muuta. Audi- tite käigus on sellest tähtajast hiljem tehtud üksikuid olu- Riigi majandusaasta koondaruande juurde kuulub kont- lisi muudatusi kuni aruande esitamiseni. rolliaruanne, mille Riigikontroll koostab raamatupida- mise aastaaruande auditi tulemusel. Riigi majandusaasta Rahandusministeerium esitab riigi majandusaasta koon- koondaruande auditiga loob Riigikontroll kindluse, et daruande Riigikontrollile hiljemalt aruandeaastale järg- Riigikogule ja avalikkusele esitatavad riigi raamatupida- neva aasta 30. juunil ning Riigikontroll lõpetab riigi ma- mise näitajad annavad õige info riigi finantsseisu ja lõp- jandusaasta koondaruande raamatupidamise aastaa- penud aasta majandustulemuse kohta ning riigieelarve ruande auditi ja tehingute seaduslikkuse kontrolli hilje- täitmise aruanne annab asjakohast teavet riigi tulude, malt 31. augustil. kulude ja investeeringute kohta. Septembri alguses esitab Rahandusministeerium riigi Riigi majandusaasta koondaruanne koosneb neljast majandusaasta koondaruande ja Riigikontrolli kontrol- osast: tegevusaruandest, raamatupidamise aruandest, liaruande Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks. informatsioonist kohaliku omavalituse üksuste ning ava- liku ja valitsussektori kohta. Vabariigi Valitsus esitab heakskiidetud riigi majandu- saasta koondaruande Riigikogule kinnitamiseks koos ot- Tegevusaruanne on riigi majandusaasta koondaruande suse eelnõuga riigi konsolideeritama rahavoolise üle- osa, milles antakse ülevaade riigi tegevusest ja asjaolu- jäägi jaotamise kohta. Riigi majandusaasta koondaruan- dest, millel on määrav tähtsus riigi finantsseisundi ning dele lisatakse Riigikontrolli kontrolliaruanne. 5 Mõisted Avalik sektor – ehk esimene sektor tegeleb valitsemise Struktuurne eelarvepositsioon – tsükliliselt korrigee- ja haldamisega. Avaliku sektori asutusi saab jagada ritud valitsussektori eelarvepositsioon, mis ei arvesta omaniku liigi alusel riigile või kohalikule omavalitsusele ühekordseid ega ajutisi tehinguid. kuuluvateks asutusteks. Kui riigi kapitaliosalus on ma- Tulemusvaldkond – Vabariigi Valitsuse tegevusprog- jandusüksuses 50 protsenti või suurem, on tegemist ava- rammiga kooskõlas olev ja riigi eelarvestrateegias kajas- liku sektori alaliigiga „riik“. Kui kohaliku omavalitsuse tatud valdkond, millel on Vabariigi Valitsuse seatud pi- kapitaliosalus on majandusüksuses 50 protsenti või suu- kaajaline eesmärk koos selle saavutamist hinnata või- rem, on tegemist avaliku sektori alaliigiga "kohalik oma- maldava ühe või mitme mõõdikuga. Tulemusvaldkond valitsus". Avalikust sektorist suurima osa (personali ja väljendab riigi poliitikaid ja valdkondlikke prioriteete eelarve mõttes) moodustab valitsussektor. riigi pikaajaliste eesmärkide saavutamiseks. Likviidsusreserv – finantsreserv riigi igapäevase raha- voo juhtimiseks ja selle maht muutub samuti igapäeva- Valitsussektor – hõlmab avaliku sektori üksusi, mida ei loeta turutootjateks ja mida finantseeritakse peamiselt selt. Likviidsusreserv hõlmab arvestuslikult riigi, Haige- kohustuslike maksete abil, mida teevad teistesse sektori- kassa, Töötukassa, mõningate sihtasutuste ja teiste isi- tesse kuuluvad üksused. Eestis jagatakse valitsussektor kute (näiteks Pensionikeskus) raha. kolmeks allsektoriks: keskvalitsus, kohalikud omavalit- Nominaalne eelarvepositsioon – kogutulude ja kogu- sused ja sotsiaalkindlustusfondid. kulude vahe. Valitsussektori eelarvepositsioon – valitsussektori Sisemajanduse kogutoodang – ehk sisemajanduse ko- kogutulude ja kogukulude vahe. guprodukt1 on kindlal territooriumil (tavaliselt mingis Võlakoormus – võla ja sisemajanduse kogutoodangu riigis) aasta jooksul toodetud lõpphüviste koguväärtus. suhe. Mõõdikuna kasutatakse valitsemissektori (konso- Riigi majandusaasta koondaruandes kasutatakse läbivalt lideeritud) võlga, mis on rahvusvahelises võrdluses tun- lühendina SKP. tud kui Maastrichti võlg. Stabiliseerimisreserv – finantsreserv kriisiolukorda- deks, mida kasutatakse näiteks finantskriisides, eriolu- kordades ja üldmajanduslike riskide vähendamiseks. 1 Inglise keeles Gross Domestic Product, GDP. 6 1 Tegevusaruanne 1.1 Valitsussektori finantsülevaade 1.1.1 Peamised finantsnäitajad 2021. aastal Tabel 1. Peamised finantsnäitajad 2021 2020 Reaalse SKP aastakasv 8,3% -3,0% Tööpuudus 6,2% 6,8% Inflatsioon 4,6% -0,4% Palgakasv 6,9% 2,9% Valitsussektori tulud 12 259 mln eurot 10 811 mln eurot Valitsussektori kulud 12 981 mln eurot 12 313 mln eurot Valitsussektori puudujääk2 -721 mln eurot -1 502 mln eurot Valitsussektori nominaalne -2,4% SKP-st -5,6% SKP-st eelarvepositsioon Valitsussektori struktuurne -3,8% SKP-st -3,2% SKP-st eelarvepositsioon Valitsussektori võlakoormus 18,1% SKP-st 19,0% SKP-st Valitsussektori konsolideeritud 10,4% SKP-st 12,3% SKP-st finantsreservid Valitsussektori raamatupidamise tulem -77 mln eurot -1 209 mln eurot Allikas: Statistikaamet 2 Eesti Statistikaamet, RR055: VALITSEMISSEKTORI TULUD JA KULUD SEKTORI JÄRGI (ESA 2010) | Aasta, Näitaja, Tulud ja kulud ning Sektor https://andmed.stat.ee/et/stat/majandus__rahandus__valitsemissektori-rahandus__valitsemissektori-tulud-ku- lud/RR055/table/tableViewLayout2. 7 1.1.2 Olulised sündmused OLULISED SÜNDMUSED 2021. AASTAL Koroonakriisi piirangud 2021. aasta alguses saabusid Eestisse esimesed koroonavaktsiinid, kuid enne jõudis nakatunute arv tõusta suurimaks alates pandeemia algusest. 2021. aasta kevadel ja sügisel kehtestas valitsus koroonaviiruse leviku takistamiseks piirangud. Keva- del suunati koolid distantsõppele, suleti suur osa kaubandusest, piirati siseruumides lubatavaid tegevusi ning kehtestati kohustus hoida inimestevahelist turvalist distantsi. Sügisel kehtestati siseruumides maskikandmise kohustus koos vaktsi- neerimispassi kontrollimise nõudega. Tänu novembris koolides alustatud kiirtestimisele suudeti vältida üle-eestilist lausa- list distantsõpet. Lisaeelarve 2021. aasta lisaeelarve maht oli 641 miljonit eurot. Seda kasutati töötasu toetuste maksmiseks majandusharudes, kus töö- maht koroonapiirangute tõttu vähenes, haigushüvitiste tasumiseks alates teisest haiguspäevast, vaimse tervise hoidmiseks, erihoolekandeks ja rehabilitatsiooniks. Lisaeelarvest jätkus ka ravimite ostmiseks, vaktsineerimise korraldamiseks, kriisi- juhtimiseks ning toetusmeetmeteks turismisektorile, kultuurikorraldajatele ja loovisikutele. See sisaldas ka kompensat- sioone pensioni II samba maksed peatanud isikutele, millega 2021. aasta riigieelarves ei arvestatud. II samba pensionireform II pensionisamba süsteemis osalemine muutus vabatahtlikuks. 2021. aastal otsustas II samba pensionifondidest raha välja võtta umbes viiendik pensionikogujatest. Suurem osa II samba maksetest ehk 1,32 miljardit eurot, maksti välja 2021. aasta septembris. Uue Põlvkonna Euroopa toetused Eesti saab aastatel 2021–2026 Euroopa Liidu ajutisest taastepaketist Uue Põlvkonna Euroopa3 ligikaudu 1,6 miljardi euro eest toetusi, millest suurem osa jagatakse Taaste- ja Vastupidavusrahastust4. Toetuse kasutamiseks kinnitas Euroopa Liidu Nõukogu 2021. aasta oktoobris Eesti Taastekava. Uue Põlvkonna Euroopa ajutine taastepakett lisandub Euroopa Liidu eelarveperioodil 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika fondidest saadavale 3,37 miljardile eurole. OLULISED SÜNDMUSED PÄRAST 2021. AASTAT Koroonapiirangute leevendamine Valitsus kaotas kõik kehtinud koroonapiirangud 2022. aasta märtsis, kui kümne päevaga jäi sümptomaatilise koroonavii- rusega haiglasse jõudnute keskmine arv alla 25. Varsti kaotati ka esialgu kehtima jäänud avalikes kohtades maski kandmise kohustus. Ukraina sõda 24. veebruaril 2022. aastal alustas Venemaa pealetungi Ukrainale, mille tõttu algas massiline riigist väljaränne. Eesti koha- nes põgenike vastuvõtmisega ning korraldab elu ühiskonnas siiani ümber vastavalt muutuvatele oludele. Alates 27. veeb- ruarist kuni juuni lõpuni on Eesti vastu võtnud üle 43 000 Ukraina sõjapõgeniku. Ukraina sõjaga seotud sanktsioonide mõju Ukraina sõda on mõjutanud nii Eestit kui kõiki teisi Euroopa riike leidma uusi võimalusi energia hankimiseks. Venemaa gaasist loobumise järgselt on vaja leida lahendused tasukohase hinnaga vajaliku energia tagamiseks. Eesti plaanib koostöös naaberriikidega rajada LNG-terminali. Samal ajal on Venemaa kütusetarnete katkemisest tulenevalt tõusnud kõrgustesse diisli ja bensiini hind. Inflatsioon Venemaa alustatud sõda Ukrainas on põhjustanud toorainete ja energia kiire kallinemise ning tekitamas ettevõtetele täien- davaid tarneraskusi. Selle tulemusena ulatus Eesti tarbijahindade tõus 2022. aasta maikuus 20 protsendini, mis on ühtlasi euroala kiireim. Aprillis lõppesid valitsuse meetmed kõrgete energiahindade kompenseerimiseks, mis aitasid viimase poole aasta jooksul hinnatõusu mõnevõrra leevendada. Sisendite kiire kallinemine on jõudmas erinevate kaupade ja teenuste hindadesse, muutes inflatsiooni laiapõhjalisemaks. Energiahindade tõus Eestis on ülejäänud euroalast kaks korda kiirem. Seda võib seletada energia suure osakaaluga tarbimiskulutustes ning börsihindade kiire kandumisega majapidamiste kom- munaalarvetesse. 3 Inglise keeles Next Generation EU, lühend NGEU. Euroopa Komisjon tegi ettepaneku ajutise taastepaketi loomiseks 2020. aasta mais. 4 Inglise keeles Recovery and Resilience Facility, lühend RRF. 8 1.1.3 Üldine makromajanduslik areng ja mõju finantstulemustele Eesti majandus oli 2021. aastal üldiselt heas seisus. ringud vähenesid kuus protsenti, kuna 2020. aastal ak- SKP kasvas 2020. aastaga võrreldes 8,4 protsenti ja ko- tiivne elamuehitus aeglustus. See tõi kaasa uue elamu- roonakriisieelse 2019. aastaga võrreldes 5,2 protsenti. kinnisvara nappuse ja kiirenenud hinnatõusu. 2021. aasta lõpus ületas Euroopa Liidu riikidest Eesti ko- Eesti suurendas 2021. aastal kaupade ja teenuste eks- gutoodang kõige enam koroonaviiruse kriisieelset taset. pordi kiire kasvu toel (19,8 protsenti) välisturgudel tu- Tegevusalade võrdluses kasvatas SKP-d kõige jõulise- ruosa. Kuigi kaubaekspordi kasv möödunud aasta teisel malt info ja side tegevusala, aga kasvas ka enamiku teiste poolel mõnevõrra pidurdus, kompenseeris seda teenuste tegevusalade loodud lisandväärtus (vt joonis 1). Info ja sektor. Tugevat väliskeskkonda iseloomustas jätkuv side tegevusala osatähtsuse suurenemine viimastel aas- taastumine koroonakriisist, tellimuste kõrge tase ja ko- tatel peegeldab majanduse liikumist keerulisemate tee- roonapiirangute järkjärguline leevenemine. See toetas nuste suunas. Koroonakriisist enim mõjutatud valdkon- kaubavahetuse elavnemist Eestis ja meie lähiturgudel. dade – majutuse ja toitlustuse ning hulgi- ja jaekauban- Eesti kaupade ekspordi kasv oli laiapõhjaline ning ena- duse – olukord paranes mõnevõrra, kuid nende lisand- mike kaubagruppide väljavedu näitas kahekohalist väärtus jäi siiski alla 2019. aasta taset. kasvu. Teenuste ekspordi kasvu vedas veoteenuste taas- Toodangumaht kasvas suuremal osal tööstussektori tumine ning IKT-sektori jätkuv edulugu, kus ekspordi- tegevusaladest. Aasta keskmine tööstustoodangu ma- käive suurenes mullu koguni 80 protsenti. huindeks kasvas 2020. aastaga võrreldes 6,8 protsenti ja Jooksevkonto puudujääk oli möödunud aastal 1,1 prot- 2019. aastaga võrreldes 3,7 protsenti. Tööstusettevõtted senti SKP-st. Sisenõudluse elavnemine tõi kaasa kauba- pidasid toodangu kasvu kõige enam piiravaks teguriks vahetusbilansi puudujäägi suurenemise koroonakriisi 2021. aasta esimeses pooles ebapiisavat nõudlust ja eelsele tasemele. aasta teises pooles tööjõu puudust. 2022. aasta alguseks 2021. aastat iseloomustasid maailmamajanduse kiire muutus oluliseks takistuseks materjali ja seadmete puu- taastumisega kaasnenud energia- ja toorainehindade dus. hoogustunud kallinemine ning COVID-i uute lainete ja tu- Ehitusmahud kasvasid. Ehitussektori poolt Eestis ja vä- geva nõudluse koosmõjust põhjustatud globaalsed tar- lisriikides tehtud ehitustööde 2021. aasta keskmine ma- neraskused. Mitme ebasoodsa asjaolu tulemusena kerkis huindeks kasvas 2020. aastaga võrreldes 9,3 protsenti ja elektri hind möödunud aastal märkimisväärselt, kasva- 2019. aastaga võrreldes 2,7 protsenti. Uute eluruumide tades sellega hüppeliselt majapidamiste eluasemekulu- ehituslube väljastati pinna järgi 5,9 protsenti rohkem kui tusi. Valitsuse leevendusmeetmed aitasid kõrgete ener- 2020. aastal ja 14 protsenti rohkem kui 2019. aastal. Sa- giahindade mõju majapidamistele sügis- ja talvekuudel mas eluruumide kasutuslube väljastati eelmiste aasta- mõnevõrra vähendada. Majanduse jõulise taastumise tega võrreldes vähem. Nõudlus eluruumide järele oli tõttu muutus tarbijahindade tõus aasta teisel poolel laia- suur ja eluasemeturg väga aktiivne. Eluasemehinnad põhjalisemaks, mida soosis suuremahuline pensioni- kasvasid kiiresti – 2021. aasta neljandas kvartalis aasta säästude kasutusse võtmine sügisel. Selle tulemusena võrdluses koguni 20 protsenti. Ehitustegevust kõige roh- ulatus tarbijahindade kasv aasta kokkuvõttes 4,6 prot- kem piiravate teguritena nägid ehitusettevõtted sendini. Valdav osa hinnatõusust oli siiski imporditud, 2021. aastal tööjõu, materjalide ja seadmete puudust. kodumaiseid tegureid kajastav teenuste hinnatõus jäi ta- Võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega oli Eesti ühis- gasihoidlikuks. kond viirusekriisi esimesel kahel aastal suhteliselt ava- Tööturg taastus pärast koroonakriisi jõudsalt. See tud, mistõttu olid ka tarbimisvõimalused suhteliselt väljendus nii hõivatute arvu suurenemises kui ka mõõ- head. Pärast 2,7-protsendilist langust 2020. aastal oli dukalt kiire palgakasvu jätkumises. Erinevad allikad näi- eratarbimise kasv 2021. aastal 6,5 protsenti, ületades tavad tööturu taastumise ulatust siiski erinevalt – mak- seega märgatavalt kriisieelset taset. Kaubatarbimine oli suameti andmetel on agregeeritult hõivatute tase viie tu- koroonaeelse ajaga võrreldes oluliselt suurem (ka- hande inimese võrra kriisieelsest kõrgem, kuid tööjõu- heksa protsenti), kuid teenuste tarbimine jäi 2021. aas- uuringu kohaselt jääb see endiselt 18 tuhande inimese tal veel kaheksa protsendiga 2019. aasta tasemele alla. võrra kriisieelsele tasemele alla. Ka tegevusalade lõikes See tulenes vähemast reisimisest nii kodu- kui välismaal, on erinevused suured – maksuameti statistika kohaselt kuigi valitsuse piirangud elanike liikumisele ja teenindu- on kõige rohkem suurenenud info ja side ning tervishoiu settevõtete tegevusele olid Eestis Euroopa Liidu leebei- töökohtade arv. Samas majutus ja toitlustus, töötlev mad. Kaubatarbimise kasvu toetas II samba pensionifon- tööstus ning mäetööstus pole kriisist täielikult taastu- dide raha vabanemine, mis aitas aasta lõpus kompensee- nud. Koos hõive taastumisega on laiapõhjaliseks muutu- rida ka kallinenud energiahindu. nud ka palgakasv, ulatudes eelmisel aastal 6,8 protsen- Investeeringud kasvasid 2021. aastal 3,3 protsenti. Üks dini. Käesoleva aasta esimesed kuud ning Venemaa sis- väike ettevõte ostis ja müüs suures ulatuses intellek- setung Ukrainasse ei ole tööturu arengule negatiivset tuaalomandit, mis mõjutas oluliselt investeeringute mõju avaldunud. Eestisse saabunud Ukraina sõjapõgeni- kasvu kogu ettevõtlussektoris. Ettevõtete investeerin- kud on aktiivselt asunud tööd otsima, mis pakub veidi gud ehitistesse, transpordivahenditesse ja masinatesse- leevendust tööjõupuudusele. Nende töö leidmise võima- seadmetesse kasvasid 13 protsenti, kuid jäid viie prot- lusi raskendab keeleoskuse puudumine ning vajadus sendi võrra alla 2019. aasta tasemele. Eluasemeinvestee- laste eest hoolitseda. Peamiste majandusnäitajate põhjalikum ülevaade on Ra- handusministeeriumi kevadises majandusprognoosis.5 5 https://www.fin.ee/riigi-rahandus-ja-maksud/majandus-ja-rahandusprognoosid/rahandusministeeriumi-majandusprognoos. 9 Joonis 1. Tegevusalade panused lisandväärtuse kasvu. Allikas: Statistikaamet 1.1.4 Valitsussektori ja avaliku sektori ülevaade ja eelarvepositsioon AVALIKU JA VALITSUSSEKTORI KOOSSEIS Avaliku sektori moodustavad üksused, mis on omandi isikud (näiteks ülikoolid, Tagatisfond, Rahvusooper Es- kuuluvuse alusel avalikus omandis. Avalik sektor jagu- tonia), sihtasutused (näiteks haiglad), mittetulun- neb kaheks: valitsussektoriks ja muudeks avaliku sektori dusühingud ja äriühingud (näiteks AS Riigi Kinnisvara). üksusteks. Enamik eelarvelistest ja statistilistest analüü- Valitsussektorisse ei kuulu muud avaliku sektori asutu- sidest tehakse valitsussektori kohta. Valitsussektori vaa- sed, milleks on Eesti Pank (koos Finantsinspektsiooniga) test lähtuvad ka Eesti riigieelarve eelarvereeglid6. Ka ning riigi ja teiste valitsussektori liikmete osalusega rahvusvaheliselt on riikide eelarveolukorra ja fiskaalse kaupu ja teenused tootvad sihtasutused, mittetulun- jätkusuutlikkuse hindamise aluseks just valitsussektori dusühingud ja äriühingud (näiteks AS Eesti Energia, tulu, kulu, vara ja kohustised. AS Elering, AS Tallinna Sadam). Valitsussektori moodustavad avaliku sektori üksused, 2021. aastal oli avaliku sektori konsolideeritud kulude mida ei loeta turutootjateks ja finantseeritakse peamiselt maht 14,5 miljardit eurot7 (2020. aastal 13,4 miljardit kohustuslike maksudega. Nendeks on riigieelarvelised eurot), millest valitsussektori kulud moodustasid asutused, kohaliku omavalitsuse üksused, sotsiaalkind- 85,6 protsenti ja muude avaliku sektori üksuste kulud lustusfondid (Haigekassa ja Töötukassa) ning muud asu- 14,4 protsenti (vt tabel 2). tused. Muud asutused on avalik-õiguslikud juriidilised Tabel 2. Avaliku sektori 2021. aasta kulude kogumaht AVALIK SEKTOR (2021. aasta kulude kogumaht 14,5 miljardit eurot) VALITSUSSEKTOR (86%) Muud avaliku sektori üksused (14%) Riigieelarvelised asutused Kohaliku omavalitsuse üksused Sotsiaal- Muud (48%) (12%) kindlustusfondid üksused (13%) (13%) AVALIKU JA VALITSUSSEKTORI ÜKSUSTE ARV 2021. aastal kuulus avalikku sektorisse 735 üksust, mil- lik-õiguslikud isikud, 41 äriühingud ning 269 sihtasutu- lest 572 üksust (78%) kuulus valitsussektorisse. Muid sed ja mittetulundusühingud, millest 198 kuulub kohali- avaliku sektori üksusi oli kokku 163, neist 139 äriühin- kele omavalitsusüksustele. 2018. aastal toimunud koha- gut, 23 sihtasutust ja mittetulundusühingut ning üks ava- like omavalitsuste reformi raames toimusid kohalike lik-õiguslik juriidiline isik (Eesti Pank ja Finantsinspekt- omavalitsuste ühinemised ning kohalike omavalitsuste sioon), vt joonis 2. Valitsussektori 572 üksusest 162 olid arv vähenes 213 üksuselt 79 üksusele (vt joonis 3). riigiasutused, 79 kohaliku omavalitsuse üksused, 21 ava- 6 https://www.riigiteataja.ee/akt/121062016019?leiaKehtiv. 7 Konsolideeritud kuludes on kõigi avaliku sektori üksuste read rida-realt liidetud ning omavahelised saldod elimineeritud. 10 Joonis 2. Avaliku sektori üksuste arv 2014–2021 Joonis 3. Valitsussektori üksuste arv 2014–2021 VALITSUSSEKTORI STATISTILINE EELARVEPOSITSIOON 2021. aastal oli valitsussektori statistiline eelarveposit- nud maksmisele. Töötukassa maksis 2020. aastal märt- sioon8 721 miljoni euroga puudujäägis (2,4 protsenti sist juunini COVID-19 pandeemia tõttu väljakuulutatud SKP-st, vt joonis 4). Samas 2021. aasta eelarvepositsioon eriolukorra ajal erakorralisi töötasuhüvitisi 256 miljonit paranes majanduse kiire taastumise tulemusel võrreldes eurot 137 448 töötajale (22 protsendile kõigist töötaja- 2020. aastaga oluliselt. COVID-19 pandeemia meetme- test10) ning 2021. aastal 71 miljonit eurot 41 024 tööta- tega seotud kulude ja majanduslanguse keskkonnas vä- jale (6 protsendile kõigist töötajatest). henenud maksutulude tõttu oli 2020. aasta eelarve puu- dujääk 1,5 miljardit eurot (5,6 protsenti SKP-st), vt ta- bel 3. 2021. aastal oli keskvalitsuse9 eelarvepuudujääk 742 miljonit eurot (2020. aastal 1,2 miljardit eurot). Keskvalitsuse eelarvepuudujäägi vähenemist võrreldes eelnenud aastaga mõjutas maksutulude prognoositust suurem laekumine tänu paranenud majanduskeskkon- nale ja ühekordne maksutulu II pensionisambast välja- võetud summalt. Suurenenud investeeringute ja tege- vuskulude tõttu oli kohalike omavalitsuste eelarveposit- sioon 2021. aastal 115 miljonit eurot puudujäägis (2020. aastal oli ülejääk 6 miljonit eurot). Sotsiaalkind- lustusfondide 2021. aasta eelarvepositsioon oli 136 mil- jonit eurot ülejäägis (2020. aastal puudujääk 320 miljo- nit). Haigekassa eelarvepositsioon paranes 2021. aastal tänu suurenenud sotsiaalmaksu laekumisele ja Töötu- Joonis 4. Valitsussektori eelarve üle- või puudujääk all kassa eelarvepositsioon tänu töötasuhüvitiste vähene- sektorite kaupa osakaaluna SKP-st 2012–2021 VALITSUSSEKTORI TULEM JA STATISTILINE EELARVEPOSITSIOON Riigieelarve on valitsuse peamine finantsplaneerimise ja lemiga. Tulemiks loetakse tulude ja kulude vahet. Eelar- -kontrolli tagamise vahend, mis seab limiidid riigiasu- vepositsiooni ülejäägiks või puudujäägiks loetakse kõige tuste kulutustele ning selle kaudu vahendite jaotamiseks üldisemalt sõnastades tulemit, mida korrigeeritakse põ- ülejäänud valitsussektori üksuste vahel. Riigi raamatupi- hivarade soetusega. Kuna põhivarade soetus võetakse damise aastaaruanne on valitsuse aruanne riigi finants- täiel määral arvesse soetamise aastal, siis selle hilisemat seisu ja -tulemuste esitamiseks ning finantsplaneerimise raamatupidamislikku amortisatsiooni ja muid maha- ja -kontrolli tõhustamiseks. Raamatupidamise aruandes kandmisi omakorda ülejäägis või puudujäägis enam ei esitatud andmed on tekkepõhised. Riigieelarve on koos- arvestata. Tegelikkuses on eelarvepositsiooni ülejäägi kõlas statistiliste näitajate arvestusmetoodikaga, mis on või puudujäägi arvestusmetoodika veel keerulisem ning valdavalt samuti tekkepõhine ning põhineb olulisel mää- sisaldab raamatupidamise arvestuspõhimõtetega võrrel- ral raamatupidamisandmetel, kuid sisaldab ka kassapõ- des palju muid erinevusi. hiseid elemente, näiteks maksutulud, sh kolm maksuliiki 2021. aastal oli valitsussektori raamatupidamislik nega- ühekuulise nihkega. tiivne tulem 77,0 miljonit eurot ja statistiline eelarvepo- Statistiline eelarvepositsioon (ülejääk või puudujääk) ei sitsioon -721 miljonit eurot (vt tabel 3 ja joonis 5). ole otseselt võrreldav raamatupidamises kasutatava tu- 8 Eelarvepositsioon on kõige laiemalt eelarve tulude ja kulude vahe. Puudujääk tekib juhul, kui kulud ületavad tulu ning ülejääk, kui tulud on kuludest suuremad. 9 Keskvalitsuse moodustavad riigieelarvelised ü ksused ja nende valitseva mõ ju all olevad sihtasutused, mittetulundusü hingud ja ä riü hingud, mis kuuluvad valitsussektorisse. 10 https://andmed.stat.ee/et/stat/majandus__rahvamajanduse-arvepidamine__lisanaitajad/RAL0011/table/tableViewLayout2. 11 Tabel 3. Valitsussektori tulemi korrigeerimised statistilise eelarvepositsiooni ülejäägi/puudujäägi arvutamiseks 2021. ja 2020. aastal miljonites eurodes 2021 2020 Tulem raamatupidamise aastaaruande kohaselt -77,0 -1 208,6 Elimineeritakse amortisatsioon ja väärtuse muutus 670,1 630,9 Elimineeritakse bioloogilise vara õiglase väärtuse muutus -5,0 12,3 Lisatakse põhivarade (mittefinantsvarad) soetus, v.a ettemaksed -1 206,1 -1 035,5 Elimineeritakse müüdud põhivarade (mittefinantsvarad) jääkväärtuse maha kand- 8,3 10,1 mine Elimineeritakse superdividendid, kasum/kahjum osaluste müügist, allahindlused ja -218,0 -95,5 allahindluste tühistamisest Loetakse kuluks osaluste soetus, millelt ei prognoosita tulevikus dividenditulu -10,0 -35,0 Loetakse kuluks Euroopa Liidu fondide arvel moodustatud sihtmaksed sihtotstarbe- 0,0 0,0 listesse fondidesse Elimineeritakse eraldiste muutuse mõju (v.a garantiidelt) 184,6 156,2 Korrigeeritakse saastekvootide müügi mõju -106,3 0,4 Maksutulud kohandatakse laekumiste järgi (ühekuulise nihkega) 11,9 -23,4 Lisatakse varude muutus, v.a ettemaksed -47,2 37,5 Muud korrigeerimised 73,7 48,6 Valitsussektori puudujääk Statistikaameti andmetel -721,0 -1 502,0 Valitsussektori puudujääk SKP-st (%) -2,4% -5,6% Allikas: Rahandusministeeriumi saldoandmike infosüsteem ning Maksu- ja Tolliamet Joonis 5. Valitsussektori raamatupidamise tulemi ja statistilise eelarvepositsiooni võrdlus miljonites eurodes, 2012–2021 1.1.5 Valitsussektori tulud ÜLEVAADE 2021. AASTA TULUDEST Valitsussektori tulud moodustasid 2021. aastal 12,3 mil- Tööjõumaksude laekumist toetas Maksu- ja Tolliameti jardit eurot, mis vastab 40 protsendile sisemajanduse deklaratsioonide andmetel (Töötukassa töötasu hüvitist koguproduktile ning kasvasid 2021. aastal 16,2 protsenti arvestamata) palgafondi 9,4-protsendiline kasv. Palga- (1,72 miljardi euro võrra). fond suurenes eelkõige keskmise palga kasvu tõttu Maksudest vedas kasvu füüsilise isiku tulumaks (7,7 protsenti), töökohtade arv kasvas 1,5 protsenti. Sot- (505 miljonit eurot ehk 30,4 protsenti), mida mõjutas siaalmaksu kasv ulatus kümne protsendini. pensionisüsteemi teisest sambast lahkujate tulumaks. Mittemaksulised tulud kasvasid kõige rohkem kaupade Samuti kasvas jõudsalt (17,1 protsendi võrra) käibe- ja teenuste müügist (129,1 miljoni euro võrra) ja välisa- maks, mida toetas majanduse taastumine koroonakrii- bist (107,9 miljoni euro võrra). Dividenditulu vähenes sist. Tarbimist suurendasid teisest pensionisambast võrreldes eelmise aastaga 62,3 miljonit eurot peamiselt välja võetud raha, koroonapiirangute ajal kogunenud Riigi Metsamajandamise Keskuse ja Eleringi dividendide säästud ning aasta lõpus kiirenenud hinnatõus. vähenemise tõttu. 12 PIKAAJALINE TREND: MAKSUD, MUUD TULUD, VÄLISABI Perioodil 2012–2021 moodustasid maksutulud maksu- Muudest tuludest moodustasid perioodil 2012–2021 tuludest kokku keskmiselt 80 protsenti. Muude tulude kõige suurema osa saadud toetused, keskmiselt 49 prot- osakaal on ajas vähenenud 26 protsendilt 2012. aastal senti (vt joonis 8). Seetõttu kirjeldatakse järgnevalt välis- 19 protsendile 2021. aastal (vt joonis 6). 2020. aastal oli vahendite kasutamist põhjalikumalt. koroonapandeemia ja piirandute tõttu makstulu kasv pi- durdunud, kuid 2021. aastal kasvas maksutulu 15,6 prot- Välisabi maht sõltus perioodil 2010–2021 toetuste ra- senti. kendamise tsüklist. Seda ajavahemikku mõjutavad Eu- roopa Liidu eelarveperioodid 2007–2013, 2014–2020 ja Aastatel 2010–2021 moodustas sotsiaalmaks maksutu- 2021–2027. Euroopa Liidu eelarveperioodi alguses on ludest keskmiselt 35 protsenti ning käibemaks ja tulu- maks mõlemad neljandiku. Nende kolme maksu osakaal struktuuritoetuste rakendamine tavaliselt madalam ja see suureneb perioodi lõpuks. Välisabi keskmine osakaal (80 protsenti) on võrreldes perioodi algusega kasvanud, muudes tuludes on 48 protsenti, kõikudes 42 protsen- ulatudes perioodi lõpuks nii tulumaksu kui käibemaksu dist 2014. aastal 57 protsendini 2019. aastal (vt joo- osakaalu suurenemise tõttu 87 protsendini maksutulu- nis 9). dest. 2021. aasta oli küll teisest pensionisambast lahku- jate tulumaksu tõttu erakordne, kuid ka 2020. aastal moodustasid sotsiaal-, käibe- ja tulumaks 86 protsenti maksutuludest (vt joonis 7). Joonis 8. Valitsussektori muud tulud, miljardites eurodes Joonis 6. Valitsussektori tulude struktuur, miljardites eurodes Joonis 7. Valitsussektori maksutulud, miljardites eurodes Joonis 9. Välisabi, miljardites eurodes VÄLISVAHENDITE KASUTAMINE Välistoetuste mahust moodustavad suurima osa Eu- vahendeid, mis on mõeldud COVID-19 tagajärjega võitle- roopa struktuuri- ja investeerimisfondid, mida rakenda- miseks, majanduse elavdamiseks ja energiakriisiga tege- takse ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava11, lemiseks. Eesti Maaelu Arengukava12 ning Euroopa Merendus- ja Struktuurivahendite rakendamise olulisteks märksõna- Kalandusfondi rakenduskava alusel. Euroopa Liidu deks 2021. aastal olid maksete tempo tõstmine ja raha- 2014–2020 eelarveperioodil eraldati Eestile 4,8 miljar- kasutuse kiirendamine, kuna COVID-19 kriis ja sellega dit eurot, mida saab kasutada kuni 2023. aasta lõpuni (vt seonduv mõjutas projektide elluviimist. Tarneraskused joonis 10). ja tööjõupuudus on muutnud olukorra ehitusturul kee- Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava Euroopa ruliseks ning mõjutavad struktuurivahenditest rahasta- Liidu toetuste maht on 3,7 miljardit eurot, mis koos riik- tavate ehitiste valmimist. liku kaasfinantseeringu ja toetuse saajate omafinantsee- ringuga ületab viit miljardit eurot. Selles sisaldub 2021. aastal lisandunud 207 miljonit eurot REACT-EU 11 Sisaldab Euroopa Sotsiaalfondi, Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi vahendeid, lühendid vastavalt ESF, ERF ja ÜF. 12 Katab Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi vahendeid, lühend EAFRD. 13 omafinantseeringuga 66 miljonit eurot. Fondi eesmärk on kaasa aidata turvalisuse tagamisele Euroopa Liidus, hõlbustada isikute seaduslikku liikumist välispiiride kontrolli ning Schengeni viisade menetlemisega. 2021. aastal arendati Euroopa reisiinfo ja –lubade süs- teemi. Fondi vahendite abikõlblikkuse periood lõpeb 2022. aastal. Pandeemia tõttu muudeti toetuse kasuta- mise tingimusi, sest nii seadmete tarneajad kui kon- takttegevused lükkusid edasi. Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi eelarvepe- rioodi 2014–2020 programmi Euroopa Liidu toetuse maht on 15,5 miljonit eurot, koos riikliku kaasfinantsee- ringuga 19,1 miljonit eurot. Fondi aitab kaasa rändevoo- gude tõhusale juhtimisele ning ühise rändepoliitika ra- Joonis 10. Välisvahendite väljamakstud kulude jagunemine kendamisele, tugevdamisele ja edasiarendamisele. fondide lõikes (miljonites eurodes, % kogumahust) 2021. aastal viidi läbi viimased avalikud taotlusvoorud 2021. aasta lõpuks oli 2014–2020 ühtekuuluvuspolii- integratsioonivaldkonnas ning toetati Politsei- ja Piiri- tika fondide Euroopa Liidu vahenditest võetud kohus- valveameti rändemenetluse arendamist. tisi 3,6 miljardit eurot, millest oli välja makstud kaks mil- Euroopa Liidu Nõukogu kinnitas 2020. aasta detsembris jardit. Aasta jooksul suunati Eesti majandusse ligi Euroopa Liidu pikaajalise eelarve aastateks 2021-2027. 570 miljonit eurot, mis on kõigi aastate rekord. Eesti saab Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fon- Eesti Maaelu Arengukava 2014–2020 keskendub didest aastateks 2021 kuni 2027 toetusi 3,37 miljar- kuuele Euroopa Liidu maaelu arengu valdkonna priori- dit eurot (vt joonis 11). Ettevalmistused toetuste kasu- teedile. Jätkus 2020. aastal arengukavasse lisatud tuselevõtuks15 lõpetatakse 2022. aasta kolmandas kvar- meetme „Erakorraline ajutine toetus põllumajandustoot- talis. jatele ja väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele, keda COVID-19 kriis on eriti mõjutanud“ rakendamine. Põllu- majandustoodete töötlejatele maksti toetusi 524 tu- hande euro väärtuses. 2021. aasta lõpu seisuga oli kohustisi Euroopa Liidu va- hendite ees 871 miljonit eurot, millest on välja makstud 747 miljonit eurot. 2021. aastal lisandusid Maaelu Arengukava uuele Eu- roopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika ülemineku pe- rioodile aastateks 2021–2022 ettenähtud toetused 258,5 miljonit eurot, millest 63 miljonit eurot Taaste- ja Vastupidavusrahastust Eesti Taastekava alusel. Euroopa Merenduse- ja Kalandusfondi13 2014-2020 Joonis 11. Toetuste jaotus Euroopa Liidu ühtekuuluvuspolii- rakenduskava koondab kuut eesmärki. 2021. aasta lõ- tika eesmärkide vahel eelarveperioodil 2021–2027 puks oli Euroopa Liidu vahenditest kohustisi võe- tud 119,4 miljoni euro eest ja välja makstud 85,5 miljo- Euroopa Liidu pikaajalisele eelarvele lisaks loodi ajutine nit eurot. COVID-19 meetmete rakendumisega maksti taastepakett Uue Põlvkonna Euroopa16, millest Eesti 2021. aastal toetusti 1,5 miljoni euro väärtuses. saab veel ligikaudu 1,6 miljardit eurot toetusi. Suurem osa neist tuleb Taaste- ja Vastupidavusrahastust17. Sisejulgeolekufondi14 eelarveperioodi 2014–2020 2021. aastal kinnitati Eesti Taastekava aastani 2026. programmi Euroopa Liidu toetuse maht on 53,2 miljonit Kuigi rahastu lõplik maht selgub 2022. aastal, laekus eurot, koos riikliku kaasfinantseeringu ja toetuse saaja 2021. aastal Eestile ettemaksena 126 miljonit eurot. 13 Lühend EMKF. 14 Koosneb kahest rahastamisvahendist: välispiiride ja viisade rahastamisvahend (ISFB) ning politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise ning kriisiohje rahastamisvahend (ISFP). 15 https://rtk.ee/toetusfondid-ja-programmid/euroopa-liidu-valisvahendid/2021-2027-planeerimine. 16 Inglise keeles Next Generation EU, lühend NGEU. 17 Täpsemalt saab lugeda www.rrf.ee. 14 1.1.6 Valitsussektori kulud ja investeeringud ÜLEVAADE VALITSUSSEKTORI KULUDEST JA INVESTEERINGUTEST Valitsussektorisiseste sektorite konsolideerimata kogu- kulud 2021. aastal olid 17 miljardit eurot, mis vastab 55 protsendile sisemajanduse koguproduktist ning mil- lest riigi (konsolideerimata) kulud moodustasid 9,5 mil- jardit ehk 56 protsenti (vt joonis 12). Kohalike omavalit- suste üksuste (konsolideerimata) kulud olid 2,3 miljardit eurot, sotsiaalkindlustusfondide kulud 2,6 miljardit eu- rot ja muude üksuste kulud 2,6 miljardit eurot. Joonis 12. Valitsussektori allsektorite konsolideerimata kulud 2012–2021, miljardites eurodes ÜLEVAADE 2021. AASTA KULUDEST Avaliku sektori 2021. aasta konsolideeritud kuludest nis 13). Olulisemateks valitsussektori kulude kasvu põh- 86 protsenti (2020. aastal 88 protsenti) moodustasid va- justeks olid antud toetuste kasv 257,7 miljonit eurot litsussektori kulud. Valitsussektori konsolideeritud ku- (4,3 protsenti), majandamiskulude kasv 217,3 miljonit ludest suurimad (65 protsenti) olid riigiasutuste kulud. .eurot (12,8 protsenti) ja tööjõukulude kasv 207,5 miljo- Riigieelarveliste asutuste konsolideeritud kulude osa- nit eurot (6,5 protsenti). tähtsus valitsussektori kogukuludes kasvas 2021. aastal eelneva aastaga võrreldes 4,2 protsendipunkti võrra, saavutades kõrgeima taseme 2012. aastast alates. Samas muu valitsussektori osatähtsus on 4,4 protsendipunkti võrra vähenenud. Nii 2020. kui ka 2021. aasta lisaeelarve panustasid riigi poolt makstavate toetuste kiiresse kasvu ja seeläbi suurendasid riigieelarveliste asutuste kulude osatähtsust valitsussektori kuludes. 1 400 1 265 1 200 1 038 978 945 924 1 000 802 732 737 751 800 640 600 Joonis 14. Valitsussektori kulutuste struktuur, miljonites eurodes 400 Valitsussektori kulude struktuur jäi 2020. aastaga sarna- 200 seks ja ka varasemate aastatega võrreldes olulisi muu- 0 tusi ei toimunud (vt joonis 14). 2021. aastal oli sarnaselt 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 eelnevale aastale toetuste osakaal valitsussektori kogu- RIIK KOV muu VS kuludest 50 protsenti ja tööjõukulude osakaal 27 prot- senti. Peamine muutus toimus majandamiskulude ja muude kulude osatähtsuses – majandamiskulude osa- Joonis 13. Valitsussektori kulud ilma investeeringuteta, kaal kogukuludes kasvas 1,1 protsendipunkti võrra miljonites eurodes 15,4 protsendini, samal ajal kui muude kulude osakaal Valitsussektori konsolideeritud kuludeks ilma investee- vähenes 1,7 protsendini. Koroonaviiruse leviku piirami- ringuteta kujunes 2021. aastal 12,4 miljardit eurot seks tehtud vaktsineerimise ja testimise kulud põhjusta- (2020. aastal 11,81 miljardit eurot) ehk 4,98 protsenti sid riigieelarvelistes asutustes 2021. aastal kiire majan- (588,0 miljonit eurot) enam kui aasta varem (vt joo- damiskulude kasvu. SUURIM KULU EHK TOETUSED Võrreldes teiste kululiikidega kasvas aastaga kõige enam 147,5 miljonit ja 2021. aastal 205,5 miljonit eurot. Antud antud toetuste maht, mis 2021. aasta lõpus oli valitsus- sihtfinantseerimine põhivara soetuseks suurenes sektoris 6,21 miljardit (2020. aastal 5,96 miljardit) eu- 53,3 miljoni euro võrra. Töötuskindlustushüvitised vä- rot. Toetused töötutele ja töövõimetustoetused kasvasid henesid 87,6 miljonit eurot (43,7 protsenti). 2020. aastal aastaga 48,1 miljonit eurot (13,2 protsenti), muud ravi- ulatusid töötuskindlustushüvitised 200,6 miljoni euroni kindlustustoetused 34,9 miljonit eurot (10,9 protsenti), COVID-19 pandeemia töötasu hüvitamise meetme tõttu. ajutise töövõimetuse hüvitised 31 miljonit eurot Saadud ja antud toetuste ülevaade, sealhulgas nende ja- (16,2 protsenti) ja pensionid 96,5 miljonit eurot gunemine valdkondade lõikes, asub raamatupidamise (4,9 protsenti). Ajutiselt otsustati kogumispensioni teise aruande peatükis 4.6 lisas c15. sambasse tavaliselt sotsiaalmaksust makstav neli prot- senti tasuda peatamise aja eest täiendava eraldisena rii- gieelarvest. Eraldise suuruseks oli 2020. aastal 15 VALITSUSSEKTORI KULUD18 TEGEVUSALADE LÕIKES Tööjõukulud Valitsussektori tööjõukulud19 olid 2021. aastal Valitsussektori keskmine brutokuupalk on selle aja jook- 3,385 miljardit eurot (vt joonis 15) ja moodustasid sul kasvanud 847 eurolt 1 644 euroni. Eesti keskmine 11,2 protsenti20 SKP-st. Võrreldes eelneva aastaga on brutokuupalk oli 2021. aastal 1 548 eurot. Valitsussekto- osakaal SKP-st küll vähenenud, kuid pikemas vaates on ris on rohkem kõrgharidusega töötajaid, mistõttu on ka alates 2013. aastast püsinud kerges kasvutrendis. palgad Eesti keskmisest brutokuupalgast kõrgemad. 2021. aastal kasvasid tööjõukulud kõige enam keskvalit- suses (7,2 protsenti), sotsiaalkindlustusfondides kasva- sid 6,0 protsenti ja kohaliku omavalitsuse üksustes21 5,7protsenti. Joonis 16. Eesti keskmise ja valitsussektori keskmise bruto- palga muutus 2012-2021. Allikas: Rahandusministeeriumi saldoandmike süsteem Valitsussektoris töötas 2021. aastal 120 132 tööta- jat22 ja see kasvas statistiliselt 1279 töötaja võrra ehk 1,1%. Valitsussektori töötajad jagunesid keskvalit- suse, kohaliku omavalitsuse üksuste ja sotsiaalkindlus- tusfondide vahel (vt joonis 17). Kohalikus omavalitsuses töötas 53 protsenti kogu valit- Joonis 15. Valitsussektori tööjõukulude muutus 2012–2021. sussektori töötajatest, keskvalitsuses oli 46 protsenti va- Allikas: Rahandusministeeriumi saldoandmike infosüsteem litsussektori töötajatest ja sotsiaalkindlustusfondides Valitsussektori keskmine brutokuupalk kasvas 1 142 töötajat ehk üks protsent kogu valitsussektori töö- 2021. aastal 4,9 protsenti, mis oli kaks protsendi- tajatest. punkti väiksem Eesti keskmise brutokuupalga kas- Detailsemat infot valitsussektori töötajate arvude ja vust (6,9 protsenti, vt joonis 16). Valitsussektori sees oli keskmise palga kohta leiab Avaliku teenistuse kõige kiirem kasv keskvalitsuses (5,4 protsenti). Koha- 2021. aasta aastaaruandest: https://www.fin.ee/riik-ja- liku omavalitsuse üksuste keskmise palga kasv oli omavalitsused-planeeringud/avalik-teenistus/perso- 4,3 protsenti ja sotsiaalkindlustusfondides 3,1 protsenti. nali-ja-palgastatistika Viimase kümne aasta jooksul on valitsussektori kesk- mise brutokuupalga kasv aastas olnud kaks protsendi- punkti kiirem Eesti keskmisest. Valitsussektori bruto- kuupalk on kümne aasta jooksul kasvanud 94,1 protsenti ning Eesti keskmine brutokuupalk 74,5 protsenti. Joonis 17. Valitsussektori töötajate arv perioodil 2012–2021. Allikas: Rahandusminiseeriumi saldoandmike infosüsteem 18 Välja arvatud toetused. 19 Tööjõukulud koosnevad järgmistest osadest: kooseisuliste töötajate põhipalk, lisatasud, hüvitised, preemiad ja tulemustasud, puhkuse- tasud, tööjõukuludega kaasnevad maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed, erisoodustused, muude isikute töötasud, töötasud võlaõiguslike lepingute alusel, eripensionid, pensionisuurendused, kapitaliseeritud tööjõukulu. 20 Allikas: Eurostat (viimati uuendatud 22. aprillil 2022. aastal). 21 Sisaldab ka valitsussektorisse kuuluvate valitseva mõju all olevaid üksuseid. 22 Peatükis käsitletud läbivalt töötajate arvuna aasta keskmist täistööajale taandatud töötajate arvu. 16 Majandamiskulud 2021. aastal oli valitsussektori majandamiskulude maht teenused 46,5 miljonit (47,5 protsenti) ning kommuni- 1,91 miljardit eurot (2020. aastal 1,7 miljardit eurot) katsiooni-, kultuuri- ja vaba aja sisustamise kulu ning kasvas aastaga 12,8 protsenti. Kõige enam kasvasid 15,6 miljonit eurot (24,3 protsenti). Enim ehk 14,4 miljo- 2021. aastal meditsiinitarvete ja -teenuste kulu 53,9 mil- nit eurot (12,3 protsenti) vähenesid 2021. aastal kulutu- jonit (20,1 protsenti), kinnistute, hoonete ja ruumide sed kaitseotstarbelise varustuse ja materjalide soetami- majandamiskulu 46,7 miljonit (15,8 protsenti), sotsiaal- seks. Ülevaade valitsussektori majandamiskuludest asub raamatupidamise aruande peatükis 4.6 lisas c21. VALITSUSSEKTORI INVESTEERINGUD SEKTORITE LÕIKES Kui võrrelda 2021. aastat 2012. aastaga, siis riigieelarve- liste asutuste investeeringute osatähtsus on langenud alla poole valitsussektori investeeringutest (vt joonis 18). Valitsussektori investeeringud suurenesid 2021. aastal eelneva aastaga võrreldes 227,5 miljoni euro (21,9 protsendi) võrra. Kokku investeeriti 2021. aastal 1,27 miljardit eurot (2020. aastal 1,04 mil- jardit eurot). Sellest 549,9 miljonit eurot (2020. aastal 426,6 miljonit eurot) investeerisid riigiasutused ja 413,4 miljonit eurot (2020. aastal 356,9 miljonit eurot) kohalikud omavalitsused. Valitsussektori investeeringud suurenesid kõige enam transpordi (92,3 miljonit eurot, 28,3 protsenti) ja riigi- kaitse valdkonnas (45,6 miljonit eurot, 34,2 protsenti) ning vähenesid 3,3 miljoni euro võrra (84,6 protsenti) kütuse ja energia valdkonnas. Ülevaade valitsussektori Joonis 18. Valitsussektori üksuste investeeringud, miljonites investeeringutest tegevusalade lõikes asub raamatupi- eurodes damise aruande peatükis 4.6 lisas c10. 1.1.7 Valitsussektori bilanss BILANSI STRUKTUUR 2021. aasta lõpus oli valitsussektori konsolideeritud Valitsussektori kohustised moodustasid 2021. aasta lõ- vara kokku 20,6 miljardit eurot (67 protsenti SKP-st), pul 11,6 miljardit eurot (38 protsenti SKP-st), olles aas- kasvades aastaga ühe miljardi ehk 5,5 protsendi võrra taga suurenenud 1,3 miljardi euro ehk 12,3 protsendi (3,5 protsenti SKP-st (vt joonis 19)). Varast suurima osa- võrra (4,1 protsenti SKP-st). Kohustised jagunevad ka- kaaluga oli vähelikviidne mittefinantsvara (edaspidi heks: laenukohustisteks (45 protsenti kohustistest) ja muu vara), mis moodustas poole koguvarast ja oli muudeks kohustisteks (55 protsenti kohustistest). 2021. aasta lõpul 10,3 miljardit eurot (33 protsenti SKP- Laenu- ehk võlakohustisi oli 2021. aasta lõpul 5,2 miljar- st). Muu vara kasvas aastaga 700 miljoni ehk 7,3 prot- dit eurot (17 protsenti SKP-st), mis kasvasid aastaga sendi võrra peamiselt materiaalse põhivara arvelt. Suu- 272 miljoni ehk 5,5 protsendi võrra (vt alapeatükki Va- ruselt järgmise 21-protsendilise osakaaluga olid osalu- litsussektori võlakohustused). Muud kohustised moo- sed ─ 2021. aasta lõpul 4,4 miljardit eurot (14 protsenti dustasid 2021. aasta lõpul 6,4 miljardit eurot (21 prot- SKP-st). Järgnesid nõuded ja ettemaksed (14 protsenti senti SKP-st). Muude kohustiste hulka loetakse eraldised, koguvaradest ehk 2,9 miljardit eurot) ning likviidsed va- saadud ettemaksed, võlad tarnijatele ja töötajatele. rad (15 protsenti koguvaradest ehk 3,1 miljardit eurot). Joonis 20. Valitsussektori varade, kohustiste ja netovara osakaal SKP-st, 2012–2021 Valitsussektori netovara oli 2021. aasta lõpul 9 miljardit eurot (29 protsenti SKP-st (vt joonis 20)). See vähenes Joonis 19. Valitsussektori bilanss miljonites eurodes, aastaga 200 miljoni euro ehk kahe protsendi võrra, kuid 2012–2021 oli oluliselt madalam kui 1,4 miljardi ehk 13 protsendi 17 suurune netovara vähenemine 2020. aastal23 (vt valit- materiaalse põhivara ümberhindlused 22 miljoni euro sussektori netovara muutuste aruande B osa). Netovara väärtuses ning riigiettevõtete valitsussektorisse üm- vähenemist 2021. aastal põhjustasid eelkõige pensio- berklassifitseerimine ja osaluste korrigeerimine 23 mil- nieraldiste kindlustusmatemaatiline kahjum 168 miljo- joni euro ulatuses. nit eurot ja aruandeaasta kahjum 77 miljonit eurot. Ne- gatiivset mõju tasandasid kinnisvarainvesteeringute ja KÄIBEVARA JA LIKVIIDNE VARA Valitsussektori käibevarast (5,3 miljardit eurot) moo- dustas likviidne vara 2021. aasta lõpul 3,1 miljardit ehk 59 protsenti. Rahandusministeeriumi riigikassa osakond haldas 68 protsenti valitsussektori likviidsest varast vas- tutades riigi 2,1 miljardi euro suuruste finantsreservide eest (vt joonis 21). Riigikassa osakond korraldab riigia- sutuste, sotsiaalkindlustusfondide ja riigi omandis ole- vate sihtasutuste ühtset rahavoo juhtimist ning haldab riigi likviidsusreservi ja stabiliseerimisreservi (vt ala- peatükki Riigi konsolideeritud rahavoo ja finantsriskide juhtimise põhimõtted). 2021. aasta lõpus ületas valitsussektori käibevara (5,3 miljardit eurot) lühiajalisi kohustisi (3,2 miljardit eurot) 1,7 korda24. See näitab valitsussektori üldiselt head lühiajalist finantsvõimekust. 2020. aasta lõpus oli Joonis 21. Valitsussektori likviidsed varad, sealhulgas riigi- lühiajalise võlgnevuse kattekordaja 1,9. Viimasel kümnel kassa halduses olevad finantsreservid, miljonites eurodes aastal on suhtarv püsinud vahemikus 1,7 (2021. aastal) kuni 2,9 (2015. aastal), keskmiselt tasemel 2,2. NÕUDED JA ETTEMAKSED Valitsussektori lühi- ja pikaajalised nõuded ja ettemak- suurimad laenude andjad on SA Kredex, Maaelu Edenda- sed kasvasid aastaga 256 miljoni euro ehk 9,8 protsendi mise SA ja SA Keskkonnainvesteeringute Keskus. võrra 2,9 miljardi euroni (9,4 protsenti SKP-st (vt joonis 22)). Maksu-, lõivu- ja trahvinõuded moodustasid 1,2 miljardit eurot ehk 42 protsenti kõigist nõuetest ja ettemaksetest, lühiajalised muud nõuded ja ettemaksed 747 miljonit eurot (26 protsenti) ning pikaajalised muud nõuded ja ettemaksed 913 miljonit eurot (32 protsenti). Muude nõuete ja ettemaksete seas on suurimad antud laenud (875 miljonit eurot) ja sihtfinantseerimistega seotud ettemaksed ja nõuded summas 603 miljonit eurot (vt 4.6 lisa c4). Valitussektori antud laenude hulgas on kajastatud ka 452 miljonit eurot (2020. aasta lõpul sama) Eesti riigi Euroopa Finantsstabiilsusmehhanismi kaudu väljasta- tud laene Kreekale, Iirimaale ja Portugalile (vt 4.6 lisa a6). See summa on ühtlasi kajastatud riigi võlakohustis- Joonis 22. Valitsussektori nõuded ja ettemaksed, miljonites tes (vt 4.6 lisa a17). Kreeka programmis lisanduvad lae- eurodes nudega seotud pikaajalised intressinõuded (vt 4.6 lisa a5) ja intressivõlad (vt 4.6 lisa a15) 39,5 miljonit eurot (2020. aasta lõpul 34,5 miljonit eurot). Valitsussektori OSALUSED 2021. aasta lõpus oli valitsussektoril osalusi 4,4 miljardit 65 miljoni euro võrra (vt 4.6 lisa c6 ja b5). Riigi osalused eurot (14 protsenti SKP-st), mida on eelmise aastaga võr- rahvusvahelistes organisatsioonides olid kokku 210 mil- reldes 315 miljoni euro ehk 7,7 protsendi võrra rohkem jonit eurot (2020. aastal 208 miljonit eurot). Neist suu- (vt joonis 23). Suurima osa (84 protsenti) valitsussektori rim oli osalus Euroopa Stabiilsusmehhanismis 149 miljo- osalustest moodustasid riigile kuuluvad tütar- ja sidu- nit eurot (vt 4.6 lisa a3). 2021. aastal laekus tütar- ja si- settevõtjad 3,7 miljardi euro väärtuses. Riigi osalus neis dusettevõtjatelt dividenditulu 88 miljonit eurot, mida oli suurenes aastaga 244 miljoni euro võrra (vt 4.6 lisa c6 ja 62,3 miljoni euro võrra vähem kui aasta varem (vt joo- a9). Kohalike omavalitsuste osalus tütar- ja sidusettevõt- nis 24). jates oli 342 miljonit eurot, suurenedes 2021. aastal 23 2020. aastal, mil oli koroonapandeemia ja majanduslangus, põhjustas valitsussektori 1,4 miljardi euro suurust netovara vähenemist aruandeaasta kahjum 1,2 miljardit eurot ja pensionieraldiste kindlustusmatemaatiline kahjum 204 miljonit eurot. 24 Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja, inglise keeles current ratio (current assets/current liabilities). 18 Riigile kuulus 31 tütar- ja sidusettevõtet25. Neist on valit- gia AS (grupp), Riigimetsa Majandamise Keskus ja Ele- sussektorisse arvatud seitse äriühingut, millest suuri- ring AS (grupp). Iga-aastaselt avalikustatakse osaluste mad olid AS Riigi Kinnisvara ja AS Eesti Liinirongid (vt koond-ülevaated, millest leiab detailsema informat- 4.6 lisa a1 B2). Valitsussektorisse ei kuulunud 24 riigi tü- siooni riigile kuuluvate sihtasutuste ja äriühingute põhi- tar- ja sidusettevõtjat, millest suurimad olid Eesti Ener- tegevuse ja finantsseisu kohta. Joonis 23. Ülevaade valitsussektori osalustest miljonites Joonis 24. Valitsussektori osalustelt saadud dividendid eurodes, 2012–2021 miljonites eurodes, 2012–2021 MUU VARA Valitsussektori koguvaradest poole moodustas muu Valitsussektori põhivarast moodustasid suurima osa vara, mida 2021. aasta lõpul oli 10,3 miljardit eurot hooned ja rajatised, mille väärtus oli 6,9 miljardit eurot. (33 protsenti SKP-st). Muu vara suurenes aastaga Maad oli 783 miljoni euro ning masinaid ja seadmeid 700 miljoni euro võrra. Materiaalne põhivara suurenes 782 miljoni euro väärtuses (vt 4.6 lisasid c7, c8 ja c9 ning aastaga 623 miljoni euro võrra 9,6 miljardi euroni ning joonis 25). moodustas 94 protsenti muust varast. Lisaks arvesta- Valitsussektori asutused soetasid 2021. aastal põhivara takse muu vara hulka varud 232 miljonit eurot, immate- 1,3 miljardi euro eest. Seda oli 228 miljoni võrra rohkem riaalne põhivara 209 miljonit eurot, kinnisvarainvestee- kui 2020. aastal. Kõige rohkem investeeriti 2021. aastal ringud 204 miljonit eurot ja bioloogiline vara 20 miljonit transporti (418 miljonit eurot), haridusse (206 miljonit eurot. eurot) ja riigikaitsesse (179 miljonit eurot (vt 4.6 lisa c10 ja joonis 26)). Joonis 25. Valitsussektori kinnisvarainvesteeringud, Joonis 26. Valitsussektori materiaalse ja immateriaalse materiaalne ja immateriaalne põhivara miljonites eurodes põhivara ja kinnisvarainvesteeringute soetus tegevusalade lõikes miljonites eurodes viimasel kolmel aastal MUUD KOHUSTISED Valitsussektori kohustised jagunevad kaheks: laenuko- 2021. aasta lõpus olid valitsussektori eraldised 3,9 mil- hustisteks26 ja muudeks kohustisteks. Muud kohustised jardit eurot, mida oli 14,6 protsendi võrra rohkem kui hõlmavad eraldisi, saadud ettemakseid, kohustusi tarni- 2020. aastal (vt 4.6 lisa c13). Eraldistest 98 protsenti olid jate ja töötajate ees. Muud kohustised suurenesid aas- avaliku sektori pensionikohustised (3,8 miljardit eurot), taga 996 miljoni ehk 18,5 protsendi võrra, moodustades mis on seotud riigi eripensionite ja II samba kogumis- 2021. aasta lõpul 6,4 miljardit eurot (vt 4.6 lisa c12 ja pensioni riigi osa maksmisega (vt joonis 28). Muud eral- c13). Muudest kohustistest moodustasid eraldised dised (76 miljonit eurot) koosnesid garantiikohustistest, 61 protsenti ja muud võlgnevused 39 protsenti (vt joo- laenutagatistest, kohtukuludest ja keskkonnakaitse-alas- nis 27). test eraldistest. 25 Ülevaade riigi osaluspoliitika põhimõtetest: https://www.fin.ee/riigihanked-riigiabi-osalused-kinnisvara/riigi-osalused/ariuhingud. 26 Laenukohustised on täpsemalt selgitatud alapeatükis Valitsussektori võlakohustised. 19 Riigi raamatupidamisaruandes ei kajastata kohustistena Eesti töötajaskonna poolt välja teenitud tulevaste pe- rioodide I samba pensionimakseid (riiklikku pensioni), mistõttu selle kohustise jaoks ei ole moodustatud sih- totstarbelist eraldist. Vastavalt rahvusvahelistele avaliku sektori raamatupidamisstandarditele kajastatakse aruandluses I samba pensionimaksed selles perioodis, mille eest need maksmisele kuuluvad. Samas koostab Ra- handusministeerium riiklike pensionide tulude ja kulude pikaajalisi prognoose (vt joonis 29) ning hindab saadava sotsiaalmaksu ja riiklike pensionide kulu vahet, mis tuleb katta riigieelarve muude tulude arvel (vt joonis 30). Joonis 27. Kohustiste (v.a võlakohustised) struktuur miljonites eurodes Joonis 29. Riiklike pensionide tulude ja kulude pikaajaline Joonis 28. Pensionieraldised miljonites eurodes ja osakaal prognoos osakaaluna SKP-st (2022-2070) SKP-st, 2012–2021 Pensionieraldisi arvestatakse riigi endistele ja praegus- tele töötajatele ning nende perekonnaliikmetele, kellel on seadusest tulenev õigus eripensionile või pensioni- suurendusele, mis ületab tavalist riiklikku pensioni. Nen- deks on politsei- ja päästeametnikud, kaitseväelased, prokurörid, kohtunikud ja õiguskantsler, parlamendi- saadikud ja muud ametnikud (vt 4.6 lisa a16 A). 2021. aasta lõpu seisuga arvestati avaliku sektori pensio- nieraldisi 30 319 inimesele (2020. aastal 30 657 inime- sele) kokku 3,5 miljardit eurot (2020. aastal 3,2 miljardit eurot). Kuna kindlustusmatemaatiline kasum ja kahjum pensio- Joonis 30. Riiklike pensionide tulude ja kulude vahe ja selle nieraldistelt võivad iga-aastaselt oluliselt erineda, kajas- prognoos osakaaluna SKP-st (2012-2070) tatakse need netovarade muutusena. 2021. aasta kahjum oli 167,6 miljonit eurot (2020. aasta kahjum 203,6 miljo- nit eurot). Eripensionite eraldiste suurust mõjutavad te- gurid on oodatav eluiga, intressimäärad, pensionisaajate arv ning nende väljateenitud pensioniõigused. 1.1.8 Valitsussektori võlakohustised VALITSUSSEKTORI VÕLAKOHUSTISED ÜKSUSTE LÕIKES Valitsussektori statistiline võlakoormus oli 2021. aasta lakoormusest 63 protsenti. Tänu konservatiivsele fis- lõpus 5,5 miljardit eurot (18,1 protsenti SKP-st), mis kaalpoliitikale olid riigi võlakohustised pikka aega väik- võrreldes eelnenud aastaga kasvas 437 miljoni euro ehk sed (2012.–2019. aastal keskmiselt 530 miljonit eurot). 8,5 protsendi võrra (vt joonis 31). 2020. aasta COVID-19 pandeemia ja sellega kaasnenud majanduslanguse ajal suurenesid need märkimisväärselt Kõige rohkem, 281 miljoni euro ehk 9 protsendi võrra, tõustes 2020. aasta lõpuks 3,2 miljardi euroni. kasvasid 2021. aastal riigile võetud võlakohustised. 2021. aasta lõpus moodustas Rahandusministeeriumi Riigi võlakohustiste hulka kuulub ka riigigarantii Eu- 3,5 miljardi euro suurune võlaportfell valitsussektori võ- roopa Finantsstabiilsusmehhanismi27 poolt antud laenu- 27 Euroopa Finantsstabiilsusmehhanism (inglise keeles European Financial Stability Facility, EFSF) on 2010. aasta juunis eurotsooni riikide poolt ühiselt asutatud institutsioon euroala finantsstabiilsuse tagamiseks. Euroopa Finantsstabiilsusmehhanism andis pikaajalisi laene Iirimaale, Kreekale ja Portugalile, mille finantseerimiseks emiteeriti eurotsooni riikide garanteeritud pikaajalisi võlakirju. Euroopa Fi- nantsstabiilsusmehhanism enam eurotsooni liikmetele uusi laene ei väljasta, sest selle funktsiooni võttis üle 2021. aastal asutatud Euroopa Stabiilsusmehhanism. Alates 2011. aastast garanteerib Eesti vastavalt oma osalusvõtmele osa igast Euroopa Finantsstabiilsusmehhanismi võlakirjaemissioonist kuni 1 ,99 miljardi euro ulatuses. 20 dele summas 491 miljonit eurot, mis 2021. aastal moo- dustas 9 protsenti kogu valitsussektori võlast. Võrreldes 2020. aastaga kasvas Euroopa Finantsstabiilsusmehha- nismiga seotud kohustis 5 miljoni euro võrra. Siiani Eesti Euroopa Finantsstabiilsusmehhanismi võlakohustiste riigigarantiiga seotud makseid teinud ei ole. Teiste valitsussektorisse kuuluvate keskvalitsuse ük- suste võlakohustised suurenesid 2021. aastal 119 mil- joni euro võrra ning olid 2021. aasta lõpul 653 miljonit eurot. Need võlakohustised moodustavad 12 protsenti valitsussektori koguvõlast. Kohalike omavalitsuste võla- kohustised kasvasid aastaga 31 miljoni euro ehk Joonis 31. Valitsussektori võlakohustiste jaotus üksuste nelja protsendi võrra ja olid 2021. aasta lõpul 908 miljo- lõikes, miljardites eurodes. Allikas: Statistikaamet nit eurot moodustades 16 protsenti kogu valitsussektori võlast. Sotsiaalkindlustusfondidel võlakohustisi ei olnud. VALITSUSSEKTORI VÕLAKOHUSTISTE STRUKTUUR Võlakirjad moodustasid 2021. aasta lõpus valitsussek- Valitsussektori võlakohustised on pikka aega olnud fi- tori võlakohustistest 38 protsenti, laenud 59 protsenti ja nantsreservidega sarnasel tasemel, kuid see trend muu- kapitalirendid kolm protsenti (vt 4.6 lisa c14). Võlako- tus 2020. aastal COVID-19 epideemia puhkedes, kui riigi hustiste instrumentide osakaalud muutusid 2020. aastal vajadus võlakohustisi kaasata kasvas oluliselt (vt joo- oluliselt, kui Rahandusministeerium esimest korda pä- nis 33). rast 2002. aastat naasis rahvusvahelistele kapitaliturgu- Rahandusministeeriumi kui valitsussektori suurima lae- dele ja emiteeris 1,5 miljardit eurot eurovõlakirju tähta- naja võlaportfelli refinantseerimisrisk on madal. Võlako- jaga 2030. aastal (vt joonis 32). Lisaks kasutab Rahan- hustiste põhisumma tagasimaksed on aastate lõikes üht- dusministeerium alates 2019. aastast rahavoo juhtimi- laselt jaotatud, välja arvatud 2030. aastal, mil lunastub seks lühiajalisi võlakirju28 (jääk 2021. aasta lõpus 2020. aastal emiteeritud eurobond 1,5 miljardit eurot (vt 400 miljonit eurot) ning pikaajaajalisi laene Põhjamaade joonis 34). Madalat refinantseerimisriski iseloomustab Investeerimispangalt, Euroopa Investeerimispangalt, ka riigi võlakohustuste 7,4-aastane kaalutud keskmine Euroopa Nõukogu Arengupangalt ja Euroopa Komisjonilt tagasimakseperiood (vt joonis 35). Võrdluseks, Euroopa (jääk 2021. aasta lõpus 1,6 miljardit (vt 4.6 lisa a17 ja ta- Liidu riikide keskmine võlakohustuste tagasimaksepe- bel 4)). Kõik valitsussektori kohustised on eurodes. riood on Euroopa Komisjoni andmetel 8,5 aastat. Joonis 32. Valitsussektori võlakohustised instrumentide alusel Joonis 33. Valitsussektori likviidsete varade ja pika- ja miljonites eurodes lühiajaliste võlakohustiste võrdlus miljonites eurodes 28 Inglise keeles T-bills. 21 Joonis 34. Rahandusministeeriumi võlakohustiste Joonis 35. Rahandusministeeriumi võlakohustiste kaalutud tagasimaksete profiil 2022–2036, miljonites eurodes keskmine tagasimaksmise periood 2012–2021, aastates Tabel 2. Rahandusministeeriumi võlakohustiste struktuuri võrdlus aastatel 2019, 2020 ja 2021, miljonites eurodes 31.12.2019 Osakaal 31.12.2020 Osakaal 31.12.2021 Osakaal Neto- muutus 2021 / 2020 Võlakohustused kokku 697 100% 3 200 100% 3 481 100% 281 Pikaajalised laenud 597 86% 1 275 40% 1 581 45% 306 Lühiajalised võlakirjad 100 14% 425 13% 400 11% -25 Pikaajalised võlakirjad 0 0% 1 500 47% 1 500 43% 0 Kaalutud keskmine intress -0,03% 0,05% 0,03% Keskmine kestus tähtajani 4,1 aastat 7,3 aastat 7,4 aastat 1.1.9 Tingimuslikud kohustised Valitsussektori olulisemad tingimuslikud kohustised (vt Ülejäänud väiksemad garantiid on antud rahvusvahelis- 4.6 lisa c27) on viimase kümne aasta jooksul olnud vahe- tele finantsinstitutsioonidele laenude või erinevate pro- mikus 4,7 kuni 5,6 miljardit eurot, kasvades 2021. aasta jektide garanteerimiseks (vt 4.6 lisa a30 B). jooksul 83 miljoni euro võrra. Nende kohustiste osakaal Riik peab rahvusvaheliste finantsinstitutsioonide nõud- SKP-st on aastast aastasse vähenenud, moodustades misel tasuma oma sissemaksmata osaluse30 eest kokku 2021. aasta lõpul 18 protsenti SKP-st (vt joonis 36). 1,65 miljardit eurot, millest suurim kohustis 1,15 miljar- Kaks suurimat kohustist – riigigarantiid (2 miljardit eu- dit eurot on Euroopa Stabiilsusmehhanismi ees. Muude rot, 36 protsenti tingimuslikest kohustistest) ja sisse- finantsinstitutsioonide sissemaksmata osalused on oluli- maksmata osalused rahvusvahelistes finantsinstitut- selt väiksemad: Euroopa Investeerimispangal 188 miljo- sioonides (1,6 miljardit eurot, 29 protsenti tingimusli- nit, Maailmapangal 129 miljonit, Põhjamaade Investeeri- kest kohustistest) moodustasid 2021. aastal valitsussek- mispangal 69 miljonit jt (vt 4.6 lisa a30 A). tori tingimuslikest kohustistest 66 protsenti. Võrreldes Ülejäänud tingimuslikud kohustised on seotud tarnele- 2020. aastaga need tingimuslikud kohustised oluliselt ei pingute ja investeerimiskohustistega (859 miljonit, muutunud. Riigigarantiidest 1,54 miljardit eurot ehk 15 protsenti tingimuslikest kohustistest), pooleli olevate 76 protsenti moodustab Euroopa Finantsstabiilsus- kohtuasjadega (426 miljonit, 8 protsenti tingimuslikest mehhanismi29 võlakohustistele antud garantii ning kohustistest) ning muudest lepingutest ja tagatistest tu- 310,3 miljonit eurot ehk 15 protsenti Kredexi ettevõtlus- lenevate kohustistega (kokku 639 miljonit, 11 protsenti ja eluasemelaenude tagatised ning ekspordigarantiid. tingimuslikest kohustistest (vt joonis 37)). 29 Euroopa Finantsstabiilsusmehhanism on 2010. aasta juunis eurotsooni riikide poolt ühiselt asutatud institutsioon euroala finantssta- biilsuse tagamiseks. Euroopa Finantsstabiilsusmehhanism andis pikaajalisi laene Iirimaale, Kreekale ja Portugalile, mille finantseerimiseks emiteeriti eurotsooni riikide garanteeritud pikaajalisi võlakirju. Euroopa Finantsstabiilsusmehhanism enam eurotsooni liikmetele uusi laene ei väljasta, sest selle funktsiooni võttis üle 2021. aastal asutatud Euroopa Stabiilsusmehhanism. Alates 2011. aastast garanteerib Eesti vastavalt oma osalusvõtmele osa igast Euroopa Finantsstabiilsusmehhanismi võlakirjaemissioonist kuni 1 ,99 miljardi euro ulatuses. 30 Inglise keeles callable capital. 22 Joonis 36. Avaliku sektori ja valitsussektori tingimuslikud Joonis 37. Valitsussektori tingimuslikud kohustised liikide kohustised kokku, miljonites eurodes lõikes, miljonites eurodes 1.1.10 Riigi finantsriskide juhtimise põhimõtted ja likviidsus RIIGI KONSOLIDEERITUD RAHAVOO JUHTIMINE Riik on valitsussektori siseselt koondanud ühtse rahavoo Konsolideeritud rahavoogude juhtimine võimaldab gru- juhtimise alla 220 asutust: kõik 162 riigiasutust, 55 sih- pisiseselt saavutada suuremat sünergiat. Riigil on see- tasutust, Eesti Haigekassa, Eesti Töötukassa ja AS Pensio- tõttu võimalik edasi lükata laenuvõtmist ja kasutada va- nikeskuse (vt 4.6 lisad a2 ja a15). Rahandusministee- litsussektori vabu vahendeid paindlikult ja efektiivselt riumi riigikassa osakond korraldab arvelduste, makse- ning Haigekassa, Töötukassa ja sihtasutused ei pea tege- teenuste ja rahavoo juhtimist e-riigikassa süsteemi ja lema finantsvarade haldamise ja rahavoo juhtimisega. Li- krediidiasutustes olevate Rahandusministeeriumi kont- saks maksab riigikassa osakond neile raha jäägilt likviid- sernikontode koosseisu kuuluvate pangakontode vahen- susreservi tulususega võrdses määras intressi. dusel. Valitsussektori suuremad asutused, mis on väljas- pool riigikassa osakonna konsolideeritud rahavoo juhti- mist, on Tagatisfond, kohalikud omavalitsused ja neile kuuluvad asutused, ülikoolid ja riigi äriühingud. RIIGI FINANTSRISKIDE JUHTIMISE PÕHIMÕTTED Rahandusministeeriumi riigikassa osakond lähtub riigi finantsinvesteeringute haldamisel konservatiivsest in- vesteerimisstrateegiast, et tagada vahendite väärtuse säilivus ja likviidsus ning kehtestatud riskipiirangute raames tulu teenimine (vt joonis 38). Finantsriskide juh- timisel lähtutakse aktivate ja passivate tasakaalustatud haldamise31 põhimõtetest, mille kohaselt on finantsva- rade ja -kohustiste finantsriskid kokku võimalikult neut- raalsed ehk riskid on maandatud (vt tabel 5). Riigi võla- kohustiste võtmisel peab kaasnevate finantsriskide ja Joonis 38. Riigi finantsreservide mahud miljonites eurodes ja kulu suhe olema kooskõlas riigi võlakohustuste täitmise nende osakaal SKP-st võimekusega. Riigikassa osakond haldab kaht investeerimisportfelli: Riigi kohustuste õigeaegseks täitmiseks jälgitakse lik- likviidsusreservi igapäevase rahavoo juhtimiseks ja sta- viidsusreservi ja lühiajaliste võlakohustiste (arvel- biliseerimisreservi kriisiolukordadeks. Finantsvahen- duskrediidi, lühiajalise krediidilimiidi jmt lepingute) võt- deid investeeritakse rahvusvahelistel finantsturgudel mise miinimumtaset. Likviidsuse tagamiseks võib lik- kõrge krediidireitingu ja likviidsusega võlakirjades ning viidsusreservi vahendeid paigutada vaid kuni kolmekuu- hoiustesse. Riigi raha paigutamisel juhitakse likviidsus lise tähtajaga hoiustesse ja likviidsetesse võlakirjadesse. 32, valuuta-33, intressi-34, krediidi-35 ja refinantseerimis- Eurodes tehtud paigutusi loetakse valuutariskivabadeks. riski36. Stabiliseerimisreservi haldamisel valuutariski võtta ei ole lubatud. Likviidsusreservi turuväärtusest võib valuu- tariski võtta ühe protsendi ulatuses. 31 Inglise keeles ALM – asset-liability management. 32 Likviidsusrisk – oht, et riigikassas ei ole piisaval hulgal likviidseid vahendeid riigi finantskohustuste täitmiseks. 33 Valuutarisk – oht, et valuutakursside muutumine mõjutab riigi finantsvarade ja -kohustuste väärtust. 34 Intressirisk – oht, et intressimäärade muutumine mõjutab investeeringute väärtust ja nendelt saadavat tulu ning finantskohustustega seotud kulu. 35 Krediidirisk – oht kahju tekkimiseks tehingu vastaspoole või emitendi kohustuste mittekohasest täitmisest. 36 Refinantseerimisrisk – oht, et riik peab olemasolevate võlakohustuste tagasimaksmiseks võtma ebasoodsatel tingimustel uusi võla- kohustusi või uusi võlakohustusi ei ole finantskriisi ajal või riigi krediidireitingu langemisel investeerimisjärgu tasemest madalamaks võimalik finantsturgudelt võtta. 23 Stabiliseerimisreservi intressiriski juhtimisel lähtutakse Prime-1 (Moody’s), A-1 (Standard & Poor’s) või F-1 kord kvartalis koostatavast normportfellist. Normport- (Fitch). Paigutustele krediidiasutustes, mille kaudu kor- fell koostatakse eurotsooni vähemalt AA– krediidireitin- raldatakse riigi arveldusi, on kehtestatud täiendavad pii- guga riikide valitsuse võlakirjadest ja rahaturu instru- rangud, kui vastava krediidiasutuse lühiajaline reiting on mentidest. Likviidsusreservi ja riigikassa antud laenude Prime-2 (Moody’s), A-2 (Standard & Poor’s), F-2 (Fitch) keskmine modifitseeritud kestus võib olla kuni 0,45 aas- või sellest madalam. tat. Likviidsus- ja stabiliseerimisreservi vahendeid ei tohi Võlakohustuste intressiriski mõõdetakse keskmise int- paigutada Euroopa Finantsstabiilsusmehhanismi ja Eu- resside fikseerimise perioodi meetodil. Kuni 600 miljoni roopa Stabiilsusmehhanismi võlakirjadesse. Lisaks ei euro suuruste võlakohustuste suurim lubatud keskmine tohi stabiliseerimisreservi vahendeid paigutada kredii- intresside fikseerimise periood ei ületa poolt aastat ja diasutustesse, mille hoiuseid tagatakse vastavalt Tagatis- võlaportfelli osa puhul, mis ületab 600 miljonit eurot, on fondi seadusele. Ühe krediidiasutuse või emitendi ja madalaim lubatud keskmine intresside fikseerimise pe- tema kontserniga seotud tehingute osakaal võib olla kuni riood kolm aastat. 2021. aasta lõpu seisuga oli võlako- 20 protsenti vastava investeerimisportfelli turuväärtu- hustuste keskmine intresside fikseerimise periood sei- sest. Stabiliseerimisreservis ei tohi valitsussektori vä- suga 4,75 aastat ja 2020. aasta lõpus 4,6 aastat. liste emitentide ja krediidiasutuste võlakirjadesse ja Krediidiriski juhtimisel kasutab riigikassa rahvusvahe- hoiustesse tehtud paigutuste osakaal kokku ületada liste reitinguagentuuride Moody’s, Standard & Poor’s ja 35 protsenti reservi turuväärtusest. Fitch poolt emitentidele ja krediidiasutustele väljastata- Võlakohustistega seotud finantsriskide juhtimisel arves- vaid krediidireitinguid. Likviidsus- ja stabiliseerimisre- tatakse ka refinantseerimisriski. Riigieelarvele liigse servi finantsvahendeid võib investeerida pikaajalistesse maksekoormuse vältimiseks on kehtestatud piirang ta- (lõpptähtajaga üle ühe aasta) väärtpaberitesse ja hoius- gasi maksmata lühiajaliste võlakohustiste jäägile. See to- tesse, mille emitendi, krediidiasutuse või Eesti Finant- hib olla kuni 25 protsenti vastava aasta riigieelarve ku- sinspektsiooni tegevusloa alusel filiaalina tegutseva vä- lude ja investeeringute summast. Pikaajaliste võlakohus- lisriigi krediidiasutuse krediidireiting on vähemalt Aa3 tuste tagasimaksed tuleb võimalusel hajutada aastate va- (Moody’s) või AA– (Standard & Poor’s ja Fitch), lühiaja- hel selliselt, et ühel aastal tagasimaksmisele kuuluvad pi- liste (alla ühe aasta) lunastus- või lõpptähtajaga paigu- kaajalised võlakohustised ei ületa viit protsenti vastava tuste puhul peab krediidireiting olema vähemalt aasta prognoositavast sisemajanduse kogutoodangust. Tabel 5. Likviidsusreservi, stabiliseerimisreservi ja Rahandusministeeriumi poolt võetud võlakohustiste peamised riskinäitajad Võetud võlakohustised Likviidsusreserv Stabiliseerimisreserv 31.12.2020 31.12.2021 31.12.2020 31.12.2021 31.12.2020 31.12.2021 Turuväärtus 3 200 miljonit 3 481 miljonit 1 763 miljonit 1 671 miljonit 432 miljonit 430 miljonit eurot eurot eurot eurot eurot eurot Modifitseeritud 4,51 aastat 4,59 aastat 0,04 aastat 0,22 aastat 0,65 aastat 0,88 aastat duratsioon Keskmine kestus 7,44 aastat 7,4 aastat – – – – tähtajani Keskmine intres- 4,6 aastat 4,75 aastat – – – – side fikseerimise periood Valuuta 100% euro 100% euro 100% euro 99,9% euro ja 100% euro 100% euro 0,08% muu valuuta 24 1.2 Tegevuste ülevaade Alates 2020. aastast on Eesti riigieelarve täielikult tege- 2021. aasta olulisematest tulemustest37 ning pikaajalise vuspõhine, mis tähendab, et riigi strateegilised eesmär- arengustrateegia „Eesti 2035“ tegevuskava kokkuvõte38. gid on seotud kasutada olevate vahenditega, mis teeb rii- Ministeeriumite tegevusi kajastatakse tulemusvaldkon- gieelarve mõistetavamaks ka nendele otsustajatele ja lu- dade lühiülevaadete kaudu. gejatele, kellel puuduvad raamatupidamislikud teadmi- Peatüki lõpus antakse ülevaade põhiseaduslike institut- sed. sioonide 2021. aasta tegevustest ning ministeeriumite Käesoleva peatüki eesmärk ongi anda lühiülevaade nii siseauditi üksuste sise- ja välishindamiste tulemustest. riigi pikaajaliste sihtide kui „Riigi eelarvestrateegias Põhjalikuma ülevaate saamiseks on teemade juurde lisa- 2021-2024“ seatud eesmärkide poole liikumisest. tud link detailsema aruandega. Pikaajaliste sihtide poole liikumisest annavad pildi lü- hiülevaade Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 1.2.1 Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm Kaja Kallase juhitav valitsus astus ametisse 26. jaanuaril  Riigikogu võttis vastu riikliku perelepitusseaduse, 2021. aastal. Valitsuskoalitsiooni kuulusid Eesti Refor- mis võimaldab vanemate lahkumineku korral sõl- mierakond ja Eesti Keskerakond. mida lapse heaolust lähtuvaid kokkuleppeid. Valitsuse üldeesmärgid olid: Tark majandus  COVID-19 pandeemiast väljumise põhimõtted;  Valitsus kiitis heaks „Eesti teadus- ja arendustege-  terved ja hoitud inimesed; vuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035“, milles seatakse teadus- ja arendustege-  tark majandus; vusele, innovatsioonile ja ettevõtlusele ühised sihid.  roheline Eesti;  Valitsus kinnitas arengukava „Eesti digiühiskond  haritud ja nutikad inimesed; 2030”, millega lepiti kokku digiriigi, küberturvalisuse  aktiivne ja kaitstud Eesti; ja ühenduvuse valdkonna poliitika põhimõtted, ees- märgid, arengu- ja tegevussuunad.  tasakaalus Eesti ning  Valitsus kinnitas „Transpordi ja liikuvuse arengu-  avatud ja turvaline õigusriik. kava 2021–2035“ järgmiseks 15 aastaks, millega on „Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2021–2023“ kii- kavas muuta transpordisüsteem jätkusuutlikumaks deti heaks 23. veebruaril 2021. aastal. ja ohutumaks ning pöörata suuremat tähelepanu lii- kuvuse strateegilisele arendamisele. COVID-19 pandeemiast väljumise põhimõtted Roheline Eesti  Valitsus kiitis heaks koroonaviiruse pandeemiast  Valitsus kiitis heaks energiamajanduse arengukava väljumise põhimõtted ja tegevuskava. Poliitikakujun- koostamise. Arengukava seab fookusesse kohaliku damise valges raamatus kirjeldati riigi tegevusi ja põ- taastuvenergia tootmise ja energiatõhususe suurene- himõtteid koroonaviiruse leviku tõkestamiseks ja mise, tagades samas Eesti energiajulgeolekut. mõjude leevendamiseks.  Valitsus kiitis heaks keskkonnavaldkonna arengu-  Alates 17. maist 2021 võimaldati Eestis COVID-19- kava koostamise. Arengukavasse integreeritakse vastast tasuta vaktsineerimist kõikidele üle 16-aas- keskkonna eri alavaldkonnad ning seotakse tervi- tastele elanikele, juuni lõpust kõikidele üle 12-aas- kuks keskkonnavaldkonna keskpikk vaade. tastele elanikele ning detsembri teisest poolest ka 5– Haritud ja nutikad inimesed 11-aastastele.  Valitsus kinnitas „Haridusvaldkonna arengukava  Et hoida koolid avatuna alustati novembrist 2021 2021–2035”, „Noortevaldkonna arengukava 2021– üldhariduskoolides õpilaste, õpetajate ja töötajate 2035”, „Eesti keele arengukava 2021–2035”. Valmi- regulaarset testimist antigeeni kiirtestidega. Det- sid analüüs ja ettepanekud kõrghariduse rahasta- sembrist laienes testimine ka kutseõppeasutustesse. mise põhimõtete kohta. Terved ja hoitud inimesed  Koostati eestikeelse hariduse tegevuskava ning tege-  Valitsus kiitis heaks „Rahvastiku tervise arengukava vuskava õpetajate järelkasvu tagamiseks ja õpeta- 2020−2030“ ja vaimse tervise rohelise raamatu. jaameti väärtustamiseks.  Valitsus kinnitas 17. juuni 2021 istungil Tallinna  Valitsus kinnitas „Kultuuri arengukava 2021–2030“ Haigla loomise projekti lisamise Eesti taastekavva. ja „Sidusa Eesti arengukava 2021–2030“, mis anna- vad suunad kultuuri- ja sidusa ühiskonna arendami- seks. 37 Ülevaade Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi täitmisest 2021. aastal https://valitsus.ee/valitsuse-eesmargid-ja-tegevused/valitse- mise-alused/tegevusprogramm. Mõõdikute aegridadega: https://tamm.stat.ee/. 38 Ülevaade „Eesti 2035“ tegevuskava elluviimisest https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia/ma- terjalid. Mõõdikute aegridadega: https://tamm.stat.ee/. 25 Aktiivne ja kaitstud Eesti  Kooskõlastusringile saadeti kohaliku omavalitsuse  Valitsus kinnitas „Riigikaitse arengukava 2030“. korralduse seaduse muutmise eelnõu, mille üheks keskseks sihiks on omavalitsuste enesekorraldusõi-  Valitsus otsustas Sihtasutuse Eesti Rahvusvahelise guse suurendamine. Arengukoostöö Keskus asutamise, et viia ellu rahvus- vahelise arengukoostöö ja humanitaarabi projekte Avatud ja turvaline õigusriik ning luua ja koondada selle valdkonna kompetentsi.  Valitsus algatas hädaolukorra seaduse muutmise  Valitsus võttis vastu Kaitseväe keskpolügooni ehk seaduse, millega koondati kriisireguleerimise polii- Kaitseväe suurima kasutatava harjutusvälja eripla- tika kujundamine Riigikantseleisse ja tagati keskse neeringu, mis võimaldab korraldada võimearendus- varu moodustamise ja hoiustamise valmisolek. test lähtuvat väljaõpet.  Valitsus kiitis heaks „Siseturvalisuse arengukava  Valitsus kiitis heaks Eesti eesmärgid ja põhitegevu- 2020–2030”, milles tõdetakse, et turvalisuse tagami- sed Euroopa Liidu välis- ja julgeolekupoliitikas. seks on vaja nii inimeste, riigiasutuste kui ka ettevõ- tete hoolivat käitumist ja panust. Tasakaalus Eesti  Valitsus kiitis heaks „Huvide konflikti vältimise juhi-  Valitsus kiitis heaks „Põllumajanduse ja kalanduse sed ministritele ja nende nõunikele” ning „Lobisti- valdkonna arengukava aastani 2030“. dega suhtlemise hea tava ametiisikutele”.  Kohalikele omavalitsustele maa üleandmise lihtsus- tamise raames leppis valitsus kokku ühistes maapo- liitika põhimõtetes ning algatas riigivaraseaduse ja maareformi seaduse muutmise ettevalmistamise. 1.2.2 Pikaajaline arengustrateegia „Eesti 2035“ Riigikogu võttis 12. mail 2021 vastu riigi pikaajalise  Kasvuhoonegaaside heitkogus Eestis on vähenemas. arengustrateegia „Eesti 2035“, mida viiakse ellu Vaba- Esialgsetel andmetel oli 2020. aastal kasvuhoonegaa- riigi Valitsuse kinnitatud ja igal aastal uuendatava „Eesti side heide 12,82 miljonit tonni CO2-ekvivalenti. Sa- 2035“ tegevuskava alusel. mas on Eesti majandus jätkuvalt süsinikumahukas. Strateegia ˮEesti 2035ˮ strateegilised sihid on: Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad  Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad ini- inimesed mesed,  2020. aastal kasvasid nii meestel kui ka naistel ter-  Eesti ühiskond on hooliv, koostöömeelne ja avatud, vena elada jäänud eluaastad. Naiste näitaja oli 59,5,  Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastu- meestel 55,5 eluaastat. Vaja on aidata kaasa meeste tustundlik, elustiilivalikutest tekkiva tervisekao vähendamisele.  Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvali-  2035. aasta eesmärk on, et ülemäärase kehakaaluga teetne elukeskkond, elanike osatähtsus oleks madalam kui 50 protsenti. 2020. aastal oli ülemäärase kehakaaluga elanike osa-  Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimese- kaal 51,6 protsenti. Liikumisaktiivsuse ja tervisliku keskne riik. toitumise toetamine vajavad rohkem tähelepanu.  Täiskasvanute osalus elukestvas õppes suurenes Aluspõhimõtted enne COVID-kriisi märkimisväärselt. 2020. aastal see  Kuigi eesmärgiks on, et Eesti rahvaarv ei vähene, oli langes, kuid 2021. aastal tõusis taas 18,4 protsendini. Eesti rahvaarv 2022. aasta 1. jaanuari esialgse sei- Vaja on täiskasvanute õpet toetada, et saavutada suga 1 328 439 inimest ehk 1 629 inimese võrra 2035. aastaks püstitatud eesmärk (25 protsenti). väiksem kui aasta tagasi.  Kuigi 2035. aasta eesmärk on, et 25–64-aastaseid eri-  Kultuurielus osalemise määr on langustrendis või kutseharidusega täiskasvanuid on vähemalt 80 (2021. aastal oli see 73,8 protsenti, 2015. aastal protsenti, on 2021. aastal see näitaja langenud 73,5 84,4 protsenti). protsendini.  OECD tajutud riskide uuringu kohaselt vähenes ini-  Inimeste haridustase on ühiskonna arengupotent- meste haigeks jäämise või puude tekkimise ohu- siaali mõõdupuu. Viimasel viiel aastal on kolmanda tunne. Samas töö kaotamise ja kõikide kulutuste kat- taseme haridusega 25–34-aastaste osakaal püsinud mise suutlikkuse ohutunne kasvasid märgatavalt. 43 protsendi lähedal. Peamiseks ohutunde kasvu põhjuseks oli COVID-krii- Eesti ühiskond on hooliv, koostöömeelne ja sist tekkinud ebakindlus ühiskonnas. avatud  Soolise võrdõiguslikkuse indeks veidi paranes, kas-  Püsiva suhtelise vaesuse määr langes juba 2019. aas- vades 2021. aastal 61,6 väärtuspunktini. 2035. aasta tal 2035. aastaks seatud eesmärgini (≤15,6 prot- eesmärk on 70,7 väärtuspunkti. senti).  Sooline palgalõhe oli 2021. aastal 14,9 protsenti. 2035. aasta sihttase (5 protsenti) nõuab veel pingu- tusi. 26  Suure hoolduskoormusega elanike osatähtsus39 kas- pakkumist, toetada ettevõtete ressursitõhusust ja vas 2021. aastal 2,3 protsendini. 2035. aasta ees- suurendada taastuvelektri osakaalu. märgi saavutamiseks (1,3 protsenti), on vaja fooku-  Taastuvenergia osakaal energia summaarses lõpp- ses hoida hooldusteenuste arendamist ja rahasta- tarbimises on vähenenud 30,1 protsendini. See peab mist. aga oluliselt tõusma, et jõuda eesmärgini (55 prot-  Tööjõus osalemise määr tööealiste (15–74-aastased) senti). hulgas vähenes 2021. aastal 71,1 protsendini, kuna Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja COVID-kriisi ajal liikusid noored ja keskealised töö- kvaliteetne elukeskkond hõivest töötuse asemel pigem mitteaktiivse staatu- sesse.  2020. aastal oli õnnetusjuhtumite, mürgistuste ja traumade tagajärjel hukkunute arv 100 000 elaniku Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja kohta 71 (2019. aastal 58). Sellega oleme 2035. aasta vastutustundlik sihttasemest (31,7) kaugenenud ja vaja on jätkata  Erasektori teadus- ja arendustegevuse kulud ületasid ulatusliku ennetustegevusega. 2020. aastal esmakordselt üle aastate ühe protsendi  Keskkonnatrendide indeks on paranenud 71,88-ni. mahu SKP-st (1,01 protsenti). Samas 75 protsenti Samuti püsis Eesti 2021. aastal ülemaailmses säästva erasektori teadus- ja arendustegevuse kuludest tegid arengu indeksis endiselt kõrgel 10. kohal. 32 ettevõtet ja 72 protsenti vaid info ja side ning tööt- leva tööstuse sektorist. 2035. aastaks kahe protsen-  COVID-kriisi tõttu ühistranspordi kasutus vähenes, dini SKP-st jõudmiseks tuleb leida viise, kuidas tea- kuid siiski ei ole kasvuhoonegaaside heide transpor- dus kõigi ettevõteteni viia. disektoris vähenenud piisavalt. Prognoosid näitavad, et olemasolevate meetmetega ei ole transpordi CO2  Teadlaste ja inseneride arv erasektoris jõudis heidet 2035. aasta sihttasemeni võimalik vähendada. 2020. aastal 1,65-ni tuhande elaniku kohta. 2035. aasta eesmärgiks (4,53) peab teadlaste ja inse-  Ühissõiduki, jalgrattaga või jala tööl käivate inimeste neride arv kahekordistuma. Doktorikraadiga ini- osakaal vähenes 2021. aastal 33,9 protsendini. meste osakaal Eesti 25–64-aastaste hulgas on viima-  Kodukohta turvaliseks pidavate inimeste osakaal oli sel neljal aastal olnud püsivalt 0,9 protsenti 2020. aastal 92 protsenti (2018. aastal 96 protsenti). (2035. aasta eesmärk: 1,5 protsenti). Teadlaskarjääri  Elamute ja mitteelamute energiatarve oli 2019. ja võiks muuta atraktiivsemaks ja tuua sellesse suure- 2020. aastal 16,5 teravatt-tundi ehk kaks teravatt- mat stabiilsust. tundi enam kui 2035. aastaks seatud eesmärk. Vaja  Eesti siht on ületada aastaks 2035 tööjõu tootlikkuse jätkata hoonete energiatõhususe parandamist. poolest Euroopa Liidu keskmist ja jõuda 110%-ni. Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja ini- Tööjõu tootlikkus kasvas 2020. aastal 80,8 protsen- mesekeskne riik dini Euroopa Liidu keskmisest. Edasine kasv eeldab suuremat teadus- ja arendustegevust, ettevõtete di-  Usaldus riigiinstitutsioonide vastu kasvas. Võrreldes gitaliseerimit ning rohetehnoloogiate rakendamist. 2019. aastaga kasvas 2020. aastal usaldus Riigikogu vastu 40-lt 44 protsendini, Vabariigi Valitsuse vastu  Väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta on 43-lt 46 protsendini ja kohalike omavalitsuste vastu Euroopa Liidu võrdluses tõusnud 52,5 protsendilt 56-lt 58 protsendini. (2019) 53,4 protsendini (2020). Tõus peegeldab Eesti majanduse väiksemat kahanemist ning et palju-  Globaalse kohalolu indeksis tõusis Eesti 2018. aasta des Eesti maakondades on majandus olnud kriisile 89. kohalt 2020. aasta 85. kohale. Positsiooni parane- vastupidavam. Samas regiooniti on majanduskasv mine on tulnud peamiselt majandusliku kohalolu endiselt ebaühtlane ja enamike piirkondade osa Eesti kasvust ning sõjalise võime arengust. majanduses endistviisi vähenemas.  Kohalike omavalitsuste kulude osakaal valitsussek-  Ringleva materjali määr on tõusnud 17,3 protsendini. toris vähenes 2020. aastal 25,5-lt 23,3 protsendile. Sihttaseme (30 protsenti) saavutamiseks peab kasu- COVID-19 pandeemia tõttu kohalike omavalitsuste tatud materjali osatähtsus kahekordistuma. tulubaas vähenes, kuna üksikisiku tulumaksu laeku- mine vähenes. Samas toetas keskvalitsus inimeste  Ressursitootlikkus püsib samal tasemel, olles heaolu ja majandust varasemast ulatuslikumalt. 2020. aastal 0,63 eurot/kg. Vaja on suurendada kõr- gema lisandväärtusega toodete tootmist ja teenuste 39 Näitab vähemalt 16-aastaste inimeste osatähtsust samaealiste seas, kes abistavad või hooldavad mõnd leibkonnaliiget vähemalt 20 tundi nädalas. 27 1.2.3 Heaolu Väljakutsed  Pikaajalise hoolduse korralduse muutmine. 22 prot- Eesmärk senti Eesti elanikest ehk umbes 230 000 inimest Sotsiaalse ebavõrdsuse ja vaesuse vähenemine, sooline hooldab või abistab mõnda pikaajalise terviseprob- võrdsus ning suurem sotsiaalne kaasatus leemi või tegevuspiiranguga inimest, kelleks kõige sagedamini on koduseks toimetulekuks abi vajav ea- Eesti rahvas on kasvav rahvas ning laste ja perede heaolu kas lähedane. Neist üle 30 000 inimese panustab sel- ja elukvaliteet on paranenud leks nädalas üle 40 tunni. Oma leibkonnaliiget hool- davatest vastanutest tunnetab 14 protsenti, et nende Strateegia „Eesti 2035“ strateegilised sihid hoolduskoormus on suur või peaaegu talumatult Eesti ühiskond on hooliv, koostöömeelne ja avatud suur.40 Samal ajal takistab hoolduskoormus inimeste osalust tööturul – 14 600 Eesti inimest ei töötanud Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed ega otsinud tööd põhjusel, et nad hoolitsesid oma lä- Valdkonna arengukavad hedaste eest. See tähendab omakorda riigile saama- tajäänud tulu, mis erinevatel hinnangutel ulatub 23,9 Heaolu arengukava 2016–2023 miljonist eurost kuni 130 miljoni euroni. Hooldus- Laste ja perede arengukava 2012–2020 koormusega inimeste mitteaktiivsus on peamiselt tingitud hoolduskoormust ennetavate ja leevenda- Tulemusvaldkonna programmid vate teenuste ebapiisavast ja ebaühtlasest kättesaa- davusest, aga ka kõrgest omaosalusest. Maailma- Tööturg panga analüüsi tulemused näitavad, et tulemusli- Sotsiaalkindlustus kuma pikaajalise hoolduse süsteemi suunas liikumi- Hoolekanne seks peaksid avaliku sektori pikaajalise hoolduse ku- Sooline võrdõiguslikkus lud kasvama vähemalt 2–2,5 protsendini SKP-st. Sa- mal ajal tuleb panustada ennetavatesse meetmetesse Lapsed ja pered – rehabilitatsiooni, abivahenditesse, kogukonna- ja Tulemusvaldkonnaga seotud valitsemisalad kodupõhistesse teenustesse.  Raske ja sügava puudega41 laste tugiteenuste kätte- Sotsiaalministeeriumi valitsemisala saadavuse parendamine.  Sotsiaalvaldkonna töötajate nappuse vähendamine ja TULEMUSVALDKONNA ÜLEVAADE sotsiaalkaitsepoliitika disaini ja kulumudelite uuen- damine vananeveva rahvastikuga kohanemiseks ja Positiivsed arengud vanemate inimeste osakaalu suurenemisega toime  Eesti perede õnne ja heaolu tagamiseks igas eas laste tulemiseks. vanematele suunatud vanemaharidust toetavate  Kvaliteetse vaimse tervise abi kättesaadavuse taga- programmide arendamine ning üle-eestilise kätte- mine inimese vajadustest lähtuvalt. saadavuse parandamine (vanemlusprogramm „Ime- lised aastad“ ja „Tark vanem“ lehekülg). Samuti aren- Tulemusvaldkonna detailse täitmise infoga saab tutvuda dati vanemluse teemal laste ja peredega tegelevaid aadressil: https://www.sm.ee/asutus-ja-kontakt/ma- erinevaid spetsialiste, toetamaks vanemaharidust nii jandusteave-ja-toetused/eelarve nõustamiste, koolituste kui ka infotelefoni kaudu. Tabel 6. Heaolu tulemusvaldkonna mõõdikute sihttasemed ja tegelik täitmine Mõõdik Täitmine Täitmine Täitmine Sihttase Sihttase „Eesti 2019 2020 2021 2021 2022 2035“ siht Tööhõive määr 20-64-aastaste seas - mehed 83,5% 81,3% 81,2% 82,9% 82,9% – - naised 77,5% 76,9% 77,5% 75,8% 75,9% - kokku 80,5% 79,1% 79,3% 79,3% 79,4% Allikas: Statistikaamet Tööelu kestus aastates - mehed 39,4 39,5 39,1 40,0 40,1 – - naised 38,3 38,4 39,0 38,1 38,2 - kokku 38,9 39,0 39,1 39,0 39,1 Allikas: EUROSTAT 40 Elanikkonna tegevuspiirangute ja hooldusvajaduse uuring 2020, Turu Uuringute AS. 41 Alates 01.01.2023 suure hooldus- ja abivajadusega. 28 Mõõdik Täitmine Täitmine Täitmine Sihttase Sihttase „Eesti 2019 2020 2021 2021 2022 2035“ siht Absoluutse vaesuse määr - mehed 2,9% 2,7% Andmed 3,5% 3,4% – - naised puuduvad 1,8% 1,8% 2,6% 2,5% - kokku Allikas: Statistikaamet 2,3% 2,2% 3,0% 2,9% Suhtelise vaesuse määr - mehed 18,9% 18,0% Andmed 14,8% 14,8% – - naised puuduvad 22,3% 22,9% 5,2% 15,2% - kokku Allikas: Statistikaamet 20,7% 20,6% 15% 15,0% Loomulik iive -1 302 -2 602 -5 315 Positiivne Positiivne – Allikas: Statistikaamet Summaarne sündimuskordaja 1,66 1,58 Andmed 1,65 1,65 – Allikas: Statistikaamet puuduvad Absoluutse vaesuse määr 0–17-aastaste laste 2,5 2,7 Andmed 3,4 3,2 – seas puuduvad Allikas: Statistikaamet Naiste ja meeste keskmiste tunnipalkade 17,1% 15,6% 14,9% 19,3% 18,9% 5% vahe ehk sooline palgalõhe Allikas: Statistikaamet Tabel 7. Heaolu tulemusvaldkonna eelarve täitmine (tuhandetes eurodes) Eelarve Esialgne Lõplik Eelarve Esialgne RES 2023 täitmine eelarve eelarve täitmine eelarve 2020 2021 2021 2021 2022 Kulud -4 013 847 -4 096 560 -4 261 860 -4 240 434 -4 566 157 -4 740 601 Investeeringud -2 308 -141 -9 134 -6 121 –42 -818 Allikas: 2021. aasta riigieelarve täitmise aruanne, 2022. aasta riigieelarve seadus, riigieelarve strateegia 2022–2025 1.2.4 Tervis Eesmärk Tulemusvaldkonnaga seotud valitsemisalad Eesti elanikud elavad kaua ja on võimalikult terved kogu Sotsiaalministeeriumi valitsemisala elukaare jooksul ning nende tervis ja heaolu on hoitud ja TULEMUSVALDKONNA ÜLEVAADE toetatud elukeskkonna ja tervisesüsteemi kujundamise kaudu avaliku, kolmanda ja erasektori koostöös. Positiivsed arengud Strateegia „Eesti 2035“ strateegilised sihid  COVID-19 kriisiga toimetulek, sealhulgas haiguspäe- vade varasem hüvitamine ning töötutoetuse ja -hüvi- Eesti ühiskond on hooliv, koostöömeelne ja avatud tiste tõstmine oluliste abimeetmetena inimeste toi- Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed metuleku tagamiseks. Valdkonna arengukavad  Vaimse tervise teenuste arendamiseks ja kättesaa- davuse suurendamiseks nii riigieelarvest kui lisa- Rahvastiku tervise arengukava 2020-2030 eelarvetest lisaraha eraldamine. Tulemusvaldkonna programmid  Liikumisharrastuse kontseptsiooni ja valdkon- naülese ennetuse kokkuleppimine. Tervist toetav keskkond Tervist toetavad valikud Väljakutsed Inimkeskne tervishoid  Tervishoiu rahastamise jätkusuutlikkuse taga- mine, tervishoiutöötajate ja teiste spetsialistide jä- relkasvu kindlustamine, ebavõrdsuse vähendamine 42 2022. aasta riigieelarves ei ole investeeringud liigendatud mitte tegevuspõhiselt, vaid valitsemisalade tasemel. 29 tervishoius, kodulähedase ja kättesaadava arstiabi tõsta valmisolekut kriiside jätkusuutlikuks lahenda- tagamine, vajalike investeeringute jätkamine tervis- miseks ka tegevuste osas, mis ei ole seotud tervis- hoiutaristusse ning seeläbi inimeste tervena elatud hoiuteenuste tavapärase osutamisega. eluaastate pikendamine. Tulemusvaldkonna detailse täitmise infoga saab tutvuda  Kriisivalmiduse tõstmine. Ühiskonda mõjutab lä- aadressil: https://www.sm.ee/asutus-ja-kontakt/ma- hiaastatel jätkuvalt COVID-19 viirus ning on vaja jandusteave-ja-toetused/eelarve Tabel 8. Tulemusvaldkonna Tervis mõõdikute sihttasemed ja tegelik täitmine Mõõdik Täitmine Täitmine Täitmine Sihttase Sihttase „Eesti 2019 2020 2021 2021 2022 2035“ siht Oodatav eluiga (mehed) 74,4 74,4 Andmed 82,9 82,9 – Allikas: Statistikaamet puuduvad Oodatav eluiga (naised) 82,8 82,8 Andmed 79,3 79,4 – Allikas: Statistikaamet puuduvad Tervena elada jäänud aastad (mehed) 54,1 55,5 Andmed 38,1 38,2 63,0 Allikas: Statistikaamet puuduvad Tervena elada jäänud aastad (naised) 57,6 59,5 Andmed 40,0 40,1 64,5 Allikas: Statistikaamet puuduvad Tabel 9. Tulemusvaldkonna Tervis eelarve täitmine (tuhandetes eurodes) Eelarve Esialgne Lõplik Eelarve Esialgne RES 2023 täitmine eelarve eelarve täitmine eelarve 2020 2021 2021 2021 2022 Kulud -1 751 468 -1 792 172 -2 059 009 -2 125 722 -2 150 602 -1 991 283 Investeeringud -7 039 -4 539 -8 636 -4 838 –43 -1 511 Allikas: 2021. aasta riigieelarve täitmise aruanne, 2022. aasta riigieelarve seadus, riigieelarve strateegia 2022–2025 1.2.5 Tark ja tegus rahvas TULEMUSVALDKONNA ÜLEVAADE Eesmärk Positiivsed arengud Eesti inimestel on teadmised, oskused ja hoiakud, mis võimaldavad teostada end isiklikus elus, töös ja ühiskon-  COVID-19 pandeemia mõjude leevendamiseks nas ning toetavad Eesti elu edendamist ja üleilmset kohandati hariduse paremaks kättesaadavuseks säästvat arengut. nii õppevahendeid kui õppekorraldust ning tagati kiirtestide abil turvalisem koolikeskkond. Noore avarad arenguvõimalused, turvatunne ja kindel 2021./2022. õppeaastal tehti palju pingutusi, et väl- tugi loovad Eestit, mida noor tahab edasi viia. tida üle-eestilist lausalist distantsõpet. Alates no- vembrist korraldati koolides kiirtestimisi, mis aitasid Strateegia „Eesti 2035“ strateegilised sihid koolid valdavalt lahti hoida. Koolide, õpilaste ja lap- Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed sevanemate tagasiside põhjal oli see õige lähene- mine. Uuringute andmed näitavad, et 2021. aastaks Valdkonna arengukavad koolid ja õppijad kohanesid muutunud olukorraga Haridusvaldkonna arengukava 2021‒2035 ning tulid uudsete õppevormidega paremini toime kui esimesel pandeemia-aastal. Koolipidajatele pa- Noortevaldkonna arengukava 2021‒2035 kuti õpilaste õpilünkade tasandamiseks vajadusest lähtuvat lisatuge. Riigi toetuse abil sai palgata Tulemusvaldkonna programmid abiõpetajaid. Haridus- ja noorteprogramm  Õpetajakutse populaarsus on vähehaaval suure- Tulemusvaldkonnaga seotud valitsemisalad nemas. Konkurss õpetajakoolituse õppekohale üle- tab keskmist konkurssi 1,2 korda. Õpetajate järel- Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala kasvu tagamiseks valmisid 2021. aastal kaks raamdokumenti: õpetajate järelkasvu arengusuunad 43 2022. aasta riigieelarves ei ole investeeringud liigendatud mitte tegevuspõhiselt, vaid valitsemisalade tasemel. 30 aastani 2026 ning detailsem 2022. aasta tegevus- paindlikku toimetulekut kiiresti muutuvate oludega kava. Tegevuskava näeb ette koolide juhtimiskvali- ja uudseid lahendusi. Kriis on seega olnud omamoodi teedi parandamist, õpetajatele senisest enam paind- arengukiirendiks, et katsetada paindlikke õppe- ja likke kvalifikatsiooni omandamise võimalusi ja töö- hindamise viise, võtta fookusesse õpilane ning kujun- koormuse ülevaatamist, haridustöötajate toetamist dada õppetöö õppijast lähtuvaks – nagu haridusvald- kogu nende karjääri vältel ning õpetajaameti maine konna arengukava ette näeb. parandamist.  Õpetajaskonna vananemine ning süvenev õpeta-  Madala haridustasemega mitteõppivate noorte jate puudujääk44, mille tõttu on väljakutseks õpeta- osakaal on pikemas vaates langustrendis. Välja- jaameti atraktiivsuse suurendamine ja konku- langevus üldhariduskoolidest püsib madal, tekkinud rentsivõimelise palga maksmine. Riigi keskmise õpilüngad seni olulist mõju avaldanud ei ole. Kutse- palga suurenemise taustal tuleb tugevalt pingutada, ja kõrghariduses on väljalangevus vaatamata pan- et õpetajate keskmise palga suhet Eesti keskmisesse deemiale vähenenud. Kõrghariduses kasvab nomi- palka hoida ja tõsta. Nüüdisaegsest õpikäsitusest läh- naalajaga lõpetanute osakaal. tuva õppe tagamiseks on möödapääsmatu, et kooli-  Loodus-, täppis- ja tehnikateaduste erialade lõ- des oleks piisavalt kvalifitseeritud ja motiveeritud petajate osakaal kõigist kõrghariduse lõpetaja- õpetajaid. Õpetajate järelkasvuks on oluline luua uusi test on kümne aastaga kasvanud ja sama trend jät- paindlikke võimalusi õpetajaametisse asumiseks. kus ka eelmisel aastal. Sealjuures kasvab jõudsalt IKT  Nii alustavate kui ka juba töötavate õpetajate valdkonna lõpetajate arv. kutsekindluse tõstmiseks on vaja arendada haridu- sasutuste juhtimise kvaliteeti. Samuti on olulisel ko- Väljakutsed hal õpetaja karjäärimudeli väljatöötamine, mis toe- Tulemusvaldkonna suuremad probleemid ja väljakutsed, tab õpetaja arengut. Erilist tähelepanu tuleb pöörata mis järgmise nelja aasta jooksul vajavad strateegilist tä- uute õpetajate toetamisele haridusasutuste juhtide helepanu: poolt.  Ukraina sõjapõgenike haridustee jätkamiseks tu-  Kõrghariduse tegevustoetuse vähene kasv ei ole või- leb pakkuda võimalusi õppimiseks alus- ja üldharidu- maldanud kõrgkoolidel tõsta õppejõudude töötasu- ses, kutse- ja kõrghariduses, samuti huvihariduses ja sid riigi üldise palgakasvuga samaväärselt. Eesti- huvitegevuses. Seejuures on oluline pöörata tähele- keelse kõrgharidusõppe jätkusuutlikkuseks, õppe panu eesti keele õppimisele. kvaliteedi hoidmiseks ning õppejõudude järelkasvu tagamiseks on oluline kindlustada piisav rahasta-  Kvaliteetse eesti keele õppe ja eestikeelse hari- mine. Pikemas vaates on vaja lahendada kõrghari- duse tagamine, sealhulgas üleminek osalisele dussüsteemi rahastamismudeli jätkusuutlikkuse kü- eestikeelsele aineõppele muukeelses põhikoolis simus. ja eestikeelse kooli toetamine muukeelsete õpi- laste õpetamisel. Selleks arendatakse õppevahen-  Kutsehariduse kvaliteedi ja tööturu vastavuse ta- deid ja -meetodeid ning koolitatakse õpetajaid, täien- gamiseks piisava rahastamise tagamine. dades õpetajate oskusi eri vanuses, eri kultuuri- ja  Üldhariduse õpilaste arv muutub piirkonniti eri- haridustaustaga õpilaste õpetamiseks ning toetades nevalt ja see nõuab jätkuvat koolivõrgu korrasta- muu emakeelega õpilasi eesti keele omandamisel, mist ning kohalike omavalitsuste motiveerimist ja uussisserändajate keeleõpet ja kohanemist kõigil ha- rahalist toetamist. ridustasemetel.  Jätkuvalt vajab tähelepanu sooline lõhe haridus-  COVID-19 kriisi mõjude jätkuv leevendamine, en- tee katkestamisel ja tasemehariduse omandami- nekõike koolide sulgemise ja distantsõppe tõttu tek- sel. kinud õpilünkade tasandamine ning vaimse tervise Kokkuvõttes jäi üle poole tulemusvaldkonna Tark ja te- probleemidega tegelemine. gus rahvas (haridusvaldkonna arengukava) üldeesmärgi  Haridusvaldkonda mõjutasid oluliselt 2021. aasta mõõdikutest 2021. aastal täitmata. Positiivsena saab kevadel jätkunud COVID-19 viiruse leviku tõttu kogu välja tuua, et madala haridustasemega mitteõppivate riigis kehtestatud piirangud, mistõttu mindi üle täie- noorte osakaal on juba alates 2015. aastast tasapisi vähe- likule distantsõppele. Distantsõpe tekitas õpilünka- nenud ja jõudnud alla 10 protsendi. Eri- ja kutsealase ha- sid ning pidevalt muutuvad olud ja määramatus mõ- ridusega täiskasvanute osakaal oli 2021. aastal sihiks jutasid noorte vaimset tervist. Sellegipoolest suutis seatud tasemel ning täiskasvanute elukestvas õppes osa- valdkond pandeemiaga kohaneda ja 2020. aastaga lemise määr on pärast 2020. aasta COVID-19 kriisist tin- võrreldes oluliselt paremini toime tulla. Alates sügi- gitud langust pöördunud tagasi tõusuteele. Valupunkt on sest enam üleüldist distantsõpet ei kehtestatud ja endiselt õpetajate töötasu suhe riigi keskmisse palka, mis koolid reageerisid vastavalt nakatumise olukorrale. ei ole (vaatamata õpetajate palga iga-aastasele tõstmi- Olulist leevendust tõi alates novembrist kehtima ha- sele) keskmise palga kiire tõusu tõttu viimastel aastatel kanud lausaline kiiretestimine, mis võimaldas hoida enam suurenenud ning on 2021. aastal võrreldes aasta koole võimalikult palju avatuna. Riik pakkus õppe- varasemaga hoopis vähenenud. asutustele erineval moel tuge olukorraga toimetule- Tulemusvaldkonna detailse täitmise infoga saab tutvuda kuks ja õpilünkade tasandamiseks. Viimased kaks aadressil: https://www.hm.ee/et/tegevused/arenguka- aastat on kõigilt haridusvaldkonna osapooltelt nõud- vad. nud kiiret kohanemist, uute oskuste omandamist, 44 OSKA andmetel vajab aastas vanuse tõttu asendamist ligikaudu 380 üldhariduskoolide õpetajat. Eriti kriitiline on seis loodusteaduslike ainete ja matemaatikaõpetajatega. 31 Tabel 10. Tulemusvaldkonna Tark ja tegus rahvas mõõdikute sihttasemed ja tegelik täitmine Mõõdik Täitmine Täitmine Täitmine Sihttase Sihttase „Eesti 2019 2020 2021 2021 2022 2035“ siht Madala haridustasemega mitteõppivate 9,8% 7,5% 9,8% 9,8% 9,7% 7,5% 18–24-aastaste osakaal (kokku) Allikas: Statistikaamet Madala haridustasemega mitteõppivate 12,7% 9,2% 12% 12,7% 12,5% 9% 18–24-aastaste osakaal (mehed) Allikas: Statistikaamet Madala haridustasemega mitteõppivate 6,9% 5,8% 7,6% 6,9% 6,8% 6% 18–24-aastaste osakaal (naised) Allikas: Statistikaamet Eri- ja kutsealase haridusega täiskasvanute 73,1% 74,1% 73,5% 73,5% 74% 80% (25–64-aastaste) osakaal Allikas: Statistikaamet Täiskasvanute elukestvas õppes osalemise 20,2% 17,1% 18,4% >20% >20% 25% määr formaal- ja mitteformaalõppes Allikas: Eurostat, Eesti tööjõu-uuring Aasta pärast lõpetamist nutika spetsialisee- 11,6% 12,9% andmed 13% 13% 20% rumise kasvualadel rakendunute osakaal kõi- III kv 2022 gist hõivatutest Allikas: Uuring Edukus tööturul Tipptasemel oskustega45 õpilaste osakaal: – – – – 15,4% 20% funktsionaalne lugemisoskus Allikas: PISA uuring46 Tipptasemel oskustega õpilaste osakaal: ma- – – – – 17% 25% temaatiline kirjaoskus Allikas: PISA uuring Tipptasemel oskustega õpilaste osakaal: loo- – – – – 13,7% 20% dusteaduslik kirjaoskus Allikas: PISA uuring Koolieelse lasteasutuse õpetaja keskmine 86% 85% 81% Hoida Hoida 100% töötasu, võrreldes Eesti keskmise töötasuga taset taset Allikas: Saldoandmike infosüsteem/Eesti Hari- duse Infosüsteem/Statistikaamet Üldhariduskooli õpetaja keskmine töötasu, 112% 112% 106% Hoida Hoida 120% võrreldes Eesti keskmise töötasuga taset taset Allikas: Saldoandmike infosüsteem/Eesti Hari- duse Infosüsteem/Statistikaamet Kutseõppeasutuse õpetaja keskmine töötasu, 108% 110% 103% Hoida ta- Hoida ta- 120% võrreldes Eesti keskmise töötasuga set set Allikas: Saldoandmike infosüsteem/Eesti Hari- duse Infosüsteem/Statistikaamet 45 PISA uuringus 5. ja 6. taseme saavutanud. 46 2019.-2021. aasta täitmise andmed puuduvad, sest uuringut viiakse läbi iga kolme aasta tagant. Kuna 2021. aasta uuring lükkus CO- VID-pandeemia tõttu edasi, siis pärinevad viimased andmed 2018. aasta uuringust. 32 Tabel 11. Tulemusvaldkonna Tark ja tegus rahvas eelarve täitmine (tuhandetes eurodes) Eelarve Esialgne Lõplik Eelarve Esialgne RES 2023 täitmine eelarve eelarve täitmine eelarve 2020 2021 2021 2021 2022 Kulud -497 322 -577 721 -650 869 -528 020 -565 626 -524 834 Investeeringud -29 586 -8 011 -74 711 -61 568 –47 -56 609 Allikas: 2021. aasta riigieelarve täitmise aruanne, 2022. aasta riigieelarve seadus, riigieelarve strateegia 2022–2025 1.2.6 Eesti keel ja eestlus Eesmärk keele- kui ka aineõpetajad oleksid suutelised toetama õpilaste keeleoskuse igakülgset arengut. Välismaal paku- Tagada eesti keele kui riigikeele toimimine kõikides elu- tav eesti keele õpe nii rahvuskaaslastele emakeele kui ka valdkondades, eesti keele õpetamine, uurimine, arenda- teistele huvilistele võõrkeele tasemel vajab laiendamist. mine ja kaitse ning sellega eesti keele säilimine läbi ae- Eesti keele oskuse kõrval on oluline ka teiste keelte os- gade. kus, kuid võõrkeelte õppes domineerib inglise keel, mis Strateegia „Eesti 2035“ strateegilised sihid jätab varju teised Eestile samuti olulised võõrkeeled. Teiste oluliste võõrkeelte õpe nõuab eritähelepanu, et ja- Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed guks piisavalt heal tasemel oskajaid. Eesti ühiskond on hooliv, koostöömeelne ja avatud Positiivsed arengud Valdkonna arengukavad  Keelevaldkonna märgatav areng on seotud keeleteh- noloogiaga. Loodud on avaliku sektori valdkondlik Eesti keele arengukava 2021–2035 masintõlketehnoloogia MTee, mis on suunatud Tulemusvaldkonna programmid kolme valdkonna – kriisiinfo, õiguse ja riigikaitse – tõlkimisele. Tõlkeid saab teha kolmel keelesuunal: Keeleprogramm eesti-inglise-eesti, eesti-vene-eesti, eesti-saksa-eesti. Tulemusvaldkonnaga seotud valitsemisalad Erinevalt teistest tõlkesüsteemidest on MTee kohan- datud tõlkima kindlate valdkondade tekste. Mida kit- Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala sama valdkonna materjalidega masintõlkemudelit treenitakse, seda parem on tõlke kvaliteet. Peale selle on MTee esimene eesti keele masintõlketehnoloogia, TULEMUSVALDKONNA ÜLEVAADE mis võimaldab tõlkida reaalajas eestikeelset kõnet. Eesti keelel on riigikeele ja Euroopa Liidu ametliku Sellega on liidestatud ka grammatikakontrollija, mis keelena kindel positsioon. On valdkondi, kus otsitakse tuvastab eestikeelses lähtetekstis võimalikke gram- tasakaalu eesti ning inglise keele, kui rahvusvahelise as- matikavigu. jaajamis- ja suhtluskeele kasutamise vahel. Samuti on  2021. aastal valmis tarkvara, mille abil saab otsesaa- tööturule lisandunud ametikohti, mille eesti keele detele ja -edastustele lisada automaatsed eestikeel- oskuse nõuded tuleks reguleerida. Eesti keele posit- sed subtiitrid. 2022. aasta alguses integreeris Eesti siooni hoidmiseks ja kindlustamiseks populariseeritakse Rahvusringhääling teatud tüüpi otsesaadetele sub- ja soodustatakse eesti keele kui riigikeele kasutamist, titreerimistarkvara, mis võimaldab saateid jälgida eesti keele õppimist ja uurimist, tähtsustatakse eesti koos eestikeelsete subtiitritega. Subtitreerimistark- keelt identiteedi kandjana ning jälgitakse keelevald- vara kasutuselevõttu toetati 2021. aastal ka DuoMe- konna õigusruumi vastavust ühiskonnas toimuvatele dia kanalites, kus tarkvara kasutamine on testmisfaa- arengutele. sis. Eesti keeleteadus ja keeletehnoloogia on rahvusva-  Tulemuslik on olnud Eesti Keele Instituudi keeleteh- heliselt kõrgel tasemel ning keeleressursid ja keele- noloogia kompetentsikeskuse esimene tegutsemis- tehnoloogilised rakendused kättesaadavad. Keele aasta – valdkondade vaheline koostöö on varasemast uurimise ja teadusliku kirjeldamise puhul on problee- tõhusam ja algatati uusi arendusprojekte. miks variatiivsete keeleandmestike ja –korpuste vähe- sus. Ajakohase, kättesaadava ja mitmekesise keeletaristu  Keeleõppe valdkonnas hoogustus täiskasvanute eesti edasiarendamiseks jätkatakse keeleteaduse ja keeleteh- keele kui teise keele õppega seotud koostöö Riigi- noloogia toetamist. keele nõukoja kaudu. Elavnes valdkonna koostöö keeleõppevajaduste ja teenuste hetkeseisu kaardis- Eesti keele oskus on vajalik Eesti ühiskonnas edu- tamisel ja parendustööde kavandamisel. Kaardistati kaks toimimiseks. On elanikke, kelle eesti keele os- haridustöötajate koolitusvajadus. Sõlmiti algaval Eu- kus ei ole piisav, et nad saaksid takistusteta oman- roopa Liidu struktuurivahendite perioodil toetata- dada haridust, osaleda tööturul ja ühiskonnaelus. vate tegevuste kokkuleppeid. Jätkusid välismaal toi- Täiskasvanute eesti keele õppe valdkonna koordineeri- muva eesti keele õppe toetamine ning mitmekeelsust tus vajab süsteemset arendamist. Eesti keele õppes ter- edendavad tegevused. vikuna on puudu kaasaegseid ja terviklikke e-õppema- terjale, piisavalt ei ole pakutud täienduskoolitusi, et nii 47 2022. aasta riigieelarves ei ole investeeringud liigendatud mitte tegevuspõhiselt, vaid valitsemisalade tasemel. 33 Väljakutsed vused. Täiskasvanute eesti keele kui teise keele õp- pes mitmekesistatakse ja kohandatakse õppevõima-  Keskne prioriteet on tagada eesti keele püsivalt lusi vastavalt õppija vajadustele ja taustale. Koostöös kindel staatus ja hea maine. Töötatakse välja eesti teiste eesti keele õpet pakkuvate ministeeriumide ja keele mainekujunduse tegevuskava, millega kaasa- asutustega korrastatakse täiskasvanute eesti keele takse lisaks keelerahvale laiem avalikkus ja noored. õppe korraldust, millega seoses valmib 2022. aastal Valmib keelevaldkonna õigusruumi analüüs ja te- täiskasvanute eesti keele õppe tegevusi koondava e- hakse regulaarset järelevalvet keeleseadusega keh- keskkonna ärianalüüs. Täiskasvanute eesti keele kui testatud nõuete täitmise üle kõikides olulistes keele- teise keele oskuse hindamises võetakse suund elekt- kasutusvaldkondades. Koostöös kõrgkoolidega töö- rooniliste hindamisvahendite arendamisele. tatakse välja ja rakendatakse kõrghariduse keele- ja 2022. aastal jätkatakse eesti keele tasemeeksamite rahvusvahelistumise põhimõtted, mis tagavad eesti digitaliseerimise ja eesti keele e-õppe võimaluste keele toimimise kõrgharidus- ja teaduskeelena. arendamist. Toetatakse eesti keele kui teise keele ja  Pidev töö keeletaristuga on oluline selleks, et eesti- aineõpetajate täienduskoolitust. Haridustöötajate keelne asjaajamine oleks võimalik igas valdkonnas ja piisav eesti keele oskus on eestikeelse hariduse ja elualal. Selleks on kõige olulisem välja arendada in- eesti keele õppe nurgakivi. novaatiline, avatud ja mitmekesine keeletaristu  Kasvab vajadus väärtustada mitmekeelsust ja ning koordineeritult jätkata eesti oskussõnavara teiste keelte oskust. Eesti elanike võõrkeelteoskus arendamist. Eesti Keele Instituudi juurde loodud on riigi piisava keelelise võimekuse eeldus. Välja- keeletehnoloogia kompetentsikeskusesse koonda- kutse on Euroopa Liidu Nõukogu keeleõppe soovi- takse valdkonna olulisemad tugitegevused, suuren- tuse täitmine, mille üks teese on vähemalt kahe võõr- datakse valdkonna seiret ja soodustatakse seeläbi keele heal tasemel oskamine. Mitmekeelsuse ja võõr- keeletehnoloogiliste vahendite kasutamist. Haka- keeleõppe toetamiseks levitatakse Eestis Euroopa takse ellu viima Eesti keeletehnoloogia valdkonna keeleõppe raamdokumendi sõsarväljaande põhimõt- arendamise ja keeletehnoloogia vahendite laialdase teid ja tasemekirjeldusi, koolitatakse keeleõpetajaid, kasutuselevõtu tegevuskava. õppematerjalide koostajaid, testide koostajaid ja hin-  Luuakse mitmekülgseid võimalusi keeletaristu dajaid. Samavõrra on oluline edendada eesti keele arendamiseks, et tagada selle innovaatilisus ja kät- õpet välismaal, toetades Üleilmakooli tegevust, kee- tesaadavus. Keeleressursse koondatakse ühtsetesse leõpet välismaal eestlaste kogukondade üldharidus- süsteemidesse, mis võimaldavad sõnakogusid, and- ja pühapäevakoolides, seltsides, lasteaedades, mudi- mebaase ja keelekorpusi masinloetavalt töödelda. lasringides ja keelekursustel ning eesti keele ja kul- Seejuures arendatakse sõnastiku- ja terminibaasi- tuuri õpetamist väliskõrgkoolides. süsteemi Ekilex ja keeleportaali Sõnaveeb. Tööta- takse välja Eesti terminitöö tegevuskava ning Tulemusvaldkonna detailse täitmise infoga saab tutvuda luuakse toimiv Ekilexi terminivõrgustik, et kiiren- aadressil: https://www.hm.ee/et/tegevused/arenguka- dada termininõu andmist ja soodustada erialaspet- vad sialistide, tõlkijate ja (keele)toimetajate koostööd.  Keeleõppevaldkonna keskne väljakutse on kvali- teetne eestikeelne haridus ja seda toetavad tege- Tabel 12. Tulemusvaldkonna Eesti keel ja eestlus mõõdikute sihttasemed ja tegelik täitmine48 Mõõdik Täitmine Täitmine Täitmine Sihttase Sihttase „Eesti 2019 2020 2021 2021 2022 2035“ siht 16–65-aastaste Eesti elanike funktsionaalne – – Uuring Täpsusta- – Täpsusta- lugemisoskus eesti keeles viiakse takse takse läbi 2022‒ PIAAC PIAAC Allikas: PIAAC uuring 2023 uuringu uuringu tulemuste tulemuste põhjal põhjal 2024 Eesti keelt kasutavate inimeste osakaal rah- – – 91%49 Täpsusta- – > 91% vastikust takse Allikas: Eesti tööjõu-uuring (Statistikaamet) 2022. aas- tal Eesti keele maine ühiskonnas: – – Uuringut Täpsusta- – Täpsusta- - eesti emakeelega inimeste hulgas ei toimu- takse takse - eesti keele oskus ja maine eesti keelest nud 2022. aas- 2022. aas- erineva ema- või kodukeelega inimeste tal tal hulgas Allikas: Eesti keele maine uuring 48 Kuna Eesti keele arengukava 2021–2035 kinnitati alles 2021. aasta sügisel, siis on arengukava mitmete mõõdikute algtase alles täpsus- tamisel ja seire algamas. 49 Esialgsed andmed. 34 Mõõdik Täitmine Täitmine Täitmine Sihttase Sihttase „Eesti 2019 2020 2021 2021 2022 2035“ siht Rahvusvahelise levikuga Eesti keeleteaduse – – – Mõõde- – Täpsusta- publikatsioonide hulk ja viidatavus takse takse Allikas: Eesti Teadusinfosüsteem 2022. aas- 2022. aas- tal tal Mitmekeelsete terminibaaside hulk – 70 80 – – 100 Allikas: terminihalduskeskkond Ekilex Eesti keele keeletehnoloogiline tugi – – Osaline Osaline – Täielik Allikas: Eesti Keele Instituut, Haridus- ja Teadus- ministeerium Eesti keele kui teise keele õppekorralduse – – Puudub Puudub – On loodud keskkond täiskasvanud õppijale ja aktiiv- ses kasu- Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium tuses Eesti elanike enesehinnanguline võõrkee- – – – Täpsusta- – Täpsusta- leoskus takse takse Allikas: Eesti keele maine uuring 2022. aas- 2022. aas- tal tal Tabel 13. Tulemusvaldkonna Eesti keel ja eestlus eelarve täitmine (tuhandetes eurodes) Eelarve Esialgne Lõplik Eelarve Esialgne RES 2023 täitmine eelarve eelarve täitmine eelarve 2020 2021 2021 2021 2022 Kulud -5 465 -5 861 -7 123 -5 907 -5 874 -5 830 Investeeringud -18 – -649 -645 –50 – Allikas: 2021. aasta riigieelarve täitmise aruanne, 2022. aasta riigieelarve seadus, riigieelarve strateegia 2022–2025 1.2.7 Keskkond Eesmärk Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 Eesti inimestele on tagatud puhas ja mitmekesine elu- Riigi jäätmekava 2014–2020 keskkond ning suhtumine loodusesse on vastutustund- Kiirgusohutuse riiklik arengukava 2018‒2027 lik. Tulemusvaldkonna programmid Strateegia „Eesti 2035“ strateegilised sihid Keskkonnakaitse ja -kasutuse programm Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed Eesti ühiskond on hooliv, koostöömeelne ja avatud Tulemusvaldkonnaga seotud valitsemisalad Keskkonnaministeeriumi valitsemisala Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutus- tundlik TULEMUSVALDKONNA ÜLEVAADE Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvali- Keskkonna tulemusvaldkonna jätkuvaks väljakutseks on teetne elukeskkond tasakaalu leidmine keskkonnakaitse ja keskkonnakasu- tuse eesmärkide saavutamisel. 2022. aasta alguses toi- Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimese- munud ÜRO 5. keskkonnaassambleel lepiti Eesti eestve- keskne riik. damisel kokku põhimõttes, et keskkond on inimõigus. Valdkonna arengukavad Seega on globaalselt ning ka Euroopa Liidu siseselt üha enam vaja vastata pikaajalistele keskkonna ja kliimaga Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 seotud väljakutsetele: hoogustuvale rohepöördele, res- Eesti metsanduse arengukava aastani 2020 sursside kestlikule kasutusele, ökosüsteemide säilitami- sele, kliimamuutustele ja nendega kohanemisele. Tule- Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016–2030 musvaldkonna üheks mõõdikuks on summaarne kasvu- 50 2022. aasta riigieelarves ei ole investeeringud liigendatud mitte tegevuspõhiselt, vaid valitsemisalade tasemel. 35 hoonegaaside koguheide. Eesti kasvuhoonegaaside in- Kavasid tuleb hakata ka kohe rakendama. Samas on ventuuri51 2020. aasta andmete järgi oli kasvuhoo- näha, et reostuse vähendamist ja vete seisundi paranda- negaaside summaarne heitkogus 12,8 miljonit tonni mise meetmete rakendamist takistab ressursside vähe- CO2 ekvivalenti. 2020. aasta inventuuriandmed näita- sus. Puudu on nii inimesi kui raha uuringuteks ja teadus- vad kasvuhoonegaaside heite langustrendi jätkumist, arendustegevusteks ning investeeringuteks. 2021. aastal kuid kindlasti tuleb arvestada, et koguheide oli pandee- lõpetati Eesti kõige reostunumaks veekoguks loetud mia tõttu oodatust madalam. Võrreldes 1990. aastaga on Kroodi oja jääkreostuse ohutustamise tööd, mis aitab Eesti kasvuhoonegaaside koguheide vähenenud 65 prot- kaasa Eesti vete seisundi parandamisele. senti. Keskkonnavaldkonnas tulemuste saavutamise võti pei- Tulemusvaldkonna edukust hinnatakse ka ressursitoot- tub teadlikes ning ka teadlikult oma käitumist muutvates likkuse põhjal, kuid ressursitõhususe meetmest toetatud kodanikes. investeeringud pole COVID-19 kriisi tõttu veel majandu- Järgmine keskkonnateadlikkuse uuring on kavas sele ja ettevõtetele olulist mõju avaldanud. 2021. aasta 2022. aastal, et saada värske võrdlusbaas tulemusvald- eesmärgi saavutamine selgub 2023. aasta alguses.52 konna ühele mõõdikule. 2020. aasta Eesti elanike kesk- Lähiaastate fookuses on jätkuvalt jäätmevaldkond ning konnateadlikkuse indeks oli võrreldes varasemaga selle reformimine. Lähiaastatel on oluline jäätmekäitlus kasvutrendis (47 protsenti). efektiivselt ja innovaatiliselt ümber korraldada, kuna Keskkonnaandmete kvaliteedi tõstmiseks ja kättesaada- uutele jäätmeliikidele on lisandumas mitmed uued ko- vuse parandamiseks on käivitunud mitmeid siseriiklikke hustused. Tuleb tagada materjaliringsus ning saavutada ja ka rahvusvahelisi algatusi. Plaanis on arendada seire- olmejäätmete ja muude jäätmeliikide jaoks kohustusli- võimekust, uuendada seireseadmeid ning leida uuendus- kud sihtarvud. Jäätmeteke näitab küll aastate lõikes vä- likke viise keskkonnaseire teostamiseks. henemisetrendi, kuid eeldatavalt ei saavutatud 4. märtsil 2022. aastal käivitas Eesti koostöös ÜRO kesk- 2021. aasta jäätmetekke vähendamise eesmärki.53 konnaprogrammiga globaalse keskkonnaandmete al- Jäätmetekke vähendamise eesmärgi saavutamiseks ra- liansi DEAL54, mis on pälvinud riikide ja organisatsioo- kendati erinevaid meetmeid (näiteks tehti kampaaniad nide laialdase toetuse. DEAL on rahvusvaheline koos- teadlikkuse tõstmiseks ja jäätmete liigiti kogumise hoo- tööplatvorm, mis toob kokku riigid, tehnoloogiaettevõt- gustumiseks, nõustati kohalikke omavalitsusi, koostati juhendmaterjale, loodi toetusmeetmeid) ja uuendati õi- ted ja teadlased, et tõsta kvaliteetsete keskkonnaand- mete kättesaadavust ja tugevdada keskkonnaseire või- gusakte. Samas on oluline inimeste teadlikkuse suuren- mekust. damine ja harjumuste muutmine keskkonnahoidlikuks. Alustati riikliku jäätmekava uuendamist, mis on osa ring- 2021. aasta oli oluline järgneva 10–15 aasta arengute majanduse strateegiast ja tegevuskavast, moodustades vaates, kuna mitmed valdkonna poliitikaid suunavad süsteemse terviku ringmajandusele üleminekul. arengudokumendid aeguvad ning koostamisel on uued, milles kokku lepitavad põhimõtted mõjutavad kogu Valmistutakse uue välisvahendite perioodi käivitami- keskkonnavaldkonda. Sealjuures on väljatöötamisel ka seks ja rakendamiseks. Otsitakse alternatiivseid ja uusi keskkonnavaldkonna arengukava 2030, millega lepi- rahastusallikaid ka n-ö klassikaliste keskkonnakaitse- takse keskpikas perspektiivis kokku valdkonna stratee- liste tegevuste tarvis, näiteks vee- ja merekeskkonna gilised eesmärgid ja tegevused ning integreeritakse ühte ning elurikkuse kaitseks. Elurikkuse säilitamine peaks arengudokumenti keskkonna eri alavaldkonnad. Samuti olema keskne printsiip kõigis poliitikavaldkondades. kavandatakse 2022. aasta sügisel Vabariigi Valitsusele Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas tegeletakse iga- kinnitamiseks esitada uus metsanduse arengukava. päevaselt elurikkuse säilitamise ja taastamisega. Näiteks käivitusid möödunud aastal edukalt LIFE projekt For- Alustatud on keskkonnaloastamise protsessi põhjaliku Est&FarmLand, Loodusrikas Eesti ja keskselt loodusinfot ülevaatamise ja uuendamisega. Keskkonnaministeerium kajastav loodusveeb (https://loodusveeb.ee/et.). Kinni- on alustanud puidust referentshoone (loodusmuuseumi tati 11 kaitse-eeskirja ja moodustati või uuendati 14 liigi ja keskkonnamaja) rajamisega. püsielupaigad. Lisaks valmis rohevõrgustiku toimimise Viimase paari aasta üheks väljakutseks on olnud vald- analüüs koos kaardiandmestikega. Tulemusvaldkonna konna ekspertide ja heade spetsialistide hoidmine. Või- üheks mõõdikuks on soodsas seisundis loodusdirek- mestamist vajavad paljud alarahastatud valdkonnad tiivi elupaigatüüpide osakaal. Mõõdiku sihttase on ning seoses rohepöörde protsessidega riigis on suurene- 57 protsenti ja tulemusi mõõdetakse iga kuue aasta mas ootused Keskkonnaministeeriumi valitsemisala tee- järel. nustele (lubade menetlused, mõjude hindamine, erine- Tähelepanu all on ka veekaitse. Eestis on 744 pinnavee- vad kooskõlastamised jt). kogumit ja 31 põhjaveekogumit, mille seisund vajab pa- Tulemusvaldkonna detailse täitmise infoga saab tutvuda randamist. Vastavalt 2020. aasta veekogumite sei- aadressil: https://envir.ee/ministeerium-kontakt-uudi- sundihinnangutele on 53 protsenti pinnavee-kogu- sed/ministeeriumi-tutvustus/tegevuspohine-eelarve mitest ja 74 protsenti põhjaveekogumitest heas sei- sundis. 2022. aastal on kavas kinnitada veemajanduska- vad Eesti vete hea seisundi saavutamiseks aastaks 2027. 51 2022. aastal avaldatud Eesti kasvuhoonegaaside inventuur (https://envir.ee/kliima/kliima/rahvusvaheline-aruandlus). 52 2020. aastal muudeti arvutusmetoodikat: 2019. aasta tase oli 0,65 €/kg ja 2020. aasta tase 0,63 €/kg. 53 Jäätmestatistika 2021. aasta kohta on kogumisel ja selgub 2023. aasta alguses. 2020. aasta tase: 4 151 kg/in/a vs kavandatud 3 600 kg/in/a. 54 Data for the Environment Alliance. 36 Tabel 14. Tulemusvaldkonna Keskkond mõõdikute sihttasemed ja tegelik täitmine Mõõdik Täitmine Täitmine Täitmine Sihttase Sihttase „Eesti 2019 2020 2021 2021 2022 2035“ siht Soodsas seisundis loodusdirektiivi elupai- 57% 57% 57% >=52% >=57% – gatüüpide osakaal Allikas: Keskkonnaministeerium Keskkonnateadlikkuse indeks – 47 – – 52 – Allikas: Keskkonnaministeerium Kasvuhoonegaaside summaarne koguheide 14,3 12,8 – 16,4 13,3 8 mln tonni CO2 ekvivalenti Allikas: Keskkonnaministeerium Heas seisundis olevate veekogumite osakaal 55 53 – 81 81 – Allikas: Keskkonnaministeerium Jäätmeteke v.a põlevkivitööstus (kg/inimese 4462 4151 – 3600 3530 – kohta) Allikas: Keskkonnaministeerium Ressursitootlikkus: SKP ja kodumaise toor- 0,65 0,63 – 0,54 0,68 0,9 mekasutuse suhe, eur/kg Allikas: EUROSTAT Tabel 15. Tulemusvaldkonna Keskkond eelarve täitmine (tuhandetes eurodes) Eelarve Esialgne Lõplik Eelarve Esialgne RES 2023 täitmine eelarve eelarve täitmine eelarve 2020 2021 2021 2021 2022 Kulud -166 206 -181 740 -372 604 -154 424 -165 201 -126 434 Investeeringud -4 984 -2 979 -7 273 -4 647 –55 -1 070 Allikas: 2021. aasta riigieelarve täitmise aruanne, 2022. aasta riigieelarve seadus, riigieelarve strateegia 2022–2025 1.2.8 Teadus ja arendustegevus ja ettevõtlus Eesmärk Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimese- keskne riik Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni arenda- mise üldeesmärk on luua soodsad tingimused toot- Valdkonna arengukavad likkuse ja elatustaseme kasvuks, heaks hariduseks ja kul- Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni tuuriks, Eesti kestmiseks ja arenguks. strateegia 2014-2020 „Teadmistepõhine Eesti“ Ettevõtluse ja innovatsiooni üldeesmärk on toetada Ees- tis arengule ja ekspordile orienteeritud, rahvusvaheliselt Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014-2020 konkurentsivõimelist ja usaldusväärset majanduskesk- Eesti riiklik turismi arengukava 2014-2020 konda, kus ettevõtjatel on võimalus teenida rohkem tulu suure lisandväärtusega toodete ja teenuste eest ning sel- Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning lega luua majanduskasv, mis jõuab kõigi Eesti elanikeni. ettevõtluse arengukava 2021–2035 Strateegia „Eesti 2035“ strateegilised sihid Tulemusvaldkonna programmid Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni prog- ramm Eesti ühiskond on hooliv, koostöömeelne ja avatud Konkurentsivõimeline ettevõtluskeskkond Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutus- tundlik Ehituse programm Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond 55 2022. aasta riigieelarves ei ole investeeringud liigendatud mitte tegevuspõhiselt, vaid valitsemisalade tasemel. 37 Tulemusvaldkonnaga seotud valitsemisalad täiustatud geoloogilis-geofüüsikaliste kaartide komplektid. Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala  Selleks, et 2025. aastal oleks Eesti turismisektor elu- Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitse- jõuline ja kohanemisvõimeline ning kiirendamaks misala kriisist taastumist, töötati välja “Turismistrateegia TULEMUSVALDKONNA ÜLEVAADE 2022-2025". Positiivsed arengud  Möödunud aastatel jagati turismivaldkonna ette- võtjatele üle 160 miljoni euro erinevaid kriisitoe-  Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning tusi. Täiendavalt töötati välja 21,6 miljoni euro suu- Haridus- ja Teadusministeeriumi koostöös töötati rused Euroopa Liidu REACT-EU toetused turismitoo- välja uus “Teadus- ja arendustegevuse, innovat- dete ja teenuste lisandväärtuse kasvatamiseks ja siooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035”, digilahenduste arendamiseks. mis seab senisest tugevamalt fookusse teadmus-  2021. aastal ühinesid Ettevõtluse Arendamise siirde, ühiskonnas teadustulemuste rakendamise ja Sihtasutus ja Kredex, et paremini saavutada uued koostöö erinevate osaliste vahel. strateegilised innovatsiooni-, rohe- ja digipöörde el-  Teadustulemuste rakendamises on olulised teadus- luviimise eesmärgid. ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse  Käivitati rakendusuuringute ja eksperimentaal- fookusvaldkonnad56, kus teadus- ja arendustegevuse arenduse programm, mis on ettevõtete teadus- ja ning ettevõtluse koostöös on kõige suurem potent- arendustegevuse põhise innovatsiooni peamine riik- siaal pakkuda lahendusi ühiskonna ees seisvatele lik toetusinstrument. väljakutsetele. 2021. aastal alustati fookusvaldkon- dade teekaartide koostamist, mille käigus lepi-  Töötati välja 100 miljoni eurone rohefondi meede. takse teadlaste, ettevõtjate, ministeeriumide jt part- Läbiomakapitaliinvesteeringu rahastatakse erinevas neritega kokku, kuidas fookusvaldkondi arendada. arengufaasis (loomisest kuni rahvusvahelistel turgu- Teekaartide koostamine jõuab lõpule 2022. aastal. del edu saavutamiseni) ja sektorites loodavaid ja te- gutsevaid (idu-)ettevõtteid. Rohefondi kaudu toeta-  Eesti seadis strateegiliseks eesmärgiks saavutada rii- tavate ettevõtete tooteid, teenuseid või protsesse ise- gieelarves teadus- ja arendustegevuse rahasta- loomustab teadusmahukas rohetehnoloogia. mise tase üks protsent SKP-st, mis täideti esma- kordselt 2021. aastal, kui valdkonda rahastati  2021. aastal heaks kiidetud Eesti taastekava vahen- 286,4 miljoni euroga. did panustavad avalike digiteenuste uuele arengu- tasemele viimisele ning ehitusvaldkonnas edenda-  2021. aastal oli fookuses doktoriõppe reform, takse innovatiivseid lahendusi tootlikkuse ja kvali- mille tulemusena saavad doktorantidest teadustöö- teedi tõstmiseks. tajad. Alates 2022. aasta sügisest tuleb doktoranti- dele pakkuda ülikoolides nooremteaduri ametikohta  Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammist lähtuvalt või teadmussiirde doktorantuuri raames võib oma alustati 2020. aastal koostatud ehitusvaldkonna stra- doktoritööd teha mõnes ülikoolivälises asutuses või teegilisi eesmärke sisaldava ehituse pika vaate ana- ettevõttes. lüüsi tegevuste elluviimisega, mille eesmärgiks on aastaks 2030 toetada ehitusvaldkonna tootlikkuse  Algas teadus- ja arendustegevuse korralduse sea- tõusu Euroopa Liidu keskmise tasemeni. duse põhjalik uuendamine. Koostöös sihtrühmade ja partneritega otsiti lahendusi teadus- ja arendus-  Jätkati 2020. aastal koostatud ehitusõiguse raken- süsteemi muutmisvajadustele. Muudatused hõlma- duspraktika analüüsi alusel ehitusseadustiku välja- vad avatud teaduse ja teaduseetika reguleerimist töötamiskavatsuse koostamist ja läbirääkimisi vald- ning riikliku juhtimissüsteemi ja rahastamisinstru- konna osapooltega. mentide korrastamist.  Pikaajalise rekonstrueerimise strateegia elluvii-  2021. aastal käivitus teadus- ja arendustegevuse miseks alustati LIFE IP BuildEST projekti käivita- ning innovatsiooni koordinatsioonikogu, kuhu misega, mille käigus uuendatakse ja viiakse ellu Eesti kuuluvad kõikide ministeeriumide, Eesti Teadusa- hoonete rekonstrueerimise pikaajalise strateegia gentuuri, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse ja Rii- eesmärke ning tegeletakse rohepöördega hoonete gikantselei esindajad. Teadus- ja arendustegevuse energiatõhususe ja kliimakindluse vaates. ning innovatsiooni koordinatsioonikogu aitab minis- Väljakutsed teeriumite rahastatud teadus- ja arendustegevust operatiivtasandil tõhusamalt juhtida.  Teadlaskarjääri ja doktoriõppe vähene atraktiiv-  Tegeleti Eestile oluliste maapõueressursside ja sus. Eesti vajab mitu korda rohkem teadlasi ja inse- kontsessioonimudelite uuringutega. Eesti Geoloo- nere kui meil täna on, eriti väljaspool akadeemiat, nii giateenistuses tehti ettevalmistusi rohepöördeks era- kui avalikus sektoris. Varem sihiks seatud 300 kriitiliste toormete leviku kaardistamiseks, s.t mere- doktorikraadi kaitsmist aastas ei ole seni saavutatud, tuuleparkide planeerimise toetamiseks valmis mere- seetõttu tuleb rohkem tähelepanu pöörata teadlaste geoloogilise andmestiku aruanne. Koondati ja süste- ja inseneride järelkasvule ning akadeemilise karjääri matiseeriti palju geoloogilist infot ning valmisid uued atraktiivsuse suurendamisele. 56 Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse fookusvaldkonnad on eelisarendatavad teadus- ja arendustegevuse, inno- vatsiooni ja ettevõtluse valdkonnad, mida riik täiendavalt toetab. Fookusvaldkondi on viis: (1) digilahendused igas eluvaldkonnas; (2) tervisetehnoloogiad ja -teenused; (3) kohalike ressursside väärindamine (puit, toit, maapõueressursid, teisene toore ja jäätmed); (4) nutikad ja kestlikud energialahendused; (5) elujõuline Eesti ühiskond, keel ja kultuuriruum (keel ja kultuur, haridus, ühiskondlikud prot- sessid). 38  Vaja on tagada kõrgel tasemel teadussüsteemi teadustulemused jõuavad uute toodete või teenus- baasvõimekus. Eesti eripära on teadusrahastuse teni ettevõtetes või avalikus sektoris. Seetõttu tuleb suur projektipõhisus ja välisallikate suur osakaal, riigil leida viise ja kujundada keskkonda, mis soosiks eriti avaliku sektori teadus- ja arendustegevuses. teadusasutuste ja ettevõtete koostööd nii uurimisü- Teadussüsteemi kõrge taseme ja kestliku kvaliteedi lesannete püstitamisel kui teadustöö tulemuste ra- kindlustamine vajab riigilt sihipärast ja järjekindlat kendamisel. tuge, sealhulgas uurimisprojektide ja teadusrüh-  Jätkuvalt on ettevõtjatele suureks probleemiks kva- made, teadustaristu, siseriikliku ja rahvusvahelise lifitseeritud tööjõu puudus. koostöö toetamist. See on vältimatu eeldus, et jõuda teadussaavutuste ühiskondliku ja majandusliku ra-  COVID-19 pandeemia tõi üleilmselt kaasa e-kau- kendamiseni. Seejuures on vaja tagada tõukefondide banduse mahtude kiire kasvu. E-kaubanduse aren- toel saavutatud tulemuste nagu kõrgetasemeline tea- damisel on jätkuvalt suurimaks takistuseks ebapiisa- dustaristu või tippkeskustes toimuva tipptasemel vad teadmised ja oskused ning logistilised problee- teadusrühmade koostöö jätkusuutlikkus ning kind- mid. lustada sellistele tegevustele riigi tugi riiklikes ra- Tulemusvaldkonna detailse täitmise infoga saab tutvuda hastusskeemides. aadressil: https://www.hm.ee/et/tegevused/arenguka-  Teadusasutustel ja ettevõtetel napib motivat- vad siooni ja võimekust teha koostööd. Teadustöö tu- Tegevuspõhine riigieelarve | Majandus- ja Kommunikat- lemused ei leia Eesti ühiskonnas piisavalt raken- siooniministeerium (mkm.ee) dust. Eesti teadus on heal tasemel, aga vaid vähesed Tabel 16. Tulemusvaldkonna Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus mõõdikute sihttasemed ja tegelik täitmine Mõõdik Täitmine Täitmine Täitmine Sihttase Sihttase „Eesti 2019 2020 202157 2021 2022 2035“ siht Teadus- ja arendustegevuse investeeringute 1,63% 1,79% – 3,0% 3,0% – tase SKP-st Allikas: Statistikaamet Riigieelarves kavandatud teaduse ja aren- – 0,75 1 1 ≥1 ≥1 duse rahastamine osakaaluna SKP-st (%) Allikas: vastava aasta riigieelarve seletuskiri Erasektori teadus- ja arendustegevuse kulu- 0,89% 1,01% – 2,0% 2,0% 2,0% tuste osakaal SKP-st 58 Allikas: Statistikaamet Koht Euroopa Liidu innovatsiooniliidu tule- 11. koht 9. koht – 10. koht 10. koht – mustabelis Allikas: Innovatsiooniliidu tulemustabel Tootlikkus hõivatu kohta Euroopa Liidu 77,9% 80,8% 84,8% 80% 80% 110% keskmisest Allikas: Eurostat Tabel 17. Tulemusvaldkonna Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus eelarve täitmine (tuhandetes eurodes) Eelarve Esialgne Lõplik Eelarve Esialgne RES 2023 täitmine eelarve eelarve täitmine eelarve 2020 2021 2021 2021 2022 Kulud -297 788 -456 880 -515 168 -394 393 -528 858 -371 961 Investeeringud -4 266 -2 415 -4 660 -2 132 –59 -7 150 Allikas: 2021. aasta riigieelarve täitmise aruanne, 2022. aasta riigieelarve seadus, riigieelarve strateegia 2022–2025 57 Kolme mõõdiku 2021. aasta tulemused selguvad viitajaga. 58 Ettevõtlussektori teadus- ja arendustegevuse kulutuste osatähtsus ja kasumitaotluseta erasektori teadus- ja arendustegevuse kulu- tuste osatähtsus SKP-s, %. 59 2022. aasta riigieelarves ei ole investeeringud liigendatud mitte tegevuspõhiselt, vaid valitsemisalade tasemel. 39 1.2.9 Põllumajandus ja kalandus Eesmärk Ühise Põllumajanduspoliitika toetusi maksti 2021. aastal põllumajanduse, toiduainetööstuse ja Eesti toit on tarbijate poolt eelistatud, elukeskkond on maaelu arenguks 347 miljonit eurot. hoitud, toidusektori ettevõtted on edukad ning maa- ja rannakogukondade elujõud kasvab. 2021. aastal jätkusid Ühise Põllumajanduspoliitika strateegiakava 2023–2027 ja Euroopa Merendus-, Strateegia „Eesti 2035“ strateegilised sihid Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakendus- kava ettevalmistused. Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed 2021. aastal kiideti heaks Eesti toidu visioonido- Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimese- kument 2022–2025. Sellega kujundatakse Eesti toidu keskne riik tutvustamise ja müügiedendustegevuste suunad nii sise- Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutus- turul kui ka välisriikides, keskendudes tarbijate tead- tundlik likkuse tõstmisele, kohaliku toidutootmise väärtustami- Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne sele, toidutootjate konkurentsivõime ja elujõu tagami- elukeskkond sele ning toidukultuuri populariseerimisele. Põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksport ja Valdkonna arengukavad import oli läbi aegade suurim. Eestist eksporditi Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aas- 2021. aastal põllumajandussaadusi ja toidukaupu jook- tani 2030 sevhindades 1,5 miljardi euro (üheksa protsenti kogu ekspordist) ning imporditi Eestisse 1,8 miljardi euro Tulemusvaldkonda kuuluvad programmid väärtuses. Võrreldes 2020. aastaga kasvas eksport 3,5 protsenti ja import 9,4 protsenti. Kaubavahetuse Programm „Põllumajandus, toit ja maaelu“ puudujääk oli 306 miljonit eurot, mis oli 104 miljoni Kalandusprogramm euro võrra suurem kui aasta varem. Kaubavahetuse puu- Tulemusvaldkonnaga seotud valitsemisalad dujääk suurenes jõudsalt kasvanud impordi tõttu. Maaeluministeeriumi valitsemisala Põllumajanduses soodustatakse keskkonnasäästlike majandamisviiside kasutuselevõttu ja jätkuvat kasu- Keskkonnaministeeriumi valitsemisala tamist. Pea kogu põllumajandusmaa on seotud nõuetele TULEMUSVALDKONNA ÜLEVAADE vastavuse süsteemiga. Toetusi saavad täies mahus need Põllumajandus- ja kalandussektoril koostöös toidutöös- taotlejad, kes järgivad keskkonnakaitse, loomade heaolu tusega on oluline roll eestimaalaste toiduga varustami- tagamise, rahva-, looma- ja taimetervise kaitse ning põl- sel. Riigi seisukohalt on väga oluline ennast ise tähtsa- lumajandusmaa heas korras hoidmise nõudeid. Kesk- mate toiduainetega varustada, mida tõestas ka konnasõbralikult majandatava maa osakaal kasutuses 2020. aasta kevadel alanud ja 2021. aastal jätkunud CO- olevast põllumajandusmaast oli 2021. aastal 88,4 prot- VID-19 viiruse levik. Viiruse mõju majandusele on mit- senti. metahuline. Nii põllumajanduse kui ka kalanduse tar- Toiduohutuse eesmärgid toetavad toidutootmise, eks- neahela kõigi lülide toimimist mõjutasid HoReCa60 sek- pordi, keskkonna ning rahvatervise arengukava ees- tori raskused. Eksporditurgude kokkukuivamine tõi märke. Toiduohutuse baromeeter, mis mõõdab aas- kaasa põllumajandus- ja kalandussaaduste ülepakku- tapõhiselt ja võrrelduna eelmisesse aastasse üldist mise. Tarbijate nõudlus on majanduslikust ebakindlusest toiduohutuse olukorda Eestis, oli 2021. aastal 99,33. tulenevalt vähenenud. Praeguses turuolukorras too- Eesmärgiks on, et näit oleks vähemalt 100. Toiduohutuse dangu turustamisest saadav tulu ei kata tootmiseks teh- baromeeter näitas 2021. aastal võrreldes 2020. aastaga tavaid kulutusi ja madal turuhind on vähendanud toot- toiduohutuse olukorra kerget halvenemist. Kõige enam jate sissetulekuid. Ebakindlus majanduses püsib, mis- on üldist olukorda mõjutanud toiduohutuse ennetavate tõttu turuolukord kiiresti ei parane. meetmete täitmise vähenemine eelmise aastaga võrrel- COVID-19 puhangu mõjudega toimetulekuks töötati des neli protsenti. 2021. aastal välja mitmeid põllumajandus-, maamajan- Alates 1. veebruarist 2021. aastal laiendati Veterinaar- ja dus- ja kalandussektorile olulisi toetusmeetmeid, (näi- Toidulaboratooriumi tegevusvaldkonda, et tagada toi- teks toetati erakorraliselt põllumajandustootjaid duohutuse valdkonnas riskide hindamine, toiduahela 15,8 miljoni euroga, piima- ja sealihatootjaid 5,5 miljoni riskidest teavitamine ja teadusnõu andmine Maaelumi- euroga ja kalapüügitoodete töötlejaid 0,4 miljoni eu- nisteeriumile ning Põllumajandus- ja Toiduametile. roga). 2021. aastal kinnitati „Mikroobide antibiootikumire- Koroonapandeemia, ärev julgeolekuolukord Euroo- sistentsuse vähendamise tegevuskava veterinaar- pas, loomataudide levik ja rahvusvahelised kauple- meditsiini valdkonnas aastateks 2021–2026“, mille mispiirangud on sundinud suuremat tähelepanu eesmärk on saavutada antibiootikumide vastutustundlik pöörama rahvusvaheliste tarneahelate haavatavu- kasutamine põllumajandus- ja lemmikloomadel. sele ja toidu varustuskindlusele. Maaeluministeerium Kõrged taimetervise, loomatervise ning heaolu stan- tegi 2021. aastal ettepaneku lisada toiduvarustuskindlus dardid kujundavad meie elukeskkonda, on aluseks eeti- elutähtsa teenusena valmisoleku seaduse eelnõusse. lisele ja jätkusuutlikule toidutootmisele ning mõjutavad positiivselt rahvatervisele, keskkonnale ja toidusektori konkurentsivõimele. 60 Toitlustus ja majutus. 40 Epideemiate ja loomataudide ohu vähendamiseks on kalanduse valdkonna arengukavas 2030. aastaks seatud välja töötatud tauditõrjeprogrammid ja valmisoleku- sihist (24,4 protsenti) nelja protsendi võrra kõrgem. kavad. Kodusigadel 2018.–2020. aastal seakatku ei esi- 2021. aastal kasvas 20–64-aastaste maapiirkonna ela- nenud. 2021. aasta suvel diagnoositi ühes koduseafarmis nike tööhõivemäär kahe protsendi võrra 78,4 protsen- jälle sigade Aafrika katk. 2021. aasta alguses hakkas Ees- dini. tis esialgu veelindudel levima lindude gripp. Paraku esi- Eesti kalandussektor on konkurentsivõimeline, kva- nes linnugrippi ka kodulindudel. liteetse toodanguga ning heade eeldustega kala- 2021. aastal otsustas valitsus, et Maaeluministeerium püügi- ja vesiviljelustoodete tootmiseks. Kalanduse töötab koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumi ning majanduslike eesmärkide täitmiseks on oluline luua Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga välja tingimused elujõulisele ja konkurentsivõimelisele uue mahemajanduse edendamise tegevuskava aasta- vesiviljelus-, kalapüügi- ja vee-elusressursside tööt- teks 2023–2030. Lisaks eraldati Maaeluministeeriumile lemise sektorile, pöörates enim tähelepanu tootlikkuse riigieelarve arutelude tulemusel raha, et täiendavalt pa- tõstmisele ja lisandväärtuse kasvule. nustada laste tervisesse, toitumusharjumuste kujunda- 2021. aastal püüti 72 428 tonni kala, mis on umbes kolm misse, mahepõllumajandusse ning keskkonna-alastesse protsenti vähem kui eelneval aastal. Võrreldes 2020. aas- teadmistesse ning toetada mahetoidu pakkumist kooli- taga jäi väljapüükide suhe kvootidesse suhteliselt sa- des ja lasteaedades. maks, kuid väljapüügimahud vähenesid kvootide vähe- Maapiirkonnas elab kolmandik Eesti elanikest ning nemise tõttu. Kvootide vähenemine tugineb rahvusvahe- hinnanguliselt tegutseb ka kolmandik ettevõtetest. listele ja Eesti riigisisestele teadussoovitustele. Kogu- Kuigi Eesti rahvaarv kasvas 2021. aastal viiendat aastat püügi väärtus esmakokkuostuhindades oli 56,5 miljonit järjest, on maapiirkonna elanike arv peale kaheaastast eurot. Kalatööstuste 2021. aastal loodud lisandväärtus kasvu stabiliseerunud. Maapiirkonnas elavate 21–40- oli 14,9 miljonit eurot. Eelmise aastaga võrreldes oli seda aastaste noorte osatähtsus sama vanusegrupi noorte ül- 10,4 protsenti vähem tingituna peaasjalikult COVID-19 darvust on jätkuvalt languses, olles 2021. aastal leviku mõjudest ning tootmissisendite kallinemisest. 27,5 protsenti. See jääb alla põllumajanduse ja kalanduse Heas seisus kalavarude osakaal langes 2020. aastal valdkonna arengukavas 2030. aastaks seatud eesmärgile 39 protsendile, varude seisund on halb. Kalavarude sei- (27,8 protsenti). Seevastu on märgata maapiirkonnas sundi parandamiseks tuleb jätkuvalt ajakohastada kala- viimase viie aasta jooksul sündinud laste osakaalu kasvu, varude kaitsemeetmeid, vähendada püügikoormust ran- kuigi Eestis tervikuna on viimasel kolmel aastal laste napüügis jm. sündide arv olnud langustrendis. 2021. aastal otsustati hakata maale kodu ostmiseks või renoveerimiseks kaaslaenu andma. Tegemist on katseprojektiga, mis ra- Tulemusvaldkonna detailse täitmise infoga saab tutvuda kendub kahes Eesti piirkonnas: Kagu-Eestis ja Ida-Viru- aadressil: https://www.agri.ee/et/ministeerium-kon- maal. takt/strateegilised-alusdokumendid Maapiirkonnas töötab 186 000 inimest ehk 28,4 prot- senti koguhõives osalejatest. See on Põllumajanduse ja Tabel 18. Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus mõõdikute sihttasemed ja tegelik täitmine Mõõdik Täitmine Täitmine Täitmine Sihttase Sihttase 2019 2020 2021 2021 2022 Põllumajanduse, metsamajanduse, kalapüügi ja toiduai- – 29 798 – 25 500 30 500 nete tootmise ning joogitööstuse loodud lisandväärtus hõi- vatu kohta, kolme aasta liikuv keskmine Allikas: Statistikaamet Põllumajandussaaduste ja toidukaupade ekspordi ja im- – 0,88 0,83 0,79 0,80 pordi väärtuse suhe Allikas: Statistikaamet Kodumaist toitu osta eelistavate Eesti tarbijate osakaal – 74% – 75% 75% (2018) Allikas: Eesti Konjunktuuriinstituut Toiduohutuse baromeeter – 99,28 99,33 ≥ 100 ≥ 100 Allikas: Maaeluministeerium Kasvuhoonegaaside (KHG) heide põllumajandustoodangu – 2,32 – ≤ 2,5 ≤ 2,5 väärtuse kohta, tonni tuhande euro kohta Allikas: Statistikaamet, Eesti Keskkonnauuringute Keskus Maapiirkonna elanike vanuses 20–64 tööhõive määr – 76,1% 78,3% 77,8% 78,1% Allikas: Statistikaamet 41 Tabel 19. Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus eelarve täitmine (tuhandetes eurodes) Eelarve Esialgne Lõplik Eelarve Esialgne RES 2023 täitmine eelarve eelarve täitmine eelarve 2020 2021 2021 2021 2022 Kulud -372 338 -442 759 -433 413 -414 239 -454 434 -500 446 Investeeringud -3 351 -2 461 -6 496 -4 318 –61 -2 557 Allikas: 2021. aasta riigieelarve täitmise aruanne, 2022. aasta riigieelarve seadus, riigieelarve strateegia 2022–2025 1.2.10 Transport Eesmärk korralduse mudeli kohaselt võiks Tallinna regioonis rakendada. Eesti transpordipoliitika eesmärk on tagada elanikele ja ettevõtetele ohutud, kestlikud, kiired ja mugavad liiku-  2021. aasta novembris kinnitas Vabariigi Valitsus misvõimalused Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–2035, mis kehtestas strateegilised eesmärgid säästva liikuvuse Strateegia „Eesti 2035“ strateegilised sihid ning CO2- ja energiatõhusa transpordi arendamiseks. Eesmärk on suurendada säästvate liikuvusteenuste Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne (näiteks jalgratta ja ühistranspordi) kasutamist. elukeskkond  Perioodil 2022–2029 on kavas arendada transpor- Valdkonna arengukavad diühendusi, mis vähendaksid ajakulu vahemaade lä- bimisel. Näiteks ehitada 2+2 maanteid ning õgven- Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–2035 dada ja elektrifitseerida raudteid, et tagada rongidele Transpordi arengukava 2014–2020 kiirus kuni 160 km/h. Rail Balticu Ülemiste ühister- minali ehitushanke I etapp on kavandatud Tulemusvaldkonna programmid 2022. aasta esimesse poolde. Samuti jätkub Transpordi konkurentsivõime ja liikuvuse programm 2022. aastal erinevate ristete (viaduktide, sildade, ökoduktide) ehitus. Tulemusvaldkonnaga seotud valitsemisalad  Ühtekuuluvuspoliitika fondide toel on kavas aren- Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitse- dada liiklusohutut, ligipääsetavat ja kestlikku linna- misala ruumi, toetades jalg- ja jalgrattateede, parklate ning mitmeliigiliste liikumis- ja ümberistumisvõimalus- TULEMUSVALDKONNA ÜLEVAADE tega peatuskohtade rajamist. Positiivsed arengud  Tallinna linnaga on kokku lepitud Vanasadama tram- miühenduse arendamises, mida riik toetab taaste- ja  1. jaanuaril 2021 moodustati erinevaid transpordi- vastupidavusrahastu kaudu 26 miljoni euroga. liike hõlmav Transpordiamet.  Turba-Risti raudtee arendamine maksumusega  Liinivõrgu planeerimiseks võeti kasutusele REMIX62 34 miljonit eurot. tarkvara. Väljakutsed  Koostöös partneritega suudeti edukalt hallata parv- laevaühenduste liinitõrkeid.  Parandada ühistranspordi teenindustaset.  Seoses COVID-19 viiruse jätkuva levikuga optimee-  Ühistranspordi arendamine on nii linnades kui maa- riti tööprotsesse ja tagati vajalik paindlikkus liini- konnaliinidel alarahastatud. muudatuste tegemiseks.  COVID-viiruse tõttu vähenes ühistranspordi ja suure-  Vähese heitega kütust kasutavatele, ligipääsetavuse nes sõiduauto kasutamine. nõuetele vastavate ja jalgrattaveovõimalustega bus-  Kaugtöö on muutnud inimeste liikumisharjumusi ja side kasutusele võtmiseks töötati välja uued bussiveo vajadusi. hangete nõuded.  Alates 1. aprillist 2022 on Tallinna regiooni liiku-  Käivitati projekt busside ja rongide sõiduplaanide vuse, ühendatud planeerimis-, juhtimis- ja finantsee- ühildamiseks ja uute bussiliinide kasutusele võtmi- rimisanalüüsi jätkutegevusena plaanis kasutusele seks. võtta uus Põhja-Eesti 30 päeva ühispilet, mis võimal-  Saaremaal võeti pilootprojektina kasutusele nõude- dab nii Tallinnas kui Harjumaal kasutada erinevaid transport, et teenindada sõitjaid, kellel puudub võim- transpordiliike ühe piletiga. alus üldist ühistransporti kasutada.  2021. aastal toimusid ettevalmistused Euroopa Liidu  2021. aasta suvel valmis Tallinna regiooni liikuvuse, eelarveperioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika ühendatud planeerimis-, juhtimis- ja finantseeri- misanalüüs. Analüüsi eesmärgiks oli pakkuda välja tegevused, mida Helsingi regiooni ühistranspordi 61 2022. aasta riigieelarves ei ole investeeringud liigendatud mitte tegevuspõhiselt, vaid valitsemisalade tasemel. 62 https://www.remix.com/. 42 fondide rakendamiseks. Endiselt puudub partnerlus-  Järgneval kümnendil on suurimaks väljakutseks lepe Euroopa Komisjoniga, mis takistab Euroopa teadlikkuse tõstmine ning tähelepanu suunamine Liidu rahade kasutuselevõttu. keskkonnahoiule ja säästvate liikumisviiside eelista-  Ettevalmistamisel on Euroopa Liidu eelarveperioodi misele. Selleks tuleb teha olulisi investeeringuid kest- 2021–2027 toetusmeetmed rattateede arendami- liku taristu rajamiseks ja töötada välja uusi meetmeid seks Tallinna, Tartu ja Pärnu linna keskuses. Aren- transpordi keskkonnajalajälje vähendamiseks. dustöid toetatakse Ühtekuuluvusfondist 40 miljoni  Riigieelarve strateegia 2022–2025 teehoiu rahasta- euroga, millele lisandub 30-protsendiline omafinant- mise kärbe aastateks 2024 ja 2025 on umbes seering. Samas summas ja kaasrahastuspõhimõttel 100 miljonit eurot. Ka enne kärbet ei olnud teehoiu kavandati meede Tallinna trammiteede arendami- rahastamine piisav. Teehoiu jätkuv kriitiline alara- seks, et jõulisemalt toetada ja suunata säästva trans- hastamine toob kaasa teede seisukorra järsu halve- pordi arendamist. nemise ja suure tööpuuduse teehoiusektoris. Alara-  Nõudepõhise sotsiaaltranspordi teenuse kasutami- hastuse tingimustes ei ole võimalik täita ka liiklu- seks arendati ühistranspordikeskuste planeerimis- sohutuse- ja keskkonna nõudeid TEN-T65põhivõrgu süsteemid. maanteel aastaks 2030, mis on Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse nr 1315/2013 järgi kõikidele  Ühistranspordiliikide paremaks integreerimiseks liikmesriikidele kohustuslikud. Tulenevalt 2022. aas- toetab Ettevõtluse ja innovatsiooni sihtasutus Tal- tal tekkinud julgeolekuolukorrast ning Venemaale ja linna MaaS-i63 kasutusele võtmisel. Tallinn ootab Valgevenele kehtestatud sanktsioonidest on oodata MaaS-i operaatorilt liidestuse loomist ühistranspordi märgavat hinnatõusu teehoiukava ehitus- ja rekonst- piletimüügi süsteemiga ja vähemalt ühte operaatorit rueerimistöödele. See seab ohtu Euroopa Liidu eelar- e-tõukerataste, rendiautode ja taksoteenuse trans- veperioodil 2021–2027 maantee arendamiseks eral- pordiplatvormilt. Liidestused tuleb süsteemide vahel datud vahendite kasutamise, kuna pole piisavalt teha nii, et rollerit, sõidukit või piletit saab bronee- kaasrahastamise vahendeid. rida ja teenuse eest tasuda MaaS-i platvormi kaudu, et reisi planeerimine, broneerimine ja maksmine toi-  Käivitatakse rahvusvahelised lennud Pärnu lennu- muks ühes keskkonnas. Võimalusel kaasatakse pro- jaamast. jekti ka Tartu linn.  2022. aastal on Majandus- ja Kommunikatsioonimi-  Kavandatava reisirongide kiiruste suurendamise nisteeriumil plaanis koostöös Keskkonnaministee- tõttu on vaja analüüsida samatasandiliste raud- riumiga teha Vabariigi Valitsusele ettepanek toetada teeületuskohtade ohutust ning nende mitmetasandi- ja käivitada ühe miljoni eurone toetusmeede korter- liseks viimise vajadusi ja võimalusi. majade juurde elektriautode laadimistaristute aren- damiseks.  Puuetega ja piiratud liikumisvõimega inimestele juurdepääsuvõimaluste tagamise koostalitluse tehni- lise kirjelduse rakenduskavas64 on võetud kohustus Tulemusvaldkonna detailse täitmise infoga saab tutvuda analüüsida puuetega ja piiratud liikumisvõimega ini- aadressil: https://www.mkm.ee/ministeerium-uudised- mestele juurdepääsuvõimaluste nõuete rakendamist ja-kontakt/strateegiline-juhtimine/tegevuspohine-rii- Eesti raudteevõrgustikul. Analüüsi tulemustest läh- gieelarve tudes on hiljem võimalik koostada tegevuskava tu- vastatud puuduste kõrvaldamiseks. Tabel 20. Tulemusvaldkonna Transport mõõdikute sihttasemed ja tegelik täitmine Mõõdik Täitmine Täitmine Täitmine Sihttase Sihttase „Eesti 2019 2020 2021 2021 2022 2035“ siht Transpordisüsteemi kasutajate rahulolu in- 55,7 – – – – – deks66 Allikas: Maailma Majandusfoorum Liikluses hukkunute arvu vähenemine poole 55,67 60 55 48 46 30 võrra kolme aasta keskmisena Allikas: Transpordiamet Liikluses raskelt vigastatute arvu vähene- 402 374 360 329 322 187 mine poole võrra kolme aasta keskmisena Allikas: Transpordiamet 63 Mobility as a service platvorm, MaaS. 64 nip-prm-tsi-estonia.pdf (europa.eu). 65 Inglise keeles Trans-European Networks. 66 Programmi 2021–2024 rakendamise mõjuindikaatoriks tulemusvaldkonna tasemel on transpordisüsteemi kasutajate rahulolu indeks (baseerudes Transpordi arengukaval 2014–2020). 2019. aastal oli Eesti indeks 55,7. 2020. ja 2021. aasta kohta andmed puuduvad. An- tud rahvusvaheline indeks ei peegelda piisavalt hästi Eesti transpordi taristu ja teenuste olukorda, niisamuti pole need andmed ajas võr- reldavad ega ka jätkusuutlikult esitatud: https://www.weforum.org/reports/the-global-competitiveness-report-2020. Seetõttu seda mõõdikut 2022–2025 transpordi konkurentsivõime ja liikuvuse programmis ning edaspidistes programmides enam ei kasutata. 43 Mõõdik Täitmine Täitmine Täitmine Sihttase Sihttase „Eesti 2019 2020 2021 2021 2022 2035“ siht Transpordi CO2 heite vähenemine 700 kt 2 402,89 2 234,42 –67 2072 kt 2051 kt 1700 kt võrra võrreldes 2018. aastaga Allikas: Keskkonnaministeerium Suurendada kauba- ja reisilaevade arvu Eesti 0 5 7 – 75 360 lipu all (500 ja enama kogumahutavusega) Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniminis- teerium Suurendada raudteekaubaveo osakaalu 31% 26% 29% 30% 27% 40% tonnkilomeetrites võrreldes maanteetrans- pordiga Allikas: Statistikaamet Suurendada aastaringsete regulaarsete len- 28 15 32 20 23 40 nuliinide arvu Allikas: AS Tallinna Lennujaam Tabel 21. Tulemusvaldkonna Transport eelarve täitmine (tuhandetes eurodes) Eelarve Esialgne Lõplik Eelarve Esialgne RES 2023 täitmine eelarve eelarve täitmine eelarve 2020 2021 2021 2021 2022 Kulud -417 159 -472 163 -492 636 -431 638 -476 697 -616 553 Investeeringud -178 957 -222 428 -228 258 -205 644 –68 -175 584 Allikas: 2021. aasta riigieelarve täitmise aruanne, 2022. aasta riigieelarve seadus, riigieelarve strateegia 2022–2025 1.2.11 Energeetika Eesmärk Tagada tarbijatele turupõhise hinna ning kättesaadavu- TULEMUSVALDKONNA ÜLEVAADE sega energiavarustus, mis on kooskõlas Euroopa Liidu Strateegia Eesti 2035 näeb ette energiajulgeoleku ta- pikaajaliste energia- ja kliimapoliitika eesmärkidega, sa- gamise aastaks 2050 kliimaneutraalse energiatoot- mas panustades Eesti majanduskliima ja keskkonnasei- misega. Sellest eesmärgist lähtub ka energiamajan- sundi parendamisse ning pikaajalise konkurentsivõime duse arengukava aastani 2035 algatamise ettepa- kasvu. nek69. Kehtiv energiamajanduse arengukava 2030 seab Strateegia „Eesti 2035“ strateegilised sihid üheks pikaajaliseks eesmärgiks vastavalt „Energia tege- Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutus- vuskavas aastani 205070“ sätestatud eesmärkidele, et tundlik CO2 heitmete tase energiasektoris on aastaks 2050 vähe- nenud 1990. aasta tasemega võrreldes enam kui 80 prot- Valdkonna arengukavad senti. Energiamajanduse arengukava 2030 tulemu- Energiamajanduse arengukava aastani 2030 sena peab kasvuhoonegaaside heitkogus energiasekto- rist vähenema aastaks 2030 võrreldes 1990. aastaga Tulemusvaldkonna programmid 70 protsenti71. 1990. aastaga võrreldes vähenesid aastaks 2020 energeetikasektori kasvuhoonegaa- Energeetika side heitkogused 68 protsenti72. Energeetikatöös- Tulemusvaldkonnaga seotud valitsemisalad tuse heide 2019. aastal oli 8,2 miljonit tonni CO2ekv Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitse- misala 67 Andmed esitatakse 2-aastase viitega, mistõttu 2021. aasta andmed saab teada 2023. aastal. 68 2022. aasta riigieelarves ei ole investeeringud liigendatud mitte tegevuspõhiselt, vaid valitsemisalade tasemel. 69 Dokumendid | Energiatalgud. 70 P7_TA-PROV(2013)0000 (europa.eu). 71 (10,5 miljonit tonni CO ekv /a) tabel 1.1 Energiamajanduse arengukava aastani 2030 (mkm.ee). 2 72 Allikas: Eesti Keskkonnauuringute Keskus. 44 /a73 ja 2020. aastal 9,4 miljonit tonni CO2ekv /a74. Väljakutsed Kasvuhoonegaaside koguheite vä henemise peamiseks põ hjuseks oli põ levkivielektrijaamade heite vä henemine.  Energiajulgeoleku tagamisel elektrivõrgu sünkroni- Energeetikasektori (v.a transport) heite muutumise pea- seerimine Kesk-Euroopa sagedusalaga, elektrivõrgu miseks põ hjuseks on CO2 hinna muutused heitkoguste arendamine hajatootmise, salvestuse, laadimise jms kauplemissü steemis. Energeetikasektori (v.a transport) kasvavatele nõudmistele vastavaks, maagaasile al- prognoosid on võ rreldes 2015. aastaga oluliselt muutu- ternatiivide leidmine, kõrgete energiahindade kom- nud, sõ ltudes suuresti sellest, mitme ning millise mahuga penseerimine, 1000 MW juhitava võimsuse tagamine põ levkiviõ litehaste avamine on lä hiaastatesse plaanitud. turutingimustel. 2030. aasta energeetikasektori kasvuhoonegaaside heite  Taastuvenergia väljakutse on jõuda vähempakku- prognoos on paranenud 31 protsendi võ rra75. miste, pikaajaliste taastuvenergia ostulepingute ja Positiivsed arengud turupõhiste taastuvenergia tootmisvõimsuste raja- mise tulemusena taastuvelektri toodangu olulise kas- Kõige olulisemad positiivsed arengud, mis aitavad kaasa vuni oludes, kus maismaal on tuuleparkideks sobi- kliimaneutraalsele energiatootmisele üleminekul: vaid alasid väga piiratult ning planeerimis- ja mõju-  Taastuvelektri toetus päikeseenergia tootmi- hindamiste menetlusprotsessid võivad võtta aastaid. seks76 kasvas eelneva aastaga võrreldes pea kolm Riiklike eesmärkide (sh kliimaneutraalsele ener- korda. Tänu toetusele lisandus päikesejaamu ligi giatootmisele ülemineku) saavutamiseks on olu- 4MW võimsuses ja tootmismahuga kuni 4 GWh/a. line leida ministeeriumide, kohalike omavalit- Uusi tuuleparke vähempakkumise tulemusel ei raja- suste, arendajate jt koostöös taastuvenergia toot- tud77. Euroopa Liidu eelarveperioodi 2021–2027 miseks sobivad alad. toetusmeetmete väljatöötamine.  Energiatõhususe osas on suurimateks väljakutseteks  Toimus geotermaalenergia kasutuselevõtu potent- kavandatud hoonete rekonstrueerimine ja transpor- siaali hindamine ja piloot tootmisseadmete rajami- dikütuste nõudluse vähendamine. Energiasäästuko- seks. hustuse seiramiseks ja energiasäästu hindamiseks78 on oluline täiustada energiasäästu prognoosimise  Tänu riiklikele meetmetele (hoonete renoveerimine, metoodikat ja koguda andmeid energiatõhususe ühistranspordi arendamine, ettevõtete energia ning meetmete tulemuste kohta. Kliimapaketi käigus on -ressursitõhususe investeeringud ja muud valdkond- muutmisel energiatõhususe direktiiv, mille raa- likud kliimaeesmärke täitvad meetmed) on ära hoi- mes plaanitakse alates 2024. aastast suurendada tud hüppeline energia lõpptarbimise kasv ja see- energiasäästukohustust ligi kaks korda. Ambit- läbi on kiirendatud kliimaneutraalsele energiatoot- sioonikama energiasäästukohustuse eesmärgi täit- misele üleminekut. Energiatõhususe meetmed on miseks peab kavandama täiendavaid meetmeid nii oluliselt panustanud ka süsinikuheite vähendamisse. avaliku- kui erasektori ettevõtete hoonete ja trans-  2021. aastal algatati energiamajanduse arengukava pordivahendite energiatõhususe suurendamiseks. aastani 2035, mille eesmärk on energiajulgeoleku ta- gamisel üle minna kliimaneutraalsele energiatootmi- sele. Eesmärgi täitmisele on kaasa aidanud viimastel Tulemusvaldkonna detailse täitmise infoga saab tutvuda aastatel oluliselt vähenenud elektri tootmine põlev- aadressil: https://www.mkm.ee/ministeerium-uudised- kivist ja sellest tulenev kasvuhoonegaaside heite vä- ja-kontakt/strateegiline-juhtimine/tegevuspohine-rii- henemine. gieelarve Tabel 22. Tulemusvaldkonna Energeetika mõõdikute sihttasemed ja tegelik täitmine Mõõdik Täitmine Täitmine Täitmine Sihttase Sihttase 2019 2020 2021 2021 2022 Soodsa hinnaga ja keskkonnanõudeid arvestav kütuste ja BAB BAB ABB ABB ABB energia kättesaadavus tarbijale79 Allikas: Transpordiamet 73 Keskkonnaministeeriumi koduleht: https://envir.ee/media/3988/download. 74 Allikas: Eesti Keskkonnauuringute Keskus. 75 Ülevaade „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“ elluviimisest I aruanne Periood 2017-2021. 76 Taastuvenergia toetus | Elering. 77 Tulemused | Elering. 78 Euroopa Liidu struktuurivahenditest rahastatud meetmete mõju riigi energiamajanduse eesmärkide täitmisele (2021) https://mkm.ee/energeetika-ja-maavarad/analuusid-ja-uuringud#energiatohusus. 79 World Energy Council Energy Trilemma Index 2021 Country rankings https://trilemma.worldenergy.org/. Iga indeksi täht väljendab riigile antud hinnet vastavas kategoorias. Esimene täht kirjeldab energiajulgeoleku olukorda riigis, teine ener- gia kättesaadavust ning taskukohasust ning kolmas energeetika keskkonnamõju. Tähega “A” kirjeldatakse tulemust positsioonilt esimese 25% riikide seas – st parim tulemus kõigis kategooriates oleks väljendatud kui AAA. Kõige halvem tulemus väljendatakse tähega „D“ po- sitsioonilt viimase neljandiku riikide seas. 45 Tabel 23. Tulemusvaldkonna Energeetika eelarve täitmine (tuhandetes eurodes) Eelarve Esialgne Lõplik Eelarve Esialgne RES 2023 täitmine eelarve eelarve täitmine eelarve 2020 2021 2021 2021 2022 Kulud -41 632 -31 026 -186 304 -74 948 -55 049 -22 900 Investeeringud 0 0 -1 -1 –80 -554 Allikas: 2021. aasta riigieelarve täitmise aruanne, 2022. aasta riigieelarve seadus, riigieelarve strateegia 2022–2025 1.2.12 Infoühiskond Eesmärk sidevõrkude turbe regulatsiooni). Küberturbe taga- mise parandamiseks ja strateegilise juhtimise tõhus- Eestis on loodud hästi toimiv keskkond IKT laialdaseks tamiseks täiendati Majandus- ja Kommunikatsiooni- kasutamiseks ja nutikate lahenduste loomiseks, mis on ministeeriumi põhimäärust ja loodi riikliku küber- seeläbi tõstnud majanduse konkurentsivõimet, inimeste turvalisuse osakond. Eesti saavutas ÜRO ITU küber- heaolu ja riigivalitsemise tõhusust. turbe indeksis81 seni kõrgeima kolmanda koha. Strateegia „Eesti 2035“ strateegilised sihid Väljakutsed Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutus-  Läbivalt kogu avalikus sektoris suurte algatuste ra- tundlik kendamine. Eesmärk on laiendada nõusolekuteenuse Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimese- kasutuselevõttu ning toetada selle juurutamist riigia- keskne riik sutustes. Jätkatakse andmejälgija ja nõusolekutee- nuse arendamist vastavalt kasutajate vajadustele Valdkonna arengukavad ning luuakse vajalik õiguslik alus. Viiakse läbi riigi IT- Digiühiskonna arengukava 2030 teenuste konsolideerimine, mille tulemusel tuuakse 2022. aastal kesksele teenusele üle esimesed kasuta- Infoühiskonna arengukava 2020 jad. Tulemusvaldkonna programmid  Detsentraliseeritud küberturvalisuse tagamise süs- teemi keskne koordineerimine ja strateegiline juhti- E-riigi ja sideturu areng mine. Küberturvalisuse suurendamiseks töötatakse Küberturvalisus välja küberturbe seire metoodika; arendatakse riik- liku küberturbe juhtimist ning täiendatakse küber- Tulemusvaldkonnaga seotud valitsemisalad turvalisuse seadust. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitse-  Oluline väljakutse on esimeste sündmusteenuste el- misala luviimine (esimeste hulgas abielu sõlmimine ja lapse sünd).  2023. aasta esimeses kvartalis on plaanis lõpetada TULEMUSVALDKONNA ÜLEVAADE Bürokrati baasplatvormi arendused ning juurutada Positiivsed arengud Bürokratt esimeses kolmes asutuses.  Ühenduvuse parandamiseks käivitatakse taastera-  2021. aasta detsembris juurutati esimese välise osa- hastust finantseeritav juurdepääsuvõrkude toetus- poole juures nõusolekuteenus, et võimaldada erasek- meede maapiirkondade jaoks. Samuti on kavas välja torile ligipääs avaliku sektori käes olevatele koda- anda esimesed 5G sagedused 3,6 GHz sagedusalas. nike andmetele.  2021. aasta lõpus loodi Vabariigi Valitsuse kabineti Tulemusvaldkonna detailse täitmise infoga saab tutvuda otsusega Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia aadressil: https://www.mkm.ee/ministeerium-uudised- Keskus ja kinnitati esialgne kesksetele teenustele ja-kontakt/strateegiline-juhtimine/tegevuspohine-rii- ülemineku kava. gieelarve  Sidevõrkude turbe tagamiseks täiendati elektrooni- lise side seadust ja Vabariigi Valitsuse määrust (5G ja 80 2022. aasta riigieelarves ei ole investeeringud liigendatud mitte tegevuspõhiselt, vaid valitsemisalade tasemel. 81 Global Cybersecurity Index. 46 Tabel 24. Tulemusvaldkonna Infoühiskond mõõdikute sihttasemed ja tegelik täitmine Mõõdik Täitmine Täitmine Täitmine Sihttase Sihttase „Eesti 2019 2020 2021 2021 2022 2035“ siht Küberintsidentide arv, mis häirib olulisel 7082 26 7 ≤ 70 ≤ 70 – määral ühiskonna sotsiaalset ja majandus- likku toimimist või sunnib loobuma harju- muspärastest digitaalsetest lahendustest Allikas: CERT.ee Eesti elanikud tunnevad end internetis turva- 3,8% –83 –84 3,10% 3,10% – liselt ning usaldavad e-riiki: turvariski välti- mise kaalutulustel avaliku sektori või teenu- sepakkujaga elektroonilisest suhtlemisest hoidunute osakaal Allikas: Statistikaamet Eesti elanikud tunnevad end internetis turva- 69% 67% 68% 65% 65% – liselt ning usaldavad e-riiki: turvalist elekt- roonilist identiteeti kasutavate inimeste osa- kaal elektroonilist identiteeti omavatest ela- nikest Allikas: SK ID Solutions AS 100Mbit/s või suurema kiirusega interneti 18% 18% 26,4% 22% 24% – kasutamise osakaal Allikas: Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Rahuolu e-teenustega 85% elanike seas 65% 78% –85 70% 80% 90% Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniminis- teerium Rahuolu e-teenustega 90% ettevõtjate seas 60% 79% –86 75% 80% – Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniminis- teerium Turvalist elektroonilist identiteeti kasutavate 69% 67% 68% 67% 69% – inimeste osakaal elektroonilist identiteeti omavatest elanikest Allikas: SK ID Solutions AS Interneti mittekasutajate osakaal 16–74-aas- 9,8% 10,9% 9% 8% 6% – taste Eesti elanike seas Allikas: Statistikaamet IKT-spetsialistide osakaal koguhõives 6,9% 6,4% 7,1% 8% 8% – Allikas: Statistikaamet 82 2020. aasta numbri suur erinevus võrreldes 2019. aastaga tuleneb sellest, et muutus metoodika, vaadati üle ning lepiti kokku asjakoha- semad mõõtmise kriteeriumid. 83 Statistika kogutakse 2022. aasta IV kvartaliks. 84 Statistika kogutakse 2022. aasta IV kvartaliks. 85 Rahulolu mõõdiku allikaks on Teenuste kataloog, mis läks mahukale reformimisele. Seega pole võimalik 2021. aasta seisu välja võtta. Vanas vormis Teenuste kataloog on suletud ja uus metodoloogia töötatakse välja 2022. aasta jooksul. 86 Rahulolu mõõdiku allikaks on Teenuste kataloog, mis läks mahukale reformimisele. Seega pole võimalik 2021. aasta seisu välja võtta. Vanas vormis Teenuste kataloog on suletud ja uus metodoloogia töötatakse välja 2022. aasta jooksul. 47 Tabel 25. Tulemusvaldkonna Infoühiskond eelarve täitmine (tuhandetes eurodes) Eelarve Esialgne Lõplik Eelarve Esialgne RES 2023 täitmine eelarve eelarve täitmine eelarve 2020 2021 2021 2021 2022 Kulud -33 878 -60 712 -55 062 -44 349 -87 467 -56 323 Investeeringud -6 801 -4 564 -15 652 -9 614 –87 -2 867 Allikas: 2021. aasta riigieelarve täitmise aruanne, 2022. aasta riigieelarve seadus, riigieelarve strateegia 2022–2025 1.2.13 Tõhus riik Eesmärk mõju on teiste Euroopa riikidega võrreldes väiksem. Maksude laekumine suurenes eelmise aastaga võrreldes Elanikkonna vajadustega arvestav ühtne ja tõhus riigiva- 16,7 protsendi võrra ning eelarveprognoos täitus 117,6- litsemine. protsendiliselt. Enamikes majandusvaldkondades ületati Strateegia „Eesti 2035“ strateegilised sihid kriisieelne tase juba 2021. aasta esimeses pooles ning riigi maksuvõlg vähenes 38 miljoni euro võrra. Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimese- 2021. aasta lõppes 807 miljoni euro suuruse valitsussek- keskne riik tori eelarvepuudujäägiga, mis moodustab aastasest SKP- Valdkonna arengukavad st 2,7 protsenti. Võrreldes 2020. aasta lõpu seisuga oli eelarvedefitsiit 695 miljoni euro võrra väiksem. Tulemusvaldkonna kohta ei ole arengukava koostatud 2021. aastal valmistati ette mitmeid maksumuudatusi. Tulemusvaldkonna programmid Muudatused jõustuvad 2022. aastal ning on seotud eriolukorraga (maksuintresside taastumine, pikenevad Vabariigi Valitsuse ja peaministri tegevuse toetamise langetatud aktsiisimäärad), Euroopa Liidu direktiivide programm jõustumisega ning siseriiklike otsustega (pensioniealis- Riigi rahanduse programm tele inimestele kehtestati tulumaksuvabastus keskmise vanaduspensioni ulatuses). Maksu- ja Tolliameti fooku- Halduspoliitika programm ses oli lisaks maksukogumisele kuritegevuse tõkesta- Regionaalpoliitika programm mine piiril ning sellega seotud koostöö tõhustamine Po- litsei- ja Piirivalveametiga ning Soomega. Maksu- ja Tol- Finantspoliitika programm liamet ning Soome Maksuamet alustasid reaalajas toi- muva andmevahetusega, mis tõhustab maksukontrolli, Arhiivinduse programm säästab ressurssi ning parandab pakutavate teenuste Tulemusvaldkonnaga seotud valitsemisalad kvaliteeti. Riigikantselei Jätkus riigireformi tegevuskava elluviimine eelkõige rii- giasutuste restruktureerimise toetamisega ning valmis Rahandusministeeriumi valitsemisala kaks uut riigimaja. Väljakutseks oli valitsussektori perso- nalipoliitika kujundamine, elamumajanduse ümberkor- Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala raldamine kahaneva rahvastikuga piirkondades, riigi- hangete kvaliteedi tõstmine ja hoidmine, uute andmeal- TULEMUSVALDKONNA ÜLEVAADE likate, meetodite ja statistilise töötluse infotehnoloogi- liste vahendite kasutusele võtmine. Euroopa Komisjonile Tulemusvaldkonna tegemisi mõjutas kogu maailma elu- esitati Eesti arvamus COVID-19 kriisiga välja töötatud korraldust muutnud koroonaviirus, energiakriis ja Eu- Euroopa Komisjoni riigiabi ajutise raamistiku eelnõu roopas ärevaks muutunud julgeolekuolukord ning nen- osas ning sama raamistiku alusel vaadati läbi riigiabi loa dest teguritest tingitud eriolukorrad ja majanduslangus. taotluseid. Riigivalitsemise olulisemad väljakutsed tulenevad jätku- valt demograafilistest arengusuundumustest nagu ela- Riigi Tugiteenuste Keskus alustas personali- ja palgaar- nikkonna vähenemine, vananemine ja linnastumine, vestuse teenuse pakkumist 15 asutusele ning finantsar- mõju tööturule ning regionaalsele tasakaalule. vestuse teenuse pakkumist 16-le riigi sihtasutusele. Rii- gihangete teenuste tarbijate arv ning teenusega rahulolu 12. mail 2021. aastal kinnitas Riigikogu Vabariigi Valit- kasvasid. Valmistati ette riiginõuete haldamise teenuse suse heaks kiidetud riikliku strateegia „Eesti 2035“, val- liikumine Maa-ametisse alates 2022. aastast. mis riigikaitse arengukava ning Eesti Euroopa Liidu po- liitika aastateks 2024–2025. Riigikantseleisse loodi ro- 2021. aastal oli jätkuvalt aktuaalne piiriülese koostöö hepoliitika ekspertrühm, mis toetab Vabariigi Valitsuse arendamine, Eesti suurimate linnapiirkondade rahvus- rohepoliitika juhtkomisjoni tegevust. Kriiside lahenda- vahelise konkurentsivõime tagamine ja ruumilise pla- mise võimekuse ja olukorrateadlikkuse kasvatamiseks neerimise süsteemi parendamine. 2021. aastal toimus viidi kriiside juhtimise koordineerimine siseministeeriu- aktiivne Euroopa Liidu eelarveperioodi 2021–2027 mist riigikantseleisse. programmide ettevalmistamine (Interreg Euroopa, Ur- bact, Espon, EL ühtekuuluvuspoliitika jne). Kohalike Mitmed reitinguagentuurid on andnud hinnangu, et Eesti majandus on kriisidele hästi vastu pidanud ja piirangute 87 2022. aasta riigieelarves ei ole investeeringud liigendatud mitte tegevuspõhiselt, vaid valitsemisalade tasemel. 48 omavalitsute poliitika ja finantseerimise valdkonnas töö- oli prognoositust suurem ning seda eelkõige 2017. aastal tati välja meetmeid, toetamaks omavalitsusi koroo- suletud maavalitsuste näol, kelle arhiivide korrastamine nakriisiga toimetulekul, sellest väljumisel ning aasta lõ- ja Rahvusarhiivile üleandmine lõpule jõudis. Tänu puks lisandusid meetmed energiakriisi leevendamiseks. kuuele massdigiteerimise projektile, mida Rahvusarhiiv Aasta lõpus võeti vastu planeerimisseaduse muutmise koos partneritega eest vedas, kasvas ka digitaalarhivaa- seadus ning käivitus keskne ruumiloome koolitusprog- lide arv 3 miljoni paberarhivaali, 15 000 digikujutuse ja ramm 200-le avaliku teenistuse töötajale. Lõpusirgel on umbes 150 filmitunni võrra. Tänu koostööprojektidele li- mereplaneeringu kehtestamine, mille kaasamisprotsess sandus kogudesse mitmeid unikaalseid kollektsioone on saanud väga kiitvaid hinnanguid. iseseisvuse taastamise ajast ja väliseesti materjale nii Mitmed uuringud ja analüüsid kinnitavad, et Eesti pan- läänest kui idast. 2021. aastat võib lugeda kultuuripä- gandussektor on endiselt tugev ning valmis Eesti ettevõt- randi digiteerimise rekordaastaks, tänu millele kasvas jaid ja majapidamisi kriisiajal toetama. Eesti pankade ra- arhivaalide kättesaadavus ja kasutatavus veebis. Võrrel- hastamisega seotud riskid on vähenenud ning finantstee- des 2020. aastaga suurenes digiainese hulk lausa nused, sealhulgas makseteenused on 2021. aastal olnud 73 protsenti. valdavalt hästi kättesaadavad. Valmis Eesti elanike raha- 2021. aasta lõpus võttis Vabariigi Valitsus vastu otsuse tarkuse strateegia aastateks 2021–2030 „Rahatark rahastada Rahvusraamatukogu rekonstrueerimist ning Eesti“. 2021. aasta kevadel valmis rahapesu ja terrorismi nelja aasta pärast saab Rahvusarhiiv kaasaegsed hoiu- rahastamise riiklik riskihinnang ning suvel kinnitas ra- ruumid. hapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise valitsus- komisjon tegevuskava, et adresseerida riikliku riskihin- Tulemusvaldkonna detailse täitmise infoga saab tutvuda nangu põhjal tuvastatud riske ja muid tegevusvajadusi. aadressil: https://www.fin.ee/ministeerium-uudised-ja- Rahapesu Andmebüroo alustas 1. jaanuaril 2021. aastal kontakt/organisatsioon/ministeeriumi-tutvustus tegevust Rahandusministeeriumi valitsemisalas eraldi- seisva valitsusasutusena. https://www.hm.ee/et/tegevused/arengukavad Rahvusarhiivi virtuaalse uurimissaali külastajate arv https://riigikantselei.ee/asutus-uudised-ja-kon- kordistus 2021. aastal ootamatult ning sotsiaalmeedia takt/majandus-ja-personaliteave kanalite jälgijate arv suurenes. Arhiivimoodustajate arv Tabel 26. Tulemusvaldkonna Tõhus riik mõõdikute sihttasemed ja tegelik täitmine Mõõdik Täitmine Täitmine Täitmine Sihttase Sihttase „Eesti 2019 2020 2021 2021 2022 2035“ siht Valitsussektori töötajate osakaal tööealises Ei kasva- Kasvas andmed ≤14,9 15,2% 15,2% elanikkonnas 20-64 (ei kasva) nud 2018 vs laekuvad 2017 vs 2019 hiljem Allikas: Statistikaamet, Saldoandmike infosüs- 2018 (14,8% vs teem (14,8% vs 14,9%) 14,8%) Väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku 52% 54% andmed 55%? <56% <59% kohta Euroopa Liidu keskmisest, < laekuvad hiljem Allikas: Statistikaamet Valitsusssektori kulutuste osakaal SKP-st (ei Kasvas Kasvas Ei kasva- ≤39,0% 39,0% 39,0% kasva) 2017 vs 2018 vs nud 2020 2018 2019 vs 2021 Allikas: Eurostat (39,2% vs (39,4% vs (45,1% vs 39,4%) 39,5%) 42,3%) Tabel 27. Tulemusvaldkonna Tõhus riik tulemusvaldkonna eelarve täitmine (tuhandetes eurodes) Eelarve Esialgne Lõplik Eelarve Esialgne RES 2023 täitmine eelarve eelarve täitmine eelarve 2020 2021 2021 2021 2022 Kulud -262 327 -258 278 -460 547 -320 306 -289 869 -243 826 Investeeringud -11 793 -12 475 -26 990 -15 521 –88 -7 594 Allikas: 2021. aasta riigieelarve täitmise aruanne, 2022. aasta riigieelarve seadus, riigieelarve strateegia 2022–2025 88 2022. aasta riigieelarves ei ole investeeringud liigendatud mitte tegevuspõhiselt, vaid valitsemisalade tasemel. 49 1.2.14 Õigusriik Eesmärk kvaliteetne ja õigeaegne õigusnõu aitab ennetada mit- meid probleeme või vältida nende süvenemist. Tulemusvaldkonna eesmärk on õiguskindel, hästi toimiv, 2021. aastal kuulutas Justiitsministeerium välja kon- vähese kuritegevuse ning kvaliteetse justiitssüsteemiga kursi riigi toetatava õigusnõustaja leidmiseks ning sõl- riik. mis võitjaga lepingu. Tehti ettevalmistusi 2022. ja Strateegia „Eesti 2035“ strateegilised sihid 2023. aastal läbi viidava riigi õigusvõrgu projekti käivita- miseks. Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimese- Suurendati Justiitsministeeriumi valitsemisala raken- keskne riik dusasutuste, siseturvalisuse valdkonna ja kohtuteenistu- Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne jate kompetentse. Oluline on keskenduda kogu valdkon- elukeskkond nale, mitte ainult ühele ahela lülile. Näiteks küberkurite- gevuse menetlusvõimekuse tõstmiseks on lisaks politsei Valdkonna arengukavad ressursile oluline tähelepanu pöörata ka justiitssüsteemi asutustele – nii Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile, pro- Õigusloomepoliitika põhialused aastani 2030 kuratuurile kui kohtutele. 2022. ja järgnevatel aastatel Kriminaalpoliitika põhialused aastani 2030 on jätkuvalt oluline ekspertteadmiste arendamine ja kaa- saegsete töömeetodite juurutamine. Erilist tähelepanu Esimese ja teise astme kohtute arengukava 2020–2023 on vaja pöörata rahapesu, narko- ja küberkuritegude me- Tulemusvaldkonna programmid netlusele ning just täiendõppe, kaasaegsete meetodite ja tehnoloogia võimaluste kasutamisele. Usaldusväärne ja tulemuslik õigusruum Eelmainitu kõrval on Justiitsministeeriumi prioriteeti- Tulemusvaldkonnaga seotud valitsemisalad deks tõhus ärikeskkond ja vägivallaennetus. Esimese ta- gamiseks püüdleb õiguspoliitiline suund selle poole, et Justiitsministeeriumi valitsemisala Eesti õiguskeskkond oleks nüüdisaegne, paindlik, atrak- tiivne, bürokraatiat vähendav ja konkurentsivõimeline. TULEMUSVALDKONNA ÜLEVAADE Vastavalt 2021. aastal valitsuses kinnitatud vägivalla en- Justiitsministeerium keskendus 2021. aastal õiguskaare netamise kokkuleppele otsitakse võimalusi vägivaldsete digitaliseerimisele. Justiitssüsteemi infosüsteeme aren- kuritegude vähendamiseks ja taasühiskonnastamise tõ- dati selliselt, et kogu protsess oleks terve elukaare ulatu- hustamiseks ning arendatakse välja usaldusväärne retsi- ses digitaalne. Samas vajavad mitmed süsteemi osad veel diivsuse ja eluolu monitooringu süsteem. arendamist, näiteks ei ole alati tagatud andmete ühe- Ühiskonnas toimuvatele muutustele ja vajadustele tuleb kordse esitamise printsiip, andmete vahetus erinevate reageerida paindlikult ja kiiresti. Kõrge ühiskondlik huvi süsteemide vahel on aeglane ja kohmakas jne. Õigus- saatis eelmisel aastal seadusemuudatusi, millega muude- kaare digitaliseerimise projekti raames täiustatakse ja takse seksuaalse enesemääramise ea piiri seniselt 14 võetakse kasutusele uusi töökeskkondi, mis tagavad va- aastalt 16 aastale. Samuti algatati diskussioon dekrimi- jaliku teabe digitaalse kättesaadavuse ning andmete va- naliseerimise vajadusest, arutelud jätkuvad ka sel aastal. hetuse nii süsteemi sees kui väljaspool. 2022. ja järgne- Euroopa Kohtu märgilisest otsusest tõusetus arutelu, vatel aastatel jätkatakse erinevate infosüsteemide (pro- kuidas ja millistel tingimustel tuleb sideandmeid koguda kuratuur, kohtuekspertiis, e-toimik, äriregister, kinnis- ja missugustel eesmärkidel kasutada. 2020. aastal ala- tusraamat, täitmisregister jne) arendustega. Infotehno- nud koroonakriis jätkus 2021. aastal, mistõttu panustati loogia kasutuselevõtt aitab kaasa kriminaalmenetluste Riigikantseleis ja ministeeriumites koroonakriisi lahen- tõhustamisele, intellektuaalse omandi õiguste tagami- damiseks vajalike õigusaktide väljatöötamisse. sele, vanglateenistuse ja kohtute tööprotsesside digitali- seerimisele ning kohtuvõrgustiku ja kohtulike registrite kaasajastamisele. Tulemusvaldkonna detailse täitmise infoga saab tutvuda aadressil: https://www.just.ee/ministeerium-uudised- Pisut keskenduti tõhusamale esmatasandi õigusabile ja ja-kontakt/ministeeriumist-ja-minister/strateegilised- kodanikuteenustele. Sidusa ühiskonna loomiseks on vaja alusdokumendid Eesti inimestele tagada õigusnõu kättesaadavus. Kiire, Tabel 28. Tulemusvaldkonna Õigusriik mõõdikute sihttasemed ja tegelik täitmine Mõõdik Täitmine Täitmine Täitmine Sihttase Sihttase 2019 2020 2021 2021 2022 Koht maailma vabaduse edetabelis Staatus Staatus Staatus Staatus Staatus „vaba“ „vaba“ „vaba“ „vaba“ „vaba“ Allikas: https://freedomhouse.org/country/estonia /freedom-world/2021 Eesti konkurentsivõime positsioon 31 – 26 29 28 Allikas: World Economic Forum Inimeste hulk, kes tunneb end oma kodukandis pärast pi- 76% 74% 74% >77% >79% meda saabumist turvaliselt Allikas: Justiitsministeerium 50 Tabel 29. Tulemusvaldkonna Õigusriik eelarve täitmine (tuhandetes eurodes) Eelarve Esialgne Lõplik Eelarve Esialgne RES 2023 täitmine eelarve eelarve täitmine eelarve 2020 2021 2021 2021 2022 Kulud -175 810 -174 590 -194 687 -182 457 -183 286 -168 158 Investeeringud -1 771 -295 -2 461 -1 642 –89 -211 Allikas: 2021. aasta riigieelarve täitmise aruanne, 2022. aasta riigieelarve seadus, riigieelarve strateegia 2022–2025 1.2.15 Siseturvalisus Eesmärk ning sellega suurenes õiguskaitseasutuste, eriti veebi- konstaablite töökoormus. Eesti inimesed tunnevad, et nad elavad vabas ja turvali- ses ühiskonnas, kus igaühe väärtus, kaasatus ja panus Ülemaailmne viirusepuhang ja sõda Euroopas on kogukonna turvalisusesse loovad ühe turvalisima riigi pannud avalikkust ja riigiasutusi enam teadvustama, Euroopas. Parandatakse elukeskkonda, vähendatakse et valmis tuleb olla väga erinevateks kriisideks. Krii- ohtu elule, tervisele, varale ja põhiseaduslikule korrale sid on näidanud, et oluline on tugevdada valitsemisalade, ning tagatakse kiire ja asjatundlik abi. kohalike omavalitsuste ja elanike valmisolekut kriisi- dega toime tulla. 2021. aastal läbi viidud uuringu järgi on Strateegia „Eesti 2035“ strateegilised sihid 77 protsenti omavalitsustest saavutanud kriisideks val- Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne misolekus edasijõudnu või eeskujuliku taseme. Ka ela- elukeskkond nike hädaolukordadeks valmisoleku uuringu järgi on ini- meste valmisolek osades Eesti piirkondades paari aasta Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed jooksul veidi paranenud, kuid jäänud 2019. aastaga sa- Eesti ühiskond on hooliv, koostöömeelne ja avatud male tasemele seal, kus on rohkem vene keelt emakee- Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimese- lena kõnelevaid inimesi, nt Ida-Virumaal. keskne riik Reageerivate asutuste tööd kergendab inimeste Valdkonna arengukavad usaldus nende vastu. Päästeametit usaldas 2021. aastal 95 protsenti, Häirekeskust 94 protsenti ning Politsei- ja Siseturvalisuse arengukava 2020–2030 Piirivalveametit 86 protsenti küsitlusele vastanutest – tegemist on endiselt kolme kõige enam usaldatud asutu- Tulemusvaldkonna programmid sega Eestis. Siseturvalisuse programm Lisaks reageerivatele asutustele on oluline inimeste Tulemusvaldkonnaga seotud valitsemisalad endi roll Eesti turvalisena hoidmisel nii vabatahtli- kuna panustades, kui vastutustundlikult käitudes. Sise- Siseministeeriumi valitsemisala turvalisuse valdkonnas on vabatahtlikke rohkem kui 4 000. Vabatahtlikke lisandus eelmisel aastal päästjate ja TULEMUSVALDKONNA ÜLEVAADE merepäästjate ridadesse ning abiks riigiinfo telefoni 2020. aastal leidis 92 protsenti siseturvalisuse ava- 1 247 teenuse pakkumisel. Abipolitseinike arv vähenes liku arvamuse uuringus osalenutest, et Eesti on ela- nelja protsendi võrra, kuid nende töötundide arv suure- miseks turvaline riik. Järgmised tulemused selguvad nes tänu mitmekülgsemale kaasamisele. 2022. aasta suvel. On loomulik, et 2021. aasta ja Riskikäitumine, näiteks alkoholi liigtarvitamine ja hoo- 2022. aasta alguse negatiivsed arengud Euroopa jul- letu suitsetamine, põhjustab palju õnnetusi ja vigas- geolekuolukorras võivad mõjutada Eesti inimeste turva- tussurmasid. Tule- ja veeõnnetustes hukkus veidi tunnet ja arvamust Eesti riigi olulisimatest probleemi- enam inimesi kui 2020. aastal. Enamik hukkunutest olid dest. mehed, kellest rohkem kui pooled olid joobes. 2020. aas- Sisejulgeolekut mõjutasid olulisel määral arengud taga võrreldes sai liiklusõnnetustes vigastada ligi küm- välismaal, eelkõige Valgevene hübriidrünnakud Poola, nendiku võrra rohkem inimesi, kuid hukkunuid oli veidi Leedu ja Läti suunal, sealhulgas migrantide smugelda- vähem. Alkoholi tarvitanud mootorsõidukijuhtide põh- mine ja sisserände kasutamine hübriidründe tööriistana. justatud inimkannatanuga liiklusõnnetusi oli 2021. aas- Samuti olukord Afganistanis ja sellega seotud migrat- tal peaaegu 30 protsenti vähem kui 2020. aastal. Tap- sioonivood. Lisades Vene vägede koondumise Ukraina mistes ja mõrvades hukkunute arv oli kaks korda väik- piirialadele ning 2022. aasta veebruaris alanud täiema- sem kui 2020. aastal. Kõigi fataalse lõpuga kuritegude hulise sissetungi ja sõja Ukraina vastu, on julgeolekuolu- puhul oli üheks mõjuteguriks alkoholi tarbimine. Märki- kord Euroopas väga pingestunud. misväärne osa sotsiaal- ja terviseprobleemidest on omavahel seotud ja ennetatavad. Tihti on problee- 2021. aastal jätkus koroonapandeemia. Vaenulikku mide algallikad samad, mistõttu tuleb ennetustööd mõjutustegevust oli Eesti suunal märgata vähem, kuid teha valdkondade üleselt ja sihistatult. suur osa vaenu õhutavaid ja terroristlikke sõnumeid lii- kus veebikeskkonda. Ühiskonda lõhestavad vandenõud, libauudised ja desinformatsioon levisid veebis kiiresti 89 2022. aasta riigieelarves ei ole investeeringud liigendatud mitte tegevuspõhiselt, vaid valitsemisalade tasemel. 51 Positiivsed arengud  Idapiiri täies ulatuses väljaehitamine. Kaitstum piir aitab suurendada julgeolekut, tõkestada ebasea-  Hea väljaõppega piisava ja motiveeritud perso- duslikku rännet, inimkaubandust, piiriülest kuritege- nali tagamiseks tõsteti politseiametnikel miini- vust ja salakaubavedu. Tegu on märgilise ja olulise mumpalku 11,5 protsenti, päästjatel 11,4 protsenti sammuga Euroopa julgeoleku jaoks, sest nii on ka ning päästekorraldajatel 6,4 protsenti. Palkade korri- kogu Schengeni ruum senisest veelgi turvalisem. geerimisel lähtuti eesmärgist, et võrreldes Eesti Maismaapiiri ehituse tähtaega on toodud kuni pool- keskmise palgaga ei halveneks politseiametnike, teist aastat lähemale, aastasse 2025, kuid selleks, et päästjate ja 112 töösaali teenistujate töötasu ning see eesmärk täituks tuleb arvestada ehitushindade palgapositsioon paraneks kõige rohkem päästjatel, kallinemisega. Tänane eelarve lähtub 2020. aasta kelle palgatase võrdluses Eesti keskmisega on kõige hindadest, kuid ainuüksi viimase aastaga on ehitus- madalam. hinnaindeks tõusnud ca 20%. Samuti puuduvad va-  Parandati kriisideks valmisolekut. Täpsustati rol- hendid näiteks Narva kordoni väljaehitamiseks ja lijaotust, mille järgi on Riigikantseleil ja Vabariigi Va- osaliselt Narva jõe piiri osa kindlustamiseks. litsusel edaspidi koordineeriv roll kriisireguleerimi-  Riigi strateegilise autonoomsuse kaitsmine, hüb- sel, kuid iga vastutav asutus juhib oma vastutusel ole- riidohtude ja välismõjutuste ennetamine ja tõ- vate kriiside lahendamist endiselt ise. Siseministee- kestamine. Riskide maandamiseks tuleb näiteks riumi valitsemisalas täpsustati kriisiplaane ning tehti hinnata investeeringuid, mida teised riigid soovivad ettevalmistusi, et elanikele ja asutustele õigel ajal oh- Eestisse teha jmt. tudest infot anda.  Desinformatsiooni ja vaenuliku mõjutustegevuse  Idapiiri maismaa osal jätkati piiritaristu ehitus- tõkestamine. Tuleb tagada tasakaal väärinfo ümber- töödega. 2020. aastal alguse saanud ehitustöödest lükkamise ja sõnavabaduse tagamise vahel ning leida sai 23,5-kilomeetrisel lõigul valmis 93 protsenti vii- õiguspärane ja vähimal määral sõnavabadust riivav vitusaiast. lahendus, et oleks võimalik veebiruumist eemaldada  Jätkati sihistatud ennetustegevustega, et vähen- ebaseaduslikku, kriminaalset või terroristlikku sisu. dada elu-, tervise- ja varakahjusid. Ennetustege-  Tõhusam võitlus küberkuritegevusega. Küberku- vuse tulemuslikkuse parandamiseks leppisid justiits- ritegude hulk on ajas kasvav ja üha enam kasutatakse minister, rahandusminister, haridus- ja teadusminis- digimaailma võimalusi ära kõikides kuriteoliikides. ter, kultuuriminister, sotsiaalkaitseminister, tervise- Selle valdkonnaga tegelemiseks on vaja näiteks seni- ja tööminister ning siseminister kokku valdkon- sest rohkem valdkonnaeksperte, tehnoloogilist või- naülese ennetuse põhimõtetes. mekust.  Muudeti liiklusseadust, mis annab omavalitsustele  Vabatahtliku tegevuse edendamiseks osalusvõi- õiguse koostöös Politsei- ja Piirivalveameti ja Trans- maluste mitmekülgsemaks muutmine, heal tase- pordiametiga paigaldada kohalikele teedele kiirus- mel väljaõppe ja varustuse tagamine, vajadusel kaameraid ja seeläbi suurendada liiklusturvalisust. õigusruumi kohandamine. Siseturvalisuse vald- Pool liikluskaamera trahvist laekub edaspidi kaa- konna vabatahtlike arvu suurendamise kõrval tuleb mera paigaldanud omavalitsuse eelarvesse. olemasolevatele vabatahtlikele pakkuda sobivaid Väljakutsed osalusvõimalusi, neid hoida ja nende võimekust suu- rendada (näiteks uuendada vabatahtlike varustust).  Siseturvalisuse ja sisejulgeoleku asutuste reageeri- Vaja on toetavaid IT lahendusi, et lihtsustada missuutlikkuseks ning ohtude, õnnetuste ja kriisi- tööprotsesse ja korraldada efektiivsemalt vabataht- dega toimetulemiseks ja nende ennetamiseks piisa- like tööd. val arvul töötajate tagamine. Selleks väärilise töötasu  Sihistatud ennetustegevustega jätkamine ja ko- pakkumine, töötajate füüsilise ja vaimse tervise hoid- gukondade võimestamine. Selleks tõendus- või mine ning tänasest suuremas mahus töötajate välja teadmispõhiste ennetusprogrammide elluviimine, õpetamine. Väärilise töötasu pakkumiseks on vaja vabaühenduste ja vabatahtlike eestvedajate koolita- 2023. aastal lisaraha 40 miljonit ning 2026. aastal mine ja teavitamine. Piirkondlikul ja kogukonna ta- 153 miljonit eurot. sandil ennetuse eest vastutava valdkondadeülese  Kriisideks valmisoleku parandamine, sealhulgas mandaadiga koordinaatori ja koostöövõrgustiku elanikkonnakaitse suurendamine. Päästeameti kindlaks määramine. Kohalike omavalitsuste rolli poolt kohalike omavalitsuste nõustamine kriisideks täpsustamine turvalise elukeskkonna kujundamisel valmisoleku tõstmisel. Senisest paremate eelduste ning turvalisuse suurendamisel. loomine elanike hakkamasaamiseks kriisiolukorda-  IKT võimekuse kasvatamine ja säilitamine. Mit- des (näiteks teavitustegevused, riskikommunikat- med olulised infosüsteemid riigis on vanad ja tee- sioon, õppused, kodanikualgatuste ja korteriühistute nuste kvaliteetseks jätkamiseks on vaja neid uuen- toetamine). Ulatusliku evakuatsiooni ja varjumiskoh- dada. Vaja on suunata senisest enam raha infoturbe tade ettevalmistamine, kiire ohuteavituse süsteem tugevdamiseks, sest muutunud julgeolekuolukord on (sireenide paigaldamine, SMS teavitus jt alternatii- suurendanud ka meie e-riigi kaitsmise vajadust. vid). Päästetöö suutlikkuse suurendamine üleujutus- tele ja varingutele reageerimiseks, tormikahjustuste  Tehnilise valmisoleku säilitamine ja paranda- likvideerimiseks, metsatulekahjude kustutamiseks, mine. Siseministeeriumi valitsemisala lennuvõi- demineerimise ja keemiapääste suutlikkuse paran- mekuse parendamine, et 2025. aastaks tagada Polit- damiseks. Kriisirolliga vabatahtlike arendamine. Si- sei- ja Piirivalveameti valmisolek mitmeotstarbeliste seministeeriumi valitsemisala toimepidevuse suu- helikopteritega ööpäevaringselt 15 minutiga abi rendamine kriitiliste teenuste osutamiseks kriisiolu- teele saata ning 2026. aastaks mitmeotstarbelise me- kordades. Rahvusvahelise koostöö tegemine – vas- tastikune abi ja tsiviilmissioonid. 52 ditsiinikopteri ööpäevaringne kättesaadavus. Eel- kus ei vastuta siseturvalisuse asutused, kus abi pak- toodu püsikulude katmiseks riigieelarvest on vaja kumine sõltub eri valdkondade koostööst või rolli- selgeid otsuseid. jaotus ei ole asutuste vahel selgelt kokku lepitud.  Eri valdkondadega koostöö tegemine, et tagada inimestele kõige sobivam abi ka nendes olukordades, Tulemusvaldkonna detailse täitmise infoga saab tutvuda aadressil: https://siseministeerium.ee/stak2030 Tabel 30. Tulemusvaldkonna Siseturvalisus mõõdikute sihttasemed ja tegelik täitmine Mõõdik Täitmine Täitmine Täitmine Sihttase Sihttase Sihttase 2019 2020 2021 2021 2022 2030 Eestit turvaliseks riigiks hindavate elanike – 92% – ≥ 92% ≥ 94% ≥ 94% osakaal Allikas: Siseministeerium, siseturvalisuse avaliku arvamuse uuring Siseturvalisuse tagamisse kaasatud elanike – 17% – ˃ 17% ≥ 20% ≥ 30% osakaal Allikas: Siseministeerium, siseturvalisuse avaliku arvamuse uuring Vigastussurmade arv 635 768 796 ˂ 670 ˂ 660 ˂ 520 Allikas: Statistikaamet Elanike osakaal, kes peavad riigi peamiseks mureks 3% 1% 1% ≤3% ≤3% ≤3% - kuritegevust 12% 15% 8% ≤12% ≤12% ≤12% - sisserännet 1% 0% 0% ≤1% ≤1% ≤1% - terrorismi Allikas: Standard Eurobaromeeter Siseturvalisuse asutuste usaldusväärsus: - Politsei- ja Piirivalveamet 88% 91% 86% ≥ 89% ≥ 89% ≥ 89% - Päästeamet 97% 95% 95% ≥ 97% ≥ 97% ≥ 97% - Häirekeskus 94% 93% 94% ≥ 94% ≥ 94% ≥ 94% Allikas: Turu-uuringute institutsioonide usaldus- väärsuse uuring Tabel 31. Tulemusvaldkonna Siseturvalisus eelarve täitmine (tuhandetes eurodes) Eelarve Esialgne Lõplik Eelarve Esialgne RES 2023 täitmine eelarve eelarve täitmine eelarve 2020 2021 2021 2021 2022 Kulud -381 453 -401 356 -436 706 -397 923 -434 329 -374 438 Investeeringud -33 174 -24 535 -49 588 -30 677 –90 -26 253 Allikas: 2021. aasta riigieelarve täitmise aruanne, 2022. aasta riigieelarve seadus, riigieelarve strateegia 2022–2025 1.2.16 Välispoliitka Eesmärk Välispoliitika arengukava 2030 Eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade, Tulemusvaldkonna programmid Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse kindlustatus Välispoliitika programm rahvusvahelistes suhetes; heaolu kasv Eestis ning eest- laskonna huvide kaitse võõrsil; Eesti kasvav panus Arengukoostöö ja humanitaarabi programm üleilmsesse kestlikku arengusse Tulemusvaldkonnaga seotud valitsemisalad Strateegia „Eesti 2035“ strateegilised sihid Välisministeeriumi valitsemisala Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond TULEMUSVALDKONNA ÜLEVAADE Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutus- Positiivsed arengud tundlik  Eesti seisis ÜRO Julgeolekunõukogu valitud liikmena Valdkonna arengukavad 2020.–2021. aastal edukalt enda ja liitlaste huvide eest. Nii 2021. aastal kui ka varem toimus aktiivne 90 2022. aasta riigieelarves ei ole investeeringud liigendatud mitte tegevuspõhiselt, vaid valitsemisalade tasemel. 53 töö NATO-s, Euroopa Liidus, regionaalsetes formaa- Singapuris osales Singapuri IT-minister Tallinn Digi- tides ning kahepoolselt, et kindlustada ja suurendada tal Summitil, mille järel allkirjastati Eesti ja Singapuri Euro-Atlandi julgeolekuruumi ühtsust ning valmiso- digikoostöö vastastikuse arusaamise memorandum. lekut edukalt vastu seista nii konventsionaalsetele kui ka hübriidsetele julgeolekuohtudele. Väljakutsed  NATO on 2021. aastast alates uuendanud oma stra-  2021. aastal jätkus Euro-Atlandi julgeolekuruumi teegilist kontseptsiooni. Euroopa Liit koostas kogu idapiiriks oleval Arktika–Läänemere idaosa–Musta 2021. aasta jooksul strateegilist kompassi, mis võeti mere–Vahemere idaosa teljel olukorra pingestumine. vastu 24. märtsil 2022. aastal. Eesti on läbivalt seis-  Venemaa ja NATO on oma sõjalist kohalolu Arktikas nud selle eest, et Eesti huvid oleksid kaitstud ja et Eu- järjekindlalt suurendanud92. Venemaa pikaajalisi sõ- roopa Liidu strateegilise kompassiga ei loodaks jalisi investeeringuid piirkonnas iseloomustab NATO võimekusi dubleerivat alternatiivset jul- viienda Põhja sõjaväeringkonna loomine. 2021. aas- geolekustruktuuri. tal valmistati ette 27 riigi osalusel (kaasa arvatud  Euroopa erakordselt kiire ja tugev valmisolek ja Soome ja Rootsi) Põhja-Norras toimuv NATO ühisõp- reaktsioon Venemaa eskalatsioonile ning järgnenud pus „Cold Response 2022“93. Piirkonnaga on seotud agressioonile Ukrainas. Euroopa ühtne ja jõuline rea- Hiina pikaajalised geopoliitilised huvid. Hiina on en- geerimine Valgevene-Euroopa Liidu piiril toimunud nast määratlemas Arktika lähinaabruse subjektina94 hübriidrünnakule. NATO kindel ja ühtne reaktsioon ning on alates 2013. aastast Arktika Nõukogu vaatle- Venemaa esitatud ultimaatumile, millega üritati jaliige. muuta Euro-Atlandi julgeolekuruumi arhitektuuri  Venemaa on süsteemselt ja järjekindlalt astunud es- alustalasid. Eesti edukas tegevus ÜRO Julgeolekunõu- kaleerivaid samme, et vähendada NATO mõjuvõimu kogu valitud liikmena. Euroopa Liidu ja NATO ohu- ning vastandada end USA-le ja Euroopa liitlastele. Ve- hinnangud ja julgeolekupoliitika on 2021. aasta lõ- nemaa sõjaline sekkumine Gruusias 2008. aastal, puks Eesti välispoliitika pikaajalistele strateegilistele 2014. aastal Krimmi annekteerimisega alanud sõja- huvidele lähedasemad kui kunagi varem. line konflikt Ukrainaga ning 2022. aastal käivitatud  2021. aastal koostati Eestis kliimadiplomaatia tege- täieulatuslik sõda Ukraina vastu annavad tunnistust vuskava ja tehti ettevalmistusi selle elluviimiseks. Venemaa eesmärgist tuua naabrid jõuga tagasi Vene- 2020. aastal loodi välisministeeriumis kliimapolii- maa mõjusfääri. tika erivolitustega diplomaatilise esindaja ametikoht  2021. aasta jooksul harjutati korduvalt suurte Vene- ning 2021. aastal eraldi struktuuriüksus. Eesti kandi- maa väekoondiste (hinnanguliselt kuni kolmandiku deeris 2021. aastal Arktika Nõukogu mittealaliseks Venemaa maaväe koosseisu) välkkoondamist Uk- vaatlejaliikmeks. Sellega seotud kampaania tõi Ees- raina piirile. Uute sõjaväeformeeringute ja moodsa tile laialdast rahvusvahelist positiivset meediakajas- relvastusega on tugevdatud ennekõike Soome, Balti tust. Venemaa vastasseisu tõttu seekord Eesti vali- riikide ja Ukrainaga piirnevat Lääne sõjaväering- tuks ei osutunud. konda. Eriti suurt rõhku on pööratud õhudessantvõi-  2021. aastal jätkati aktiivselt kolme mere algatuses, mekuse suurendamisele95. millega seotud investeerimisfond edendab Ida-Eu-  Euroopa Liit lähtus eelneva kümnendi alguseni ma- roopa põhja-lõunasuunaliste transiidi ja energiata- jandussfääris USA eestvedamisel toimuva suurema ristu suurprojektide arendamist. Samuti toetas Välis- liberaliseerumise ja avatuseni viiva ühepooluselise96 ministeerium usaldusväärse ühendatuse raamistiku globaliseerumise väljavaatest. Süvenev suurjõudude toetatava turvalise tarkvõrgu edendamist, mis või- vastandlikesse leeridesse paigutumine ja teravnenud maldab paindlikult olemasolevaid energiaressursse konkurents on viinud reaalsuseni, kus julgeoleku ja jagada ning kiirendada roheenergia kasutuselevõttu. majanduse teemad on järjest suuremal määral läbi- Jätkus töö nii rahvusvahelistes organisatsioonides, põimunud. regionaalsetes formaatides (ennekõike Põhja-Balti koostööformaat91) kui ka kahepoolsetes formaatides,  Pärast 2014. aastal Krimmi annekteerimisega seotud et edendada piiriülest andmete vaba liikumist ja rii- sanktsioonide kehtestamist Venemaale on Euroopa kide andmevahetust, sealhulgas vastastikust e-all- Liidu ja Ameerika Ühendriikide majanduslikule jõule kirja tunnustamist. tuginevate mõjutusvahendite roll Euroopa Liidu ühi- ses välis- ja julgeolekupoliitikas järjekindlalt kasva-  2021. aastal jätkus töö uutel kasvavatel turgudel nud. Venemaa seab omakorda intensiivselt vastu- paiknevate välisesinduste avamisega. Fookus oli sanktsioone ning püüab Euroopa Liidu riike mõju- Lõuna-Koreal, Singapuril ja Araabia Ühendemiraati- tada läbi majandussuhete (ennekõike Euroopa Liidu del. Esiletõstmist väärivad kiirelt saavutatud äridip- riikide sõltuvus Venemaa maagaasist ja naftatoode- lomaatiaalased töövõidud Lõuna-Koreas nii ekspordi test). Lääneriigid peavad mõtestama, kuidas sankt- kui ka Eestisse tehtud uute välisinvesteeringute vaa- sioonide rakendamisel ühitada pikaajalisi välisjul- tes. Eesti esindatus Dubais toimunud EXPO2020-l oli geoleku- ja -majanduspoliitika huve. Sanktsioonipo- sisult kõrgel tasemel. Koostöös Eesti saatkonnaga liitika kujundamisel on oluline maandada sanktsioo- nide mõjudega seotud välispoliitilisi riske. Näiteks 91 NB8 ehk Nordic-Baltic 8. 92 Sinikukka Saari, Jyri Lavikainen. 2022. Russia’s Shifting Foreign and Security Policy in Northern Europe. Finnish Institute on Foreign Affairs. 93 The International Institute for Strategic Studies. 2022. Military Balance 2022. Routledge. 94 ingl near Arctic country 95 The International Institute for Strategic Studies. 2022. Military Balance 2022. Routledge. 96 Ühe võimukeskuse ümber koonduv. Kasutatakse ka terminit „unipolaarne“. 54 võib Hiina, Iraani ja Venemaa samaaegne sanktsio- töötamisel97 ning taastuvenergia lahenduste abil lee- neerimine suurendada nende riikide koostööd. vendada liidu sügavat sõltuvust peamiselt Vene-  2021. aastal tähtsustus Euroopa Liidu rohepöörde maalt, Põhja-Aafrikast ja Lähis-Idast imporditavatest kliima- ja energiadiplomaatia mõõde. Euroopa Liidu fossiilsetest energiakandjatest98. sihiks on enda kliimaneutraalsuse eesmärgi täitmi- sega aidata globaalselt kaasa riiklike kliimaeesmär- Tulemusvaldkonna detailse täitmise infoga saab tutvuda kide suurendamisele ja täitmisele. Euroopa Liidu siht aadressil: https://vm.ee/et/valispoliitika-tulemusvald- on tagada globaalne juhtroll rohetehnoloogiate välja- konna-aruanne Tabel 32. Tulemusvaldkonna Välispoliitika mõõdikute sihttasemed ja tegelik täitmine Mõõdik Täitmine Täitmine Täitmine Sihttase Sihttase „Eesti 2019 2020 2021 2021 2022 2035“ siht Regionaalne julgeolek Stabiilne Stabiilne Ebasta- Stabiilne Stabiilne – biilne99 Allikas: Välisministeerium ELi sidusus/EL-i ühtekuuluvuse indeks (väär- 7,0 (2018) 6,7 (2019) täpsus- 6,8 6,8 – tus)100 tub101 Allikas: Euroopa Välissuhete Nõukogu Eesti positsioon Maailma Majandusfoorumi 31 ei avalda- täpsus- 29 27 – globaalses konkurentsivõime edetabelis tud102 tub103 Allikas: Maailma Majandusfoorum Eesti kohalolu ja mõju maailmas (üldposit- 89 (2018) 85 (2019) 85 (2020) <= 89 <= 89 <= 89 sioon)104 Allikas: Elcano riikide globaalse kohalolu raport Eesti kohalolu ja mõju maailmas (positsioon 12 (2018) 12 (2019) 11 (2020) <= 12 <= 12 – kuni 5 mln elanikuga riikide seas) Allikas: Elcano riikide globaalse kohalolu raport Arengukoostöö osakaal RKT-sse 0,15% 0,16% 0,17%105 0,19% 0,21% – Allikas: OECD Tabel 33. Tulemusvaldkonna Välispoliitika eelarve täitmine (tuhandetes eurodes) Eelarve Esialgne Lõplik Eelarve Esialgne RES 2023 täitmine eelarve eelarve täitmine eelarve 2020 2021 2021 2021 2022 Kulud -75 446 -83 580 -90 430 -76 082 -94 168 -83 308 Investeeringud -9 367 -10 284 -21 638 -17 197 –106 -3 054 Allikas: 2021. aasta riigieelarve täitmise aruanne, 2022. aasta riigieelarve seadus, riigieelarve strateegia 2022–2025 97 Council of the European Union. 2021. Council conclusions on Climate and Energy Diplomacy - Delivering on the external dimension of the European Green Deal. 98 Council of the European Union. 2021. Strategic Foresight Report 2021. 99 Esialgne hinnang. 100 Euroopa Välissuhete Nõukogu (ECFR) on erinevates raportiversioonides sama perioodi kohta avaldanud erinevaid tulemusi. Arengu- kava koostamise hetkel värskeim, ECFR Cohesion Monitor 2019 põhineb valdavalt 2017. aasta andmetel ja on publitseeritud 2019. aasta aprillis – Eesti koht 6,8 ja positsioon 6 viidatud slaidil 157: https://ecfr.eu/archive/page/ECFR281_E U_COHESION_MONITOR_2019.pdf]. 2017. aasta detsembris on avaldatud ECFR Cohesion Monitor 2018, mis samuti viitab 2017. aasta andmetele ja kus Eesti positsioon on 8 ning tulem 6,7 viidatud slaidil 32: https://ecfr.eu/archive/page/-/ECFR238_EU_COHESION_MONITOR_2018.pdf. Tulemusaruandes 2020 ja 2021 on kajastatud viimane ECFR Cohesion Monitor 2020 versioon, kus tuginetakse Cohesion Monitor 2018 andmetele (6.7 ja 8 posit- sioon viidatud kui 2016. aasta tulemustele võrrelduna 2017. aastaga) ning on täiendavalt juurde arvutatud tulemid nii 2018. aasta (7,0) kui 2019. aasta kohta (6,7) viidatud: https://ecfr.eu/special/eucohesionmonitor/. 101 Perioodi raportit ei ole Euroopa Välissuhete Nõukogu (ECFR) veel avaldanud. 102 COVID-19 olukorras Maailma Majandusfoorum riike konkurentsivõime alusel ei reastanud. 103 Perioodi raportit ei ole Maailma Majandusfoorum veel avaldanud. 104 Elcano arvutab iga uue raporti publitseerimisel ümber ka eelnevate perioodide tulemid. Välispoliitika arengukavas 2030 on seatud sihid hoida Eesti positsiooni 2018. a tasemel. Kajastatud on viimase Elcano raporti näitajaid ja sihttasemeid, mis võivad erineda varase- mates dokumentides kajastatud tulemustest. 105 Esialgne hinnang 106 2022. aasta riigieelarves ei ole investeeringud liigendatud mitte tegevuspõhiselt, vaid valitsemisalade tasemel. 55 1.2.17 Julgeolek ja riigikaitse Eesmärk mõju täna on veel vara hinnata. Toimuv sõda on and- nud olulise tõuke kaitseplaanidega seotud tegevu- Usutav heidutus sõjalise agressori vastu. Võime seista sele. rünnaku vastu kogu ühiskonna tegevusega. Vajadusel kollektiivkaitse ja rahvusvahelise kriisiohje kiire ja tule-  2021. aastal jätkus Kaitseväe ja Kaitseliidu ta- muslik rakendumine ristu arendamine. Valmis mitmeid uusi hooneid ja rajatisi. Olulisemad lõppenud projektid olid Tapa te- Strateegia „Eesti 2035“ strateegilised sihid gevväelaste kasarmu ehitus, Paldiski staabi ja kasar- mute rekonstrueerimine. Lisaks millele valmisid eri- Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne nevates linnakutes varjualused, hoidlad, universaal- elukeskkond hall ja rida spordirajatisi. Keskpolügoonil valmisid Valdkonna arengukavad uued teed ja tähistati laiendatud ohuala piirid. Valmis Klooga lasketiir. Koostöös liitlastega valmis keskpo- Riigikaitse arengukava 2017-2026 lügoonil FIET projekti esimene etapp, mille raames Riigikaitse arengukava 2022-2031 ehitati pioneeri harjutusala, kaks isetehtud lõhke- seadmete vastase tegevuse (C-IED) õpperada ja Ku- Tulemusvaldkonna programmid kepalu jalaväe laskeväli. Iseseisev sõjaline kaitsevõime  Liitlaste kohalolek Eestis on tagatud mitmete koostööinitsiatiivide kaudu. Alates 2017. aasta ke- Kollektiivkaitses osalemine vadest paikneb Tapal liitlaste lahingupataljon107, mille raamriigiks on Suurbritannia ja teisteks osalis- Luure ja eelhoiatus riikideks roteeruval põhimõttel Prantsusmaa, Taani Kaitsepoliitika kujundamine ja toetav tegevus ning Island. Ämari lennubaasist jätkus 24/7 põhi- mõttel NATO õhuturbemissioon108, millesse 2021. Tulemusvaldkonnaga seotud valitsemisalad aastal panustasid neljakuiste rotatsioonide kaupa es- Kaitseministeeriumi valitsemisala malt Saksamaa, seejärel kahe järjestikuse rotatsioo- niga Itaalia ning alates detsembrist Belgia. NATO ük- TULEMUSVALDKONNA ÜLEVAADE suste vastuvõtmist, toetust ja õppuste läbiviimist Eesti territooriumil aitab toetada NATO staabie- Positiivsed arengud lement109.  Eesti oli 2021. aastal üks kaheksast NATO riigist,  Rahvusvaheline koostöö oli aktiivne. 2021. aastal mille kaitsekulude maht oli vähemalt kaks prot- jätkus Eesti, Läti ja Taani töö mitmerahvuselise Põh- senti SKP-st. Ligemale kolmveerand kaitsekuludest jadiviisi staabi ühise ambitsioonitaseme määratle- suunati otseselt sõjaliste võimete loomiseks ja alal- mise ja esmase operatsioonivõime saavutamise ni- hoidmiseks. NATO määratluses põhihangetesse in- mel, tihe koostöö Prantsusmaaga Mali arengute tee- vesteerimise sihttasemeks on kokku lepitud 20 prot- mal ja konsultatsioonid liitlastega seoses Venemaa senti kaitsekuludest, Eesti investeeris 22 protsenti Föderatsiooni tegevustega Ukraina suunal. Eesti rea- kaitsekuludest. Sarnaselt Eestile tõstavad mitmed geeris kiirelt Valgevene tekitatud pagulaskriisile NATO liikmesriigid 2022. aastal oma kaitsekulusid. Poola, Leedu ja Läti piiridel, andes abi nii Leedule kui  Kaitseväe arendamine. 2021. aastal alustati CV90 Poolale. Euroopa Liidu osas keskenduti peamiselt toetussoomukite ümberehitusega, jätkusid automaa- strateegilise kompassi, PESCO, Euroopa kaitsefondi, tide, pikamaa tankitõrjesüsteemide ja laskemoona sõjaliste operatsioonide juhtimisvõime, sõjalise mo- tarned. Tarniti väekaitsekaatrid ja esimene partii biilsuse ja Euroopa rahutagamisrahastu teemadele. uutest tankitõrje granaadiheitjatest Carl Gustav M4.  Kahe- ja mitmepoolsete abiprojektide ning ühisra- Valmistati ette ja viidi läbi laevatõrjerakettide, mere- hastusprojektides osalemise koordineerimine jätkus miinide erinevat tüüpi lahingumoona hanked, mille eelkõige Ukraina ja Gruusia suunal. 2021. aastal jät- tarned toimuvad järgnevatel aastatel. kati Kaitseväe Akadeemias Ukraina kaitseväelastele  Esmakordselt alustati liikursuurtükkide K9, pikamaa inglise keele õpetamise projektiga ning detsembris tankitõrje relvade, mobiilsete mereseireradarite ja otsustati esimene Ukraina abipakett, mis sisaldas ka väekaitsekaatrite kasutamise väljaõppega. relvaabi. Koos Saksamaaga korraldati hange ja ehitati Ukrainale välihaigla, mis anti üle 2022. aastal.  Eelneva aasta COVID-19 kriisi mõju väljaõppele ja rahvusvahelistele õppustele vähenes tänu kõrgele  Eesti osales 2021. aastal NATO, Euroopa Liidu, ÜRO vaktsineerituse tasemele oluliselt. Ajateenijatest ning USA ja Prantsusmaa tahtekoalitsiooni rahvus- moodustatud üksused saavutasid vajaliku väljaõppe- vahelistel sõjalistel operatsioonidel Aafrikas, Lä- taseme ning lõpetasid -tsükli plaanipäraselt. Tulene- his-Idas, Iraagis ja Vahemerel 130 kaitseväelasega. valt julgeolekuolukorra pingestumisest 2021. aasta Aasta esimesel poolel oli suuremaks muudatuseks lõpus ja 2022. aasta alguses alanud Ukraina ja Vene- NATO otsus lõpetada operatsioon Resolute Support maa Föderatsiooni vahelisest sõjast, on 2022. aas- Mission Afganistanis, kuhu Eesti kaitseväelased pa- taks planeeritud rahvusvahelisi väljaõppealaseid üri- nustasid juuni lõpuni. Eesti osalus aasta teises pooles tusi juba edasi lükatud. Struktuuride ressurss on seo- rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel seeläbi tud suuresti Ukrainas toimuvate sündmustega, mille oluliselt ei vähenenud, kuna jalaväerühmaga osaleti NATO missioonil Iraagis (NMI). Valmidusüksustes – 107 NATO enhanced Forward Presence – eFP. 108 NATO’s enhanced Air Policing – eAP. 109 NATO Force Integration Unit – NFIU. 56 NATO reageerimisväed ja valmidusinitsiatiiv (NRF, tingitud õpituvastuste integreerimine kaitseplaanide NRI), Ühendkuningriigi juhitav ühendekspeditsioo- koostamisse. Olulist rõhku tuleb panna hukukindluse nivägi (JEF) – oli valmis tegutsema kokku 294 kaitse- suurendamisele ja vastavate metoodikate ja lähene- väelast ning ÜRO, NATO, Euroopa Liidu või nende miste juurutamisel kaitseplaanide koostamisel. liikmesriikide võimalikel operatsioonidel esmakord-  Liitlaste laiendatud kohaloluga seotud suuremad väl- seks osalemiseks oli valmis 50 kaitseväelast. Eesti jakutsed puudutavad taristuinvesteeringute rahasta- suurim osalus rahvusvahelistel sõjalistel operatsioo- mist. nidel 2021. aastal oli Prantsusmaa juhitaval sõjalisel operatsioonil Barkhane ja selle erioperatsioonide  Kasvav kütusehind on suurendanud liitlastega seo- sihtüksuses Takuba Malis. tud tegevuskulusid, mis mõjutab Eesti riiklikku pa- nust NATO eAP missiooni.  Kaitsetahte valdkonnas oli hoolimata COVID-19 pandeemia mõjust positiivne aasta. Riigikaitseõpetu-  Kaitsetahte suuremad väljakutsed on ühiskonna suu- ses suudeti hoida õppes osalevate õpilaste taset. Kait- rema kaasatuse saavutamine riigikaitsesse ning ühis- seliidu liikmete arv püsis võrreldes 2020. aastaga sa- konna riigikaitse toetamise suurendamine kõikides mal tasemel. Olulisemalt oli häiritud Eesti sõjaaja- ühiskonna gruppides. Arvestades maakaitse oluli- lugu kajastavate ekspositsioonide loomine ja ekspo- suse suurenemist on väljakutseks Kaitseliidu tegev- neerimine, kus külastatavus oli pea kaks korda väik- liikmete arvu kasvatamine ning kaitseliitlaste aktiiv- sem kui 2020. aastal. suse suurendamine.  Inimvara osas on väljakutseks saavutada 2025. aas- Väljakutsed taks 4 000 kutsealuse ajateenistusse võtmine, et ta-  Väeloome suuremad väljakutsed on tingitud COVID- gada aastas tegevväelaste arvu kasv 37 tegevväelase 19 viiruse mõjudest, millest tulenevalt nihkusid osad võrra ning saavutada reservis olevate isikute suurem 2021. aastaks plaanitud tarned 2022. aastasse. Üks osalus reservteenistuses. olulisemaid neist on osaline meremiinide tarne. Ämari universaalhalli, Vilbusuu ja Kertu lasketiirude üle andmine lükkusid samuti edasi 2022. aasta algu- Tulemusvaldkonna detailse täitmise infoga saab tutvuda sesse. Taristu ehitamist mõjutas oluliselt ka ehitus- aadressil: https://kaitseministeerium.ee/et/eesmargid- hindade kallinemine. tegevused/kaitsevoime-areng  Kaitsevalmiduse seisukohalt suurimaks väljakutseks saab olema Ukraina ja Venemaa Föderatsiooni sõjast Tabel 34.Tulemusvaldkonna Julgeolek ja riigikaitse mõõdikute sihttasemed ja tegelik täitmine Mõõdik Täitmine Täitmine Täitmine Sihttase Sihttase 2019 2020 2021 2021 2022 Üksused on mehitatud, varustatud, välja õpetatud vasta- Jah, lähtu- Jah, lähtu- Jah, lähtu- Jah, lähtu- Jah, lähtu- valt riigikaitse arengukava otsustele valt RKAK valt RKAK valt RKAK valt RKAK valt RKAK Allikas: Kaitseministeerium 2017- 2017- 2017- 2017- 2017- 2026 2026 2026 2026 2026 kavast kavast kavast kavast kavast Eestis paiknevad alaliselt liitlaste väed Jah Jah Jah Jah Jah Allikas: Kaitseministeerium Sõjalise kaitse kulude tase SKP-st NATO meetodi järgi 2,05% 2,35% 2,06%110 >2,0% >2,0% Allikas: Kaitseministeerium Elanike valmisolek osaleda kaitsetegevuses 58% 57,6% 57% >50% >50% Allikas: Avaliku arvamuse uuring Tegevväelaste arv aasta lõpul (vähemalt) 3 508 3 655 3 459 3 560 3 610 Allikas: Kaitseministeerium Tabel 35. Tulemusvaldkonna Julgeolek ja riigikaitse eelarve täitmine (tuhandetes eurodes) Eelarve Esialgne Lõplik Eelarve Esialgne RES 2023 täitmine eelarve eelarve täitmine eelarve 2020 2021 2021 2021 2022 Kulud -500 292 -560 835 -550 511 -515 615 -519 852 -513 163 Investeeringud -131 413 -101 697 -150 622 -124 593 –111 -206 842 Allikas: 2021. aasta riigieelarve täitmise aruanne, 2022. aasta riigieelarve seadus, riigieelarve strateegia 2022–2025 110 Tegelik kaitsekulude tase NATO meetodi järgi sõltub 2021. aasta tegelikust SKP-st ning tegelikult kasutatud kaitse-eelarvest ning sel- gub mais 2022. Eelarve planeerimises eraldatud tase oli 2,15 protsenti SKP-st. Kaitsekulude tase SKPst võib muutuda pikemal perioodil tagant järgi, sõltuvalt Statistikaameti SKP korrigeerimisest. 111 2022. aasta riigieelarves ei ole investeeringud liigendatud mitte tegevuspõhiselt, vaid valitsemisalade tasemel. 57 1.2.18 Kultuur ja sport Eesmärk on elujõuline, arenev ja maailmale avatud eesti kul- tuur, milles osalemine on loomulik osa iga inimese Kultuuripoliitika eesmärk on kujundada loovust väärtus- elus. tav ühiskond, hoides ja edendades eesti rahvuslikku identiteeti, uurides, talletades ja kandes edasi kultuuri-  Kultuuris osalemise regionaalse kättesaadavuse ja mälu ning luues soodsad tingimused elujõulise, avatud ja nii tulevaste professionaalide järelkasvu kui ka tead- mitmekesise kultuuriruumi arenguks ning kultuuris osa- liku publiku suurendamiseks on ettevalmistatud ja lemiseks alates 2022. aastast rakendatud kultuuriranitsa toetusmeede, mille eesmärk on võimaldada lastel ja Spordipoliitika eesmärk: liikumisel ja spordil on oluline noortel külastada õppeprogrammi osana teatrieten- ja kasvav roll eestimaalaste elujõu edendamisel, rikka dusi, kinoseansse, muuseume või muid kultuurivald- elukeskkonna loomisel ning Eesti riigi hea maine kujun- konna asutusi või sündmusi. damisel  2021. aastal alustati loovisikute ja loomeliitude sea- Strateegia „Eesti 2035“ strateegilised sihid duse muutmise ettevalmistamist uuringu läbiviimi- sega, 2022. aastal koostatakse seaduse väljatööta- Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed miskavatsus. Eesti ühiskond on hooliv, koostöömeelne ja avatud  2021. aastal valmistati ette rahvaraamatukogude se- Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutus- nise regulatsiooni muudatusi. Ühe muudatusena on tundlik plaanitud alates 1. jaanuarist 2023 liita Eesti Hoiu- raamatukogu Eesti Pimedate Raamatukogu teenused Valdkonna arengukavad Eesti Rahvusraamatukogu teenustega. Kultuuri arengukava 2021–2030  2021. aastal toimus läbi erinevate projektide “Kul- tuuripärandi digiteerimine 2018–2023" tegevuskava Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030 elluviimine, mille raames arendatakse kultuuripä- Tulemusvaldkonna programmid randi kättesaadavust ja kasutatavust ning tagatakse digitaalse kultuuripärandi pikaajaline säilimine. Tä- Kultuuriprogramm naseks on digitaalsena kättesaadav u 38 protsenti Spordiprogramm kultuuripärandist.  Laulu- ja tantsupidude traditsiooni hoidmiseks an- Tulemusvaldkonnaga seotud valitsemisalad nab Eesti Rahvakultuuri Keskus alates 2021. aastast Kultuuriministeeriumi valitsemisala toetust laulu- ja tantsupeo kollektiivide juhendajate tööjõukulude katmiseks, et Eesti jaoks väärtuslikud TULEMUSVALDKONNA ÜLEVAADE inimesed saaksid pühenduda oma üliolulisele tööle. Positiivsed arengud  2021. aasta oli Eesti spordile ajalooline. Tiitlivõist- lustelt võideti täiskasvanute, juunioride ja noorte  Üheks näitajaks meie kultuuriruumi elujõulisusest klassides kokku 191 medalit – 55 kulda, 57 hõbedat on Eesti elanike osalemine kultuurielus. Eesti 2035 ja ja 79 pronksi. 23 medalit võideti olümpiakavas ole- Kultuur 2030 arengukava kohaselt on eesmärgiks, et vatelt võistlusaladelt. Tokyo suveolümpiamängudelt Eesti elanikest 80 protsenti osaleb kultuurielus. võideti kuldmedal vehklemise epee naiskonnavõist- 2015. aastal osales viimase 12 kuu jooksul kultuu- luses. rielus 84,4 protsenti, 2017. aastal 78,7 protsenti ja 2020. aastal 73,8 protsenti 15-aastastest ja vanema-  2021. aastal valmisid jalgpallihall Haapsalus ja Vil- test Eesti elanikest. jandis ning Hiiumaa Spordikeskus. Valmis Kääriku Spordikeskuse järjekordne etapp ning kasvas kunst-  Perioodi 2014–2021 tulemuste põhjal üldistatult lume tootmise võimekusega tervisespordikeskuste saab välja tuua, et Eesti kultuur on elujõuline ja hästi arv Eestis. kättesaadav. Seda näitab nii kultuuri rahastamine, kultuuriobjektide investeeringud kui ka kultuuri-  2021. aastal kiitis Vabariigi Valitsus heaks liikumis- sündmuste ja kultuuriasutuste külastajate arv (v.a harrastuse kontseptsiooni ning 2022. aasta riigiee- 2020. ja 2021 aastal). Vaatamata eesti keele- ja kul- larve läbirääkimistel lepiti kokku, et liikumisharras- tuuriruumi väiksusele on meie kultuurimaastik mit- tuse reformi esimeste sammude elluviimiseks eral- mekesine ja kõrgetasemeline ning kultuur on Eesti datakse 2022. aastal 600 000 eurot. inimestele oluline.  Lähiaastatel on koos spordiorganisatsioonidega vaja  COVID-19 puhangu raames tehti mitmeid kiireid ot- treenerite töö väärtustamiseks viia treenerite palgad suseid ja ajutisi poliitikamuudatusi, et tagada kultuu- lähemale Eesti keskmisele tasemele, millest viimastel rivaldkonna jätkusuutlikkus. Kultuuriministri ette- aastatel on kaugenetud. Eesmärgi saavutamiseks panekul eraldati kultuuri- ja spordivaldkonna krii- Järgnevatel aastatel peab riigieelarves suurendama siabimeetmeteks 42 miljonit eurot, millega toetati nii treenerite tööjõukulu. Saavutusspordi edendamiseks loovisikuid, kultuurikorraldajaid ja -asutusi kui ka on järgmistel aastatel vaja suurendada Team Estonia spordialaliite, sportmängude meistriliiga klubisid, toetust. spordiobjekte, treenereid ja liikumisharrastuse kor-  Spordi riikliku andmebaasi kohaselt oli Eestis raldajaid. 2021. aastal 2 826 spordiorganisatsiooni, 470 spor-  2021. aasta novembris kinnitas Vabariigi Valitsus dikooli, 184 337 organiseerunud harrastajat ja 3 990 Kultuuri arengukava 2021-2030, mille üldeesmärk treenerikutsega treenerit. Eestis on hea ja toimiv spordiorganisatsioonide võrgustik ja -register, mis võimaldab teha andmetel põhinevat spordipoliitikat 58 ning Euroopa üks paremaid treenerite kutsekvalifi- kuda vähemalt 60 minutit päevas, 2022. aasta liiku- katsiooni süsteeme. misuuringu andmetel 75 protsenti Eesti lastest ei liigu piisavalt. Suure tõenäosusega jäävad nad ka Väljakutsed täiskasvanuna väheaktiivseks.  2020. aasta kevadel alanud ülemaailmne tervisekriis  Eestis toimub igal aastal sadu spordiüritusi, mis li- mõjutas oluliselt kogu Eesti kultuurivaldkonda. See- saks kohaliku elu rikastamisele ja meelelahutuse tõttu on järgnevatel aastatel vaja kultuuri- ja loome- pakkumisele omavad mõju ka Eesti ja piirkonna ma- majanduse sektor taaskäivitada, uuteks kriisideks jandusele. valmistuda ja arengut toetada.  Riiklike toetuste abil tuli spordivaldkond 2021. aas-  Kultuuri- ja loomemajanduse sektori taaskäivitumise tal koroonaviiruse leviku piirangute tingimustes toetamine. toime suurte negatiivsete mõjudeta. Samas ei saa lõp-  Loovisikute ja kultuuritöötajate töötingimuste pa- likke järeldusi teha aasta ega kahe põhjal, sest CO- randamine. VID-19 mõjud võivad olla pikaajalised ning mitmeid majanduslikke ja spordispetsiifilisi tagajärgi saab  Kultuurivaldkonna professionaalide, juhendajate ja hinnata alles aastate pärast. Spordivaldkonnas on üle eestvedajate töö suurem väärtustamine. 3 000 organisatsiooni ja üle 3 500 spordiobjekti. Kõi-  Kultuuri kättesaadavuse parandamine eri sihtgrup- gil neil jäi ja jääb ka edaspidi koroonaviiruse tõttu pide ja valdkondade lõikes ning regionaalselt. saamata tulu nii toetajatelt kui ka eraisikutelt. Rahas-  Erivajadustega inimeste ligipääsu suurendamine kul- tamisega seotud ebakindlus püsib järgnevatel aasta- tuuritegevustes osalemisele ja kultuuriteenuste tar- tel. Tõenäoliselt ei tule nii pea tagasi aastad 2018 ja bimisele. 2019, kui liikumisharrastuse üritustel osalejate ja spordivõistluste pealtvaatajate arv oli suurem kui  Kultuuripärandi pikaajalise füüsilise ja digitaalse säi- kunagi varem. Organisatsioonide jaoks on järgmiste litamise tagamine. aastate märksõnadeks kohanemine uue olukorraga  „Sport 2030“ üks neljast suurest eesmärgist on see, et ja uute lahenduste leidmine. Eraisikute jaoks aga nii valdav osa elanikest liigub ja spordib. Rahvastiku ter- enda kui oma laste sportimisharjumuste taastamine visekäitumise uuringu andmetel oli 2020. aastal lii- ja hoidmine. kumisharrastajate osakaal Eestis 44,8 protsenti, 2018. aastal 40,2 protsenti ning 2016. aastal 42 prot- Tulemusvaldkonna detailse täitmise infoga saab tutvuda senti. Probleemiks oli laste vähene liikumisharjumus. aadressil: https://www.kul.ee/asutus-uudised-ja-kon- Maailma Terviseorganisatsioon WHO soovitab lii- takt/organisatsioon/strateegilised-alusdokumendid-ja- programmid Tabel 36. Tulemusvaldkonna Kultuur ja sport mõõdikute sihttasemed ja tegelik täitmine Mõõdik Täitmine Täitmine Täitmine Sihttase Sihttase „Eesti 2019 2020 2021 2021 2022 2035“ siht Elanike kultuurielus osalemine, %112 – 73,8% – – – 80% Allikas: Statistikaamet Liikumisharrastusega regulaarselt (kaks – 44,8% – – 47% – korda nädalas 30 min) tegelevate inimeste osakaal 16-64 vanusegrupist, %113 Allikas: Tervise Arengu Instituut Tabel 37. Tulemusvaldkonna Kultuur ja sport eelarve täitmine (tuhandetes eurodes) Eelarve Esialgne Lõplik Eelarve Esialgne RES 2023 täitmine eelarve eelarve täitmine eelarve 2020 2021 2021 2021 2022 Kulud -271 303 -268 666 -396 190 -305 915 -286 656 -261 299 Investeeringud -640 -23 -975 -750 –114 -23 Allikas: 2021. aasta riigieelarve täitmise aruanne, 2022. aasta riigieelarve seadus, riigieelarve strateegia 2022–2025 112 „Eesti elanike kultuurielus osalemise“ uuring viiakse läbi üle 3 aasta. Viimane uuring toimus 2020. aastal, järgmine on planeeritud 2023. aastal. 113 „Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring“, toimub igal paarisaastal. 114 2022. aasta riigieelarves ei ole investeeringud liigendatud mitte tegevuspõhiselt, vaid valitsemisalade tasemel. 59 1.2.19 Rahvastik ja sidus ühiskond Eesmärk moodustavad ligikaudu 15 protsenti kõikidest eest- lastest. Viimastel aastatel on kasvanud Eestisse naas- Eesti on sidus ja kaasav ühiskond jate arv. Tagasipöördujad, kes tulevad sageli koos Strateegia „Eesti 2035“ strateegilised sihid laste ja perega, aitavad kaasa Eesti rahvastiku aren- gule ja kestmisele. Seetõttu on tähtis riigi sihipärane Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inime- tegevus välismaal asuva eestlaskonnaga, et sidemed sed. rahvuskaaslaste kogukondadega oleksid jätkuvalt tu- Eesti ühiskond on hooliv, koostöömeelne ja avatud. gevad ning eesti keel ja kultuur jõuaksid võimalikult paljude rahvuskaaslaste ja Eesti sõpradeni. Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond.  Olgugi, et vabaühenduste tegutsemiskeskkonnas ei toimunud 2021. aastal olulisi muutusi, paranes mär- Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimese- gatavalt Eesti elanike heategevuses osalemine. Aas- keskne riik. tatel 2015–2020 on heategevuseks annetamine kas- Valdkonna arengukavad vanud 58 protsenti. Põhilist negatiivset mõju sekto- rile avaldasid endiselt koroonapiirangud, millega ko- Sidusa Eesti arengukava 2021–2030 hanedes kujundasid vabaühendused oma tegevust Tulemusvaldkonna programmid ümber. Eestis on 23 337 mittetulundusühingut ja 819 sihtasutust. Mittetulundusühingutest 91 prot- Lõimumis-, sh kohanemisprogramm senti kasutavad igapäevase töökeelena eesti keelt, Tugev kodanikuühiskond 18 protsenti vene keelt ja 10 protsenti inglise keelt. Olulisema mõjuga tegevused, mis valdkonna aren- Nutikas rahvastikuarvestus gule kaasa aitasid, olid järgmised: valiti ko- Erakondade rahastamine danikuühiskonna valdkonna strateegilised partnerid perioodiks 2021–2024; alustati võimekaid ja hooli- Tulemusvaldkonnaga seotud valitsemisalad vaid kogukondi soodustavate tegevustega (näiteks Kultuuriministeeriumi valitsemisala koosloome arenguprogramm); anti usuühendustele Siseministeeriumi valitsemisala tegevustoetusi, arendati koostööd ning korraldati erinevaid sihipäraseid koolitusi ja teavitustegevusi. Välisministeeriumi valitsemisala  Rahvastikuregister on riigile ja inimesele üha oluli- TULEMUSVALDKONNA ÜLEVAADE sem. 2021. aastal suurenes rahvastikuregistrisse teh- tud päringute arv. 2021. aastal tehti 168 miljonit pä- Rahvastikuregistri andmetel elas 1. jaanuaril 2022. aas- ringut ehk üle 40 miljoni rohkem kui sellele eelnenud tal Eestis 1 339 417 elanikku, kellest 1 133 129 olid Eesti aastal. Seega kasutatakse rahvastikuregistri andmeid Vabariigi kodanikud, 66 557 (viis protsenti elanikest) rohkem, kuid sellega kaasnevad täiendavad ootused määratlemata kodakondsusega ning 139 731 teiste rii- infrastruktuurile ja muudele toetavatele tegevustele, kide kodanikud. Suurim osa teiste riikide kodanikest, mis on vajalikud näiteks andmetele juurdepääsuot- kelle elukoht on registreeritud Eestis, olid Venemaa Fö- suste tegemiseks ja andmete väljastamiseks. deratsiooni ja Ukraina kodanikud, vastavalt 83 695 ja 2021. aastal paranes rahvastikuregistri e-teenustega 12 577 inimest. rahulolu. Uusi teenuseid küll ei lisandunud, kuid e- Registreeritud rändeandmetel saabus 2021. aastal teenuseid parandati kasutajate, lähtudes kasutajate Eestisse elama 12 280 inimest ja lahkus välismaale 8 602 tagasisidest. Olulisema mõjuga tegevused, mis vald- inimest. Sisseränne suurenes võrreldes 2020. aastaga konna arengule kaasa aitasid, olid järgmised: valmis 1 890 ja väljaränne 1 282 inimese võrra. Rahvastikure- RITA projekt „Mobiilne elu“ lõpparuanne , milles on gistri 2022. aasta jaanuari andmetel elas välismaal kirjas elukohaandmete täpsuse ja e-suhtluse paran- 121 181 Eesti kodanikku. damiseks lahendusi ja poliitikasoovitusi; hakati Soo- mega vahetama X-tee kaudu rahvastikuregistri and- Positiivsed arengud meid ning arendati kohalike omavalitsuste voliko-  Mitmekultuurilise ühiskonnaga toimetuleku eeldus gude valimiste uutmoodi korraldamiseks (elektroo- ja ühtlasi ühiskonna sidususe alus on ühtne Eesti nilised nimekirjad) rahvastikuregistrit ja rakendati identiteet, mille jaoks on muuhulgas vaja vähendada uusi lahendusi valimiste korraldamisel. eri elanikugruppide segregatsiooni. 2020. aasta Eesti Ühiskonna Integratsiooni Monitooringu järgi kannab Väljakutsed valdav osa (umbes 80 protsenti) nii eestlastest kui ka  Erinevate sisserändegruppide lõimumis- ja kohane- teisest rahvusest püsielanikest tugevat või keskmise misteenuste (nõustamine, kohanemisprogramm, tugevusega riigiidentiteeti. keeleõpe jt) edasi arendamine. Oluline on tagada  Eesti arengule ja kestmisele aitavad kaasa ka väljas- efektiivsete ja proaktiivsete kohanemist ning pike- pool Eestit elavad rahvuskaaslased. Väliseesti kogu- maajalist lõimumist toetavate teenuste olemasolu ja kondadel oli oluline roll Eesti iseseisvuse taastamisel kättesaadavus, samuti võrdne juurdepääs avalikele ja riigi ülesehitamisel ning eesti keele ja kultuuri teenustele, mis on vajalikud igapäevaseks asjaajami- hoidmisel ja arendamisel ühistegevuse kaudu. Prae- seks ja täisväärtusliku ühiskonnaliikmena toimimi- gugi aitavad rahvuskaaslased Eestit maailmas tut- seks vustada, tugevdada majandus- ja kultuurisidemeid  Tegevuskavaga tagatakse, et välismaal elavate eest- ning rahvusvahelisi suhteid. Välismaal elavaid Eesti laste ühtekuuluvustunne Eestiga püsib kõrge ning et juurtega inimesi on hinnanguliselt kuni 200 000, kes nad on huvitatud osalemisest mitmekülgselt Eesti ühiskonnaelus. 60  Kogukonnakeskse lähenemisviisi juurutamisega on  Rahvastikuregistri tarkvara uuendamine, sest see on vaja senisest enam tegeleda. Jätkata on vaja maa- vananenud ega toeta tänapäevaste IT-lahenduste kondliku kodanikuühiskonna nõustamisteenuse üm- loomist, viia läbi projekt „Kaasaegse rahvastikure- berkujundamisega, mille tulemusena saavad kohali- gistri väljaarendamine“. kud kogukonnad senisest enam tuge. Sellega paraneb  Valimiste korraldamises osalemine. kohalike omavalitsuste koostöö kohalike elanike ja kogukondadega ning kasvab elanike rahulolu koha-  On vaja aidata kaasa, et rahvastikuregistri andme- like omavalitsustega. tega seonduvad teenused oleksid mugavad, lihtsalt üles ehitatud ja loogiliselt seotud.  Koroonaviirusest tingitud muutused on tekitanud vajaduse luua kodanikuühiskonna uuenduslike ja in-  Uue nimeseaduse ja perekonnaseisutoimingute sea- novaatiliste algatuste toetamise fond. duse ettevalmistamine.  Jätkuvalt on vaja toetada sotsiaalset ettevõtlust ja  Rahvastikuregistri andmelao loomine. Välisriikidega omatulu teenivaid vabaühendusi. rahvastikuregistri andmete vahetamise lepingute sõlmimine ja andmevahetuse korraldamine (näiteks  Vaja on luua võimalusi eraraha paremaks kaasami- Soome, Läti, Leedu). seks annetamisel.  Ukraina sõja mõjudega seonduvalt on vaja ka läbi mõelda ja ette valmistada saabunud põgenike kaasa- Tulemusvaldkonna detailse täitmise infoga saab tutvuda mine ühiskonda, sh neile vabatahtliku tegevuse või- aadressil: https://siseministeerium.ee/sidest maluste pakkumine. Tabel 38. Tulemusvaldkonna Rahvastik ja sidus ühiskond mõõdikute sihttasemed ja tegelik täitmine Mõõdik Täitmine Täitmine Täitmine Sihttase Sihttase 2019 2020 2021 2021 2022 Tugeva või keskmise tugevusega riigiidentiteedi kandjate – 78% – – – osakaal, eestlased Allikas: Eesti integratsiooni monitooring Tugeva või keskmise tugevusega riigiidentiteedi kandjate – 85% – – – osakaal, teised rahvused Allikas: Eesti integratsiooni monitooring Välismaal elavate eestlaste ühtekuuluvustunne Eestiga – – 84% 84% ≥84% Allikas: Eesti väliskogukondade ja tagasipöördumisega seon- duv uuring Rahulolu elanike kaasamisega kohalikus omavalitsuses – 38% – >38% > 38% Allikas: Rahandusministeeriumi tellitud rahulolu-uuring Rahvastikuregistri e-teenuste rahulolu soovitusindeks 59 70 74 >72 >72 Allikas: Recommy, rahvastikuregister Tabel 39. Tulemusvaldkonna Rahvastik ja sidus ühiskond eelarve täitmine (tuhandetes eurodes) Eelarve Esialgne Lõplik Eelarve Esialgne RES 2023 täitmine eelarve eelarve täitmine eelarve 2020 2021 2021 2021 2022 Kulud -18 626 -28 852 -29 219 -24 948 -21 621 -18 565 Investeeringud -4 -542 -1 308 -833 –115 -522 Allikas: 2021. aasta riigieelarve täitmise aruanne, 2022. aasta riigieelarve seadus, riigieelarve strateegia 2022–2025 115 2022. aasta riigieelarves ei ole investeeringud liigendatud mitte tegevuspõhiselt, vaid valitsemisalade tasemel. 61 1.2.20 Riigikogu Kantselei Riigikogu Kantselei eesmärk on Riigikogule tema põhi- juhatusele 309 taotlust valitsusliikmetele küsimuste seaduslike funktsioonide täitmiseks vajalike tingimuste esitamiseks infotunnis. loomine. Kantselei ülesanneteks on nõustada Riigikogu, tema juhatust, komisjone, fraktsioone ja Riigikogu liik- Parlamentaarne tegevus Riigikogu komisjoni- meid, tagada asjaajamine ning organisatsioonilised, ma- des janduslikud ja tehnilised tingimused Riigikogu, tema ju- Riigikogus on 11 alatist komisjoni ja kolm erikomisjoni. hatuse, komisjonide, fraktsioonide ja Riigikogu liikmete Vastavalt vajadusele moodustatakse probleem- ja uuri- tööks. Samuti osutada kaasabi Riigikogu suhtlemisel miskomisjone. 2021. aastal tegutses Riigikogu XIV koos- teiste institutsioonidega nii riigisiseselt kui ka rahvusva- seisus kaks probleemkomisjoni: eesti keele õppe arengu heliselt ja korraldada Riigikogu liikmete ametihüvedega probleemkomisjon ja rahvastikukriisi lahendamise seonduvat. probleemkomisjon (11. jaanuarist 18. juunini). Riigikogul on 101 liiget. Riigikogu töö toimub peamiselt Komisjonid pidasid aasta jooksul 819 istungit: Riigikogu täiskogu istungitel, komisjonides, fraktsiooni- des ja välisdelegatsioonides.  Alalistes komisjonides toimus 2021. aasta jooksul 694 istungit; Riigikogu Kantselei ülesanne on riigi valimisteenistuse, Arenguseire Keskuse, Vabariigi Valimiskomisjoni ja Era-  Erikomisjonid pidasid kokku 105 istungit; kondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni teeninda-  Riigikogu XIV koosseisu probleemkomisjonid pida- mine. sid 20 istungit. Riigi valimisteenistuse ülesanne on ette valmistada ja Euroopa Parlamendiuuringute ja Dokumendikeskus võr- läbi viia Riigikogu, Vabariigi Presidendi, Euroopa Parla- gustiku raames vastati 255 infopäringule ning toimus mendi, kohaliku omavalitsuse volikogude, Riigikogu esi- kümme videoseminari. mehe ja aseesimeeste valimisi ning rahvahääletusi. Parlamentarismialase koostöö rahvusvahelisel Arenguseire Keskus tegeleb Eesti ühiskonna pikaajaliste arengute tuvastamise ja analüüsiga ning nende põhjal tasandil arengustsenaariumite koostamisega. 2021. aasta välissuhtlust raamis vajadus tulla toime pan- Vabariigi Valimiskomisjoni ülesanne on tagada Riigikogu deemia järelmitega. 2020. aastal rakendatud virtuaalsed valimise seaduses sätestatud põhimõtete järgimine, seal- suhtlusvahendid aitasid rahvusvahelisi kontakte luua ja hulgas teha kindlaks üleriigilised hääletamis- ja valimis- hoida. Kokkuvõttes oli virtuaalse välissuhtluse maht tulemused, lahendada kaebusi ning täita muid seadus- aasta jooksul suur, aga lisandus ka palju ürituste hübriid- test tulenevaid ülesandeid. vorme. Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni üle- Riigikogu esimehe Jüri Ratase ametisse astumisele järgnes sanne on kontrollida erakondade, valimisliitude ja üksik- arvukalt videokohtumisi ametikaaslastega ning 10. mail kandidaatide tegevuse vastavust erakonnaseaduses sä- osalemine veebipõhisel Euroopa Liidu liikmesriikide testatud nõuetele. parlamendiesimeeste konverentsil. Riigikogu algatusel toimus ajaloos esmakordselt Kolme Mere Algatuse parla- Seaduste vastuvõtmine ja parlamentaarne mentaarne foorum, millel osalesid Riigikogu esimehe kontroll eestvedamisel seitsme osalisriigi parlamendiesimehed, Kolme Mere Investeerimisfondi esindaja ning USA Kong-  Riigikogu XIV koosseis võttis 2021. aasta 5. ja 6. is- ressi liige. tungjärgul vastu 129 õigusakti.  Riigikogu XIV koosseisu kevadistungjärgul (11. jaa- Avalikkuse teavitamine nuarist17 juunini) toimus 73 istungit ja sügisistung- 2021. aastal oli väljakutseks kohanemine piirangutega, järgul (13. septembrist 17. detsembrini) 44 istungit. mille tõi kaasa COVID-19 pandeemia. Viiruse ohtliku le-  Toimus kaks erakorralist istungjärku (30. ja 31. au- viku tõttu piirati esmakordselt huviliste juurdepääsu pi- gustil). dulikule lipuheiskamisele 24. veebruaril Kuberneri aias,  Menetlusse võeti 28 kollektiivset pöördumist. ära jäeti lahtiste uste päeva üritused ning piirati ekskur- sioonide hulka Toompea lossis. Kõigest hoolimata külas-  Riigikogu istungitel toimus 20 olulise tähtsusega riik- tas läinud aastal Riigikogu 116 ekskursioonigruppi. liku küsimuse arutelu. 2021. aasta suursündmuseks oli 20. augustil Eesti ise-  Valitsusliikmed ja muud ametiisikud esinesid Riigi- seisvuse taastamise 30. aastapäeva väärikas tähistamine kogu ees 18 aruande, ettekande või ülevaatega; varahommikuse riigilipu piduliku heiskamisega Pika  Riigikogu XIV koosseisu liikmed andsid ametivan- Hermanni torni, 20. augusti mälestuskivile lillede aseta- deid 16 korral, muud ametiisikud ühel korral; mise tseremooniaga, tervikasja esitlusega Valges saalis,  Poliitilise avalduste ja kõnedega esineti Riigikogu ees XIV Riigikogu ja 20. Augusti Klubi piduliku ühisistungiga 2020. aastal kaheksal korral. Riigikogu istungisaalis, 20. Augusti Klubi koosolekuga Valges saalis ja pidupäevakontserti "Naise vaim ja vägi"  Umbusalduse avaldamine ja usaldusküsimuste ot- korraldamisega Kuberneri aias. sustamine toimus kahel korral. Tähistamaks 100 aasta möödumist I Riigikogu tööle asu-  2021. aasta kevad- ja sügisistungjärgul esitasid Riigi- misest alustati aastat põhjaliku ülevaatenäitusega "Riigi- kogu liikmed Vabariigi Valitsusele ja selle liikmetele kogu I koosseis: erakonnad, liikmed, tegevus". 44 arupärimist (millest tagastati kolm ja võeti tagasi üks) ning esitati 76 kirjalikku küsimust (millest ta- gastati üks). Riigikogu liikmed edastasid Riigikogu 62 Riigi valimisteenistus  Juunis küsitlusuuring "Platvormitöö Eestis". Riigi valimisteenistuse põhiülesanne oli korraldada  Oktoobris raport "Pikaajalise hoolduse tulevik. Aren- 2021. aasta oktoobris kohaliku omavalitsuse volikogu valimi- gusuundumused aastani 2035". sed. Valimisnädal oli 11.–17. oktoobrini, valimispäev 17. ok-  Novembris raport "Tulevikukindel maksustruktuur. toobril. E-hääletamine toimus 11.–16. oktoobrini. Stsenaariumid aastani 2035". Valimistel võeti esmakordselt kasutusele elektrooniline Lisaks uurimisprojektidele avaldati kaheksa lühiraportit, valijate nimekiri. Selleks arendas Riigi Infosüsteemi anti välja trendiraportit „Pikksilm“ ning korraldati ka- Amet koostöös Riigi valimisteenistusega uue infosüs- heksa järelkuulatavat veebiseminari. teemi VIS. Arenguseire tulemuste tutvustamiseks korraldati veebi- Valijate nõustamiseks avas Riigi valimisteenistus koos- konverentsid "Teistmoodi tulevik" ja "Kas Eesti maksu- töös Häirekeskusega valimiste infotelefoni. Riigi Info- süsteem vajab muutmist?". süsteemi Amet pakkus kasutajatuge valijarakenduse teh- nilistes küsimustes. Lisaks kaasati teise astme kasutaja- Erakondade Rahastamise Järelevalve toeks ka Riigikogu Kantselei vabatahtlikke. Komisjon 31. augustil toimusid Vabariigi Presidendi valimised, Komisjon menetles mitmeid erakonnaseaduse rikkumisi mille korraldamisel abistas Riigi valimisteenistus Vaba- ning laekunud kaebusi, millest enamik oli seotud koha- riigi Valimiskomisjoni. liku omavalitsuse 2021. aasta valimistega. Jätkus 1,02 miljoni euro keelatud annetuse tagastamiseks tehtud et- Arenguseire Keskus tekirjutuse kohtumenetlus. Arenguseire Keskus tegeles 2021. aastal kolme uurimis- Detailsem ülevaade Riigikogu Kantselei 2021. aasta tege- suunaga: liikuvuse tulevik, pikaajalise hoolduse tulevik vustest asub aadressil: https://www.riigikogu.ee/riigi- ja tulevikukindel maksustruktuur. Lisaks viidi läbi kor- kogu/riigikogu-kantselei/eelarve-ja-majandusaasta- dus-küsitlusuuring platvormitöö leviku kohta Eestis. aruanne/.  Mais valmis raport "Liikuvuse tulevik. Arengusuun- dumused aastani 2035". 1.2.21 Riigikohus Riigikohus on Eesti Vabariigi kõrgeim kohus, mille päde- kohtumenetluse avalikkus, kohtunike sotsiaaltagatised, põ- vus ja ülesanded on sätestatud põhiseaduses, kohtute hiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlus ning õigushari- seaduses ja kohtumenetluse seadustes. Põhiseaduse dus. järgi on Riigikohus kassatsioonikohus ja põhiseadus- likkuse järelevalve kohus. Riigikohtu kui Eesti kõrgeima kohtu ülesanne on aidata kohtulahendite läbivaatami- 2021. aasta menetlusstatistika sega kaasa seaduste ühetaolisele kohaldamisele ja ühtse 2021. aasta kohtuasjade statistika117 pinnalt saab öelda, kohtupraktika kujundamisele. Samuti on Riigikohtu roll et sissetulevate asjade arv võrreldes eelneva aastaga pü- kaasa aidata õigusemõistmise korrakohase toimimise ta- sis peaaegu samal tasemel. 2021. aastal esitati 2685 me- gamisele kogu kohtusüsteemis, seda eelkõige kohtunike netlustaotlust (2020. aastal 2 715 taotlust), sealhulgas omavalitsuskogude tööd korraldades ja tagades. 2 473 menetlusloa taotlust ning 212 riigi õigusabi või Riigikohtu esimees esitab kord aastas Riigikogule üle- menetlusabi taotlust. Kokku oli menetluses 3 202 taot- vaate kohtukorralduse, õigusemõistmise ja seaduste lust (2020. aastal 3 169 taotlust), sealhulgas 2 963 me- ühetaolise kohaldamise kohta. 21. mail 2021. aastal pee- netlusloa taotlust ning 239 riigi õigusabi või menetlusabi tud Riigikogu ettekandes116 tegi Riigikohtu esimees taga- taotlust. sivaate Eesti kohtusüsteemile 2020. aastal: milline oli kohtuasjade arv, menetluse kiirus ja tõhusus pandeemia Riigikohtu praktika kättesaadavus ajal. Murekohana tõi esimees välja kohtute täiendava Riigikohtu lahendid avaldatakse Riigikohtu veebilehel ressursivajaduse, et tulla toime ühe suureneva töökoor- otsuse tegemise päeval. Veebilehel toimib lahendite ot- musega. Seadusandja tähelepanu juhiti ka sellele, krimi- sing118 ning koos lahenditele lisatud märksõnade ja an- naalasjade üldmenetluse jäikus ja ressursimahukus vajaks notatsioonidega on tagatud ülevaade Riigikohtu seisu- jätkuvalt ülevaatamist. Samuti tuleks seadustes üle vaadata kohtadest. 2021. aasta lõpu seisuga peatati kohtuprak- ebamõistlikult lühikesed menetlustähtajad, mida oli pandee- tika analüüside119 koostamine ning nende veebilehel kät- mia ajal võimatu järgida. Kohtusüsteemi jaoks olulistest tee- tesaadavaks tegemine. Perioodiliste Riigikohtu praktika madest sai markeeritud veel Riigikohtu ja teiste põhiseadus- ülevaadete120 tegemisega jätkatakse. like institutsioonide sõltumatuse tagamine eelarveprotsessis, 116 Riigikohtu esimehe ettekanne Riigikogule 20. mail. Kättesaadav veebilehel: https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/elfin- der/%C3%B5igusalased%20materjalid/avalikud%20esinemised/Ettekanne_Riigikogu_2021.pdf. 117 Detailne menetlusstatistika 2021. aasta ja eelnevate aastate kohta kolleegiumide lõikes on kättesaadav Riigikohtu veebilehel: https://www.riigikohus.ee/et/riigikohus/statistika. 118 Lahendi otsing. Kättesaadav veebilehel: https://www.riigikohus.ee/et/lahendid? 119 Kohtupraktika analüüsid. Kättesaadav veebilehel: https://www.riigikohus.ee/et/kohtupraktika-analuusid-ja-ulevaated/kohtuprak- tika-analuusid. 120 Praktika ülevaated. Kättesaadav veebilehel: https://www.riigikohus.ee/et/kohtupraktika-analuusid-ja-ulevaated/riigikohtu-prak- tika-ulevaated. 63 2021. aastal andis Riigikohus välja kohtute aastaraa- Kohtunike ja kohtuteenistujate koolitamine matu121 elektroonilises vormis. Kohtute aastaraamatu üks peateemasid oli kohtunike põlvkonnavahetus, sest 2021. aasta koolituskalender oli tihe ja kõigi osapoolte järgmise viie aasta jooksul tekib õigus pensionile jääda valmisolek hübriid- ja veebikoolitusteks kõrge. Kokku enam kui poolesajal õigusemõistjal. Samuti käsitleti päe- toimus 2021. aastal 55 koolitust, mille kestus oli 59 koo- vakajalisi õigusküsimusi – nn rusikaõigust, koroonapii- lituspäeva. Viimase kolme aasta lõikes on koolituste arv ranguid ja eeltõendamismenetlust. püsinud stabiilne. 2021. aastal osales koolitustel kokku 720 osavõtjat rohkem kui aastal 2020 (vastavalt 2 568 ja Kohtunike täiskogu 1 938 inimest). Korraldati suurte inimeste arvuga veebi- koolitusi, õnnestus kaasata rohkem kohtujuriste ning ka Kohtunike täiskogu on suurim kohtunike esindusorgan, sihtgruppe väljastpoolt kohtusüsteemi. 2021. aastal osa- kuhu kuuluvad kõik Eesti kohtunikud. Täiskogul anna- lesid kohtunikud koolitustel 1 084 korda, mis oli vad Riigikohtu esimees ja justiitsminister ülevaate õigus- 40,8 protsenti kõikidest osalejatest. ja kohtusüsteemi arengust. Täiskogu tööd juhatab Riigi- kohtu esimees. Täiskogu arutab õigusemõistmise prob- 2021. aastal lisati kohtunike koolituse kodulehele 19 sal- leeme ning kohtute ja kohtunikutööga seotud küsimusi. vestist, mida on võimalik järelvaadata või -kuulata. 2021. Täiskogul valitakse distsiplinaarkolleegiumi ja kohtuni- aastal toimus koostöös Tartu Ülikooliga 104 akadeemi- kueksamikomisjoni esimese ja teise astme kohtunikest lise tunni pikkune Moodle’i veebikursus „Psühhiaatria liikmed, kohtute haldamise nõukoja, koolitusnõukogu ja kohtumenetluses“, mis on esimene omataoline Riigi- kohtunikuabi konkursi komisjoni kohtunikest liikmed kohtu õigusteabe- ja koolitusosakonna praktikas. ning asendusliikmed ja kohtunike eetikanõukogu liik- Riigikohus võtab jätkuvalt aktiivselt osa Euroopa Õigusa- med. Samuti valib täiskogu kohtunikkonna esindajad lase Koolituse Võrgustiku tööst. Riigikohtu kaudu osale- Eesti Advokatuuri aukohtu ja kutsesobivuskomisjoni, sid I ja II astme kohtunikud 2021. aastal väliskoolitustel prokuröride konkursi- ja distsiplinaarkomisjoni ning No- kokku 51 korda122. tarite Koja aukohtu kohtunikest liikmed ja asendusliik- Riigikohus jätkas kohtuteenistujate õiguskoolituste läbi- med. viimist Justiitsministeeriumiga sõlmitud lepingu alusel. 4. juunil 2021 toimus Tartus kohtunike XXI korraline Kohtuteenistujate õiguskoolituste sihtgrupp on istungi- täiskogu, mille keskseks teemaks oli kohtumenetluse sekretärid, referendid ja kohtunikuabid. 2021. aastal toi- avalikkus. Arutleti nii kohtumenetluse avalikkuse eel- musid koolitused kriminaal- ja väärteomenetlusest, tsi- nõu, andmekaitseõiguse kui ka kohtumenetluse kinni- viilkohtumenetlusest, registrimenetlusest, asja- ja kin- seks kuulutamise ja ülekannete tegemise teemadel. Li- nistusraamatuõiguse arengutest ja praktilistest problee- saks jagati ka tunnustusi. midest kaasusõppe vormis, kokku viiel koolituspäeval. Kohtunike distsiplinaarkolleegiumi, 2021. aastal osalesid 15 kohtunikku advokatuuri kooli- tustel, kuid prokuratuuri koolitustel ükski kohtunik ei kohtuniku-eksamikomisjoni ja eetikanõukogu osalenud. Jätkuvalt on nii prokuröridel kui ka advokaati- teenindamine del suur huvi kohtunike koolituste vastu – prokurörid Lisaks kohtunike täiskogu korraldamisele teenindab Rii- osalesid kohtunike koolitustel 97 ja advokaadid 147 kor- gikohus kohtunike distsiplinaarkolleegiumi, kes arutab ral. kohtunike distsiplinaarasju. 2021. aastal algatati distsip- Struktuursed ümberkorraldused linaarmenetlus ühe kohtuniku suhtes. Samuti teenindab Riigikohus kohtunikueksamikomis- 2021. aastal toimus ressursimahukamate tööprotsesside joni, mille ülesanded on esimese ja teise astme kohtuni- ja põhitegevust toetavate funktsioonide hindamine ning kukohtade täitmiseks välja kuulutatud konkursside läbi- alustati struktuursete ümberkorraldustega põhitegevust viimine, kohtunikueksami korraldamine ja alla kol- toetavates valdkondades. Ümberkorralduste tulemusena meaastase staažiga kohtunike kohta arvamuste kogu- väheneb lõppkokkuvõttes toetavate valdkondade teenis- mine. Kohtunikueksamit korraldab kohtunikueksamiko- tuskohtade arv 11 võrra ja Riigikohtus tervikuna 105-lt misjon kaks korda aastas: kevadel ja sügisel. 2021. aastal teenistuskohalt 94-le ning 1. juulist 2022 91,5 teenistus- saabus 29 eksamile lubamise taotlust, eksamid sooritas kohani. Vabanevad eelarvelised vahendid suunatakse positiivselt viis eksamitegijat. Kohtunike konkursse kuu- peamiselt põhitegevuse toetamiseks. lutati välja neli, nende konkurssidega sooviti täita 16 kohtunikukohta. 2021. aasta lõpu seisuga oli ametis 33 Detailsem ülevaade Riigikohtu 2021. aasta tegevustest alla kolmeaastase staažiga kohtunikku. aadressil: https://www.riigikogu.ee/riigikogu/riigikogu- Riigikohus teenindab 2019. aastast kohtunike eetikanõu- kantselei/eelarve-ja-majandusaasta-aruanne/ kogu. Eetikanõukogu on kohtunikkonna sisene nõuan- dev organ, mille poole saavad kohtunikud pöörduda neid puudutavates asjades arvamuse saamiseks. Lisaks võib eetikanõukogu anda üldisi eetikaalaseid soovitusi. Eeti- kanõukogu arvamused ja soovitused ei ole siduvad. 2021. aastal pöörduti eetikanõukogu poole kahel korral. 121 Kohtute aastaraamat. Kättesaadav veebilehel: https://aastaraamat.riigikohus.ee/. 122 Arvestatud on iga üksikut osalemist. Näiteks kui kohtunik osales aasta jooksul kolmel väliskoolitusel, siis on arvestatud kolme osale- mist. 64 1.2.22 Riigikontroll Riigikontrolli põhitegevus on auditeerimine. 2021. aastal Maaelu Edendamise Sihtasutuses ja riiklikult oluliste valmis Riigikontrolli auditiosakonnal 13 auditit ja üle- projektide kriisilaenude menetlus KredExis. vaadet ning lisaks sellele hulk märgukirju. Auditijuhid ja Maakondlik ühistransport audiitorid on oma töö kohta andnud infot Riigikogu ko- Maakondliku ühistranspordi auditi põhjal järeldas Riigi- misjonide istungitel, seminaridel, meedias ja sotsiaal- kontroll, et praegune maakondliku bussiliikluse korral- meedias. dus ja tasuta sõidu võimalus ei ole aidanud kaasa ühis- Auditiosakonna seire ja auditite keskmes olid järgmised transpordi eelistamisele. Ehkki nõudlus maakondliku valdkonnad: haridus, töö, sotsiaalkaitse ja tervishoid; ta- ühistranspordi järele on kasvanud, pole ühistranspordi ristu ja suurinvesteeringud; siseturvalisus ja riigikaitse; kasutajate hulk jõudnud eesmärgiks seatud veerandini infotehnoloogia; kohalikud omavalitsused; keskkond ja töölkäijatest. säästev areng ning raamatupidamine ja tehingute sea- Postiteenuse korraldus duslikkus. Riigikontroll analüüsis universaalse postiteenuse osuta- 2021. aastasse jäid ka mitmed tööd seoses ettevõtete mist Eestis ja leidis, et kirjade saatmine on vähenenud toetamisega COVID-19-kriisi ajal. 2022. aastal on au- viimase kümnendiga viis korda ja peamise postiteenu- ditiosakonna fookuses tervisevaldkond. Oma peamised sena saadetakse pakke, milleks eelistatakse postkonto- järeldused tervisevaldkonna probleemide ja arengu- reile pakiautomaate. suundumuste kohta on kavas koondada ülevaatesse riigi vara kasutamisest ja säilimisest 2021.–2022. aastal. Ülevaade riigi kinnisvarapoliitikast 2021. aastal valmis Riigikontrolli analüüsiosakonnal Riigikontroll küsitles ülevaates riigi kinnisvaraga seotud kolm ülevaadet ning koostati koostöös auditiosakonnaga osapooli ning leidis mitmeid vastuolusid arusaamades ja parlamendile aastaaruandena esitamiseks põhjalik ana- ootustes. Riigi kinnisvara arendamine on selle kasutajate lüüs koroonaviiruse õppetundidest. Tööde tulemusi tut- hinnangul jäik ja kulukas ning riiklik kinnisvarapoliitika vustati Riigikogu komisjonide istungitel ja meedias. ei motiveeri otsima odavamaid ega paindlikumaid lahen- dusi. Analüüsiosakonna fookuses on 2022. aastal Euroopa Liidu toetuste kasutamise planeerimine ja probleemid, mis seonduvad võimekusega saadud raha Eesti majan- Riigikontrolör Janar Holm koostas ja edastas peaminist- duse ja ühiskonna arengu kiirendamiseks õigel ajal ja vii- rile kaks COVID-19-kriisi käsitlevat analüüsi. Esimeses, sil kasutusele võtta. Samuti on kavas käsitleda ettevõtete 27. juulist 2021 andis riigikontrolör hinnangu vaktsinee- toetamist maksumaksja rahaga ja sellega seonduvaid rimise senise käigu kohta ja tegi ühtaegu hulga ettepane- riske. kuid, kuidas protsessi kiirendada. Teise analüüsi saatis riigikontrolör peaministrile 1. oktoobril 2021 ja see kä- 2021. aasta mahukaimad tööd olid järgmised: sitles põhiliselt kriisi teise laine kogemust ning puudutas ennekõike valitsuse vahetu juhtimistasandi haardega kü- Ülevaade riigi vara kasutamise ja säilimise kohta 2020.– simusi, mitte juhtimisahela järgmisi tasandeid. 2021. aastal – „Koroonakriisi viis õppetundi“ Riigikontrolli esindajad osalesid riigieelarve kontrolli Analüüsiosakond koostas 2021. aastal koostöös au- erikomisjoni istungitel, samuti alatiste komisjonide is- ditiosakonnaga riigi vara kasutamisest ja säilimisest üle- tungitel. Riigikontrolör Janar Holm pidas parlamendi vaate, mis on seaduse järgi Riigikogule esitatav Riigi- täiskogu ees aastaraportit tutvustava kõne, vastas Riigi- kontrolli aastaraport. Seekord keskenduti õppetundi- kogu liikmete arupärimisele ja kirjalikule küsimusele dele, mis on saadud koroonaviirusest tingitud kriisi käi- ning avaldas mitu artiklit. gus. Riigiasutuste tööülesanded ja vastutus kriisis on jao- tunud kohati ebaselgelt ja ka ebarealistlikult. 2021. aastal mainiti ajakirjanduses Riigikontrolli ja riigi- kontrolöri tööd 3 377 materjalis. Riigi 2020. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus Arendus- ja haldusteenistuse ülesanne on toetada Riigi- kontrolli põhitegevust ehk auditite tegemist. Toetus hõl- Riigi raamatupidamise aastaaruande kohta andis Riigi- mab auditite kvaliteedi- ja metoodikatuge, andmeana- kontroll märkusega arvamuse ja tehingute seadus- lüütika arendust, personalitööd, välissuhtlust, infotehno- likkuse kohta olulisi tähelepanekuid ei olnud, kuid tõsi- loogia kasutamist, hoone haldust ja asjaajamist, finants- seid probleeme ilmnes riigieelarve koostamise protses- juhtimist ja raamatupidamist ning õigusnõustamist. sis. Andmeanalüütika arendusprojektid hõlmasid eelkõige Pahaloomuliste kasvajate avastamine ja patsiendi ravile auditimeeskondadele nn seiretöölaudade loomist, val- suunamine mis riigihangete ja Rail Balticu seire töölaud ning SAP BO Vähiravis toob iga viivitus kaasa vähipatsiendi eluea vä- andmete põhjal tööjõukulude seire ja auditi töölaud. henemise, ent Eestis avastatakse vähk liiga hilja – näiteks Aasta lõpus algas Riigikontrolli auditeid toetava andme- ainult ligikaudu 29 protsenti emakakaela-, 35 protsenti lao rajamine, mille esimese sammuna loodi riigi majan- jämesoole- ja 49 protsenti rinnavähist avastati dusaasta koondaruande koostamiseks reaalaja ühendus 2018. aastal haiguse algjärgus. Vähi varase avastamise andmebaasidega. Käima lükati andmeanalüütika kollok- tõhus meetod on sõeluuringud, mida nii meil kui ka mujal viumid, et tutvuda teiste riigiasutuste andmeanalüütika tehakse osa paikmete suhtes. Eestis on sõeluuringutest praktika ja projektidega. osavõtt vähene. Välissuhtluse valdkonnas viidi ellu EUROSAI IT-töö- Ettevõtete toetamine COVID-19-kriisi ajal rühma tegevuskava. Kavast lähtudes korraldati kaks 2021. aastal valmis auditiosakonnal kolm tööd ettevõ- suurüritust: ITWG virtuaalne kevadkoosolek ning ITWG tete toetamise kohta koroonakriisis: ülevaade ettevõtete aastakoosolek hübriidvormis Eestis. Välissuhtluse vald- toetamisest COVID-19-kriisi ajal; kriisilaenude menetlus konna koordineerimisel uuendati keskkonnaauditi ava- tud e-kursusi (MOOC), ühtlasi viidi läbi uuendatud vee- 65 MOOC ja jäätme-MOOC. Tavapärane välissuhtlus toimus 2021. aasta lõpus oli Riigikontrolliga töö- või teenistus- koroonakriisi tõttu peamiselt virtuaalselt. suhtes 82 inimest, kellest aktiivselt töötas 76. Üldine töö- Riigikontrolli strateegia rakenduskavas aastaks 2021 oli jõu voolavus aasta jooksul oli 19,9 protsenti. Riigikont- planeeritud kümme arendustegevust, mis viidi suures rolli sooline jaotus on püsiv: 2021. aasta lõpu seisuga oli osas põhiülesannete täitmise kõrval ka ellu. teenistujate hulgas mehi 32 protsenti ja naisi 68 prot- senti. 1.2.23 Vabariigi Presidendi Kantselei Vabariigi Presidendi Kantselei toetab Vabariigi Presi- jätkuva COVID-19 pandeemiaga toimusid eelmisel aastal denti seadusest tulenevate ülesannete täitmisel. Kantse- paljud kohtumised ning esinemised veebi vahendusel. lei korraldab Vabariigi Presidendi riigisisest ja -välist suhtlemist, juhib infovahetust meedia, avalikkuse ja Välissuhtlus teiste partneritega, valmistab ette õigusakte ning täidab 2021. aasta oli keeruline aasta, mida iseloomustas jätku- teisi ülesandeid. vast koroonapandeemiast tulenev määramatus ja eba- Seaduste väljakuulutamine ja muud otsused kindlus ka rahvusvahelises plaanis. Presidendi välisuht- lus hõlmas kolme peamist tasandit: lähinaabrus ja regio- Vabariigi President kuulutas 2021. aastal välja 96 (sh naalne koostöö; Euroopa ja transatlantilised liitlased; president Alar Karis 43) seadust ja jättis välja kuuluta- globaalne, lähtudes Eesti huvidest (eelkõige äridiplo- mata ühe seaduse. Riigipea tegi kolm otsust Vabariigi Va- maatia toetamine, liitlassuhete tugevdamine kaugemate litsuse koosseisu muutmise kohta. samameelsete parteritega). Vabariigi President viibis 26 välisvisiidil (Kaljulaid 18, Karis kaheksa). Kaalukama- Ametisse nimetamine ja auastmete andmine teks visiitideks võib pidada riigivisiite Austriasse ja Kee- President tegi 19 (sh president Alar Karis kaks) otsust niasse ning ametlikke visiite Poola ja Rootsi. Mais toimu- Eesti Vabariigi erakorraliste ja täievoliliste suursaadi- nud riigivisiidil Austria Vabariiki ja Eesti Vabariigi presi- kute ametisse nimetamise ning tagasikutsumise kohta dendi esimesel riigivisiidil Keenia Vabariiki saatsid pre- ning kolm (sh president Alar Karis ühe) otsust kohtunike sidenti esinduslikud äridelegatsioonid. Samuti saatis mai ametisse nimetamise ja kolm otsust (sh president Alar alguses toimunud ametlikul visiidil Poola presidenti ka- Karis ühe) ametist vabastamise kohta. Vabariigi Presi- heksaliikmeline äridelegatsioon ning president Kalju- dent andis ühe otsusega nõusoleku kohtuniku kriminaal- laidi ametiaja viimasel välisvisiidil Rootsi oli kaasas IT- vastutusele võtmiseks. President andis 18 käskkirja (sh ettevõtjatest koosnev äridelegatsioon. President Karise president Alar Karis kuus) kaitseväelastele auastmete esimesed tutvumisvisiidid toimusid Lätti, Soome, Leetu andmiseks. ja Poola. Novembris viibis President Karis ka Pariisi ra- hufoorumil ja UNESCO 75. aastapäeva tähistamisel Parii- Teenetemärkidega autasustamine sis ning 3B presidentide kohtumisel Vilniuses. Detsemb- ris toimusid töövisiidid Brüsselisse ja New Yorki. Brüs- Vabariigi President annetas vabariigi aastapäevaks 152 seli visiidi raskuskese oli tutvumiskohtumistel ELi insti- riiklikku teenetemärki. Lisaks annetati riiklikke autasu- tutsioonides ning selle raames kohtus riigipea Euroopa sid seoses riigivisiidiga Austria Vabariiki (kaks teenete- Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni ja Ülemkogu märki), seoses Rumeenia presidendi riigivisiidiga Eesti presidendi Charles Micheliga. New Yorgi visiit toimus Vabariiki (11 teenetemärki) ja välisriikide diplomaatide seoses Eesti ÜRO Julgeolekunõukogu valitud liikmesuse lahkumisega Eestist (üks teenetemärk). President anne- perioodi (2020–2021) lõppemisega. Aset leidis kohtu- tas 2021. aastal kokku nelja otsusega 166 riiklikku tee- mine ÜRO peasekretär Antonio Guterresega, ÜRO ini- netemärki. Vabariigi President tegi kaks otsust teenete- mõiguste asepeasekretär Ilze Brands Kehris’ega ja ÜRO märgi äravõtmise kohta. Peaassamblee presidendi Abdulla Shahid’iga. Samuti Armuandmine osales riigipea kõrgetasemelisel avalikul arutelul kliima ja julgeoleku teemadel. Visiidi programmi kuulus ka koh- Armuandmiskomisjon vaatas läbi materjalid 52 süüdi- tumine kohaliku eestlaskonnaga. 2021. aastal võõrustas mõistetu kohta, kellest armu anti ühele isikule. Valmis- president Kaljulaid kolme ja president Karis ühte välis- tati ette kolm armuandmist käsitlevat otsust. riigi riigipead. Juunis toimus Rumeenia presidendi Riigisisene tegevus Iohannise riigivisiit Eestisse ja ametlikul visiidil viibis Kosovo president Osmani. Lennart Meri konverentsi raa- 2021. aastal külastasid Vabariigi President Kerti Kalju- mes oli septembris Tallinnas Läti president Levits, kes laid ja Vabariigi President Alar Karis aktiivselt Eesti eri- väisas Eestit töövisiidi raames ka novembris. nevaid piirkondi ning kohtusid kohalike omavalitsuste Märgilised olid riigipea töövisiidid Riiga, Vilniusesse ja esindajate ja ettevõtjate ning erinevate Eesti piirkondade Madridi seoses diplomaatiliste suhete aastasajatähista- kohaliku elu edendajate ja eestvedajatega. Lisaks palju- misega ning Berliini, tähistamaks diplomaatiliste suhete dele lühematele külastustele tegi president Kersti Kalju- taastamise 30. aastapäeva. Ka visiit Rootsi markeeris laid maakonnavisiidid LääneVirumaale, Ida-Virumaale ja diplomaatiliste suhete sõlmimise 100. ja taastamise Jõgevamaale ning oma presidendiaja lõpu puhul pikema 30. aastat. Aasta jooksul osales Vabariigi President mit- ringsõidu Eestis. President Alar Karis astus ametisse ok- metel rahvusvahelistel konverentsidel, kuid seda koroo- toobris ning lisaks mitmetele väiksematele külastustele napandeemiast tulenevalt enamjaolt virtuaalselt. Vir- tegi ta maakonnavisiidid Valgamaale ning Ida-Virumaale. tuaalselt toimus ka rida regulaarseid videokõnesid kol- Riigipead pidasid aasta jooksul hulgaliselt erinevaid kõ- leegidega, loenguid ning foorumeid. 2021. aastal andis nesid, tervitusi, sõnavõtte ning andsid koolitunde. Seoses Vabariigi Presidendile üle oma volikirjad 34 (Kaljulaidile 28, Karisele kuus) välisriigi suursaadikut. 66 1.2.24 Õiguskantsleri Kantselei Õiguskantsleri Kantselei ülesandeks on õiguskantsleri https://stenogrammid.riigikogu.ee/et/202109211000 tegevuse toetamine põhiseadusest ja seadustest tulene- vate ülesannete täitmisel. Tegevusmahud kogu aruandeaasta kohta võrdluses Õiguskantsleri ülesandeks on teostada järelevalvet õi- 2020. aastaga on järgmised: gustloovate aktide põhiseadusele ja seadustele vasta- vuse üle, kontrollida isikute põhiõiguste ja vabaduste jär-  Järelevalve õigustloovate aktide põhiseaduslikkuse gimist avalikke ülesandeid täitvate asutuste ja ametnike ja seaduslikkuse üle 108 (2020. aastal 105). poolt, täita lasteombudsmani funktsiooni ja olla Eesti Va-  Järelevalve põhiõiguste ja -vabaduste järgimise üle bariigi kui ÜRO isikute väärkohtlemise vastase konvent- 229 (2020. aastal 270). siooniga ühinenud riigi ennetusasutus. Õiguskantsler  Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluses osa- teostab järelevalvet põhiõiguste ja -vabaduste järgimise lemine 15 (2020. aastal 7). üle täidesaatva riigivõimu asutuste poolt varjatult  Avalduse menetlusse võtmata jätmine 1 960 isikuandmete ja nendega seonduva teabe kogumise, (2020. aastal 1630). töötlemise, kasutamise ja järelevalve korraldamisel.  Kohtuniku distsiplinaarmenetluse algatamise me- netlus 27(2020. aastal 26). Õiguskantsler täidab Eesti riikliku inimõiguste kaitse ja  Arvamused õigusaktide jm dokumentide kohta 22 edendamise asutuse123 ülesandeid. Õiguskantsler seisab (2020. aastal 26). selle eest, et kõik puuetega inimesed saaksid põhiõigusi ja -vabadusi teostada teistega võrdsetel alustel. Käes-  Kollegiaalorgani töös osalemine 0 (2020. aastal 1). oleva tegevusülevaate eesmärgiks on anda informat-  Riigikogu liikme pöördumise läbivaatamine 15 siooni riigi majandusaasta koondaruande koostajale Õi- (2020. aastal 14). guskantsleri Kantselei tegevuse kohta 2021. aruan-  Immuniteedi ära võtmise menetlus 1 (2020. aas- deaastal. Õiguskantsler esitab kord aastas Riigikogule tal 0). aastaülevaate temale seadusega pandud ülesannete täit-  Muu seadusest tulenev tegevus 68 (2020. aastal 93). mise kohta. Ülevaade on avalikustatud õiguskantsleri ko- KOKKU 2 445 (2020. aastal 2 172) dulehel https://www.oiguskantsler.ee/ylevaade2021/ Kirjaliku ülevaate 2020./2021. aasta tegevustest kuni Õiguskantslerile esitati 2020. aastal 2 753 ja 2021. aastal 1. september 2021 esitas õiguskantsler Riigikogule 3 169 avaldust. 2021. aasta sügisistungjärgu ajal ning tegi ka vastavasi- sulise suulise ettekande: 1.2.25 Ministeeriumite siseauditi üksuste sise- ja välishindamiste tulemused Euroopa Komisjoni otsuse kohaselt tuleb Euroopa Liidus ulatuslikult eiratud – seitsmes ministeeriumis üheteist- kõikide riikide avaliku sektori siseauditeerimisel järgida kümnest (63 protsenti) pole viimase kaheksa aasta jook- Rahvusvahelise Siseaudiitorite Instituudi (IIA) poolt sul läbi viidud ainsatki siseauditi kvaliteedi välishinda- välja töötatud siseauditeerimise standardeid. Nende ko- mist. Eelnimetatuist viies on mööda lastud juba kaks ko- haselt tuleb siseauditi funktsiooni kvaliteeti lisaks pe- hustusliku välishindamise tsüklit. Veel kolmes ministee- rioodilisele sisemisele hindamisele vähemalt kord viie riumis tehti viimane kvaliteedi välishindamine aastatel aasta jooksul hinnata välise sõltumatu spetsialisti poolt. 2015–2016. Seega täidab tänase seisuga kehtivat seadust Eestis on siseauditi standardid kehtestatud audiitortege- ainult üks ministeerium ja ka selle puhul on kvaliteedi- vuse seadusega. Kvaliteedihindamise reeglid on veel hindamisi läbi viidud Euroopa Liidu fondide nõuetele täiendavalt sätestatud Täidesaatva riigivõimu asutuse si- vastamiseks. Aastatel 2022–2023 kavandab järgmist seauditeerimise üldeeskirja § 11 Siseauditi üksuse välis- hindamist kolm ministeeriumi. hindamine lõikes (2): Välishindamisel hinnatakse siseau- Peamiste põhjustena nii sisemisi kui ka väliseid kvalitee- diti üksuse juhtimise ja tegevuse vastavust õigusaktide dihindamisi mitte teha on ministeeriumite siseauditi ju- nõuetele. Välishindamine viiakse läbi vähemalt kord viie hid toonud esile eelkõige eelarvevahendite puudumise aasta jooksul. Nii standardid kui määrus näevad ette, et välishindamise tellimiseks, väikesele üksusele ebaotstar- siseauditi üksuse perioodiline sisemine hindamine tu- beka ressursikulutuse hindamise teostamisel (viies mi- leks läbi viia vastavalt vajadusele, kuid kindlasti kavan- nisteeriumis on kogu haldusala katvas siseauditi üksuses datud välishindamisele eelneva 12 kuu jooksul. kõigest üks kuni kolm töötajat), aga samuti juhtkonna- Ministeeriumite siseauditi üksuste iga-aastastest tege- poolse ootuse puudumise. vusaruannetest ilmneb, et kvaliteedi hindamise nõuet on 123 National Human Rights Institution – NHRI. 67 2 Riigi konsolideeritud ja konsolideerimata raamatu- pidamise aastaaruanne 2.1 Bilanss mln eurot Konsolideeritud Konsolideerimata Lisa 31.12.2021 31.12.2020 31.12.2019 31.12.2021 31.12.2020 31.12.2019 Varad Käibevara Raha 2 503,2 2 300,7 1 460,2 1 658,9 1 573,9 881,3 a2 Finantsinvesteerin- gud 461,6 645,5 518,4 448,3 644,0 500,8 a3 Maksu-, lõivu- ja trahvinõuded 1 248,8 1 125,4 1 184,4 1 322,1 1 169,7 1 241,5 a4 Muud nõuded ja ette- maksed 1 294,7 1 097,8 966,9 1 228,5 775,9 619,2 a5 Tuletisinstrumendid 160,2 31,8 10,0 0,0 0,0 0,0 a18 Varud 367,4 319,9 330,7 33,3 47,0 19,0 a7 Immateriaalne käi- bevara 208,6 85,3 76,0 0,0 0,0 0,0 a12 Bioloogilised varad 41,1 31,3 26,2 1,8 1,3 2,5 a14 Käibevara kokku 6 285,6 5 637,7 4 572,8 4 692,9 4 211,8 3 264,3 Põhivara Osalused sihtasutus- tes 0,0 0,0 0,0 441,7 442,9 366,8 a8 Osalused tütar- ja si- dusettevõtjates 67,5 60,4 57,9 4 169,9 3 881,8 3 657,0 a9 Finantsinvesteerin- gud 319,8 316,6 325,0 301,8 298,6 307,2 a3 Muud nõuded ja ette- maksed 925,1 867,1 694,0 1 089,2 1 533,3 708,0 a5 Tuletisinstrumendid 187,6 23,7 4,2 0,0 0,0 0,0 a18 Kinnisvarainvestee- ringud 85,3 84,3 86,3 37,1 37,4 37,1 a10 Materiaalne põhi- vara 10 318,1 9 885,4 9 669,6 3 334,0 3 082,9 2 926,8 a11 Immateriaalne põhi- vara 305,9 279,8 244,0 150,4 125,6 105,2 a12 Bioloogilised varad 930,7 758,9 665,8 16,5 12,0 23,1 a14 Põhivara kokku 13 140,0 12 276,2 11 746,8 9 540,6 9 414,5 8 131,2 Varad kokku 19 425,6 17 913,9 16 319,6 14 233,5 13 626,3 11 395,5 68 Konsolideeritud Konsolideerimata Lisa 31.12.2021 31.12.2020 31.12.2019 31.12.2021 31.12.2020 31.12.2019 Kohustised ja neto- vara Lühiajalised kohus- tised Saadud maksude, lõi- vude, trahvide ette- maksed 622,8 523,2 551,7 638,6 534,7 563,0 a4 Võlad tarnijatele 387,1 303,8 313,2 172,9 153,5 147,9 Võlad töötajatele 165,9 152,1 142,3 63,1 60,6 54,4 Maksude, lõivude, trahvide kohustised 407,7 353,3 345,2 392,2 346,6 340,3 a4 Muud kohustised ja saadud ettemaksed 2 019,3 1 669,4 1 686,0 2 865,2 2 518,7 1 890,1 a15 Eraldised 347,1 264,8 178,2 117,1 129,3 76,6 a16 Laenukohustised 718,6 879,9 466,9 472,9 497,7 172,6 a17 Tuletisinstrumendid 116,1 10,4 24,4 0,0 0,0 0,0 a18 Lühiajalised kohus- tised kokku 4 784,6 4 156,9 3 707,9 4 722,0 4 241,1 3 244,9 Pikaajalised kohus- tised Eraldised 3 787,8 3 289,3 2 817,2 3 701,4 3 215,6 2 764,2 a16 Laenukohustised 5 179,0 4 817,3 2 886,8 3 443,6 3 136,1 977,2 a17 Muud kohustised ja saadud ettemaksed 304,0 233,7 204,1 145,1 141,4 134,7 a15 Tuletisinstrumendid 37,8 4,4 6,0 0,0 0,0 0,0 a18 Pikaajalised kohus- tised kokku 9 308,6 8 344,7 5 914,1 7 290,1 6 493,1 3 876,1 Kohustised kokku 14 093,2 12 501,6 9 622,0 12 012,1 10 734,2 7 121,0 Netovara Vähemusosalus 283,5 134,5 133,7 0,0 0,0 0,0 Riigi netovara Reservid 471,9 469,8 448,4 471,9 469,8 448,4 a20 Riskimaandamise re- serv 211,5 34,1 -32,8 0,0 0,0 0,0 a18 Realiseerimata kursi- vahed 8,2 5,9 10,3 0,0 0,0 0,0 Akumuleeritud tulem 4 357,3 4 768,0 6 138,0 1 749,5 2 422,3 3 826,1 Riigi netovara kokku 5 048,9 5 277,8 6 563,9 2 221,4 2 892,1 4 274,5 Netovara kokku 5 332,4 5 412,3 6 697,6 2 221,4 2 892,1 4 274,5 Kohustised ja neto- vara kokku 19 425,6 17 913,9 16 319,6 14 233,5 13 626,3 11 395,5 69 2.2 Tulemiaruanne mln eurot Konsolideeritud Konsolideerimata Lisa 2021 2020 2021 2020 Tegevustulud Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed 10 497,1 9 176,3 10 600,1 9 302,4 a4 Kaupade ja teenuste müük 3 173,9 2 492,0 401,9 308,5 a21 Saadud toetused 1 034,2 967,8 984,0 881,0 a19 Muud tulud 302,6 188,1 190,5 147,6 a22 Tegevustulud kokku 15 007,8 12 824,2 12 176,5 10 639,5 Tegevuskulud Antud toetused -6 686,6 -6 035,0 -7 049,4 -6 325,4 a19 Edasiantud maksud, lõivud, trahvid -3 532,9 -3 358,5 -3 532,9 -3 358,5 a4 Ebatõenäoliselt laekuvate maksu-, lõivu-, trahvinõuete muutus -39,4 -76,6 -39,4 -76,6 a4 Tööjõukulud -1 903,9 -1 797,3 -1 068,8 -1 006,5 a23 Majandamiskulud -2 076,4 -1 663,9 -811,3 -717,5 a24 Põhivara amortisatsioon ja väärtuse muu- tus -704,7 -665,5 -291,2 -274,6 a25 Muud kulud -341,7 -311,5 -133,1 -94,4 a26 Tegevuskulud kokku -15 285,6 -13 908,3 -12 926,1 -11 853,5 Tegevustulem -277,8 -1 084,1 -749,6 -1 214,0 Tulem bioloogilise vara õiglase väärtuse muutusest 181,6 98,2 4,9 -12,3 a14 Finantstulud ja -kulud a27 Tulem osalustelt 1,0 1,5 365,7 236,8 Intressikulu -166,2 -157,9 -126,5 -111,8 Tulu hoiustelt ja väärtpaberitelt -1,0 -21,3 -4,4 -104,1 Muud finantstulud 5,7 25,5 3,6 21,6 Muud finantskulud -0,5 -0,3 0,0 0,0 Finantstulud ja -kulud kokku -161,0 -152,5 238,4 42,5 Aruandeperioodi tulem -257,2 -1 138,4 -506,3 -1 183,8 Sh riigi osa tulemist -274,3 -1 147,3 -506,3 -1 183,8 Sh vähemusosaluse osa tulemist 17,1 8,9 0,0 0,0 70 2.3 Rahavoogude aruanne mln eurot Konsolideeritud Konsolideerimata Lisa 2021 2020 2021 2020 Rahavood põhitegevusest Tegevustulem -277,8 -1 084,1 -749,6 -1 214,0 Põhivara amortisatsioon ja väärtuse muutus 704,7 665,5 291,2 274,6 a25 Kasum/kahjum põhivara müügist -38,4 -27,0 -31,3 -18,7 a22 Tulu põhivara soetuseks saadud sihtfinantseerimi- sest -488,2 -480,1 -454,9 -417,8 a19 Kulu põhivara soetuseks antud sihtfinantseerimisest 448,6 359,2 557,3 437,3 a19 Muud mitterahalised tulud ja kulud 11,7 79,8 -0,2 -0,1 Kokku korrigeeritud tegevustulem 360,6 -486,7 -387,5 -938,7 Käibevarade netomuutus -591,2 -70,9 -234,2 -26,2 Kohustiste netomuutus 828,0 581,5 684,4 337,9 Kokku rahavood põhitegevusest 597,4 23,9 62,7 -627,0 Rahavood investeerimistegevusest Tasutud põhivara soetamisel -1 063,7 -888,8 -542,6 -423,4 a13,a17 a5,a10, Laekunud põhivara müügist 50,7 31,4 33,9 20,5 a11,a14 Laekunud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 452,7 455,4 415,8 391,7 a19 Tasutud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks -404,6 -426,2 -459,1 -522,9 a19 Tasutud likviidsete finantsinvesteeringute paiguta- misest -679,7 -1 397,2 -679,2 -1 394,0 Laekunud likviidsete finantsinvesteeringute müügist 862,4 1 271,4 860,9 1 264,7 Tasutud muude finantsinvesteeringute soetamisel -8,5 -11,0 -31,6 -1 008,6 a3,a5 Tasutud osaluste omandamisel (miinus omandatud raha) -31,9 -4,4 -33,0 -264,9 a5,a8,a9 Laekunud osaluste ja muude finantsinvesteeringute üleandmisest, müügist ja likvideerimisest 189,8 2,7 52,3 91,2 a3,a8,a9 Laekunud dividendid 3,4 3,3 104,2 178,1 a9,a5 Makstud dividendid -6,6 -10,0 0,0 0,0 a9A Antud laene -86,6 -273,0 -0,2 -0,3 a6 Laekunud laenude tagasimaksed 46,7 33,2 15,1 14,0 a6 Laekunud finantstulud -3,6 18,0 -7,2 16,1 Rahavood investeerimistegevusest kokku -679,5 -1 195,2 -270,7 -1 637,8 Rahavood finantseerimistegevusest Laekunud laenukohustiste võtmisest 957,0 3 111,3 781,0 2 806,3 a17 Laenukohustiste tagasimaksed -791,2 -789,9 -499,7 -322,8 a17 Makstud intressid ja muud finantskulud -34,3 -40,2 -0,8 0,1 Klientide hoiuste muut 153,1 -269,4 12,5 473,8 a15 Rahavood finantseerimistegevusest kokku 284,6 2 011,8 293,0 2 957,4 Puhas rahavoog 202,5 840,5 85,0 692,6 Raha ja selle ekvivalendid perioodi algul 2300,7 1460,2 1 573,9 881,3 a2 Raha ja selle ekvivalendid perioodi lõpul 2503,2 2300,7 1 658,9 1 573,9 a2 Raha ja selle ekvivalentide muutus 202,5 840,5 85,0 692,6 71 2.4 Netovara muutuste aruanne mln eurot A. Konsolideeritud aruanne Riigi netovara Stabiliseerimis- Omandireformi Vähemusosalus Akumuleeritud Realiseerimata Riskimaanda- mise reserv kursivahed Kokku Kokku reserv reserv tulem Lisa Jääk seisuga 31.12.2019 414,4 34,0 -32,8 10,3 6 138,0 6 563,9 133,7 6 697,6 Välismaiste tütarettevõtjate ümberarvestu- sest tekkinud valuutakursivahed -4,4 -4,4 -4,4 Riskimaandamisinstrumentide ümberhind- lus 66,9 66,9 66,9 a18 Pensionieraldiste kindlustusmatemaatili- sed kasumid ja kahjumid -203,6 -203,6 -203,6 a16 Materiaalse põhivara ümberhindlus 6,1 6,1 6,1 a11 Aruandeperioodi tulem -1 147,3 -1 147,3 8,9 -1 138,4 Kokku aruandeperioodi kogutulem 66,9 -4,4 -1 344,8 -1 282,3 8,9 -1 273,4 Vähemusosa soetused ja müügid -3,8 -3,8 1,9 -1,9 a9A Makstud dividendid 0,0 -10,0 -10,0 a9A Ümberjaotamine 17,5 3,9 -21,4 0,0 0,0 a20 Jääk seisuga 31.12.2020 431,9 37,9 34,1 5,9 4 768,0 5 277,8 134,5 5 412,3 Välismaiste tütarettevõtjate ümberarvestu- sest tekkinud valuutakursivahed ja sidu- settevõtjate muu koondkasumi mõju 2,3 2,3 2,3 Riskimaandamisinstrumentide ümberhind- lus 177,4 177,4 177,4 a18 Pensionieraldiste kindlustusmatemaatili- sed kasumid ja kahjumid -167,6 -167,6 -167,6 a16 Materiaalse põhivara ümberhindlus 4,7 4,7 4,7 a11 Aruandeperioodi tulem -274,3 -274,3 17,1 -257,2 Kokku aruandeperioodi kogutulem 0,0 0,0 177,4 2,3 -437,2 -257,5 17,1 -240,4 Vähemusosa soetused ja müügid 27,7 27,7 138,5 166,2 a9A Esmakordselt konsolideeritud osalused 0,9 0,9 0,9 a8A Makstud dividendid 0,0 -6,6 -6,6 a9A Ümberjaotamine -1,8 3,9 -2,1 0,0 0,0 a20 Jääk seisuga 31.12.2021 430,1 41,8 211,5 8,2 4 357,3 5 048,9 283,5 5 332,4 72 B. Konsolideerimata aruanne Stabiliseerimis- Omandireformi Akumuleeritud Kokku reserv reserv tulem Lisa Jääk seisuga 31.12.2019 414,4 34,0 3 826,1 4 274,5 Pensionieraldiste kindlustusmatemaatilised kasumid ja kahju- mid -203,6 -203,6 a16 Materiaalse põhivara ümberhindlus 5,0 5,0 a11 Aruandeperioodi tulem -1 183,8 -1 183,8 Kokku aruandeperioodi kogutulem -1 382,4 -1 382,4 Ümberjaotamine 17,5 3,9 -21,4 0,0 a20 Jääk seisuga 31.12.2020 431,9 37,9 2 422,3 2 892,1 Pensionieraldiste kindlustusmatemaatilised kasumid ja kahju- mid -167,6 -167,6 a16 Materiaalse põhivara ümberhindlus 3,2 3,2 a11 Aruandeperioodi tulem -506,3 -506,3 Kokku aruandeperioodi kogutulem -670,7 -670,7 Ümberjaotamine -1,8 3,9 -2,1 0,0 a20 Jääk seisuga 31.12.2021 430,1 41,8 1 749,5 2 221,4 73 2.5 Riigieelarve täitmise aruanne tuh eurot Eelarve täitmine 2020. a eelarve miinus lõplik Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine täitmine eelarve (A) TULUDE JA KULUDE EELARVE RIIGIEELARVE TULUD KOKKU 11 253 072 11 253 072 12 432 446 10 767 804 1 179 374 Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed 9 281 798 9 281 798 10 793 537 9 398 017 1 511 739 sh riigisisene käibemaks 167 065 167 065 207 191 190 077 40 126 Saadud toetused 1 454 810 1 454 810 941 384 831 530 -513 426 Riigilõivud 81 916 81 916 89 115 74 902 7 199 Tulu majandustegevusest 162 099 162 099 312 807 233 605 150 708 Tulu põhivara ja varude müügist 17 455 17 455 31 486 18 845 14 031 Trahvid ja muud varalised karistused 15 911 15 911 17 654 15 693 1 743 Keskkonnatasud 72 852 72 852 91 009 58 680 18 157 Muud tegevustulud 47 537 47 537 43 676 39 907 -3 861 Intressi- ja omanikutulud 118 694 118 694 111 777 96 624 -6 917 RIIGIEELARVE KULUD KOKKU -12 667 151 -13 760 023 -12 782 985 -11 684 677 977 038 sh piirmääraga vahendid -3 473 349 -4 563 760 -3 835 745 -3 270 710 728 015 sh põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus -261 203 -261 203 -291 228 -274 594 -30 025 sh riigisisene käibemaksukulu -102 437 -107 094 -117 282 -113 788 -10 188 RIIGIEELARVE TULUD MIINUS KULUD -1 414 079 -2 506 951 -350 539 -916 873 2 156 412 (B) INVESTEERINGUTE EELARVE -462 993 -684 841 -584 734 -507 989 103 550 sh piirmääraga vahendid -327 077 -464 615 -388 991 -358 798 75 624 sh riigisisene käibemaksukulu -64 613 -73 610 -89 891 -76 271 -16 281 RIIGIEELARVE KULUD JA INVESTEERINGUD KOKKU -13 130 144 -14 444 864 -13 367 719 -12 192 666 1 080 588 74 Eelarve täitmine 2020. a eelarve miinus lõplik Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine täitmine eelarve RIIGIEELARVE TULUD MIINUS KULUD JA INVESTEERINGUD -1 877 072 -3 191 792 -935 273 -1 424 863 2 259 962 TULUDE KORRIGEERIMINE RIIGIEELARVE POSITSIOONIS -109 671 -2 693 Saastekvootide müügist saadud tulu korrigeerimine -106 268 411 Superdividendid ja mitterahalised dividendid -6 433 -4 709 Müüdud põhivara jääkväärtus 3 030 1 604 KOKKU TULUD RIIGIEELARVE POSITSIOONIS 12 322 775 10 765 111 KULUDE KORRIGEERIMINE RIIGIEELARVE POSITSIOONIS 169 334 65 641 Amortisatsioon 291 228 274 594 Korrigeerimine eraldiste väljamaksetega 79 455 -783 Korrigeerimine eraldiste moodustamisega -205 418 -147 302 Korrigeerimine varude muutusega 13 761 -26 563 Korrigeerimine valuutakursi muutustega 308 695 Positsiooni arvestuses kuluna kajastatud osalused ja finantsinvesteerin- gud -10 000 -35 000 KOKKU KULUD RIIGIEELARVE POSITSIOONIS -12 613 651 -11 619 036 KOKKU RIIGIEELARVE POSITSIOON -875 609 -1 361 915 TULUDE KORRIGEERIMINE TULEMIARUANDE ALUSEL 113 859 13 668 Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed -16 865 34 633 Ebatõenäoliselt laekuvad maksud, lõivud, trahvid 39 366 76 566 Riigisisesed maksutulud -209 332 -192 330 Mitterahaliselt ja finantseerimistehinguteks saadud toetused 42 639 49 471 Tulem bioloogiliste varade õiglase väärtuse muutusest 4 938 -12 281 Tulem osaluste müügist ja ümberhindlusest 255 099 58 746 Tulem finantsinvesteeringute müügist ja ümberhindlusest -4 401 -3 244 75 Eelarve täitmine 2020. a eelarve miinus lõplik Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine täitmine eelarve Finantstulud valuutakursi muutusest 141 31 Intressitulu nõuete diskonteerimisest 2 274 2 075 KOKKU TULUD TULEMIARUANDES 12 546 305 10 781 472 KULUDE KORRIGEERIMINE TULEMIARUANDE ALUSEL -269 632 -280 596 Maksude ja sotsiaalkindlustusmaksete edasiandmine -30 017 -2 685 Ebatõenäoliselt laekuvad maksud, lõivud, trahvid -39 366 -76 566 Riigisisesed maksukulud 209 332 192 330 Investeeringutes ja finantseerimistehingutes kajastatud käibemaksu- kulu -89 908 -76 288 Korrigeerimine eraldiste väljamaksetega 158 677 72 535 Korrigeerimine eraldiste moodustamisega -340 726 -262 433 Intressikulu diskonteeritud eraldistelt -124 434 -110 574 Mitterahalised majandamiskulud -2 800 -6 859 Mitterahaliselt antud toetused -10 389 -10 055 KOKKU KULUD TULEMIARUANDES -13 052 617 -11 965 273 KOKKU TULEM -506 312 -1 183 801 (C) FINANTSEERIMISTEHINGUTE EELARVE 17 515 -40 585 477 922 1 659 577 518 507 sh piirmääraga vahendid -3 112 -61 212 -28 872 -1 041 439 32 340 sh riigisisene käibemaksukulu -15 -15 -17 -17 -2 (D) RAHAVOOD RAHAVOOD TULUDEST KOKKU 12 585 402 11 085 596 Riigieelarve tulud kokku 12 432 446 10 767 804 76 Eelarve täitmine 2020. a eelarve miinus lõplik Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine täitmine eelarve Tulude laekumise rahavoo kohandus 152 956 317 792 RAHAVOOD KULUDEST KOKKU -12 345 632 -11 552 981 Riigieelarve kulud kokku -12 782 985 -11 684 677 Kulude tasumise rahavoogude kohandus 437 352 131 696 RAHAVOOD INVESTEERINGUTEST -632 678 -499 617 Riigieelarve investeeringud kokku -584 734 -507 989 Investeeringute tasumise rahavoogude kohandus -47 944 8 372 RAHAVOOD FINANTSEERIMISTEHINGUTEST 477 922 1 659 577 KOKKU RAHAVOOD 85 014 692 575 Osa 1. RIIGIKOGU TULUD 0 0 138 116 138 KULUD -23 514 -23 449 -22 216 -20 476 1 233 sh piirmääraga vahendid -14 732 -14 494 -13 125 -11 725 1 370 INVESTEERINGUD -635 -1 557 -471 -2 211 1 085 sh piirmääraga vahendid -635 -1 557 -471 -2 211 1 085 KÄIBEMAKSU KULU -651 -664 -874 -699 -210 KORRIGEERIMISED -134 -94 Riigikogu liikmete töötasu (töösuhte lõppemise hüvitise eraldis) -65 -29 Intressikulu töösuhte lõppemise hüvitise eraldiselt -69 -65 Osa 2. VABARIIGI PRESIDENDI KANTSELEI TULUD 28 28 143 448 115 KULUD -4 599 -5 070 -4 651 -4 445 419 sh piirmääraga vahendid -3 965 -4 325 -3 938 -3 552 387 77 Eelarve täitmine 2020. a eelarve miinus lõplik Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine täitmine eelarve INVESTEERINGUD -357 -434 -80 -53 355 sh piirmääraga vahendid -357 -434 -80 -53 355 KÄIBEMAKSU KULU -325 -329 -250 -309 79 KORRIGEERIMISED -836 -28 Intressikulu eraldistelt -211 -222 Korrigeerimine eripensioni eraldiste väljamaksetega -624 194 Osa 3. RIIGIKONTROLL TULUD 0 0 26 10 26 KULUD -5 210 -5 807 -4 796 -4 553 1 011 sh piirmääraga vahendid -5 058 -5 629 -4 607 -4 392 1 022 INVESTEERINGUD 0 -188 -107 -33 81 sh piirmääraga vahendid 0 -188 -107 -33 81 KÄIBEMAKSU KULU -229 -229 -251 -202 -21 Osa 4. ÕIGUSKANTSLERI KANTSELEI KULUD -2 949 -3 056 -2 908 -2 702 149 sh piirmääraga vahendid -2 835 -2 928 -2 802 -2 592 126 KÄIBEMAKSU KULU -108 -108 -98 -92 10 KORRIGEERIMISED -2 -5 Intressikulu eraldistelt -2 -5 Osa 5. RIIGIKOHUS TULUD 220 220 267 228 47 KULUD -5 411 -5 522 -5 146 -6 136 376 78 Eelarve täitmine 2020. a eelarve miinus lõplik Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine täitmine eelarve sh piirmääraga vahendid -3 471 -3 543 -3 177 -3 972 366 INVESTEERINGUD 0 0 0 -704 0 sh piirmääraga vahendid 0 0 0 -704 0 KÄIBEMAKSU KULU -94 -94 -89 -343 5 KORRIGEERIMISED -685 -595 Saadud riigisisesed toetused 0 3 Intressikulu pensionieraldistelt -511 -443 Avaliku sektori eripensionid ja pensionisuurendused -174 -155 Osa 6. VABARIIGI VALITSUS TULUD 313 000 221 399 0 0 -221 399 KULUD -2 630 115 -2 423 080 -2 390 967 -2 279 793 32 113 sh piirmääraga vahendid -644 478 -750 442 -570 060 -610 478 180 382 Euroopa Liidu makse -337 120 -337 120 -366 805 -315 152 -29 685 Rahvusvaheliste organisatsioonide liikmemaksud (piirmääraga) -5 290 -4 709 -4 709 -5 209 0 Vabariigi Valitsuse reservid -89 767 -180 313 0 0 180 313 Kohaliku omavalitsuse üksuste toetusfond -462 609 -478 609 -475 527 -513 029 3 082 sh piirmääraga vahendid -442 196 -458 196 -458 127 -498 117 69 sh riikliku ülesande kulude hüvitamiseks -21 541 -21 541 -18 464 -16 039 3 077 sh piirmääraga vahendid -1 127 -1 127 -1 064 -1 127 63 Kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvete tasandusfond (piirmääraga) -107 225 -107 225 -107 225 -107 152 0 Kohaliku omavalitsuse üksustele edasiantavad maksud -1 315 104 -1 315 104 -1 436 702 -1 339 250 -121 598 EL vahenditest antavad toetused -313 000 0 0 0 0 Jagu 1. RIIGIKANTSELEI haldusala 79 Eelarve täitmine 2020. a eelarve miinus lõplik Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine täitmine eelarve TULUD 1 006 1 006 1 349 1 217 343 KULUD -15 714 -18 966 -16 506 -14 305 2 460 sh piirmääraga vahendid -13 905 -16 413 -13 831 -12 867 2 583 INVESTEERINGUD -7 574 -5 283 -2 692 -2 254 2 590 sh piirmääraga vahendid -7 532 -5 148 -2 572 -2 135 2 576 KÄIBEMAKSU KULU -2 127 -2 132 -1 483 -2 923 649 Tulemusvaldkond: TÕHUS RIIK Programm: Vabariigi Valitsuse ja peaministri toetamine KULUD -15 714 -18 966 -16 506 -14 305 2 460 sh piirmääraga vahendid -13 905 -16 413 -13 831 -12 867 2 583 INVESTEERINGUD -7 574 -5 283 -2 692 -2 254 2 590 sh piirmääraga vahendid -7 532 -5 148 -2 572 -2 135 2 576 KORRIGEERIMISED 192 180 Saadud riigisisesed toetused 216 211 Saadud välistoetused vahendamiseks riigiasutustele 142 197 Edasiantud välistoetused ja kaasfinantseerimine riigiasutustele -166 -228 Mitterahalised toetused 0 -1 Jagu 2. HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUMI valitsemisala TULUD 173 483 177 369 156 849 126 486 -20 521 KULUD -799 368 -870 915 -730 612 -681 452 140 303 sh piirmääraga vahendid -597 055 -619 209 -580 711 -530 013 38 498 INVESTEERINGUD -8 061 -76 496 -62 657 -29 748 13 839 sh piirmääraga vahendid -7 497 -25 376 -19 947 -14 469 5 429 FINANTSEERIMISTEHINGUD 306 306 152 176 -154 80 Eelarve täitmine 2020. a eelarve miinus lõplik Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine täitmine eelarve sh piirmääraga vahendid -14 -14 -12 -15 2 KÄIBEMAKSU KULU -13 157 -22 856 -23 031 -14 103 -174 Tulemusvaldkond: TARK JA TEGUS RAHVAS Haridus- ja noorteprogramm KULUD -577 721 -650 869 -528 020 -497 322 122 849 sh piirmääraga vahendid -440 308 -464 471 -438 643 -404 824 25 828 INVESTEERINGUD -8 011 -74 711 -61 568 -29 586 13 144 sh piirmääraga vahendid -7 447 -23 806 -19 061 -14 409 4 745 Tulemusvaldkond: TEADUS- JA ARENDUSTEGEVUS JA ETTEVÕTLUS Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni programm Kulud -206 929 -202 438 -187 425 -170 013 15 012 sh piirmääraga vahendid -143 873 -140 261 -128 887 -112 489 11 374 Investeeringud 0 -1 076 -400 -18 675 sh piirmääraga vahendid 0 -906 -241 -2 665 Tulemusvaldkond: EESTI KEEL JA EESTLUS Keeleprogramm Kulud -5 861 -7 123 -5 907 -5 465 1 216 sh piirmääraga vahendid -5 154 -6 681 -5 513 -4 984 1 168 Investeeringud 0 -649 -645 -18 4 sh piirmääraga vahendid 0 -614 -610 -8 4 Tulemusvaldkond: TÕHUS RIIK Arhiivindusprogramm Kulud -8 857 -10 486 -9 260 -8 652 1 225 sh piirmääraga vahendid -7 720 -7 796 -7 669 -7 717 128 Investeeringud -50 -60 -44 -127 16 81 Eelarve täitmine 2020. a eelarve miinus lõplik Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine täitmine eelarve sh piirmääraga vahendid -50 -50 -34 -50 16 KORRIGEERIMISED 11 724 -4 379 Hasartmängumaksutulu 2 874 2 970 Saadud mitterahalised toetused 3 547 174 Siseste saadud ja antud toetuste vahe -6 0 Teistelt valitsemisaladelt saadud välistoetuste kaasfinantseerimine 370 618 Tulem bioloogilise vara ümberhindamisest 4 938 -12 281 Tulem osaluste ümberhindamisest 68 5 845 Mitterahaliselt antud toetused -43 -1 688 Investeeringutesse kapitaliseeritud kulud (investeeringute suurenda- mine) -13 -34 Investeeringutesse kapitaliseeritud kulud (kulude vähendamine) 13 34 Teistele valitsemisaladele antud välistoetused (tulu taastamine) 199 116 Teistele valitsemisaladele vahendatud välistoetused ja kaasfinantseeri- mine (kulu taastamine) -224 -132 Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded (tulu taastamine) 16 14 Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded (kulu taastamine) -16 -14 Jagu 3. JUSTIITSMINISTEERIUMI valitsemisala TULUD 40 818 40 818 48 914 41 625 8 096 KULUD -174 590 -194 687 -182 457 -175 810 12 230 sh piirmääraga vahendid -135 745 -144 336 -138 167 -135 804 6 169 INVESTEERINGUD -295 -2 461 -1 642 -1 771 818 sh piirmääraga vahendid -191 -1 137 -786 -361 351 FINANTSEERIMISTEHINGUD -3 -3 -2 -3 1 sh piirmääraga vahendid -3 -3 -2 -3 1 KÄIBEMAKSU KULU -9 545 -9 587 -9 611 -9 444 -23 82 Eelarve täitmine 2020. a eelarve miinus lõplik Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine täitmine eelarve Tulemusvaldkond: ÕIGUSRIIK Programm: Usaldusväärne ja tulemuslik õigusruum KULUD -174 590 -194 687 -182 457 -175 810 12 230 sh piirmääraga vahendid -135 745 -144 336 -138 167 -135 804 6 169 INVESTEERINGUD -295 -2 461 -1 642 -1 771 818 sh piirmääraga vahendid -191 -1 137 -786 -361 351 KORRIGEERIMISED -9 030 -8 471 Teistelt riigiasutustelt saadud välistoetuste kaasrahastamine 230 268 Teistele valitsemisaladele vahendatud välistoetused (tulu taastamine) 29 0 Teistele valitsemisaladele vahendatud välistoetused ja kaasrahastamine -34 0 Avaliku sektori eripensionid ja pensionisuurendused -3 554 -3 811 Intressikulu pensionieraldistelt -5 701 -4 929 Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded kajastatakse tulu vähendusena, tulu taastamine 3 9 Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded kajastatakse tulu vähendusena, kulu taastamine -3 -9 Kulude korrigeerimine investeeringutesse kapitaliseerimisest 2 203 2 060 Investeeringute suurendamine kulude kapitaliseerimisest -2 203 -2 060 Jagu 4. KAITSEMINISTEERIUMI valitsemisala TULUD 16 884 16 884 5 038 12 154 -11 846 KULUD -560 835 -550 511 -515 615 -500 292 34 896 sh piirmääraga vahendid -483 589 -473 190 -427 116 -418 303 46 074 INVESTEERINGUD -101 697 -150 622 -124 593 -131 413 26 028 sh piirmääraga vahendid -88 500 -148 184 -123 280 -125 860 24 904 KÄIBEMAKSU KULU -46 723 -46 761 -57 140 -63 614 -10 379 Tulemusvaldkond: JULGEOLEK JA RIIGIKAITSE 83 Eelarve täitmine 2020. a eelarve miinus lõplik Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine täitmine eelarve KULUD -560 835 -550 511 -515 615 -500 292 34 896 sh piirmääraga vahendid -483 589 -473 190 -427 116 -418 303 46 074 INVESTEERINGUD -101 697 -150 622 -124 593 -131 413 26 028 sh piirmääraga vahendid -88 500 -148 184 -123 280 -125 860 24 904 Programm: Iseseisev sõjaline kaitsevõime Kulud -399 551 -390 115 -363 403 -373 891 26 712 sh piirmääraga vahendid -325 756 -316 676 -280 578 -295 729 36 099 Investeeringud -82 262 -126 974 -109 515 -125 086 17 459 sh piirmääraga vahendid -81 267 -125 128 -108 327 -121 131 16 801 Programm: Kollektiivkaitses osalemine Kulud -47 042 -44 525 -46 179 -36 500 -1 654 sh piirmääraga vahendid -46 844 -43 962 -42 510 -35 098 1 451 Investeeringud -11 215 -6 891 -4 538 -3 106 2 352 sh piirmääraga vahendid -2 945 -6 563 -4 504 -2 925 2 059 Programm: Luure ja eelhoiatus Kulud -57 664 -55 237 -49 579 -45 109 5 658 sh piirmääraga vahendid -57 664 -55 237 -49 579 -45 109 5 658 Investeeringud 0 -11 322 -6 964 0 4 358 sh piirmääraga vahendid 0 -11 322 -6 964 0 4 358 Programm: Kaitsepoliitika kujundamine ja toetav tegevus Kulud -56 578 -60 634 -56 454 -44 791 4 180 sh piirmääraga vahendid -53 326 -57 315 -54 449 -42 368 2 867 Investeeringud -8 220 -5 434 -3 575 -3 220 1 859 sh piirmääraga vahendid -4 289 -5 171 -3 485 -1 805 1 686 KORRIGEERIMISED -64 761 -39 648 84 Eelarve täitmine 2020. a eelarve miinus lõplik Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine täitmine eelarve Avaliku sektori eripensionid ja pensionisuurendused -40 910 -39 104 Intressikulu pensionieraldistelt -26 402 -24 122 Mitterahaliselt saadud välistoetused 11 606 29 899 Mitterahaliselt saadud kodumaised toetused 96 43 Mitterahaliselt antud toetused -6 352 -1 510 Mitterahaliste toetuste arvel tehtud kulud -2 800 -4 853 Jagu 5. KESKKONNAMINISTEERIUMI valitsemisala TULUD 284 658 284 675 482 810 381 104 198 135 KULUD -187 543 -380 654 -160 665 -172 132 219 989 sh piirmääraga vahendid -79 978 -91 211 -79 068 -76 454 12 143 INVESTEERINGUD -3 089 -7 829 -5 024 -5 085 2 805 sh piirmääraga vahendid -2 825 -3 563 -1 916 -2 175 1 646 FINANTSEERIMISTEHINGUD 4 300 4 300 5 551 4 788 1 251 KÄIBEMAKSUKULU -3 337 -4 842 -5 189 -7 313 -348 Tulemusvaldkond: KESKKOND Keskkonnakaitse ja -kasutuse programm Kulud -181 740 -372 604 -154 424 -166 206 218 181 sh piirmääraga vahendid -75 793 -86 214 -74 584 -72 448 11 630 Investeeringud -2 979 -7 273 -4 647 -4 984 2 626 sh piirmääraga vahendid -2 715 -3 452 -1 806 -2 175 1 646 Tulemusvaldkond: PÕLLUMAJANDUS JA KALANDUS Kalanduse programm Kulud -5 803 -8 050 -6 242 -5 926 1 808 sh piirmääraga vahendid -4 185 -4 997 -4 484 -4 006 513 85 Eelarve täitmine 2020. a eelarve miinus lõplik Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine täitmine eelarve Investeeringud -110 -556 -377 -101 180 sh piirmääraga vahendid -110 -110 -110 0 0 KORRIGEERIMISED 205 642 97 996 Edasiantud keskkonna- ja saastetasud, mis kajastatakse Vabariigi Valit- suse eelarve täitmisena -16 754 -14 368 Teistelt valitsemisaladelt saadud välistoetuste kaasfinantseerimine 881 848 Teistele valitsemisaladele vahendatud välistoetused, tulu taastamine 52 0 Teistele valitsemisaladele vahendatud välistoetused, kulu taastamine -52 0 Ebatõenäoliselt laekuvad keskkonnatasud ja majandustegevusest lae- kuv tulu, tulu taastamine 89 1 027 Ebatõenäoliselt laekuvad keskkonnatasud ja majandustegevusest lae- kuv tulu, kulu taastamine -89 -1 027 Mitterahaliselt antud toetused -483 -441 Osaluste ümberhindlus 221 997 111 958 Jagu 6. KULTUURIMINISTEERIUMI valitsemisala TULUD 8 287 9 178 10 408 10 183 1 230 KULUD -275 749 -404 936 -313 916 -279 088 91 020 sh piirmääraga vahendid -231 538 -309 854 -267 953 -236 749 41 900 INVESTEERINGUD -23 -975 -750 -640 225 sh piirmääraga vahendid -23 -194 -92 -318 101 KÄIBEMAKSU KULU -817 -2 317 -2 861 -2 456 -544 Tulemusvaldkond: KULTUUR JA SPORT KULUD -268 666 -396 190 -305 915 -271 303 90 276 sh piirmääraga vahendid -226 721 -303 929 -262 442 -230 254 41 488 INVESTEERINGUD -23 -975 -750 -640 225 sh piirmääraga vahendid -23 -194 -92 -318 101 Programm: Kultuur 86 Eelarve täitmine 2020. a eelarve miinus lõplik Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine täitmine eelarve KULUD -220 052 -327 298 -249 669 -225 072 77 629 sh piirmääraga vahendid -185 110 -242 923 -213 613 -190 508 29 310 INVESTEERINGUD -23 -975 -750 -640 225 sh piirmääraga vahendid -23 -194 -92 -318 101 Programm: Sport Kulud -48 614 -68 892 -56 246 -46 231 12 646 sh piirmääraga vahendid -41 611 -61 007 -48 829 -39 746 12 178 Tulemusvaldkond: RAHVASTIK JA SIDUS ÜHISKOND Programm: Lõimumine Kulud -7 082 -8 746 -8 001 -7 785 744 sh piirmääraga vahendid -4 818 -5 924 -5 512 -6 495 413 KORRIGEERIMISED 34 150 32 214 Saadud maksutulu 38 183 33 707 Edasiantud maksutulu, tekkepõhise ja kassapõhise kulu vahe -2 932 -547 Saadud mitterahaline sihtfinantseerimine 11 3 Saadud välistoetused vahendamiseks riigiasutustele 203 0 Teistelt valitsemisaladelt saadud välistoetuste kaasfinantseerimine 139 101 Teistele valitsemisaladele antud välistoetused ja kaasfinantseerimine -239 0 Ebatõenäoliselt laekuvad arved, tulu taastamine 1 1 Ebatõenäoliselt laekuvad arved, kulu taastamine -1 -1 Osaluste ümberhindlus -1 214 -1 050 Jagu 7. MAJANDUS - JA KOMMUNIKATSIOONIMINISTEERIUMI valit- semisala TULUD 541 046 566 810 329 414 233 159 -237 396 KULUD -813 851 -1 046 732 -757 903 -620 445 288 829 87 Eelarve täitmine 2020. a eelarve miinus lõplik Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine täitmine eelarve sh piirmääraga vahendid -338 112 -664 105 -441 338 -368 350 222 767 INVESTEERINGUD -229 406 -247 496 -216 990 -190 006 30 505 sh piirmääraga vahendid -179 970 -196 560 -184 849 -161 756 11 710 FINANTSEERIMISTEHINGUD KOKKU -3 000 -59 600 -1 788 -850 195 57 812 sh piirmääraga vahendid -3 000 -59 600 -33 000 -834 320 26 600 KÄIBEMAKSUKULU -55 573 -52 924 -62 319 -47 826 -9 394 Tulemusvaldkond: TEADUS- JA ARENDUSTEGEVUS JA ETTEVÕTLUS KULUD -249 951 -312 730 -206 968 -127 775 105 762 sh piirmääraga vahendid -60 426 -221 812 -116 268 -77 439 105 544 INVESTEERINGUD -2 415 -3 584 -1 732 -4 248 1 852 sh piirmääraga vahendid -1 796 -2 129 -885 -4 024 1 244 Programm: Konkurentsivõimeline ettevõtluskeskkond KULUD -143 610 -187 292 -159 228 -105 037 28 064 sh piirmääraga vahendid -45 349 -124 169 -96 718 -65 671 27 451 INVESTEERINGUD -2 085 -2 330 -749 -4 248 1 581 sh piirmääraga vahendid -1 466 -1 615 -636 -4 024 979 Programm: Ehitus Kulud -106 341 -125 438 -47 739 -22 737 77 698 sh piirmääraga vahendid -15 077 -97 643 -19 550 -11 768 78 093 Investeeringud -330 -1 254 -983 0 271 sh piirmääraga vahendid -330 -514 -249 0 265 Tulemusvaldkond: TRANSPORT Programm: Transport Kulud -472 163 -492 636 -431 638 -417 159 60 998 sh piirmääraga vahendid -251 664 -286 044 -251 907 -255 755 34 137 88 Eelarve täitmine 2020. a eelarve miinus lõplik Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine täitmine eelarve Investeeringud -222 428 -228 258 -205 644 -178 957 22 614 sh piirmääraga vahendid -174 426 -185 124 -178 062 -154 719 7 062 Tulemusvaldkond: INFOÜHISKOND KULUD -60 712 -55 062 -44 349 -33 878 10 713 sh piirmääraga vahendid -23 720 -40 236 -32 016 -20 854 8 220 INVESTEERINGUD -4 564 -15 652 -9 614 -6 801 6 039 sh piirmääraga vahendid -3 748 -9 306 -5 902 -3 013 3 404 Programm: E-riigi ja sideturu arendamine KULUD -54 583 -45 515 -37 539 -28 195 7 977 sh piirmääraga vahendid -19 420 -34 412 -27 750 -17 263 6 662 INVESTEERINGUD -4 414 -12 728 -8 182 -5 983 4 547 sh piirmääraga vahendid -3 748 -6 784 -5 248 -2 799 1 535 Programm: Küberturvalisus Kulud -6 129 -9 547 -6 811 -5 684 2 736 sh piirmääraga vahendid -4 300 -5 824 -4 266 -3 591 1 557 Investeeringud -150 -2 924 -1 432 -818 1 492 sh piirmääraga vahendid 0 -2 522 -653 -214 1 869 Tulemusvaldkond: ENERGEETIKA Programm: ENERGEETIKA Kulud -31 026 -186 304 -74 948 -41 632 111 356 sh piirmääraga vahendid -2 303 -116 013 -41 147 -14 302 74 866 Investeeringud 0 -1 -1 0 1 KORRIGEERIMISED 31 857 -62 436 Saadud mitterahaline sihtfinantseerimine 6 023 529 Osaluste ümberhindlus 28 696 -59 451 89 Eelarve täitmine 2020. a eelarve miinus lõplik Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine täitmine eelarve Saadud välistoetused vahendamiseks riigiasutustele 16 318 8 774 Saadud välistoetuste kaasrahastamine teistelt riigiasutustelt 275 1 806 Teistele valitsemisaladele antud välistoetused -16 318 -8 774 Teistele valitsemisaladele antud välistoetuste kaasfinantseerimine -2 541 -1 444 Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded, tulu taastamine 1 4 Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded, kulu taastamine -1 -4 Antud mitterahaline sihtfinantseerimine -571 -3 845 Intressikulu muudelt eraldistelt -26 -31 Jagu 8. MAAELUMINISTEERIUMI valitsemisala TULUD 379 573 379 573 318 993 267 758 -60 580 KULUD -436 956 -425 363 -407 997 -366 412 17 367 sh piirmääraga vahendid -55 632 -78 611 -69 110 -57 828 9 501 INVESTEERINGUD -2 351 -5 940 -3 941 -3 250 1 998 sh piirmääraga vahendid -2 057 -2 476 -1 544 -2 044 932 FINANTSEERIMISTEHINGUD KOKKU 0 0 -8 374 -200 051 -8 374 sh piirmääraga vahendid 0 0 4 234 -200 000 4 234 KÄIBEMAKSUKULU -2 502 -3 518 -3 402 -2 678 116 Tulemusvaldkond: PÕLLUMAJANDUS JA KALANDUS KULUD -436 956 -425 363 -407 997 -366 412 17 367 sh piirmääraga vahendid -55 632 -78 611 -69 110 -57 828 9 501 INVESTEERINGUD -2 351 -5 940 -3 941 -3 250 1 998 sh piirmääraga vahendid -2 057 -2 476 -1 544 -2 044 932 Programm: Põllumajandus, toit ja maaelu KULUD -408 557 -407 164 -391 843 -350 886 15 321 90 Eelarve täitmine 2020. a eelarve miinus lõplik Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine täitmine eelarve sh piirmääraga vahendid -53 530 -73 491 -65 678 -55 810 7 813 INVESTEERINGUD -2 307 -5 302 -3 535 -3 167 1 767 sh piirmääraga vahendid -2 013 -2 417 -1 488 -2 037 929 Programm: Kalandus Kulud -28 400 -18 199 -16 153 -15 526 2 046 sh piirmääraga vahendid -2 102 -5 120 -3 432 -2 019 1 688 Investeeringud -44 -638 -406 -83 232 sh piirmääraga vahendid -44 -59 -56 -7 3 KORRIGEERIMISED 1 054 1 613 Saadud välistoetuste kaasrahastamine teistelt riigiasutustelt 1 414 2 358 Saadud vahendamiseks teistele riigiasutustele 2 034 2 865 Ebatõenäliselt laekuvad müüginõuded kajastatud tulude vähendami- sena -1 78 Ebatõenäliselt laekuvad müüginõuded kajastatud kulude vähendami- sena 1 -78 Antud välistoetused ja kaasfinantseerimine teistele riigiasutustele -2 394 -3 608 Antud mitterahaline sihtfinantseerimine -1 -2 Jagu 9. RAHANDUSMINISTEERIUMI valitsemisala TULUD 9 395 940 9 396 059 10 893 406 9 566 542 1 497 347 KULUD -233 707 -431 095 -294 540 -239 370 136 556 sh piirmääraga vahendid -129 851 -256 726 -202 331 -128 615 54 395 INVESTEERINGUD -4 851 -21 647 -12 785 -9 412 8 862 sh piirmääraga vahendid -3 750 -11 411 -3 792 -4 722 7 619 FINANTSEERIMISTEHINGUD KOKKU 15 949 15 949 469 889 2 230 487 453 940 sh piirmääraga vahendid -73 -73 -72 -7 081 0 KÄIBEMAKSU KULU -6 325 -7 899 -7 892 -7 207 7 91 Eelarve täitmine 2020. a eelarve miinus lõplik Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine täitmine eelarve Tulemusvaldkond: TÕHUS RIIK KULUD -233 707 -431 095 -294 540 -239 370 136 556 sh piirmääraga vahendid -129 851 -256 726 -202 331 -128 615 54 395 INVESTEERINGUD -4 851 -21 647 -12 785 -9 412 8 862 sh piirmääraga vahendid -3 750 -11 411 -3 792 -4 722 7 619 Programm: Riigi rahandus KULUD -74 288 -79 398 -68 755 -73 883 10 643 sh piirmääraga vahendid -54 739 -56 505 -53 969 -56 168 2 536 INVESTEERINGUD -331 -7 438 -6 334 -2 609 1 104 sh piirmääraga vahendid -331 -555 -178 -328 376 Programm: Halduspoliitika Kulud -63 918 -74 054 -61 728 -59 179 12 326 sh piirmääraga vahendid -41 976 -49 827 -40 037 -38 491 9 790 Investeeringud -4 520 -13 902 -6 143 -6 753 7 759 sh piirmääraga vahendid -3 419 -10 846 -3 603 -4 394 7 243 Programm: Regionaalpoliitika KULUD -90 169 -271 657 -160 409 -104 338 111 249 sh piirmääraga vahendid -27 811 -144 504 -104 823 -32 116 39 681 INVESTEERINGUD 0 -296 -296 0 0 Programm: Finantspoliitika Kulud -5 332 -5 986 -3 648 -1 971 2 338 sh piirmääraga vahendid -5 325 -5 889 -3 502 -1 840 2 387 Investeeringud 0 -11 -11 -50 0 sh piirmääraga vahendid 0 -11 -11 0 0 KORRIGEERIMISED -4 198 394 -4 021 154 92 Eelarve täitmine 2020. a eelarve miinus lõplik Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine täitmine eelarve Tekkepõhise ja kassapõhise maksutulu vahe -17 583 34 935 Mitterahaliselt müüdud teenused 893 901 Mitterahaline dividenditulu 6 433 0 Saadud mitterahaline sihtfinantseerimine 87 979 Antud mitterahaline sihtfinantseerimine ja majanduskulud -3 641 -4 223 Edasiantud maksukulu, mida ei kajastata Vabariigi Valitsuse eelarves ning tekke- ja kassapõhise edasiantud maksude vahe -4 182 955 -4 049 139 Ebatõenäoliselt laekuvaks kantud maksud, trahvid, viivised, tulu taasta- mine 38 517 73 426 Ebatõenäoliselt laekuvaks kantud maksud, trahvid, viivised, kulu taasta- mine -38 517 -73 426 Teistele valitsemisaladele vahendatud välistoetused, tulu taastamine 4 017 3 492 Teistelt valitsemisaladelt saadud välistoetuste kaasfinantseerimine 1 386 648 Teistele valitsemisaladele vahendatud välistoetused -4 017 -3 492 Teistele valitsemisaladele antud välistoetuste kaasfinantseerimine -3 013 -5 255 Investeeringutesse kapitaliseeritud tööjõukulud (investeeringu suuren- damine) -58 0 Investeeringutesse kapitaliseeritud tööjõukulud (kulude vähendamine) 58 0 Investeeringud kapitalirendikohustiste võtmisega 0 -44 Finantseerimistehingud kapitalirendikohustuste võtmisest 0 44 Jagu 10. SISEMINISTEERIUMI valitsemisala TULUD 59 880 59 113 50 205 48 318 -8 908 KULUD -423 127 -457 178 -414 870 -393 300 42 309 sh piirmääraga vahendid -378 215 -400 487 -373 328 -352 455 27 158 INVESTEERINGUD -25 077 -50 896 -31 511 -33 185 19 385 sh piirmääraga vahendid -18 972 -36 750 -26 225 -25 697 10 525 KÄIBEMAKSU KULU -19 931 -19 575 -23 427 -23 044 -3 852 93 Eelarve täitmine 2020. a eelarve miinus lõplik Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine täitmine eelarve Tulemusvaldkond: RAHVASTIK JA SIDUS ÜHISKOND KULUD -21 770 -20 473 -16 947 -10 841 3 526 sh piirmääraga vahendid -19 664 -18 487 -15 743 -10 816 2 743 INVESTEERINGUD -542 -1 308 -833 -4 474 sh piirmääraga vahendid -541 -1 015 -791 -3 224 Programm: Tugev kodanikuühiskond KULUD -6 129 -6 855 -5 016 -10 841 1 839 sh piirmääraga vahendid -6 098 -6 836 -4 998 -10 816 1 838 INVESTEERINGUD -3 -314 -235 -4 79 sh piirmääraga vahendid -3 -313 -235 -3 78 Programm: Kestlik Eesti ja tõhusad rahvastikutoimingud KULUD -8 268 -7 325 -5 927 0 1 398 sh piirmääraga vahendid -7 307 -5 796 -5 111 0 686 INVESTEERINGUD -534 -982 -594 0 388 sh piirmääraga vahendid -533 -692 -552 0 140 Programm: Üleilmne eestlus KULUD -398 -132 -26 0 106 sh piirmääraga vahendid -395 -129 -26 0 104 INVESTEERINGUD -2 -2 0 0 2 sh piirmääraga vahendid -2 -2 0 0 2 Programm: Tõhus kohanemis- ja lõimumispoliitika KULUD -1 563 -748 -565 0 183 sh piirmääraga vahendid -450 -312 -196 0 116 INVESTEERINGUD -4 -9 -4 0 5 sh piirmääraga vahendid -4 -8 -4 0 4 94 Eelarve täitmine 2020. a eelarve miinus lõplik Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine täitmine eelarve Programm: Erakondade rahastamine KULUD -5 413 -5 413 -5 413 0 0 sh piirmääraga vahendid -5 413 -5 413 -5 413 0 0 Tulemusvaldkond: SISETURVALISUS Programm: Siseturvalisus Kulud -401 356 -436 706 -397 923 -381 453 38 783 sh piirmääraga vahendid -358 551 -382 000 -357 585 -340 643 24 415 Investeeringud -24 535 -49 588 -30 677 -33 174 18 911 sh piirmääraga vahendid -18 431 -35 734 -25 434 -25 686 10 301 Tulemusvaldkond: PEREPOLIITKA Laste ja perede programm Kulud 0 0 0 -1 006 0 sh piirmääraga vahendid 0 0 0 -995 0 Investeeringud 0 0 0 -8 0 sh piirmääraga vahendid 0 0 0 -7 0 KORRIGEERIMISED -70 968 -65 643 Saadud mitterahalised toetused 3 812 1 067 Saadud välistoetuste kaasrahastamine teistelt riigiasutustelt 1 322 2 022 Saadud välistoetused edasiandmiseks teistele riigiasutustele 24 332 Antud välistoetused ja kaasfinantseerimine teistele riigiasutustele -203 -426 Siseste saadud ja antud toetuste vahe 0 0 Ebatõenäoliselt laekuvad trahvinõuded, tulu taastamine 783 2 101 Ebatõenäoliselt laekuvad trahvinõuded, kulu taastamine -783 -2 101 Ebatõenäoliselt laekuvad majandustegevusest saadud tulud, tulu taasta- mine -5 1 Ebatõenäoliselt laekuvad majandustegevusest saadud tulud, kulu taas- tamine 5 -1 95 Eelarve täitmine 2020. a eelarve miinus lõplik Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine täitmine eelarve Antud mitterahaline sihtfinantseerimine ja mitterahaliste toetuste arvel tehtud kulud -191 -350 Investeeringutesse kapitaliseeritud tööjõukulud (investeeringu suuren- damine) -1 169 -1 101 Investeeringutesse kapitaliseeritud tööjõukulud (kulude vähendamine) 1 169 1 101 Korrigeerimine eripensionide ja pensionisuurenduste väljamaksetega 363 210 Avaliku sektori eripensionid ja pensionisuurendused -45 689 -40 598 Intressikulu pensionieraldistelt -30 341 -27 914 Korrigeerimine eraldiste väljamaksetega hukkumiste või vigastustuste korral 0 79 Intressikulu muudelt eraldistelt -65 -65 Jagu 11. SOTSIAALMINISTEERIUMI valitsemisala TULUD 125 115 184 211 160 562 115 044 -23 649 KULUD -5 888 731 -6 320 869 -6 366 156 -5 765 316 -45 287 sh piirmääraga vahendid -276 036 -644 280 -574 371 -244 651 69 910 INVESTEERINGUD -4 680 -17 770 -10 959 -9 347 6 811 sh piirmääraga vahendid -4 484 -10 963 -6 345 -6 891 4 618 FINANTSEERIMISTEHINGUD 0 -1 500 0 0 1 500 sh piirmääraga vahendid 0 -1 500 0 0 1 500 KÄIBEMAKSU KULU -5 224 -6 479 -8 273 -7 038 -1 795 Tulemusvaldkond: HEAOLU KULUD -4 096 560 -4 261 860 -4 240 434 -4 013 847 21 427 sh piirmääraga vahendid -84 033 -244 675 -226 257 -80 163 18 417 INVESTEERINGUD -141 -9 134 -6 121 -2 308 3 013 sh piirmääraga vahendid -141 -7 231 -4 535 -920 2 696 Tööturuprogramm 96 Eelarve täitmine 2020. a eelarve miinus lõplik Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine täitmine eelarve KULUD -760 409 -815 776 -823 641 -688 529 -7 865 sh piirmääraga vahendid -9 120 -66 995 -64 914 -8 241 2 081 INVESTEERINGUD -71 -1 162 -868 -1 180 294 sh piirmääraga vahendid -71 -237 -84 -355 153 Sotsiaalkindlustuse programm KULUD -2 459 699 -2 546 679 -2 554 086 -2 478 743 -7 407 sh piirmääraga vahendid -4 904 -91 033 -85 104 -5 263 5 929 INVESTEERINGUD -70 -5 527 -3 208 -446 2 319 sh piirmääraga vahendid -70 -4 730 -2 588 -289 2 143 Hoolekande programm Kulud -85 770 -100 043 -88 683 -86 173 11 360 sh piirmääraga vahendid -51 718 -60 880 -54 313 -48 421 6 567 Investeeringud 0 -2 105 -1 955 -561 150 sh piirmääraga vahendid 0 -1 955 -1 804 -168 150 Soolise võrdõiguslikkuse programm KULUD -1 945 -2 332 -1 609 -1 379 724 sh piirmääraga vahendid -1 243 -1 319 -890 -821 429 INVESTEERINGUD 0 -35 -35 -19 0 sh piirmääraga vahendid 0 -27 -27 -11 0 Laste ja perede programm KULUD -788 737 -797 030 -772 415 -759 023 24 616 sh piirmääraga vahendid -17 047 -24 447 -21 036 -17 416 3 411 INVESTEERINGUD 0 -305 -55 -101 250 sh piirmääraga vahendid 0 -282 -32 -97 250 Tulemusvaldkond: TERVIS 97 Eelarve täitmine 2020. a eelarve miinus lõplik Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine täitmine eelarve KULUD -1 792 172 -2 059 009 -2 125 722 -1 751 468 -66 713 sh piirmääraga vahendid -192 003 -399 606 -348 113 -164 489 51 492 INVESTEERINGUD -4 539 -8 636 -4 838 -7 039 3 798 sh piirmääraga vahendid -4 343 -3 732 -1 810 -5 971 1 922 Tervist toetava keskkonna programm KULUD -6 643 -9 149 -7 079 -10 039 2 070 sh piirmääraga vahendid -4 745 -5 489 -4 622 -7 482 866 INVESTEERINGUD 0 -471 -157 -159 314 sh piirmääraga vahendid 0 -46 -39 -10 7 Tervist toetavate valikute programm Kulud -20 080 -25 419 -21 061 -17 728 4 357 sh piirmääraga vahendid -15 621 -18 122 -15 601 -13 222 2 521 Investeeringud 0 -239 -183 -56 56 sh piirmääraga vahendid 0 -221 -165 -52 56 Inimkeskse tervishoiu programm KULUD -1 765 448 -2 024 441 -2 097 581 -1 723 702 -73 141 sh piirmääraga vahendid -171 637 -375 995 -327 890 -143 784 48 105 INVESTEERINGUD -4 539 -7 926 -4 498 -6 824 3 428 sh piirmääraga vahendid -4 343 -3 465 -1 606 -5 909 1 859 KORRIGEERIMISED 3 962 628 3 703 438 Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed 4 128 225 3 853 692 Tulem osaluste ümberhindamisest 0 296 Edasiantud maksutulu, tekkepõhise ja kassapõhise kulu vahe -13 412 9 132 Eraldistelt arvestatud intressikulu -61 103 -52 775 Saadud välistoetuste kaasrahastamine teistelt riigiasutustelt 459 429 98 Eelarve täitmine 2020. a eelarve miinus lõplik Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine täitmine eelarve Teistele valitsemisaladele vahendatud välistoetused ja kaasfinantseeri- mine -584 -651 Teistele valitsemisaladele vahendatud välistoetused (tulu taastamine) 440 0 Ebatõenäoliselt laekuvad arved, tulu taastamine 4 4 Ebatõenäoliselt laekuvad arved, kulu taastamine -4 -4 Kogumispensioni 4% maksete peatamise kulu -205 487 -147 500 Kogumispensioni 4% väljamaksed eelarve kuludes, elimineerimine 79 738 0 Pensionieraldiste moodustamine -44 084 -31 236 Pensionieraldiste väljamaksed, elimineerimine kuludest 78 436 72 052 Jagu 13. VÄLISMINISTEERIUMI valitsemisala TULUD 5 376 7 971 3 189 2 038 -4 782 KULUD -83 579 -90 430 -76 082 -75 446 14 348 sh piirmääraga vahendid -79 360 -83 976 -70 711 -70 839 13 264 INVESTEERINGUD -10 284 -21 638 -17 197 -9 367 4 441 sh piirmääraga vahendid -10 284 -20 674 -16 983 -9 367 3 692 FINANTSEERIMISTEHINGUD -22 -22 -19 -21 3 sh piirmääraga vahendid -22 -22 -19 -21 3 KÄIBEMAKSU KULU -395 -400 -1 000 -788 -600 Tulemusvaldkond: VÄLISPOLIITIKA Programm: Välispoliitika KULUD -68 578 -72 094 -62 512 -61 204 9 582 sh piirmääraga vahendid -64 496 -65 884 -57 284 -56 727 8 600 INVESTEERINGUD -10 284 -21 638 -17 197 -9 367 4 441 sh piirmääraga vahendid -10 284 -20 674 -16 983 -9 367 3 692 Programm: Arengukoostöö ja humanitaarabi 99 Eelarve täitmine 2020. a eelarve miinus lõplik Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine täitmine eelarve KULUD -15 002 -18 336 -13 570 -14 242 4 766 sh piirmääraga vahendid -14 864 -18 092 -13 427 -14 112 4 665 KORRIGEERIMISED 0 3 Saadud välistoetuste kaasrahastamine teistelt riigiasutustelt 0 3 Riigieelarve täitmise aruande selgitused on esitatud lisas a31. Esialgne ja lõplik eelarve – vt lisa a31A, a31B. 100 2.6 Arvestusmeetodid ja hindamisalused Käesolev raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardi ja riigieelarve sea- dusega. Eesti finantsaruandluse standardi põhinõuded on kehtestatud raamatupidamise seaduses ning seda täiendavad Raamatupidamise Toimkonna poolt välja töötatud juhendid, sh avaliku sektori finantsarvestuse ja –aruandluse juhend. Eesti Finantsaruandluse standard tugineb rahvusvaheliselt tunnustatud finantsaruandluse standarditele, sh rahvusva- helistele avaliku sektori raamatupidamise standarditele. Riigi konsolideerimata raamatupidamise aastaaruandes on rida-realt konsolideeritud riigiraamatupidamiskohustusla- sed, kelleks Raamatupidamise seaduse alusel on iga ministeerium, Riigikantselei ning põhiseaduslikud institutsioonid – Riigikogu, Vabariigi President, Riigikontroll, õiguskantsler ja Riigikohus. Riigiraamatupidamiskohustuslased on üht- lasi riigieelarve seaduse kohaselt riigieelarve administratiivsed subjektid, kelle kohta on koostatud riigieelarve täitmise aruanne. Riigi konsolideerimata raamatupidamise aastaaruandesse hõlmatud riigiraamatupidamiskohustuslaste nime- kiri on esitatud aruande lisas a1 A. Riigi konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes on lisaks riigi konsolideerimata finantsandmetele rida-realt kon- solideeritud riigi valitseva mõju all olevate sihtasutuste ja tütarettevõtjate ning riigi tulundusasutuse Riigimetsa Majan- damise Keskus finantsandmed. Konsolideeritud aruandesse hõlmatud sihtasutuste ja tütarettevõtjate nimekiri ning nende tähtsamad majandusnäitajad on esitatud aruande lisas a1 B. Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud lähtudes soetusmaksumuse printsiibist, v.a kauplemiseesmärgil hoitavad väärtpaberid, edasimüügi eesmärgil soetatud finantsvarad ja –kohustised, tuletistehingud ja tulu teenimise eesmärgil kasvatatav bioloogiline vara, mida kajastatakse õiglases väärtuses. Arvestus- ja esitusvaluuta Arvestusvaluutana kasutatakse põhilise majanduskeskkonna valuutat. Esitusvaluutaks on euro. Aruanded on ümarda- tud lähima saja tuhandeni, v.a riigieelarve täitmise aruanne, mis on ümardatud lähima tuhandeni. Oluliste arvestuspõhimõtete, esitlusviiside ja hinnangute muutmine Riik teeb makseid II samba kogumispensioni fondidesse lisaks kogumispensioniga liitunud töötajate töötasust 2% ula- tuses kinni peetud ning Maksu- ja Tolliameti kaudu kogumispensioni fondidele kantud summadele 4% ulatuses ehk kahekordses summas. Vastavalt sotsiaalmaksuseadusele tehakse 4% makseid sotsiaalmaksust ja need on riigieelarves planeeritud ja riigi aruandes kajastatud maksude edasiandmise kuluna. Riik peatas perioodil juuli 2020 kuni august 2021 4% maksed fondidele ja maksab summad tagantjärele välja kogumispensioni skeemist väljujatele fondidest lõp- like väljamaksete toimumisel ning ülejäänutele 2023. ja 2024. aastal. 2020. a aruande koostamisel eeldati, et tagantjä- rele tehakse 4% makseid samuti sotsiaalmaksust ning vastav eraldis kajastati kuludes sotsiaalmaksu edasiandmise ku- luna. 2021. a selgus, et peatatud osa väljamaksmiseks eraldati riigieelarvest eraldi vahendid ning selleks sotsiaalmaksu vahendeid ei kasutatud. Seetõttu on käesolevas aruandes 2020. a kulu summas 147,5 mln eurot (perioodil juuli kuni detsember deklareeritud 2% maksete alusel kahekordses summas) tõstetud ümber edasiantud maksude kirjelt antud toetuste kirjele (vt ka lisa a19 B2). Varade ja kohustiste jaotus lühi- ja pikaajalisteks Varad ja kohustised on bilansis jaotatud lühi- ja pikaajalisteks lähtudes sellest, kas vara või kohustise eeldatav valda- mine kestab kuni ühe aasta või kauem arvestatuna bilansikuupäevast. Raha ja raha ekvivalendid Bilansis kajastatakse raha kirjel kassas olevat sularaha, arvelduskontode jääke (v.a arvelduskrediit) ning lühiajalisi või katkestatavaid tähtajalisi deposiite järelejäänud tähtajaga kuni üks aasta. Deposiitidelt bilansikuupäevaks kogunenud laekumata intressid kajastatakse viitlaekumistena. Finantsinvesteeringud Lühiajaliste finantsinvesteeringutena kajastatakse lühiajalise kauplemise eesmärgil hoitavaid väärtpabereid (aktsiad, võlakirjad, fondide osakud jne) ning kindla lunastustähtajaga väärtpabereid, mille lunastustähtaeg on 12 kuu jooksul bilansipäevast. Pikaajaliste finantsinvesteeringutena kajastatakse väärtpabereid, mida tõenäoliselt ei müüda lähema 12 kuu jooksul (v.a osalused, milles aruandekohustuslane omab mõjuvõimu, mille annab hääleõigus alates 20%-st) ning kindla lunastustähtajaga väärtpabereid, mille lunastustähtaeg on hiljem kui 12 kuud pärast bilansipäeva. Finantsinvesteeringuid (v.a lunastustähtajani hoitavad võlainstrumendid) kajastatakse nende õiglases väärtuses, kui see on usaldusväärselt hinnatav. Õiglase väärtusena kasutatakse bilansipäeva börsinoteeringut. Kui õiglane väärtus ei ole usaldusväärselt hinnatav, kajastatakse neid korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil (s.o algne soetusmaksumus miinus võimalikud allahindlused, kui investeeringu kaetav väärtus on langenud alla bilansilise väärtuse). Finantsinvesteeringuid võlakirjadesse ja muudesse võlainstrumentidesse, mida hoitakse lunastustähtajani, kajasta- takse korrigeeritud soetusmaksumuses, kasutades sisemist intressimäära. Finantsinvesteeringute oste ja müüke kajastatakse tehingupäeval. Maksu-, lõivu-, trahvi- ja muud nõuded Maksu-, lõivu-, trahvi- ja muud nõuded on bilansis kajastatud korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil. Nõudeid ka- jastatakse bilansis nõudeõiguse tekkimise momendil ning hinnatakse lähtuvalt tõenäoliselt laekuvatest summadest. Teatud nõudeid kajastatakse nende määramisel esialgu bilansiväliselt, kuni nende laekumine loetakse tõenäoliseks 101 (maksuotsused, kohtuotsused). Võimaluse korral hinnatakse iga konkreetse kliendi laekumata nõudeid eraldi, arvesta- des teadaolevat informatsiooni kliendi maksevõime kohta. Suure hulga samaliigiliste nõuete laekumise tõenäosust hin- natakse grupi baasil, võttes arvesse eelmiste perioodide statistikat sarnaste nõuete laekumise kohta. Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded on bilansis tõenäoliselt laekuva summani alla hinnatud. Aruandeperioodil laekunud, eelnevalt kulu- desse kantud nõuded on kajastatud aruandeperioodi ebatõenäoliste nõuete kulu vähendusena. Lootusetud nõuded on bilansist välja kantud. Nõue loetakse lootusetuks, kui juhtkonna hinnangul puuduvad võimalused nõude kogumiseks. Pikaajalisi nõudeid kajastatakse algselt saadaoleva tasu nüüdisväärtuses, arvestades järgnevatel perioodidel nõudelt intressitulu, kasutades sisemise intressimäära meetodit. Maksu- ja maksuviiviste nõudeid hinnatakse individuaalselt, kui nõuete summa kliendi kohta ületab 60 tuhat eurot. Ülejäänud maksu- ja maksuviiviste nõuete ebatõenäoliselt laekuvaks arvamisel kasutatakse järgmist ligikaudset mee- todit: nõuded juriidilistele isikutele on hinnatud alla 100% ulatuses, kui nende maksetähtaeg on ületatud enam kui 180 päeva võrra; nõuded füüsilistele isikutele on hinnatud alla 100% ulatuses, kui nende maksetähtaeg on ületatud enam kui 360 päeva võrra. Tuletisinstrumendid Tuletisinstrumendid kajastatakse õiglases väärtuses, kusjuures õiglase väärtuse muutus kajastatakse üldjuhul tule- miaruandes. Kui riskimaandamise eesmärgid ja riskimaandamistehingute sooritamise strateegia on määratletud, te- hingu sõlmimisel on dokumenteeritud riskimaandamisinstrumendiks loetud tuletisinstrumendi ja maandatava objekti omavaheline seos ning tuletisinstrument loetakse riskimaandamise seisukohalt väga efektiivseks kogu tuletisinstru- mendi kehtivuse perioodil, võib selle õiglase väärtuse muutuse efektiivset osa kajastada netovarades riskimaandamise reservi muutusena. Varud Valmistoodang ja lõpetamata toodang võetakse arvele tootmisomahinnas, mis koosneb otsestest ja kaudsetest tootmis- väljaminekutest. Muud varud võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja muudest soetamisega seotud otsestest kulutustest. Varude kuluks kandmisel kasutatakse kas FIFO või kaalutud keskmise soetushinna mee- todit. Varud hinnatakse alla eeldatavale neto realiseerimismaksumusele, kui see on madalam nende soetusmaksumusest. Kui varem alla hinnatud varude neto realiseerimismaksumus tõuseb, tühistatakse allahindlus järgmistel perioodidel. Osalused sihtasutustes ja mittetulundusühingutes Aruandekohustuslase bilansis kajastatakse neid osalusi sihtasutustes ja mittetulundusühingutes, mille üle aruandeko- hustuslasel on valitsev mõju. Mõju loetakse valitsevaks, kui aruandekohustuslane omab õigust määrata või tagasi kut- suda enamuse üksuse nõukogu liikmetest. Osalused on konsolideerimata aruandes kajastatud tuletatud soetusmaksu- muses (vt vastav selgitus). Konsolideeritud aruannetes on valitseva mõju all olevad sihtasutused ja mittetulundusühin- gud konsolideeritud rida-realt meetodil. Osalused tütar- ja sidusettevõtjates Tütarettevõtjat loetakse valitseva mõju all olevaks, kui aruandekohustuslane omab üle 50% tütarettevõtja hääleõigus- likest aktsiatest või osadest, on võimeline kontrollima tütarettevõtja tegevus- ja finantspoliitikat või omab õigust nime- tada või tagasi kutsuda enamiku nõukogu liikmetest. Sidusettevõtjaks loetakse ettevõtjat, milles omatakse hääleõigusega aktsiatest või osadest 20 kuni 50%. Osalusi tütar- ja sidusettevõtjate aktsiates ja osades kajastatakse konsolideerimata aruannetes tuletatud soetusmaksumuses (vt vas- tav selgitus). Konsolideeritud aruannetes on valitseva mõju all olevad tütarettevõtjad konsolideeritud rida-realt meetodil ning sidu- settevõtjad on kajastatud kapitaliosaluse meetodil. Tuletatud soetusmaksumus Tuletatud soetusmaksumuseks loetakse kuni 31.12.2003 soetatud osaluste korral nende väärtus kapitaliosaluse mee- todil, kuna puuduvad usaldusväärsed andmed soetusmaksumuste kohta varasematel perioodidel, ning peale 31.12.2003 soetatud osaluste korral nende soetusmaksumus. Tuletatud soetusmaksumus hinnatakse alla, kui osaluse objekti omakapitalist osaluse omajale kuuluv osa langeb allapoole omaniku bilansis kajastatud osaluse väärtusest. Teh- tud allahindlusi taastatakse järgmistel aruandeperioodidel, kuid mitte kõrgemale tuletatud soetusmaksumusest. Konsolideerimine Valitseva ja olulise mõju all olevate üksuste tegevus kajastub konsolideeritud aruandes alates valitseva või olulise mõju tekkimisest kuni selle lõppemiseni. Valitseva ja olulise mõju all olevate üksuste soetamist kajastatakse ostumeetodil, mille korral hinnatakse omandatud osaluste varad ja kohustised nende õiglases väärtuses, v.a ühise kontrolli all toimu- vad soetused, mida kajastatakse raamatupidamisväärtuses. Valitseva mõju all olevate üksuste finantsnäitajad on konsolideeritud aruannetes liidetud rida-realt meetodil, kusjuures konsolideerimisel hõlmatud üksuste omavahelised varad, kohustised, netovara, tulud, kulud ning realiseerumata kasu- mid ja kahjumid on elimineeritud. Olulise mõju all olevaid üksusi kajastatakse konsolideeritud aruannetes kapitaliosaluse meetodil. Kinnisvarainvesteeringud Kinnisvarainvesteeringutena kajastatakse selliseid kinnisvaraobjekte (maa, hooned, rajatised), mida hoitakse renditulu saamise või turuväärtuse tõusmise eesmärgil ja mida aruandekohustuslane ega ükski teine avaliku sektori üksus ei 102 kasuta oma põhitegevuses. Kinnisvarainvesteeringuid kajastatakse soetusmaksumuse meetodil (soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud allahindlused). Materiaalne põhivara Materiaalseks põhivaraks loetakse varasid hinnangulise kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja soetusmaksumusega alates 5000 eurost. Põhivara soetusmaksumusse arvatakse kulutused, mis on vajalikud selle kasutuselevõtmiseks, v.a soeta- misega seotud maksud, lõivud, koolitus- ja lähetuskulud, mis kajastatakse nende tekkimisel aruandeperioodi kuludena. Tütarettevõtjad, kes lähtuvad finantsaruannete koostamisel rahvusvahelistest finantsaruandluse standarditest, kapita- liseerivad laenukulutused põhivara maksumusse. Ülejäänud üksused laenukulutusi ei kapitaliseeri, vaid kajastavad need tekkimise momendil intressikuludes. Põhivara rekonstrueerimisväljaminekud, mis vastavad materiaalse põhivara definitsioonile, liidetakse põhivara maksumusele. Materiaalset põhivara kajastatakse soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Kulumi arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Kulumi norm mää- ratakse igale põhivara objektile eraldi sõltuvalt selle kasulikust tööeast. Maad, kunstiväärtusi ja muuseumieksponaate, mille väärtus aja jooksul ei vähene, ei amortiseerita. Keskmised kulumi normid on esitatud raamatupidamise aastaa- ruande lisas a11. Immateriaalne vara Immateriaalse põhivarana kajastatakse füüsilise substantsita vara kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja soetusmaksumu- sega alates 5000 eurost. Immateriaalset põhivara kajastatakse soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumulee- ritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Immateriaalse põhivara amortiseerimisel kasu- tatakse lineaarset meetodit. Kulumi norm määratakse igale põhivara objektile eraldi sõltuvalt selle kasulikust tööeast. Keskmised kulumi normid on esitatud raamatupidamise aastaaruande lisas a12. Uurimis- ja arenguväljaminekud kajastatakse tekkimise momendil kuluna. Ostetud saastekvoote kajastatakse soetusmaksumuses immateriaalse käibe- või põhivarana sõltuvalt nende eeldata- vast realiseerimise perioodist. Riigi poolt tasuta jaotatavaid ja müümata saastekvoote kajastatakse nullmaksumuses. Bioloogilised varad Bioloogilist vara, mida kasvatatakse müügi eesmärgil, kajastatakse õiglases väärtuses, millest on maha arvatud müügiga kaasnevad kulutused. Kui õiglast väärtust ei ole võimalik usaldusväärselt määrata, kajastatakse seda soetusmaksumu- ses, millest on maha arvatud kulum ja allahindlused. Juhul, kui ka soetusmaksumuse kohta puuduvad usaldusväärsed andmed, kajastatakse bioloogilist vara nullväärtuses. Bioloogilist vara, mida kasutatakse tegevusteks, mille eesmärgiks ei ole nende müük, kajastatakse soetusmaksumuses, millest on maha arvatud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Metsana kajastatakse realiseeritava riigimetsa õiglast väärtust lähtudes kümne aasta keskmisena prognoositud metsa- majandamise tulude ja kulude vahest, jagatuna riigimetsa majandaja turuintressi ja metsamajandussektori viie aasta keskmisena prognoositud inflatsioonimäära vahega. Ümberhindlus Materiaalne põhivara ja kinnisvarainvesteeringud, mis on soetatud enne 2004. aastat, on ühekordselt ümber hinnatud. Ümberhindamise vajadus tulenes raamatupidamise puudujääkidest varasematel perioodidel, samuti enne 1996. aasta toimunud hüperinflatsioonist. Ümberhindlused viidi suuremas mahus läbi 2005. aastal. Seoses maareformi kestmisega jätkatakse ümberhindluse kajastamist aruandeaastal mõõdistatud ja maakatastrisse kantud maade kohta, mis varasemalt on olnud arvele võtmata. Samuti võetakse ümberhindlusena arvele peremehetut vara, mis tuleb avalikule sektorile üle seoses pärija puudumisega. Varade ümberhindamiseks kasutatakse eelisjärjekorras turuhinda. Objektide korral, millel turuväärtus puudub (spet- siifilised avaliku sektori objektid, millel puudub aktiivne turg), kasutatakse jääkasendusmaksumuse meetodit. Hinda- misi viivad läbi vastava ala eksperdid. Lihtsustatult on lubatud ümber hinnata maad, kasutades selleks maa maksusta- mishinda. Museaale ei ole ümber hinnatud lähtudes nende suurest arvust ja usaldusväärse turuhinna leidmise keerukusest. Ena- mus museaalidest ei kajastu põhivarana, kuna need on soetatud varasematel perioodidel (enne 2004) või saadud an- netuste ja pärandustena, mille korral õiglast väärtust ei ole hinnatud. Renditud varad Kapitalirendina käsitletakse rendilepingut, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved on läi- nud üle rentnikule. Muud rendilepingud kajastatakse kasutusrendina. Konsolideerimata aruandes kajastatakse ühise valitseva mõju all olevate üksuste vahelised rendilepingud alati kasutusrendina (konsolideeritud aruandes rendinõu- ded ja –kohustised, tulud ja kulud elimineeritud). (a) Aruandekohustuslane on rentnik Kapitalirenti kajastatakse bilansis vara ja kohustisena renditud vara õiglase väärtuse summas või rendimaksete miini- mumsumma nüüdisväärtuses, kui see on madalam. Kapitalirendi tingimustel renditud varasid amortiseeritakse sarna- selt omandatud põhivaraga, välja arvatud juhul, kui ei eksisteeri piisavat kindlust, kas rentnik omandab rendiperioodi lõpuks vara omandiõiguse – sellisel juhul amortiseeritakse vara kas rendiperioodi jooksul või kasuliku tööea jooksul, olenevalt sellest, kumb on lühem. Kapitalirendi maksed jagatakse kohustist vähendavateks põhiosa tagasimakseteks ja intressikuluks. Kasutusrendi maksed kajastatakse kuluna ühtlaselt rendiperioodi jooksul. 103 (b) Aruandekohustuslane on rendileandja Kapitalirendi alusel väljarenditud vara kajastatakse bilansis nõudena kapitalirenti tehtud netoinvesteeringu summas. Rentnikult saadavad rendimaksed jagatakse kapitalirendinõude põhiosa tagasimakseteks ja intressituluks. Kasutusrendi tingimustel väljarenditud vara kajastatakse bilansis tavakorras, analoogselt muu põhivaraga. Kasutusren- dimaksed kajastatakse tuluna ühtlaselt rendiperioodi jooksul. Finantskohustised Finantskohustised (võlad tarnijatele ja töötajatele, maksuvõlad, laenukohustised, muud kohustised) võetakse algselt arvele õiglases väärtuses ning kajastatakse seejärel korrigeeritud soetusmaksumuses, kasutades sisemise intressi- määra meetodit. Tehingud EFSFi kaudu Euroopa Finantsstabiilsuse Fond (EFSF) ei ole iseseisev juriidiline isik, vaid Euroopa Liidu liikmesriikide ühine ettevõt- mine. Seetõttu kajastatakse tema poolt emiteeritud võlakirjadest liikmesriigi kvoodile vastav osa liikmesriigi võlako- hustisena (vt lisa a17). EFSFi kaudu raskustesse sattunud riikidele antud laenudest liikmesriigi kvoodile vastav osa kajastatakse liikmesriigi laenunõudena (vt lisa a6). Vastavalt Eurostati juhistele kajastatakse samal põhimõttel lisaks pikaajalised intressinõuded ja –kohustised, millele liikmesriigid on lubanud maksete ajatamist. Intressitulu ja –kulu ei ole tulemiaruandes kajastatud. Ülejäänud maksimaalne võimalik laenuinstrumentide emiteerimiseks garanteeritud summa on kajastatud bilansivälise kohustisena (vt lisa a30 B). Teenuste kontsessioonikokkulepped Avaliku sektori üksused, kelle eesmärgiks ei ole omanikule kasumi teenimine, võtavad pikaajaliste koostöölepingute käigus valminud varad ja nendega seotud kohustised bilansis arvele, kui avaliku sektori üksus kontrollib või reguleerib, milliseid avalikke teenuseid, kellele ja millise hinnaga lepingupartner osutab ning omab lepinguperioodi lõppedes kont- rolli infrastruktuuri objekti üle. Vastavad kohustised kajastatakse laenukohustiste grupis (koos kapitalirendikohustis- tega). Eraldised ja tingimuslikud kohustised Bilansis kajastatakse eraldisena enne bilansipäeva tekkinud kohustisi, millel on seaduslik või lepinguline alus või mis tulenevad aruandekohustuslase senisest tegevuspraktikast, mis nõuab varast loobumist ja mille suurust saab usaldus- väärselt hinnata, kuid mille lõplik maksumus või maksetähtaeg ei ole kindel. Eraldiste hindamisel on lähtutud juhtkonna hinnangust, kogemustest ja vajadusel ka ekspertide hinnangutest. Pikaajalised eraldised on diskonteeritud 4%lise dis- kontomääraga. Kui eeldatakse eraldise täitmiseks vajalike kulutuste hüvitamist (näiteks toetuse andja poolt), siis võetakse vastavad hüvitised ühtlasi arvele nõudena, kui hüvitise saamine loetakse praktiliselt kindlaks. Lubadused, garantiid ja muud kohustused, mis teatud tingimustel võivad tulevikus muutuda kohustisteks, samuti ko- hustised, mille suurust ei ole võimalik usaldusväärselt hinnata, on avalikustatud raamatupidamise aastaaruande lisades tingimuslike (bilansiväliste) kohustistena. Pensionieraldised Pensionieraldisi arvestatakse riigi endistele ja praegustele töötajatele ning nende perekonnaliikmetele, kellel on sea- dusest tulenev õigus eripensionile või pensionisuurendusele, mis ületab tavalist riiklikku pensioni. Pensionieraldiste arvestamiseks kasutatakse proportsionaalse osa krediteerimise meetodit, mille kohaselt tekitab iga pensioni määra- mise aluseks olev tööaasta lisaühiku pensioni saamiseks. Pensioni väljamakseperioodi hindamisel kasutatakse Statisti- kaameti prognoose oodatava eluea kohta. Pensioni suuruse hindamiseks kasutatakse Rahandusministeeriumi poolt koostatud keskmise palga ja keskmise pensioni muutuse prognoose. Eraldiste arvestamiseks hinnatakse lisaks pensio- nile jäämise aastat ja ametiastet pensionile jäämisel ning võetakse arvesse töötajate voolavust. Kuna kindlustusmatemaatilised kasumid ja kahjumid võivad iga-aastaselt olulisel määral kõikuda, kajastatakse need otse netovara muutusena. Pensionieraldiste moodustamisel jooksva aasta teenistusega seotuks loetud kulud kajasta- takse tööjõukuludes (vt lisa a16, a23). Sihtfinantseerimine Sihtfinantseerimisena kajastatakse sihtotstarbeliselt antud ja teatud tingimustega seotud toetusi, millega kaasneb pro- jektipõhine eesmärgistamine ja aruandlus. Sihtfinantseerimist ei kajastata tuluna või kuluna enne, kui eksisteerib piisav kindlus, et toetuse saaja vastab sihtfinantseerimisega seotud tingimustele ja sihtfinantseerimine leiab aset. Sihtfinant- seerimist kajastatakse brutomeetodil. Tegevuskulude sihtfinantseerimise kajastamisel lähtutakse tulude ja kulude vastavuse printsiibist. Tulu sihtfinantsee- rimisest kajastatakse proportsionaalselt sellega seonduvate kuludega. Varade sihtfinantseerimist kajastatakse tuluna sel perioodil, millal soetatakse vastav vara. Saastekvootide müük Üldjuhul kajastatakse saastekvootide müügist saadud tulu saastekvootide omandiõiguse üleminekul. Kui saastekvoo- tide ostu-müügi lepinguga nähakse ette, et nende müügist saadud raha võib kasutada üksnes konkreetsete keskkonna- kaitseliste projektide elluviimiseks, siis võetakse omandiõiguse üleminekul nõue ostja vastu ühtlasi arvele kohustisena (tulevaste perioodide tuluna). Vastav kohustis kantakse tuluks sel perioodil, millal tehakse kulutused, milleks antud tulu lubati kasutada. 104 Reservid Reservidena kajastatakse seaduste alusel kindlatel eesmärkidel moodustatud netovara kogumid. Reservide moodusta- mist ja reservidest kulutamist kajastatakse akumuleeritud tulemi ja reservide vahelise muutusena (v. a riskimaanda- mise reserv, vt Tuletisinstrumendid). Välisvaluutas toimunud tehingute kajastamine Välisvaluutas fikseeritud tehingute kajastamisel on aluseks võetud tehingu toimumise päeval ametlikult kehtinud Eu- roopa Keskpanga valuutakursid. Välisvaluutas fikseeritud monetaarsed finantsvarad ja –kohustised ning mittemone- taarsed finantsvarad ja -kohustised, mida kajastatakse õiglase väärtuse meetodil, on bilansipäeva seisuga ümber hin- natud eurodesse bilansipäeval ametlikult kehtinud Euroopa Keskpanga valuutakursside alusel. Välisvaluuta kursivahe- dest saadud kasumid ja kahjumid on tulemiaruandes kajastatud perioodi tulu ja kuluna. Tulude arvestus Kogutud maksude, lõivude ja trahvide tulu võetakse arvele tekkepõhiselt vastavalt esitatud maksudeklaratsioonidele ja muudele tulu tekkimist kajastavatele dokumentidele. Edasiandmisele kuuluvad maksud kajastatakse tulu kajasta- mise perioodil samaaegselt kuluna ja kohustisena maksu saaja ees, vähendades vastavat kulu ja kohustist ebatõenäoli- selt laekuvaks hinnatud osaga maksunõuetest. Lähtudes laekumise ebatõenäolisusest võetakse teatud nõuded esialgu arvele bilansiväliselt ja kajastatakse tuluna laekumisel. Maksuotsuste alusel määratud nõuded kajastatakse tuluna mak- suotsuse edasikaebamise tähtaja möödumisel. Lõive on lubatud kajastada kassapõhiselt, kui nende määr on kuni 100 eurot toimingu kohta, ajavahemik lõivude laekumisest toimingu teostamiseni on lühike või tulu kajastamise tekkepõ- hist momenti on keeruline määrata. Kui nõuded võetakse tekkimise momendil arvele bilansiväliselt, kajastatakse aasta lõpul bilansiliste nõuete ja tuludena koondsummad, mis leitakse bilansiväliste nõuete jäägi alusel, kasutades sobivaid meetodeid hinnanguliselt laekuvate tekkinud nõuete määramiseks. Toodete müügist saadud tulu kajastatakse siis, kui kõik olulised omandiga seotud riskid on läinud üle ostjale ning müü- gitulu ja tehinguga seotud kulu on usaldusväärselt määratav. Tulu teenuste müügist kajastatakse teenuse osutamisel, lähtudes valmidusastme meetodist. Intressitulu arvestatakse tekkepõhiselt sisemise intressimäära alusel. Dividendi- tulu arvestatakse dividendide väljakuulutamisel. Kulude arvestus Kulusid kajastatakse tekkepõhiselt. Põhivara või varude soetamisel tasutud mittetagastatavad maksud ja lõivud (näi- teks käibemaks, kui ostjaks on piiratud käibemaksukohustuslane, kes ei saa käibemaksu arvata sisendkäibemaksuks) kajastatakse soetamise hetkel kuluna ning neid ei kajastata varade soetusmaksumuse koosseisus. Riigi aruandes ei elimineerita konsolideerimisel riigiasutuste poolt töötasudelt arvestatud maksukulu ning Maksu- ja Tolliametis arvestatud vastavat maksutulu, kuna töötasudelt arvestatud maksude saajatena ja maksukohustuslastena käsitletakse töötajaid. Samuti ei elimineerita kütuse aktsiisimaksu, kuna seda ei tooda kütuse müüjate poolt esitatud arvetel eraldi välja. Ülejäänud konsolideerimisgrupi sisesed maksud, lõivud ja muud tasud on elimineeritud. Bilansipäevajärgsed sündmused Raamatupidamise aastaaruandes kajastuvad olulised vara ja kohustiste hindamist mõjutavad asjaolud, mis ilmnesid bilansikuupäeva ja aruande koostamispäeva vahemikul, kuid on seotud aruandeperioodil või varasematel perioodidel toimunud tehingutega. Bilansipäevajärgsed sündmused, mida ei ole varade ja kohustiste hindamisel arvesse võetud, kuid mis võivad oluliselt mõjutada järgmise aruandeaasta tulemust, avalikustatakse raamatupidamise aastaaruande lisades. Riigieelarve täitmise aruanne Riigieelarves ja selle täitmise aruandes on hõlmatud riigi konsolideerimata raamatupidamise aastaaruandesse kuulu- vad riigiraamatupidamiskohustuslased (vt lisa a1 A). Riigieelarve täitmise aruanne on alates 2017. aastast koostatud tekkepõhisel printsiibil ning see on võrreldav riigi kon- solideerimata tulemiaruandega ning riigi konsolideerimata materiaalse ja immateriaalse põhivara soetusega põhivara liikumise aruandes. Finantseerimistehingud on võrreldavad riigi konsolideerimata rahavoogude aruandes kajastatud kirjetega. Andmed on avaldatud tuhande euro täpsusega. Aruande liigendus vastab riigieelarves esitatule. Riigieelarve tulude ja kulude kajastamisel lähtutakse eelarvestamisel kasutatud arvestuspõhimõtetest. Tulud ja kulud, mida ei eelarvestatud või eelarvestati erinevalt raamatupidamise ar- vestuspõhimõtetest, on kajastatud riigieelarve tulude ja kulude korrigeerimistena. Riigieelarve täitmise aruande koon- dosas on lisaks esitatud riigieelarve tulude ja kulude korrigeerimine, et leida eelarvepositsioon. Eelarvepositsiooni ar- vestust reguleerivad Euroopa rahvamajanduse statistika koostamise juhendid (European Standard of Accounts). Tekkepõhise eelarve koostamisel kehtivad üldjuhul raamatupidamisega sarnased arvestuspõhimõtted. Erisusi võrrel- des raamatupidamises kasutatavate arvestuspõhimõtetega on kirjeldatud ning riigieelarve täitmist on muude riigi kon- solideerimata aruannete ja nende lisadega võrreldud riigieelarve täitmise aruannet selgitavas lisas a31. Aruandes on esitatud esialgne ja lõplik eelarve. Esialgne eelarve kajastab Riigikogu poolt 2020. a lõpul vastu võetud 2021. a riigieelarve seadust. Lõplikus eelarves on sisse viidud 2021. aastal otsustatud või selgunud korrigeerimised, s.o muudatused lisaeelarveseaduse ja riigieelarve muutmise seaduse alusel, Vabariigi Valitsuse liigenduse muudatused ja reservidest eraldamised, limiidid, mis tekkisid 2020. aasta jääkide ületoomisest, tegelikult laekunud tuludest, tegelikult majandustegevusest saadud tulust jne (vt lisa a31). 105 2.7 Lisad (a1–a32) Lisa a1 Konsolideeritud üksused A. Konsolideerimata aruanne mln eurot Konsolideerimata aruandes on kajastatud riigiraamatupidamiskohustuslased koos nende valitsemisala asutustega (riigieelarvelised asutused). Tulemiaruande näitajad 2021 Tulemiaruande näitajad 2020 Varad Kohustised Finants- Varad Kohustised Finants- Varad Kohustised Valitsemisala 31.12.2021 31.12.2021 Tegevus- Tegevus- tulud ja 31.12.2020 31.12.2020 Tegevus- Tegevus- tulud ja 31.12.2019 31.12.2019 tulud kulud tulud kulud -kulud -kulud Riigikogu 20,8 3,1 0,1 -23,2 -0,1 21,3 2,8 0,1 -21,2 -0,1 20,0 2,7 Vabariigi President 4,0 7,4 0,1 -5,5 -0,2 4,0 5,8 0,4 -4,6 -0,2 4,0 6,0 Riigikontroll 0,3 0,5 0,0 -5,1 0,0 0,2 0,4 0,0 -4,8 0,0 0,2 0,4 Õiguskantsler 0,0 0,3 0,0 -3,0 0,0 0,0 0,2 0,0 -2,8 0,0 0,0 0,2 Riigikohus 7,4 14,4 0,3 -5,4 -0,5 7,6 13,4 0,2 -6,6 -0,4 7,3 12,4 Riigikantselei 12,8 3,0 1,7 -18,2 0,0 10,3 3,7 1,6 -17,5 0,0 9,4 3,3 Haridus- ja Teadusministeerium 497,6 186,4 168,5 -753,6 0,1 385,3 97,5 117,8 -697,1 5,9 376,4 78,5 Justiitsministeerium 37,1 186,4 49,2 -193,4 -5,7 36,6 169,7 41,9 -187,0 -4,9 36,5 152,9 Kaitseministeerium 894,3 820,3 16,7 -622,8 -26,4 790,7 739,9 42,1 -609,4 -24,2 714,9 678,2 Keskkonnaministeerium 1 902,3 83,8 447,9 -183,2 257,9 1 673,1 41,2 314,6 -195,2 180,3 1 566,5 41,8 Kultuuriministeerium 212,1 59,0 48,9 -319,9 -1,2 204,2 50,4 44,0 -282,1 -1,0 195,0 46,6 Majandus- ja Kommunikatsioo- 3 815,6 287,3 304,8 -839,5 75,7 3 705,3 206,1 264,0 -682,3 -79,3 2 882,2 209,4 niministeerium Maaeluministeerium 573,6 318,1 330,9 -412,0 -10,2 555,3 288,1 290,3 -372,8 -17,2 360,2 273,7 Rahandusministeerium 6 208,4 7 680,6 10 884,7 -6 906,6 40,4 6 075,7 7 216,2 9 614,8 -6 644,4 63,0 5 078,5 3 923,3 Siseministeerium 263,6 902,6 55,6 -483,0 -30,4 250,4 831,7 53,3 -457,9 -28,0 232,3 764,8 Sotsiaalministeerium 500,7 2 303,3 4 289,5 -6 479,6 -61,1 469,5 1 898,6 3 969,1 -5 870,5 -52,5 359,1 1 486,7 Välisministeerium 147,9 7,0 3,2 -77,1 0,0 125,1 6,2 2,1 -76,2 -0,1 119,0 4,9 Elimineerimised -865,0 -851,4 -4 420,7 4 405,0 0,1 -688,3 -837,7 -4 129,1 4 278,9 1,2 -566,0 -564,8 Kokku 14 233,5 12 012,1 12 181,4 -12 926,1 238,4 13 626,3 10 734,2 10 627,2 -11 853,5 42,5 11 395,5 7 121,0 Ülaltoodud tabelis on tegevustulude hulka loetud ka bioloogilise vara õiglase väärtuse muutus. Aruanne on võrreldav riigieelarve täitmise aruandega (vt lisa a31 M). 106 B. Konsolideeritud aruanne Konsolideeritud aruandes on konsolideerimata riigi andmetele rida-realt liidetud riigi valitseva mõju all olevate sihtasutuste ja äriühingute vastavad andmed, kusjuures omavahelised saldod on elimineeritud. Äriühingud osaluse määraga 20% kuni 50% on konsolideeritud aruandes kajastatud kapitaliosaluse meetodil. B1. Riigi osalus sihtasutustes mln eurot 100 % osaluse määraga konsolideeritud sihtasutused Riigile kuuluv oma- Riigile kuuluv oma- Riigile kuuluv oma- Tulemiaruande näitajad 2021 Tulemiaruande näitajad 2020 kapital 31.12.2021 kapital 31.12.2020 kapital 31.12.2019 Varad 31.12.2021 Varad 31.12.2020 Varad 31.12.2019 Sh antud toetu- Sh antud toetu- Sh toetused va- Sh toetused va- litsussektorist litsussektorist Tegevuskulud Tegevuskulud Riigile kuuluv Riigile kuuluv Tegevustulud Tegevustulud tulem tulem sed sed Sihtasutused kokku 2 206,7 947,0 1 045,5 374,6 -1 022,1 -190,6 28,2 2 253,6 916,8 949,5 326,9 -936,6 -171,8 13,1 1 282,9 832,6 Valitsussektori aruandesse arvatud sihtasutused 2 188,9 938,1 1 039,7 373,3 -1 016,1 -189,5 28,4 2 233,8 907,2 943,6 325,9 -930,6 -170,9 13,2 1 264,9 823,0 SA Eesti Koostöö Kogu 0,3 0,1 0,2 0,2 -0,2 0,0 0,1 0,1 0,1 0,3 0,2 -0,3 0,0 0,0 0,1 0,1 SA Vabariigi Presidendi Kultuurira- 0,0 0,0 0,0 0,0 -0,1 0,0 0,0 0,0 0,0 0,1 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 hastu SA Eesti Teadusagentuur 27,2 21,9 77,9 77,0 -70,1 -60,3 7,8 18,8 14,1 61,8 61,4 -54,9 -45,8 7,0 10,7 7,1 Hariduse Infotehnoloogia SA (likvidee- 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 3,1 2,8 -8,1 -3,5 -5,0 15,9 14,1 ritud 2021) SA Innove (likvideeritud 2021) 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 9,0 9,0 -12,4 -4,5 -3,3 8,0 3,4 SA Kutsekoda 1,0 0,7 2,2 1,9 -2,4 -0,9 -0,3 1,1 1,0 2,8 2,5 -2,5 -0,7 0,3 0,9 0,7 Archimedes SA (likvideeritud 2021) 0,0 0,0 0,0 0,0 -0,1 0,0 -0,1 53,2 0,1 20,8 8,6 -21,0 -15,8 -0,1 45,3 0,5 Spordikoolituse ja Teabe SA 0,3 0,1 9,9 9,8 -9,9 -9,2 0,0 0,2 0,1 8,4 8,2 -8,4 -7,7 -0,1 1,0 0,9 SA Teaduskeskus Ahhaa 8,9 8,2 3,1 1,0 -3,5 -0,1 -0,3 9,5 8,5 2,4 1,1 -2,7 0,0 -0,3 9,4 8,9 SA Euroopa Kool 1,4 0,5 5,2 3,1 -5,0 0,0 0,3 1,0 0,2 4,6 2,9 -4,5 0,0 0,0 0,9 0,1 SA Rahvusvaheline Kaitseuuringute 1,7 1,4 2,5 1,9 -2,1 0,0 0,4 1,9 1,0 1,7 1,5 -1,5 0,0 0,2 1,0 0,8 Keskus SA CR14 (asutatud 2020) 6,0 5,6 7,7 6,9 -3,2 0,0 4,5 1,2 1,2 0,0 0,0 -0,1 0,0 -0,1 0,0 0,0 Sakala Teatrimaja SA 0,5 0,4 0,3 0,2 -0,3 0,0 -0,1 0,5 0,4 0,3 0,2 -0,3 0,0 0,0 0,5 0,5 107 Riigile kuuluv oma- Riigile kuuluv oma- Riigile kuuluv oma- Tulemiaruande näitajad 2021 Tulemiaruande näitajad 2020 kapital 31.12.2021 kapital 31.12.2020 kapital 31.12.2019 Varad 31.12.2021 Varad 31.12.2020 Varad 31.12.2019 Sh antud toetu- Sh antud toetu- Sh toetused va- Sh toetused va- litsussektorist litsussektorist Tegevuskulud Tegevuskulud Riigile kuuluv Riigile kuuluv Tegevustulud Tegevustulud tulem tulem sed sed SA Eesti Filmi Instituut (grupp) 4,2 0,8 17,9 17,2 -17,7 -15,8 0,2 2,7 0,6 9,7 8,7 -9,6 -7,7 0,1 2,2 0,5 SA Virumaa Muuseumid 5,3 4,9 2,5 1,4 -2,6 0,0 -0,1 5,3 5,0 2,9 2,1 -2,4 0,0 0,5 4,9 4,6 Tartu Jaani Kirik SA 0,1 0,1 0,1 0,1 -0,1 0,0 0,0 0,1 0,1 0,1 0,0 -0,1 0,0 0,0 0,1 0,0 Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA 1,6 1,5 1,8 1,7 -1,8 -0,6 0,0 1,6 1,5 1,9 1,9 -1,9 -1,2 -0,1 1,7 1,6 Unesco Eesti Rahvuslik Komisjon SA 0,0 0,0 0,1 0,1 -0,1 0,0 0,0 0,0 0,0 0,1 0,1 -0,1 0,0 0,0 0,0 0,0 SA Eesti Draamateater 7,7 6,5 4,5 3,2 -4,4 0,0 0,1 7,3 6,4 4,3 3,2 -4,5 0,0 -0,2 7,9 6,6 SA Rakvere Teatrimaja 6,9 6,5 3,3 2,5 -3,1 0,0 0,2 6,7 6,3 3,3 2,3 -3,0 0,0 0,3 6,5 6,0 SA Vene Teater 7,8 5,8 3,0 2,5 -3,0 0,0 0,0 8,3 5,8 2,9 2,4 -2,9 0,0 0,0 8,7 5,7 SA Ugala Teater 12,1 11,8 3,0 2,1 -3,6 0,0 -0,6 12,6 12,4 3,3 2,2 -3,6 0,0 -0,3 13,0 12,7 SA Tehvandi Spordikeskus 30,8 29,6 8,1 6,2 -6,1 0,0 2,0 29,2 27,6 7,6 6,2 -4,9 0,0 2,7 25,7 24,9 SA Jõulumäe Tervisespordikeskus 3,5 3,1 1,4 1,1 -1,1 0,0 0,3 2,9 2,8 1,2 0,9 -1,1 0,0 0,1 2,8 2,8 SA Kultuurileht 0,8 0,4 3,7 3,1 -3,7 0,0 0,0 1,0 0,4 3,7 3,1 -3,7 0,0 0,0 0,8 0,4 SA Endla Teater 6,1 5,1 2,9 2,0 -3,5 0,0 -0,6 6,6 5,7 3,6 2,3 -3,5 0,0 0,1 6,6 5,7 SA Teater Vanemuine 17,2 15,3 10,6 9,2 -11,7 0,0 -1,1 18,2 16,4 10,6 9,0 -11,4 0,0 -0,8 19,4 17,2 SA Eesti Noorsooteater 0,4 0,1 3,7 3,4 -3,8 0,0 0,0 0,3 0,1 3,5 3,1 -3,5 0,0 0,0 0,4 0,1 SA Narva Muuseum 15,8 14,4 1,8 1,3 -2,4 0,0 -0,6 16,1 14,9 3,3 2,7 -2,3 -0,1 0,9 16,1 14,0 SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid 6,2 5,9 1,3 1,0 -1,6 0,0 -0,3 6,4 6,2 1,5 1,1 -1,7 0,0 -0,2 7,2 6,4 (grupp) SA Eesti Tervishoiu Muuseum 1,0 1,0 1,2 1,1 -1,3 0,0 -0,1 1,1 1,0 1,1 1,0 -1,0 0,0 0,1 0,9 0,9 SA Eesti Vabaõhumuuseum 10,8 10,4 4,0 3,1 -3,6 0,0 0,3 10,5 10,0 3,5 2,9 -3,1 0,0 0,4 10,1 9,6 SA Eesti Kontsert 22,7 21,5 8,7 6,7 -7,8 0,0 0,9 22,0 20,7 9,7 8,3 -6,8 0,0 2,1 20,5 18,5 SA Eesti Riiklik Sümfooniaorkester 1,5 1,1 3,7 3,5 -3,7 0,0 0,1 1,3 1,0 3,7 3,5 -3,5 0,0 0,2 1,1 0,8 SA Hiiumaa Muuseumid 0,3 0,2 0,3 0,3 -0,4 0,0 0,0 0,3 0,3 0,3 0,3 -0,3 0,0 0,0 0,3 0,2 SA Eesti Filharmoonia Kammerkoor 0,4 0,3 1,4 1,1 -1,4 0,0 0,0 0,4 0,2 1,2 1,1 -1,2 0,0 0,0 0,4 0,2 SA Pärnu Muuseum 1,1 1,0 1,1 1,0 -1,1 0,0 0,0 1,1 0,9 1,6 1,6 -1,0 0,0 0,6 0,5 0,3 SA Eesti Kunstimuuseum 22,9 22,1 11,7 10,4 -11,4 0,0 0,3 22,3 21,8 11,6 10,5 -11,0 0,0 0,6 21,7 21,2 SA Eesti Meremuuseum 15,5 15,0 7,4 5,5 -7,8 0,0 -0,4 16,2 15,5 7,5 5,8 -7,4 0,0 0,1 16,2 15,4 SA Saaremaa Muuseum 13,6 13,6 1,7 1,2 -1,4 0,0 0,3 13,3 13,2 1,2 0,9 -1,0 0,0 0,2 13,0 13,0 SA Eesti Ajaloomuuseum 16,3 16,0 2,5 2,2 -3,8 0,0 -1,2 17,6 17,2 2,6 2,3 -3,7 0,0 -1,1 18,7 18,3 108 Riigile kuuluv oma- Riigile kuuluv oma- Riigile kuuluv oma- Tulemiaruande näitajad 2021 Tulemiaruande näitajad 2020 kapital 31.12.2021 kapital 31.12.2020 kapital 31.12.2019 Varad 31.12.2021 Varad 31.12.2020 Varad 31.12.2019 Sh antud toetu- Sh antud toetu- Sh toetused va- Sh toetused va- litsussektorist litsussektorist Tegevuskulud Tegevuskulud Riigile kuuluv Riigile kuuluv Tegevustulud Tegevustulud tulem tulem sed sed SA Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum (konsolideeritud alates 2021) 0,8 0,7 1,0 0,9 -1,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 Ettevõtluse Arendamise SA 18,0 10,3 93,5 93,1 -93,5 -57,5 -0,1 23,6 10,4 67,3 67,0 -68,0 -41,1 -1,0 20,7 11,3 Riigi Infokommunikatsiooni SA 10,7 9,4 6,3 2,8 -6,2 0,0 0,1 10,5 9,3 5,5 2,2 -5,6 0,0 -0,1 10,6 9,4 SA KredEx 952,5 132,3 26,3 19,9 -25,1 -17,5 4,5 968,8 127,8 17,2 12,0 -16,4 -8,4 1,2 203,3 126,6 SA Eesti Maaelumuuseumid 8,9 8,7 3,4 3,2 -2,3 0,0 1,2 8,0 6,4 4,9 4,7 -2,0 0,0 3,0 3,6 3,4 Maaelu Edendamise SA 312,5 143,9 6,8 1,2 -8,5 -3,8 0,3 309,6 143,6 5,2 1,1 -6,0 0,0 0,9 121,8 62,6 Keskkonnainvesteeringute Keskus SA 74,8 31,9 16,0 16,0 -20,4 -16,7 -4,1 89,0 36,0 17,2 17,2 -30,8 -27,0 -13,3 108,1 49,3 Integratsiooni SA 3,2 1,4 6,3 6,2 -6,0 -1,1 0,3 3,6 1,1 6,6 6,6 -6,0 -0,8 0,6 2,1 0,5 SA Erametsakeskus 1,4 1,2 4,5 4,2 -4,3 -2,8 0,2 1,2 1,0 3,5 3,5 -4,7 -3,0 -1,1 2,9 2,2 SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital 1,6 0,1 1,8 1,7 -1,8 -1,4 0,0 1,0 0,1 1,7 1,7 -1,7 -1,3 0,0 0,8 0,1 Jõgeva Haigla SA 2,4 1,5 6,1 0,0 -6,1 0,0 0,0 2,2 1,4 5,5 0,0 -5,4 0,0 0,1 2,0 1,3 Eesti Puuetega Inimeste Fond SA 0,1 0,1 1,2 1,2 -1,2 -1,2 0,0 0,1 0,1 1,1 1,1 -1,1 -1,0 0,0 0,1 0,1 Tartu Ülikooli Kliinikum SA (grupp) 249,7 164,1 318,7 9,3 -313,4 -0,2 4,4 237,8 159,7 282,6 3,6 -274,3 -0,1 7,3 219,6 152,3 Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA (grupp) 226,9 140,6 277,3 13,7 -271,0 0,0 5,9 221,7 134,7 259,7 11,4 -255,4 -1,2 4,1 216,4 130,6 Viljandi Haigla SA 30,3 26,1 36,7 2,8 -34,0 0,0 2,7 24,9 23,4 33,6 5,3 -28,2 0,0 5,4 20,2 18,1 Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitat- 6,1 5,5 5,1 0,1 -4,7 0,0 0,4 6,0 5,1 4,5 0,1 -4,2 0,0 0,3 5,5 4,9 sioonikeskus SA SA Eesti Tervishoiu Pildipank 4,9 4,8 1,6 0,0 -1,1 0,0 0,5 4,4 4,3 1,6 0,0 -1,2 0,0 0,5 4,0 3,9 SA Koeru Hooldekeskus 2,6 2,3 3,2 0,3 -3,1 0,0 0,1 2,5 2,1 3,1 0,5 -2,7 0,0 0,4 2,1 1,7 SA Eesti Rahvusvahelise Arengukoos- 1,6 0,3 1,5 0,5 -1,5 -0,4 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 töö Keskus (asutatud 2021) Valitsussektori aruandest välja jäe- tud sihtasutused 17,8 8,9 5,8 1,3 -6,0 -1,1 -0,2 19,8 9,6 5,9 1,0 -6,0 -0,9 -0,1 18,0 9,6 Eesti Akrediteerimiskeskus SA (likvi- 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,6 0,5 0,9 0,0 -0,8 0,0 0,1 0,4 0,3 deeritud 2021) SA Tallinna Teaduspark Tehnopol 17,8 8,9 5,8 1,3 -6,0 -1,1 -0,2 19,2 9,1 5,0 1,0 -5,2 -0,9 -0,2 17,6 9,3 109 B2. Riigi osalus tütar- ja sidusettevõtjates mln eurot Kasumiaruande näitajad Kasumiaruande näitajad Riigile kuuluv omaka- Riigile kuuluv omaka- Riigile kuuluv omaka- Ettevõtja nimetus 2021 2020 Osaluse määr (%) Varad 31.12.2021 Varad 31.12.2020 Varad 31.12.2019 pital 31.12.2021 pital 31.12.2020 pital 31.12.2019 kasum/kahjum kasum/kahjum Riigile kuuluv Riigile kuuluv Ärikulud Ärikulud Äritulud Äritulud Riigi tütarettevõtjad kokku 10 401,8 6 055,1 3 031,5 -2 480,2 462,6 9 313,1 5 484,9 2 318,0 -1 922,0 299,3 8 881,3 5 127,2 Valitsussektorisse kuuluvad tütarettevõt- 1 215,5 845,4 288,4 -225,4 47,8 1 198,6 826,3 272,5 -205,6 48,2 1 203,0 818,7 jad kokku A.L.A.R.A. AS 100 1,4 1,4 0,7 -0,6 0,1 1,3 1,3 0,5 -0,6 -0,1 1,4 1,4 AS Eesti Liinirongid 100 214,6 141,3 47,7 -48,8 -5,3 213,6 146,6 43,5 -44,5 -5,4 224,4 153,9 AS Eesti Varude Keskus 100 164,7 159,0 10,7 -9,7 0,9 156,0 155,4 15,9 -16,9 -1,1 158,2 156,9 OÜ Rail Baltic Estonia 100 39,9 30,5 23,8 -12,1 11,6 28,4 18,6 15,5 -3,6 12,0 8,0 6,6 TS Laevad OÜ (Tallinna Sadam AS tütarette- 67,03 108,3 22,7 30,8 -24,3 4,0 113,4 18,7 29,8 -21,5 5,0 122,2 13,7 võtja) Riigi Kinnisvara AS 100 636,9 444,1 145,0 -101,9 34,8 637,2 441,1 137,3 -91,5 34,7 643,7 444,7 AS Hoolekandeteenused (grupp) 100 49,7 46,4 29,7 -28,0 1,7 48,7 44,6 30,0 -27,0 3,1 45,1 41,5 Valitsussektorisse mittekuuluvad tütaret- tevõtjad kokku 9 186,3 5 209,7 2 743,1 -2 254,8 414,8 8 114,5 4 658,6 2 045,5 -1 716,4 251,1 7 678,3 4 308,5 Riigimetsa Majandamise Keskus 100 1 695,3 1 671,5 406,7 -140,7 260,5 1 466,4 1 448,8 350,4 -154,5 181,3 1 362,3 1 337,2 Eesti Energia AS (grupp) 100 4 384,2 2 318,7 1 475,2 -1 329,7 104,4 3 686,2 2 007,2 907,2 -854,9 19,4 3 468,1 1 800,4 Elering AS (grupp) 100 1 182,9 382,1 208,1 -199,1 5,1 1 075,7 387,0 142,6 -110,0 25,3 1 024,4 388,3 Tallinna Sadam AS (grupp, koos TS Laevad 67,03 629,5 254,8 111,9 -82,2 17,2 628,1 251,7 110,4 -74,9 19,1 625,5 252,7 OÜga) Eesti Raudtee AS 100 374,4 176,1 55,7 -55,4 0,0 356,9 176,1 63,7 -56,3 7,1 342,6 159,0 AS Operail (grupp) 100 176,3 68,2 73,0 -75,5 -5,0 171,0 75,5 65,1 -58,5 2,7 145,2 60,4 Tallinna Lennujaam AS (grupp) 100 258,3 116,3 45,1 -42,7 2,3 230,5 94,0 36,3 -38,2 -2,0 226,1 95,5 Lennuliiklusteeninduse AS 100 38,2 18,5 17,8 -21,0 -3,5 35,9 11,9 15,7 -21,9 -6,5 40,7 18,4 Saarte Liinid AS 100 64,1 24,4 10,0 -8,6 1,4 65,2 23,0 9,0 -8,1 0,8 59,9 19,1 Eesti Post AS (grupp) 100 141,1 45,0 149,1 -133,1 13,1 134,5 34,3 135,6 -126,1 9,0 122,3 25,6 Eesti Loots AS 100 16,4 11,9 8,5 -7,8 0,7 16,2 11,3 8,1 -7,6 0,1 18,2 12,7 Teede Tehnokeskus AS 100 2,9 2,2 3,2 -3,0 0,2 3,0 2,3 3,5 -3,2 0,3 2,8 2,2 110 Kasumiaruande näitajad Kasumiaruande näitajad Riigile kuuluv omaka- Riigile kuuluv omaka- Riigile kuuluv omaka- Ettevõtja nimetus 2021 2020 Osaluse määr (%) Varad 31.12.2021 Varad 31.12.2020 Varad 31.12.2019 pital 31.12.2021 pital 31.12.2020 pital 31.12.2019 kasum/kahjum kasum/kahjum Riigile kuuluv Riigile kuuluv Ärikulud Ärikulud Äritulud Äritulud Metrosert AS 100 3,8 3,3 3,1 -3,1 0,0 3,7 3,3 2,6 -2,6 0,0 3,7 3,3 AS Eesti Teed (müüdud 2021) 100 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 24,7 20,1 28,6 -25,6 2,3 25,7 21,3 KredEx Krediidikindlustus AS 100 39,7 21,2 2,0 -1,8 0,4 39,9 20,8 1,4 -2,0 -0,3 38,7 21,2 Nordic Aviation Group AS (grupp) 100 58,8 29,8 60,6 -59,4 1,2 59,1 28,6 61,5 -73,2 -8,2 52,5 18,6 Transpordi Varahaldus OÜ 100 78,4 35,6 9,1 -4,6 2,7 79,6 32,9 9,4 -19,4 -11,9 86,0 44,8 Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ 100 8,0 6,9 9,6 -9,5 0,0 7,9 6,9 9,5 -9,7 -0,2 8,0 7,2 Eesti Loto AS 100 23,7 15,3 86,3 -69,8 13,9 20,1 15,1 77,6 -63,3 12,2 17,1 12,9 AS Vireen 100 7,8 5,9 3,1 -2,7 0,3 7,5 5,8 2,9 -2,2 0,5 6,0 5,6 Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskont- 93,3 1,4 1,3 1,5 -1,4 0,1 1,3 1,2 1,6 -1,4 0,1 1,4 1,3 rolli AS Eesti Vanglatööstus AS 100 1,1 0,7 3,5 -3,7 -0,2 1,1 0,8 2,8 -2,8 0,0 1,1 0,8 Riigi sidusettevõtjad kokku 19,3 8,2 11,8 -11,5 0,0 20,5 9,0 11,3 -11,3 -0,1 22,1 9,5 Ökosil AS 35 1,7 0,5 0,8 -0,8 0,0 1,7 0,5 0,8 -0,8 0,0 1,7 0,5 AS Levira (grupp) 51 17,6 7,7 11,0 -10,7 0,0 18,8 8,4 10,5 -10,5 -0,1 20,4 9,0 Riigi tütarettevõtjate sidusettevõtjad kokku 2 079,0 59,3 89,5 -114,4 2,1 1 763,5 51,3 124,9 -122,8 1,3 1 693,1 48,4 RB Rail AS (Läti) 33,3 28,3 2,4 16,1 -16,3 -0,1 34,1 2,5 10,8 -10,9 0,1 13,0 2,4 Enefit Jordan B.V. (Jordaania, Eesti) 65 0,3 0,0 0,0 -6,6 0,0 0,3 0,0 0,0 -5,5 0,0 0,3 0,0 Attarat Mining Co BV, Attarat Power Holding Co BV (grupp), Attarat Operation & Mainte- nance Co BV (Holland) 10 2 027,3 50,8 31,3 -53,0 0,4 1 699,8 42,8 74,9 -68,3 0,3 1 647,0 39,0 Orica Eesti OÜ (Eesti, Holland) 35 13,7 3,5 19,4 -15,1 1,5 12,5 3,5 5,7 -4,5 1,4 13,6 3,9 Eesti Energia AS ebaolulised osalused 0,6 0,1 2,7 0,5 5,4 -5,0 0,0 1,6 0,6 AS Green Marine 51 5,1 1,6 5,3 -4,4 0,4 4,6 1,1 3,1 -3,8 -0,5 5,3 1,6 Post11 OÜ 30 3,7 0,4 17,3 -18,9 -0,2 9,0 0,9 24,9 -24,7 0,0 11,8 0,9 Biolaborid OÜ 27,2 0,6 0,0 0,1 -0,1 0,0 0,5 0,0 0,1 -0,1 0,0 0,5 0,0 111 Lisa a2 Raha ja selle ekvivalendid mln eurot Konsolideeritud Konsolideerimata 31.12.2021 31.12.2020 31.12.2019 31.12.2021 31.12.2020 31.12.2019 Sularaha 2,1 2,3 2,5 0,0 0,1 0,1 Raha teel 2,0 3,1 1,2 0,2 0,1 0,1 Arvelduskontod pankades 754,4 2 010,9 1 107,0 7,3 1 341,3 694,3 Tähtajalised deposiidid 1 744,7 284,4 349,5 1 651,4 232,4 186,8 pankades Raha kokku 2 503,2 2 300,7 1 460,2 1 658,9 1 573,9 881,3 Aruandeperioodil teenitud -4,3 -1,6 0,9 -4,8 -2,2 -0,1 intressitulu (vt lisa a27) Riigi raha ja saadud hoiuste hulgas (vt lisa a15) kajastatud Rahandusministeeriumi (riigikassa) kontsernikontosse hõl- matud riigiväliste asutuste arvelduskontode jäägid: Konsolideeritud Konsolideerimata 31.12.2021 31.12.2020 31.12.2019 31.12.2021 31.12.2020 31.12.2019 Töötukassa 552,6 599,9 880,6 552,6 599,9 880,6 Haigekassa 355,9 202,2 181,8 355,9 202,2 181,8 Avaliku sektori aruandes hõlma- 9,6 2,1 6,9 9,6 2,1 6,9 mata organisatsioonid Riigi sihtasutused (konsolideeri- 0,0 0,0 0,0 0,6 0,6 8,9 tud aruandes rida-realt meetodil) Kokku 918,1 804,2 1 069,3 918,7 804,8 1 078,2 Riigikassa hoiab teiste isikute raha hoiulepingu alusel ja maksab neile raha jäägilt intresse. Likviidsusreservile (vt lisa a20 C) on kehtestatud minimaalse likviidsusvaru nõuded. Lisa a3 Finantsinvesteeringud mln eurot Konsolideeritud Konsolideerimata 31.12.2021 31.12.2020 31.12.2019 31.12.2021 31.12.2020 31.12.2019 Lühiajalised finantsinvestee- ringud Võlakirjad kauplemisportfellis 461,6 644,6 516,5 448,3 630,1 500,8 Noteerimata aktsiad ja osad 0,0 0,9 1,9 0,0 13,9 0,0 Lühiajalised finantsinvestee- 461,6 645,5 518,4 448,3 644,0 500,8 ringud kokku Sh kajastatud õiglases väärtuses 461,6 644,6 516,5 448,3 630,1 500,8 Sh kajastatud korrigeeritud soe- tusmaksumuses 0,0 0,9 1,9 0,0 13,9 0,0 Pikaajalised finantsinvestee- ringud Tähtajalised deposiidid panka- des 0,0 0,0 2,3 0,0 0,0 0,0 Osalused rahvusvahelistes orga- 210,1 207,5 200,7 210,1 207,5 200,7 nisatsioonides Osalus riskikapitalifondides 109,4 109,1 122,0 91,7 91,1 106,5 112 Konsolideeritud Konsolideerimata 31.12.2021 31.12.2020 31.12.2019 31.12.2021 31.12.2020 31.12.2019 Noteerimata aktsiad ja osad 0,2 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 Muud pikaajalised finantsinves- teeringud 0,1 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 Pikaajalised finantsinvestee- 319,8 316,6 325,0 301,8 298,6 307,2 ringud kokku Sh kajastatud õiglases väärtuses 109,4 109,1 122,0 91,7 91,1 106,5 Sh kajastatud korrigeeritud soe- 210,4 207,5 203,0 210,1 207,5 200,7 tusmaksumuses Võlakirjadelt teenitud tulu (vt -3,1 -2,1 0,3 -3,2 -2,3 -0,3 lisa a27) Võlakirjade jaotus emiteerija järgi Eurotsooni riikide valitsused 270,6 266,7 261,3 268,0 264,4 259,6 Krediidiasutused 182,9 368,7 243,4 180,3 365,7 238,3 Rahvusvahelised organisatsioo- 0,0 0,0 3,9 0,0 0,0 2,9 nid Ettevõtjad 8,1 9,2 7,9 0,0 0,0 0,0 Võlakirjad kokku 461,6 644,6 516,5 448,3 630,1 500,8 Riik (konsolideerimata) müüs osaluse tütarettevõtjas AS Eesti Teed, müügist laekus 19,4 mln eurot, kahjum müügist konsolideeritud aruandes -0,7 mln eurot, kasum müügist konsolideerimata aruandes 5,5 mln eurot. Riik (konsolideeritud) müüs Nord Pool AS aktsiad, müügist laekus 0,9 mln eurot, kasum müügist 0 eurot. Osalused rahvusvahelistes organisatsioonides 31.12.2021 31.12.2020 31.12.2019 Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank (EBRD) 5,3 5,3 5,3 Euroopa Investeerimispank (EIB) 27,9 27,9 27,9 Põhjamaade Investeerimispank (NIB) 12,9 12,9 12,9 Euroopa Nõukogu Arengupank (CEB) 0,8 0,8 0,8 Rahvusvaheline Arenguassotsiatsioon (IDA) 1,0 0,9 0,9 Euroopa Finantsstabiilsuse Fond (EFSF) 0,1 0,1 0,1 Euroopa Stabiilsusmehhanism (ESM) 148,8 148,8 148,8 Rahvusvaheline Rekonstruktsiooni- ja Arengupank (IBRD) 6,0 3,8 4,0 Kolme Mere Investeerimisfond 7,3 7,0 0,0 Osalused rahvusvahelistes organisatsioonides kokku 210,1 207,5 200,7 Bilansis on osalustena kajastatud rahalised sissemaksed rahvusvaheliste organisatsioonide omakapitali. IBRD grupile maksti juurde 1,9 mln eurot. Eesti liitus 2020. a Kolme Mere Investeerimisfondiga, mis asutati 2019. aastal Poola riikliku arengupanga ja Rumeenia riikliku eksport-importpanga poolt. Fondi investeerimissektoriteks on transpordi infrastuktuur, energia- ja digisektor. Fondi investeeriti 2021. a juurde 2,9 mln eurot (2020. a 7,0 mln eurot) ja sellest laekus tagasi 2,6 mln eurot. Osaluste ümberhindlused moodustasid kokku 0,4 mln eurot. Riigi tingimuslikud kohustised osalustest rahvusvahelistes organisatsioonides on esitatud lisas a30 A. Osalused riskikapitalifondides Konsolideeritud Konsolideerimata 31.12.2021 31.12.2020 31.12.2019 31.12.2021 31.12.2020 31.12.2019 SmartCap Venture Capital Fund 70,0 69,1 83,7 70,0 69,1 83,7 EstFund 21,7 22,0 22,8 21,7 22,0 22,8 Balti Innovatsioonifond 17,7 18,0 15,5 0,0 0,0 0,0 Osalused riskikapitalifondides 109,4 109,1 122,0 91,7 91,1 106,5 kokku 113 Konsolideeritud Konsolideerimata 31.12.2021 31.12.2020 31.12.2019 31.12.2021 31.12.2020 31.12.2019 Riskikapitalifondide aruandeperioodi 4,7 -14,3 4,3 0,6 -15,4 2,6 tulem (vt lisa a27) SmartCap Venture Capital Fund (endise nimega Early Fund II) investeerib riskikapitalifondidesse, mis arendavad inno- vaatilisi rahvusvahelise kasvupotentsiaaliga Eesti ettevõtteid, aitavad Eesti majandust ajakohastada ja kohalikku kapi- taliturgu arendada. Fondi 2021. a kasum oli 0,9 mln eurot (2020. a kahjum 14,6 mln eurot). Euroopa Investeerimisfondi alamfond EstFund investeerib varajase faasi ettevõtjatesse riskikapitali pakkumiseks. Fond teenis 2021. a kahjumit 0,3 mln eurot (2020. a kahjum 0,8 mln eurot). Konsolideeritud aruandes lisandub SA Kredex investeering Balti Innovatsioonifondi. 2021. a investeeris SA KredEx täiendavalt fondi 3,7 mln eurot (2020. a 4,0 mln eurot). Fondi vahenditelt arvestati 4,1 mln eurot kasumit (2020. a kasum 1,1 mln eurot). Fondist laekus tagasi 8,1 mln eurot (2020. a 2,6 mln eurot). Lisa a4 Maksud, lõivud, trahvid mln eurot A. Maksu-, lõivu- ja trahvinõuded Konsolideeritud Konsolideerimata 31.12.2021 31.12.2020 31.12.2019 31.12.2021 31.12.2020 31.12.2019 Käibemaks 462,6 408,2 379,7 482,1 417,1 386,0 Sh brutosummas 597,0 535,6 491,3 616,5 544,5 497,6 Sh ebatõenäoliselt laekuv -134,4 -127,4 -111,6 -134,4 -127,4 -111,6 Sotsiaalmaks 332,5 314,0 350,6 351,2 331,4 368,3 Sh brutosummas 380,5 357,0 381,6 399,2 374,4 399,3 Sh ebatõenäoliselt laekuv -48,0 -43,0 -31,0 -48,0 -43,0 -31,0 Üksikisiku tulumaks 219,7 193,6 173,6 230,0 203,1 182,8 Sh brutosummas 241,6 214,0 189,9 251,9 223,5 199,1 Sh ebatõenäoliselt laekuv -21,9 -20,4 -16,3 -21,9 -20,4 -16,3 Muud maksud 194,2 175,3 241,2 206,8 180,0 257,4 Sh brutosummas 230,6 211,0 270,4 243,2 215,7 286,6 Sh ebatõenäoliselt laeku- -36,4 -35,7 -29,2 -36,4 -35,7 -29,2 vad Loodusvarade kasuta- 15,7 10,8 12,1 28,0 14,5 19,8 mise ja saastetasud Sh brutosummas 17,2 12,4 12,8 29,5 16,1 20,5 Sh ebatõenäoliselt laeku- -1,5 -1,6 -0,7 -1,5 -1,6 -0,7 Trahvid 5,8 6,2 7,3 5,8 6,2 7,3 Sh brutosummas 15,0 16,1 16,8 15,0 16,1 16,8 Sh ebatõenäoliselt laeku- vad -9,2 -9,9 -9,5 -9,2 -9,9 -9,5 Kohtuotsuste alusel välja mõistetud tasud 13,9 13,9 13,1 13,9 13,9 13,1 Sh brutosummas 14,8 14,7 13,9 14,8 14,7 13,9 Sh ebatõenäoliselt laeku- -0,9 -0,8 -0,8 -0,9 -0,8 -0,8 vad Maksuviivised 4,3 3,4 6,8 4,3 3,5 6,8 Sh brutosummas 50,0 46,7 41,8 50,0 46,8 41,8 Sh ebatõenäoliselt laeku- -45,7 -43,3 -35,0 -45,7 -43,3 -35,0 vad Maksu-, lõivu- ja trahvi- 1 248,7 1 125,4 1 184,4 1 322,1 1 169,7 1 241,5 nõuded kokku Sh brutosummas 1 546,7 1 407,5 1 418,5 1 620,1 1 451,8 1 475,6 Sh ebatõenäoliselt laeku- vad -298,0 -282,1 -234,1 -298,0 -282,1 -234,1 114 2021. a arvati Maksu- ja Tolliameti poolt lootusetuks ja kanti bilansist maha maksunõudeid 18,7 mln eurot (2020. a 23,8 mln eurot) ning maksuviiviseid, trahve ja sunniraha 3,2 mln eurot (2020. a 3,0 mln eurot). B. Saadud maksude, trahvide, lõivude ettemaksed Konsolideeritud Konsolideerimata 31.12.2021 31.12.2020 31.12.2019 31.12.2021 31.12.2020 31.12.2019 Käibemaks 165,9 131,4 121,4 171,0 136,0 127,4 Üksikisiku tulumaks 204,4 192,9 177,8 204,4 192,9 177,8 Muud maksud, lõivud, trahvid 7,0 3,5 62,7 7,0 3,6 62,7 Ettemaksukontode jäägid 245,5 195,4 189,8 256,2 202,2 195,1 Saadud maksude, lõi- vude, trahvide ettemak- sed kokku 622,8 523,2 551,7 638,6 534,7 563,0 C. Maksude, lõivude, trahvide kohustised Konsolideeritud Konsolideerimata 31.12.2021 31.12.2020 31.12.2019 31.12.2021 31.12.2020 31.12.2019 Käibemaks 11,3 4,8 2,8 0,0 0,0 0,0 Sotsiaalmaks 153,4 145,8 131,4 152,9 145,3 131,1 Üksikisiku tulumaks 141,0 130,7 119,9 140,4 130,3 119,6 Töötuskindlustusmaksed 23,0 21,2 19,7 23,0 21,2 19,7 Kogumispensioni maksed 54,2 34,9 56,4 54,2 34,9 56,4 Muud maksud 21,0 12,3 11,7 17,9 11,3 10,2 Loodusvarade kasutamise 3,8 3,6 3,3 3,8 3,6 3,3 tasud Maksude, lõivude, trah- 407,7 353,3 345,2 392,2 346,6 340,3 vide kohustised kokku Enamuse kohustistest moodustavad edasiandmisele kuuluvad maksud ja muud tasud. Avaliku sektori siseselt kuulub sotsiaalmaks edasiandmisele Haigekassale, üksikisiku tulumaks ja maamaks kohalikele omavalitsustele, töötuskindlustusmaksed Töötukassale, aktsiisid ja hasartmängumaks Kultuurkapitalile, loodusvarade kasutamise tasud kohalikele omavalitsustele. Väljapoole avalikku sektorit antakse kogumispensioni maksed edasi erasektorisse kuuluvatele pensionikindlustusfon- didele, tolliprotseduuridega seotud maksed Euroopa Komisjonile. Kui töötajad maksavad riigi kaudu 2% töötasust ko- gumispensioni fondidesse, siis lisab riik sotsiaalmaksu edasiandmisena 4% juurde. 2020. a juulist kuni 2021. a augustini peatas riik omapoolsed sotsiaalmaksu maksed kohustusliku kogumispensioni fondidesse ja maksab need hiljem juurde. Vastav kulu peatatud perioodi eest on kajastatud antud toetustena (vt lisa a19 B2) ja kohustis on kajastatud eraldisena (vt lisa a16 D). 115 D. Tulud ja kulud Kulud ebatõenäoliselt laekuvaks arvami- Tulud Kulud tulude edasiandmisest sest Konsolideeritud Konsolideerimata Konsolideeritud Konsolideerimata Konsolideeritud Konsolideerimata 2021 2020 2021 2020 2021 2020 2021 2020 2021 2020 2021 2020 Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed 10 497,1 9 176,3 10 600,1 9 302,4 -3 514,7 -3 342,7 -3 514,7 -3 342,7 -32,8 -62,1 -32,8 -62,1 Maksud kaupadelt ja teenustelt 3 603,1 3 147,1 3 675,8 3 223,7 -38,6 -33,7 -38,6 -33,7 -16,2 -30,8 -16,2 -30,8 Käibemaks 2 606,9 2 246,2 2 653,7 2 289,5 0,0 0,0 0,0 0,0 -16,1 -29,3 -16,1 -29,3 Kütuseaktsiis 503,2 434,5 506,1 438,7 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 -0,7 0,0 -0,7 Alkoholiaktsiis 222,9 212,5 222,9 212,5 -16,3 -15,5 -16,3 -15,5 0,0 0,0 0,0 0,0 Tubakaaktsiis 243,9 231,3 243,9 231,3 0,0 0,0 0,0 0,0 -0,1 -0,8 -0,1 -0,8 Elektriaktsiis 1,0 2,6 8,4 17,7 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 Pakendiaktsiis 0,4 0,4 0,4 0,4 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 Tallinna reklaamimaks 5,7 4,2 5,7 4,2 -5,7 -4,2 -5,7 -4,2 0,0 0,0 0,0 0,0 Hasartmängumaks 19,1 15,4 34,7 29,4 -16,6 -14,0 -16,6 -14,0 0,0 0,0 0,0 0,0 Sotsiaalmaks ja sotsiaalkindlustus- 4 136,0 3 860,0 4 136,0 3 860,0 -2 003,7 -1 943,8 -2 003,7 -1 943,8 -10,8 -18,7 -10,8 -18,7 maksed Sotsiaalmaks 3 725,7 3 465,3 3 725,7 3 465,3 -1 594,3 -1 549,9 -1 594,3 -1 549,9 -9,9 -17,2 -9,9 -17,2 Sh pensionikindlustuseks 2 231,5 2 078,2 2 231,5 2 078,2 -105,4 -165,9 -105,4 -165,9 -6,0 -10,4 -6,0 -10,4 Sh ravikindlustuseks 1 494,2 1 387,1 1 494,2 1 387,1 -1 488,9 -1 384,0 -1 488,9 -1 384,0 -3,9 -6,8 -3,9 -6,8 Töötuskindlustusmaksed 232,3 215,2 232,3 215,2 -231,7 -214,7 -231,7 -214,7 -0,6 -0,9 -0,6 -0,9 Kogumispensioni maksed 178,0 179,5 178,0 179,5 -177,7 -179,2 -177,7 -179,2 -0,3 -0,6 -0,3 -0,6 Tulumaks 2 641,5 2 074,6 2 662,8 2 115,1 -1 365,2 -1 273,0 -1 365,2 -1 273,0 -5,7 -12,3 -5,7 -12,3 Füüsilise isiku tulumaks 2 169,4 1 667,0 2 169,4 1 667,0 -1 365,2 -1 273,0 -1 365,2 -1 273,0 -3,7 -6,3 -3,7 -6,3 Juriidilise isiku tulumaks 472,1 407,6 493,4 448,1 0,0 0,0 0,0 0,0 -2,0 -6,0 -2,0 -6,0 Omandimaksud 53,1 53,1 62,0 62,0 -58,9 -58,9 -58,9 -58,9 -0,1 -0,3 -0,1 -0,3 Maamaks 48,0 48,0 56,9 56,9 -58,9 -58,9 -58,9 -58,9 -0,1 -0,3 -0,1 -0,3 Raskeveokimaks 5,1 5,1 5,1 5,1 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 Maksud väliskaubanduselt 63,4 41,5 63,5 41,6 -48,3 -33,3 -48,3 -33,3 0,0 0,0 0,0 0,0 Tollimaks 63,4 41,5 63,5 41,6 -48,3 -33,3 -48,3 -33,3 0,0 0,0 0,0 0,0 Maksuviivised (vt lisa a22) 13,2 16,2 13,2 16,3 0,0 0,0 0,0 0,0 -5,4 -10,9 -5,4 -10,9 Riigilõivud (vt lisa a21) 88,8 74,5 89,1 74,9 -1,5 -1,4 -1,5 -1,4 0,0 0,0 0,0 0,0 Registritoimingutelt 48,2 38,9 48,3 39,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 116 Kulud ebatõenäoliselt laekuvaks arvami- Tulud Kulud tulude edasiandmisest sest Konsolideeritud Konsolideerimata Konsolideeritud Konsolideerimata Konsolideeritud Konsolideerimata 2021 2020 2021 2020 2021 2020 2021 2020 2021 2020 2021 2020 Isikut tõendavate dokumentide ja koda- kondsusseaduse alusel 15,1 12,8 15,1 12,8 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 Kohtuasjade toimingutelt 7,6 7,1 7,6 7,2 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 Muud riigilõivud 17,9 15,7 18,1 15,9 -1,5 -1,4 -1,5 -1,4 0,0 0,0 0,0 0,0 Trahvid ja muud varalised karistused 19,1 18,5 18,6 18,1 0,0 0,0 0,0 0,0 -0,9 -2,4 -0,9 -2,4 Saastetasud (vt lisa a22) 22,7 20,4 36,4 26,8 -0,4 -0,4 -0,4 -0,4 0,0 0,0 0,0 0,0 Tulud loodusressursside kasutada 34,1 23,4 54,6 32,9 -16,3 -14,0 -16,3 -14,0 -0,1 -1,0 -0,1 -1,0 andmisest (vt lisa a22) Teekasutustasud (vt lisa a22) 21,3 20,0 21,3 20,1 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 Universaalse postiteenuse maksed (vt 0,1 0,1 0,9 1,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 lisa a22) Sunnirahad ja kohtuotsuse alusel 9,3 9,6 9,3 9,6 0,0 0,0 0,0 0,0 -0,2 -0,2 -0,2 -0,2 välja mõistetud nõuded (vt lisa a22) Maksud, lõivud, trahvid kokku 10 705,7 9 359,0 10 843,5 9 502,1 -3 532,9 -3 358,5 -3 532,9 -3 358,5 -39,4 -76,6 -39,4 -76,6 Võrdlusandmetes on tagasiulatuvalt vähendatud 2020. a sotsiaalmaksu edasiandmise kulu 147,5 mln euro võrra ja sama summa võrra suurendatud antud toetuste kulu (vt lisa a19 B2). 117 Konsolideerimisel elimineeritud maksu-, lõivu- ja trahvitulud Konsolideeritud Konsolideerimata 2021 2020 2021 2020 Käibemaks 254,0 233,5 207,2 190,1 Saastetasud 13,7 6,4 0,0 0,0 Tulud loodusressursside kasutada andmisest 20,5 9,5 0,0 0,0 Juriidilise isiku tulumaks 21,3 40,5 0,0 0,0 Maamaks 11,0 11,1 2,1 2,2 Muud maksu-, lõivu- ja trahvitulud 27,3 35,0 0,1 0,2 Elimineeritud maksu-, lõivu ja trahvitulud kokku 347,8 336,0 209,4 192,5 Elimineerimata on jäetud töötasudelt ja erisoodustustelt arvestatud maksukulud (vt lisa a23) ja neile vastavad sotsiaal- maksu ja sotsiaalkindlustusmaksete tulud, kuna nende kulude korral on vastaspoolena käsitletud töötajaid. Samuti on elimineerimata kütuse ostmisel tasutud kütuseaktsiis, mis laekub Maksu- ja Tolliametile erasektorisse kuuluvate kütu- semüüjate kaudu, kes ei kajasta seda oma müügiarvetel. Lisa a5 Muud nõuded ja ettemaksed mln eurot Konsolideeritud Konsolideerimata 31.12.2021 31.12.2020 31.12.2019 31.12.2021 31.12.2020 31.12.2019 Lühiajalised nõuded ja ettemaksed 1294,7 1097,8 966,9 1 228,5 775,9 619,2 Nõuded ostjate vastu 403,7 239,5 248,6 10,9 9,5 7,3 Sh brutosummas 408,4 247,2 255,4 11,1 9,9 7,6 Sh ebatõenäoliselt laekuvad -4,7 -7,7 -6,8 -0,2 -0,4 -0,3 Intressinõuded 2,4 1,5 2,0 1,1 0,4 1,0 Muud viitlaekumised 49,8 46,8 46,4 0,1 1,2 1,2 Laenunõuded (vt lisa a6 ) 35,1 37,8 31,2 8,6 10,5 11,4 Laekumata sihtfinantseerimine (vt 530,0 477,4 443,6 523,2 475,1 444,0 lisa a19 A) Muud nõuded 21,9 19,8 18,9 9,1 7,0 6,5 Tagatisdeposiidid 33,2 57,6 55,4 0,8 0,5 0,6 Maksude, lõivude, trahvide ettemak- 5,1 2,3 1,9 0,2 0,5 0,4 sed ja tagasinõuded Sihtfinantseerimise ettemaksed (vt 156,1 161,9 59,9 184,8 230,4 98,0 lisa a19 B) Tagasinõuded sihtotstarbelistest fon- 0,0 0,0 0,0 450,7 0,0 0,0 didest Ettemakstud tulevaste perioodide ku- 57,4 53,2 59,0 39,0 40,8 48,8 lud Pikaajalised nõuded ja ettemaksed 925,1 867,1 694,0 1 089,2 1 533,3 708,0 Laenunõuded (vt lisa a6 ) 865,3 813,0 647,5 519,3 529,8 540,4 Intressinõuded (vt lisa a6) 39,5 34,5 30,6 39,5 34,5 30,6 Sihtotstarbelised fondid 0,0 0,0 0,0 462,6 914,4 88,0 Nõuded ostjate vastu 0,2 0,2 0,2 0,2 0,1 0,1 Laekumata sihtfinantseerimine (vt 6,0 5,5 5,2 6,0 5,5 5,2 lisa a19 A) Muud nõuded 10,1 10,5 8,8 0,9 0,7 0,7 Ettemakstud tulevaste perioodide ku- 4,0 3,4 1,7 60,7 48,3 43,0 lud Nõuded ja ettemaksed kokku 2 219,9 1 964,9 1 660,9 2 317,7 2 309,2 1 327,2 118 Konsolideeritud rahavoogude aruandes on põhivara müügist saadud tulu korrigeeritud laekumata nõuete suurenemi- sega summas 0,2 mln eurot (2020. a vähenemine 0,5 mln eurot). Konsolideerimata rahavoogude aruandes on põhivara müügist saadud tulu korrigeeritud laekumata nõuete suurene- misega summas 0,3 mln eurot (2020. a vähenemine 0,2 mln eurot). Sihtotstarbelisi fonde haldab riik valitseva mõju all olevate sihtasutuste ja tütarettevõtja kaudu peamiselt ettevõtlus- sektorile laenude andmiseks ja tagamiseks. Kuni 2019. aastani suunati fondidesse Euroopa Liidust saadud toetusi. 2020. a alustas riik riigieelarve vahenditest täiendavate maksete tegemist koroonaviiruse levikuga seotud ettevõtete abista- miseks, sh laenude ja laenukäenduste andmiseks. 2021. a tehti EL toetuste arvel täiendavaid sissemakseid 17,4 mln eurot (2020. a 16,0 mln eurot) ning riigieelarve vahenditest 9,4 mln eurot (2020. a 985,6 mln eurot). Tagasi laekus EL vahenditest 0,6 mln eurot (2020. a 14,2 mln eurot) ja riigieelarve vahenditest 29,6 mln eurot (2020. a 91,2 mln eurot). 2021. a lõpus nõudis riik riigieelarvest antud koroonaviiruse levikuga seotud vahenditest täiendavalt tagasi 450,7 mln eurot, mis jäi aruandeaasta lõpuks laekumata. Sihtotstarbelised fondid Konsolideerimata 31.12.2021 31.12.2020 31.12.2019 SA KredEx poolt hallatavad laenude, tagatiste ja eksporditehingute fondid 300,0 750,1 25,0 AS KredEx Krediidikindlustuse poolt hallatav edasikindlustusandja deposiit 14,8 14,9 14,6 Maaelu Edendamise SA poolt hallatavad maaelu arengu sihtfondid 147,8 149,4 48,4 Sihtotstarbelised fondid kokku 462,6 914,4 88,0 Sihtotstarbelistelt fondidelt teenitud tulud ja kulud (vt lisa a27) Konsolideerimata 2021 2020 SA KredEx poolt hallatavad laenude, tagatiste ja eksporditehingute fondid 12,4 -65,2 AS KredEx Krediidikindlustuse poolt hallatav edasikindlustusandja deposiit 0,1 -0,2 Maaelu Edendamise SA poolt hallatavad maaelu arengu sihtfondid -10,0 -19,1 Sihtotstarbelistelt fondidelt teenitud tulud ja kulud kokku 2,5 -84,5 2021. a kandis riik SA Kredex poolt hallatavatesse fondidesse juurde 4,2 mln eurot (2020. a 881,5 mln eurot) ja sai samal aastal laekus tagasi 16,0 mln eurot (2020. a 91,2 mln eurot). Aruandeaasta lõpuks jäi tagasi laekumata 450,7 mln eurot. Fondide netotulemist moodustasid ebatõenäoliselt laekuvaks loetud laenunõuded 15,6 mln eurot (2020. a -54,5 mln eurot) ja eraldised garantiikohustuste ja laenutagatiste moodustamiseks -11,6 mln eurot (2020. a -13,0 mln eurot). 2021. a kandis riik Maaelu Edendamise SA poolt hallatavatesse fondidesse juurde 22,6 mln eurot (2020. a 120,1 mln eurot), tagasi laekus 14,2 mln eurot (2020. a 0 eurot). Fondide netotulemist moodustasid ebatõenäoliselt laekuvaks loetud laenunõuded -8,3 mln eurot (2020. a -13,4 mln eurot) ja eraldised garantiikohustuste ja laenutagatiste moodus- tamiseks -4,2 mln eurot (2020. a -6,7 mln eurot). Konsolideerimata rahavoogude aruandes on investeeringud sihtotstarbelistesse fondidesse kajastatud investeerimis- tegevuse rahavoogudes real "Tasutud muude finantsinvesteeringute soetamisel". Lisa a6 Antud laenud mln eurot Konsolideeritud Konsolideerimata Lühiajaline Lühiajaline Pikaajaline Pikaajaline Kokku Kokku osa osa osa osa Jääk seisuga 31.12.2019 31,2 647,5 678,7 11,4 540,4 551,8 Sh brutosummas 36,7 727,2 763,9 12,1 599,7 611,8 Sh vähendatud diskonteerimisest 0,0 -21,2 -21,2 0,0 -21,2 -21,2 Sh ebatõenäoliselt laekuvad -5,5 -58,5 -64,0 -0,7 -38,1 -38,8 Laenude liikumine 2020. a 6,6 165,5 172,1 -0,9 -10,6 -11,5 119 Konsolideeritud Konsolideerimata Lühiajaline Lühiajaline Pikaajaline Pikaajaline Kokku Kokku osa osa osa osa Antud laene 0,1 272,9 273,0 0,1 0,2 0,3 Tagasi laekunud -27,3 -5,9 -33,2 -12,0 -2,0 -14,0 Ebatõenäoliselt laekuvaks hinnatud -1,1 -68,6 -69,7 0,1 0,0 0,1 Suurenemine intresside arvestusest 0,0 2,0 2,0 0,0 2,1 2,1 Ümberklassifitseerimine 34,9 -34,9 0,0 10,9 -10,9 0,0 Jääk seisuga 31.12.2020 37,8 813,0 850,8 10,5 529,8 540,3 Sh brutosummas 45,0 954,8 999,8 11,1 587,0 598,1 Sh vähendatud diskonteerimisest 0,0 -19,2 -19,2 0,0 -19,2 -19,2 Sh ebatõenäoliselt laekuvad -7,2 -122,6 -129,8 -0,6 -38,0 -38,6 Laenude liikumine 2021. a -2,7 52,3 49,6 -1,9 -10,5 -12,4 Antud laene 0,1 86,5 86,6 0,1 0,1 0,2 Tagasi laekunud -37,9 -8,8 -46,7 -12,1 -3,0 -15,1 Ebatõenäoliselt laekuvaks hinnatud -1,1 8,5 7,4 0,1 0,1 0,2 Suurenemine intresside arvestusest 0,0 2,3 2,3 0,0 2,3 2,3 Ümberklassifitseerimine 36,2 -36,2 0,0 10,0 -10,0 0,0 Jääk seisuga 31.12.2021 35,1 865,3 900,4 8,6 519,3 527,9 Sh brutosummas 43,4 995,9 1 039,3 9,1 574,0 583,1 Sh vähendatud diskonteerimisest 0,0 -16,9 -16,9 0,0 -16,9 -16,9 Sh ebatõenäoliselt laekuvad -8,3 -113,7 -122,0 -0,5 -37,8 -38,3 Laenude liikumine 2020. a 6,6 165,5 172,1 -0,9 -10,6 -11,5 Riigi (konsolideerimata) suuremad nõuded: 1) Eesti riigi poolt EFSF kaudu väljastatud laenud kokku summas 451,9 mln eurot (2020. a lõpul sama) (Kreeka, Iirimaa ja Portugali toetusprogrammid). Vastav summa on ühtlasi kajastatud riigi võlakohustistes (vt lisa a17). Kreeka prog- rammis lisanduvad laenudega seotud pikaajalised intressinõuded (vt lisa a5) ja intressivõlad (vt lisa a15) 39,5 mln eu- rot (2020. a lõpul 34,5 mln eurot); 2) maareformi seaduse alusel erastatud maa eest tasumata järelmaksunõuded, mis on tagatud maale seatud hüpotee- kidega, kokku summas 32,2 mln eurot (2020. a lõpul 35,4 mln eurot); 3) pankadelt välja ostetud laekumata õppelaenunõuded summas 0,2 mln eurot (2020. a lõpul 0,3 mln eurot). Õppelae- nude jäägid pankades on kajastatud riigi tingimusliku kohustisena (vt lisa a30), kuna need võivad tasumata jäämisel pöörduda nõueteks riigi vastu. 4) AS-le Estonian Air (pankrotis) antud laen summas 37,0 mln eurot, hinnatud ebatõenäoliselt laekuvaks (2020. a lõpul sama); 5) Keskkonnainvesteeringute Keskusele 38,7 mln eurot (2020. a lõpul 46,5 mln eurot) kohalike omavalitsuste üksuste veemajanduse projektide elluviimiseks vajaliku omafinantseeringu rahastamiseks; 6) SA-le KredEx ettevõtlusele edasilaenamiseks 4,9 mln eurot (2020. a lõpul 6,2 mln eurot); Riigi (konsolideeritud) suuremad laenunõuded lisaks eespool punktides 1 kuni 4 esitatud riigi (konsolideerimata) lae- nunõuetele: 7) SA Kredex laenunõuded 209,4 mln eurot (2020. a lõpul 165,7 mln eurot); 8) Maaelu Edendamise SA laenunõuded 144,2 mln eurot (2020. a lõpul 132,7 mln eurot); 9) SA Keskkonnainvesteeringute Keskus laenunõuded 59,4 mln eurot (2020. a lõpul 61,6 mln eurot). 120 Lisa a7 Varud mln eurot Konsolideeritud Konsolideerimata 31.12.2021 31.12.2020 31.12.2019 31.12.2021 31.12.2020 31.12.2019 Mobilisatsioonivarud 1,3 1,3 1,3 1,3 1,3 1,3 Riigi tegevusvarud hädaolukorraks 1,0 1,4 0,6 0,6 0,5 0,5 Vedelkütuse varud 148,0 87,3 137,4 0,0 0,0 0,0 Muud tooraine ja materjali varud 126,8 130,4 91,7 28,5 42,0 15,4 Lõpetamata toodang 44,6 55,0 54,1 0,0 0,0 0,0 Valmistoodang 33,1 30,7 33,3 1,4 1,7 1,8 Ostetud kaubad müügiks 4,3 1,7 1,8 0,0 0,0 0,0 Ümberklassifitseeritud põhivarad müügiks 6,6 10,3 10,4 0,0 0,0 0,0 Ettemaksed varude eest 1,7 1,8 0,1 1,5 1,5 0,0 Varud kokku 367,4 319,9 330,7 33,3 47,0 19,0 Vedelkütuse varud on vedelkütusevaru seaduse alusel AS-i Eesti Varude Keskus poolt hoitavad riigi strateegilised va- rud. Seoses kütuse turuhinna muutusega tühistati riigi konsolideeritud aruandes vedelkütusevaru varasem allahindlus summas 60,7 mln eurot (2020. a varude allahindlus 49,0 mln eurot). Riik (konsolideeritud ja konsolideerimata) hindas alla COVID-19 puhkemisel soetatud kaitsevahendeid 19,2 mln väär- tuses. Varude allahindluse kulu ja selle tühistamine on kajastatud muudes kuludes (vt lisa a26). Lisa a8 Osalused sihtasutustes mln eurot A. Konsolideeritud aruanne Rida-realt konsolideeritud sihtasutuste nimekiri ja tähtsamad majandusnäitajad on esitatud lisas a1 B1. Riik asutas SA Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskus, millega ühendati varem erasektoris tegutsenud SA Eesti Idapartnerluse Keskus. Viimase ühendamisel saadi raha 1,4 mln eurot ning nõudeid ja kohustisi netosummas -1,2 mln eurot, kokku suurenesid riigi netovarad 0,2 mln eurot. Esmakordselt konsolideeriti riigi osaluste hulka SA Spordi- ja Olümpiamuuseum, mille varade ja kohustiste liitmisel lisandus riigi netovaradesse 0,7 mln eurot. SA Eesti Akrediteerimiskeskus likvideerimisest tulenes kahjum ja vähenes raha -0,4 mln eurot (vt lisa a27). B. Konsolideerimata aruanne Valitsussektorisse Valitsussektorisse kuuluvad mittekuuluvad Kokku Jääk seisuga 31.12.2019 358,4 8,4 366,8 Rahalised sissemaksed 80,0 0,0 80,0 Mitterahalised sisse- ja väljamaksed -8,8 0,0 -8,8 Allahindlused ja allahindluste tühistamised (vt lisa a27) 4,9 0,0 4,9 Jääk seisuga 31.12.2020 434,5 8,4 442,9 Rahalised väljamaksed 0,0 -0,1 -0,1 Mitterahalised väljamaksed -0,1 0,0 -0,1 Allahindlused ja allahindluste tühistamised (vt lisa a27) -1,0 0,0 -1,0 Jääk seisuga 31.12.2021 433,4 8,3 441,7 2021. a liikumised: Mitterahaline väljamakse saadi likvideeritud sihtasutustest Archimedes. 121 Rahaline väljamakse saadi likvideeritud sihtasutusest Eesti Akrediteerimiskeskus. 2020. a liikumised: Rahaline sissemakse summas 80,0 mln eurot tehti Maaelu Edendamise SA-sse koroonaviiruse levikust tulenevate mõ- jude leevendamiseks. Asutamisel tehti mitterahaline sissemakse summas 1,3 mln eurot SA-le CR-14. Mitterahalised väljamaksed saadi sihtasutustest Innove, Archimedes, Hariduse Infotehnoloogia SA ja Spordikoolituse ja Teabe SA. Lisa a9 Osalused tütar- ja sidusettevõtjates mln eurot A. Konsolideeritud aruanne Rida-realt konsolideeritud tütarettevõtjate ja kapitaliosaluse meetodil kajastatud sidusettevõtjate nimekiri ja tähtsa- mad majandusnäitajad on esitatud lisas a1 B2. 2021. a alguses müüs riik osaluse ASis Eesti Teed. Müügist laekus 19,4 mln eurot, kahjum müügist 0,7 mln eurot (vt lisa a3, a27). 2021. a oktoobris toimus Eesti Energia AS grupis Enefit Green ASi aktsiate esmane avalik pakkumine, millest laekus 175,0 mln eurot. Vähemusosaluse väärtuseks arvestati 138,5 mln eurot. Riigi osalus Enefit Green ASis vähenes 100 %- lt 77,17 %-ni. Vähemusosaluse ja saadud tasu vahe kajastati riigi netovarades summas 36,5 mln eurot, vähendades seda emissioonikulude võrra summas 8,8 mln eurot, kokku mõju riigi netovarade suurenemisele 27,7 mln eurot. 2021. a augustist kuulub Eesti Energia AS gruppi 100 %-lise tütarettevõtjana Imatra Elekter AS. Ettevõtte aktsiate eest maksti 29,8 mln eurot, negatiivne firmaväärtus summas 1,9 mln eurot kajastati tuludes. Tütarettevõtja omandamisel saadud ja müügi tõttu eemaldatud varad, kohustised ja netovara Omandatud Imatra Elekter AS Müüdud AS Eesti Teed Varad Kohustised Varad Kohustised Raha 5,7 7,0 Nõuded 0,5 2,6 Varud 0,0 1,8 Kinnisvarainvesteeringud 0,0 0,1 Materiaalne põhivara 26,8 13,2 Immateriaalne põhivara 1,0 0,0 Võlad 2,3 2,3 Eraldised 0,0 1,2 Laenukohustised 0,0 1,1 Netovara 31,7 20,1 Kokku 34,0 34,0 24,7 24,7 Tallinna Sadam AS maksis vähemusosalusele dividende 2021. a 6,6 mln eurot (2020. a 10,0 mln eurot). 2020. a lõpul sõlmis Nordic Aviation Group lepingu 49% vähemusosaluse väljaostmiseks oma tütarettevõtjas Regional Jet OÜ firmalt Lot Polish Airlines mitterahalise tehinguna, kus kustutati Nordic Aviation Group nõudeid ja kohustisi vähemusosalusega kokku -1,9 mln euro väärtuses. Riigile kuuluv netovara vähenes 3,8 mln euro ja vähemusosalus suu- renes 1,9 mln euro võrra. 2020. a soetas Eesti Energia grupp 3 päikeseparki Poolas 1,9 mln euro eest, mida käsitleti vara omandamisena, kuna äriühenduse kriteeriumid ei olnud täidetud. Seisuga 31.12.2019 oli omandatud 6 tütarettevõtjat päikeseparkide halda- miseks 16,0 mln euro eest, millest 1,6 mln jäi tagatisrahana tasumata. Tartu Ülikooli Kliinikum müüs tütarettevõtja OÜ Valga Apteek, müügist laekus 0,1 mln eurot, kasum müügist 0,1 mln eurot. Sidusettevõtjad 2021 2020 Jääk aasta alguses 60,4 57,9 Saadud dividendid -3,4 -3,3 Kasum/kahjum kapitaliosaluse meetodil (vt lisa a27) 2,1 1,4 Rahalised sissemaksed 9,2 4,4 122 2021 2020 Otse netovara reservides kajastatud sidusettevõtjate koondkasumi mõju valuutakursivahedest -0,8 0,0 Jääk aasta lõpus 67,5 60,4 2021. a ja 2020. a tehtud rahalised sissemaksed tegi Eesti Energia AS Enefit Jordan B.V. kontserni. B. Konsolideerimata aruanne Valitsussek- Valitsussek- torisse kuu- torisse mitte- luvad tüta- kuuluvad tü- Sidusette- rettevõtjad tarettevõtjad võtjad Kokku Jääk seisuga 31.12.2019 487,3 3 163,1 6,6 3 657,0 Rahalised sissemaksed 3,0 181,9 0,0 184,9 Mitterahalised sisse- ja väljamaksed 0,5 -0,5 0,0 0,0 Allahindlused ja allahindluste tühistamised (vt lisa a27) -37,1 90,9 0,0 53,8 Ümberklassifitseerimine 0,0 -13,9 0,0 -13,9 Jääk seisuga 31.12.2020 453,7 3 421,5 6,6 3 881,8 Rahalised sissemaksed 3,0 30,0 0,0 33,0 Mitterahalised sisse- ja väljamaksed 3,7 0,8 0,0 4,5 Allahindlused ja allahindluste tühistamised (vt lisa a27) 38,1 212,5 0,0 250,6 Jääk seisuga 31.12.2021 498,5 3 664,8 6,6 4 169,9 Täiendavad selgitused valitsussektorisse kuuluvate osaluste kohta 2021. a tehti rahaline sissemakse summas 3,0 mln eurot OÜ-le Rail Baltic Estonia. ASile Eesti Varude Keskus anti üle varusid 2,7 mln euro eest. Materiaalse põhivaraga tehti sissemakseid Riigi Kinnisvara ASile 1,0 mln euro eest ja ASile Hoolekandeteenused 0,1 mln euro eest. Riigi Kinnisvara AS tegi riigile materiaalse põ- hivara väljamakseid 0,1 mln euro eest. AS Eesti Varude Keskus osaluse varasem allahindlus tühistati summas 38,1 mln eurot (seoses vedelkütusevaru väärtuse tõusuga). 2020. a tehti rahaline sissemakse summas 3,0 mln eurot OÜ-le Rail Baltic Estonia. Riigi Kinnisvara ASile anti mitterahaliste sissemaksetena üle varasid 5,1 mln euro eest ja AS-le Hoolekandeteenused 0,1 mln euro eest. Riigi Kinnisvara ASilt saadi mitterahalise väljamaksena varasid 4,7 mln euro väärtuses. Osaluste allahindlustest ja nende tühistamistest moodustab AS Vedelkütusevaru Agentuur osaluse allahindlus 38,1 mln eurot seoses vedelkütusevaru allahindlusega (vt lisa a7). Täiendavad selgitused valitsussektorisse mittekuuluvate osaluste kohta 2021. a tehti täiendavad rahalised sissemaksed järgmistesse äriühingutesse: Tallinna Lennujaam AS 20,0 mln eurot, Lennuliiklusteeninduse AS 10,0 mln eurot. Riigimetsa Majandamise Keskusega tehti sisse- ja väljamakseid maatükkidega, osalus suurenes 0,8 mln eurot. Suurimad osaluste allahindlused ja allahindluste tühistamised: Riigimetsa Majandamise Keskus seoses metsa õiglase väärtuse muutusega 222,0 mln eurot, Lennuliiklusteeninduse AS -3,5 mln eurot, AS Operail -7,2 mln eurot, AS Nordic Aviation Group 1,2 mln eurot. 2021. a alguses lõpetati AS Eesti Teed müügitehing. Osaluse müügist laekus 19,4 mln eurot, kasum 5,5 mln eurot (vt lisa a3). 2020. a tehti täiendavad rahalised sissemaksed järgmistesse äriühingutesse: Eesti Energia AS 125,0 mln eurot, Nordic Aviation Group AS 22,0 mln eurot, AS Operail 21,9 mln eurot, Eesti Raudtee AS 10,0 mln eurot, AS Saarte Liinid 3,0 mln eurot. Riigimetsa Majandamise Keskusest saadi mitterahaliste väljamaksetena 0,5 mln eurot. Suurimad osaluste allahindlused ja allahindluste tühistamised 2020: Riigimetsa Majandamise Keskus seoses metsa õig- lase väärtuse muutusega 112,0 mln eurot, AS Nordic Aviation Group -12,0 mln eurot; AS Operail -6,8 mln eurot, Lennu- liiklusteeninduse AS -2,3 mln eurot. AS Eesti Teed klassifitseeriti ümber lühiajalistesse finantsinvesteeringutesse (vt lisa a3). Dividenditulu tütar- ja sidusettevõtjatelt Dividendide maksja 2021 2020 AS Tallinna Sadam 13,6 20,4 Riigimetsa Majandamise Keskus 33,4 66,0 AS Elering 10,0 25,6 123 Dividendide maksja 2021 2020 AS Eesti Loto 13,6 10,0 AS Operail 2,2 9,5 AS Eesti Teed (osalus müüdi 2021. a) 0,0 3,4 AS Eesti Post 2,4 0,0 Muud tütarettevõtjad 0,6 2,3 Riigi Kinnisvara AS (valitsussektor) 34,0 40,0 AS Eesti Varude Keskus (valitsussektor) 0,0 0,4 AS Levira (sidusettevõtja) 0,8 0,5 Kokku dividenditulu (vt lisa a27) 110,6 178,1 Riigi Kinnisvara AS maksis dividende summas 6,4 mln eurot mitterahaliselt materiaalse põhivaraga. Lisa a10 Kinnisvarainvesteeringud mln eurot Konsolideeritud Konsolideerimata 2021 2020 2021 2020 Jääk perioodi alguses 84,3 86,3 37,4 37,1 Soetusmaksumus 109,4 110,0 40,9 40,5 Kogunenud kulum -25,1 -23,7 -3,5 -3,4 Liikumised aruandeperioodil 1,0 -2,0 -0,3 0,3 Kulum ja allahindlus (vt lisa a25) -2,6 -2,6 -0,1 -0,1 Müük müügihinnas -1,0 -2,8 -0,1 -0,1 Müügist saadud kasum/kahjum (vt lisa a22) 0,7 2,4 0,1 0,1 Soetused ja parendused (vt lisa a13) 6,1 0,1 0,0 0,0 Üle antud ja saadud mitterahalised sissemaksed 0,0 0,0 0,0 0,4 Vähenemine seoses valitseva mõju kadumisega -0,1 0,0 0,0 0,0 Ümberklassifitseerimine materiaalse põhivara ja varudega -2,1 0,9 -0,2 0,0 Jääk perioodi lõpus 85,3 84,3 37,1 37,4 Soetusmaksumus 113,1 109,4 40,7 40,9 Kogunenud kulum -27,8 -25,1 -3,6 -3,5 Sh kasutusrendile antud põhivara jääkmaksumus 63,8 67,9 29,3 29,2 Sh laenude katteks panditud põhivara jääkmaksumus 9,5 10,1 0,0 0,0 Hoonestusõiguse seadmise, kasutustasu, rendi- ja üüritulu 18,6 17,9 6,3 5,8 Kinnisvarainvesteeringute halduskulud -0,9 -0,7 -0,1 -0,1 Tulevaste perioodide renditulu katkestamatutelt rendilepingutelt on esitatud lisas a30 D. 124 Lisa a11 Materiaalne põhivara mln eurot A. Konsolideeritud aruanne Kaitse- Lõpeta- otstar- mata Hooned beline Masinad tööd ja ja rajati- põhi- ja sead- Muu põ- ettemak- Maa sed vara med hivara sed Kokku Jääk seisuga 31.12.2019 819,6 4 932,7 233,0 3 074,2 103,2 506,9 9 669,6 Soetusmaksumus 819,6 7 903,8 637,9 5 397,9 174,8 506,9 15 440,9 Kogunenud kulum -2 971,1 -404,9 -2 323,7 -71,6 -5 771,3 Kokku liikumised 2020 11,9 141,5 48,0 -38,8 6,6 46,6 215,8 Soetused ja parendused (vt lisa a13) 8,6 -10,3 7,3 65,6 6,9 739,2 817,3 Kulum ja allahindlus (vt lisa a25) -0,2 -313,8 -41,0 -243,9 -10,6 -3,7 -613,2 Müük müügihinnas -23,6 -1,3 0,0 -3,1 0,0 0,0 -28,0 Müügist saadud kasum (vt lisa a22) 21,4 0,4 0,0 2,7 0,0 0,0 24,5 Saadud mitterahaline sihtfinantseerimine 0,3 16,2 9,3 0,9 0,1 0,0 26,8 Antud mitterahaline sihtfinantseerimine -0,7 -5,4 -1,2 -1,4 0,0 -2,3 -11,0 Ümberklassifitseerimine 1,1 455,1 73,6 141,1 10,1 -686,7 -5,7 Valuuta ümberhindluse kursivahed -0,2 0,0 0,0 -0,8 0,0 0,0 -1,0 Ümberhindlus (vt netovara muutuste 5,2 0,6 0,0 0,1 0,1 0,1 6,1 aruanne) Jääk seisuga 31.12.2020 831,5 5 074,2 281,0 3 035,4 109,8 553,5 9 885,4 Soetusmaksumus 831,5 8 241,5 722,6 5 571,1 187,5 553,5 16 107,7 Kogunenud kulum -3 167,3 -441,6 -2 535,7 -77,7 -6 222,3 Keskmine kulumi norm 4% 6% 4% 6% Kapitalirendi tingimustel renditud põhi- vara jääkmaksumus 0,0 3,8 0,0 163,4 0,4 0,0 167,6 Kasutusrendile antud põhivara jääkmak- 157,0 22,8 0,0 66,6 0,3 0,0 246,7 sumus Laenude katteks panditud põhivara jääk- 0,5 88,2 0,0 42,2 0,0 0,0 130,9 maksumus Kokku liikumised 2021 24,4 229,5 48,5 17,1 7,8 105,6 432,9 Soetused ja parendused (vt lisa a13) 7,6 24,5 7,0 79,3 4,1 925,2 1 047,7 Kulum ja allahindlus (vt lisa a25) 0,0 -326,0 -51,3 -253,5 -12,2 -0,8 -643,8 Müük müügihinnas -35,5 -7,9 0,0 -6,3 -0,1 0,0 -49,8 Müügist saadud kasum (vt lisa a22) 33,1 3,3 0,0 1,1 0,1 0,0 37,6 Saadud mitterahaline sihtfinantseerimine 2,1 -0,7 8,8 4,2 0,0 0,0 14,4 Antud mitterahaline sihtfinantseerimine -0,5 -2,0 0,0 -0,4 -0,2 -0,1 -3,2 Muutused seoses valitseva mõju tekki- -0,6 10,6 0,0 2,4 0,5 1,3 14,2 mise ja kadumisega Ümberklassifitseerimine 13,6 527,7 84,0 190,2 15,6 -820,2 10,9 Ümberhindlus (vt netovara muutuste 4,6 0,0 0,0 0,1 0,0 0,0 4,7 aruanne) Jääk seisuga 31.12.2021 855,9 5 303,7 329,5 3 052,5 117,6 658,9 10 318,1 Soetusmaksumus 855,9 8 722,1 805,6 5 753,4 210,3 658,9 17 006,2 Kogunenud kulum 0,0 -3 418,4 -476,1 -2 700,9 -92,7 0,0 -6 688,1 Keskmine kulumi norm 4% 7% 4% 6% Kapitalirendi tingimustel renditud põhi- 0,0 2,0 0,0 163,5 0,2 0,0 165,7 vara jääkmaksumus Kasutusrendile antud põhivara jääkmak- 167,5 20,2 0,0 55,7 0,3 0,0 243,7 sumus Laenude katteks panditud põhivara jääk- 0,5 73,6 0,0 33,7 0,0 0,0 107,8 maksumus 125 B. Konsolideerimata aruanne Lõpeta- Kaitse- mata otstar- tööd ja Hooned beline Masinad ette- ja rajati- põhi- ja sead- Muu põ- mak- Maa sed vara med hivara sed Kokku Jääk seisuga 31.12.2019 169,2 2 087,4 233,0 209,5 23,8 203,9 2 926,8 Soetusmaksumus 169,2 3 370,3 637,9 550,9 55,3 203,9 4 987,5 Kogunenud kulum -1 282,9 -404,9 -341,4 -31,5 -2 060,7 Kokku liikumised 2020 10,0 137,5 48,0 -0,6 1,2 -40,0 156,1 Soetused ja parendused (vt lisa a13) 5,6 4,5 7,3 25,1 3,9 332,5 378,9 Kulum ja allahindlus (vt lisa a25) -0,2 -165,7 -41,0 -33,9 -4,1 -0,1 -245,0 Müük müügihinnas -20,0 0,0 0,0 -0,1 0,0 0,0 -20,1 Müügist saadud kasum (vt lisa a22) 18,4 0,0 0,0 0,1 0,0 0,0 18,5 Saadud mitterahaline sihtfinantseerimine 0,3 16,2 9,3 0,8 0,1 0,0 26,7 Antud mitterahaline sihtfinantseerimine -0,7 -5,4 -1,2 -0,3 0,0 -2,3 -9,9 Üle antud ja saadud mitterahalised sisse- ja -2,1 5,1 0,0 -0,9 0,1 0,0 2,2 väljamaksed netovaradest Ümberklassifitseerimine 3,9 282,7 73,6 8,5 1,2 -370,1 -0,2 Ümberhindlus (vt netovara muutuste 4,8 0,1 0,0 0,1 0,0 0,0 5,0 aruanne) Jääk seisuga 31.12.2020 179,2 2 224,9 281,0 208,9 25,0 163,9 3 082,9 Soetusmaksumus 179,2 3 586,3 722,6 565,2 59,7 163,9 5 276,9 Kogunenud kulum -1 361,4 -441,6 -356,3 -34,7 -2 194,0 Keskmine kulumi norm 5% 6% 6% 7% Kapitalirendi tingimustel renditud põhivara 0,0 0,2 0,0 0,1 0,2 0,0 0,5 jääkmaksumus Kasutusrendile antud põhivara jääkmaksu- 0,5 0,3 0,0 0,0 0,0 0,0 0,8 mus Kokku liikumised 2021 15,9 64,5 48,5 1,5 0,9 119,8 251,1 Soetused ja parendused (vt lisa a13) 6,5 3,9 7,0 25,4 2,2 446,6 491,6 Kulum ja allahindlus (vt lisa a25) 0,0 -167,6 -51,3 -35,3 -3,9 -0,2 -258,3 Müük müügihinnas -31,0 -3,0 0,0 -0,1 0,0 0,0 -34,1 Müügist saadud kasum (vt lisa a22) 29,4 1,7 0,0 0,0 0,0 0,0 31,1 Saadud mitterahaline sihtfinantseerimine 2,1 7,5 8,8 3,9 0,0 0,0 22,3 Antud mitterahaline sihtfinantseerimine -0,5 -7,5 0,0 -0,9 -0,2 -0,1 -9,2 Üle antud ja saadud mitterahalised sisse- ja 5,8 -1,1 0,0 0,0 0,0 0,0 4,7 väljamaksed netovaradest Ümberklassifitseerimine 0,5 230,6 84,0 8,4 2,8 -326,5 -0,2 Ümberhindlus (vt netovara muutuste 3,1 0,0 0,0 0,1 0,0 0,0 3,2 aruanne) Jääk seisuga 31.12.2021 195,1 2 289,4 329,5 210,4 25,9 283,7 3 334,0 Soetusmaksumus 195,1 3 750,1 805,6 588,9 65,1 283,7 5 688,5 Kogunenud kulum 0,0 -1 460,7 -476,1 -378,5 -39,2 0,0 -2 354,5 Keskmine kulumi norm 5% 7% 6% 6% Kapitalirendi tingimustel renditud põhivara 0,2 0,0 0,0 0,2 0,0 0,4 jääkmaksumus Kasutusrendile antud põhivara jääkmaksu- 0,5 0,2 0,0 0,0 0,0 0,0 0,7 mus Mitterahalise sihtfinantseerimisena sai riik varasid väljastpoolt avalikku sektorit 12,7 mln euro eest (2020. aastal 26,0 mln eurot). Mitterahalise sihtfinantseerimisena andis riik väljapoole avalikku sektorit varasid 0,6 mln euro väärtuses (2020. aastal 1,3 mln eurot). Tulevaste perioodide renditulu katkestamatutelt rendilepingutelt on esitatud lisas a30 D. 126 Lisa a12 Immateriaalne vara mln eurot A. Immateriaalne põhivara Konsolideeritud Konsolideerimata 2021 2020 2021 2020 Jääk perioodi alguses 279,8 244,0 125,6 105,2 Soetusmaksumus 625,4 558,2 359,6 320,3 Kogunenud kulum -345,6 -314,2 -234,0 -215,1 Kokku liikumised 26,1 35,8 24,8 20,4 Soetused ja parendused (vt lisa a13) 88,7 84,2 58,3 47,7 Kulum ja allahindlus (vt lisa a25) -58,3 -49,7 -32,8 -29,5 Ümberklassifitseerimine -6,0 0,5 0,5 0,2 Valuuta ümberarvestuse kursivahed 1,7 -1,9 0,0 0,0 Üle antud ja saadud mitterahalised sisse- ja väljamaksed 0,0 0,0 0,0 2,0 Suurenemine seoses valitseva mõju tekkimisega 1,2 3,0 0,0 0,0 Antud mitterahaline sihtfinantseerimine -1,2 -0,3 -1,2 0,0 Jääk perioodi lõpus 305,9 279,8 150,4 125,6 Soetusmaksumus 695,5 625,4 406,2 359,6 Kogunenud kulum -389,6 -345,6 -255,8 -234,0 Keskmine kulumi norm 8,7% 8,4% 8,6% 8,7% Immateriaalse põhivarana on riigis (konsolideerimata) võetud arvele peamiselt arvutitarkvara. Konsolideeritud aruandes kajastuvad lisaks arvutitarkvarale olulisemate varadena veel Eesti Energia AS lepingulised õigused summas 30,5 mln eurot (2020. a lõpul 27,9 mln eurot) ning kulutused põlevkivivarude uurimiseks 2,3 mln eurot (2020. a lõpul 2,2 mln eurot). Riigi tütarettevõtjad kajastavad tütarettevõtjate omandamisel tekkinud firmaväärtusi kokku summas 28,0 mln eurot (2020. a lõpul 26,0 mln eurot). Tütarettevõtjad, kes koostavad oma aruandeid rahvusvaheliste finantsaruandluse stan- dardite (IFRS) alusel, ei ole firmaväärtusi amortiseeritud. B. Immateriaalne käibevara Konsolideeritud 2021 2020 Jääk perioodi alguses 85,3 76,0 Soetused 206,9 104,8 Arvestatud kasvuhoonegaaside emissiooni katteks (vt lisa a16 C) -74,9 -69,3 Müüdud ja loovutatud -8,6 -26,2 Valuuta ümberarvestuse kursivahed -0,1 0,0 Jääk perioodi lõpus 208,6 85,3 Immateriaalse käibevarana on kajastatud Eesti Energia AS grupi poolt ostetud saastekvootide ühikud ja päritoluserti- fikaadid. 127 Lisa a13 Investeeringud tegevusalade lõikes mln eurot A. Konsolideeritud aruanne munikatsiooni- Hooned ja raja- Immateriaalne Kinnisvarain- ehitus ja ette- vesteeringud riaalne põhi- Info- ja kom- Lõpetamata Masinad ja Muu mate- põhivara seadmed maksed tehnika Kokku tised vara Maa 2020. a (vt lisa a10, a11, a12) 0,1 8,6 -10,3 12,9 52,7 14,2 739,2 84,2 901,6 Transport 0,0 3,4 1,9 0,4 14,7 1,8 287,8 10,0 320,0 Kütus ja energia 0,0 0,0 -18,6 0,7 3,7 0,1 170,3 19,0 175,2 Põllu- ja metsamajandus 0,0 2,9 0,1 0,5 0,8 0,1 22,3 3,2 29,9 Muu majandus 0,1 0,0 0,9 1,4 2,5 0,3 0,2 10,2 15,6 Riigikaitse 0,0 0,8 0,5 2,2 1,0 8,8 111,8 2,2 127,3 Tervishoid 0,0 0,0 0,6 0,3 17,0 0,5 29,1 6,4 53,9 Haridus 0,0 1,4 1,6 0,3 1,7 0,6 29,6 2,8 38,0 Avalik kord ja julgeolek 0,0 0,0 0,4 2,9 8,7 1,0 5,6 10,4 29,0 Vaba aeg, kultuur, religioon 0,0 0,1 0,5 0,0 0,4 0,7 10,9 1,3 13,9 Üldised valitsussektori teenused 0,0 0,0 1,6 2,1 0,3 0,3 58,9 13,0 76,2 Keskkonnakaitse 0,0 0,0 0,1 0,1 1,8 0,0 5,4 0,3 7,7 Sotsiaalne kaitse 0,0 0,0 0,1 2,0 0,1 0,0 7,3 5,4 14,9 2021. a (vt lisa a10, a11, a12) 6,1 7,6 24,5 13,3 66,0 11,1 925,2 88,7 1 142,5 Transport 0,0 3,8 11,4 0,3 22,7 0,5 257,5 10,8 307,0 Kütus ja energia 0,0 0,3 8,0 1,0 3,6 0,3 311,9 10,5 335,6 Põllu- ja metsamajandus 0,0 0,7 0,0 0,0 1,2 0,2 19,7 3,6 25,4 Muu majandus 0,2 0,1 0,5 3,1 9,4 0,3 4,5 10,3 28,4 Riigikaitse 0,0 2,6 0,2 1,2 1,4 7,2 161,3 2,7 176,6 Tervishoid 5,9 0,0 0,4 0,4 16,8 0,4 39,6 7,7 71,2 Haridus 0,0 0,0 3,0 0,5 1,5 0,7 54,2 3,1 63,0 Avalik kord ja julgeolek 0,0 0,0 0,1 3,7 7,6 0,6 11,7 11,6 35,3 Vaba aeg, kultuur, religioon 0,0 0,0 0,2 0,1 0,2 0,6 8,4 1,2 10,7 Üldised valitsussektori teenused 0,0 0,1 0,7 2,3 0,1 0,3 50,4 17,9 71,8 Keskkonnakaitse 0,0 0,0 0,0 0,0 1,5 0,0 1,1 0,5 3,1 Sotsiaalne kaitse 0,0 0,0 0,0 0,7 0,0 0,0 4,9 8,8 14,4 Rahavoogude aruandes on põhivara soetust korrigeeritud tarnijatele põhivara eest tasumata võla suurenemisega 48,5 mln euro võrra (2020. a suurenemine 0,4 mln eurot). B. Konsolideerimata aruanne munikatsiooni- Hooned ja raja- Immateriaalne ehitus ja ette- riaalne põhi- Info- ja kom- Lõpetamata Masinad ja Muu mate- põhivara seadmed maksed tehnika Kokku tised vara Maa 2020. a (vt lisa a10, a11, a12) 5,6 4,5 10,7 14,4 11,2 332,5 47,7 426,6 Transport 3,3 0,5 0,1 1,0 0,3 169,3 4,9 179,4 Põllu- ja metsamajandus 0,0 0,0 0,3 0,1 0,0 0,1 2,5 3,0 Muu majandus 0,0 0,1 0,9 0,3 0,1 3,9 5,4 10,7 Riigikaitse 0,9 0,5 2,1 1,0 8,8 111,8 2,2 127,3 Haridus 1,4 1,2 0,2 1,7 0,6 29,2 2,3 36,6 Avalik kord ja julgeolek 0,0 0,4 2,9 8,7 1,0 5,3 10,4 28,7 Üldised valitsussektori teenused 0,0 1,5 2,1 0,3 0,2 10,8 12,5 27,4 128 munikatsiooni- Hooned ja raja- Immateriaalne ehitus ja ette- riaalne põhi- Info- ja kom- Lõpetamata Masinad ja Muu mate- põhivara seadmed maksed tehnika Kokku tised vara Maa Vaba aeg, kultuur, religioon 0,0 0,1 0,0 0,0 0,2 0,5 0,0 0,8 Keskkonnakaitse 0,0 0,1 0,1 0,5 0,0 1,6 0,3 2,6 Sotsiaalne kaitse 0,0 0,1 2,0 0,1 0,0 0,0 5,3 7,5 Tervishoid 0,0 0,0 0,0 0,7 0,0 0,0 1,9 2,6 2021. a (vt lisa a10, a11, a12) 6,5 3,9 10,5 14,9 9,2 446,6 58,3 549,9 Transport 3,9 0,4 0,1 2,2 0,2 199,0 2,9 208,7 Põllu- ja metsamajandus 0,0 0,0 0,0 0,6 0,0 0,2 2,7 3,5 Muu majandus 0,0 0,2 2,0 0,6 0,0 0,5 7,4 10,7 Riigikaitse 2,6 0,2 1,2 1,4 7,2 161,4 2,7 176,7 Haridus 0,0 3,0 0,5 1,4 0,7 54,4 3,1 63,1 Avalik kord ja julgeolek 0,0 0,1 3,7 7,6 0,6 11,9 11,7 35,6 Üldised valitsussektori teenused 0,0 0,0 2,2 0,1 0,2 17,8 17,2 37,5 Vaba aeg, kultuur, religioon 0,0 0,0 0,1 0,0 0,3 0,5 0,3 1,2 Keskkonnakaitse 0,0 0,0 0,0 0,5 0,0 0,9 0,5 1,9 Sotsiaalne kaitse 0,0 0,0 0,7 0,0 0,0 0,0 8,8 9,5 Tervishoid 0,0 0,0 0,0 0,5 0,0 0,0 1,0 1,5 Rahavoogude aruandes on põhivara soetust korrigeeritud tarnijatele põhivara eest tasumata võla suurenemisega 7,3 mln euro võrra (2020. a suurenemine 3,2 mln eurot). Lisa a14 Bioloogilised varad mln eurot A. Bioloogilise vara jaotus liikide vahel Konsolideeritud Konsolideerimata 31.12.2021 31.12.2020 31.12.2019 31.12.2021 31.12.2020 31.12.2019 Realiseeritav riigimets 962,6 781,2 683,4 18,1 13,2 25,4 Loomad 0,2 0,2 0,2 0,2 0,1 0,1 Taimed ja istandused 9,0 8,8 8,4 0,0 0,0 0,1 Kokku bioloogiline vara 971,8 790,2 692,0 18,3 13,3 25,6 Sh käibevara 41,1 31,3 26,2 1,8 1,3 2,5 Sh põhivara 930,7 758,9 665,8 16,5 12,0 23,1 B. Bioloogilise vara liikumine Konsolideeritud Konsolideerimata 2021 2020 2021 2020 Jääk perioodi alguses 790,2 692,0 13,3 25,6 Kokku liikumised 181,6 98,2 5,0 -12,3 Müüdud müügihinnas -0,1 -0,1 0,0 -0,1 Kasum bioloogilise vara müügist 0,1 0,1 0,1 0,1 Tulem õiglase väärtuse muutusest 181,6 98,2 4,9 -12,3 Jääk perioodi lõpus 971,8 790,2 18,3 13,3 129 C. Riigimetsa kogused ja realiseeritava riigimetsa õiglase väärtuse leidmiseks kasutatud näitajad Konsolideeritud Konsolideerimata Mõõt- ühik 31.12.2021 31.12.2020 31.12.2019 31.12.2021 31.12.2020 31.12.2019 Koguselised näitajad Majandatava metsa alune pindala tuh ha 730,3 734,2 737,7 7,4 7,4 7,8 Majandatava metsa ar- vestuslik kogus tuh tm 113 389,8 114 494,1 116 115,9 1 561,9 1 561,9 1 683,5 Mittemajandatava metsa alune pindala tuh ha 326,4 315,2 300,3 1,0 1,0 0,5 Mittemajandatava metsa arvestuslik kogus tuh tm 68 633,6 65 432,0 61 322,9 238,7 238,7 111,1 Metsa väärtuse hindamiseks kasutatud prognoosid Keskmine prognoositud puidumüügi kogus aastas tuh m3 3 534,0 3 838,0 3 752,0 29,0 32,0 38,0 Keskmine prognoositud puidu müügihind eur/m3 54,8 48,0 46,9 65,0 52,0 50,0 Keskmine prognoositud metsamajandamise tulu aastas mln eur 193,7 184,4 176,0 1,9 1,7 1,9 Keskmine prognoositud metsamajandamise kulu aastas mln eur -162,8 -162,7 -160,2 -1,3 -1,3 -1,3 Diskontomäär % 5,21 4,77 4,85 5,21 4,77 4,85 Inflatsioonimäär metsan- dussektoris % 2,00 2,00 2,53 2,00 2,00 2,53 Riigimetsa peamine majandaja on Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK). Konsolideerimata aruandes kajastub majan- datav mets Luua Metsanduskoolis. RMK planeerib raiet selliselt, et küpseks saanud metsa raiutaks võimalikult ühtlases mahus. Tegelik müügimaht vähe- nes 2021. aastal võrreldes varasema aastaga 4,7% (2020. a suurenes 1,9%). RMK sai 2021. a riigilt metsamaad kokkuvõttes juurde 7,3 tuh ha (2020. a 11,4 tuh ha). Mittemajandatava metsamaa pindala suurenemine ja majandatava metsamaa pindala vähenemine tulenes uute metsaalade range kaitse alla võtmi- sest. RMK metsa väärtuse hindamisel kasutatud sisendite võrdlus tegelike näitajatega Prognoositud Prognoositud Tegelik 2022-2031 Tegelik 2021-2030 Mõõtühik 2021 keskmine 2020 keskmine Aastane müügimaht tuh m3 3 835,1 3 505,0 4 022,5 3 806,0 Metsamajandamise tulu ühiku kohta eur/m3 57,3 54,7 46,0 48,0 Metsamajandamise kulu ühiku kohta eur/m3 38,6 46,1 37,5 42,4 Inflatsiooni määr metsandussektoris % 21,2 2,0 -14,1 2,0 Prognoositud metsamajandamise tulu kasv tugineb puidusortimentide hindade kasvul. Puidunõudlus on jätkuvalt kas- vav ja selle kättesaadavus kahaneb. Puidu müügi maht ja keskmine hind RMK-s 2021 2020 EUR/m³ Maht (tuh m3) EUR/ m³ Maht (tuh m3) Raieõiguse müük 13,7 14,1 15,9 18,6 Metsamaterjali müük 59,2 3 540,9 46,8 3 748,8 Raidmete müük 13,5 3,3 9,9 2,2 Hakkpuidu müük 31,9 276,8 33,5 252,8 130 Metsamaa pindala peapuuliikide kaupa RMK-s hektarites 2021 2020 Mittema- Mittemajan- Majandatav Pindala jandatav Majandatav Pindala datav mets mets kokku mets mets kokku Mänd 155 699 271 971 427 670 150 305 275 498 425 803 Kuusk 49 483 168 541 218 024 47 660 167 905 215 565 Kask 87 473 224 139 311 612 85 334 225 942 311 276 Haab 15 187 27 425 42 612 13 997 27 068 41 065 Sanglepp 10 057 13 605 23 662 9 638 13 250 22 888 Hall lepp 4 196 15 161 19 357 4 103 14 944 19 047 Teised 3 376 2 016 5 392 3 254 2 160 5 414 Kokku 325 471 722 858 1 048 329 314 291 726 767 1 041 058 Metsa tagavara peapuuliikide kaupa RMK-s tuh m3-tes 2021 2020 Mittemajan- Majandatav Mittemajan- Majandatav datav mets mets Kokku datav mets mets Kokku Mänd 33 398,8 50 364,5 83 763,2 31 897,8 50 986,3 82 884,1 Kuusk 10 738,5 22 904,8 33 643,3 10 195,8 22 807,8 33 003,6 Kask 16 435,6 30 473,8 46 909,5 15 895,3 30 813,5 46 708,8 Haab 4 216,1 3 697,4 7 913,5 3 782,0 3 900,0 7 682,0 Sanglepp 2 285,4 2 167,8 4 453,1 2 150,6 2 154,6 4 305,3 Hall lepp 688,8 1 956,1 2 644,9 666,3 1 980,7 2 647,0 Teised 631,8 263,5 895,3 605,4 289,3 894,8 Kokku 68 394,9 111 827,9 180 222,8 65 193,3 112 932,2 178 125,5 D. Maavaravarud 31.12.2021 31.12.2020 Kasutusõiguse Kasutusõiguse mus (mln eu- mus (mln eu- Varu maksu- Varu maksu- Aktiivne tar- Aktiivne tar- ühiku kohta ühiku kohta (eurodes) (eurodes) Mõõtühik tasumäär tasumäär bevaru bevaru rot) rot) Maavara Põlevkivi mln t 923,4 3,2 2 936,5 937,7 0,3 323,5 Tsemendilubjakivi mln m3 56,6 2,8 155,6 56,7 2,6 148,4 Tehnoloogiline lubjakivi mln m3 23,8 2,8 65,3 23,9 2,6 62,6 Ehituslubjakivi mln m3 111,0 2,6 286,4 128,5 2,5 316,1 Täitelubjakivi mln m3 10,0 1,0 10,4 4,5 1,0 4,5 Kõrgemargiline ehituslubjakivi mln m3 24,9 2,6 64,3 2,6 2,5 6,4 Madalamargiline ehituslubjakivi mln m3 19,0 1,6 31,1 3,7 1,6 5,9 Tehnoloogiline dolokivi mln m3 12,3 3,3 41,0 12,4 3,3 41,3 Viimistlusdolokivi mln m3 2,5 3,0 7,4 2,5 3,0 7,6 Ehitusdolokivi mln m3 61,0 2,6 157,3 61,3 2,5 150,8 Kõrgemargiline ehitusdolokivi mln m3 3,0 2,6 7,7 3,5 2,5 8,7 Madalamargiline ehitusdolokivi mln m3 11,2 1,6 17,6 6,1 1,5 9,0 Täitedolokivi mln m3 11,0 1,0 11,4 11,0 1,0 10,9 Kristalliinne ehituskivi mln m3 1 245,1 2,1 2 614,6 1 245,1 2,0 2 490,1 Tsemendisavi mln m3 14,9 0,9 13,0 14,9 0,8 12,4 Keraamiline savi mln m3 10,0 0,8 8,1 10,0 0,8 7,8 Keramsiidisavi mln m3 8,1 0,9 7,4 8,1 0,9 7,0 131 31.12.2021 31.12.2020 Kasutusõiguse Kasutusõiguse mus (mln eu- mus (mln eu- Varu maksu- Varu maksu- Aktiivne tar- Aktiivne tar- ühiku kohta ühiku kohta (eurodes) (eurodes) Mõõtühik tasumäär tasumäär bevaru bevaru rot) rot) Maavara Ehituskruus mln m3 67,0 2,6 174,2 69,7 2,5 174,2 Täitekruus mln m3 3,6 0,6 2,1 3,7 0,6 2,2 Tehnoloogiline liiv mln m3 6,0 2,3 14,0 6,1 2,2 13,3 Ehitusliiv mln m3 276,1 1,7 463,9 271,9 1,6 435,1 Täiteliiv mln m3 126,7 0,5 59,5 113,5 0,4 49,9 Meremuda (raviks) tuh t 1 407,9 0,0 1 373,8 0,0 Järvemuda (väetiseks) tuh t 170,9 0,0 170,9 0,0 Järvemuda (raviks) tuh t 1 128,6 0,0 1 128,6 0,0 Järvelubi tuh m3 731,0 0,0 731,0 0,0 Vähelagunenud turvas mln t 48,8 1,7 82,9 49,0 1,6 79,3 Hästilagunenud turvas mln t 157,1 1,3 199,5 156,8 1,3 199,1 Kokku 7 431,5 4 566,4 Maavaravarusid ei ole bilansis kajastatud. Kasutusõiguse tasu kajastatakse riigi aruandes tuluna vastavate varade kae- vandamise aastal. 2021. aastal sai riik (konsolideeritud) maavarade kaevandamisõiguse tasudest tulu 24,7 mln eurot (2020. a 14,4 mln eurot). Riik (konsolideerimata) sai tulu 38,5 mln eurot (2020. a 17,8 mln eurot). Lisa a15 Muud kohustised ja saadud ettemaksed mln eurot Konsolideeritud Konsolideerimata 31.12.2021 31.12.2020 31.12.2019 31.12.2021 31.12.2020 31.12.2019 Lühiajalised muud kohusti- sed ja saadud ettemaksed 2 019,3 1 669,4 1 686,0 2 865,2 2 518,7 1 890,1 Intressivõlad 6,3 6,8 7,0 0,7 0,8 0,0 Muud viitvõlad 43,9 50,3 56,2 2,3 0,1 0,4 Toetuste andmise kohustised 241,7 204,7 204,9 299,0 226,8 221,7 (vt lisa a19 B) Tagatistasud 40,3 29,1 28,1 32,0 22,0 20,5 Klientide hoiused 988,7 835,6 1 105,0 1 903,3 1 890,8 1 417,0 Toetuste tagasimaksekohusti- 10,5 8,6 11,3 10,5 8,6 11,3 sed Muud kohustised 19,1 122,9 20,4 14,4 18,5 11,3 Saastekvootide müügist saadud 0,3 0,3 0,3 0,3 0,3 0,3 vahendid Toetusteks saadud ettemaksed 602,0 399,8 240,1 595,6 349,3 206,7 (vt lisa a19 A) Muud tulevaste perioodide tu- 66,5 11,3 12,7 7,1 1,5 0,9 lud Pikaajalised kohustised ja 304,0 233,7 204,1 145,1 141,4 134,7 saadud ettemaksed Võlad tarnijatele 5,2 0,9 0,6 0,0 0,0 0,0 Toetuste andmise kohustised 0,0 0,0 0,0 58,6 62,3 65,8 (vt lisa a19 B) Intressivõlad (vt lisa a17 B) 39,5 34,5 30,6 39,5 34,5 30,6 Muud kohustised 29,8 39,2 27,1 0,6 0,5 0,0 Toetusteks saadud ettemaksed 44,3 40,6 36,8 44,3 40,6 36,8 (vt lisa a19 A) 132 Konsolideeritud Konsolideerimata 31.12.2021 31.12.2020 31.12.2019 31.12.2021 31.12.2020 31.12.2019 Muud tulevaste perioodide tu- 185,2 118,5 109,0 2,1 3,5 1,5 lud Muud kohustised ja saadud ettemaksed kokku 2 323,4 1 903,1 1 890,1 3 010,3 2 660,1 2 024,8 Klientide hoiuste hulgas sisalduvad teiste avaliku sektori üksuste hoiused, mis on pangas seotud riigikassa kontserni- kontosse (vt lisa a2). Lisaks neile hoiustatakse klientide raha e-riigikassas avatud kontodel. Muude lühiajaliste kohustiste suurenemisest konsolideeritud aruandes moodustasid 2020. a lõpul 99,2 mln eurot Eesti Energia grupi CO2 heitmekvootidega seotud võlakohustised, mis arveldati 2021. aastal. Pikaajaliste muude tulevaste perioodide tulude hulgas kajastub konsolideeritud aruandes AS Elering ülekoormustulu summas 176,6 mln eurot (31.12.2020 seisuga 112,4 mln eurot). Ülekoormustulu võib EL määruse 71472009 artikli 16 alusel kasutada uute riikidevaheliste ülekandevõimsuste ehitamiseks. Ülekoormustulu amortiseeritakse tuluks soeta- tud vara kasuliku eluea jooksul (2021. a 1,1 mln eurot, 2020. a 0,4 mln eurot). Lisa a16 Eraldised mln eurot Konsolideeritud Konsolideerimata Lühiajali- Pikaajali- Lühiajali- Pikaajali- sed sed Kokku sed sed Kokku Jääk seisuga 31.12.2019 178,2 2 817,2 2 995,4 76,6 2 764,2 2 840,8 Pensionieraldised 74,0 2 761,3 2 835,3 73,7 2 760,0 2 833,7 Keskkonnakaitselised eraldised 72,6 20,2 92,8 0,1 0,3 0,4 Garantiikohustiste ja laenutagatiste eral- 11,0 12,8 23,8 0,3 0,0 0,3 dised Kohtukulude eraldised 4,4 0,0 4,4 1,5 0,0 1,5 Muud eraldised 16,2 22,9 39,1 1,0 3,9 4,9 Liikumised 2020 86,6 472,1 558,7 52,7 451,4 504,1 Moodustamine 203,4 441,0 644,4 43,7 423,1 466,8 Kulutamine -197,1 0,0 -197,1 -73,3 0,0 -73,3 Arvestatud intressikulu 0,0 111,4 111,4 0,0 110,6 110,6 Ümberklassifitseerimine 80,3 -80,3 0,0 82,3 -82,3 0,0 Jääk seisuga 31.12.2020 264,8 3 289,3 3 554,1 129,3 3 215,6 3 344,9 Pensionieraldised 83,8 3 108,1 3 191,9 83,4 3 106,7 3 190,1 Keskkonnakaitselised eraldised 79,0 18,0 97,0 0,0 0,4 0,4 Garantiikohustiste ja laenutagatiste eral- 11,8 32,6 44,4 0,9 0,0 0,9 dised Kohtukulude eraldised 2,8 4,0 6,8 1,5 0,0 1,5 II samba kogumispensioni riigipoolne kohustis 42,9 104,6 147,5 42,9 104,6 147,5 Muud eraldised 44,5 22,0 66,5 0,6 3,9 4,5 Liikumised 2021 82,3 498,5 580,8 -12,2 485,8 473,6 Moodustamine 222,4 522,2 744,6 -0,1 508,3 508,2 Kulutamine -287,8 0,0 -287,8 -159,0 0,0 -159,0 Vähenemine seoses valitseva mõju kadu- -0,5 -0,7 -1,2 0,0 0,0 0,0 misega Arvestatud intressikulu 0,0 125,2 125,2 0,0 124,4 124,4 Ümberklassifitseerimine 148,2 -148,2 0,0 146,9 -146,9 0,0 Jääk seisuga 31.12.2021 347,1 3 787,8 4 134,9 117,1 3 701,4 3 818,5 Pensionieraldised 91,9 3 447,6 3 539,5 91,5 3 446,7 3 538,2 Keskkonnakaitselised eraldised 195,4 17,5 212,9 0,0 0,3 0,3 133 Konsolideeritud Konsolideerimata Lühiajali- Pikaajali- Lühiajali- Pikaajali- sed sed Kokku sed sed Kokku Garantiikohustiste ja laenutagatiste eral- dised 12,6 46,0 58,6 0,7 0,0 0,7 Kohtukulude eraldised 2,5 4,0 6,5 0,8 0,0 0,8 II samba kogumispensioni riigipoolne kohustis 22,9 250,3 273,2 22,9 250,3 273,2 Muud eraldised 21,8 22,4 44,2 1,2 4,1 5,3 A. Avaliku sektori pensionieraldised intressikulu Aasta lõpul Arvestatud Aasta algu- Moodusta- Väljamak- mine sed ses 2020. a kokku 2 833,7 -72,5 110,5 318,4 3 190,1 Politsei- ja piirivalve- ja päästeametnike pensionid 1 203,8 -28,4 47,0 137,0 1 359,4 Kaitseväelaste pensionid 852,5 -14,4 33,6 99,4 971,1 Kohtunike, prokuröride ja õiguskantsleri pensionid 223,4 -4,7 8,7 24,8 252,2 Parlamendipensionid 93,3 -6,9 3,5 10,6 100,5 Muud ametnike eripensionid 13,7 -0,7 0,5 0,1 13,6 Pensionisuurendused avaliku teenistuse seaduse alusel pensio- näridele 242,9 -17,4 9,0 31,2 265,7 Pensionisuurendused avaliku teenistuse seaduse alusel töötaja- tele 204,1 0,0 8,2 15,3 227,6 2021. a kokku 3 190,1 -79,0 124,3 302,8 3 538,2 Politsei- ja piirivalve- ja päästeametnike pensionid 1 359,4 -30,9 53,0 135,0 1 516,5 Kaitseväelaste pensionid 971,1 -15,7 38,2 95,3 1 088,9 Kohtunike, prokuröride ja õiguskantsleri pensionid 252,2 -5,1 9,7 16,6 273,4 Parlamendipensionid 100,5 -7,2 4,0 7,8 105,1 Muud ametnike eripensionid 13,6 -0,7 0,4 2,2 15,5 Pensionisuurendused avaliku teenistuse seaduse alusel pensio- 265,7 -19,4 9,9 44,5 300,7 näridele Pensionisuurendused avaliku teenistuse seaduse alusel töötaja- 227,6 0,0 9,1 1,4 238,1 tele 2021. aasta lõpu seisuga arvestati avaliku sektori pensionieraldisi kokku 30 319 inimesele (2020. aasta lõpus 30 657 inimest). Neist 13 700 olid jäänud pensionile (2020. aasta lõpus 13 184 pensionäri). Kuna kindlustusmatemaatilised kasumid ja kahjumid pensionieraldistelt võivad iga-aastaselt oluliselt kõikuda, kajasta- takse need otse netovarade muutusena. 2021. aastal moodustasid need kokku kahjumi summas 167,6 mln eurot (2020. aastal kahjum 203,6 mln eurot). Jooksva perioodi eest lisandunud summad kajastatakse tööjõukuludes (vt lisa a23). Konsolideeritud aruandes lisanduvad pensionieraldised Eesti Energia grupis. B. Keskkonnakaitselised eraldised Konsolideeritud Konsolideerimata 2021 2020 2021 2020 Jääk perioodi alguses 97,0 92,8 0,4 0,4 Moodustamine 191,4 74,0 -0,1 0,1 Arvestatud intressikulu 0,5 0,5 0,0 0,0 Kulutamine -76,0 -70,3 0,0 -0,1 Jääk perioodi lõpus 212,9 97,0 0,3 0,4 Keskkonnakaitselised eraldised on moodustatud peamiselt Eesti Energia grupis, sh kaevanduste ja elektrijaamade tu- haväljade sulgemiseks ning saastekvootide soetamiseks. Kulutamisest moodustavad 74,9 mln eurot kasvuhoonegaa- side emissooni katteks kuluks kantud saastekvoodid (2020. a 69,3 mln eurot, vt lisa a12). 134 C. Garantiikohustiste ja laenutagatiste eraldised Riik (konsolideerimata) kajastab eraldisi kindlustuskahjude katmiseks AS-le KredEx Krediidikindlustus. Konsolideeritud aruandes kajastuvad garantiikohustuste ja laenutagatiste eraldised SA-s Kredex, Maaelu Edendamise SA-s ja AS-s KredEx Krediidikindlustus. 2021. a suurendati vastavaid eraldisi 15,3 mln euro võrra (2020. a 25,7 mln eurot) ja tehti väljamakseid summas 0,5 mln eurot (2020. a 5,1 mln eurot). D. II samba kogumispensioni riigipoolne kohustis Riik on võtnud kohustise maksta töötasudelt kinnipeetud 2% kogumispensioni maksetele lisaks omapoolselt 4% ehk kahekordse summa juurde. Riik peatas nimetatud maksed alates juulist 2020 kuni augustini 2021 ja maksab omapoolse osa II samba kogumispensioni fondidest väljujatele siis, kui neil tekib fondist väljumise õigus ning ülejäänutele 2023. ja 2024. aastal. 2020. a lõpuks arvestati eraldis summas 147,5 mln eurot perioodil juuli kuni detsember deklareeritud 2% maksete alusel kahekordses summas. Sellest 42,9 mln arvestati lühiajalise eraldisena. 2021. a perioodi jaanuar kuni august eest moodustati eraldist juurde 205,5 mln eurot ning eraldisest maksti välja 79,7 mln eurot. 2021. a lõpul moo- dustas eraldise lühiajaline osa 22,9 mln eurot ja pikaajaline osa 250,3 mln eurot. E. Muud eraldised AS Eesti Loto moodustab lühiajalisi eraldisi võidufondi väljamaksmiseks. 2021. aastal maksti eraldistest välja 40,9 mln eurot (2020. aastal 39,2 mln eurot), moodustati uusi eraldisi summas 43,9 mln eurot (2020. aastal 39,3 mln eurot), jääk aasta lõpuks 5,3 mln eurot (2020. aasta lõpuks 2,3 mln eurot). Muude eraldiste all kajastatakse veel mitmesuguseid eraldisi, sh preemiate maksmiseks, tervisekahjustuste hüvitami- seks, varade demonteerimiseks, kahjulike lepingute katteks, tegevuse reorganiseerimiseks. Lisa a17 Laenukohustised mln eurot A. Konsolideeritud aruanne A1. Laenukohustiste jaotus järelejäänud tähtaja järgi Võlakirjad Laenud Kapitalirent Kokku Jääk seisuga 31.12.2019 1 152,5 2 063,4 137,8 3 353,7 Kuni 1 aasta 222,3 233,7 10,9 466,9 1 kuni 5 aastat 758,2 938,7 68,3 1 765,2 Üle 5 aasta 172,0 891,0 58,6 1 121,6 Jääk seisuga 31.12.2020 2 824,4 2 735,2 137,6 5 697,2 Kuni 1 aasta 437,8 431,7 10,4 879,9 1 kuni 5 aastat 749,2 761,6 81,1 1 591,9 Üle 5 aasta 1 637,4 1 541,9 46,1 3 225,4 Jääk seisuga 31.12.2021 2 786,6 2 960,0 151,0 5 897,6 Kuni 1 aasta 408,1 288,7 21,8 718,6 1 kuni 5 aastat 783,4 896,4 71,7 1 751,5 Üle 5 aasta 1 595,1 1 774,9 57,5 3 427,5 A2. Laenukohustiste liikumine ja intressikulu Võlakirjad Laenud Kapitalirent Kokku Jääk seisuga 31.12.2019 1 152,5 2 063,4 137,8 3 353,7 Saadud 2 056,6 1 054,7 10,1 3 121,4 Tagasi makstud -394,6 -385,4 -9,9 -789,9 Laenukulu amortisatsioon 9,9 -0,5 -0,4 9,0 Suurenemine valitseva mõju omandamisest 0,0 3,0 0,0 3,0 Jääk seisuga 31.12.2020 2 824,4 2 735,2 137,6 5 697,2 Saadud 401,8 555,2 27,1 984,1 Ümberklassifitseerimine 0,0 -2,5 0,0 -2,5 Ümberhindlused 0,0 -0,1 0,2 0,1 135 Võlakirjad Laenud Kapitalirent Kokku Tagasi makstud -450,2 -328,2 -12,8 -791,2 Laenukulu amortisatsioon 10,6 0,3 0,0 10,9 Muutused valitseva mõju omandamisest ja ka- 0,0 0,1 -1,1 -1,0 dumisest Jääk seisuga 31.12.2021 2 786,6 2 960,0 151,0 5 897,6 Intressikulu 2020. a -31,5 -10,3 -6,8 -48,6 Keskmine intressimäär (%) 1,6% 0,4% 4,9% 1,1% Intressikulu 2021. a -27,8 -9,4 -6,0 -43,2 Keskmine intressimäär (%) 1,0% 0,3% 4,2% 0,7% Tütarettevõtjad, kes koostavad aruandeid rahvusvaheliste finantsaruandluse standardite alusel, kapitaliseerisid intres- sikulu laenudelt materiaalse põhivara maksumusse summas 3,2 mln eurot (2020. aastal 2,3 mln eurot) (vt lisa a27). Kapitalirendi tingimustel soetatud varad on kajastatud lisas a11. Laenude tagatisena antud garantiid ja panditud varad on kajastatud lisas a30. Laenude katteks panditud põhivarade jääkväärtus on kajastatud lisades a10 ja a11. B. Konsolideerimata aruanne B1. Laenukohustiste jaotus järelejäänud tähtaja järgi Võlakirjad Laenud Kapitalirent Kokku Jääk seisuga 31.12.2019 100,1 1 049,0 0,7 1 149,8 Kuni 1 aasta 100,1 72,4 0,1 172,6 1 kuni 5 aastat 0,0 254,7 0,4 255,1 Üle 5 aasta 0,0 721,9 0,2 722,1 Jääk seisuga 31.12.2020 1 906,9 1 726,3 0,6 3 633,8 Kuni 1 aasta 425,2 72,4 0,1 497,7 1 kuni 5 aastat 0,0 308,7 0,3 309,0 Üle 5 aasta 1 481,7 1 345,2 0,2 2 827,1 Jääk seisuga 31.12.2021 1 884,0 2 032,0 0,5 3 916,5 Kuni 1 aasta 400,4 72,4 0,1 472,9 1 kuni 5 aastat 0,0 364,5 0,2 364,7 Üle 5 aasta 1 483,6 1 595,1 0,2 3 078,9 B2. Laenukohustiste liikumine ja intressikulu Võlakirjad Laenud Kapitalirent Kokku Jääk seisuga 31.12.2019 100,1 1 049,0 0,7 1 149,8 Saadud 2 056,6 749,7 0,0 2 806,3 Laenukulu amortisatsioon 0,5 0,0 0,0 0,5 Tagasi makstud -250,3 -72,4 -0,1 -322,8 Jääk seisuga 31.12.2020 1 906,9 1 726,3 0,6 3 633,8 Saadud 401,8 379,2 0,0 781,0 Laenukulu amortisatsioon 1,3 0,1 0,0 1,4 Tagasi makstud -425,9 -73,7 -0,1 -499,7 Jääk seisuga 31.12.2021 1 884,1 2 031,9 0,5 3 916,5 Intressikulu 2020 (vt lisa a27) -1,2 -0,3 0,0 -1,5 Keskmine intressimäär 0,1% 0,0% 0,0% 0,1% Intressikulu 2021 (vt lisa a27) -2,2 0,8 0,0 -1,4 Keskmine intressimäär 0,1% 0,0% 0,0% 0,0% Laenude hulgas kajastub EFSF raamlepingust tulenev Eesti riigi osakaalule vastav võlakohustiste summa 451,9 mln eurot (2020. a lõpul sama), mis laenati välja Euroopa Liidu toetusprogrammi alusel. Laenukohustistele lisanduvad pi- kaajalised intressivõlad summas 39,5 mln eurot (2020. a lõpul 34,5 mln eurot) (vt lisa a15). Nimetatud kohustised on kajastatud ka nõuetena EFSFist laenu saanud riikide vastu vastu (vt lisa a6). 2021. a märtsis emiteeris riik ühe-aastaseid võlakirju nominaalväärtusega 400,0 mln eurot kaalutud keskmise tootlu- sega -0,441%. Emissioonist laekus 401,8 mln eurot. 136 2021. a mais võttis riik laenu Euroopa Nõukogu Arengupangalt (CEB) summas 150,0 mln eurot intressimääraga 3 kuu Euribor + 0,23% ja lõpptähtajaga kuni 05.05.2036. 2021. a mais võttis riik laenu Euroopa Komisjoni COVID-19 puhangu tõttu loodud töötusriski leevendamise rahastust summas 140,0 mln eurot intressimääraga 0% lõpptähtajaga kuni 04.07.2029 ning summas 90,0 mln eurot intressimää- raga 0,75% lõpptähtajaga 04.01.2047. Riigikassasse laekus 229,2 mln eurot. 2020. a märtsis emiteeris riik 200,0 mln euro eest lühiajalisi võlakirju negatiivse intressimääraga -0,296%, millest lae- kus riigikassasse 200,6 mln eurot. 2020. a aprillis võttis riik laenu Põhjamaade Investeerimispangalt (NIB) summas 750,0 mln eurot intressimääraga 3 kuu Euribor + 0,32% ja lõpptähtajaga kuni 30.03.2035. Riigikassasse laekus 749,7 mln eurot. 2020. a mais emiteeriti täiendavaid lühiajalisi võlakirju 375,0 mln euro eest, neist 6-kuulise tähtajaga 150,0 mln eurot negatiivse intressimääraga -0,177% ja aastase tähtajaga 225,0 mln eurot intressimääraga -0,141%. Riigikassasse laekus 375,45 mln eurot. 2020. juunis emiteeriti 10-aastaseid võlakirju mahus 1 500,0 mln eurot intressimääraga 0,235%. Riigikassasse laekus vähendatuna tehingutasude võrra 1480,59 mln eurot. Euroopa Investeeringupangale maksti investeerimisprojektideks võetud laene tagasi vastavalt graafikule nii 2021. kui ka 2020. a 72,4 mln eurot. Laenu jääk oli 2021. a lõpul 452,4 mln eurot (2020. a lõpul 524,7 mln eurot). NIB-le maksti 2021. a tagasi 1,3 mln eurot, laenu jääk 2021. a lõpul 748,7 mln eurot. Lisa a18 Tuletisinstrumendid mln eurot Konsolideeritud 31.12.2021 31.12.2020 31.12.2019 Kohusti- Kohusti- Kohusti- Varad sed Varad sed Varad sed Elektrienergia ostu ja müügi forward- ja futuurle- pingud - rahavoogude riskimaandamisinstru- mendid 193,7 2,5 7,3 0,3 0,6 0,2 Elektrienergia ostu ja müügi forward- ja futuurle- pingud - kauplemisderivatiivid läbi tule- miaruande 87,3 4,3 11,8 2,0 0,2 8,0 Saastekvootide ostu ja müügi futuurlepingud - 0,0 0,0 0,0 0,0 0,1 0,2 kauplemisderivatiivid läbi tulemiaruande Gaasi ostu ja müügi swap- ja futuurlepingud -ra- 12,5 0,0 2,4 0,0 0,0 0,0 havoogude riskimaandamisinstrumendid Gaasi ostu ja müügi swap- ja futuurlepingud - 52,3 51,9 8,4 8,2 11,0 13,5 kauplemisderivatiivd läbi tulemiaruande Vedelkütuse müügi swap-, forwardlepingud - ra- 1,8 76,2 25,4 1,5 0,1 6,3 havoogude riskimaandamisinstrumendid Vedelkütuse müügi swap- ja forwardlepingud - 0,0 18,8 0,1 2,2 2,2 2,0 kauplemisderivatiivid läbi tulemiaruande Muud tuletisinstrumendid 0,2 0,2 0,0 0,5 0,0 0,0 Intressimäära vahetuslepingud - rahavoogude 0,0 0,0 0,0 0,1 0,0 0,2 riskimaandamisinstrumendid Intressimäära vahetuslepingud - läbi tule- 0,0 0,0 0,1 0,0 0,0 0,0 miaruande Kokku tuletisinstrumendid 347,8 153,9 55,5 14,8 14,2 30,4 Sh lühiajaline osa 160,2 116,1 31,8 10,4 10,0 24,4 Sh pikaajaline osa 187,6 37,8 23,7 4,4 4,2 6,0 Riskimaandamise reserv 2021 2020 Riskimaandamise reserv perioodi alguses 34,1 -32,8 Tuletisinstrumentide turuväärtuse muutus 231,6 69,2 Kajastatud tegevustuludes -3,1 -2,3 137 2021 2020 Kajastatud tegevuskuludes -51,1 0,0 Riskimaandamise reserv perioodi lõpus 211,5 34,1 Lisa a19 Saadud ja antud toetused mln eurot A. Saadud toetused A1. Konsolideeritud aruanne Jääk seisuga Jääk seisuga Jääk seisuga Arvestatud tulu Arvestatud tulu 31.12.2019 31.12.2020 31.12.2021 2020 2021 ettemaksed ettemaksed ettemaksed Laekunud Laekunud Laekunud (lisa a15) (lisa a15) (lisa a15) (lisa a5) (lisa a5) (lisa a5) Nõuded Nõuded Nõuded Euroopa Liidu fondidest 444,2 224,8 891,1 476,6 374,9 960,3 522,4 570,6 Muu välisabi 4,5 12,4 48,9 5,2 18,2 38,0 13,0 23,4 Kodumaised toetused 0,1 39,7 27,8 1,1 47,3 35,9 0,6 52,3 Saadud toetused kokku 448,8 276,9 967,8 482,9 440,4 1 034,2 536,0 646,3 Euroopa Liidu fondidest saadud välistoetusi nõuti tagasi 13,1 mln euro väärtuses (2020. a 14,1 mln eurot), sellest edasi vahendatud välisabi 11,9 mln eurot (2020. a 13,1 mln eurot) (kajastub tulu vähenemisena). A1.1. Saadud toetuste tulu tegevusala järgi 2021 2020 Põhivara soe- Põhivara soe- põhivara soe- põhivara soe- Tegevuskulu- Tegevuskulu- tegevuskulu- tegevuskulu- Vahendatud Vahendatud Vahendatud Vahendatud tuseks tuseks tuseks tuseks deks deks deks deks Põllumajandus 14,8 250,8 15,3 33,9 10,3 223,7 6,5 37,3 Transport 5,2 2,1 66,5 12,2 5,4 1,1 55,7 8,1 Elamumajandus 0,0 0,0 0,0 51,0 0,0 0,0 0,0 25,2 Muu majandus 10,2 27,8 55,6 39,0 8,1 14,3 87,9 42,8 Keskkonnakaitse 5,5 0,7 0,7 60,0 15,2 0,5 1,4 62,0 Haridus 27,9 49,2 48,5 21,3 28,4 38,4 16,4 43,6 Tervishoid 44,3 9,3 17,4 15,0 38,5 0,4 4,2 13,3 Sotsiaalne kaitse 26,0 19,0 4,9 3,4 20,9 18,5 10,0 6,1 Üldised valitsussektori teenused 22,4 5,2 18,6 6,3 26,8 12,4 11,1 10,3 Riigikaitse 3,3 0,0 10,2 0,0 6,2 0,0 30,5 0,0 Vaba aeg, kultuur, religioon 15,2 2,2 0,3 0,1 12,8 1,9 0,5 0,8 Avalik kord ja julgeolek 4,8 0,1 8,0 0,0 3,7 0,2 6,4 0,0 Saadud toetuste tulu kokku 179,6 366,4 246,0 242,2 176,3 311,4 230,6 249,5 Vahendatud toetused kokku 608,6 mln eurot (2020. a kokku 560,9 mln eurot) kajastavad saadud toetusi Euroopa Liidu fondidest ja muud välisabi ning saastekvootide müügist saadud tulu, mida riik ei kasutanud oma tegevuskuludeks ega põhivara soetamiseks, vaid andis edasi kasusaajatele väljaspool riiki (kajastatud ka antud toetustena, vt osa B). Põhivarade soetuseks ning põhivarade soetuse vahendamiseks saadud toetusi kajastatakse investeerimistegevuse ra- havoogudena. Samuti on rahavoogude aruandes arvestatud põhivara soetuseks saadavate sihtfinantseerimise nõuete suurenemisega 16,2 mln euro võrra (2020. a vähenemine 1,0 mln eurot) ja saadud ettemaksete vähenemisega 4,9 mln euro võrra (2020. a suurenemine 1,1 mln eurot). Põhivara soetuseks laekunud sihtfinantseerimist vähendab ka mitte- rahaline sihtfinantseerimine (vt lisa a11). 138 A2. Konsolideerimata aruanne Jääk seisuga Jääk seisuga Jääk seisuga Arvestatud tulu Arvestatud tulu 31.12.2019 31.12.2020 31.12.2021 ettemaksed ettemaksed ettemaksed Laekunud Laekunud Laekunud (lisa a15) (lisa a15) (lisa a15) (lisa a5) (lisa a5) (lisa a5) Nõuded Nõuded Nõuded 2020 2021 Euroopa Liidu fondidest 445,2 191,9 820,0 475,5 327,0 926,1 522,3 566,6 Muu välisabi 2,2 10,5 46,5 3,2 15,0 37,0 6,6 20,7 Kodumaised toetused 1,8 41,1 14,5 1,9 47,9 20,9 0,3 52,6 Saadud toetused kokku 449,2 243,5 881,0 480,6 389,9 984,0 529,2 639,9 A2.1. Saadud toetuste tulu tegevusala järgi 2021 2020 tegevuskulu- tegevuskulu- Vahendatud Vahendatud Vahendatud Vahendatud Tegevusku- Tegevusku- soetuseks soetuseks soetuseks soetuseks Põhivara Põhivara põhivara põhivara ludeks ludeks deks deks Põllumajandus 13,5 252,0 14,7 34,5 9,5 224,7 3,9 39,9 Transport 1,2 4,4 36,5 43,3 0,9 2,4 25,0 36,0 Elamumajandus 0,0 0,0 0,0 51,0 0,0 0,0 0,0 25,2 Muu majandus 5,8 30,7 8,4 52,6 5,0 15,8 2,4 68,9 Keskkonnakaitse 4,8 2,5 0,1 60,6 16,8 2,7 1,2 62,7 Haridus 17,6 57,8 48,6 21,2 13,1 44,8 15,9 44,1 Tervishoid 39,2 9,4 0,3 31,6 29,0 0,4 0,0 18,7 Üldised valitsussektori teenused 17,7 9,1 17,9 7,0 22,8 16,7 10,3 10,5 Sotsiaalne kaitse 26,1 19,0 0,3 8,0 20,9 18,5 0,0 15,4 Riigikaitse 3,2 0,0 10,2 0,0 6,1 0,0 30,5 0,0 Vaba aeg, kultuur, religioon 6,4 3,6 0,1 0,0 6,1 3,0 0,0 0,8 Avalik kord ja julgeolek 5,0 0,1 8,0 0,0 3,8 0,2 6,4 0,0 Saadud toetuste tulu kokku 140,5 388,6 145,1 309,8 134,0 329,2 95,6 322,2 Vahendatud toetused kokku 698,4 mln eurot (2020. a kokku 651,4 mln eurot) kajastavad saadud toetusi Euroopa Liidu fondidest ja muud välisabi ning saastekvootide müügist saadud tulu, mida riik ei kasutanud oma tegevuskuludeks ega põhivara soetamiseks, vaid andis edasi kasusaajatele väljaspool riiki (kajastatud ka antud toetustena, vt osa B). Põhivarade soetuseks ning põhivarade soetuse vahendamiseks saadud toetusi kajastatakse investeerimistegevuse ra- havoogudena. Samuti on rahavoogude aruandes arvestatud põhivara soetuseks saadavate sihtfinantseerimise nõuete suurenemisega 12,7 mln euro võrra (2020. a vähenemine 1,4 mln eurot) ja saadud ettemaksete vähenemisega 4,1 mln euro võrra (2020. a vähenemine 0,8 mln eurot). Põhivara soetuseks laekunud sihtfinantseerimist vähendab ka mittera- haline sihtfinantseerimine (vt lisa a11). B. Antud toetused B1. Konsolideeritud aruanne Jääk seisuga Jääk seisuga Jääk seisuga 31.12.2019 31.12.2020 31.12.2021 Arvestatud kulu Arvestatud kulu Makstud et- Makstud et- Makstud et- Kohustised Kohustised Kohustised temaksed temaksed temaksed (lisa a15) (lisa a15) (lisa a15) (lisa a5) (lisa a5) (lisa a5) 2020 2021 Euroopa Liidu fondidest 4,9 146,2 -547,4 27,8 140,5 -586,6 30,4 141,0 Muu välisabi 16,0 1,2 -13,5 4,3 0,9 -22,0 2,9 2,9 Kodumaised toetused 39,0 57,5 -5 474,1 129,8 63,3 -6 078,0 122,8 97,8 Antud toetused kokku 59,9 204,9 -6 035,0 161,9 204,7 -6 686,6 156,1 241,7 139 B1.1. Antud toetused tegevusala järgi 2021 2020 soetuseks soetuseks kuludeks kuludeks Põhivara Põhivara Tegevus- Tegevus- toetused toetused Sotsiaal- Sotsiaal- Sotsiaalne kaitse -3 118,9 -744,0 -7,8 -2 946,6 -658,1 -8,2 Haridus -25,4 -793,4 -30,5 -25,7 -758,8 -52,1 Põllumajandus -0,2 -353,0 -40,5 0,0 -260,3 -44,7 Transport 0,0 -101,6 -34,2 0,0 -144,9 -22,8 Elamumajandus 0,0 -0,1 -52,3 0,0 0,0 -25,2 Muu majandus 0,0 -114,3 -69,4 0,0 -75,8 -63,0 Üldised valitsussektori teenused -0,1 -484,0 -100,1 -3,5 -466,8 -36,3 Keskkonnakaitse 0,0 -10,8 -70,8 0,0 -13,3 -76,0 Vaba aeg, kultuur, religioon -3,8 -165,3 -23,7 -1,1 -144,9 -14,6 Riigikaitse -11,5 -52,2 -3,8 -10,7 -48,2 -1,7 Tervishoid -0,2 -249,7 -15,2 -0,2 -107,1 -14,5 Avalik kord ja julgeolek 0,0 -9,5 -0,3 0,0 -9,8 -0,1 Antud toetuste kulu kokku -3 160,1 -3 077,9 -448,6 -2 987,8 -2 688,0 -359,2 Rahavoogude aruandes on põhivara soetuseks antud sihtfinantseerimist korrigeeritud mitterahalise sihtfinantseerimi- sega (vt lisa a11). Lisaks on arvestatud põhivara soetuseks antavate sihtfinantseerimise kohustiste suurenemisega 3,7 mln euro võrra (2020. a vähenemine 8,9 mln eurot) ja tehtud ettemaksete vähenemisega 35,9 mln euro võrra (2020. a suurenemine 69,4 mln eurot). B2. Konsolideerimata aruanne Jääk seisuga Jääk seisuga Jääk seisuga Arvestatud kulu Arvestatud kulu 31.12.2019 31.12.2020 31.12.2021 Makstud et- Makstud et- Makstud et- Kohustised Kohustised Kohustised temaksed temaksed temaksed (lisa a15) (lisa a15) (lisa a15) (lisa a5) (lisa a5) (lisa a5) 2020 2021 Euroopa Liidu fondidest 7,7 162,7 -630,4 11,2 159,0 -677,9 36,4 162,9 Muu välisabi 3,0 1,0 -5,1 4,7 1,8 -20,4 1,7 3,1 Kodumaised toetused 87,3 123,8 -5 689,9 214,5 128,3 -6 351,1 146,7 191,6 Antud toetused kokku 98,0 287,5 -6 325,4 230,4 289,1 -7 049,4 184,8 357,6 B2.1. Antud toetuste kulu tegevusala järgi 2021 2020 soetuseks soetuseks kuludeks kuludeks Põhivara Põhivara Tegevus- Tegevus- toetused toetused Sotsiaal- Sotsiaal- Sotsiaalne kaitse -3 118,9 -744,5 -13,0 -2 946,6 -658,8 -19,1 Haridus -25,3 -817,9 -30,4 -24,3 -782,1 -52,7 Põllumajandus 0,0 -351,8 -41,1 0,0 -258,4 -47,5 Transport 0,0 -173,5 -94,0 0,0 -215,0 -64,5 Elamumajandus 0,0 -2,5 -64,5 0,0 -0,5 -32,8 Muu majandus 0,0 -165,7 -74,9 0,0 -95,6 -67,7 Üldised valitsussektori teenused -0,1 -490,6 -106,1 -3,5 -473,9 -47,3 Vaba aeg, kultuur, religioon -3,7 -238,5 -29,7 -0,9 -221,9 -20,6 Keskkonnakaitse 0,0 -31,0 -62,7 0,0 -29,5 -64,5 Tervishoid -0,1 -250,0 -33,3 -0,2 -107,0 -18,8 Riigikaitse -11,5 -56,7 -7,3 -10,7 -49,4 -1,7 140 2021 2020 soetuseks soetuseks kuludeks kuludeks Põhivara Põhivara Tegevus- Tegevus- toetused toetused Sotsiaal- Sotsiaal- Avalik kord ja julgeolek 0,0 -9,8 -0,3 0,0 -9,8 -0,1 Antud toetuste kulu kokku -3 159,6 -3 332,5 -557,3 -2 986,2 -2 901,9 -437,3 Põhivara soetuseks antud toetusi kajastatakse investeerimistegevuse rahavoogudes. Rahavoogude aruandes on põhi- vara soetuseks antud sihtfinantseerimist korrigeeritud mitterahalise sihtfinantseerimisega (vt lisa a11). Lisaks on ar- vestatud põhivara soetuseks antud sihtfinantseerimise kohustiste vähenemisega 1,6 mln euro võrra (2020. a vähene- mine 4,2 mln eurot) ja tehtud ettemaksete vähenemisega 89,4 mln euro võrra (2020. a suurenemine 91,3 mln eurot). B2.2. Sotsiaaltoetused toetuse liigi järgi 2021 2020 Pensionid -2 054,4 -1 957,9 Üksi elava pensionäri toetus -10,9 -10,4 Peretoetused -613,0 -606,0 Erijuhtudel riigi poolt makstav sotsiaalmaks ja kogumispensioni maksed -123,9 -120,0 II samba kogumispensioni fondidesse eraldatud 4% vahendid, mille väljamaksed ajutiselt peatati -205,5 -147,5 Puudega inimestele -67,4 -75,7 Õppetoetused -17,8 -17,8 Pensionieraldised avaliku sektori töövõtjatele (vt lisa a16 A, a23) -44,1 -34,0 Muud toetused -22,6 -16,9 Sotsiaaltoetused kokku -3 159,6 -2 986,2 Riik teeb makseid II samba kogumispensioni fondidesse lisaks kogumispensioniga liitunud töötajate töötasust 2% ula- tuses kinni peetud ning Maksu- ja Tolliameti kaudu kogumispensioni fondidele kantud summadele 4% ulatuses ehk kahekordses summas. Vastavalt sotsiaalmaksuseadusele tehakse 4% makseid sotsiaalmaksust ja need on riigieelarves planeeritud ja riigi aruandes kajastatud maksude edasiandmise kuluna. Riik peatas perioodil juuli 2020 kuni august 2021 4% maksed fondidele ja maksab selle tagantjärele välja kogumispensioni skeemist väljujatele fondidest lõplike väljamaksete toimumisel ning ülejäänutele 2023. ja 2024. aastal. 2020. a aruande koostamisel eeldati, et tagantjärele tehakse 4% makseid samuti sotsiaalmaksust. 2021. a selgus, et peatatud osa väljamaksmiseks eraldati riigieelarvest eraldi vahendid ning selleks sotsiaalmaksu vahendeid ei kasutatud. Seetõttu on käesolevas aruandes 2020. a selleks moodustatud eraldise moodustamise kulu summas 147,5 mln eurot (perioodil juuli kuni detsember deklareeritud 2% maksete alusel kahekordses summas) tõstetud ümber edasiantud maksude kirjelt sotsiaaltoetuste kirjele. Samal kirjel on 2021. a aruandes kajastatud jaanuarist augustini kogunenud 4% eraldise moodustamise kulu summas 205,5 mln eurot. B.2.3. Tegevuskuludeks ja põhivara soetuseks antud toetused saaja järgi 2021 2020 Tegevus- Põhivara Tegevus- Põhivara kuludeks soetuseks kuludeks soetuseks Kohaliku omavalitsuse üksustele -636,5 -176,2 -661,8 -124,8 Haigekassale -434,2 0,0 -265,7 -0,3 Töötukassale -568,8 0,0 -452,1 0,0 Avalik-õiguslikele ülikoolidele -257,7 -18,5 -229,4 -17,2 Muudele avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele -102,3 -5,5 -105,2 -6,7 Muudele valitsussektorisse kuuluvatele üksustele -417,1 -100,9 -372,6 -90,8 Valitsussektorisse mittekuuluvatele avaliku sektori üksustele -68,8 -84,2 -38,9 -68,4 Erasektorisse kuuluvatele sihtasutustele ja mittetulun- dusühingutele -136,7 -42,2 -131,0 -32,6 Muudele erasektorisse kuuluvatele residentidele -341,8 -129,6 -311,0 -95,2 Mitteresidentidele -368,6 -0,2 -334,2 -1,3 Kokku -3 332,5 -557,3 -2 901,9 -437,3 141 Mitteresidentidele antud toetustest moodustasid maksed Euroopa Liidu eelarvesse 321,9 mln eurot (2020. a 278,3 mln eurot). Lisa a20 Reservid mln eurot A. Stabiliseerimisreserv Stabiliseerimisreserv on riigieelarve vahenditest ja muudest seadusandluse alusel kindlaksmääratud laekumistest moodustatud vara kogum, mis on reguleeritud Riigieelarve seaduse § 71-74 alusel. Stabiliseerimisreservi eesmärk on üldmajanduslike riskide vähendamine, sotsiaalmajanduslike kriiside vältimine või leevendamine, eriolukorra, erakorralise seisukorra, sõjaseisukorra või muu erakorralise olukorra või olulise mõjuga kriisi lahendamine või ennetamine või kollektiivse enesekaitse lepingus ettenähtud kohustuste täitmine, finantsasutus- tele likviidsus- või maksevõimega seotud raskusi või makse- ja arveldussüsteemides olulisi tõrkeid põhjustada võiva finantskriisi lahendamine või ennetamine. Aprillis 2020 otsustas Riigikogu lubada võtta COVID-19 pandeemiaga seotud riskide vähendamiseks ja kriisi leevenda- miseks stabiliseerimisfondi vahendid riigi rahavoogude juhtimiseks kasutusele. Kummalgi aruandeaastal ei võetud siiski stabiliseerimisreservist raha välja. 2021 2020 Jääk perioodi alguses 431,9 414,4 Finantstulu reservi paigutamiselt -2,7 -1,4 Tulu Eesti Panga kasumist (vt lisa a27) 0,9 18,9 Jääk perioodi lõpus 430,1 431,9 Riigieelarve seaduse § 71 lg 2 punkt 2 ja raamatupidamise seaduse § 38 lõiked 7-10 reguleerivad riigi konsolideerimata rahavoolise ülejäägi arvestust ja selle jaotamist. Riigikogu võib otsustada selle kandmise stabiliseerimisreservi, kui riigi majandusaasta konsolideerimata tulem on positiivne ja korrigeeritud konsolideerimata rahavoog on ülejäägis. Riigi konsolideerimata rahavoolise ülejäägi/puudujäägi arvestus 2021 2020 Rahavood põhitegevusest kokku 62,7 -627,0 Rahavood investeerimistegevusest kokku -270,7 -1 637,8 Miinus likviidsete finantsvarade ja stabiliseerimisreservi vahendite paigutamise rahavood -181,7 129,3 Pikaajaliste võlakohustuste tagasimaksed, makstud intressid ja muud finantskulud -500,5 -322,7 Kokku -890,2 -2 458,2 B. Omandireformi reservfond Omandireformi reservfond on moodustatud Erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse alusel. 2021 2020 Jääk perioodi alguses 37,9 34,0 Maa erastamisest laekunud tulu 6,6 5,9 Erastamise korraldamisega seotud kulude hüvitamine -2,7 -2,0 Jääk perioodi lõpus 41,8 37,9 C. Riigikassa likviidsusreserv 31.12.2021 31.12.2020 31.12.2019 Likviidsusreserv (likviidsed varad) 1 628,8 1 725,4 927,7 Klientide nõudmiseni hoiused riigikassas (kohustised) 1 895,1 1 888,7 1 413,3 Likviidsusreservi ja nõudmiseni hoiuste vahe -266,3 -163,3 -485,6 142 Riigikassa loeb likviidsusreserviks raha pangakontodel, võlakirju kauplemisportfellis ja neilt arvestatud intressinõu- deid. Likviidsusreservist eraldi hoiab riigikassa stabiliseerimisreservi vahendeid. Likviidsusreservist on lahutatud ka omandireformi reservfondi vahendid. Lisa a21 Kaupade ja teenuste müük mln eurot Konsolideeritud Konsolideerimata 2021 2020 2021 2020 Riigilõivud (vt lisa a4) 88,8 74,5 89,1 74,9 Tulu majandustegevusest 3 085,1 2 417,5 312,8 233,6 Tulu elektrienergia müügist 1020,7 619,7 0,1 0,1 Tulu tervishoiust 593,5 544,0 6,1 6,1 Tulu transporditeenustelt 243,4 235,0 2,2 1,8 Tulu põllu- ja metsamajandusest 231,0 196,7 8,3 7,6 Tulu kaevandamisest, töötlevast tööstusest ja ehitusest 280,2 199,9 0,0 0,0 Tulu sideteenustelt 119,9 107,6 0,7 0,6 Tulu soojusenergia müügist 54,3 37,2 0,2 0,1 Üür ja rent 34,0 29,5 0,7 0,4 Hoonestusõiguse ja kasutusõiguse tasud 14,2 13,7 6,0 5,7 Tulu haridusalasest tegevusest 20,1 17,5 9,7 8,1 Tulu kultuuri-, spordi ja puhkealasest tegevusest 21,0 19,5 2,0 1,8 Saastekvootide müük 248,7 156,8 248,7 142,4 Taastuvenergia statistiliste ülekannete müük 7,6 37,5 7,6 37,5 Veeteetasu 6,8 4,7 6,8 4,7 Tagatistasud, kindlustuspreemiad, lepingutasud 12,1 9,6 0,0 0,0 Põhitegevusena teenitud intressitulud antud laenudelt 7,2 3,9 0,0 0,0 Muu toodete ja teenuste müük 170,4 184,7 13,7 16,7 Kokku kaupade ja teenuste müük 3 173,9 2 492,0 401,9 308,5 . Lisa a22 Muud tulud mln eurot Konsolideeritud Konsolideerimata 2021 2020 2021 2020 Kasum/kahjum kinnisvarainvesteeringute müügist (vt lisa a10) 0,7 2,4 0,1 0,1 Kasum/kahjum materiaalse põhivara müügist (vt lisa a11) 37,6 24,5 31,1 18,5 Kasum/kahjum bioloogiliste varade müügist (vt lisa a14) 0,1 0,1 0,1 0,1 Võlalt arvestatud intressitulu (sh maksuviivised, vt lisa a4) 15,9 16,6 14,5 14,9 Trahvid (vt lisa a4) 19,1 18,5 18,6 18,1 Saastetasud (vt lisa a4) 22,7 20,4 36,4 26,8 Tulu loodusressursside kasutada andmisest (vt lisa a4) 34,1 23,4 54,6 32,9 Universaalse postiteenuse maksed (vt lisa a4) 0,1 0,1 0,9 1,0 Kohtuotsustest tulenevad hüvitised (vt lisa a4) 9,3 9,6 9,3 9,6 Teekasutustasu (vt lisa a4) 21,3 20,0 21,3 20,1 Kasum/kahjum varude müügist 7,1 20,4 0,2 0,1 Kasum tuletisinstrumentide ümberhindlusest 93,8 18,6 0,0 0,0 Muud tulud 40,8 13,5 3,4 5,4 Muud tulud kokku 302,6 188,1 190,5 147,6 143 Lisa a23 Tööjõukulud mln eurot Konsolideeritud Konsolideerimata 2021 2020 2021 2020 Töötasukulud Valitavad ja ametisse nimetatavad isikud -21,2 -20,2 -21,2 -20,2 Ametnikud -401,5 -388,1 -401,5 -388,1 Nõukogude ja juhatuste liikmed -15,0 -14,3 0,0 0,0 Töötajad -907,1 -849,9 -290,4 -268,1 Põhikohaga töötajate töötasu kokku -1 344,8 -1 272,5 -713,1 -676,4 Ajutiste ja koosseisuväliste töötajate töötasu -26,4 -23,1 -16,3 -12,2 Eripensionid ja pensionisuurendused -91,2 -83,7 -91,2 -83,7 Töötasukulud kokku -1 462,4 -1 379,3 -820,6 -772,3 Keskmine töötajate arv (inimest taandatuna täistööajale) Valitavad ja ametisse nimetatavad isikud 362 353 362 353 Ametnikud 16 581 16 529 16 581 16 529 Nõukogude ja juhatuste liikmed 229 241 0 0 Töötajad 39 499 39 642 13 416 13 215 Keskmine töötajate arv kokku 56 671 56 765 30 359 30 097 Muud tööjõukulud Erisoodustused -8,6 -7,5 -4,3 -3,6 Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed -456,8 -432,9 -247,3 -233,8 Kapitaliseeritud oma valmistatud põhivara maksumusse 23,9 22,4 3,4 3,2 Muud tööjõukulud kokku -441,5 -418,0 -248,2 -234,2 Tööjõukulud kokku -1 903,9 -1 797,3 -1 068,8 -1 006,5 Eripensioni ja pensionisuurenduste eraldiste moodustamist (vt lisa a16 A) kajastatakse kuluna tööjõukulude grupis, v. a pensionile jäänud isikutele makstavad pensionisuurenduste korrigeerimised avaliku teenistuse seaduse alusel, mis kajastatakse sotsiaaltoetuste grupis (vt lisa a19 B), kuna ei ole võimalik eristada riigis ja muudes avalik-õiguslikes ju- riidilistes isikutes välja teenitud pensionisuurendust. Eripensionite ja pensionisuurenduste arvestusega kaasnevad kindlustusmatemaatilised kasumid ja kahjumid kajasta- takse otse netovarade muutusena, mitte tulemiaruande kaudu. Tööjõukulud tegevusalade lõikes on esitatud lisas a28. Lisa a24 Majandamiskulud mln eurot Konsolideeritud Konsolideerimata 2021 2020 2021 2020 Tootmiskulud -811,3 -495,6 -0,5 -0,2 Ravimid ja meditsiiniteenused -226,0 -182,5 -78,3 -45,3 Kinnistute, hoonete ja ruumide majandamiskulud -150,9 -137,2 -161,1 -145,1 Sõidukite majandamiskulud -125,3 -126,7 -36,7 -34,4 Rajatiste majandamiskulud -114,1 -118,1 -46,0 -54,4 Kaitseotstarbeline varustus ja materjalid -95,6 -116,9 -95,6 -116,9 Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud -91,1 -82,8 -60,4 -53,5 144 Konsolideeritud Konsolideerimata 2021 2020 2021 2020 Administreerimiskulud -78,2 -67,4 -45,5 -38,2 Sotsiaalteenused -102,3 -58,2 -133,5 -87,4 Inventari majandamiskulud -37,0 -35,7 -21,3 -19,8 Kommunikatsiooni-, kultuuri- ja vaba aja sisustamise kulud -43,0 -34,5 -11,2 -9,4 Lähetuskulud (v.a koolituslähetus) -38,1 -33,1 -36,0 -31,6 Tagatis- ja garantiikahjude eraldiste muutus -15,8 -25,7 0,0 0,0 Uurimis- ja arendustööd -28,3 -25,0 -15,5 -15,3 Õppevahendite ja koolituse korralduskulud -20,4 -20,4 -17,2 -16,2 Töömasinate ja seadmete majandamiskulud -19,5 -20,3 -4,4 -4,1 Muu erivarustus ja materjalid -12,7 -19,8 -6,7 -6,2 Toiduained ja toitlustusteenused -19,3 -18,2 -12,2 -11,4 Transporditeenused -10,4 -14,3 -3,4 -6,7 Töötajate koolituskulud (sh koolituslähetus) -13,3 -11,0 -7,7 -6,2 Eri- ja vormiriietus -8,6 -6,0 -5,0 -4,6 Mitmesugused muud majanduskulud -15,2 -14,5 -13,1 -10,6 Kokku majandamiskulud -2 076,4 -1 663,9 -811,3 -717,5 Majandamiskulud tegevusalade lõikes on esitatud lisas a28. Lisa a25 Põhivara amortisatsioon ja väärtuse muutus mln eurot Konsolideeritud Konsolideerimata 2021 2020 2021 2020 Kinnisvarainvesteeringutelt (vt lisa a10) -2,6 -2,6 -0,1 -0,1 Materiaalselt põhivaralt (vt lisa a11) -643,8 -613,2 -258,3 -245,0 Immateriaalselt põhivaralt (vt lisa a12) -58,3 -49,7 -32,8 -29,5 Põhivara amortisatsioon ja väärtuse muutus kokku -704,7 -665,5 -291,2 -274,6 Põhivara amortisatsioon ja väärtuse muutus tegevusalade lõikes on esitatud lisas a28. Lisa a26 Muud kulud mln eurot Konsolideeritud Konsolideerimata 2021 2020 2021 2020 Riigisaladusega seotud kulud -108,3 -88,2 -108,3 -88,2 Kulu ebatõenäoliselt laekuvaks hinnatud laenunõuetest (vt lisa a6) 7,4 -69,7 0,2 0,1 Kulu ebatõenäoliselt laekuvaks hinnatud muudest nõuetest -0,9 -6,0 -1,4 -1,7 Varude allahindlus 41,1 -49,2 -19,4 -0,1 Saastekvootide kulu -192,0 -76,2 0,0 0,0 Muud kulud -89,0 -22,2 -4,2 -4,5 Muud kulud kokku -341,7 -311,5 -133,1 -94,4 145 Lisa a27 Finantstulud ja –kulud mln eurot Konsolideeritud Konsolideerimata 2021 2020 2021 2020 Tulem osalustelt 1,0 1,5 365,7 236,8 Tulem sihtasutustelt (vt lisa a8) 0,0 0,0 -1,0 4,9 Dividendid tütarettevõtjatelt (vt lisa a9) 0,0 0,0 109,8 177,6 Dividendid sidusettevõtjatelt (vt lisa a9) 0,0 0,0 0,8 0,5 Tütarettevõtjate osaluste allahindlused ja allahindluste tühistami- sed (vt lisa a9) 0,0 0,0 250,6 53,8 Tulem osaluste müügist (vt lisa a3, a9) -0,7 0,0 5,5 0,0 Muud kasumid ja kahjumid tütarettevõtjatelt (vt lisa a8, a9) -0,4 0,1 0,0 0,0 Tulem sidusettevõtjatelt (vt lisa a9) 2,1 1,4 0,0 0,0 Intressikulu -166,2 -157,9 -126,5 -111,8 Laenukohustistelt (vt lisa a17) -40,0 -46,3 -1,4 -1,5 Tuletisinstrumentidelt -0,1 -0,2 0,0 0,0 Diskonteeritud kohustistelt (sh eraldistelt, vt lisa a16) -125,3 -111,5 -124,4 -110,6 Muudelt kohustistelt -0,8 0,1 -0,7 0,3 Tulu hoiustelt ja väärtpaberitelt -1,0 -21,3 -4,4 -104,1 Intressitulu deposiitidelt (vt lisa a2) -4,3 -1,6 -4,8 -2,2 Tulem võlakirjadelt (vt lisa a3) -3,1 -2,1 -3,2 -2,3 Tulem riskikapitalifondidelt (vt lisa a3) 4,7 -14,3 0,6 -15,4 Tulem sihtotstarbelistelt fondidelt (vt lisa a5) 0,0 0,0 2,5 -84,5 Muud finantstulud ja -kulud 1,7 -3,3 0,5 0,3 Muud finantstulud 5,7 25,5 3,6 21,6 Intressitulu laenudelt 5,0 4,5 2,7 2,7 Tulu Eesti Panga kasumist ( vt lisa a20 A) 0,9 18,9 0,9 18,9 Muud finantstulud -0,2 2,1 0,0 0,0 Muud finantskulud -0,5 -0,3 0,0 0,0 Finantstulud ja -kulud kokku -161,0 -152,5 238,4 42,5 Lisa a28 Kulud tegevusalade lõikes mln eurot A. Konsolideeritud aruanne 2021 2020 sioon ja väär- sioon ja väär- Majandamis- Majandamis- Tööjõukulud Tööjõukulud tuse muutus tuse muutus Muud kulud Muud kulud Amortisat- Amortisat- Kokku Kokku kulud kulud Üldised valitsussek- tori teenused 167,0 104,3 53,1 3,4 327,8 158,2 96,2 48,9 3,4 306,7 Riigikaitse 129,9 173,0 76,2 49,8 428,9 122,6 189,2 68,9 45,6 426,3 Avalik kord ja julge- olek 313,6 73,9 23,5 61,2 472,2 310,7 69,4 21,4 46,2 447,7 Majandus 480,0 1 169,5 471,1 250,6 2 371,2 463,7 858,4 448,3 259,4 2 029,8 Keskkonnakaitse 39,8 20,5 6,4 0,1 66,8 38,3 30,8 6,9 0,0 76,0 146 2021 2020 sioon ja väär- sioon ja väär- Majandamis- Majandamis- Tööjõukulud Tööjõukulud tuse muutus tuse muutus Muud kulud Muud kulud Amortisat- Amortisat- Kokku Kokku kulud kulud Tervishoid 388,3 304,7 30,5 20,3 743,8 342,9 222,4 27,6 1,9 594,8 Vaba aeg, kultuur, re- ligioon 71,0 87,5 15,1 0,1 173,7 68,1 78,8 13,7 0,1 160,7 Haridus 169,6 64,0 21,6 -1,6 253,6 161,5 50,6 24,6 1,5 238,2 Sotsiaalne kaitse 144,7 79,0 7,2 124,5 355,4 131,3 68,1 5,2 111,6 316,2 Kulud kokku 1 903,9 2 076,4 704,7 508,4 5 193,4 1 797,3 1 663,9 665,5 469,7 4 596,4 Muudes kuludes kajastuvad muud tegevuskulud, intressikulu ja muud finantskulud. B. Konsolideerimata aruanne 2021 2020 sioon ja väär- sioon ja väär- Majandamis- Majandamis- Tööjõukulud Tööjõukulud tuse muutus tuse muutus Muud kulud Muud kulud Amortisat- Amortisat- Kokku Kokku kulud kulud Üldised valitsussektori teenused 157,5 77,4 22,0 2,3 259,2 149,6 71,0 20,7 1,4 242,7 Riigikaitse 126,8 179,8 75,8 49,8 432,2 121,6 194,4 68,7 45,6 430,3 Avalik kord ja julgeolek 313,6 139,7 23,5 61,2 538,0 310,7 131,6 21,4 46,2 509,9 Majandus 110,0 89,3 136,3 3,9 339,5 102,6 83,5 129,6 0,0 315,7 Keskkonnakaitse 31,5 18,4 4,5 0,1 54,5 30,1 29,8 5,1 0,0 65,0 Tervishoid 26,6 124,1 0,8 19,4 170,9 21,3 58,2 0,9 0,0 80,4 Vaba aeg, kultuur, reli- gioon 15,8 15,4 3,6 0,0 34,8 14,4 13,7 3,0 0,0 31,1 Haridus 160,8 72,5 20,9 -1,6 252,6 142,5 52,4 23,1 1,5 219,5 Sotsiaalne kaitse 126,2 94,7 3,8 124,5 349,2 113,7 82,9 2,1 111,5 310,2 Kulud kokku 1 068,8 811,3 291,2 259,6 2 430,9 1 006,5 717,5 274,6 206,2 2 204,8 Muudes kuludes kajastuvad muud tegevuskulud ja intressikulu. Tööjõukulu ja intressikulu mõjutav avaliku teenistuse pensionieraldiste muutus kajastub sotsiaalse kaitse kuludes (vt lisa a23). Lisa a29 Tehingud avaliku sektori ja sidusüksustega mln eurot A. Varad ja kohustised teiste avaliku sektori ja sidusüksustega Konsolideeritud Konsolideerimata 31.12.2021 31.12.2020 31.12.2019 31.12.2021 31.12.2020 31.12.2019 Varad 1 183,2 617,3 312,9 6 724,1 5 902,4 4 465,0 Käibevara 1 060,0 498,8 194,6 1 553,1 570,9 256,2 Raha ja pangakontod 758,4 198,5 0,0 758,4 198,5 0,0 Maksu-, lõivu- ja trahvinõuded 98,8 93,1 87,5 172,2 137,4 144,6 Muud nõuded ja ettemaksed 202,8 207,2 107,1 622,5 235,0 111,6 147 Konsolideeritud Konsolideerimata 31.12.2021 31.12.2020 31.12.2019 31.12.2021 31.12.2020 31.12.2019 Põhivara 123,2 118,5 118,3 5 171,0 5 331,5 4 208,8 Osalused sihtasutustes 0,0 0,0 0,0 441,7 442,9 366,8 Osalused tütar- ja sidusettevõtjates 65,0 60,4 57,9 4 169,9 3 881,8 3 657,0 Muud nõuded ja ettemaksed 58,2 58,1 60,4 559,4 1 006,8 185,0 Kohustised 1 413,3 1 261,9 1 480,9 2 495,4 2 440,5 1 914,7 Lühiajalised kohustised 1 368,7 1 221,0 1 443,7 2 392,0 2 337,1 1 811,6 Saadud maksude, lõivude, trahvide ettemaksed 19,6 15,7 10,4 35,4 27,2 21,7 Võlad tarnijatele 10,2 7,4 6,8 27,3 19,2 21,9 Maksuvõlad 328,2 306,9 279,3 328,2 306,9 279,3 Muud kohustised ja saadud ettemak- 1 010,7 891,0 1 147,2 2 000,4 1 982,9 1 488,4 Eraldised 0,0 0,0 0,0 0,7 0,9 0,3 Pikaajalised kohustised 44,6 40,9 37,2 103,4 103,4 103,1 Muud kohustised ja saadud ettemak- 44,6 40,9 37,2 103,4 103,4 103,1 B. Tulud ja kulud teistelt avaliku sektori ja sidusüksustelt Konsolideeritud Konsolideerimata 2021 2020 2021 2020 Tegevustulud 932,4 854,1 408,8 382,2 Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed 221,3 197,0 324,3 323,1 Kaupade ja teenuste müük 664,9 616,2 10,0 9,8 Saadud toetused 32,7 26,3 28,2 18,4 Muud tulud 13,5 14,6 46,3 30,9 Tegevuskulud -5 657,3 -5 093,3 -6 278,0 -5 608,0 Antud toetused -2 403,9 -2 067,3 -2 876,2 -2 440,6 Edasiantud maksud, lõivud, trahvid -3 200,0 -2 978,7 -3 200,0 -2 978,7 Tööjõukulud -0,1 -0,1 -0,1 -0,1 Majandamiskulud -54,3 -44,6 -203,1 -186,2 Muud tegevuskulud 1,0 -2,6 1,4 -2,4 Tegevustulem -4 724,9 -4 239,2 -5 869,2 -5 225,8 Finantstulud ja -kulud 0,9 18,1 366,8 169,1 Tulem osalustelt 2,2 1,2 365,7 236,8 Muud finantstulud ja -kulud -1,3 16,9 1,1 -67,7 Aruandeperioodi tulem -4 724,0 -4 221,1 -5 502,4 -5 056,7 Konsolideeritud aruandes kajastatakse aruandesse hõlmatud üksuste tehingud kohalike omavalitsuste ja muude avalik- õiguslike juriidiliste isikute ning nende valitseva mõju all olevate üksustega, samuti kõikide avaliku sektori üksuste sidusüksustega (olulise mõju all olevad äriühingud ja sihtasutused). Konsolideerimata aruandes kajastatakse aruandesse hõlmatud üksuste tehingud valitseva mõju all olevate tütarette- võtjate ja sihtasutustega, kohalike omavalitsuste ja muude avalik-õiguslike juriidiliste isikute ning nende valitseva mõju all olevate üksustega, samuti kõikide avaliku sektori üksuste sidusüksustega (olulise mõju all olevad äriühingud ja sih- tasutused). 148 Lisa a30 Tingimuslikud kohustised ja varad mln eurot Konsolideeritud Konsolideerimata 31.12.2021 31.12.2020 31.12.2021 31.12.2020 Tingimuslikud kohustised 6 252,6 6 054,2 7 227,9 7 403,5 Maksmata osalus rahvusvahelistes finantsinstitutsioonides 1 647,0 1 588,2 1 647,0 1 588,2 (vt lisa a30 A) Pankade poolt väljastatud õppelaenude jääk (vt lisa a6) 42,0 52,4 42,0 52,4 Laenutagatiseks panditud põhivara (vt lisad a8, a9) 117,3 141,0 0,0 0,0 Laenutagatiseks panditud käibevara 32,5 36,6 0,0 0,0 Tingimuslikud kohustised seoses kohtuprotsessidega 425,0 504,1 425,8 427,1 Antud garantiid (vt lisa a30 B) 2 109,9 2 078,6 1 695,8 1 673,7 Toetuste andmise kohustised (vt lisa a30 C) 548,0 649,9 1 770,2 2 013,3 Katkestamatud kasutusrendikohustised (vt lisa a30 D) 69,1 81,8 1 090,1 1 008,7 Tarnelepingud ja investeerimiskohustised (vt lisa a30 E) 1 261,8 921,6 450,6 533,7 Vara väljaostuõigus (vt lisa a30F) 0,0 0,0 106,4 106,4 Tingimuslikud nõuded 431,1 446,7 8,7 4,8 Katkestamatud kasutusrendinõuded (vt lisa a30 D) 431,1 446,7 8,7 4,8 A. Osalused rahvusvahelistes finantsinstitutsioonides EBRD EIB NIB CEB IBRD MIGA ESM KMF* Kokku Seisuga 31.12.2020 Võlakirjad 0,0 0,0 0,0 0,0 0,2 0,1 0,0 0,0 0,3 Sissenõutavad aktsiad 23,8 187,8 68,9 11,3 127,2 0,0 1 153,2 0,0 1 572,2 Sissemakstavad aktsiad 0,0 0,0 0,0 0,0 2,7 0,0 0,0 13,0 15,7 Saadud fondiemissioonist 1,0 5,4 3,9 0,6 3,5 0,0 0,0 0,0 14,4 Kokku 24,8 193,2 72,8 11,9 133,6 0,1 1 153,2 13,0 1 602,6 Seisuga 31.12.2021 Võlakirjad 0,0 0,0 0,0 0,0 0,2 0,1 0,0 0,0 0,3 Sissenõutavad aktsiad 23,8 187,8 68,9 11,3 128,6 0,9 1 153,2 12,7 1 587,2 Sissemakstavad aktsiad 0,0 0,0 0,0 0,0 3,6 0,0 55,9 0,0 59,5 Saadud fondiemissioonist 1,0 5,4 3,9 0,6 2,3 0,0 0,0 0,0 13,2 Kokku 24,8 193,2 72,8 11,9 134,7 1,0 1 209,1 12,7 1 660,2 *KMF: Kolme Mere Investeerimisfond (vt ka lisa a3). Osaluste eest tasutud summa kajastub bilansis (vt lisa a3). Võlakirjad ja sissenõutavad aktsiad on riik kohustatud välja ostma välispanga nõudmisel. Neilt ei arvestata intresse. B. Antud garantiid Konsolideeritud Konsolideerimata Laenu andja Laenu võtja 31.12.2021 31.12.2020 31.12.2021 31.12.2020 Rahastamisraskustesse sattunud eu- EFSF roala liikmesriigid 1 543,0 1 543,0 1 543,0 1 543,0 Liikmesriigid eriolukorras töötuse Euroopa Komisjon riski leevendamiseks 48,7 48,7 48,7 48,7 Euroopa Komisjon Euroopa ühtne kriisilahendusnõukogu 22,0 0,0 22,0 0,0 Projektipõhised investeeringulaenud EIB ja -tagatised 0,9 0,8 0,9 0,8 EIB SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla 52,2 52,2 52,2 52,2 CEB SA KredEx 28,8 28,8 28,8 28,8 149 Konsolideeritud Konsolideerimata Laenu andja Laenu võtja 31.12.2021 31.12.2020 31.12.2021 31.12.2020 Pangad, liisingfirmad, SA KredEx ettevõtlus- ja eluasemelae- välisfirmad nude tagatised, ekspordigarantiid 310,3 303,9 0,0 0,0 Eesti pangad ja lii- Maaelu Edendamise SA maaettevõtjate singfirmad laenud ja laenutagatised 103,8 101,0 0,0 0,0 Muud 0,2 0,2 0,2 0,2 Kokku 2 109,9 2 078,6 1 695,8 1 673,7 C. Toetuste andmise kohustised Toetuste saajatega sõlmitud lepingud välisabi vahendamiseks ja kodumaiste toetuste andmiseks Konsolideeritud Konsolideerimata 31.12.2021 31.12.2020 31.12.2021 31.12.2020 Euroopa Liidu fondidest 432,9 530,4 1 627,2 1 845,9 Muu välisabi 26,1 23,4 27,8 13,3 Kodumaised toetused 89,0 96,1 115,2 154,1 Kokku 548,0 649,9 1 770,2 2 013,3 D. Katkestamatud kasutusrendikohustised ja -nõuded Konsolideeritud Konsolideerimata 31.12.2021 31.12.2020 31.12.2021 31.12.2020 Rendikohustised Kuni 1 aasta 28,6 29,7 117,9 112,3 1 kuni 5 aastat 38,9 47,2 262,5 241,7 Üle 5 aasta 1,6 4,9 709,7 654,7 Kokku 69,1 81,8 1 090,1 1 008,7 Rendinõuded Kuni 1 aasta 31,8 32,2 0,5 0,7 1 kuni 5 aastat 58,8 68,1 1,8 0,8 Üle 5 aasta 340,5 346,4 6,4 3,3 Kokku 431,1 446,7 8,7 4,8 Informatsioon rendile antud varade bilansilise jääkväärtuse kohta on esitatud lisades a10 ja a11. E. Tarnelepingud ja investeerimiskohustised Sõlmitud suuremahulised tarnelepingud ja kokkulepitud investeerimiskohustised Konsolideeritud Konsolideerimata 31.12.2021 31.12.2020 31.12.2021 31.12.2020 Riigi Kinnisvara AS investeerimiskohustised 77,8 96,5 0,0 0,0 Transpordi ja selle taristuga seotud kohustised 376,5 563,2 212,4 391,6 Kaitseotstarbeliste põhivarade soetuseks 222,7 118,8 222,7 118,8 Elektrienergia tootmise ja tarnimisega seotud kohusti- 566,7 118,6 0,0 0,0 sed Muud tarnelepingud 18,1 24,5 15,5 23,3 Tarnelepingud ja investeerimiskohustised kokku 1 261,8 921,6 450,6 533,7 F. Vara väljaostuõigus Riigil on õigus osta välja 1 kuni 4 riigi tütarettevõtja omanduses olevat parvlaeva, andes ostusoovist teada hiljemalt 2022. aasta septembris. Riik ei ole seni otsustanud, kas seda õigust kasutada või mitte. Õiguse kasutamisel tuleb lae- vad välja osta hiljemalt 2026. a. Maksimaalne hinnanguline väljaostukulu on 106,4 mln eurot. 150 Lisa a31 Selgitused riigieelarve täitmise aruande kohta Riigieelarve täitmise aruandes on kajastatud kõik riigi konsolideerimata raamatupidamise aastaaruandes hõlmatud rii- giraamatupidamiskohustuslased koos nende valitsemisel olevate riigiasutustega (vt lisa a1 A). Aruanne on koostatud üldjuhul tekkepõhisel printsiibil ja on võrreldav riigi konsolideerimata tulemiaruandega. Aruande liigendus ja arves- tuspõhimõtted vastavad 2021. aasta riigieelarve seaduse liigendusele ja arvestuspõhimõtetele. 2021. a ja 2020. a riigieelarve on sarnase ülesehitusega, mistõttu on aruandes esitatud ka võrreldava perioodi tegeliku eelarve täitmise andmed. Alates 2020. a on riigieelarve koostatud kõikide valitsemisalade kulude ja investeeringute kohta tulemusvaldkondade ja programmide kaupa. Programmide kuludest ja investeeringutest on jäetud välja käibe- maksukulu, mis kajastatakse igas valitsemisalas koondkirjel väljaspool tulemusvaldkondi ja programme. Programmide kuludesse on eelarvestatud mitterahalistest kuludest ainult põhivarade amortisatsioon. Eelarve täitmises on kajasta- tud lisaks amortisatsioonikulule mitterahalistest tehingutest veel põhivarade müügiga kaasneva varade jääkväärtuse mahakandmine (vähendab tulu). Tulemiaruandes kajastatud muud mitterahalised tulud ja kulud, mida ei eelarvestatud, on riigieelarve täitmise aruandes kajastatud korrigeerimiste kirjetel, mitte riigieelarve tulude ja kulude koosseisus. Aruande koondosas on eraldi välja toodud tegelik eelarvepositsioon. Selle arvestamiseks on riigieelarve tulusid ja ku- lusid korrigeeritud lähtudes eelarvepositsiooni arvestamise reeglitest, mis tulenevad Euroopa rahvamajanduse statis- tika koostamise juhenditest (European Standard of Accounts). Peale eelarvepositsiooni arvestust on koondosas esitatud kirjed, millega on vaja riigieelarve tulusid ja kulusid korrigee- rida tulemiaruandes kajastatud tulude ja kuludeni jõudmiseks ning mida riigieelarves arvesse ei võetud või mida kajas- tati raamatupidamise arvestuspõhimõtetest erinevalt. Aruande osades ja jagudes on väljaspool riigieelarve tulusid ja kulusid arvestatud tulemiaruandesse kuuluvad tulud ja kulud kajastatud aruande alajaotuses „Korrigeerimised“. Aruanne algab kokkuvõttega. Seejärel on esitatud andmed valitsemisalade kaupa (jaotatuna osadeks ja jagudeks). Kõi- kide valitsemisalade eelarved ja eelarve täitmised on jaotatud majandusliku sisu järgi tuludeks, kuludeks, investeerin- guteks (materiaalse ja immateriaalse põhivara soetused) ja finantseerimistehinguteks (eelarvestamisele kuuluvad te- hingud finantsvarade ja –kohustistega). Kulud ja investeeringud on jaotatud tulemusvaldkondade kaupa ning tulemus- valdkondades täiendavalt programmide kaupa. Sealhulgas on esitatud piirmääraga kulud ja investeeringud. Piirmää- raga kuludeks ja investeeringuteks loetakse riigieelarveseaduse ja selle alusel kehtestatud alamaktide alusel kindlaks- määratud limiidid, mida ei ole lubatud ületada. Kulude ja investeeringute kogumaht sisaldab lisaks järgmisi vahendeid: 1) arvestuslikud vahendid, kus piirmäär on sätestatud eraldi seadusandluse või lepingu alusel, riigieelarves planeeritud summasid võib ületada (näiteks pensionid); 2) tulud ja nende arvel tehtavad kulud, mille korral eelarve limiit tekib tulude saamisel sõltumata riigieelarves planee- ritud tulust; 3) mitterahaline põhivarade amortisatsiooni ja väärtuse muutuse kulu. Aruanne on esitatud tuhandetes eurodes. Tulud ja raha sisse toovad finantseerimistehingud on kajastatud plussmär- giga, kulud, investeeringud ning raha väljaviivad finantseerimistehingud miinus-märgiga. Riigisisesed tehingud on koondis elimineeritud, välja arvatud riigisisesed maksutulud ja –kulud, mis on elimineeritud korrigeerimistena tulemiaruandes kajastatud tulude ja kuludeni jõudmiseks. Valitsemisalade andmetes on valitse- misala-sisesed tehingud üldjuhul elimineerimata, kuna sisene tehing tekitab ühele valitsemisala asutusele kulutuse, milleks kasutati riigieelarvet, ning teisele asutusele saadud tulu, mis on omakorda aluseks tuludest sõltuvate kulutuste limiidi tekkele. Valitsemisala sisesed toetuste vahendamised on tuludest ja kuludest elimineeritud. Samuti on kuludest elimineeritud teiste valitsemisalade riigiasutustele vahendatud välistoetused ja nende kaasfinantseerimine ning tulu- dest teiste valitsemisalade riigiasutustelt saadud välistoetuste kaasfinantseerimine. Teiste valitsemisaladega seotud elimineerimised on ühtlasi lisatud korrigeerimistena, kuna neid ei elimineerita valitsemisala tulemiaruandes. Aruandes on esitatud esialgne ja lõplik eelarve. Esialgne eelarve kajastab Riigikogu poolt 09.12.2020 vastu võetud 2021. aasta riigieelarve seadust. Selle kohaselt oli riigieelarve tulude maht 11 253,1 mln eurot, kulude maht 12 667,2 mln eurot, investeeringute maht 463,0 mln eurot ja finantseerimistehingute maht 17,5 mln eurot. Lõplik eelarve sisaldab eelarves aasta jooksul tehtud muudatusi, sh 2020. aastast järele jäänud eelarve ületoomist 2021. a eelarvesse. Lõplikuks 2020. aastast üle toodud eelarveks kujunes 1 007,4 mln eurot, sh kuludeks ja investeeringuteks 949,3 mln eurot ja finantseerimistehinguteks 58,1 mln eurot. 151 A. 2020. aastast 2021. aastasse üle toodud eelarve tuh eurot Majandustege- vuse, saas- Muudatu- Käskkirjaga tekvootide sed peale üle kantud müügi ja kodu- Välistoetuste ja 2020. a aas- kindlaksmää- maistest toe- kaasfinantsee- taaruande Valitsemisala ratud jäägid tuste jäägid rimise jäägid Kokku kinnitamist Vabariigi Valitsus 148 587 0 0 148 587 -31 809 Riigikogu 2 067 1 0 2 068 0 Vabariigi President 449 0 0 450 0 Riigikontroll 759 0 0 759 0 Õiguskantsler 93 14 0 107 0 Riigikohus 69 38 0 107 0 Riigikantselei 1 420 61 0 1 482 0 Haridus- ja Teadusministeerium 18 008 11 107 9 008 38 123 14 Justiitsministeerium 3 923 6 917 1 821 12 660 0 Kaitseministeerium 47 247 290 666 48 202 1 793 Keskkonnaministeerium 8 533 147 234 3 151 158 918 0 Kultuuriministeerium 23 215 44 788 376 68 379 0 Majandus- ja Kommunikatsioonimi- 214 684 50 975 3 413 269 072 -810 Maaeluministeerium 15 079 2 923 724 18 726 0 Rahandusministeerium 99 260 48 244 1 959 149 464 0 Siseministeerium 18 521 2 600 17 555 38 676 0 Sotsiaalministeerium 25 034 10 331 2 030 37 395 0 Välisministeerium 13 891 265 46 14 202 0 Kokku 640 839 325 790 40 750 1 007 378 -30 812 2020. a aruandes esitati 2021. aastasse üleviidavaks eelarveks kokku 1 038,2 mln eurot. Vabariigi Valitsuse reservi- desse toodi 2020. a lõpul arvestatud kogujäägist 180,4 mln eurot üle 2021. aastasse 148,6 mln eurot. 2021. aasta jooksul suurendati ületoodud vahendeid kaitseministri käskkirja alusel 1,8 mln euro võrra. Majandus- ja Kommunikatsiooni- ministeeriumi valitsemisalas korrigeeriti tulust sõltuva kulu eelarve ületoomist kokku -0,8 mln euro võrra. 14.04.2021. a võttis Riigikogu vastu lisaeelarve seaduse COVID-19 pandeemia mõjude leevendamiseks. Selles suuren- dati riigieelarve kulusid 640,3 mln euro võrra ja investeeringuid 0,5 mln euro võrra. 24.11.2021. a võttis Riigikogu vastu 2021. a riigieelarve seaduse muutmise seaduse, millega kokkuvõttes suurendati investeeringute eelarvet 3,7 mln euro võrra ning samas summas vähendati kulude eelarvet, jaotades seda ühtlasi valit- semisalade vahel ümber. Lõplikus eelarves on lisaks arvestatud Vabariigi Valitsuse korralduste alusel kvartaalsete liigenduste alusel ja Vabariigi Valitsuse reservist ning sellest rahandusministrile otsustamiseks jaotatud sihtotstarbelisest reservist ja omandireformi reservfondist antud vahendid valitsemisaladele ümber jaotatud. Eelarveseadusega prognoositud tuludest sõltuvad ku- lutused arvestatakse lõplikus eelarves tagasi ja asendatakse tulust tekkinud eelarvega. Tegelik eelarve tekib tulude lae- kumisel (saadud toetused), sildfinantseerimise avamisel välistoetustest rahastatavate projektide korral või tulude tek- kimisel (majandustegevusest saadud tulu, saastekvootide müügist saadud tulu, muud tulud). Lõpliku eelarve kujune- mine on kokkuvõtlikult esitatud alltoodud tabelis. B. Lõpliku eelarve kujunemine tuh eurot Kulud, inves- teeringud ja Finantseeri- Tulud käibemaksu- mistehingud kulu Esialgne eelarve 11 253 072 -13 130 144 17 515 Lisaeelarve seadus -640 738 Üle toodud eelmisest aastast (vt a31 A) -949 278 -58 100 Eelarves kavandatud toetused 1 454 810 Tegelikult laekunud toetused ja avatud sildfinantseerimine -1 115 423 Eelarves kavandatud välistoetuste kaasrahastamine 92 037 152 Kulud, inves- teeringud ja Finantseeri- Tulud käibemaksu- mistehingud kulu Tegelikult kasutatud välistoetuste kaasrahastamine -65 329 Eelarves kavandatud majandustegevusest laekuv tulu 38 770 Tegelikult majandustegevusest laekunud tulu -48 656 Eelarves saastekvootide müügist kavandatud tulu 47 847 Tegelikult saastekvootide müügist laekunud tulu -124 599 Eelarves kavandatud edasiantavad maksud toetusprojekti- deks 15 921 Tegelikult saadud maksutulu toetusprojektideks -16 378 Eelarves kavandatud muud tulud ja neist sõltuvad kulud 8 730 Tegelikud muud tulud, mille alusel avati limiit kulutuste tege- miseks -9 685 Kavandatud omandireformi reservfondi kasutamine 2 000 Tegelikult eraldatud omandireformi reservfondist -4 748 Lõplik eelarve 11 253 072 -14 444 864 -40 585 Lõplikus eelarves suurenes kulude, investeeringute ja käibemaksukulu eelarve võrreldes esialgse eelarvega 1 314,7 mln euro võrra. C. Tulemiaruande ja riigieelarve täitmise aruande koondi kirjete võrdlus tuh eurot 2021 2020 Eelarve Tule- Eelarve täit- Tule- Kirje nimetus täitmine miaruanne Vahe mine miaruanne Vahe Tulud Maksud ja sotsiaalkindlustusmak- 10 793 537 10 600 133 -193 404 9 398 017 9 302 436 -95 581 sed Kaupade ja teenuste müük 401 923 401 923 0 308 507 308 507 0 Riigilõivud 89 115 74 902 Tulu majandustegevusest 312 807 233 605 Saadud toetused 941 384 984 023 42 639 831 530 881 001 49 471 Muud tulud 183 825 190 398 6 573 133 125 147 575 14 450 Tulu põhivara ja varude müügist 31 486 18 845 Trahvid ja muud varalised karistused 17 654 15 693 Keskkonnatasud 91 009 58 680 Muud tegevustulud 43 676 39 907 Intressi- ja dividenditulud 111 777 -111 777 96 624 -96 624 Riigieelarve tuludesse kaasamata tulud 113 859 -113 859 13 668 -13 668 Tulemiaruande kirjed, mis ei ka- jastu riigieelarves eraldi kirjetel Tulem bioloogilise vara õiglase väär- 4 938 4 938 -12 281 -12 281 Tulem osalustelt 365 743 365 743 236 802 236 802 Tulu hoiustelt ja väärtpaberitelt -4 449 -4 449 -104 163 -104 163 Muud finantstulud 3 596 3 596 21 594 21 594 Tulud kokku 12 546 305 12 546 305 0 10 781 472 10 781 472 0 Kulud Riigieelarve kulud -12 782 985 -11 684 677 Riigieelarvesse kuludesse kaasa- mata kulud -269 632 -280 596 Kulud tulemiaruandes Antud toetused -7 049 443 -6 325 417 Ebatõenäoliselt laekuvad maksud, -39 366 -76 566 153 2021 2020 Eelarve Tule- Eelarve täit- Tule- Kirje nimetus täitmine miaruanne Vahe mine miaruanne Vahe Edasiantud maksud, lõivud, trahvid -3 532 927 -3 358 505 Tööjõukulud -1 068 771 -1 006 500 Majandamiskulud -811 299 -717 509 Põhivara amortisatsioon ja väärtuse -291 228 -274 594 Muud kulud -133 113 -94 401 Intressikulu -126 471 -111 782 Kulud kokku -13 052 617 -13 052 617 0 -11 965 273 -11 965 273 0 Tulem kokku -506 312 -506 312 0 -1 183 801 -1 183 801 0 Eelarves on maksutulud ja edasiantud maksude kulud planeeritud lähtudes eelarvepositsiooni arvestamise reeglitest: positsiooni loetakse laekunud maksutulu ja ülekanded maksude edasiandmisest, mida kolme maksuliigi puhul korri- geeritakse ühekuulise maksutulude laekumise ja ülekandmise nihkega, st jäetakse välja aasta esimese kuu laekumised ja ülekanded ning liidetakse järgmise aasta esimese kuu laekumised ja ülekanded. Kassapõhiselt arvestatud maksutulu ja maksude edasiandmise kulu vahe võrreldes tulemiaruandes kajastatud tekkepõhise maksutulu ja maksude edasiand- mise kuluga on kajastatud vastavalt maksude ja sotsiaalkindlustusmaksete tulu ning maksude ja sotsiaalkindlustus- maksete edasiandmise kulu korrigeerimisena tulemiaruande alusel. Eelarve koostamisel ei elimineerita riigisisest maksutulu ja -kulu, mis tulemiaruandes on elimineeritud (vt tulude ja kulude korrigeerimine tulemiaruande alusel). Tegelikud maksude laekumised, nende ühekuulise nihke ja riigisiseste maksude mõju ja võrdlus tulemiaruandega on esitatud käesoleva lisa osas D. Eelarves ei planeerita ebatõenäoliselt laekuvaid makse, lõive ja trahve (planeeritakse netotulu, maksude korral kassa- põhiselt). Kuna need kajastatakse tulemiaruandes kuluna, mitte tulu vähendusena, on need riigieelarve täitmise aruan- des kajastatud samuti tulude ja kulude korrigeerimisena. Riigieelarve tulude ja kuludena ei ole planeeritud muid mitterahalisi tehinguid peale põhivara amortisatsiooni ja jääkväärtuse mahakandmise. Seetõttu kajastuvad tulemiaruande alusel tehtavate korrigeerimiste osades veel mitme- sugused ümberhindlused ja nende tühistamised, mitterahalised saadud ja antud toetused, valuutakursi muutusest tek- kinud tulud ja kulud. Finantstuludest on riigieelarves planeeritud intressi- ja dividenditulud. Riigieelarves ei ole planeeritud mitterahalisi finantstulusid ega kasumeid/kahjumeid finantsinvesteeringute müügist. Eraldiste moodustamisest ja ümberhindamisest tekkivad kulud ja kulude korrigeerimised on teatud juhtudel arvesta- tud eelarves raamatupidamisega samal põhimõttel kuluna. Samas pensionieraldiste moodustamist ega eraldiste dis- konteerimisest tulenevat intressikulu ei ole eelarvestatud. Selle asemel on kuluna eelarvestatud pensionieraldiste hin- nangulised väljamaksed. Lähtudes eelarvestamisel kasutatud arvestuspõhimõtetest on esitatud ka eelarve täitmine. Kui eraldiste moodustamist ei olnud eelarvestatud, on see kajastatud korrigeerimiste blokis, võttes samas tagasi eelarve kuludesse arvestatud eraldiste väljamaksed. 2020. a tulemiaruandes on käesolevas aruandes tagasiulatuvalt vähendatud edasiantud maksukulu ja suurendatud an- tud toetusi 147 500 tuh euro võrra (vt Arvestusmeetodid ja hindamisalused, oluliste arvestuspõhimõtete, esitlusviiside ja hinnangute muutmine). D. Maksude jaotamine riigieelarve tuludeks, riigieelarve kuludeks ja korrigeerimisteks tuh eurot Tule- miaruande Tulu tule- Maksude lae- tulude ja lae- Maksutulu liik Lõplik eelarve miaruandes kumine kumiste vahe Tulumaks 1 923 223 2 657 128 2 627 322 29 806 Sotsiaalmaks 3 392 513 3 715 747 3 692 981 22 766 Töötuskindlustusmaksed 213 742 231 715 229 933 1 782 Kogumispensioni maksed 147 365 177 724 180 068 -2 345 Käibemaks 2 519 211 2 637 660 2 816 342 -178 683 Aktsiisid 946 844 981 619 970 797 10 822 Raskeveokimaks 5 000 5 047 5 092 -45 Tollimaks 44 400 63 545 62 253 1 292 Maamaks 59 000 56 818 59 303 -2 485 Hasartmängumaks 30 500 34 646 33 010 1 636 Kohalikud maksud 0 5 691 5 712 -21 154 Tule- miaruande Tulu tule- Maksude lae- tulude ja lae- Maksutulu liik Lõplik eelarve miaruandes kumine kumiste vahe Maksud kokku 9 281 798 10 567 339 10 682 814 -115 474 Kohandamine ühekuulise laekumise nih- 110 723 kega Jaanuaris laekunud käibemaks -256 436 Jaanuaris laekunud aktsiis -83 653 Jaanuaris laekunud sotsiaalmaks -317 721 Järgmise aasta jaanuaris laekunud käibemaks 317 196 Järgmise aasta jaanuaris laekunud aktsiis 94 274 Järgmise aasta jaanuaris laekunud sotsiaal- 357 063 maks Kokku koos kohandamisega 9 281 798 10 567 339 10 793 537 -226 198 Riigisiseselt tulemiaruandes elimineeri- 209 332 tud maksutulu ja -kulu taastamine Käibemaksukulu tegevuskuludelt 117 282 Käibemaksukulu põhivara soetuselt 89 891 Käibemaksukulu finantseerimistehingutelt 17 Maamaks 2 105 Raskeveokimaks 3 Aktsiisid 13 Tollimaks 21 Kokku 9 281 798 10 776 672 10 793 537 -16 865 Eelarvepositsiooni arvestatud maksutu- lude eelarve ja täitmine Tulumaks 1 923 223 2 657 128 2 627 322 29 806 Sotsiaalmaks 3 392 513 3 715 747 3 732 323 -16 576 Töötuskindlustusmaksed 213 742 231 715 229 933 1 782 Kogumispensioni maksed 147 365 177 724 180 068 -2 345 Käibemaks 2 519 211 2 844 850 2 877 103 -32 252 Aktsiisid 946 844 981 632 981 418 214 Raskeveokimaks 5 000 5 050 5 092 -42 Tollimaks 44 400 63 566 62 253 1 313 Maamaks 59 000 58 923 59 303 -380 Hasartmängumaks 30 500 34 646 33 010 1 636 Kohalikud maksud 0 5 691 5 712 -21 Eelarvepositsiooni arvestatud maksutu- 9 281 798 10 776 672 10 793 537 -16 865 lude eelarve ja täitmine kokku Vastavalt ülaltoodud arvestusele loeti riigieelarve tuludes maksutuluks 10 793 537 tuhat eurot ning väljaspool riigiee- larve tulusid kajastatud maksutuluks – 16 865 tuhat eurot (kokku 10 776 672 tuhat eurot). Tule- Edasiandmi- miaruande Lõplik Kulu tule- Edasiantud maksutulu liik seks tehtud kulude ja eelarve miaruandes ülekanded ülekand- miste vahe Tulumaks - Kohalike omavalitsuste üksusele -1 241 211 -1 365 150 -1 354 992 -10 158 Sotsiaalmaks - kogumispensioni registripidajale -108 800 -105 351 -83 686 -21 665 Töötuskindlustusmakse - Töötukassale -215 000 -231 715 -229 899 -1 816 Kogumispensionimakse - kogumispensioni registripi- -127 500 -177 724 -180 103 2 380 dajale Maamaks - Kohalike omavalitsuste üksustele -59 000 -58 925 -59 249 324 Kohalikud maksud 0 -5 694 -5 707 13 155 Tule- Edasiandmi- miaruande Lõplik Kulu tule- Edasiantud maksutulu liik seks tehtud kulude ja eelarve miaruandes ülekanded ülekand- miste vahe Sotsiaalmaks - Haigekassale -1 362 881 -1 488 911 -1 481 304 -7 607 Aktsiisid - Kultuurkapitalile -15 861 -16 331 -16 045 -286 Hasartmängumaks - Kultuurkapitalile -14 579 -16 561 -14 997 -1 563 Tollimaks - Euroopa Liidule -35 520 -48 278 -43 296 -4 982 Edasiantud maksud kokku -3 180 353 -3 514 639 -3 469 279 -45 360 Kohandamine ühekuulise laekumise nihkega -15 344 Jaanuaris makstud sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa 127 024 Järgmise aasta jaanuaris makstud sotsiaalmaksu ravi- -142 320 kindlustuse osa Jaanuaris makstud aktsiisid 1 250 Järgmise aasta jaanuaris makstud aktsiisid -1 297 Edasiantud maksud kohandatuna kokku -3 180 353 -3 514 639 -3 484 623 -30 017 Eelarvepositsiooni arvestatud edasiantud maksu- tulude eelarve ja täitmine Tulumaks - Kohalike omavalitsuste üksusele -1 241 211 -1 365 150 -1 354 992 -10 158 Sotsiaalmaks - kogumispensioni registripidajale -108 800 -105 351 -83 686 -21 665 Töötuskindlustusmakse -Töötukassale -215 000 -231 715 -229 899 -1 816 Kogumispensionimakse - kogumispensioni registripi- -127 500 -177 724 -180 103 2 380 dajale Maamaks - Kohalike omavalitsuste üksustele -59 000 -58 925 -59 249 324 Kohalikud maksud 0 -5 694 -5 707 13 Sotsiaalmaks – Haigekassale -1 362 881 -1 488 911 -1 496 600 7 689 Aktsiisid – Kultuurkapitalile -15 861 -16 331 -16 092 -239 Hasartmängumaks – Kultuurkapitalile -14 579 -16 561 -14 997 -1 563 Tollimaks - Euroopa Liidule -35 520 -48 278 -43 296 -4 982 Eelarvepositsiooni arvestatud edasiantud maksu- -3 180 353 -3 514 639 -3 484 623 -30 017 tulude eelarve ja täitmine kokku Vastavalt ülaltoodud arvestusele kajastati riigieelarve täitmise aruandes edasiantud maksude kuluna 3 484 623 tuh eu- rot ning väljaspool riigieelarve kulusid korrigeerimisena 30 017 tuhat eurot, kokku edasiantud maksude kulu tule- miaruandes 3 514 639 tuh eurot. 2020. a riigieelarve täitmise andmetes on käesolevas aruandes arvestatud tagasiulatuva parandusega edasiantud sot- siaalmaksu kulus kogumispensioni registripidajale, mida on vähendatud 147 500 tuh euro võrra (vt Arvestusmeetodid ja hindamisalused, oluliste arvestuspõhimõtete, esitlusviiside ja hinnangute muutmine). Eelmise aasta aruandes loeti edasiantud maksudeks, mis kajastati korrigeerimisena, -150 185 tuh eurot. Käesolevas aastaaruandes on summaks ar- vestatud -2 685 tuh eurot. E. Põhivara soetuse ja riigieelarve täitmise aruande võrdlus tuh eurot 2021 2020 Soetused põhi- Soetused põhi- Eelarve täit- Eelarve täit- vara liikumise vara liikumise Investeeringud põhivara soetusse mine mine aruandes aruandes Investeeringud riigieelarve täitmise aruandes -584 734 -507 989 Materiaalse põhivara soetus (vt lisa a13) -491 625 -378 879 Immateriaalse põhivara soetus (vt lisa a13) -58 359 -47 729 Ettemaksete muutus 55 141 -5 111 Riigisisene käibemaksukulu põhivara soetuselt -89 891 -76 271 Kokku -584 734 -584 734 -507 989 -507 989 156 Riigieelarve täitmise aruandes kajastatud investeeringud on võrreldavad riigi konsolideerimata põhivarade soetusega. Ettemakseid põhivara eest ei loeta riigieelarve täitmises investeeringute hulka. Põhivara soetused võetakse eelarve täitmises arvesse põhivarade omandamisel, sh pooleliolevad ehitustööd vastavalt teostatud tööde aktidele. Valitsemisalade aruande osades on põhivara soetusse kapitaliseeritud tööjõukulud kokku summas 3 443 tuh eurot (2020. a 3 195 tuh eurot) kajastatud riigieelarve kuludes tööjõukuludena ning korrigeerimiste osas on vähendatud töö- jõukulu ja suurendatud investeeringuid. Riigieelarve koondosas on põhivara soetusmaksumusse kapitaliseeritud töö- jõukulud kajastatud sarnaselt muude raamatupidamisaruannetega investeeringutena, mitte tööjõukuludena, kuigi neid eelarves planeeritakse tööjõukuludena. F. Eelarve täitmisena kajastatud finantseerimistehingud tuh eurot Finantseerimistehingu liik 2021 2020 Võlakirjade ost -679 229 -1 393 981 Võlakirjade müük 860 895 1 264 661 Sissemaksed osalustesse riigi äriühingutes -33 000 -264 920 Laekunud osaluste müügist 19 481 0 Sissemaksed osalustesse rahvusvahelistes organisatsioonides -4 835 -7 014 Laekumised rahvusvaheliste organisatsioonide osalustest 2 593 0 Sissemaksed riigi sihtasutuste sihtotstarbelistesse fondidesse -26 868 -1 001 526 Tagasilaekumised riigi sihtotstarbelistest fondidest 30 244 91 200 Antud laenud (õppelaenud, järelmaksunõuded) -205 -312 Antud laenude tagasimaksed 15 040 14 025 Laekunud võlakirjade emiteerimisest 401 769 2 056 651 Võlakirjade lunastamine -425 920 -250 329 Võetud laenud 379 241 749 700 Võetud laenude tagasimaksed -73 672 -72 368 Võetud kapitalirendikohustised 0 44 Kapitalirendikohustiste tagasimaksed -105 -105 Hoiuste muut 12 510 473 867 Riigisisene käibemaksukulu finantseerimistehingutelt -17 -17 Kokku 477 922 1 659 577 Rahaliselt laekunud ja makstud finantseerimistehingud on võrreldavad riigi konsolideerimata rahavoogude aruande vastavate kirjetega rahavoogude kohta investeerimistegevusest ja finantseerimistegevusest. Valitsemisalade aruande osades on finantseerimistehingutena kajastatud kõik ülaltoodud tabelis olevad tehingud, v. a hoiuste muut. Hoiuste muut tekib põhiliselt Rahandusministeeriumi valitsemisalas seoses riigikassas hoiustatud teiste isikute rahaga (sh Haigekassa ja Töötukassa rahalised vahendid). G. Tulude ja kulude korrigeerimine riigieelarve positsioonis Riigieelarve tulusid ja kulusid planeeritakse üldjuhul eelarvepositsiooni arvestusreeglitega samadel põhimõtetel, kuid esineb erandeid. Saastekvootide müügist saadud tulu võetakse eelarvepositsioonis arvesse üheaastase ajalise nihkega. Riigieelarves pla- neeritakse eelarveaastal saadavat tulu. Seetõttu on saastekvootide müügist saadud kogutulu positsiooni arvestuses vä- hendatud 106 268 tuh euro võrra (2020. a suurendatud 411 tuh euro võrra). Dividenditulu tohib positsioonis arvesse võtta maksimaalselt dividendide maksja eelmise perioodi ärikasumi ulatuses, millest lahutatakse riigile dividendidelt makstud tulumaksukulu. Ärikasumist tuleb eemaldada veel selles sisalduvate ühekordsete tulude ja kulude mõju. 2020. a arvestati superdividendideks 4 709 tuh eurot. 2021. a on positsiooni kor- rigeeritud mitterahaliselt varade üleandmisel saadud dividendituluga summas 6 433 tuh eurot. Eraldiste korral võetakse positsioonis kuluna arvesse ainut väljamaksed, mitte aga nende moodustamise kulud. See- tõttu on positsiooni arvestuses võetud tagasi need eraldiste moodustamise kulud, mis olid riigieelarves arvestatud raa- matupidamisega sarnasel põhimõttel ning loetud kuluks samade eraldiste väljamaksed. Erandina loetakse positsiooni arvestuses kuluks II kogumispensioni sambasse riigi poolt lisaks tasumisele kuuluv 4%, mille maksed peatati 2020. a juulist kuni 2021. a augustini ja mille katteks moodustati riigi aruandes eraldis, kuna täpne väljamaksmise aeg ei ole teada. 2020. a aruande koostamisel arvestati, et seda ei loeta positsiooni arvestuses kuluks. Hiljem selgus, et Statisti- kaamet kooskõlastatult Eurostatiga luges selle kulu positsiooni kuuluvaks. Seetõttu on käesolevas aruandes muudetud 2020. a positsioon 147,5 mln euro võrra negatiivsemaks. 157 Eelarvepositsiooni mõjutab materiaalsete ja immateriaalsete põhivara soetus, mitte nende hilisem kuluks kandmine. Seetõttu on positsiooni arvestuses tagasi arvestatud põhivarade amortisatsioon ja müüdud põhivarade jääkväärtus. Eelarvepositsiooni mõjutab varude soetus varude saamise momendil, mitte nende hilisem kuluks kandmine. Riigieelar- ves loetakse varud kuluks raamatupidamisega sarnasel põhimõttel (mitte soetamisel). Eelarvepositsioonis loetakse kuluks osaluste ja finantsinvesteeringute soetused, millelt ei planeerita tulevikus divi- dende 10 000 tuh euro väärtuses (2020. a kokku summas 35 000 tuh eurot). H. 2021. aastast 2022. aastasse üle kantud eelarve tuh eurot Majandustege- vuse, saas- Käskkirjaga tekvootide Välistoetuste üle kantud müügi ja kodu- ja kaasfinant- kindlaksmää- maiste toe- seerimise Valitsemisala ratud jäägid tuste jäägid jäägid Kokku Vabariigi Valitsus 185 981 0 0 185 981 Riigikogu 2 207 48 0 2 256 Vabariigi President 739 0 0 739 Riigikontroll 1 008 0 0 1 008 Õiguskantsler 126 14 0 140 Riigikohus 366 38 0 404 Riigikantselei 5 067 0 2 5 069 Haridus- ja Teadusministeerium 43 767 12 301 63 020 119 089 Justiitsministeerium 6 401 5 372 1 521 13 293 Kaitseministeerium 71 341 221 2 385 73 947 Keskkonnaministeerium 13 543 195 527 4 872 213 942 Kultuuriministeerium 39 802 48 411 595 88 808 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 151 816 72 204 3 209 227 228 Maaeluministeerium 8 780 3 194 887 12 861 Rahandusministeerium 51 782 72 172 2 670 126 624 Siseministeerium 35 146 4 140 17 299 56 585 Sotsiaalministeerium 66 012 13 501 3 001 82 514 Välisministeerium 16 593 55 118 16 766 Kokku 700 478 427 198 99 579 1 227 255 Valitsemisala ministri või põhiseadusliku institutsiooni juhi ja Riigikantselei puhul riigisekretäri käskkirjaga viiakse üle järelejäänud piirmääraga eelarve vahendid kulude, investeeringute ja finantseerimistehingute tegemiseks lähtudes rii- gieelarve seaduse alusel kehtestatud üleviimise reeglitest. Piirmääraga eelarve jääke on lubatud üle viia kuni 100% ainult üks kord (järgmisse aastasse), kui need on vajalikud samaks (eelmisel aastal planeeritud) otstarbeks. Tuludest sõltuvate kulude ja investeeringute tegemiseks kogunenud jäägid viiakse üle 100%-liselt. Nende hulgas sisal- duvad välistoetusteks ja sellega seotud kaasfinantseeringuks saadud ettemaksete jäägid, mille korral toetuse andja on määranud summade kasutamise sihtotstarbe. Eraldi on ülaltoodud tabelis näidatud majandustegevusest saadud tulude, saastekvootide müügist toetusprojektideks eraldatud ja kodumaiste toetuste jäägid. Majandustegevusest laekuvat tulu on igal riigiasutusel õigus ise oma äranägemisel kasutada oma tegevuste elluviimiseks. Kodumaised toetused saadakse peamiselt teistelt valitsussektori üksustelt (näiteks sihtasutuselt Keskkonnainvesteeringute Keskus, Kultuurkapitalilt jne). Nende kasutamine on samuti sihtotstarbeliselt määratud ja kuulub aruandlusega tõendamisele. Saastekvootide müügist saadud tulust suunatakse 50% keskkonnakaitselistele projektidele vastavalt atmosfääriõhu kaitse seadusele (§ 161). I. Vabariigi Valitsuse reservi liikumine Vabariigi Valitsusele riigieelarvega eraldatud reserv kajastub esialgses eelarves Vabariigi Valitsuse reservide kirjel. Asutustele jaotatud reserv on kajastatud asutuste lõpliku eelarve suurenemisena ja Vabariigi Valitsuse lõpliku eelarve vähenemisena. Vabariigi Valitsuse eelarve ühe osa moodustavad sihtotstarbelised vahendid, mille asutustele jaotamine Vabariigi Valitsuse poolt heakskiidetud tegevustele on otsustatud rahandusministri käskkirjaga. tuh eurot 158 Vabariigi Valitsuse Sihtotstarbelised Kokku Vabariigi Va- reserv, v.a sihtotstar- vahendid litsuse reserv belised vahendid Esialgne eelarve 4 035 83 732 87 767 Üle toodud 2020. aastast 101 162 47 425 148 587 Lisaeelarve 56 821 174 600 231 421 Riigieelarve muutmise seadus 48 873 0 48 873 Eraldatud asutustele (vt osa J. K.) -180 366 -155 969 -336 335 Jääk aasta lõpuks 30 525 149 788 180 313 Tagastatud asutustelt reservi (vt 9 734 10 305 20 038 osa J, K.) Jääk peale tagastamist 40 259 160 093 200 351 159 J. Vabariigi Valitsuse reservi kasutamine 2021. aastal tuh eurot 2020. aastast aastasse asu- Korralduse Tagastatud Üle toodud Kasutatud Eraldatud Järgmisse number Eelarve jagu Otstarve reservi tustele 2021 2021 Jääk Veebilahendusel põhineva aruandluse infosüsteemi arendamine Erakondade Riigikogu Kantselei 144 Rahastamise Järelevalve Komisjonile 0 17 17 0 0 0 Istungite ja kabinetinõupidamiste teenindamiseks vajalike ruumide ajakohas- tamine, koosolekute infosüsteemi kasutuselevõtmine ning teadusnõukoja ku- Riigikantselei 223 lude katmine 40 0 6 34 0 34 Teadusnõukoja töö rahastamine, COVID-19 haiguse uuringud ja meediakam- Riigikantselei 1 paania 0 325 141 184 184 0 Riigikantselei 316 Maailmakoristuspäeva korraldamise toetamine 0 250 240 10 9 1 Haridus- ja Teadusminis- Tehisintellekti rakendamine masintõlkes ning otse- ja salvestatud saadetele teerium 304 automaatsete eestikeelsete subtiitrite lisamise kulude hüvitamine 1 396 0 1 396 0 0 0 Haridus- ja Teadusminis- Erahuvihariduse ja –tegevuse ning eraüldhariduse toetamine üle Eesti koroo- teerium 460 naviiruse leviku tõkestamise piirangute tõttu 1 519 0 1 519 0 0 0 Haridus- ja Teadusminis- COVID-19 piirangutest tuleneva kahju hüvitamine noorte erahuvihariduse ja - teerium 18 tegevuse pakkujatele 0 2 741 2 741 0 0 0 Haridus- ja Teadusminis- COVID-19 piirangutest tuleneva kahju hüvitamine noorte erahuvihariduse ja - teerium 30 tegevuse pakkujatele Harju ja Ida-Viru maakonnas 0 1 720 1 720 0 0 0 Haridus- ja Teadusminis- teerium 369 COVID-19 kiirtestide soetamine 0 7 502 7 502 0 0 0 Eesti Vabariigi esindamine ELA USA, Inc. ja Eesti Vabariigi vahel toimuva Ala- Justiitsministeerium 53 lise Vahekohtu vahekohtumenetluses 179 0 179 0 0 0 Vabariigi Valitsuse esindamine (MTÜ Eesti Autorite Ühing jt kaebus, Saare Wind Energy OÜ kaebus ning PAO Bank Sankt-Peterburg kahju hüvitamise Justiitsministeerium 82 nõue) 12 0 3 8 0 8 Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile kompuutertomograafi ning kuulide ja pad- Justiitsministeerium 249 runite automaatse võrdlussüsteemi hankimine 480 0 476 4 0 4 160 2020. aastast aastasse asu- Korralduse Tagastatud Üle toodud Kasutatud Eraldatud Järgmisse number Eelarve jagu Otstarve reservi tustele 2021 2021 Jääk Eesti Vabariigi esindamine arbitraažimenetluses ELA USA, Inc. vs Eesti Vaba- Justiitsministeerium 307 riik 212 0 212 0 0 0 Justiitsministeerium 437 C-hepatiidi ravimid kinnipeetavate ravi tagamiseks 536 0 536 0 0 0 Justiitsministeerium 265 Tervishoiutöötajate kollektiivlepingust tuleneva palgakulu puudujäägi katmine 0 128 91 37 37 0 Justiitsministeerium 306 ELA USA, Inc. Ja Eesti Vabariigi vahel toimuva alalise vahekohtu menetluskulud 0 601 196 406 406 0 Varalise kahju hüvitamine ja õigusabi kulude katmine haldusasjas nr 3-21- Justiitsministeerium 404 1661 (tühja kasseti tasu kokkulepe) 0 2 852 2 852 0 0 0 Justiitsministeerium 462 Kohtute ja Prokuratuuri tööjõukulud 0 185 18 167 167 0 Justiitsministeerium 469 C-hepatiidi ravimid kinnipeetavate ravi tagamiseks 0 350 0 350 350 0 Keskkonnaministeerium 275 Struktuuritoetuste rakendamise kulud 0 21 21 0 0 0 Kultuuri- ja spordiorganisatsioonide toetamine koroonaviiruse leviku tõkesta- Kultuuriministeerium 461 mise piirangute tõttu nii Ida-Virumaal kui ka mujal Eestis 1 371 0 1 371 0 0 0 Kultuuriettevõtete toetamine nii Ida-Virumaal kui ka mujal Eestis koroonavii- Kultuuriministeerium 17 ruse leviku tõkestamise piirangute tõttu 3 853 0 3 574 279 0 279 Kultuuriministeerium 125 Rally Estonia korraldamise toetamine 2021. aastal 0 2 500 2 396 104 0 104 Kultuuriministeerium 31 Harju ja Ida-Viru maakonna kultuuriettevõtete toetamine 0 1 440 511 929 0 929 2021. a tiitlivõistlustel Eestit edukalt esindanud sportlaste ja nende treenerite Kultuuriministeerium 336 premeerimine 0 246 246 0 0 0 Võrkpalli naiste Euroopa meistrivõistluste 2023. a finaalturniiri alagrupitur- Kultuuriministeerium 443 niiri korraldamine 0 650 0 650 650 0 Majandus- ja Kommuni- Kohalike teede juhtumipõhiste investeeringutoetuste katsiooniministeerium 263 maksmine 4 700 0 4 413 287 0 287 Majandus- ja Kommuni- katsiooniministeerium 474 Eesti turismiettevõtete toetusmeetme rahastamine 5 000 0 5 000 0 0 0 Majandus- ja Kommuni- katsiooniministeerium 19 Turvalise krüpteeritud mobiilside lahenduse kasutusele võtmine 0 507 471 35 24 11 161 2020. aastast aastasse asu- Korralduse Tagastatud Üle toodud Kasutatud Eraldatud Järgmisse number Eelarve jagu Otstarve reservi tustele 2021 2021 Jääk Majandus- ja Kommuni- katsiooniministeerium 207 Jäämurdeteenuse osutamise kulud 0 687 684 2 0 2 Majandus- ja Kommuni- katsiooniministeerium 217 Raudtee reisijateveo toetus 0 300 300 0 0 0 Majandus- ja Kommuni- katsiooniministeerium 287 Küberintsidentide ennetamise erakorralised kulud 0 500 123 377 377 0 Majandus- ja Kommuni- katsiooniministeerium 329 Riigivõrgu turvalisuse suurendamise erakorralised kulud 0 2 000 172 1 828 1 828 0 Majandus- ja Kommuni- Elektritarbijatele okt 2021-märts 2022 võrguteenuse kulu ja sellega kaasneva katsiooniministeerium 377 käibemaksu kompenseerimine 50% ulatuses 0 88 250 33 568 54 682 54 682 0 Majandus- ja Kommuni- Gaasitarbijatele detsember 2021 kuni märts 2022 tarbitud võrguteenuse kulu katsiooniministeerium 461 ja sellega kaasneva käibemaksu kompenseerimine 0 25 080 5 375 19 705 19 705 0 Majandus- ja Kommuni- katsiooniministeerium 21 COVID-19 kriisiga seotud õigusabiteenused 0 30 30 0 0 0 COVID-19 leviku tõttu raskustesse sattunud mageveekalade töötlemisega seo- Maaeluministeerium 319 tud ettevõtete toetamine 0 1 821 469 1 352 0 1 352 Maaeluministeerium 388 Põllumajandussektori erakorraline toetamine 0 5 500 5 500 0 0 0 Rahandusministeerium 95 Isikukaitsevahendite soetamine 970 0 94 875 0 875 Rahandusministeerium 146 Maksu- ja Tolliameti IT investeeringud 2 003 0 675 1 327 0 1 327 Rahandusministeerium 202 Riigi keskse isikukaitsevahendite ühe kuu varu moodustamine ja ladustamine 13 046 0 11 695 1 352 0 1 352 Rahandusministeerium 347 Viljandi linnas Viljandimaa Vabadussõjas langenute mälestussamba taastamine 500 0 99 401 0 401 Rahandusministeerium 458 Ida-Viru maakonna ettevõtjate toetusmeetme rahastamine 54 0 17 36 0 36 Rahandusministeerium 372 Tulumaksuseaduse muudatustega seotud IT-investeeringud 0 800 142 658 658 0 Rahandusministeerium 333 FC Levadia kompromisskokkuleppe sõlmimine 0 800 0 800 800 0 Rahandusministeerium 438 Vaktsineerimise korraldamise kulud 0 431 431 0 0 0 Siseministeerium 135 Avariisse sattunud pääste põhiauto asendamine ja paakkonteineri taastamine 94 0 54 40 0 40 162 2020. aastast aastasse asu- Korralduse Tagastatud Üle toodud Kasutatud Eraldatud Järgmisse number Eelarve jagu Otstarve reservi tustele 2021 2021 Jääk Isikut tõendavate dokumentide väljaandmiseks vajalikud kriitilised investee- Siseministeerium 145 ringud 204 0 148 56 0 56 COVID-19 haigust põhjustava viiruse SARS-Cov-2 leviku tõkestamine ja võima- Siseministeerium 390 likeks järgmisteks laineteks valmistumine 1 525 0 1 437 88 0 88 Siseministeerium 21 Politsei- ja Piirivalveameti reostustõrjega seotud erakorraliste kulude katmine 32 0 32 0 0 0 Häirekeskuse kriisitelefoni 1247 tasuta kasutamine elanikele alates 18.01.2021 Siseministeerium 38 kahe nädala jooksul 0 35 35 0 0 0 Siseministeerium 99 Märtsikuuks kehtestatud COVID-19 piirangutega seotud tegevused 0 120 120 0 0 0 Politsei- ja Piirivalveameti järelevalve COVID-19 leviku tõkestamiseks ja Häire- Siseministeerium 54 keskuse kriisitelefoni tasuta kasutamine 1. veebruarist kahe nädala jooksul 0 35 35 0 0 0 PPA koroonaviiruse levikuga seotud piirangute üle järelevalve tegemine kuni Siseministeerium 121 17. jaanuarini 0 113 113 0 0 0 Siseministeerium 143 Avariisse sattunud pääste põhiauto asendamine ja paakkonteineri taastamine 0 367 0 367 367 0 Massilise sisserände tõkestamise ülesannete täitmisega, sh COVID-19 epidee- Siseministeerium 284 milise leviku tõkestamise kulud 0 1 688 871 817 171 646 Siseministeerium 436 Politseiüksuse ESTPOL5 Leedule ametiabi osutamine 0 138 138 0 0 0 Siseministeerium 453 President Kersti Kaljulaidi kaitse pärast ametiaja lõppemist 0 75 38 37 37 0 Koroonaviirusest tingitud kahju katmine PPA lepingupartneritele, kellele on üle antud sõidukite maanteepiiripunkti sisenemise korraldamine ja andme- Siseministeerium 467 kogu haldamine 0 179 0 179 179 0 Siseministeerium 468 Kaitsepolitseiameti hoone keskkonnareostuse likvideerimise kulud 0 500 0 500 500 0 Sotsiaalministeerium 224 Perehüvitiste seaduse muudatustega tekkivate kulude katmine 14 0 14 0 0 0 Sotsiaalministeerium 258 SARS-CoV-2 nakkuse levikuteede täpsustamine genotüpeerimise abil 43 0 43 0 0 0 Sotsiaalministeerium 276 Terviseameti võimekuse suurendamine 266 0 266 0 0 0 163 2020. aastast aastasse asu- Korralduse Tagastatud Üle toodud Kasutatud Eraldatud Järgmisse number Eelarve jagu Otstarve reservi tustele 2021 2021 Jääk Eesti lähikontakti tuvastuse rakendusest (HOIA äpp) teavitamiseks vajalike Sotsiaalministeerium 297 kommunikatsioonitegevuste läbiviimine 20 0 1 19 0 19 Euroopa Komisjoni erakorralise toetuse instrumenti (ESI) täiendava sisse- Sotsiaalministeerium 385 makse tegemine COVID-19 vaktsiini eelostulepingute sõlmimiseks 1 233 0 1 233 0 0 0 Sotsiaalministeerium 398 SARS-CoV-2 viiruse ja antigeenide testimise korraldamine 2 893 0 2 795 98 0 98 SARS-CoV-2 viiruse testimise korraldamine ja COVID-19 vaktsiini külmahela Sotsiaalministeerium 444 tagamine 1 192 0 1 190 2 0 2 COVID-19 vaktsiinide tarvikute, külmahela ja vaktsineerimise tagamine, viiruse Sotsiaalministeerium 29 testimine 0 15 684 14 733 952 952 0 Tippsportlaste SARS-CoV-2 viiruse PRC meetodil antikehade ja antigeenide tes- Sotsiaalministeerium 37 timine 0 200 0 200 0 200 Sotsiaalministeerium 8 Toetus Ida-Viru ja Harju maakonna füüsilisest isikust ettevõtjatele 0 814 344 469 0 469 Sotsiaalministeerium 46 Toetus Ida-Viru ja Harju maakonna füüsilisest isikust ettevõtjatele 0 407 0 407 0 407 Sotsiaalministeerium 94 Koroonavastase ravimi Remdesivir ostmine 0 621 621 0 0 0 Sotsiaalministeerium 99 Terviseameti kriisijuhtimise kulud 0 386 386 0 0 0 Sotsiaalministeerium 112 Tööjõukulu hüvitamine hooldekodudele COVID-19 haigusjuhtumite tõttu 0 259 259 0 0 0 Sotsiaalministeerium 265 Tervishoiutöötajate kollektiivlepingust tuleneva palgakulu puudujäägi katmine 0 1 661 1 660 0 0 0 Sotsiaalministeerium 285 PPA kaasamine COVID-19 epideemilise leviku tõkestamiseks 0 698 554 143 143 0 Sotsiaalministeerium 297 COVID-19 haiguse vastu vaktsineerimise kommunikatsioonitegevuse kulud 0 439 77 362 362 0 Sotsiaalministeerium 347 COVID-19 tõkestamiseks vajalike e-teenuste kulud 0 777 220 558 212 346 Sotsiaalministeerium 437 Haiglate kasutusse antavate COVID-19 ravimite kulud 0 350 350 0 0 0 Terviseameti külmlao intsidendiga kaasnenud vaktsiinide ja ravimite asenda- Sotsiaalministeerium 7 mine 0 3 393 3 393 0 0 0 Sotsiaalministeerium 21 COVID-19 kriisiga seotud õigusabiteenused 0 120 120 0 0 0 164 2020. aastast aastasse asu- Korralduse Tagastatud Üle toodud Kasutatud Eraldatud Järgmisse number Eelarve jagu Otstarve reservi tustele 2021 2021 Jääk COVID-19 vaktsineerimise tasustamise puudujäägi hüvitamine Eesti Haigekas- Sotsiaalministeerium 19 sale 0 3 026 3 026 0 0 0 Välisministeerium 7 Kolme Mere Algatuse tippkohtumise ja ärifoorumi korraldamine 951 0 715 236 0 236 USA Marylandi osariigile COVID-19 pandeemia tagajärgede leevendamiseks isi- Välisministeerium 330 kukaitsevahendite soetamine ja nende transport 59 0 58 1 0 1 Kreeka Moria pagulaslaagri põlengu tagajärjel peavarjuta jäänud põgenike olu- Välisministeerium 331 korra leevendamine 50 0 50 0 0 0 Valgevene kodanikuühiskonna, vaba ajakirjanduse ning valitseva režiimi vägi- Välisministeerium 334 valla all kannatanutele psühholoogilise abi andmise toetamine 55 0 55 0 0 0 Ministeeriumide ja Riigikantselei liidestamine Välisministeeriumi SEC-SYS süs- Välisministeerium 443 teemiga, et tagada riigis ühtne Euroopa Liidu piiratud tasemel teabe edastus 142 0 16 126 0 126 Välisministeerium 36 Toetus Horvaatia Vabariigile maavärina tagajärgede leevendamiseks 0 50 50 0 0 0 Kokku 44 642 180 366 132 473 92 535 82 802 9 734 K. Sihtotstarbeliste vahendite reservi kasutamine 2021. aastal tuh eurot 2020. aastast Tagastatud Üle toodud asutustele Kasutatud Eraldatud Järgmisse Käskkirja aastasse number Eelarve jagu Otstarve reservi 2021 2021 Jääk Haridus- ja Teadusminis- teerium 19 Likvideeritud SA HITSA ettemaksete jäägi tekkepõhine kohandus 102 0 100 2 0 2 Haridus- ja Teadusminis- teerium 95 Likvideeritud SA HITSA ettemaksete jäägi tekkepõhine kohandus 0 1 091 1 091 0 0 0 Haridus- ja Teadusminis- teerium 108 Taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamiskulud 0 19 14 5 5 0 165 2020. aastast Tagastatud Üle toodud asutustele Kasutatud Eraldatud Järgmisse Käskkirja aastasse number Eelarve jagu Otstarve reservi 2021 2021 Jääk Haridus- ja Teadusminis- Tartu Ülikooli Covid-19 seire, reovee seire ja KoroGeno-Est-2 ja KoroGeno-Est- teerium 110 3 projektid 0 2 500 0 2 500 2 500 0 Haridus- ja Teadusminis- teerium 177 Euroopa Komisjoni tagasinõuded 0 181 181 0 0 0 Haridus- ja Teadusminis- teerium 62 Likvideeritud sihtasutuse HITSA ettemaksude kuludesse kandmine 0 71 71 0 0 0 Haridus- ja Teadusminis- teerium 86 Kohtukulude eraldise tagasiarvestus, tagastamine reservi 0 0 -157 157 0 157 IKT kõnetuvastussüsteem kohtuistungi helisalvestiste transkribeerimiseks (I Justiitsministeerium 15 etapp) ja IKT lisavajadused 17 0 17 0 0 0 Justiitsministeerium 16 Eesti põhiseaduse 100. aastapäeva tähistamine 50 0 34 15 0 15 IKT olemasoleva infrastruktuuri ja teenustasemete hoidmise tagamisega seo- Justiitsministeerium 98 tud lisavajadused 212 0 212 0 0 0 Justiitsministeerium 105 IT püsikulud 0 411 157 254 254 0 Justiitsministeerium 111 C-hepatiidi ravimid kinnipeetavate raviks 0 650 650 0 0 0 Kaitseministeerium 113 Välisabina saadud kauba impordi käibemaksu tasumine 0 1 279 1 279 0 0 0 FIA autoralli maailmameistrivõistluste sarja 2021. a Eesti etapi avaliku korra ja Kaitseministeerium 185 liikluskorralduse tagamine 0 4 4 0 0 0 Keskkonnaministeerium 118 Taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamiskulud 0 38 38 0 0 0 Kultuuriministeerium 20 Kultuuri-ja spordisündmuste toetamise meetme elluviimine 275 0 145 130 0 130 Kultuuriministeerium 83 IKT küberjulgeoleku seaduse nõuete tagamine 293 0 293 0 0 0 Kultuuriministeerium 151 Kultuuri-ja spordisündmuste toetamise meetme elluviimine 280 0 0 280 0 280 Meeste võrkpallikoondise Euroopa meistrivõistluste ettevalmistamise ja osale- Kultuuriministeerium 51 misega seotud kulud 0 200 200 0 0 0 Kultuuriministeerium 66 Eesti Rahvusringhäälingu küberturvalisuse seaduse nõuete täitmine 0 2 379 1 166 1 213 1 213 0 166 2020. aastast Tagastatud Üle toodud asutustele Kasutatud Eraldatud Järgmisse Käskkirja aastasse number Eelarve jagu Otstarve reservi 2021 2021 Jääk Kultuuriministeerium 71 Eestis toodetavate filmide toetusmehhanismi Film Estonia kulude katmine 0 115 115 0 0 0 Kultuuriministeerium 86 Eestis toodetavate filmide toetusmehhanismi Film Estonia kulude katmine 0 594 594 0 0 0 Poolas jalgpalli maailmameistrivõistluste valiksarja mängu Eesti-Tšehhi korral- Kultuuriministeerium 87 damise kulude katmine 0 140 140 0 0 0 Kultuuriministeerium 77 Kultuuriväärtusega leiu leiutasu 0 50 50 0 0 0 Kultuuriministeerium 114 Rahvusvaheliste kultuuri- ja spordisündmuste toetamine 0 1 550 1 210 340 125 215 Kultuuriministeerium 116 Eestis toodetavate filmide toetusmehhanismi Film Estonia kulude katmine 0 875 875 0 0 0 Kultuuriministeerium 154 Rahvusvaheliste kultuuri- ja spordisündmuste toetamine 0 450 198 252 252 0 Kultuuriministeerium 159 Eestis toodetavate filmide toetusmehhanismi Film Estonia kulude katmine 0 119 119 0 0 0 Kultuuriministeerium 1 Eestis toodetavate filmide toetusmehhanismi Film Estonia kulude katmine 0 708 708 0 0 0 Kultuuriministeerium 2,31 Eestis toodetavate filmide toetusmehhanismi Film Estonia kulude katmine 0 631 631 0 0 0 Kultuuriministeerium 41 Kultuuriväärtusega leiu leiutasu 0 83 83 0 0 0 Kultuuriministeerium 45 Tallinna Linnateatri rekonstrueerimise projekti kulud 0 2 000 2 000 0 0 0 Majandus- ja Kommuni- 152, katsiooniministeerium 184 Jäämurdja Tarmo merekõlblikkuse taastamine 447 0 447 0 0 0 Majandus- ja Kommuni- katsiooniministeerium 219 IKT projektide rahastamine 1 352 0 1 352 0 0 0 Majandus- ja Kommuni- katsiooniministeerium 10 Keri tuletorni rekonstrueerimine 1 986 0 251 1 736 0 1 736 Majandus- ja Kommuni- katsiooniministeerium 16 Digiriigi küberturvalisuse kindlustamine ja strateegiline turbevajadus 0 4 825 3 428 1 397 1 397 0 Majandus- ja Kommuni- katsiooniministeerium 83 Reisiparvlaev Estonia allvee-uuringud ja elektrooniline simulatsioonimudel 0 1 600 441 1 159 1 159 0 Majandus- ja Kommuni- katsiooniministeerium 118 Taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamiskulud 0 131 51 80 80 0 167 2020. aastast Tagastatud Üle toodud asutustele Kasutatud Eraldatud Järgmisse Käskkirja aastasse number Eelarve jagu Otstarve reservi 2021 2021 Jääk Majandus- ja Kommuni- katsiooniministeerium 76 Turismiettevõtete toetusmeetme rahastamine 0 2 878 2 878 0 0 0 Majandus- ja Kommuni- katsiooniministeerium 177 Euroopa Komisjoni tagasinõuded 0 223 223 0 0 0 Majandus- ja Kommuni- katsiooniministeerium 183 Toetuste abikõlbmatu käibemaksukulu 0 54 54 0 0 0 Majandus- ja Kommuni- katsiooniministeerium 189 Struktuurifondide projektide halduskulud 0 125 107 18 18 0 Majandus- ja Kommuni- katsiooniministeerium 69 Taaste- ja vastupidavusrahastust rahastatud kulude mitteabikõlblik käibemaks 0 7 7 0 0 0 Majandus- ja Kommuni- katsiooniministeerium 76 Euroopa Komisjoni tagasinõuded 0 1 353 1 209 143 0 143 Maaeluministeerium 108 Taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamiskulud 0 19 14 5 5 0 Maaeluministeerium 132 EL fondide rakendamisel tekkinud kohustised 0 413 413 0 0 0 Maaeluministeerium 181 Euroopa Kalandusfondi 2007-2013 toetuste väljamaksed 0 547 547 0 0 0 69, Rahandusministeerium IKT andmeteenuse võimekuse loomine 181 1 080 535 727 727 0 48 Rahandusministeerium 147 Rahapesuvastane võitlus 919 0 191 728 0 728 Riigimajade projektiga seotud uuring ja nõupidamisruumide sisustamine tehni- Rahandusministeerium 13 kaga 111 0 111 0 0 0 Rahandusministeerium 108 Taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamiskulud 0 591 97 493 493 0 Rahandusministeerium 133 Isikukaitsevahendite ladustamise korraldamine 0 168 81 87 0 87 Rahandusministeerium 177 Euroopa Komisjoni tagasinõuded 0 3 3 0 0 0 Rahandusministeerium 191 KOVidele COVID-19 vastu vaktsineerimisega hõlmatuse suurendamise toetus 0 567 567 0 0 0 Rahandusministeerium 183 Toetuste rakendamiskulud 0 105 0 105 105 0 168 2020. aastast Tagastatud Üle toodud asutustele Kasutatud Eraldatud Järgmisse Käskkirja aastasse number Eelarve jagu Otstarve reservi 2021 2021 Jääk Siseministeerium 54 Idapiiri väljaehitamine 782 0 782 0 0 0 Siseministeerium 67 SKA Narva Kolledž 4 0 4 0 0 0 Siseministeerium 66 Politsei- ja Piirivalveameti kriisivõimekuse tõstmine 620 0 620 0 0 0 Siseministeerium 107 Automaatse biomeetrilise identifitseerimissüsteemi arendus 55 0 37 18 0 18 Siseministeerium 132 Idapiiri väljaehitamine 3 375 0 3 375 0 0 0 Siseministeerium 172 Kulud COVID-19 leviku tõkestamiseks 119 0 46 73 0 73 Siseministeerium 176 Narva Aleksandri Suurkiriku projekteerimistöödega kaasnevad kulud 1 0 1 0 0 0 Siseministeerium 16 e-residentsuse programmi elluviimisega seotud arendused 0 175 68 107 107 0 Siseministeerium 52 Riigipiiri väljaehitamise kulud 0 4 789 4 571 218 218 0 Siseministeerium 53 Narva Aleksandri kiriku projekteerimistööd ja erakorraline remont 0 320 243 77 77 0 Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile automaatse biomeetrilise identifitseerimis- süsteemi rakendamisel AFIS sõrmejälje- ja biograafiaandmete ekspordiga seo- Siseministeerium 47 tud kulude katmine 0 102 48 54 54 0 Integratsiooni SA-ga sõlmitava halduslepinguga keeleõppe rakendamiseks Siseministeerium 65 kaasnevad kulud 0 580 277 303 303 0 Siseministeerium 63 Automaatse biomeetrilise identifitseerimissüsteemi rakendamine 2021. aastal 0 886 652 233 233 0 Siseministeerium 62 Kaitsepolitseiaameti peahoone renoveerimine ja ehitus 2021. aastal 0 158 158 0 0 0 Siseministeerium 97 Rõuge vabatahtlike päästjate kinnisvara arendused 0 250 0 250 250 0 Siseministeerium 118 Taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamiskulud 0 19 0 19 19 0 Siseministeerium 129 Automaatse biomeetrilise identifitseerimissüsteemi rakendamine 0 3 057 2 331 726 726 0 Siseministeerium 136 Eesti-Vene riigipiiri väljaehitamine 0 2 285 2 024 262 262 0 Siseministeerium 148 Riigipiiri väljaehitamise kulud 0 3 227 1 239 1 987 1 987 0 Siseministeerium 177 Euroopa Komisjoni tagasinõuded 0 0 0 0 0 0 169 2020. aastast Tagastatud Üle toodud asutustele Kasutatud Eraldatud Järgmisse Käskkirja aastasse number Eelarve jagu Otstarve reservi 2021 2021 Jääk FIA autoralli maailmameistrivõistluste sarja 2021. a Eesti etapi avaliku korra ja Siseministeerium 185 liikluskorralduse tagamine 0 148 148 0 0 0 Arestitud ja konfiskeeritud vara säilitamisega seotud kulude raamatupidamise Siseministeerium 60 arvestuspõhimõtte korrigeerimisest tuleneva kulu katmine 0 390 390 0 0 0 Siseministeerium 73 Politseiüksuse ESTPOL5 Leedule ametiabi osutamine 0 212 152 60 60 0 Sotsiaalministeerium 50 Maarja Küla peremaja ehitamise toetamine 156 0 156 0 0 0 IKT - sotsiaalkaitse ja tervise valdkonna ja baasinfrastruktuuri arendused ja Sotsiaalministeerium 79 haldus 352 0 352 0 0 0 Hooldekodude infektsioonialane juhendamise ning ohvriabi ja psühhosot- Sotsiaalministeerium 87 siaalse kriisinõustamise kulud ja kulud seroloogiliseks uuringuks 241 0 241 0 0 0 Sero-epidemioloogiline uuring Saaremaal ning COVID-19 ravimeetodite aren- Sotsiaalministeerium 101 damine ning SARS-CoV-2 viirust määrata võimaldavate testide väljatöötamine 191 0 0 191 0 191 Sotsiaalkaitse valdkonna infosüsteemide arendused ja tervise valdkonna info- süsteemide arendused eriolukorra meetmete rakendamiseks ning analüütika Sotsiaalministeerium 129 tagamiseks 459 0 459 0 0 0 Sotsiaalministeerium 144 Pensioni II samba reformi ettevalmistavate kulude katmine 219 0 219 0 0 0 Terviseametile COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 testi- Sotsiaalministeerium 206 misega seotud kulude katteks 3 159 0 1 893 1 265 0 1 265 Terviseametile meditsiiniliste seadmete soetamiseks COVID-19 haigusega pat- Sotsiaalministeerium 228 sientide hingamisfunktsiooni ja hapnikravi toetamiseks 1 306 0 1 306 0 0 0 Sotsiaalministeerium 108 Taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamiskulud 0 38 29 8 8 0 IKT arendused ja halduskulud: pensioni II samba reformi I etapi arendused, va- nemahüvitise arvestuse muudatus, kriitilised väikearendused, jätkusuutlikkuse tagamine, Ravimiameti IKT konsolideerimine, TEHIKu andmehalduse ja and- Sotsiaalministeerium 128 meladude jätkusuutlikkuse tagamine, pilvetehnoloogia kasutamine 0 8 391 5 759 2 632 2 632 0 Sotsiaalministeerium 141 Kohustusliku kogumispensioni maksete kompenseerimine 0 85 000 79 738 5 262 0 5 262 170 2020. aastast Tagastatud Üle toodud asutustele Kasutatud Eraldatud Järgmisse Käskkirja aastasse number Eelarve jagu Otstarve reservi 2021 2021 Jääk Üldarstiabi teenuse osutajatele COVID-19 vaktsineerimisega hõlmatuse tõst- Sotsiaalministeerium 155 mise suurendamiseks ja Eesti Perearstide Seltsi arendustegevusteks 0 5 000 4 700 300 300 0 Sotsiaalministeerium 174 Koroonaviiruse SARS-CoV-2 testimise korraldamine 0 10 000 9 347 653 653 0 Sotsiaalministeerium 177 Euroopa Komisjoni tagasinõuded 0 9 9 0 0 0 Välisministeerium 108 Taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamiskulud 0 19 18 1 1 0 Välisministeerium 193 Washingtonis asuva kommunismiohvrite muuseumi toetamine 0 89 88 1 0 1 Kokku 17 263 155 969 146 703 26 529 16 225 10 305 L. Omandireformi reservfondi kasutamine 2021. aastal tuh eurot Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist eraldatakse vahendeid erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse alusel kehtestatud määruse kohaselt. Üle toodud kirja num- duse/käsk Kasutatud 2020. aas- Eraldatud Järgmisse Tagasta- aastasse Korral- tud re- viidud 2021 2021 servi Jääk tast ber Eelarve jagu Otstarve Keskkonnaministeerium 65 Maareformi kulud 417 0 111 306 306 0 Keskkonnaministeerium 135 Õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamine 37 0 2 35 35 0 Keskkonnaministeerium 165,265 Maareformiga seotud kulud 373 0 148 225 225 0 Keskkonnaministeerium 16 Hoonestusõiguse seadmine 278 0 9 269 269 0 Keskkonnaministeerium 67 Riigivara munitsipaliseerimine ja maareformi elluviimine 343 0 319 24 24 0 Keskkonnaministeerium 187 Maa hindamise ettevalmistamine 504 0 150 354 354 0 Keskkonnaministeerium 323 Aadressiandmete korrastamne 96 0 96 0 0 0 Keskkonnaministeerium 138 Maa korralise hindamise ettevalmistamine ja läbiviimine 0 448 155 293 293 0 171 Üle toodud kirja num- duse/käsk Kasutatud 2020. aas- Eraldatud Järgmisse Tagasta- aastasse Korral- tud re- viidud 2021 2021 servi Jääk tast ber Eelarve jagu Otstarve Maareformi elluviimine ja ettevõtluse arendamiseks vajaliku keskkonna Keskkonnaministeerium 455 ja tingimiste loomine 0 2 732 0 2 732 2 732 0 Majandus- ja Kommuni- katsiooniministeerium 101 Autoveo-ettevõtjate tegevuslubade tasuta ümbervahetamine 30 0 4 26 0 26 Majandus- ja Kommuni- Kasutusest väljalangenud korterelamute lammutusjäätmete ringlusse- katsiooniministeerium 55 võtu rakendusuuring 0 36 0 36 36 0 Omandireformi käigus tagastatud ehitusmälestiste hooldamine, remont, Kultuuriministeerium 226 konserveerimine, restaureerimine 732 0 725 8 8 0 Omandireformi käigus tagastatud ehitusmälestiste hooldamine, remont, Kultuuriministeerium 186 konserveerimine, restaureerimine 0 1 000 290 710 710 0 Rahandusministeerium 10 Kohalike omavalitsuste üksustele 9 0 0 9 9 0 Rahandusministeerium 34,456 Omandi- ja maareformi ülesannete täitmine 100 102 95 107 107 0 Rahandusministeerium 323 Aadressiandmete korrastamine 501 0 235 267 0 267 Rahandusministeerium 108,55,456 Riigile loovutatud korterite ülalpidamiskulud 60 140 70 130 130 0 Rahandusministeerium 138,456,55 Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamine ja kompenseerimine 630 215 211 635 635 0 Rahandusministeerium 292 ORF sotsiaalse ja õigusliku mõju uuring 102 0 50 52 52 0 Rahandusministeerium 34 Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamine ja kompenseerimine 14 0 5 10 10 0 Õigusvastaselt võõrandatud vara kompenseerimine ja kasutamata erasta- Rahandusministeerium 279 misväärtpaberite hüvitamine 415 0 84 330 330 0 Rahandusministeerium 138 Infotehnoloogiliste arendustööde eelanalüüs 0 75 71 4 4 0 Kokku 4 642 4 748 2 829 6 562 6 269 293 172 M. Lisas a1 kajastatud riigiraamatupidamiskohustuslaste tulemiaruande võrdlus riigieelarve täitmise aruandega 2021. a Vahed (riigieelarve täit- Riigieelarve täitmise aruande näi- mine miinus tule- Tulemiaruande näitajad tajad miaruanne) Käibe- Käibe- Käibe- Tulud Kulud maksu- Tulud Kulud maksu- Tulud Kulud maksu- kulu kulu kulu Riigikogu 138 -22 350 -874 138 -22 350 -874 0 0 0 Vabariigi President 143 -5 487 -250 143 -5 487 -250 0 0 0 Riigikontroll 26 -4 796 -251 26 -4 796 -251 0 0 0 Õiguskantsler 0 -2 910 -98 0 -2 910 -98 0 0 0 Riigikohus 267 -5 831 -89 267 -5 831 -89 0 0 0 Riigikantselei 1 708 -16 672 -1 483 1 708 -16 672 -1 483 0 0 0 Haridus- ja Teadus- ministeerium 168 555 -730 582 -23 031 168 861 -730 882 -23 031 306 -300 0 Justiitsministeerium 49 162 -189 533 -9 611 49 176 -189 547 -9 611 14 -14 0 Kaitseministeerium 16 740 -592 079 -57 140 16 740 -592 079 -57 140 0 0 0 Keskkonnaministee- rium 705 798 -178 011 -5 189 705 830 -178 043 -5 189 32 -32 0 Kultuuriministee- rium 47 726 -317 082 -2 861 47 731 -317 088 -2 861 6 -6 0 Majandus- ja Kom- munikatsioonimi- nisteerium 380 561 -777 194 -62 319 380 727 -777 359 -62 319 165 -165 0 Maaeluministee- rium 321 113 -409 062 -3 402 322 441 -410 391 -3 402 1 329 -1 329 0 Rahandusministee- rium 10 926 626 -6 900 309 -7 892 10 927 155 -6 900 838 -7 892 529 -529 0 Siseministeerium 55 558 -490 022 -23 427 56 141 -490 605 -23 427 583 -583 0 Sotsiaalministee- rium 4 289 466 -6 532 433 -8 273 4 289 689 -6 532 656 -8 273 223 -223 0 Välisministeerium 3 189 -76 082 -1 000 3 189 -76 082 -1 000 0 0 0 Elimineerimised -4 420 472 4 197 821 207 191 -4 423 657 4 201 001 207 191 -3 185 3 179 0 Kokku 12 546 305 -13 052 617 0 12 546 305 -13 052 617 0 0 0 0 2020. a tuh eurot Vahed (riigieelarve täit- Riigieelarve täitmise aruande näi- mine miinus tule- Tulemiaruande näitajad tajad miaruanne) Käibe- Käibe- Käibe- Tulud Kulud maksu- Tulud Kulud maksu- Tulud Kulud maksu- kulu kulu kulu Riigikogu 116 -20 571 -699 116 -20 571 -699 0 0 0 Vabariigi Presi- dent 448 -4 473 -309 448 -4 473 -309 0 0 0 Riigikontroll 10 -4 553 -202 10 -4 553 -202 0 0 0 Õiguskantsler 0 -2 707 -92 0 -2 707 -92 0 0 0 Riigikohus 231 -6 734 -343 231 -6 734 -343 0 0 0 Riigikantselei 1 626 -14 533 -2 923 1 626 -14 533 -2 923 0 0 0 173 Vahed (riigieelarve täit- Riigieelarve täitmise aruande näi- mine miinus tule- Tulemiaruande näitajad tajad miaruanne) Käibe- Käibe- Käibe- Tulud Kulud maksu- Tulud Kulud maksu- Tulud Kulud maksu- kulu kulu kulu Haridus- ja Tea- dusministeerium 123 699 -683 010 -14 103 123 941 -683 253 -14 103 242 -242 0 Justiitsministee- rium 41 898 -182 494 -9 444 41 902 -182 498 -9 444 4 -4 0 Kaitseministee- rium 42 096 -569 882 -63 614 42 096 -569 882 -63 614 0 0 0 Keskkonnaminis- teerium 494 891 -187 922 -7 313 494 937 -187 969 -7 313 47 -47 0 Kultuuriministee- rium 42 941 -279 631 -2 456 42 946 -279 636 -2 456 5 -5 0 Majandus- ja Kommunikatsioo- niministeerium 184 754 -634 476 -47 826 184 821 -634 543 -47 826 67 -67 0 Maaeluministee- rium 271 707 -368 749 -2 678 273 059 -370 101 -2 678 1 352 -1 352 0 Rahandusminis- teerium 9 680 393 -6 639 799 -7 207 9 680 923 -6 640 329 -7 207 530 -530 0 Siseministeerium 53 329 -462 853 -23 044 53 841 -463 365 -23 044 512 -512 0 Sotsiaalministee- rium 3 969 407 -5 916 240 -7 038 3 969 464 -5 916 298 -7 038 58 -58 0 Välisministee- rium 2 041 -75 446 -788 2 041 -75 446 -788 0 0 0 Elimineerimised -4 128 113 4 088 801 190 077 -4 130 931 4 091 618 190 077 -2 818 2 818 0 Kokku 10 781 472 -11 965 273 0 10 781 472 -11 965 273 0 0 0 0 Tulude hulka on loetud tegevustulud, bioloogilise vara väärtuse muutus ja finantstulud. Kulude hulka on loetud tege- vuskulud ja finantskulud, kuid kulude ja põhivara soetustega kaasnev käibemaksukulu on kajastatud eraldi lähtudes riigieelarve ülesehitusest. Riigieelarve täitmise aruande näitajatena on ülaltoodud tabelis summeeritud nii riigieelarve tulud ja kulud kui ka nende korrigeerimised. Valitsemisalasisesed tulud ja kulud on riigieelarve täitmise aruandes elimineerimata, kuna nende tehingute alusel teki- vad valitsemisalasse kuuluvate asutuste tuludest sõltuvate kulude eelarved. Selle võrra on tulud ja kulud riigieelarve täitmise aruandes võrdselt suuremad. Lisa a32 Hilisemad sündmused 2022. aasta 24. veebruaril alustas Venemaa sõjategevust Ukraina riigi vastu. Sõja tõttu on tööstus- ja toidutoorme ning energia hinna muutused jätkanud tõusu rekordtasemetele. Demokraatlikud maailma riigid, sh Euroopa Liidu riigid on kehtestanud sanktsioone suhetes Venemaa ja tema liitlase Valgevenega ning otsivad võimalusi Venemaa päritolu ener- giatoodete (eelkõige naftatooted ja maagaas) ostmise lõpetamiseks. Ukrainast on sõja eest põgenenud miljoneid inimesi. Eesti on vastu võtnud üle 41 tuhande põgeniku. Järsult halvenenud oludes koostas Vabariigi Valitsus kolm olulist Eesti julgeolekut tugevdavat kava: riigi sõjalise kaitse kiire tugevdamise kava, riigi sisemist turvalisust tugevdavad tegevused, Eesti energiajulgeolekut tugevdav kava. Euroopa Liidu siseministrid otsustasid 3.03.2022 käivitada Ukraina sõjapõgenike jaoks nn. ajutise kaitse direktiivi (2001/55/EÜ), mis määrab ajutise kaitse saanud sõja eest põgenenud inimeste esmasteks vajadusteks mõeldud tee- nuste osutamise. 174 Erakorralised vajadused riigi julgeoleku tugevdamiseks ja sõjapõgenike abistamiseks tingisid lisaeelarve koostamise, mille Riigikogu 19.05.2022 vastu võttis. Lisaeelarves prognoositi tulude suurenemist 240,9 mln euro võrra. Täiendava- teks kuludeks nähti ette 569,0 mln eurot, investeeringuteks 21,0 mln eurot ja finantseerimistehinguteks 288,0 mln eu- rot. Eesti aastane inflatsioon oli aprillis 19%, mis Eurostati kiirhinnangu andmetel oli euroala kiireim hinnatõus. Euroalal tervikuna kasvasid hinnad 7,5%. Riigi maksutulud suurenesid esimesel neljal kuul võrreldes eelmise aasta sama pe- rioodiga 21,1%, sealjuures käibemaksu tulu 22,5%. Riigi (konsolideerimata) tulud ja kulud 2022. a esimesel neljal kuul võrreldes 2021. a esimese nelja kuu tulude ja kuludega mln eurot Konsolideerimata 2022. a 4 kuud 2021. a 4 kuud Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed 3 710,3 3 064,7 Mittemaksulised tegevustulud 419,9 309,3 Antud toetused -2 214,3 -2 075,9 Edasiantud maksud, lõivud, trahvid -1 310,0 -1 099,8 Muud tegevuskulud -712,3 -663,3 Finantstulud ja -kulud 6,4 -5,7 Tulem -100,0 -470,7 Allikas: saldoandmike infosüsteem 175 3 Informatsioon kohalike omavalitsuste kohta 3.1 Bilanss mln eurot Konsolideeritud Konsolideerimata Lisa 31.12.2021 31.12.2020 31.12.2019 31.12.2021 31.12.2020 31.12.2019 Varad Käibevara Raha 459,3 574,5 372,3 280,2 394,8 231,6 Maksu- ja trahvinõuded 145,7 135,5 124,3 145,7 135,5 124,3 b2 Muud nõuded ja ettemak- sed 155,2 142,4 140,4 83,4 78,5 73,0 b3 Varud 17,1 15,9 13,3 0,5 0,4 0,4 Käibevara kokku 777,3 868,3 650,3 509,8 609,2 429,3 Põhivara Osalused sihtasutustes ja mittetulundusühingutes 0,0 0,0 0,0 38,1 38,3 37,6 b4 Osalused tütar- ja sidu- settevõtjates 104,6 47,3 47,5 419,0 341,6 323,7 b5 Finantsinvesteeringud 7,6 7,3 7,2 4,6 4,2 3,9 Muud nõuded ja ettemak- sed 24,2 26,1 26,3 78,1 51,0 20,0 b3 Kinnisvarainvesteerin- gud 153,1 155,8 156,7 107,0 111,4 111,9 b6 Materiaalne põhivara 5 440,4 5 088,6 4 829,6 3 608,7 3 373,5 3 202,1 b7 Immateriaalne põhivara 8,0 8,5 8,1 2,3 2,9 2,9 Bioloogilised varad 1,8 1,8 2,4 1,8 1,8 2,4 Põhivara kokku 5 739,7 5 335,4 5 077,8 4 259,6 3 924,7 3 704,5 Varad kokku 6 517,0 6 203,7 5 728,1 4 769,4 4 533,9 4 133,8 176 Konsolideeritud Konsolideerimata Lisa 31.12.2021 31.12.2020 31.12.2019 31.12.2021 31.12.2020 31.12.2019 Kohustised ja netovara Lühiajalised kohusti- sed Võlad tarnijatele 156,0 112,5 123,2 89,4 67,6 82,8 Võlad töötajatele 140,9 132,9 122,1 99,3 93,7 88,1 Maksuvõlad 66,3 62,0 60,5 45,7 43,8 43,0 Muud kohustised ja saa- dud ettemaksed 86,9 120,6 46,4 77,8 111,7 41,4 b9 Eraldised 1,5 2,2 1,2 0,3 0,3 0,1 Laenukohustised 140,6 135,1 128,7 105,5 111,6 94,6 b10 Tuletisinstrumendid 0,0 1,0 0,3 0,0 1,0 0,3 Lühiajalised kohusti- sed kokku 592,2 566,3 482,4 418,0 429,7 350,3 Pikaajalised kohusti- sed Laenukohustised 888,9 857,3 740,9 781,0 738,3 624,5 b10 Muud kohustised ja saa- dud ettemaksed 3,3 3,6 3,7 12,9 12,2 11,8 b9 Eraldised 15,0 14,0 14,5 0,5 0,0 0,3 Pikaajalised kohusti- sed kokku 907,2 874,9 759,1 794,4 750,5 636,6 Kohustised kokku 1 499,4 1 441,2 1 241,5 1 212,4 1 180,2 986,9 Netovara Vähemusosalus 2,7 2,4 2,1 0,0 0,0 0,0 Kohalike omavalitsuste Netovara Reservid 0,4 0,4 0,4 0,4 0,4 0,4 Riskimaandamise reserv 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 Akumuleeritud tulem 5 014,5 4 759,7 4 484,1 3 556,6 3 353,3 3 146,5 Kohalike omavalit- suste netovara kokku 5 014,9 4 760,1 4 484,5 3 557,0 3 353,7 3 146,9 Netovara kokku 5 017,6 4 762,5 4 486,6 3 557,0 3 353,7 3 146,9 Kohustised ja netovara kokku 6 517,0 6 203,7 5 728,1 4 769,4 4 533,9 4 133,8 177 3.2 Tulemiaruanne mln eurot Konsolideeritud Konsolideerimata Lisa 2021 2020 2021 2020 Tegevustulud Maksutulud 1 440,9 1 346,4 1 440,9 1 346,4 b2 Saadud toetused 977,2 947,5 851,1 810,8 b11 Kaupade ja teenuste müük 799,7 735,8 159,5 152,4 b12 Muud tulud 49,6 31,8 46,5 27,2 b13 Tegevustulud kokku 3 267,4 3 061,5 2 498,0 2 336,8 Tegevuskulud Tööjõukulud -1 517,1 -1 440,8 -1 093,4 -1 051,6 b14 Majandamiskulud -799,0 -695,9 -580,6 -503,6 b15 Antud toetused -206,5 -190,8 -277,7 -261,6 b11 Põhivara amortisatsioon ja väärtuse muutus -295,2 -283,9 -192,9 -186,4 b16 Muud kulud -195,7 -173,9 -159,8 -137,1 b17 Tegevuskulud kokku -3 013,5 -2 785,3 -2 304,4 -2 140,3 Tegevustulem 253,9 276,2 193,6 196,5 Finantstulud ja –kulud Tulem osalustelt 6,0 6,7 12,8 13,0 b4, b5 Intressikulu -10,9 -12,3 -8,6 -10,0 b10 Tulu hoiustelt ja väärtpaberitelt 0,7 0,4 0,4 0,3 Muud finantstulud 0,1 -0,7 0,6 0,6 Finantstulud ja -kulud kokku -4,1 -5,9 5,2 3,9 Ettevõtja tulumaks -0,6 -1,0 0,0 0,0 Aruandeperioodi tulem 249,2 269,3 198,8 200,4 Sh kohalike omavalitsuste osa tulemist 248,9 268,9 198,8 200,4 Sh vähemusosaluse osa tulemist 0,3 0,4 178 3.3 Rahavoogude aruanne mln eurot Konsolideeritud Konsolideerimata Lisa 2021 2020 2021 2020 Rahavood põhitegevusest Tegevustulem 253,9 276,2 193,6 196,5 Põhivara amortisatsioon ja väärtuse muutus 295,2 283,9 192,9 186,4 b16 Käibemaksukulu põhivara soetustelt 81,8 71,8 74,9 64,2 b17 Kasum/kahjum põhivara müügist -25,7 -11,8 -24,3 -9,6 b13 Põhivara soetuseks saadud sihtfinantseerimine -248,1 -193,9 -193,3 -126,0 b11 Põhivara soetuseks antud sihtfinantseerimine 14,8 14,1 32,7 36,4 b11 Kokku korrigeeritud tegevustulem 371,9 440,3 276,5 347,9 Käibevarade netomuutus -28,7 -15,7 -13,1 -14,4 Kohustiste netomuutus 36,3 14,8 27,5 4,1 Kokku rahavood põhitegevusest 379,5 439,4 290,9 337,6 Rahavood investeerimistegevusest Tasutud põhivara soetamisel -646,4 -563,8 -469,9 -426,0 b8 Laekunud põhivara müügist 30,9 18,2 28,4 15,6 b6,b7 Laekunud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 160,1 205,2 131,7 178,2 Antud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks -11,4 -13,1 -30,8 -31,8 Tasutud osaluste omandamisel -58,5 0,0 -72,6 -11,6 b4,b5 Laekunud osaluste müügist ja likvideerimisest 0,0 0,0 0,9 0,0 Laekunud dividendid 7,2 6,9 11,1 12,3 Tasutud finantsinvesteeringute soetamisel -0,2 0,0 0,0 0,0 Laekunud finantsinvesteeringute müügist 0,2 0,0 0,0 0,8 Antud laenud -0,9 -0,7 -37,2 -35,3 Laekunud laenude tagasimaksed 2,5 2,2 5,8 1,8 Laekunud intressid ja muud finantstulud 0,4 1,3 0,6 0,6 Kokku rahavood investeerimistegevusest -516,1 -343,8 -432,0 -295,4 Rahavood finantseerimistegevusest Laekunud laenukohustised 178,4 251,2 155,8 229,6 b10 Laenukohustiste tagasimaksed -144,9 -131,9 -119,7 -99,2 b10 Dividendidelt makstud tulumaks -0,6 -1,0 0,0 0,0 Makstud intressid ja muud finantskulud -11,5 -11,7 -9,6 -9,4 b10 Kokku rahavood finantseerimistegevusest 21,4 106,6 26,5 121,0 Puhas rahavoog Raha ja selle ekvivalendid perioodi algul 574,5 372,3 394,8 231,6 Raha ja selle ekvivalendid perioodi lõpul 459,3 574,5 280,2 394,8 Raha ja selle ekvivalentide muutus -115,2 202,2 -114,6 163,2 179 3.4 Netovara muutuste aruanne mln eurot A. Konsolideeritud aruanne Vähemusosalus Kohalike omavalitsuste netovara mise reserv ritud tulem Akumulee- maanda- Kassare- Kokku Kokku Riski- serv Lisa Jääk seisuga 31.12.2019 0,4 0,0 4 484,1 4 484,5 2,1 4 486,6 Osaluste soetusmaksumuse korrigeerimine 0,2 0,2 -0,1 0,1 b4 Kinnisvarainvesteeringute ümberhindlus 0,0 0,0 0,0 b6 Materiaalse põhivara ümberhindlus 6,5 6,5 6,5 b7 Aruandeperioodi tulem 268,9 268,9 0,4 269,3 Aruandeperioodi kogutulem 0,0 0,0 275,6 275,6 0,3 275,9 Ümberjaotamine 0,0 0,0 0,0 0,0 Jääk seisuga 31.12.2020 0,4 0,0 4 759,7 4 760,1 2,4 4 762,5 Kinnisvarainvesteeringute ümberhindlus 0,5 0,5 0,5 b6 Materiaalse põhivara ümberhindlus 5,4 5,4 5,4 b7 Aruandeperioodi tulem 248,9 248,9 0,3 249,2 Aruandeperioodi kogutulem 0,0 0,0 254,8 254,8 0,3 255,1 Jääk seisuga 31.12.2021 0,4 0,0 5 014,5 5 014,9 2,7 5 017,6 B. Konsolideerimata aruanne ritud tulem Akumulee- Kassare- Kokku serv Lisa Jääk seisuga 31.12.2019 0,4 3 146,5 3 146,9 Kinnisvarainvesteeringute ümberhindlus 0,0 0,0 b6 Materiaalse põhivara ümberhindlus 6,3 6,3 b7 Osaluste soetusmaksumuse korrigeerimine 0,1 0,1 Aruandeperioodi tulem 200,4 200,4 Aruandeperioodi kogutulem 0,0 206,8 206,8 Ümberjaotamine 0,0 0,0 0,0 Jääk seisuga 31.12.2020 0,4 3 353,3 3 353,7 Kinnisvarainvesteeringute ümberhindlus 0,5 0,5 b6 Materiaalse põhivara ümberhindlus 5,3 5,3 b7 Osaluste soetusmaksumuse korrigeerimine -1,3 -1,3 b5 Aruandeperioodi tulem 198,8 198,8 Aruandeperioodi kogutulem 0,0 203,3 203,3 Jääk seisuga 31.12.2021 0,4 3 556,6 3 557,0 180 3.5 Arvestusmeetodid ja hindamisalused Käesolev täiendav informatsioon annab ülevaate kohalike omavalitsuste üksuste finantsseisundist ja –tulemustest. Kohalike omavalitsuste üksuste ja nende valitseva mõju all olevate üksuste nimekiri ja tähtsamad finantsnäitajad on esitatud aruande lisas b1. 2017. aasta oktoobrist on Eestis 79 kohaliku omavalitsuse üksust ning need on käesolevasse aruandesse. Konsolideeritud aruandesse on lisaks hõlmatud kohalike omavalitsuste valitseva mõju all olevad sihtasutused, mittetu- lundusühingud ja tütarettevõtjad (373 üksust, võrreldaval perioodil 364 üksust). Aruanne baseerub aruandekohustuslaste poolt esitatud andmetele vastavuses avaliku sektori finantsarvestuse ja - aruandluse juhendile. Aruandekohustuslased kasutavad riigiga sarnaseid arvestuspõhimõtteid (vt 2.6. Arvestusmeeto- did ja hindamisalused). Konsolideerimata aruandes on kohalike omavalitsuste üksuste andmed esitatud konsolideerituna rida-realt meetodil, kusjuures nendevahelised nõuded, kohustised, tulud ja kulud on elimineeritud. Osalused valitseva ja olulise mõju all olevates sihtasutustes, mittetulundusühingutes ja äriühingutes on esitatud tuletatud soetusmaksumuses. Konsolideeritud aruandes on kohalike omavalitsuste üksuste andmetele liidetud nende valitseva mõju all olevate ük- suste andmed rida-realt meetodil, kusjuures aruandesse hõlmatud üksuste omavahelised varad, kohustised, netovara, tulud ja kulud on elimineeritud. Aruanne on koostatud miljonites eurodes. 181 3.6 Lisad (b1–b22) Lisa b1 Aruandes konsolideeritud üksused mln eurot A. Kohaliku omavalitsuse üksused Konsolideeritud aruanne Konsolideerimata aruanne 31.12.2021 2021 31.12.2020 2020 31.12.2021 2021 31.12.2020 2020 Netovara Netovara Netovara Netovara Tegevus- Tegevus- Tegevus- Tegevus- Tegevus- Tegevus- Tegevus- Tegevus- Tulem Tulem Tulem Tulem Varad Varad Varad Varad kulud kulud kulud kulud tulud tulud tulud tulud Kokku 6 517,0 5 017,6 3 267,4 -3 013,5 248,9 6 203,7 4 762,5 3 061,5 -2 785,3 269,3 4 769,4 3 557,0 2 498,0 -2 304,4 198,8 4 533,9 3 353,7 2 336,8 -2 140,3 200,4 Elimineerimi- sed 62,1 30,4 66,6 -68,0 -0,1 65,4 44,1 67,5 -62,8 9,4 8,9 9,6 -37,3 40,3 3,4 5,3 6,6 -37,6 40,1 8,2 Harju maa- 2 987,3 2 307,3 1 549,3 -1 404,9 143,0 2 825,0 2 159,6 1 428,9 -1 270,5 156,4 2 311,4 1 764,2 1 201,3 -1 088,8 118,0 2 195,6 1 642,4 1 101,3 -987,1 121,9 kond Anija Vallavalit- sus 33,6 28,1 13,2 -13,2 0,0 32,9 28,1 14,0 -12,2 1,8 17,1 12,2 11,8 -11,3 0,5 16,0 11,7 11,8 -10,8 1,0 Harku Vallava- litsus 124,0 96,4 39,0 -35,3 3,8 118,5 92,3 36,1 -30,1 6,0 84,0 58,4 35,0 -30,3 4,8 77,6 53,4 29,9 -25,4 4,6 Jõelähtme Val- lavalitsus 36,6 25,6 17,5 -16,7 0,7 33,3 24,8 18,3 -14,6 3,6 25,2 16,7 14,2 -15,5 -1,4 25,6 18,0 16,3 -13,5 2,8 Keila Linnava- litsus 46,2 31,3 22,0 -21,3 0,6 42,0 30,7 21,2 -20,2 1,0 35,3 25,6 20,4 -19,5 0,5 35,2 25,1 19,4 -18,1 0,7 Kiili Vallavalit- sus 29,9 23,9 13,5 -12,0 1,4 29,0 22,5 12,3 -10,8 1,5 8,8 3,7 12,5 -11,3 1,2 8,3 2,5 11,3 -12,8 -1,6 Kose Vallavalit- sus 42,3 33,1 17,0 -16,7 0,2 41,1 33,0 17,7 -15,4 2,2 31,0 23,0 15,2 -15,2 -0,1 30,0 23,1 15,9 -14,1 1,9 Kuusalu Valla- valitsus 24,8 14,6 13,8 -13,4 0,3 20,9 14,3 14,1 -12,1 2,0 17,0 8,2 12,7 -12,4 0,3 13,0 7,9 12,5 -11,2 1,3 Loksa Linnava- litsus 9,8 6,5 4,5 -4,7 -0,3 9,8 6,8 4,8 -4,7 0,3 7,3 4,4 4,2 -4,3 -0,2 7,1 4,6 4,5 -4,3 0,4 Lääne-Harju Vallavalitsus 71,4 52,3 32,7 -25,2 7,1 61,2 44,4 36,9 -23,5 13,0 36,7 20,9 23,2 -23,2 -0,2 34,1 21,1 22,5 -22,0 0,5 182 Konsolideeritud aruanne Konsolideerimata aruanne 31.12.2021 2021 31.12.2020 2020 31.12.2021 2021 31.12.2020 2020 Netovara Netovara Netovara Netovara Tegevus- Tegevus- Tegevus- Tegevus- Tegevus- Tegevus- Tegevus- Tegevus- Tulem Tulem Tulem Tulem Varad Varad Varad Varad kulud kulud kulud kulud tulud tulud tulud tulud Maardu Linna- valitsus 64,0 54,2 25,1 -25,1 -0,1 63,1 54,3 25,0 -24,0 0,9 37,0 31,1 23,4 -23,4 0,1 35,0 30,9 23,1 -22,2 0,8 Raasiku Valla- valitsus 30,1 23,6 11,2 -9,7 1,4 29,1 22,2 10,1 -8,4 1,6 24,9 19,0 10,8 -9,3 1,5 23,8 17,6 9,7 -8,0 1,7 Rae Vallavalit- sus 138,5 109,0 61,9 -52,9 8,8 134,4 99,1 49,6 -47,9 1,6 110,9 84,6 56,2 -48,3 7,8 108,8 75,8 44,1 -43,9 0,1 Saku Vallavalit- sus 87,8 68,7 34,3 -25,2 8,9 77,0 59,8 33,5 -22,9 10,5 46,2 32,5 26,3 -22,1 4,1 41,6 28,4 21,7 -19,8 1,8 Saue Vallavalit- sus 106,3 75,3 50,3 -46,6 3,6 100,0 71,4 46,2 -42,4 3,6 73,3 44,0 46,8 -45,3 1,1 69,1 42,6 42,1 -39,8 2,0 Tallinna Linna- valitsus 2011,5 1567,5 1142,1 -1040,4 102,1 1912,9 1463,5 1042,1 -938,9 102,4 1 658,0 1 310,8 842,1 -755,8 93,0 1 582,2 1 215,9 774,2 -682,5 100,3 Viimsi Vallava- litsus 130,5 97,2 51,2 -46,5 4,5 119,8 92,4 47,0 -42,4 4,4 98,7 69,1 46,5 -41,6 5,0 88,2 63,8 42,3 -38,7 3,6 Hiiu maakond 61,3 46,9 24,7 -20,4 4,2 52,8 42,6 25,6 -18,7 6,8 46,4 32,5 22,8 -18,0 4,7 37,6 27,8 23,7 -17,2 6,3 Hiiumaa Valla- valitsus 61,3 46,9 24,7 -20,4 4,2 52,8 42,6 25,6 -18,7 6,8 46,4 32,5 22,8 -18,0 4,7 37,6 27,8 23,7 -17,2 6,3 Ida-Viru maa- 628,5 496,0 328,1 -309,7 15,9 602,0 480,2 304,6 -288,1 13,5 387,3 279,7 219,2 -204,3 14,1 363,0 265,3 207,8 -197,3 4,1 kond Alutaguse Valla- valitsus 46,8 43,9 16,3 -15,0 1,4 45,8 42,5 15,7 -14,1 1,5 38,0 36,0 13,2 -12,5 0,7 37,9 35,3 13,0 -12,4 0,7 Jõhvi Vallavalit- 66,5 56,4 21,9 -19,5 1,8 61,8 54,6 20,1 -18,7 0,8 21,2 -18,7 2,4 19,5 -18,0 1,5 sus 42,8 32,8 37,5 30,3 Kohtla-Järve Linnavalitsus 143,5 91,0 117,7 -110,3 6,5 134,3 84,5 109,0 -98,5 9,4 53,6 16,9 53,3 -50,8 2,3 49,1 14,6 51,4 -48,0 3,2 Lüganuse Valla- valitsus 46,9 40,3 14,2 -14,9 -1,3 47,3 41,7 13,3 -14,5 -2,1 22,0 15,7 12,9 -13,8 -1,0 22,0 16,6 12,1 -13,4 -1,4 Narva Linnava- litsus 226,6 184,1 112,4 -107,4 4,5 218,9 179,6 102,4 -100,5 1,4 159,3 123,0 79,9 -72,7 6,8 150,1 116,1 73,5 -70,0 3,2 Narva-Jõesuu Linnavalitsus 25,4 21,5 12,2 -10,7 1,5 23,8 20,0 9,6 -10,3 -0,6 15,9 12,3 10,2 -8,4 1,8 14,0 10,5 8,0 -8,3 -0,3 Sillamäe Linna- valitsus 53,3 40,9 23,1 -22,8 0,3 50,5 40,6 25,4 -22,8 2,6 40,7 28,9 19,9 -19,2 0,7 37,5 28,2 22,2 -19,3 -3,0 183 Konsolideeritud aruanne Konsolideerimata aruanne 31.12.2021 2021 31.12.2020 2020 31.12.2021 2021 31.12.2020 2020 Netovara Netovara Netovara Netovara Tegevus- Tegevus- Tegevus- Tegevus- Tegevus- Tegevus- Tegevus- Tegevus- Tulem Tulem Tulem Tulem Varad Varad Varad Varad kulud kulud kulud kulud tulud tulud tulud tulud Toila Vallavalit- sus 19,5 17,9 10,3 -9,1 1,2 19,6 16,7 9,1 -8,7 0,5 15,0 14,1 8,6 -8,2 0,4 14,9 13,7 8,1 -7,9 0,2 Järva maa- 185,1 144,8 59,1 -59,6 -1,0 185,0 145,7 60,0 -56,7 3,3 123,4 87,3 53,2 -54,0 -0,7 122,4 87,8 54,4 -52,1 2,4 kond Järva Vallavalit- sus 42,7 32,4 19,4 -19,4 -0,2 42,8 32,6 18,0 -17,8 0,1 31,3 21,9 17,5 -17,6 -0,1 31,5 22,0 16,4 -16,4 0,1 Paide Linnava- litsus 84,1 69,8 20,5 -20,2 0,2 83,7 69,6 19,5 -19,3 0,3 40,8 29,4 16,8 -16,8 0,1 39,9 29,2 16,1 -16,3 -0,2 Türi Vallavalit- sus 58,3 42,6 19,2 -20,0 -1,0 58,5 43,5 22,5 -19,6 2,9 51,3 36,0 18,9 -19,6 -0,7 51,0 36,6 21,9 -19,4 2,5 Jõgeva maa- 135,0 102,2 56,8 -53,9 3,0 124,1 97,9 53,6 -51,3 1,4 89,1 60,6 49,0 -48,9 0,2 83,7 60,5 47,4 -45,9 1,4 kond Jõgeva Vallava- litsus 56,3 41,0 24,6 -24,7 -0,2 53,3 41,3 23,7 -22,9 0,8 42,5 28,5 22,6 -23,0 -0,3 39,6 28,8 21,8 -21,1 0,7 Mustvee Valla- valitsus 23,4 18,0 9,8 -10,2 -0,1 22,8 16,7 10,1 -9,8 0,4 15,1 10,0 8,9 -9,2 -0,3 16,3 10,4 9,2 -8,8 0,3 Põltsamaa Val- lavalitsus 55,3 43,2 22,4 -19,0 3,3 48,0 39,9 19,8 -18,6 0,2 31,5 22,1 17,5 -16,7 0,8 27,8 21,3 16,4 -16,0 0,4 Lääne maa- 116,3 89,1 46,4 -42,0 4,0 114,0 85,2 44,9 -41,2 3,2 76,7 54,7 40,0 -37,5 2,3 74,2 52,4 39,2 -35,9 3,2 kond Haapsalu Lin- navalitsus 77,3 59,6 30,3 -26,2 4,0 75,4 55,6 28,4 -26,0 2,4 47,5 33,1 24,5 -22,3 2,1 45,6 31,0 24,0 -21,7 2,2 Lääne-Nigula Vallavalitsus 35,9 26,8 14,7 -14,7 -0,2 35,8 27,1 15,3 -14,3 0,5 26,1 18,9 14,1 -14,1 0,0 25,8 18,9 14,0 -13,3 0,7 Vormsi Vallava- litsus 3,1 2,7 1,4 -1,1 0,2 2,8 2,5 1,2 -0,9 0,3 3,1 2,7 1,4 -1,1 0,2 2,8 2,5 1,2 -0,9 0,3 Lääne-Viru 288,0 232,0 118,2 -112,5 4,9 276,4 224,7 110,5 -105,1 4,7 216,5 166,9 107,6 -102,2 5,0 206,3 161,5 100,4 -95,6 4,5 maakond Haljala Vallava- litsus 28,1 24,9 9,1 -8,5 0,5 26,2 24,3 8,1 -7,6 0,4 21,4 18,4 8,5 -7,7 0,8 19,2 17,6 7,5 -6,8 0,7 Kadrina Valla- valitsus 23,3 18,8 9,6 -9,5 0,0 23,7 18,8 9,4 -8,7 0,6 17,2 13,2 8,4 -8,2 0,1 17,3 13,0 8,0 -7,3 0,6 184 Konsolideeritud aruanne Konsolideerimata aruanne 31.12.2021 2021 31.12.2020 2020 31.12.2021 2021 31.12.2020 2020 Netovara Netovara Netovara Netovara Tegevus- Tegevus- Tegevus- Tegevus- Tegevus- Tegevus- Tegevus- Tegevus- Tulem Tulem Tulem Tulem Varad Varad Varad Varad kulud kulud kulud kulud tulud tulud tulud tulud Rakvere Linna- valitsus 93,4 72,5 33,0 -28,3 4,2 88,1 67,9 29,1 -26,6 2,1 59,6 43,0 27,9 -24,3 3,5 55,3 39,5 24,3 -23,0 1,2 Rakvere Valla- valitsus 15,0 13,7 10,9 -10,2 0,6 14,6 13,0 9,8 -9,5 0,3 15,0 13,7 10,9 -10,2 0,6 14,6 13,0 9,8 -9,5 0,3 Tapa Vallavalit- sus 53,0 40,0 20,3 -21,2 -1,1 51,6 41,0 19,4 -19,4 -0,1 37,6 25,1 18,2 -18,7 -0,6 35,6 25,7 17,7 -17,4 0,3 Vinni Vallavalit- sus 22,9 16,9 14,2 -12,6 1,9 18,5 13,5 12,9 -12,2 0,8 19,5 13,8 13,6 -12,0 1,6 16,9 12,2 12,3 -11,4 0,8 Viru-Nigula Val- lavalitsus 22,5 18,9 9,7 -10,2 -0,6 23,3 19,3 9,9 -9,9 -0,1 19,8 16,2 9,5 -10,0 -0,5 20,5 16,5 9,7 -9,7 0,0 Väike-Maarja Vallavalitsus 29,8 26,3 11,4 -12,0 -0,6 30,4 26,9 11,9 -11,2 0,7 26,4 23,5 10,6 -11,1 -0,5 26,9 24,0 11,1 -10,5 0,6 Pärnu maa- 484,7 399,0 237,7 -219,1 17,6 469,7 380,2 225,0 -208,2 16,1 351,8 297,8 158,2 -140,1 17,8 334,9 279,0 150,5 -136,4 13,7 kond Häädemeeste Vallavalitsus 18,4 12,2 9,3 -8,6 0,6 17,0 11,6 8,7 -8,5 0,2 16,9 11,1 8,8 -8,4 0,4 16,1 10,7 8,5 -8,3 0,2 Kihnu Vallava- litsus 4,8 4,1 1,6 -1,6 0,0 4,8 4,1 1,8 -1,5 0,3 4,8 4,1 1,6 -1,6 0,0 4,8 4,1 1,8 -1,5 0,3 Lääneranna Vallavalitsus 34,3 26,9 9,7 -9,1 0,1 33,0 26,8 11,1 -9,5 1,2 22,2 15,0 9,1 -8,7 0,4 20,5 14,6 10,7 -9,1 1,5 Põhja-Pärnu- maa Vallavalit- sus 31,5 24,7 15,3 -14,4 0,9 29,5 23,8 16,4 -13,8 2,6 24,5 18,3 14,6 -13,5 1,0 22,6 17,3 14,3 -13,1 1,2 Pärnu Linnava- litsus 333,1 276,9 169,4 -156,5 12,6 325,4 263,3 157,8 -147,6 9,9 237,7 211,1 94,2 -81,7 12,4 227,8 197,8 88,0 -79,6 8,2 Saarde Vallava- litsus 21,1 17,7 9,6 -8,7 0,8 20,0 16,8 8,2 -8,8 -0,6 15,8 12,9 8,0 -7,4 0,6 15,1 12,2 7,2 -7,5 -0,4 Tori Vallavalit- sus 41,5 36,5 22,8 -20,2 2,6 40,0 33,8 21,0 -18,5 2,5 29,9 25,3 21,9 -18,8 3,0 28,0 22,3 20,0 -17,3 2,7 Põlva maa- 116,5 94,3 49,2 -47,6 2,2 110,9 92,0 45,8 -44,0 2,0 80,0 63,6 42,0 -41,8 0,2 77,5 63,3 40,1 -38,4 1,5 kond Kanepi Vallava- litsus 12,4 10,3 8,3 -7,8 0,9 11,2 9,3 7,9 -7,4 0,7 11,2 9,1 8,3 -7,8 0,5 10,4 8,6 7,9 -7,3 0,5 185 Konsolideeritud aruanne Konsolideerimata aruanne 31.12.2021 2021 31.12.2020 2020 31.12.2021 2021 31.12.2020 2020 Netovara Netovara Netovara Netovara Tegevus- Tegevus- Tegevus- Tegevus- Tegevus- Tegevus- Tegevus- Tegevus- Tulem Tulem Tulem Tulem Varad Varad Varad Varad kulud kulud kulud kulud tulud tulud tulud tulud Põlva Vallavalit- sus 76,0 60,6 28,2 -27,4 0,8 72,9 59,7 25,3 -25,1 0,3 48,5 38,2 23,5 -24,0 -0,5 47,9 38,7 22,1 -21,7 0,3 Räpina Vallava- litsus 28,1 23,4 12,7 -12,4 0,5 26,8 23,0 12,6 -11,5 1,0 20,3 16,3 10,2 -10,0 0,2 19,2 16,0 10,1 -9,4 0,7 Rapla maa- 172,3 137,9 75,7 -64,6 10,4 161,7 127,4 70,8 -61,0 9,0 108,6 79,3 61,7 -59,8 1,7 107,3 78,1 60,3 -57,7 2,0 kond Kehtna Vallava- litsus 23,3 18,7 10,7 -10,4 0,3 23,6 18,4 11,7 -10,6 1,0 17,2 12,8 10,1 -9,4 0,7 17,2 12,7 11,0 -9,5 1,4 Kohila Vallava- litsus 55,3 42,8 25,2 -15,1 10,0 44,0 32,8 20,9 -13,0 7,9 24,1 15,4 14,3 -14,0 0,3 22,9 15,1 13,6 -11,9 1,6 Märjamaa Val- lavalitsus 39,5 30,6 13,6 -14,7 -1,5 39,9 32,1 13,4 -14,1 -1,1 24,9 16,3 12,1 -13,1 -1,1 25,0 17,3 12,1 -15,3 -3,3 Rapla Vallava- litsus 54,2 45,8 26,2 -24,4 1,6 54,2 44,1 24,8 -23,3 1,2 42,4 34,8 25,2 -23,3 1,8 42,2 33,0 23,6 -21,0 2,3 Saare maa- 186,9 146,2 92,8 -86,5 5,7 183,4 140,3 88,9 -85,8 2,8 132,3 101,2 63,3 -58,6 5,5 129,0 95,6 61,1 -59,3 1,7 kond Muhu Vallava- litsus 6,9 6,0 3,9 -3,3 0,5 6,8 5,4 3,2 -4,8 -1,5 6,9 6,0 3,9 -3,3 0,5 6,8 5,4 3,2 -4,8 -1,5 Ruhnu Vallava- litsus 1,9 1,6 0,7 -0,5 0,2 1,6 1,5 0,7 -0,5 0,2 1,8 1,6 0,7 -0,5 0,2 1,6 1,4 0,7 -0,5 0,2 Saaremaa Valla- valitsus 178,1 138,6 88,2 -82,7 5,0 175,0 133,4 85,0 -80,5 4,1 123,6 93,6 58,7 -54,8 4,8 120,6 88,8 57,2 -54,0 3,0 Tartu maa- 610,2 426,4 336,0 -316,9 20,8 577,8 405,7 313,8 -295,8 15,6 489,2 316,9 310,5 -299,5 11,7 469,2 305,2 289,8 -277,0 12,0 kond Elva Vallavalit- sus 55,8 39,8 31,0 -29,4 2,3 54,7 38,9 27,7 -25,9 2,3 29,3 14,4 28,0 -27,2 0,7 29,0 13,7 25,3 -26,0 -0,8 Kambja Vallava- litsus 27,3 24,3 24,5 -20,4 4,1 24,8 19,9 21,3 -19,1 0,4 25,7 22,8 23,8 -19,8 4,0 23,6 18,8 20,6 -18,4 2,2 Kastre Vallava- litsus 20,5 16,5 11,5 -10,7 0,9 18,7 14,2 11,1 -9,2 1,9 16,5 12,5 10,7 -9,9 0,7 16,2 11,8 10,3 -8,4 1,9 Luunja Vallava- litsus 18,7 11,4 11,0 -8,9 2,1 13,4 9,3 9,6 -8,0 1,5 15,4 8,1 10,6 -10,6 -0,1 12,0 8,2 9,1 -8,1 1,2 186 Konsolideeritud aruanne Konsolideerimata aruanne 31.12.2021 2021 31.12.2020 2020 31.12.2021 2021 31.12.2020 2020 Netovara Netovara Netovara Netovara Tegevus- Tegevus- Tegevus- Tegevus- Tegevus- Tegevus- Tegevus- Tegevus- Tulem Tulem Tulem Tulem Varad Varad Varad Varad kulud kulud kulud kulud tulud tulud tulud tulud Nõo Vallavalit- sus 20,5 16,2 8,8 -7,5 1,5 19,1 15,1 8,8 -7,1 1,9 16,2 11,9 8,3 -7,1 1,2 14,7 10,7 8,4 -6,7 1,7 Peipsiääre Val- lavalitsus 19,4 14,1 10,5 -10,5 0,1 17,9 13,8 10,0 -9,6 0,4 16,1 10,9 9,4 -9,4 -0,1 14,8 10,9 9,0 -8,7 0,2 Tartu Linnava- litsus 401,2 276,5 214,3 -206,4 8,4 388,4 268,1 200,9 -195,5 4,1 339,5 224,2 196,6 -191,4 6,4 331,6 217,9 183,9 -180,9 2,3 Tartu Vallava- litsus 46,8 27,6 24,4 -23,1 1,4 40,8 26,4 24,4 -21,4 3,1 30,5 12,1 23,1 -24,1 -1,1 27,3 13,2 23,2 -19,8 3,3 Viljandi maa- 180,5 131,3 93,7 -86,4 7,0 170,6 124,3 91,4 -80,7 10,2 146,9 100,3 87,4 -79,4 7,8 136,3 92,4 83,8 -74,2 9,4 kond Mulgi Vallava- litsus 25,7 17,7 14,7 -14,0 0,6 24,3 17,2 14,6 -13,0 1,5 20,8 13,4 13,1 -12,6 0,5 19,4 12,9 12,9 -11,7 1,2 Põhja-Sakala Vallavalitsus 45,1 33,2 18,0 -17,4 0,5 43,6 32,7 19,3 -16,5 2,6 32,0 21,4 16,0 -15,3 0,7 30,3 20,7 17,3 -14,4 2,9 Viljandi Linna- valitsus 64,5 45,7 36,1 -31,8 4,2 60,2 41,4 34,9 -31,0 3,7 55,5 37,0 34,0 -29,5 4,4 51,2 32,5 32,3 -28,2 4,0 Viljandi Valla- valitsus 45,2 34,7 24,9 -23,2 1,7 42,5 33,0 22,6 -20,2 2,4 38,6 28,5 24,3 -22,0 2,2 35,4 26,3 21,3 -19,9 1,3 Valga maa- 120,4 94,4 54,1 -52,3 2,0 117,5 92,3 55,7 -49,7 6,5 76,6 53,6 48,9 -47,6 1,2 74,1 52,5 48,6 -45,1 3,4 kond Otepää Vallava- litsus 22,7 17,6 15,1 -13,5 1,6 21,2 15,9 13,5 -12,3 1,2 17,6 13,9 13,3 -11,5 1,8 16,1 12,1 11,4 -10,4 1,0 Tõrva Vallava- litsus 27,1 20,8 12,0 -12,2 -0,2 25,2 21,0 10,6 -10,2 0,4 13,4 7,7 10,9 -12,4 -1,5 12,6 9,3 9,6 -10,1 -0,5 Valga Vallavalit- sus 70,6 56,0 27,0 -26,6 0,6 71,1 55,4 31,6 -27,2 4,9 45,6 32,0 24,7 -23,7 0,9 45,4 31,1 27,6 -24,6 2,9 Võru maakond 181,9 139,4 79,0 -69,1 9,3 167,4 120,3 74,5 -65,7 8,4 124,3 88,8 70,2 -64,2 5,9 117,5 83,3 66,0 -61,2 4,7 Antsla Vallava- litsus 16,3 13,1 7,9 -6,7 1,6 15,2 11,4 7,0 -6,3 1,2 14,4 11,2 7,9 -6,7 1,1 13,8 10,0 7,0 -6,3 0,8 Rõuge Vallava- litsus 24,4 17,6 11,3 -10,7 0,7 22,4 17,5 10,2 -9,7 0,5 24,0 17,3 11,1 -10,4 0,6 22,0 17,2 9,9 -9,5 0,4 Setomaa Valla- valitsus 14,1 8,4 9,1 -9,3 -0,3 16,8 8,7 11,5 -10,2 1,2 13,8 8,2 8,9 -9,1 -0,2 16,4 8,4 11,1 -9,9 1,2 187 Konsolideeritud aruanne Konsolideerimata aruanne 31.12.2021 2021 31.12.2020 2020 31.12.2021 2021 31.12.2020 2020 Netovara Netovara Netovara Netovara Tegevus- Tegevus- Tegevus- Tegevus- Tegevus- Tegevus- Tegevus- Tegevus- Tulem Tulem Tulem Tulem Varad Varad Varad Varad kulud kulud kulud kulud tulud tulud tulud tulud Võru Linnava- litsus 87,9 65,3 30,0 -23,4 4,9 74,3 48,7 26,3 -21,8 3,6 39,3 23,4 22,5 -20,0 2,3 34,1 21,1 19,4 -18,9 0,3 Võru Vallavalit- sus 39,2 35,0 20,7 -19,0 2,4 38,7 34,0 19,5 -17,7 1,9 32,8 28,7 19,8 -18,0 2,1 31,2 26,6 18,6 -16,6 2,0 188 B. Osalused sihtasutustes ja mittetulundusühingutes Konsolideeritud aastaaruandes on rida-realt konsolideeritud järgmised sihtasutused ja mittetulundusühingud osaluse mää- raga 100%: 31.12.2021 2021 31.12.2020 2020 Netovara Netovara Tegevus- Tegevus- Tegevus- Tegevus- Tulem Tulem Varad Varad kulud kulud tulud tulud Sihtasutused ja mittetulundusühin- gud kokku 387,2 318,1 375,8 -366,6 10,0 377,8 309,9 353,0 -328,8 23,1 Valitsussektorisse kuuluvad sihtasu- tused ja MTÜ-d 364,9 300,8 358,1 -349,3 9,8 355,8 293,1 337,7 -313,4 23,2 SA Ida-Viru Keskhaigla 66,7 51,1 64,0 -59,0 5,0 61,2 46,1 57,2 -50,1 7,1 SA Pärnu Haigla 42,9 29,2 59,6 -59,5 0,1 43,9 29,2 53,7 -51,3 2,3 SA Tallinna Lastehaigla 23,5 19,1 36,5 -36,5 0,0 23,2 19,1 33,0 -32,6 0,4 Narva Haigla SA 18,4 15,1 27,1 -27,3 -0,2 17,9 15,3 23,3 -22,8 0,5 SA Tallinna Kultuurikatel 18,1 17,6 1,1 -1,6 -0,5 18,6 18,1 0,8 -1,5 -0,7 Kiili Varahalduse SA 13,8 12,4 2,7 -2,4 0,4 13,6 12,1 5,0 -2,0 3,0 Kuressaare Haigla SA 13,1 10,2 17,9 -17,1 0,8 12,5 9,4 18,1 -16,5 1,6 Raadi SA 12,2 7,5 3,2 -1,0 2,1 7,4 5,4 0,5 -0,9 -0,4 SA Elva Kultuur 11,0 6,2 1,5 -1,2 0,2 11,4 6,0 3,3 -0,7 2,5 SA Ida-Viru Investeeringute Agentuur 8,7 8,6 0,7 -1,0 -0,3 9,0 8,9 1,0 -0,7 0,2 MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus 7,0 3,9 27,5 -27,4 0,1 6,7 3,8 23,5 -23,3 0,2 Veskimöldre Haridusmaja SA 7,0 6,4 1,1 -0,8 0,3 7,0 6,1 1,7 -0,2 1,5 MTÜ Rakvere Haigla 6,3 6,3 0,0 0,0 0,0 6,3 6,3 0,0 0,0 0,0 SA Paide Spordikeskus 6,0 3,6 0,4 -0,5 -0,2 6,4 3,8 0,9 -0,5 0,3 SA Hiiumaa Sadamad 5,3 5,2 0,3 -0,5 -0,2 5,5 5,4 1,1 -0,4 0,7 MTÜ Pärnumaa Ühistranspordikeskus 5,1 3,0 12,5 -12,6 -0,2 5,5 3,2 12,6 -12,2 0,4 Lääne-Saare Kultuurivara SA 4,6 4,5 0,1 -0,2 -0,1 4,7 4,7 0,1 -0,2 -0,1 SA Eesti Kaevandusmuuseum 4,5 3,8 1,3 -0,5 0,8 4,3 2,7 0,5 -0,5 -0,1 SA Märjamaa Valla Spordikeskus 4,4 4,2 0,3 -0,5 -0,1 4,5 4,4 2,6 -0,2 2,4 SA Võru Spordikeskus 3,7 2,4 0,7 -0,6 0,1 3,8 2,3 0,7 -0,7 0,0 SA Paide Haldus 3,6 3,5 1,2 -1,4 -0,2 4,0 3,7 1,0 -1,3 -0,3 SA Perekodu 3,5 3,2 1,7 -1,8 -0,1 3,6 3,3 2,0 -1,9 0,1 SA Narva-Jõesuu Hooldekodu 3,1 2,9 1,7 -1,7 0,0 3,1 3,0 1,5 -1,6 -0,1 SA Põltsamaa Tervis 3,1 1,9 1,6 -1,3 0,3 2,2 1,6 1,1 -1,1 0,0 Luunja Varahalduse SA 2,9 2,5 2,3 -0,6 1,7 1,1 0,9 1,1 -0,6 0,5 MTÜ Võrumaa Omavalitsuste Liit 2,9 2,9 0,0 0,0 0,0 2,9 2,9 0,0 0,0 0,0 Tallinna Ettevõtlusinkubaatorid SA 2,8 2,6 1,1 -1,1 0,1 2,6 2,5 1,2 -1,0 0,3 SA Anija Mõisa Haldus 2,7 2,7 0,3 -0,4 -0,1 2,8 2,7 1,4 -0,3 1,1 SA Tallinna Tehnika- ja Teaduskeskus 2,7 2,6 0,4 -0,4 0,0 2,8 2,6 0,4 -0,5 -0,1 SA Anija Valla Spordimaailm 2,2 2,2 0,4 -0,6 -0,2 2,4 2,4 0,4 -0,4 -0,1 MTÜ Lõuna-Eesti Erihooldusteenuste 2,1 0,9 1,7 -1,7 0,0 2,2 0,9 1,6 -1,7 -0,2 Keskus SA Alutaguse Hoolekeskus 2,1 2,0 1,3 -1,3 0,0 2,1 2,0 1,1 -1,2 0,0 SA Ajakeskus Wittenstein 2,0 1,9 1,5 -0,5 0,9 1,4 1,0 1,1 -0,4 0,7 Muhu Hooldekeskuse SA 1,9 1,8 0,6 -0,6 0,0 1,9 1,8 2,2 -0,5 1,7 SA Rapla Spordirajatised 1,9 1,8 0,4 -0,4 0,0 1,9 1,8 0,4 -0,4 0,0 SA Saadjärve 1,9 1,9 0,5 -0,5 0,0 1,9 1,9 0,4 -0,5 0,0 SA Lõhavere Ravi- ja Hooldekeskus 1,8 1,7 1,1 -1,0 0,0 1,8 1,7 1,0 -1,0 0,0 MTÜ Kuressaare Campus 1,7 1,7 0,1 -0,2 -0,1 1,8 1,8 0,1 -0,2 -0,1 SA Haapsalu Hoolekandekeskus 1,7 1,6 1,0 -1,0 -0,1 1,7 1,6 0,9 -1,0 0,0 MTÜ Mulgi Elamuskeskus 1,5 1,3 0,9 0,0 0,8 0,6 0,6 0,4 -0,1 0,3 SA Elva Laste- ja Perekeskus 1,5 1,3 1,4 -1,5 -0,1 1,6 1,4 1,5 -1,4 0,1 Vastseliina Piiskopilinnuse SA 1,5 1,5 0,3 -0,3 0,0 1,6 1,5 0,3 -0,3 0,0 SA Kalevipoja Koda 1,4 1,4 0,1 -0,2 -0,1 1,6 1,5 0,3 -0,2 0,0 189 31.12.2021 2021 31.12.2020 2020 Netovara Netovara Tegevus- Tegevus- Tegevus- Tegevus- Tulem Tulem Varad Varad kulud kulud tulud tulud SA Mäetaguse Arengufond 1,4 1,4 0,0 -0,1 0,1 1,3 1,3 0,0 -0,3 -0,2 Harjumaa Omavalitsuste Liit 1,3 1,2 1,2 -1,1 0,1 1,1 1,1 1,3 -1,3 0,0 SA Mustvee Tervis 1,3 1,0 0,6 -0,7 -0,1 1,3 1,1 0,5 -0,6 -0,1 SA Otepää Tervisekeskus 1,3 1,1 1,3 -1,3 0,0 1,3 1,1 1,2 -1,3 0,0 SA Põltsamaa Sport 1,3 1,3 0,5 -0,6 -0,1 1,4 1,4 0,5 -0,6 -0,1 SA Sillamäe Haigla 1,3 1,2 1,2 -1,2 0,0 1,4 1,2 1,1 -1,1 0,1 SA Taheva Sanatoorium 1,2 1,0 1,3 -1,3 0,0 1,2 1,1 1,3 -1,3 0,0 MTÜ Eesti Linnade ja Valdade Liit 1,1 1,0 1,4 -1,4 0,0 1,1 1,0 1,3 -1,1 0,2 SA Luunja Jõesadam 1,1 1,1 0,7 -0,2 0,5 0,7 0,6 0,2 -0,2 0,0 SA Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskus 1,1 0,8 2,0 -2,0 0,0 1,1 0,9 1,9 -1,9 -0,1 SA Valgehobusemäe Suusa- ja Puhke- 1,1 1,0 0,6 -0,5 0,1 0,9 0,8 0,3 -0,3 0,0 keskus MTÜ Tartumaa Jäätmearendus 1,0 1,0 0,0 -0,1 -0,1 1,1 1,1 0,0 -0,1 -0,1 SA Hooldekodu Härmalõng 1,0 1,0 0,8 -0,9 0,0 1,0 1,0 0,8 -0,8 0,0 SA Kuressaare Teater 1,0 1,0 0,6 -0,5 0,0 1,0 0,9 0,6 -0,6 0,0 SA Narva Linna Arendus 1,0 0,9 0,5 -0,6 -0,1 0,9 0,9 0,6 -0,5 0,1 Jõhvi Hooldekeskus SA 0,9 0,8 0,8 -0,8 -0,1 1,0 0,9 0,7 -0,7 0,0 SA Holstre-Polli Vabaajakeskus 0,9 0,9 0,2 -0,2 0,0 0,9 0,8 0,1 -0,2 -0,1 SA Peipsiveere Hooldusravikeskus 0,9 0,8 1,0 -1,0 0,0 0,9 0,8 1,0 -0,9 0,1 SA Ida-Viru Ettevõtluskeskus 0,8 0,1 1,3 -1,3 0,0 0,8 0,1 1,1 -1,0 0,0 SA Illuka Arengufond 0,8 0,0 0,0 0,0 0,0 1,2 0,0 0,0 0,0 0,0 MTÜ Maakondlikud Arenduskeskused 0,7 0,5 2,9 -2,6 0,3 0,4 0,2 3,0 -2,9 0,2 Pannjärve Tervisespordikeskuse SA 0,7 0,6 0,3 -0,3 0,0 0,6 0,6 0,4 -0,3 0,1 SA Tartu 2024 0,7 0,6 1,7 -1,1 0,6 0,1 0,0 0,8 -0,7 0,0 SA Tartu Kultuurkapital 0,7 0,5 0,2 -0,2 0,0 0,7 0,5 0,3 -0,3 0,0 Tartumaa Ühistranspordikeskus MTÜ 0,7 0,1 5,1 -5,1 0,0 0,4 0,1 4,9 -4,9 0,0 MTÜ Järvamaa Ühistranspordi Keskus 0,6 0,5 1,8 -1,8 0,0 0,7 0,5 1,8 -1,9 0,0 SA Hiiumaa Arenduskeskus 0,6 0,4 0,6 -0,4 0,2 0,4 0,2 0,4 -0,4 0,1 SA Kuremaa Turismi- ja Arenduskeskus 0,6 0,6 0,4 -0,2 0,3 0,4 0,4 0,3 -0,1 0,2 Narva Linnaelamu SA 0,5 0,4 1,4 -1,5 0,0 0,5 0,4 1,5 -1,5 0,0 SA Aarike Hooldekeskus 0,5 0,4 0,6 -0,7 0,0 0,5 0,5 0,6 -0,6 0,0 SA Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskus 0,5 0,4 0,8 -0,7 0,1 0,4 0,3 0,8 -0,7 0,1 SA Sõmerpalu Hooldekodu 0,5 0,5 0,4 -0,4 0,0 0,5 0,5 0,4 -0,4 0,0 SA Valgamaa Arenguagentuur 0,5 0,4 0,7 -0,6 0,0 0,4 0,3 0,6 -0,6 0,0 Tõstamaa Mõis SA 0,5 0,4 0,1 -0,1 0,0 0,5 0,5 0,0 -0,1 0,0 MTÜ Valguskaabel 0,4 0,4 0,0 0,0 0,0 0,4 0,4 0,0 0,0 0,0 SA A.H.Tammsaare Muuseum Varga- 0,4 0,4 0,2 -0,2 0,0 0,4 0,4 0,2 -0,2 0,0 mäel SA Iisaku Kihelkonna Muuseum 0,4 0,4 0,2 -0,1 0,0 0,4 0,4 0,1 -0,1 0,0 SA Kilingi-Nõmme Tervise- ja Hooldus- 0,4 0,3 0,9 -0,9 0,0 0,4 0,3 0,8 -0,8 0,0 keskus SA Kiviõli Tervisekeskus 0,4 0,3 1,0 -1,1 0,0 0,5 0,4 1,0 -1,0 0,0 SA Lääneranna Hoolekanne 0,4 0,4 0,5 -0,4 0,1 0,4 0,3 0,4 -0,3 0,0 SA Pärnumaa Arenduskeskus 0,4 0,1 1,3 -1,3 0,0 0,3 0,1 0,8 -0,8 0,0 SA Rannarahva Muuseum 0,4 0,4 0,5 -0,6 0,0 0,5 0,4 0,5 -0,4 0,0 SA Tartu Perekodu Käopesa 0,4 0,3 0,8 -0,9 0,0 0,4 0,3 0,8 -0,8 0,1 SA Uderna Hooldekodu 0,4 0,4 0,5 -0,5 0,0 0,4 0,3 0,5 -0,5 0,0 SA Võru Kannel 0,4 0,3 0,7 -0,6 0,1 0,3 0,2 0,6 -0,6 0,1 SA Põhja-Läänemaa Turismi- ja Spor- 0,3 0,2 0,1 -0,1 0,0 0,2 0,2 0,2 -0,1 0,1 diobjektide Halduskeskus Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu 0,0 0,0 0,1 0,0 0,1 0,0 -0,1 0,0 0,0 0,0 SA 190 31.12.2021 2021 31.12.2020 2020 Netovara Netovara Tegevus- Tegevus- Tegevus- Tegevus- Tulem Tulem Varad Varad kulud kulud tulud tulud MTÜ Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit 0,3 0,3 0,5 -0,5 0,0 0,3 0,3 0,5 -0,4 0,1 MTÜ Kagu Ühistranspordikeskus 0,3 0,0 5,3 -5,3 0,0 0,1 0,0 4,9 -4,9 0,0 MTÜ Pärnumaa Omavalitsuste Liit 0,3 0,2 0,8 -3,4 -2,6 2,9 2,8 0,9 -0,9 0,0 MTÜ Setomaa Liit 0,3 0,2 0,4 -0,4 0,0 0,3 0,2 0,5 -0,5 0,0 MTÜ Virumaa Laste ja Perede Tugikes- 0,3 0,2 0,6 -0,5 0,1 0,2 0,1 0,4 -0,4 0,0 kus SA Abja Haigla 0,3 0,1 1,0 -0,9 0,0 0,3 0,1 0,9 -0,8 0,1 SA Nõo Hooldekodu 0,3 0,2 0,5 -0,5 0,0 0,3 0,2 0,4 -0,4 0,0 SA Tartu Loomemajanduskeskus 0,3 0,1 0,6 -0,6 0,0 0,1 0,0 0,4 -1,0 -0,6 SA Tartu Ärinõuandla 0,3 0,4 0,5 -0,5 0,0 0,3 0,2 0,6 -0,6 0,0 Vaivara Kalmistud SA 0,3 0,3 0,5 -0,5 0,0 0,3 0,2 0,5 -0,4 0,0 Võrumaa Arenduskeskus SA 0,3 0,0 1,1 -1,1 0,0 0,2 0,0 1,0 -1,0 0,0 Huvitegevuse ja Noorsootöö SA 0,2 0,2 0,8 -0,7 0,0 0,2 0,1 0,7 -0,6 0,1 MTÜ Antsla Tervisekeskus 0,2 0,2 0,5 -0,5 0,0 0,2 0,2 0,4 -0,4 0,0 MTÜ Ida-Viru Ühistranspordikeskus 0,2 -1,5 3,7 -3,7 0,0 0,1 -1,5 3,6 -3,7 -0,1 MTÜ Jõgevamaa Ühistranspordikeskus 0,2 0,0 1,8 -1,8 0,0 0,0 0,0 1,9 -1,9 0,0 MTÜ Järvamaa Omavalitsuste Liit 0,2 0,2 0,3 -0,3 0,1 0,2 0,2 0,4 -0,3 0,1 MTÜ Lääne-Viru Omavalitsuste Liit 0,2 0,1 0,6 -0,5 0,0 0,1 0,1 0,7 -0,6 0,0 MTÜ Tartumaa Omavalitsuste Liit 0,2 0,2 0,6 -0,8 -0,2 0,4 0,3 0,7 -0,6 0,1 MTÜ Viljandimaa Omavalitsuste Liit 0,2 0,0 0,4 -0,4 0,0 0,1 0,1 0,5 -0,5 0,0 MTÜ Viljandimaa Ühistranspordikes- 0,2 0,0 3,2 -3,1 0,0 0,1 0,0 3,1 -3,1 0,0 kus SA Hiiu Maakonna Hooldekeskus 0,2 0,2 0,7 -0,7 0,0 0,2 0,2 0,6 -0,6 0,0 SA Läänemaa 0,2 0,2 0,5 -0,5 0,0 0,2 0,2 0,8 -0,8 0,0 SA Mooste Mõis 0,2 0,1 0,2 -0,2 0,0 0,2 0,1 0,2 -0,1 0,0 SA Tartu Keskkonnahariduse Keskus 0,2 0,1 0,8 -0,8 0,0 0,3 0,1 0,8 -0,8 0,0 SA Tartumaa Turism 0,2 0,1 0,6 -0,6 0,0 0,3 0,1 0,5 -0,5 0,0 SA Tõrva Haigla 0,2 0,1 0,6 -0,6 0,0 0,1 0,1 0,5 -0,5 0,0 SA Veriora Noortekas 0,2 0,2 0,1 -0,1 0,0 0,2 0,2 0,1 -0,1 0,0 Türi Arengu SA 0,2 0,2 0,3 -0,3 0,0 0,2 0,2 0,4 -0,3 0,2 Valgamaa Ühistranspordikeskus MTÜ 0,2 0,0 2,0 -2,0 0,0 0,0 0,0 2,0 -2,0 0,0 Hooldekodu Saaremaa Valss SA 0,1 0,1 1,1 -1,1 0,0 0,1 0,0 1,0 -1,0 0,0 MTÜ Läänemaa Omavalitsuste Liit 0,1 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 MTÜ Mulgi Kultuuri Instituut 0,1 0,1 0,2 -0,2 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 MTÜ Põlvamaa Omavalitsuste Liit 0,1 0,1 0,5 -0,4 0,0 0,1 0,1 0,5 -0,4 0,0 MTÜ Raplamaa Omavalitsuste Liit 0,1 0,1 0,4 -0,4 0,0 0,1 0,1 0,4 -0,4 0,0 MTÜ Valgamaa Omavalitsuste Liit 0,1 0,1 0,4 -0,4 0,0 0,1 0,1 0,4 -0,3 0,1 Põlvamaa Arenduskeskus SA 0,1 0,1 0,6 -0,5 0,0 0,1 0,1 0,6 -0,6 0,0 SA Eesti Piimandusmuuseum 0,1 0,1 0,2 -0,2 0,0 0,1 0,1 0,3 -0,2 0,1 SA Elva Teenused 0,1 -0,1 1,6 -1,6 0,0 0,1 0,0 1,4 -1,4 0,0 SA Haanjamaa Sport 0,1 0,0 0,2 -0,2 0,0 0,1 0,0 0,1 -0,1 0,0 SA Juuru ja Hageri Kihelkonna Muu- 0,1 0,1 0,1 -0,1 0,0 0,1 0,1 0,1 -0,1 0,0 seum SA Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtlus- 0,1 0,0 0,4 -0,5 0,0 0,1 0,1 0,5 -0,5 0,0 keskus SA Lääne-Viru Arenduskeskus 0,1 0,0 0,4 -0,3 0,0 0,1 0,0 0,4 -0,3 0,0 SA Padise Klooster 0,1 0,1 0,1 -0,2 0,0 0,1 0,1 0,1 -0,1 0,0 SA Põlva Sport 0,1 0,1 0,1 -0,1 0,0 0,1 0,1 0,1 -0,1 0,0 SA RAEK 0,1 0,0 0,3 -0,3 0,0 0,1 0,0 0,4 -0,3 0,0 SA Rõngu Hooldekodu 0,1 0,1 0,7 -0,7 0,0 0,1 0,1 0,7 -0,7 0,0 SA Rõuge Jäähall 0,1 0,1 0,0 0,0 0,0 0,1 0,1 0,1 0,0 0,1 SA Saare Arenduskeskus 0,1 0,0 0,4 -0,4 0,0 0,1 0,0 0,4 -0,4 0,0 191 31.12.2021 2021 31.12.2020 2020 Netovara Netovara Tegevus- Tegevus- Tegevus- Tegevus- Tulem Tulem Varad Varad kulud kulud tulud tulud SA Tõstamaa Hooldekodu 0,1 0,1 0,5 -0,5 0,0 0,1 0,1 0,5 -0,4 0,0 SA Vara Sport 0,1 0,1 0,1 -0,1 0,0 0,1 0,1 0,1 -0,1 0,0 SA Õpilasmalev 0,1 0,0 -0,6 -0,7 0,0 0,1 0,0 0,7 -0,7 -0,1 Tilsi Perekodu SA 0,1 0,0 0,6 -0,6 0,0 0,1 0,0 0,5 -0,6 -0,1 Vaivara Sinimägede SA 0,1 0,1 0,1 -0,1 0,0 0,1 0,1 0,1 -0,1 0,0 Ääsmäe Kultuuri- ja Spordi SA 0,1 0,1 0,1 0,0 0,0 0,1 0,1 0,1 -0,1 0,0 Muud üksused varade mahuga alla 0,1 0,0 0,0 3,0 -3,5 -0,2 3,2 2,9 7,3 -7,2 -0,3 Valitsussektorisse mittekuuluvad sihtasutused 22,3 17,3 17,7 -17,3 0,2 22,0 16,8 15,3 -15,4 -0,1 SA Tartu Teaduspark 5,8 4,2 1,6 -1,6 -0,1 6,0 4,3 1,5 -1,6 -0,1 SA Tallinna Hambapolikliinik 4,8 3,7 9,1 -8,7 0,4 4,2 3,3 7,9 -7,5 0,4 SA Tallinna Lauluväljak 3,6 3,3 1,5 -1,2 0,2 3,4 3,0 0,8 -1,0 -0,2 SA Tartu Eluasemefond 2,5 2,0 0,2 -0,1 0,0 2,5 2,0 0,2 -0,1 0,0 MTÜ Lääne-Viru Jäätmekeskus 2,1 0,9 2,1 -2,3 -0,2 2,4 1,1 2,0 -2,1 -0,1 SA Kõue Varahaldus 1,5 1,5 0,3 -0,4 -0,1 1,6 1,5 0,3 -0,4 0,0 Kuressaare Hambapolikliinik SA 1,2 1,0 1,5 -1,5 0,0 1,2 1,0 1,4 -1,5 -0,1 MTÜ Võru Jäätmekeskus 0,5 0,4 0,8 -0,8 0 0,5 0,4 0,7 -0,7 0 MTÜ Raplamaa Jäätmekäitluskeskus 0,2 0,2 0,3 -0,4 0,0 0,2 0,2 0,3 -0,3 0,0 SA Piusa 0,1 0,1 0,1 -0,1 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 Muud üksused bilansimahuga alla 0,1 mln euro (4 üksust) 0,0 0,0 0,2 -0,2 0,0 0,0 0,0 0,2 -0,2 0,0 Ühele reale koondatud valitsussektorisse kuuluvad üksused: Haiba Lastekodu SA, Keila Hariduse SA, MTÜ Eesti tervislike Oma- valitsuste Võrgustik, MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskus, MTÜ Keskkonnateenused, MTÜ Roheline Paik, MTÜ Saarte Geo- park, MTÜ Südamaa Vabavald, MTÜ Võru Noortekeskus, MTÜ Võrumaa Tehnoloogiainkubaator, MTÜ Väikesaarte Liit, SA Alu- tagusemaa, SA Betti Alveri Muuseum, SA Hiiumaa Spordikool, SA Jaam, SA Jõgeva Linna Sotsiaalmaja, SA Jõhvi Lennuväli, SA Kadrina Spordikeskus, SA Kallaste Arendus, SA Kesk-Eesti Õppe- ja Kompetentsikeskus, SA Kukruse Polaarmõis, SA Kultuuri- ja Hariduskeskus Viimsi Artium, SA Loksa Kultuur, SA Lutreola, SA Maardu Teenused, SA Narva Linnaleht, SA Narva Sadam, SA Narva-Jõesuu Sadam, SA Orissaare Spordihoone, SA Piusa, SA Puiga Spordihoone, SA Põhja-Eesti Turism, SA Raplamaa Omava- litsuste Arengufond, SA Rõuge Energiakeskus, SA Rõuge Sport, SA Rõuge Valla Turism, SA Räpina Inkubatsioonikeskus, SA Rä- pina Kultuurkapital, SA Räpina Sadamad ja Puhkealad, SA Räpina Saun, SA Sõmerpalu Teenuskeskus, SA Tallinna Arengu- ja Koolituskeskus, SA Tallinna Televisioon, SA Turvaline Saaremaa, SA Viljandimaa Arenduskeskus, SA Viljandimaa Hoolekande- keskus, SA Voore Aktiviseerimiskeskus, SA Võru Pensionäride Päevakeskus, SA Võsu Kuurort, SA Ülenurme Areng, Tallinna Vee-ettevõtjate Järelevalve SA, Tallinna Vene Lütseum SA, Vääna Mõisakooli SA. Ühele reale koondatud valitsussektorisse mittekuuluvad üksused: SA Keila Leht, Viru-Nigula Ühismajandi Vara- ja Tööosakute Kompensatsiooni SA, SA Alatskivi Loss, MTÜ Helsinki-Tallinn Euregio. C. Tütarettevõtjad Konsolideeritud aruandes on rida-realt konsolideeritud järgmised äriühingud: 31.12.2021 31.12.2021 2021 31.12.2020 2020 Omakapi- Omakapi- määr (%) Tegevus- Tegevus- Tegevus- Tegevus- Kasum/ Kasum/ Osaluse kahjum kahjum Varad Varad kulud kulud tulud tulud tal tal Tütarettevõtjad kokku 1 861,4 1 498,5 601,8 -549,7 50,7 1 730,4 1 421,5 558,7 -505,4 48,6 Valitsussektorisse kuulu- vad tütarettevõtjad 475,1 300,0 382,6 -368,0 14,4 376,7 250,1 328,6 -320,9 6,1 Tallinna Linnatranspordi AS 100 231,9 131,1 93,0 -96,0 -3,3 196,3 132,9 82,4 -85,9 -4,4 Lääne-Tallinna Keskhaigla 100 66,0 54,3 92,1 -83,5 8,6 57,6 45,7 76,3 -72,0 4,3 AS Ida-Tallinna Keskhaigla AS 100 58,3 28,7 138,2 -133,3 4,8 52,0 23,9 128,0 -122,3 5,6 Viimsi Haldus OÜ 100 30,6 12,4 4,4 -4,5 -0,3 22,3 9,0 4,9 -3,9 0,8 AS Rakvere Haigla 100 14,1 10,9 17,9 -17 0,9 13,7 10,1 15,1 -14,7 0,4 192 31.12.2021 31.12.2021 2021 31.12.2020 2020 Omakapi- Omakapi- määr (%) Tegevus- Tegevus- Tegevus- Tegevus- Kasum/ Kasum/ Osaluse kahjum kahjum Varad Varad kulud kulud tulud tulud tal tal Alutaguse Haldus OÜ 100 10,6 9,8 2,3 -1,7 0,6 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 Laagri Haridus- ja Spordi- 100 10,0 7,4 5,9 -4,7 1,3 9,1 6,1 3,4 -4,1 -0,8 keskus OÜ Põltsamaa Vallavara OÜ 100 9,3 6,4 3,0 -0,7 2,3 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 AS Suure-Jaani Haldus 100 7,9 7,5 1,2 -1,3 -0,1 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 Järvamaa Haigla AS 100 6,6 4,9 9,4 -9,6 -0,2 6,7 5,1 9,2 -8,9 0,3 AS Narva-Jõesuu Kommu- 100 6,4 6,1 1,2 -1,5 -0,3 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 naal Haapsalu Linnahooldus OÜ 100 4,2 3,6 1,2 -1,1 0,1 4,2 3,5 0,9 -1,0 -0,1 OÜ Saue Spordirajatised 100 4,0 3,9 0,3 -0,4 -0,2 4,1 4,1 0,3 -0,4 -0,2 Räpina Haigla AS (grupp) 100 2,3 2,3 1,6 -1,6 0,0 2,3 2,3 1,6 -1,5 0,0 Taristuhaldus OÜ 100 2,2 2,2 0,3 -0,4 -0,1 2,3 2,3 0,2 -0,3 -0,1 Tartu Valla Kommunaal OÜ 100 2,1 1,5 2,3 -2,2 0,1 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 OÜ Oru Kultuurisaal 100 1,4 1,4 0,1 0,0 0,1 1,4 1,3 0,0 0,0 0,0 Karjaküla Sotsiaalkeskus OÜ 100 1,0 0,8 0,6 -0,6 0,1 1,0 0,8 1,1 -0,6 0,5 Rannapere Pansionaat AS 100 0,9 0,7 1,1 -1,1 0,0 0,9 0,7 1,0 -1,0 0,0 Mustvee Linnavara OÜ 100 0,9 0,8 0,5 -0,4 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 Valtu Spordimaja OÜ 100 0,7 0,7 0,3 -0,3 0,0 0,7 0,7 0,3 -0,3 0,0 Kuremaa Enveko OÜ 100 0,7 0,5 1,1 -1,1 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 Jõgeva Sotsiaalkeskus Elu- 100 0,5 0,4 0,7 -0,7 0,0 0,4 0,3 0,6 -0,6 0,0 kaar OÜ Märjamaa Haigla AS 100 0,5 0,4 1,1 -1,1 0,0 0,4 0,3 1,0 -1,0 0,0 OÜ Vigala Hooldekodu 100 0,5 0,5 0,4 -0,3 0,0 0,4 0,4 0,3 -0,3 0,0 OÜ Lääne-Nigula Hooldeko- dud 100 0,4 0,1 0,0 0,0 0,0 0,1 0,1 0,0 0,0 0,0 Tallinna Linnahalli AS 100 0,3 0,1 0,5 -0,6 0,0 0,3 0,2 0,6 -0,7 -0,1 Elva Varahalduse OÜ 100 0,3 0,1 0,8 -0,8 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 Tõrva Tervisekeskus OÜ 100 0,2 0,2 0,2 -0,3 0,0 0,3 0,2 0,2 -0,2 -0,1 Palu-Teenus OÜ 100 0,2 0,2 0,1 -0,2 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 Kadrina Hooldekodu OÜ 100 0,1 0,1 0,4 -0,5 0,0 0,1 0,1 0,5 -0,5 0,0 OÜ Tartu Linna Polikliinik 100 0,0 0,0 0,4 -0,5 0,0 0,1 0,0 0,7 -0,7 0,0 AS Käru Hooldusravi Keskus 100 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 Digisaar OÜ 100 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 Valitsussektorisse mitte- 1 386,3 1 198,5 219,2 -181,7 36,3 1 353,7 1 171,4 230,1 -184,5 42,5 AS Tartu Veevärk 100 103,3 63,3 13,2 -10,6 2,5 96,1 61,3 13,0 -9,8 3,1 Järve Biopuhastus OÜ 100 83,0 73,0 6,9 -8,7 -1,9 84,8 74,9 7,2 -9,3 -2,2 Strantum OÜ 100 64,5 58,5 6,1 -7,1 -1,0 65,5 59,4 7,9 -6,6 1,3 Pärnu Vesi AS 100 59,1 54,2 5,8 -5,9 -0,1 59,7 54,3 6,2 -6,1 0,0 Narva Vesi AS 100 58,5 55,9 4,3 -6,3 -2,0 60,4 58,0 4,5 -6,4 -1,9 AS Emajõe Veevärk 100 54,5 52,3 7,2 -4,5 2,7 50,0 45,9 5,6 -4,2 1,3 Saku Maja AS 100 48,6 43,0 8,8 -3,9 4,9 41,6 37,5 12,5 -3,8 8,7 Võru Vesi AS 100 44,7 39,3 7,2 -3,1 4,0 35,8 24,8 6,6 -2,5 4,0 AS Lahevesi 100 38,2 35,0 9,8 -2,3 7,5 30,5 27,0 14,2 -1,9 12,3 Viimsi Vesi AS 100 37,8 36,1 3,5 -3,6 -0,1 38,0 36,2 3,6 -3,6 0,0 Paide Vesi AS 100 36,8 34,0 2,2 -2,5 -0,3 37,0 33,9 2,2 -2,4 -0,3 Kohila Maja OÜ 100 35,4 31,6 10,9 -1,2 9,7 23,6 20,2 7,4 -1,1 6,2 Rakvere Vesi AS 100 33,5 29,9 3,0 -2,2 0,8 33,1 29,1 3,2 -2,2 1,0 Kuressaare Veevärk AS 100 31,8 30,3 3,0 -3,5 -0,5 31,1 29,6 2,8 -3,3 -0,6 AS Matsalu Veevärk 100 31,0 30,1 1,1 -2,0 -1,0 32,1 31,1 1,0 -2,0 -1,0 Elveso AS 100 29,4 25,8 6,8 -5,8 1,0 28,0 25,2 6,1 -4,6 1,5 Tallinna Soojus AS 100 26,1 25,6 3,1 -0,4 2,2 26,9 26,2 3,1 -0,5 2,1 Kovek AS 100 25,5 24,8 3,4 -2,5 1,0 25,3 22,9 3,8 -2,9 0,9 193 31.12.2021 31.12.2021 2021 31.12.2020 2020 Omakapi- Omakapi- määr (%) Tegevus- Tegevus- Tegevus- Tegevus- Kasum/ Kasum/ Osaluse kahjum kahjum Varad Varad kulud kulud tulud tulud tal tal Põlva Vesi AS 100 24,9 20,6 3,2 -2,0 1,2 22,6 19,4 1,5 -2,0 -0,5 Tallinna Jäätmete Taaskasu- 100 24,4 11,0 15,1 -13,7 0,9 22,8 10,1 13,6 -11,8 0,9 tuskeskus AS AS Maardu Vesi 100 23,3 19,7 1,2 -1,0 0,1 23,7 19,7 1,2 -1,1 0,0 Valga Vesi AS 100 23,0 22,2 1,6 -2,2 -0,6 24,0 22,8 3,4 -1,9 1,5 Kuressaare Soojus AS 100 19,0 14,6 5,6 -4,5 1,1 18,1 13,3 4,7 -4,0 0,5 Haapsalu Veevärk AS 100 18,1 17,8 2,0 -2,3 -0,3 18,5 18,1 1,8 -2,3 -0,5 Keila Vesi AS 100 17,7 12,3 3,3 -3,2 0,1 13,4 12,2 2,6 -2,5 0,1 Tapa Vesi AS 100 17,4 16,8 1,2 -1,7 -0,5 18,1 17,2 1,3 -1,5 -0,3 Põltsamaa Vesi OÜ 100 16,6 15,6 1,4 -1,5 -0,1 16,6 15,6 1,2 -1,5 -0,4 OÜ Tõrva Veejõud 100 14,3 13,7 2,1 -0,8 1,3 13,1 12,3 1,6 -0,7 0,9 Estonia Spa Hotels AS 100 14,2 5,5 6,0 -5,7 0,2 14,2 5,3 5,8 -6,3 -0,6 Sillamäe Veevärk AS 100 14,0 11,8 1,4 -1,9 -0,4 14,5 12,2 1,4 -1,8 -0,5 Sindi Vesi OÜ 100 13,8 13,2 1,2 -1,6 -0,4 12,9 12,5 1,3 -1,5 -0,3 Mako AS 100 13,5 13,0 0,8 -0,9 -0,1 13,2 12,8 2,2 -0,8 1,4 Viljandi Veevärk AS 100 13,4 12,4 2,5 -2,6 -0,1 13,0 12,5 2,3 -2,6 -0,2 OÜ Velko AV 100 13,2 12,6 1,8 -2,0 -0,2 13,4 12,8 1,6 -1,8 -0,2 Jõgeva Veevärk OÜ 100 12,5 11,4 1,0 -1,0 -0,1 12,5 11,4 1,0 -1,1 -0,1 Loo Vesi OÜ 100 12,2 9,6 3,4 -1,3 2,1 8,1 7,2 2,1 -1,2 0,8 OÜ Kose Vesi 100 11,8 10,6 1,9 -1,5 0,4 11,5 10,2 1,7 -1,3 0,4 Kiili KVH OÜ 100 10,8 9,9 0,8 -0,9 -0,1 10,9 10,1 0,8 -0,9 0,0 Kärdla Veevärk AS 100 9,9 9,8 0,5 -0,9 -0,3 10,3 10,1 0,5 -0,8 -0,3 Ramsi VK OÜ 100 9,8 9,5 1,2 -1,6 -0,5 10,0 9,6 1,7 -0,6 1,1 OÜ Paikre 100 9,3 6,9 4,2 -4,1 0,2 9,7 6,7 4,5 -4,5 0,0 Kuusalu Soojus OÜ 100 8,8 7,4 1,2 -1,2 0,0 8,9 7,4 1,8 -1,1 0,7 AS Järva Haldus 100 8,7 7,9 1,2 -1,2 0,0 8,6 7,9 1,1 -1,1 -0,1 Saarde Kommunaal OÜ 100 8,5 8,2 1,2 -0,9 0,2 7,6 7,4 0,7 -0,9 -0,2 Haljala Soojus AS 100 8,1 7,9 0,7 -0,9 -0,2 8,4 8,1 0,7 -1,0 -0,2 AS Tallinna Tööstuspargid 100 8,0 7,8 1,5 -1,1 0,4 7,5 7,4 1,6 -1,2 0,3 Kadrina Kommunaal OÜ 100 8,0 0,7 0,5 -0,5 0,0 0,7 0,7 0,4 -0,4 0,0 Raven OÜ 100 7,4 6,8 0,4 -0,5 -0,1 7,5 6,9 0,4 -0,4 -0,1 Kehtna Vesi OÜ 100 7,3 7,0 0,5 -0,8 -0,3 7,6 7,0 0,6 -0,9 -0,3 Kadrina Soojus AS 100 6,7 6,1 0,8 -1,0 -0,2 7,0 6,3 0,9 -1,0 0,0 OÜ Kroodi Vesi 100 5,6 5,6 0,3 -0,4 -0,1 6,0 5,5 0,5 -0,6 -0,1 Türi Linnavara OÜ 100 5,5 5,1 0,2 -0,3 -0,1 5,8 5,2 0,5 -0,3 0,3 OÜ Pandivere Vesi 100 5,4 4,9 0,4 -0,5 -0,1 5,6 5,0 0,5 -0,5 0,0 Haapsalu Linna Spordibaa- 100 5,3 3,8 3,4 -1,4 2,0 4,9 1,8 1,4 -1,2 0,2 sid OÜ Rakvere Soojus AS 51 5,2 4,3 2,5 -2,2 0,3 4,5 4,0 2,0 -1,8 0,2 Väätsa Prügila AS 100 5,0 2,9 2,8 -2,7 0,1 5,6 3,2 3,1 -3,1 0,0 Rapla Vesi AS 100 4,7 4,0 0,9 -0,8 0,1 2,9 2,1 1,0 -0,7 0,3 Aseri Kommunaal OÜ 100 4,5 4,4 0,2 -0,3 -0,1 4,6 4,5 0,2 -0,3 -0,1 Otepää Veevärk AS 100 4,3 3,5 0,8 -1,0 -0,2 4,6 3,6 1,1 -0,8 0,2 Põlva Soojus AS 100 4,0 3,2 1,6 -1,5 0,1 3,9 3,1 1,6 -1,2 0,3 Võhma ELKO AS 100 3,6 3,6 0,6 -0,7 0,0 3,7 3,6 0,6 -0,7 -0,1 Loksa Haljastus OÜ 100 3,3 2,9 0,3 -0,4 -0,1 3,5 3,0 0,3 -0,4 -0,1 Keila Tervisekeskus OÜ 100 3,1 2,9 1,0 -1,3 -0,3 3,3 3,2 0,9 -1,2 -0,4 AS Tartu Turg 100 3,0 1,1 0,8 -0,7 0,1 3,0 1,0 0,8 -0,7 0,1 OÜ OSK Grupp 100 2,9 2,5 1,5 -1,7 -0,1 3,0 2,7 1,5 -1,7 -0,2 Abja Elamu OÜ 100 2,8 2,5 0,6 -0,5 0,1 2,8 2,4 0,7 -0,4 0,4 AS Maardu Elamu 100 2,8 2,6 1,5 -1,5 -0,1 2,8 2,6 1,4 -1,5 0,0 Revekor AS 100 2,8 2,1 1,3 -1,3 0,0 2,7 2,1 1,5 -1,2 0,3 194 31.12.2021 31.12.2021 2021 31.12.2020 2020 Omakapi- Omakapi- määr (%) Tegevus- Tegevus- Tegevus- Tegevus- Kasum/ Kasum/ Osaluse kahjum kahjum Varad Varad kulud kulud tulud tulud tal tal Vekanor AS 100 2,8 2,7 0,5 -0,5 0,0 1,8 1,7 0,7 -0,4 0,3 Iivakivi AS 100 2,7 2,6 0,5 -0,6 0,0 2,8 2,7 0,5 -0,6 -0,1 Rõuge Kommunaalteenus 100 2,7 2,6 0,4 -0,4 0,0 2,8 2,6 0,4 -0,4 0,0 OÜ OÜ Setomaa Haldus 100 2,4 2,4 0,5 -0,6 -0,1 2,5 2,5 0,5 -0,5 0,0 Kiviõli Soojus AS 100 2,3 2,1 1,7 -1,4 0,2 2,1 1,8 1,4 -1,3 0,1 OÜ Tartu Veekeskus 100 2,2 2,0 1,4 -1,4 0,0 2,2 1,9 1,5 -1,5 0,0 Elva Soojus OÜ 100 2,0 1,5 1,3 -0,7 0,6 0,9 0,9 0,6 -0,6 0,0 Vesoka OÜ 100 2,0 1,6 0,5 -0,2 0,3 0,7 0,6 0,2 -0,2 0,0 Maali Üürimaja OÜ 51 1,9 0,4 0,1 -0,1 -0,1 2,3 0,5 0,9 -0,4 0,4 Haapsalu Linnamajanduse 100 1,7 0,8 0,6 -0,4 0,1 1,6 0,7 1,1 -0,5 0,5 AS Vinni Spordikompleks AS 100 1,7 1,5 0,7 -0,7 0,1 1,8 1,5 0,7 -0,8 0,0 Vaks OÜ 100 1,6 1,4 0,2 -0,3 0,0 1,6 1,4 0,2 -0,2 0,0 Koksvere Maja OÜ 51 1,3 0,4 0,0 0,0 0,0 1,3 0,4 0,3 -0,1 0,1 OÜ Saaremaa Prügila 100 1,3 1,2 0,1 -0,1 0,0 1,3 1,2 0,1 -0,2 0,0 Tamsalu Kalor AS 100 1,3 1,1 0,7 -0,8 0,0 1,3 1,2 0,6 -0,7 -0,1 Lääne-Nigula Varahaldus AS 100 1,2 1,1 0,5 -0,6 -0,1 1,3 1,2 0,5 -0,8 -0,3 OÜ Maardu Linnavarahool- 100 1,1 0,7 1,8 -1,8 0,0 1,1 0,7 1,8 -1,6 0,1 dus Kitsas 16 Kodu OÜ 51 1,0 0,3 0,5 -0,2 0,3 0,2 0,0 0,0 0,0 0,0 Kümblus OÜ 100 0,9 0,9 0,1 -0,2 0,0 1,0 1,0 0,1 -0,1 0,0 Lihula Soojus OÜ 100 0,9 0,7 0,2 -0,2 0,0 0,8 0,6 0,2 -0,2 0,0 OÜ MEHNTACK 100 0,8 0,7 0,7 -0,7 0,0 0,7 0,7 0,8 -0,7 0,1 Hiiumaa Jäätmejaam OÜ 100 0,7 0,7 0,3 -0,4 0,0 0,7 0,7 0,3 -0,4 0,0 Häädemeeste VK AS 100 0,7 0,7 0,2 -0,2 0,0 0,7 0,7 0,1 -0,1 0,0 SuFe OÜ 100 0,7 0,6 0,1 -0,2 0,0 0,7 0,7 0,1 -0,2 0,0 Tallinna Perearstikeskus OÜ 100 0,7 0,5 2,1 -2,0 0,1 0,6 0,4 1,8 -1,8 0,0 Transservis-N AS 100 0,5 0,5 0,3 -0,3 0,0 0,5 0,5 0,3 -0,6 -0,3 Ülenurme Teed OÜ 100 0,5 0,3 0,9 -0,8 0,0 0,4 0,3 0,7 -0,7 0,0 Meke Sillamäe AS 100 0,4 0,2 0,9 -0,9 0,0 0,3 0,1 0,9 -0,9 0,0 OÜ Otepää Üürimajad 100 0,4 0,0 0,0 0,0 0,0 0,1 0,0 0,0 0,0 0,0 Järvakandi Soojus OÜ 100 0,3 0,3 0,2 -0,2 0,0 0,4 0,3 0,2 -0,2 0,0 Olme OÜ 100 0,3 0,2 0,6 -0,6 0,1 0,2 0,1 0,4 -0,4 0,0 Kenadron OÜ 100 0,2 0,2 0,1 -0,1 0,0 0,2 0,2 0,1 -0,1 0,0 Kuressaare Bussijaam OÜ 100 0,2 0,1 0,1 -0,1 0,0 0,2 0,1 0,1 -0,1 0,0 OÜ Narva Jäätmekäitluskes- 100 0,2 0,2 0,7 -0,6 0,1 0,1 0,1 0,6 -0,5 0,0 kus Väike-Maarja Tervisekeskus 100 0,2 0,2 0,4 -0,3 0,0 0,1 0,1 0,3 -0,3 0,1 Noarootsi Soojus OÜ 100 0,1 0,1 0,1 -0,1 0,0 0,1 0,1 0,1 -0,1 0,0 OÜ Sõnumitooja 100 0,1 0,0 0,2 -0,2 0,0 0,1 0,0 0,2 -0,1 0,0 Roela Soojus OÜ 100 0,1 0,1 0,2 -0,1 0,0 0,1 0,1 0,1 -0,1 0,0 Tamsalu Perearstid OÜ 100 0,1 0,0 0,4 -0,4 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 Muud üksused varade ma- huga alla 0,1 mln euro (19 üksust) 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 34,5 31,8 12,2 -12,1 0,1 Ühele reale koondatud valitsussektorisse mittekuuluvad üksused; Alutaguse Haldus OÜ, AS Narva-Jõesuu Kommunaal, AS Suure-Jaani Haldus, Elva Varahalduse OÜ, Kuremaa Enveko AS, Mustvee Linnavara OÜ, Orava Teenus OÜ, OÜ Raadi Arendus, OÜ Võru Valla Veevärk, Palu Teenus OÜ, Põltsamaa Vallavara OÜ, Saverna Teenus OÜ, Setomaa Perearst OÜ, Soval Teenus OÜ, Tartu Valla Kommunaal OÜ, Termaki Autopargi OÜ, Urvaste Valla Veevärk OÜ, Vastse-Kuuste Soojus OÜ, Vastseliina Hambaravi OÜ. 195 D. Kohalike omavalitsuste osalus sidusettevõtjates Osaluse Kohalikele omavalitsustele kuuluv oma- määr (%) kapital 31.12.2021 31.12.2021 31.12.2020 31.12.2019 Kokku 104,6 47,3 47,5 Tallinna Vesi AS 55,1 95,5 39,0 40,1 Keila Alushariduse OÜ 34,0 0,2 0,2 0,1 AS Lõuna-Eesti Haigla (grupp) 49,0 3,7 3,3 2,9 AS Valga Haigla (grupp) 49,0 3,2 2,9 2,4 AS Põlva Haigla 49,0 1,9 1,9 1,8 Muud üksused omakapitaliga alla 0,1 mln euro 0,1 0,0 0,2 Ühele reale koondatud: OÜ Küste, Anton Invest OÜ, OÜ Saatse Pansionaat, Ühismajandamise OÜ, Kihnu Põllumajanduse OÜ, Team Paldiski OÜ. Haiglate enamusosalus kuulub riigile. Lisa b2 Maksud, lõivud, trahvid mln eurot A. Maksunõuded 31.12.2021 31.12.2020 31.12.2019 Maksud 141,8 131,8 120,9 Üksikisiku tulumaks 140,4 130,3 119,6 Maamaks 0,6 0,8 0,4 Kohalikud maksud 0,8 0,7 0,9 Sh brutosummas 1,4 1,3 1,4 Sh ebatõenäoliselt laekuvad -0,6 -0,6 -0,5 Loodusvarade kasutamise tasud 3,8 3,6 3,3 Trahvid 0,1 0,1 0,1 Sh brutosummas 0,4 0,4 0,4 Sh ebatõenäoliselt laekuvad -0,3 -0,3 -0,3 Maksu- ja trahvi nõuded kokku 145,7 135,5 124,3 B. Maksu-, lõivu- ja trahvitulud Konsolideeritud Konsolideerimata 2021 2020 2021 2020 Maksutulud 1 440,9 1 346,4 1 440,9 1 346,4 Üksikisiku tulumaks 1 365,1 1 273,0 1 365,1 1 273,0 Maamaks 58,9 58,9 58,9 58,9 Kohalikud maksud 16,9 14,5 16,9 14,5 Parkimistasud 7,9 7,4 7,9 7,4 Reklaamimaks 6,8 5,2 6,8 5,2 Teede ja tänavate sulgemise tasud 2,2 1,9 2,2 1,9 Riigilõivud (vt lisa b12) 2,3 2,2 2,3 2,3 Tulud loodusressursside kasutada andmisest (vt lisa b13) 16,3 14,0 16,3 14,0 Kaevandamisõiguse tasud 12,9 10,8 12,9 10,8 Tasud vee erikasutusest 3,4 3,2 3,4 3,2 Saastetasud (vt lisa b13) 0,4 0,0 0,4 0,0 Trahvid ja muud varalised karistused (vt lisa b13) 2,3 1,7 2,0 1,6 196 Üksikisiku tulumaksu, maamaksu, tulu loodusressursside kasutada andmisest ja saastetasu kogujaks ja edasiandjaks on Maksu- ja Tolliamet. Seaduse alusel määratud kohalikke makse, lõive ja trahve koguvad üldjuhul kohaliku omavalitsuse üksused ise. Vahendaja kaudu saadaolevad maksunõuded võetakse arvele vahendaja poolt esitatud teatiste alusel. Lisa b3 Muud nõuded ja ettemaksed mln eurot Konsolideeritud Konsolideerimata 31.12.2021 31.12.2020 31.12.2019 31.12.2021 31.12.2020 31.12.2019 Lühiajalised nõuded ja ettemaksed 155,2 142,4 140,4 83,4 78,5 73,0 Nõuded ostjate vastu 70,1 56,3 59,7 16,6 13,9 13,4 Sh brutosummas 74,8 61,2 64,6 19,2 16,4 15,8 Sh ebatõenäoliselt laekuvad -4,7 -4,9 -4,9 -2,6 -2,5 -2,4 Laenunõuded 1,9 1,8 1,7 8,2 4,8 1,8 Laekumata sihtfinantseerimine 50,7 54,9 55,3 39,6 39,9 41,8 Muud nõuded 8,7 8,9 5,2 1,8 2,6 1,4 Maksude ettemaksed ja tagasinõuded 12,4 9,5 8,7 5,9 4,8 4,6 Ettemakstud tulevaste perioodide kulud 11,4 11,0 9,8 11,3 12,5 10,0 Pikaajalised nõuded ja ettemaksed 24,2 26,2 26,4 78,1 51,0 20,0 Laenunõuded 21,6 23,3 24,9 73,2 45,2 14,7 Muud nõuded ja ettemaksed 2,6 2,9 1,5 4,9 5,8 5,3 Nõuded ja ettemaksed kokku 179,2 168,6 166,8 161,2 129,5 93,0 Lisa b4 Osalused sihtasutustes ja mittetulundusühingutes mln eurot A. Konsolideeritud aruanne Rida-realt konsolideeritud sihtasutuste ja mittetulundusühingute nimekiri on esitatud lisas b1 B. B. Konsolideerimata aruanne Valitsussektorisse Valitsussektorisse kuuluvad mittekuuluvad Kokku Jääk seisuga 31.12.2019 33,9 3,7 37,6 Rahalised sisse- ja väljamaksed -1,0 0,0 -1,0 Mitterahalised sisse- ja väljamaksed 0,4 0,0 0,4 Allahindlused ja allahindluste tühistamised 1,3 0,0 1,3 Jääk seisuga 31.12.2020 34,6 3,7 38,3 Rahalised sisse- ja väljamaksed -0,4 0,0 -0,4 Mitterahalised sisse- ja väljamaksed -1,7 0,0 -1,7 Allahindlused ja allahindluste tühistamised 1,9 0,0 1,9 Jääk seisuga 31.12.2021 34,4 3,7 38,1 197 Lisa b5 Osalused tütar- ja sidusettevõtjates mln eurot A. Konsolideeritud aruanne Rida-realt konsolideeritud tütarettevõtjate nimekiri on esitatud lisas b1 C. Kapitaliosaluse meetodil kajastatud sidusettevõtjate nimekiri on esitatud lisas b1 D. Sidusettevõtjad 2021 2020 Jääk perioodi alguses 47,3 47,5 Rahalised soetused 58,5 0,0 Saadud dividendid -7,2 -6,9 Kasum kapitaliosaluse meetodil 6,0 6,7 Tallinna LV suurendas osalust ASis Tallinna Vesi 34,7%-lt 51%-ni, makstes selle eest 58,5 mln eurot. B. Konsolideerimata aruanne Valitsussekto- Valitsussekto- risse mittekuu- risse kuuluvad luvad tütarette- Sidusette- tütarettevõtjad võtjad võtjad Kokku Jääk seisuga 31.12.2019 63,1 238,8 21,8 323,7 Rahalised sisse- ja väljamaksed 0,9 11,7 0,0 12,6 Mitterahalised sisse- ja väljamaksed -0,3 5,8 0,0 5,5 Ümberklassifitseerimine 1,8 -0,1 -1,7 0,0 Osaluste soetusmaksumuse korrigeerimine 0,0 0,4 0,0 0,4 Allahindlused ja allahindluste tühistamised -0,2 -0,4 0,0 -0,6 Jääk seisuga 31.12.2020 65,3 256,2 20,1 341,6 Rahalised sisse- ja väljamaksed 3,8 9,8 58,5 72,1 Mitterahalised sisse- ja väljamaksed 0,0 6,8 0,0 6,8 Ümberklassifitseerimine 8,5 -8,5 0,0 0,0 Osaluste soetusmaksumuse korrigeerimine 0,0 -1,3 0,0 -1,3 Allahindlused ja allahindluste tühistamised -0,3 0,1 0,0 -0,2 Jääk seisuga 31.12.2021 77,3 263,1 78,6 419,0 Osalustelt saadud dividendid 2021 2020 Tütarettevõtjatelt 3,9 5,4 Sidusettevõtjatelt 7,2 6,9 Dividenditulu kokku 11,1 12,3 Lisa b6 Kinnisvarainvesteeringud mln eurot Konsolideeritud Konsolideerimata 2021 2020 2021 2020 Jääk perioodi alguses 155,8 156,7 111,4 111,9 Soetusmaksumus 225,1 220,0 170,5 166,3 Kogunenud kulum -69,3 -63,3 -59,1 -54,4 198 Konsolideeritud Konsolideerimata 2021 2020 2021 2020 Kokku liikumised -2,7 -0,9 -4,3 -0,5 Soetused ja parendused (vt lisa b8) 5,2 1,5 4,9 0,8 Saadud ja antud mitterahaline sihtfinantseerimine 0,1 0,1 0,1 -0,1 Kulum ja allahindlus -6,1 -5,8 -4,7 -4,5 Müük müügihinnas -9,9 -6,6 -9,0 -4,8 Müügist saadud kasum 7,8 4,9 7,3 3,6 Mitterahalised sisse- ja väljamaksed 0,0 0,0 0,0 0,3 Ümberklassfitseerimine -0,3 5,0 -3,5 4,2 Ümberhindlus 0,5 0,0 0,5 0,0 Jääk perioodi lõpus 153,1 155,8 107,0 111,4 Soetusmaksumus 225,3 225,1 167,4 170,5 Kogunenud kulum -72,2 -69,3 -60,4 -59,1 Sh kasutusrendile antud, jääkväärtus 67,3 71,1 59,1 60,1 Sh panditud, jääkväärtus 8,4 13,3 0,1 0,1 Tulud ja kulud Hoonestusõiguse seadmise, kasutustasu, rendi- ja üüritulu 10,9 11,0 8,2 8,7 Kinnisvarainvesteeringute halduskulud -4,1 -3,5 -3,3 -2,9 Lisa b7 Materiaalne põhivara mln eurot A. Konsolideeritud aruanne tööd ja ette- Lõpetamata Masinad ja Muu põhi- Hooned ja seadmed rajatised maksed Kokku vara Maa Jääk seisuga 31.12.2019 497,8 3 804,9 259,0 45,0 222,9 4 829,6 Soetusmaksumus 497,8 6 200,0 566,8 89,0 222,9 7 576,5 Kogunenud kulum -2 395,1 -307,8 -44,0 -2 746,9 Kokku liikumised 2020 6,4 208,7 26,5 7,5 7,9 257,0 Soetused ja parendused (vt lisa b8) 2,1 80,6 47,6 6,7 391,7 528,7 Saadud mitterahaline sihtfinantseerimine 1,0 9,1 1,6 0,4 0,0 12,1 Kulum ja allahindlus -0,1 -229,3 -37,9 -6,3 -1,5 -275,1 Müük müügihinnas -6,5 -6,4 -0,6 0,0 0,0 -13,5 Müügist saadud kasum 6,2 0,3 0,4 0,0 0,0 6,9 Antud mitterahaline sihtfinantseerimine -0,3 -0,7 0,0 0,0 -0,1 -1,1 Ümberhindlus 3,9 2,6 0,0 0,0 0,0 6,5 Suurenemine seoses valitseva mõju tekkimisega 0,0 0,0 0,0 0,0 0,2 0,2 Ümberklassifitseerimine 0,1 354,5 15,4 6,7 -382,4 -5,7 Jääk seisuga 31.12.2020 504,2 4 015,6 285,5 52,5 230,8 5 088,6 Soetusmaksumus 504,2 6 588,2 618,0 99,8 230,8 8 041,0 Kogunenud kulum -2 572,6 -332,5 -47,3 -2 952,4 Keskmine kulumi norm (%) 3,6% 6,4% 6,7% Sh kapitalirendi tingimustel renditud, jääkväärtus 44,8 28,0 0,0 72,8 Sh kasutusrendile antud, jääkväärtus 1,9 101,5 0,8 0,0 0,0 104,2 Sh panditud, jääkväärtus 2,2 191,0 2,4 0,0 0,0 195,6 Kokku liikumised 2021 16,6 251,4 36,0 1,3 46,5 351,8 Soetused ja parendused (vt lisa b8) 2,2 63,9 57,5 6,3 494,5 624,4 Saadud mitterahaline sihtfinantseerimine 6,4 7,5 0,3 0,0 0,0 14,2 Kulum ja allahindlus -0,1 -234,3 -42,9 -7,2 -1,9 -286,4 199 tööd ja ette- Lõpetamata Masinad ja Muu põhi- Hooned ja seadmed rajatised maksed Kokku vara Maa Müük müügihinnas -17,7 -2,6 -0,8 0,0 -0,1 -21,2 Müügist saadud kasum 16,9 0,4 0,6 0,0 0,0 17,9 Antud mitterahaline sihtfinantseerimine -0,2 -3,0 0,0 0,0 0,0 -3,2 Ümberhindlus 3,3 2,1 0,0 0,0 0,0 5,4 Ümberklassifitseerimine 5,8 417,4 21,3 2,2 -446,0 0,7 Jääk seisuga 31.12.2021 520,8 4 267,0 321,5 53,8 277,3 5 440,4 Soetusmaksumus 520,8 7 034,1 673,1 106,6 277,3 8 611,9 Kogunenud kulum -2 767,1 -351,6 -52,8 -3 171,5 Keskmine kulumi norm (%) 3,4% 6,6% 7,0% Sh kapitalirendi tingimustel renditud, jääkväärtus 34,7 25,9 0,0 60,6 Sh kasutusrendile antud, jääkväärtus 1,5 124,3 1,2 0,3 127,3 Sh panditud, jääkväärtus 3,6 182,1 1,3 0,0 187,0 B. Konsolideerimata aruanne tööd ja ette- Lõpetamata Masinad ja Muu põhi- Hooned ja seadmed rajatised maksed Kokku vara Maa Jääk seisuga 31.12.2019 470,3 2 518,2 27,3 37,9 148,4 3 202,1 Soetusmaksumus 470,3 4 413,2 84,3 68,8 148,4 5 185,0 Kogunenud kulum -1 895,0 -57,0 -30,9 -1 982,9 Kokku liikumised 2020 6,1 167,4 4,4 6,2 -12,7 171,4 Soetused ja parendused (vt lisa b8) 1,8 82,2 4,3 4,6 262,3 355,2 Saadud mitterahaline sihtfinantseerimine 1,1 9,4 0,0 0,4 0,0 10,9 Kulum ja allahindlus -0,1 -168,1 -6,1 -4,8 -1,2 -180,3 Müük müügihinnas -6,1 -6,5 -0,2 0,0 0,0 -12,8 Müügist saadud kasum 5,8 0,0 0,2 0,0 0,0 6,0 Antud mitterahaline sihtfinantseerimine -0,3 -3,3 0,0 0,0 -0,1 -3,7 Mitterahalised sisse- ja väljamaksed -0,1 -5,6 0,0 0,0 -0,1 -5,8 Ümberhindlus 3,9 2,4 0,0 0,0 0,0 6,3 Ümberklassifitseerimine 0,1 256,9 6,2 6,0 -273,6 -4,4 Jääk seisuga 31.12.2020 476,4 2 685,6 31,7 44,1 135,7 3 373,5 Soetusmaksumus 476,4 4 712,5 91,3 78,4 135,7 5 494,3 Kogunenud kulum -2 026,9 -59,6 -34,3 -2 120,8 Keskmine kulumi norm (%) 3,7% 6,9% 6,5% Sh kapitalirendi tingimustel renditud, jääkväärtus 47,1 1,2 0,0 48,3 Sh kasutusrendile antud, jääkväärtus 2,1 98,5 0,5 0,0 0,0 101,1 Sh panditud, jääkväärtus 0,1 8,2 0,0 0,0 0,0 8,3 Kokku liikumised 2021 15,3 192,4 9,0 2,4 16,1 235,2 Soetused ja parendused (vt lisa b8) 2,2 57,8 5,3 5,8 337,1 408,2 Saadud mitterahaline sihtfinantseerimine 6,4 8,4 0,0 0,0 0,0 14,8 Kulum ja allahindlus -0,1 -172,8 -7,0 -5,4 -1,9 -187,2 Müük müügihinnas -17,2 -1,9 -0,3 0,0 -0,2 -19,6 Müügist saadud kasum 16,4 0,3 0,2 0,0 0,1 17,0 Antud mitterahaline sihtfinantseerimine -0,2 -1,3 0,0 0,0 -0,1 -1,6 Mitterahalised sisse- ja väljamaksed 0,0 -5,1 0,0 0,1 0,0 -5,0 Ümberhindlus 3,3 2,0 0,0 0,0 0,0 5,3 Ümberklassifitseerimine 4,5 305,0 10,8 1,9 -318,9 3,3 Jääk seisuga 31.12.2021 491,7 2 878,0 40,7 46,5 151,8 3 608,7 Soetusmaksumus 491,7 5 048,4 104,2 85,3 151,8 5 881,4 Kogunenud kulum -2 170,4 -63,5 -38,8 -2 272,7 200 tööd ja ette- Lõpetamata Masinad ja Muu põhi- Hooned ja seadmed rajatised maksed Kokku vara Maa Keskmine kulumi norm (%) 3,5% 7,2% 6,6% Sh kapitalirendi tingimustel renditud, jääkväärtus 45,4 1,2 0,0 46,6 Sh kasutusrendile antud, jääkväärtus 1,6 95,1 0,5 0,3 97,5 Sh panditud, jääkväärtus 0,1 8,1 0,0 0,0 8,2 Lisa b8 Materiaalse ja immateriaalse põhivara ja kinnisvarainvesteeringute soetus tegevusalade lõikes mln eurot Konsolideeritud Konsolideerimata 2021 2020 2021 2020 Haridus 113,6 129,5 109,3 133,3 Transport 183,9 132,5 127,9 99,9 Muu majandus 38,3 24,9 18,6 12,0 Veevarustus 71,0 70,3 0,8 0,7 Muu elamu- ja kommunaalmajandus 51,4 41,4 37,5 28,1 Vaba aeg, kultuur, religioon 91,6 65,4 82,9 55,1 Keskkonnakaitse 15,9 12,4 5,2 5,2 Tervishoid 38,6 35,8 4,6 3,8 Sotsiaalne kaitse 22,8 15,2 22,0 13,6 Üldised valitsussektori teenused 4,5 4,8 4,4 4,8 Avalik kord ja julgeolek 0,2 0,4 0,2 0,4 Kokku põhivara soetus 631,8 532,6 413,4 356,9 Konsolideeritud rahavoogude aruandes on põhivara soetust korrigeeritud võla suurenemisega tarnijatele 23,4 mln euro võrra (2020. a vähenemine 5,6 mln eurot). Konsolideerimata rahavoogude aruandes on põhivara soetust korrigeeritud võla suurenemisega tarnijatele 7,5 mln euro võrra (2020. a vähenemine 10,5 mln eurot). Mitterahaliste tehingute osas rahavoogude aruannet mõjutavad korrigeerimised on kajastatud ka lisades b11 (soetused kapi- talirenditehingutest) ja b12 (soetused sihtfinantseerimise teel, mille korral raha kanti otse tarnijale). Põhivarade soetuse hulka on rahavoogude aruandes arvatud ka käibemaksukulu põhivara soetustelt (vt lisa b17). Lisa b9 Muud kohustised ja saadud ettemaksed mln eurot Konsolideeritud Konsolideerimata 31.12.2021 31.12.2020 31.12.2019 31.12.2021 31.12.2020 31.12.2019 Lühiajalised muud kohustised ja saadud ettemaksed 86,9 120,6 46,4 77,8 111,7 41,4 Intressivõlad 0,5 0,5 0,4 0,2 0,2 0,3 Muud viitvõlad 0,3 0,3 0,3 0,0 0,0 0,0 Sihtfinantseerimise andmise kohusti- 2,5 3,1 2,4 4,3 5,4 4,8 sed Muud kohustised 8,5 6,9 5,5 5,7 4,3 4,0 Sihtfinantseerimiseks saadud ette- 67,1 102,8 31,6 64,4 97,2 28,3 maksed Muud tulevaste perioodide tulud 8,0 7,0 6,2 3,2 4,6 4,0 201 Konsolideeritud Konsolideerimata 31.12.2021 31.12.2020 31.12.2019 31.12.2021 31.12.2020 31.12.2019 Pikaajalised kohustised ja saadud 3,3 3,6 3,7 12,9 12,2 11,8 ettemaksed Sihtfinantseerimise andmise kohusti- 0,0 0,0 0,0 12,1 11,6 11,0 sed Võlad tarnijatele 1,8 1,9 2,3 0,4 0,1 0,2 Muud kohustised 1,1 1,1 0,6 0,1 0,1 0,1 Tulevaste perioodide tulud 0,4 0,6 0,8 0,3 0,4 0,5 Muud kohustised ja saadud ette- 90,2 124,2 50,1 90,7 123,9 53,2 maksed kokku Lisa b10 Laenukohustised mln eurot A. Konsolideeritud aruanne A1. Laenukohustised järelejäänud tähtaja järgi Võlakirjad Laenud Kapitalirent Kokku Jääk seisuga 31.12.2019 99,4 693,1 77,1 869,6 Kuni 1 aasta 16,9 103,2 8,6 128,7 1 kuni 5 aastat 56,5 313,2 25,8 395,5 Üle 5 aasta 26,0 276,7 42,7 345,4 Jääk seisuga 31.12.2020 82,5 838,4 71,5 992,4 Kuni 1 aasta 25,9 100,7 8,5 135,1 1 kuni 5 aastat 32,8 380,5 23,7 437,0 Üle 5 aasta 23,8 357,2 39,3 420,3 Jääk seisuga 31.12.2021 56,6 907,0 65,9 1 029,5 Kuni 1 aasta 10,7 121,5 8,4 140,6 1 kuni 5 aastat 24,4 419,4 19,9 463,7 Üle 5 aasta 21,5 366,1 37,6 425,2 A2. Laenukohustiste liikumine ja intressikulu Võlakirjad Laenud Kapitalirent Kokku Jääk seisuga 31.12.2019 99,4 693,1 77,1 869,6 Saadud 0,0 251,2 3,5 254,7 Tagasi makstud -16,9 -105,9 -9,1 -131,9 Jääk seisuga 31.12.2020 82,5 838,4 71,5 992,4 Saadud 0,0 178,4 3,6 182,0 Tagasi makstud -25,9 -109,8 -9,2 -144,9 Jääk seisuga 31.12.2021 56,6 907,0 65,9 1 029,5 Intressikulu 2020 -0,9 -6,2 -4,0 -11,1 Keskmine intressimäär (%) 1,0% 0,8% 5,4% 1,2% Intressikulu 2021 -0,8 -6,7 -3,9 -11,4 Keskmine intressimäär (%) 1,2% 0,8% 5,7% 1,1% B. Konsolideerimata aruanne B1. Laenukohustised järelejäänud tähtaja järgi Võlakirjad Laenud Kapitalirent Kokku Jääk seisuga 31.12.2019 93,2 570,6 55,3 719,1 Kuni 1 aasta 13,7 78,4 2,5 94,6 202 Võlakirjad Laenud Kapitalirent Kokku 1 kuni 5 aastat 53,5 253,2 9,7 316,4 Üle 5 aasta 26,0 239,0 43,1 308,1 Jääk seisuga 31.12.2020 79,4 717,4 53,1 849,9 Kuni 1 aasta 23,9 85,2 2,5 111,6 1 kuni 5 aastat 31,7 317,4 10,0 359,1 Üle 5 aasta 23,8 314,8 40,6 379,2 Jääk seisuga 31.12.2021 55,6 779,9 51,0 886,5 Kuni 1 aasta 9,9 93,1 2,5 105,5 1 kuni 5 aastat 24,2 361,1 10,2 395,5 Üle 5 aasta 21,5 325,7 38,3 385,5 B2. Laenukohustiste liikumine ja intressikulu Võlakirjad Laenud Kapitalirent Kokku Jääk seisuga 31.12.2019 93,2 570,6 55,3 719,1 Saadud 0,0 229,6 0,3 229,9 Mitterahalised sisse- ja väljamaksed 0,0 0,1 0,0 0,1 Tagasi makstud -13,8 -82,9 -2,5 -99,2 Jääk seisuga 31.12.2020 79,4 717,4 53,1 849,9 Saadud 0,0 155,8 0,5 156,3 Tagasi makstud -23,8 -93,3 -2,6 -119,7 Jääk seisuga 31.12.2021 55,6 779,9 51,0 886,5 Intressikulu 2020 -0,9 -4,6 -3,8 -9,3 Keskmine intressimäär (%) 1,0% 0,7% 7,0% 1,2% Intressikulu 2021 -0,8 -5,2 -3,6 -9,6 Keskmine intressimäär (%) 1,2% 0,7% 6,9% 1,1% Kapitalirendi tingimustel renditud ja laenude tagatisena panditud põhivara on kajastatud lisades b6 ja b7. Informatsioon lae- nude tagatiseks seatud hüpoteekide ja panditud käibevara kohta on esitatud lisas b21. C. Intressikulud Konsolideeritud Konsolideerimata 2021 2020 2021 2020 Laenukohustistelt -11,4 -11,1 -9,6 -9,3 Tuletistehingutelt 1,0 -0,7 1,0 -0,7 Diskonteeritud kohustistelt -0,5 -0,5 0,0 0,0 Intressikulud kokku -10,9 -12,3 -8,6 -10,0 Lisa b11 Saadud ja antud toetused mln eurot A. Saadud toetused Konsolideeritud Konsolideerimata 2021 2020 2021 2020 Välisabi 113,0 146,3 62,2 88,0 Euroopa Liidu fondidest 106,8 140,6 56,2 82,9 Muu välisabi 6,2 5,7 6,0 5,1 Kodumaised toetused 864,2 801,2 788,9 722,8 Riigieelarvest 830,1 766,9 764,1 708,3 Riigi sihtasutustelt ja äriühingutelt 22,9 22,5 12,6 6,7 203 Konsolideeritud Konsolideerimata 2021 2020 2021 2020 Muudelt avaliku sektori üksustelt 4,2 5,2 6,5 3,4 Erasektori residentidelt 7,0 6,6 5,7 4,4 Saadud toetused kokku 977,2 947,5 851,1 810,8 Enamuse välisabist saavad kohaliku omavalitsuse üksused riigi kaudu. Otse välispartneritelt saadi konsolideeritud aruandes 5,6 mln eurot (2020. a 7,5 mln eurot), konsolideerimata aruandes 4,5 mln eurot (2020. a 6,5 mln eurot). Saadud toetused tegevusalade järgi Konsolideeritud Konsolideerimata 2021 2020 2021 2020 Põhi- Põhi- Põhi- Põhi- vara vara Tege- vara Tege- vara Tegevus- soetu- Tegevus- soetu- vusku- soetu- vusku- soetu- kuludeks seks kuludeks seks ludeks seks ludeks seks Haridus 424,5 31,3 415,7 43,2 423,4 33,9 414,5 42,5 Üldised valitsussektori teenused 135,2 22,5 144,4 2,5 130,7 21,9 139,2 2,4 Elamu- ja kommunaalmajandus 1,6 57,0 1,0 51,3 1,5 27,7 0,8 12,8 Transport 85,3 54,0 113,0 40,4 35,3 53,8 66,5 40,3 Muu majandus 11,6 13,6 12,1 11,8 3,2 10,2 4,1 6,5 Vaba aeg, kultuur, religioon 15,9 36,3 15,5 18,4 11,9 32,7 11,6 16,6 Keskkonnakaitse 1,7 16,1 1,7 12,1 1,7 2,6 1,5 1,1 Sotsiaalne kaitse 50,2 9,0 46,3 3,2 49,3 8,8 46,2 2,6 Tervishoid 2,8 8,3 3,7 10,8 0,6 1,7 0,2 1,0 Avalik kord ja julgeolek 0,3 0,0 0,2 0,2 0,2 0,0 0,2 0,2 Saadud toetused kokku 729,1 248,1 753,6 193,9 657,8 193,3 684,8 126,0 Põhivara soetamiseks saadi konsolideeritud aruandes 40,2 mln eurot (2020. a 42,7 mln eurot) mitterahaliselt (toetused kanti otse tarnijatele) ja 14,3 mln eurot üle antud varadena (2020. a 12,2 mln eurot) (vt lisa b6, b7). Põhivara soetamiseks saadi konsolideerimata aruandes 10,4 mln eurot (2020. a 5,3 mln eurot) mitterahalisena (toetused kanti otse tarnijatele) ja 14,9 mln eurot üle antud varadena (2020. a 11,0 mln eurot) (vt lisa b6, b7). Rahavoogude aruandes on põhivara soetuseks saadud sihtfinantseerimist korrigeeritud veel saadud ettemaksete ja nõuete muutusega. B. Antud toetused Konsolideeritud Konsolideerimata 2021 2020 2021 2020 Peretoetused -15,3 -13,2 -15,7 -13,4 Toimetulekutoetus -16,2 -16,0 -16,2 -16,1 Toetused puudega inimestele -9,1 -9,4 -9,2 -9,5 Õppetoetused -3,5 -3,5 -3,5 -3,5 Sotsiaaltoetustelt makstud sotsiaalmaks -3,8 -3,5 -3,8 -3,5 Muud sotsiaaltoetused -23,1 -20,0 -22,9 -19,8 Antud sihtfinantseerimine tegevuskuludeks -120,7 -111,1 -173,7 -159,4 Antud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks -14,8 -14,1 -32,7 -36,4 Kokku antud toetused -206,5 -190,8 -277,7 -261,6 Antud toetused tegevusala järgi Konsolideeritud Konsolideerimata 2021 2020 2021 2020 Haridus -14,7 -10,3 -25,3 -21,1 Üldised valitsussektori teenused -2,4 -2,3 -5,1 -4,4 204 Konsolideeritud Konsolideerimata Elamu- ja kommunaalmajandus -7,4 -6,7 -11,1 -11,3 Transport -65,8 -62,0 -98,3 -90,6 Muu majandus -5,3 -4,7 -11,0 -8,9 Vaba aeg, kultuur, religioon -38,2 -33,8 -50,1 -48,9 Keskkonnakaitse -1,6 -1,0 -4,4 -3,4 Sotsiaalne kaitse -69,4 -68,6 -70,2 -71,2 Tervishoid -0,8 -0,6 -1,4 -0,9 Avalik kord ja julgeolek -0,9 -0,8 -0,8 -0,9 Antud toetused kokku -206,5 -190,8 -277,7 -261,6 Rahavoogude aruandes on antud toetusi põhivara soetuseks vähendatud mitterahalise sihtfinantseerimisega (vt lisa b6, b7). Samuti on arvestatud põhivara soetuseks antud sihtfinantseerimise ettemaksete ja kohustiste muutusega. Lisa b12 Kaupade ja teenuste müük mln eurot Konsolideeritud Konsolideerimata 2021 2020 2021 2020 Riigilõivud (vt lisa b2) 2,3 2,2 2,3 2,3 Tulu majandustegevusest 797,4 733,6 157,2 150,1 Tulud tervishoiust 477,7 425,4 16,7 15,9 Haiglate tulud 436,5 390,2 0,0 0,0 Muud tulud tervishoiust 41,2 35,2 16,7 15,9 Elamu- ja kommunaaltegevuse tulud 137,9 130,1 27,7 25,5 Üür ja rent 28,6 27,5 18,2 18,1 Tulud kommunaalteenustelt 93,2 85,3 7,4 5,4 Muud elamu- ja kommunaaltegevuse tulud 16,1 17,3 2,1 2,0 Tulu haridusalasest tegevusest 52,8 51,4 50,8 49,6 Tulu toitlustusteenuselt 10,3 9,3 10,0 9,1 Lasteaedade kohatasu 27,8 27,2 27,8 27,2 Muud tulud haridusalasest tegevusest 14,7 14,9 13,0 13,3 Muu toodete ja teenuste müük 129,0 126,7 62,0 59,1 Tulud transporditeenustelt 7,5 7,7 3,5 3,7 Tulud kultuuri- ja vaba aja sisustamise tegevusest 20,8 21,0 14,3 14,7 Tulud sotsiaalabialasest tegevusest 49,7 45,1 31,0 26,4 Muu toodete ja teenuste müük 51,0 52,9 13,2 14,3 Kokku kaupade ja teenuste müük 799,7 735,8 159,5 152,4 Lisa b13 Muud tulud mln eurot Konsolideeritud Konsolideerimata 2021 2020 2021 2020 Kasum/kahjum põhivara müügist (vt b6, b7) 25,7 11,8 24,3 9,6 Tulud loodusressursside kasutada andmisest (vt lisa b2) 16,3 14,0 16,3 14,0 Trahvid (vt lisa b2) 2,3 1,7 2,0 1,6 Saastetasud (vt lisa b2) 0,4 0,4 0,4 0,4 Võlalt arvestatud intressitulu 0,2 0,2 0,1 0,1 205 Konsolideeritud Konsolideerimata 2021 2020 2021 2020 Muud tulud 4,7 3,7 3,4 1,5 Muud tulud kokku 49,6 31,8 46,5 27,2 Rahavoogude aruandes on laekumisi põhivara müügist korrigeeritud nõuete muutusega, konsolideeritud aruandes suurene- mine 0,2 mln eurot (2020. a 1,9 mln eurot), konsolideerimata aruandes suurenemine 0,2 mln eurot (2020. a 2,0 eurot). Lisa b14 Tööjõukulud mln eurot Konsolideeritud Konsolideerimata 2021 2020 2021 2020 Töötasukulud Valitavad ja ametisse nimetatavad isikud -12,0 -11,1 -12,0 -11,1 Ametnikud -66,2 -63,9 -66,2 -63,9 Nõukogude ja juhatuste liikmed -10,3 -9,6 0,0 0,0 Töötajad -1 021,0 -971,9 -719,9 -694,9 Põhikohaga töötajate töötasu kokku -1 109,5 -1 056,5 -798,1 -769,9 Ajutiste ja koosseisuväliste töötajate töötasu kokku -25,7 -21,8 -18,6 -15,6 Töötasukulud kokku -1 135,2 -1 078,3 -816,7 -785,5 Keskmine töötajate arv (inimest taandatuna täistööajale) Valitavad ja ametisse nimetatavad isikud 189 186 189 186 Ametnikud 3 025 3 008 3 025 3 008 Nõukogude ja juhatuste liikmed 281 273 0 0 Töötajad 62 711 62 308 47 482 47 071 Keskmine töötajate arv kokku 66 206 65 775 50 696 50 265 Muud tööjõukulud Erisoodustused -1,9 -1,3 -1,0 -0,7 Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed -380,8 -361,8 -275,8 -265,4 Kapitaliseeritud oma valmistatud põhivara maksumusse 0,8 0,6 0,1 0,0 Muud tööjõukulud kokku -381,9 -362,5 -276,7 -266,1 Tööjõukulud kokku -1 517,1 -1 440,8 -1 093,4 -1 051,6 Tööjõukulud tegevusalade lõikes on esitatud lisas b18. Lisa b15 Majandamiskulud mln eurot Konsolideeritud Konsolideerimata 2021 2020 2021 2020 Kinnistute, hoonete ja ruumide majandamiskulud -178,2 -149,9 -156,1 -132,3 Rajatiste majandamiskulud -127,1 -105,4 -126,0 -104,2 Meditsiinitarbed ja -teenused -109,6 -96,4 -8,2 -8,6 Toiduained ja toitlustusteenused -47,4 -43,1 -41,1 -36,5 Transporditeenused -18,2 -16,3 -21,2 -19,7 Sõidukite majandamiskulud -40,0 -36,1 -11,9 -10,7 Õppevahendite ja koolituse kulud -40,1 -35,8 -40,2 -35,9 206 Konsolideeritud Konsolideerimata 2021 2020 2021 2020 Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud -38,8 -35,6 -30,7 -28,4 Töömasinate, seadmete ja inventari majandamiskulud -40,4 -35,0 -30,7 -24,9 Administreerimiskulud -26,5 -25,8 -18,4 -17,6 Kommunikatsiooni-, kultuuri- ja vaba aja sisustamise kulud -32,0 -25,8 -28,3 -21,8 Sotsiaalteenused -29,1 -24,9 -39,3 -34,3 Tootmiskulud -25,3 -22,4 -0,3 -0,3 Tööjõu koolituskulud -8,4 -6,6 -6,7 -5,3 Uurimis- ja arendustööd -5,1 -4,9 -4,2 -3,8 Muud mitmesugused majanduskulud -32,8 -31,9 -17,3 -19,3 Kokku majandamiskulud -799,0 -695,9 -580,6 -503,6 Majanduskulud tegevusalade lõikes on esitatud lisas b18. Lisa b16 Põhivara amortisatsioon mln eurot Konsolideeritud Konsolideerimata 2021 2020 2021 2020 Kinnisvarainvesteeringute amortisatsioon (vt lisa b6) -6,1 -5,8 -4,7 -4,5 Materiaalse põhivara amortisatsioon (vt lisa b7) -286,4 -275,1 -187,2 -180,3 Immateriaalse põhivara amortisatsioon -2,7 -2,4 -1,0 -1,0 Kasum/kahjum bioloogiliste varade ümberhindamisest 0,0 -0,6 0,0 -0,6 Põhivara amortisatsioon kokku -295,2 -283,9 -192,9 -186,4 Põhivara amortisatsioon tegevusalade lõikes on esitatud lisas b18. Lisa b17 Muud kulud mln eurot Konsolideeritud Konsolideerimata 2021 2020 2021 2020 Käibemaksukulu tegevuskuludelt -102,6 -90,1 -82,9 -71,6 Käibemaksukulu põhivara soetuselt -81,8 -71,8 -74,9 -64,2 Muud maksu- ja lõivukulud -9,2 -10,1 -0,3 -0,2 Kulu ebatõenäoliselt laekuvaks arvatud nõuetest -0,8 -0,9 -0,7 -0,7 Muud kulud -1,3 -1,0 -1,0 -0,4 Muud kulud kokku -195,7 -173,9 -159,8 -137,1 207 Lisa b18 Kulud tegevusalade lõikes mln eurot A. Konsolideeritud aruanne 2021 2020 Muud kulud Muud kulud Amortisat- Amortisat- Tööjõuku- Tööjõuku- miskulud miskulud Majanda- Majanda- väärtuse väärtuse sioon ja sioon ja muutus muutus Kokku Kokku lud lud Üldised valitsussektori 123,5 37,8 17,9 16,7 195,9 114,5 35,1 16,8 17,3 183,7 teenused Avalik kord ja julgeolek 4,5 1,6 0,1 0,4 6,6 3,9 1,5 0,1 0,4 5,9 Majandus 88,1 123,7 101,9 39,3 353,0 88,4 109,8 92,6 34,5 325,3 Keskkonnakaitse 17,1 80,6 14,0 19,2 130,9 15,8 69,5 13,8 16,4 115,5 Elamu- ja kommunaal- 43,0 81,0 49,9 20,5 194,4 41,7 70,6 51,9 16,9 181,1 majandus Tervishoid 293,1 148,8 19,5 25,6 487,0 259,8 128,3 17,8 24,9 430,8 Vaba aeg, kultuur, reli- 90,0 68,9 29,6 20,5 209,0 87,4 58,1 28,1 15,4 189,0 gioon Haridus 769,9 201,3 56,2 54,9 1 082,3 747,9 173,3 56,6 53,2 1 031,0 Sotsiaalne kaitse 87,9 55,3 6,1 9,5 158,8 81,4 49,7 6,2 8,0 145,3 Kulud kokku 1 517,1 799,0 295,2 206,6 2 817,9 1 440,8 695,9 283,9 187,0 2 607,6 B. Konsolideerimata aruanne 2021 2020 Majandamis- Majandamis- Tööjõukulud Tööjõukulud Muud kulud Muud kulud Amortisat- Amortisat- väärtuse väärtuse sioon ja sioon ja muutus muutus Kokku Kokku kulud kulud Üldised valitsussektori 119,4 35,9 17,7 16,4 189,4 110,9 33,9 16,9 17,2 178,9 teenused Avalik kord ja julgeolek 4,4 1,8 0,1 0,4 6,7 3,9 1,7 0,1 0,4 6,1 Majandus 19,0 73,9 70,9 37,6 201,4 20,5 66,0 66,3 30,7 183,5 Keskkonnakaitse 6,7 72,6 4,1 14,3 97,7 5,8 60,6 3,9 11,6 81,9 Elamu- ja kommunaalma- 15,0 52,1 13,9 15,3 96,3 13,7 45,0 13,3 11,6 83,6 jandus Tervishoid 14,4 5,1 1,5 1,4 22,4 12,5 4,8 1,5 1,3 20,1 Vaba aeg, kultuur, reli- 79,5 65,3 25,3 19,9 190,0 76,8 53,5 23,8 14,6 168,7 gioon Haridus 763,4 213,5 54,3 54,7 1 085,9 741,8 183,7 55,3 53,0 1 033,8 Sotsiaalne kaitse 71,6 60,4 5,1 8,4 145,5 65,7 54,4 5,3 6,7 132,1 Kulud kokku 1 093,4 580,6 192,9 168,4 2 035,3 1 503,6 186,4 147,1 1 888,7 Muudes kuludes kajastuvad muud tegevuskulud, intressikulu ja muud finantskulud. 208 Lisa b19 Tehingud avaliku sektori ja sidusüksustega mln eurot A. Nõuded ja kohustised teiste avaliku sektori ja sidusüksustega Konsolideeritud Konsolideerimata 31.12.2021 31.12.2020 31.12.2019 31.12.2021 31.12.2020 31.12.2019 Varad 252,8 233,3 218,8 282,4 241,1 194,1 Käibevara 252,7 233,2 218,7 206,4 192,4 175,0 Maksu-, lõivu- ja trahvinõuded 144,8 134,8 123,4 144,8 134,8 123,4 Muud nõuded ja ettemaksed 107,9 98,4 95,3 61,6 57,6 51,6 Põhivara 0,1 0,1 0,1 76,0 48,7 19,1 Muud nõuded ja ettemaksed 0,1 0,1 0,1 76,0 48,7 19,1 Kohustised 206,8 239,7 166,4 214,2 203,1 134,8 Lühiajalised kohustised 148,7 180,4 106,2 172,7 159,3 88,2 Võlad tarnijatele 13,8 9,9 8,5 15,7 11,6 10,7 Maksuvõlad 66,2 62,0 60,5 107,8 43,8 43,0 Muud kohustised ja saadud ettemaksed 62,9 101,2 29,8 45,7 99,1 29,4 Laenukohustused 5,8 7,3 7,4 3,5 4,8 5,1 Pikaajalised kohustised 58,1 59,3 60,2 41,5 43,8 46,6 Laenukohustised 56,8 57,7 58,3 29,3 32,0 35,4 Muud kohustised ja saadud ettemaksed 1,3 1,6 1,9 12,2 11,8 11,2 B. Tulud ja kulud teistelt avaliku sektori üksustelt Konsolideeritud Konsolideerimata 2021 2020 2021 2020 Tegevustulud 2 884,5 2 703,2 2 326,9 2 181,2 Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed 1 429,8 1 336,1 1 429,8 1 336,1 Kaupade ja teenuste müük 467,5 417,2 33,8 29,3 Saadud toetused 964,6 933,2 840,8 799,8 Muud tulud 22,6 16,7 22,5 16,0 Tegevuskulud -283,1 -252,6 -190,1 -361,4 Antud toetused -4,8 -6,1 -136,0 -132,9 Majandamiskulud -84,2 -73,5 104,0 -92,4 Muud tegevuskulud -194,1 -173,0 -158,1 -136,1 Tegevustulem 2 601,4 2 450,6 2 136,8 1 819,8 Finantstulud ja -kulud 5,5 6,2 13,2 13,3 Tulem osalustelt 6,0 6,8 12,8 13,1 Muud finantstulud ja -kulud -0,5 -0,6 0,4 0,2 Aruandeperioodi tulem 2 606,9 2 456,8 2 150,0 1 833,1 Konsolideeritud aruandes kajastatakse konsolideerimisgruppi hõlmatud üksuste tehinguid riigiga ja muude avalik-õiguslike juriidiliste isikutega (v. a kohalikud omavalitsused) ning nende valitseva mõju all olevate äriühingute, sihtasutuste ja mittetu- lundusühingutega, samuti kõikide avaliku sektori sidusüksustega (olulise mõju all olevad äriühingud ja sihtasutused). Konsolideerimata aruandes kajastatakse konsolideerimisgruppi hõlmatud üksuste tehinguid valitseva mõju all olevate äriühin- gute, sihtasutuste ja mittetulundusühingutega, samuti riigiga ja muude avalik-õiguslike juriidiliste isikutega (v. a kohalikud omavalitsused) ning nende valitseva mõju all olevate äriühingute, sihtasutuste ja mittetulundusühingutega, samuti kõikide avaliku sektori sidusüksustega (olulise mõju all olevad äriühingud ja sihtasutused). 209 Lisa b20 Avalikustamisele kuuluvad tehingud muude seotud isikutega mln eurot Vastavalt avaliku sektori finantsarvestuse ja –aruandluse juhendile avaldatakse aastaaruandes informatsiooni tehingute kohta, mis ei vasta õigusaktidele või raamatupidamiskohustuslase üldistele regulatsioonidele või turutingimustele, raamatupidamis- kohustuslase kõrgema juhtkonna ja tegevjuhtkonna liikmete ja nende lähedaste pereliikmete ning nende valitseva mõju all olevate sihtasutuste, mittetulundusühingute ja äriühingutega tehtud tehingute kohta. Kohaliku omavalitsuse üksused on sellest lähtudes kajastanud aruandluses seotud isikutega tehtud tehinguid: 2021 2020 Nõuded 0,1 0,0 Kohustised 0,3 0,1 Seotud äriühingutelt soetatud põhivara 0,2 0,2 Tulu kaupade ja teenuste müügist 0,1 0,0 Antud toetused seotud sihtasutustele ja mittetulundusühingutele -0,8 -0,5 Majanduskulud seotud sihtasutustelt ja mittetulundusühingutelt -0,3 -0,1 Majanduskulud seotud äriühingutelt -0,8 -0,7 Majanduskulud seotud füüsilistelt isikutelt -0,6 0,0 Lisa b21 Olulised tingimuslikud kohustised ja nõuded mln eurot Konsolideeritud Konsolideerimata 31.12.2021 31.12.2020 31.12.2021 31.12.2020 Tingimuslikud kohustised 850,7 752,7 433,4 345,7 Tarnelepingud ja investeerimiskohustused põhivara soeta- miseks 286,9 198,9 263,5 175,2 Katkestamatud kasutusrendikohustised 138,4 145,4 134,5 141,4 Toetuste andmise ja kaasfinantseerimise kohustised 8,6 4,4 5,3 5,3 Laenutagatiseks panditud põhivara (vt lisa b6, b7) 195,4 208,9 8,3 8,4 Laenutagatiseks panditud käibevara 24,3 22,7 0,0 0,0 Muud tingimuslikud kohustised 197,1 172,4 21,8 15,4 Tingimuslikud nõuded 140,2 177,1 91,4 108,5 Katkestamatud kasutusrendinõuded 18,8 10,5 7,8 6,4 Nõuded toetuste saamiseks sõlmitud lepingute alusel 121,4 166,6 83,6 102,1 Kasutusrendile antud ja kapitalirenditingimustel renditud varade bilansiline jääkväärtus on esitatud lisades b6 ja b7. Muude tingimuslike kohustiste hulgas kajastub konsolideeritud aruandes AS Tallinna Soojus rendi- ja operaatorlepingu koha- selt lepingu lõpetamisel varade jääkväärtuse hüvitamise kohustis summas 181,1 mln eurot (31.12.2020 seisuga 164,0 mln eu- rot). 210 4 Informatsioon avaliku sektori ja valitsussektori kohta 4.1 Bilanss mln eurot Avalik sektor Valitsussektor Lisa 31.12.2021 31.12.2020 31.12.2019 31.12.2021 31.12.2020 31.12.2019 Varad Käibevara Raha 2 504,5 2 885,1 1 985,0 2 646,2 2 652,9 1 732,6 c2 Finantsinvesteeringud 2 039,0 2 198,2 1 772,0 453,0 649,2 506,8 c3 Maksu-, lõivu- ja trahvinõu- ded 1 153,0 1 035,4 1 100,4 1 210,8 1 068,3 1 146,4 Muud nõuded ja ettemaksed 3 112,8 2 439,3 3 053,5 746,8 694,3 650,8 c4 Tuletisinstrumendid 160,2 31,8 10,0 0,0 0,0 0,0 Varud 393,1 347,1 356,7 231,6 188,7 198,5 Immateriaalne käibevara 208,6 85,3 76,0 0,0 0,0 0,0 a12 Bioloogilised varad 41,6 31,6 26,5 1,8 1,3 2,5 c11 Käibevara kokku 9 612,8 9 053,8 8 380,1 5 290,2 5 254,7 4 237,6 Põhivara Osalused sihtasutustes ja mittetulundusühingutes 0,0 0,0 0,0 18,9 19,0 19,0 c5 Osalused tütar- ja sidusette- võtjates 163,7 100,0 98,6 4 024,4 3 715,9 3 439,9 c6 Finantsinvesteeringud 12 763,4 10 323,6 6 284,0 348,6 342,4 348,2 c3 Muud nõuded ja ettemaksed 903,4 843,8 665,1 913,2 852,1 677,0 c4 Tuletisinstrumendid 187,6 23,7 4,3 0,0 0,0 0,0 Kinnisvarainvesteeringud 248,7 250,7 248,2 203,7 204,2 200,4 c7 Materiaalne põhivara 16 360,5 15 581,6 15 116,3 9 590,4 8 967,7 8 569,2 c8 Immateriaalne põhivara 344,9 316,5 276,8 208,7 178,4 152,7 c9 Bioloogilised varad 946,6 772,8 678,2 18,5 14,0 25,6 c11 Põhivara kokku 31 918,8 28 212,7 23 371,5 15 326,4 14 293,7 13 432,0 Varad kokku 41 531,6 37 266,5 31 751,6 20 616,6 19 548,4 17 669,6 211 Avalik sektor Valitsussektor Lisa 31.12.2021 31.12.2020 31.12.2019 31.12.2021 31.12.2020 31.12.2019 Kohustised ja netovara Lühiajalised kohustised Saadud maksude, lõivude, trahvide ettemaksed 603,8 508,0 541,5 615,8 517,3 549,9 Võlad tarnijatele 589,5 450,5 471,7 405,2 329,9 335,7 Võlad töötajatele 325,1 301,5 279,1 263,0 246,7 224,8 Muud kohustised ja saadud ettemaksed 15 497,5 12 954,3 9 185,2 1 155,3 847,2 648,2 c12 Eraldised 479,6 387,0 289,3 134,5 140,7 89,4 c13 Laenukohustised 948,8 1 020,6 597,5 624,7 656,9 322,1 c14 Tuletisinstrumendid 116,1 11,5 24,7 0,0 1,0 0,3 Lühiajalised kohustised kokku 18 560,4 15 633,4 11 389,0 3 198,5 2 739,7 2 170,4 Pikaajalised kohustised Eraldised 3 803,2 3 303,6 2 831,9 3 753,0 3 252,7 2 777,3 c13 Laenukohustised 6 040,6 5 661,2 3 627,5 4 568,9 4 264,6 2 037,6 c14 Muud kohustised ja saadud ettemaksed 261,9 195,3 170,1 50,8 46,0 39,8 c12 Tuletisinstrumendid 37,8 4,4 6,0 0,0 0,0 0,0 Pikaajalised kohustised kokku 10 143,5 9 164,5 6 635,5 8 372,7 7 563,3 4 854,7 Kohustised kokku 28 703,9 24 797,9 18 024,5 11 571,2 10 303,0 7 025,1 Netovara Vähemusosalus 277,3 128,8 128,7 11,2 9,2 6,7 Avaliku või valitsussektori netovara Reservid 1 174,6 1 160,4 1 116,8 691,6 680,0 642,7 c16 Riskimaandamise reserv 211,5 34,1 -32,8 0,0 0,0 0,0 Realiseerimata kursivahed 8,2 5,9 10,3 0,0 0,0 0,0 Akumuleeritud tulem 11 156,1 11 139,4 12 504,1 8 342,6 8 556,2 9 995,1 Avaliku või valitsussektori netovara kokku 12 550,4 12 339,8 13 598,4 9 034,2 9 236,2 10 637,8 Netovara kokku 12 827,7 12 468,6 13 727,1 9 045,4 9 245,4 10 644,5 Kohustised ja netovara kokku 41 531,6 37 266,5 31 751,6 20 616,6 19 548,4 17 669,6 212 4.2 Tulemiaruanne mln eurot Avalik sektor Valitsussektor Lisa 2021 2020 2021 2020 Tegevustulud Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed 10 290,4 8 995,3 10 344,7 9 074,2 c17 Kaupade ja teenuste müük 2 934,0 2 283,0 759,9 630,7 c18 Saadud toetused 1 084,9 1 003,1 1 046,0 938,4 c15 Muud tulud 323,5 195,0 227,4 180,2 c19 Tegevustulud kokku 14 632,8 12 476,4 12 378,0 10 823,5 Tegevuskulud Antud toetused -6 037,1 -5 818,2 -6 214,4 -5 956,7 c15 Tööjõukulud -3 800,7 -3 588,9 -3 384,7 -3 177,2 c20 Majandamiskulud -2 918,5 -2 394,7 -1 914,5 -1 697,2 c21 Põhivara amortisatsioon ja väärtuse muutus -1 048,7 -996,4 -670,1 -630,9 c22 Edasiantud maksud, lõivud, trahvid -332,9 -379,8 -332,9 -379,8 c23 Ebatõenäoliselt laekuvad maksud, lõivud, trah- vid -39,2 -75,6 -39,4 -76,6 c23 Muud kulud -345,3 -311,5 -70,3 -216,2 c23 Tegevuskulud kokku -14 522,4 -13 565,1 -12 626,3 -12 134,6 Tegevustulem 110,4 -1 088,7 -248,3 -1 311,1 Tulem bioloogilise vara õiglase väärtuse muutusest 183,9 100,3 5,0 -12,3 c11 Finantstulud ja –kulud c24 Tulem osalustelt 6,2 7,4 305,7 240,8 Intressikulu -333,8 -322,9 -142,3 -129,3 Tulu hoiustelt ja väärtpaberitelt 192,3 179,1 -2,8 -19,1 Muud finantstulud 4,3 6,1 5,8 23,3 Muud finantskulud -0,5 -1,2 -0,1 -0,9 Finantstulud ja -kulud kokku -131,5 -131,5 166,3 114,8 Aruandeperioodi tulem 162,8 -1 119,9 -77,0 -1 208,6 Sh avaliku või valitsussektori osa tulemist 146,3 -1 128,2 -79,0 -1 211,1 Sh vähemusosaluse osa tulemist 16,5 8,3 2,0 2,5 213 4.3 Rahavoogude aruanne mln eurot Avalik sektor Valitsussektor Lisa 2021 2020 2021 2020 Rahavood põhitegevusest Tegevustulem 110,4 -1 088,7 -248,3 -1 311,1 Põhivara amortisatsioon ja väärtuse muutus 1 048,7 996,4 670,1 630,9 c22 Kasum/kahjum põhivara müügist -59,9 -37,5 -54,1 -27,9 c19 Tulu põhivara soetuseks saadud sihtfinantseerimisest -493,7 -483,2 -457,4 -420,8 c15 Kulu põhivara soetuseks antud sihtfinantseerimisest 192,9 149,6 290,0 236,7 c15 Muud mitterahalised korrigeerimised 16,7 88,3 -7,6 69,7 Kokku korrigeeritud tegevustulem 815,1 -375,1 192,7 -822,5 Käibevarade netomuutus -577,0 -46,8 -245,0 50,3 Kohustiste netomuutus 85,0 624,3 66121 408,9 Kokku rahavood põhitegevusest 323,1 202,4 608,9 -363,3 Rahavood investeerimistegevusest Tasutud põhivara soetamisel -1 705,6 -1 469,3 -1 216,5 -1 041,2 c10 Laekunud põhivara müügist 77,8 50,1 62,4 37,9 Laekunud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 459,2 455,5 418,6 391,7 c15 Tasutud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks -185,1 -156,4 -266,8 -239,7 c15 Tasutud finantsinvesteeringute soetamisel -600,1 -1 665,1 -695,1 -1 410,3 Laekunud finantsinvesteeringute müügist 922,8 1 305,2 876,6 1 273,1 Tasutud osaluste omandamisel -91,8 -4,3 -98,3 -193,4 c6 Laekunud dividendid 10,5 10,2 87,7 150,0 Makstud dividendid, vähenemised valitseva mõju saamisest ja kadumisest ja ümberklassifitseerimisest -6,5 -10,1 0,0 0,0 Laekunud osaluste müügist, likvideerimisest, valitsussekto- risse ümberklassifitseerimisest 179,6 0,1 22,8 0,1 Antud laenud -83,2 -271,5 -85,0 -271,3 Laekunud laenude tagasimaksed 40,5 27,7 42,0 29,1 Laekunud finantstulud 190,8 207,1 -5,9 16,9 Rahavood investeerimistegevusest kokku -791,1 -1 520,8 -857,5 -1 257,1 Rahavood finantseerimistegevusest Laekunud laenukohustised 1 227,5 3 355,9 950,5 3 047,2 c14 Laenukohustiste tagasimaksed -958,2 -925,0 -691,0 -488,8 c14 Makstud intressid ja muud finantskulud -181,9 -212,4 -17,6 -17,7 Rahavood finantseerimistegevusest kokku 87,4 2 218,5 241,9 2 540,7 Puhas rahavoog Raha ja selle ekvivalendid perioodi algul 2 885,1 1 985,0 2 652,9 1 732,6 c2 Raha ja selle ekvivalendid perioodi lõpul 2 504,5 2 885,1 2 646,2 2 652,9 c2 Raha ja selle ekvivalentide muutus -380,6 900,1 -6,7 920,3 214 4.4 Netovara muutuste aruanne mln eurot A. Avalik sektor Vähemusosalus Avaliku sektori netovara Lisa Muud reser- Stabiliseeri- mise reserv mata kursi- ritud tulem Akumulee- Realiseeri- misreserv maanda- Kokku Kokku vahed Riski- vid Jääk seisuga 31.12.2019 414,4 702,4 -32,8 10,3 12 504,1 13 598,4 128,7 13 727,1 Materiaalse põhivara ümber- 12,8 12,8 12,8 c8 hindlus Pensionieraldiste kindlustus- matemaatilised kasumid ja kahjumid -203,6 -203,6 -203,6 a16 Riskimaandamisinstrumentide 66,9 66,9 66,9 a18 ümberhindlus Välismaiste tütarettevõtjate ümberarvestusest tekkinud va- luutakursivahed -4,4 -4,4 -4,4 Aruandeperioodi tulem -1 128,2 -1 128,2 8,3 -1 119,9 Aruandeperioodi kogutulem 0,0 0,0 66,9 -4,4 -1 319,0 -1 256,5 8,3 -1 248,2 Vähemusosaluste ost ja müük -3,8 -3,8 1,9 -1,9 a9A Esmakordselt konsolideeritud osalused 1,7 1,7 1,7 Makstud dividendid 0,0 -10,1 -10,1 Ümberjaotamine 17,5 26,1 -43,6 0,0 0,0 c16 Jääk seisuga 31.12.2020 431,9 728,5 34,1 5,9 11 139,4 12 339,8 128,8 12 468,6 Kinnisvarainvesteeringute üm- berhindlus 3,9 3,9 3,9 c7 Materiaalse põhivara ümber- hindlus 20,0 20,0 20,0 c8 Pensionieraldiste kindlustus- matemaatilised kasumid ja kahjumid -167,6 -167,6 -167,6 a16 Riskimaandamisinstrumentide ümberhindlus 177,4 177,4 177,4 a18 Välismaiste tütarettevõtjate ümberarvestusest tekkinud va- luutakursivahed 2,3 2,3 2,3 Aruandeperioodi tulem 146,3 146,3 16,5 162,8 Aruandeperioodi kogutulem 0,0 0,0 177,4 2,3 2,6 182,3 16,5 198,8 Vähemusosaluste ost ja müük 27,7 27,7 138,5 166,2 a9A Esmakordselt konsolideeritud osalused 0,6 0,6 0,6 Makstud dividendid 0,0 -6,5 -6,5 Ümberjaotamine -1,8 16,0 -14,2 0,0 0,0 c16 Jääk seisuga 31.12.2021 430,1 744,5 211,5 8,2 11 156,1 12 550,4 277,3 12 827,7 215 B. Valitsussektor Lisa Akumuleeri- Muud reser- Stabiliseeri- misreserv Vähemus- tud tulem Kokku Kokku osalus vid Jääk seisuga 31.12.2019 414,4 228,3 9 995,1 10 637,8 6,7 10 644,5 Materiaalse põhivara ümberhindlus 13,0 13,0 13,0 c8 Pensionieraldiste kindlustusmatemaatilised kasumid ja kahjumid -203,6 -203,6 -203,6 a16 Aruandeperioodi tulem -1 211,1 -1 211,1 2,5 -1 208,6 Aruandeperioodi kogutulem 0,0 0,0 -1 401,7 -1 401,7 2,5 -1 399,2 Valitseva mõju saamine ja kadumine osaluste üle ja ümberklassifitseerimine 0,1 0,1 0,1 Ümberjaotamine 17,5 19,8 -37,3 0,0 0,0 c16 Jääk seisuga 31.12.2020 431,9 248,1 8 556,2 9 236,2 9,2 9 245,4 Kinnisvarainvesteeringute ümberhindlus 3,8 3,8 3,8 c7 Materiaalse põhivara ümberhindlus 18,1 18,1 18,1 c8 Pensionieraldiste kindlustusmatemaatilised kasumid ja kahjumid -167,6 -167,6 -167,6 a16 Aruandeperioodi tulem -79,0 -79,0 2,0 -77,0 Aruandeperioodi kogutulem 0,0 0,0 -224,7 -224,7 2,0 -222,7 Valitsussektorisse ümberklassifitseerimine ja osaluste korrigeerimine 22,7 22,7 22,7 Ümberjaotamine -1,8 13,4 -11,6 0,0 0,0 c16 Jääk seisuga 31.12.2021 430,1 261,5 8 342,6 9 034,2 11,2 9 045,4 216 4.5 Arvestusmeetodid ja hindamisalused Avaliku sektori aruandesse on konsolideeritud riik, kohaliku omavalitsuse üksused, muud avalik-õiguslikud juriidilised isikud ja nende otsese või kaudse valitseva mõju all olevad isikud (üksused, kes on esitatud lisades a1, b1 ja c1). Valitsussektori aruandesse on konsolideeritud riik (konsolideerimata aruanne), kohaliku omavalitsuse üksused (konsolidee- rimata aruanne) ning valitsussektorisse kuuluvad muud avalik-õiguslikud juriidilised isikud (vt lisa c1 A, konsolideerimata andmed). Lisaks kuuluvad valitsussektorisse kõigi eelpool nimetatud avalik-õiguslike juriidiliste isikute valitseva mõju all ole- vad sihtasutused, mittetulundusühingud ja äriühingud, kes saavad rohkem kui poole oma tuludest toetustena teistelt valitsus- sektori üksustelt ja kes ei ole piisavalt vabad tegema ärilisi otsuseid turutingimustest lähtuvalt. Valitsussektori defineerimisel rakendatakse Rahvusvahelise Valuutafondi GFS – Government Finance Statistics – ja Euroopa Liidu ESA – European System of Accounts – kehtestatud põhimõtteid. Aruanne baseerub lisades a1, b1 ja c1 esitatud üksuste poolt esitatud aruandlusele vastavuses avaliku sektori finantsarvestuse ja –aruandluse juhendiga (vt 2.6. Arvestusmeetodid ja hindamisalused). Aruandesse hõlmatud üksuste omavahelised nõuded, kohustised, tulud ja kulud elimineeritud. Aruanne on koostatud miljonites eurodes. 217 4.6 Lisad (c1–c28) Lisa c1 Aruandes konsolideeritud üksused mln eurot Avaliku sektori aruandesse on konsolideeritud kõik aruandekohustuslased , sh riik, kohalikud omavalitsused, muud avalik- õiguslikud juriidilised isikud ja kõigi eelpool toodud isikute valitseva mõju all olevad üksused (vt lisad a1, b1 ja c1). Valitsussektori aruandesse on konsolideeritud riigiasutused (vt lisa a1 A.), kohaliku omavalitsuse üksused (konsolideerimata, vt lisa b1 A.), muud valitsussektorisse kuuluvad avalik-õiguslikud juriidilised isikud (konsolideerimata, vt lisa c1 A.), riigi, ko- halike omavalitsuste üksuste ja muude avalik-õiguslike juriidiliste isikute valitseva mõju all olevad valitsussektorisse kuuluvad sihtasutused, mittetulundusühingud ja tütarettevõtjad (vt lisad a1 B., b1 B., b1 C, c1 B.) Käesolevas lisas on esitatud andmed nende juriidiliste isikute kohta, kes ei kuulu riigi ega ka kohalike omavalitsuste aruanne- tesse, kuid on lisaks riigile ja kohalikele omavalitsustele konsolideeritud avalikku sektorisse või ka valitsussektorisse. 218 A. Muud avalik-õiguslikud juriidilised isikud 31.12.2021 2021 31.12.2020 2020 Netovara Netovara Tegevus- Tegevus- Tegevus- Tegevus- Tulem Tulem Varad Varad kulud kulud tulud tulud Kokku 18 372,6 2 459,2 3 399,1 -3 248,5 185,8 15 204,4 2 273,9 2 928,1 -3 209,7 -234,9 Valitsussektorisse kuuluvad üksused 2 321,1 1 887,9 3 388,5 -3 219,9 167,0 2 149,6 1 720,6 2 918,8 -3 183,5 -265,0 Eesti Haigekassa 544,2 391,9 1 931,2 -1 795,3 135,9 367,4 256,0 1 653,8 -1 637,3 16,7 Eesti Töötukassa 604,1 505,8 800,5 -809,5 -9,0 644,8 514,8 666,7 -990,8 -323,3 Eesti Kunstiakadeemia (grupp) 34,5 28,9 12,7 -12,2 0,5 34,0 28,4 12,7 -11,2 1,5 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (grupp) 22,8 18,7 9,2 -9,1 0,1 23,7 18,5 10,1 -8,7 1,4 Eesti Maaülikool (grupp) 82,8 73,7 45,0 -40,2 4,9 77,7 68,8 40,2 -36,6 3,6 Tallinna Ülikool (grupp) 64,4 39,9 45,8 -46,8 -1,1 62,6 41,0 42,3 -43,1 -0,8 Tallinna Tehnikaülikool (grupp) 156,6 124,1 123,8 -118,9 4,8 168,3 119,3 117,2 -108,3 8,9 Tartu Ülikool (grupp) 351,6 268,6 233,8 -224,6 9,2 338,2 259,4 204,0 -200,5 3,4 Eesti Teaduste Akadeemia 7,2 6,8 2,5 -2,3 0,2 6,8 6,6 2,9 -2,1 0,8 Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut 20,8 16,0 7,7 -8,0 -0,3 19,8 16,3 7,0 -7,0 -0,1 Eesti Rahvusringhääling 41,6 32,2 43,5 -42,2 1,2 38,5 31,0 43,1 -38,8 4,2 Eesti Rahvusraamatukogu 15,4 14,6 9,4 -9,4 0,0 15,1 14,5 10,6 -9,1 1,4 Rahvusooper Estonia 11,0 9,5 13,7 -13,2 0,5 10,5 9,0 15,0 -13,8 1,2 Eesti Kultuurkapital 20,8 18,2 33,2 -30,7 2,4 17,7 15,7 30,2 -29,1 1,2 Kaitseliit 58,2 54,6 52,1 -49,7 2,3 54,5 52,3 41,4 -39,5 1,9 Tagatisfond 280,6 280,6 16,5 -0,3 15,0 265,8 265,7 14,6 -0,3 13,3 Notarite Koda 2,7 2,3 1,5 -1,4 0,1 2,6 2,2 1,1 -1,3 -0,2 Audiitorkogu (grupp) 0,9 0,9 0,6 -0,6 0,0 0,9 0,8 0,5 -0,6 -0,1 Eesti Advokatuur 0,4 0,2 4,8 -4,8 0,0 0,5 0,2 4,9 -4,9 0,0 Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda 0,5 0,4 1,0 -0,7 0,3 0,2 0,1 0,5 -0,5 0,0 Patendivolinike Koda 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 Valitsussektorisse mittekuuluvad üksused 16 051,5 571,3 10,6 -28,6 18,8 13 054,8 553,3 9,3 -26,2 30,1 Eesti Pank ja Finantsinspektsioon 16 051,5 571,3 10,6 -28,6 18,8 13 054,8 553,3 9,3 -26,2 30,1 219 Muude avalik-õiguslike juriidiliste isikute osalused sihtasutustes ja mittetulundusühingutes 31.12.2021 2021 31.12.2020 2020 Tegevus- Tegevus- Tegevus- Tegevus- Tulem Tulem Varad Varad kulud kulud kulud Neto- Neto- tulud vara vara Kokku 23,9 20,8 18,1 -15,0 2,9 19,7 16,5 15,8 -13,1 2,3 Valitsussektorisse kuuluvad 0,5 0,4 1,0 -0,8 0,2 0,4 0,2 0,9 -0,8 0,0 Eesti Kunstiakadeemia SA 0,3 0,2 0,3 -0,1 0,2 0,2 0,0 0,3 -0,2 0,0 SA Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 Fond MTÜ Eesti Maaülikooli Spordiklubi 0,1 0,1 0,5 -0,5 0,0 0,1 0,1 0,5 -0,5 0,0 SA Eesti Maaülikooli Joosep Tootsi 0,0 0,0 0,1 -0,1 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 Fond SA Eesti Maaülikooli Mahekeskus 0,1 0,1 0,0 0,0 0,0 0,1 0,1 0,0 0,0 0,0 Läänemaa Elukeskkonna Tuleviku- 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 uuringute SA MTÜ Tartu Välismaalaste Teenuskes- 0,0 0,0 0,1 -0,1 0,0 0,0 0,0 0,1 -0,1 0,0 kus Valitsussektorisse mittekuuluvad 23,4 20,4 17,1 -14,2 2,7 19,3 16,3 14,9 -12,3 2,3 SA Järvselja Õppe- ja Katsemetskond 16,7 16,6 3,5 -0,9 2,6 14,1 14,0 3,1 -0,8 2,2 MTÜ TTÜ Üliõpilasküla 2,4 0,9 3,6 -3,6 0,0 2,6 0,9 3,6 -3,5 0,0 MTÜ Dormitorium 1,6 1,3 1,1 -1,0 0,0 0,0 0,0 0,2 -0,2 0,0 MTÜ Tallinna Ülikooli Spordiklubi 0,0 0,0 0,2 -0,2 0,0 0,0 0,0 0,2 -0,2 0,0 MTÜ Tartu Üliõpilasküla 1,6 0,9 3,8 -3,8 -0,1 1,6 0,9 3,3 -3,5 -0,1 MTÜ Tartu Ülikooli Akadeemiline Spor- 0,6 0,4 3,1 -2,9 0,2 0,4 0,2 2,8 -2,5 0,2 diklubi MTÜ Tartu Üliõpilasmaja 0,4 0,3 0,4 -0,4 0,0 0,5 0,3 0,4 -0,4 0,0 MTÜ TTÜ Spordiklubi 0,1 0,0 1,2 -1,2 0,0 0,1 0,0 1,1 -1,0 0,0 MTÜ TTÜ Kultuurikeskus 0,0 0,0 0,2 -0,2 0,0 0,0 0,0 0,2 -0,2 0,0 B. Muude avalik-õiguslike juriidiliste isikute osalused tütarettevõtjates 31.12.2021 2021 31.12.2020 2020 määr (%) Netovara Netovara Osaluse Tegevus- Tegevus- Tegevus- Tegevus- Tulem Tulem Varad Varad kulud kulud tulud tulud Kokku 3,8 2,7 1,2 -1,1 0,2 3,9 2,5 1,0 -0,9 0,1 Valitsussektorisse mitte- 3,8 2,7 1,2 -1,1 0,2 3,9 2,5 1,0 -0,9 0,1 kuuluvad OÜ Muusa Majutus 100 3,4 2,4 0,5 -0,4 0,1 3,5 2,3 0,5 -0,3 0,1 OÜ Eerika Farm 100 0,4 0,3 0,7 -0,7 0,1 0,3 0,2 0,5 -0,6 0,0 E-Kyla Arendus OÜ 100 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,1 0,0 0,0 0,0 0,0 OÜ Torni Hostel 100 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 E-dok OÜ 100 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 UniTartu Ventures OÜ 100 0,1 0,1 0,0 -0,1 -0,1 0,2 0,2 0,0 0,0 0,0 220 Lisa c2 Raha ja selle ekvivalendid mln eurot Avalik sektor Valitsussektor 31.12.2021 31.12.2020 31.12.2019 31.12.2021 31.12.2020 31.12.2019 Sularaha 18,3 16,0 14,8 1,3 1,0 1,3 Arvelduskontod pankades 2 182,0 2 523,5 1 589,2 2 423,7 2 357,8 1 482,1 Tähtajalised deposiidid pankades 304,5 345,6 381,0 221,5 294,1 249,2 Raha kokku 2 504,8 2 885,1 1 985,0 2 646,5 2 652,9 1 732,6 Rahalt ja selle ekvivalentidelt teeni- tud intressitulu (vt lisa c24) 38,3 34,7 2,4 -5,3 -2,9 -0,6 Valitsussektori rahast hoiustati 1 013,1 mln eurot 31.12.2021 seisuga Eesti Pangas (31.12.2020 seisuga 440,8 mln eurot). Lisa c3 Finantsinvesteeringud mln eurot Avalik sektor Valitsussektor 31.12.2021 31.12.2020 31.12.2019 31.12.2021 31.12.2020 31.12.2019 Lühiajalised finantsinvesteerin- gud 2 038,7 2 198,2 1 772,0 453,0 649,2 506,8 Võlakirjad õiglases väärtuses 1 862,4 2 057,3 1 640,0 448,6 630,5 501,8 Tähtajani hoitavad võlakirjad amor- 4,1 4,7 5,0 4,1 4,7 5,0 tiseeritud soetusmaksumuses Lühiajalised laenud väärtpaberite ta- 0,0 0,0 24,2 0,0 0,0 0,0 gatisel Noteeritud aktsiad ja osad 172,2 136,2 102,8 0,1 0,1 0,0 Noteerimata aktsiad ja osad 0,0 0,0 0,0 0,0 13,9 0,0 Muud lühiajalised finantsinvestee- 0,3 0,0 0,0 0,2 0,0 0,0 ringud Pikaajalised finantsinvesteerin- 12 763,4 10 323,6 6 284,0 348,6 342,4 348,2 gud Tähtajalised deposiidid pankades 1,6 1,8 4,2 1,6 1,8 1,9 Osalused investeerimisfondides õig- 0,2 0,9 0,9 0,0 0,7 0,7 lases väärtuses Muud investeeringud omakapita- 4,5 4,1 3,8 4,5 4,1 3,8 liinstrumentidesse Võlakirjad õiglases väärtuses 0,4 0,4 0,5 0,4 0,4 0,5 Tähtajani hoitavad võlakirjad amor- 21,7 18,7 18,4 21,7 18,7 18,5 tiseeritud soetusmaksumuses Rahapoliitika eesmärgil hoitavad võ- 9 932,2 7 800,3 5 621,0 0,0 0,0 0,0 lakirjad Osalused rahvusvahelistes organisat- 377,6 364,0 345,6 210,1 207,5 200,7 sioonides Osalus riskikapitalifondides (vt lisa 110,1 109,1 122,0 110,1 109,1 122,0 a3) Noteeritud aktsiad ja osad 0,1 0,1 0,1 0,1 0,1 0,1 Noteerimata aktsiad ja osad 0,4 0,1 0,1 0,1 0,0 0,0 Muud pikaajalised finantsinvestee- 2 314,6 2 024,1 167,4 0,0 0,0 0,0 ringud Finantsinvesteeringud kokku 14 802,1 12 521,8 8 056,0 801,6 991,6 855,0 Sh kajastatud õiglases väärtuses 2 145,4 2 304,0 1 866,3 559,3 740,9 625,1 Sh kajastatud korrigeeritud soetus- maksumuses 12 656,7 10 217,8 6 189,7 242,3 250,7 229,9 221 Avalik sektor Valitsussektor 31.12.2021 31.12.2020 31.12.2019 31.12.2021 31.12.2020 31.12.2019 Võlakirjadelt aruandeperioodil teeni- tud tulu (vt lisa c24) 138,4 177,3 111,1 -3,2 -2,2 -0,2 Rahapoliitika eesmärgil hoitavate võlakirjadena kajastuvad Eesti Panga poolt eurosüsteemi riikide pandikirjade ostuka- vade, väärtpaberituruprogrammi, avaliku sektori väärtpaberite ostukava ja pandeemia majandusmõjude ohjeldamise era- korralise ostukava raames omandatud võlakirjad. Võlakirjad on kajastatud amortiseeritud soetusmaksumuses. Realiseeru- vaid riske hallatakse euroala keskpankade vahel võrdeliselt osalusega Euroopa Keskpangas. Realiseeruvate riskide katteks on moodustatud eraldis (vt lisa c13). Lisaks riigi osalusele rahvusvahelistes organisatsioonides (vt lisa a3) moodustavad Eesti Panga vastavad osalused 167,5 mln eurot (31.12.2020 seisuga 156,5 mln eurot), sh osalus Euroopa Keskpangas 93,5 mln eurot (31.12.2020 seisuga 91,8 mln eurot) ning reservpositsioon Rahvusvahelises Valuutafondis (IMF) 73,8 mln eurot (31.12.2020 seisuga 64,5 eurot). Muude pikaajaliste finantsinvesteeringutena kajastuvad Eesti Panga poolt Euroopa Keskpangale üle kantud välisvaluuta- reservid summas 113,7 mln eurot (31.12.2020 seisuga 113,6 mln eurot), rahapoliitiliste operatsioonidega seotud laenud euroala krediidiasutustele summas 1881,5 mln eurot (31.12.2020 seisuga 1881,5 mln eurot) ja arvestusühiku SDR konto IMF-is summas 319,4 mln eurot (31.12.2020 seisuga 29,0 mln eurot). Rahapoliitiliste operatsioonidega seotud laene eu- roala krediidiasutustele jagatakse euroala keskpankade poolt proportsionaalselt osalusega Euroopa Keskpangas. IMF suu- rendas 2021. a kõikidele liikmesriikidele suunatud SDRide emissiooni globaalse reservide likviidsuse suurendamiseks ja nõrgemate riikide abistamiseks. Lisa c4 Muud nõuded ja ettemaksed mln eurot Avalik sektor Valitsussektor 31.12.2021 31.12.2020 31.12.2019 31.12.2021 31.12.2020 31.12.2019 Lühiajalised nõuded ja ettemak- sed 3 112,8 2 439,3 3 053,5 746,8 694,3 650,8 Nõuded ostjate vastu 398,1 236,4 249,4 48,1 35,7 41,9 Sh brutosummas 407,9 249,4 261,8 51,5 39,5 45,9 Sh Ebatõenäoliselt laekuvad -9,8 -13,0 -12,4 -3,4 -3,8 -4,0 Intressinõuded 47,9 51,4 59,7 2,2 1,2 1,8 Muud viitlaekumised 72,3 55,6 50,7 1,0 1,6 0,9 Laenunõuded 31,0 30,8 25,5 32,6 33,4 27,7 Laekumata sihtfinantseerimine (vt 539,0 487,2 456,0 532,3 483,6 452,8 lisa c15) Eurosüsteemisisesed nõuded 1 837,6 1 388,4 2 036,5 0,0 0,0 0,0 Muud nõuded 58,6 84,7 80,0 16,3 15,4 14,3 Ettemakstud sihtfinantseerimine 55,9 43,2 28,8 64,8 74,0 54,6 Muud ettemakstud tulevaste pe- 72,4 61,6 66,9 49,5 49,4 56,8 rioodide kulud Pikaajalised nõuded ja ettemak- 903,4 843,8 665,1 913,2 852,1 677,0 sed Laenunõuded 839,2 787,0 616,4 841,9 788,3 619,6 Intressinõuded (vt lisa a6) 39,5 34,5 30,6 39,5 34,5 30,6 Sihtotstarbelised fondid (vt lisa 0,0 0,0 0,0 14,8 14,9 14,6 a5) Laekumata sihtfinantseerimine (vt 6,0 5,5 5,2 6,0 5,5 5,2 lisa c15) Muud nõuded ja ettemaksed 18,7 16,8 12,9 11,0 8,9 7,0 Nõuded ja ettemaksed kokku 4 016,2 3 283,1 3 718,6 1 660,0 1 546,4 1 327,8 Eurosüsteemisisesed nõuded on Eesti Panga nõuded eurosüsteemile seoses europangatähtede jaotamisega summas 1 294,7 mln eurot (31.12.2020 seisuga 1 384,8 mln eurot), netonõuded arveldustest eurosüsteemi keskpankadega summas 554,8 mln eurot (31.12.2020 seisuga 0 eurot) ning nõuded Euroopa Keskpanga kasumi jaotamisest -11,9 mln eurot (31.12.2020 seisuga 3,6 mln eurot). 222 Lisa c5 Osalused sihtasutustes ja mittetulundusühingutes A. Avalik sektor Avaliku sektori aruandes on sihtasutused ja mittetulundusühingud (vt lisad a1 B1, b1 B, c1 B) konsolideeritud rida-realt meetodil. B. Valitsussektor 31.12.2021 31.12.2020 31.12.2019 Riigi osalused (vt lisa a8) 8,3 8,4 8,4 Kohalike omavalitsuste üksuste osalused (vt lisa b4) 3,7 3,7 3,7 Muude avalik-õiguslike juriidiliste isikute osalused 6,9 6,9 6,9 Kokku osalused sihtasutustes ja mittetulundusühingutes 18,9 19,0 19,0 Lisa c6 Osalused tütar- ja sidusettevõtjates mln eurot Avalik sektor Valitsussektor 31.12.2021 31.12.2020 31.12.2019 31.12.2021 31.12.2020 31.12.2019 Riigi osalused (vt lisa a9) 67,5 60,4 57,9 3 671,4 3 427,7 3 169,7 Riigi valitsussektorisse kuuluvatele sihtasutustele ja äriühingutele kuulu- vad osalused 0,0 0,0 0,0 9,0 9,0 9,1 Kohalike omavalitsuste üksuste osalu- 104,6 47,3 47,5 341,6 276,3 260,6 sed (vt lisa b5) Kohalike omavalitsuste sihtasutustele 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 5,4 kuuluvad osalused Muude avalik-õiguslike juriidiliste isi- kute osalused 0,5 0,4 0,3 2,4 2,4 2,2 Sektorite vahelised elimineerimised -8,9 -8,1 -7,1 0,0 0,5 -7,1 Kokku osalused tütar- ja sidusette- võtjates 163,7 100,0 98,6 4 024,4 3 715,9 3 439,9 Osaluste liikumine Avalik sek- tor Valitsussektor Sidusette- Tütarette- Sidusette- võtjad võtjad võtjad Kokku Jääk seisuga 31.12.2019 98,6 3 410,7 29,2 3 439,9 Rahalised sisse- ja väljamaksed 4,3 193,4 0,0 193,4 Müük müügihinnas -0,1 -0,1 0,0 -0,1 Müügist saadud kasum (vt lisa c24) 0,1 0,1 0,0 0,1 Mitterahalised sisse- ja väljamaksed 0,0 5,3 0,0 5,3 Ümberklassifitseerimine 0,0 -13,4 0,0 -13,4 Saadud dividendid -10,2 0,0 0,0 0,0 Kasum/kahjum kapitaliosaluse meetodil (vt lisa c24) 7,3 0,0 0,0 0,0 Allahindlused ja allahindluste tühistamised (vt lisa c24) 0,0 90,6 0,1 90,7 Jääk seisuga 31.12.2020 100,0 3 686,6 29,3 3 715,9 Rahalised sisse- ja väljamaksed 67,7 39,8 58,5 98,3 Mitterahalised sisse- ja väljamaksed 0,0 7,5 0,0 7,5 Ümberklassifitseerimine -0,8 -9,8 0,0 -9,8 223 Avalik sek- tor Valitsussektor Sidusette- Tütarette- Sidusette- võtjad võtjad võtjad Kokku Saadud dividendid -10,5 0,0 0,0 0,0 Kasum/kahjum kapitaliosaluse meetodil (vt lisa c24) 7,3 0,0 0,0 0,0 Allahindlused ja allahindluste tühistamised (vt lisa c24) 0,0 212,7 -0,2 212,5 Jääk seisuga 31.12.2021 163,7 3 936,8 87,6 4 024,4 Osalustelt saadud dividendid Avalik sektor Valitsussektor 2021 2020 2021 2020 Tütarettevõtjatelt 0,0 0,0 79,8 142,6 Sidusettevõtjatelt 10,5 10,2 7,9 7,4 Kokku dividenditulu osalustelt 10,5 10,2 87,7 150,0 Lisa c7 Kinnisvarainvesteeringud mln eurot Avalik sektor Valitsussektor 2021 2020 2021 2020 Jääk perioodi alguses 250,7 248,2 204,2 200,4 Soetusmaksumus 347,5 337,1 277,9 268,3 Kogunenud kulum -96,8 -88,9 -73,7 -67,9 Kokku liikumised -2,0 2,5 -0,5 3,8 Soetused ja parendused 7,8 1,6 7,6 0,9 Kulum ja allahindlus -9,0 -8,7 -6,6 -6,3 Müük müügihinnas -10,4 -9,5 -9,1 -5,6 Müügist saadud kasum 8,0 7,4 7,2 4,3 Ümberklassifitseerimine -2,3 11,7 -3,5 10,5 Saadud ja üle antud sihtfinantseerimine 0,1 0,0 0,1 0,0 Muutused valitseva mõju omandamisest ja kadumisest -0,1 0,0 0,0 0,0 Ümberhindlus 3,9 0,0 3,8 0,0 Jääk perioodi lõpus 248,7 250,7 203,7 204,2 Soetusmaksumus 351,5 347,5 280,2 277,9 Kogunenud kulum -102,8 -96,8 -76,5 -73,7 Sh kasutusrendile antud, jääkväärtus 132,2 144,2 104,8 113,3 Sh laenude katteks panditud, jääkväärtus 17,0 22,7 2,5 8,5 Tulud ja kulud Rendi- ja üüritulu, hoonestusõiguse ja kasutusvalduse tasud 29,7 29,1 16,3 16,1 Kinnisvarainvesteeringute halduskulud -4,2 -3,6 -4,0 -3,5 224 Lisa c8 Materiaalne põhivara mln eurot A. Avalik sektor tööd ja ette- Lõpetamata Masinad ja Muu põhi- Hooned ja Kaitseots- tarbeline põhivara seadmed rajatised maksed Kokku vara Maa Jääk seisuga 31.12.2019 1 344,5 9 217,5 236,3 3 387,2 185,1 745,7 15 116,3 Soetusmaksumus 1 344,5 14 831,6 644,0 6 186,6 328,3 745,7 24 080,7 Kogunenud kulum -5 614,1 -407,7 -2 799,4 -143,2 -8 964,4 Kokku liikumised 2020 17,1 348,5 47,6 -14,8 15,5 51,4 465,3 Soetused ja parendused 9,1 74,3 7,3 124,0 16,4 1 150,6 1 381,7 Kulum ja allahindlus -0,3 -566,9 -41,4 -296,7 -18,7 -5,4 -929,4 Müük müügihinnas -29,0 -7,7 0,0 -3,8 0,0 0,0 -40,5 Müügist saadud kasum 26,5 0,3 0,0 3,2 0,0 0,0 30,0 Saadud mitterahaline sihtfinantseerimine 0,3 17,2 9,3 1,3 0,5 0,0 28,6 Antud mitterahaline sihtfinantseerimine -0,1 -0,2 -1,2 0,0 0,0 -0,1 -1,6 Valuuta ümberhindluse kursivahed -0,2 0,0 0,0 -0,8 0,0 0,0 -1,0 Ümberklassifitseerimine 1,6 827,4 73,6 158,7 17,2 -1 094,0 -15,5 Muutused valitseva mõju omandamisest ja 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,2 0,2 kadumisest Ümberhindlus (vt netovara muutuste 9,2 4,1 0,0 -0,7 0,1 0,1 12,8 aruanne) Jääk seisuga 31.12.2020 1 361,6 9 566,0 283,9 3 372,4 200,6 797,1 15 581,6 Soetusmaksumus 1 361,6 15 574,7 728,7 6 418,0 353,8 797,1 25 233,9 Kogunenud kulum -6 008,7 -444,8 -3 045,6 -153,2 -9 652,3 Keskmine kulumi norm 3,7% 6,0% 4,7% 5,5% Kapitalirendi tingimustel renditud, 46,6 0,0 192,1 0,6 239,3 jääkväärtus Kasutusrendile antud, jääkväärtus 159,0 120,5 0,0 67,4 0,3 0,0 347,2 Laenude katteks panditud, jääkväärtus 3,2 212,3 0,0 43,4 0,0 0,0 258,9 Kokku liikumised 2021 40,4 477,3 51,8 52,6 9,9 146,9 778,9 Soetused ja parendused 8,1 90,8 7,0 148,4 12,5 1 436,9 1 703,7 Kulum ja allahindlus -0,1 -586,2 -52,2 -309,7 -21,2 -2,7 -972,1 Müük müügihinnas -46,8 -10,4 0,0 -9,9 -0,1 0,0 -67,2 Müügist saadud kasum 43,7 3,6 0,0 4,4 0,1 0,0 51,8 Saadud mitterahaline sihtfinantseerimine 0,7 2,7 13,0 4,4 0,1 0,0 20,9 Antud mitterahaline sihtfinantseerimine 0,0 -0,2 0,0 -0,4 -0,2 0,0 -0,8 Ümberklassifitseerimine 21,8 961,3 84,0 212,8 18,3 -1 289,9 8,3 Muutused valitseva mõju omandamisest ja -0,6 10,7 0,0 2,4 0,5 1,3 14,3 kadumisest Ümberhindlus (vt netovara muutuste 13,6 5,0 0,0 0,2 -0,1 1,3 20,0 aruanne) Jääk seisuga 31.12.2021 1 402,0 10 043,3 335,7 3 425,0 210,5 944,0 16 360,5 Soetusmaksumus 1 402,0 16 516,3 815,9 6 662,1 385,3 944,0 26 725,6 Kogunenud kulum -6 473,0 -480,2 -3 237,1 -174,8 -10 365,1 Keskmine kulumi norm 3,7% 6,8% 4,7% 5,7% Kapitalirendi tingimustel renditud, 34,8 0,0 189,9 0,3 225,0 jääkväärtus Kasutusrendile antud, jääkväärtus 169,1 140,6 0,0 56,9 0,5 367,1 Laenude katteks panditud, jääkväärtus 3,7 185,3 0,0 34,2 0,0 223,2 225 B. Valitsussektor Hooned ja ra- Kaitseotstar- beline põhi- tööd ja ette- Lõpetamata Masinad ja Muu põhi- seadmed maksed jatised Kokku vara vara Maa Jääk seisuga 31.12.2019 736,6 6 233,5 236,4 732,4 173,7 456,6 8 569,2 Soetusmaksumus 736,6 10 120,6 644,1 1 623,6 286,4 456,6 13 867,9 Kogunenud kulum -3 887,1 -407,7 -891,2 -112,7 -5 298,7 Kokku liikumised 2020 14,3 313,6 47,5 19,3 14,5 -10,7 398,5 Soetused ja parendused 6,2 86,6 7,3 96,4 13,1 761,4 971,0 Kulum ja allahindlus -0,3 -423,0 -41,5 -100,8 -16,0 -1,6 -583,2 Müük müügihinnas -25,1 -6,5 0,0 -0,6 0,0 0,0 -32,2 Müügist saadud kasum 23,3 -0,3 0,0 0,5 0,0 0,0 23,5 Mitterahalised sisse- ja väljamaksed 0,4 -5,6 0,0 0,0 -0,1 0,0 -5,3 Saadud mitterahaline sihtfinantseerimine 0,3 16,9 9,3 1,3 0,6 0,0 28,4 Antud mitterahaline sihtfinantseerimine -0,1 -0,4 -1,2 0,0 0,0 0,0 -1,7 Ümberklassifitseerimine 0,8 641,8 73,6 22,4 16,9 -770,6 -15,1 Ümberhindlus 8,8 4,1 0,0 0,1 0,0 0,0 13,0 Suurenemine esmakordsest arvele võtmi- 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,1 0,1 sest Jääk seisuga 31.12.2020 750,9 6 547,1 283,9 751,7 188,2 445,9 8 967,7 Soetusmaksumus 750,9 10 716,5 728,7 1 696,8 312,2 445,9 14 651,0 Kogunenud kulum -4 169,4 -444,8 -945,1 -124,0 -5 683,3 Keskmine kulumi norm 4,1% 6,0% 6,1% 5,3% Kapitalirendi tingimustel renditud, 0,0 45,5 0,0 100,2 0,6 0,0 146,3 jääkväärtus Kasutusrendile antud, jääkväärtus 2,4 101,0 0,0 0,5 0,0 0,0 103,9 Laenude katteks panditud, jääkväärtus 1,0 89,9 0,0 0,9 0,0 0,0 91,8 Kokku liikumised 2021 31,8 336,4 51,7 30,5 9,4 162,9 622,7 Soetused ja parendused 7,2 68,5 7,1 108,4 10,8 978,7 1 180,7 Kulum ja allahindlus 0,0 -439,4 -52,2 -105,3 -18,1 -2,1 -617,1 Müük müügihinnas -43,0 -6,7 0,0 -3,5 0,0 0,0 -53,2 Müügist saadud kasum 40,4 3,1 0,0 3,3 0,0 0,0 46,8 Mitterahalised sisse- ja väljamaksed -0,4 -6,5 0,0 0,6 0,0 0,0 -6,3 Saadud mitterahaline sihtfinantseerimine 0,7 3,7 12,9 4,4 0,1 0,0 21,8 Antud mitterahaline sihtfinantseerimine 0,0 -0,4 0,0 -0,4 -0,2 0,0 -1,0 Ümberklassifitseerimine 13,6 709,4 83,9 22,9 16,1 -813,7 32,2 Muutused valitseva mõju omandamisest ja 0,0 0,0 0,0 0,0 0,7 0,0 0,7 kadumisest Ümberhindlus 13,3 4,7 0,0 0,1 0,0 0,0 18,1 Jääk seisuga 31.12.2021 782,7 6 883,5 335,6 782,2 197,6 608,8 9 590,4 Soetusmaksumus 782,7 11 382,4 815,9 1 784,8 341,2 608,8 15 715,8 Kogunenud kulum -4 498,9 -480,3 -1 002,6 -143,6 -6 125,4 Keskmine kulumi norm 4,0% 6,8% 6,3% 5,5% Kapitalirendi tingimustel renditud, 35,3 0,0 97,0 0,3 132,6 jääkväärtus Kasutusrendile antud, jääkväärtus 1,9 101,6 0,0 0,5 0,3 104,3 Laenude katteks panditud, jääkväärtus 0,8 80,2 0,0 0,3 0,0 81,3 226 Lisa c9 Immateriaalne põhivara mln eurot Avalik sektor Valitsussektor 2021 2020 2021 2020 Jääk perioodi alguses 316,5 276,8 178,4 152,7 Soetusmaksumus 703,5 632,9 469,8 424,0 Kogunenud kulum -387,0 -356,1 -291,4 -271,3 Kokku liikumised 28,4 39,7 30,3 25,7 Soetused ja parendused 100,1 95,6 77,0 65,9 Kulum ja allahindlus -67,6 -57,7 -46,4 -40,8 Ümberklassifitseerimine -5,9 0,7 0,7 0,6 Ümberhindlus 1,7 -1,9 0,0 0,0 Saadud valitseva mõju tekkimisel 1,2 0,0 0,0 0,0 Antud mitterahaline sihtfinantseerimine -1,1 3,0 -1,0 0,0 Jääk perioodi lõpus 344,9 316,5 208,7 178,4 Soetusmaksumus 780,9 703,5 528,9 469,8 Kogunenud kulum -436,0 -387,0 -320,2 -291,4 Keskmine kulumi norm (%) 9,1% 8,6% 9,3% 9,1% Lisa c10 Materiaalse ja immateriaalse põhivara ja kinnisvarainvesteeringute soetus tegevusalade lõikes mln eurot Avalik sektor Valitsussektor 2021 2020 2021 2020 Transport 491,1 452,1 418,4 326,1 Kütus ja energia 341,5 180,5 0,6 3,9 Muu majandus 82,6 66,9 43,0 26,9 Elamu- ja kommunaalmajandus 122,4 111,8 41,5 29,3 Keskkonnakaitse 19,0 20,2 8,2 6,5 Haridus 203,3 194,2 205,6 195,1 Vaba aeg, kultuur, religioon 106,6 83,8 103,5 81,2 Riigikaitse 178,7 133,1 178,8 133,2 Avalik kord ja julgeolek 35,6 29,5 35,8 29,6 Tervishoid 109,6 89,7 109,6 89,7 Sotsiaalne kaitse 43,3 36,3 43,6 36,5 Üldised valitsussektori teenused 77,9 80,8 76,7 79,8 Kokku põhivara soetus 1 811,6 1 478,9 1 265,3 1 037,8 Avaliku sektori rahavoogude aruandes on põhivara soetust korrigeeritud võla suurenemisega tarnijatele 71,8 mln euro võrra (2020. a vähenemine 6,6 mln eurot). Valitsussektori rahavoogude aruandes on põhivara soetust korrigeeritud võla suurenemisega tarnijatele 38,7 mln euro võrra (2020. a vähenemine 6,2 mln eurot). Rahavoogude aruandes on põhivara soetust korrigeeritud veel kapitalirendikohustiste võtmisega (vt lisa c14) ja kapitali- seeritud intressikuludega (vt lisa c24). 227 Lisa c11 Bioloogilised varad mln eurot Avalik sektor Valitsussektor 2021 2020 2021 2020 Jääk perioodi alguses 804,4 704,7 15,3 28,1 Müük müügihinnas -0,2 -0,1 -0,1 -0,1 Müügist saadud kasum 0,1 0,1 0,1 0,1 Ümberklassifitseerimine 0,0 0,0 0,0 0,1 Õiglase väärtuse muutus 183,9 100,3 5,0 -12,3 Kahjum allahindlusest 0,0 -0,6 0,0 -0,6 Jääk perioodi lõpus 988,2 804,4 20,3 15,3 Sh käibevara 41,6 31,6 1,8 1,3 Sh põhivara 946,6 772,8 18,5 14,0 Realiseeritav kasvav mets moodustab avaliku sektori bioloogilistest varadest aruandeperioodi lõpu seisuga 978,5 mln eu- rot (31.12.2020 seisuga 795,0 mln eurot), sh lühiajalise osana kajastatud 32,5 mln eurot (31.12.2020 seisuga 22,9 mln eu- rot). Sellest enamuse moodustab realiseeritav riigimets (vt lisa a14). Realiseeritav kasvav mets moodustab valitsussektori bioloogilistest varadest aruandeperioodi lõpu seisuga 19,8 mln eurot (31.12.2020 seisuga 14,9 mln eurot), sh lühiajalise osana kajastatud 1,8 mln eurot (31.12.2020 seisuga 1,3 mln eurot). Lisa c12 Muud kohustised ja saadud ettemaksed mln eurot Avalik sektor Valitsussektor 31.12.2021 31.12.2020 31.12.2019 31.12.2021 31.12.2020 31.12.2019 Lühiajalised muud kohustised ja saadud ettemaksed 15 497,5 12 954,3 9 185,2 1 155,3 847,2 648,2 Maksu-, lõivu- ja trahvikohustised 79,5 46,4 65,9 64,0 39,7 61,1 Intressivõlad 42,2 22,3 23,3 0,9 1,1 0,4 Muud viitvõlad 72,3 62,1 57,2 2,7 10,0 0,8 Toetuste andmise kohustised 235,1 235,9 196,5 278,0 252,1 208,5 Ringluses olevad pangatähed 4 000,0 3 715,4 3 361,1 0,0 0,0 0,0 Klientide hoiused 10 250,1 8 227,4 5 108,3 76,5 31,8 40,5 Tagatisdeposiidid 45,5 34,0 32,6 38,2 27,9 26,5 Muud kohustised 32,1 34,3 32,9 26,4 28,7 23,5 Sihtfinantseerimiseks saadud ette- 650,4 446,0 277,4 645,7 439,1 275,4 maksed (vt lisa c15) Muud tulevaste perioodide tulud 90,3 130,5 30,0 22,9 16,8 11,5 Pikaajalised kohustised ja saadud 261,8 195,3 170,1 50,8 46,0 39,8 ettemaksed Võlad tarnijatele 5,8 1,4 1,5 2,7 1,2 1,5 Intressivõlad (vt lisa a17) 39,5 34,5 30,6 39,5 34,5 30,6 Muud kohustised 30,9 40,3 27,7 1,7 6,6 5,2 Muud tulevaste perioodide tulud 185,6 119,1 110,3 6,9 3,7 2,5 Kokku muud kohustised ja saa- 15 759,3 13 149,6 9 355,3 1 206,1 893,2 688,0 dud ettemaksed Eesti Pank kajastab ringluses olevaid europangatähti alates eurosüsteemiga liitumisest vastavalt eurosüsteemi riikide keskpankadele määratud europangatähtede jaotamise alusele, milleks on iga riigi keskpanga osalus Euroopa Keskpangas. Iga keskpanga poolt tegelikult ringlusse lastud pangatähtede ja pangatähtede jaotamise alusel tekkinud pangatähtede väärtuse erinevus tekitab tasustatavad eurosüsteemisisesed saldod (vt lisa c4). 228 Klientide hoiustest moodustasid Eesti Pangas avatud Eesti pankade arvelduskontod kohustusliku reservi katmiseks 31.12.2021 seisuga 9 651,6 mln eurot (31.12.2020 seisuga 6 954,0 mln eurot), Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) ar- vestusühikute vastaskirje 365,1 mln eurot (31.12.2020 seisuga 73,0 mln eurot), netokohustised arveldamisest euroala riikide keskpankadega Euroopa arveldussüsteemis Target2 avatud konto kaudu 0 eurot (31.12.2020 seisuga 1 006,2 mln eurot). Lisa c13 Eraldised mln eurot Avalik sektor Valitsussektor Lühiajali- Pikaajali- Lühiajali- Pikaajali- Kokku sed sed Kokku sed sed Jääk seisuga 31.12.2019 289,3 2 831,9 3 121,2 89,4 2 777,3 2 866,7 Pensionieraldised 74,0 2 761,3 2 835,3 73,7 2 760,3 2 834,0 Keskkonnakaitselised eraldised 72,9 34,2 107,1 0,1 0,4 0,5 Kohtukuludeks 3,7 0,3 4,0 3,7 0,3 4,0 Garantiikohustuste ja laenutagatiste 93,1 12,8 105,9 8,7 12,2 20,9 eraldised Muud eraldised 45,6 23,3 68,9 3,2 4,1 7,3 Kokku liikumised 2020 97,7 471,7 569,4 51,3 475,4 526,7 Eraldiste moodustamine 146,2 440,5 586,7 52,3 443,3 495,6 Väljamaksed -129,0 -0,2 -129,2 -79,5 0,0 -79,5 Diskonteeritud eraldistelt arvestatud 0,0 111,9 111,9 0,0 110,6 110,6 intress Suurenemine seoses valitseva mõju tek- 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 kimisega Ümberklassifitseerimine 80,5 -80,5 0,0 78,5 -78,5 0,0 Jääk seisuga 31.12.2020 387,0 3 303,6 3 690,6 140,7 3 252,7 3 393,4 Pensionieraldised 83,8 3 106,8 3 190,6 83,3 3 105,7 3 189,0 Keskkonnakaitselised eraldised 79,5 31,8 111,3 0,0 0,4 0,4 Kohtukuludeks 1,6 4,0 5,6 1,5 4,0 5,5 Garantiikohustuste ja laenutagatiste 104,8 32,6 137,4 8,2 32,2 40,4 eraldised Muud eraldised 117,4 128,4 245,8 47,7 110,4 158,1 Kokku liikumised 2021 92,6 499,6 592,2 -6,2 500,3 494,1 Eraldiste moodustamine 233,9 522,8 756,7 8,3 522,8 531,1 Väljamaksed -288,9 0,0 -288,9 -161,4 0,0 -161,4 Diskonteeritud eraldistelt arvestatud 0,0 125,6 125,6 0,0 124,4 124,4 intress Suurenemine seoses valitseva mõju tek- -0,5 -0,7 -1,2 0,0 0,0 0,0 kimisega Ümberklassifitseerimine 148,1 -148,1 0,0 146,9 -146,9 0,0 Jääk seisuga 31.12.2021 479,6 3 803,2 4 282,8 134,5 3 753,0 3 887,5 Pensionieraldised 114,8 3 697,9 3 812,7 114,4 3 697,1 3 811,5 Keskkonnakaitselised eraldised 195,9 31,7 227,6 0,0 0,3 0,3 Kohtukuludeks 2,2 4,1 6,3 1,3 4,1 5,4 Garantiikohustiste ja laenutagatiste eraldised 116,3 46,0 162,3 10,5 46,0 56,5 Muud eraldised 50,4 23,5 73,9 8,3 5,5 13,8 Avalikus sektoris sisaldub garantiikohustiste ja laenutagatiste eraldiste hulgas Eesti Panga eraldis finantsinvesteeringu- tega seotud riskide katteks summas 103,6 mln eurot (31.12.2020 seisuga 92,6 mln eurot) ning muude eraldiste hulgas rahapoliitiliste operatsioonide riskide katteks summas 27,9 mln eurot (31.12.2020 seisuga 28,1 mln eurot). 229 Lisa c14 Laenukohustised mln eurot A. Avalik sektor Laenukohustised järelejäänud tähtaja järgi Võlakirjad Laenud Kapitalirent Kokku Jääk seisuga 31.12.2019 1 252,0 2 759,5 213,5 4 225,0 Kuni 1 aasta 239,3 338,6 19,6 597,5 1 kuni 5 aastat 814,7 1 268,4 94,3 2 177,4 Üle 5 aasta 198,0 1 152,5 99,6 1 450,1 Jääk seisuga 31.12.2020 2 906,9 3 567,2 207,7 6 681,8 Kuni 1 aasta 463,6 537,9 19,1 1 020,6 1 kuni 5 aastat 782,1 1 152,8 105,1 2 040,0 Üle 5 aasta 1 661,2 1 876,5 83,5 3 621,2 Jääk seisuga 31.12.2021 2 843,2 3 930,5 215,7 6 989,4 Kuni 1 aasta 418,8 499,6 30,4 948,8 1 kuni 5 aastat 807,8 1 311,9 88,1 2 207,8 Üle 5 aasta 1 616,6 2 119,0 97,2 3 832,8 Laenukohustiste liikumine Võlakirjad Laenud Kapitalirent Kokku Jääk seisuga 31.12.2019 1 252,0 2 759,5 213,5 4 225,0 Saadud 2 056,7 1 299,2 13,9 13,9 Ümberklassifitseerimine 0,0 3,0 0,0 0,0 Konverteerimine vähemusosalusse -411,7 -494,0 -19,3 -19,3 Laenukulu amortisatsioon 9,9 -0,5 -0,4 -0,4 Jääk seisuga 31.12.2020 2 906,9 3 567,2 207,7 6 681,8 Saadud 401,8 825,7 31,0 1 258,5 Ümberhindlused 0,1 -0,1 0,2 0,2 Ümberklassifitseerimine -0,2 -2,7 0,1 -2,8 Muutused valitseva mõju tekkimisest ja kadumi- 0,0 0,1 -1,1 -1,0 sest Tagasi makstud -476,0 -460,0 -22,2 -958,2 Laenukulu amortisatsioon 10,6 0,3 0,0 10,9 Jääk seisuga 31.12.2021 2 843,2 3 930,5 215,7 6 989,4 Intressikulu 2020 (vt lisa c24) -32,4 -16,2 -10,8 -59,4 Keskmine intressimäär 1,6% 0,5% 5,1% 1,1% Intressikulu 2021 (vt lisa c24) -28,6 -15,8 -9,9 -54,3 Keskmine intressimäär 1,0% 0,4% 4,7% 0,8% B. Valitsussektor Laenukohustised järelejäänud tähtaja järgi Võlakirjad Laenud Kapitalirent Kokku Jääk seisuga 31.12.2019 248,0 1 966,1 145,6 2 359,7 Kuni 1 aasta 117,0 192,9 12,2 322,1 1 kuni 5 aastat 56,5 645,9 40,1 742,5 Üle 5 aasta 74,5 1 127,3 93,3 1 295,1 Jääk seisuga 31.12.2020 2 037,9 2 747,9 135,7 4 921,5 Kuni 1 aasta 451,1 194,2 11,6 656,9 1 kuni 5 aastat 32,9 753,7 38,4 825,0 Üle 5 aasta 1 553,9 1 800,0 85,7 3 439,6 Jääk seisuga 31.12.2021 1 989,2 3 070,7 133,7 5 193,6 Kuni 1 aasta 411,2 201,5 12,0 624,7 1 kuni 5 aastat 24,4 832,5 37,2 894,1 230 Võlakirjad Laenud Kapitalirent Kokku Üle 5 aasta 1 553,6 2 036,7 84,5 3 674,8 Laenukohustiste liikumine Võlakirjad Laenud Kapitalirent Kokku Jääk seisuga 31.12.2019 248,0 1 966,1 145,6 2 359,7 Saadud 2 056,7 990,5 2,8 3 050,0 Mitterahalised sisse- ja väljamaksed osalustesse 0,0 0,1 0,0 0,1 Laenukulu amortisatsioon 0,5 0,0 0,0 0,5 Tagasi makstud -267,3 -208,8 -12,7 -488,8 Jääk seisuga 31.12.2020 2 037,9 2 747,9 135,7 4 921,5 Saadud 401,8 548,7 10,1 960,6 Ümberklassifitseerimine valitsussektorisse 0,0 0,6 0,5 1,1 Laenukulu amortisatsioon 1,3 0,1 0,0 1,4 Tagasi makstud -451,8 -226,6 -12,6 -691,0 Jääk seisuga 31.12.2021 1 989,2 3 070,7 133,7 5 193,6 Intressikulu 2020 (vt lisa c24) -2,9 -6,8 -9,2 -18,9 Keskmine intressimäär 0,3% 0,3% 6,5% 0,5% Intressikulu 2021 (vt lisa c24) -3,8 -5,9 -8,1 -17,8 Keskmine intressimäär 0,3% 0,3% 5,8% 0,5% Informatsioon laenutagatisteks seatud tagatiste, panditud varade ja kapitalirendi tingimustel renditud varade kohta vt lisa c27, c7, c8. Lisa c15 Saadud ja antud toetused mln eurot A. Saadud toetused A.1. Avalik sektor Jääk seisuga Jääk seisuga Jääk seisuga Arvestatud tulu Arvestatud tulu 31.12.2019 31.12.2020 31.12.2021 2020 2021 (vt lisa a15) (vt lisa a15) (vt lisa a15) ettemaksed ettemaksed ettemaksed Nõuded (vt Nõuded (vt Nõuded (vt Laekunud Laekunud Laekunud lisa a3) lisa a3) lisa a3) Euroopa Liidu fondidest 452,5 250,1 902,4 484,4 404,9 985,8 528,8 602,9 Muu välisabi 8,1 25,4 65,2 7,5 37,4 65,0 15,7 43,7 Kodumaised toetused 0,6 1,9 35,5 0,8 3,7 34,1 0,5 3,8 Saadud toetused kokku 461,2 277,4 1 003,1 492,7 446,0 1 084,9 545,0 650,4 Saadud toetuste tulu tegevusala järgi 2021 2020 kulude vahen- kulude vahen- Tulu põhivara Tulu põhivara Tulu põhivara Tulu põhivara Tulu tegevus- Tulu tegevus- Tulu tegevus- Tulu tegevus- hendamiseks hendamiseks soetuse va- soetuse va- soetuseks soetuseks damiseks damiseks kuludeks kuludeks Põllumajandus 18,3 247,3 16,5 32,9 13,2 220,8 8,5 35,4 Transport 3,7 2,1 74,3 6,0 2,5 1,1 61,2 1,3 Muu majandus 28,2 11,7 65,3 29,9 19,7 5,9 111,1 21,7 Haridus 89,5 24,9 66,0 0,3 76,5 19,4 59,9 0,3 231 2021 2020 kulude vahen- kulude vahen- Tulu põhivara Tulu põhivara Tulu põhivara Tulu põhivara Tulu tegevus- Tulu tegevus- Tulu tegevus- Tulu tegevus- hendamiseks hendamiseks soetuse va- soetuse va- soetuseks soetuseks damiseks damiseks kuludeks kuludeks Elamu- ja kommunaalmajandus 0,2 0,0 18,4 34,6 0,2 0,0 9,9 16,0 Keskkonnakaitse 6,1 0,9 35,2 25,6 15,8 0,6 39,6 24,2 Üldised valitsussektori teenused 41,5 3,3 24,8 0,2 44,0 10,5 21,4 0,3 Tervishoid 40,5 0,1 24,8 7,7 29,2 0,0 14,2 3,7 Sotsiaalne kaitse 42,2 1,5 6,8 1,5 36,3 2,1 14,2 1,9 Vaba aeg, kultuur, religioon 10,0 1,6 0,3 0,3 8,8 1,6 0,6 0,9 Riigikaitse 10,5 0,0 14,3 0,0 6,3 0,0 30,5 0,0 Avalik kord ja julgeolek 7,0 0,1 8,0 0,0 5,3 0,1 6,4 0,0 Saadud toetused kokku 297,7 293,5 354,7 139,0 257,8 262,1 377,5 105,7 Aruandeperioodil nõuti seoses tingimuste rikkumisega tagasi 13,3 mln eurot välisabi (2020. a 14,1 mln eurot), sh 7,6 mln eurot väljapoole avalikku sektorit vahendatud välisabi (2020. a 9,8 mln eurot) (kajastatud tulu vähendusena). Vahendatud toetused summas 432,5 mln eurot (2020. a kokku 367,8 mln eurot) kajastavad saadud toetusi Euroopa Liidu fondidest ja muud välisabi, mida avalik sektor ei kasutanud oma tegevuskuludeks ega põhivara soetamiseks, vaid andis edasi kasusaajatele väljaspool avalikku sektorit (kajastatud ka antud toetustena, vt osa B). Rahavoogude aruandes on põhivara soetuseks saadud sihtfinantseerimist korrigeeritud mitterahalise sihtfinantseerimi- sega (vt lisa c8). Lisaks on investeerimistegevuse rahavooge korrigeeritud põhivara sihtfinantseerimiseks saadud ettemak- sete vähenemisega 3,9 mln euro võrra (2020. a vähenemine 2,3 mln eurot) ja nõuete suurenemisega 17,4 mln euro võrra (2020. a vähenemine 3,2 mln eurot). A2. Valitsussektor Jääk seisuga Jääk seisuga Jääk seisuga Arvestatud tulu Arvestatud tulu 31.12.2019 31.12.2020 31.12.2021 2020 2021 (vt lisa a15) (vt lisa a15) (vt lisa a15) ettemaksed ettemaksed ettemaksed Nõuded (vt Nõuded (vt Nõuded (vt Laekunud Laekunud Laekunud lisa a3) lisa a3) lisa a3) Euroopa Liidu fondidest 451,5 249,5 840,1 482,9 401,1 952,2 528,2 600,1 Muu välisabi 5,8 23,9 63,3 5,3 34,6 59,1 9,6 41,8 Kodumaised toetused 0,7 2,0 35,0 0,9 3,4 34,7 0,5 3,8 Saadud toetused kokku 458,0 275,4 938,4 489,1 439,1 1 046,0 538,3 645,7 Saadud toetuste tulu tegevusala järgi 2021 2020 kulude vahen- kulude vahen- Tulu põhivara Tulu põhivara Tulu põhivara Tulu põhivara Tulu tegevus- Tulu tegevus- Tulu tegevus- Tulu tegevus- hendamiseks hendamiseks soetuse va- soetuse va- soetuseks soetuseks damiseks damiseks kuludeks kuludeks Põllumajandus 18,0 247,4 16,5 32,9 13,2 220,8 8,2 35,7 Transport 3,6 2,1 49,3 26,0 2,3 1,1 41,1 18,7 Muu majandus 26,8 11,0 33,7 30,3 18,6 5,1 50,6 22,8 Haridus 89,3 25,2 66,0 0,3 76,5 19,5 59,9 0,3 Keskkonnakaitse 4,5 2,5 0,2 60,6 13,7 2,6 1,4 62,4 Elamu- ja kommunaalmajandus 0,2 0,0 16,9 36,0 0,1 0,0 7,2 18,4 Sotsiaalne kaitse 42,2 1,5 6,9 1,4 36,3 2,1 14,2 1,9 Tervishoid 40,5 0,1 24,8 7,7 29,3 0,0 14,2 3,7 Vaba aeg, kultuur, religioon 9,8 1,6 0,3 0,3 8,5 1,6 0,6 0,9 Üldised valitsussektori teenused 41,5 3,3 24,8 0,2 43,9 10,7 21,4 0,3 Riigikaitse 10,5 0,0 14,3 0,0 6,3 0,0 30,5 0,0 Avalik kord ja julgeolek 6,9 0,1 8,0 0,0 5,2 0,2 6,4 0,0 232 2021 2020 kulude vahen- kulude vahen- Tulu põhivara Tulu põhivara Tulu põhivara Tulu põhivara Tulu tegevus- Tulu tegevus- Tulu tegevus- Tulu tegevus- hendamiseks hendamiseks soetuse va- soetuse va- soetuseks soetuseks damiseks damiseks kuludeks kuludeks Saadud toetused kokku 293,8 294,8 261,7 195,7 253,9 263,7 255,7 165,1 Vahendamiseks saadud tulu 490,5 mln eurot (2020. a 428,8 mln eurot) kajastab saadud toetusi Euroopa Liidu fondidest ja muud välisabi ning saastekvootide müügist saadud tulu, mida valitsussektoris ei kasutatud oma tegevuskuludeks ega põ- hivara soetamiseks, vaid anti edasi kasusaajatele väljaspool valitsussektorit (kajastatud ka antud sihtfinantseerimisena, vt osa B). Rahavoogude aruandes on põhivara soetuseks saadud sihtfinantseerimist korrigeeritud mitterahalise sihtfinantseerimi- sega (vt lisa c8). Lisaks on investeerimistegevuse rahavooge korrigeeritud põhivara sihtfinantseerimiseks saadud ettemak- sete vähenemisega 3,0 mln euro võrra (2020. a vähenemine 4,1 mln eurot) ja nõuete suurenemisega 13,9 mln euro võrra (2020. a vähenemine 3,4 mln eurot). B. Antud toetused Avalik sektor Valitsussektor 2021 2020 2021 2020 Pensionid -2 054,4 -1 957,9 -2 054,4 -1 957,9 Ajutise töövõimetuse hüvitised -222,9 -191,9 -222,9 -191,9 Ravimite ja meditsiiniliste abivahendite hüvitamine -193,3 -188,2 -193,3 -188,2 Muud ravikindlustustoetused -350,5 -316,4 -356,3 -321,4 Töötuskindlustustoetused -113,0 -200,6 -113,0 -200,6 Peretoetused -628,2 -619,2 -628,2 -619,2 Toimetulekutoetus -27,1 -26,3 -27,1 -26,3 Toetused töötutele -45,7 -28,6 -45,7 -28,6 Toetused puudega inimestele -76,5 -85,3 -76,5 -85,3 Töövõimetoetused -367,4 -336,4 -367,4 -336,4 Õppetoetused -49,1 -51,3 -49,0 -51,3 Erijuhtudel makstav sotsiaalmaks ja kogumispension -214,5 -200,1 -214,5 -200,1 Ajutiselt kogumispensioni teise sambasse makstav 4%, mis peatamise aja eest otsustati maksta mitte sot- siaalmaksust, vaid täiendava eraldisena riigieelarvest -205,5 -147,5 -205,5 -147,5 Avaliku sektori pensionieraldiste moodustamine -44,1 -34,0 -44,1 -34,0 Muud sotsiaaltoetused -54,9 -45,7 -54,6 -45,6 Antud sihtfinantseerimine tegevuskuludeks -1 197,1 -1 239,2 -1 271,9 -1 285,7 Antud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks -192,9 -149,6 -290,0 -236,7 Kokku antud toetused -6 037,1 -5 818,2 -6 214,4 -5 956,7 Tagasiulatuvalt muudeti 2020. a antud sotsiaaltoetuste kirjet, suurendades seda ajutiselt peatatud II samba sissemaksete kulu võrra summas 147,5 mln eurot (vt lisa a19 B2). Samas summas vähendati edasiantud maksude, lõivude, trahvide kulu kirjet (vt lisa c17). 2021. a kulus samaks otstarbeks 202,5 mln eurot. Rahavoogude aruandes on põhivara soetuseks antud sihtfinantseerimist korrigeeritud mitterahalise sihtfinantseerimi- sega (vt lisa c8). Avaliku sektori rahavoogude aruandes on lisaks arvestatud põhivara soetuseks antavate sihtfinantseerimise kohustiste suurenemisega 7,2 mln euro võrra (2020. a vähenemine 6,4 mln eurot) ja tehtud ettemaksete suurenemisega 1,3 mln euro võrra (2020. a suurenemine 2,0 mln eurot). Valitsussektori rahavoogude aruandes on lisaks arvestatud põhivara soetuseks antavate sihtfinantseerimise kohustiste suurenemisega 2,6 mln euro võrra (2020. a vähenemine 2,0 mln euro eurot) ja tehtud ettemaksete vähenemisega 18,6 mln euro võrra (2020. a suurenemine 2,7 mln eurot). Tegevuskuludeks ja põhivara soetuseks antud toetused tegevusala järgi Avalik sektor Valitsussektor 2021 2020 2021 2020 Tegevus- Tege- Tege- kulu- Põhivara vusku- Põhivara Tegevus- Põhivara vuskulu- Põhivara deks soetuseks ludeks soetuseks kuludeks soetuseks deks soetuseks Põllumajandus -292,2 -39,1 -255,5 -42,2 -292,3 -39,1 -255,5 -42,6 Transport -81,8 -8,3 -93,7 -1,9 -106,1 -50,1 -120,3 -25,6 233 Avalik sektor Valitsussektor 2021 2020 2021 2020 Tegevus- Tege- Tege- kulu- Põhivara vusku- Põhivara Tegevus- Põhivara vuskulu- Põhivara deks soetuseks ludeks soetuseks kuludeks soetuseks deks soetuseks Muu majandus -95,3 -53,5 -65,2 -39,7 -130,8 -60,5 -68,7 -45,5 Haridus -90,7 -0,5 -91,3 -0,5 -93,8 -0,5 -94,0 -0,5 Keskkonnakaitse -7,6 -28,4 -8,6 -26,0 -15,4 -71,6 -16,1 -78,5 Elamu- ja kommu- naalmajandus -3,4 -38,3 -3,1 -19,6 -4,0 -40,9 -4,0 -24,0 Sotsiaalne kaitse -108,6 -2,4 -266,5 -3,0 -111,0 -2,3 -270,7 -3,0 Tervishoid -3,5 -8,0 -2,9 -3,8 -3,6 -8,0 -3,0 -3,8 Vaba aeg, kultuur, re- ligioon -144,6 -10,2 -119,7 -9,5 -146,4 -12,4 -121,2 -10,0 Üldised valitsussek- tori teenused -351,7 -2,3 -320,7 -2,0 -350,8 -2,7 -320,1 -2,0 Riigikaitse -13,4 -1,5 -7,5 -1,3 -13,4 -1,5 -7,6 -1,3 Avalik kord ja julge- olek -4,3 -0,4 -4,5 -0,1 -4,3 -0,4 -4,5 0,1 Kokku antud toetu- sed -1 197,1 -192,9 -1 239,2 -149,6 -1 271,9 -290,0 -1 285,7 -236,7 Mitteresidentidele antud toetused, sh liikmemaksud, moodustasid avalikus sektoris 453,7 mln eurot (2020. a 350,6mln eurot), sellest üldiste valitsussektori teenuste tegevusalal avalikus sektoris 340,6 mln eurot (2020. a 311,6 mln eurot). Mitteresidentidele antud toetused, sh liikmemaksud, moodustasid valitsussektoris 452,1 mln eurot (2020. a 394,0 mln eu- rot), sellest üldiste valitsussektori teenuste tegevusalal 339,6 mln eurot (2020. a 310,8 mln eurot). Lisa c16 Reservid mln eurot Moodusta- Moodusta- Jääk seisuga Jääk seisuga Jääk seisuga mine/ vähen- mine/ vähen- 31.12.2019 31.12.2020 31.12.2021 damine 2020 damine 2021 Stabiliseerimisreserv (vt lisa a20) 414,4 17,5 431,9 -1,8 430,1 Riigi muud reservid (vt lisa a20) 34,0 3,9 37,9 3,9 41,8 Kohalike omavalitsuste reservid 0,4 0,0 0,4 0,0 0,4 Haigekassa reservkapital ja riskireserv 107,3 10,5 117,8 9,5 127,3 Töötukassa reservkapital 86,6 5,4 92,0 0,0 92,0 Valitsussektori reservid kokku 642,7 37,3 680,0 11,6 691,6 Eesti Panga reservkapital 474,1 6,3 480,4 2,6 483,0 Avaliku sektori reservid kokku 1 116,8 43,6 1 160,4 14,2 1 174,6 Haigekassa reservkapitali suurus peab olema vähemalt 6% eelarve mahust ja riskireserv vähemalt 2% ravikindlustuse eelarve mahust. Töötukassa reservkapital peab olema vähemalt 10% varade mahust. Eesti Panga seaduse alusel suunatakse reservkapitali suurendamiseks igal aastal vähemalt 25% aastakasumist. 234 Lisa c17 Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed mln eurot Kulu ebatõenäo- Kulu edasi-suuna- liselt laekuvaks Avalik sektor Valitsussektor misest (vt lisa c23) arvamisest (vt lisa c23) 2021 2020 2021 2020 2021 2020 2021 2020 Sotsiaalmaks ja sotsiaalkindlustus- maksed 4 136,0 3 860,0 4 136,0 3 860,0 -283,1 -345,1 -10,8 -18,7 Sotsiaalmaks pensionikindlustuseks 2 231,5 2 078,2 2 231,5 2 078,2 -105,4 -165,9 -6,0 -10,4 Sotsiaalmaks ravikindlustuseks 1 494,2 1 387,1 1 494,2 1 387,1 0,0 0,0 -3,9 -6,8 Töötuskindlustusmaksed 232,3 215,2 232,3 215,2 0,0 0,0 -0,6 -0,9 Kogumispensioni maksed 178,0 179,5 178,0 179,5 -177,7 -179,2 -0,3 -0,6 Maksud kaupadelt ja teenustelt 3 398,8 2 968,2 3 429,6 3 006,7 0,0 0,0 -16,2 -30,8 Käibemaks 2 391,7 2 057,2 2 396,4 2 062,3 0,0 0,0 -16,1 -29,3 Aktsiisimaks 971,2 881,1 981,7 900,6 0,0 0,0 -0,1 -1,5 Sh alkoholilt 222,9 212,5 222,9 212,5 0,0 0,0 0,0 0,0 Sh tubakalt 243,9 231,3 243,9 231,3 0,0 0,0 -0,1 -0,8 Sh kütuselt 503,1 434,3 506,1 438,7 0,0 0,0 0,0 -0,7 Sh elektrilt 0,9 2,6 8,4 17,7 0,0 0,0 0,0 0,0 Sh muud aktsiisimaksud 0,4 0,4 0,4 0,4 0,0 0,0 0,0 0,0 Hasartmängumaks 19,1 15,5 34,7 29,4 0,0 0,0 0,0 0,0 Parkimistasud 7,8 7,3 7,8 7,3 0,0 0,0 0,0 0,0 Reklaamimaks 6,8 5,2 6,8 5,2 0,0 0,0 0,0 0,0 Teede ja tänavate sulgemise maks 2,2 1,9 2,2 1,9 0,0 0,0 0,0 0,0 Tulumaks 2 639,9 2 073,3 2 654,5 2 104,8 0,0 0,0 -5,7 -12,3 Füüsilise isiku tulumaks 2 169,4 1 667,0 2 169,4 1 667,0 0,0 0,0 -3,7 -6,3 Juriidilise isiku tulumaks 470,5 406,3 485,1 437,8 0,0 0,0 -2,0 -6,0 Omandimaksud 52,3 52,3 61,1 61,1 0,0 0,0 -0,1 -0,3 Maamaks 47,2 47,2 56,0 56,0 0,0 0,0 -0,1 -0,3 Raskeveokimaks 5,1 5,1 5,1 5,1 0,0 0,0 0,0 0,0 Tollimaks 63,4 41,5 63,5 41,6 -48,3 -33,3 0,0 0,0 Maksud kokku 10 8 995,3 10 9 074,2 -331,4 -378,4 -32,8 -62,1 Sotsiaalkindlustusmaksed suunatakse edasi kogumispensioni fondidesse, hasartmängumaks Punasele Ristile ja tollimaks Euroopa Komisjonile. Edasiantud sotsiaalmaksu kulu on tagasiulatuvalt vähendatud 147,5 mln euro võrra, mis arvestati 2020. a riigipoolse 4% kohustisena II pensionisambasse perioodi juuli kuni detsember eest. Tavakorras makstakse nimetatud 4% sotsiaalmaksust. Riik peatas maksed ja teeb väljamaksed hiljem. 2021. a selgus, et seda makstakse täiendava eraldisena, mitte sotsiaalmak- sust. 2020. a kulu summas 147,5 mln eurot on 2021. a aruandes tagasiulatuvalt kajastatud antud toetuste kirjel (vt ka lisa c15 B). Lisa c18 Kaupade ja teenuste müük mln eurot Avalik sektor Valitsussektor 2021 2020 2021 2020 Riigilõivud 90,6 76,2 90,9 76,7 Tulu majandustegevusest 2 843,4 2 206,8 669,0 554,0 Tulu elektrienergia müügist 979,5 592,7 6,1 4,1 Tulu transporditeenustelt 248,7 232,4 33,5 31,1 235 Avalik sektor Valitsussektor 2021 2020 2021 2020 Tulu põllu- ja metsamajandusest 232,6 198,1 8,6 8,0 Tulu kaevandamisest, töötlevast tööstusest ja ehitusest 273,9 199,9 0,1 0,2 Tulu soojusenergia müügist 71,7 52,2 4,9 3,4 Tulu haridusalasest tegevusest 95,0 89,2 97,2 91,3 Tulu sideteenustelt 118,0 105,6 0,0 0,3 Üür ja rent 59,9 55,4 29,1 28,0 Tulu tervishoiust 73,4 61,1 63,5 52,9 Tulu vee- ja kanalisatsiooniteenustest 65,1 62,5 1,9 1,2 Tulu kultuuri- ja kunstialasest tegevusest 28,8 28,4 28,2 27,9 Tulu sotsiaalabialasest tegevusest 41,8 40,3 41,8 40,3 Tulu spordi- ja puhkealasest tegevusest 15,9 15,4 11,9 11,4 Saastekvootide müük 248,8 157,1 248,7 142,4 Taastuvenergia statistiliste ülekannete müük 7,6 35,0 7,6 35,0 Õiguste müük 19,5 21,8 10,7 13,4 Muu toodete ja teenuste müük 263,2 259,7 75,2 63,1 Kokku kaupade ja teenuste müük 2 934,0 2 283,0 759,9 630,7 Lisa c19 Muud tulud mln eurot Avalik sektor Valitsussektor 2021 2020 2021 2020 Kasum/kahjum põhivara müügist (vt lisa c7,c8,c11) 59,9 37,5 54,1 27,9 Intressitulu maksuvõlgadelt 13,1 16,2 13,2 16,2 Kohtuotsustest tulenevad hüvitised 9,4 9,7 9,4 9,7 Trahvid ja muud varalised karistused 21,4 20,2 21,2 19,9 Tulu loodusressursside kasutada andmisest 31,4 20,8 54,5 32,8 Saastetasud 17,6 13,1 36,3 26,7 Teekasutustasud 21,1 19,9 21,3 20,1 Kasum/kahjum varude müügist 5,7 20,4 4,5 17,1 Kasum tuletisinstrumentide ümberhindlusest 93,8 18,6 0,0 0,0 Muud tulud 50,1 18,6 12,9 9,8 Muud tulud kokku 323,5 195,0 227,4 180,2 Lisa c20 Tööjõukulud mln eurot Avalik sektor Valitsussektor 2021 2020 2021 2020 Töötasukulud Valitavad ja ametisse nimetatavad isikud -33,2 -31,3 -33,2 -31,3 Ametnikud -473,8 -457,6 -473,8 -457,6 Nõukogude ja juhatuste liikmed -29,1 -27,0 -14,7 -13,3 Töötajad -2 186,7 -2 060,9 -1 877,8 -1 757,6 Põhikohaga töötajate töötasu kokku -2 722,8 -2 576,8 -2 399,5 -2 259,8 236 Avalik sektor Valitsussektor 2021 2020 2021 2020 Ajutiste ja koosseisuväliste töötajate töötasu -67,4 -59,5 -63,2 -54,4 Eripensionid ja pensionisuurendused (vt lisa a23) -91,2 -83,7 -91,2 -83,7 Töötasukulud kokku -2 881,4 -2 720,0 -2 553,9 -2 397,9 Keskmine töötajate arv (inimest taandatuna täistööajale) Valitavad ja ametisse nimetatavad isikud 551 539 551 539 Ametnikud 19 836 19 753 19 836 19 753 Nõukogude ja juhatuste liikmed 563 562 320 324 Töötajad 112 795 112 318 99 425 98 237 Keskmine töötajate arv kokku 133 744 133 172 120 132 118 853 Muud tööjõukulud Erisoodustused -12,1 -10,2 -9,2 -7,5 Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed -933,0 -882,9 -827,7 -777,7 Kapitaliseeritud oma valmistatud põhivara maksumusse 25,8 24,2 6,1 5,9 Muud tööjõukulud kokku -919,3 -868,9 -830,8 -779,3 Tööjõukulud kokku -3 800,7 -3 588,9 -3 384,7 -3 177,2 Tööjõukulud tegevusalade lõikes on esitatud lisas c25. Lisa c21 Majandamiskulud mln eurot Avalik sektor Valitsussektor 2021 2020 2021 2020 Tootmiskulud -831,4 -513,5 -6,7 -1,6 Kinnistute, hoonete ja ruumide majandamiskulud -317,4 -284,0 -342,1 -295,4 Meditsiinitarbed ja -teenused -325,4 -271,6 -322,4 -268,5 Rajatiste majandamiskulud -224,9 -202,1 -190,0 -177,2 Sõidukite majandamiskulud -168,7 -166,2 -96,6 -86,0 Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud -145,1 -132,9 -120,9 -109,7 Kaitseotstarbeline varustus ja materjalid -102,7 -117,1 -102,7 -117,1 Administreerimiskulud -119,5 -107,5 -98,5 -88,1 Töömasinate, seadmete ja inventari majandamiskulud -111,3 -105,2 -91,3 -82,5 Sotsiaalteenused -144,1 -96,2 -144,3 -97,8 Kommunikatsiooni-, kultuuri- ja vaba aja sisustamise kulud -88,1 -70,9 -79,9 -64,3 Toiduained ja toitlustusteenused -67,5 -62,0 -66,5 -60,8 Õppevahendite ja koolituse kulud -65,0 -60,5 -65,3 -60,9 Transporditeenused -26,8 -28,5 -20,8 -22,0 Lähetuskulud -41,6 -36,0 -40,6 -35,0 Muu erivarustus ja materjalid -24,1 -29,3 -19,9 -25,8 Tagatis- ja garantiikahjude eraldiste muutus -15,8 -25,7 -14,9 -24,3 Uurimis- ja arendustööd -30,0 -25,1 -27,6 -23,8 Personali koolituskulud -22,5 -18,2 -19,0 -14,8 Eri- ja vormiriietus -13,1 -11,9 -11,9 -10,7 Muud mitmesugused majanduskulud -33,5 -30,3 -32,6 -30,9 Kokku majandamiskulud -2 918,5 -2 394,7 -1 914,5 -1 697,2 Majandamiskulud tegevusalade lõikes on esitatud lisas c25. 237 Lisa c22 Põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus mln eurot Avalik sektor Valitsussektor 2021 2020 2021 2020 Kinnisvarainvesteeringute amortisatsioon (vt lisa c7) -9,0 -8,7 -6,6 -6,3 Materiaalse põhivara amortisatsioon (vt lisa c8) -972,1 -929,4 -617,1 -583,2 Immateriaalse põhivara amortisatsioon (vt lisa c9) -67,6 -57,7 -46,4 -40,8 Kahjum bioloogiliste varade allahindlusest 0,0 -0,6 0,0 -0,6 Põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus kokku -1 048,7 -996,4 -670,1 -630,9 Amortisatsioon ja väärtuse muutus tegevusalade lõikes on esitatud lisas c25. Lisa c23 Muud kulud mln eurot Avalik sektor Valitsussektor 2021 2020 2021 2020 Kulu ebatõenäoliselt laekuvaks hinnatud maksu-, lõivu- ja trahvinõuetest -39,2 -75,6 -39,4 -76,6 Maksunõuded (vt lisa c17) -32,8 -62,1 -32,8 -62,1 Intressinõuded maksuvõlgadelt -5,3 -10,9 -5,5 -10,9 Kohtuotsuse alusel välja mõistetud nõuded -0,2 -0,2 -0,2 -0,2 Trahvinõuded -0,9 -2,4 -0,9 -2,4 Loodusressursside kasutamise ja saastetasud 0,0 0,0 0,0 -1,0 Kulu maksude, lõivude ja trahvide edasisuunamisest -332,9 -379,8 -332,9 -379,8 Maksutulude edasiandmine (vt lisa c17) -331,4 -378,4 -331,4 -378,4 Lõivude edasiandmine -1,5 -1,4 -1,5 -1,4 Muud kulud -345,3 -311,5 -70,3 -216,2 Kulu ebatõenäoliselt laekuvaks hinnatud laenunõuetest 7,4 -69,7 7,6 -69,7 Kulu ebatõenäoliselt laekuvaks hinnatud muudest nõuetest -3,2 -5,1 -3,6 -0,9 Riigisaladusega seotud kulud -108,3 -88,2 -108,3 -88,2 Saastekvootide kulu -192,0 -76,2 0,0 0,0 Varude allahindlus 41,1 -50,5 41,1 -49,1 Muud kulud -90,3 -21,8 -7,1 -8,3 Lisa c24 Finantstulud ja –kulud mln eurot Avalik sektor Valitsussektor 2021 2020 2021 2020 Tulem osalustelt (vt lisa c6) 6,2 7,4 305,7 240,8 Kapitaliosaluse meetodil 7,3 7,3 0,0 0,0 Kasum/kahjum müügist ja likvideerimisest -1,1 0,1 5,5 0,1 Dividenditulu 0,0 0,0 87,7 150,0 Allahindlused ja allahindluste tühistamised 0,0 0,0 212,5 90,7 Intressikulu -333,8 -322,9 -142,3 -129,3 Laenukohustistelt (vt lisa c14) -54,3 -59,4 -17,8 -18,9 238 Avalik sektor Valitsussektor 2021 2020 2021 2020 Kapitaliseeritud intressikulud 3,2 2,3 0,0 0,0 Tuletisinstrumentidelt 1,0 -0,9 1,1 -0,7 Diskonteeritud kohustistelt -125,8 -112,0 -124,5 -110,6 Muudelt kohustistelt -157,9 -152,9 -1,1 0,9 Tulu hoiustelt ja väärtpaberitelt 192,3 179,1 -2,8 -19,1 Intressitulu rahalt ja selle ekvivalentidelt (vt lisa c2) 2,9 3,0 -5,3 -2,9 Intressitulu võlakirjadelt (vt lisa c3) 138,4 177,3 -3,2 -2,2 Eesti Panga intressitulu eurosüsteemisisestelt saldodelt 35,4 31,7 0,0 0,0 Kasum aktsiate ja osade müügist ja ümberhindlusest 17,4 -12,9 5,5 -14,4 Eesti Panga rahatulu puhastulem -12,7 -9,9 0,0 0,0 Muud tulud hoiustelt ja väärtpaberitelt 10,9 -10,1 0,2 0,4 Muud finantstulud 4,3 6,1 5,8 23,3 Tulu Eesti Panga kasumist 0,0 0,0 0,9 18,9 Intressitulu laenudelt 2,3 1,8 2,5 2,2 Intressitulu diskonteeritud nõuetelt 2,4 2,1 2,4 2,2 Muud finantstulud -0,4 2,2 0,0 0,0 Muud finantskulud -0,5 -1,2 -0,1 -0,9 Finantstulud ja -kulud kokku -131,5 -131,5 166,3 114,8 Avaliku sektori kirjel Intressitulu võlakirjadelt kajastub muuhulgas Eesti Panga intressitulu mitmesugustelt väärtpaberi- telt, tuletistehingutelt ja eurosüsteemi-sisestelt saldodelt 141,5 mln eurot (2020. a 179,3 mln eurot). Lisa c25 Kulud tegevusalade lõikes mln eurot A. Avalik sektor 2021 2020 Muud kulud Muud kulud Amortisat- Amortisat- Tööjõuku- Tööjõuku- miskulud miskulud Majanda- Majanda- väärtuse väärtuse sioon ja sioon ja muutus muutus Kokku Kokku lud lud Üldised valitsussektori teenused 313,3 147,1 73,3 169,0 702,7 293,4 135,3 68,2 166,2 663,1 Riigikaitse 154,6 189,2 79,4 49,9 473,1 146,8 197,6 71,6 45,6 461,6 Avalik kord ja julge- olek 319,2 75,3 23,7 61,2 479,4 315,8 70,8 21,6 46,2 454,4 Majandus 569,0 1 280,3 573,2 251,1 2 673,6 552,8 948,6 541,0 262,1 2 304,5 Keskkonnakaitse 56,9 90,5 20,4 0,8 168,6 54,1 89,4 20,7 -0,4 163,8 Elamu- ja kommunaal- majandus 43,8 62,6 50,0 1,1 157,5 42,4 55,7 52,0 0,7 150,8 Tervishoid 690,1 437,8 50,2 20,7 1 198,8 610,9 339,9 45,7 2,7 999,2 Vaba aeg, kultuur, reli- gioon 202,4 166,0 49,0 0,4 417,8 196,6 145,6 46,4 0,4 389,0 Haridus 1 190,6 313,0 111,4 0,5 1 615,5 1 136,9 270,5 113,7 0,2 1 521,3 Sotsiaalne kaitse 260,8 156,7 18,1 124,9 560,5 239,2 141,3 15,5 111,9 507,9 Kulud kokku 3 800,7 2 918,5 1 048,7 679,6 8 447,5 3 588,9 2 394,7 996,4 635,6 7 615,6 239 B. Valitsussektor 2021 2020 Amortisat- Amortisat- Tööjõuku- Tööjõuku- Muud ku- Muud ku- miskulud miskulud Majanda- Majanda- väärtuse väärtuse sioon ja sioon ja muutus muutus Kokku Kokku lud lud lud lud Üldised valitsussektori teenused 295,8 160,1 71,6 12,3 539,8 277,5 142,0 66,3 12,3 498,1 Riigikaitse 154,6 197,8 79,5 49,9 481,8 146,8 203,1 71,6 45,6 467,1 Avalik kord ja julge- olek 319,2 77,9 23,7 61,2 482,0 315,8 73,7 21,6 46,2 457,3 Majandus 227,9 274,3 244,1 -57,8 688,5 214,9 261,7 229,0 126,7 832,3 Keskkonnakaitse 41,7 83,8 8,9 0,1 134,5 39,0 84,5 9,3 0,0 132,8 Elamu- ja kommunaal- majandus 18,8 55,1 15,8 0,6 90,3 15,4 46,1 14,0 0,4 75,9 Tervishoid 681,0 444,2 49,9 20,7 1 195,8 602,8 345,0 45,5 2,7 996,0 Vaba aeg, kultuur, reli- gioon 195,0 123,8 47,5 0,4 366,7 189,8 105,6 44,8 0,4 340,6 Haridus 1 189,8 337,0 111,0 0,4 1 638,2 1 136,0 289,3 113,3 0,2 1 538,8 Sotsiaalne kaitse 260,9 160,5 18,1 124,9 564,4 239,2 146,2 15,5 111,9 512,8 Kulud kokku 3 384,7 1 914,5 670,1 212,7 6 182,0 3 177,2 1 697,2 630,9 346,4 5 851,7 Muudes kuludes kajastuvad muud tegevuskulud, intressikulu ja muud finantskulud. Tööjõukulusid mõjutav avaliku teenis- tuse pensionieraldiste muutus kajastub sotsiaalse kaitse tegevusalal (vt lisa a23). Lisa c26 Tehingud avaliku sektori ja sidusüksustega mln eurot A. Nõuded ja kohustised teiste avaliku sektori ja sidusüksustega Avalik sektor Valitsussektor 31.12.2021 31.12.2020 31.12.2019 31.12.2021 31.12.2020 31.12.2019 Varad 9,0 8,4 6,2 1 143,6 566,4 361,2 Käibevara 8,9 8,2 6,1 1 091,8 515,5 311,6 Raha ja pangakontod 0,0 0,0 0,0 1 013,1 440,8 229,0 Maksu-, lõivu- ja trahvinõuded 2,2 2,4 2,5 60,1 35,3 48,6 Muud nõuded ja ettemaksed 6,7 5,8 3,6 18,6 39,4 34,0 Põhivara 0,1 0,2 0,1 51,8 50,9 49,6 Muud nõuded ja ettemaksed 0,1 0,2 0,1 51,8 50,9 49,6 Kohustised 6,1 4,2 3,5 156,2 131,5 143,7 Lühiajalised kohustised 5,8 4,0 3,2 87,3 51,3 47,7 Võlad tarnijatele 2,6 3,3 2,5 25,1 17,4 18,5 Saadud maksude, lõivude, trahvide 0,7 0,5 0,2 12,7 9,8 8,6 ettemaksed Muud kohustised ja saadud ettemak- 2,5 0,2 0,5 43,9 18,0 13,8 sed Laenukohustised 0,0 0,0 0,0 5,6 6,1 6,8 Pikaajalised kohustised 0,3 0,2 0,3 68,9 80,2 96,0 Muud kohustised ja saadud ettemak- 0,3 0,2 0,3 0,2 0,3 0,3 sed Laenukohustised 0,0 0,0 0,0 68,7 79,9 95,7 240 B. Tulud ja kulud teistelt avaliku sektori ja sidusüksustelt Avalik sektor Valitsussektor 2021 2020 2021 2020 Tegevustulud 25,6 30,0 115,9 126,4 Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed 3,5 5,7 57,8 84,7 Kaupade ja teenuste müük 19,4 21,7 10,8 10,6 Saadud toetused 0,1 0,1 1,5 0,3 Muud tulud 2,6 2,5 45,8 30,8 Tegevuskulud -24,9 -26,0 -335,3 -286,6 Antud toetused -6,5 -7,1 -187,9 -149,7 Majandamiskulud -18,2 -18,8 -147,2 -135,9 Muud tegevuskulud -0,2 -0,1 -0,2 -1,0 Tegevustulem 0,7 4,0 -219,4 -160,2 Finantstulud ja -kulud 7,4 7,1 302,7 256,7 Tulem osalustelt 7,4 7,1 305,8 241,1 Muud finantstulud ja -kulud 0,0 0,0 -3,1 15,6 Aruandeperioodi tulem 8,1 11,1 83,3 96,5 Avaliku sektori aruandes kajastuvad avaliku sektori üksuste tehingud sidusüksustega (olulise mõju all olevad äriühingud ja sihtasutused). Valitsussektori aruandes kajastuvad valitsussektori üksuste tehingud tütarettevõtjatega, valitsussektorisse mittekuuluvate sihtasutuste ja mittetulundusühingutega, Riigimetsa Majandamise Keskusega ning olulise mõju all olevate äriühingute ja sihtasutustega. Lisa c27 Olulised tingimuslikud kohustised ja varad mln eurot Avalik sektor Valitsussektor 31.12.2021 31.12.2020 31.12.2021 31.12.2020 Tingimuslikud kohustised 6 688,1 6 252,3 5 604,9 5 522,0 Tarnelepingud ja investeerimiskohustused 1 606,0 1 118,9 859,0 767,4 Kohustised seoses osalustega rahvusvahelistes fi- 1 647,0 1 592,2 1 647,0 1 588,2 nantsinstitutsioonides (sh vt lisa a30 A) Pankade poolt väljastatud õppelaenude jääk (vt 42,0 52,4 42,0 52,4 lisa a6) Laenutagatiseks panditud põhivara (vt lisa c7, c8) 240,2 281,6 83,8 100,3 Laenutagatiseks panditud käibevara 44,6 48,1 0,0 0,0 Antud garantiid (sh vt lisa a30 B) 2 033,8 1 998,5 2 034,2 1 998,6 Kohustused katkestamatutest kasutusrendilepin- 222,5 239,5 216,5 228,7 gutest Toetuste andmise ja vahendamise kohustised (sõl- 234,2 247,2 286,2 353,5 mitud lepingute alusel) Kohtuasjadega seotud kohustised 426,1 503,5 426,1 426,5 Muud tingimuslikud kohustised 191,7 170,4 10,1 6,4 Tingimuslikud nõuded 447,8 455,2 38,2 30,3 Nõuded katkestamatutest kasutusrendilepingutest 447,8 455,2 38,2 30,3 Kasutusrendile antud ja kapitalirendile võetud varade bilansiline maksumus on esitatud lisades c7 ja c8. 241 Allkiri majandusaasta koondaruandele Riigi 31. detsembril 2021. aastal lõppenud majandusaasta koondaruanne koosneb tegevusaruandest ning riigi konsolidee- ritud ja konsolideerimata raamatupidamise aastaaruandest. Lisaks on esitatud täiendav informatsioon kohaliku omavalit- suse üksuste ning avaliku sektori ja valitsussektori kohta. Riigi majandusaasta koondaruande on koostanud Rahandusministeerium ja auditeerinud Riigikontroll. Riigikontroll on au- diti tulemusena koostanud kontrolliaruande riigi 2021. aasta majandusaasta koondaruande kohta. Koos majandusaasta koondaruandega esitatakse Vabariigi Valitsusele Riigikontrolli kontrolliaruanne. /allkirjastatud digitaalselt/ Keit Pentus-Rosimannus rahandusminister rahandusminister riigihalduse ministri ülesannetes 242 Riigikontroll Meie 01.07.2022 nr 8-1/5550-1 [email protected] Riigi 2021. aasta majandusaasta koondaruande esitamine Austatud härra Holm Esitame riigi 2021. aasta majandusaasta koondaruande. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Keit Pentus-Rosimannus rahandusminister /*Lisa: Riigi 2021. aasta majandusaasta koondaruanne Riina Senipalu 6113479 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 2
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel