EELNÕU
06.07.2022
MINISTRI MÄÄRUS
Nr
Eriarsti lähtetoetuse andmine
Määrus kehtestatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 54 2 lõike 7 alusel.
§ 1. Määruse reguleerimisala
Määrusega reguleeritakse eriarsti lähtetoetuse määramise tingimusi ning taotlemise,
maksmise ja tagasinõudmise korda.
§ 2. Lähtetoetuse määramise tingimused
(1) Lähtetoetust võib taotleda eriarst, kes:
1) vastab tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 541 lõigetes 2–4 sätestatud
tingimustele ja
2) on omandanud arsti eriala viie aasta jooksul taotluse esitamisest arvates.
(2) Tervishoiuteenuse tagamiseks konkreetses piirkonnas võib toetust taotleda ka
eriarst, kes ei vasta käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud tingimusele.
§ 3. Lähtetoetuse taotlemine
(1) Lähtetoetuse saamiseks õigustatud arst esitab Sotsiaalministeeriumile
(edaspidi ministeerium) kirjaliku taotluse.
(2) Taotluses tuleb märkida:
1) taotleja ees- ja perekonnanimi, isikukood, elukoht, telefoninumber ja pangakonto
number;
2) omandatud eriarstiabi eriala ja residentuuri lõpetamise aasta, kui see on
asjakohane;
3) taotleja tervishoiutöötajana registreerimise kood;
4) eriarstiabi erialal tööle või tegutsema asumise kuupäev või kuupäevad;
5) taotleja nõusolek ministeeriumile lähtetoetuse taotlemise ja kasutamise aluseks
olevate asjaolude kontrollimiseks kolmandatelt isikutelt andmete saamiseks;
6) taotleja e-posti aadress ja märge lähtetoetuse andmise või lähtetoetuse andmisest
keeldumise otsuse elektroonilise kättetoimetamisega nõustumise kohta, kui taotleja
nõustub otsuse kättetoimetamisega elektrooniliselt;
7) selgitus toetuse maksmise vajalikkusest juhul, kui eriarst ei ole residentuuri
lõpetanud või taotluse esitamisel on residentuuri lõpetamisest möödunud rohkem kui
viis aastat.
(3) Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 541 lõikes 3 nimetatud tingimustele
vastav arst peab lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatule märkima taotluses:
1) taotleja tööandja või tööandjate nime, aadressi ja kontaktandmed;
2) taotleja töökoha või töökohad ja töökoormuse töökohal.
(4) Peremeditsiini erialal perearsti nimistu alusel perearstina tegutsev arst peab lisaks
käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatule taotluses märkima taotleja tööandja või
tööandjate nime, aadressi ja kontaktandmed või füüsilisest isikust ettevõtja
registrikoodi.
(5) Taotlusele tuleb lisada järgmised dokumendid:
1) residentuuri lõputunnistuse koopia, kui see on asjakohane;
2) taotleja tööandja või tööandjate kirjalik kinnitus või muu dokument, millest nähtub
tööandja nimi, töösuhte alguskuupäev, töötamine lähtetoetuse saamise õigust andval
erialal ja nimetatud erialal taotleja nädalane töökoormus tundides, välja arvatud
perearsti nimistu alusel perearstina tegutseva taotleja puhul;
3) perearsti nimistu alusel perearstina tegutseva taotleja kirjalik kinnitus või muu
dokument, millest nähtub perearstina tegutsemise alguskuupäev.
(6) Eriarstiabi eriala omandamise järel emapuhkusel, isapuhkusel või vanemapuhkusel
viibiva arsti või ajateenistuskohustuse täitmisele kutsutud kaitseväekohustuslase arsti
õigus taotleda lähtetoetust pikeneb vastavalt emapuhkusel, isapuhkusel või
vanemapuhkusel viibimise aja või ajateenistuskohustuse täitmise aja võrra. Taotlusele
tuleb lisada taotlemise õiguse pikenemist tõendavate dokumentide koopiad.
§ 4. Lähtetoetuse määramine ja maksmine
(1) Ministeerium kontrollib taotleja vastavust lähtetoetuse saamiseks kehtestatud
nõuetele ning taotluses esitatud andmete õigsust. Ministeeriumil on õigus vajaduse
korral nõuda taotlejalt täiendavaid andmeid, dokumente ja selgitusi.
(2) Ministeerium otsustab lähtetoetuse andmise või lähtetoetuse andmisest
keeldumise ja maksab lähtetoetuse taotluses märgitud arsti pangakontole hiljemalt
tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 542 lõikes 2 sätestatud tähtajaks.
(3) Lähtetoetuse andmise otsuses märgitakse tervishoiuteenuste korraldamise
seaduse § 541 lõigetes 3 või 4 sätestatud tingimustel eriarstina tööle või tegutsema
asumise kuupäev ning arsti kohustus tagastada talle väljamakstud lähtetoetus, kui arsti
pidev töötamine või tegutsemine tervishoiuteenuste korraldamise seaduse
§ 541 lõikes 3 või 4 sätestatud tingimustel lõpeb enne viie aasta möödumist
lähtetoetuse saamisest, välja arvatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse
§ 542 lõigetes 5 ja 6 sätestatud lähtetoetuse tagastamist välistavatel asjaoludel.
(4) Lähtetoetuse andmise otsuses märgitakse arsti kohustus teavitada ministeeriumi:
1) tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 541 lõikes 3 või 4 sätestatud tingimustel
eriarstina pidevalt töötamise või tegutsemise lõppemisest enne viie aasta möödumist
lähtetoetuse saamisest ning töötamise või tegutsemise lõppemise põhjusest;
2) tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 541 lõikes 3 või 4 sätestatud tingimustel
eriarstina töötamise staaži katkemisest rohkem kui kolmeks kuuks korraga viieaastase
perioodi kestel lähtetoetuse saamisest;
3) arsti viibimisest emapuhkusel või isapuhkusel või vanemapuhkusel või
ajateenistuskohustuse täitmisel, millega kaasneb eriarstina pidevalt töötamise või
tegutsemise peatumine ja arsti töötamise või tegutsemise kohustuse pikenemine
nimetatud aja võrra;
4) töökoha ja töökoormuse muutustest;
5) nimistuga perearst teeninduspiirkonna või tegevuskoha muutustest.
(5) Ministeerium keeldub lähtetoetuse andmisest, kui:
1) taotleja ei vasta lähtetoetuse saamiseks kehtestatud nõuetele;
2) taotleja on esitanud teadlikult valeandmeid.
(6) Ministeerium teeb lähtetoetuse andmise või lähtetoetuse andmisest keeldumise
otsuse taotlejale teatavaks kahe kuu jooksul vastavalt taotluses märgitud valikule
väljastusteatega tähtkirjaga või elektrooniliselt taotluses märgitud e-posti aadressil.
§ 5. Lähtetoetuse summa
Lähtetoetust makstakse kahekordses määras tervishoiuteenuste korraldamise
seaduse § 541 lõikes 3 või 4 nimetatud tingimustele vastavale eriarstile.
§ 6. Lähtetoetuse tagasinõudmine
(1) Lähtetoetust saanud arst on kohustatud tagastama talle väljamakstud lähtetoetuse
proportsionaalselt vähem töötatud ajaga, kui tema pidev töötamine või tegutsemine
tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 541 lõikes 3 või 4 nimetatud tingimustel
lõpeb enne viie aasta möödumist arvates toetuse saamisest.
(2) Töötamine või tegutsemine loetakse peatunuks lähtetoetust saanud arsti
emapuhkuse, isapuhkuse või vanemapuhkuse või ajateenistuskohustuse täitmise ajal
ning arsti töötamise või tegutsemise kohustus pikeneb nimetatud aja võrra. Töötamine
või tegutsemine loetakse pidevaks arsti töövõimetuse ajal või juhul, kui lähtetoetust
saanud isiku eriarstina töötamise staaž käesoleva seaduse § 54 1 lõigetes 3 ja 4
sätestatud tingimuste kohaselt ei katke viieaastase perioodi kestel rohkem kui kolmeks
kuuks korraga.
(3) Lähtetoetuse saaja peab ministeeriumi nõudel võimaldama kontrollida lähtetoetuse
tagastamise aluseks olevaid asjaolusid ning esitama ministeeriumi nõudel selgitusi ja
võimaldama tutvuda dokumentidega.
(4) Lähtetoetuse tagasinõudmiseks esitab ministeerium arstile lähtetoetuse
tagasimaksmise teatise.
(5) Lähtetoetus tuleb tagasi maksta lähtetoetuse tagasimaksmise teatise esitamisest
arvates kuni kolme aasta jooksul igal aastal vähemalt ühe kolmandiku suuruses osas
tagasimaksmisele kuuluvast lähtetoetuse summast. Ministeeriumi nõusolekul on
võimalik toetust tagasi maksta teistsugustel tingimustel.
§ 7. Määruse kehtetuks tunnistamine
Sotsiaalministri 26. augusti 2013. a määrus nr 28 „Eriarsti lähtetoetuse taotlemise,
maksmise ja tagasinõudmise kord” tunnistatakse kehtetuks.
§ 8. Määruse rakendamine
Määrust rakendatakse tagasiulatuvalt 30. juunist 2022. a.
(allkirjastatud digitaalselt)
Signe Riisalo
sotsiaalkaitseminister
tervise- ja tööministri ülesannetes
(allkirjastatud digitaalselt)
Maarjo Mändmaa
kantsler
Tervise- ja tööministri määruse eelnõu „Eriarsti lähtetoetuse andmine“ seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Määrus kehtestatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 542 lõike 7 alusel.
Määrus kehtestatakse terviktekstina. Vajadus tuleneb tervishoiuteenuste korraldamise
seaduse (TTKS) 30. juunil 2022. a jõustunud muudatusest, millega antakse määrusele § 542
lõikes 7 uus volitusnorm. Varem lähtetoetuste temaatikat käsitlenud sotsiaalministri määrus 28
„Eriarsti lähtetoetuse taotlemise, maksmise ja tagasinõudmise kord“ (vana määrus)
tunnistatakse kehtetuks. Paljud punktid eelnõus on võetud üle vanast määrusest. Osa sätteid
tuuakse seaduse tasandilt määruse tasandile või vastupidi. Lisaks on määruses sisulisi
muudatusi.
Olulisim sisuline muudatus tuleneb seaduses antud võimalusest maksta eriarsti lähtetoetust
erinevas summas, täpsemalt kuni kolmes määras. Üks määr on TTKS § 542 lõike 3 alusel
15 000 eurot. Määruses kehtestatakse toetuse suuruse määramise kriteeriumid. Teine oluline
muudatus võimaldab taotleda lähtetoetust ka hiljem kui viie aasta jooksul eriala omandamisest,
kui see on vajalik piirkonnas teenuse tagamiseks.
1.2. Määruse ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise
osakonna peaspetsialistid Kaily Susi (
[email protected], tel 6269 171) ja Katre Trofimov
(
[email protected], tel 6269 308).
Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik
Susanna Jurs (
[email protected], tel 6269 731)
1.3. Märkused
Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga.
Määruse eelnõu ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse
tähenduses.
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu kehtestatakse TTKS § 542 lõike 7 alusel.
Eelnõu koosneb kaheksast paragrahvist.
Paragrahviga 1 sätestatakse määruse reguleerimisala, milleks on seadusest tuleneva
volitusnormi järgi eriarsti lähtetoetuse määramise tingimused ning taotlemise, maksmise ja
tagasinõudmise kord. Kuna määruse pealkiri on lühem, ega väljenda kogu määruse sisu,
sätestatakse reguleerimisalas täpselt määruse sisu.
Paragrahviga 2 kehtestatakse lähtetoetuse määramise tingimused. Lähtetoetust saab
taotleda eriarst, kes on omandanud arsti eriala viie aasta jooksul taotluse esitamisest arvates
ja töötab väljaspool Tallinna linna, Tartu linna või nendega vahetult piirnevaid kohaliku
omavalitsuse üksuseid nimistu alusel tegutseva perearstina või eriarstina koormusega
vähemalt 30 tundi nädalas. Kui tervishoiuteenuseid on vaja tagada konkreetses piirkonnas,
võib toetust taotleda ka isik, kes ei vasta tingimusele, et on omandanud arsti eriala viie aasta
jooksul taotluse esitamisest arvates. Muudatus laiendab võimalike lähtetoetuse saajate ringi.
Äsja residentuuri lõpetanud arstid soovivad sageli esmalt suuremas kollektiivis kogemusi
omandada ning alles seejärel asuda mujale tööle. Kui ka varem eriala omandanud arstid
saavad vajadusel lähtetoetust kasutada, suureneb võimalus suurematest linnadest eemal
personali leida ning seal kvaliteetset arstiabi pakkuda.
Paragrahviga 3 reguleeritakse lähtetoetuse taotlemist.
Lõiked 3, 4 ja 6 on sisuliselt üle võetud vanast määrusest või toodud TTKSist määruse
tasandile, tegemata sisulisi muudatusi.
Lõikes 2 loetletakse, mida peab märkima lähtetoetuse avaldusse.
Lõike 2 punktid 1, 4, 5 ja 6 on samad nagu olid vanas määruses.
Lõike 2 punktis 2 lisandub lauseosale „omandatud eriarstiabi eriala ja residentuuri lõpetamise
aasta, “ lauseosa „kui see on asjakohane“. Muudatus on seotud eelnõu § 1 lõikega 4, mis
võimaldab teatud juhtudel taotleda toetust ka arstil, kellel on eriala omandamisest möödunud
üle viie aasta. Kuigi üha enam eriarste on läbinud residentuuri, on ka arste, kelle eriala on
registreeritud töökogemuse põhjal, ning sellisel juhul ei ole residentuuri lõpetamise aasta
märkimine asjakohane.
Lõike 2 punktis 3 asendatakse võrreldes vana määrusega sõnad „tervishoiutöötajana
registreerimise tõendi number“ sõnadega „tervishoiutöötaja registrikood“. Muudatus tehakse,
kuna vastavaid tõendeid enam seoses uue infosüsteemi kasutuselevõtuga ei väljastata.
Lõikesse 2 lisanduv punkt 7 on seotud eelnõu § 2 lõikega 2, mis võimaldab taotleda toetust ka
arstil, kellel on eriala omandamisest möödunud üle viie aasta, tagamaks tervishoiuteenust
vastavas piirkonnas. Sellisel juhul peab taotlusesse lisama argumentatsiooni toetuse
maksmise vajalikkusest.
Lõikega 5 kehtestatakse loetelu dokumentidest, mis tuleb taotlusele lisada.
Punktis 1 on „residentuuri lõputunnistuse koopia“ täiendatud lauseosaga „, kui see on
asjakohane“. See on seotud eelnõu § 1 lõikega 4, mis võimaldab teatud juhtudel taotleda
toetust ka arstil, kellel on eriala omandamisest möödunud üle viie aasta. Kuigi üha enam
eriarste on läbinud residentuuri, leidub ka arste, kelle eriala on registreeritud töökogemuse
põhjal.
Punktides 2 ja 3 jäetakse võrreldes vana määrusega välja sõnad „füüsilisest isikust
ettevõtjana“. Punktiga 2 on nõutud tööandja kinnitus, milles kajastub töösuhte algus ja taotleja
töökoormus, punkt 3 nõuab tegutsemise alguse kinnitamist, kui taotlejaks on nimistu alusel
tegutsev perearst. Vanas määruses oli juttu ainult füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsevast
perearstist, kuid tegutsemise äriline vorm ei ole siin oluline. Nimistuga tegutseva perearsti
puhul, olenemata sellest, kas ta osutab teenust füüsilisest isikust ettevõtjana või muus vormis,
ei ole seaduses ette nähtud ajalist töökoormust, vaid määravaks on nimistu alusel tegutsemine
(TTKS § 541 lg 3 ja 4). Samal põhjusel jäetakse punktis 3 välja sõnad „ja taotleja perearstina
tegutsemise nädalane töökoormus tundides.“
Paragrahviga 4 kehtestatakse lähtetoetuse määramise ja maksmise kord.
Sisulisi muudatusi, mis muudaks varasemat korda, ei tehta.
Paragrahviga 5 kehtestatakse lähtetoetuse summa.
Lähtetoetust makstakse kahekordses määras § 541 lõikes 3 nimetatud tingimustele vastavale
eriarstile ning kolmekordses määras sama paragrahvi lõikes 4 nimetatud tingimustele
vastavale eriarstile ehk nimistu alusel tegutsevale perearstile. TTKS sätestab, et lähtetoetust
võib maksta kuni toetuse kolmekordses määras, kui see on tingitud tervishoiuteenuse
tagamise vajadusest piirkonnas. Samuti näeb seadus ette, et lähtetoetust ei maksta, kui arsti
tegevuskoht asub Tallinna või Tartu linnas või nendega piirnevates kohaliku omavalitsuse
üksustes. Ei ole alust arvata, et arst võiks või saaks asuda lähtetoetuse taotlemiseks nõutava
koormusega tööle kohta, kus tema töötamine pole piirkonnas teenuse tagamiseks vajalik,
rääkimata nimistu võtmisest perearsti poolt. Lähtetoetus on püsinud sama suur viimased
kümme aastat. Seega on põhjendatud toetuse tõstmine kõigile.
Paragrahviga 6 reguleeritakse lähtetoetuse tagasinõudmist. Võrreldes kehtivaga muudatusi
ei tehta.
Paragrahviga 7 tunnistatakse vana määrus kehtetuks.
Paragrahv 8 sätestab määruse rakendumise aja tagasiulatuvalt 30. juunist 2022. a, kui jõustus
vastav TTKSi muudatus.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.
4. Määruse mõjud
Määruse mõjusid on hinnatud seaduseelnõuga 533SE.
5. Vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud
Määrusega muudetakse eriarsti lähtetoetust TTKS alusel, mis seab toetuse määraks 15 000
eurot. Kui varem on lähtetoetust makstud kõigile taotlejatele samas summas, 15 000 eurot,
siis nüüd võimaldab TTKS toetuse maksmist kuni kolmekordses määras ehk kuni 45 000 eurot.
Kavandatav määrus tõstab lähtetoetuse 30 000 euroni.
Eeldame, et toetuse tõstmine soodustab Tallinnast ja Tartust eemal asuvatesse
piirkondadesse tööle asumist ning taotlejate arv suureneb aastate lõikes sh käesoleval aastal.
Eelarves on 2023. ja järgnevatel aastatel 150 000 eurot (arvestuslik kulu). Arvestuse aluste
muutumise tõttu on esitatud RES 2023-2026 lisataotlus summas 300 000 eurot. Kui RES
protsessis raha eraldatakse, saab lähtetoetuste kulu katta suurusjärgus 450 000 eurot.
Lähtetoetuste nõudluse kasv tingib täiendavate vahendite vajaduse riigieelarvest.
Otseseid tulusid muudatustega ei kaasne.
6. Määruse jõustumine
Määrust rakendatakse tagasiulatuvalt alates 30. juunist 2022.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Määruse eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi EIS kaudu
ministeeriumidele ning arvamuse avaldamiseks Terviseametile, Eesti Haigekassale, Eesti
Perearstide Seltsile ja Eesti Arstide Liidule.
Rahandusministeerium Meie 08.07.2022 nr 1.2-2/99-1
Eelnõu kooskõlastamine
Esitame kooskõlastamiseks tervise- ja tööministri määruse „Eriarsti lähtetoetuse andmine“
eelnõu ja seletuskirja, mis on kättesaadavad eelnõude kooskõlastamise infosüsteemis
EIS.
Palume eelnõu kiireloomulisuse tõttu kooskõlastust kolme tööpäeva jooksul.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Signe Riisalo
sotsiaalkaitseminister
tervise- ja tööministri ülesannetes
Lisad:
1. Tervise- ja tööministri määruse „Eriarsti lähtetoetuse andmine“ eelnõu.
2. Tervise- ja tööministri määruse „Eriarsti lähtetoetuse andmine“ eelnõu seletuskiri
Lisaadressaadid:
Eesti Perearstide Selts
Eesti Arstide Liit
Eesti Haiglate Liit
Terviseamet
Eesti Haigekassa
Kaily Susi 6269 171
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: SOM/22-0831 - Eriarsti lähtetoetuse andmine
Kohustuslikud kooskõlastajad: Rahandusministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 13.07.2022 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/8d5dcca4-190a-4b54-82b9-9ae0fa97add3
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/8d5dcca4-190a-4b54-82b9-9ae0fa97add3?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main