dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Eelnõu väljatöötamiskavatsuse kooskõlastamine

Rahandusministeerium · 6. juuli 2022
Viit
1.1-11/4841-2
Registreeritud
6. juuli 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Siseministeerium
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE
Sari
1.1-11 Ettepanekud ja arvamused ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.1-11/2022
Vastutaja
Virge Aasa (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Personali- ja õigusosakond)

Failid

  • 📎1.1-114841-2 06.07.2022 Väljaminev kiri.asice412 KB

Sisu (failidest)

Teie 02.06.2022 nr 1-6/2539-1; Siseministeerium SIM/22-0668/-1K [email protected] Meie 06.07.2022 nr 1.1-11/4841-2 Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse kooskõlastamine Austatud siseminister Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse (edaspidi RSVS) muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuses (edaspidi VTK) on muuhulgas sedastatud, et kuivõrd töötlemislubade taotlemine muutuks ettepanekute kohaselt lihtsamaks ning paindlikumaks, siis võib prognoosida, et töötlemislubade taotlusi esitatakse senisest rohkem, mis omakorda paneks riigi (peaasjalikult Kaitsepolitseiameti) suurema halduskoormuse alla. Sellel põhjusel võib olla tarvilik kehtestada juriidilistele isikutele täiendavad nõuded, et „/…/ ennetada põhjendamatut töötlemislubade taotlemist ja riigi ressursside ebamõistlikku kasutamist /…/“ (VTK lk 5). Üheks selliseks väljapakutud meetmeks on muuta juriidilise isiku töötlemisloa menetlus tasuliseks kas riigilõivu või omatulu kaudu. Selle meetme osas teeksime järgmised täheldused: Esiteks, VTK-s on märgitud, et kui otsustada omatulu kasuks, siis piisaks justkui sellest, kui kehtestada RSVS-i spetsiifiline norm ning sätestada tasumäär siseministri või Vabariigi Valitsuse määruse tasandil. Märgime, et põhiseaduse § 113 kohaselt kehtib võrdlemisi range seadusereservatsioon, mille kohaselt kõik rahalised kohustused riigi ees sätestatakse seadusega. Tõsi, see ei välista konkreetse tasumäära kehtestamise delegeerimist täitevvõimule, ent sellisel juhul peab seaduses sätestatud volitusnorm olema sellise detailsusastmega, mis paneb täitevvõimule selged piirangud tasumäära kehtestamisele. Käesoleval juhul võiks seaduse tasemel ette näha vähemalt piirmäärad juriidilise isiku töötlemisloa menetluse tasu kehtestamiseks ning põhjendada seletuskirjas, kuidas nende piirmääradeni jõuti. Teiseks, VTK märgib õigesti, et „/…/ Eestis ei ole riigiasutuste omatulu teenimine ammendavalt reguleeritud.“ Kuigi omatulu kaudu on võimalik tagada haldusorganile ressursse oma ülesannete täitmiseks, on see siiski tuntavalt vähem läbipaistvam viis seda teha võrreldes rahastamisega riigieelarvest. Sellel põhjusel tuleks võimalusel eelistada tasu Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 kehtestamisel riigilõivu õiguslikku vormi. Kui Kaitsepolitseil on vaja oma ülesannete täitmiseks rohkem ressursse (nt rohkem ametnikke), siis tuleb riigieelarve koostamisel sellele edaspidi tähelepanu juhtida. Seejuures on ka VTK koostajad möönnud, et tegelikult ei ole praeguse seisuga isegi teada, kas halduskoormus Kaitsepolitseile üleüldse märkimisväärselt suureneb, mis omakorda seab kahtluse alla omatulu vajaduse. Kolmandaks, VTK toob välja, et kui kehtestada Soome näitel loamenetluse tasuks 5000 eurot, siis oleks aastapõhine kulu 1000 eurot (luba kestab reeglina viis aastat). Kuigi VTK-s täpsustatakse, et konkreetne suurusjärk arvutatakse eelnõu koostamisel, siis märgime siinkohal, et riigilõivu kehtestamisel üldreeglina lähtutakse kulupõhimõttest (riigilõivuseaduse § 4 lõige 1). Soomes on ametnike palgad ning tunnitasud märkimisväärselt suuremad võrreldes Eestiga, mistõttu eeldame, et eelnõu tasandil peaks loamenetluse tasu intuitiivselt võetuna olema väiksem. Kui aga lõivu kehtestamisel soovitakse lähtuda lisaks kulupõhimõttele ka muudest kaalutlustest (nt ennetada riigi koormamist ebavajalike taotlustega), siis tuleb seda seletuskirjas eraldiseisvalt põhjendada. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Keit Pentus-Rosimannus rahandusminister Virge Aasa 6113549 [email protected] Artur Lundalin 6113219 [email protected] 2
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel