dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Keila linn, Harju KEKi äripiirkonna detailplaneering

Rahandusministeerium · 1. juuli 2022
Viit
15-3/3755-3
Registreeritud
1. juuli 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Keila Linnavalitsus, P. T., Guru Projekt OÜ, Aktsiaselts Harju KEK
Saabumis/saatmisviis
e-post, DVK, e-post (bcc)
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-3 KOV planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
15-3/2022
Vastutaja
Loona Kangur (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Regionaalhalduse osakond, Harju talitus)

Failid

  • 📎15-33755-3 01.07.2022 Väljaminev kiri.asice443 KB

Sisu (failidest)

Hr Enno Fels Teie 28.04.2022 nr 7-4/44-5 Keila Linnavalitsus [email protected] Meie 01.07.2022 nr 15-3/3755-3 Keila linn, Harju KEKi äripiirkonna detailplaneering Keila Linnavalitsus esitas 28.04.2022 kirjaga nr 7-4/44-5 Rahandusministeeriumile Harju KEKi äripiirkonna detailplaneeringu (edaspidi ka detailplaneering) planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 138 alusel detailplaneeringu avalikul väljapanekul esitatud arvamuste lahendamiseks ja heakskiidu saamiseks. Planeeritav ala, suurusega ca 9 ha, asub Keila linnas Tallinn-Paldiski mnt lähedal, hõlmates tootmis- ja ärimaa kinnistut Paldiski mnt 19, tootmismaa kinnistuid Paldiski mnt 21, 23 ja Ehitajate tee 6 ning transpordimaa kinnistut Ehitajate tee lõik 1. Detailplaneeringuga kavandatakse moodustada 10 krunti, sh 1 ärimaa, 5 äri- ja tootmismaa, 1 tootmismaa ning 3 tootmismaa sihtotstarbega krunti. Juurdepääs planeeringualale on Paldiski maantee ja Ehitajate tee kaudu. Detailplaneering on kooskõlas Keila linna üldplaneeringuga. Detailplaneering algatati Keila Linnavalitsuse 10.09.2020 korraldusega nr 260 ning võeti vastu Keila Linnavalitsuse 22.12.2021 korraldusega nr 371. Ajavahemikul 14.01.–28.01.2022 toimus detailplaneeringu avalik väljapanek, mille kestel esitas 26.01.2022 kirjaliku arvamuse Peeter Tomesti. Kohalik omavalitsus vastas arvamusele 10.02.2022 kirjaga nr 4.2-1.6/54-7 ning korraldas avaliku arutelu. Arvamusi esitanud isik jäi oma seisukohtade juurde. Vastavalt PlanS § 138 lõike 4 punktile 2 on Rahandusministeeriumi pädevuses detailplaneeringu avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isikute ja planeeringu koostamist korraldava kohaliku omavalitsuse ärakuulamine ning seisukoha andmine arvamuste kohta, kui neid arvamusi planeeringu koostamisel ei arvestatud. Rahandusministeeriumi REHO Harju talituses korraldati 07.06.2022 detailplaneeringu avalikul väljapanekul arvamusi esitanud isikute ja kohaliku omavalitsuse esindajate seisukohtade ärakuulamiseks nõupidamine, kus osalesid lisaks Rahandusministeeriumi ja kohaliku omavalitsuse esindajatele arvamusi esitanud isik, planeeringu koostaja ning planeeritava kinnisasja omanik. 07.06.2022 toimunud ärakuulamise arutelu tulemusena saavutati kompromiss arvamuse ja küsimuste punktide osas, mis puudutasid insolatsiooniuuringut, projekteerimistingimuste väljastamist ning lubatavaid tegevusi Paldiski mnt 50 kinnistul. Arvamuskirja ülejäänud punktide osas arvamuse esitanud isik ja kohalik omavalitsus kokkuleppele ei jõudnud. Seetõttu annab Rahandusministeerium tulenevalt PlanS § 138 lõikest 5 lahendamata jäänud arvamuspunktide kohta oma kirjaliku seisukoha. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Avalikul väljapanekul esitatud kirjaliku arvamuse ja kohaliku omavalitsuse vastuse kokkuvõte ning Rahandusministeeriumi seisukohad P. Tomesti püstitas oma arvamuskirjas mitmeid küsimusi: Kuidas sobitub Keila kuvandiga – looduslähedase ja rahuliku elukeskkonnaga roheline ja keskkonnasõbralik väikelinn – planeeringulahendus, millega kavandatakse massiivne elamuskeskus, vähemalt 8-korruselise büroohoone, 600+ parkimiskohaga parkla ja 45 m kõrgune torn, kuid ei planeerita jalgrattateid? Kui mõistlik on planeerida peatänava äärde elamuskeskuse tagakülg ja tervisekeskuse fassaad? Kas detailplaneeringuga kavandatud lahendus ei mõju liiga massiivsena ega oma liiga suurt mõju naaberkinnistute Paldiski mnt 46, 48 ja 50 kortermajade elanikele, kelle elamud paiknevad tiheda liiklusega Uus-Paldiski maanteega. Keila Linnavalitsus vastas, et elamuskeskuse põhimahu maksimaalne lubatud korruselisus on 3 korrust (kõrgus kuni 8 m), piiratud alal hoonemahu põhjaosas on lubatud kuni 8 korrust (kõrgus kuni 45 m). Elamuskeskuse krundi parkimiskohtade arv on planeeritud 245, mitte 600+, normatiivsed 596 parkimiskohta on planeeritud kogu 8,6 ha suuruse planeeringuala kruntide üleselt. Neile lisaks on kavandatud tänavaäärsete parkimiskohtade võimalikud asukohad 39-le autole. Detailplaneeringus ei ole planeeritud elamuskeskust tagaküljega peatänava poole. Tagaküljeks võib tinglikult pidada hoone kirdenurka, kuhu on kavandatud kauba laadimise võimalused. Hoone täpsed fassaadilahendused selguvad projekteerimis- etapis. Planeeringulahenduses on ette nähtud üldplaneeringu kohane 3 m laiune kergliiklustee Paldiski mnt äärde, mis ühendab olemasolevad ja varem planeeritud kergliiklusteed. Kergliiklusteel tohivad liigelda ka jalgratturid. Samuti on kergliiklusteed ette nähtud loodavate uute tänavate äärde. Linnavalitsus möönis, antud keskuse rajamine mõjutab elanikke kindlasti, kuid selgitas, et detailplaneeringu avalikustamine toimubki selleks, et elanikke teavitada ning nende arvamustega arvestada. Rahandusministeerium märgib, et PlanS § 124 lõike 2 kohaselt on detailplaneeringu eesmärk eelkõige üldplaneeringu elluviimine ja planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine. Kohaliku omavalitsuse hinnangul kajastab detailplaneering hetkeolukorda planeeringualal objektiivselt ning vastab Keila linna üldplaneeringule, seega täidab detailplaneering varem sõlmitud ühiskondliku kokkuleppe tingimusi. Rahandusministeeriumi pädevuses on planeeringulahenduse seadustele ja teistele õigusaktidele vastavuse kontrollimine. Ehitise mahu, kõrguse, miljöösse sobivuse jms tingimused otsustab kohalik omavalitsus iseseisvalt kaalutlusõigusest lähtuvalt. Detailplaneeringu seletuskirjast nähtuvalt plaanitakse luua toimiv ühtne teedevõrk koos eriliigilistele liikumisviisidele (sh kergliiklusteed) ohutu liikluskorraldusega. Nähakse ette otstarbekas tehnovarustuse lahendus ning tasakaalustatud hoonestatud keskkond koos rohealadega, et tagada arendatava ja ümbritseva piirkonna jätkusuutlik koostoimimine. Korrastatud linnaruum ja elukeskkonna hea kvaliteet tõstab Keila kui väljakujunenud turvalise miljööga väikelinna konkurentsivõimet teiste linnade kõrval ning väldib elanike rahulolematust ja väljarännet (detailplaneeringu seletuskirja ptk 5 lk 9). Seletuskirja peatükis 5.5. on tingimusena välja toodud, et kavandatavate ehitiste arhitektuur peab olema planeeritavasse avalikku ruumi sobiv, kaasaegne, kõrgetasemeline ja ümbritsevat keskkonda väärtustav. /… / Vaated planeeringualale kavandatud terviklahendusele, sh hoonetele nii korterelamutest kui avalikelt tänavatelt, peavad olema igakülgselt nauditavad. 2 Antud juhul on kohalik omavalitsus esitanud põhjendused planeeringualale kuni 27 erineva kõrguse ja otstarbega hoone planeerimise osas. Rahandusministeerium ei saa anda hinnangut planeeringu sisulisele lahendusele, mille otstarbekuse üle on kaalutlusõiguse alusel ainupädev otsustama kohalik omavalitsus, kelle kompetentsi kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse järgi kuuluvad kohaliku elu küsimuste, kaasa arvatud ruumilise planeerimise, iseseisev ja lõplik korraldamine ning otsustamine. Seega juhul, kui planeeringulahendus ei ole vastuolus kehtivate seaduste ja õigusaktidega, on erinevate isikute huvide arvesse võtmisel ning planeeringuga konkreetsete maakasutus- ja ehitustingimuste määramisel otsustajaks kohalik omavalitsus. Rahandusministeerium on seisukohal, et antud küsimuses ei ole Keila Linnavalitsus oma diskretsiooni valesti kohaldanud ning seejuures oma pädevuse piire ületanud, vaid on täitnud talle seadusega antud kaalutlus- ja selgitamiskohustust. Kokkuvõte PlanS § 9 kohaselt on planeerimismenetlus avalik. Avalikkuse kaasamise kõige tähtsamaks ja laiaulatuslikumaks võimaluseks on planeeringu avaliku väljapaneku korraldamine, mille jooksul saavad oma ettepanekuid ja arvamusi planeeringulahenduse kohta esitada kõik planeeringulahendusest puudutatud isikud. Planeeringumenetluse etappidest avalikkuse teavitamise kord on sätestatud planeerimisseaduses. Rahandusministeeriumile heakskiiduks esitatud materjalidest nähtub, et kohalik omavalitsus on avalikkust PlanS § 135 lõike 7 nõuete kohaselt teavitanud detailplaneeringu avaliku väljapaneku toimumise ajast ja kohast ning planeeritava tegevuse iseloomust vastavates ajalehtedes ning linna veebilehel. Kinnisomandi planeerimisel on tavaline, et omavahel põrkuvad naaberkinnistute omanike õigused ja huvid. Paratamatult ei pruugi ühe kinnisasja intensiivsem kasutamine meeldida naaberkinnistute omanikele, kes on huvitatud oma senise keskkonna säilitamisest. Detailplaneeringu kehtestamisel ei saa aga olla takistuseks igasugune naabri harjumuspärase keskkonna muutumine, kuna naabrite omandiõigused ei ole piiramatud. Naabrusõigused ei kaalu üle detailplaneeringuala kinnisasja omaniku omandiõiguseid ja planeerimis- diskretsiooni omava kohaliku omavalitsuse seisukohti. Kruntide ehitusõiguse ning kohaliku tähtsusega haljasalade suuruse ja avalikele huvidele vastavuse üle otsustamisel on kohalikul omavalitsusel kaalutlusõigus ning ta on oma otsuste tegemisel sõltumatu. Kohalik omavalitsus peab kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega võimalusel vältima planeeringulahenduse kujundamisel ka planeeringulahendusest puudutatud isikute subjektiivselt tajutavate õiguste riivamist. Kuna kohaliku omavalitsuse peamiseks eesmärgiks planeerimisel on territooriumi säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu kujundamine, siis on paratamatu, et alati ei pruugi olla võimalik kõikide planeeringulahendusest puudutatud isikute soovidega arvestada. Kohalikul omavalitsusel on õigus planeeringu avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemusel planeeringut parandada ja täiendada, mistõttu kujuneb iga konkreetse planeeringu lõplik lahendus välja alles vahetult enne selle kehtestamist. Seega lõplikuks otsuseks arvamuste ja ettepanekute suhtes on detailplaneeringu kehtestamise otsus, mitte vastus arvamustele ja ettepanekutele. PlanS § 126 on sätestatud detailplaneeringu ülesanded, mida planeeringu koostamisel järgitud on. Kuna heakskiiduks esitatud detailplaneeringus on seadusest tulenevad ülesanded täidetud, ei saa Rahandusministeerium planeerimisdiskretsiooni teostava kohaliku omavalitsuse asemel asuda ise otsustama, kas sellistel tingimustel ja ulatuses planeerimine antud kohas on mõistlik, otstarbekas ja põhjendatud. Kui seadust on järgitud, otsustab krundi ehitusõiguse, hoonestusala ulatuse, naabrite ettepaneku arvesse võtmise jms üksikasjade osas 3 kaalutlusõigusest tulenevalt kohalik omavalitsus iseseisvalt ning heakskiidu andmise üle otsustaja ei saa enda subjektiivsetest eelistustest lähtuvalt planeerimisautonoomiat omavale kohalikule omavalitsusele ette kirjutada, missugune peaks olema viimase kaalutlusotsus. Abihoonete paiknemise jms tingimuste otstarbekuse osas hinnangut andes väljuks Rahandusministeerium talle seadusega antud pädevuse piiridest. Kokkuvõtvalt asub Rahandusministeerium seisukohale, et detailplaneeringu koostamisel ei ole rikutud arvamusi esitanud isikute seadusest tulenevaid õigusi, mis kuuluksid heakskiidu andja poolt tagamisele. Detailplaneeringu koostamisel on arvestatud planeerimisseaduses sätestatud planeeringu avaliku menetluse nõuetega ning lähtutud PlanS §-s 126 detailplaneeringu sisule esitatavatest nõuetest. Detailplaneering on kooskõlastatud asjakohaste asutuste ja võrguvaldajatega. Käesoleval juhul on kohalik omavalitsus asunud seisukohale, et detailplaneeringus on selline planeeringulahendus piisavalt põhjendatud. Neid põhjendusi aktsepteerib ka Rahandusministeerium, kelle hinnangul puuduvad asjaolud, mis ei võimaldaks heakskiidu andmise menetlust lõpule viia või tooksid kaasa menetluse uuendamise vajaduse ning takistaksid detailplaneeringule heakskiidu andmise üle otsustamist vastavalt PlanS § 138 lõikes 4 sätestatud pädevusele. Võttes aluseks PlanS § 138 lõike 3 ning arvestades riigihalduse ministri 11.11.2021 käskkirja nr 153 punktis 2 antud volitust, annan heakskiidu Keila linn, Harju KEKi äripiirkonna detailplaneeringule ning tagastan planeeringu kohalikule omavalitsusele edasiseks menetlemiseks ja kehtestamise üle otsustamiseks. Juhin tähelepanu, et heakskiitu detailplaneeringule ei saa pidada eelhaldusaktiks. Tegemist on haldusmenetluse seaduse § 16 lõike 1 kohase siduva iseloomuga kooskõlastusega, mis on menetlustoiming, mitte iseseisev haldusakt. Nagu muidki menetlustoiminguid saab sellist kooskõlastust reeglina vaidlustada üksnes koos lõpliku haldusaktiga.1 Planeeringulahendusega jätkuvalt mittenõustumisel on arvamusi esitanud isikul võimalik, kohaliku omavalitsusega ja planeeritava kinnisasja omanikuga kohtuväliselt kokkuleppele mittejõudmisel, pöörduda oma subjektiivsete õiguste kaitseks halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Kehtestatud planeeringu vaidlustamist reguleerib PlanS § 141. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Sarnet regionaalvaldkonna asekantsler Lisaadressaadid: P. Tomesti, Aktsiaselts Harju KEK, Guru Projekt OÜ Loona Kangur 715 5803 [email protected] 1 RKHKo 3-3-1-12-07 4
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel