Rahandusministeerium · 6. juuli 2022
Sisu (failidest)
KORRALDUS
04.07.2022 nr 473
Pärnu linnas Sääse tn 3 kinnistu
detailplaneeringu koostamise algatamine
Niina Zubtšenko on esitanud 17.01.2020 Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonnale Sääse tn 3
kinnistu detailplaneeringu algatamise taotluse eesmärgiga kavandada krundil asuv olemasolev
hoonestus ümber majutusasutuseks.
Planeeritav ala hõlmab Sääse tn 3 kinnistut pindalaga 1851 m², mis asub Pärnu kesklinnas, Sääse
ja Pärna tänava ning Estonia Medical Spa ja Hotel spaakeskus TERMID (edaspidi Estonia)
vahele jääval alal ranna puhkepiirkonnas. Planeeringuala asub Pärnu vanalinna ja kuurordi
muinsuskaitsealal, villade piirkonnas (reg nr 27007).
Planeeringuala asub Maa-ameti üleujutuste kaardirakenduse andmetele üleujutusalal, üleujutuse
risk esineb kord kümne aasta jooksul absoluutkõrgusel 2,28 m. Vastavalt Maa-ameti
kaardirakendusele on maapinna kõrgus planeeringualal 2,0 m abs.
Sääse tn 3 paikneb teiste majade vahel, sisuliselt tagahoovis Sääse tänava suhtes, teiselt poolt
piirab kinnistut Estonia oma teenindusküljega. Sääse tn 3 kinnistu on hoonestatud, millel
ehitiseregistri andmetel asuvad haigla ja majandushoone. Krundil asuv olemasolev hoonestus
koosneb kahest kokku ehitatud mahust- Sääse tänava poole jääb 2-korruseline puidust
hoonemaht, Estonia poole kivist 3-korruseline hilisem suur laiendus.
Ajaloolise kontaktvööndi moodustavad valdavalt elamumaa sihtotstarbega hoonestatud kinnistud
(väikesed korterelamud, villad), naaberkrundil asub Estonia. Lähipiirkonnas on varem
väljaehitatud infrasruktuuriga elurajoon.
Huvitatud isiku eesmärgiks on Sääse tn 3 nõukogudeaegsete ümber- ja juurdeehitustega
moonutatud haiglahoone kompleksi ümberehitamine keskkonda sobituvaks hoonestuseks.
Detailplaneeringuga kavandatakse olemasolev hoone restaureerida majutushooneks koos
pööningukorruse väljaehitamisega.
Kinnistu katastriüksuse sihtotstarve on ühiskondlike ehitiste maa 100%.
Pärnu Linnavolikogu 20.05.2021 otsusega nr 21 kehtestati Pärnu linna asustusüksuse
üldplaneering 2025+ ja selle kohaselt asub planeeringuala väikeelamute maa-alal (Ev), mille
valdav otstarve on üksikelamud, kaksikelamud, ridaelamud ja väikesed korterelamud.
Juhtotstarvet toetavad otstarbed on põhiotstarvet teenindavad või põhiotstarbega sobivad
otstarbed ja selleks on piirkonda teenindava kaubandus-, toitlustus-, teenindus-, haridus- ja
lasteasutuse maa; väikesemahulise majutus-, spordi-, kultuuri-, kogunemis-, tervishoiu-,
sotsiaalhoolekande-, sakraal-, tavandi- , kontori-, büroo ja väikeettevõtluse maa; piirkonda
teenindava puhke-, spordi-, kogunemis- ja kultuurirajatise maa.
Maakasutuse juhtotstarve on territooriumi valdav otstarve, mis annab kogu määratud piirkonnale
edaspidise maakasutuse põhisuuna, see tähendab, et kogu tegevus määratud piirkonnas on
allutatud juhtotstarbest tulenevatele eesmärkidele ja tingimustele, kuid piirkonnas on võimalikud
ka määratud juhtotstarbega haakuvad ja seda toetavad otstarbed.
Üldplaneeringus on võimalikud toetavad otstarbed määratud eraldi iga maakasutuse otstarbe liigi
juurde ning nende kavandamine ja osakaal on kohaliku omavalitsuse igakordne kaalutlusotsus.
Sääse tn 3 kinnistu detailplaneeringuga planeeritakse krundile juhtotstarvet toetava otstarbena
majutushoone maa kasutamise otstarvet. Majutushoone maa kavandamine on sobilik kuna seda
on võimalik olemasolevasse keskkonda ruumiliselt ja funktsionaalselt sobitada.
See on piirkond, kus paiknevad linna puhkemajandust toetavad äri- ja teenindusettevõtted,
haljasalad ning puhke- ja spordirajatised. Piirkonna eripäraks on kooslus Rannapargiga, mis seab
hoonestusele ning selle paiknemisele väljakujunenud keskkonnast tulenevad põhimõtted. Puhke-
ja majutushoone maa-alade arendamise eesmärgiks on Pärnu kuurordi ja puhkeettevõtluse
arengu soodustamine.
Toetav otstarve arvestab võimalikku loodavat kasu funktsiooni lisandumisest, eelkõige piirkonna
jaoks vajalike teenuste lisandumisel ja keskkonda sobiva ettevõtluse soodustamisel.
Üldplaneeringu seletuskirja maakasutuse juhtotstarvete peatükis on välja toodud vajalikel
juhtudel määratav maksimaalne toetava otstarbe osakaal krundist, mille puhul ei ole maakasutuse
täiendamisel detailplaneeringu koostamine vajalik. 30% ulatuses krundi hoonestuse brutopinnast
on toetav otstarve lubatud detailplaneeringut koostamata. Sääse tn 3 kinnistu detailplaneeringuga
kavandatakse üle 30% ulatuses toetavat otstarvet. Seega uue toetava otstarbe kavandamine
toimub läbi detailplaneeringu koostamise.
Toetava otstarbe kavandamine on lubatud ja otstarbekas, kui toetava otstarbe kohane hoonestus
arvestab piirkonna hoonestuslaadi ja haljastuspõhimõtetega ja krundil on võimalik lahendada
toetava otstarbega kaasnev parkimisvajadus ning muu otstarbe toimimiseks vajalik; - see ei too
kaasa olulisi häiringuid juhtotstarbe kohasele keskkonnale.
Pärnu linna oluliseks majandussektoriks on turismi-, puhke- ja majutusmajandus ning Pärnu
linna arengukava näeb ette selle edendamiseks eristuval kontseptsioonil ning väärtustel põhineva
aastaringse atraktiivse elamuskuurordi arendamise. Samuti näeb arengukava ette linnaosade
arendamist tasakaalustatult, säilitades nende omapära. Kavandatav tegevus ei ole vastuolus
arengukavaga, vaid aitab saavutada selle eesmärke. Lähtudes planeeringu elluviimisel
muinsuskaitse eritingimustest, on tagatud linnaosa omapära säilimine.
Pärnu linna arengukavas on üheks oluliseks eesmärgiks elanike, turistide ja ettevõtete vajadusi
arvestava kvaliteetse elukeskkonna arendamine. Kuna tegemist on ranna puhkepiirkonnaga, siis
on antud kohta majutusasutuse kavandamine igati põhjendatud, sest puhkepiirkonnas ongi
majutusteenuse pakkumine üks peamisi teenuseid.
Arhitektuuriväljad OÜ poolt on koostatud Sääse tn 3 kinnistu muinsuskaitse eritingimused hoone
pööningukorruse väljaehitamiseks ja hoone remondiks.
OÜ Linnak poolt koostatud Sääse tn 3 detailplaneeringu KSH eelhinnangus esitati ülevaade,
alusdokumentidest, kavandatavast tegevusest ja seotusest teiste strateegiliste
planeerimisdokumentidega; kirjeldati planeeringuala maakasutust ja loodusressursse, tegevuse
mõju Natura 2000 aladele; käsitleti planeeringuala muinsuskaitselist väärtust ja muinsuskaitse
eritingimusi; üleujutusalaga seonduvat: kinnistu asub üleujutusalal, millel esineb üleujutuse risk
kord kümne aasta jooksul absoluutkõrgusel 2,28 m; tegevusega kaasneda võivat müra,
vibratsiooni, kiirgus- ja lõhnahäiringuid, mõjusid inimese tervisele, õnnetuste esinemise
võimalikkust, jäätmete teket; sõnastati eelhindamise kokkuvõte.
2
Kokkuvõtvalt sedastatakse KSH eelhinnanguga, et kavandataval tegevusel puudub oluline
keskkonnamõju ja vajadus keskkonnamõju strateegilise hindamise järele.
Tulenevalt omaniku vahetusest vahetub ka funktsioon, mida soovitakse muuta ranna piirkonnale
omaseks majutusasutuseks. Sääse tn 3 kinnistu on suhteliselt suure olemasoleva täisehitusega,
mistõttu tuleb detailplaneeringu puhul jälgida, et kinnistule jääks lisaks hoonestusele ja
parkimisele ka piisavalt haljastust. Lähtuvalt eelnevast ei kaasne detailplaneeringu koostamisega
olulist keskkonnamõju, pöördumatud muutusi või ohtu varale.
Lähtudes eeltoodust ja planeerimisseaduse § 128 lg 1 ja Pärnu Linnavolikogu 01.02.2018
määruse nr 4 „Planeerimise ja ehitusalase tegevuse korraldamine Pärnu linnas” § 3 p 2 alusel
ning arvestades Niina Zubtšenko 17.01.2020 avaldust
1. Algatada Pärnu linnas Sääse tn 3 kinnistu detailplaneeringu koostamine. Detailplaneeringu
koostamise ülesandeks on leida piirkonda sobivaim planeeringulahendus, sealhulgas selgitada
välja krundi ehitusõigus, heakorrastus, haljastus, liikluskorraldus ja tehnovõrkudega varustamise
lahendus. Planeeringut koostades tuleb järgida piirkonnale omaseid nii ehituslikke kui
arhitektuurseid põhimõtteid (hoonestuse paigutus ja maht, hoonestuslaad, korruselisus, materjali
kasutus jms). Detailplaneering koostatakse Pärnu linna üldplaneeringu kohasena.
2. Planeeringu koostamisel tuleb arvestada:
2.1. Planeeringulahendus peab olema kooskõlas hea ehitustavaga ja arvestama avaliku ning
kaasatavate huvidega.
2.2. Detailplaneering tuleb koostada, arvestades Muinsuskaitseametiga kooskõlastatud
detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimusi (PlanS § 124 lg 8).
2.3. Hoonestuse arhitektuurne lahendus peab olema kõrgetasemeline ja kaasaegne, sobituma
keskkonda ja väärtustama ümbritsevat linnaruumi. Hoonete kavandamisel tuleb lähtuda
piirkonna põhitunnustest ja järgida lähipiirkonna ajalooliselt väljakujunenud hoonestuslaadi ja
lähtuda sujuva ülemineku printsiibist.
2.4. Täpsemad ehituslikud tingimused määratakse detailplaneeringu koostamise käigus ja
Muinsuskaitse eritingimuste alusel. Kinnistul ehitustegevuse kavandamisel tuleb lähtuda Pärnu
linna üldplaneeringuga 2025+ määratud vastava maakasutuse juhtfunktsiooni tingimustest ja
üldplaneeringus määratud muudest tingimustest. Majutus funktsiooni kavandamisel tuleb lähtuda
piirkonda sobivusest, arvestades tänapäeva nõuetele ja vajadustele vastavate kvaliteetsete
kasutajasõbralike lahendustega.
2.5. Planeeringu koostamisel ja elluviimisel tuleb arvestada üleujutusriskiga ning järgida Pärnu
maakonna planeeringus ja koostatavas üldplaneeringus toodud nõudeid, arvestades
üleujutusohust tuleneda võivate riskidega.
2.6. Juurdepääs krundile toimub Sääse tänavalt. Kuna Sääse tänav on liialt kitsas ja ühesuunalise
liiklusega, siis liikluskorralduslikus küsimuses ei saa võimaldada busside peatumist Sääse tn 3
kinnistu vahetus läheduses. Alternatiivse lahendusena kaaluda detailplaneeringust huvitatud
isikul läbirääkimisi Sääse tn 7 kinnistu omanikuga servituudi seadmiseks Sääse tn 3 krundile
juurdepääsu tagamiseks.
Hoone või ala parkimisvajadus tuleb tagada hoonestusega samal krundil. Reeglina tuleb tagada
standardi kohane parkimisvajadus sh jalgratastele.
2.7. Haljastuse rajamisel on soovitav säilitada piirkonnale iseloomulik haljastuslahendus.
Väikseim lubatud haljastuse osakaal krundil on 30%. Väärtuslik haljastus tuleb säilitada.
Välialade lahendus esitada haljastusprojektiga.
2.8. Detailplaneeringuga kavandatud tegevused ei tohi põhjustada ülenormatiivseid häiringuid
ümbritsevas linnaruumis ja naaberkinnistutel. Piisavate mürasummutavate meetmete tagamiseks
tuleb hoone projekteerimise etapis kaasata müraekspert.
2.9. Rajatavad hooned peavad järgima energiatõhususe miinimumnõudeid vastavalt Majandus- ja
taristuministri 03.06.2015 määrusele nr 55 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“.
2.10. Detailplaneeringu koostamise käigus on vajalik teostada insolatsiooni analüüs.
3
2.11. Jäätmekäitluse planeerimisel tuleb lähtuda Pärnu jäätmehoolduseeskirjadest.
3. Kinnitada planeeritava maa-ala asukohaskeem, mis on käesoleva korralduse lahutamatu lisa.
4. Käesoleva detailplaneeringu koostamisega ei kaasne Pärnu Linnavalitsusele kohustust
detailplaneeringukohaste avalikuks kasutamiseks ette nähtud tee ja sellega seonduvate rajatiste,
haljastuse, välisvalgustuse või avalikes huvides olevate tehnorajatiste väljaehitamiseks.
5. Detailplaneeringu koostamine ei too endaga kaasa täiendavat vajadust võimalikeks
uuringuteks.
6. Enne detailplaneeringu koostamise alustamist sõlmida huvitatud isikul Pärnu Linnavalitsuse
planeerimisosakonnaga asjakohane leping detailplaneeringu koostamiseks, mis sisaldab mh
planeeringu koostamise täpsustatud ajakava, mis ei või olla pikem kui kolm aastat menetluse
algatamisest.
7. Detailplaneeringu koostamisel arvestada detailplaneeringu koosseisu ja vormistamise
nõuetega, mis on kättesaadavad Pärnu linna veebilehel. Detailplaneeringu seletuskirja mahus
esitada muuhulgas planeeringu elluviimiseks vajalikud tegevused ja nende järjekord.
Detailplaneeringu kehtestamisele suunamisel tuleb arvestada riigihalduse ministri 17.10.2019
määrusega nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“.
8. Huvitatud isikul esitada Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonnale ülevaatamiseks
detailplaneeringu lahenduse esialgne kavand (eskiis), sealhulgas illustratiivne joonis.
9. Detailplaneering koostatakse koostöös valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid
küsimusi detailplaneering käsitleb, sh Päästeameti Lääne päästekeskuse- ja
Muinsuskaitseametiga. Detailplaneeringu koostamise käigus tehakse koostööd planeeritava maa-
ala kinnisasjade ja naaberkinnisasjade omanikega, tehnovõrkude omanike või valdajatega.
Vajadusel määrab Pärnu Linnavalitsus täiendavad koostöötegijad. Detailplaneeringu koostamisse
kaasatakse isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada, ja isikud, kes on avaldanud soovi olla
selle koostamisse kaasatud.
10. Pärnu Linnavalitsus võib detailplaneeringu koostamise lõpetada, kui koostamise käigus
ilmnevad asjaolud, mis välistavad planeeringu elluviimise tulevikus või planeeringu koostamise
eesmärk muutub oluliselt koostamise käigus.
11. Pärnu Linnavalitsusel avaldada teade detailplaneeringu algatamisest 14 päeva jooksul
detailplaneeringu algatamisest arvates Ametlikes Teadaannetes ja Pärnu linna veebilehel ning
korraldada teate avaldamine ajalehes Pärnu Postimees 30 päeva jooksul detailplaneeringu
algatamisest arvates.
12. Korraldus jõustub teatavakstegemisest.
(allkirjastatud digitaalselt)
Romek Kosenkranius (allkirjastatud digitaalselt)
linnapea Tiina Roht
linnasekretär
4
Lisa 1
Pärnu Linnavalitsuse 04.07.2022
korralduse nr 473 juurde
Sääse tn 3 kinnistu detailplaneering
MAA-ALA ASUKOHA SKEEM
Planeeringuala piir, detailplaneeringu ala suurus on 1851 m²
Geodeetilise mõõdistuse ala piir (planeeritava ala piirist vähemalt 8 m). Enne
geodeetilise alusplaani tellimist selgitada välja liitumispunktide asukohad koostöös
trassivaldajatega.
Lisa 2
Pärnu Linnavalitsuse 04.07.2022
korralduse nr 473 juurde
Pärnu Sääse tn 3 kinnistu detailplaneering
MAA-ALA ASUKOHASKEEM MAA-AMETI KAARDIL
Planeeringuala piir, Planeeringu ID nr 85812, detailplaneeringu ala suurus on 1851 m²
Väljavõte Maa-ameti kaardilt