Hr Enno Fels Teie 28.04.2022 nr 7-4/44-5
Keila Linnavalitsus
[email protected] Meie 01.07.2022 nr 15-3/3755-3
Keila linn, Harju KEKi äripiirkonna detailplaneering
Keila Linnavalitsus esitas 28.04.2022 kirjaga nr 7-4/44-5 Rahandusministeeriumile Harju
KEKi äripiirkonna detailplaneeringu (edaspidi ka detailplaneering) planeerimisseaduse
(edaspidi PlanS) § 138 alusel detailplaneeringu avalikul väljapanekul esitatud arvamuste
lahendamiseks ja heakskiidu saamiseks.
Planeeritav ala, suurusega ca 9 ha, asub Keila linnas Tallinn-Paldiski mnt lähedal, hõlmates
tootmis- ja ärimaa kinnistut Paldiski mnt 19, tootmismaa kinnistuid Paldiski mnt 21, 23 ja
Ehitajate tee 6 ning transpordimaa kinnistut Ehitajate tee lõik 1. Detailplaneeringuga
kavandatakse moodustada 10 krunti, sh 1 ärimaa, 5 äri- ja tootmismaa, 1 tootmismaa ning 3
tootmismaa sihtotstarbega krunti. Juurdepääs planeeringualale on Paldiski maantee ja
Ehitajate tee kaudu. Detailplaneering on kooskõlas Keila linna üldplaneeringuga.
Detailplaneering algatati Keila Linnavalitsuse 10.09.2020 korraldusega nr 260 ning võeti
vastu Keila Linnavalitsuse 22.12.2021 korraldusega nr 371. Ajavahemikul 14.01.–28.01.2022
toimus detailplaneeringu avalik väljapanek, mille kestel esitas 26.01.2022 kirjaliku arvamuse
Peeter Tomesti. Kohalik omavalitsus vastas arvamusele 10.02.2022 kirjaga nr 4.2-1.6/54-7
ning korraldas avaliku arutelu. Arvamusi esitanud isik jäi oma seisukohtade juurde.
Vastavalt PlanS § 138 lõike 4 punktile 2 on Rahandusministeeriumi pädevuses
detailplaneeringu avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isikute ja planeeringu
koostamist korraldava kohaliku omavalitsuse ärakuulamine ning seisukoha andmine
arvamuste kohta, kui neid arvamusi planeeringu koostamisel ei arvestatud.
Rahandusministeeriumi REHO Harju talituses korraldati 07.06.2022 detailplaneeringu
avalikul väljapanekul arvamusi esitanud isikute ja kohaliku omavalitsuse esindajate
seisukohtade ärakuulamiseks nõupidamine, kus osalesid lisaks Rahandusministeeriumi ja
kohaliku omavalitsuse esindajatele arvamusi esitanud isik, planeeringu koostaja ning
planeeritava kinnisasja omanik.
07.06.2022 toimunud ärakuulamise arutelu tulemusena saavutati kompromiss arvamuse ja
küsimuste punktide osas, mis puudutasid insolatsiooniuuringut, projekteerimistingimuste
väljastamist ning lubatavaid tegevusi Paldiski mnt 50 kinnistul. Arvamuskirja ülejäänud
punktide osas arvamuse esitanud isik ja kohalik omavalitsus kokkuleppele ei jõudnud.
Seetõttu annab Rahandusministeerium tulenevalt PlanS § 138 lõikest 5 lahendamata jäänud
arvamuspunktide kohta oma kirjaliku seisukoha.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Avalikul väljapanekul esitatud kirjaliku arvamuse ja kohaliku omavalitsuse vastuse
kokkuvõte ning Rahandusministeeriumi seisukohad
P. Tomesti püstitas oma arvamuskirjas mitmeid küsimusi: Kuidas sobitub Keila kuvandiga –
looduslähedase ja rahuliku elukeskkonnaga roheline ja keskkonnasõbralik väikelinn –
planeeringulahendus, millega kavandatakse massiivne elamuskeskus, vähemalt 8-korruselise
büroohoone, 600+ parkimiskohaga parkla ja 45 m kõrgune torn, kuid ei planeerita
jalgrattateid? Kui mõistlik on planeerida peatänava äärde elamuskeskuse tagakülg ja
tervisekeskuse fassaad? Kas detailplaneeringuga kavandatud lahendus ei mõju liiga
massiivsena ega oma liiga suurt mõju naaberkinnistute Paldiski mnt 46, 48 ja 50
kortermajade elanikele, kelle elamud paiknevad tiheda liiklusega Uus-Paldiski maanteega.
Keila Linnavalitsus vastas, et elamuskeskuse põhimahu maksimaalne lubatud korruselisus on
3 korrust (kõrgus kuni 8 m), piiratud alal hoonemahu põhjaosas on lubatud kuni 8 korrust
(kõrgus kuni 45 m). Elamuskeskuse krundi parkimiskohtade arv on planeeritud 245, mitte
600+, normatiivsed 596 parkimiskohta on planeeritud kogu 8,6 ha suuruse planeeringuala
kruntide üleselt. Neile lisaks on kavandatud tänavaäärsete parkimiskohtade võimalikud
asukohad 39-le autole. Detailplaneeringus ei ole planeeritud elamuskeskust tagaküljega
peatänava poole. Tagaküljeks võib tinglikult pidada hoone kirdenurka, kuhu on kavandatud
kauba laadimise võimalused. Hoone täpsed fassaadilahendused selguvad projekteerimis-
etapis.
Planeeringulahenduses on ette nähtud üldplaneeringu kohane 3 m laiune kergliiklustee
Paldiski mnt äärde, mis ühendab olemasolevad ja varem planeeritud kergliiklusteed.
Kergliiklusteel tohivad liigelda ka jalgratturid. Samuti on kergliiklusteed ette nähtud
loodavate uute tänavate äärde.
Linnavalitsus möönis, antud keskuse rajamine mõjutab elanikke kindlasti, kuid selgitas, et
detailplaneeringu avalikustamine toimubki selleks, et elanikke teavitada ning nende
arvamustega arvestada.
Rahandusministeerium märgib, et PlanS § 124 lõike 2 kohaselt on detailplaneeringu eesmärk
eelkõige üldplaneeringu elluviimine ja planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine.
Kohaliku omavalitsuse hinnangul kajastab detailplaneering hetkeolukorda planeeringualal
objektiivselt ning vastab Keila linna üldplaneeringule, seega täidab detailplaneering varem
sõlmitud ühiskondliku kokkuleppe tingimusi. Rahandusministeeriumi pädevuses on
planeeringulahenduse seadustele ja teistele õigusaktidele vastavuse kontrollimine. Ehitise
mahu, kõrguse, miljöösse sobivuse jms tingimused otsustab kohalik omavalitsus iseseisvalt
kaalutlusõigusest lähtuvalt.
Detailplaneeringu seletuskirjast nähtuvalt plaanitakse luua toimiv ühtne teedevõrk koos
eriliigilistele liikumisviisidele (sh kergliiklusteed) ohutu liikluskorraldusega. Nähakse ette
otstarbekas tehnovarustuse lahendus ning tasakaalustatud hoonestatud keskkond koos
rohealadega, et tagada arendatava ja ümbritseva piirkonna jätkusuutlik koostoimimine.
Korrastatud linnaruum ja elukeskkonna hea kvaliteet tõstab Keila kui väljakujunenud
turvalise miljööga väikelinna konkurentsivõimet teiste linnade kõrval ning väldib elanike
rahulolematust ja väljarännet (detailplaneeringu seletuskirja ptk 5 lk 9).
Seletuskirja peatükis 5.5. on tingimusena välja toodud, et kavandatavate ehitiste arhitektuur
peab olema planeeritavasse avalikku ruumi sobiv, kaasaegne, kõrgetasemeline ja ümbritsevat
keskkonda väärtustav. /… / Vaated planeeringualale kavandatud terviklahendusele, sh
hoonetele nii korterelamutest kui avalikelt tänavatelt, peavad olema igakülgselt nauditavad.
2
Antud juhul on kohalik omavalitsus esitanud põhjendused planeeringualale kuni 27 erineva
kõrguse ja otstarbega hoone planeerimise osas. Rahandusministeerium ei saa anda hinnangut
planeeringu sisulisele lahendusele, mille otstarbekuse üle on kaalutlusõiguse alusel ainupädev
otsustama kohalik omavalitsus, kelle kompetentsi kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse
järgi kuuluvad kohaliku elu küsimuste, kaasa arvatud ruumilise planeerimise, iseseisev ja
lõplik korraldamine ning otsustamine. Seega juhul, kui planeeringulahendus ei ole vastuolus
kehtivate seaduste ja õigusaktidega, on erinevate isikute huvide arvesse võtmisel ning
planeeringuga konkreetsete maakasutus- ja ehitustingimuste määramisel otsustajaks kohalik
omavalitsus.
Rahandusministeerium on seisukohal, et antud küsimuses ei ole Keila Linnavalitsus oma
diskretsiooni valesti kohaldanud ning seejuures oma pädevuse piire ületanud, vaid on täitnud
talle seadusega antud kaalutlus- ja selgitamiskohustust.
Kokkuvõte
PlanS § 9 kohaselt on planeerimismenetlus avalik. Avalikkuse kaasamise kõige tähtsamaks ja
laiaulatuslikumaks võimaluseks on planeeringu avaliku väljapaneku korraldamine, mille
jooksul saavad oma ettepanekuid ja arvamusi planeeringulahenduse kohta esitada kõik
planeeringulahendusest puudutatud isikud. Planeeringumenetluse etappidest avalikkuse
teavitamise kord on sätestatud planeerimisseaduses. Rahandusministeeriumile heakskiiduks
esitatud materjalidest nähtub, et kohalik omavalitsus on avalikkust PlanS § 135 lõike 7 nõuete
kohaselt teavitanud detailplaneeringu avaliku väljapaneku toimumise ajast ja kohast ning
planeeritava tegevuse iseloomust vastavates ajalehtedes ning linna veebilehel.
Kinnisomandi planeerimisel on tavaline, et omavahel põrkuvad naaberkinnistute omanike
õigused ja huvid. Paratamatult ei pruugi ühe kinnisasja intensiivsem kasutamine meeldida
naaberkinnistute omanikele, kes on huvitatud oma senise keskkonna säilitamisest.
Detailplaneeringu kehtestamisel ei saa aga olla takistuseks igasugune naabri harjumuspärase
keskkonna muutumine, kuna naabrite omandiõigused ei ole piiramatud. Naabrusõigused ei
kaalu üle detailplaneeringuala kinnisasja omaniku omandiõiguseid ja planeerimis-
diskretsiooni omava kohaliku omavalitsuse seisukohti. Kruntide ehitusõiguse ning kohaliku
tähtsusega haljasalade suuruse ja avalikele huvidele vastavuse üle otsustamisel on kohalikul
omavalitsusel kaalutlusõigus ning ta on oma otsuste tegemisel sõltumatu.
Kohalik omavalitsus peab kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega võimalusel vältima
planeeringulahenduse kujundamisel ka planeeringulahendusest puudutatud isikute
subjektiivselt tajutavate õiguste riivamist. Kuna kohaliku omavalitsuse peamiseks eesmärgiks
planeerimisel on territooriumi säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu kujundamine, siis
on paratamatu, et alati ei pruugi olla võimalik kõikide planeeringulahendusest puudutatud
isikute soovidega arvestada. Kohalikul omavalitsusel on õigus planeeringu avaliku
väljapaneku ja avaliku arutelu tulemusel planeeringut parandada ja täiendada, mistõttu
kujuneb iga konkreetse planeeringu lõplik lahendus välja alles vahetult enne selle
kehtestamist. Seega lõplikuks otsuseks arvamuste ja ettepanekute suhtes on detailplaneeringu
kehtestamise otsus, mitte vastus arvamustele ja ettepanekutele.
PlanS § 126 on sätestatud detailplaneeringu ülesanded, mida planeeringu koostamisel järgitud
on. Kuna heakskiiduks esitatud detailplaneeringus on seadusest tulenevad ülesanded täidetud,
ei saa Rahandusministeerium planeerimisdiskretsiooni teostava kohaliku omavalitsuse asemel
asuda ise otsustama, kas sellistel tingimustel ja ulatuses planeerimine antud kohas on mõistlik,
otstarbekas ja põhjendatud. Kui seadust on järgitud, otsustab krundi ehitusõiguse,
hoonestusala ulatuse, naabrite ettepaneku arvesse võtmise jms üksikasjade osas
3
kaalutlusõigusest tulenevalt kohalik omavalitsus iseseisvalt ning heakskiidu andmise üle
otsustaja ei saa enda subjektiivsetest eelistustest lähtuvalt planeerimisautonoomiat omavale
kohalikule omavalitsusele ette kirjutada, missugune peaks olema viimase kaalutlusotsus.
Abihoonete paiknemise jms tingimuste otstarbekuse osas hinnangut andes väljuks
Rahandusministeerium talle seadusega antud pädevuse piiridest.
Kokkuvõtvalt asub Rahandusministeerium seisukohale, et detailplaneeringu koostamisel ei
ole rikutud arvamusi esitanud isikute seadusest tulenevaid õigusi, mis kuuluksid heakskiidu
andja poolt tagamisele. Detailplaneeringu koostamisel on arvestatud planeerimisseaduses
sätestatud planeeringu avaliku menetluse nõuetega ning lähtutud PlanS §-s 126
detailplaneeringu sisule esitatavatest nõuetest. Detailplaneering on kooskõlastatud
asjakohaste asutuste ja võrguvaldajatega.
Käesoleval juhul on kohalik omavalitsus asunud seisukohale, et detailplaneeringus on selline
planeeringulahendus piisavalt põhjendatud. Neid põhjendusi aktsepteerib ka
Rahandusministeerium, kelle hinnangul puuduvad asjaolud, mis ei võimaldaks heakskiidu
andmise menetlust lõpule viia või tooksid kaasa menetluse uuendamise vajaduse ning
takistaksid detailplaneeringule heakskiidu andmise üle otsustamist vastavalt PlanS § 138
lõikes 4 sätestatud pädevusele.
Võttes aluseks PlanS § 138 lõike 3 ning arvestades riigihalduse ministri 11.11.2021
käskkirja nr 153 punktis 2 antud volitust, annan heakskiidu Keila linn, Harju KEKi
äripiirkonna detailplaneeringule ning tagastan planeeringu kohalikule omavalitsusele
edasiseks menetlemiseks ja kehtestamise üle otsustamiseks.
Juhin tähelepanu, et heakskiitu detailplaneeringule ei saa pidada eelhaldusaktiks. Tegemist on
haldusmenetluse seaduse § 16 lõike 1 kohase siduva iseloomuga kooskõlastusega, mis on
menetlustoiming, mitte iseseisev haldusakt. Nagu muidki menetlustoiminguid saab sellist
kooskõlastust reeglina vaidlustada üksnes koos lõpliku haldusaktiga.1
Planeeringulahendusega jätkuvalt mittenõustumisel on arvamusi esitanud isikul võimalik,
kohaliku omavalitsusega ja planeeritava kinnisasja omanikuga kohtuväliselt kokkuleppele
mittejõudmisel, pöörduda oma subjektiivsete õiguste kaitseks halduskohtusse
halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Kehtestatud planeeringu vaidlustamist
reguleerib PlanS § 141.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Sarnet
regionaalvaldkonna asekantsler
Lisaadressaadid: P. Tomesti, Aktsiaselts Harju KEK, Guru Projekt OÜ
Loona Kangur 715 5803
[email protected]
1
RKHKo 3-3-1-12-07
4