Kuusalu Vallavolikogu liige Kristo Palu
Teie 28.06.2022 nr 20-1/4718
[email protected]
Meie 01.07.2022 nr 14-1/5417-2
Vastus selgitustaotlusele
Austatud härra Palu
Justiitsministeeriumile esitati 21.06.2022 taotlus selgituste saamiseks kohaliku omavalitsuse
korralduse seaduse (KOKS) § 47 kohta.
Justiitsministeerium edastas 28.06.2022 kirjaga nr 20-1/4718 märgukirjale ja selgitustaotlusele
vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse § 5 lõike 3 alusel KOKS tõlgendamise
kohta esitatud selgitustaotluse – välja arvatud selle punkti 1.5 –vastamiseks
Rahandusministeeriumile.
Seisukoha Kuusalu Vallavolikogu 25.05.2022 otsuse nr 17 „Kuusalu Vallavolikogu 15.12.2022
otsuse nr 55 „Kuusalu Vallavolikogu alatiste komisjonide koosseisude kinnitamine“ muutmine“
õiguspärasuse kohta saatis Teile Justiitsministeerium 29.06.2022 kirjaga nr 20-1/4635.
KOKS § 47 lõikes 1 sätestatakse, et komisjoni liikmed kinnitab volikogu komisjoni esimehe
esildusel, arvestades liikmete määramisel erakondade ja valimisliitude eelnevalt esitatud
ettepanekuid.
KOKS § 47 lõike 11 alusel valitakse komisjoni esimees ja aseesimees või aseesimehed üheaegselt
salajasel hääletusel. Volikogu liikmel on üks hääl. Sätte eesmärk on tagada komisjonides
poliitiline tasakaal selliselt, et ka volikogu opositsiooni esindajatel oleks võimalik komisjonides
osaleda.
Komisjoni esimees otsustab, mil määral ta erakondade ja valimisliitude eelnevalt esitatud
ettepanekuid liikmete esilduse koostamiseks arvestab. Komisjoni esimehe ettepanekud peavad
siiski arvestama seaduses, sh KOKS § 47 lõikes 13 sätestatut.
Riigikohtu halduskolleegiumi 12. märtsi 2019 kohtumääruse punktis 11 leiab kolleegium, et
seadus ei anna volikogu liikmele õigust kuuluda just talle enesele meelepärasesse komisjoni.
Komisjonide moodustamisel peab volikogu järgima demokraatliku esindatuse printsiipi ning
tagama ka volikogu opositsioonile proportsionaalse esindatuse (KOKS § 47 lg 1³) komisjonide
koosseisus. Asjaolu, et muud võimalikud meetmed (nt KOKS §-s 46 ette nähtud
umbusaldusmenetlus) võivad osutuda volikogu liikme poliitilise tahte realiseerimiseks
ebatõhusaks, ei õigusta kaebeõiguse laiendamist erinormi puudumisel organisisestele vaidlustele.
KOKS § 47 lõike 1 järgi on igal volikogu liikmel õigus kuuluda vähemalt ühte komisjoni. Seadus
näeb ette, et komisjonide esimehed ja aseesimehed tuleb valida volikogu liikmete hulgast. Teised
komisjoni liikmed kinnitab volikogu komisjoni esimehe esildusel, arvestades liikmete määramisel
erakondade ja valimisliitude eelnevalt esitatud ettepanekuid. KOKS ei välista seda, et komisjonide
koosseisu ei võiks arvata volikogu väliseid isikuid. Nende (mitte volikogu liikmete) kaasamise
võimalused saab kohalik omavalitsus ette näha komisjonide moodustamise korras (KOKS § 47
lõige 2). Komisjoni moodustamisel peab igal juhul arvestama ka paragrahvi 47 lõikega 1 3, mis
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
nõuab, et volikogu komisjoni koosseisu kujundamisel tuleb arvestada erakondade ja valimisliitude
esindajate osakaalu volikogus. Osakaalu arvestamine on määratlemata õigusmõiste, mida
praktikas tuleb igakordselt volikogudel kaaluda. Komisjonide liikmete määramisel lähtutakse nii
volikogu liikmete arvust üldiselt, kui ka erinevate poliitiliste jõudude esindajate osakaalust
volikogus, kuid ka vajadusest tagada komisjonide töövõimelisus. Kui erakond või valimisliit
esitab näiteks soovi, et kõik tema esindajad kuuluksid ühte ja samasse komisjoni, ei saa volikogu
KOKS § 47 lõike 13 mõttega vastuollu minemata sellega arvestada. KOKS § 47 lõige 1 3 ei nõua,
et komisjonide moodustamisel arvestataks täpset volikogus esindatud poliitiliste jõudude
matemaatilist proportsionaalsust, kuid esindajate osakaalu arvestamisel ei saa ebaõiglaselt
kalduda kõrvale üldisest poliitilise tasakaalu põhimõttest. Kui volikogu valimistel enim hääli
saanud nimekirjale eraldatakse volikogu komisjonides võrreldes teiste nimekirjadega oluliselt
vähem kohti (isegi kui tegemist on n-ö opositsiooniga), siis taoline käitumine ei täida
eesmärgipäraselt seaduse nõuet. Komisjonide liikmete arvu määramisel (kohtade jagamisel) saab
arvestada võimalusega, et n-ö koalitsioonile jääb mõnevõrra rohkem kohti võrreldes
opositsiooniga (välja arvatud revisjonikomisjoni puhul). Kui nn volikoguväliste komisjoni
liikmete puhul kaasatakse neid komisjonidesse mitte kui valdkonna (apoliitilisi) eksperte, vaid
poliitilise esindatuse alusel (näiteks on isikud volikogu valimistel kandideerinud erakonna või
valimisliidu nimekirjas), siis tuleb nendegi puhul arvestada poliitilise osakaalu nõudega.
KOKS § 47 lõigete 11 ja 13 mõte on selgelt olnud volikogu komisjonide moodustamisel rõhutada
nii koalitsiooni kui opositsiooni kaasamist võimalikult võrdsetel alustel. Poliitiline tasakaal ei
tähenda, et kõikides komisjonides peab volikogu liikmete erakondlik või valimisliidu esindatuse
proportsioon olema täpselt sama kui volikogus, vaid esindajate osakaalu tuleb võtta komisjonide
moodustamisel arvesse selliselt, et volikogu komisjonide töös oleks tagatud poliitiline tasakaal,
sh opositsiooni ülekaal revisjonikomisjonis ning koalitsiooni ülekaal teistes alalistes
komisjonides. Komisjonide moodustamisel peab volikogu järgima demokraatliku esindatuse
printsiipi ning tagama ka volikogu opositsioonile proportsionaalse esindatuse komisjonide
koosseisus.
KOKS § 47 lõike 16 kohaselt komisjoni esimehe või aseesimehe volituste lõppemisel seoses tema
umbusaldamisega, tagasiastumisega, volikogu liikme volituste lõppemise või peatumisega
valitakse uuesti nii komisjoni esimees kui ka aseesimees.
Kui komisjoni aseesimehe volikogu liikme volitused lõppevad või peatuvad, siis komisjoni
esimehe volitused kestavad edasi, kuni volikogu on valinud uue komisjoni esimehe ja aseesimehe.
Komisjoni esimehe volitused lõpevad komisjoni uue esimehe valimisega.
Kui komisjoni esimehe volikogu liikme volitused on lõppenud või peatunud, omab komisjoni
aseesimees volitusi komisjoni kokku kutsuda ning juhtida, kuni volikogu on valinud uue
komisjoni esimehe ja aseesimehe. Komisjoni aseesimehe volitused lõpevad komisjoni uue
aseesimehe valimisega.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Väino Tõemets
Regionaalhalduse osakonna juhataja
Teadmiseks: Kuusalu Vallavalitsus, Justiitsministeerium
Margit Mitt 715 5854,
[email protected]
2