dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Lääne-Nigula valla üldplaneeringu esitamine osaliseks heakskiitmiseks

Rahandusministeerium · 5. juuli 2022
Viit
15-3/5627-1
Registreeritud
5. juuli 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Lääne-Nigula Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-3 KOV planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
15-3/2022
Vastutaja
Urve Pill (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Regionaalhalduse osakond, Lääne talitus (Hiiu_ Lääne ja Saare maakond))
Lahendamise tähtaeg
3. september 2022

Failid

  • 📎1912ÜP3_Lääne-Nigula_YP_110722_parandatud.docx7717 KB
  • 📎7-122-30-5 05.07.2022 Väljaminev kiri.asice184 KB
  • 📎E-kiri.pdf68 KB

Sisu (failidest)

LÄÄNE-NIGULA VALLAVALITSUS Rahandusministeerium Meie: 03.01.2022 7-1/22-1-1 [email protected] Teie: 07.01.2022 nr 14-11/59-2 [email protected] Meie: 04.04.2022 7-1/22-30-1 Teie: 17.06.2022 nr 14-11/59-7 Meie: 29.06.2022 nr 7-1/22-30-4 Meie: 05.07.2022 nr 7-1/22-30-5 Lääne-Nigula valla üldplaneeringu esitamine osaliseks heakskiitmiseks Edastame täiendavad materjalid Lääne-Nigula valla üldplaneeringu osaliseks heakskiitmiseks https://www.dropbox.com/sh/e9eb1vezrt4rk0w/AACbkYxJ4LejvcAkAgK_5H3Ja?dl=0 Palun Rahandusministeeriumi otsust Lääne-Nigula valla üldplaneeringu osaliseks heakskiitmiseks. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Janno Randmaa vallavalitsuse liige vallavanema ülesannetes Haapsalu mnt 6 Telefon 472 0300 Arvelduskontod: 90801 Taebla E-post [email protected] EE021010602005778000 SEB Pank Lääne-Nigula vald www.laanenigula.ee EE722200001120149659 Swedbank Lääne maakond EE831700017003565658 Luminor Reg.kood 75038598 Saatja: <[email protected]> Saadetud: 05.07.2022 13:22 Adressaat: Urve Pill <[email protected]>; RAM Info <[email protected]> Teema: Lääne-Nigula valla üldplaneeringu esitamine osaliseks heakskiitmiseks Tere! Teile on saadetud Lääne-Nigula Vallavalitsuse dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu dokument Lääne-Nigula valla üldplaneeringu esitamine osaliseks heakskiitmiseks, mis on registreeritud 05.07.2022, numbriga 7-1/22-30-5. Dokument avaneb DigiDoc Client programmi abil, mille saab arvutisse tasuta alla laadida kodulehelt https://installer.id.ee/ KontaktinfoLääne-Nigula VallavalitsusHaapsalu mnt 6 Taebla 90801, LäänemaaTel: &#43;372 4720 300e-post: Lääne-Nigula valla üldplaneering Lääne maakond Tellija ja planeerimisprotsessi korraldaja: Lääne-Nigula Vallavalitsus Vallavanem : Aivar R iisalu Töörühmas osalenud endised vallavanemad: Janno Randmaa , Mikk Lõhmus Ehitus- ja planeerimisosakonna juhataja : Heikki Salm Osavalla vanemad : Katrin Viks, Aivi Heinleht, Aivo Hirmo Maa- ja planeerimisspetsialist : Marika Meister Maanõunik : Sirje Selart Ehitusnõunik : Marje Hiiesalu Teede- ja kommunaalnõunik : Olev Peetris Planeeringu konsultant : AB Artes Terrae OÜ Projekti juht, ruumilise keskkonna planeerija, volitatud maastikuarhitekt: Heiki Kalberg Ruumilise keskkonna planeerija : Jürgen Vahtra KSH läbiviija: Alkranel OÜ Juhtekspert : Alar Noorve Ekspert : Terje L i blik Sisukord TOC \o "1-3" \u Sissejuhatus PAGEREF _Toc107574860 \h 5 1. Üldplaneeringu ulatus ja alusdokumendid PAGEREF _Toc107574861 \h 7 2. Valla ruumilise arengu põhimõtted PAGEREF _Toc107574862 \h 8 3. Planeeringulahendus PAGEREF _Toc107574863 \h 9 3.1. Asustuse arengut suunavate tingimuste täpsustamine PAGEREF _Toc107574864 \h 9 3.2. Tiheasustusega alade määramine PAGEREF _Toc107574865 \h 11 3.3. Planeeringuala üldiste kasutus- ja ehitustingimuste, sealhulgas projekteerimistingimuste andmise aluseks olevate tingimuste, maakasutuse juhtotstarbe, maksimaalse ehitusmahu, hoonestuse kõrguspiirangu ja haljastusnõuete määramine PAGEREF _Toc107574866 \h 12 3.3.1. Maakasutuse juhtotstarbe määramine PAGEREF _Toc107574867 \h 12 3.3.2. Üldised ehituspõhimõtted hajaasustuses PAGEREF _Toc107574868 \h 19 3.3.3. Tiheasustusalade ja tihedamalt asustatud külaosade ehitus- ja kasutustingimused PAGEREF _Toc107574869 \h 21 3.4. Alade ja juhtude määramine, mille esinemise korral tuleb detailplaneeringu koostamisel kaaluda arhitektuurivõistluse korraldamist PAGEREF _Toc107574870 \h 23 3.5. Detailplaneeringu koostamise kohustusega alade või juhtude määramine PAGEREF _Toc107574871 \h 23 3.6. Transpordivõrgustiku ja muu taristu, sealhulgas kohalike teede, raudteede, sadamate ning väikesadamate üldise asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine, liikluskorralduse üldiste põhimõtete määramine, tänava kaitsevööndi muutmine PAGEREF _Toc107574872 \h 24 3.6.1. Liikuvuse üldpõhimõtted PAGEREF _Toc107574873 \h 24 3.6.2. Kohalike teede määramine PAGEREF _Toc107574874 \h 24 3.6.3. Olulise liikluskoormusega maanteede määramine PAGEREF _Toc107574875 \h 25 3.6.4. Uued perspektiivsed ühendused PAGEREF _Toc107574876 \h 26 3.6.5. Tänava kaitsevööndi laiendamine või suurendamine, täiendav kooskõlastamine riigitee omanikuga PAGEREF _Toc107574877 \h 26 3.6.6. Taliteed PAGEREF _Toc107574878 \h 27 3.6.7. Metsateed PAGEREF _Toc107574879 \h 27 3.6.8. Uute kergliiklusteede kavandamine PAGEREF _Toc107574880 \h 28 3.6.9. Planeeritud Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetrass PAGEREF _Toc107574881 \h 29 3.6.10. Parkimiskorraldus PAGEREF _Toc107574882 \h 29 3.6.11. Sadamad ja lautrikohad PAGEREF _Toc107574883 \h 29 3.6.12. Lennuväljad / kopteri maandumisplatsid PAGEREF _Toc107574884 \h 30 3.7. Kohaliku tähtsusega jäätmekäitluskohtade asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine PAGEREF _Toc107574885 \h 30 3.8. Tehnovõrkude ja -rajatiste üldise asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine PAGEREF _Toc107574886 \h 31 3.8.1. Üldosa PAGEREF _Toc107574887 \h 31 3.8.2. Elektrivõrk PAGEREF _Toc107574888 \h 31 3.8.3. Sidevõrk PAGEREF _Toc107574889 \h 32 3.8.4. Taastuvenergeetika PAGEREF _Toc107574890 \h 33 3.8.5. Kaugküttepiirkonnad PAGEREF _Toc107574891 \h 35 3.8.6. Ühisvee- ja kanalisatsioonivõrgud PAGEREF _Toc107574892 \h 36 3.8.7. Tuletõrje veevõtukohad PAGEREF _Toc107574893 \h 37 3.8.8. Sademeveesüsteemid PAGEREF _Toc107574894 \h 38 3.8.9. Hara lahe ja Haapsalu Tagalahe ühenduskanal PAGEREF _Toc107574895 \h 39 3.9. Olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoha valimine PAGEREF _Toc107574896 \h 39 3.10. Avalikus veekogus kaldaga püsivalt ühendatud või kaldaga funktsionaalselt seotud ehitise üldiste ehituslike tingimuste ja asukoha määramine PAGEREF _Toc107574897 \h 39 3.11. Supelranna ala määramine PAGEREF _Toc107574898 \h 40 3.12. Korduva üleujutusega ala piiri määramine mererannal ja kõrgveepiiri märkimine suurte üleujutusaladega siseveekogul PAGEREF _Toc107574899 \h 40 3.12.1. Korduva üleujutusala piiri määramine mererannal PAGEREF _Toc107574900 \h 40 3.12.2. Kõrgveepiiri märkimine suurte üleujutusaladega siseveekogul PAGEREF _Toc107574901 \h 41 3.13. Kallasrajale avaliku juurdepääsu tingimuste määramine PAGEREF _Toc107574902 \h 41 3.14. Ranna ja kalda ehituskeeluvööndi vähendamine PAGEREF _Toc107574903 \h 41 3.15. Rohevõrgustiku toimimist tagavate tingimuste täpsustamine ning sellest tekkivate kitsenduste määramine PAGEREF _Toc107574904 \h 45 3.16. Kohaliku omavalitsuse üksuse tasandil kaitstavate loodusobjektide ja nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine PAGEREF _Toc107574905 \h 47 3.17. Väärtuslike põllumajandusmaade ja maastike määramine ning nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine PAGEREF _Toc107574906 \h 47 3.17.1. Väärtuslike põllumajandusmaade määramine PAGEREF _Toc107574907 \h 47 3.17.2. Väärtuslike maastike määramine PAGEREF _Toc107574908 \h 48 3.18. Metsade majandamise üldised põhimõtted PAGEREF _Toc107574909 \h 51 3.19. Ehitusliku kultuuripärandi säilitamine PAGEREF _Toc107574910 \h 51 3.19.1. Riikliku kaitse all olevad kultuurimälestised PAGEREF _Toc107574911 \h 51 3.19.2. Arheoloogiatundlikud alad PAGEREF _Toc107574912 \h 52 3.19.3. Miljööväärtuslikud alad PAGEREF _Toc107574913 \h 52 3.19.4. Kohaliku tähtsusega kultuuripärandi objektid PAGEREF _Toc107574914 \h 62 3.20. Maardlatest ja kaevandamisest mõjutatud aladest tekkivate kitsenduste määramine PAGEREF _Toc107574915 \h 64 3.21. Riigikaitselise otstarbega maa-alade määramine ning maakonnaplaneeringus määratud riigikaitselise otstarbega maa-alade piiride täpsustamine PAGEREF _Toc107574916 \h 65 3.22. Puhke- ja virgestusalade asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine PAGEREF _Toc107574917 \h 66 3.23. Müra normtasemete kategooriate määramine PAGEREF _Toc107574918 \h 66 3.24. Maaparandussüsteemide asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine PAGEREF _Toc107574919 \h 67 3.25. Avalikes huvides omandamise, sealhulgas sundvõõrandamise, või sundvalduse seadmise vajaduse märkimine PAGEREF _Toc107574920 \h 67 4. Üldplaneeringu elluviimine PAGEREF _Toc107574921 \h 68 5. Üldplaneeringu joonised PAGEREF _Toc107574922 \h 70 6. Maakonnaplaneeringu täpsustamine PAGEREF _Toc107574923 \h 71 6.1. Rohelise võrgustiku piiride ja tingimuste täpsustamine PAGEREF _Toc107574924 \h 71 6.2. Väärtuslike maastike piiride täpsustamine PAGEREF _Toc107574925 \h 71 6.3. Väärtuslike põllumajandusmaade täpsustamine PAGEREF _Toc107574926 \h 71 6.4. Linnalise asustusega ala täpsustamine PAGEREF _Toc107574927 \h 72 7. Maakonnaplaneeringu muutmine PAGEREF _Toc107574928 \h 72 8. Üldplaneeringus kasutatud mõistete seletused PAGEREF _Toc107574929 \h 72 Sissejuhatus Lääne-Nigula Vallavolikogu 20.09.2018 otsusega nr 79 algatati Lääne-Nigula valla üldplaneeringu (ÜP) koostamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) , mille eesmärgiks on uue Lääne-Nigula valla territooriumi ruumilise arengu põhisuundade ja tingimuste määramine, detailplaneeringu koostamise kohustusega alade ja juhtude määramine ning detailplaneeringu kohustuseta aladel maakasutus- ja ehitustingimuste seadmine. Üldplaneering kehtestati Lääne-Nigula Vallavolikogu ...... otsusega nr ….. Üldplaneering kehtestati kogu valla ulatuses välja arvatud ca 2 1 8 ha suurune maa-ala Tusari külas (maakonnaplaneeringu kohane arenduspiirkond) , kus jääb kehtima senine Nõva valla üldplaneering. Viidatud piirkonnas jätkub üldplaneeringu menetlus tulenevalt sellest, et peale üldplaneeringu kooskõlastamist muutusid riigikaitselased tingimused ja osutus võimalikuks maakonnaplaneeringuga kavandatud tuuleenergeetika ala edasiarendamine. Üldplaneeringu koostamise varasemas protsessis ei olnud see võimalik, mistõttu tuleb viidatud ala osas jätkata üldplaneeringu koostamist. Üldplaneeringu koosta ti ühtsete ruumiliste suuniste ja reeglite kujundamiseks haldusreformi käigus ühinenud vallas, mis tagaks tasakaalustatud arengu ja strateegiliste eesmärkide saavutamise. Sealjuures on uute elamu-, äri- ja tootmisalade laienemist vajalik suunata koos mõjude hindamisega majanduslikule, sotsiaalsele ja kultuurilisele keskkonnale. Üldplaneeringu teksti ülesehitus järgib üldjoontes planeerimisseaduses sätestatud üldplaneeringu ülesannete järjestust. Üldplaneeringu jooniste maakasutuse juhtotstarvete määramisel lähtutakse Siseministeeriumi poolt välja töötatud soovituslikest leppemärkidest ning nende praktilisest vajadusest tingitud täiendustest. Planeeringu seletuskiri ja joonised moodustavad ühtse terviku ning neid tuleb käsitleda koos . Üldplaneeringu ulatus ja alusdokumendid Planeeringuala hõlmab 2017 . aasta sügisel Lääne-Nigula vallaks liitunud endisi Lääne-Nigula, Martna, Kullamaa, Nõva ja Noarootsi territooriume . Üldplaneeringu koostamisel on aluseks järgmised planeeringud: riigi tasandi planeeringu test ü leriigiline planeering „Eesti 2030+ “ ; maakonnatasandi planeeringud: Lääne maakonnaplaneering 2030+ ; Harju maakonnaplaneering 2030+ (Läänemaa koosseisu arvatud endise Nissi valla osa endise Rehemäe (nüüdse Rehemäe ja Kuke) küla ulatuses); Lääne maakonnaplaneeringu teemaplaneeri ng "Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetrassi koridori asukoha määramine"; Lääne maakonnaplaneeringu teemaplaneering „ Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini trassi asukoha määramine “ ; k ohaliku tasandi üldplaneeringu d : Oru valla Kirimäe üldplaneering, kehtestatud 26.03.1997. a otsusega nr 27; Risti valla üldplaneering, kehtestatud 7.11.2007. a määrusega nr 1 2 ; Oru valla üldplaneering, kehtestatud 11.12.2008. a otsusega nr 195; Taebla valla üldplaneering, kehtestatud 19.02.2009. a otsusega nr 209 ; Noarootsi valla üldplaneering, kehtestatud 09.07.2003. a määrusega nr 22; ü ldplaneeringut täpsustav teemaplaneering „Noarootsi valla rannaalade teemaplaneering“, kehtestatud 15.06.2006 . a määrusega nr 13; ü ldplaneeringut täpsustav teemaplaneering „Noarootsi valla miljööväärtuslike hoonestusalade teemaplaneering“, kehtestatud 27.09.2007 . a määrusega nr 15; ü ldplaneeringut täpsustav teemaplaneering „ Aulepa tuulepargi teemaplaneering “, kehtestatud 30.04.2007. a otsusega nr 36 ; ü ldplaneeringut täpsustav teemaplaneering „Noarootsi valla elamualade teemaplaneering“, kehtestatud 23.01.2009. a otsusega nr 2; Kullamaa valla üldplaneering, kehtestatud 23.11.2007 . a määrusega nr 80; Nõva valla üldplaneering, kehtestatud 25.03.2011. a otsusega nr 5; Martna valla üldplaneering, kehtestatud 19.12.2007. a määrusega nr 1 3 ; Nissi valla üldplaneering, kehtestatud 17.04.2014 . a otsusega nr 13 (Rehemäe küla osas). Üldplaneeringu koostamisel on arvestat ud valla valdkondlike arengukavadega ning üldplaneering on aluseks arengukavade koostamisel. Valla ruumilise arengu põhimõtted Lääne-Nigula vallas elab 01.01.2021 seisuga 7 15 5 elanikku . Rahvastikuprognoos kohaliku omavalitsusüksuste rühmades (klasteranalüüs perioodiks 2015-2030) jagab ühinenud piirkonnad erinevate rahvastikunäitajate ja proportsioonide alusel erinevatesse klassidesse. Endise Oru, Taebla ja Risti valdade piirkonda saab lugeda valla kõige stabiilsemate rahvastikunäitajatega piirkonnaks, mis on võrreldavad eesti keskmistega, mis siiski tähendab eeldatavalt rahvaarvu vähenemist kuuendiku võrra aastaks 2030. Endise Nõva valla piirkonda iseloomustab küll positiivne ränne, kuid negatiivne iive ning vähene laste ja noorte osakaal. Noarootsi, Kullamaa ja Martna piirkonda iseloomustavad ääre alale omased rahvastikunäitajad ning aastaks 2030 eeldatakse rahvastiku vähenemist neis piirkondades umbes viiendiku võrra. Eesti väikeasulate uuringu (2019) kohaselt on enamik asustusüksusi vallas kahaneva rahvastikuga, kuid silma paistab Noarootsi piirkond, kus mitmed külad on kasvavad ning kõrgema laste osakaaluga. Mõned külad Tallinn-Haapsalu maantee läheduses on samuti kasvavad, kuid valdavat osa vallast iseloomustab kahanemine ning elanikkonna vananemine, mis ühtib kogu riigis aset leidvate protsessidega. Arvestades ühiskonnas toimuvaid muutusi nagu liikuvuse kasv, kaugtöövõimalused, suurem ettevõtlikus ja mitme kodu omamine, võib arvata , et arengueeldused on mõnevõrra paremad, kui näitab rahvastikustatistika. Kasvav jõukus võimaldab omada inimestel rohkem kinnisvara, mis tähendab, et isegi rahvaarvu kahanemine ei ole otseses seoses ehitussurvega. Inimeste soovi soetada kinnisvara toetab rahulik ja puhas elukeskkond ning mere lähedus. P arema te ühendus te ja põhiteenuste kättesaadavuse tagamisel kohalikes keskustes võib looduslähedane ja puhas elukeskkond osutuda atraktiivse ks elu- ja suvituspiirkonnaks. Paremad ühendused Tallinna linnastuga läbi rongiliikluse taastamise või vad anda olulise tõuke Risti-Taebla-Palivere piirkonna arengule. Lähtudes ühinemislepingus kokku lepitud põhimõtetest arendatakse Lääne-Nigula valda kaheksa keskuse põhiselt , lähtudes seejuures keskuste arengueeldustest ning tagades kõigis keskustes vajalik u avalike teenuste paketi. Valla üldised ruumilise arengu eesmärgid on : tagada tasakaalustatud areng, mis väärtustab loodushüvesid ja rikkalikku kultuuripärandit, luues samas võimalusi ettevõtluse arenguks ja töökohtade tekkeks; võimaldada tõmbekeskustes paindlikku ja mitme-otstarbelist maakasutust, et soodustada asustuse tihendamist, luua uusi arenguvõimalusi ja tagada teenuste kättesaadavus . Hoiduda tuleb monofunktsionaalsete ja paindumatult täpse detailsusastmega ehitus- ja planeerimistingimustega alade kavandamisest, et vältida üldplaneeringu kohese muutmise vajadust; hajaasustuses uue hoonestuse kavandamisel järgida lähiümbruses välja kujunenud asustus- ja hoonestusstruktuuri . S ee ei tähenda, et loodav ruum peab ümbritsevat keskkonda kopeerima , vaid o lenevalt arhitektuur sest kontseptsioonist peab see olemasolevaga mahuliselt ja ruumiliselt kokku sobituma ; läbi üldiste maakasutus- ja ehitustingimuste seadmise tagada ruumilise keskkonna kujundamine ühtsete põhimõtete alusel, kaasates üldplaneeringule järgnevate kaalutlusotsuste tegemisse vastava valdkonna eriteadmistega spetsialistid (arhitekt, planeerija, maastikuarhitekt, ökoloog); väärtustada valla pu hk emajanduslikku potentsiaali läbi väikesadamate, supelrandade ja teiste puhkemajanduslike objektide arenguvõimaluste otstarbeka realiseerimise (paremad juurdepääsud, kasvuvõimalused); tagada transpordivõrgustike terviklikkus läbi avaliku teedevõrgu kehtestamise; suunata elamuarendust eelkõige olemasolevatesse tihedamini asustatud ja oluliste loodusväärtusteta piirkondadesse, kus suurem osa vajaminevast taristust on olemas või lähiulatuses (juurdepääsuteed, elektrivõrk, vee- ja kanalisatsioonivõrk); keskuste sidumine nende tagamaadega, arvestades inimeste kasvavat mobiilsust (kergl iiklusteed, maanteetransport); tagada väärtuslike põllu- ja metsamaade sihtotstarbeline kasutus ja säilimine . Üldplaneeringu hea rakendamise eelduseks on eriteadmistega isikute kaasamine otsuste tegemisel detailplaneeringu ja projekteerimise staadiumis. Planeeringulahendus Üldplaneeringu teemadekäsitlus tugineb planeerimisseaduse § 75 lg 1-st, ülesanded ja nende käsitlus on esitatud allpool. Üldplaneeringu koostamisel arvestatakse võimalikult suures ulatuses põhimõtet, et kuna kehtivaid õigusakte ja piiranguid üldplaneeringuga ei kehtestata, siis neid tekstis ja joonistel ei esitata. Asustuse arengut suunavate tingimuste täpsustamine Maakonnaplaneeringu teenuskeskuste hierarhia kohaselt on valla kohalikeks keskusteks Taebla, Risti ja Kullamaa. Kohalike keskuste eesmärk on rahul dada elanike igapäevaelu põhivajadus i (haridus, tervis, turvalisus, vaba aeg). Üldplaneeringu seisukohast on vaatamata kahanevale rahvaarvule oluline tagada kohalike keskuste teenusbaasi säilimine ja läbi maakasutuse luua võimalused uute teenuste ja töökohti tagavate ettevõte tele . Taebla-Linnamäe-Palivere-Risti moodustavad ühtselt toimiva koostoimepiirkonna ning nende asulate sidumine läbi ühenduste parendamise võimaldab vajalike teenuste paremat jagamist keskuste toimepiirkonnas . Taebla-Linnamäe-Palivere-Risti koostoimepiirkond koos läbiva Ääsmäe- Haapsalu- Rohuküla põhimaanteega nr 9 ja kavandatava raudteeühendusega on vallas oluliseks arenguteljeks ning töökohtade ja teenuste tagajaks . Lähikeskusteks on Linnamäe, Martna ja Palivere kus on tagatud lihtteenuste kättesaadavus. Saareliste keskustena on Nõva ja Pürksi , mis geograafiliselt on mõnevõrra eraldatud ning kõiki kohalikke teenuseid ei pruugi olla võimalik kohapeal tagada. Saareliste keskuste teenusbaasi säilitamine on üldplaneeringu oluliseks eesmärgiks ning nende puhul tuleb leida paindlikke ja infotehnoloogial tuginevaid lahendusi. Kõik maakonnaplaneeringu s määratu d kesku sed on üldplaneeringus määratud tiheasustusalad eks , kus on detailselt lahendatud maakasutuse juhtotstarbed ning määratud detailsemat kasutus- ja ehitustingimused. Kõik täiendavalt määratud tiheasus tusalad toimivad samuti lähikeskusena , kus kodulähedaste teenuste kättesaadavus sõltub kogukonna- ja ettevõtlusinitsiatiivist kuid ka hooaja lisusest . Kogu üldplaneeringus määratud tingimuste pakett , mis on määratud peamiselt maakasutuse juhtotstarbe, ehitustingimuste ja väärtuste säilitamise tingimuste toetab maakonnaplaneeringus esitatud keskuste hierarhia t, ehk tingimustega on tagatud võimalused hierarhiakohaste teenuste arendamise ks samas säilitades piirkondlikke väärtusi . Keskuste arendamiseks on vajalik eelkõige lähtuda tihendamise printsiibist, millega eelistatakse tühjana seisvate ja ala-kasutatud maa-alade ning hoonete taaskasutusele võtmis t . Tiheasustusalade maakasutus võimaldab ehitada uusi hooneid nii elamise , sotsisaalsete kui äriliste teenuste osutamiseks, samuti keskko nda negatiivselt mitte mõjutavate töökohtade loomiseks . Paljudele aladele, mille arengupotentsiaali on raske ette prognoosida on määra tud segahoonestu se maa- ala maakasutuse juhtotstarve. Segahoonestus e maa-ala võimaldab maa-alade mitmekülgsemat ja paindlikumat maakasutust , mis tänases kiiresti muutuvas ühiskonnas on eesmärgipärane. Teisalt kaasneb paindlikkusega vastutus välistada hilisemates ruumiloome protsessides maakasutuse konfliktide teke , mistõttu üldplaneeringu alusel kaalutlusotsuste kujundamisel vajalik eriteadmistega spetsilistide kaasamine . Hea ning eri ühiskonnagruppidele sobiliku ruumi eelduseks on ennekõike projekteerimistingimustele või detailplaneeringu lähtetingimuste väljastamisele eelnev erialaspetsialistide poolt tehtud piirkonna analüüs, mis võimaldab täpsustada üldplaneeringus toodud üldiseid põhimõtteid ja nõudeid. Tiheasustusega aladel tuleb ennekõike keskenduda olemasoleva teenusbaasi säilitamisele ja avaliku ruumi kvaliteedi tõstmisele. Avaliku ruumi kavandamisel tuleb rakendada kaasava disaini, kaasava elukeskkonna ja säästva arengu põhimõtteid. Kõik avalike ehitiste ehitusprojektid ja planeeringud peavad tagama, et loodav keskkond on: kasutatav kõigi erinevate kasutajate gruppide poolt ja kõigil on sellele ligipääs; arusaadav, riskivaba ja ohutu kõigile kasutajatele; propageerib tervislikku eluviisi ja kasutust ega ole ohuks kellegi tervisele; esteetiline; energiatõhus; võimalikult väikese ökoloogilise jalajäljega. Läbi määratud tingimuste toimub edasine asustuse suunamine läbi erinevate õigusaktidest tulenevate menetluste (nt detailplaneering, projekteerimistingimused, ehitusload jms). Üldplaneering näeb, ette, et peamised elanike jaoks vajalikud igapäevateenused peaksid eelistatult asuma eelpool nimetatud keskustes, kuna see eeldab vähem panustamist toetavasse taristusse (juurdepääsud, tehnovõrgud) ning teeninduspiirkonnas paikneb rohkem elanikke. Samas, et kasutada ära valla maaliste piirkondade puhkemajanduse potentsiaal ei välista üldplaneering teenuste arendamist maalises asustuses. Hajaasustuses on vajalik väärtustada väljakujunenud külastruktuuri ja väärtusi. Senisest enam vajalik väärtustada külamaastikku ja aktiivses kasutuses olevaid viljakaid põllumajandusmaid. Sajandi esimesel kümnendil toimunud mõnevõrra kaootiline arendustegevus tuleb pöörata selgetel reeglitel põhinevaks, millega tagatakse asustusstruktuuri väärtused ja maandatakse loodusjõududest lähtuvad ohud. Viimastel kümnenditel on valla hajaasustuses kavandatud detailplaneeringutega ligikaudu 300 uut elamukrunti, millest 2021. a alguse seisuga on Eesti põhikaardi järgi veel hoonestamata 256 elamu-/suvilakrunti. Realiseerimata elamukruntidest tervelt 222 krunti asub endise Noarootsi ja Nõva valla territooriumil – arendussoov on peamiselt rannikuäärsetes (puhke-) piirkondades. Arvestades, et Nõva ja Noarootsi piirkonna territooriumil antakse aastas keskmiselt 15 ehitusluba eluhoone või suvila püstitamiseks, piisaks olemasolevatest arendamata kruntidest eeldatavalt enam kui 14 aastaks. Samuti ei ole e ndiste Lääne-Nigula, Martna ja Kullamaa valdade territooriumitel ei ole aktiivsemat elamuarendust aset leidnud, vaatamata asjaolule, et varasemates üldplaneeringutes on määratud ulatuslikke elamumaa reservmaa alasid. Käesolevas lahenduses on suures osas loobutud varasematest ulatuslike st elamuarenduspiirkondade määramisest põllu- ja metsaaladele . Asustuse suunamise tingimuste määramisel on võetud arvesse kahanevat rahvastikuprognoosi, millest tulenevalt suunatakse uusi arendusalasid peamiselt olemasolevatele tiheasustusaladele või tihedama asustusstruktuuriga piirkondadesse. Näitena võib tuua Risti aleviku kus vajadus uute elamualade järele eeldatavalt kasvab elektrirongi ühenduse tulekuga. Asustatud piirkondade tihendamine vähendab eeldatavasti sundliikumiste vajadust ning kulutusi uute ühenduste ja taristu rajamisele, mis kaasneksid uute looduslike alade kasutuselevõtuga. Üldplaneeringuga seatavad m aakasutus- ning ehitusreeglite määramine on vajalik, et: s äiliksid toimivad rohekoridorid, väärtuslikud loodusobjektid, maastikud ja kultuurimälestised; t agada rahvaarvu kahanemise pidurdumine läbi elukeskkonna kvaliteedi hoidmise ; t agada kaasaja nõuetele vastav tehniline infrastruktuur (veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemid jms) ning inimväärne elukeskkond (puhas keskkond, nõuetekohane joogivesi, reovee puhastamine) ; a nda maaomanikele, ettevõtjatele ja investoritele selgem pilt erinevatest arenguvõimalustest ja kaasnevatest piirangutest valla territooriumil . Ettevõtluse- ja tootmise arendamise eesmärgil määratakse üldplaneeringus Koluvere ja Jaakna külas arenguala. Arenguala näol on tegu maakasutuse juhtotstarbest üldisema määratlusega , mis annab üldise suuna võimalikule piirkonnale, kuhu võiks kaaluda mõne uue piirkonda töökohti toova ettevõtte koos vajaliku taristuga . Arenguala määramise eesmärk näidata äri-, teenindus ja tootmisettevõtete eelisarendatav piirkond , kus kaaludes detailplaneeringu koostamist on lubatud äri-, teenindus ja tootmisettevõtete kavandamine (olenemata üldplaneeringu joonisel näidatud maakasutuse juhtotstarbest), kui nende negatiivsed mõjud (juhul kui neid on) ei ulatu teiste elu- või ühiskondliku funktsiooniga maa-a ladeni. Kuna ettevõtluse - või tootmise võimalikku iseloomu ei ole planeerimisel võimalik ette näha siis saab see toimuda vaid läbi detailsema analüüsi ja kaasamise. Tiheasustusega alade määramine Tiheasustusalade määramisel üldplaneeringuga kaasneb õigusaktidest tulenevalt mitmeid õigusi ja kohustusi kohalikule omavalitsusele. Üldplaneering kehtestab tiheasustusala üldise mõistena, kuid ei muuda varasemalt kehtinud tiheasustusalade piire maareformi seaduse mõistes. Taebla, Palivere ja Risti alevike puhul on üldplaneeringus tiheasustusala piiri määramise näol tegu maakonnaplaneeringus määratud linnalise asustusega ala piiri täpsustamisega. Tiheasustusaladeks on määratud kõik maakonnaplaneeringus esitatud kohalikud-, lähi ja saarelised keskused ning lisaks väiksemad külakeskused, kus esinevad peamised tiheasustusala tunnused (nt. kompaktne ja mitmekesine hoonestus, tsentraalsed tehnovõrgud jne). Ül dplaneeringus tiheasustusaladena määratud väiksemates lähikeskustes on võima ldatud kodulähedaste teenuste väljakujunemine sõltuvalt kogukonna- ja ettevõtlusinitsiatiivist. Üldplaneeringu lahendus lähtub maakonnaplaneeringust tagades läbi maakasutuse ja ehitustingimuste maakonnaplaneeringus esitatud teenuskeskuste hierarhia kohaste teenuste arendamise võimalused vastavates asulates. Üldplaneering määrab tiheasustusaladeks (va maareformiseaduse mõistes) järgmised üldplaneeringu põhijoonisel kujutatud alad: Palivere alevik ; Risti alevik ; Taebla alevik ; Dirhami küla / Derhamn osa; Koluvere küla osa; Kullamaa küla osa; Liivi küla osa; Linnamäe küla osa; Luigu küla osa; Martna küla osa; Nõva küla osa; Piirsalu küla osa; Pürksi küla / Birkas osa; Rõude küla osa; Sutlepa küla / Sutlep osa . Märkus: Spithami küla / Spithamn ja Silla küla ei määrata planeeringuga tiheasustusalaks vaatamata sellele, et seal on toodud üldisest hajaasustusest erinevad hoonestustingimused (vt ptk REF _Ref74828527 \r \h 3.3.3 ). Üldplaneering uga ei nähta neid asulaid suuremate teenuste pakkujana, kuid väljakujunenud asustusest ja varasemast planeerimispraktikast lähtuvalt on seal asjakohane tihedama asustuse kujunemine. Maareformi seaduse kohaste tiheasustusaladena jäävad varasemalt määratud piirides kehtima: Palivere alevik; Taebla alevik; Dirhami küla / Derhamn osa; Elbiku küla / Ölbäck osa; Linnamäe küla osa; Nigula küla osa; Piirsalu küla osa; Pürksi küla / Birkas osa; Spithami küla / Spithamn osa; Sutlepa küla / Sutlep osa; Telise küla / Tällnäs osa; Tuksi küla / Bergsby osa; Österby küla osa. Planeeringuala üldiste kasutus- ja ehitustingimuste, sealhulgas projekteerimistingimuste andmise aluseks olevate tingimuste, maakasutuse juhtotstarbe, maksimaalse ehitusmahu, hoonestuse kõrguspiirangu ja haljastusnõuete määramine Maakasutuse juhtotstarbe määramine Maakasutuse juhtotstarve on territooriumi kasutamise valdav otstarve, mis annab kogu määratud piirkonnale või kvartalile edaspidise maakasutuse põhisuunad. Juht otstarbe määramine üldplaneeringus ei tähenda maa-alal automaatset nõuet maa-ala uuel viisil kasutamiseks või maakasutuse (katastriüksuse) sihtotstarbe muutust võrreldes senise kasutusega. Maaomanik saab maad senisel otstarbel kasutada, kuni ta seda soovib. Katastriüksuse sihtotstarbe määrab või muudab kohalik omavalitsus vastavalt maakatastriseadusele. Maad ja ehitust puudutavad toimingud loetakse üldplaneeringu kohaseks , kui need vastavad vähemalt 60% ulatuses üldplaneeringus esitatud maakasutuse juhtotstarbele ning seda ruumilise tervik una käsitletava ala ulatuses. Ruumiliselt terviklikuks piirkonnaks loetakse antud üldplaneeringu mõistes põhijoonisel kujutatud kindlat maakasutuslikku tähendust omava tähistatud värviga katkematult kaetud ala. Kohalik omavalitsus võib vajadusel kaalutlusot s use alusel rakendada 60% nõuet ühe katastriüksuse piires . Kaalutlusotsuse tegemisel tuleb tagada kavandatava ehitise sobivus keskkonda nii oma mahult kui otstarbelt, et ehitisest tulenev mõju ei halvendaks ümbritsevat keskkonda ning ehitisele oleks tagatud juurdepääs ja tehnovõrkudega ühendatus. Kohalikul omavalitsusel on detailplaneeringu või projekteerimistingimuste alusel õigus seada täiendavaid nõudeid tulenevalt kavandatava t hoonet või rajatist ümbritseva piirkonna olemusest, keskkonnast, ühendustest ja maakasutustest tulenevatest vastastikmõjudest. Käesoleva üldplaneeringu rakendamis el tuleb lähtuda tabelis REF _Ref29823615 \h Tabel 1 kujutatud põhimõtetest ja sellele lisatud selgitustest. Hoonete ja rajatiste täpsemate alaliikide määramisel tuleb tugineda ehitusseadustiku alusel kehtestatavast määrusest „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“. Kohalikul omavalitsusel on igakordne kaalutlusruum hoonete ja rajatiste kasutamise otstarbe määramise l. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 1 . Kavandatud maakasutuse seos ehitise kasutamise peamiste ots tarvetega . Täiendavad tingimused tabelis 1 toodud numbrite alusel: v aid aiamaa toimimiseks otseselt vajalik ta rvikute hoidmise hoone/kuur vms; k uni nelja e luruumiga/leibkonnaga ühiselamu; l ubatud püstitada äri- ja teenindushooneid ning tootmise ga vahetult seotud büroohooneid; l ubatud vaid spordirajati sed; v eekogu maa-alale on lubatud püstitada kaldaga funktsionaalselt seotud või kaldaga püsivalt ühendamata spordi- ja puhkerajatisi , kui ei esine muid s eadustest tulenevaid piiranguid; m aalise asustuse maa-alal on lubatud elektrituulikute ja päikeseparkide arendamine vaid seletuskirja ptk REF _Ref29823933 \r \h \* MERGEFORMAT 3.8.4 kirjeldatud tingimustel; a inult ehitised, mille e hitamist õigusaktid võimaldavad; s upelranna maa-alale on lubatud supelrannaga seonduvate ehitiste püstitamine, kui ei ole muid välistavaid piiranguid; k aitse- ja päästeotstarbelised rajatis ed võivad ulatuda veekogu alale; v ähese keskkonnamõjuga (häiring juhtotstarbele pole juhtots tarbe eesmärki ületav) ehitised; e randjuhul kergetööstusehitised, millel puuduvad negatiivsed välismõjud ; ü ldjuhul II mürakategooria, erandlikuna konkreetsed I kategooria alad ja motoringrada, mis on kategooriata ; lubatud on ainult riigikaitselis t eesmär ki täitvad ehitised , võimalikul maa võõrandamisel riigikaitselise eesmärgiga mitte seotud isikule, ei ole viidatud ehitiste ehitamine lubatud . Segahoonestus e maa- ala (ÜS) Funktsionaalselt mitmekesine piirkond või tänava-äärne hoonestusala, kus on põimunud erinevat tüüpi funktsioonid. Juhtotstarbe määramise eesmärk on tagada mitmekesisemad võimalused maa-ala arendamiseks erinevateks hoone kasutamise otstarveteks. Edasisel planeerimisel või projekteerimistingimuste andmisel tuleb siiski täpsemalt hinnata konkreetseid arengusoove ja nende mõjusid konkreetses keskkonnas. Segahoonestus e maa- alale ei ole lubatud püstitada negatiivseid häiringuid põhjustavaid hooneid. Kuna Segahoonestuse maa- ala juhtotstarve võimaldab erinevate järgnevate juhtotstarvete kooskasutust, siis tuleb Segahoonestuse maa- alale kavandatava maaüksuse iseloomust lähtuvalt järgida vastava juhtotstarbe täiendavaid tingimusi. Äri- ja teenindusettevõtte maa-ala (Ä) Kaubandus-, teenindus- ja toitlustushoone, büroo-, panga- ja kontorihoone, postkontori, majutushoone, tankla, turu jms maa-ala (vt REF _Ref29823615 \h Tabel 1 ) . S uure külastatavusega hoone kavandamisel tuleb detailplaneeringu koostamisel või ehitusloa taotlemisel analüüsida, kas piirkonna teedevõrk võimaldab täiendava liikluskoormuse kasvu ning analüüsist lähtuva lt otsustada edasine . Ühiskondliku ehitise maa-ala (Ü) Valitsus-, haridus-, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande-, kultuuri- ja spordiasutuste maa-ala (vt REF _Ref29823615 \h Tabel 1 ) . Tingimused detailplaneeringu koostamiseks või projekteerimistingimuste väljastamiseks ühiskondlike hoonete maal: maa-ala konkreetne kasutus tuleb täpsustada taotluse esitamisel, millest lähtuvalt kaalutleb kohalik omavalitsus, kas parkimine tuleb lahendada katastriüksuse siseselt või lähipiirkonnas ; elamualasse jäävate ühiskondlike hoonete maa arendamisel tuleb tähelepanu pöörata ühistranspordi ja jalgratta- ning jalgliiklust soodustava liiklusskeemi väljatöötamisele ja liiklusohutusele; elamualasse kavandatava ühiskondlike hoonete maa arendamine ei tohi halvendada kogu elamuala elukvaliteeti. Elamu maa-ala (E) Üksikelamu (ühele leibkonnale kavandatud), kaksikelamu (kahele leibkonnale kavandatud), kahe korteriga elamu, ridaelamu , korterelamu, ühiselamu ning muu arhitektuurselt ja ehitustehniliselt seotud elamu maa ja elamutevahelis e väliruumi ning muu elamuid teenindava maakasutuse juhtotstarbega maa-ala (vt REF _Ref29823615 \h Tabel 1 ) . Elamumaa le hoonestuse kavandamisel tuleb kaaluda, kas on vajalik avalik üldmaa . Kohalik omavalitsus võib nõuda kuni 10% planeeritava ala määramist piirko nda teenindavaks üldmaaks ( üldmaa alla ei kuulu piirkonda teenindavad teed ja tänavamaa), millele on õigus pääseda kõigil piirkonna elanikel. Üldmaa on vajalik inimeste, eriti laste, sotsiaalseks läbikäimiseks ja tervislike eluviiside harrastamiseks. Üldmaa edaspidine omand ja hooldamine tuleb kokku leppida detailplaneeringu koostamise käigus enne detailplaneeringu kehtestamist. Liikluse maa-ala (L) Tee, tänava või väljaku ja reisijate teenindamiseks kavandatud transpordihoone maa-ala. Liikluse maa-ala on määratud vaid tiheasustusaladel. Liiklusmaale võib ehitada teed, väljakut, raudteed, parklat või parkimismaja ja reisijate vedamisega seotud ehitist (vt REF _Ref29823615 \h Tabel 1 ) . Üldplaneeringu ga on kavandatud kohalike teede asukohad. Kinnistu jagamisel ja/või detail p laneeringu koostamisel tuleb olemasolevale ja/või kavandatavale kohalikule teele moodustada transpordimaa sihtotstarbega maaüksus, kui kohalik omavalitsus ei otsusta teisiti. Tingimused detailplaneeringu koostamiseks või projekteerimistingimuste väljastamiseks liiklusmaal: tee kaitse, teehoiu korraldamine, liiklusohutuse tagamine ning teelt lähtuvate keskkonnakahjulike ja inimestele ohtlike mõjude vähendamine toimub seaduste alusel; teedevõrgu arendamisel lähtutakse põhimõttest, et igale avalikule objektile ja maa-alale oleks tagatud vaba juurdepääs; uutele ehitistele ja objektidele tuleb kavandada ja välja ehitada juurdepääsuteed; uute planeeritud maade kasutuselevõtul ja teedevõrgu planeerimisel tuleb arvestada olemasoleva ja väljakujunenud teedevõrguga . Piirkonnale omase maastikulise ja visuaalse ilme säilitamise nimel ei ole soovitav olemasolevaid teid laiendada ega õgvendada . Sadama maa-ala (L S ) Sadamateenuste osutamiseks ja laevaliikluse ohutuse tagamiseks kavandatud maa-ala. Sadama maa-alale võib ehitada üldplaneeringu ja/või detailplaneeringuga ette nähtud sadamaehitisi . Jäätmekäitluse maa-ala (OJ) Jäätmete käitlemise ja ladustamise ehitise maa-ala. Jäätmekäitluse maaks loetakse tavajäätmete käitlemise ja ladustamise maa (iseseisvat katastriüksust moodustava ehitise maa) ja ohtlike jäätmete käitluse maa (iseseisvat katastriüksust moodustava ehitise maa). Tehnoehitise maa-ala (OT) Kanalisatsiooni ja reoveepuhasti ehitise, vee tootmise ja jaotamise ehitise, gaasi või biogaasi tootmise ja jaotamise ehitise, soojusenergia tootmise ja jaotamise ehitise, elektrienergia tootmise ja jaotamise ehitise ja sideehitise maa-ala. Riigikaitse maa -ala (R) Sõjaväeosa või kaitsejõudude asutuse, päästeteenistuse, korrakaitse asutuse ja piirirajatiste maa-ala. Tootmise maa-ala (T) Tootmis e maa-alale võib ehitada REF _Ref29823615 \h Tabel 1 esitatud hooneid. Taastuvenergeetika ei käi käesolevas peatükis käsitletava alla, nende käsitlus on toodud ptk REF _Ref29823933 \r \h \* MERGEFORMAT 3.8.4 . Kuna tootmise maa-alalt võib tulla suuremaid häiringuid (müra, ebameeldiv lõhn jms) kui on häiringute tase elamu või ühiskondlik u ehitise maa -alal (või muul vähema häiringute tasemega alal) , siis olemasoleva tootmise maa-ala juhtotstarbe korra l on seose s ümbritsevaga järgmised põhimõtted : v õimalike häiringu te piir normide käsitlused võetakse aluseks üldplaneeringu kehtestamise ajal olev olukord – olemasolevad tootmise maa-alad ja olemasolevad elamud või muud häiringuid vähem taluvad ehitised /alad ning üldplaneeringuga määratud vastav juhtotstarve . Juhul, kui kõrvuti paiknevad erineva häiringute tasemega ehitised /alad , sii s tuleb tagada madala ma häiri n gute tasemega ehiti se juures / (õue) ala l vastav piir norm ; kui tootmise maa-ala l kavandatakse tegevust, mis tõstab häiringute taset, siis tuleb tagada olemasoleva elamu või muu häiringut vähem taluva ehitise / (õue) ala või üldplaneeringuga määratud vastava juhtotstarbe juures sellele vastav piirnorm ; kui tootmise maa-ala lähedusse kavandatakse ehitada elamut või muud häiringut vähem taluvat ehitist , tuleb ehitise kavandamisel arvestada, et tootmis e maa -ala piiril võib olla häiringute tase kõrgem ning madalama tasemega häiringute piirnormi tuleb tagada ehitise kavandajal. Tingimused detailplaneeringu koostamiseks või projekteerimistingimuste väljastamiseks: juhul, kui kavandatav tegevus võib endaga kaasa tuua ehitisest või maaüksuse lt väljuvat kahjulikku mõju (müra, vibratsioon, ebameeldiv lõhn , tolm jms), tuleb teha KSH v õi KMH eelhinnang, mis määrab: KSH v õi KMH läbiviimise vajalikkuse; võimalikud lisauuringud edasiste otsuste tegemiseks; leevendusmeetmed (haljastuse puhverriba, kuja häiringute mõju vähendamiseks jne) tegevuse elluviimiseks; juhul, kui kavandatava tegevuse elluviimiseks on vajalik rakendada leevendusmeetmeid, mille mõju/ kuja ulatub naaber maaüksustele , tuleb: määrata kuja sõltuvalt tootmise iseloomust ning fikseerida see kas servituudina kinnistusraamatus või detailplaneeringus, mille koostamisel kaasatakse kuja sse jäävate maaüksuste omanikke; lähtuda kes ees see eelistatud põhimõttest – kui tootmismaa arendamisel ei ole mõju ulatuses elamut, majutushoonet või ühiskondlikku hoonet või planeeringuga kehtestatud majutushoone, ühiskondliku hoone või elamumaa otstarvet, võib tootmismaa arendamisega edasi minna; parkimine lahendada maaüksuse siseselt vastavalt kehtivale parkimisnormile ja piirkonna ning tootmise liikuvuse omapärale; kui tootmismaa piirneb elamu te , majutus asutuste või ühiskondliku hoone maaga või tootmistegevusest tuleneb negatiivne välismõju lähipiirkonnas olevale elamu-, majutus või ühiskondliku le hoone le , tuleb tootmismaa vastavasse serva kavandada mitmerindeline haljastus (võimalusel laiusega 30- 50 m) , mullavall haljastusega vms leevendav meede – oluline on, et piirnevad alad oleksid kahjulike häiringute eest parimal võimalikul viisil kaitstud . Mäetööstuse maa-ala (TM) Kehtiva kaevandamisloaga määratud mäeeraldise teenindusmaa. Teenindusmaal võivad asuda ka kaevandamist teenindavad hooned ja rajatised, alal võidakse moodustada puistanguid maavara katvast pinnasest ja ladustada kaevandatud maavara materjali. M uu otstarbega (sh REF _Ref29823615 \h Tabel 1 toodud) ehitusseadustiku mõistes püsiva iseloomuga hoonete rajamine mäetööstuse maa-aladele on võimalik vaid peale maavara ammendumist , kui ei ole maapõueseaduse alusel saadud muu sisuga kooskõlastust. Virgestus e maa-ala (P) Maa-ala hulka kuuluvad puhke-, kultuuri- ja virgestusehitiste (sh spordihoonete) ning spordirajatiste maa-ala (vt REF _Ref29823615 \h Tabel 1 ). E riotstarbelise puhke- ja spordirajatise (nt motoringrada, lasketiir jms) kavandamisel tuleb juhul, kui maa arendamine võib endaga kaasa tuua hoonest või arendatavalt maa-alalt väljuvat negatiivset keskkonnamõju, detailplaneeringuga samaaegselt teostada keskkonnamõju strateegiline hindamine või projekti koostamisega paralleelselt keskkonnamõju hindamine. Keskkonnamõju hindamise vajaduse üle otsustab juhtudel, mis ei ole õigusaktidega määratud, kohalik omavalitsus . Roheala (H) Roheala on peamiselt puhkamisele ja virgestusele suunatud, loodusliku maa, pargi, parkmetsa või muu vastava maakasutuse juhtotstarbega maa-ala, kuhu on lubatud väikesemahuliste puhkeotstarbeliste või maa-ala teenindamiseks vajalike ehitiste püstitamine. Erandjuhul võib kaaluda avaliku funktsiooniga hoonestuse laiendamist roheala le , kui säilib roheala terviklikkus ja funktsioon. Kalmistu maa-ala (S) Kalmistumaale võib ehitada kalmistu ja matmisega seotud ehitisi. Kalmistumaa mõjutab keskkonnaobjektina külgnevate alade kasutus- ja ehitustingimusi. Kalmistu maa-alale rakenduvad kalmistuseadusest tulenevad nõuded. Üldplaneeringus on kalmistute ümbruse metsadele (50 m ulatuses) seatud metsamajandmisega seonduvad tingimused (vt REF _Ref29883540 \r \h 3.17.2 ). Veekogu (V) Planeeringus on esitatud põhikaardilt tulenevad looduslikud- ja tehis veekogud. Uusi avalikkusele suunatud veekogusid planeeringuga ei kavandata. Maalise asustuse maa- ala (MA) Maalise asustuse maa-ala on väljapoole tiheasustusalasid , suuremaid tootmise-, riigikaitse- ja kaevandusalasid jääv maa-ala, millel tulenevalt asustustihedusest ja planeeringu eesmärkidest lähtuvalt ei ole otstarbekas detailsema maakasutuse juhtotstarbe määramine. Planeeringujoonisel väljapool konkreetse värviga tähistatud juhtotstarbeid ( joonisel on näha aluskaart koos väärtustest tulenevate tingimus tega ) on maaline asustus. Maalise asustuse maa- ala hõlmab endas metsa-, põllu- ja teisi looduslikke kõlvikuid koos hajali paiknevate hoonegruppidega, mis siin-seal moodustavad väiksemaid külakeskuseid. Maalise asustusega maa- alale täiendavate elamute ehitamisel tuleb arvestada paikkonna ehitusliku ja ettevõtluse eripära dega (põllumajanduslik tegevus, metsa majandamine jms). Maalise asustusega maa-alal kehtivad lisaks planeeringuga määratud väärtusliku põllu majandus maa, rohevõrgustiku, miljööväärtuslike alade, väärtuslike rohealade ja väärtuslik e maastik e lisatingimused. Kuna tootmise maa-alalt võib tulla suuremaid häiringuid (müra, ebameeldiv lõhn , tolm jms) kui on häiringute tase elamu või ühiskondliku ehitise maa-alal (või muul vähema häiringute tasemega alal), siis maalise asustuse maa-alal olemasoleva tootmis hoone kasutamisel ja ehitamisel on seose s ümbritsevaga järgmised põhimõtted: võimalike häiringute piirnormide käsitlused võetakse aluseks üldplaneeringu kehtestamise ajal olev olukord – olemasolevad tootmise maa-alad ja olemasolevad elamud või muud häiringuid vähem taluvad ehitised/alad ning üldplaneeringuga määratud vastav juhtotstarve. Juhul, kui kõrvuti paiknevad erineva häiringute tasemega ehitised/alad, siis tuleb tagada madalama häiringute tasemega ehitise juures/(õue)alal vastav piirnorm; kui tootmise maa-alal kavandatakse tegevust, mis tõstab häiringute taset, siis tuleb tagada olemasoleva elamu või muu häiringut vähem taluva ehitise/ala või üldplaneeringuga määratud vastava juhtotstarbe juures sellele vastav piirnorm; kui tootmise maa-ala lähedusse kavandatakse ehitada elamut või muud häiringut vähem taluvat ehitist, tuleb ehitise kavandamisel arvestada, et tootmise maa-ala piiril võib olla häiringute tase kõrgem ning madalama tasemega häiringute piirnormi tuleb tagada ehitise kavandajal. Supelranna maa-ala (PR) Avalikult kasutatava, nõuetele vastavalt rajatud supelranna maa-ala, mille piires on võimalik püstitada ranna kasutamiseks vajalike ehitisi. Supelranna maa-alale võib ehitada: randa teenindavat hoonet (toitlustus, pood, vetelpääste ruumid, riietevahetus jne) vajadusel läbi detailplaneeringu, millega muuhulgas nähakse vajadusel ette ehituskeeluvööndi vähen damine konkreetses asukohas; supelranda teenindavat rajatist nagu spordi- ja mänguvahendid ning -platsid, pingid, vaatlustornid, piknikupaviljonid, terrassid, riie tus kabiinid, välisvalgustus jms). Supelranna maa-alaga piirnevale vee-alale võib ehitada: randa teenindavat rajatist nagu sild, hüppetorn, liumägi, veega seonduva puhke otstarbe ga rajatist jne. Aia nduse maa-ala (MA) Aiamaa ja seda teenindava võimaliku väikehoone juhtotstarbega maa-ala. Aiamaa maa-alale võib ehitada aiamaa toimimiseks otseselt vajalik u asjade hoidmise hoone/kuur i vms. Üldised ehituspõhimõtted h ajaasustuses Hajaasustuseks loetakse kogu planeeringuala, mis ei ole üldplaneeringu peatüki REF _Ref74828479 \r \h 3.2 kohased tiheasustusalad. Hajaasu s tuses on üldjuhul hoonete ehitamine üldplaneeringus sätestatud tingimusi järgides lubatud , kui ehitatav ala: ei asu väärtuslikul põllumajandusmaal (vt ptk REF _Ref29478930 \r \h \* MERGEFORMAT 3.17.1 ) ; maaüksusel t on tagatud juurdepääs avalikule teele; ei asu liigniiskel või üleujutusohuga alal ( vt ptk REF _Ref34726876 \r \h \* MERGEFORMAT 3.14 ; REF _Ref44319632 \r \h \* MERGEFORMAT 1.1 ); võimalik on nõuetekohaselt lahendada joogi- ja/või tarbe vee saamine ja nõuetekohane reoveekäitlus; ei ole ehitust välistavaid õigusaktidest tulenevaid keskkonnapiiranguid. Üldplaneering seab hajaasustuses järgmised hoonestuspõhimõtted (detailplaneeringu või projekteerimistingimuste aluseks olevad tingimused): Hoone k asutamise otstarve Võimalik hoone kasutamise otstarve koos tingimustega tuleneb ptk REF _Ref45015566 \r \h 3.3.1 määratud maakasutuse juhtotstarvetest. H oonete suurim lubatud arv eluhoonete grupis/majapidamises Hoonete suurimat lubatud arvu üldplaneeringuga ei määrata. Nõuded hoonete paiknemisele (asukohale) Hooned ei või üldjuhul asuda lähemal kui 4 m katastriü ksuse piirile. Naabermaaüksuste vahelise hoonestuse minimaalne kaugus hajaasustuses on üldjuhul 40 m. Kui hoonestusele on hajaasustuses tagatud nõutud tuletõrje veevõtukoht, siis erandina võib nõudeid vähendada. Rohevõrgustikul paiknevatele hoonetele ja õuealale kehtivad ptk REF _Ref44319719 \r \h \* MERGEFORMAT 3.15 tulenevad lisatingimused. M aaparandussüsteemi maa-alale (ehitus)tegevuse kavandamisel tuleb arvestada seal paiknevate maaparandussüsteemidega. Maaüksuse l ubatud suurim ehitisealune pind Suurim lubatud ehit ise alune pind määratakse igakordselt projekteerimistingimustega (erandjuhtudel detailplaneeringuga) lähtudes ümbruses väljakujunenud hoonestuslaadist, maaüksusest ning hinnates mahtude sobitumist maastiku ga ja ümbritseva asustusega. Hajaasustuses ei tohi elukondlike hoonete suurim hoonete alune pind ületada 10 % k atastriüksuse pindalast (põhjendatud juhul võib teha erandeid enne üldplaneeringu kehtestamist moodustatud maaüksuste osas). Hoonete k õrgus Suurim lubatud üksik - või kaksikelamu kõrgus on 10 m ümbritsevast maapinnast , va REF _Ref61530075 \h Tabel 2 ja ptk REF _Ref58593197 \r \h 3.19 esitatu. Arhitektuurilised, ehituslikud ja kujunduslikud tingimused Uute hoonete projekteerimistingimuste andmisel tuleb analüüsida ümbritsevat hoonestuslaadi, kasutatud materjale, ehitusvõtteid, hoonete paiknemist ja avanevaid vaateid ning analüüsist lähtuvalt kujundada asukohapõhised nõuded. Ehitusuuringu tegemise vajadus: Ehitusuuringute tegemise vajadus määratakse projekteerimistingimustega või detailplaneeringu lähteülesandes , hinnates muuhulgas geoloogilist olukorda ja radooniohtu ( eelkõige Saunja , Kadarpiku , Kirimäe, Nihka ja Pälli külades ning Taebla alevikus ) . Elamualade puhul detailplaneeringute koostamisel või projekteerimistingimuste väljastamisel tuleb anda hinnang maanteeliiklusest tingitud müratasemete normidele vastavuse kohta valda läbiva Ääsmäe – Haapsalu– Rohuküla põhimaantee korral (kuni 4000 sõidukit/ööpäevas) ca 75 m kaugusel maanteest ning tugimaanteede korral (kuni 2000 sõidukit/ööpäevas) kuni 50 m kaugusel maanteest. Hinnangu tulemustest lähtuvalt tuleb vajadusel kasutusele võtta müra leevendavad meetmed. Haljastuse, heakorra ja liikluskorralduse põhimõtted Parkimine tuleb lahendada hoonestatava maaüksuse piires. Parkimist on lubatud lahendad a väljaspool arendatavat maaüksust juhul , kui selleks on vastava maa-ala omanikuga sõlmitud notariaalsed kokkulepped. Uute teede t eemaa laiuseks on üldjuhul 5 m tee teljest. Üksik- või kaksikelamu ga hoonestatava katastriük suse miinimumsuurus Hoonestatava maaüksuse miinimumsuurus on üldjuhul 0,5 ha . M iinimumsuuruse rakendamise eelduseks on, et kõik vajaminevad kommunikatsioonid (puurkaev, immutusväljak, juurdepääsutee, elektripaigaldised jms) mah uvad koos oma kujadega maaüksuse või on rajatiste ja nende kujade kavandamisel naaberkinnistutele naabermaaüksuse omanikega sõlmitud vastavasisulised servituudi (eel)kokkulepped. Erandina võib lubada ehitamist väiksemale kui 0,5 ha katastriüksusele . Erandi t on lubatud teha järgnevatel kaalutlustel : kõik muud üldplaneeringust tulenevad tingimused on igakülgselt tagatud ( sh ehitis sobitub keskkonda, tagatud on juurdep ääs ja vaj alike tehnosüsteemide arendamine) ja katastriüksus on moodustatud enne üldplaneeringu kehtestamist või ; tegu on vana talusüdamega (1940 oli talu olemas ) . Detailplaneeringu koostamise kohustus Detailplaneeringu koostamise kohustusega alasid ei määrata, juhud on toodud ptk REF _Ref74828450 \r \h 3.5 . Tiheasustusalade ja tihedamalt asustatud külaosade ehitus- ja kasutus tingimused Üldplaneering seab tiheasustusaladel asjakohasel juhul maksimaalsed piirväärtused hoonestusele. Detailplaneeringu ja/või projekteerimistingimustega on lubatud seada üldplaneeringus sätestatud nõudest rangemaid piirväärtusi tuginedes konkreetse asukoha iseärasustele, kuid vajadus peab olema kaalutlusotsusena selgelt põhjendatud. Selge põhjendusena saab aluseks olla erialaspetsialisti ekspertarvamus, mis tugineb kontaktvööndi analüüsile. Lisaks tuleb vaadelda miljööväärtuslikel aladel sätestatud tingimusi ja põhimõtteid, mis on toodud peatükis REF _Ref43976188 \r \h 3.19 . Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 2 . Ehitustingimused tiheasustusaladel ja tihedamalt asustatud külade aladel. Tingimustega ala Tiheasustusala Ehitus- ja kasutustingimused Risti alevik Jah Kasutamise otstarve: ptk 3. 3.1. Hoonete s uurim lubatud arv maa-alal: määrab DP (erandjuhul PRT) Hoonete a sukoht: DP (erandjuhul PRT) – väljakujunenud (tänava äärsel) ehitusjoonel selle olemasolul Hoonestatud maaüksuse suurim lubatud täisehitusprotsent : täpsustatakse DP - ga (erandjuhul PRT - ga ) lähtudes REF _Ref29823615 \h \* MERGEFORMAT Tabel 1 toodud piirväärtustest. Üksik- või kaksikelamu suurim lubatud kõrgus: 10 m Korterelamu suurim lubatud kõrgus: 12 m (Taeblas ja Paliveres 16 m) Arhitektuurilised, ehituslikud ja kujunduslikud tingimused: DP (erandjuhul PRT) Ehitusuuringu tegemise vajadus: täpsustatakse DP - ga (erandjuhul PRT - ga ) ; Taebla alevikus on vajalik hinnata radooniohtu; elamualade puhul detailplaneeringute koostamisel või projekteerimistingimuste väljastamisel tuleb anda hinnang maanteeliiklusest tingitud müratasemete normidele vastavuse kohta valda läbiva Ääsmäe – Haapsalu– Rohuküla põhimaantee korral (kuni 4000 sõidukit/ööpäevas) ca 75 m kaugusel maanteest ning tugimaanteede korral (kuni 2000 sõidukit/ööpäevas) kuni 50 m kaugusel maanteest. Hinnangu tulemustest lähtuvalt tuleb vajadusel kasutusele võtta müra leevendavad meetmed . Haljastuse, heakorra ja liikluskorralduse põhimõtted: täpsustatakse DP - ga (erandjuhul PRT - ga ) lähtudes REF _Ref29823615 \h \* MERGEFORMAT Tabel 1 toodud piirväärtustest. Üksik- või kaksikelamu ga hoonestatava maaüksuse vähim lubatud suurus: 1500 m 2 DP kohustus: kehtib seaduse kohane kohustus ja ptk 3. 5 toodud juhtudel . Kohalik omavalitsus võib detailplaneeringu koostamise kohustuse nõudest erandkorras loobuda, kui õigusaktid seda võimaldavad. Kohalik omavalitsus võib erandkorras projekteerimistingimuste väljastamise kaalumisel vajadusel ehitusõiguse taotlejalt nõuda ehitise eskiisi või arhitekti poolt koostatud kontaktvööndi analüüsi. Eelpool esitatud üldiseid kasutus- ja ehitustingimused on aluseks projekteerimistingimuste väljastamisel, sealjuures võib erandkorras väljastatavates projekteerimistingimustes seada täpsustavaid tingimusi, et tagada ehitise mahuline ja funktsionaalne sobivus piirkonna väljakujunenud keskkonna ja hoonestuslaadiga . Palivere alevik Jah Taebla alevik Jah Nõva küla Jah Kasutamise otstarve: ptk 3. 3.1. Hoonete suurim lubatud arv maa-alal : PRT (erandjuhul DP) . Hoonete a sukoht: PRT (erandjuhul DP) – väljakujunenud ( tee äärsel) ehitusjoonel selle olemasolul Hoonestatud maaüksuse suurim lubatud täisehitusprotsent : täpsustatakse PRT- ga (erandjuhul DP- ga ) lähtudes REF _Ref29823615 \h Tabel 1 toodud piirväärtustest. Üksik- või kaksikelamu suurim lubatud kõrgus: 10 m Korterelamu suurim lubatud kõrgus: 12 m Arhitektuurilised, ehituslikud ja kujunduslikud tingimused: PRT (erandjuhul DP) Ehitusuuringu tegemise vajadus: PRT (erandjuhul DP) Haljastuse, heakorra ja liikluskorralduse põhimõtted: täpsustatakse PRT- ga (erandjuhul DP- ga ) lähtudes REF _Ref29823615 \h Tabel 1 toodud piirväärtustest Üksik- või kaksikelamu ga hoonestatava maaüksuse vähim lubatud suurus : 1500 m 2 DP kohustus: ei (va ptk 3. 5 toodud juhtudel) Piirsalu küla Jah Martna küla Jah Linnamäe küla Jah Liivi küla Jah Kullamaa küla Jah Koluvere küla Jah Rõude küla Jah Luigu küla Jah Kasutamise otstarve: ptk 3. 3 .1 Hoonete suurim lubatud arv maa-alal: PRT (erandjuhul DP) Hoonete a sukoht: PRT (erandjuhul DP) – väljakujunenud (tänava äärsel) ehitusjoonel selle olemasolul Hoonestatud maaüksuse suurim lubatud täisehitusprotsent: täpsustatakse PRT- ga (erandjuhul DP- ga ) lähtudes REF _Ref29823615 \h \* MERGEFORMAT Tabel 1 toodud piirväärtustest Üksik- või kaksikelamu suurim lubatud kõrgus: 10 m Arhitektuurilised, ehituslikud ja kujunduslikud tingimused: PRT (erandjuhul DP) Ehitusuuringu tegemise vajadus: PRT (erandjuhul DP) Haljastuse, heakorra ja liikluskorralduse põhimõtted: täpsustatakse PRT- ga (erandjuhul DP- ga ) lähtudes REF _Ref29823615 \h \* MERGEFORMAT Tabel 1 toodud piirväärtustest Üksik- või kaksikelamu ga hoonestatava maaüksuse vähim lubatud suurus : 1 0 00 m 2 DP kohustus: ei (va ptk 3. 5 toodud juhtudel) Sutlepa küla / Sutlep Jah Kasutamise otstarve: ptk 3. 3.1. Hoonete suurim lubatud arv maa-alal: PRT (erandjuhul DP) Hoonete asukoht: PRT (erandjuhul DP) Hoonestatud maaüksuse suurim lubatud täisehitusprotsent: täpsustatakse PRT- ga (erandjuhul DP- ga ) lähtudes REF _Ref29823615 \h Tabel 1 toodud piirväärtustest. Üksik- või kaksikelamu suurim lubatud kõrgus: 10 m Korterelamu suurim lubatud kõrgus: 12 m Arhitektuurilised, ehituslikud ja kujunduslikud tingimused: PRT (erandjuhul DP) Ehitusuuringu tegemise vajadus: PRT (erandjuhul DP) Haljastuse, heakorra ja liikluskorralduse põhimõtted: täpsustatakse PRT- ga (erandjuhul DP- ga ) lähtudes REF _Ref29823615 \h Tabel 1 toodud piirväärtustest Üksik- või kaksikelamu ga hoonestatava maaüksuse vähim lubatud suurus: 2000 m 2 DP kohustus: ei (va ptk 3. 5 toodud juhtudel) Dirhami küla / Derhamn Jah Pürksi küla / Birkas Jah Spithami küla / Spithamn Ei Kasutamise otstarve: ptk 3. 3 .1. Hoonete suurim lubatud arv maa-alal: PRT (erandjuhul DP) Hoonete asukoht: PRT (erandjuhul DP) Üksik- või kaksikelam uga hoonestatava maaüksuse suurim lubatud täisehitusprotsent: 25% Üksik- või kaksikelamu suurim lubatud kõrgus: 8,5 m Arhitektuurilised, ehituslikud ja kujunduslikud tingimused: viilkatus 30-45 kraadi Ehitusuuringu tegemise vajadus: PRT (erandjuhul DP) Haljastuse, heakorra ja liikluskorralduse põhimõtted: PRT (erandjuhul DP) Üksik- või kaksikelamu ga hoonestatava maaüksuse vähim lubatud suurus : 2000 m 2 DP kohustus: ei (va ptk 3. 5 toodud juhtudel) Silla küla keskus Ei Kasutamise otstarve: ptk 3. 3 .1. Hoonete s uurim lubatud arv maa-alal: PRT (erandjuhul DP) Hoonete asukoht: PRT (erandjuhul DP) Üksik- või kaksikelamu ga hoonestatava maaüksuse suurim lubatud täisehitusprotsent: 25% Üksik- või kaksikelamu suurim lubatud kõrgus: 10 m Arhitektuurilised, ehituslikud ja kujunduslikud tingimused: PRT (erandjuhul DP) Ehitusuuringu tegemise vajadus: PRT (erandjuhul DP) Haljastuse, heakorra ja liikluskorralduse põhimõtted: PRT (erandjuhul DP) Üksik- või kaksikelamu ga hoonestatava maaüksuse vähim lubatud suurus: 2000 m 2 DP kohustus: ei (va ptk 3. 5 toodud juhtudel) Alade ja juhtude määramine, mille esinemise korral tuleb detailplaneeringu koostamisel kaaluda arhitektuurivõistluse korraldamist Palivere , Taebla ja Risti aleviku territooriumil tuleb ühiskondliku ja avalikkusele avatud hoone või rajatise puhul kaaluda detailplaneeringu ja/või ka projekteerimistingimuste väljastamisel arhitektuurivõistluse korraldamist. Detailplaneeringu koostamise kohustusega alade või juhtude määramine Palivere , Taebla ja Risti alevik es tuleneb detailplaneeringu koostamise kohustus planeerimisseadusest. Täiendavaid detailplaneeringu kohustusega alasid üldplaneeringuga ei määrata. Detailplaneeringu koostamise kohustusega juhud kogu valla territooriumil: maa-ala jagamine enam kui neljaks hoonestatavaks maaüksuseks elamuehituse eesmärgil; uute tööstus- ja tootmishoonete kavandamisel, kui kavandatav tegevus võib endaga kaasa tuua arendatavalt maa-alalt väljuvat kahjulikku välismõju (müra, vibratsioon, ebameeldiv lõhn, saasteained välisõhus jms); uue üle 1000 m ² ehitusaluse pinnaga äri-, tootmis- või ühiskondliku otstarbega hoone kavandamisel; uue üle 50 majutuskohaga puhkeküla , turismitalu või puhkemaja vms kavandamisel; piirkonna väljakujunenud asustusstruktuurist (hoonete arv, tihedus) ja ehituslaadist erineva ehitussoovi korral ; kui projekteerimistingimuste menetluse käigus selgub, et kavandatava ehitisega seoses on ol uline avalik huvi . Transpordivõrgustiku ja muu taristu, sealhulgas kohalike teede, raudteede, sadamate ning väikesadamate üldise asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine, liikluskorralduse üldiste põhimõtete määramine, t änava kaitsevööndi muutmine Liikuvuse üldpõhimõtted Lääne- Nigula vald on maaline kohalik omavalitsus, see tähendab, et suur osa inimesi elab väljaspool tihedat asustust ning igapäevategevuste (tööl käimine, hariduse omandamine, teenuste ja kaupade saamine) jaoks on vajalik eelkõige mootorsõidukitega liikumine. Sellest lähtuvalt ei ole võimalik suurlinnade eeskujul seada prioriteediks vaid kergliikluse ja ühistranspordi arengut. Samas tuleb suurema elanike arvuga keskustes (Taebla, Risti, Palivere, Linnamäe, Pürksi küla / Birkas , Nõva, Kullamaa) tagada ohutu jalgsi ja jalgrattaga liikumine tõmbekeskuste (haridusasutused, poed, töökohad) ja lähipiirkonna elanike kodude vahel , võttes aluseks linnatänavate projekteerimise standard is sätestanud liiklejate hierarhia , kus on tähtsaimal kohal puudega inimene ning viimasel kohal üksinda autoga liikuja. Seda põhimõtet tuleb arvestada kõigis olukordades, ka nendes kus on ruuminappus ning sel juhul tuleb projekteerimise lähtetasemeid alandada kas kõigil liiklejagruppidel või hierarhias madalamal tasemel olevatel liiklejagruppidel; ruumipuudus ei ole põhjenduseks hierarhias kõrgemal tasemel olevale liiklejale halvema ruumi kavandamiseks. Vähese liiklusega kvartalisisestel aladel võib erinevate liiklejagruppide liikumine olla korraldatud jagatud ruumina (st et ei ehitata eraldi kõnni- või kergliiklusteid), suurema liiklusega tänavatel ning tõmbekeskuste piirkonnas tuleb eraldada jalg-, jalgratta- ja autoliiklus. Üldplaneering ei määra missugustel tänavatel ehitatakse eraldi liiklemisruumid, kuid annab üldise põhimõtte. Parkimiskorralduse projekteerimisel tuleb arvestada potentsiaalsete tarbijate liikumisviisidega ning sellest lähtuvalt kavandada vajadusel rohkem parkimiskohtasid, kui see on kehtivas standardis. Kohalike teede määramine Eesti teedevõrk koosneb järgnevatest tee või tänavaliikidest : avalik riigitee ( Transpordi ameti haldusalas olevad põhi - , tugi - ja kõrvalmaanteed ); kohalik tee (avalikud teed, mille osas omaniku ülesandeid täidab kohalik omavalitsus ); avalik metsatee (riigi omandis oleval maal ja valdavalt riigimetsa majandamiseks kasutatav tee); riigikaitseline tee (Kaitseministeeriumi valitsemisala s või Kaitseministeeriumi valitsemisala valduses olev tee); avalikkusele ligipääsetav eratee (selle omaniku poolt määratud avalikkusele suunatud funktsiooniga tee ning mis ei ole riigitee või kohalik tee); eratee (kõik teed, mis ei ole avalikult kasutatavad , avalikkusele liigipääsetavad erateed või riigikaitse lised teed). Üldplaneeringu ülesandeks on määrata kohalikud teed ja nendest tulenevad kitsendused. Ruumiliselt on vajalik tagada teedevõrk , mida mööda saab liikuda igaüks ning millel oleks õigusaktidest tulenev liiklejate ohutust tagav seisunditase. K ohalikud teed või nende osad, mis jäävad erakinnistutele määratakse üldplaneeringu elluviimisel avalikuks kasutamiseks. Planeeringuga kohalikuks teeks määratud eratee ei muutu planeeringulahenduse kehtestamisel automaatselt avalikuks, vaid siis kui kohalik omavalitsus või riik on planeeringu järgselt sõlminud tee omanikuga vastavasisulise lepingu, seadnud isikli ku servituudi või teostanud peatükis REF _Ref29882081 \r \h 3.25 toodud tegevused. Planeeringu elluviimisel tagatakse kohalikel teedel õigusaktidest tulenevad seisunditasemed. Planeerimise käigus vaadati üle Transpordiamet i haldusalasse mittekuuluv teedevõrk (kohalikud teed, erateed, metsateed) ning ole n evalt asukohast ja tee teeninduspiirkonna oluli susest vaadat i üle kohalike teede vajadused . Planeeringuga kavandatud kohalike teede määramisel arvestati põhimõtet, et lisaks olulistele ühendusteedele (ühendavaid riigiteid ja asulaid omavahel) on avaliku tee vajadus ka tupikteedel, kus tee teenindab vähemalt kolme majapidamist või tagab juurdepääsu olulisele avalikule veekogule, puhkealale, loodusobjektile või vaatamisväärsusele. Üldplaneeringu käigus on välja selgitatud, et nende teede osas on kasutamise huvi laiem ning vastavate eraomandisse kuuluvate teede osas tuleb sõlmida lepingud , mis võimaldavad avalikku kasutust või tee aluse maa osas moodustada katastriüksused ning need omandada munitsipaalomandisse või kokkuleppe võimaluse puudumisel seatakse sundvaldus. K ohalike teede üldine as ukoht on esitatud põhijoonisel . Kohalikul teel on pärast avalikuks kasutamiseks määramise otsuse kehtima hakkamist vastavalt ehitusseadustikule tee kaitsevöönd. Üldplaneering määrab kohalike teede kaitsevööndiks 20 m (äärmise sõiduraja servast) , mida ei ole tulenevalt üldplaneeringu mõõtkavast kantud üldplaneeringu joonistele. P laneeringu kohased kohalikud teed tagavad planeeringulahenduse liikluskorralduse efektiivse ja ohutu toimivuse. Kõik planeeringus kajastatud põhi-, tugi- ja kõrvalmaanteed jäävad ka edaspidi avalikuks kasutamiseks, olenemata nende omandi võimalikust muutumisest ajas. Omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt tuleb sõlmida naabermaaüksuste omanike ga vastavad servituudikokkulepped. Kokkuleppele mitte jõudmisel on õigus nõuda juurdepääsu määramist kohtu kaudu. Kohalike teede koosesisus olevatel teedel ja tee osadel võib rakendada madalamaid tee seisundinõudeid tingimusel, et tee ei ole vajalik igapäevaseks kasutamiseks elamutele, olulise tähtsusega hoonetele ja rajatistele ligipääs emisel . Nõudeid võib leevendada tee tasasuse, teel ja tee servades kasvava taimestiku niitmise sageduse ja talihoolduse sageduse osas. Seejuures ei tohi tekkida olukorda , kus tee kasutamine osutub täiesti võimatuks pikemal perioodil kui üks kuu või tee kasutuse võimaldamiseks tuleb teostada remonditöid eritehnikaga, mida tee omanik ei oma või sellise tehnika kasutuseks ei ole sõlmitud teenustööde lepingut. Olulise liikluskoormusega m aanteed e määramine Ääsmäe- Haapsalu - Rohuküla (põhimaantee nr 9) maanteel ulatub tänane liikluskoormus ligi 5000 autoni päevas ning t uginedes 09.01.2020 „Riigiteede teehoiukavale 2020–2030" on aastaks 2030 ette nähtud riigi põhimaantee Ääsmäe- Haapsalu lõigul 2+1 tee ehituse alustamine , mistõttu määratakse see üldplaneeringuga olulise liikluskoormusega maanteeks. Riigiteede liikluskoormused on kujutatud üldplaneeringu KSH-s toodud liiklussageduse joonisel. Uued perspektiivsed ühendused Lääne-Nigula val las on kaks taristuobjekti, mille ehitamiseks üldplaneering ei määra tingimusi, kuid mille kavandamist tulevikus teadvustab ning ühe puhul seab tingimused koostööks teiste ehitiste kavandamisel trassikoridori. Haapsalu linna ja Noarootsi poolsaart ühendava tee- ja sillakoridori kavandamine Üldplaneering lähtub Skepast&amp;Puhkim OÜ poolt 26.04.2017 valminud Noarootsi silla tehnilise teostatavuse analüüs ist ning selle tulemusel valminud silla eskiislahendusest, mille trass on kantud üldplaneeringusse. Üldplaneering määrab eskiislahenduses toodud trassile 350 m laiuse tee- ja sillakoridori ala milles määratakse järgnevad tingimused: detailplaneeringu, projekteerimistingimuste, ehitusloa ja ehitusteatiste menetluses tuleb igakordselt kaaluda konkreetse ehitise mõju trassikoridorile ning teha koostööd Haapsalu Linnavalitsuse ja suurte taristuobjektide eest vastutavate riigiasutustega ( Transpordiamet ; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium); kui kavandatav ehitis võib tulevikus oluliselt mõjutada võim alikku tee- ja sillaehitust, siis tuleb leida alternatiivsed lahendused ning vajadusel annab üldplaneering piisava aluse ehitise kavandamise peatamiseks. Ühenduse elluviimine on mastaapne riiklik projekt ja huvi (riigiteede ühendamiseks) , mistõttu algatatakse projekti elluviimiseks vajadusel riigi eriplaneeri ng ja keskkonnamõju strateegilin e hindamine. Üldplaneeringu koostamise ajal ei olnud ühendus riiklikus teehoiukavas ning ühendusele ei ole omistatud riiklikku huvi. Haapsalu linna- ja Noarootsi poolsaare vahelise perspektiivse ühendustee ja silla trass kulgeb üle Väinamere loodusala kaitse-eesmärkides olevate elupaigatüüpide laiad madalad lahed (1160) ja rannaniidud (1630*). Samuti kulgeb esialgne trassikoridor üle emaputke ( Angelica palustris ) kasvukoha. Tegemist on ühendusteega, millel on suur avalik huvi, mistõttu tuleb vastava tee kavandamisel algatada eriplaneering koos keskkonnamõjude strateegilise hindamisega (sh läbi viia Natura asjakohane hindamine). Viimasega tuleb välistada negatiivne mõju Natura kaitse-eesmärkides olevatele liikidele ja elupaikadele. Ühendustee projekteerimise käigus viia läbi emaputke leviku inventuur selgitamaks välja töötsooni jäävate emaputke isendite esinemine. Liigi isendi kaitse tagamiseks tuleb korraldada töötsooni jäävate emaputkede ümberasustamine . Vormsi-Noarootsi ühendus Üldplaneeringusse on kantud perspektiivne trassikoridori kulgemine informatiivse infona. Üldplaneeringuga maaüksustele trassile kitsendusi ei seata. Ühenduse elluviimine on mastaapne riiklik projekt ja huvi (riigiteede ühendamiseks) , mistõttu algatatakse projekti elluviimiseks vajadusel riigi eriplaneeri ng ja keskkonnamõju strateegilin e hindamine. Üldplaneeringu koostamise hetkel ei ole ühendus riiklikus teehoiukavas ning ühendusele ei ole omistatud riiklikku huvi. Tänava kaitsevööndi laiendamine või suurendamine , täiendav kooskõlastamine riigitee omanikuga Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd on teed ümbritsev maa-ala, mis tagab tee kaitse, teehoiu korraldamise, liiklusohutuse ning vähendab teelt lähtuvaid keskkonnakahjulikke ja inimestele ohtlikke mõjusid. Teel on kaitsevöönd, kui tee on avalikult kasutatav. Ehitusseadustik määrab kõigi linnas, alevis või alevikus paiknevate teede ehk tänavate kaitsevööndiks sõiduraja välimisest servast kuni 10 m. Suurema liikluskoormusega ja läbiva liiklusega teede ääres on ennekõike teest tulenevate häiringute ja/või ohutuse tagamiseks mõistlik hoida asustust (sh uusi hooneid, seadmeid, reklaam-tahvleid) ja rahvaüritusi nendel tänavatel kaugemal kui õigusaktides sätestatud üleüldine norm. Tänava kaitsevöönd on laiendatud 30 meetrini tee servast ( Taeblas ) riigiteel nr 9 ( Ääsmäe - Haapsalu – Rohuküla ) km 59,01-59, 5 2 – l aiendada kuna tegu on põhimaanteega ning seetõttu on põhjendatud ehitust võimaldavatel aladel teha kaitsevööndiga seonduvat haldusmenetlust suuremas ulatuses . Koostöö käigus on kokku lepitud, et Taeblat läbiva põhimaantee ruumiline olemus on asulakiirusega tänav, mitte maantee – seda arvestada ka hoonestuse ja muude ehitiste võimaldamise kaalutlemisel. Üldplaneeringus on kaitsevööndi laius arvestatud teeregistri järgsest tee teljest, millele on liidetud 4 meetrit (ligikaudne sõiduraja laius). Tänava kaitsevöönd täpsustatakse enne ehitustegevuse kavandamist kohapeal (loamenetluseta ehitamise korral), projekteerimistingimustega (kui on kohustus) ja/või detailplaneeringuga (detailplaneeringu kohustuse korral). Ehitusloakohustuslike hoonete kavandamine maantee kaitsevööndisse on põhjendatud liiklusseaduse mõistes asula liikluskeskkonnas ja olemasoleva hoonestusjoone olemasolul või hoonestusjoone pikendamisel. Nendel juhtudel on oluline, et arendaja ja/või tulevane omanik arvestaks liiklusest tuleneva müra ja teiste häiringute (õhusaaste, vibratsioon) kahjuliku mõjuga ja vajadusel tagaks leevendavate meetmetega nõuetele vastavad keskkonnatingimused. Arvestada, et meetmete kasutusele võtmine ja finantseerimine on arendaja või kohaliku omavalitsuse kohustus. Planeeringuga ei tehta ettepanekuid riigitee kaitsevööndi vähendamiseks. Omandi kitsendamine tänava kaitsevööndi suurendamisel on põhjendatud ning võimaldab parema ja ohutuma ruumi kujundamist. Teelõikudel, kus kaitsevööndit laiendatakse on hoonestusjoon veel välja kujunemata. Tee kaitsevööndis kehtivad piirangud tulenevalt õigusaktidest. Kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda kaitsevööndiga ehitise omaniku nõusolekul, kui see ei vähenda ehitise ohutust, mis tähendab, et vajadusel on võimalik koostöös tee omanikuna leida paindlikke lahendusi ka kaitsevööndi sees. Lokaalsed küsimused lahendatakse koostöös tee omanikuga detailplaneeringu, projekteerimistingimuste, ehitusloa või ehitusteatiste menetlemisel. Rajatise asukoht kooskõlastatakse riigitee omanikuga juhul, kui rajatise kõrgus on suurem kui kaugus äärmise sõiduraja välimisest servast. Elektrituulikute ja tuuleparkide kavandamisel arvestada, et elektrituulik ei tohi avalikult kasutatavatele teedele (sõltumata nende funktsioonist, liigist, klassist ja lubatud sõidukiirusest) paikneda lähemal kui 1,5x(H+D). Valemis tähistab H tuuliku masti kõrgust ja D rootori e tiiviku diameetrit. Väikese kasutusega (alla 100 auto ööpäevas) avalikult kasutatavate teede puhul võib põhjendatud juhtudel riskianalüüsile tuginedes ja teeomaniku nõusolekul lubada planeeringus elektrituulikuid teele lähemale, kuid mitte lähemale kui tuuliku kogukõrgus (H + 0,5D). Taliteed Planeeringu s on kantud Österby sadama s paiknev ale Österby - Haapsalu riiklik ule talitee le peale- ja mahasõidu asukoht. Metsateed Uute metsateede ehitamiseks ja olemasolevate metsateede rekonstrueerimisel tuleb hinnata kohalike teede, mille kaudu on ühendus metsateele, kandevõimet ja tagada ka kohalikul teel vastav kandevõime. Kui metsa väljavedu toimub kohalike teede kaudu, siis ülekoormusest tingitud kahjud tuleb korvata metsavedajal. Uute kergliiklusteede kavandamine Kergliiklustee on jalgrattaga, tasakaaluliikuri ja jalakäija liiklemiseks ettenähtud eraldi tee või tee osa, kus jalakäijad ja jalgratturid on eraldatud autoliiklusest. Kergliiklusteede planeerimisel on oluline, et need oleksid katkematud, ühendaksid olulisi sihtpunkte (elu- ja töökohad ning teenuste osutamise kohad) ja moodustaksid pideva võrgustiku. Teenuste, töökohtade, haridusasutuste jne kättesaadavuses on suur osa avalikku ruumi siduval jalg- ja jalgrattateede võrgustikul. Uute kergliiklusteede kavandamisel on tuginetud maakonnaplaneeri n gule, milles kavandatud teid on täpsustatud (vt REF _Ref29882313 \h Tabel 3 ) . Üldplaneering ei määra millisel pool sõiduteed kergliiklustee (jalgratta- ja jalgtee) peab paiknema . Natura alade suhtes tuleb kergliiklustee projekteerida maanteede vastasküljele . K ergliiklustee tuleb võimalikult pikas lõigus kavandada ühele poole riigiteed ning riigitee ületuskohtade kavandamine peab olema põhjendatud . H ilisema projekteerimise käigus võib lahendada kergliikluse ühiskasutusega tänavaruumi kaudu, kui antud asukohas on see sobilik. Kergliiklusteede ehitamisel tuleb nende võimalikul lõikude kaupa ehitamisel esmase eelistusena ehitada asulate keskosade ja tõmbekeskuste lähipiirkondade (haridusasutused, teenindusasutused) lõigud. Avalikust huvist tulenevalt tuleb kohaliku omavalitsuse motiveeritud otsuse alusel liiklusohutuse tagamise eesmärgil ehitada kergliiklusteid ka muudesse vajalikesse asukohtadesse allpool toodud nimistust sõltumata. Puutumuse korral mälestist e ning nende kaitsevöönditega tuleb arvestada riiklike piirangutega. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 3 . Planeeritud kergliiklusteed. Kergliiklustee Pikkus väljaehitamata osas (km) Pälli - Nigula (Harju-Risti - Riguldi - Võntküla teel Ääsmäe - Haapsalu - Rohuküla ristmikust Jõusöödatehase maaüksuseni) 1.6 Nõva - Rannaküla (Nõva - Rannaküla teel Nõva külast Nõva sadamani) 3. 3 Hosby - Österby (Nõmmküla - Aulepa - Österby teel Kulani tee ristmikust Österby sadamani) 5.2 Risti - Piirsalu (Risti - Kuijõe teel Ääsmäe - Haapsalu - Rohuküla ristmikust Allika tee ristmikuni) 8.2 Taebla - Linnamäe (Ääsmäe - Haapsalu - Rohuküla ja Keila - Haapsalu maantee kaudu Taebla ja Linnamäe olemasolevate kergliiklusteede ühendamine) 8.2 Koluvere-Kullamaa-Üdruma (Koluvere - Märjamaa tee ristist Üdruma - Liivi tee ristini) 10.3 Kullamaa ringühendus Risti - Virtsu - Kuivastu - Kuressaare maanteega 1. 7 Nõva külas Harju-Risti - Riguldi - Võntküla teel (Nõva - Vaisi tee ristilt vana vallamajani) 0. 6 Linnamäe - Oru (Kirsi teel Keila - Haapsalu maanteelt Oru küla Lepiku taluni) 0.8 Linnamäe külas (Keila - Haapsalu ja Harju-Risti - Riguldi - Võntküla tee ristumisel) 0.2 Linnamäe - Oru (Keila - Haapsalu maanteel Kirsi tee ristist Linnamäe sigala teeni) 1. 3 Risti alevikus Risti teel 1.6 Nõva külas Harju - Risti - Riguldi - Võntküla teel (Nõva - Vaisi teeristist vana vallamajani) 0.6 Palivere alevikus olemasoleva kergliiklustee pikendamine tehisjärveni 0. 4 Lähtru tee kergliiklustee pikendamine piki Palivere - Oonga kõrvalmaanteed 0.8 Ristilt Kuke külla 6.5 Taebla ring (olemasolevate kerg liiklusteede ühendamine) 1.1 Risti alevikus Koidu ja Lõuna tänavatel 0.4 Taebla alevikus Saanika - Mõisarehe teel (kuni Ridala - Nigula teeni) 0.7 Risti uut raudteejaama ühendav kergliiklustee (Sireli tn) 0.7 Taebla raudteejaama ühendavad kergliiklusteed 0.6 Palivere raudteejaama ühendavad kergliiklusteed 0.6 Planeeritud Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetrass Üldplaneeringus on arvestatud Lääne maakonnaplaneeringut täpsustava t teemaplaneeringu t „Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetrassi koridori asukoha määramine“. Kehtiv teemaplaneering on tänases õiguses käsitletav eriplaneeringuna mida valla üldplaneering ei saa muuta. Samuti ei saa kohalik oma valitsus planeeringuga käsitletu osas esitada täiendavaid tingimusi. P laneeringuga kavandatud trassikoridoris toimub tegevus vastavalt eriplaneeringus kehtestatud nõuetele olenemata asjaolust , et üldplaneering kajastab kehtestatud planeeringust tulenevat infot. Maakonnaplaneeringu teemaplaneeringust tulenevat lahendust on ü ldplaneeringu koostamisel täiendat ud koostatava Turba-Rohuküla tehnilise projekti alusel. Risti , Palivere ja Taebla alevikus on raudteelahendust täpsustatud projekteerimise lähteülesande alusel ning seda täpsustatakse jooksvalt vastavalt valminud projektlahendusele. Parkimiskorraldus Arendatavates transpordi sõlmpunktides (Ristil, Palive re ja Taeblas) on jaamade ümbru sesse kavandatud täiendavaid liikluse maa-alasid, et oleks võimalik kohaneda jaamade ümbruses tulevikus suureneva parkimisvajadusega. Üldplaneeringuga on näidatud planeeritud parkimisalad, mis Matsalu rahvuspargi ja Kasari jõe piirkonnas tuginevad „ Matsalu rahvuspargi ja Kasari jõe lähialade kasutuse uuring ule “ (Consultare OÜ 2020). Üldplaneering näeb ette karavanide parkimiseks vajaliku taristu (parkimisala, kanalisatsioon, vesi, prügimajandus vms) väljaarendamise: Dirhami sadamas; Elbiku küla / Ölbäck asuvas Roosta puhkekülas ; Nõva endise vallamaja juures; Nõva sadama s ; Österby sadamas . Sadamad ja lautrikohad Sadamad ja lautrikohad on kantud planeeringu joonistele. Vallas asub 6 sadamat ( Dirhami , Hara, Nõva, Osmussaare, Paslepa -Viigi (kinnine erasadam) ja Österby sadam). Dirhami sadam pakub ka reisisadama teenuseid (peamiselt suveperioodil) ning kala- ja kaubasadama teenuseid veesõidukite lastimise ja lossimise näol. Dirhami sadamas osutatakse sadamateenuseid olenemata veesõiduki suurusest. Teised sadamad pakuvad väikesadamatele omaseid teenuseid. Planeeringusse on kantud 1 0 avalikult kasutatavat lautrikohta: Einbi külas / Enby ; Hara külas / Harga ; Nõva külas 2 tk; Riguldi külas / Rickul ; Rooslepa külas / Roslep 2 tk; Saare külas / Lyckholm ; Spithami külas / Spithamn ; Telise külas / Tällnäs . Uute veeskamiskohtade vajadus on välja selgitatud Matsalu rahvuspargi ja Kasari jõe lähialade kasutuse uuringu ga (Consultare OÜ 2020). Uued ja rekonstrueeritavad paatide veeskamiskohad on kantud planeeringujoonisele. Kasari jõel Kastja küla Laastre maaüksusel rekonstrueerida puidust paadisild ja rajada Kastre külas Pörja-Torja maaüksusel uus sild. Uued slipid on ette nähtud Kasari külla (Jõekalda mü ) ja Rõude külla ( Kullamaa metskond 1 57 mü ). Lautrikohtadele on näidatud avalikud juurdepääsud avaliku teena ( ptk REF _Ref29824897 \r \h 3.6.2 ) või kavandatud kallasrajale juurdepääsuna ( ptk REF _Ref29825999 \r \h 3.13 ). Iga lautri ja sadama juurde on lubatud projekteerimistingimuste alusel ehitada ka avalikult kasutatav tee ja parklaala kuni kümne auto (ja haagise) parkimiseks. Planeeringujoonisel on tugiinfona kajastatud järgmised navigatsioonimärgid: 420 Põõsaspea tulepaak; 425 Osmussaare tuletorn; 429 Dirhami sadamakai tulepaak; 431 Dirhami sihi alu mine tulepaak ; 432 Dirhami sihi ülemine tulepaak; 435 Riguldi päevamärk; 441 Paslepa sihi alumine tulepaak; 442 Paslepa sihi ülemine tulepaak; 443 Ramsi sihi alumine päevamärk; 444 Ramsi sihi ül emine päevamärk ; 519.1 Österby sadama kagumuuli tulepaak; 519.2 Österby sadama loodemuuli tulepaak. Ku i navigatsioonimärgi ümbruses ehitamise kavandamisel on oht, et ehitamine võib avaldada mõju navigatsioonimärgi sihipärasele toimimisele , peab kohalik omavalitsus kooskõlastama sellekohase projekteerimistingimuse eelnõu , ehitusteatise , ehitusloa või planeeringu lahenduse Transpordiameti ga. Lennuväljad / kopteri maandumisplatsid V äikelennuväljana on kasutusel murukattega Lyckholmi lennuväli Saare külas / Lyckholm , millele on määratud takistuste piirangupind. Takistuste piirangupind on lennuvälja või kopteriväljaku ümber olev õhuruumi osa, milles tagatakse saabuvate ja väljuvate õhusõidukite ohutu lennutegevuse korraldamine. Takistuste piirangupindade projektsioonid maapinnal moodustavad lennuvälja või kopteriväljaku lähiümbruse. Eraldi on määratud lennuvälja kaitsevöönd, millel kehtivad mitmed maakasutust puudutavad piirangud. Kehtivad kõrguspiirangud seoses lennuväljaga on kantud planeeringujoonisele. Kõrguspiirangud hõlmavad Pürksi küla / Birkas , Tahu küla / Skåtanäs , Saare küla / Lyckholm , Salajõe, Saunja küla ja Sutlepa küla / Sutlep alasid. Paslepa -Viigi sadamas paikneb detailplaneeringuga määratud kopteri maandumisala . Kohaliku tähtsusega jäätmekäitluskohtade asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine Jäätmekäitluskoht on tehniliselt varustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks. Jäätmekäitluskoht on ka maa-ala, kus jäätmete taaskasutamine võimaldab parendada mullaviljakust, maa-ala keskkonnaseisundit või selle kasutusvõimalusi või maa-ala, kus tehakse jäätmete taaskasutamise või kõrvaldamise toiminguid, milleks ehitise olemasolu ei ole vajalik. Jäätmekäitluskoha, kaasa arvatud prügila asukoht , määratakse planeerimisseaduses sätestatud korras. Jäätmekäitluskohaks ei loeta jäätmekogumisnõud , -konteinerit või muud -mahutit, mis on ette nähtud vaid ühte liiki tava- või ohtlike jäätmete esmakogumiseks jäätmetekitajalt, samuti ehitisi või teisaldatavaid hoiukohti, kuhu eelnimetatud mahutid tavajäätmete kogumiseks on paigutatud, või ehitisi, mida kasutatakse olmes tekkinud pakendijäätmete esmakogumiseks. Jäätmete ladestamise vähendamiseks on oluline märkimisväärselt vähendada jäätmeteket, suurendada jäätmete sortimist, taaskasutamist, sh ringlussevõttu. Oluline on ka vähendada jäätmete ohtlikkust ning ohtlike ainete sisaldust jäätmetes, see ühtlasi väldib jäätmete käitlemisel õhku, vette ja pinnasesse sattuvate heitkoguste suurenemist. Pürksi külas / Birkas asub Pürksi jäätmekeskus , kuhu saa vad eraisikud ära anda ohtlikke jäätmeid ja tasu eest üle anda suuremõõtmelisi jäätmeid. Ohtlikud jäätmed tuleb viia Läänemaa jäätmejaama Pullapääl . Samuti saab Pullapää jäätmejaama tasu eest viia aia- ja haljastusjäätmeid. Olemasolevad ja töötavad avalikkusele suunatud jäätmekäitluskohad on esitatud REF _Ref45017693 \h Tabel 4. Olemasolevad ja töötavad avalikkusele suunatud jäätmekäitluskoha d . Jäätmekäitluse osas on enam arenguruumi biolagunevate jäätmete komposteerimisel. Sageli on aia- ja haljastusjäätmete käitlemine otstarbekas ja mõistlik tekkekohale lähedal, seega on vajalik kompostimisväljakute võrgustiku tihendamine valla territooriumil. K ompostimis väljakute asukoha valikul tuleks võimalusel eelistada nt jäätmejaamade või reoveepuhastite territooriumi lähedust. Samuti arvestada võimalusel, et kompostimis väljakult allatuult (valdavad tuulesuunad on edela- ja lõunatuuled) ei jääks suuremaid elamupiirkondi. Biolagunevate jäätmete käitlemiseks võib olla otstarbekas rajada biogaasijaam . Samas võib olla lihtsaks lahenduseks ka kiirkompostrid. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 4 . Olemasolevad ja töötavad avalikkusele suunatud jäätmekäitluskoha d. Nimetus Käitaja Asukoht Tegevuse liik Taebla autolammutus Servik OÜ Läänemaa, Lääne-Nigula vald, Taebla alevik Muu komplekstegevus, o htlike jäätmete käitluskoht, m etallijäätmete käitluskoht, a utolammutuskoda, ü mberlaadimisjaam , vaheladu Pürksi jäätmekeskus Lääne-Nigula Vallavalitsus Läänemaa, Lääne-Nigula vald, Pürksi küla / Birkas Jäätmejaam, e lektroonikaromude käitluskoht, o htlike jäätmete käitluskoht, t avajäätmete käitluskoht, ü mberlaadimisjaam , vaheladu Kompostimisväljakute võimalikud asukohad (Taebla, Risti, Rõuma , Palivere, Pürksi küla / Birkas , Linnamäe, Nõva (vaid kalmistu tarbeks) , Martna, Koluvere , Liivi , Kullamaa ) on kantud planeeringujoonisele . Tehnovõrkude ja -rajatiste üldise asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine Üldosa Üldplaneering ei kehtesta täiendavaid nõudeid tehnovõrkude ja rajatiste kaitsevööndite osas, kehtivad nõuded tulenevad ehitusseadustikust ja selle alusel kehtestatud määrusest. Elektrivõrk Üldplaneeringusse on kantud elektriliinid, trafod ja alajaamad alates pingearvust 3 5 kV . Elektriraudteega seoses on kavas rajada 10 kV kaabelliin Risti 110/35/10 kV alajaamast Risti veoalajaamani ning 10 kV kaabelliin Taebla 110/10 kV alajaamast Taebla veoalajaamani. Võimsuste olulise suurendamise korral 35 kV võrgus rekonstrueeritakse Haapsalu - Sutlepa - Risti 35 kV õhuliin samal pingeastmel või vajadusel 110 kV pingega liiniks olemasoleval trassil. Üleminekul 110 kV pingele rekonstrueeritakse Palivere 35/10 kV alajaam 110/10 kV alajaamaks. Sutlepa 35/10 kV alajaam rekonstrueeritakse 110/10 kV alajaamaks ja ühendatakse lähedalt mööduva Eleringi 110 kV õhuliiniga. Maakonnaplaneeringu tekstilises osas on märgitud (joonisel koridore näidatud ei ole) Lääne-Eesti saari ja mandrit ühendava kõrgepinge ringliini vajadus, et võimaldada elektrivarustuskindluse tagamine tarbijatele Saaremaal, Hiiumaal ja Läänemaal ning parem meretuulikuparkide võrguga ühendamine . Hiiumaa maakonnaplaneering näeb samuti ette ringtoite kaabli paigaldamise Hiiumaa ja mandri vahele. Vastavalt PlanS § 27 lg 2-le tuleb kõrgepingeliinile alates pingest 110 kV koostada riigi eriplaneering. Eelnevast lähtuvalt ei ole Lääne -Nigula valla üldplaneeringuga maakonnaplaneeringus nimetatud liinile koridori planeeritud, kuna sellekohaseid arenguplaane võrkude ehitamiseks ei ole planeeringu koostamise hetkel teada ning seaduse kohaselt tuleb igal juhul koostada riigi eriplaneering mille planeeringuala hõlmaks mereala . Tiheasustusega aladel ja nendega piirnevatel lähialadel uute liinide ehitamisel või olemasolevate rekonstrueerimisel tuleb kaaluda nende viimist maakaablisse. Sidevõrk Kvaliteetsel ja kiirel internetiühendusel on arengut arvestades väga oluline roll, et meelitada piirkonda ettevõtteid ja kaugtöötajaid. E e smärgiks peaks olema kiire fiiberoptilisel tehnoloogial baseeruvate lahenduste viimine ka tavakodanikuni , mis tähendab juurdepääsuvõrkude ehitamist baasvõrgust tavatarbijani . Tänased , läbi õhu levivad lahendused ei ole piisavad ennekõike suveperioodil, mil suvekodud on aktiivsemas kasutuses . EstWin baasvõrk on välja arendatud (vt REF _Ref62218079 \h Joonis 1 ), uusi kavandatavaid lõike ei ole tänaseks teada. Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 1 . Valla kaetus fiiberoptilise põhivõrguga (punasega) . Taastuvenergeetika Taastuvenergia tootmine on järjest perspektiivikam tegevussuund kohalik ule omavalitsusele , aga ka ettevõtjatele . Lääne-Nigula vald toetab erinevaid taastuvenergia lahendusi , mis arvestavad kohaliku majanduse energeetilisi vajadusi ja ko gukondlikke sotsiaalseid huvisid ning võimalusi . Energeetika valdkonna planeerimiseks koostatakse vajad usel Lääne-Nigula valla energeetika teemaplaneering või eriplaneering . Tuuleenergia Noarootsi piirkonnas asuvad 16 tuulikuga Aulepa ja 3 tuulikuga Vanaküla tuulepark. Olemasoleva te tuulikute kõrgust ( olemasolevast maapinnast laba tipuni) on lubatud suurendada ( sh tuuliku asendamisega) kuni 10% , kui ei esine muid kitsendusi (nt riigikaits elised ). Kõrgemate tuulikute kavandamiseks olemasolevates tuuleparkides tuleb koostada detailplaneering koos keskkonnamõju strateegilise hindamisega. Detailplaneeringuga määratakse nii tuulikute kõrgused kui ka asukohad parima hetkel oleva teadmise kohaselt (eeldatavasti asuvad kõrgemad tuulikud majapidamistest ja kaitstavatest loodusobjektidest kaugemal). Väljapool tiheasustus alasid ja miljööväärtuslikke alasid on ühe majapidamise tarbeks lubatud püstitada üks väiketuulik kogukõrgusega kuni 30 m (olemasolevast maapinnast laba tipuni ). Ehitise kõrgus on ehitise suurim vertikaalmõõde ehitist vahetult ümbritsevast maapinnast või katendist ehitise kõrgeima tarindi kõrgeima punktini, võtmata arvesse kohalikke väiksemaid süvendeid ja kõrgendusi. Kui väiketuulik soovitakse püstitada elu- või ühiskondlikule hoonele lähemale kui 250 m , tuleb tuuliku püstitajal hankida nende hoonete omanike nõusolekud. Lääne-Nigula valda tohib püstitada ainult uusi väiketuulikuid. Elektri tuulikute rajamise üheks tingimuseks lisatakse, et tuuleenergiat tuleb planeerida viisil, mis tagab kaitstavate loodusobjektide (kaitsealad, hoiualad, Natura 2000 võrgustiku alad, kaitsealused liigid, kaitstavad looduse üksikobjektid) säilimise ning kavandatav tegevus ei tohi avaldada negatiivset mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja nende kaitse-eesmärkidele. M istahes kõrgusega elektrituuliku püstitamine tuleb kooskõlastada Kaitseministeeriumiga ja selleks on soovitatav teha koostööd Kaitseministeeriumiga võimalikult varases planeerimise või projekteerimise etapis, et välja selgitada täpsemad riigikaitselised tingimused . O lemasolevate tuuleparkide laiendamisel (st laienemine toimub väljaspoole olemasolevat tuuleparki) või uute planeeritavate tuuleparkide kavan damisel , mis on käsitletavad olulise ruumilise mõjuga ehitisena , tuleb järgida ptk REF _Ref85604291 \r \h 3.9 esitatud tingimusi . Päikeseenergia Üldised tingimused päikesepargi rajamiseks: k õik p äikeseelektrijaam ad pea vad vastama õigusaktidega kehtestatud elektromagnetilise ühilduvuse nõuetele ja asjakohastele standarditele , nõuetele mittevastav päikeseelektrijaam võib vähendada riigikaitseliste ehitiste töövõimet ; v äärtusliku l maastiku l on päikesepaneelide paigutamine lubatud ainult juhul , kui need ei ole avalikelt teedelt vaadeldavad; päikesepargi rajamisel tuleb arvestada, et naaberkinnistu omanikul on oma maale õigus ehitada hooneid ja istutada kõrghaljastust , kasvatada metsa ( arvestada, et ka raiejärgne madal mets kasvab suureks ) ning naaberkinnistu omanikul ei ole kohustust hüvitada võimaliku tekkiva varjuga või metsa tormimurruga seonduvat, kui ei ole kokku lepitud teisiti; miljööväärtuslikel aladel/hoonetel ning kohaliku tähtsusega kultuuri - ja militaar pärandi objektide vaadeldaval lähialal on lubatud sellised lahendused, kus päikeseenergia tootmise vahend sobitub kokku hoone arhitektuuriga ja ei vähenda väärtusliku objekti vaatlemisväärtust , vt ka ptk REF _Ref68436075 \r \h 3.19.3 esitatud põhimõtted . Täiendavad tingimused tööstusliku päikesepargi, mille installeeritud võimsus on suurem kui kahekordne kinnistu jaoks vajalik võimsus , rajamiseks: tööstusliku päikesepargi maapinnale paigaldamine on tiheasustusega ala l lubatud vaid tootmis e maa-alal ja väljapool miljööväärtuslikke alasid ; tiheasustusega alal väljapool tootmise maa-ala on lubatud päikesepargi paigaldamine ainult hoonete katustele, fassaadidele ning parklatesse autode kohale (kui see ei riku hoone(te) välisilmet ning sobitub ümbritseva ehitatud keskkonnaga) ; hajaasustuses (väljapool tiheasustusalasid) on tööstuslike päikeseparkide rajamine lubatud väljaspool miljööväärtuslikke alasid, väärtuslikke maastikke ja väljapool määratud tootmise maa-ala ( ptk REF _Ref86070902 \r \h 3.3.1.10 ), kui sellest tulenevad mõjutused (peegeldused, varjamine) ei vähenda liiklusohutust . Erandkor ras viidatud alale päikesepargi kavandamisel tuleb koostada väärtuste säilimise analüüs ; päikeseparkide rajamisel eelistada olemasolevate tootmisalade lähedal paiknevaid alasid, vähe väärtuslikke maastikke, jäätmaad, kasutusest väljalangenud tööstusalasid, karjääre jne. Karjääride aladele päikeseparkide rajamise eelduseks on, et maavara peab olema antud alal ammendunud ; päikesepargi rajamisel põllumajandus- ja metsamaale tuleb säilitada kõlvikute terviklikkus ; kui päikesepargi rajamiseks muudeti maatulundusmaa tootmismaaks, tuleb peale elektrienergia tootmise lõpetamist taastada maakasutuse eelnev kasutusotstarve; maastikupildi liigendamiseks peab tööstuslike päikeseparkide vähim omavaheline vahekaugus olema avamaastikul vähemalt 500 m. Kohalik omavalitsus võib tuginedes maastikuanalüüsile ja eelhinnangule nimetatud nõuet vähendada ; ü le 5 ha suuruse maapealse päikesepargi rajamiseks tuleb esitada maastikuanalüüs ja keskkonnamõjude eelhinnang , mille põhjal on kohalikul omavalitsusel võimalik hinnata avalik k u huvi ja mõjude ulatus t . Vastavalt sellele otsustatakse kas edasine kavandamine toimub avaliku s menetluse s projekteerimistingimuste või detailplaneeringu ga . Kui projekteerimistingimuste menetluse käigus selgub, et on avalik huvi, mis tingib detailplaneeri ngu koostamise vajaduse, siis on kohalikul omavalitsusel õigus lõpetada projekteerimistingimuste menetlus ja algatada detailplaneering. Detailplaneeringu koostamise vajaduse kaalumisel võetakse arvesse: vaadeldavust avalikult teelt; kaugus tiheasustusega aladest; alade ja tehnosüsteemide ligipääsetavust ; k ui päikesepark i soovitakse püstitada elu- või ühiskondlikule hoonele lähemale kui 250 m, tuleb päikesepargi püstitajal kooskõlastada tegevus hoone omanikuga. Kaugküttepiir konnad Kaugküttepiirkond on üldplaneeringu alusel kindlaksmääratud maa-ala, millel asuvate tarbijapaigaldiste varustamiseks soojusega kasutatakse kaugkütet, et tagada kindel, usaldusväärne, efektiivne, põhjendatud hinnaga ning keskkonnanõuetele ja tarbijate vajadustele vastav soojusvarustus. Vallas kehtivad koostamise hetkel piirkondlikud soojamajanduse arengukavad: Lääne-Nigula valla Linnamäe kaugküttepiirkonna soojusmajanduse arengukava aastateks 2016 - 2028 ; Lääne-Nigula valla Palivere piirko n na soojamajanduse arengukava 2016-2028 ; Lääne-Nigula valla Taebla piirkonna soojamajanduse arengukava 2016-2028 . Planeering määrab järgmised joonistel kajastatud kaugküttepiirkonnad: Linnamäe (2 ala) ; Martna; Palivere; Pürksi; Taebla. Üldplaneeringu eesmärgiks on tagada kaugküttepiirkondade jätkusuutlikkus ja kaasajastamine, mille eelduseks on piisava hulga tarbijate olemasolu. Kaugküttepiirkonnas on sisekliima tagamisega hoonete projekteerimisel esimeseks eelistuseks kaugküte . Kaugkütet saab lugeda tihedamalt asustatud aladel puhtaimaks ja efektiivsemaks kütteliigiks. Kohalik o mavalitsus võib määratud aladel kaalutlusotsusena keelduda sisekliima tagamisega hoone ehitusloa väljastamisest, kui muu kavandatud kütteliik halvendab piirkonna õhukvaliteeti ja kaugkütte mittekavandamiseks puudub objektiivne (sh. majanduslik) põhjus. Objektiivseks põhjuseks võib olla näiteks see, et hoone energiatarve on niivõrd väike (passiivmaja nõuetele vastav eramu vms), et kaugküttega ühendamine ei ole majanduslikult põhjendatud. Täpsem soojamajanduse arenguvisioon ja -suund tuleb anda valla soojamajanduse arengukavaga. Ühisvee - ja kanalisatsioonivõrgud Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1 sätestab, et kohaliku omavalitsusüksuse ülesandeks on korraldada oma halduspiirkonnas veevarustust ja kanalisatsiooni. Tulenevalt ü hisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 4 lg 1 rajatakse ühisveevärk ja -kanalisatsioon (edaspidi ÜVK) kohaliku omavalitsuse volikogu kinnitatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava alusel (edaspidi ÜVKA) . Ühisveevärgi ja - kanalisatsioonisüsteemi arendamise üldiseks eesmärgiks on tiheasustuspiirkondade ÜVK süsteemide vastavusse viimine Euroopa Liidu ja Eesti seadusandlusega nõutud tasemele, mis tagaks tarbijate puhta joogiveega varustamise, reovee kogumise ja nõutud tasemel puhastamise. Ühisveevärgi ja - kanalisatsioonisüsteemide väljaehitamisel peab olema tagatud nende jätkusuutlik majandamine ja opereerimine, et mitte halvendada tarbijatele osutatava teenuse kvaliteeti ning mitte suurendada riske keskkonnale. Lääne-Nigula valla ÜVKA on kehtestatud perioodiks 2020-2032. Arendamise kava käsitleb Taebla, Palivere ja Risti alevi k ke ning Linnamäe, Luigu , Nigula, Piirsalu, Pälli , Martna, Rõude , Pürksi küla / Birkas , Sutlepa küla / Sutlep , Dirhami / Derhamn , Nõva, Variku, Rannaküla, Kullamaa, Koluvere, Liivi ja Üdruma külade kompaktselt hoonestatud piirkondasid. Lääne-Nigula vallas paiknevateks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise piirkondadeks on: Dirhami küla / Derhamn ; Koluvere küla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni piirkonnana; Kullamaa küla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni piirkonnana; Liivi küla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni piirkonnana; Linnamäe küla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni piirkonnana; Luigu küla (e eldatavalt 2024-2025 aastal rajatakse Luigu küla veemajandusprojektiga asulas ühisveevärk ja -kanalisatsioon ); Martna küla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni piirkonnana; Nõva, Rannaküla ja Variku külad ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni piirkonnana; Palivere alevik ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni piirkonnana; Risti alevik ja Piirsalu küla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni piirkonnana; Rõude küla; Sutlepa küla / Sutlep ja Pürksi küla / Birkas ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni piirkonnana; Taebla alevik ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni piirkonnana ( sk ka Nigula ning Pälli külad); Üdruma küla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni piirkonnana . Hõreda asustuse tõttu ei ole väga paljudes piirkondades ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajamine majanduslikult põhjendatud. Inimesed kasutavad joogivee saamiseks kas isiklike puurkaev ude või salvkaevude vett. Üldplaneeringusse on tugiinfona kantud olemasolevad reoveekogumisalad ja reoveepuhastite kujade ulatused. Võrkude võimalikud rekonstrueerimise ja laiendamise ulatused määratakse valla ÜVKA- ga , milles viiakse läbi detailsem analüüs ja pannakse paika vajalikud tegevused. Reoveekogumisalad Reoveekogumisalade moodustamise eesmärk on määrata alad, kus lähtuvalt asustuse tihedusest, sellega seotud reostuskoormuse suurusest ning põhjavee kaitstusest on keskkonnakaitse eesmärkide tagamiseks tarvis reovesi kokku koguda ja puhastada . Üldplaneeringusse on kantud järgmised olemasolevad alla 2000 ie reoveekogumisalad: Koluvere ; Kullamaa ; Liivi ; Linnamäe; Martna; Nigula ; Nõva; Palivere ; Piirsalu ; P ü rksi ; Risti; Rõude ; Sutlepa ; Taebla . Nõrgalt kaitstud või kaitsmata põhjaveega piirkonnas tuleb moodustada reoveekogumisala, kui ühe hektari kohta tekkiv koormus on kümme inimekvivalenti või suurem. Keskmiselt kaitstud põhjaveega piirkonnas tuleb moodustada reoveekogumisala, kui ühe hektari kohta tekkiv koormus on 15 inimekvivalenti või suurem. Suhteliselt kaitstud või kaitstud põhjaveega piirkonnas tuleb moodustada reoveekogumisala, kui ühe hektari kohta tekkiv koormus on 20 inimekvivalenti või suurem. Kui reoveekogumisalal ühiskanalisatsiooni rajamine toob kaasa põhjendamatult suuri kulutusi, võib reoveekogumisalal koormusega 2000 inimekvivalenti või rohkem kasutada reovee kogumiseks lekkekindlaid kogumismahuteid. Reoveekogumisalal koormusega alla 2000 inimekvivalendi ei ole ühiskanalisatsiooni väljaehitamine kohustuslik, kuid ühiskanalisatsiooni ja reoveepuhasti olemasolu korral tuleb need hoida tehniliselt heas korras, et tagada reovee nõuetekohane kogumine ja puhastamine. Reoveekogumisalade piiride täpsustamine toimub ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukavadega ning üldplaneeringuga perspektiivseid ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kaetava id ala sid ei määrata. Tuletõrje veevõtukohad Tuletõrje veevarustus peab olema lahendatud ehitise omaniku poolt vastavalt kehtivatele õigusaktidele. Planeeringulahenduses on esitatud olemasolevad tuletõrje veevõtukohad (sh hüdrandid ) ja kaheksa planeeritud veevõtukoha asukohta, mis asuvad veekogu ehituskeeluvööndis ning kuhu on tulevikus lubatud veevõtukoha rajamine ilma ehituskeeluvööndit vähendamata. Teistes asukohtades rajatakse veevõtukohti vastavalt vajadusele. Üldplaneeringuga määratud uued veevõtukohtade asukohad ehituskeeluvööndis on: Einbi külas / Enby mere randa; Kullamaa järve kaldal (kehtivast detailplaneeringust); Kurevere külas Raana jõele ; Paslepa -Viigi sadamasse ; Põõsaspea neemel mereranda; Rannajõe külas Rannamõisa jõele ; Riguldi külas / Rickul Riguldi jõele ; Saare külas / Lyckholm Sutlepa mere randa . Olemasolevates veevõtuk ohtades tuleb tagada piisava kandevõimega juurdepääsutee, veevõtukaev (looduslike veevõtukohtade osas) ning piisav vooluhulk (hüdrantidel). Tuletõrje veevõtukohtade ja hüdrantide arendamise põhjalikum käsitlus ja analüüs tuleb läbi viia valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava uuendamisel. Sademeveesüsteemid Sademe vee kanalisatsioonivõrk on ehitiste ja seadmete süsteem, mille kaudu toimub sade me-, drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimine. Sademe vee süsteemidel on tihedamalt asustatud aladel oluline roll, kuna sade meveed võivad põhjustada kontrollimatuid tulvasid ja uputusi, pärssida reoveepuhastite tööd ning põhjustada reostust (ülevoolud kanalisatsioonisüsteemist). Vett mitteläbilaskvate pindade paratamatu suurenemine seoses ehitustegevusega mõjutab ka loomulikku hüdroloogilist režiimi. Sademe vee mõistlikul majandamisel saab seda sama kasutada efektiivselt haljasalade optimaalse niiskusrežiimi tagamiseks. Samuti kompenseeritakse immutamisega ehitustegevusest põhjustatud põhjavee tasapinna alanemist , kuid tuleb veenduda, et sade mevesi ei oleks saastunud. Kliimamuutustega seoses eeldatakse olulist arvutusliku äravoolu kasvu ning peamiseks murekohaks paljudel tiheasustusaladel on tulvavete ärajuhtimise lahenduste puudumine. Sademe veesüsteemid paiknevad Taebl as, Pürksi külas / Birkas ja Sutlepa küla s / Sutlep . Mõistlik on kõikidel tiheasustusaladel järk-järgult sademe veesüsteemid välja arendada , eriti kui kavandatakse suuri kõvakattega alasid ja rekonstrueeritakse tänavaid. Taeblas on olemasolevad sadememevete ärajuhtimise süsteemid amortiseerunud ning mitme torustiku täpsed asukohad on teadmata ning probleeme on esinenud Taebla tootmisalal. Pürksi külsa s / Birkas ja Sutlepa küla s / Sutlep on sadememevee kanalisatsioon rajatud üksnes küla keskuse kortermajade piirkonda. Mujal on sadememevee ärajuhtimisel arvestatud, et sadememevesi imbub haljasaladel pinnasesse. Üldplaneering seab järgnevad põhimõtted sademe veesüsteemide edasisel arendamisel: d etailplaneeringutes ja hoonete ehitusprojektides tuleb lahendada maa-ala sademe veekäitlus; sade mevee ärajuhtimise kavandamisel tuleks maksimaalselt arvestada loomulike äravoolutingimustega ning valgalade piiridega; p õhjalik ülevaade, hinnang seisukorrale ning suunistele tuleb anda ühisvee ja -kanalisatsiooni arendamise kavas; sademe vee käitlusel eelistada looduslähedasi meetodeid, mis ühtlasi on efektiivselt kasutatavad tulvavete ärajuhtimiseks (vett läbilaskvad pinnakatted, tiigid, tehismärgalad, imbsüsteemid, filtersüsteemid, avatud kraavid); a rengute kavandamisel kombineerida maaüksuse põhised sademe veelahendused piirkondlike lahendustega; k eskkonnakaitselisest aspektis t eelistada ühisvoolsele kanalisatsioonile lahkvoolset ehk sade mevee eraldi kogumist ja ärajuhtimist; k ui piirkonnas ei ole lahkvoolset kanalisatsiooni, võib kinnistu eritüübilised kanalisatsiooniveed juhtida ühisvoolsesse kanalisatsioonivõrku ainult vee-ettevõtja loal; k ui pinnase iseloom, sade mevee kvaliteet, õigusaktid ja muud asjaolud seda lubavad, immutatakse sade mevesi või vähemalt osa sellest samal alal, kus see tekib; k ui sade mevett ei saa immutada või selle viibeaega tekkekohas pikendada, siis tuleb sade mevesi juhtida edasi tõkestava ja viivitava immutussüsteemiga, nt kraavide, lohkude jms kaudu, kus vesi saab imbuda pinn asesse, seda takistab taimestik ja vesi saab aurustuda; k ui sade mevett ei saa immutada ega juhtida tekkekohast edasi aeglustava (tõkestava) ja viivitava immutussüsteemiga, siis juhitakse vesi edasi toruga, rakendades vajadusel enne suublasse juhtimist aeglustust (tiigid), puhastust . Üldjuhul ei ole võimalik juhtida arendusalade sademevett riigitee kraavidesse, see on võimalik vaid põhjendatud juhtudel koostöös Transpordiametiga. Hara lahe ja Haapsalu Tagalahe ühenduskanal Üldplaneeringu joonistel on näidatud Vööla ja Sutlepa merd ühendavad kanalid, mille eesmärk on läbi veevahetuse suurendamise parandada veekogude ökoloogilist seisundit. Edasised tegevused pannakse paika ehitusprojekt iga , millele tule b koosta d a keskkonnamõju hindamine . Olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoha valimine Üldplaneeringuga olulise ruumilise mõjuga ehitise asukohta ei määrata . Võimaliku olulise ruumilise mõjuga ehitise ehitamise vajaduse korral lahendatakse kõik sellega seonduv läbi üldplaneeringu teem aplaneeringu või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu, kui kohalik omavalitsus peab vajalikuks eriplaneeringut algatada , või riigi eriplaneeringuga . Maakonnaplaneeringuga on Lääne-Nigula valda kavandatud elektrituulikute arendus piirkond L1 , millel on lubatud elektrituulikute püstitamine detailplaneeringu alusel. Planeeringu koos kõlastamisel ajal oli teada, et riigikaitse rajatiste töövõime tagamise vajadusest ei ole võimalik antud asukohta elektrituulikud püstitada – sellest tingituna nägi lahendus ette loobumise maakonnaplaneeringuga kavandatud arendusalast. Arendus piirkonna L1 piires ei kehtestata 2022 . a üldplaneeringut, sellel alal jätk atakse üldplaneeringu koostami st . Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 2 . E lektrituulikute arenduspiirkond Lääne maakonnaplaneeringu joonisel "asutuse suunamine". Väiketuulikute (ei ole olulise ruumilise mõ ju ga ehitis) püstitamise põhimõtted on esitatud ptk REF _Ref29800059 \r \h 3.8.4.1 . Avalikus veekogus kaldaga püsivalt ühendatud või kaldaga funktsionaalselt seotud ehitise üldiste ehituslike tingimuste ja asukoha määramine Üldplaneeringus on määratud sadamate, väikesadamate ja lautrikohtade asukohad. Lauter on paatide randumiseks ja hoidmiseks kividest jm puhastatud rand paatide ülestõmbamiseks ja vette lükkamiseks . Lauter ei ole sadam ning sellele ei rakendu looduskaitseseadusest tulenevad erisused ehituskeeluvööndi ja kallasraja osas. Väikesadamate väljaehitus peab toimuma detailplaneeringu alusel koostatud ehitusprojekti ga. Supelranna ala määramine Supelrand on selleks üldplaneeringuga määratud ala veekogu ääres, mille põhiülesanne on inimestele puhkuse võimaldamine. Supelrannad on oluline osa valla puhketaristust , need meelitavad suvitajaid ja muu davad valda atraktiivsemaks. Sup elrannad peavad peale väljaehitamist vastama õigusaktidest tulenevatele nõuetele . Nõuetele vastavusse viimine toimub peale üldplaneeringu kehtestamist järk-järgult, vastavalt valla rahalistele võimalustele. Supelrandadele on peatükis REF _Ref62467906 \r \h 3.3.1.17 määratud supelranna maa-ala juht otstarve , kus rakenduvad looduskaitseseadusest tulenevad ehituskeeluvööndi tingimuste leevendused. Üldplaneeringuga määratud supelrannad: Dirhami ; Elbiku (Roosta puhkeküla ); Hara (sadam); Kastja ( Laastre pais); Kullamaa (Tehisjärv); Liivi (paisjärv); Palivere tehisjärv; Peraküla (Allikajärv); Peraküla (rand); Rooslepa (2 tk); Saunja ; Spithami ( Uuejõe ); Telise ; Toatse järv; Vaisi küla (Veskijärv); Österby (Sadamas) . K orduva üleujutusega ala piiri määramine mererannal ja kõrgveepiiri märkimine suurte üleujutusaladega siseveekogul Korduva üleujutusala piiri määramine mererannal Üldplaneering määrab mererannal korduva üleujutusala piiri (kantud põhijoonisel e ) võtteks väljaspool Matsalu lahte aluseks 1 m samakõrgusjoone (BK77 kõrgussüsteemis) ning Matsalu lahes 1,5 m samakõrgusjoone (EH2000 järgi) . Üldplaneeringuga m ääratud korduva üleujutusala piir (kantud põhijoonisele ) on ranna ehituskeeluvööndi määramise lähtejooneks (vt ptk REF _Ref34726876 \r \h 3.14 ) . Suurte üleujutusaladega siseveekogude ja mererannikul korduva kõrgvee taseme poolt mõjutatud alade määramine (Keskkonnaagentuur 2019) käigus teostatud kaardianalüüs näitas, et korduv kõrgvesi esineb 1 m samakõrgusjoone (BK77) ulatuses kogu E esti rannikumere piirkonnas ning suurem osa rannamärgalasid jäävad kaldajoone ja 1 m samakõrgusjoone vahele. Vaid Matsalu lahes ja Kasari jõe suudmealal ulatub korduvalt üleujutatud ala oluliselt kaugemale kui 1 m samakõrgusjoon (BK77 järgi) . Viimasest tulenevalt määrab üldplaneering Matsalu lahega piirnevas vallaosas korduva üleujutusala piiriks 1,5 m (EH2000 järgi). Kuivõrd korduv a üleujutusala piir mererannal on aluseks ehituskeeluvööndi piiri määramisel, siis on üldplaneeringu koostamisel on vajalik määrat a tinglik Matsalu lahe ja Kasari jõe üleminekukoht, kus mere pool lähtutakse merele seatud korduvast üleujutusalast (millele liidetakse mere ehituskeeluvööndi ulatus). Üldplaneeringus valiti selleks kohaks Rõude külas paiknev Matsalu rahvuspark 137 kinnistu läänepoolne piir, kuna piirkonnas on alad, mis jäävad merepinna suhtes alla 1,5 m (EH2000 järgi) ning seega loetakse neid enim mere suhtes mõjutatavaks (rannamärgalad). K õrgveepiiri märkimine suurte üleujutusaladega siseveekogul Keskkonnaministri 28.05.2004 määruse nr 58 „Suurte üleujutusaladega siseveekogude nimistu ja nendel siseveekogudel kõrgveepiiri määramise kord“ alusel on üleujutusalana määratud Kasari jõgi Teenuse jõe suubumiskohast suudmeni. Määruse kohaselt on s uurte üleujutusaladega siseveekogudel kõrgveepiiriks alaliselt liigniiskete alluviaalsete soomuldade leviala piir veekogu veepiirist arvates , kuid reaalsuses ei pruugi ainuüksi mullastiku info olla piisavalt täpne, et võimaldaks määra ta tegelikku kõrgveepiiri. Kasari jõe piirkonnas leidub olemasolevatele andmetele tuginedes alluviaalseid soomuldasid (AM) vaid paiguti. Korduvalt üleujutatav ala on aga oluliselt ulatuslikum, kus valdavalt levivad erinevad lammimullad. Erinevate kaardikihtide ja satelliitpiltide analüüs näitab, et suurveega ala ulatus piki Kasari jõge on pigem Vanamõisa jõe suudmeni, kui Kasari ja Vigala jõe ristumiskohani 18 . Consultare OÜ poolt koostatud Matsalu rahvuspargi ja Kasari jõe lähialade uuring (2020) käsitleb kogu Lääne-Nigula valla Matsalu lahega piirnevat valla osa kui Kasari jõe kõrgveepiiri, kuid üldplaneeringus määratakse kõrgveepiir i Rõude küla Matsalu rahvuspark 137 kinnis t ust ülesvoolu jääval osal põhijoonisel toodud ulatuses . Viidatud kinnistust allavoolu jääval osal rakendub üleujutusala piir mererannal. Kallasrajale avaliku juurdepääsu tingimuste määramine Üldplaneering määrab avalikud juurdepääsud põhi joonisel näidatud ulatuses . Kallasrajale juurdepääsud on mõeldud üldjuhul jalgsi juurdepääsuks. Lautrikohtades on lubatud juurdepääs mootorsõidukiga ainult aluse veeskamiseks . Kui juurdepääs kallasrajale või muu huviväärse avaliku objektini on piiratud mootorsõidukiga liiklemiseks, tuleb infotahvlil selgitada jalgsi edasimineku võimalusi ja kallasraja või huviväärsuse kaugust . Planeeringuga määratud avalike juurdepääsude või nendele jäävate lõikude osas, mis ei ole planeeringu kehtestamisel valla omandis, või mille kohta pole sõlmitud ja kinnistusraamatusse kantud avaliku kasutuse kokkulepet tuleb kohalikul omavalitsusel planeeringu järgselt sõlmida omanikuga vastavasisuli ne leping, sead a isikli k servituu t või teo stada ptk REF _Ref29893024 \r \h \* MERGEFORMAT 3.25 kirjeldatud toimingud. Kallasrajale avalikud juurdepääsud tuleb tagada planeeringusse kantud suplus- ja lautrikohtadele. R anna ja kalda ehituskeeluvööndi vähendami ne Üldplaneering võtab mererannal ehituskeeluvööndi piiri na aluseks ptk REF _Ref86311503 \r \h 3.12.1 määratud korduva üleujutusala + 100 meetrit valla mandriosas ning + 200 meetrit Osmussaarel. Üldplaneeringus määratud ehituskeeluvööndi ulatus on informatiivne ning see täpsustatakse looduskaitseseadusest lähtuvalt ehitusprojekti või detailplaneeringuga. Enne üldplaneeringut kehtestatud detailplaneeringud , millega ehituskeeluvööndit on vähendatud , jäävad kehtima. Varasema detailplaneeringu olemasolul tuleb lähtuda selles kajastatud ehituskeeluvööndi joonest ning selle määramise põhjendustest ja lisa tingimustest . Vastavalt looduskaitseseadusele on lubatud tiheasustusala ehituskeeluvööndis varem väljakujunenud ehitusjoonest maismaa suunas olemasolevate ehitiste vahele uue ehitise püstitamine. Üldplaneering ei määra joonega väljakujunenud ehitusjoont tiheasustusaladel. Väljakujunenud ehitusjoon määratakse ehitusteatiste, projekteerimistingimuste või detailplaneeringu menetluses. Hoonete ja rajatiste püstitamisel looduskaitseseaduse tiheasustusaladel, mis ei vaja teatise ega loamenetlust, tuleb lähtuda allpool esitatud põhimõtetest. Väljakujunenud ehitusjoone all mõistetakse Lääne-Nigula vallas olemasolevate ja seaduslikult püstitatud ehitiste veekogu (ehituskeeluvööndiga) poolseid välispiirdeid ning nende vahelist mõttelist sirgjoont. Hoonete kavandamisel arvestatakse hoonete vahelist ning rajatiste puhul rajatiste vahelist väljakujunenud ehitusjoont. Seadusest tulenev ehituskeeld ei laiene olemasoleva elamu õuemaale ehitatavale uuele ehitisele, mis ei jää veekaitsevööndisse . Õueala ulatuse määramisel lähtutakse Eesti põhikaardist , vajadusel viiakse põhikaart kooskõlla tegeliku olukorraga maastikul . Üldplaneeringu koostamisel käsit leti rannikujärvesid ( Vööla meri, Sutlepa meri) siseveekogudena ( keskkonnaregistris järved) ning nendel veekogudel arvestatakse edaspidi looduskaitseseaduse kohast ehituskeeluvööndi ulatust põhikaardile kantud veekogu piirist. Lisakitsendusena (ei ole LKS kohane ehituskeeluvöönd) määratakse üldplaneeringuga ümber rannikujärvede ( Vööla meri, Sutlepa meri jne) täiendav piirang, mille kohaselt tohib 1.5 m (EH2000) kõrgusjoonest madalamale (väljaspoole ehituskeeluvööndit) ehitada vaid rajatisi ja kuni 20 m 2 aluspinnaga mitteelukondlikke hooneid. Vastav piiranguala on kajastatud põhijoonisel . Rajatiste ja väiksemate hoonete puhul on lubatud nende püstitamine , kui d kehtib seaduses määratud ehituskeeluvööndi ulatus veepiirist (üldjuhul 50 m). Kitsendus seatakse, kuna piirkonnas esineb sarnaselt mererannaga üleujutusoht, kuid vajalik oleks siiski säilitada paindlikud võimalused nt puhkerajatiste (vaatetornid, laudteed, pingid, varjualused jms) ja väiksemate (alla 20 m 2 ) mitteelukondlike hoonete püstitamiseks ilma planeeringut koostamata. REF _Ref44317207 \h Tabel 5 on esitatud ehituskeeluvööndi vähendamised , mis on kantud üld planeeringu põhijoonisele. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 5 . E hituskeeluvööndi vähend used. Tähis joonisel Piirkond Märkus Vähendust toetavad enne käesolevat üldplaneeringut koostatud planeeringud/ hoolduskavad KKM või KKA otsus EKV vähendamise kohta 1 Ranna - küla Taotletud vähendus tugineb kehtivale Nõva üldplaneeringule; väljakujunenud asustus Nõva üldplaneering KA 17.03.2022 kiri nr 7 13/21/25032 5 2 Ranna - küla Taotletud vähendus tugineb kehtivale Nõva üldplaneeringule; Taotletud vähendus tugineb kehtivale detailplaneeringule Suurekivi DP KKM 06.11.2008 kiri nr 16-3/17609-6 3 Ranna - küla Taotletud vähendus tugineb kehtivale Nõva üldplaneeringule; väljakujunenud asustus Nõva üldplaneering KA 17.03.2022 kiri nr 7 13/21/25032 5 4 Spithami küla / Spithamn Taotletud vähendus tugineb kehtivale Noarootsi üldplaneeringule; väljakujunenud asustus ja kaldaastang Salemi DP; Metskapteni DP; Bellamar DP; Albacken DP; Lis DP; Anders ja Lydia; 52001:001:2172 DP; kü 52001:001:2252 DP; Martons DP; Larsas -Valle DP; Nibondase DP ÜP alusel KKM 12.03.2003 nr 16-6/937 5 Dirhami küla / Derhamn Sadama EKV vähendus et võimaldada mitmekesine areng Dirhami sadama territooriumil ja ümbritseval tiheasustusega alal Dirhami sadama ja lähiala detailplaneering; Dirhami sadam DP ÜP alusel KKM 12.03.2003 nr 16-6/937 6 Saunja küla Olemasolev detailplaneering Rehe-Valdi DP KKM 22.06.2007 nr 16-6/15390-3 7 Telise kü la / Tällnäs Taotletud vähendus tugineb kehtivale Rannaalade teemaplaneeringule; kehtivad detailplaneeringud Serviku DP; Riisika DP; Mere DP Rannaalade teemaplaneeringu alusel KKM 17.03.2006 nr 16-6/1143-2; KKM 31.10.2005 nr 16-6/9459-4; KKM 27.09.2007 nr 16-6/29988-2 (mittevähendamine) 8 Telise küla / Tällnäs Taotletud vähendus tugineb osaliselt kehtivale Noarootsi üldplaneeringule; kehtivad detailplaneeringud; kinnistupõhised ekv vähendamised ÜP, Rannaalade teemaplaneering; Niine/Kibuvitsa DP ; Greenback DP; Järve IV DP; Luige DP; Maikli DP ÜP alusel KKM 12.03.2003 nr 16-6/937; KKM 23.03.1999 nr 21-7/759; KKM 21.07.1999 nr 21-7/1848 9 Paslepa küla / Pasklep Taotletud vähendus tugineb osaliselt kehtivale Rannaalade teemaplaneeringule Rannalade teemaplaneering rannaalade tpl alusel KKM 17.03.2006 nr 16-6/1143-2 10 Paslepa küla / Pasklep Taotletud vähendus tugineb kehtivale Rannaalade teemaplaneeringule; kinnistupõhine ekv vähendamine Rannalade teemaplaneering rannaalade tpl alusel KKM 17.03.2006 nr 16-6/1143-2; KKM 10.07.1997 nr 19-3/1558 11 Österby küla Sadama EKV vähendus et võimaldada mitmekesine areng Österby sadama territooriumil Österby sadama DP; varasem vähendus puudub KA 17.03.2022 kiri nr 7 13/21/25032 5 12 Tahu küla / Skåtanäs Taotletud vähendus tugineb kehtivale Rannaalade teemaplaneeringule; olemasolev õueala Rannaalade teemaplaneering KA 17.03.2022 kiri nr 7 13/21/25032 5 13 Tahu küla / Skåtanäs Taotletud vähendus tugineb kehtivale Rannaalade teemaplaneeringule; olemasolevad õuealad Rannaalade teemaplaneering KA 17.03.2022 kiri nr 7 13/21/25032 5 14 Einbi küla / Enby Taotletud vähendus tugineb kehtivale Rannaalade teemaplaneeringule , väljakujunenud asustus Pihlassaare DP, Katastriüksuse nr 52001:005:0166 DP Rannaalade teemaplaneeringu alusel KKM 17.03.2006 nr 16-6/1143-2 15 Hara küla / Harga ja Hara sadam Taotletud vähendus tugineb kehtivale Rannaalade teemaplaneeringule; Tihedam väljakujunenud asustus; Sadama EKV vähendus et võimaldada mitmekesine areng sadama territooriumil Rannaalade teemaplaneering Rannaalade teemaplaneeringu alusel KKM 17.03.2006 nr 16-6/1143-2 16 Hara küla / Harga Taotletud vähendus tugineb kehtivale Rannaalade teemaplaneeringule; Olemasolevad detailplaneeringud. Hara DP, Kalju DP Rannaalade teemaplaneeringu alusel KKM 17.03.2006 nr 16-6/1143-2 17 Österby küla Taotletud vähendus tugineb kehtivale detailplaneeringule; detailis on ekv piir 100 m rannajoonest Kase ja Elleri DP DP 03.06.2005 18 Tahu küla / Skåtanäs Taotletud vähendus tugineb kehtivale detailplaneeringule Kuuse DP DP 31.08.2007 19 Einbi küla / Enby Taotletud vähendus tugineb kehtivale Rannaalade teemaplaneeringule Rannalade teemaplaneering Rannaalade teemaplaneeringu alusel KKM 17.03.2006 nr 16-6/1143-2 20 Einbi küla / Enby Taotletud vähendus tugineb kehtivale Rannaalade teemaplaneeringule Rannalade teemaplaneering Rannaalade teemaplaneeringu alusel KKM 17.03.2006 nr 16-6/1143-2 21 Saunja küla Taotletud vähendus tugineb kehtivale üldplaneeringule Oru valla Kirimäe üldplaneering, kehtestatud 26.03.1997. a otsusega nr 27. KA 17.03.2022 kiri nr 7 13/21/25032 5 22 Ranna - küla Tugineb sadamapiirkonna detailplaneeringutele Nőva sadama piirkonna detailplaneering; KKA 23.10.2015 nr HLS 14-9/15/15817-7 23 Paslepa küla / Pasklep Mõistlik piirata EKV ulatus olemasoleva teega; taotletud vähendus tugineb kehtivale Rannaalade teemaplaneeringule Rannalade teemaplaneering Rannaalade teemaplaneeringu alusel KKM 17.03.2006 nr 16-6/1143-2 24 Kasari küla Paatide avaliku sild u miskoha võimaldamine P uudub KA 17.03.2022 kiri nr 7 13/21/25032 5 25 Paslepa küla / Pasklep Sadama EKV vähendus et võimaldada mitmekesine areng sadama territooriumil, vähendamine hoonestusala ulatuses Suveresidentsi detailplaneering KKA 28.12.2020 nr 7-13/20-15074-8 26 Riguldi küla / Rickul ; Aulepa küla / Dirslätt Taotletud vähendus tugineb varasemalt kehtestatud üldplaneeringule, EKV piiriks riigimaantee Luige kinnistul vähendamine 60 m-ni KKM 05.10.1999 nr 21-7/2496 27 Riguldi küla / Rickul Taotletud vähendus tugineb kehtivale Rannaalade teemaplaneeringule; alal osaliselt detailplaneering Rannalade teemaplaneering; Okka DP Rannaalade teemaplaneeringu alusel KKM 17.03.2006 nr 16-6/1143-2 28 Österby küla Taotletud vähendus tugineb kehtivale detailplaneeringule; detailis on EKV piir 100 m rannajoonest Kaare DP DP 19.04.2006 29 Ranna - küla Varasema detailplaneeringuga vähendatud ala Ranna-Tooma II DP KKM 10.06.2004 nr 16-6/2920-2 30 Paslepa küla / Pasklep Hilja ja Joosepi katastriüksustel Telise teest kuni 100 meetrini 1 m kõrgusjoonest. Tegu on metsase alaga, kus piiranguvööndi sse jäävas metsas vähendatakse ehituskeeluvööndi t. Taotletud vähendus tugineb osaliselt kehtivale Rannaalade teemaplaneeringule Rannalade teemaplaneering rannaalade tpl alusel KKM 17.03.2006 nr 16-6/1143-2 Rohevõrgustiku toimimist tagavate tingimuste täpsustamine ning sellest tekkivate kitsenduste määramine Roheline võrgustik on eri tüüpi ökosüsteemide ja maastike säilimist tagav ning majandustegevuse mõju tasakaalustav looduslikest ja poollooduslikest kooslustest koosnev süsteem. Rohevõrgustiku üldiste kasutustingimuste määramisega tagatakse võrgustiku toimivus. Üldplaneeringus jaotati rohevõrgustiku alad tugialadeks ja koridorideks. Lisaks jaotati tugialad tähtsuse alusel klassidesse (riiklik, maakondlik, kohalik), mis kajastub digitaalse andmekihi tärkinfos. Rohevõrgustiku piiride täpsustamisel arvestati üldplaneeringu täpsusastmega, kõlvikulise koosseisu, loomaõnnetuste, märgalade ja püsirohumaade paiknemisega. Lisaks võeti täpsustamisel arvesse juba toimunud ja tulevikus toimuvaid ruumilisi arenguid (sh kehtivaid detailplaneeringuid). Ühe näitena võeti rohevõrgustiku elementide hulgast välja Tallinn - Rohuküla raudteekoridor, kuna raudteeliiklus selles koridoris taastatakse. Rohevõrgustiku struktuuri lisati olulisel määral kohaliku tähtsusega koridore , millel allpool määratud tingimuste täitmisel paraneb rohevõrgustiku oluliselt sidusus. Rohelise võrgustiku piiride muudatused võrreldes maakonnaplaneeringus märgitud rohelise võrgustiku piiridega on esitatud REF _Ref62458762 \* Lower \h \* MERGEFORMAT joonis 3 . Üldplaneering seab hajaasustuses (väljapool tiheasustusalasid ja tihedamalt asustatud külakeskuseid ) paikneval rohevõrgustikul järgmised tingimused: rohevõrgustiku koridoridele ehitamisel peab koridori alaga risti suunas säilima vähemalt 50 m laiune katkematu koridori riba (vahekaugus nt hoonete, tarastatud õuealade jms vahel) . Eeltoodud koridori laiuse vähendam isi ei tohi k oridori pikisuunal lubada tihedamini kui 200 m ; rohevõrgustiku koridoride lõikumisel riigimaanteega (konfliktikohad) tuleb parandada nähtavust ja kavandada abinõud loomade liikumisvõimaluste säilimiseks; h ajaasustuses rohevõrgustiku tugialale ehitamisel peab hoone gruppide ja/või piiratud õuealade või takistusi põhjustava taristu vahele jääma vähemalt 100 m katkematu ala ; rohelise võrgustiku tugialadel tuleb vältida elupaikade seisundi halvenemist, liikide häirimist ning tegevust, mis ohustab piirkonna ökoloogilist tasakaalu; rohelise võrgustiku tugialade terviklikkus säilitatakse (haruldased taimekooslused, vääriselupaigad , poollooduslikud kooslused jm) ; tiheasu stusega aladel tuleb läbi edaspidiste planeeringute koostamise tagada ühendus erinevate rohealade vahel ja juurdepääs avalikele haljasaladele sh puhkealadele ; rohelise võrgustiku alal ei tohi aiaga piiratav õueala suurus ületada 0,4 ha, et tagada hajaasustusele omane avatud maastik ja ulukite vaba liikumine . K arjamaade piirded on siiski lubatud ka rohevõrgustikus , kuid karjaaiad tuleb avada perioodidel, mil loomi alal ei karjatata ; l ooduslike alade osatähtsus rohelise võrgustiku tugi aladel ei tohi langeda alla 90% ; rohelise võrgustiku aladel maaparandustööde planeerimisel hinnatakse selle mõju rohelise võrgustiku toimimisele; rohelise võrgustiku tugialal rajada prügilaid ja jäätmehoidlaid ning teisi olulise ruumilise mõjuga objekte vaid äärmisel vajadusel; m aastikuhooldust korraldatakse maastikuhoolduskava ja metsamaade majandamist metsakorralduskavade alusel ; v eekogude kallaste hooldamine ja kasutamine ei tohiks oluliselt muuta veekogude looduslikku seisundit. Eespool nimetatud rohevõrgustiku laiuste tagamisel tuleb tagada vähemalt pool miinimumlaiust ehitussooviga maaüksusel, kui ei lepita naabriga kokku teisiti. Üldplaneeringu täpsusastmest tulenevalt lisati kohalikke rohestruktuure, mille säilimine on vajalik. Detailplaneeringu kohustuse seadmist tulenevalt rohevõrgustikust ei peetud vajalikuks, kuna vajalike eesmärkide seadmine on samuti võimalik läbi projekteerimistingimuste. Kaardistatud rohestruktuuride säilimine tagatakse seatud konkreetsete tingimuste jõustamisega läbi projekteerimistingimuste, detailplaneeringute ja läbi teiste ruumiloome otsustusprotsesside. Kui konkreetse juhtumi korral on näha, et tingimust ei ole võimalik täita, tuleb teha kaalutlusotsus vajadusel kaasates otsuse tegemisse elustikueksperdi(d) . Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 3 . Planeeritud rohevõrgustiku skeem. Kohaliku omavalitsuse üksuse tasandil kaitstavate loodusobjektide ja nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine Üldplaneeringuga kohaliku omavalitsuse üksuse tasandil kaitstavaid loodusobjekte ei määrata. Väärtuslike põllumajandusmaade ja maastike määramine ning nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine Väärtuslike põllumajandusmaade määramine Väärtusliku põllumajandusmaa säilimine on toidujulgeolekut ja põllumajandussektori kui tööandja käekäiku arvestades oluline. Arvestades valla rahvastikuprognoose on arengusurve põllumajandusmaale ehitamise näol pigem väike. Selleks, et tagada väärtuslike põllumassiivide terviklikkus ja muldade säilimine, määratakse üldplaneeringus väärtusliku põllumaaga alad ja sätestatakse üldised piirangud. Planeering määrab v äärtuslikuks põllumajandusmaaks mõistliku suurusega (üle 2 ha) ja kompaktsusega põllumajandusmaad, mis jäävad maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksusele, mille kaalutud keskmine boniteet on võrdne või suurem kui 3 4 hindepunkti (maakonna keskmine kaalutud boniteet) ning mis ei jää planeeringuga määratud tiheasustus alale. Üldplaneeringu koostamise käigus on lisatud väärtuslike põllumaid, mis ei vasta boniteedikriteeriumitele, kuid mis on muul moel kohali k ku tea dmist arvestades väärtuslik (nt korraliku maaparandussüsteemiga). Ko halik teadmine kujunes üldplaneeringu protsessis kus toimusid kohtumised kohalike põllumajandusettevõtjatega. Väärtuslikule põllumajandusmaale võib maatulundusmaa sihtotstarbeliseks kasutamiseks või põllumajandusloomade pidamiseks ehitada uue hoone või rajatise (edaspidi põllumajandusehitis) , kui on täidetud kõik järgmised tingimused: põllumajandusehitise ehitamine muule maale on võimatu või oluliselt ebaotstarbekam; põllumajandusehitis ehitatakse võimalikult lähedale väärtusliku põllumajandusmaaga piirnevale teele või ühte kompleksi olemasoleva ehitisega; põllumajandusehitis ei halvenda oluliselt väärtusliku põllumajandusmaa sihtotstarbelist kasutamist; säili b vähemat 90% ulatuses väärtusliku põllumajandusmaa massiiv ja selle terviklikkus. Väärtuslikule põllumajandusmaale võib ehitada uue elamu ja selle teenindamiseks vajaliku uue hoone või rajatise (edaspidi koos elamu), kui on täidetud kõik järgmised tingimused: elamu ehitatakse väärtusliku põllumajandusmaa massiivi servaalal paiknevale kuni 0,5 hektari suurusele alale ; elamu ehitamine muule maale on võimatu või oluliselt ebaotstarbekam; elamu ehitamine ei halvenda oluliselt väärtusliku põllumajandusmaa sihtotstarbelist kasutamist; säilivad väärtusliku põllumajandusmaa massiiv ja selle terviklikkus ; maardlatega kattuvatel väärtuslikel põllumajandusmaadel on ehitusseadustiku mõistes püsiva iseloomuga ehitisi ja rajatisi võimalik ehitada/rajada vaid peale maavara ammendumist , kui ei ole maapõueseaduse alusel saadud muu sisuga kooskõlastust. Väärtusli k ku põllumajandusmaa servaalasid võib metsasta da , oluline on järgida, et ei lõhutak s suuremate massiivide terviklikkust. Üldpla neeringu koostamise ajal toimub väärtuslikku põllumajandusmaad käsitleva seaduse e elnõu menetlus , väärtuslikku põllumajandusmaad käsitleva õigusakti kehtestamisel tuleb järgida sellega sätestatavaid tingimusi ja nõudeid. Väärtuslike maastike määramine Üldplaneeringuga on määratud v äärtuslikud maastikud ja nende kohaliku tähtsusega alamliigina väärtuslikud metsad. Samuti on põhijoonisele kantud kaunid vaatekohad, kus on oluline iseloomulike vaadete säilitamine. Lääne-Nigula valla väärtuslikud maastikud on eelnevalt määratud Lääne maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“, mida on täpsustatud Lääne maakonnaplaneeringuga. Üldplaneering muudab maakonnaplaneeringut, lisades väärtuslike maastike koosseisu Lääne-Nigula valla territooriumile jääva Matsalu rahvuspargi (klass I). Täiendavalt planeeritakse kohaliku tasandi maastikuna Riguldi mereäärne rannakadastik (klass III) ning k ohalik u tasandi väärtuslikud metsapiirkonna d (vt REF _Ref100232628 \* Lower \h tabel 6 ) . Üldplaneeringuga täpsustati maakonnaplaneeringus Koluvere-Kullamaa (klass I II ) väärtusliku maastiku piiri tulen evalt sooviga määrata Risti-Virtsu- Kuivastu -Kuressaare tee äärde arendusala ettevõtluse aren gu eesmärgil (vt ptk REF _Ref100231717 \r \h 3.1 ) . Muudatuse hinnang on esitatud keskkonnamõjude strateegilise hindamise aruande peatükis 3.3.11. Ramsi – Einbi (klass II) ning Palivere (klass II) väärtuslike maastike piire laiendati vähesel määral ning alade osas, mis samuti vastasid ala kirjeldavatele väärtustele. Väärtuslik e metsa piirkondade määramine koos määratud tingimustega on vajalik nii elanikkonna puhkeharjumuste toetamiseks , mis edendab rahvatervist , kui ka oluliste piirkondade esteetil isuse tagamiseks. Metsamajandmine ei ole väärtuslikul metsaala l keelatud, kuid oluline on tagada just asukohapõhine koostöö metsaomaniku, ametkondade ja kohalike elanike vahel mõis t like kompromisslahenduste leidmiseks . Viimasest tulenevalt määrat i väärtuslike metsa piirkondadena : t iheasustusaladel ja neist kuni 100 m kaugusele jäävad metsad; kalmistutest kuni 50 m kaugusele jäävad metsa d ; muud metsamassiivid millel osas on ilmnenud avalik huvi. Teiste maastike osas on täpsustatud maakonnaplaneeringus seatud maastike tingimusi. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 6 . Väärtuslikud maastikud . Nimetus Ala tähtsus Eesmärk ja kohapõhised tingimused Lepajõe - Nõva - Peraküla - Dirhami Klass I Spithami / Spithamn ja Rannaküla vahelisele kaunile rannamaastikule parema juurdepääsu tagamine; matkaradade ja ilusate vaatekohtade tähistamine. Matsalu (planeeritud uus maastik) Klass I Lääne-Eestile iseloomulike luha- ja rannikumaastike ning külade kultuuripärandi säilitamine. Maakonnaplaneeringu muudatusena kanda maakonnaplaneeringusse. Osmussaar Klass I S adama arendamine; järjepidev niitmine ja karjatamine, et vältida saare võsastumist; matkaradade korrastamine ja tähistamine. Kadarpiku - Saunja - Saare Klass II E hitustegevuse vältimine rannaalal Saunja külast kuni Sutlepa mereni; järjepidev rannaalade niitmine ja karjatamine, et vältida kinnikasvamist; juurdepääsu parandamine Haapsalu Tagalahe rannaaladele ja sealsetele linnutornidele Saunja küla kaudu. Kuijõe - Keedika - Uugla - Taebla - Kirimäe - Võnnu - Ridala Klass II A sustuse kavandamine ajalooliste külade piires või nende lähiümbruses; hooldusega vaadete avamine teeäärsetele huviväärsetele objektidele ning teeäärte võsastumise ära hoidmine. Ramsi - Einbi Klass II K ohalike teede hooldamine ja rannikualale juurdepääsude tagamine läbi avalike teede; perspektiivse Vormsi- Noarootsi püsiühendusega arvestamine; uute elamualade kavandamisel rannakülade taastamise eelistamine; pärandmaastikena väärtuslike poollooduslike koosluste (loopealsete ja puisniitude) kinnikasvamise vältimine. Palivere Klass II Tervisespordikeskuse välja arendamine; ehitustegevuse vältimine Taebla jõe kallastele; pidev maastikuhooldamine Kuliste aasa ja tervisespordiradade (suusa-, ja orienteerumisrajad , discgolf ) väljaehitamiseks ja korrashoiuks. Koluvere-Kullamaa Kla s s II Ä ri- ja puhkemajanduse arendamine (Koluvere loss koos lossiaiaga); teenuste kättesaadavuse suurendamine Kullamaal ja Koluveres, eelkõige saarte suunalise liiklustiheduse kasvuga. Väärtusliku maastiku ala ulatust täpsustati tulenevalt Koluvere külla määratud arendusalaga. Riguldi mereäärne rannakadastik ( kohalik maastik ) Kla s s III Kaunis vaade ; arendada välja puhke võimalused ; tagada ja a vada vaateid merele ; tagada juurdepääsud kallasrajale; olemas on maastikuhoolduskava. Dirhami tiheasustusala ümbruse metsad Klass III (mets) Täiendavalt lähtuda m etsa majandmisel järgmistest põhimõtetest: r aied kooskõlastatakse enn e metsateatise esitamist kohalik omavalitsus e ga; raied planeeritakse maastikku sobitatud lankidena; metsa raiumisel alustatakse metsast, mis on metsa mõistes vanem või mille tervislik seisund on halb; raielangid sobitatakse maastikku vältides suurte avatud vaadete tekkimist; lageraie lankidega ei ületata väljakujunenud metsaradasid ja teid; lageraie puhul jälgitakse selle kõrvale jääva ala olukorda. Uuel langil ei alustata soovituslikult lageraiega enne, kui kõrvaloleval langil kasvava metsauuenduse keskmine kõrgus on üks meeter; teede ja radade ääres jäetakse lageraie langile tavapärasest rohkem säilikpuid (20-70 tk/ha) või säilikpuude suuremaid gruppe, sh arvestades teel ohutuse tagamise vajadusega; uus mets pannakse lankidel kasvama soovituslikult kahe aasta jooksul pärast raiet; noortes ja keskealistes metsades tehakse hooldusraiet vastavalt metsade vajadustele ; eriolukordade – tormi- ja muude oluliste metsakahjustuste – tõttu tekkivatest töödest teavitab metsaomanik kohalikku omavalitsust eraldi ning see võib tuua kavandatud töödesse muudatusi. Koluvere tiheasustusala ümbruse metsad Kullamaa tiheasustusala ümbruse metsad Liivi tiheasustusala ümbruse metsad Linnamäe tiheasustusala ümbruse metsad Luigu tiheasustusala ümbruse metsad Martna tiheasustusala ümbruse metsad Nõva tiheasustusala ümbruse metsad Palivere tiheasustusala ümbruse metsad Piirsalu tiheasustusala ümbruse metsad Pürksi tiheasustusala ümbruse metsad Risti tiheasustusala ümbruse metsad Rõude tiheasustusala ümbruse metsad Sutlepa küla / Sutlep tiheasustusala ümbruse metsad Taebla tiheasustusala ümbruse metsad Rannakülas paiknev elanike jaoks oluline puhkemets Einby külas paiknev elanike jaoks oluline puhkemets Tuksi külas / Bergsby ja Elbiku külas / Ölbäck paiknev elanike jaoks oluline puhkemets Koela kalmistu, Osmussaare kalmistu, Piirsalu vana kalmistu, Sutlepa kalmistu, Kullamaa kalmistu, Vedra kalmistu, Väike- Lähtru kalmistu, Kabelimäe kalmistu ja Rooslepa kalmistu ümbrus (50 m) mis vajab metsamajandamise osas tundlikku lähenemist Üldised põhimõtted väärtuslike loodus- ja kultuurmaastike säilitamiseks: elamualade asukoha valikul tuleb eelistada ajalooliste talukohtade taastamist; olulise ruumilise mõjuga objektide ja kõrgehitiste või rajatiste nagu mastide, tuulegeneraatorite jms, kavandamisel väärtuslikele maastikele tuleb arvestada nende sobivusega ümbruskonda ja haakumist olemasoleva asustusega; tööstus-ja majandushooned planeeritakse ning ehitatakse piirkonda, kus nad avaldavad võimalikult vähe negatiivset mõju väärtusliku maastiku üldilmele ja tagavad keskkonnakvaliteedi nõuded ; väärtusliku maastiku alale ehitamisel tuleb jälgida kohalikku ehitustraditsiooni ning hoone sobivust maastikku. Uusehitiste rajamisel tuleb kaaluda nende sobivust küla ajaloolise arhitektuuriga, sh struktuuri ja mahtudega ( see ei tähenda, et uusehitised pea vad ümbritsevat keskkonda kopeerima ). Väljaspool külasüdamikke, hajaasustuse tingimustes on soovitav eelistada ehitamist endisaegsetele õuealadele (vanadele alusmüüridele); väärtuslikel maastikel paiknevaid ajalooliselt väljakujunenud teetrasse tee renoveerimise käigus üldjuhul ei õgvendata, välja arvatud juhtudel, kus see on vältimatult vajalik elanike elu ja turvalisuse huvides nt päästetehnika jms juurdepääsu võimaldamiseks ; amortiseerunud ehitised ja rajatised, mis jäävad väärtuslikule maastikule ja kahjustavad maastikupilti, kas lammutatakse või säilitatakse tingimusel, et nad ei kujuta ohtu looduses viibijale; väärtuslikel maastikel asuvaid väärtuslikke militaarrajatisi, nende varemeid ning vanu paekarjääre ( juhul kui maavara on vastavast karjäärist ammendunud ) tuleb võimalusel säilitada ja korrastada vaatamisväärsustena (kui korrastamisprojekt seda ette näeb). m aastikupilti kahjustavate endisaegsete põllumajandus- ja tootmishoonete kasutuselevõtuks on soovitav leida alternatiivseid võimalusi; maastikuliselt vähemväärtusliku ning kasutusest väljalangenud põllumajandusmaa metsastamisel tuleb eelistada looduslikult võsastunud põllumaid, mis rajati nõukogudeaegse maaparanduse käigus endistele metsamaadele; kui juurdepääs väärtusliku maastiku alal asuvale kallasrajale või muu huviväärse avaliku objektini on piiratud mootorsõidukiga liiklemiseks, peab tee lõppema minimaalse parklaga või võimalusega auto ümberpööramiseks; majandustegevus ja maastikuhooldus väärtuslikel maastikel on soovitav korraldada maastikuhoolduskava alusel, mis tagab maastike looduslike, esteetiliste ja miljööväärtuslike alade väärtuste hooldamise ja säilimise; rannaalal asuvate vaatamisväärsuste esile tõstmiseks, tuleb arvestada vaadetega merelt ja tagada võimalusel juurdepääs veeteelt; väärtuslike maastike määra mise käigus esile toodud vaatekohad säilitatakse, varustatakse viitadega ja tagatakse teelõikude hooldus ning sealt avanevate vaadete avatus; väärtuslike maastike koosseisus olevad arhitektuurilised vaatamisväärsused säilitatakse, tähistatakse looduses ja tagatakse neile juurdepääs; suurema külastajaskonnaga vaatamisväärsuste ja puhkealade läheduses tuleb ette näha parkimisvõimalused ja vajalik taristu; väärtuslikel maastikel asuvad matkarajad tähistatakse looduses ja vaatamisväärsused nende ääres varustatakse infotahvlitega; liikumise piiramisel väärtusliku maastiku alal maaomanike poolt peavad eramaa piirid olema looduses tähistatud; kui juurdepääs väärtusliku maastiku alal asuvale kallasrajale või muu huviväärse avaliku objektini on maaomaniku poolt piiratud mootorsõidukiga liiklemiseks, tuleb infotahvlil selgitada jalgsi edasimineku võimalusi ja huviväärsuse kaugust; väärtuslikel maastikel asuvad põllumajandusmaad ja kultuurrohumaad tuleb hoida võimalusel kasutuses; väärtuslikel maastikel asuvatel rannaniitudel on vajalik niitmine ja karjatamine, puisniitudel poollooduslike koosluste hooldustööd (niitmine, võsa raiumine, okste põletamine jms); väärtusliku maastiku alale jäävate lahesoppide kinnikasvamist tuleb vältida järjepideva roolõikusega; juhul, kui väärtusliku maastiku alal on kaevandamine majanduslikult otstarbekas, tuleb eelnevalt kaaluda kaasnevaid mõjusid väärtuslikule maastikule. Väärtusliku maastiku olemasoluga tuleb arvestada kaevandamisloale tingimuste seadmisel, korrastamistingimuste andmisel ja nende alusel korrastamisprojekti koostamisel. Vajadusel tuleb kaevandamisloale lisada tingimused leevendavate meetmete rakendamiseks. Metsade majandamise üldised põhimõtted Kõikide metsade majandamisel peab järgima vastava valdkonna seadusandlust ja head tava. Hajaasustuses on oluline, et säiliks metsa kõrvalkasutuste võimalused. Metsa majandamisel tuleb lähtuda selle asukohast. Juhul kui raiet teostatakse avalike teede kaitsevööndis, tiheasustusalade või kompaktsete külakeskuste lähiümbruses tuleb lähtuda elementaarsetest heakorranõuetest. Kohalik omavalitsus võib vajalikud nõuded kehtestada valdkonda reguleeriva õigusaktiga. Juhul, kui metsaala ei käsitleta üldplaneeringus või mõnes teises arengudokumendis väärtusliku metsa või KAH (kõrgendatud avalik huvi) alana, ei piirata metsa majandamist. Ehitusliku kultuuripärandi säilitamine Lisaks väärtuslikele maastikele on kultuuripärandi oluliseks osaks väärtuslikud ehitised, sh ka riikliku kaitse all olevad objektid. Riikliku kaitse all olevatele objektidele ei seata täiendavaid ehituslikke tingimusi, nende käsitlus toimub muinsuskaitseseaduse kohaselt koostöös Muinsuskaitseametiga. Oluline on tagada ka kohaliku tasandi väärtuslike ehit iste ehituslubade ja -teatiste menetlemisel väärtuste säilimine, et iga objekti ja selle kavandatava ehitustegevuse korral väärtused säiliks. Ja kui väärtusekohaselt ehitatakse mõnda objekti, mis ei ole üldplaneeringu nimekirjas, siis võib ka sellele rakendada väärtuslikule objektile kohaseid meetmeid. Üldplaneeringu koostamisel on arvestatud maakonnaplaneeringus seatud põhimõtteid ja määratud väärtuslikemate alade kaitse- ja kasutustingimused lähtuvalt kohaliku omavalituse võimalustest kontrollida kehtestatut ja tagada kitsenduste ning väärtuste säilimise tasakaal. Riikliku kaitse all olevad kultuurimälestised Riikliku kaitse all olevate kultuurimälestiste kaitset reguleerib muinsuskaitseseadus. Üldplaneeringus on esitatud informatsioonina kinnismälestised 2021. a seisuga. Kultuuripärandi väärtustamine ja säilitamine on ühiskonna ühine kohustus. Üldplaneeringu käigus tehtud planeerimisotsuste juures arvestati teadaoleva kultuuripärandiga ulatuses, mis vastab üldplaneeringu täpsusastmele. Kultuuripärandi säilitamine ja teadvustamine peab olema järjepidev ning see hoiab alal piirkonna identiteeti ja eripära ning kindlustab praegustele ja tulevastele põlvedele mitmekesise ning kultuurimälu kandva elukeskkonna . Üldplaneeri nguga tehakse ettepanek võtta riikliku kaitse alla ajalooline Linnamäe kõrgepingealajaam , Osmussaare tuletorn ja Pa slepa ülemine tuletorn . Mälestisel ja selle kaitsevööndis tuleb võimali ke ehitus-, raie-, kaeve- ning haljastuse istutamistööde puhul täita muinsuskaitseseaduse § 58 kohaseid nõudeid. Arheoloogiatundlikud alad Tuginedes sellele, et arheoloogide, hobiotsijate ja koduloohuviliste inimeste tegevus toob igal aastal juurde uut infot arheoloogiliste paikade kohta, mida ei jõuta kaitse alla võtta, tuleb arheoloogiapärandi hävimise vältimiseks tagada meetmed selle kaitseks (muinsuskaitseseadus § 76 lg 1). Muinsuskaitseameti poolt tehtava arheoloogiatundlike alade analüüsi abil on võimalik vähendada arheoloogiapärandi hävimise riski ehitustegevust kavandatavates kohtades, kuid seni avastamata ja prognoosimata muistised võib välja tulla ka väljaspool mälestisi ja arheoloogiatundlikke alasid. Seetõttu tuleb: KMH kohustusega tegevuste kavandamisel (ka juhul kui KMH nõudest loobutakse) alati eelnevalt Muinsuskaitseametiga kooskõlastada arheoloogilise uuringu läbiviimise vajadus ( MuKSi § 31 lg 3); prognoositud arheoloogiatundlikel aladel tuleb kohalikul omavalitsusel küsida planeeringu või ehitise kavandamisel Muinsuskaitseameti arvamust arheoloogilise uuringu läbiviimise vajaduse kohta, kui: algatatakse detailplaneeringut; ehitiste alla jääva kaevatava ala pindala on enam kui 500 m². Lisaks tuleb nii üldplaneeringus esitatud arheoloogiatundlikel aladel kui ka mujal arheoloogiapärandi avastamisel tagada arheoloogiapärandi kaitseks muinsuskaitseseaduses ette nähtud tegevused (vt §31). Üldplaneeringu põhijoon isel on esitatud arheoloogiatundlikud alad 2021. aasta seisuga, kuhu planeeringu või ehitise kavandamisel tuleb kohalikul omavalitsusel küsida Muinsuskaitseameti arvamust arheoloogilise uuringu läbiviimise vajaduse kohta. Kuna nimetatud info on ajas täienev, siis on võimalik, et tulevikus tuleb asjakohane info mõnest muust andmebaasist. Miljööväärtuslik ud alad Miljööala puhul on tegu oma olemuselt selgelt ja eripäraselt eristuva kultuurikeskkonnaga, mis hõlmab inimeste loodud ja kujundatud eluasemepiirkondi. Miljööväärtuslike alade kaitse eesmärk on planeerimisel ja ehitamisel tagada ehitusajaloolise väärtusega elu- ja abihoonete, planeeringu, algse maaüksuste struktuuri, tänavavõrgu, ajalooliste teede, haljastuse, maastikuelementide, kaug - ja sisevaadete, meeleolu ja kultuurikeskkonna säilimine. Õigusaktidest tulenevaid energiatõhususe nõudeid ei rakendata üldplaneeringuga määratud miljööväärtuslikule alale või väärtusliku üksikobjektina määratud hoonetele, kui on täidetud allpool esitatud nõuded. Miljööväärtuslikul alal tuleb ehitustegevusega tagada ala terviklik algne välisilme, mille iseloomulikeks näitajateks on: h oonestatud maaüksuse ja hoone suurus; ehitusjoon ja hoone paigutus; hoone iseloomulik arhitektuur, kõrgus, proportsioon ja mastaap; traditsioonilised viimistlusmaterjalid, avatäidete (aknad, uksed) ja fassaadidetailide (sh vihmaveelahendus) kujundus; tänava ja hoovi katendimaterjal; haljastustava, piirded ja muud väikevormid (pingid, valgustid, graniitpostid, kuulutustulbad, veekivid jms); iseloomulik abihoone; miljööväärtuslike hoonete vaadeldavus (mõjutajateks on nii haljastus kui lisanduvad hooned) . Miljööväärtuslikul alal ja kohaliku tähtsusega kultuuripärandi üksikobjekti l ning selle lähiümbruses on lubatud muudatused hoone esialgsest projektlahendusest (juurdeehitused, katuseakende tegemine jne), kuid avalikust ruumist vaadeldes tuleb tagada algne arhitektuurne välisilme. Tehnilised seadmed (õhksoojuspumbad, ventilatsiooniavad, liitumiskapid jms) ja reklaamid paigutada selliselt, et need ei rikuks hoone välisilmet; tehnilised seadmed paigaldada soovitavalt maapinnale. Soojustamisel tuleb tagada algsete proportsioonide ja dekoratiivelementide säilimine/taastamine. A lati ei pea projekteerima (sh ka piirete ja haljastuse projekteerimisel) ajaloolist lahendust, sobiv use korral on lubatud ka moodsad lahendused – näiteks kui esmakordselt ehitatakse alale välisvalgustus, siis see võib olla ka kaasaegses 21. sajandi võtmes, kuid see peab arhitektuurselt/kujunduslikult kokku sobituma miljööväärtusliku alaga või algse üksikobjektiga . Kui seadusega ei ole nõutud ehitusprojekti koostamine, siis on soovitatav miljööväärtusliku hoone osa asendamiseks samaväärsega (sh akende ja uste väljavahetamisel) teha ehitustegevuse kavandamisel koostööd kohaliku omavalitsusega ja koostada asendatava, ümberehitatava või laiendatava osa tööjoonised, et tagada ehitustegevuse vastavus miljööväärtuslikul alal kehtivate nõuetega. Ehitusprojekt peab sisaldama asendatava, ümberehitatava või laiendatava osa tööjooniseid (avatäidete tööjoonised, räästa ja akende olulisemate sõlmede detailijoonised, laudise profiilijoonis, korstnapitsi joonis jm) ja teepoolsete piirete jooniseid. Eelpool esitatud üldtingimused kehtivad Risti ja Palivere jaamahoonete ümbruses ( põhijoonisel piiritletud) ning allpool esitatud aladel koos konkreetse ala lisatingimustega. Hara küla / Harga miljööväärtuslik ala Ajalooline ahelküla , kus hoonestusalad paiknevad valdavalt kahe tee ääres . Säilinud on kahe tee vahel paiknev avatud maastik , vana hoonestu s ja rohkesti omapäraseid kiviaedasid (lõhatud raudkividest) . Üldplaneeringuga määratud m aakasutus- ja maastikuhooldustingimused: säilitada ajalooline teedevõrk . Määrata avalikuks kasutuseks sadamasse viiv eratee Sadama tee nr 5200290 ; ühele maaüksusele on lubatud püstitada kuni 6 hoonet (erinevatele kasutusotstarvetele erinevad hooned) ; uute h oone stusalade üldise paigutuse osas eelistada teede ääri ja lähtuda REF _Ref62460457 \h Joonis 4 toodud üldisest paigutusest; olemasolevad kiviaiad tuleb säilitada; piiretest on lubatud kiviaiad ja puitpiirded (horisontaalsed ja viltused ümarlattaiad) ; küla keskele jätta hoonestuseta avatud maastik, mida tuleb hoida kasutuses (niitmine, karjatamine) ; säilitada vaade külale riigimaanteelt ja peale Hara sadamat taastada vaade Hara lahele ; t aastada külas vähemalt üks tuulik . Tingimused uute hoonete ehitamiseks: põhihoone suurim ehitusalune pind on 120 m 2 (abihoonel vähem); suurim lubatud hoone kõrgus on 8,5 m ja korruselisus 2; h oonete põhiplaan peab olema ristkülikukujuline; põhihoone l on soovitavalt tuuleko da; materjalidest eelistada looduslik ke materjale (puit, kivi) ning viimistluses kasutada tagasihoidli kke pastelse i d toon e; kasutada traditsioonilisi ruutudega akna id ( lubatud on puitimitatsioon ); k atus ematerjalina on soovitatud puit, roog, kivi (lubatud pole läikiv tsinkplekkkatus ja erksad toonid ); Katusena on lubatud viilkatus kaldega 30- 45 kraadi. Tingimused vanade hoonete ümberehitamisel : s äilitada vana hoone ehitusalune pind ; s äilitada võimalikult palju vanu arhitektuurseid elemente ; l ubatud vaid puitraamidega aknad ; k atusematerjalina soovitav: puit (laast, kimmel, laud), kivi, roog. Kindlasti tuleb välistada erksad toonid, soovitavad on hallid, beežid, pruunikad toonid. Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 4 . Hara küla / Harga miljööväärtuslik ala . Rooslepa küla / Roslep miljööväärtuslik ala Ajalooline rootsi asustusega küla , kus hooned paiknevad õuealal ringis (tekib siseõu) . H oonete arv on hoovil on suur ja erineva kasutusotstarbega ruumid on eraldi hoonetes . Tegu on t üüpili se sumbküla ga , kus õu ed paiknevad omavahel ning teede suhtes ebakorrapäraselt. Külas on s äilinud ajalooline teedevõrk ning mitmeid vanu ja heas korras hooneid . Säilinud on vaade Riguldi-Dirhami riigitee lt külale . Üldplaneeringuga määratavad m aakasutus- ja maastikuhooldustingimused: ühele maaüksusele on lubatud püstitada kuni 6 hoonet (erinevatele kasutusotstarvetele erinevad hooned); uute hoonestusalade üldise paigutuse osas eelistada teede ääri ja lähtuda REF _Ref62461682 \h Joonis 5 toodud üldisest paigutusest; piirete osas on lubatud puitpiirded (horisontaalsed ja viltused ümarlattaiad) ; säilitada vaade külale riigimaanteelt ; t aastada vähemalt üks tuulik endisel tuulikumäel (Veskimäe katastriüksus) . Tingimused uute hoonete ehi tamiseks : põhihoone suurim ehitusalune pind on 120 m 2 (abihoonel vähem); suurim lubatud hoone kõrgus on 8,5 m ja korruselisus 2; h oonete põhiplaan peab olema ristkülikukujuline; põhihoone l on soovitavalt tuuleko da; materjalidest eelistada looduslik ke materjale (puit, kivi) ning viimistluses kasutada tagasihoidli kke toon e; kasutada traditsioonilisi ruutudega akna id; k atus ematerjalina on soovitatud puit, roog, kivi (lubatud on tuhmi tooniga värvitud plekk sh kiviimitat sioon , kuid lubatud pole läikiv tsinkplekkkatus ja erksad toonid ); Katusena on lubatud viilkatus kaldega 30-45 kraadi. Tingimused olemasolevate hoonete ümberehitamisele : s äilitada vana hoone ehitusalune pind ; s äilitada võimalikult palju vanu arhitektuurseid elemente ; l ubatud on vaid puitraamidega aknad ; k atusematerjalina on soovitav: puit (l aast, kimmel, laud), kivi, roog; k atusevärvina tuleb eelistada hall e , beež e ja pruunikad toon e (erksavärvilised katused pole lubatud) . Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 5 . Rooslepa küla / Roslep miljööväärtuslik ala. Suur-Nõmmküla / Klottorp miljööväärtuslik ala Tegu on tüüpilise sumbkülaga , kus õued paigutuvad ebakorrapäraselt. Ümber külasüdame on säilinud avatud maastikku (põllumaad). Õuede vahel kulgeb looklev ja mitmes suunas hargnev teedevõrk . Külateid ääristav kiviaedade (kasutatud on nii raud- kui ka paekivi) võrgustik on väga hästi säilinud. Üldplaneeringuga määratud m aakasutus- ja maastikuhooldustingimused: taastada Seffersi-Martensi vahelise endi ne külatee ja määrata Martensi tee nr 5200291 avaliku kasutusega erateeks ; ühele maaüksusele on lubatud püstitada kuni 6 hoonet (erinevatele kasutusotstarvetele erinevad hooned); uute hoonestusalade üldise paigutuse osas eelistada teede ääri ja lähtuda REF _Ref62462485 \h Joonis 6 toodud üldisest paigutusest; piirete osas on lubatud kiviaiad ja õuealadel ka roigasaiad; säilitada vaade külale riigimaanteelt ; t aastada vähemalt üks tuulik endisel tuulikumäel (Veskimäe katastriüksus) ; k ülaümbruse põllumaade metsastamine ja täisehitamine pole lubatud ning need tuleb hoida avatuna ( tagada niitmine, karjatamine) ; k aevata uus kuivenduskraav katastriüksusele 52001:002:0721; süvendada olemasolev kraav Martensi ja 52001:002:1442 piiril ; t aastada vana külakaev praegusel Matsase katastriüksusel 52001:002:0221 ; t aastada vähemalt üks tuulik vanal tuulikumäel (Külaääre või 52001:002:0722 katastriüksusel) ; t aastada ja korrastada ajaloolised kiviaiad, avada vaated kiviaedadele ; t uletõrje veevõtukohaks rajada Rätsepa katastriüksusele tiik . Tingimused uute hoonete ehitamiseks: põhihoone suurim ehitusalune pind on 120 m 2 (abihoonel vähem); suurim lubatud hoone kõrgus on 8,5 m ja korruselisus 2 (kõrvahoonetel 1 korrus); h oonete põhiplaan peab olema ristkülikukujuline; põhihoone l on soovitavalt tuuleko da; materjalidest eelistada looduslik ke materjale (puit, kivi) ; kasutada traditsioonilisi ruutudega akna id; k atus ematerjalina on soovitatud puit, roog, kivi (lubatud on tuhmi tooniga värvitud plekk sh kiviimitat sioon , kuid lubatud pole läikiv tsinkplekkkatus ja erksad toonid ); k atusetüübina o n lubatud viilkatus kaldega 30- 45 kraadi. Tingimused olemasolevate hoonete ümberehitamisel : s äilitada vana hoone ehitusalune pind ; s äilitada võimalikult palju vanu arhitektuurseid elemente ; l ubatud on vaid puitraamidega aknad ; k atusematerjalina on soovitav: puit (laast, kimmel, laud), kivi, roog ; k atusevärvina tuleb välistada erksavärvilised toonid . Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 6 . Suur-Nõmmküla / Klottorp miljööväärtuslik ala . Österby küla miljööväärtuslik ala Österby küla on tüüpiline ahelküla, kus õued paiknevad mõlemal pool küla läbivat Nõmmküla- Aulepa - Österby riigimaanteed. Tegemist on ajaloolise külaga, mida läbiv tee kulgeb Österby sadamani. Österby küla miljööväärtuslikule alale jääb hästi säilinud ajalooline pritsikuur. Palju on säilinud veel algupärast ümarpalk- ja maakivihoonestust. Küla on teelt hästi vaadeldav ja vajab seetõttu täpsemaid tingimusi omapära säilitamiseks. Üldplaneeringuga määratud maakasutus- ja maastikuhooldustingimused: pritsikuuri ümbrus korrastada ja võtta kasutusele külaplatsina; vältida teeäärte võsastumist, et säilitada vaated hoonestusele; ühele maaüksusele on lubatud püstitada kuni 6 hoonet ; lubatud kuni 1,5 m kõrgused piirded (kiviaiad ja lattaiad); elektrituulikute ja maapealsete päikeseparkide rajamine pole lubatud. Tingimused uute hoonete ehitamiseks: materjalidest eelistada looduslik ke materjale ( palkmajad või puitvoodriga hooned, mis oma viimistluselt sobivad kokku traditsiooniliste hoonetega ) ; suurim lubatud hoone kõrgus on 8,5 m ja korruselisus 2; uushoonestuse paigutusel tuleb lähtuda REF _Ref62464243 \h Joonis 7 esitatud võimalikest hoonestuseks lubatud aladest; katusetüübina on lubatud viilkatus kaldega 30- 45 kraadi. Tingimused olemasolevate hoonete ümberehitamisel : s äilitada vana de hoonetega samane hoone ehitusalune pind ; s äilitada võimalikult palju vanu arhitektuurseid elemente ; l ubatud on vaid puitraamidega aknad ; k atusevärvina tuleb välistada erksavärvilised toonid . Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 7 . Österby küla miljööväärtuslik ala . Peraküla miljööväärtuslik ala Peraküla on sumbküla , kus hoonestus paikneb hajusalt. Küla üheks peamiseks miljööväärtuseks on 1915. aastal Esimese maailmasõja ajal Allikajärve ääres paiknenud raadiojaama tarbeks ehitatud munakivitee, mille ümber on tänaseks tekkinud küla hoonestus. Külas on säilinud mõned vanad talukompleksid (näiteks Põlluotsa). Küla keskpunktiks on praegune simmaniplats, kuhu külarahvas koguneb jaanituld pidama. Kunagi on selles asukohas olnud tuuleveski ja saekaater. Oluline on nii munakivitee kui simmaniplatsi säilitamine olemasoleval kujul ning külaplatsi veelgi atraktiivsemaks muutmine kohaliku kogukonna jaoks. Üldplaneeringuga määratud maakasutus- ja maastikuhooldustingimused: ühele maaüksusele on lubatud püstitada kuni 6 hoonet ; minimaalne hoonestatava maaüksuse suurus maade jagamisel 1,0 ha; säilitada ajalooline munakivitee olemasolevas mahus; säilitada hoonestuseta simmaniplats, mis tuleb hoida kasutuses (sh regulaarne niitmine) ; ehitada simmaniplatsile ajalooli ne tuuleveski ja suur külakiik; piiretest on lubatud kuni 1,2 m kõrgused puitpiirded (horisontaalsed ja diagonaalsed lattaiad); piirdeaiad rajada munakivitee keskteljest soovitavalt 6 m kaugusele, lähtudes loodusest ja olemasolevatest piiretest ning võimaldades jalakäijatele piisava käigutee tee ja piirdeaia vahel; elektrikarjuste piirdepostid peavad olema looduslikust materjalist. Tingimused uute hoonete ehitamiseks: materjalidest eelistada looduslik ke materjale ( palkmajad või puitvoodriga hooned, mis oma viimistluselt sobivad kokku traditsiooniliste hoonetega ) ; uushoonestuse paigutusel tuleb lähtuda REF _Ref62463872 \h Joonis 8 esitatud võimalikest hoonestuseks lubatud aladest; suurim lubatud hoone kõrgus on 8,5 m ja korruselisus 2; ehitus- ja viimistlusmaterjalid: palkmajad või puitvoodriga hooned; katusetüübina o n lubatud viilkatus kaldega 30- 45 kraadi; k atusevärvina tuleb välistada erksavärvilised toonid . Tingimused olemasolevate hoonete ümberehitamisel : s äilitada vana de hoonetega samane hoone ehitusalune pind ; s äilitada võimalikult palju vanu arhitektuurseid elemente ; l ubatud on vaid puitraamidega aknad ; k atusevärvina tuleb välistada erksavärvilised toonid . Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 8 . Peraküla miljööväärtuslik ala . Vaisi küla miljööväärtuslik ala Vaisi küla on ajalooline ridaküla , mida on teadaolevalt mainitud juba 1402. aastal. Säilinud on küla läbiv kurviline külatee. Küla ääres voolab Veskijõgi, mille alamjooksu kaldal asetseb kuni 1970. aastani tegutsenud vesiveski ning mis on ajalooliselt olnud ümbruskonna oluliseks majanduslikuks keskpunktiks. Küla keskel asub külaplats ning säilinud on hulk vanu hooneid. Üldplaneeringuga määratud maakasutus- ja maastikuhooldustingimused: säilitada ning hooldada teeäärne haljastus ning teekoridor; säilitada ja taastada (võimalus el) vana hoonestus ning õuealad; vältida teeäärte, kraavide ja Veskijõe kallaste võsastumist; lubatud on kiviaiad ning rõhtsad puitpiirdaiad. Mitte paigaldada võrkaedu ja moodsaid väravasüsteeme; taastada ajalooline tuuleveski; taastada sild üle Veskijõe; kasutuses olevaid karja- ja põllumaade sihtotstarve tuleb säilitada. Tingimused uute hoonete ehitamiseks: ridaelamute püstitamine ei ole lubatud; suurim lubatud hoone kõrgus on 8,5 m ja korruselisus 2; uushoonestuse paigutusel tuleb lähtuda REF _Ref62464955 \h Joonis 9 esitatud võimalikest hoonestuseks lubatud aladest; ehitus- ja viimistlusmaterjalid: palkmajad või puitvoodriga hooned; katusetüübina on lubatud viilkatus kaldega 30- 45 kraadi; k atusevärvina tuleb välistada erksavärvilised toonid . Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 9 . Vaisi küla miljööväärtuslik ala . Kürema (Variku küla) miljööväärtuslik ala Variku küla Kürema piirkonnas on säilinud teeäärsed kiviaiad. Tegemist on ajaloolise ridaküla tüüpi piirkonnaga, kus on säilinud hulk vanu hooneid. Üldplaneeringuga määratud maakasutus- ja maastikuhooldustingimused : säilitada ja taastada (võimalusel) vana hoonestus ning õuealad; tagad a teeäärte hooldamine, et vältida võsastumist; säilitada ja taastada ajaloolised kiviaiad; Tingimused uute hoonete ehitamiseks: ridaelamute püstitamine ei ole lubatud; suurim lubatud hoone kõrgus on 8,5 m ja korruselisus 2; ehitus- ja viimistlusmaterjalid: palkmajad või puitvoodriga hooned; katusetüübina on lubatud viilkatus kaldega 30- 45 kraadi; k atusevärvina tuleb välistada erksavärvilised toonid . Tingimused olemasolevate hoonete ümberehitamisel : algupäraste hoonete taastamisel kasutada traditsioonilisi materjale ja ehitusvõtteid; k atusevärvina tuleb välistada erksavärvilised toonid . Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 10 . Kürema (Variku küla) miljööväärtuslik ala. Kedre küla mi ljööväärtuslik ala Ked r e küla on ajalooli ne küla , kus on säilinud algupärased taluhooned . Erilise miljöö loob kitsas külatee, mis on ääristatud kiviae dadega ja hoovidega. Üldplaneeringuga määratud maakasutus- ja maastikuhooldustingimused : säilitada vana hoonestus ning õuealad; tagad a teeäärte hooldamine, et vältida võsastumist; säilitada ja taastada ajaloolised kiviaiad; Tingimused uute hoonete ehitamiseks: ridaelamute püstitamine ei ole lubatud; suurim lubatud hoone kõrgus on 8,5 m ja korruselisus 2; ehitus- ja viimistlusmaterjalid: palk , maakivi ja puitvooder ; katusetüübina on lubatud viilkatus kaldega 30- 45 kraadi; katusevärvina tuleb välistada erksavärvilised toonid . Tingimused olemasolevate hoonete ümberehitamisel : algupäraste hoonete taastamisel kasutada traditsioonilisi materjale ja ehitusvõtteid; katusevärvina tuleb välistada erksavärvilised toonid . Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 11 . Kedre küla miljööväärtuslik ala . Kohaliku tähtsusega kultuuripärandi objektid Allolevas tabelis on esitatud objektid, mida loetakse kohalikuks kultuuripärandiks. Neid objekte peab hoidma kasutuses, neile peab olema tagatud avalik juurdepääs vähemalt jalgsi ja ehitamise vajaduse korral on soovituslik järgida ptk REF _Ref68436075 \r \h 3.19.3 esitatud põhimõtteid. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 7 . Kohaliku tähtsusega kultuuripärand . N r Objekt Asustusüksus 1 Aulepa prits i kuur Aulepa küla / Dirslätt 2 Endine Sutlepa vallamaja Aulepa küla / Dirslätt 3 Dirhami merekindluse varemed ja munakivitee Dirhami küla / Derhamn 4 Endine Rikholdi vallamaja Elbiku küla / Ölbäck 5 Farmaatsiatehase puhkebaas Elbiku küla / Ölbäck 6 Rippsild Rannaküla 7 Paslepa endine vallamaja Hara küla / Harga 8 Hindaste tuuleveski Hindaste küla 9 Siimu talu Keedika küla 10 Vanapere talu Keedika küla 11 Rehemaja, Takkaranna talu Keskvere küla 12 Endine Lähtru vallamaja Kirna küla 13 Lähtru baptisti palvemaja Kokre küla 1 4 Kudani piiripunkt Kudani küla / Gutanäs 15 Vööla mõisa(kooli) asukoht Kudani küla / Gutanäs 16 Endine Kuijõe vallakool Kuijõe küla 17 Endine Liivi algkool Liivi küla 18 Endine kõrgepingealajaam Linnamäe küla 19 Endine Oru vallamaja Linnamäe küla 20 Martna osavalla teeniinduspunkt (Endine sovhoosikeskus) Martna küla 2 1 Musa Aadu tellisepõletamise koht Nõmmemaa küla 2 2 Mõisa rehi Nõva küla 2 3 Mõisapark Nõva küla 2 4 Nõva puukirik Nõva küla 25 Nõva vallamaja Nõva küla 2 6 Pärtli suitsusaun Nõva küla 48 Kõrts "Valge Ilves" Palivere alevik 27 Palivere evangeeliumi kristlaste vabakoguduse palvemaja Palivere alevik 28 Palvemaja Peraküla 2 9 Peraküla munakivitee Peraküla 30 Peraküla saekaater Peraküla 31 Põlluotsa muuseum Peraküla 32 Kolhoosikeskus, klubihoone Piirsalu küla 3 3 Piirsalu rahvamaja (endine vallamaja) Piirsalu küla 34 Endine Putkaste õpetajate elamu Putkaste küla 35 Lyckholmi muuseum Saare küla / Lyckholm 36 Sutlepa baptisti palvemaja Sutlepa küla / Sutlep 37 Sutlepa koolimaja Sutlepa küla / Sutlep 38 Sutlepa pukktuulik Sutlepa küla / Sutlep 39 Endine Taebla raudteejaam ja abihooned Taebla alevik 4 0 Lääne-Nigula vallamaja (Endine EPT keskusehoone) Taebla alevik 41 Vaisi pritsukuur Vaisi küla 42 Vaisi vesiveski Vaisi küla 43 Mäe mõis Variku küla 44 Valgeposti Variku küla 45 Variku koolimaja Variku küla 46 Vapra-Hansu talu Vedra küla 47 Vedra priikoguduse palvemaja Vedra küla 48 Niibi vennastekoguduse palvemaja Väike-Nõmmküla / Persåker 49 Österby prits i kuur Österby küla 50 Österby sadamamuul Österby küla 51 Üdruma seltsimaja (endine Vaikna vallamaja) Üdruma küla 21 Noarootsi köstrikooli ase Kudani küla / Gutanäs Allolevas tabelis on esitatud objektid, mida loetakse kohalikuks militaarpärandiks. Militaarpärandile võimalusel tagada avalik juurdepääs , infoviidad ning neid võimaluse piires korrastada ja säilitada. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 8 . Kohaliku tähtsusega militaar pärand. N r Objekt Asustusüksus 1 Nõva vaatluspost Vaisi küla 2 Nõva laskepesa/punker Nõva küla 3 Peraküla vaatluspost Liivane rannas Peraküla 4 Spithami r adaribaasi rajatised Spithami küla / Spithamn 5 Ramsi vaatluspost ( Ramsi tehniline vaatluspunkt) Einbi küla / Enby 6 Mereäärsed kaevikud ja lasketiir Peraküla 7 Osmussaare rannapatarei ehitised Osmussaare küla / Odensholm 8 Suur-Nõmmküla ( Sutlepa ) seniitraketibaas Suur-Nõmmküla / Klottorp 9 Spithami raadioluurejaam Spithami küla / Spithamn 10 Dirhami merekindluse varemed Dirhami küla / Derhamn 11 Dirhami munakivitee Dirhami küla / Derhamn 12 Riguldi vaatluspost ( Riguldi tehniline vaatluspunkt) Riguldi küla / Rickul 13 Peraküla munakivitee Peraküla 14 Kudani piiripunkt Hosby küla Maardlatest ja kaevandamisest mõjutatud aladest tekkivate kitsenduste määramine Kõigi igapäevaelu sõltub meie maavaradest: elektri- ja soojusenergia, ehitusmaterjalide tootmine, tee-ehitus , aiandus jne. Maapõue kasutamine on ühest küljest aluseks paljudele majandustegevuse harudele, kuid teisalt kaasneb sellega tihti märgatav keskkonnahäiring. Maapõue ja maavara kaitse põhimõtted on määratud maapõueseaduses ning sellest lähtuvalt tuleb maardla alal küsida luba , kui s oovitakse teha ehitusteatise või -loa kohast ehitustegevust , kehtestada planeeringut või muuta katastriüksuse sihtotstarvet . Maapõue kasutamise lõpetamisel on oluline, et keskkonnakasutaja korrastaks alati maa ja maapõue tarbimisväärseks ning edasise kasutusotstarbega kokku sobivaks. Enamik seni korrastamata jäänud ehitusmaavarade karjääre pärineb möödunud sajandil toimunud hoogsast kaevandamistegevusest, kus eesmärgiks oli suurendada pidevalt kaevandatava varu hulka, kuid karjääride korrastamine jäi teisejärguliseks ja sellele erilist tähelepanu ei pööratud. Endisaegset suhtumist tuleb pidada ka tänapäeva ühiskonnas üheks levinud kaevandamisvastase hoiaku põhjuseks, millele lisandub nüüdisaegne kaevandamisega muudetud maastike korrastamise venimine, kuigi igal karjääril ning kaevandusel on ette nähtud ka korrastusprojekt. Maavaradest on Lääne-Nigula vallas esindatud kruus, liiv, lubjakivi, savi, turvas. Kehtivate maardlate alad on esitatud üldplaneeringu joonistel . Uute maardlate avamisel on oluline hinnata võimalike mõjude esinemist looduskaitselistele objektidele. Mäetööstusmaa juhtotstarve on määratud kehtivatele mäeeraldistele ning nende teenindusmaadele. Lisaks on üldplaneeringu põhijoonisel kajastatud võimaliku mäetööstusmaana üldplaneeringu koostamise ajal menetluses olnud taotluste mäeeraldiste ja nende teenindusmaade alad . Nimetatud alad võivad üldplaneeringu elluviimise perioodil olenemata kohaliku omavalitsuse planeerimissuunistest muutuda kaevanduslubade alusel ku j uneda mäetööstusmaaks . Kaevandamistegevuse korraldamisel rohevõrgustiku alal tuleb arvestada rohelise võrgustiku eesmärke. Kaevandamistegevus peab olema keskkonnasõbralik, st kaevandamisega ei tohi kaasneda pöördumatuid keskkonnakahjusid, sh negatiivset mõju kohalikule veerežiimile, inimese tervisele ja heaolule. Ehitusmaavarade kaevandamisel tuleb järgida müra, tolmu ja võimalike maavõngete tekitamisel keskkonnanorme, halveneda ei tohi joogivee, õhu, ja ümbritseva pinnase kvaliteet. Kaevandamisloa menetluses hinnata kaevandamisest tingitud transpordi mõju teede võrgule ja asustusele . Põhjendatud juhul suurendada kaevandatavatele aladele juurdepääsuteede, kaasa arvatud riigiteede , kandevõimet. Põhjendatud juhul tagada ümbersõit olemasolevast välja kujunenud asustusest. Kaevandamise alustamine olemasolevates maardlates toimub vastavalt kehtivatele õigusaktidele. Tingimused kaevandatud alade korrasta misel : kaevandamisest mõjutatud alade kaeva ndamisloa andmise ja korrastamisprojekti tegemisel tuleb kaasata kohalikku omavalitsust ja kogukonda, et ühiselt otsustada milline oleks maa-ala edas ised korrastamistingimused ; kaevandatud ala korrastamine peab toimuma võimalikult kiiresti peale kaevandamistegevuse lõppemist. Eesmärk on, et maa saaks kiirelt oma uue kasutusotstarbe (mets, suplemis- ja kalastamiskõlblik veekogu, terviserajad, parkmets jms); võimalusel näha ette etapiviisiline korrastamine, kus maavaravaru ammendumisel tehakse ala korda, vaatamata sellele, et lähialal kaevandustegevus jätkub. R iigikaitselise otstarbega maa-alade määramine ning maakonnaplaneeringus määratud riigikaitselise otstarbega maa-alade piiride täpsustamine Planeeringus on esitatud järgmised piiranguvööndiga riigikaitse liste ehitis te maa- alad: Kaitseliidu Lääne maleva Ronja lasketiir u Keskvere külas Ronja maaüksusel ( 45203:002:0186 )- piiranguvöönd välispiirist 2000 m ; Kaitseväe Piirsalu linnak u Piirsalu külas Kõuemaru maaüksusel ( 68001:003:0278 ) piiranguvöönd välispiirist 2000 m ; Kaitseliidu Lääne maleva Piirsalu lasketiir u Piirsalu külas Tormimaru maaüksusel ( 68001:003:0277 ) piiranguvöönd välispiirist 2000 m ; Osmussaare küla Saare maaüksus ( 52001:001:0988 ) ja sellega piirnev riigikaitse maa-ala vastavalt põhijoonisele . Arvestada, et ehitiste ehitamine riigikaitselise ehitise piiranguvööndis võib mõjutada riigikaitselise ehitise töövõimet, mistõttu tuleb riigikaitselise ehitise piiranguvööndisse ehitiste planeerimisel ja projekteerimisel arvestada seadustest ja nende rakendamiseks antud õigusaktidest tulenevaid piiranguid ja nõudeid riigikaitselise ehitise töövõime tagamiseks. Maakonnaplanee ringu kohaselt asuvad Perakülas Kaitseväe riigikaitselised eripiirkonnad 1A ja 1B (merele orienteeritud harjutusala ja mereharjutusala) . Lääne maakonna territooriumile, Lääne–Nigula valda, ulatub Saue vallas (Harju maakond) paiknev Kaitseväe Lintsi linnaku piiranguvöönd, mille ulatuses tuleb kõik planeeringud ning projekteerimistingimused või nende puudumisel ehitusloa eelnõu või ehitusteatis kooskõlastada Kaitseministeeriumiga. Planeeringualal tuleb arvestada , et Kaitsevägi ja Kaitseliit võivad kasutada metsaseaduse alusel metsaalasid riigikaitselise väljaõppe korraldamiseks. Väljaõppe ajal tuleb ümbritsevate alade elanikel ja kasutajatel arvestada riigikaitselisest tegevusest tuleneva müra leviku ning raskesõidukite ja inimeste liikumisega. Väljaõppest tulenevad kahjud (lõhutud teed, truubid, teepeenrad jms) tuleb esimesel võimalusel likvideerida väljaõppe läbiviija poolt. Üldplaneeringuga ei määrata täiendavaid tingimusi või piiranguid riigikaitseliste ehitiste ehitamiseks. Puhke- ja virgestusalade asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine Põhijoonisel on kajastatud olemasoleva puhketaristu objektid. Planeeringuga määratud virgestusrajatiste ümbrusesse ei ole lubatud kavandada müra tekitavaid ehitisi või tegevusi välja arvatud maavara juurdepääsu tagamiseks ja kaevandamiseks antud keskkonnaloaga määratud tegevused . Mistahes tootmis- või äriotstarbelise hoone kavandamisel virgestusalale lähemale kui 100 m tuleb detailplaneeringu koostamisel või projekteerimistingimuste väljastamisel hinnata mõjutusi virgestusalale . Puhke- ja virgestusala määratlemisel kattuvad neli sagedasti esinevat kriteeriumit: avalik kasutus, ligipääsetavus, multifunktsionaalsus ja rajatiste olemasolu. Kui mõni ala vastab kõigile mainitud kriteeriumitele, siis tuleb sellele rakendada käesolevas peatükis esitatud põhimõtteid, olenemata sellest, kas üldplaneeringus on näidatud konkreetse ala maakasutus (üldplaneeringu üldistusastmest tulenevalt ei pruugi kõik alad olla kajastatud). Üldplaneeringuga on täiendavate puhkekohtade väljaarendamine kavandatud Kastja külas Laastre ja Pörja-Torja maaüksustel. Uute puhkekohtade vajadus tugineb Matsalu rahvuspargi ja Kasari jõe lähialade kasutuse uuringul (Consultare OÜ 2020). Kullamaa puhkealast Kaopalu karjäärini kavandatakse matkarada. Põhimõtted ja soovitused puhke- ja virgestusalade arendamiseks: kohalik omavalitsus võib alale avaliku juurdepääsu ja parkimisvõimaluste tagamiseks rakendada ptk REF _Ref27554177 \r \h \* MERGEFORMAT 3.25 toodud põhimõtteid; paigaldada enim külastatavatele aladele infostendid; paigaldada olulisemate vaatamisväärsuste juurde suunaviidad ja teabetahvlid; puhke- ja virgestusalade arendamisel kaasata kohalikke huvigruppe, teha ideekonkursse ja rakendada kaasavat eelarvemenetlust; puhke- ja virgestusalade projekteerimisel rakendada kaasava se disaini põhimõtteid ja tagada multifunktsionaalsus (kõik vahendid ja hüved peavad olema kõikidele võimalikult ligipääsetavad, kasutatavad ja arusaadavad); puhke- ja virgesusaladel paikneva taristu osas tuleb tagada piisav järelevalve ja hooldust, et oleks tagatud ohutus ja puhkeväärtuse säilimine ; uusi matkaradu, infostende, suunaviitasid, teabetahvleid ei ole ilma kaevandamisloa omaja nõusolekuta mäeeraldistele ja nende teenindusmaadele lubatud rajada, kuna nende paigaldamine takistab nimetatud objektide alt ja ümbrusest maavara väljamist. Müra normtasemete kategooriate määramine Vastavalt atmosfääriõhu kaitse seadusele määratakse mürakategooriad vastavalt üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbele ja on esitatud REF _Ref29823615 \h \* MERGEFORMAT Tabel 1 . Täpsed müra normtasemed (piir- ja sihtväärtused) on esitatud vastavas õigusaktis . Maaparandussüsteemide asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine Olemasolevad maaparandussüsteemid on kantud planeeringujoonistele. Ehitamist puudutavates menetlustes tuleb igakor dselt lähtuda konkreetse ajahetke maaparandusobjektide seisust , mida tule b vaadata asjakohasest registrist v õi Maa-ameti kaardirakendusest. Õigusaktidest tulenevaid nõudeid üldplaneeringuga ei täiendata. Maaparandatud aladel vältida võimalusel maakasutus otstarbe muutust. Kui soovitakse ehitada olemasolevate kollektor- ja magistraaltorustike või -kraavide kohale, tuleb tagada alternatiivse lahendusega maaparandussüsteemi toimimine. Kui kinnisasjale , millel paikneb maaparandussüsteem, kavandatakse muud ehitist, mis ei ole maaparandussüsteemi hoone ega rajatis , tuleb tegevus kooskõlastada Põllumajandus- ja Toiduametiga. Lisave e ( väljapool maaparandussüsteemi koondatud vesi) juhtimine maaparandussüsteemi eesvoolu või kuivenduskraavi tuleb kooskõlastada Põllumajandus- ja Toiduametiga. Avalikes huvides omandamise, sealhulgas sundvõõrandamise, või sundvalduse seadmise vajaduse märkimine Üldplaneering määrab tulevikuvisioonina üldised asukohad järgnevatele objektidele: planeeringuga määratud kohalik ud teed (vt ptk REF _Ref29825199 \r \h \* MERGEFORMAT 3.6.2 ). Sõidutee teemaa laius arvestatakse minimaalselt 5 m tee teljest ; avalikult kasutatava elektri-, side-, vee- ja kanalisatsioonitrassid; kavandatud kergliiklusteed (vt ptk REF _Ref43975081 \r \h \* MERGEFORMAT 3.6.8 ); Riisipere- Haapsalu- Rohuküla raudteetrass i (vt ptk REF _Ref43975043 \r \h \* MERGEFORMAT 3.6.9 ) ehitusprojektiga määratavatel aladel (sh veoalajaamade ja toiteliinide alune maa); kallasrajale juurdepääsu d (vt ptk REF _Ref29825999 \r \h \* MERGEFORMAT 3.13 ); puhke- ja virgestusalad (vt ptk REF _Ref29826694 \r \h \* MERGEFORMAT 3.22 ). Üldise asukoha määramisel ei ole tegu planeeritud objekti täpse asukoha ega selle ruumilise lahendusega. Samuti ei ole üldplaneeringu koostami ne menetlustoiming, mida saaks lugeda nende objektide otseseks kavandamiseks. Maaomand on pidevalt muutuv ning mõne üldplaneeringus määratud objekti elluviimine võib aset leida aastakümne pärast (sõltudes näiteks kohaliku omavalitsuse eelarvest) – seega omandisuhete muutumise täpse vajaduse märkimist ei peeta üldplaneeringu koostamisel asjakohaseks. Üldplaneeringus kujundatud tulevikuvisioon on parim teadmine ja nägemus, kuid selle üldistusastmest (ennekõike kogu valla ruumiliste suundumuste kavandamine) tulenevalt ei ole see piisavaks aluseks kohesele maasuhete ringivaatamisele. Kõik maasuhteid puudutav lahendatakse üldplaneeringu elluviimise perioodil lähtuvalt objekti täpsustatud lahendusest ning konkreetse objekti rajamise eelsest omandiõiguste situatsioonist. Täpsustatud lahe n dusena võib käsitleda projekteerimistingimusi, ehitusprojekti või selle eskiisi, detailplaneeringut, ü ldplaneeringu teemaplaneeringut, eriplaneeringut või muud ruumilist kontseptsiooni, mis on kohaliku omavalitsuse või muu pädeva asutuse jaoks piisav objekti täpse ruumilise olemuse edasi andmiseks. Juhul, kui üldplaneeringus üldiselt planeeritud objekti elluviimisele asumisel selgub ülekaalukast avalikest huvist lähtuv vajadus piirata eraomandi õigusi või asuda täpselt selgunud ulatuses erao-mandi võõrandamisele (sh omaniku tahte vastaselt) viiakse läbi vastav haldusmenetlus, mis vastab kinnisasja avalikes huvides omandamise seadusele. Üldplaneeringuga ei määrata konkreetselt ühtegi objekti, mille osas on vajalik läbi viia avalikes huvides omandamine või sundvalduse seadmine. Üldplaneeringu elluviimine Planeeringu elluviimine toimub avalikus ruumis avalikest vahenditest (riigi ja kohaliku omavalitsuse eelarve alusel), millele püütakse leida kaasfinantseerimise võimalusi erinevatest Eesti ja Euroopa fondidest ning eraarendajatelt. Elamufondi, tootmis- ja ärihoonete arendamine toimub üldjuhul eraarendaja soovil ja rahastamisel. Planeeringulahenduse elluviimine sõltub palju majanduse ja ettevõtlussektori käekäigust. Mida parem on majanduskeskkond, seda suuremad on ka avalikud vahendid, mida avaliku ruumi ja teenuste parendamiseks kasutada. Samuti tehakse järjest rohkem väikeprojekte ära kogukonna ja mittetulundusühingute kaasabil. Oluline on ka läbi üldplaneeringu võimendada kohalikku kogukonda tegema väiksemaid kogukonnaprojekte, kasutades toetuseks kaasava eelarve mudeleid või eraannetusi. Oluline oleks iga-aastaselt paralleelselt kohaliku omavalitsuse eelarve koostamisega hinnata, millises etapis on üldplaneeringu elluviimine ning millised planeeringust tulenevad tegevused mahuvad eelarvesse. Lähtudes majanduslikest võimalustest on planeeringu rakendamiseks vajalikud esmalt järgmised tegevused: t eed, millele on üldplaneeringus määratud kohaliku tee vajadus, kuid mis on eraomandis ning millel puuduvad varasemast maaomanikuga nõuetekohased avalikku kasutust tagavad kokkulepped - tuleb üldplaneeringu elluviimisel vastavad kokkulepped sõlmida. Üldplaneeringu elluviimisel perioodil otsuste ja nende aluseks olevate kaalutluste tegemisel lähtub kohalik omavalitsus antud hetkel eksisteerivast avalikust huvist, erahuvist ja ruumilisest situatsioonist. Juhul, kui üldplaneeringu elluviimisel ilmneb, et kohalikuks teeks määratud erakinnistu omanik( ud ) ei nõustu ühelgi tingimusel teed kõigile kasutamiseks lubama ning tee kasutamise osas on kaalukas avalik huvi võib kohalik omavalitsus rakendada kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduses toodud haldusmenetlusi ; ühisveevärgi ja -kanalisatsioonivõrgu parendamine ja laiendamine; puhkealade ja liikumisradade võrgustiku välja arendamine; hoonete vahelise avaliku ruumi kaasajastamine; tulekustutusvee võtmiseks määratud veevõtukohtade korrastamine ja uute väljaehitamine; ehitustegevuse suunamine üldplaneeringus sätestatud ehitus- ja maakasutuspõhimõtete alusel; piisava järelevalve tagamine üldplaneeringus sätestatud tingimuste täitmise üle. Enne käesoleva üldplaneeringu kehtestamist kehtinud tingimuste kohaselt võib viia lõpuni: maa menetlustoimingud, kui maakorraldustegevus on alanud enne üldplaneeringu kehtestamist; detailplaneeringu koostamise, kui detailplaneering on algatatud enne üldplaneeringu kehtestamist; ehitise projekteerimise, kui projekteerimistingimused on väljastatud enne üldplaneeringu kehtestamist; ehitise ehitamise, kui ehitusteatis on esitatud või ehitusluba on väljastatud enne üldplaneeringu kehtestamist. Pärast üldplaneeringu kehtestamist algatatavad maakorraldus-, planeerimis-, projekteerimis- ja ehitustoimingud peavad vastama üldplaneeringus esitatud põhimõtetele. Üldplaneering kehtib tervikuna, st, et täidetud peavad olema kõik esitatud tingimused samaaegselt, mitte üksikud tingimused. Väljaspoole kinnistut ulatuvate mõjutuste (kuja, sanitaarkaitseala, müra jne) korral tuleb tagada, et muudele kinnistutele ulatuv mõju tagaks nii olemasoleva kui üldplaneeringu kohase maakasutuse või ehitise liigi kohase ehitise kasutamise võimalikkuse. Üldine põhimõte on, et kui piirnevatel maaüksustel on ehitise kasutamise otstarbest või maakasutuse otstarbest lähtuvalt erineva piirväärtusega häiringud, siis tuleb maaüksuste piiril tagada häiringu madalam piirväärtus ( näiteks tootmismaa ja elamumaa piiril tuleb tagada elamumaale kohane müratase). Keskkonnamõju strateegilisest hindamisest tulenevad vajalikud meetmed, mida seletuskirja eespool olevates peatük k ides pole käsitletud , kuid mis on planeeringu elluviimisel vajalik täita : Dirhami sadama laienduse ehitustegevuse käigus on vaja arvestada põldtsiitsitaja võimaliku pesitsusajaga ning rakendada sellega seoses piiranguid ehituse ajale. Mürarikkaid ehitustegevusi vältida mai keskpaigast juuli lõpuni . E hitustööde käigus ei tohi väljuda lääne osas ehitusmasinatega katastriüksuse 52001:001:2860 piir id est ; t aastatava Riisipere- Haapsalu raudteetrassi servas oleva kraavi puhastamisel tuleb väljakaevatav pinnas laotada kraavi metsapoolsele kaldale ning tasandada, et vähendada pinnasevee äravoolu loodusala servas asuvatest soovikumetsadest . O lemasolevat raudteetrassi (st. väljaspool planeeringus kajastatud raudteekoridori ) ei tohi laiemaks raadata ; b iolagunevate jäätmete käitluskoha rajamisel (kääritus, kompostimine) arvestada tabelis üldplaneeringu k eskkonnamõju strateegilisest hindamise tabelis 3. 21 esitatud kauguseid. Seejuures võib kauguseid vähendada, kui kasutatakse lõhna vähendavaid püüdeseadmeid või muid lõhna emissioone vähendavaid meetmeid ; Väike-Nõmmkülas / Persåker asuva turbatootmis ala laiendamisel lääne suunas soovitatav rajada (täiendavalt tootmisüksuse filtritele) kõrghaljastuspuhver ning kaaluda täiendava kõrghaljastuspuhvri rajamist põhjasuunas oleva elamu kaitseks; Koluvere-Kullamaa arengualal Liivi jõe lähialale planeerimisel tuleb arvestada III kaitsekategooriasse kuuluva liigi, harilik hink ( Cobitis taenia ) leiukohaga. Samuti tuleb arvestada Liivi jõe äärse ehituskeeluvööndiga. Sademevee või heitvee suublasse (jõkke) juhtimise soovi korral peab see olema eelnevalt puhastatud nõuetekohaselt ning vastama piirväärtustele ; Matsalu rahvuspargi ja Kasari jõe lähialadel kavandatavate avalike juurdepääsude, parklate , teede jm taristu kavandamisel Natura elupaigatüübile , liigi elupaika või nende lähialad ele (võib kaasneda mõju Natura alale) tuleb mõju hinnata vähemalt eelhindamise tasemel ; uue vaatetorni projekteerimisel, katastriüksusele 55201:001:0895, tuleb arvestada piirkonna looduskaitseliste kitsendustega ning läbi viia keskkonnamõju eelhindamine . Peale üldplaneeringu kehtestamist kaotavad kehtivuse ptk 1 esitatud 13 üldplaneeringut. Erandiks on ca 218 ha suurune maa-ala Tusari külas, kus jääb kehtima senine Nõva valla üldplaneering. Üldplaneeringu joonised Üldplaneeringu jooniste jaotus on esitatud REF _Ref54081626 \h Joonis 12 . Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 12 . Üldplaneeringu jooniste jaotus . Üldplaneeringu joonised on esitatud neljal lehel mõõtkavas 1:20000 : Põhjaosa põhijoonis (nr 1 /1 8 ) ; Idaosa põhijoonis (nr 2 /1 8 ) ; Lääneosa põhijoonis (nr 3 /1 8 ) ; Lõunaosa põhijoonis (nr 4 /1 8 ) . Tiheasustus ega alade , Spithami küla / Spithamn ja Silla küla tihedama külaosa osas on esitatud 1:7000 väljavõtted põhi joonisest : Taebla alevik 1:7000 (nr 5 /1 8 ) ; Risti alevik 1:7000 (nr 6 /1 8 ) ; Palivere alevik 1:7000 (nr 7 /1 8 ) ; Dirhami küla / Derhamn 1:7000 (nr 8 /1 8 ) ; Kullamaa ja Koluvere küla 1:7000 (nr 9 /1 8 ) ; Liivi küla 1:7000 (nr 10 /1 8 ) ; Linnamäe küla 1:7000 (nr 11 /1 8 ) ; Martna küla 1:7000 (nr 1 2 /1 8 ) ; Nõva küla 1:7000 (nr 1 3 /1 8 ) ; Piirsalu küla 1:7000 (nr 1 4 /1 8 ) ; Pürksi küla / Birkas 1:7000 (nr 1 5 /1 8 ) ; Rõude küla 1:7000 (nr 1 6 /1 8 ) ; Spithami küla / Spithamn 1:7000 (nr 1 7 /18) ; Sutlepa küla / Sutlep 1:7000 (nr 1 8 /1 8 ) . Maakonnaplaneeringu täpsustamine Maakonnaplaneeringu täpsustamisel üldplaneeringuga viiakse maakonnaplaneeringu üldpõhimõtted kohaliku omavalitsuse vajadusi arvestades kohalikule tasandile . Täpsustamisel arvest atakse kohaliku omavalitsuse ruumili si vajadus i ja planeeringu eesmär ki . Maakonnaplaneeringu täpsustamisena käsitletakse planeeringute liigilisest hierarhiast ja erinevast täpsusastmest tulenevat vajadust täpsustada ja täiendada andme i d . Täpsustamise käigus ei muu tu maakonnaplanee ringu põhilahendus ning see tõttu ei kanta üldplaneeringus tehtud täpsustusi maakonnaplaneeringu sse sisse. Allpool on esitatud üldplaneeringus tehtud täpsustuste üldised põhimõtted ja viited. Rohelise võrgustiku piiride ja tingimuste täpsustamine Üldplaneeringu s jaotati r ohevõrgustik u alad tugialadeks ja koridorideks. Lisaks jaotati tugialad tähtsuse alusel klassidesse (riiklik, maakondlik, kohalik) , mis kajastub digitaalse andmekihi tärkinfos . Rohevõrgustiku piiride täpsustamisel arvestati üldplaneeringu täpsusastmega, kõlvikulise koosseisu, loomaõnnetuste, märgalade ja püsirohumaade paiknemisega . Lisaks võeti täpsustamisel arvesse juba toimunud ja tulevikus toimuvaid ruumilisi arenguid (sh kehtivaid detailplaneeringuid). Ühe näitena võeti rohevõrgustiku elementide hulgast välja Tallinn - Rohuküla raudteekoridor, kuna raudteeliiklus selles koridoris taastatakse. Rohevõrgustiku struktuuri lisati olulisel määral kohaliku tähtsusega koridore , millel määratud tingimuste täitmisel paraneb rohevõrgustiku oluliselt sidusus. Rohelise võrgustiku piiride muudatused võrreldes maakonn aplaneeringus märgitud rohelise võrgustiku piiridega on esitatud REF _Ref62458762 \* Lower \h \* MERGEFORMAT joonis 3 . Maakonnaplaneeringus esitatud üldised põhimõtted on üldplaneeringuga täpsustatud konkreetsemateks kvantitatiivselt mõõdetavateks tingimusteks , mida kohalikul omavalitsusel on võimalik ehitus- ja planeerimisotsu ste tegemisel arvestada . Täpsusta tud tingimuste peamine eesmärk on sidususe ja terviklikkuse tagamine. Väärtuslike maastike piiride täpsustamine Väärtuslike maastike osas tehti mitmeid täpsustusi. Täiendavalt planeeritakse kohaliku tasandi maastikuna Riguldi mereäärne rannakadastik (klass III) ning kohaliku tasandi väärtuslikud metsapiirkonnad (vt REF _Ref100232628 \* Lower \h \* MERGEFORMAT tabel 6 ). Üldplaneeringuga täpsustati maakonnaplaneeringus Koluvere-Kullamaa (klass III) väärtusliku maastiku piiri tulenevalt sooviga määrata Risti-Virtsu- Kuivastu -Kuressaare tee äärde arendusala ettevõtluse arengu eesmärgil (vt ptk REF _Ref100231717 \r \h \* MERGEFORMAT 3.1 ). Muudatuse hinnang on esitatud keskkonnamõjude strateegilise hindamise aruande peatükis 3.3.11. Ramsi – Einbi (klass II) ning Palivere (klass II) väärtuslike maastike piire laiendati vähesel määral alade osas, mis samuti vastasid ala kirjeldavatele väärtustele ning leiti, et ne il kavandatud tegevustes tuleks samuti juhinduda väärtuslike loodus- ja kultuurmaastike säilimise ks seatud põhimõtetega. Väärtuslike põllumajandusmaade täpsustamine Üldplaneeringu koostamisel täpsustati väärtuslike põllumajandusmaade piirid ja kaitse- ja kasutustingimused (vt ptk REF _Ref29478930 \r \h \* MERGEFORMAT 3.17.1 ) . Aluseks võeti värskeimad põllumassiivide andmed ja neid täpsustati kohapõhistest vajadustest ning toimunud ruumilistest muudatustest lähtuvalt. Linnalise asustusega ala täpsustamine Taebla, Palivere ja Risti alevike puhul on üldplaneeringus tiheasustusala piiri määramise näol (vt REF _Ref74828479 \r \h 3.2 ) tegu maakonnaplaneeringus määratud linnalise asustusega ala piiri täpsustamisega. Maakonnaplaneeringu muutmine Üldplaneering muudab Lääne maakonnaplaneeringut l isad es Matsalu rahvuspargi Lääne-Nigula valla territooriumile jääva osa riiklikult tähtsa väärtusliku maastikuna. Muudatus tehakse Keskkonnaameti, kui Matsalu rahvuspargi kaitseala valitseja ettepanekul ning selle eesmärk on Lääne-Eestile iseloomulike luha- ja rannikumaastike ning külade kultuuripärandi säilitamine . Kohalik omavalitsus toetab Matsalu rahvuspargi väärtustamist riiklikult tähtsa maastikuna. Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 13 . Matsalu rahvuspargi (klass I) väärtusliku maastiku ala (läbipaistva roosaga) kujutatuna Lääne maakonnaplaneeringu joonisel "ruumilised väärtused" väljavõttel. Üldplaneeringus kasutatud mõistete seletused ABIHOONE – põhihoonet teenindav hoone (garaaž, saun, kuur, katlamaja, töökoda, ladu vms). ASUSTUS – a sustuseks ehk inimasustuseks nimetatakse mingi maa-ala rahvastikku koos asulastiku ehk asulavõrguga või viisi, kuidas maa-ala on asulastikuga kaetud . Asustuse iseloomu mõjutavad looduslikud, ajaloolis-kultuurilised ja transpordigeograafilised tegurid. AVALIK RUUM – a valik ruum on kõigile terviklik kasutamiseks mõeldud ruum: teed koos kõnniteedega, väljakud, pargid, veekogud, need alad, mis on majade vahel. EHITUSJOON – hoone põhimahu paiknemise kohustuslik joon (reeglina peab ehitusjoonel paiknema vähemalt 2/3 hoone esifassaadist). HALJASTUSE PROTSENT – k atastriüksuse haljastatud ala suhe k atastriüksuse pindalasse. Katastriüksuse haljastatud ala alla ei loeta sillutatud või kaetud ala ning konteinerhaljastust. HÄIRING – häiring on tegevusest põhjustatud müra, tolmu, vibratsiooni, lõhna, autoliikluse jms oluline kasv võrreldes varasema/tavapärase situatsiooniga. KAASAV DISAIN /ELUKESKKOND – kaasava disaini põhieesmärk on tagada võimalikult paljude inimgruppide vajadustele vastavalt kujundatud ning võrdseid võimalusi pakkuvat elukeskkonda, mis innustab ühiskonna liikmeid, olenemata individuaalsetest võimetest, olema aktiivsed keskkonna kasutajad ning ühiskonnaelust osavõtjad. KAKSIKELAMU – kaks ühele katastriüksusele või kahe kõrvuti asetseva k atastriüksuse piirile küljeti kokku ehitatud üksikelamut, kus mõlemal on omaette otsene juurdepääs õue . KOHALIK KESKUS – maakonnaplaneeringuga määratud keskus, mis pakub kodukoha lähedal esmavajalikke teenuseid ning on ka oluliseks kohaliku tasandi töökohtade pakkujaks. Nendel keskustel on oluline roll oma tagamaa hajaasustuse säilitamisel piirkondlikest keskustest eemal, suutes osutada kohalikke põhiteenuseid. KOHALIK OMAVALITSUS – Lääne-Nigula vald. Üldplaneeringuga ei määrata kohaliku omavalitsuse korralduslikke toiminguid, st kas tegevusi viib läbi vallvolikogu või vallavalitsus. KORRUSELISUS – maapealsete korruste arv (sh tehniline korrus ja katusekorrus). KORTERELAMU – mitmest korterist koosnev elamu. LINNALISE ASUSTUSEGA ALA – maakonnaplaneeringuga määratud linnalise asustuse arenguks sobilik ala. Seda iseloomustavad asustuse kompaktsus – nii olemasoleva hoonestuse tihedus (määratud tiheasustusega paikkondadena), maakasutusfunktsioonide mitmekesisus (elamualad, tootmisalad, äripiirkonnad, kompaktsele asustusele omased puhkealad jms), ühtsed teede- ja tehnovõrgud ning mitmesuguste teenuste ja töökohtade olemasolu. LÄHIKESKUS – maakonnaplaneeringuga määratud keskus, mis pakub kohaliku keskusega võrreldes väiksemat teenuste hulka, kuid mille roll on oluline kodulähedaste teenuste pakkumisel. Lähikeskuste jätkusuutliku toimimise eelduseks on kohaliku keskuse lähedus või head otseühendused mõistliku ajakuluga maakondlikku või piirkondlikke keskustesse. MILJÖÖVÄÄRTUSLIK ALA – miljööväärtuslik ala on planeeringuga määratud ala, mille terviklik kooslus kuulub säilitamisele oma ajastut iseloomustava harmoonilise üldpildi tõttu. Miljöö eripära võib seisneda iseloomulikus tänavavõrgus ja maaüksuste struktuuris, hoonestusviisis ja arhitektuuris, maastikuelementides ja haljastuses ning muudes miljöö seisukohalt olulistes detailides ja linnaruumi elementides (vaated, piirded, värvilahendus, kujunduslikud elemendid jms). PÕHIHOONE – hoone mille järgi määratakse reeglina katastriüksuse kasutamise otstarve ja mis on reeglina mahuliselt domineeriv. PÄIKESEPARK – p äikeseelektrijaam , mis muundab p äikese kiirgusenergiat elektrienergiaks . Päikeseparki, mille i nstalleeritud võimsus on suurem kui kahekordne kinnistu jaoks vajalik võimsus käsitletakse käesolevas üldplaneeringus kui tööstusliku otstarbega päikeseparki . RIDAELAMU – kolm või enam üksikelamut, mis on kinnisel hoonestusviisil üksteise külge ehitatud (igal sektsioonil on oma katus ja tagatud eraldi sissepääs õuest). ROHEKORIDOR – tugialasid ühendavad rohevõrgustiku elemendid, mille eesmärk on tagada võrgustiku sidusus, kaasa aidata tugialade kõrge elurikkuse säilimisele, vähendada elupaikade hävimise ja killustumise mõju elustikule. TERVIKLIKULT KÄSITLETAV ALA – r uumiliselt terviklikuks piirkonnaks loetakse antud üldplaneeringu mõistes põhijoonisel kujutatud kindlat maakasutuslikku tähendust omava tähistatud värviga katkematult kaetud ala. Erandina võib kohaliku omavalitsuse kaalutlusotsusena käsitletav osa võib olla osakaal katastriüksusest või ka iseseisev katastriüksus üldplaneeringus kujutatud ruumiliselt tervikliku piirkonna sees. TUGIALA – enamasti loodus- või keskkonnakaitseliselt väärtustatud alad (kaitsealad, hoiualad, vääriselupaigad , Natura elupaigad jne) ja/või kõrge elurikkusega ja/või rohevõrgustiku seisukohalt olulisi ökosüsteemiteenuseid pakkuvad alad . TÕMBEKESKUS – linlik piirkond, kus inimesed käivad teenuste ja kaupade järel . TÄISEHITUSE PROTSENT – kõigi hoonestatud katastriüksustel paiknevate hoonete (sh alla 20m² pinnaga hoonete) ehitisealuste pindade summa suhe k atastriüksuse pindalasse. VÄÄRTUSLIK MAASTIK – maakonnaplaneeringuga või üldplaneeringuga määratud ala, millel on ümbritsevast suurem kultuurilis -ajalooline, esteetiline, looduslik, identiteedi- või puhkeväärtus . ÜHISKASUTUSEGA TÄNAVARUUM – lähenemine linnaplaneerimises, kus kasutatakse autoliikluse ja jalakäijate vahelise eraldusjoonte minimeerimist eesmärgiga suurendada liiklejate tähelepanelikkust ja üksteisega arvestamist, et tagada turvalisem liiklusruum. ÜKSIKELAMU – ühel katastriüksusel paiknev elamu, mis on korteriteks jaotamata.
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel