Saaremaa Vallavalitsus Teie 29.06.2022 nr 5-2/3936-1
[email protected] Meie 05.07.2022 nr 15-3/5482-2
Arvamus Jõiste külas Tutku detailplaneeringu osaliselt
kehtetuks tunnistamise otsuse eelnõule
Saaremaa Vallavalitsus esitas 29.06.2022 kirjaga nr 5-2/3936-1 Rahandusministeeriumile
arvamuse andmiseks Jõiste külas Tutku detailplaneeringu (edaspidi detailplaneering) osalise
kehtetuks tunnistamise otsuse eelnõu Ranniku katastriüksuse osas.
Planeeringuala suurus on ca 9,6 ha ja hõlmab praeguseid Jõiste külas elamumaa sihtotstarbega
Ranniku, Lahe, Laidu, Mereranna, Teeääre, Sääse, Sopi, Liblika, Kannikese, Pae, Kadaka,
Liini katastriüksuseid ja üldkasutatava maa sihtotstarbega Rannikukalda katastriüksust.
Detailplaneeringu eesmärgiks oli Tutku maaüksuse kruntimine, ehitusõiguse määramine ja
vajaliku infrastruktuuri planeerimine.
Käesolevaks hetkeks on detailplaneering osaliselt ellu viidud: moodustatud on krundid ning
Ranniku, Lahe, Laidu, Mereranna, Kadaka, Liblika ja Teeääre katastriüksused on
hoonestatud.
Ranniku katastriüksuse omanik esitas Saaremaa Vallavalitsusele taotluse detailplaneeringu
kehtetuks tunnistamiseks Ranniku katastriüksuse osas, kuna detailplaneeringu elluviimisest
soovitakse loobuda. Detailplaneeringuga on Ranniku katastriüksusele antud ehitusõigus
maksimaalselt kahe hoone ehitamiseks (suvemaja ja abihoone, suvemaja lubatud suurima
ehitisealuse pinnaga 100 m2 ja abihoone 20 m2). Ranniku katastriüksusele on 2020. aastal
väljastatud ehitusluba 96,1 m2 suuruse ehitisealuse pinnaga suvemaja ehitamiseks, hoone on
ehitamisel. Seega detailplaneeringuga antud ehitusõigus on praktiliselt realiseeritud.
Ehitisregistris on esitatud 2022. aasta maikuus Ranniku katastriüksusele ehitusteatis
kanalisatsiooniehitiste rajamiseks, mille kohaselt soovitakse alale paigaldada biopuhasti koos
imbväljakuga. Kehtiva detailplaneeringuga on alale lubatud paigaldada kogumismahutid või
mitmest suvilast koosnevale grupile ühine filterväljak. Ranniku katastriüksusele ei ole
reoveepuhastit ette nähtud. Vastavalt OÜ Eesti Geoloogiakeskuse poolt koostatud põhjavee
kaitstuse kaardi ning puurkaevu läbilõigetele asub Ranniku katastriüksus kaitsmata
põhjaveega alal, kus on Keskkonnaministri 08.11.2019 määruse nr 61 „Nõuded reovee
puhastamise ning heit-, sademe, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta,
nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ § 8 lõike 1
punkti 4 kohaselt lubatud immutada kuni 10 m³ ööpäevas pärast reovee bioloogilist
puhastamist. Seega keskkonnatingimustest tulenevalt on lubatud biopuhasti ja imbsüsteemi
rajamine, kuid see ei vasta detailplaneeringu lahendusele.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Tutvunud esitatud materjalidega märgime:
1. Eelnõus on toodud, et detailplaneeringu elluviimisest soovitakse loobuda. Ranniku
katastriüksusele on väljastatud ehitusluba, seega ei ole loobutud detailplaneeringu
elluviimisest vaid seda viiakse jätkuvalt ellu. PlanS § 6 punkt 11 sätestab, et
planeeringu elluviimine on tegevus, mille eesmärgiks on planeeringus sätestatu
realiseerimine ning planeeringulistest nõuetest kinnipidamise tagamine, mis on
eelkõige avaliku võimu asutuse ülesanne. See tähendab, et elluviimine on pidev
protsess, mille kestel avalik võim jätkuvalt hoiab kinni planeeringus seatud eesmärgist
ja tingimustest.
2. Planeerimisseaduse § 140 lõike 2 kohaselt võib detailplaneeringu tunnistada osaliselt
kehtetuks, kui on tagatud planeeringu terviklahenduse elluviimine pärast
detailplaneeringu osalist kehtetuks tunnistamist. Käesoleval juhul on
detailplaneeringuga ette nähtud ühised filterväljakud mitmest suvilast koosnevale
grupile. Oleme seisukohal, et antud juhul võib detailplaneeringu osaline kehtetuks
tunnistamine ühe katastriüksuse osas halvendada naaberkinnistute omanike huvisid,
kuna nemad eeldavad ühise filterväljaku rajamist. Ühele kinnistule erandi lubamise
puhul võib planeeritud terviklahenduse elluviimine osutuda võimatuks ning võib kaasa
tuua järgmiste kruntide osas detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise vajaduse.
Seetõttu on vajalik jätta detailplaneering tervikuna kehtima, vajadusel kaaluda
ehitusseadustiku § 27 alusel projekteerimistingimuste andmist reoveepuhasti
rajamiseks.
3. Projekteerimistingimuste eelnõu tuleb kooskõlastada piirinaabritega, kuna neil on
eeldused ühise biopuhastussüsteemi rajamiseks.
4. Detailplaneeringu seletuskirjas ja Paaste puhkepiirkonna üldplaneeringu seletuskirjas
on toodud, et Paaste puhkepiirkond on põhjavee reostustuskaitstuselt kaitsmata ala ja
heitvee pinnasesse immutamine välistatud. Kuigi Keskkonnaministri 08.11.2019
määruse nr 61 kohaselt lubatakse bioloogiliselt puhastatud reovett immutada kuni 10
m³ ööpäevas, on antud asukohas reovee immutamiseks projekteerimistingimuste
andmisel otstarbekas teha koostööd ka Keskkonnaametiga.
Ülaltoodud asjaoludest lähtuvalt on Rahandusministeerium seisukohal, et
detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine ei ole võimalik.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Sarnet
regionaalvaldkonna asekantsler
Aire Müürsepp 715 5872,
[email protected]
2