dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Vastus selgitustaotlusele

Rahandusministeerium · 1. juuli 2022
Viit
14-1/5417-2
Registreeritud
1. juuli 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
K. V. l. K. P., Kuusalu Vallavalitsus, Justiitsministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK, e-post
Funktsioon
14 KOHALIK OMAVALITSUSTE ARENDAMINE, REGIONAALARENGU NING REGIONAALHALDUSE KAVANDAMINE JA KOORDINEERIMINE
Sari
14-1 Kirjavahetus kohalike omavalitsuste ja regionaalhalduse küsimustes
Toimik
14-1/2022
Vastutaja
Margit Mitt (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Regionaalhalduse osakond, Virumaa talitus (Ida-Viru ja Lääne-Viru maakond))

Failid

  • 📎14-15417-2 01.07.2022 Väljaminev kiri.asice400 KB

Sisu (failidest)

Kuusalu Vallavolikogu liige Kristo Palu Teie 28.06.2022 nr 20-1/4718 [email protected] Meie 01.07.2022 nr 14-1/5417-2 Vastus selgitustaotlusele Austatud härra Palu Justiitsministeeriumile esitati 21.06.2022 taotlus selgituste saamiseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 47 kohta. Justiitsministeerium edastas 28.06.2022 kirjaga nr 20-1/4718 märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse § 5 lõike 3 alusel KOKS tõlgendamise kohta esitatud selgitustaotluse – välja arvatud selle punkti 1.5 –vastamiseks Rahandusministeeriumile. Seisukoha Kuusalu Vallavolikogu 25.05.2022 otsuse nr 17 „Kuusalu Vallavolikogu 15.12.2022 otsuse nr 55 „Kuusalu Vallavolikogu alatiste komisjonide koosseisude kinnitamine“ muutmine“ õiguspärasuse kohta saatis Teile Justiitsministeerium 29.06.2022 kirjaga nr 20-1/4635. KOKS § 47 lõikes 1 sätestatakse, et komisjoni liikmed kinnitab volikogu komisjoni esimehe esildusel, arvestades liikmete määramisel erakondade ja valimisliitude eelnevalt esitatud ettepanekuid. KOKS § 47 lõike 11 alusel valitakse komisjoni esimees ja aseesimees või aseesimehed üheaegselt salajasel hääletusel. Volikogu liikmel on üks hääl. Sätte eesmärk on tagada komisjonides poliitiline tasakaal selliselt, et ka volikogu opositsiooni esindajatel oleks võimalik komisjonides osaleda. Komisjoni esimees otsustab, mil määral ta erakondade ja valimisliitude eelnevalt esitatud ettepanekuid liikmete esilduse koostamiseks arvestab. Komisjoni esimehe ettepanekud peavad siiski arvestama seaduses, sh KOKS § 47 lõikes 13 sätestatut. Riigikohtu halduskolleegiumi 12. märtsi 2019 kohtumääruse punktis 11 leiab kolleegium, et seadus ei anna volikogu liikmele õigust kuuluda just talle enesele meelepärasesse komisjoni. Komisjonide moodustamisel peab volikogu järgima demokraatliku esindatuse printsiipi ning tagama ka volikogu opositsioonile proportsionaalse esindatuse (KOKS § 47 lg 1³) komisjonide koosseisus. Asjaolu, et muud võimalikud meetmed (nt KOKS §-s 46 ette nähtud umbusaldusmenetlus) võivad osutuda volikogu liikme poliitilise tahte realiseerimiseks ebatõhusaks, ei õigusta kaebeõiguse laiendamist erinormi puudumisel organisisestele vaidlustele. KOKS § 47 lõike 1 järgi on igal volikogu liikmel õigus kuuluda vähemalt ühte komisjoni. Seadus näeb ette, et komisjonide esimehed ja aseesimehed tuleb valida volikogu liikmete hulgast. Teised komisjoni liikmed kinnitab volikogu komisjoni esimehe esildusel, arvestades liikmete määramisel erakondade ja valimisliitude eelnevalt esitatud ettepanekuid. KOKS ei välista seda, et komisjonide koosseisu ei võiks arvata volikogu väliseid isikuid. Nende (mitte volikogu liikmete) kaasamise võimalused saab kohalik omavalitsus ette näha komisjonide moodustamise korras (KOKS § 47 lõige 2). Komisjoni moodustamisel peab igal juhul arvestama ka paragrahvi 47 lõikega 1 3, mis Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 nõuab, et volikogu komisjoni koosseisu kujundamisel tuleb arvestada erakondade ja valimisliitude esindajate osakaalu volikogus. Osakaalu arvestamine on määratlemata õigusmõiste, mida praktikas tuleb igakordselt volikogudel kaaluda. Komisjonide liikmete määramisel lähtutakse nii volikogu liikmete arvust üldiselt, kui ka erinevate poliitiliste jõudude esindajate osakaalust volikogus, kuid ka vajadusest tagada komisjonide töövõimelisus. Kui erakond või valimisliit esitab näiteks soovi, et kõik tema esindajad kuuluksid ühte ja samasse komisjoni, ei saa volikogu KOKS § 47 lõike 13 mõttega vastuollu minemata sellega arvestada. KOKS § 47 lõige 1 3 ei nõua, et komisjonide moodustamisel arvestataks täpset volikogus esindatud poliitiliste jõudude matemaatilist proportsionaalsust, kuid esindajate osakaalu arvestamisel ei saa ebaõiglaselt kalduda kõrvale üldisest poliitilise tasakaalu põhimõttest. Kui volikogu valimistel enim hääli saanud nimekirjale eraldatakse volikogu komisjonides võrreldes teiste nimekirjadega oluliselt vähem kohti (isegi kui tegemist on n-ö opositsiooniga), siis taoline käitumine ei täida eesmärgipäraselt seaduse nõuet. Komisjonide liikmete arvu määramisel (kohtade jagamisel) saab arvestada võimalusega, et n-ö koalitsioonile jääb mõnevõrra rohkem kohti võrreldes opositsiooniga (välja arvatud revisjonikomisjoni puhul). Kui nn volikoguväliste komisjoni liikmete puhul kaasatakse neid komisjonidesse mitte kui valdkonna (apoliitilisi) eksperte, vaid poliitilise esindatuse alusel (näiteks on isikud volikogu valimistel kandideerinud erakonna või valimisliidu nimekirjas), siis tuleb nendegi puhul arvestada poliitilise osakaalu nõudega. KOKS § 47 lõigete 11 ja 13 mõte on selgelt olnud volikogu komisjonide moodustamisel rõhutada nii koalitsiooni kui opositsiooni kaasamist võimalikult võrdsetel alustel. Poliitiline tasakaal ei tähenda, et kõikides komisjonides peab volikogu liikmete erakondlik või valimisliidu esindatuse proportsioon olema täpselt sama kui volikogus, vaid esindajate osakaalu tuleb võtta komisjonide moodustamisel arvesse selliselt, et volikogu komisjonide töös oleks tagatud poliitiline tasakaal, sh opositsiooni ülekaal revisjonikomisjonis ning koalitsiooni ülekaal teistes alalistes komisjonides. Komisjonide moodustamisel peab volikogu järgima demokraatliku esindatuse printsiipi ning tagama ka volikogu opositsioonile proportsionaalse esindatuse komisjonide koosseisus. KOKS § 47 lõike 16 kohaselt komisjoni esimehe või aseesimehe volituste lõppemisel seoses tema umbusaldamisega, tagasiastumisega, volikogu liikme volituste lõppemise või peatumisega valitakse uuesti nii komisjoni esimees kui ka aseesimees. Kui komisjoni aseesimehe volikogu liikme volitused lõppevad või peatuvad, siis komisjoni esimehe volitused kestavad edasi, kuni volikogu on valinud uue komisjoni esimehe ja aseesimehe. Komisjoni esimehe volitused lõpevad komisjoni uue esimehe valimisega. Kui komisjoni esimehe volikogu liikme volitused on lõppenud või peatunud, omab komisjoni aseesimees volitusi komisjoni kokku kutsuda ning juhtida, kuni volikogu on valinud uue komisjoni esimehe ja aseesimehe. Komisjoni aseesimehe volitused lõpevad komisjoni uue aseesimehe valimisega. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Väino Tõemets Regionaalhalduse osakonna juhataja Teadmiseks: Kuusalu Vallavalitsus, Justiitsministeerium Margit Mitt 715 5854, [email protected] 2
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel