Rahandusministeerium Meie 08.07.2022 nr 1.2-2/95-1
Eesti Haigekassa
Eelnõu kooskõlastamine
Esitame kooskõlastamiseks tervise- ja tööministri määruse „Töövõimetuslehe andmekoosseis
ja vormistamise ning haigekassale edastamise tingimused ja kord“ eelnõu koos seletuskirjaga.
Palume eelnõu kooskõlastada kolme tööpäeva jooksul.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Signe Riisalo
sotsiaalkaitseminister
tervise- ja tööministri ülesannetes
Lisad:
Määruse eelnõu
Seletuskiri
Helen Trelin 6269 252
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
Tervise- ja tööministri määruse „Töövõimetuslehe vormistamine ja edastamine
haigekassale“ seletuskiri
1. SISSEJUHATUS
1.1. Sisukokkuvõte
Määruse kehtestamise vajadus tuleneb tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise ja
sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusest (eelnõu SE 533), millega muudeti mh
ravikindlustuse seadust. Volitusnormi muutmise tõttu tunnistatakse kehtetuks sotsiaalministri
26. septembri 2002. aasta määrus nr 114 „Töövõimetuslehe andmekoosseis ja pabervorm
ning töövõimetuslehe registreerimise, väljakirjutamise ja haigekassale edastamise tingimused
ja kord“ (kehtiv määrus). Uue määruse sisu on suures osas kehtivast määrusest üle võetud,
struktuuri on muudetud õigusselguse huvides. Samuti on määruse muutmine vajalik, et viia
sätted kooskõlla eelnõuga SE 533 tehtud ravikindlustuse seaduse (RaKS) muudatustega.
Määrus kehtestatakse ravikindlustuse seaduse § 52 lõike 4 alusel.
Eelnõus kehtestatud töövõimetuslehtede väljastamise korralduse muudatused on tingitud
vajadusest muuta töövõimetushüvitiste välja kirjutamise süsteem läbipaistvamaks ja
täpsustada töövõimetuslehtede väljakirjutamise korda. Töövõimetuslehed väljastatakse juba
praegu enamjaolt elektrooniliselt ja eelnõu vastuvõtmise järgselt võib töövõimetuslehe
väljastada ka sidevahendite kaudu tervishoiuteenuse osutamise järgselt. Eraldi paberkandjal
töövõimetuslehe vormi määrusega ei kehtestata. Paberkandjal töövõimetuslehte võib
vajadusel endiselt välja kirjutada, oluline on, et paberkandjal töövõimetuslehele oleks kantud
määruses sätestatud andmekoosseis.
1.2. Määruse ettevalmistajad
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise
osakonna peaspetsialistid Helen Trelin (
[email protected], 6269 252) ja Kaily Susi
(
[email protected], 6269 171).
Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik
Susanna Jurs (
[email protected], 6260 731).
1.3. Märkused
Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga.
Määrus ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses.
2. EELNÕU SISU JA VÕRDLEV ANALÜÜS
Eelnõu kehtestatakse ravikindlustuse seaduse § 52 lõike 4 alusel.
Eelnõu koosneb neljateistkümnest paragrahvist.
Eelnõu §-s 1 kehtestatakse määruse reguleerimisala vastavalt ravikindlustuse seaduse
(edaspidi RaKS) § 52 lg 4 volitusnormile. Eelnõu reguleerib töövõimetuslehe andmekoosseisu
ja vormistamist ning töövõimetuslehe registreerimise, avamise, lõpetamise, kehtetuks
tunnistamist ja haigekassale edastamise tingimusi ning korda.
Eelnõu §-s 2 kehtestatakse töövõimetuslehe andmekoosseis.
Andmekoosseis on üle võetud vanast määrusest ja sõnastust on kaasajastatud arvestades
riiklike registrite vahelist elektroonilist andmevahetust.
Lõikega 1 sätestatakse töövõimetuslehe andmeväljade loetelu, mida on täiendatud vastavalt
eelnõus tehtavatele sisulistele muudatustele. Andmekoosseisu numeratsioon on jäetud
samaks võrreldes seni kehtiva määrusega. Numeratsiooni samaks jätmine on tingitud
haigekassa andmebaasi andmekoosseisu olemasolevatest andmeväljadest, mida esialgu ei
muudeta, kuna see nõuaks registrite vahelise infovahetuse muudatust laiemalt ja sellest
tulenevalt ka IT arendust. Eelnõu § 1 punkti 12 on võrreldes kehtiva määrusega koondatud
punktide 12-14 loendid kokku nimetuse alla „põetamine või hooldamine“, kuna nii detailset
loetelu kui kehtivas määruses, ei ole hoolduse ja põetuse liigiti vaja. Uue andmeväljana on
lisatud andmeväli töövõimetuslehe lõpetaja kohta, kui seda teeb TVL avajast erinev isik ( lg 1
p 12).
Eelnõu § 2 lg-ga 2 kehtestatakse võimalus kirjutada välja töövõimetuslehte paberkandjal.
Tingimused paberil töövõimetuslehe väljastamiseks ei muutu, seda võib ka edaspidi teha
erandkorras, kui töövõimetuslehe elektroonne väljakirjutamine ja selle edastamine
haigekassale pole tehniliselt objektiivsetel põhjustel võimalik. Paberil töövõimetuslehe vormi
eraldi ei kehtestata, paberkandjal töövõimetuslehele kantakse andmekoosseis vastavalt
eelnõu § 2 lg-le 1.
Eelnõu §-s 3 kehtestatakse töövõimetuslehe liigid.
Eelnõu § 3 on üle võetud kehtivast määrusest. Alates 1. aprillist 2022, kui jõustus uus
perehüvitiste seaduse regulatsioon ja vanemapuhkuse korraldus, ei ole töövõimetuslehe
liikideks enam sünnitusleht ja lapsendamise leht. Töövõimetuslehe liike on kaks – haigusleht
ja hooldusleht. Nimetatud muudatus sisaldub juba ka kehtivas määruses.
Eelnõu §-s 4 kehtestatakse töövõimetuslehtede väljastamise õigus.
Eelnõu § 4 lg 1 on seotud RaKS § 52 lõikega 2, mille alusel on alates 1. juulist 2022. a ka
õdedele antud õigus avada ja lõpetada töövõimetuslehti. Seni oli töövõimetuslehtede avamise
ja lõpetamise õigus ainult arstidel ja ämmaemandatel. Töövõimetuslehte võib väljastada
tervishoiutöötaja (edaspidi tervishoiutöötaja), kes teeb kindlaks kindlustatud isiku ajutise
töövõimetuse ja osutab talle tervishoiuteenust.
Eelnõu § 4 lg 2 sätestab õdede õiguse töövõimetuslehti avada ja lõpetada vastavalt RaKS §
52 lg-le 22. Õel on haigus- ja hoolduslehe avamise ja lõpetamise õigus haiguse, vigastuse,
karantiini või kindlustatud isiku põetamise korral.
Eelnõu §-s 5 kehtestatakse töövõimetuslehtede avamise regulatsioon.
Eelnõu § 5 lg-s 1 sätestatu kohaselt võib töövõimetuslehti avada haigus- või hooldusjuhtumi
korral peale kindlustatu, hooldatava või põetatava läbivaatust või neile teenuse osutamist ka
sidevahendi teel. Covid-19 puhangu ajal tõusetus vajadus avada ja lõpetada töövõimetuslehti
ka peale tervishoiuteenuse osutajaga konsulteerimist sidevahendite teel ilma, et patsient
füüsiliselt vastuvõtule tuleks. Tulenevalt hädaolukorra ajal kehtinud erisustest kasutati seda
võimalust üsna ulatuslikult ja haigus- ja hoolduslehti avati telefonikonsultatsioonide ja
videokonsultatsioonide (kaugvastuvõttude) käigus. Selline praktika on end õigustanud ja
tervishoiuteenuse osutajate ning patsientide poolt hästi vastu võetud. Seetõttu on vajalik anda
ka tavaolukorras määruse tasandil õigus avada ja lõpetada töövõimetuslehti peale
tervishoiuteenuse osutamist või tervishoiutöötajaga konsulteerimist kaugvastuvõttude käigus
ja sidevahendite teel.
Eelnõu § 5 lg-s 2 on kehtestatud tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimise korraldus
töövõimetuslehe väljakirjutamisel. Sama põhimõte on kehtivas määruses reguleeritud § 4 lg-s
4. Võrreldes kehtiva määrusega on eelnõus täpsustatud sätte sõnastust. Töövõimetuslehe
avamisel peab tervishoiutöötaja tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerima vastavalt
tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 42 lõike 3 alusel valdkonna eest vastutava ministri
määrusega kehtestatud korrale.
Eelnõu § 5 lg 3 sätestab kohustuse märkida töövõimetuslehe avamisel ka eeldatav
töövabastuse lõppemise kuupäev. Võrreldes kehtiva määrusega on tegemist uue sättega. Seni
kehtiva määruse kohaselt ei ole töövabastuse eeldatava lõppemise kuupäeva märkimine
vajalik, kuigi töövõimetusleht antakse välja kindla kestvusega. Töövabastuse lõppemise
prognoosi on tervishoiutöötajal võimalik hinnata väga paljude tervislike seisundite puhul ja
seetõttu on oluline töövõime taastumise eeldatava kuupäeva märkimine juba töövõimetuslehe
avamisel. Eelnõu § 5 lg 3 on seotud eelnõu § 8 lg-ga 4, kus sätestatakse tervishoiuteenuse
osutajatele õigus lõpetada töövõimetusleht etteulatuvalt kuni 8 kalendripäeva ilma patsienti
uuesti vastuvõtule kutsumata. See säästab nii patsiendi kui ka tervishoiuteenuse osutaja aega
ning vähendab järjekordi, kuna töövõimetuslehe lõpetamist taotlevad patsiendid, kellel
töövõime taastumise prognoosi kohaselt töövõimetusleht lõpetatakse, ei pea enam selleks
toiminguks eraldi tervishoiutöötaja vastuvõtule tulema.
Eelnõu § 5 lg 4 kohaselt on tervishoiutöötajal kohustus avada ja lõpetada töövõimetusleht
tervishoiuteenuse osutamise kuupäeval. Andmed tuleb edastada samal kuupäeval
elektroonselt haigekassa andmekogusse. Töövõimetuslehe avamise ja lõpetamise ning
haigekassa andmekogusse esitamise nõue on reguleeritud ka kehtiva määruse § 2 lg-s 3.
Võrreldes kehtiva määrusega on kohustuse sõnastus muudetud selgemaks.
Eelnõu § 5 lg 5 loob võimaluse avada töövõimetuslehte tagantjärgi. Tagantjärgi võib
töövõimetuslehe avada, kui kindlustatud isik haigestub või hoolduse või põetuse vajadus tekib
nädalavahetusel, rahvuspühal või riigipühal ja isik teavitab sellest tervishoiutöötajat
sidevahendite teel või vastuvõtule tulles vahetult järgneval tööpäeval ja kui kindlustatud isiku
haigestumise kohta on tehtud kanne tervise infosüsteemi.
Eelnõu §-s 6 kehtestatakse järgneva töövõimetuslehe väljakirjutamise regulatsioon.
Eelnõu § 6 lg 1 on võrreldes kehtiva määruse § 5 lg-ga 2 sisult uuenenud säte. Kui
töövõimetuslehte tuleb pikendada, siis väljastatakse töövõimetusleht eelmisele järgnevana
vähemalt iga 30 kalendripäeva järel. Kehtiva määruse § 5 lg 4 sätestab, et kindlustatud isiku
ajutise töövõimetuse ajal kindlaks tehtud teisest haigusest või vigastusest tingitud ajutise
töövõimetuse korral lõpetatakse väljakirjutatud haigusleht ja kirjutatakse välja uus esmane
haigusleht. Uue esmase haiguslehe väljastamine ja eelmise lõpetamine kindlustatud isiku
jätkuva haiguse puhul ei ole mõistlik. Tegemist on sama haiguse jätkumisega ja iga uue
haiguslehe avamisega rakendub uuesti ka inimese omaosalus.
Eelnõu § 6 lg 1 sõnastusest on teadlikult välja jäetud ka viide teisele haigusele. Sätte
eesmärgiks on ka see, et juhul, kui inimesel tekib ajutise töövõimetuse ajal teine haigus, siis
väljastataks talle töövõimetusleht eelmisele järgnevana. Töövõimetuse jätkumisel juhul, kui
lisandus mõni kaasnev haigus, ei ole samuti vaja väljastada isikule uut esmast haiguslehte.
Uue haiguslehe väljastamine siis, kui isik on jätkuvalt haige, on täiendav koormus tööandjale,
kes peab haiguslehte menetlema ja täiendav kulu inimesele (taas omaosalus).
Eelnõu § 6 lg 2 on sisult sama võrreldes kehtiva määruse § 21 ja § 22. Säte on sõnastatud
selgemaks. Töövõimetusleht avatakse järgnevana, kui kindlustusjuhtum leiab aset välisriigis
viibimise ajal ja isik pöördub Eestis tervishoiutöötaja poole hiljemalt viie kalendripäeva jooksul
välisriigi arsti tõendil märgitud viimast tervishoiuteenuse osutamise kuupäeva või ravi
lõppemise eeldatavat kuupäeva. Järgnev haigusleht avatakse välisriigi arsti tõendil märgitud
viimasele tervishoiuteenuse osutamise kuupäevale või ravi lõppemise eeldatavale kuupäevale
järgnevast kuupäevast.
Eelnõu §-s 7 kehtestatakse haiguslehe väljastamise erijuhud.
Eelnõu § 7 lg 1 reguleerib haiguslehe väljastamist raseduse tõttu terviseseisundile vastava töö
andmisel või teenistuja ajutiselt teisele ametikohale viimisel või teenistustingimuste ajutisel
kergendamisel. Sätet on võrreldes kehtiva määrusega muudetud seoses perehüvitiste
seaduse muudatuste jõustumisega 1. aprillist 2022. Haigusleht 30 päeva kaupa paranemiseni
või emapuhkuse või isapuhkuse või vanemapuhkuse määramiseni.
Eelnõu § 7 lg 2 on samuti seotud perehüvitiste seaduse muudatuste jõustumisega 1. aprillist
2022, millega viidi sünnitusleht ja sünnituspuhkus üle perehüvitiste seadusesse. Raseduse
katkestamisel meditsiinilistel näidustustel või raseduse iseeneslikul katkemisel enne raseduse
22. nädalat kirjutatakse töövõimetuse ajaks välja haigusleht. Enne raseduse 22. nädalat
toimunud sünnituse korral kirjutatakse elusalt sündinud lapse korral välja haigusleht, mis
lõpetatakse 22. nädalal sünnituslehe väljakirjutamise päevale eelneval päeval.
Muudatus on tingitud sellest, et alates 22. rasedusnädalast sündinud loodet loetakse surnult
sünniks ning tekib õigus ema vanemahüvitisele ja sellega kaasnevale emapuhkusele.
Eelnõu § 7 lg-d 3 ja 4 reguleerivad juhtumeid, kui hooldusleht tuleb anda mitme isiku
hooldamiseks. Mitme isiku samaaegseks hooldamiseks või põetamiseks avatakse üks
hooldusleht. Samas hooldusjuhtumis põetajate vahetumisel avatakse uus hooldusleht
eelmisele järgnevana. Mitme isiku järjestikuseks hooldamiseks või põetamiseks avatakse uus
esmane hooldusleht vastavalt haigestumise järjekorrale.
Eelnõu §-s 8 kehtestatakse töövõimetuslehe lõpetamise regulatsioon.
Eelnõu § 8 lg-tes 1 ja 2 sätestatakse töövõimetuslehe lõpetamise tingimused. Eelnõu § 8 lg-s
1 sätestatakse, et töövõimetusleht lõpetatakse pärast tervishoiutöötajaga konsulteerimist
töövõime taastumise päeval või hooldus- või põetusvajaduse lõppemise päeval (kaasa
arvatud) või kui isik sureb, välja arvatud juhul, kui töövõimetuslehe avamisel on
töövõimetuslehele kantud töövõime prognoositav taastumise kuupäev. Viimasel juhul lõppeb
töövõimetusleht sellel kuupäeval, kui isik ei pöördu töövõimetuslehe pikendamiseks uuesti
tervishoiutöötaja vastuvõtule.
Eelnõu § 8 lg-s 2 kehtestatakse nõue, et juhul, kui kindlustatud isik ei ilmu kokku lepitud ajal
vastuvõtule või ei kontakteeru tervishoiutöötajaga kokku lepitud ajal ilma mõjuva põhjuseta,
lõpetab tervishoiutöötaja töövõimetuslehe kolme tööpäeva jooksul kokkuleppe rikkumise
kuupäevaga. Kui isiku mitteilmumine on põhjendatud, siis töövõimetuslehte rikkumise tõttu ei
lõpetata.
Eelnõu § 8 lg 3 on kehtiva määrusega võrreldes uus regulatsioon. Kehtiva määruse § 5 lg 5
on teise tervishoiuteenuse osutaja juures töötava arsti või ämmaemanda poolt väljakirjutatud
töövõimetuslehe lõpetamist keelav norm.
Eelnõu § 8 lg-ga 3 antakse tervishoiutöötajale õigus lõpetada ka teise tervishoiutöötaja poolt
või teise tervishoiuteenuse osutaja juures välja kirjutatud haigus- või hooldusleht. See
regulatsioon on kooskõlas RaKS § 52 lg-ga 2 ja vajalik määruse tasandil sätestada juhuks, kui
tervishoiuteenust osutaval tervishoiutöötajal tekib vajadus avada uus töövõimetusleht või
jätkuv töövõimetusleht algsest haigusest teisel põhjusel, kuid patsiendi teisele
tervishoiuteenuse osutajale üle andnud tervishoiutöötaja on jätnud eelneva töövõimetuslehe
lõpetamata.
Samuti ei piirata eelnõuga enam teise tervishoiutöötaja poolt ja/või teise tervishoiuteenuse
osutaja juures väljakirjutatud töövõimetuslehe lõpetamise õigust ainult arsti õigusega
töövõimetuslehte lõpetada, vaid see õigus on jäetud tervishoiutöötaja üldiseks õiguseks.
Kuni 30. juunini 2022. a puudus õdedel RaKSist tulenev õigus töövõimetuslehti avada ja
lõpetada. Covid-19 puhangu perioodil alustasid ja lõpetasid tulenevalt tervishoiu hädaolukorra
eriregulatsioonist lisaks arstidele ja ämmaemandatele ka kõik õed töövõimetuslehti. Korduvalt
oli probleemiks see, et näiteks Tallinnas asuva tervishoiuteenuse osutaja juures töötava õe,
ämmaemanda või arsti poolt välja kirjutatud töövõimetuslehte ei saanud lõpetada patsiendi
mujal asuv elukohajärgne perearst või pereõde, õde, eriarst või ämmaemand, kuna määruses
puudus vastav toimingut lubav regulatsioon. Seetõttu on põhjendatud ja vajalik anda määruse
tasandil kõikidele tervishoiutöötajatele õigus lõpetada teise tervishoiutöötaja poolt
väljakirjutatud töövõimetuslehti ning mitte piirata seda õigust ainult konkreetse
tervishoiuteenuse osutaja arstide, õdede või ämmaemandatega.
Samuti ei ole eeltoodud põhjustel mõistlik anda töövõimetuslehe lõpetamise õigust ainult
arstile arvestades asjaolu, et RaKS § 52 lg 2 töövõimetuslehe väljakirjutamise õigust enam
tervishoiutöötajate tasandil eraldi ei piira ning õed hakkavad järjest enam töövõimetuslehti
välja kirjutama. Teise tervishoiutöötaja poolt väljakirjutatud töövõimetuslehe lõpetamise õiguse
andmine ainult arsti pädevusse looks olukorra, kus ka õe või ämmaemanda poolt
väljakirjutatud töövõimetuslehe peaks igal juhul lõpetama arst. See suurendaks asjatult arstide
koormust ning ei täidaks RaKS § 52 lg-s 2 sätestatud eesmärki.
Eelnõu § 8 lg-s 4 sätestatakse tervishoiuteenuse osutajatele õigus lõpetada töövõimetusleht
etteulatuvalt kuni 8 kalendripäeva ilma patsienti uuesti vastuvõtule kutsumata. See säästab nii
patsiendi kui ka tervishoiuteenuse osutaja aega ning vähendab järjekordi, kuna
töövõimetuslehe lõpetamist taotlevad patsiendid, kellel töövõime taastumise prognoosi
kohaselt töövõimetusleht lõpetatakse, ei pea enam selleks toiminguks eraldi tervishoiutöötaja
vastuvõtule tulema.
Eelnõu § 8 lg 5 reguleerib haigekassa õigust avatud, kuid kasutamata töövõimetuslehed
lõpetada. Avatud ja lõpetamata töövõimetuslehti (lehe avamise kp järgi) on haigekassa
infosüsteemis üleval: ajavahemikust 2018.a – 609 tk; 2019.a – 2242 tk; 2020.a – 2167 tk ja
01.01-08.12.2021.a – 2761 tk. Kehtivas määruses puudus seni võimalus neid töövõimetuslehti
kustutada.
Uue regulatsiooni kohaselt juhul, kui tervishoiutöötja on jätnud haigekassa andmekogusse
saadetud avatud töövõimetuslehe lõpetamata, on haigekassal õigus tunnistada need
töövõimetuslehed hüvitamisele mitte kuuluvateks 120 päeva möödumisel alates
töövõimetuslehe alguse kuupäevast ning sellega need süsteemist eemaldada.
Eelnõu §-ga 9 kehtestatakse ajutise töövõimetuse hüvitise saamise piirangu kande tegemine.
Korraldus on reguleeritud ka seni kehtiva määruse §-9. Eelnõus on kehtiva määruse § 9 sätete
sõnastust täpsustatud ning koondatud 2 lõikesse kokku.
Eelnõu § 9 lg 1 sätestab selgemalt, et juhul, kui kindlustatud isik põhjustas liiklusõnnetuse ja
tema joove on tuvastatud liiklusseaduse alusel kehtestatud korras ekspertiisiga, teeb arst
töövõimetuslehele sellekohase kande ja isikul puudub õigus saada ajutise töövõimetuse
hüvitist.
Eelnõu § 9 lg 2 sätestab ajutise töövõimetushüvitise saamise piirangu, kui kindlustatud isik või
põetatav isik eirab tervishoiutöötaja määratud meditsiiniliselt põhjendatud ravi, mille tõttu on
tervenemine takistatud. Sel juhul teeb töövõimetuslehe lõpetaja haigus- või hoolduslehele
sellekohase kande ning isikul puudub õigus saada ajutise töövõimetuse hüvitist.
Eelnõu §-s 10 kehtestatakse tööandja poolt töövõimetuslehe kinnitamise andmete koosseis.
Andmekoosseis on sama, mis kehtivas määruses.
Eelnõu §-s 11 kehtestatakse Tööinspektsiooni poolt edastatavad andmed. Võrreldes kehtiva
määrusega sisu ei muutu. Haigekassa kontrollib enne tööõnnetustega seotud
töövõimetushüvitiste väljamaksmist andmeid töökeskkonna andmekogust X-tee kaudu.
Eelnõu §-s 12 kehtestatakse töövõimetuslehel andmete muutmise kord.
Eelnõu § 12 lg-s 1 kehtestatakse, et töövõimetuslehele parandamise taotlus tuleb teha Eesti
Haigekassale elektrooniliselt ja lg-ga 2 kehtestatakse haigekassa kohustus teavitada
töövõimetuslehel tehtud muudatustest tööandjat. Lg-ga 3 kehtestatakse tervishoiutöötaja
õigus tunnistada avatud töövõimetusleht kehtetuks, kui kindlustatud isik töövõimetuslehe
kasutamisest loobub. Kui avatud staatuses töövõimetusleht on juba jõudnud tööandjani, siis
märgib tööandja töövõimetuslehele andmed kindlustatud isiku töötamise kohta
töövõimetuslehe perioodil. Lg-ga 4 kehtestatakse töövõimetuslehe kehtetuks tunnistamise
korraldus, kui töövõimetuslehe lõpetamise andmed on juba haigekassale esitatud. Sel juhul
saab tervishoiutöötaja taotleda töövõimetuslehe kehtetuks tunnistamist õiendi alusel.
Eelnõu §-s 13 kehtestatakse kehtiva määruse kehtetuks tunnistamine.
Eelnõu § 14 on määruse rakendussäte. Määrust rakendatakse tagasiulatuvalt alates 30.
juunist 2022 ja selle aluseks on RaKS muudatuste jõustumine 30. juunil 2022.
Euroopa Liidu õigusallikatega seonduvat määruse eelnõus reguleeritud ei ole ning eelnõu
ettevalmistamisel ei ole aluseks võetud teiste riikide õigusakte.
3. MÄÄRUSE MÕJUD
Eelnõu muudatused on kas redaktsioonilised või seotud 30. juunil 2022. a kehtima hakanud
RaKS muudatustega.
Sotsiaalne, sh demograafiline ning rahaline mõju
Sihtrühm on kõik tervishoiuteenuse osutajad, kindlustatud isikud ja haigekassa. Kuna
töökorralduslikult määruse kehtestamisega seni kehtiv regulatsioon oluliselt ei muutu, siis on
muudatuse mõju väike.
Mõju on olemas õdede osas, kuna nendel puudus kuni 30.06.2022. a. õigus töövõimetuslehti
avada ja lõpetada. Mõju ulatus ei ole suur, sest Covid-19 puhanguga seoses rakendus
tervishoius hädaolukord ning õed avasid ja lõpetasid töövõimetuslehti ka juba sellel perioodil.
Kindlustatud isikute osas loob määrus soodsamad tingimused töövõimetuslehtede avamiseks
ja lõpetamiseks sidevahendite teel osutatud tervishoiuteenuste järgselt. Samuti ei pea
kindlustatud isik enam pöörduma eraldi tervishoiutöötaja vastuvõtule selleks, et
töövõimetuslehte lõpetada, kui töövõimetuslehe avamisel on eeldatav töövõime taastamise
kuupäev töövõimetuslehele kantud. See hoiab kokku tervishoiutöötajate tööaega, kuna nad ei
pea avama eraldi vastuvõttu ja hoiab kokku ka patsientide aega.
Määrusega ei kaasne täiendavaid kulutusi riigieelarvele ega haigekassa eelarvele.
Koondmõju riigiasutuste, ettevõtjate ja/või kodanike halduskoormusele
Muudatustega ei kaasne täiendavat halduskoormust haigekassale, tööandjatele ega
tervishoiuteenuse osutajatele. Samuti ei suurenda muudatused Eesti Haigekassa
töökoormust.
6. MÄÄRUSE RAKENDAMINE
Määrust rakendatakse tagasiulatuvalt 30. juunist 2022. a. Määruse rakendamine 30. juunist
2022. a on seotud ravikindlustuse seaduse muudatustega, mis jõustusid 30. juunil 2022. a.
Määruse rakendamine nimetatud kuupäevast ei too Eesti Haigekassale, tervishoiuteenuse
osutajatele ega tööandjatele kaasa täiendavaid rahalisi kohustusi.
7. EELNÕU KOOSKÕLASTAMINE
Eelnõu esitatakse EIS kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja Eesti
Haigekassale ning tutvumiseks Eesti Arstide Liidule, Eesti Õdede Liidule, Haiglate Liidule ja
Eesti Perearstide Seltsile.
Määruse nr 21 EELNÕU
06.07.2022
MINISTRI MÄÄRUS
Töövõimetuslehe vormistamine ja edastamine
haigekassale
Määrus kehtestatakse ravikindlustuse seaduse § 52 lõike 4 alusel.
§ 1. Määruse reguleerimisala
Määrusega kehtestatakse töövõimetuslehe andmekoosseis ning töövõimetuslehe
registreerimise, avamise, lõpetamise, kehtetuks tunnistamise ja Eesti Haigekassale (edaspidi
haigekassa) edastamise tingimused ning kord.
§ 2. Töövõimetuslehe andmekoosseis
(1) Töövõimetuslehe andmekoosseis on:
1) dokumendi number (omistab haigekassa);
2) liik (haigusleht või hooldusleht);
3) järgneva töövõimetuslehe korral esmase töövõimetuslehe number (esmasel
töövõimetuslehel jääb nimetatud andmeväli tühjaks);
4) kindlustatud isiku isikukood, eesnimi ja perekonnanimi;
5) hooldatava isikukood, eesnimi ja perekonnanimi (hoolduslehe korral); välismaalasest
hooldatava korral, kui hooldataval puudub Eesti isikukood, sisestada isikukoodi kohale
hooldatava sünniaeg kujul aaaa-kk-pp;
6) diagnoosikood rahvusvahelise haiguste ja tervisega seotud probleemide statistilise
klassifikatsiooni kümnenda väljaande RHK 10 järgi;
7) tööst vabastamise põhjus numbri ja sõnadega (1. haigestumine; 2. kutsehaigus; 3.
olmevigastus; 4. liiklusvigastus; 5. tööõnnetus; 6. tööõnnetus liikluses; 7. tööõnnetuse
tagajärjel tekkinud tüsistus/haigestumine; 8. vigastus riigi või ühiskonna huvide kaitsmisel ja
kuriteo tõkestamisel; 10. karantiin; 12. põetamine või hooldamine; 17. terviseseisundile
vastava töö andmine või üleviimine kergemale ametikohale; 18. liiklusvigastuse tagajärjel
tekkinud tüsistus/haigestumine; 19. haigestumine või vigastus raseduse ajal (märgitakse
raseda kaardi või eriarsti poolt väljastatud tõendi alusel); 20. elundi või vereloome tüvirakkude
annetus);
8) töövabastuse alguse ja lõpu kuupäev (pp.kk.aaaa);
9) hüvitamise piirangud (joove; ravi eiramine, hüvitamise piirangu kuupäev (pp.kk.aaaa);
10) töövõimetuslehe lõpetamise kuupäev;
11) töövõimetuslehe kehtetuks tunnistamise kuupäev (pp.kk.aaaa);
12) töövõimetuslehe avanud ja/või lõpetanud tervishoiutöötaja eriala kood, registreerimiskood,
ees- ja perekonnanimi;
13) tervishoiuteenuse osutaja nimi ja äriregistri kood.
(2) Töövõimetuslehe võib väljastada paberil ravikindlustuse seaduse § 52 lõikes 11 sätestatud
juhul. Paberil väljastatud töövõimetuslehel peab kajastuma lõike 1 andmekoosseis.
§ 3. Töövõimetuslehe liigid
Töövõimetuslehe liigid on haigusleht ja hooldusleht.
§ 4. Töövõimetuslehe väljastamise õigus
(1) Töövõimetuslehe väljastamise õigus on ravikindlustuse seaduse § 52 lõikes 2 nimetatud
tervishoiutöötajal (edaspidi tervishoiutöötaja), kes teeb kindlaks kindlustatud isiku ajutise
töövõimetuse ja osutab talle tervishoiuteenust.
(2) Õel on haiguse või vigastuse, karantiini või kindlustatud isiku hooldamise korral
töövõimetuslehe avamise ja lõpetamise õigus.
§ 5. Töövõimetuslehe avamine
(1) Töövõimetusleht avatakse ravikindlustuse seaduse § 51 lõike 1 punktides 1–3 ja 5 ning
§ 51 lõikes 4 nimetatud kindlustusjuhtumi korral peale kindlustatu, hooldatava või põetatava
läbivaatust või neile teenuse osutamist sidevahendi teel.
(2) Töövõimetuslehe avamisel peab tervishoiutöötaja tervishoiuteenuse osutamise
dokumenteerima vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 42 lõike 3 alusel
valdkonna eest vastutava ministri määrusega kehtestatud korrale.
(3) Avamisel märgitakse töövõimetuslehele töövabastuse prognoositav lõppemise kuupäev või
tulevase vastuvõtu kuupäev.
(4) Tervishoiutöötaja avab ja lõpetab töövõimetuslehe kindlustatud isikule tervishoiuteenuse
osutamise päeval ning edastab andmed samal päeval elektroonselt haigekassa
andmekogusse.
(5) Tagasiulatuvalt võib töövõimetuslehe avada, kui kindlustatud isik haigestub või hoolduse
või põetuse vajadus tekib nädalavahetusel, rahvuspühal või riigipühal ja isik teavitab sellest
tervishoiutöötajat sidevahendite teel või vastuvõtule tulles vahetult järgneval tööpäeval ja kui
kindlustatud isiku haigestumise kohta on tehtud kanne tervise infosüsteemi.
§ 6. Järgneva töövõimetuslehe väljastamine
(1) Töövõimetusleht väljastatakse eelmisele töövõimetuslehele järgnevana vähemalt iga 30
kalendripäeva järel.
(2) Töövõimetusleht avatakse järgnevana, kui ravikindlustuse seaduse § 51 lõike 1 punktis 1
nimetatud kindlustusjuhtum leiab aset välisriigis viibimise ajal ja isik pöördub Eestis
tervishoiutöötaja poole hiljemalt viie kalendripäeva jooksul välisriigi arsti tõendil märgitud
viimast tervishoiuteenuse osutamise kuupäeva või ravi lõppemise eeldatavat kuupäeva.
Järgnev haigusleht avatakse välisriigi arsti tõendil märgitud viimasele tervishoiuteenuse
osutamise kuupäevale või ravi lõppemise eeldatavale kuupäevale järgnevast kuupäevast.
§ 7. Töövõimetuslehe avamise erijuhud
(1) Raseduse tõttu terviseseisundile vastava töö andmisel või teenistuja ajutiselt teisele
ametikohale viimisel või teenistustingimuste ajutisel kergendamisel väljastatakse haigusleht
30 päeva kaupa paranemiseni või emapuhkuse või vanemapuhkuse määramiseni.
(2) Raseduse katkestamisel meditsiinilistel näidustustel või raseduse iseeneslikul katkemisel
enne raseduse 22. nädalat kirjutatakse töövõimetuse ajaks välja haigusleht. Enne raseduse
22. nädalat toimunud sünnituse korral kirjutatakse elusalt sündinud lapse korral välja
haigusleht, mis lõpetatakse 22. nädalal sünnituslehe väljakirjutamise päevale eelneval päeval.
(3) Mitme isiku samaaegseks hooldamiseks või põetamiseks avatakse üks hooldusleht.
Samas hooldusjuhtumis põetajate vahetumisel avatakse uus hooldusleht eelmisele
järgnevana.
(4) Mitme isiku järjestikuseks hooldamiseks või põetamiseks avatakse uus esmane
hooldusleht vastavalt haigestumise järjekorrale.
§ 8. Töövõimetuslehe lõpetamine
(1) Töövõimetusleht lõpetatakse pärast tervishoiutöötajaga konsulteerimist töövõime
taastumise päeval või hooldus- või põetusvajaduse lõppemise päeval (kaasa arvatud) või kui
isik sureb, välja arvatud lõikes 4 sätestatud juhul.
(2) Kui kindlustatud isik ei ilmu kokku lepitud ajal vastuvõtule või ei kontakteeru
tervishoiutöötajaga kokku lepitud ajal ilma mõjuva põhjuseta, lõpetab tervishoiutöötaja
töövõimetuslehe kolme tööpäeva jooksul kokkuleppe rikkumise kuupäevaga.
(3) Tervishoiutöötajal on õigus lõpetada teise tervishoiutöötaja poolt välja
kirjutatud töövõimetusleht. Toimingu õigsuse eest vastutab töövõimetuslehe lõpetaja.
(4) Tervishoiutöötaja võib töövõimetuslehe lõpetada etteulatuvalt kuni kaheksa kalendripäeva
kindlustatut, hooldatavat või põetatavat korduvalt läbi vaatamata.
(5) Kui tervishoiutöötja on jätnud haigekassa andmekogusse saadetud avatud
töövõimetuslehe lõpetamata, on haigekassal õigus tunnistada need hüvitamisele mitte
kuuluvateks 120 päeva möödumisel alates töövõimetuslehe alguse kuupäevast.
§ 9. Ajutise töövõimetuse hüvitise saamise piirangu kanne töövõimetuslehel
(1) Kui kindlustatud isik põhjustas liiklusõnnetuse ja joove on tuvastatud liiklusseaduse alusel
kehtestatud korras ekspertiisiga, teeb arst töövõimetuslehele sellekohase kande.
(2) Kui kindlustatud isik või põetatav isik eirab tervishoiutöötaja määratud meditsiiniliselt
põhjendatud ravi, mille tõttu on tervenemine takistatud, teeb töövõimetuslehe lõpetaja
töövõimetuslehele sellekohase kande.
§ 10. Tööandja poolt töövõimetuslehe kinnitamine
Tööandja edastab haigekassale elektroonselt järgmised andmed:
1) äriregistri kood või füüsilisest isikust tööandja isikukood;
2) kalendrikuu kokkulepitud töötasu suurus eurodes esmasele töövõimetuslehele märgitud
töövabastuse alguspäevale eelnenud päeval;
3) tervishoiutöötaja otsuse alusel terviseseisundile vastava töö või kergemale ametikohale
üleviimise perioodi alguse ja lõpu kuupäev (pp.kk.aaaa);
4) tervishoiutöötaja otsuse alusel terviseseisundile vastava töö või kergemale ametikohale
üleviimise perioodil tööandja poolt makstav töötasu eurodes;
5) kergemale tööle üleviimise ajal haigus- või hoolduslehel viibimise periood;
6) periood, millal kindlustatud isikul puudub õigus saada hüvitist ravikindlustuse seaduse § 60
lõigetest 2 või 4 või § 61 lõikest 2 tulenevalt, alguse ja lõpu kuupäevad (pp.kk.aaaa);
7) põhjus, miks kindlustatud isikul puudub õigus saada hüvitist tulenevalt ravikindlustuse
seaduse § 60 lõigetest 2 või 4 või § 61 lõikest 2;
8) arvelduskonto andmed juhul, kui kindlustatud isiku arvelduskonto andmed haigekassa
andmekogus puuduvad.
§ 11. Tööinspektsiooni poolt edastatavad andmed
(1) Kui töövabastuse põhjusteks on 2. kutsehaigus, 5. tööõnnetus, 6. tööõnnetus liikluses, 7.
tööõnnetuse tagajärjel tekkinud tüsistus/haigestumine, siis kontrollib haigekassa enne ajutise
töövõimetuse hüvitise väljamaksmist töökeskkonna andmekogust X-tee kaudu tööõnnetuse
või kutsehaigestumise raporti olemasolu.
(2) Tööinspektsioon edastab tööõnnetuse toimumise või kutsehaigestumise kuupäeva ja
raporti numbri.
§ 12. Töövõimetuslehe andmete muutmine
(1) Töövõimetuslehe andmete muutmise taotlused esitatakse haigekassale elektrooniliselt.
(2) Haigekassa teavitab tööandjat parandustest, mis mõjutavad tööandja poolset hüvitise
maksmist.
(3) Kui kindlustatud isik loobub avatud staatuses töövõimetuslehest, võib tervishoiutöötaja
töövõimetuslehe kehtetuks tunnistada. Kui avatud staatuses töövõimetusleht on jõudnud
tööandjani, siis märgib tööandja töövõimetuslehele andmed kindlustatud isiku töötamise kohta
töövõimetuslehe perioodil.
(4) Pärast töövõimetuslehe lõpetamise andmete edastamist haigekassale saab
tervishoiutöötaja taotleda töövõimetuslehe kehtetuks tunnistamist õiendi alusel.
§ 13. Määruse kehtetuks tunnistamine
Sotsiaalministri 26. septembri 2002. aasta määrus nr 114 „Töövõimetuslehe andmekoosseis
ja pabervorm ning töövõimetuslehe registreerimise, väljakirjutamise ja haigekassale
edastamise tingimused ja kord“ tunnistatakse kehtetuks.
§ 14. Määruse rakendamine
Määrust rakendatakse tagasiulatuvalt 30. juunist 2022. a.
Signe Riisalo
sotsiaalkaitseminister
tervise- ja tööministri ülesannetes
Maarjo Mändmaa
kantsler
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: SOM/22-0827 - Töövõimetuslehe vormistamine ja edastamine haigekassale
Kohustuslikud kooskõlastajad: Rahandusministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 13.07.2022 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/c034261f-82c0-4470-8056-237cfe3230f1
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/c034261f-82c0-4470-8056-237cfe3230f1?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main