dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Eriarsti lähtetoetuse andmine

Rahandusministeerium · 8. juuli 2022
Viit
1.1-11/5739-1
Registreeritud
8. juuli 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Sotsiaalministeerium
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE
Sari
1.1-11 Ettepanekud ja arvamused ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.1-11/2022
Vastutaja
Tanel Ross (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Eelarvepoliitika valdkond, Riigieelarve osakond, Strateegia talitus)
Lahendamise tähtaeg
13. juuli 2022

Failid

  • 📎1.2-299-1 08.07.2022 Õigusakti eelnõu.asice687 KB
  • 📎Kooskõlastatavad dokumendid.txt1 KB

Sisu (failidest)

EELNÕU 06.07.2022 MINISTRI MÄÄRUS Nr Eriarsti lähtetoetuse andmine Määrus kehtestatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 54 2 lõike 7 alusel. § 1. Määruse reguleerimisala Määrusega reguleeritakse eriarsti lähtetoetuse määramise tingimusi ning taotlemise, maksmise ja tagasinõudmise korda. § 2. Lähtetoetuse määramise tingimused (1) Lähtetoetust võib taotleda eriarst, kes: 1) vastab tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 541 lõigetes 2–4 sätestatud tingimustele ja 2) on omandanud arsti eriala viie aasta jooksul taotluse esitamisest arvates. (2) Tervishoiuteenuse tagamiseks konkreetses piirkonnas võib toetust taotleda ka eriarst, kes ei vasta käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud tingimusele. § 3. Lähtetoetuse taotlemine (1) Lähtetoetuse saamiseks õigustatud arst esitab Sotsiaalministeeriumile (edaspidi ministeerium) kirjaliku taotluse. (2) Taotluses tuleb märkida: 1) taotleja ees- ja perekonnanimi, isikukood, elukoht, telefoninumber ja pangakonto number; 2) omandatud eriarstiabi eriala ja residentuuri lõpetamise aasta, kui see on asjakohane; 3) taotleja tervishoiutöötajana registreerimise kood; 4) eriarstiabi erialal tööle või tegutsema asumise kuupäev või kuupäevad; 5) taotleja nõusolek ministeeriumile lähtetoetuse taotlemise ja kasutamise aluseks olevate asjaolude kontrollimiseks kolmandatelt isikutelt andmete saamiseks; 6) taotleja e-posti aadress ja märge lähtetoetuse andmise või lähtetoetuse andmisest keeldumise otsuse elektroonilise kättetoimetamisega nõustumise kohta, kui taotleja nõustub otsuse kättetoimetamisega elektrooniliselt; 7) selgitus toetuse maksmise vajalikkusest juhul, kui eriarst ei ole residentuuri lõpetanud või taotluse esitamisel on residentuuri lõpetamisest möödunud rohkem kui viis aastat. (3) Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 541 lõikes 3 nimetatud tingimustele vastav arst peab lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatule märkima taotluses: 1) taotleja tööandja või tööandjate nime, aadressi ja kontaktandmed; 2) taotleja töökoha või töökohad ja töökoormuse töökohal. (4) Peremeditsiini erialal perearsti nimistu alusel perearstina tegutsev arst peab lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatule taotluses märkima taotleja tööandja või tööandjate nime, aadressi ja kontaktandmed või füüsilisest isikust ettevõtja registrikoodi. (5) Taotlusele tuleb lisada järgmised dokumendid: 1) residentuuri lõputunnistuse koopia, kui see on asjakohane; 2) taotleja tööandja või tööandjate kirjalik kinnitus või muu dokument, millest nähtub tööandja nimi, töösuhte alguskuupäev, töötamine lähtetoetuse saamise õigust andval erialal ja nimetatud erialal taotleja nädalane töökoormus tundides, välja arvatud perearsti nimistu alusel perearstina tegutseva taotleja puhul; 3) perearsti nimistu alusel perearstina tegutseva taotleja kirjalik kinnitus või muu dokument, millest nähtub perearstina tegutsemise alguskuupäev. (6) Eriarstiabi eriala omandamise järel emapuhkusel, isapuhkusel või vanemapuhkusel viibiva arsti või ajateenistuskohustuse täitmisele kutsutud kaitseväekohustuslase arsti õigus taotleda lähtetoetust pikeneb vastavalt emapuhkusel, isapuhkusel või vanemapuhkusel viibimise aja või ajateenistuskohustuse täitmise aja võrra. Taotlusele tuleb lisada taotlemise õiguse pikenemist tõendavate dokumentide koopiad. § 4. Lähtetoetuse määramine ja maksmine (1) Ministeerium kontrollib taotleja vastavust lähtetoetuse saamiseks kehtestatud nõuetele ning taotluses esitatud andmete õigsust. Ministeeriumil on õigus vajaduse korral nõuda taotlejalt täiendavaid andmeid, dokumente ja selgitusi. (2) Ministeerium otsustab lähtetoetuse andmise või lähtetoetuse andmisest keeldumise ja maksab lähtetoetuse taotluses märgitud arsti pangakontole hiljemalt tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 542 lõikes 2 sätestatud tähtajaks. (3) Lähtetoetuse andmise otsuses märgitakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 541 lõigetes 3 või 4 sätestatud tingimustel eriarstina tööle või tegutsema asumise kuupäev ning arsti kohustus tagastada talle väljamakstud lähtetoetus, kui arsti pidev töötamine või tegutsemine tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 541 lõikes 3 või 4 sätestatud tingimustel lõpeb enne viie aasta möödumist lähtetoetuse saamisest, välja arvatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 542 lõigetes 5 ja 6 sätestatud lähtetoetuse tagastamist välistavatel asjaoludel. (4) Lähtetoetuse andmise otsuses märgitakse arsti kohustus teavitada ministeeriumi: 1) tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 541 lõikes 3 või 4 sätestatud tingimustel eriarstina pidevalt töötamise või tegutsemise lõppemisest enne viie aasta möödumist lähtetoetuse saamisest ning töötamise või tegutsemise lõppemise põhjusest; 2) tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 541 lõikes 3 või 4 sätestatud tingimustel eriarstina töötamise staaži katkemisest rohkem kui kolmeks kuuks korraga viieaastase perioodi kestel lähtetoetuse saamisest; 3) arsti viibimisest emapuhkusel või isapuhkusel või vanemapuhkusel või ajateenistuskohustuse täitmisel, millega kaasneb eriarstina pidevalt töötamise või tegutsemise peatumine ja arsti töötamise või tegutsemise kohustuse pikenemine nimetatud aja võrra; 4) töökoha ja töökoormuse muutustest; 5) nimistuga perearst teeninduspiirkonna või tegevuskoha muutustest. (5) Ministeerium keeldub lähtetoetuse andmisest, kui: 1) taotleja ei vasta lähtetoetuse saamiseks kehtestatud nõuetele; 2) taotleja on esitanud teadlikult valeandmeid. (6) Ministeerium teeb lähtetoetuse andmise või lähtetoetuse andmisest keeldumise otsuse taotlejale teatavaks kahe kuu jooksul vastavalt taotluses märgitud valikule väljastusteatega tähtkirjaga või elektrooniliselt taotluses märgitud e-posti aadressil. § 5. Lähtetoetuse summa Lähtetoetust makstakse kahekordses määras tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 541 lõikes 3 või 4 nimetatud tingimustele vastavale eriarstile. § 6. Lähtetoetuse tagasinõudmine (1) Lähtetoetust saanud arst on kohustatud tagastama talle väljamakstud lähtetoetuse proportsionaalselt vähem töötatud ajaga, kui tema pidev töötamine või tegutsemine tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 541 lõikes 3 või 4 nimetatud tingimustel lõpeb enne viie aasta möödumist arvates toetuse saamisest. (2) Töötamine või tegutsemine loetakse peatunuks lähtetoetust saanud arsti emapuhkuse, isapuhkuse või vanemapuhkuse või ajateenistuskohustuse täitmise ajal ning arsti töötamise või tegutsemise kohustus pikeneb nimetatud aja võrra. Töötamine või tegutsemine loetakse pidevaks arsti töövõimetuse ajal või juhul, kui lähtetoetust saanud isiku eriarstina töötamise staaž käesoleva seaduse § 54 1 lõigetes 3 ja 4 sätestatud tingimuste kohaselt ei katke viieaastase perioodi kestel rohkem kui kolmeks kuuks korraga. (3) Lähtetoetuse saaja peab ministeeriumi nõudel võimaldama kontrollida lähtetoetuse tagastamise aluseks olevaid asjaolusid ning esitama ministeeriumi nõudel selgitusi ja võimaldama tutvuda dokumentidega. (4) Lähtetoetuse tagasinõudmiseks esitab ministeerium arstile lähtetoetuse tagasimaksmise teatise. (5) Lähtetoetus tuleb tagasi maksta lähtetoetuse tagasimaksmise teatise esitamisest arvates kuni kolme aasta jooksul igal aastal vähemalt ühe kolmandiku suuruses osas tagasimaksmisele kuuluvast lähtetoetuse summast. Ministeeriumi nõusolekul on võimalik toetust tagasi maksta teistsugustel tingimustel. § 7. Määruse kehtetuks tunnistamine Sotsiaalministri 26. augusti 2013. a määrus nr 28 „Eriarsti lähtetoetuse taotlemise, maksmise ja tagasinõudmise kord” tunnistatakse kehtetuks. § 8. Määruse rakendamine Määrust rakendatakse tagasiulatuvalt 30. juunist 2022. a. (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister tervise- ja tööministri ülesannetes (allkirjastatud digitaalselt) Maarjo Mändmaa kantsler Tervise- ja tööministri määruse eelnõu „Eriarsti lähtetoetuse andmine“ seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Määrus kehtestatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 542 lõike 7 alusel. Määrus kehtestatakse terviktekstina. Vajadus tuleneb tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) 30. juunil 2022. a jõustunud muudatusest, millega antakse määrusele § 542 lõikes 7 uus volitusnorm. Varem lähtetoetuste temaatikat käsitlenud sotsiaalministri määrus 28 „Eriarsti lähtetoetuse taotlemise, maksmise ja tagasinõudmise kord“ (vana määrus) tunnistatakse kehtetuks. Paljud punktid eelnõus on võetud üle vanast määrusest. Osa sätteid tuuakse seaduse tasandilt määruse tasandile või vastupidi. Lisaks on määruses sisulisi muudatusi. Olulisim sisuline muudatus tuleneb seaduses antud võimalusest maksta eriarsti lähtetoetust erinevas summas, täpsemalt kuni kolmes määras. Üks määr on TTKS § 542 lõike 3 alusel 15 000 eurot. Määruses kehtestatakse toetuse suuruse määramise kriteeriumid. Teine oluline muudatus võimaldab taotleda lähtetoetust ka hiljem kui viie aasta jooksul eriala omandamisest, kui see on vajalik piirkonnas teenuse tagamiseks. 1.2. Määruse ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna peaspetsialistid Kaily Susi ([email protected], tel 6269 171) ja Katre Trofimov ([email protected], tel 6269 308). Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Susanna Jurs ([email protected], tel 6269 731) 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga. Määruse eelnõu ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu kehtestatakse TTKS § 542 lõike 7 alusel. Eelnõu koosneb kaheksast paragrahvist. Paragrahviga 1 sätestatakse määruse reguleerimisala, milleks on seadusest tuleneva volitusnormi järgi eriarsti lähtetoetuse määramise tingimused ning taotlemise, maksmise ja tagasinõudmise kord. Kuna määruse pealkiri on lühem, ega väljenda kogu määruse sisu, sätestatakse reguleerimisalas täpselt määruse sisu. Paragrahviga 2 kehtestatakse lähtetoetuse määramise tingimused. Lähtetoetust saab taotleda eriarst, kes on omandanud arsti eriala viie aasta jooksul taotluse esitamisest arvates ja töötab väljaspool Tallinna linna, Tartu linna või nendega vahetult piirnevaid kohaliku omavalitsuse üksuseid nimistu alusel tegutseva perearstina või eriarstina koormusega vähemalt 30 tundi nädalas. Kui tervishoiuteenuseid on vaja tagada konkreetses piirkonnas, võib toetust taotleda ka isik, kes ei vasta tingimusele, et on omandanud arsti eriala viie aasta jooksul taotluse esitamisest arvates. Muudatus laiendab võimalike lähtetoetuse saajate ringi. Äsja residentuuri lõpetanud arstid soovivad sageli esmalt suuremas kollektiivis kogemusi omandada ning alles seejärel asuda mujale tööle. Kui ka varem eriala omandanud arstid saavad vajadusel lähtetoetust kasutada, suureneb võimalus suurematest linnadest eemal personali leida ning seal kvaliteetset arstiabi pakkuda. Paragrahviga 3 reguleeritakse lähtetoetuse taotlemist. Lõiked 3, 4 ja 6 on sisuliselt üle võetud vanast määrusest või toodud TTKSist määruse tasandile, tegemata sisulisi muudatusi. Lõikes 2 loetletakse, mida peab märkima lähtetoetuse avaldusse. Lõike 2 punktid 1, 4, 5 ja 6 on samad nagu olid vanas määruses. Lõike 2 punktis 2 lisandub lauseosale „omandatud eriarstiabi eriala ja residentuuri lõpetamise aasta, “ lauseosa „kui see on asjakohane“. Muudatus on seotud eelnõu § 1 lõikega 4, mis võimaldab teatud juhtudel taotleda toetust ka arstil, kellel on eriala omandamisest möödunud üle viie aasta. Kuigi üha enam eriarste on läbinud residentuuri, on ka arste, kelle eriala on registreeritud töökogemuse põhjal, ning sellisel juhul ei ole residentuuri lõpetamise aasta märkimine asjakohane. Lõike 2 punktis 3 asendatakse võrreldes vana määrusega sõnad „tervishoiutöötajana registreerimise tõendi number“ sõnadega „tervishoiutöötaja registrikood“. Muudatus tehakse, kuna vastavaid tõendeid enam seoses uue infosüsteemi kasutuselevõtuga ei väljastata. Lõikesse 2 lisanduv punkt 7 on seotud eelnõu § 2 lõikega 2, mis võimaldab taotleda toetust ka arstil, kellel on eriala omandamisest möödunud üle viie aasta, tagamaks tervishoiuteenust vastavas piirkonnas. Sellisel juhul peab taotlusesse lisama argumentatsiooni toetuse maksmise vajalikkusest. Lõikega 5 kehtestatakse loetelu dokumentidest, mis tuleb taotlusele lisada. Punktis 1 on „residentuuri lõputunnistuse koopia“ täiendatud lauseosaga „, kui see on asjakohane“. See on seotud eelnõu § 1 lõikega 4, mis võimaldab teatud juhtudel taotleda toetust ka arstil, kellel on eriala omandamisest möödunud üle viie aasta. Kuigi üha enam eriarste on läbinud residentuuri, leidub ka arste, kelle eriala on registreeritud töökogemuse põhjal. Punktides 2 ja 3 jäetakse võrreldes vana määrusega välja sõnad „füüsilisest isikust ettevõtjana“. Punktiga 2 on nõutud tööandja kinnitus, milles kajastub töösuhte algus ja taotleja töökoormus, punkt 3 nõuab tegutsemise alguse kinnitamist, kui taotlejaks on nimistu alusel tegutsev perearst. Vanas määruses oli juttu ainult füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsevast perearstist, kuid tegutsemise äriline vorm ei ole siin oluline. Nimistuga tegutseva perearsti puhul, olenemata sellest, kas ta osutab teenust füüsilisest isikust ettevõtjana või muus vormis, ei ole seaduses ette nähtud ajalist töökoormust, vaid määravaks on nimistu alusel tegutsemine (TTKS § 541 lg 3 ja 4). Samal põhjusel jäetakse punktis 3 välja sõnad „ja taotleja perearstina tegutsemise nädalane töökoormus tundides.“ Paragrahviga 4 kehtestatakse lähtetoetuse määramise ja maksmise kord. Sisulisi muudatusi, mis muudaks varasemat korda, ei tehta. Paragrahviga 5 kehtestatakse lähtetoetuse summa. Lähtetoetust makstakse kahekordses määras § 541 lõikes 3 nimetatud tingimustele vastavale eriarstile ning kolmekordses määras sama paragrahvi lõikes 4 nimetatud tingimustele vastavale eriarstile ehk nimistu alusel tegutsevale perearstile. TTKS sätestab, et lähtetoetust võib maksta kuni toetuse kolmekordses määras, kui see on tingitud tervishoiuteenuse tagamise vajadusest piirkonnas. Samuti näeb seadus ette, et lähtetoetust ei maksta, kui arsti tegevuskoht asub Tallinna või Tartu linnas või nendega piirnevates kohaliku omavalitsuse üksustes. Ei ole alust arvata, et arst võiks või saaks asuda lähtetoetuse taotlemiseks nõutava koormusega tööle kohta, kus tema töötamine pole piirkonnas teenuse tagamiseks vajalik, rääkimata nimistu võtmisest perearsti poolt. Lähtetoetus on püsinud sama suur viimased kümme aastat. Seega on põhjendatud toetuse tõstmine kõigile. Paragrahviga 6 reguleeritakse lähtetoetuse tagasinõudmist. Võrreldes kehtivaga muudatusi ei tehta. Paragrahviga 7 tunnistatakse vana määrus kehtetuks. Paragrahv 8 sätestab määruse rakendumise aja tagasiulatuvalt 30. juunist 2022. a, kui jõustus vastav TTKSi muudatus. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Määruse mõjusid on hinnatud seaduseelnõuga 533SE. 5. Vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määrusega muudetakse eriarsti lähtetoetust TTKS alusel, mis seab toetuse määraks 15 000 eurot. Kui varem on lähtetoetust makstud kõigile taotlejatele samas summas, 15 000 eurot, siis nüüd võimaldab TTKS toetuse maksmist kuni kolmekordses määras ehk kuni 45 000 eurot. Kavandatav määrus tõstab lähtetoetuse 30 000 euroni. Eeldame, et toetuse tõstmine soodustab Tallinnast ja Tartust eemal asuvatesse piirkondadesse tööle asumist ning taotlejate arv suureneb aastate lõikes sh käesoleval aastal. Eelarves on 2023. ja järgnevatel aastatel 150 000 eurot (arvestuslik kulu). Arvestuse aluste muutumise tõttu on esitatud RES 2023-2026 lisataotlus summas 300 000 eurot. Kui RES protsessis raha eraldatakse, saab lähtetoetuste kulu katta suurusjärgus 450 000 eurot. Lähtetoetuste nõudluse kasv tingib täiendavate vahendite vajaduse riigieelarvest. Otseseid tulusid muudatustega ei kaasne. 6. Määruse jõustumine Määrust rakendatakse tagasiulatuvalt alates 30. juunist 2022. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Määruse eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi EIS kaudu ministeeriumidele ning arvamuse avaldamiseks Terviseametile, Eesti Haigekassale, Eesti Perearstide Seltsile ja Eesti Arstide Liidule. Rahandusministeerium Meie 08.07.2022 nr 1.2-2/99-1 Eelnõu kooskõlastamine Esitame kooskõlastamiseks tervise- ja tööministri määruse „Eriarsti lähtetoetuse andmine“ eelnõu ja seletuskirja, mis on kättesaadavad eelnõude kooskõlastamise infosüsteemis EIS. Palume eelnõu kiireloomulisuse tõttu kooskõlastust kolme tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister tervise- ja tööministri ülesannetes Lisad: 1. Tervise- ja tööministri määruse „Eriarsti lähtetoetuse andmine“ eelnõu. 2. Tervise- ja tööministri määruse „Eriarsti lähtetoetuse andmine“ eelnõu seletuskiri Lisaadressaadid: Eesti Perearstide Selts Eesti Arstide Liit Eesti Haiglate Liit Terviseamet Eesti Haigekassa Kaily Susi 6269 171 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: SOM/22-0831 - Eriarsti lähtetoetuse andmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Rahandusministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 13.07.2022 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/8d5dcca4-190a-4b54-82b9-9ae0fa97add3 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/8d5dcca4-190a-4b54-82b9-9ae0fa97add3?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel