Hiiumaa Vald Teie 17.06.2022 nr 8-3/227-3
Kõrgessaare Osavalla Valitsus
Meie 04.07.2022 nr 15-3/5218-2
Arvamus ning täiendavate koostöötegijate ja kaastavate
määramine Ristna kinnistu detailplaneeringule
Hiiumaa valla Kõrgessaare Osavalla Valitsus esitas 17.06.2022 Rahandusministeeriumile
planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 85 lõike 1 alusel arvamuse andmiseks Kalana küla,
Ristna kinnistu detailplaneeringu.
Detailplaneering on algatatud Hiiumaa Vallavolikogu 27.08.2020 otsusega nr. 211. Nimetatud
otsusega jättis Hiiumaa Vallavolikogu algatamata keskkonnamõju strateegilise hindamise,
kuna eelhinnangu kohaselt detailplaneeringu elluviimisel eeldatavalt oluline negatiivne
keskkonnamõju puudub. Samal seisukohal on Keskkonnaamet 07.08.2020 kirjas nr 6
5/20/11716 2.
Planeeringuala, suurusega 33.44 ha, on maatulundusmaa sihtotstarbega hoonestamata Ristna
kinnistu (39201:001:1461), kõlvikuliselt koosseisult metsamaa, looduslik rohumaa ja muu
maa. Juurdepääs planeeringualale on Puski-Kõpu-Ristna (12136) riigiteelt mööda erateed läbi
Ida-Punkt kinnistu. Tee kavandatakse avalikku kasutusse määrata, kinnistu valdaja on
detailplaneeringu koostamisse kaasatud.
Detailplaneeringu eesmärk on jagada planeeringuala üheteistkümneks krundiks. Määrata
kaheksale elamumaa sihtotstarbega krundile ehitusõigus ja hoonestusala kuni 8 m kõrguse
elamu ja kolme kuni 6 m kõrguse abihoone rajamiseks ehitisealuse pinnaga 600 m2. Määrata
maatulundusmaa ja ärimaa sihtotstarbega 14,5 ha suurusele krundile ehitusõigus ja
hoonestusala kahe kuni 8 m kõrguse teenindus- ja toitlustushoone rajamiseks ehitisealuse
pinnaga kokku 500 m2. Planeeritakse kaks transpordimaa sihtotstarbega krunti. Määratakse
tehnovõrkude paiknemine, liikluskorraldus, olulisemad arhitektuurinõuded, servituutide ja
kitsenduste vajadus, haljastuse ja heakorra põhimõtted.
Planeeringuala paikneb nõrgalt kaitstud põhjaveega piirkonnas ja jääb osaliselt ranna- või
kalda ehituskeeluvööndisse. Ala paikneb osaliselt Kõpu looduskaitseala Ristna
piiranguvööndis, looduskaitseala kuulub Natura 2000 võrgustikku Kõpu loodusalana.
Planeeringualal on registreeritud III kaitsekategooria taimeliikide kasvukohad ja Natura 2000
loodusdirektiivi elupaigatüüp lubjarikas aruniit 6210*. Ristna piiranguvööndis on kõigi
hoonete ja rajatiste püstitamine lubatud üksnes Keskkonnaameti nõusolekul ja kaitseala
tarbeks. Detailplaneeringu koostamisel tehakse koostööd ja kooskõlastatakse see
Keskkonnaametiga.
Planeeringuala piirneb Läänemere kallasrajaga. PlanS § 126 lõike 1 kohaselt on
detailplaneeringu üks ülesannetest kallasrajale avaliku juurdepääsu tagamine.
Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 38 lõike 4 kohaselt peab kaldaomanik igaühel
lubama kallasrada kasutada ja § 38 lõike 71 kohaselt juurdepääsu kallasrajale planeeringuga
kehtestatud tingimustel tagama. Detailplaneeringus on juurdepääs kallasrajale võimaldatud.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Planeeringualal asuvad II Maailmasõja ja nõukogude perioodi kaitserajatised ja hooned
(edaspidi kultuurimälestised). Muinsuskaitseamet ei ole pidanud vajalikuks muinsuskaitse
eritingimuste koostamist, kuna kavandatav tegevus ei mõjuta kultuurimälestiste säilimist ja
vaadeldavust (18.08.2021 kiri nr. 5.1-17.5/2541-1).
17.01.2003 kehtestatud Kõrgessaare valla üldplaneeringu ja 12.11.2010 kehtestatud
üldplaneeringu teemaplaneeringu kohaselt paikneb planeeringuala kaitsealuse, juhtotstarbeta
ning äri- ja teenindusettevõtete juhtotstarbega maa-alal. Detailplaneeringuga tehakse
ettepanek äri- ja teenindusettevõtete juhtotstarve muuta elamumaa juhtotstarbeks.
Lähtudes esitatud planeeringumaterjalidest, märgin järgmist:
1. Hiiu maakonnaplaneeringu 2030+ (edaspidi maakonnaplaneering) kohaselt paikneb
planeeringuala Ristna-Oham I klassi maakondliku tähtsusega väärtuslikul maastikul, mille
väärtuseks on kõrge puhkeväärtusega, inimtegevusest vähe mõjutatud metsad ja rannad
ning kulktuurimälestised. Maakonnaplaneeringu kohaselt ala üldiselt elamuehituseks ei
sobi, kuid sobib turismi ja puhkemajanduse arendamiseks ja selleks tuleb luua vastav
infrastruktuur (parklad, teerajad, lõkke- ja puhkekohad jne). Ristna rannaäärseid,
sihtkaitsevööndisse mittekuuluvaid metsi tuleks majandada püsimetsana, militaarala
tuleks hoida metsastumast ja vajadusel niita.
Maakonnaplaneeringu kohaselt paikneb planeeringuala Ristna ranna ja rannikumetsade
puhkealal. Puhkealad on piirkonnad, mis sobivad looduslikult puhkeotstarbeks ning mida
nii kohalikud inimesed kui ka turistid puhkamiseks, taastumiseks, liikumisharrastusteks
jne kasutavad. Puhkajate rohkus eeldab läbimõeldud infrastruktuuri, regulaarset hooldust
ja puhkerajatiste planeerimist. Arvestada tuleb looduskaitseala kaitse-eesmärkidega,
mõjudega kooslustele, Natura elupaikadele, kaitstavatele taime ja loomaliikidele.
Vajadusel tuleb läbi viia mõjude hindamine või Natura hindamine, kavandatavad
tegevused tuleb kooskõlastada kaitseala valitsejaga.
Maakonnaplaneeringu kohaselt paikneb planeeringuala osaliselt rohelise võrgustiku
tuumalal. Rohelisel võrgustikul võib arendada majandustegevust, kui see ei ole vastuolus
kehtivate seaduste, kaitse-eeskirjade või planeeringutega ning kui see ei ohusta rohelise
võrgustiku toimimist.
Palun detailplaneeringu koostamisel järgida maakonnaplaneeringus toodud
soovitusi.
2. Juhin tähelepanu, et PlanS § 131 kohaselt on planeeringu koostamise korraldaja
kohustatud oma kulul välja ehitama detailplaneeringukohased avalikuks kasutamiseks ette
nähtud tee ja sellega seonduvad rajatised, haljastuse, välisvalgustuse ning tehnorajatised,
kui planeeringu koostamise korraldaja ja detailplaneeringust huvitatud isik ei ole kokku
leppinud teisiti. Planeeringu koostamise korraldaja võib huvitatud isikuga sõlmida
halduslepingu, millega huvitatud isik võtab kohustuse käesoleva paragrahvi lõikes 1
nimetatud detailplaneeringukohaste ja planeeringulahenduse elluviimiseks otseselt
vajalike ning sellega funktsionaalselt seotud rajatiste väljaehitamiseks või
väljaehitamisega seotud kulude täielikuks või osaliseks kandmiseks. Haldusleping on
detailplaneeringu lisa ja avalikustatakse kohaliku omavalitsuse veebilehel.
3. PlanS § 3 lõike 2 kohaselt koosneb planeering planeerimise tulemusena valminud
seletuskirjast ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku.
Planeeringu seletuskirjas esitatakse planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad
järeldused ja ruumilise arengu eesmärgid, nende saavutamiseks valitud
planeeringulahenduse kirjeldus ning valiku põhjendused.
Põhijoonisel kruntide ehitusõiguse tabelis on maatulundusmaa ja ärimaa sihtotstarbega
krundi Pos 9 hoonete suurimaks lubatud arvuks märgitud neli. Seletuskirja kohaselt
2
määratakse krundile ehitusõigus ja hoonestusala kahe teenindus- ja toitlustushoone
rajamiseks. Palun seletuskiri ja põhijoonis kooskõlla viia.
Detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta üldplaneeringuga määratud maakasutuse
juhtotstarvet. PlanS § 142 lõike 1 kohaselt võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral
sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut. Kohalik
omavalitsus peab kaaluma, kas üldplaneeringu muutmine on vajalik ja põhjendatud. PlanS §
142 lõige 7 sätestab, et kui detailplaneering sisaldab kehtestatud üldplaneeringu
põhilahenduse muutmise ettepanekut, peab kuuluma detailplaneeringu koosseisu
üldplaneeringu teksti ja jooniste vastava osa muudatuste ettepanek ning muutmise vajaduse
põhjendus.
Kohaliku omavalitsuse kinnitusel on Ristna kinnistu detailplaneeringu koostamisel tehtud
koostööd Keskkonnaameti, Muinsuskaitseameti ja Päästeameti Lääne Päästekeskusega ning
kaasatud on Elektrilevi OÜ, naaberkinnistute valdajad OÜ Psycho, RMK, ATV Transpordi AS
samuti isikud, kes selleks on soovi avaldanud.
Võttes aluseks PlanS § 142 lõike 4 ja arvestades Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruses
nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute
kooskõlastamise alused“ sätestatut ning lähtudes riigihalduse ministri 11.11.2021
käskkirja nr 153 punktis 2 antud volitusest, ei pea vajalikuks määrata täiendavalt
asutusi ja isikuid, kellega Ristna kinnistu detailplaneeringu koostamisel tuleb teha
koostööd ja planeering ka kooskõlastada. Lisaks eelpool nimetatutele tuleb
detailplaneeringu koostamisse kaasata Maa-amet ja Keskkonnaministeerium
(piirinaabri Puhkuse kinnistu omanik on Eesti Vabariik).
Palun kohalikul omavalitsusel tagada, et detailplaneeringu koostamisse oleksid kaasatud kõik
isikud, kelle õigusi võib planeeritava tegevuse elluviimine puudutada, ja isikud, kes on
avaldanud soovi olla kaasatud planeerigu koostamisel.
Juhin tähelepanu, et PlanS § 127 lõike 5 kohaselt detailplaneeringu koostamise vältel
avalikustatakse see koos olulisemate lisade, eelkõige uuringute, kooskõlastuste, arvamuste ja
muu ajakohase teabega detailplaneeringu koostamise korraldaja veebilehel. Vastavalt PlanS §
3 lõikele 4 kuuluvad lisad planeeringu koosseisu. Lisad sisaldavad teavet planeeringu
algatamise taotluse, planeerimismenetluse käigus tehtud menetlustoimingute ja koostöö,
samuti planeeringu elluviimiseks vajalike tegevuste ja vajadusel nende järjekorra kohta ning
muud planeeringuga seotud ja säilitamist vajavat teavet.
Palun hoida Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna Lääne talitust kursis
detailplaneeringu koostamisega.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Sarnet
regionaalvaldkonna asekantsler
Lisaadressaat: Hiiumaa Vallavalitsus,
[email protected]
Urve Pill 715 5809,
[email protected]
3