dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Vastus pöördumisele

Rahandusministeerium · 4. juuli 2022
Viit
1.1-11/5220-2
Registreeritud
4. juuli 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Haridus- ja Teadusministeerium
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE
Sari
1.1-11 Ettepanekud ja arvamused ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.1-11/2022
Vastutaja
Triin Tomingas (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Eelarvepoliitika valdkond, Riigieelarve osakond, Välisvahendite talitus)

Failid

  • 📎1.1-115220-2 04.07.2022 Väljaminev kiri.asice547 KB

Sisu (failidest)

Teie 17.06.2022 nr 8-2/22/2700, Haridus- ja Teadusministeerium HTM/22-0732/-1K [email protected] Meie 04.07.2022 nr 1.1-11/5220-2 Taaste- ja vastupidavusrahastu reformi 2 „Oskuste reform ettevõtete digipöördeks" elluviimiseks toetuse andmise tingimused Austatud minister, Vaadanud läbi Taaste- ja vastupidavusrahastu komponendi 1 „Ettevõtete digipööre“ reformi 2 „Oskuste reform ettevõtete digipöördeks" elluviimiseks toetuse andmise tingimused, toob Rahandusministeerium eelnõu kooskõlastamiseks välja järgmised märkused ja ettepanekud: 1) Palume käskkirja punkti 6 teise lõigu viimases lauses asendada sõna „hange“ sõnaga „riigihange“ sobivas käändes ja vormis. 2) Palume korrigeerida eelnõu punkt 11.2 sõnastust, kuna sellisel kujul ei ole sätte mõte üheselt arusaadav. 3) Eelnõu punktides 12.4 ja 12.5 kasutatakse mõistet „abi saaja“, kuid punktis 12.8 „toetuse saaja“. Samas on „toetuse saajaks“ vastavalt käskkirja punktile 9.2 Haridus- ja Teadusministeerium (HTM). Kui punktis 12.8 ei ole siiski mõeldud HTMi, siis tuleks „toetuse saaja“ asendada õige terminiga. Lisaks juhime tähelepanu, et komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 (VTA määrus) alusel on kohustus säilitada abi andmisega seotud andmeid 10 aastat abi andjal, mitte abi saajal. Siiski võib liikmesriik panna abi saajale ka karmimaid kohustusi. 4) Eelnõu punkt 12.11: kirjas on, et kui ettevõtja vähese tähtsusega abi piirmäär on täis, siis rakendatakse komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 (üldine grupierandi määrus) artikli 31 tingimusi ehk antakse koolitusabi. Juhime tähelepanu, et nii nagu on vajalik eelnõus sätestada vähese tähtsusega abi põhitingimused, tuleb ka üldise grupierandi määruse alusel antava riigiabi puhul täpsemalt kirja panna sellise abi andmise tingimused (vt kopeeritud Rahandusministeeriumi riigiabi kodulehelt): Üldpõhimõtted, millest grupierandi määruse alusel koostatud abikavas peab abi saajat teavitama: - täpne viide vastavale Euroopa Komisjoni määrusele ja vastavale artiklile; - välistused, sh loetelu mitteabikõlblikest sektoritest, raskustes ettevõtja toetamise välistus, välistus ettevõtjatele, kellel on tagasi maksmata Euroopa Komisjoni Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 eelneva otsuse alusel tagasinõutu toetus (võib ka viitega grupierandi määruse vastavatele artiklitele); - ergutava mõju nõue vastavalt grupierandi määruse artiklile 6; - abikõlblikud kulud vastavalt grupierandi määrusele; - abi suurus ja osakaal, mis ei ületa grupierandi määruses sätestatud; - abi andmisega seotud dokumentide säilitamise nõue (abi andjal) vastavalt grupierandi määruse artiklile 12 (s.o 10 aastat viimase abi andmisest ehk otsuse tegemisest). Kuna üldise grupierandi määruse alusel abi andmiseks peavad abi saajad (käesoleval juhul VKEd) esitama abi andjale abi taotluse, siis tekib küsimus, kuidas käesoleva meetme raames korraldatakse abi taotluste esitamine/vastuvõtmine. Abi taotluse esitamine on kohustus, mis on sätestatud üldise grupierandi määruse art 6 lõikes 2, kus on toodud ka teave, mida abi taotlus peab sisaldama. Lisaks juhime tähelepanu, et üldise grupierandi määruse alusel riigiabi andmiseks on abi andjal vaja esitada Euroopa Komisjonile grupierandi teatis vastavalt üldise grupierandi määruse artikkel 11 lõige 1 punktile a ning konkurentsiseaduse § 342 lõikele 3. 