dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Eesti seisukohad eurorühma 11 juuli 2022. a kohtumisel ja Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 12. juuli 2022. a istungil

Rahandusministeerium · 6. juuli 2022
Viit
11-3.1/5653-1
Registreeritud
6. juuli 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
Outlook
Funktsioon
11 RAHVUSVAHELINE SUHTLEMINE JA KOOSTÖÖ
Sari
11-3.1 EL institutsioonide otsustusprotsessidega seotud dokumendid (eelnõud, töögruppide materjalid, õigustiku ülevõtmise tähtajad) (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
11-3.1/2022
Vastutaja
Keit Pillak (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Ühisosakond, Dokumendihaldustalitus)

Failid

  • 📎11-3.15653-1 06.07.2022 Väljaminev kiri.asice1422 KB

Sisu (failidest)

Saaja: Vabariigi Valitsus Esitaja: Rahandusministeerium Kuupäev: 4. juuli 2022. aasta Teema: Eesti seisukohad eurorühma 11. juuli 2022. a kohtumisel ja Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 12. juuli 2022. a istungil SISSEJUHATUS Eurorühma kohtumisel arutatakse euroala majandus- ja eelarve olukorda ning IMF tutvustab rahandusministritele euroala majanduspoliitika konsultatsioonide tulemusi. Euroopa Keskpank ja Euroopa Komisjon tutvustavad digieuro võimalikke mõjusid finantssüsteemile ja sularaha kasutamisele. Majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu kohtumisel tutvustab uus EL eesistujariik Tšehhi majandus- ja rahandusvaldkonna prioriteete ja tööplaani. (Ministrid käsitlevad sõja majanduslikke ja rahanduslikke mõjusid. Antakse ülevaade taastekavade rakendamise seisust - mõlemad hetkel poss märkega) ja lepitakse kokku EL ühissõnumid G20 rahandusministrite ja keskpankade presidentide kohtumisel 15-16.07.2022. Võetakse vastu EL nõukogu järeldused Euroopa poolaasta protsessi raames 2022. a süva-analüüside kohta ja eelarvepoliitikate kestlikkuse 2021. a aruande kohta. Kinnitatakse Horvaatia ühinemine euroalaga alates 2023. a sh eurole ülemineku vahetuskurss. Eesistuja ja komisjon annavad ka ülevaate finantsteenuste õigusaktide menetluse ja ülevõtmise seisust. Ülevaate on koostanud rahandusministeeriumi Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö osakonna juhataja Andres Kuningas ([email protected], 611 3759). Ülevaate on kooskõlastanud rahandusministeeriumi välissuhete nõunik Märten Ross ([email protected], 611 3195). Eestit esindab eurorühmas rahandusministeeriumi välissuhete nõunik Märten Ross ja EL majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu kohtumisel Eesti alaline esindaja Euroopa Liidu juures, suursaadik Aivo Orav. 1 MAJANDUS- JA RAHANDUSKÜSIMUSTE NÕUKOGU 1. Tšehhi eesistumise prioriteedid - Eesistujariigi tutvustus Tšehhi eesistumist suunavad sõja mõjudega tegelemine, hinnatõusud ja jätkuvad pandeemia mõjud. Eesistujariik plaanib jätkata EL majanduskoordinatsiooni aruteludega, majanduse taastumiseks loodud instrumentide (taastekavade) rakendamisega ning Ukraina lühi- ja pikema aja toetamise kava väljatöötamisega. Loodetakse kokku leppida REPowerEU1 kavast tulenevalt taastekava määruse muudatused, arutatakse eelarvereeglite reformi ja alustatakse Euroopa poolaasta 2023.a protsessi. Tegeletakse EL pikemaajaliste prioriteetidega nagu pangandusliidu ja kapitaliturgude liidu arendamine, sh finantsinstrumentide turgude ja pikaajaliste investeerimisfondide määruste ülevaatused, rohevõlakirjade standardi läbirääkimised Euroopa Parlamendiga ja rahapesuvastaste reeglite tõhustamine. Maksuvaldkonnas on olulisel kohal OECD globaalse maksuleppe rakendamine, võitlus maksupettuste ja maksudest kõrvalehoidmisega, energiatoodete direktiivi muudatused ning süsiniku piirikohandusmehhanismi läbirääkimised nõukogus. Tšehhi eesistumisel lepitakse kokku ka EL 2023. a eelarve. 2. Sõja rahandus- ja majandusmõjud: Ukrainale makrofinantsabi eraldamise ettepanek - Arutelu Juba mais teavitas Euroopa Komisjon liikmesriike plaanist teha ettepanek Ukrainale täiendava 9 miljardi euro suuruse makrofinantsabi eraldamiseks. Osa kavandatud makrofinantsabi oleks olnud tagatud EL eelarve poolt ning (suurem) osa liikmesriikide garantiidega. 1. juulil avaldas komisjoni esimese osa, st EL eelarve poolt tagatud makrofinantsabi laenu ettepaneku. Ettepaneku maht on 1 miljard eurot ning selle tagamiseks kavandab komisjon vastavasse garantiifondi teha eraldise (provisjoni) 70% kavandatud abi mahust ehk 700 miljonit eurot. Eesti tinglik osakaal kavandatud EL eelarve garantiist oleks ligi 1,4 miljonit eurot. Lisaks kataks EL eelarve erandkorras ka laenu intressikulud. Ettepanekut soovitakse menetleda kiirkorras, et jõuda Ukrainale väljamaksete tegemisele veel juulis. Liikmesriikide täiendavaid garantiisid vajava makrofinantsabi ettepaneku esitamise ja menetlemise ajakava ei ole hetkel teada. 19. mai 2022. a Vabariigi Valitsuse kinnitatud Eesti seisukohad eurorühma 23. mai 2022. a kohtumisel ja Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 24. mai 2022. a istungil avaldasid toetus Ukraina igakülgsele abistamisele. Seisukoht: - Toetame Euroopa Komisjoni ettepanekut Ukrainale erakorralise makrofinantsabi eraldamiseks 1 miljardi ulatuses Euroopa Liidu eelarve garantii alusel. 3. EL nõukogu järeldused Euroopa poolaasta protsessi raames 2022. a süva-analüüside kohta - Heakskiitmine Makromajanduslike tasakaalustamatuste ennetamine, õigeaegne avastamine ja juba tekkinud tasakaalustamatuste likvideerimine on COVID-19 järgses ning sõjast mõjutatud majandusolukorras veelgi olulisem. Süva-analüüsid on oluline instrument mõistmaks, milline on riikide olukord ning kas ja milliseid meetmeid peaks rakendama kinnitust leidnud tasakaalustamatuste kõrvaldamiseks. COVID-19 kriisist taastamine kajastus juba ka tasakaalustamatuste taandumises, kuid arvestama peab, et tervikuna ollakse nii kõrgemal riigivõla kui ka erasektori võla tasemetel. Paranenud on jooksevkonto seisund, kuigi kiiresti 1 Komisjon esitas 18.05.22 REPowerEU kava, millega soovitakse Venemaa fossiilkütustest sõltuvust kiiresti vähendada ja hoogustada rohepööret. 2 kasvavad energia ja toormehinnad võivad selle paranemise peagi peatada. Uue ohuna on kerkinud kõrge inflatsioon, mis koos kiire palgakasvuga võib hakata kahjustama ka konkurentsivõimet. Nõustutakse komisjoni analüüsiga, et Iirimaa ja Horvaatial enam eraldi tähelepanu vajavaid tasakaalustamatusi ei ole. Kreeka, Itaalia ja Küprose puhul on endiselt tegemist oluliste tasakaalustamatustega, millele nende riikide eelarve- ja majanduspoliitika rakendamisel ja seirel tuleb tähelepanu pöörata. Saksamaa, Hispaania, Prantsusmaa, Hollandi, Portugali, Rumeenia ja Rootsi puhul on endiselt tuvastatud tasakaalustamatused, kuid need ei ole tõsised. Seisukoht: - Nõustume nõukogu järeldustega makrotasakaalustmatuste menetluse ning selle raames läbiviidud süva-analüüside kohta. Peame oluliseks, et tasakaalustamatused oleks liikmesriikide järjepideva tähelepanu all. 4. EL Nõukogu järeldused eelarvepoliitikate kestlikkuse 2021. a aruande kohta - Heakskiitmine Järeldustes nõustutakse Euroopa Komisjoni aruande tõdemusega, et kohesed eelarve olukorrast tulenevad riskid on Euroopa Liidus piiratud ning taastekavadega planeeritud investeeringud ja reformid aitavad neid riske vähemalt lühiajalises perspektiivis ka piisavalt maandada. Lühiajaliste suurimate riskidena on välja toodud mõnede liikmesriikide kõrged võlatasemed ja negatiivsed rahvusvahelised investeerimispositsioonid. Kui riikide eelarve- ja majanduspoliitika jätkub muutumatult, siis on võlatasemed riski allikaks ka keskpikas ja pikemas perspektiivis, mida võivad veel võimendada nii rahvastiku vananemisega seotud mõjud ja tundlikkus kõikvõimalikele välistele šokkidele. Järeldustes nenditakse, et kõrged võlatasemed vähendavad oluliselt riikide võimet reageerida vastutsükliliste stabiliseerimismeetmetega majanduslanguse või erinevate väliste šokkidega kaasnevatele negatiivsetele kõrvalmõjudele. Seega kutsutakse liikmesriike üles liikuma oma keskpikkade eelarve-eesmärkide poole, kindlustades seejuures võlateenindamise võimekuse ning riiklikud investeeringud. Nii elanikkonn vananemine kui kliimamuutused on arengud, millega peab arvestama pikaajalisel eelarvete planeerimisel. Riikide puhul, kus eelarve ja riigivõlaga seonduvad riskid on suuremad, oodatakse eelarve kestlikkuse saavutamiseks kiiremaid samme. Järgmine põhjalikum eelarvepoliitikate kestlikkuse analüüs viiakse läbi 2025. aasta alguses. Seisukoht: - Toetame nõukogu järelduste eelnõud eelarvepoliitikate kestlikkuse aruande kohta. Peame oluliseks võimalikele eelarve kestlikkust ohustavatele riskidele tähelepanu juhtimist ning nendega tegelemist ka olukorras, mil Euroopa Komisjon on otsustanud pikendada eelarvereeglite vabastusklausli rakendamist. 5. Muud teemad - EL ühissõnumid G20 rahandusministrite ja keskpankade presidentide kohtumisel 15-16.07.2022 Ühissõnumites on peamisel kohal Venemaa agressioon Ukrainas, mis on põhjustanud ulatuslikku kahju Ukrainale ning mõjutanud globaalset stabiilsust, turvalisust ja heaolu. EL jätkab koostööd rahvusvaheliste partneritega, et Ukrainat igakülgselt toetada ning rakendab Venemaale ja Valgevenele kehtestatud sanktsioone. Sõda on majanduses ebakindlust suurendanud ning majandus- ja eelarvepoliitikate elluviimisel tuleb riikidel reageerida kiiresti ja paindlikult, aidates eelkõige enim kannatavaid ühiskonnagruppe. Pandeemia ei ole samuti 3 kadunud ja EL sõnul tuleb arenguriikidele COVID-19 vaktsiinidele, diagnoosimise jm vahenditele ligipääsu tagamist jätkata. Kinnitatakse vajadust OECD globaalset maksulepet rakendada, samuti tegeleda kliimamuutuste leviku mõjude, nende leevendamise ja makromajanduslike riskide analüüsimisega IMFi ja OECD poolt. Seoses nii pandeemia kui sõja mõjudega kaasneva finantseerimisvajaduse suurenemisega (arengu)riikides on IMF suurendamas kahte fondi. PRGT (Poverty Reduction and Growth Trust) fond on mõeldud vaesematele riikidele majanduskasvu edendamiseks ja RST (Resilience and Sustainability Trust) fond kliimamuutuste ja pandeemia mõjudega tegelemiseks. - Horvaatia liitumine euroalaga Juunikuine majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu andis soovituse Horvaatia võtmiseks euroala liikmeks, millele anti heakskiit ka 23.-24. juunil toimunud ülemkogu kohtumisel. Seekordsel nõukogu kohtumisel on kavas vastu võtta otsus ja seotud määrused Horvaatia euroalaga liitumise ja eurole ülemineku vahetuskursi kohta. Eesti toetab Horvaatia liitumist euroalaga alates 2023. a vastavalt Vabariigi Valitsuse 9.06.2022. a. istungil heakskiidetud Eesti seisukohtadele eurorühma 16. juuni 2022. a kohtumiseks ja Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 17. juuni 2022. a istungiks. 4 Taimar Peterkop Riigikantselei Meie 06.07.2022 nr 11-3.1/5653-1 [email protected] Eesti seisukohad eurorühma 11 juuli 2022. a kohtumisel ja Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 12. juuli 2022. a istungil Austatud härra Peterkop Esitame Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks Eesti seisukohad eurorühma 11. juuli 2022. a kohtumisel ja Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 12. juuli 2022. a istungil. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Keit-Pentus Rosimannus Rahandusminister Lisad: 1. Eesti seisukohad eurorühma 11. juuli 2022. a kohtumisel ja Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 12. juuli 2022. a istungil – 4 lehel 2. Protokollilise otsuse eelnõu – 1 lehel Andres Kuningas 611 3759, [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 EELNÕU VABARIIGI VALITSUS ISTUNGI PROTOKOLL Tallinn, Stenbocki maja juuli 2022 nr Päevakorrapunkt nr Eesti seisukohad Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 12. juuli 2022. a istungil Kiita heaks järgmised rahandusministri esitatud seisukohad Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 12. juuli 2022. a istungil: 1. Sõja rahandus- ja majandusmõjud: Ukrainale makrofinantsabi eraldamise ettepanek - Toetame Euroopa Komisjoni ettepanekut Ukrainale erakorralise makrofinantsabi eraldamiseks 1 miljardi ulatuses Euroopa Liidu eelarve garantii alusel. 2. EL nõukogu järeldused Euroopa poolaasta protsessi raames 2022. a süva-analüüside kohta - Nõustume nõukogu järeldustega makrotasakaalustmatuste menetluse ning selle raames läbiviidud süva-analüüsi kohta. Peame oluliseks, et tasakaalustamatused oleks liikmesriikide järjepideva tähelepanu all. 3. EL Nõukogu järeldused eelarvepoliitika kestlikkuse 2021. a aruande kohta - Toetame nõukogu järelduste eelnõud eelarvepoliitika kestlikkuse aruande kohta. Peame oluliseks võimalikele eelarve kestlikkust ohustavatele riskidele tähelepanu juhtimist ning nendega tegelemist ka olukorras, mil Euroopa Komisjon on otsustanud pikendada eelarvereeglite vabastusklausli rakendamist. Kaja Kallas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel