Saaja: Vabariigi Valitsus
Esitaja: Rahandusministeerium
Kuupäev: 4. juuli 2022. aasta
Teema: Eesti seisukohad eurorühma 11. juuli 2022. a kohtumisel ja Euroopa
Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 12. juuli 2022. a
istungil
SISSEJUHATUS
Eurorühma kohtumisel arutatakse euroala majandus- ja eelarve olukorda ning IMF tutvustab
rahandusministritele euroala majanduspoliitika konsultatsioonide tulemusi. Euroopa Keskpank
ja Euroopa Komisjon tutvustavad digieuro võimalikke mõjusid finantssüsteemile ja sularaha
kasutamisele.
Majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu kohtumisel tutvustab uus EL eesistujariik Tšehhi
majandus- ja rahandusvaldkonna prioriteete ja tööplaani. (Ministrid käsitlevad sõja
majanduslikke ja rahanduslikke mõjusid. Antakse ülevaade taastekavade rakendamise seisust -
mõlemad hetkel poss märkega) ja lepitakse kokku EL ühissõnumid G20 rahandusministrite ja
keskpankade presidentide kohtumisel 15-16.07.2022. Võetakse vastu EL nõukogu järeldused
Euroopa poolaasta protsessi raames 2022. a süva-analüüside kohta ja eelarvepoliitikate
kestlikkuse 2021. a aruande kohta. Kinnitatakse Horvaatia ühinemine euroalaga alates 2023. a
sh eurole ülemineku vahetuskurss. Eesistuja ja komisjon annavad ka ülevaate finantsteenuste
õigusaktide menetluse ja ülevõtmise seisust.
Ülevaate on koostanud rahandusministeeriumi Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö
osakonna juhataja Andres Kuningas (
[email protected], 611 3759). Ülevaate on
kooskõlastanud rahandusministeeriumi välissuhete nõunik Märten Ross (
[email protected],
611 3195).
Eestit esindab eurorühmas rahandusministeeriumi välissuhete nõunik Märten Ross ja EL
majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu kohtumisel Eesti alaline esindaja Euroopa Liidu
juures, suursaadik Aivo Orav.
1
MAJANDUS- JA RAHANDUSKÜSIMUSTE NÕUKOGU
1. Tšehhi eesistumise prioriteedid
- Eesistujariigi tutvustus
Tšehhi eesistumist suunavad sõja mõjudega tegelemine, hinnatõusud ja jätkuvad pandeemia
mõjud. Eesistujariik plaanib jätkata EL majanduskoordinatsiooni aruteludega, majanduse
taastumiseks loodud instrumentide (taastekavade) rakendamisega ning Ukraina lühi- ja pikema
aja toetamise kava väljatöötamisega. Loodetakse kokku leppida REPowerEU1 kavast tulenevalt
taastekava määruse muudatused, arutatakse eelarvereeglite reformi ja alustatakse Euroopa
poolaasta 2023.a protsessi. Tegeletakse EL pikemaajaliste prioriteetidega nagu pangandusliidu
ja kapitaliturgude liidu arendamine, sh finantsinstrumentide turgude ja pikaajaliste
investeerimisfondide määruste ülevaatused, rohevõlakirjade standardi läbirääkimised Euroopa
Parlamendiga ja rahapesuvastaste reeglite tõhustamine. Maksuvaldkonnas on olulisel kohal
OECD globaalse maksuleppe rakendamine, võitlus maksupettuste ja maksudest
kõrvalehoidmisega, energiatoodete direktiivi muudatused ning süsiniku
piirikohandusmehhanismi läbirääkimised nõukogus. Tšehhi eesistumisel lepitakse kokku ka EL
2023. a eelarve.
2. Sõja rahandus- ja majandusmõjud: Ukrainale makrofinantsabi eraldamise ettepanek
- Arutelu
Juba mais teavitas Euroopa Komisjon liikmesriike plaanist teha ettepanek Ukrainale täiendava
9 miljardi euro suuruse makrofinantsabi eraldamiseks. Osa kavandatud makrofinantsabi oleks
olnud tagatud EL eelarve poolt ning (suurem) osa liikmesriikide garantiidega. 1. juulil avaldas
komisjoni esimese osa, st EL eelarve poolt tagatud makrofinantsabi laenu ettepaneku.
Ettepaneku maht on 1 miljard eurot ning selle tagamiseks kavandab komisjon vastavasse
garantiifondi teha eraldise (provisjoni) 70% kavandatud abi mahust ehk 700 miljonit eurot.
Eesti tinglik osakaal kavandatud EL eelarve garantiist oleks ligi 1,4 miljonit eurot. Lisaks
kataks EL eelarve erandkorras ka laenu intressikulud. Ettepanekut soovitakse menetleda
kiirkorras, et jõuda Ukrainale väljamaksete tegemisele veel juulis. Liikmesriikide täiendavaid
garantiisid vajava makrofinantsabi ettepaneku esitamise ja menetlemise ajakava ei ole hetkel
teada. 19. mai 2022. a Vabariigi Valitsuse kinnitatud Eesti seisukohad eurorühma 23. mai 2022.
a kohtumisel ja Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 24. mai 2022. a
istungil avaldasid toetus Ukraina igakülgsele abistamisele.
Seisukoht:
- Toetame Euroopa Komisjoni ettepanekut Ukrainale erakorralise makrofinantsabi
eraldamiseks 1 miljardi ulatuses Euroopa Liidu eelarve garantii alusel.
3. EL nõukogu järeldused Euroopa poolaasta protsessi raames 2022. a süva-analüüside
kohta
- Heakskiitmine
Makromajanduslike tasakaalustamatuste ennetamine, õigeaegne avastamine ja juba tekkinud
tasakaalustamatuste likvideerimine on COVID-19 järgses ning sõjast mõjutatud
majandusolukorras veelgi olulisem. Süva-analüüsid on oluline instrument mõistmaks, milline
on riikide olukord ning kas ja milliseid meetmeid peaks rakendama kinnitust leidnud
tasakaalustamatuste kõrvaldamiseks. COVID-19 kriisist taastamine kajastus juba ka
tasakaalustamatuste taandumises, kuid arvestama peab, et tervikuna ollakse nii kõrgemal
riigivõla kui ka erasektori võla tasemetel. Paranenud on jooksevkonto seisund, kuigi kiiresti
1
Komisjon esitas 18.05.22 REPowerEU kava, millega soovitakse Venemaa fossiilkütustest sõltuvust kiiresti
vähendada ja hoogustada rohepööret.
2
kasvavad energia ja toormehinnad võivad selle paranemise peagi peatada. Uue ohuna on
kerkinud kõrge inflatsioon, mis koos kiire palgakasvuga võib hakata kahjustama ka
konkurentsivõimet. Nõustutakse komisjoni analüüsiga, et Iirimaa ja Horvaatial enam eraldi
tähelepanu vajavaid tasakaalustamatusi ei ole. Kreeka, Itaalia ja Küprose puhul on endiselt
tegemist oluliste tasakaalustamatustega, millele nende riikide eelarve- ja majanduspoliitika
rakendamisel ja seirel tuleb tähelepanu pöörata. Saksamaa, Hispaania, Prantsusmaa, Hollandi,
Portugali, Rumeenia ja Rootsi puhul on endiselt tuvastatud tasakaalustamatused, kuid need ei
ole tõsised.
Seisukoht:
- Nõustume nõukogu järeldustega makrotasakaalustmatuste menetluse ning selle raames
läbiviidud süva-analüüside kohta. Peame oluliseks, et tasakaalustamatused oleks
liikmesriikide järjepideva tähelepanu all.
4. EL Nõukogu järeldused eelarvepoliitikate kestlikkuse 2021. a aruande kohta
- Heakskiitmine
Järeldustes nõustutakse Euroopa Komisjoni aruande tõdemusega, et kohesed eelarve olukorrast
tulenevad riskid on Euroopa Liidus piiratud ning taastekavadega planeeritud investeeringud ja
reformid aitavad neid riske vähemalt lühiajalises perspektiivis ka piisavalt maandada.
Lühiajaliste suurimate riskidena on välja toodud mõnede liikmesriikide kõrged võlatasemed ja
negatiivsed rahvusvahelised investeerimispositsioonid. Kui riikide eelarve- ja
majanduspoliitika jätkub muutumatult, siis on võlatasemed riski allikaks ka keskpikas ja
pikemas perspektiivis, mida võivad veel võimendada nii rahvastiku vananemisega seotud
mõjud ja tundlikkus kõikvõimalikele välistele šokkidele. Järeldustes nenditakse, et kõrged
võlatasemed vähendavad oluliselt riikide võimet reageerida vastutsükliliste
stabiliseerimismeetmetega majanduslanguse või erinevate väliste šokkidega kaasnevatele
negatiivsetele kõrvalmõjudele. Seega kutsutakse liikmesriike üles liikuma oma keskpikkade
eelarve-eesmärkide poole, kindlustades seejuures võlateenindamise võimekuse ning riiklikud
investeeringud. Nii elanikkonn vananemine kui kliimamuutused on arengud, millega peab
arvestama pikaajalisel eelarvete planeerimisel. Riikide puhul, kus eelarve ja riigivõlaga
seonduvad riskid on suuremad, oodatakse eelarve kestlikkuse saavutamiseks kiiremaid samme.
Järgmine põhjalikum eelarvepoliitikate kestlikkuse analüüs viiakse läbi 2025. aasta alguses.
Seisukoht:
- Toetame nõukogu järelduste eelnõud eelarvepoliitikate kestlikkuse aruande kohta.
Peame oluliseks võimalikele eelarve kestlikkust ohustavatele riskidele tähelepanu
juhtimist ning nendega tegelemist ka olukorras, mil Euroopa Komisjon on otsustanud
pikendada eelarvereeglite vabastusklausli rakendamist.
5. Muud teemad
- EL ühissõnumid G20 rahandusministrite ja keskpankade presidentide kohtumisel
15-16.07.2022
Ühissõnumites on peamisel kohal Venemaa agressioon Ukrainas, mis on põhjustanud
ulatuslikku kahju Ukrainale ning mõjutanud globaalset stabiilsust, turvalisust ja heaolu. EL
jätkab koostööd rahvusvaheliste partneritega, et Ukrainat igakülgselt toetada ning rakendab
Venemaale ja Valgevenele kehtestatud sanktsioone. Sõda on majanduses ebakindlust
suurendanud ning majandus- ja eelarvepoliitikate elluviimisel tuleb riikidel reageerida kiiresti
ja paindlikult, aidates eelkõige enim kannatavaid ühiskonnagruppe. Pandeemia ei ole samuti
3
kadunud ja EL sõnul tuleb arenguriikidele COVID-19 vaktsiinidele, diagnoosimise jm
vahenditele ligipääsu tagamist jätkata. Kinnitatakse vajadust OECD globaalset maksulepet
rakendada, samuti tegeleda kliimamuutuste leviku mõjude, nende leevendamise ja
makromajanduslike riskide analüüsimisega IMFi ja OECD poolt. Seoses nii pandeemia kui sõja
mõjudega kaasneva finantseerimisvajaduse suurenemisega (arengu)riikides on IMF
suurendamas kahte fondi. PRGT (Poverty Reduction and Growth Trust) fond on mõeldud
vaesematele riikidele majanduskasvu edendamiseks ja RST (Resilience and Sustainability
Trust) fond kliimamuutuste ja pandeemia mõjudega tegelemiseks.
- Horvaatia liitumine euroalaga
Juunikuine majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu andis soovituse Horvaatia võtmiseks
euroala liikmeks, millele anti heakskiit ka 23.-24. juunil toimunud ülemkogu kohtumisel.
Seekordsel nõukogu kohtumisel on kavas vastu võtta otsus ja seotud määrused Horvaatia
euroalaga liitumise ja eurole ülemineku vahetuskursi kohta. Eesti toetab Horvaatia liitumist
euroalaga alates 2023. a vastavalt Vabariigi Valitsuse 9.06.2022. a. istungil heakskiidetud Eesti
seisukohtadele eurorühma 16. juuni 2022. a kohtumiseks ja Euroopa Liidu majandus- ja
rahandusküsimuste nõukogu 17. juuni 2022. a istungiks.
4
Taimar Peterkop
Riigikantselei Meie 06.07.2022 nr 11-3.1/5653-1
[email protected]
Eesti seisukohad eurorühma 11 juuli
2022. a kohtumisel ja Euroopa Liidu
majandus- ja rahandusküsimuste
nõukogu 12. juuli 2022. a istungil
Austatud härra Peterkop
Esitame Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks Eesti seisukohad eurorühma 11. juuli 2022. a
kohtumisel ja Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 12. juuli 2022. a
istungil.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Keit-Pentus Rosimannus
Rahandusminister
Lisad:
1. Eesti seisukohad eurorühma 11. juuli 2022. a kohtumisel ja Euroopa Liidu majandus- ja
rahandusküsimuste nõukogu 12. juuli 2022. a istungil – 4 lehel
2. Protokollilise otsuse eelnõu – 1 lehel
Andres Kuningas 611 3759,
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
EELNÕU
VABARIIGI VALITSUS
ISTUNGI PROTOKOLL
Tallinn, Stenbocki maja juuli 2022 nr
Päevakorrapunkt nr
Eesti seisukohad Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu
12. juuli 2022. a istungil
Kiita heaks järgmised rahandusministri esitatud seisukohad Euroopa Liidu majandus- ja
rahandusküsimuste nõukogu 12. juuli 2022. a istungil:
1. Sõja rahandus- ja majandusmõjud: Ukrainale makrofinantsabi eraldamise
ettepanek
- Toetame Euroopa Komisjoni ettepanekut Ukrainale erakorralise makrofinantsabi
eraldamiseks 1 miljardi ulatuses Euroopa Liidu eelarve garantii alusel.
2. EL nõukogu järeldused Euroopa poolaasta protsessi raames 2022. a süva-analüüside
kohta
- Nõustume nõukogu järeldustega makrotasakaalustmatuste menetluse ning selle raames
läbiviidud süva-analüüsi kohta. Peame oluliseks, et tasakaalustamatused oleks
liikmesriikide järjepideva tähelepanu all.
3. EL Nõukogu järeldused eelarvepoliitika kestlikkuse 2021. a aruande kohta
- Toetame nõukogu järelduste eelnõud eelarvepoliitika kestlikkuse aruande kohta. Peame
oluliseks võimalikele eelarve kestlikkust ohustavatele riskidele tähelepanu juhtimist ning
nendega tegelemist ka olukorras, mil Euroopa Komisjon on otsustanud pikendada
eelarvereeglite vabastusklausli rakendamist.
Kaja Kallas
Peaminister Taimar Peterkop
Riigisekretär