Teie 02.06.2022 nr 1-6/2539-1;
Siseministeerium SIM/22-0668/-1K
[email protected] Meie 06.07.2022 nr 1.1-11/4841-2
Riigisaladuse ja salastatud
välisteabe seaduse muutmise
seaduse eelnõu
väljatöötamiskavatsuse
kooskõlastamine
Austatud siseminister
Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse (edaspidi RSVS) muutmise seaduse eelnõu
väljatöötamiskavatsuses (edaspidi VTK) on muuhulgas sedastatud, et kuivõrd töötlemislubade
taotlemine muutuks ettepanekute kohaselt lihtsamaks ning paindlikumaks, siis võib
prognoosida, et töötlemislubade taotlusi esitatakse senisest rohkem, mis omakorda paneks
riigi (peaasjalikult Kaitsepolitseiameti) suurema halduskoormuse alla. Sellel põhjusel võib
olla tarvilik kehtestada juriidilistele isikutele täiendavad nõuded, et „/…/ ennetada
põhjendamatut töötlemislubade taotlemist ja riigi ressursside ebamõistlikku kasutamist /…/“
(VTK lk 5).
Üheks selliseks väljapakutud meetmeks on muuta juriidilise isiku töötlemisloa menetlus
tasuliseks kas riigilõivu või omatulu kaudu. Selle meetme osas teeksime järgmised
täheldused:
Esiteks, VTK-s on märgitud, et kui otsustada omatulu kasuks, siis piisaks justkui sellest, kui
kehtestada RSVS-i spetsiifiline norm ning sätestada tasumäär siseministri või Vabariigi
Valitsuse määruse tasandil. Märgime, et põhiseaduse § 113 kohaselt kehtib võrdlemisi range
seadusereservatsioon, mille kohaselt kõik rahalised kohustused riigi ees sätestatakse
seadusega. Tõsi, see ei välista konkreetse tasumäära kehtestamise delegeerimist
täitevvõimule, ent sellisel juhul peab seaduses sätestatud volitusnorm olema sellise
detailsusastmega, mis paneb täitevvõimule selged piirangud tasumäära kehtestamisele.
Käesoleval juhul võiks seaduse tasemel ette näha vähemalt piirmäärad juriidilise isiku
töötlemisloa menetluse tasu kehtestamiseks ning põhjendada seletuskirjas, kuidas nende
piirmääradeni jõuti.
Teiseks, VTK märgib õigesti, et „/…/ Eestis ei ole riigiasutuste omatulu teenimine
ammendavalt reguleeritud.“ Kuigi omatulu kaudu on võimalik tagada haldusorganile
ressursse oma ülesannete täitmiseks, on see siiski tuntavalt vähem läbipaistvam viis seda teha
võrreldes rahastamisega riigieelarvest. Sellel põhjusel tuleks võimalusel eelistada tasu
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
kehtestamisel riigilõivu õiguslikku vormi. Kui Kaitsepolitseil on vaja oma ülesannete
täitmiseks rohkem ressursse (nt rohkem ametnikke), siis tuleb riigieelarve koostamisel sellele
edaspidi tähelepanu juhtida. Seejuures on ka VTK koostajad möönnud, et tegelikult ei ole
praeguse seisuga isegi teada, kas halduskoormus Kaitsepolitseile üleüldse märkimisväärselt
suureneb, mis omakorda seab kahtluse alla omatulu vajaduse.
Kolmandaks, VTK toob välja, et kui kehtestada Soome näitel loamenetluse tasuks 5000 eurot,
siis oleks aastapõhine kulu 1000 eurot (luba kestab reeglina viis aastat). Kuigi VTK-s
täpsustatakse, et konkreetne suurusjärk arvutatakse eelnõu koostamisel, siis märgime
siinkohal, et riigilõivu kehtestamisel üldreeglina lähtutakse kulupõhimõttest
(riigilõivuseaduse § 4 lõige 1). Soomes on ametnike palgad ning tunnitasud märkimisväärselt
suuremad võrreldes Eestiga, mistõttu eeldame, et eelnõu tasandil peaks loamenetluse tasu
intuitiivselt võetuna olema väiksem. Kui aga lõivu kehtestamisel soovitakse lähtuda lisaks
kulupõhimõttele ka muudest kaalutlustest (nt ennetada riigi koormamist ebavajalike
taotlustega), siis tuleb seda seletuskirjas eraldiseisvalt põhjendada.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Keit Pentus-Rosimannus
rahandusminister
Virge Aasa 6113549
[email protected]
Artur Lundalin 6113219
[email protected]
2