Riigikantselei
[email protected] Meie 04.07.2022 nr 1.1-10.1/4393-2
Toetusfondi määruse muutmine
Austatud riigisekretär
Esitame Vabariigi Valitsuse istungile Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 6.
veebruari 2015. a määruse nr 16 „Riigieelarve seaduses kohaliku omavalitsuse üksustele
määratud toetusfondi vahendite jaotamise ja kasutamise tingimused ja kord” muutmine”
eelnõu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Keit Pentus-Rosimannus
Rahandusminister
riigihalduse ministri ülesannetes
Lisad: eelnõu ja seletuskiri
Andrus Jõgi 6113434
[email protected]
Lisaadressaadid: Eesti Linnade ja Valdade Liit
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 6. veebruari 2015. a
määruse nr 16 „Riigieelarve seaduses kohaliku omavalitsuse üksustele
määratud toetusfondi vahendite jaotamise ja kasutamise
tingimused ja kord” muutmine” eelnõu seletuskiri
I. Sissejuhatus
1. Sisukokkuvõte
Kui kohaliku omavalitsuse üksus (edaspidi KOV) annab oma kooli pidamise üle riigile või
teisele KOVile, võimaldatakse eelnõuga haridustoetus kaasa anda. Praegune määruse sõnastus
sellist võimalust ette ei näe.
Riigi 2022. a lisaeelarvega nähti ette täiendavad vahendid KOVidele Ukraina sõjapõgenike
tõttu lisandunud rahvastikutoimingute ja toimetulekutoetuse menetluskulude katteks.
Tavalistel aastatel makstakse KOVidele toimingute eest hüvitist eelmise aasta toimingute arvu
alusel. Selleks, et Ukraina sõjapõgenike tõttu täiendavate toimingute eest saaks 2022. a suvel
KOVidele hüvitist maksta, nähakse eelnõuga ette, et 2022. a võetakse erandjuhul arvesse
toimingute arvu suurenemine aasta keskel. Selle võrra korrigeeritakse toimingute eest hüvitise
maksmist 2023. a.
2. Eelnõu ettevalmistaja
Määruse eelnõu koostas Rahandusministeeriumi kohaliku omavalitsuse finantsjuhtimise
osakonna nõunik Andrus Jõgi (telefon 6 113 434). Juriidilise ekspertiisi tegi eelnõule
Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna õigusloome valdkonna juht Virge Aasa
(telefon 6 113 549, e-mail
[email protected]).
3. Märkused
Eelnõu on kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseaduse ja teiste valdkonda reguleerivate
õigusaktidega. Eelnõu ettevalmistamisel ei ole aluseks võetud teiste riikide õigusakte.
Eelnõu kohaselt muudetakse määruse kehtivat redaktsiooni avaldamise märksega (RT I,
29.12.2021, 70).
II. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
1) Üldhariduskoolide pidamiseks saadava toetuse edasiandmine
Toetusfondi määruse § 1 reguleerib, kuidas võib KOV saadud toetust kasutada. Praegu lubab
määrus toetust kasutada ainult oma koolide õpetajate palkade maksmiseks ning aasta keskel
kooli üleandmisel nt riigile ei saa KOV haridustoetust samal sihtotstarbel kasutamiseks edasi
anda. Kooli üleandmisel tegevus jätkub ja säilib vajadus määratud vahendite järele. Põhikooli-
ja gümnaasiumiseaduse § 81 lõike 4 punkti 7 alusel lepitakse kooli üleandmisel kokku ka
eelarvelistes küsimustes ning on otstarbekas võimaldada riigi toetuse uuele koolipidajale edasi
anda samal sihtotstarbel kasutamiseks. Päevakorral on näiteks Kohtla-Järve Järve kooli ja
Pärnu Täiskasvanute Gümnaasiumi riigile üleandmine.
2) Rahvastiku toimingute menetluste ennetav hüvitamine
Kehtiva korra kohaselt on andmekogusse kandmiseks isikukoodi andmise kulude hüvitis 6,82
eurot. Eelnõu punktidega 2 ja 3 täpsustatakse andmekogusse kandmiseks isikukoodi andmise
toiminguid selliselt, et vajadusel oleks eristatav isikukoodi andmisega seonduv dokumentide
1
vastuvõtmine ja andmete rahvastikuregistrisse kandmine ning isikukoodi andmiseks kande
tegemine. Muudatus on tingitud Ukraina sõjapõgenikele isikukoodide väljastamisest, kus
isikukoodi väljastamisega seotud toimingu erinevad etapid võivad olla jagatud kahe erineva
teostaja vahel ja seda tuleb arvestada hüvitise jaotamisel.
Kehtiva õiguse kohaselt on andmekogusse kandmiseks isikukoodi andmise õigus
maakonnakeskuse KOVil. Seoses Ukraina põgenike saabumisega Eestisse tõusid isikukoodide
andmise menetlusjuhtumid suures mahus ja seetõttu ka maakonnakeskuse KOV-ide töö maht.
Seetõttu lepiti kokku, et ka teised KOVid võtavad vastu isikukoodi taotlejate dokumente ja
edastavad need rahvastikuregistri menetlustarkvara kaudu maakonnakeskuse KOV-ile
andmekogusse kandmiseks isikukoodi andmise menetluse läbiviimiseks.
Toimingu hüvitismäärade jagunemine kaheks on määratud riigi 2022. aasta lisaeelarve seaduse
§ 2 lõigetega 4 ja 5. Selle kohaselt andmekogusse kandmiseks isikukoodi andmise
dokumentide vastuvõtmise kulude hüvitiseks on 4,09 eurot ja andmekogusse kandmiseks
isikukoodi andmisel selle moodustamise kulude hüvitis 2,73 eurot.
Vastavalt riigi 2022. a lisaeelarve seletuskirjale on kulu hüvitise jaotusel mõõdetud varasemat
protsessi sisest kulgu ja arvestatud sellega, et isikukoodi andmise puhul on ajamahukam osa
tööst isiku tuvastamise ja dokumentide vastuvõtmisega ning andmete rahvastikuregistrisse
kandmisega seonduv. Kulude hüvitis jaotub järgmiselt: dokumentide vastuvõtmisega ja
andmete registrisse kandmisega seonduv 60% ja isikukoodi moodustamiseks kandega seonduv
40%.
Kui maakonnakeskuse KOV ei võta vastu isikukoodi andmiseks vajalikke dokumente, siis
saab ta hüvitise ainult isikukoodi moodustamiseks kande tegemise kulude katmiseks (2,73
eurot). Kui maakonnakeskuse KOV teeb kogu menetluse algusest lõpuni ise (dokumentide
vastuvõtmisest isikukoodi andmiseni), siis saab ta hüvitist mõlema etapi eest (6,82 eurot).
KOV-id, kes võtavad vaid dokumente vastu, saavad hüvitist ainult vastava etapi eest ehk 4,09
eurot.
Eelnõu § 1 punktiga 4 toetusfondi määrusesse lisatava § 10 lõikega 15 määratakse, et 2022. a
hüvitatakse ennetavalt osaliselt Ukraina sõjapõgenikele andmekogusse kandmiseks isikukoodi
andmise ja sisestamise ning perekonnaseisudokumentide andmehõivekannete tegemise kulud.
Hüvitist makstakse kahes jaos, võttes esimesel jaotamisel aluseks 2022. a veebruarist kuni
juuni lõpuni tehtud toimingute arvu ning teisel jaotamisel 2022. a juulist kuni oktoobri lõpuni
tehtud toimingute arvu. Novembri ja detsembri toimingute eest ei jõuta hüvitist arvestada
2022. a ning need lähevad hüvitamisele tavakorras 2023. a.
Riigi 2022. a lisaeelarve seadusega suurendatakse rahvastikutoimingute hüvitiseks ette nähtud
vahendite mahtu 233 930 euro võrra. Lisaks on võimalik kasutada 2021. a üle toodud
rahvastikutoimingute hüvitise jääke summas 51 970 eurot. Kui tegelike toimingute arv 2022.
a veebruarist oktoobrini ületab rahvastikutoimingute hüvitamiseks riigieelarves ette nähtud
eelarve mahtu, vähendatakse kohaliku omavalitsuse üksuste hüvitist proportsionaalselt eelarve
mahu piiresse. Käesoleval aastal arvesse võtmata jäänud juhtumid hüvitatakse tavakorras
järgmisel aastal.
Toiminguid, mille eest on hüvitist makstud 2022. a, ei võeta arvesse 2023. a
rahvastikutoimingute hüvitise maksmisel.
2
3) Toimetulekutoetuse maksmise korraldamise ennetav hüvitamine
Riigikogus vastuvõetud „Perehüvitiste seaduse, sotsiaalhoolekande seaduse ja
tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse“ (605 SE) § 2 punktiga 11
täiendatakse sotsiaalhoolekande seadust §-ga 1604, millega nähakse ette KOVidele
toimetulekutoetuse menetlemise ja väljamaksmise kulude hüvitamise erisus 2022. aastal.
Muudatuse kohaselt hüvitatakse KOVidele 2022. a toimetulekutoetuse menetlemise ja
väljamaksmise kulud lisaks SHS § 156 lõikes 2 toodud juhtumitele ka iga taotluse eest, mille
võrra on KOVile 2022. a jaanuarist kuni oktoobrini esitatud taotluse arv suurem võrreldes
2021. a samal perioodil esitatud taotluste arvuga.
Ajutise kaitse saanud Ukraina sõjapõgenikest suurem osa võib vajada toimetulekutoetust.
Toimetulekutoetust maksavad välja KOVid riigi eest ehk täidavad riiklikku ülesannet ja neile
tuleb selle maksmisega kaasnenud kulud hüvitada. Tavapärases korras hüvitatakse kulud
KOVidele järgmisel aastal tagantjärele, sest siis on selgunud täpne menetluste arv. Käesoleval
aastal toimub aga juhtumite arvus erakordne kiire tõus, kus juhtumite arv võib kasvada rohkem
kui kaks korda ning KOVidele on vajalik tagada täiendav ressurss nende taotluste
menetlemiseks. Vastasel juhul peaksid KOVid kulude kasvu katma oma eelarvest.
Hüvitamisel võetakse aluseks 2022. aasta jaanuarist kuni oktoobrini ajutise kaitse saajate
esitatud taotluste arv, et jõuaks hüvitise välja maksta käesoleval eelarveaastal. Käesoleval
aastal hüvitamata jäänud juhtumite eest makstakse hüvitis välja tavakorras järgmisel aastal.
Riigi 2022. aasta lisaeelarve seadusega suurendatakse toimetulekutoetuse maksmise ja
korraldamise hüvitise eelarvet 28 573 557 eurot.
III. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu ei ole vastuolus Euroopa Liidu õigusaktidega.
IV. Määruse mõjud
Üldhariduskoolide pidamiseks saadava toetuse edasi andmise võimaldamine paralleelselt
kooli üleandmisega toetab kooli tegevuse jätkumist ning tagab endiselt vahendite kasutamise
määratud otstarbel.
Rahvastikutoimingute ja toimetulekutoetuse maksmise korraldamise hüvitamise korralduse
muudatused võimaldavad tagada KOVidele juba käesoleval aastal vajalikud lisavahendid
suurenenud koormusega toime tulemiseks seoses Ukraina sõjapõgenikega.
V. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulutused ja määruse
rakendamise eeldatavad tulud
Määruse muutmisega viiakse toetusfondi vahendite jaotamise reeglid vastavusse riigi 2022. a
lisaeelarvega. Riigieelarvele täiendavaid kulusid ei kaasne.
VI. Jõustumine
Määrust jõustub üldises korras.
3
VII. Eelnõu kooskõlastamine
Eelnõu esitati kooskõlastamiseks Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Haridus- ja
Teadusministeeriumile, Siseministeeriumile ning Sotsiaalministeeriumile.
Siseministeerium tegi kooskõlastusringil ettepaneku sätestada, et isikukoodi andmise
menetluse jagamine kaheks etapiks kehtiks üksnes 2022. aastal. Eelnõu on vastavalt
kohendatud.
Eesti Linnade ja Valdade Liit tegi kooskõlastusringil ettepaneku eelnõus täpsustada, kuidas on
leitud isikukoodi andmise dokumentide vastuvõtmise kuluhüvitise ning andmekogusse
kandmiseks isikukoodi andmisel selle moodustamise kulude hüvitise proportsioonid. Eelnõu
on vastavalt täiendatud.
02.06.2022
4
EELNÕU
02.06.2022
VABARIIGI VALITSUS
MÄÄRUS
Vabariigi Valitsuse 6. veebruari 2015. a määruse nr 16
„Riigieelarve seaduses kohaliku omavalitsuse üksustele
määratud toetusfondi vahendite jaotamise ja kasutamise
tingimused ja kord” muutmine
Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 48 lõike 4 alusel.
Vabariigi Valitsuse 6. veebruari 2015. a määruses nr 16 „Riigieelarve seaduses kohaliku
omavalitsuse üksustele määratud toetusfondi vahendite jaotamise ja kasutamise tingimused ja
kord” tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 1 täiendatakse lõikega 15 järgmises sõnastuses:
„(15) Kohaliku omavalitsuse üksus võib üldhariduskoolide pidamiseks antav toetuse edasi anda
samal sihtotstarbel kasutamiseks teisele koolipidajale põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 81
toodud juhul.“;
2) paragrahvi 10 täiendatakse lõigetega 14–16 järgmises sõnastuses:
„(14) Toimetulekutoetuse menetlemise ja väljamaksmise kulud hüvitatakse 2022. aastal lisaks
sotsiaalhoolekande seaduse § 156 lõikes 2 toodud juhtumitele ka sama seaduse § 1604 kohaselt.
(15) 2022. aastal hüvitatakse ukraina sõjapõgenikele andmekogusse kandmiseks isikukoodi
andmise ja sisestamise ning perekonnaseisudokumentide andmehõivekannete tegemise kulud.
Hüvitist makstakse kahes jaos, võttes esimesel jaotamisel aluseks 2022. a veebruarist kuni juuni
lõpuni tehtud toimingute arvu, ning teisel jaotamisel 2022. a juulist kuni oktoobri lõpuni tehtud
toimingute arvu. Kui tegelike toimingute arv ületab rahvastikutoimingute hüvitamiseks
riigieelarves ette nähtud eelarve mahtu, vähendatakse kohaliku omavalitsuse üksuste hüvitist
proportsionaalselt eelarve mahu piiresse. Toiminguid, mille eest on hüvitist makstud 2022.
aastal, ei võeta arvesse 2023. aastal rahvastikutoimingute hüvitise maksmisel.
(16) Lõikes 15 andmekogusse kandmiseks isikukoodi andmise eest arvestatakse 2022. aastal
hüvitist eraldi dokumentide vastuvõtmise ja isikukoodi moodustamise toimingute eest 2022.
aasta riigieelarve seadusega vastavale toimingule kehtestatud kulu hüvitamise määras.“
Kaja Kallas
Peaminister
Keit Pentus-Rosimannus
2
Rahandusminister
Riigihalduse ministri ülesannetes
Taimar Peterkop
Riigisekretär