5) Regionaalarengu tegevuskava rakendusplaani 2021-2024 punkti järgi 8.2 kaalutakse RRFi meetme Digipööret toetavate oskuste arendamine kavandamisel ja elluviimisel piirkondlikke vajadustega arvestamist ja piirkonniti diferentseeritud lahenduste kasutamist meetme rakendamisel. Kooskõlastamisele esitatud käskkirja eelnõu neid kaalutlusi ei kajasta. Palume eelnõud täiendada. Lisaks esitame omapoolsed kommentaarid mitteametlikult 13.06.22 e-kirjaga esitatud riigiabi analüüsi osas: 1) Osa I, punktid 2.1 ja 2.2: tuleks selgitada, kas ümber- ja täiendõppes saava osaleda vaid eraisikud. Kui siiski võivad osaleda ka ettevõtjad, siis ei saa väita, et tegemist pole riigiabiga nende töötajatele, kuna ilma toetuseta peaksid ettevõtjad ka sellise üldise täiendkoolituse eest oma vahenditest maksma. 2) Osa II: pealkiri on „Toetuse saaja“, kuid käskkirja p 9.2 kohaselt on toetuse saajaks HTM. Selgitame, et „ettevõtjana“ käsitatakse vastavalt Euroopa Kohtu praktikale isikut, kes osaleb majandustegevuses. Majandustegevus on mis tahes tegevus, mis sesineb kaupade ja teenuste pakkumises turul (vt Euroopa Komisjoni riigiabi mõiste teatise osa 2.1). Kui täienduskoolitused ei ole riikliku haridusteenuse osa, mida tavapäraselt rahastabki riik, siis ei saa väita, et kõrgkoolid ja kutsekoolid ei paku täienduskoolituse näol teenuseid turul. Eeldame, et sarnaseid koolitusi võivad pakkuda või pakuvad ka teised (koolitus)firmad. Üksuse liigitamist ettevõtjaks tuleb vaadata konkreetse tegevuse (siin: ümber- ja täiendõppe läbiviimine) raames. Analüüsis on keskendatud kõrgkoolidele ja kutsekoolidele kui täiendkoolituse läbiviijatele, kuid käskkirja punktis 6 on kirjas, et tegevus 3.2 viiakse ellu läbi hangete. Seega võib sellest järeldada, et käskkirja punktides 3.2.1-3.2.3 nimetatud tegevusi (koolitusi) viivad läbi hanke võitjad (kes ei pruugi olla samad kõrgkoolid ega kutsekoolid), kuid sellest pole riigiabi analüüsis kirjutatud. 3) Osa III: riigiabi võib esineda nii koolituste läbiviijate (nt kõrgkoolid) tasandil kui ka lõppsaaja (ehk koolitatava, nt VKEd) tasandil. Seepärast tuleks ka riigiabi analüüsis 2 analüüsida abi olemasolu mõlemal tasandil. Praegu on selline analüüs osaliselt osa II ja osaliselt osas III. Punkti 3.2 lõpus on kirjas, et Eestis kaetakse kutse- ja kõrgharidusega seotud kulud valdavalt avalikest vahenditest, kuid antud juhul on tegemist ümber- ja täiendõppega – seega tuleks siiski keskenduda vaid ümber- ja täiendõppele. 4) Osa IV: osa viimases lauses kirjutatakse, et VTA määruses toodud piiranguid tuleb kõikide toetuse andmise otsuste tegemisel arvestada. Palume selgitada, kas ja kes teeb (vähese tähtsusega) abi andmise otsuseid. 5) Osa V: siin on viidatud „Digitaalse ettevõtte juhtimisvõimekuse programmile“, kuid sellise nimega programmist käskkirjas ei kirjutata. Koolitusabi andmise kohta üldise grupierandi määruse artikkel 31 alusel kirjutasime eespool seoses käskkirja punktiga 12.11. Palume Teil eelnõud eelneva alusel täiendada ning edastada meile teadmiseks eelnõu uuendatud versioon ning hiljem ka eelnõus viidatud tegevuskava. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Keit Pentus-Rosimannus rahandusminister Triin Tomingas 611 3002 [email protected] 3
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel