dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Seisukoha küsimine

Rahandusministeerium · 7. juuli 2022
Viit
15-3/5707-1
Registreeritud
7. juuli 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Kuusalu Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-3 KOV planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
15-3/2022
Vastutaja
Lea Teeääre (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Regionaalhalduse osakond, Harju talitus)
Lahendamise tähtaeg
6. august 2022

Failid

  • 📎Detailplaneeringu algatamine.asice2824 KB
  • 📎E-kiri.pdf62 KB
  • 📎Seisukoha küsimine.rtf

Sisu (failidest)

Keskkonnaamet 07.07.2022 nr 7-1/1747-1 [email protected] Rahandusministeerium [email protected] Seisukoha küsimine Kuusalu Vallavalitsusele on laekunud taotlus Kaberla küla Lehe kinnistule (35201:001:0297) detailplaneeringu algatamiseks. Detailplaneeringuga soovitakse eraldada Lehe kinnistust kaasomandis olev, hoonestatud ala suurusega ca 1700 m2. Kuusalu valla üldplaneeringu kohaselt osaliselt asub planeeritav ala Üldplaneeringu kohaselt asub Lehe kinnistu haja-asustuses, alvarite alal, mis on määratud detailplaneeringu kohustusega alaks. Minimaalseks krundisuuruseks üldplaneeringu kohaselt on antud alal 3600 m2. Esitatud ettepanek on vallavalitsuse hinnangul kehtivat üldplaneeringut muutev. Vastavalt taotluses toodule on koostatud keskkonnamõjude strateegilise hindamise eelhinnang ning koostatud detailplaneeringu algatamise eelnõu koos lähteülesandega. Palume seisukohti detailplaneeringu algatamise ja strateegilise keskkonnamõju hindamise vajaduse määramise osas. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Terje Kraanvelt Vallavanem Lisad: 1. Taotlus detailplaneeringu algatamiseks; 2. Detailplaneeringu algatamise, lähteülesande kinnitamise ning keskkonnamõjude hindamise mittealgatamise korralduse eelnõu. Mõisa tee 17 Kiiu alevik Telefon +372 6066 370 Arvelduskonto EE742200001120050586 74604 Harjumaa Faks +372 6066 371 Swedbank Reg. Kood 75033496 E-post [email protected] Veeb http://www.kuusalu.ee Kadi Raudla [email protected] OTSUS EELNÕU Kiiu xx . xxxx 20 2 2 nr Kaberla küla Lehe kinnistu detailplaneeringu algatamine, keskkonnamõjude strateegilise hindamise algata mata jätmine ning lähteülesande kinnitamine Kuusalu Vallav alitsusele on laekunud taotlus Kaberla küla Lehe kinnistule ( 35201:001:0297 ) detailplaneeringu algatamiseks. Detailplaneeringuga soovitakse eraldada Lehe kinnistust kaasomandis olev, hoonestatud ala suurusega ca 1700 m 2 . Kuusalu valla üldplaneeringu kohaselt osaliselt asub planeeritav ala Üldplaneeringu kohaselt asub Lehe kinnistu haja -asustuses, alvarite alal, mis on määratud detailplaneeringu kohustusega alaks. Minimaalseks krundisuuruseks üldplaneeringu kohaselt on antud alal 3600 m 2 . Esitatud ettepanek on üldplaneeringut muutev . Üldplaneeringu muutmine on p õhjendatav asjaoluga, et tegemist on hoonestatud alaga, mille eraldamine hoonestamata kinnistu osast ei põhjusta keskkonnas olulist muudatust. Juurdepääs kinnistule on tagatud osaliselt avaliku kasutusega Haavakannu- Umblauka teelt (3530002) või Merimetsa teelt (nr 3530327) ja üle eraomandis olevate kinnistute. Kuusalu vallavolikogu keskkonna- ja ehituskomisjon tutvus esitatud taotlusega 11 . 0 5 .20 2 2 koosolekul ning otsustas toetada detailplaneeringu algatamist . Detailplaneeringu koostamise korraldajaks on Kuusalu Vallavalitsus . Algatajaks ning kehtestajaks Kuusalu Vallavolikogu (aadress Mõisa tee 17 Kiiu alevik Kuusalu vald 74 604 Harjumaa; [email protected] ; 606 6370). Detailplaneeringu koostamise algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise või algatamata jätmise otsusega saab tutvuda valla kodulehel www.kuusalu.ee . Tulenevalt planeerimisseaduse paragrahvi 124 lõikest 6 , keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi ka KeHJS ) § 6 lõike 2 punktist 22 ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust, täpsustatud loetelu“ paragrahvi 16 lõikest 1 peab Kuusalu Vallavalitsus andma eelhinnangu selle kohta, kas detailplaneeringuga kavandatava tegevusega kaasneb eeldatavasti oluline keskkonnamõju. Eelhinnang on koostatud Keskkonnaministeeriumi poolt 2015 a tellitud „KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine“ juhendmaterjali põhjal. Keskkonnamõju strateegilise hindamise vajaduse üle otsustamiseks on koostatud eelhinnang arvestades KSH eelhinnangu juhendit ( R.Kutsar , täiendatud 2018 Keskkonnaministeeriumi poolt). Koostatud eelhinnang on toodud käesoleva korralduse eelnõu lisas 1. Eelhinnangu kokkuvõtte kohaselt Detailplaneeringuga ei kavandata olulise keskkonnamõjuga tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustumist või loodusvarade taastumisvõime ületamist. Tegevustega kaasnevad võimalikud mõjud on vaid ehitusaegsed mõjud. Avariiolukordade esinemise tõenäosus on väga väike. Kavandatav tegevus ei mõjuta ebasoodsalt Natura 2000 võrgustiku alade terviklikkust ega kaitse-eesmärki. Ilma üksikasjaliku hindamiseta on võimalik eeldada (lähtudes kavandatava tegevuse ulatusest), et oluline ebasoodne mõju ei ole tõenäoline. Kavandatava tegevusega ei kaasne ebasoodsat mõju kaitstavatele liikidele ja elupaikadele. Arvestades planeeringuala lähiümbrust ja keskkonnatingimusi ning asjaolu, et planeeringuga kaasnevad mõjud on eeldatavalt väikesed ning jäävad planeeringuala ning selle lähinaabrite ulatusse, ei kahjusta inimeste tervist, vara, ei põhjusta keskkonnas olulisi pöördumatuid muudatusi ega ületa eeldatavalt piirkonna keskkonnataluvust, võib keskkonnamõju strateegilise hindamise jätta algatamata. Keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik planeerimisseaduse § 126 lõike 1 punkti 12 kohaselt detailplaneeringu menetluse käigus. Vastavalt KeHJS paragrahv 33 lõikes 6 toodule esitab Kuusalu vallavalitsus koostatud eelnõu asjaomastele asutustele seisukoha võtmiseks. Rahandusministeerium esitas oma seisukoha ( xxxx ), mille kohaselt…. Keskkonnaamet esitas oma seisukoha ( xxxx ), mille kohaselt …….. Lähtudes eeltoodust, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvi 6 lõikest 1, planeerimisseaduse paragrahvi 4, lõikest 1 ja lõikest 2, paragrahvist 12, paragrahvi 124 lõi getest 6 ja 10, paragrahvi 1 42 lõi kest 6, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse paragrahvi 6 lõike 2 punktist 10, paragrahvi 33 lõike 2 punkti de st 1 , 3 ja 4 , paragrahvi 35 lõikest 5 Vabariigi Valitsuse 29.08.2005.a määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust, täpsustatud loetelu“, paragrahvi 1 3 punktist 2 , koostatud eelhinnangust, Kuusalu Vallavolikogu 19.12.2001.a otsusega nr 68 kehtestatud Kuusalu valla üldplaneeringust, ja vallavalitsuse xx . xx .202 2 ettepaneku algatada detailplaneering, Kuusalu Vallavolikogu o t s u s t a b: Algatada Kaberla küla Lehe kinnistu ( 35201:001:0297 ) detailplaneering . Mitte algatada detailplaneeringule keskkonnamõjude strateegili ne hindami ne vastavalt l isas 1 toodud eelhinnangule. Kinnitada detailplaneeringu lähteülesanne vastavalt lisale 2. Otsust on võimalik vaidlustada Tallinna Halduskohtus 30 päeva jooksul planeeringu kehtestamisest teada saamise päevast alates. Otsus jõustub teatavakstegemisest. (a llkirjastatud digitaalselt ) Ulve Märtson volikogu esimees Esitaja: vallavalitsus Lisa 1 Kuusalu Vallavolikogu xxx.202 2 .a otsusele nr KABERLA KÜLA LEHE KINNISTU DETAILPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE EELHINNANG Tulenevalt planeerimisseaduse § 124 lõikest 6 , planeerimisseaduse § 142 lõikest 6 ja keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse ( edasipidi KeHJS ) § 33 lg 2 punk t 4, lõigetes 3 - 6, § 33 lõi kes 1 punkti 4 , § 35 lõikest 5 , § 6 lõike 2 punkti 22 ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest. Strateegilise planeerimisdokumendi ja kavandatava tegevuse lühikirjeldus Detailplaneeringu eesmärgiks on Kaberla küla Lehe kinnistule ( katastriüksus 35201:001:0297 ) jagamine ja olemasoleva hoone rekonstrueerimine. Kinnistul paikneb ehitisregistri järgi hoone (ehitisregistri kood 120686696) ja maa-ameti kaardirakenduse järgi 3 abihoonet. Planeeringuala hõlmab Kaberla küla Lehe maaüksust (katastriüksus 35201:001:0297; sihtotstarve maatulundusmaa 100%; pindala 2,01 ha), mis asub Kaberla küla edelaosas. Juurdepääs kinnistule on võimalik uuelt rajatavalt teelt. Lehe maaüksusest moodustab kõlvikuliselt 1,24 ha metsamaa , 0,57 ha looduslik rohumaa, 0,17 ha õuemaa ja 0,03 ha muu maa . Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega Missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi strateegilisi planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit Eesti üleriigilise planeeringu 2030 + kohaselt on võrdselt hinnatud kompaktsed linnas, eeslinnad ja traditsioonilised külad. Maapiirkonnad pakuvad inimestele elukoha privaatsust, toimetulekut sõltumata välistest oludest ja looduslikku elukeskkonda. Tähtsal kohal on ühenduvus kohalike ja maakondlike keskustega. Lehe kinnistu asub kaugel suurimatest keskustest, aga paikneb privaatses ja looduskaunis kohas. Kavandatav tegevus on kooskõlas Eesti üleriigilise planeeringuga. Harju Maakonnaplaneeringu 2030+ visioonis on toodud välja linnalise ja maapiikonnale omase ruumi selge eristumine Tallinna väliselt. Tähtis on taristute arendamine ning loodusliku ja atraktiivse elukeskkonna säilimine. Igapäevaelu toimimisel on suur roll ühendustel oluliste keskustega. Kinnistu paikneb tähtsamate taristute läheduses. Kavandatav tegevus on kooskõlas Harju maakonnaplaneeringuga. Kuusalu valla arengukava 201 2-2032 toob välja Kuusalu valla visiooni, milleks on Kuusalu on tegusa kogukonnaga, turvaline, head haridust, mitmekesiseid töökohti ja vaba aja veetmise võimalust pakkuv vald, kus lõimuvad pärandkultuur ja loodus. Kavandatav tegevus on kooskõlas Kuusalu valla arengukavaga. Kavandatud tegevusega ei muudeta kinnistu vee või kanalisatsiooni lahendust . Kuusalu valla üldplaneeringu kohaselt kuulub kinnistu hajaasustuse piirkonda. Tegemist on alavarite alaga, mis on detailplaneeringu kohustusega. Hajaasustuses on minimaalne krundi suurus 3600 m 2 . Loodav kinnistu saab olema ligikaudu 1700 m 2 . Detailplaneering on üldplaneeringut muutev detailplaneering. Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 1 . Väljavõte Kuusalu valla üldplaneeringust Strateegilise planeerimisdokumendi, sealhulgas jäätmekäitluse või veekaitsega seotud planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel KeHJS on sätestatud põhimõte, et kui detailplaneeringuga planeeritakse võimalikku olulist keskkonnamõju kaasa toovat tegevust või sellega muudetakse kõrgemalseisvat strateegilist planeerimisdokumenti (üldplaneeringut), siis tuleb kaaluda keskkonnamõjude strateegilise hindamise teostamist. Käesolev detailplaneering on üldplaneeringut muutev. Põhimõte kaaluda keskkonnamõju strateegilise hindamise teostamist on kooskõlas ka Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktidega, sest vastava põhimõtte sätestab ka Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2011/92/EL. Samuti tuleb rakendada detailplaneeringu menetluses Euroopa Liidu keskkonnaalastes õigusaktides sätestatud säästvuse, ettevaatlikkuse ja vältimise põhimõtteid. Detailplaneeringu realiseerumisel ei minda vastuollu Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktidega. Mõjutava keskkonna kirjeldus Loodusvarade väljaselgitamisel ja keskkonna vastupanuvõime hindamisel lähtutakse Maa-ameti muldade, geoloogia, kitsenduste, maardlate, looduskaitse ja Natura 2000, kultuurimälestiste ja maaparandussüsteemide kaardirakenduste ning Keskkonnaagentuuri Keskkonnaregistri andmetest. Maakasutus Planeeringuala hõlmab Kaberla küla Lehe maaüksust (katastriüksus 35201:001:0297; sihtotstarve maatulundusmaa 100%; pindala 2,01 ha), mis asub Kaberla küla kirdeosas. Ehitisregistri andmetel paikneb kinnistul 1 hoone ja lisaks paikneb maa-ameti kaardirakenduse andmetel kinnistul 3 hoonet . Maaüksus piirne b igast küljest Merimetsa (katastriüksus 35201:001:0569) kinnistu. Vee kasutus Hoonete kasutamisel kulub olmevett ja tuleb ära juhtida reovett. Täpsed kogused ei ole teada ning need selguvad detailplaneeringu menetluse käigus. Kinnistu on hoonestatud ning selle tõttu võib eeldada, et käesolevalt kasutatakse käesolevalt vett. Planeeringualal on põhjavesi looduslikult nõrgalt kaitstud maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes. Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 2 Planeeringu põhjavee kaitstus (nõrgalt kaitstud ala) Planeeringualal on Ülem-Devoni veekompleksi, Narva veepideme ja Siluri-Ordoviitsiumi (S-O) veekompleksi lõhelised ja karstunud kivimid veeandvusega &lt;0,1 l/sm Muude loodusressursside kasutus Alal ei esine maavarasid. Kavandatav tegevus ei too kaasa muutusi maavarade kasutuses. Kavandatava tegevusega kaasneb vajadus energia, ehitusmaterjalide, kütuse jms järele, kuid mitte mahus, mis põhjustaks olulist keskkonnamõju. Looduskeskkonna kirjeldus Pinnas Maa-ameti geoloogia kaardirakenduse järgi avaneb aluspõhjas Alam- ja Kesk-Ordoviitsiumi ladestiku Toila, Sillaoru, Pakri, Loobu, Rokiškise ja Kandle kihistu glaukoniitlubjakivi, ooidlubjakivi , lubjakivi, liivakas lubjakivi ja lubiliivakivi. Kinnistu kõrgus jääb 37,5 - 39 m vahemikku ning kõrgus väheneb põhja suunas. Vastavalt Eesti pinnase radooniriski kaardile on planeeritaval alal kõrge radoonisisaldusega pinnas (150-250 kBq /m 3 ). Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 3 . Planeeringuala radooniriski kaart Taimestik ja loomastik Kinnistu on osaliselt hoonestatud ning muus osas on looduslik keskkond säilinud. Kinnistu on valdavalt kaetud metsamaaga. Looduslik rohumaa on säilinud hoonestusalast põhjas ning juurdepääsu tee juures. Piirkonnas on levinud rohumaa ja põlumaa lagendikud ning metsastunud alade killud. Metamassiivide vahel on piisavad loomade varjevõimalused olemas nende vahel liikumiseks. Tõenäoliselt on kinnistul esindatud nii metsadele iseloomulik kui ka põldudele iseloomulik loomastik ja taimestik. Maa-ameti mullakaardi alusel leiduvad alal leetjad gleimullad (GI), väga õhukesed ja õhukesed madalsoomullad (M` ja M``), gleistunud leostunud muld ( Kog ), gleistunud koreserikas leostunud muld ( Korg ) ja küllastunud turvastunud mullad (Go1) (Joonis 4). Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 4 . Planeeringuala mullastiku kaart Veestik Planeeringuala asub nõrgalt kaitstud põhjaveega alal. Kinnistu ida ja lõunapiiri läbib registreerimata kraav. Kaitstavad loodusobjektid ja Natura 2000 võrgustiku alad Planeeringualal ei leidu EELIS andmete kohaselt (05.07.2022) inventeeritud kaitse-eesmärgil olevaid elupaigatüüpe ja liike. Lehe kinnistu põhjaosas leidub looduskaitseline objekt Ubari tamm. Planeeringutegevusega ei kavandata tegevusi Ubari tamme ega selle piiranguvööndi läheduses. 3. 5 Ajaloolise, kultuurilise või arheoloogilise väärtusega maastikud ja kohad Vastavalt Maa-ameti kaardirakendusele ei asu kinnistul ega selle lähiümbruses kultuurimälestisi. 4. Tegevusega eeldatavalt kaasnev mõju 4.1 Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid 4.1.1 Mõju pinnasele Detailplaneeringu eesmärgiks on kinnistu jagamine ja hoone rekonstrueerimine. Kinnistu jagamisega ega hoone ümberehitamisega ei avaldu negatiivset mõju pinnasele. Planeeringu käigus rajatakse ka juurdepääsu tee uuele kinnistule. Mõjud on lokaalsed, lühiajalised ja pöördumatud . Kaevanditest eemaldatud pinnase koguste ja hilisema käitlemise kohta info puudub. Täpne mõju suurus ja ulatus ei ole teada, kuid eeldatavasti ei kaasne tööga olulist negatiivset mõju. Tööde käigus võib sõltuvalt kaevetööde sügavusest, ilmastikutingimustest ja kasutatavast tehnoloogiast, ehitusaladele koguneda sademe- ja pinnavett. 4.1.2 Mõju veestikule Planeeringu elluviimisel ei rajata uusi hooneid, ega rajatisi, mille toimimiseks on vaja veevarusid. Juurdepääsutee rajamisel muutub kinnistu pinnamood vähem vastuvõtlikuks sademeveele. Loodusliku taimestik kaob ning selle asemele rajatakse tõenäoliselt pinnas- või kruusatee. Kaob looduslik taimestik, mis kasutab ära langeva sademevee. Seega väheneb infiltratsioon. Ei ole põhjust eeldada, et tee rajamisega esineb negatiivne mõju veestikule. 4.1.3 Mõju õhule Planeeringu elluviimisel kaasneb mõningane õhusaaste ehitustegevuse käigus. Tõenäoliselt kasutatakse juurdepääsutee rajamisel ehitustehnikat. Sellisel juhul on tegemist lühiajalise mõjuga, mis lõppeb tee valmimisel. Detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad mõjud (õhusaaste, valgusreostus, müra, vibratsioon), mis võivad tekitada ohtu inimese tervisele ei suurene määral, mida saab pidada oluliseks. Samuti on õnnetuste esinemise tõenäosus väike. 4.1.4 Mõju kliimale Kavandatava ehitustegevusega kaasneb ehitusmaterjalide tootmine ja tarbimine, mille käigus emiteeritakse muuhulgas õhku kasvuhoonegaase. Arvestades tegevuse mahtu ei ole oodata sellest tingituna olulist mõju kliimamuutustele. 4.2 Oht inimese tervisele või keskkonnale Planeeringuala ümbruses puuduvad ohtlikud ettevõtted. Planeeritava elluviimisega ei kaasne eeldatavalt ohtu inimese tervisele või keskkonnale, sh ei muutu õnnetuste esinemise tõenäosus. Detailplaneeringu elluviimise järgselt täiendavate avariiolukordade tekkimist ette ei ole näha. Oht inimese tervisele avaldub ehitusprotsessis. Õnnetuste vältimiseks tuleb kinni pidada ehitusprojektis ning tööohutust määravates dokumentides esitatud nõuetest. Ehitusprotsessis tuleb kasutada vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid tuleb hooldada, et vältida võimalikku keskkonnareostust nt lekete näol. Töötajad peavad olema spetsiaalse hariduse ja teadmistega. Nii on võimalik vältida ka ohtu keskkonnale, mis võib tekkida, kui töötajad ei ole kompetentsed. Detailplaneeringu elluviimise järgselt on võimalik, et esineb avariiolukordasid, mille tulemusena reostub või saastub pinnas, pinnavesi, põhjavesi, õhk. Arvestades planeeringu olemust ei ole põhjust arvata, et suureneb avarii olukorra tekkimine. 4 .3 Mõju suurus ja ruumiline ulatus sh geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond Kavandatav tegevus ei muuda ala ilmet ning ruumilist struktuuri. Planeeringualale ei kavandata olulise ruumilise mõjuga objekte. Täiendavat valgusreostust ei kaasne. Planeeringuala asub juba hoonestatud seega ei avaldu ka ruumilist mõju. 4.4 Eeldatavalt mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sh looduslikud iseärasused, kultuuripärand ja intensiivne maakasutus Kavandatu tulemusena ei muutu olemasoleva maa sihtotstarve. Lehe kinnistul on ehitusregistri andmetel üks elamu. Ka kõrval kinnistu on hoonestatud. Kavandatav tegevus ei avalda eeldatavalt olulist mõju ala väärtusele ja tundlikkusele kui järgitakse looduskaitseseaduses sätestatut. 4.5 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku alale Lehe kinnistu lähim looduskaitseline objekt Ubari tamm. Lähim ehitustegevus tammele hõlmab juurdepääsutee rajamist. Tee ehitus on puust sellisel kaugusel, et ei ole tõenäoline, et planeeringu elluviimisega kaasneb negatiivne mõju kaitsealusele objektile. Muud kaitstavad loodusobjektid ning Natura 2000 võrgustiku alad planeeringuala läheduses puuduvad. Sellest tulenevalt ei kaasne planeeritud tegevusega olulist negatiivset mõju kaitstavatele loodusobjektidele ega Natura 2000 võrgustiku aladele. 4.6 Mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus , sealhulgas kumulatiivne ja piiriülene mõju Teadaolevalt ei ole planeeringualal algatatud teisi projekte, antud kehtivaid tegevuslubasid, projekte mille algatamise taotlus on esitatud, aga KMH/KSH algatamise otsus on langetamata, projekte, mis on tagasilükatud, kuid arendaja poolt kohtusse kaevatud. Seega planeeringuga ei kaasne koostoimet teiste projektidega. Tegemist on ühekordse protsessiga. Kavandataval tegevusel puudub eeldatavalt piirülene mõju. 5. Asjaomaste asutuste seisukohad Tulenevalt KeHJS § 33 lõikest 6 tuleb KSH vajalikkuse üle otsustamisel enne otsuse tegemist küsida seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, edastades neile seisukoha võtmiseks KeHJS § 33 lõike 3 punktides 1 ja 2 ning lõigetes 4 ja 5 nimetatud kriteeriumide alusel tehtud otsuse eelnõu. Detailplaneeringu algatamise eelnõu koos lisadega saadeti xx.xx.xxxx seisukoha kujundamiseks Keskkonnaametile. Keskkonnaamet oli xx.xx.xxxx kirjaga nr xxxx seisukohal, et eelhinnangu kohaselt ei ole Kuusalu aleviku Liivapõllu kinnistu detailplaneeringu koostamisel vajalik läbi viia KSH- d. Keskkonnaamet oli seisukohal, lähtudes teadaolevast informatsioonist, et kavandatava tegevusega ei kaasne eeldatavalt planeeritava tegevusega olulist keskkonnamõju, mis tingiks KSH algatamise vajalikkuse. 6. Kokkuvõte Detailplaneeringuga ei kavandata olulise keskkonnamõjuga tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustumist või loodusvarade taastumisvõime ületamist. Tegevustega kaasnevad võimalikud mõjud on vaid ehitusaegsed mõjud. Avariiolukordade esinemise tõenäosus on väga väike. Kavandatav tegevus ei mõjuta ebasoodsalt Natura 2000 võrgustiku alade terviklikkust ega kaitse-eesmärki. Ilma üksikasjaliku hindamiseta on võimalik eeldada (lähtudes kavandatava tegevuse ulatusest), et oluline ebasoodne mõju ei ole tõenäoline. Kavandatava tegevusega ei kaasne ebasoodsat mõju kaitstavatele liikidele ja elupaikadele. Arvestades planeeringuala lähiümbrust ja keskkonnatingimusi ning asjaolu, et planeeringuga kaasnevad mõjud on eeldatavalt väikesed ning jäävad planeeringuala ning selle lähinaabrite ulatusse, ei kahjusta inimeste tervist, vara, ei põhjusta keskkonnas olulisi pöördumatuid muudatusi ega ületa eeldatavalt piirkonna keskkonnataluvust, võib keskkonnamõju strateegilise hindamise jätta algatamata. Keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik planeerimisseaduse § 126 lõike 1 punkti 12 kohaselt detailplaneeringu menetluse käigus. Eelhinnangu koostas: Margus Kirss keskkonnaspetsialist Lisa 2 Kuusalu Vallavolikogu xxx. 20 22 .a otsusele nr KABERLA KÜLA LEHE KINNISTU DETAILPLANEERINGU LÄHTEÜLESANNE Kaberla küla Lehe kinnistu : Kinnistu pindala: 2,01 ha Katastritunnus: 3520 1 :00 1 :0 297 . Kinnistu senine maakasutuse sihtotstarve: 100 % maatulundusmaa. Lehe k innistu l asub ehitisregistri andmetel naaberkinnistuga (Merimetsa, 35201:001:0569)reaalosadeks jagatud kaksik elamu (120686696 ) . Abihooneid ehitisregistris ei kajastu. Detailplaneeringu kehtestamiseks esitamise tähtaeg: kolme aasta jooksul alates algatamise otsusest. I LÄHTEÜLESANDE KOOSTAMISE ALUS Taotlus detailplaneeringu algatamiseks . Kuusalu valla üldplaneering. II DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ÜLESANNE Lehe kinnistust ca 1700 m 2 suuruse, olemasoleva hoonestusega osa eraldamine, uue elamukrundi moodustamine . S ihtotstarvete, hoonestusala ja ehitusõiguste määramine. Kavandatavatele maaüksustele aadresside ettepaneku esitamine. Liikluskorralduse (sh alates avaliku kasutusega teest servituudilepingute sõlmimine) ja tehnovarustuse lahendamine. Heakorrastuse ja haljastuse lahendamine. Ehitisregistri andmete korrastamiseks vajalike ettepanekute esitamine. Kõigi vajalike piirangute ja servituu dialade määramine. III ARVESTAMISELE KUULUVAD VAREM KOOSTATUD JA KOOSTAMISEL OLEVAD PROJEKTID Kuusalu valla üldplaneering. IV OLEMASOLEVAD GEODEETILISED ALUSPLAANID JA GEOLOOGILISED UURIMISTÖÖD Digitaalne Eesti põhikaart M 1:10 000. V NÕUTAVAD GEODEETILISED ALUSPLAANID JA GEOLOOGILISED UURIMISTÖÖD Teostada topo -geodeetilised uurimistööd M 1: 500 koos tehnovõrkudega. Detailplaneeringu aluskaardiks võtta digitaalselt mõõdistatud topo -geodeetiline alusplaan täpsusega M 1:500 (mitte vanem kui kaks aastat). Mõõdistus peab kajastama planeeritava maaüksuse ümber olevat 15,0 m laiust ala ning naaberkinnistul asuvat hoonestust. Topo -geodeetiline alusplaan koos uurimistöö aruandega esitada kooskõlastamiseks Kuusalu Vallavalitsuse ehitusspetsialistile enne eskiislahenduse koostamist. VI NÕUDED KOOSTATAVALE DETAILPLANEERINGULE Detailplaneering koostada topo -geodeetilisel alusplaanil mõõtkavas M 1:500 ja peab kajastama olemasolevat olukorda: katastriüksuse piire, olemasolevat hoonestust, rajatisi sh tehnovõrke, haljastust ning maastiku kõrguslikku mõõdistust. Detailplaneering koostada planeerimisseaduses ette nähtud mahus ja vastavalt riigihalduse ministri 17.10.2019 määrusele nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“. Detailplaneeringuga lahendada krundi heakord, säilitatav/rajatav haljastus ning anda lahendus jäätmekäitluse (kogumine, sorteerimine, äravedu ) kohta. Hoonetele esitatavad olulisemad arhitektuursed ja ehituslikud nõuded esitada planeeringu kruntimise ja ehitusõiguse plaanil ehk põhijoonisel ja seletuskirjas. Planeeringu seletuskirjas esitada kontaktvööndi analüüs ning planeeritava sobivus antud alale. 5. Ehitusõigus esitada planeeritava krundi peal tabelina. Ehitusõigus sisaldab alljärgnevaid andmeid: 5.1 Kavandatud krundi kasutamise sihtotstarvet; 5.2 Kavandatavate hoonete lubatud maksimaalset arvu krundil; 5.3 Kavandatavate hoonete lubatud maksimaalset kõrgust meetrites. 6. Kavandatavate hoonete lubatud maksimaalse ehitusaluse pinna arvestus peab vastama Majandus- ja Kommunikatsiooniministri 24.detsembri 2001. a määrusele nr 69 „Ehitise tehniliste andmete loetelu“ § 17 lõikest 1 ja 2. Hoonete ehitusaluse pinna sisse ei loeta rajatiste aluseid pindu sh katmata terrasside alust maad. 7.Tehnovõrkude koondplaanil näidata ära kõik planeeritud tehnovõrgud (kaablid, torustikud ja liinid) koos vajalike liiniservituutide või kaitsevööndite ära näitamisega võimalusel koondplaanil ja/või põhijoonisel. Vajalikud võimsused esitada seletuskirja. 8.Lahendada vertikaalplaneerimine ning sade- ja drenaaživee ärajuhtimine. Planeeringuga mitte halvendada naaberaladelt vee ärajuhtimise võimalusi. 9. Detailplaneeringu seletuskirjas tuua välja planeeringu elluviimisega kaasnevad mõjud neid leevendavad keskkonnatingimused. 1 0. Enne detailplaneeringu kehtestamist sõlmida detailplaneeringu elluviimiseks vajalikud halduslepingud ning notariaalsed kokkulepped. VII NÕUTAVAD DETAILPLANEERINGU KOOSKÕLASTUSED/KOOSTÖÖ Päästeameti Põhja päästekeskus. Tehnovõrkude valdajad, tehniliste tingimuste väljastajad. 3. Planeeringualal olevate k innistu te omanik ud . 4. Need maaomanikud ja maakasutajad, kelle maale teid ja/või tehnovõrke planeeritakse või kelle maakasutust kitsendatakse. IX DETAILPLANEERINGU KEHTESTAMISEKS VAJALIKUD TOIMINGUD Kuusalu Vallavalitsusega sõlmida koostamise ja korraldamise finantseerimise leping koheselt pärast algatamise korralduse teatavaks tegemisest. Detailplaneeringu eskiis esitatakse Kuusalu Vallavalitsusele tutvumiseks ja vajadusel korrektuuride tegemiseks. 3. Vallavalitsusele esitatud eskiis peab sisaldama vähemalt: 3.1 Väljavõtet üldplaneeringust; 3.2 Planeeritava maa-a la kontaktvööndi analüüsi; Eskiisi seletuskirja; Eskiisi põhijoonist, mis sisaldab: hoonestuskava, põhimõttelist liikluskorraldust, põhimõttelist haljastuse ja tehnovarustuse lahendust. 4. Vajadusel korrigeeritud detailplaneeringu eskiis esitatakse Kuusalu Vallavalitsusele tutvumiseks ja avaliku arutelu korraldamiseks. Kuusalu Vallavalitsus korraldab detailplaneeringu avaliku arutelu. Vastav teade ilmub maakonnalehes Sõnumitooja ning valla kodulehel www.kuusalu. ee . 5. Kõigi kooskõlastustega detailplaneering esitatakse digitaalselt vastavasisulise avaldusega Kuusalu Vallavalitsusele vastuvõtmiseks. Vastuvõtmise ks esitatud planeering peab lisaks planeeringu seletuskirjale ning joonistele sisaldama detailplaneeringu lahendusi illustreerivat materjali, kooskõlastuste koondtabelit. Väljapanekuks esitab planeerija alljärgneva detailplaneeringu materjali: situatsiooniskeemi, põhijoonise ning illustratiivse materjali kokkumurdmata kujul (ühes eksemplaris). 6. Kuusalu Vallavalitsus korraldab detailplaneeringu avaliku väljapaneku. Vastav teade ilmub maakonnalehes Sõnumitooja ning valla kodulehel www.kuusalu.ee . 7. Avalikul väljapanekul esitatud et tepanekute ning vastuväidete põhjal korraldab Kuusalu Vallavalitsus detailplaneeringu avaliku arutelu. Vastav teade ilmub maakonnalehes Sõnumitooja ning valla kodulehel www.kuusalu.ee . 8. Vajadusel toimub notariaalsete võlaõiguslike lepingute sõlmimine enne detailplaneeringu kehtestamist. 9. Detailplaneering pe ab olema esitatud kehtestamiseks hiljemalt kolme aasta jooksul algatamise korraldusest arvates. Kuusalu Vallavolikogule kehtestamiseks esitatud planeering peab sisaldama: seletuskiri, koondtabel kooskõlastustega ning joonised. Eraldi kaustas esitada lisamaterjalid: vallavalitsuse detailplaneeringu menetlusdokumendid-kirjad ja koosolekute protokollid, väljavõtted maakonnalehest Sõnumitooja, Kuusalu Vallavalitsuse poolt väljastatud haldusaktid, väljavõte kehtivast üldplaneeringust, lisana koostatud eksperthinnangud, väljastatud tehnilised tingimused, detailplaneeringu koostamise ja korraldamise finantseerimise leping, ja illustreeriv materjal. 10. Pärast detailplaneeringu kehtestamist esitab planeerija Kuusalu Vallavalitsusele planeeringu materjalidest kaks koopiat paberkandjal ning ühe eksemplari digitaalselt (joonised dwg ja pdf failides, faili nimed sisuga kooskõlas). Üks planeeringu kaust kuulub pärast kehtestamist omanikule tagastamisele koos kehtestamise otsusega. 11.Originaalkooskõlastustega detailplaneering kuulub Kuusalu Vallavalitsuses arhiveerimisele. Lähteülesande koostas: Kadi Raudla planeeringute peaspetsialist Saatja: <[email protected]> Saadetud: 07.07.2022 15:24 Adressaat: RAM Info <[email protected]> Teema: 7-1/1747-1 Detailplaneeringu algatamine Seisukoha küsimine
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel