dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Ettevõtete digipöörde toetuse tingimused ja kord

Rahandusministeerium · 7. juuli 2022
Viit
1.1-11/5706-1
Registreeritud
7. juuli 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE
Sari
1.1-11 Ettepanekud ja arvamused ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.1-11/2022
Vastutaja
Piret Loorand (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Eelarvepoliitika valdkond, Riigieelarve osakond, Välisvahendite talitus)
Lahendamise tähtaeg
21. juuli 2022

Failid

  • 📎2-120224505 07.07.2022 Väljaminev kiri.asice1638 KB
  • 📎Kooskõlastatavad dokumendid.txt1 KB

Sisu (failidest)

30.06.2022 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Ettevõtete digipöörde toetuse tingimused ja kord“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Määrus kehtestatakse välissuhtlemisseaduse § 8 lõike 4 ja Vabariigi Valitsuse 29.11.2021 määruse nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise üldtingimused“ (edaspidi Taastekava määrus) § 8 lõike 1 alusel. Määruse eelnõu (edaspidi eelnõu) abil viiakse ellu Euroopa Komisjoni poolt 5. oktoobril 2021. a kinnitatud Eesti taaste- ja vastupidavuskava (edaspidi taastekava) komponendi 1 „Ettevõtete digipööre“ reformi 1 „Majanduse digipöörde toetamine ettevõtetes“ investeeringut “Digipööre ettevõtetes”. Määrus sätestab selleks vajaliku toetuse taotlemise, andmise ja kasutamise tingimused ja korra. Eelnõu panustab taastekava väljundnäitajasse, milleks on toetatud projektide arv. Kavandatav investeeringumeede on teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035 (TAIE) fookusvaldkonnast „Digilahendused igas eluvaldkonnas“ tuleneva teadmussiirde võtmetegevus. Toetuse andmise eesmärk on toetada automatiseerimist ning digitaalsete tehnoloogiate ja robotite kasutuselevõttu, toetades ettevõtjaid ka koroonaviirusest tingitud kriisist ning Ukraina kriisist taastumisel. Toetuse andmise alameesmärkideks on: 1) ettevõtjate investeerimine automatiseerimisse ning digitaliseerimisse või robotite kasutuselevõttu, eesmärgiga vähendada inimsekkumise vajadust ning suurendada tarneahela efektiivsust, tehes seda protsesse optimeerides ning andmeid tõhusalt kasutades ja juhtides; 2) ettevõtjate panustamine digitaalse küpsuse suurendamisse, mille tulemusena suureneb ettevõtjate tehnoloogiamahukus, tootlikkus ja jätkusuutlikkus ning rahvusvaheline konkurentsivõime. Käesolev määrus reguleerib toetuse andmise tingimusi ja korda. Toetuse andmist on kavandatud ellu viia üle-eestilisena. Tegevusi rahastatakse jooksvalt kuni eelarvevahendite ammendumise või toetuse taotlemise perioodi lõppemiseni. Meetme eelarve on 58 miljonit eurot. Meedet rahastatakse Euroopa Taaste- ja Vastupidavusrahastust. Eelnõuga nähakse ette toetuse andmise tingimused ja määrusespetsiifilised toetuse andmise menetlusnormid ning toetuse taotleja ja lõppsaaja kohustused ning vahendusasutuse õigused ja kohustused. Eelnõu ettevalmistaja Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu osakonna nõunik Annely Tank (tel 639 7692; e-post [email protected]). Määruse eelnõu väljatöötamisse on olnud kaasatud Ettevõtlus- ja Innovatsiooni Sihtasutuse toetuse spetsialist Kristiina Niilits ja digitaliseerimise teemajuht Kersti Kuusksalu ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tööstusvaldkonna juht Andri Haran. Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi strateegilise planeerimise osakonna juristid Gerly Lootus ja Anneli Schmiedeberg ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse jurist Kadri Kuus (e-post: [email protected], telefon: 627 9543). 2 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kuuest peatükist ja 27 paragrahvist. Peatükid jagunevad järgmiselt: 1. Üldsätted 2. Toetatavad tegevused, kulud ja toetuse osakaal 3. Nõuded taotlejale ja taotlusele 4. Toetuse taotlemine ja taotluse menetlemine 5. Aruannete esitamine, toetuse maksmise tingimused ning toetuse tagasinõudmine ja tagasimaksmine 6. Lõppsaaja kohustused ning vahendusasutuse õigused ja kohustused 1. peatükk. Üldsätted Eelnõu 1. peatükis kirjeldatakse määruse kohaldamisala, määratletakse toetuse andmise eesmärk, oodatavad tulemused ja väljundid, määruses kasutatavad terminid, selgitatakse meetme rakendamist, määratledes asutuste rollid ja ülesanded, ning vaide esitamist. Eelnõu § 1 toob välja määruse kohaldamisala, mille kohaselt reguleeritakse määrusega Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/241 – millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu (ELT L 57, 18.2.2021, lk 17–75) – artikli 18 lõikes 1 nimetatud taaste- ja vastupidavuskava kohase komponendi 1 „Ettevõtete digipööre“ reformi 1 „Majanduse digipöörde toetamine ettevõtetes“ investeeringu “Digipööre ettevõtetes” toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ja korda. Meetme sihtrühmaks on väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted ning valdkondlikult on peamiseks sihtrühmaks töötleva tööstuse ja mäetööstuse ettevõtted. Eesti ettevõtted peavad üha enam tähelepanu pöörama kõrgema lisandväärtusega toodete tootmisele ja tootmise efektiivsemale korraldamisele, sealjuures arvestama majanduskeskkonna muutustega nagu rohepööre, innovatsioonipööre ja digipööre. Kõrgema lisandväärtusega toodete ja teenuste väljatöötamine ning turule toomine, digitaliseerimine ja automatiseerimine ning rohemajanduslikud eesmärgid eeldavad muutusi kogu organisatsioonis. Digiinvesteeringute meetme planeerimise alguses ei olnud maailmas ega Eestis veel nii suurel määral tunda koroonaviirusest tingitud mõjusid. Ka pingestunud julgeolukord ning neist tingitud suured tõrked tarneahelates olid teadmata. Eeltoodu tingis meetme algse, rohkem teadus- ja arendustegevustele suunatud fookuse nihutamist laiemaks, andmaks ettevõtjale võimalust investeerida protsessi või seadmesse, mida parasjagu enim vaja. Digiüleminek võib anda väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele (edaspidi VKE) suurepärase võimaluse parandada oma tootmisprotsesside tõhusust ning oma suutlikkust töötada välja uuenduslikke tooteid ja võtta kasutusele uusi ärimudeleid. Murrangulise kõrgtehnoloogia, näiteks plokiahela ja tehisintellekti, pilvtöötluse ja kõrgjõudlustöötluse kasutamine võib nende konkurentsivõimet kõvasti suurendada. Aga VKE-d ei kasuta veel täielikult ära võimalusi, mida pakuvad neile andmed – digimajanduse tuum. Paljud neist ei ole teadlikud oma loodavate andmete väärtusest ega ole piisavalt kaitstud või ei ole tulevase osava andmekasutusega majanduse jaoks piisavalt ette valmistunud. Traditsioonilised VKE-d ei ole oma digitaalse äristrateegia valikus sageli kindlad, neil on probleeme suuremate ettevõtjate käsutuses olevate suurte andmehoidlate kasutamisega ja nad kohkuvad tagasi tehisintellektil põhinevate vahendite ja rakenduste ees. Samal ajal on nad küberohtude vastu väga kaitsetud (VKEde strateegia kestliku ja digitaalse Euroopa kujundamiseks, 2020). Seega ka TAIE strateegiast lähtudes on oluline riiklikul tasandil soodustada ettevõtete automatiseerimist digitaliseerimise teekaardi koostamise ja sellel olevate investeeringute rahastamise kaudu, sh toetatakse digitaliseerimist ning tehisintellekti ja robootikaga seotud 3 tehnoloogiate kasutamist ettevõtete protsesside ja tarneahelate efektiivsemaks muutmiseks ning toodete ja teenuste lisandväärtuse suurendamiseks. Vältimatu on seejuures toetada ka ettevõtete tarneahelaülese teadus- ja arendustegevuse kvalifitseeritud tööjõu palkamist ja personali arendamise koolitusi automatiseerimiseks vajaliku tehnoloogiate oskuslikuks kasutamiseks Töötleva tööstuse enam kui 7000 ettevõttes töötab täna ligikaudu 120 000 inimest üle Eesti nii linna- kui maapiirkondades. Tööstusettevõtted on sageli piirkonna suurimateks tööandjateks ning pole tavatu, et ühes ettevõttes käib tööl suurem osa mitme ümbritseva asula inimestest, mis muudab ettevõtte võimekuse tõstmise ja jätkusuutlikumate lahenduste kasutuselevõtu oluliseks ennekõike sotsiaalmajanduslikult. Meetme raames toetatakse ettevõtte meeskonnast sirguvate arendusekspertide tasustamist, eesmärgiga toetada nutikate töökohtade teket kõikjal Eestis. Lisaks eeltoodule on protsesside digitaliseerimise ja automatiseerimise vajadus koroonaviiruse kriisis võimendunud ka teistes ettevõtlusvaldkondades, mis tingis ka digiinvesteeringute toetuse saajate ringi olulise laiendamise ning kuue miljoni euro suunamise 58 miljoni euro suurusest toetusest teiste ettevõtlusvaldkondade toetamiseks. Eelnõu §-s 2 nimetatakse õigusaktid, millest riigiabi või vähese tähtsusega abi andmisel lähtutakse ning lõikes 2 sätestatakse juhud, mille puhul määrust ei kohaldata. Määruse alusel antav toetus on riigiabi konkurentsiseaduse § 30 lõike 1 mõistes või vähese tähtsusega abi konkurentsiseaduse § 33 lõike 1 mõistes. Toetuse andmisel lähtutakse järgmistest riigiabi või vähese tähtsusega abi reguleerivatest õigusaktidest: 1) määruse alusel antakse vähese tähtsusega abi vastavalt Euroopa Komisjoni määrusele (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8) (edaspidi VTA määrus), ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut; 2) määruse alusel antakse riigiabi vastavalt Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78) (edaspidi üldine grupierandi määrus) artiklitele, 14, 18, 29 ja 31 ja sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut. Eelnõu §-s 3 sätestatakse toetuse andmise eesmärk ja oodatav tulemus. Toetuse andmise eesmärk on toetada automatiseerimist ning digitaalsete tehnoloogiate ja robotite kasutuselevõttu, toetades ettevõtjaid ka koroonaviirusest tingitud kriisist ning Ukraina kriisist taastumisel. Ettevõtjate investeeringud automatiseerimisse ning digitaliseerimisse või robotite kasutuselevõttu aitavad vähendada inimsekkumise vajadust, aidates nii lühemas kui pikemas perspektiivis tööülesandeid nutikamaks muuta. Kriiside mõjul on olnud näha, kui oluline on suurendada tarneahela efektiivsust, tehes seda protsesse optimeerides ning andmeid tõhusalt kasutades ja juhtides. Seeläbi vähenevad välised negatiivsed mõjud tarneahelatele. Ettevõtjate panustamine digitaalse küpsuse suurendamisse ning seeläbi suureneb ettevõtjate tehnoloogiamahukus, tootlikkus ja jätkusuutlikkus ning rahvusvaheline konkurentsivõime; TAIEs seatud eesmärkide järgi peaks töötaja kohta tekkiv lisandväärtus jõudma 110% Euroopa keskmisest. Seetõttu on ka digiinvesteeringute meetmes olulisel kohal lisandväärtuse suurendamine: 4 1) ettevõtja, kelle aastane müügitulu on taotluse esitamise aastale eelneval majandusaastal alla 20 000 000 euro, loodav keskmine lisandväärtus töötaja kohta suureneb vähemalt 10 protsenti kahe majandusaasta jooksul pärast projekti lõppu võrreldes taotluse esitamisele eelneva aastaga; 2) ettevõtja, kelle aastane müügitulu on taotluse esitamise aastale eelneval majandusaastal 20 000 000 eurot või suurem, loodav keskmine lisandväärtus töötaja kohta suureneb vähemalt 5 protsenti kahe majandusaasta jooksul pärast projekti lõppu võrreldes taotluse esitamisele eelneva aastaga. Eelnõu § 3 lõige 4 sätestab väljundnäitaja, millesse toetuse andmisega panustatakse1. Tabel 1. Väljundnäitaja Väljund Mõõtühik Andmeallikas Mõõtmise aeg Toetatud projektide arv Tk SFOS pärast projekti lõppu Taaste- ja vastupidavusrahastus kokku lepitu alusel on meetme väljundnäitajaks, millesse toetuse andmisega panustatakse, toetatud projektide arv. 2025. aasta lõpuks on toetatud vähemalt 230 projekti, millest 2023. aasta lõpuks vähemalt 110 projekti ning 2024. aasta lõpuks vähemalt 180 projekti. Eelnõu § 4 toob välja eelnõus kasutatavad terminid. Oluline mõiste on digitaliseerimise teekaardi raport, mille all mõistetakse ettevõtja strateegilist dokumenti mis sisaldab ülevaadet ettevõtja ärimudelist, tarneahelast ning tootmise või teenuse osutamise protsessist. Raportis antakse hinnang, milliseid tarneahela ning tootmise või teenuse osutamise protsessi kitsakohti saab lahendada digitaliseerimise abil, milline on kitsaskohtade lahendamise prioriteetsus, lahenduste maksumus, tasuvusaeg ja mõju ettevõtja ärimudelile ning majandustulemustele. Lisaks sisaldab raport nimetatud lahenduste elluviimise kolme aasta tegevuskava. Raporti soovituslik vorm on leitav vahendusasutuse kodulehelt meetme tingimuste juurest, kuid soovi korral saab ettevõtja kasutada ka teisi raporti vorme, eeldusel, et raportist saab aja- ja asjakohase ülevaate ülaltoodud punktide kohta. Eelnõu §-s 4 on selgitatud ka väikeettevõtja, suurettevõtja ning keskmise suuruse ettevõtja mõisteid, mis on olulised näiteks riigiabi analüüsi kontekstis. Eelnõu § 5 kohaselt täidab vahendusasutuse ülesandeid Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (edaspidi vahendusasutus). Vahendusasutus ülesanne on korraldada taotlusvooru avamine, taotluste vastuvõtt, nende menetlemine, väljamaksete tegemine ning järelevalve teostamine toetuse kasutamise üle. Eelnõu § 6 sätestab, et vahendusasutuse otsuse või toimingu peale võib esitada vahendusasutusele ning vaide lahendab vahendusasutus haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. 2. peatükk. Toetatavad tegevused, kulud ja toetuse osakaal Eelnõu 2. peatükis kirjeldatakse toetatavaid tegevusi, käsitletakse toetatavaid kulusid , sätestatakse projekti abikõlblikkuse perioodi puudutavad põhimõtted ning tuuakse välja toetuse maksimaalne summa, osakaal ja tingimused. 1 EUR-Lex - 52020DC0103 - EN - EUR-Lex (europa.eu) 5 Eelnõu § 7 toob välja toetatavad tegevused, tuues lõikes 1 välja, et toetust antakse projektile, mille elluviimine panustab määruse § 2 lõikes 1 sätestatud eesmärgi, lõikes 2 sätestatud alameesmärkide ja lõigetes 3-4 nimetatud tulemuste ja väljundnäitaja saavutamisse. Eelnõu § 7 lõigete 3–4 kohaselt antakse toetust vajaliku materiaalse vara (sealhulgas koostöö- ja tööstusrobotite ostmiseks; küberfüüsiliste süsteemide, virtuaal- ja liitreaalsuse lahenduste, kolmemõõtmelise prototüüpimise ja kihtlisandustootmise arendamiseks). Oluline on siinjuures märkida, et materiaalsesse varasse tehtavad investeeringud peavad olema integreeritud tarkvarasüsteemide või masinõppe või -nägemissüsteemidega. Toetust antakse automatiseerimiseks vajaliku immateriaalse vara, digitaalsete tehnoloogiate arendamiseks ja juurutamiseks toetuse taotleja tarneahelas (k.a. litsentside arendamine ja rakendamine ning patentide kulud). Seejärel on lisatud näidisloetelu (punktid 1–9) võimalikest tegevustest, mida saab meetme vahenditest rahastada, kuid loetelu ei ole ammendav, kuna digitaliseerimis- ja automatiseerimisvajadused on ettevõtete lõikes erinevad. Eelnõu § 7 lõike 3 punkt 1 kohaselt toetatakse ettevõtte tarneahelas ressursside ja protsesside planeerimist, optimeerimist, haldamist ning protsesside jälgimist ja juhtimise tarkvarade arendamist ja integreerimist (sealhulgas ühendamist klientide ja tarnijatega), mille eesmärk on luua ettevõttesiseselt ja ka tarneahelaüleselt andmete liikumine katkematu infovoona. Integreeritud tarkvarasüsteemide loomine aitab liigutada infot reaalajas ning vältida korduvat andmete sisestamist erinevates tarneahela lõikudes ehk tõsta andmete kvaliteeti. Horisontaalset ja vertikaalset integratsiooni on nimetatud "tööstus 4.0 selgrooks". Masinad ja ettevõtted suhtlevad ja jagavad pidevalt andmeid, aidates saavutada sügavamaid analüüsivõimekusi, suuremat läbipaistvust ja tõhusust kõigi jaoks. Nt, kui ettevõttel on mitu tootmishoonet, tagab integratsioon sujuva jagamise andmetega seotud küsimustes nagu laoseisud, viivitused jms. Selle tulemusena on võimalik anda klientidele ja teistele tarneahela osapooltele usaldusväärset infot ning teha ettevõtte juhtimistasandil andmetele põhinevaid strateegilisi otsuseid. Vertikaalselt ja horisontaalselt integreeritud süsteemid on eelduseks täisautomatiseeritud tarneahela loomiseks (tarnijast kliendini ja juhist tootmispõrandani). Regionaalabi saab anda siis kui on tegemist olemasoleva ettevõtte tootmisvõimsuse suurendamisega. Eelnõu § 7 lõike 3 punkti 2 kohaselt toetatakse pilvetehnoloogiate kasutuselevõttu pilveandmetöötluseks, mis on vajalik suurte andmemahtude haldamiseks ja reaalajas andmete liigutamiseks. Eriti vajalik on see tööstusliku asjade interneti süsteemide (inglise keeles Industrial Internet of Things) rakendamiseks, mille jaoks on sobilikud eelkõige serva- ja uduandmetöötluse tehnoloogiad (inglise keeles: edge and fog computing technologies). Eelnõu § 7 lõike 3 punkti 3 kohaselt toetatakse tööstusliku asjade interneti süsteemide (k.a. ennetava hoolduse süsteemide) väljaarendamist. Tööstusliku asjade interneti süsteemid on mehhanism, mis seob läbi infotöötluse füüsilise maailma virtuaalse maailmaga ja sisaldab tarkvarasüsteeme, sidetehnoloogiat, sensoreid, ajameid (materiaalne vara tuleb taotleda eelnõu §6 lg 2 alusel) jmt, mis suhtlevad sardsüsteeme kasutades reaalse maailmaga. Teisisõnu võimaldab see kahesuunalist suhtlemist seadmete/masinate (inglise keeles Machine to Machine – M2M) vahel ja toodete ühendamiseks, mis on integreeritud tootmissüsteemidesse kogu tootmistsükli ulatuses. Eelnõu § 7 lõike 3 punkti 4 kohaselt toetatakse andmeanalüüsi (sealhulgas andmete visualiseerimise) ja masinõppe ja -nägemissüsteemide väljaehitamist. Tööstusliku asjade interneti süsteemid suurendavad andmete keerukust uute andmevormide ja -allikate kaudu. Näiteks pärinevad suurandmed anduritest, seadmetest, võrkudest, logifailidest, veebist ja sotsiaalmeediast – suur osa neist genereeritakse reaalajas ja väga suures mahus. Suurandmete analüüs võimaldab teha paremaid ja kiiremaid otsuseid, kasutades andmeid, mis olid varem kättesaamatud või kasutuskõlbmatud. Ettevõtted saavad kasutada täiustatud analüütika 6 tehnikaid, nagu tekstianalüütikat, masinõpet, ennustavat analüütikat, andmekaevet, statistikat ja loomuliku keele töötlemist, et saada uusi teadmisi varem kasutamata andmeallikatest. Vähem olulisel kohal pole ka andmete visualiseerimine. Tarneahelates on erinevate meetodite (sh masinõppe ja -nägemissüsteemide) kaudu võimalik rakendada tehisintellekti, mis võimaldab näiteks prognoosida nõudlust (ka üldisemalt turumuutusi), tagada tootematerjali kvaliteeti, teostada ennetavat hooldust, rakendada kognitiivset andmetöötlust, nutikaid masinaid või isegi sülemintellekti. Eelnõu § 7 lõigete 2 ja 3 kohaselt toetatakse robotsüsteemide (tarkvararobotite) kasutuselevõttu ja integreerimist tarkvarasüsteemide ning masinõppe ja -nägemissüsteemidega. Ettevõtte ja selle tarneahela protsesside automatiseeritus, eelkõige robotsüsteemidega, mis suudavad nutikalt suhelda ümbritseva keskkonnaga (teisisõnu kaasaegne robootika) viib ettevõtte efektiivsuse ja tarnekindluse kiirelt uuele tasandile. Kaasaegne robootika (inglise keeles advanced robotics) tähendab omavahel suhtlevaid roboteid, mis on varustatud tehisintellektiga ning ohutud töötamaks inimeste kõrval. Kõige paremini iseloomustab selliseid roboteid robotparved (swarn robotics), mida juhib sülemintellekt. Tööstussektoris on enamlevinud täisautonoomsed koostöörobotid (inglise keeles collaborative robots – cobots), autonoomsed mobiilsed robotid (inglise keeles autonomous intelligent vehicle – AIV) ja tarkvara robotid (inglise keeles robotic process automation – RPA). Immateriaalse vara ostmisel rakendatakse toetavate kulude puhul § 8 lõike 2 punkti 2 või lõike 3 tingimusi. Materiaalse vara ostmisel rakendatakse toetavate kulude puhul § 8 lõige 2 punkt 1 või lg 5 tingimusi. Eelnõu § 7 lõike 3 punkti 6 kohaselt toetatakse virtuaal- ja liitreaalsuse lahenduste integreerimist äriprotsessidesse. Virtuaal- ja liitreaalsuse lahendused aitavad simulatsioonide ning kantavate ja mobiilsete seadmete abil vigadeta planeerida ja reaalajas optimeerida, muuta efektiivsemaks protsesse ja materjali voogusid (suurendada tootmispaindlikkust) ning ka disainida tooteid. Lisaks lihtsustavad ja kiirendavad need tootmispinnal ruumikasutuse planeerimist, uute liinide planeerimist ja töökoha ergonoomikat. Eelnõu § 7 lõike 3 punkti 7 kohaselt toetatakse kolmemõõtmelise prototüüpimise ja kihtlisandustootmise väljaehitamist. Printimisel saadud kolmemõõtmelist detaili saab kasutada kas prototüübina toote disaini arendamiseks, toote komponentide või valuvormide valmistamiseks ning mudelite koostamiseks. 3D printimisega saab valmistada keerulisi kujundeid ja ka kohandatud tooteomadustega tooteid nagu optimeeritud soojusjuhtivus või vastupidavus, kõrge tugevus või jäikus ja isegi biosobivus. Lisaks saab materjale täita metalli, keraamika, puidu või grafeeni osakestega või tugevdada süsinikkiududega. Selle tulemuseks on ainulaadsete omadustega osad. 3D printimine on üks võtmetehnoloogiaid, mille abil saab toota masskohandatud tooteid ning saavutada madala kuluga kiiret kasvu. Eelnõu § 7 lõike 3 punkti 8 kohaselt toetatakse küberturvalisuse ja andmekaitse süsteemide kasutuselevõttu ja arendamist. Ettevõtetes üha suurenev teabevoog tekitab muret turvalisuse, läbipaistvuse ja privaatsuse pärast ning seda enam, et tooted ja teenused muutuvad üha personaalsemaks ja kohandatavamaks. Tundlike andmete edastamine ja töötlemine peab toimuma turvaliselt, et vältida küberrünnakuid. Seega üha olulisem on digitaalne eetika ja privaatsus, privaatsust suurendavad tehnoloogiad ja sideturve. Selle valdkonna uudsemateks tehnoloogiateks on plokiahel ja “DevSecOps” arendusprintsiip. Plokiahel on hajutatud või detsentraliseeritud digitaalne süsteem tehingute registreerimiseks mitme osapoole vahel kontrollitaval ja võltsimiskindlal viisil ning ka automatiseeritult. Plokiahel aitab tarneahelaid oluliselt parandada, võimaldades toodete kiiremat ja kulutõhusamat tarnimist, parandades toodete jälgitavust ja partnerite vahelist koordineerimist. Ettevõtted saavad digiteerida füüsilised varad ja luua kõigi tehingute detsentraliseeritud muutumatu kirje, mis võimaldab jälgida varasid tootmisest 7 tarnimiseni või lõppkasutaja poolt kasutamiseni. “DevSecOps” (inglise keeles development- security-operations) arendusprintsiip automatiseerib ja integreerib küberturvalisuse tarkvara arendusprotsessi igasse etappi. Uus arendusprintsiip käsitleb turbeprobleeme nende ilmnemisel, kui neid on lihtsam, kiirem ja odavam parandada. Eelnõu § 7 lõike 3 punkti 9 kohaselt toetatakse litsentside ja patentide kulusid. Eelnõu § 7 lõike 4 kohaselt toetatakse koolituse korraldamist oma töötajatele. Seda võib teha palgatud ekspert (näiteks tarkvara või riistvara tootva ettevõtte esindaja). Eelnõu § 7 lõike 5 kohaselt toetatakse projektiga seotud nõustamisteenust. Eelnõu § 7 lõike 6 kohaselt toetatakse projektiga seotud inimeste tasustamist (sh oma töötajate projektiga seotud lisaülesannete eest tasustamist). Eelnõu § 7 lõigetes 7–8 selgitatakse printsiibi „ei kahjusta oluliselt“ olemust ja sellest tulenevaid piiranguid toetuse andmisel. § 7 lõike 8 punktides 3 ja 4 selgitatakse taotlemise ajal olemasolevate jaamade arenduste toetamisega seonduvat. Taotluses tuleb taotlejal iga jaama kotha eraldi tõendid esitada, aga neid võib teha ühe projektitaotluse sees (eraldi taotlusi ei ole vaja teha). Eelnõu § 8 sätestab projekti toetatavad ja mittetoetatavad kulud. Paragrahvi 8 lõike 1 kohaselt on üldpõhimõttena toetatavad kulud taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud tegevuste elluviimiseks taotleja poolt tehtud vajalikud ja põhjendatud kulud. Samaaegselt peavad kulud vastama taaste- ja vastupidavuskava määruse ning käesoleva määruse tingimustele. Eelnõu § 8 lõige 2 loetleb vähese tähtsuse abi andmisel toetatavad kulud, mis oma iseloomult on analoogsete grupierandi abil antavate kuludega sarnased. Eelnõu § 8 lõige 3 käsitleb § 7 lõigetes 3 ja 6 nimetatud toetatavate tegevuste elluviimiseks vajalikke kulusid, mida antakse grupierandi määruse artikli 29 alusel. Eelnõu § 8 lõiked 4–12 sätestavad toetatavad ja mittetoetatavad kulud. Eelnõu § 8 lõikes 4 nimetatud koolituskulude puhul toetatakse koolituse läbiviija tasu, grupierandi artikli 31 raames. Eelnõu § 8 lõikes 5 nimetatud investeeringuteks ettenähtud regionaalabina on toetatavad § 7 lõigetes 2–3 nimetatud toetatavate tegevuste elluviimiseks vajalikud materiaalsesse varasse tehtavate investeeringute kulud, grupierandi artikli 14 raames. Toetatakse VKE-sid, ei toetata suurettevõtjaid. Eelnõu § 8 lõige 6 nimetatud nõustamiskulude alla on mõeldud väliskonsultande poolt osutatud nõustamisteenuste kulusid, mida toetatakse grupierandi artikli 18 raames, kui taotleja on VKE. Eelnõu § 9 käsitleb projekti abikõlblikkuse perioodiga seonduvat ning lõike 1 kohaselt on abikõlblikkuse periood toetuse taotluse rahuldamise otsuses sätestatud ajavahemik, millal projekti tegevused algavad ja lõpevad ning projekti teostamiseks vajalikud kulud tekivad ning tulemused saavutatakse. Eelnõu § 9 lõike 2 kohaselt algab projekti abikõlblikkuse periood üldjuhul taotluse esitamise kuupäevast või taotluses märgitud ja taotluse rahuldamise otsuses määratud hilisemast kuupäevast. 8 Eelnõu § 9 lõige 4 sätestab, et projekti tegevustega, milleks toetust taotletakse, ei tohi alustada enne taotluse esitamist, arvestades, et toetatavad kulud jäävad abikõlblikkuse perioodi sisse. Eelnõu § 9 lõige 6 sätestab, et projekti rakendamise käigus ettenägematute asjaolude korral võib toetuse saaja taotleda vahendusasutuselt projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist mõistliku aja võrra tingimusel, et saavutatav tulemus seondub jätkuvalt toetuse eesmärkidega ja projektiga ning projekti tegevused viiakse ellu hiljemalt 31. detsember 2025. aastal, et tagada kavas kavandatud tegevuste tähtaegse elluviimise. Eelnõu § 10 sätestab toetuse maksimaalse summa, osakaalu toetatavatest kuludest ning kaasnevad tingimused. Eelnõu § 10 lõike 1 kohaselt on toetuse maksimaalne summa 300 000 eurot. Eelnõu § 10 lõiked 2–8 sätestavad toetuse osakaalud tulenevalt riigiabi reguleerivatest Euroopa Komisjoni määrustest. Regionaalabi osakaalud on piirkonniti erinevad, vastavalt Eesti regionaalabi kaardile 2022–20272. 3. peatükk. Nõuded toetuse taotlejale ja taotlusele Eelnõu 3. peatükis kirjeldatakse nõudeid toetuse taotlejale ning taotlusele. Eelnõu § 11 lõike 1 järgi võib toetust taotleda Eestis registreeritud äriühing. Paragrahvis on loetletud need tegevusvaldkonnad, milles tegutsevad ettevõtted ei saa toetust taotleda, tulenevalt riigipoolsetest valikutest, vähese tähtsusega abi määruse ja üldise grupierandi määruse reeglitest. Põllumajandus, metsamajandus, kalapüük, kala, kala, vähilaadsete ja limuste töötlemine ja säilitamine on välistatud eelpoolnimetud määruse reeglitest tulenevalt. Riigipoolsetest valikutest tulenevalt on selle meetmes raames välistatud programmeerimine, konsultatsioonid jms tegevused seetõttu, et need on olulised teenuseosutajad võimalikele antud määruse alusel taotluse esitajatele, ülejäänud ei ole siinse määruse sisuliste tegevuste sihtgrupiks, pidades silmas ka piiratud eelarvet. Taotleja põhitegevusala EMTAKi tuvastamisel on oluline tegevuse sisuline vastavus vastava EMTAKi koodi sisule. Eelnõu § 11 kohaselt peab toetuse taotleja lisaks vastama taaste- ja vastupidavuskava määruse § 5 lõike 1 punktides 1–8 sätestatud nõuetele, mille kohaselt: temal või tema seaduslikul esindajal ei ole karistusseadustiku § 209, 2091 , 210, 2601, 372, 373, 379 või 384 alusel määratud kehtivat karistust; tema toetatava tegevusega seotud majandustegevus ei ole lõppenud ega peatunud, kui toetuse saaja tegeleb majandustegevusega; tema maksuvõlg riigile koos intressiga ei ole suurem kui 100 eurot või see on ajatatud; ta ei ole pankrotis ega sundlõpetamisel ja tema suhtes ei ole tehtud lõpetamise otsust; ta ei ole raskustes ettevõtja, kui nii on nõutud riigiabi reeglite kohaselt; tal on omafinantseering tagatud ettenähtud ulatuses ja nõutud korras; tal on toetuse andmise tingimustes sätestatud projekti elluviimiseks ja haldamiseks vajalik kvalifikatsioon või kogemus ning õiguslik, organisatsiooniline või tehniline eeldus; tal on projektile antud tagasimaksmisele kuuluv toetus, sealhulgas muudest Euroopa Liidu programmidest ja instrumentidest samale projektile antud toetus, tagasi makstud, kui nõude täitmise tähtpäev on saabunud. Lisaks sätestatakse riigiabireeglitest tulenevad nõuded. Eelnõu § 12 sätestab nõuded taotlusele ning taotlusega esitatavatele dokumentidele. Vahendusasutusel on õigus küsida taotlejalt ka täiendavaid asjakohaseid andmeid, kui andmed on 2 SA_100251_C052527D-0100-C048-9EF6-B69AACE62B3C_31_1.pdf (europa.eu) 9 vajalikud otsuse tegemiseks. Taotluse osas seab määrus järgmised tingimused: taotlus peab sisaldama § 12 lõigetes 1–2 toodud andmeid, kinnitusi ja dokumente. Juhul kui taotleja on riigihankekohuslane, siis tuleb esitada hankeplaan, milleks vahendusasutus on kehtestanud vastava vormi. Juhul, kui taotleja kuulub kontserni, siis taotleja ja kontserni liikmete skeem rakendusüksuse vormil, kui andmed ei ole avalikult kättesaadavad. See on oluline teave riigiabi analüüsi tegemisel. 4. peatükk. Toetuse taotlemine ja taotluse menetlemine Eelnõu § 13 lõike 1 kohaselt taotletakse toetust jooksvalt, mis tähendab, et alates taotlusvooru avamisest saab taotleja avalduse esitada jooksvalt, kuni perioodi lõppemiseni (31. detsembril 2025) või eelarvevahendite ammendumiseni. Meetme eelarve, nagu seletuskirjas meetme tausta avavas lõigus selgitatud, jaotub sihtgruppide arvestuses kaheks: töötleva tööstuse ja mäetööstuse ettevõtted ning teiste valdkondade ettevõtted (v.a eelnõu §-s 11 välja toodud erisused). Eelnõu § 13 lõike 4 kohaselt võib ettevõtja meetme avatud olemise aja jooksul esitada ka mitu projekti, kuid neid ei saa esitada korraga – üks projekt peab enne järgmise esitamist nõuetekohaselt lõpetatud olema. Eelnõu § 14 sätestab taotluse menetlemist puudutava. Eelnõu § 14 lõike 2 kohaselt võib vahendusasutus taotluse menetlemisel nõuda vahendusasutuse määratud tähtpäevaks taotlejalt selgitusi või lisateavet taotluses esitatud andmete kohta, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge, näidates, milline asjaolu vajab selgitamist. Eelnõu § 14 lõige 5 sätestab vahendusasutuse õiguse teha taotluse rahuldamata jätmise otsus taotlust sisuliselt hindamata, juhul kui taotleja ei ole tähtaja jooksul vahendusasutuse küsitud selgitusi või lisateavet andnud või puudusi kõrvaldanud. Eelnõu § 15 sätestab taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamise tingimused, samuti asjaolud, mille esinemisel ei tunnistata taotlust nõuetele vastavaks. Eelnõu § 16 sätestab hindamiskomisjoni moodustamise, tuues lõikes 1 välja, et taotluste hindamiseks moodustab vahendusasutus hindamiskomisjoni. Komisjoni koosseis kooskõlastatakse ministeeriumiga ning avaldatakse vahendusasutuse veebilehel. Kuna hinnatavad taotlused sisaldavad valdkonnaspetsiifilist teavet, siis eelnõu § 16 lõike 3 kohaselt võib vahendusasutus kaasata hindamisprotsessi vajadusel täiendavaid eksperte. Eelnõu § 17 lõige 1 sätestab hindamiskriteeriumid taotluse hindamiseks: 1. hindamiskriteerium 1 – projekti tegevuste mõju meetme eesmärkide saavutamisele, milles hinnatakse projekti panust toetuse andmise eesmärkide ja tulemuste täitmisse ning projekti mõju ettevõtja arengule (osakaal koondhindest 50 protsenti); 2. hindamiskriteerium 2 – taotleja võimekus projekti tegevuste tegemiseks, milles hinnatakse ka taotleja finantsvõimekust ning riskide juhtimise oskust (osakaal koondhindest 20 protsenti); 3. hindamiskriteerium 3 – projekti tegevuste põhjendatus ja kuluefektiivsus, milles ka hinnatakse projekti realistlikkust, selgust ja tulemuste mõõdetavust (osakaal koondhindest 30 protsenti); 4. lisakriteerium digitaalsete tehnoloogiate kasutamisel: projekti suunatud kaasaegsete digitaalsete tehnoloogiate kasutamisele, milles hinnatakse tavapärasest uuenduslikemate 10 tegevuste kasutust määruse eesmärkide saavutamisel – osakaal koondhindest kümme protsenti. Kõige suurema kaaluga on hindamiskriteerium 1 (osakaal 50 protsenti), mille raames hinnatakse projekti tegevuste mõju meetme eesmärgi, väljund- ja tulemusnäitaja saavutamisele. Selle raames hinnatakse projekti panust toetuse andmise eesmärkide ja näitajate saavutamisele. Mida suurema mõjuga on hinnatava projekti tegevused ettevõtte arengule, seda kõrgemad punktid on võimalik hindamisel saada. Paremini läbimõeldud tegevusplaan annab kõrgema punktide arvu. Hindamiskriteeriumi 2 osakaal on 20 protsenti. Meetme eesmärgi täitmiseks on oluline valida välja taotlejad, kellel on võimekus ja suutlikus projekti tegevuste tegemiseks. Vahendite otstarbekaks kasutamiseks on oluline hinnata taotlejate võimekust selleks enne projekti elluviimist. Selle rakendamisel kontrollitakse, kuidas on tagatud kuidas on tagatud kvalifikatsioon, kogemus jätkusuutlikus, tehnilised eeldused ning riskide juhtimise oskus jms projekti elluviimiseks kavandatud viisil. Hindamiskriteeriumi 3 osakaal on 30 protsenti, selle puhul antakse hinnang projekti tegevuste põhjendatusele ja kuluefektiivsusele, selle raames hinnatakse projekti realistlikust ning kas ettenähtud tegevused ja lahendused on piisavalt kuluefektiivsed väljundite ja tulemuste saavutamiseks Näiteks, kuivõrd on läbi mõeldud eelkaardistus, kas ettenähtud tegevused ja lahendused on piisavalt kuluefektiivsed planeeritud tegevuste tegemiseks ning väljundite ja tulemuste saavutamiseks. Samamoodi antakse hinnang planeeritud eelarve realistlikkusele ja otstarbekusele. Lisakriteeriumiga innustatakse ettevõtjaid kasutusele võtma uuenduslikke lahendusi. Lisakriteerium aitab tõsta keskmist punktisummat kümne protsendi ulatuses. Eelnõu § 17 lõike 2 kohaselt hinnatakse hindamiskriteeriume skaalal 0-4, millest kõrgeim hinne on 4 ja madalaim 0, taotluse koondhinne kujuneb hindamiskomisjoni antud hinnete kaalutud keskmisest, arvestades lõikes 1 loetletud hindamiskriteeriumite alusel antud hindeid ning lõike 3 kohaselt täpsustatakse hindamiskriteeriumide sisu hindamismetoodikas, mille kinnitab vahendusasutus. Hindamismetoodika kooskõlastatakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga ning avaldatakse vahendusasutuse veebilehel hiljemalt taotluste vastuvõtmise alustamise päeval. Eelnõu § 18 sätestab taotluse rahuldamise regulatsiooni. Eelnõu § 18 lõike 1 kohaselt teeb taotluse rahuldamise kohta vahendusasutus taotluse rahuldamise otsuse, lõige 2 toob välja tingimused, millele taotlus peab sel puhul vastama ning lõige 3 nimetab, mida otsuses täpsemalt sätestatakse. Eelnõu § 19 sätestab taotluse rahuldamata jätmise tingimused ja korra. Paragrahvi lõige 1 sätestab taotluse rahuldamata jätmise juhud: taotleja või taotlus ei vasta määruses esitatud nõudele; taotleja mõjutab pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil taotluse menetlemist; hindamistulemuse põhjal ei ületata lävendit või ei vastata sellele; taotluste rahastamise eelarve mahu tõttu ei ole võimalik projekti toetada; taotleja ei ole nõus § 20 lõikes 2 sätestatud taotluse osalise rahuldamise ettepanekuga toetuse vähendamise või projektis kavandatud toetatavate tegevuste muutmise kohta; taotleja ei ole § 20 lõikes 4 sätestatud kõrvaltingimuse seadmisega nõus; taotluses on esitatud valeandmeid või esineb asjaolu, mille tõttu taotlejat või taotlust ei oleks saanud nõuetele vastavaks tunnistada või ei saa taotlust rahuldada; taotlus ei vasta „ei kahjusta oluliselt“ printsiibile. 11 Eelnõu § 19 lõige 2 sätestab taotluse rahuldamise otsuses märgitavad asjaolud. Eelnõu § 20 sätestab taotluse osalise või kõrvaltingimusega rahuldamise tingimused ja korra. Paragrahvi lõike 1 kohaselt rahuldatakse taotlus osaliselt, kui:  taotluse täielik rahuldamine ei ole võimalik taotluste rahastamiseks ette nähtud toetuse mahu tõttu;  või kui see ei ole põhjendatud, arvestades taotletud toetuse summat, projekti tegevusi ja nendega saavutatavaid tulemusi;  või kui taotleja vähese tähtsusega abi vaba jääk ei võimalda soovitud mahus toetust anda, Lõige 3 sätestab, et taotluse osaline rahuldamine on lubatud üksnes põhjendatud juhul ja tingimusel, et projekti eesmärk on saavutatav ka osalise toetusega ning taotleja on nõus vahendusasutuse ettepanekuga taotletud toetuse summa vähendamiseks või projektis kavandatud tegevuse muutmiseks. Oluline on, et iga toetatud projekt saavutaks kavandatava eesmärgi ning tulemus- ja väljundnäitajad. Kui aga taotleja ei ole vahendusasutuse taotluse osalise rahuldamise ettepanekuga nõus, teeb vahendusasutus taotluse rahuldamata jätmise otsuse. Eelnõu § 20 lõige 4 sätestab kõrvaltingimustega taotluse rahuldamise otsuse võimalused. Kui kõrvaltingimused on täidetud, lisatakse sellekohane teave taotluse rahuldamise otsuse juurde. Eelnõu § 21 sätestab taotluse rahuldamise otsuse muutmist ja kehtetuks tunnistamist puudutava. Eelnõu § 21 lõige 2 sätestab juhud, mil puhul taotluse rahuldamise otsuse muutmine vormistatakse otsusena, kui muudetakse:  toetatavat tegevust või selle ulatust või jäetakse tegevus ära või lisatakse täiendav tegevus;  projekti toetatavate kulude kogumahtu või toetuse osakaalu toetatavatest kuludest;  projekti abikõlblikkuse perioodi;  toetuse jaotust riigiabi liikide lõikes. Oluline on silmas pidada, et taotluse rahuldamise otsuses nimetatud projekti eesmärki ja projekti väljundnäitajat ei tohi muuta. See on oluline meetme eesmärkide saavutamiseks. Eelnõu § 21 lõige 3 sätestab, et projekti tegevustega ei tohi kulude abikõlblikkuse reeglitest tulenevalt alustada enne, kui projektitaotlus on heaks kiidetud. Taotluse rahuldamise otsuse muutmise käigus hinnatakse muuhulgas riigiabi tingimustele vastavust. Eelnõu § 22 kohaselt toimetatakse §-des 18–20 nimetatud otsus taotlejale kolme tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates ning seda tehakse haldusmenetluse seaduse §-des 25–28 sätestatud viisil. 5. peatükk. Aruannete esitamine, toetuse maksmise tingimused ning toetuse tagasinõudmine ja tagasimaksmine Peatükk 5 käsitleb aruannete esitamist ning toetuse maksmise täpsemaid tingimusi. Eelnõu § 23 sätestab toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamise. Eelnõu § 23 lõike 1 kohaselt on lõppsaajal kohustus esitada vahendusasutusele projekti vahe- ja lõpparuanded ning lõike 2 kohaselt on aruandlusperioodi pikkus kolm kuni kuus kuud. Täpsemad tähtajad sätestatakse taotluse rahuldamise otsuses. Aruannete esitamine annab vahendusasutusele 12 selgema teabe projekti tegevuste tegemise seisust, võimalikest tõrgetest ning lahendustest. See aitab paremini tagada kogu meetme eesmärkide saavutamise. Eelnõu § 23 lõike 5 kohaselt esitab lõppsaaja vahendusasutusele aruanded. Projektiaruanded tuleb esitada struktuuritoetuse registri e-toetuse keskkonna kaudu. Vahendusasutus koostab vormid, sätestades sealjuures täpsemad teabe, mida aruannete raames esitada tuleb. Järelaruandlus on aluseks taaste- ja vastupidavusrahastu kava eesmärkide täitmise seiramiseks. Eelnõu § 23 lõige 6 sätestab teabe, mida tuleb nii vahe- kui lõpparuandes kajastada. Taaste- ja vastupidavuskava määruse § 14 lõike 3 ning käesoleva määruse kohaselt tuleb sätestada vähemalt:  aruandlusperiood;  tehtud tööd ja tegevused, andmed projekti arengu kohta, asjakohasel juhul info riigihangete või tehtud ostude kohta ning asjakohane info tulemuste saavutamise kohta;  lõppsaaja hinnang projekti tulemuslikkusele ja elluviimisele;  lõppsaaja kinnitus andmete õigsuse kohta ja aruande esitamise kuupäev;  taotluse rahuldamise otsuses märgitud projekti nimi, projekti number ja toetuse saaja nimi;  projekti kavandatud tulemuse saavutamiseks tehtud tegevused, saavutatud väljund- ja tulemusnäitajad, põhjendus planeeritud ja tegeliku tegevuse ning tulemuse erinevuse kohta. ’ Eelnõu § 24 sätestab toetuse maksmise tingimused. Eelnõu § 25 sätestab toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmisega seonduva ning lõikes 1 sätestatakse, et vahendusasutus lähtub siinkohal Taastekava määruse § 11 lõikest 1, mille kohaselt on vahendusasutusel õigus teha taotluse rahuldamise otsuse täielikult või osaliselt kehtetuks tunnistamise otsus või projektile eraldatud toetus tagasi nõuda proportsionaalselt rikkumise ulatusega järgmistel juhtudel: toetuse saamise või kasutamisega seotud kohustust või nõuet ei ole osaliselt või täielikult täidetud; toetust on kasutatud selliste kulude või tegevuste rahastamiseks, mis ei ole toetatavad; toetuse saamise või kasutamisega seotud tingimused on täidetud näiliselt, toetuse saamiseks on esitatud valeandmeid, projekti elluviimisel on esinenud pettus, korruptsioon või huvide konflikt; toetust saanud isiku suhtes on algatatud pankroti- või likvideerimismenetlus ja seeläbi ei ole võimalik tagada projekti elluviimist ettenähtud tingimustel ega kavandatud tulemuste saavutamist. Eelnõu § 25 lõike 2 kohaselt lähtutakse toetuse tagasinõudmisel taaste- ja vastupidavuskava määruse § 11 lõigetes 3–10 sätestatust. Näiteks sätestab eelpooltoodu muuhulgas tingimuse, et taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise ja toetuse tagasinõudmise otsuse võib teha viie aasta jooksul või, kui toetuse suurus on 60 000 eurot või sellest väiksem, kolme aasta jooksul projektile viimase makse tegemisest, välja arvatud juhul, kui Euroopa Liidu õigusest tuleneb teisiti. Samamoodi sätestatakse, et toetuse saaja peab tagasinõutud toetuse maksma tagasi 60 kalendripäeva jooksul, ebaseadusliku või väärkasutatud riigiabi nõude puhul nelja kuu jooksul, tagasinõude otsuse kehtima hakkamise päevast alates; tagasimaksmisele kuuluva toetuse võib tasaarveldada sama projekti raames maksmisele kuuluva toetusega. Lisaks sätestab taaste- ja vastupidavuskava määrus muuhulgas selle, et kohustuse või tingimuse täitmata jätmise laadist tulenevalt vähendatakse toetust 2, 5, 10, 25, 50, 75 või 100 protsenti projektile või selle tegevusele eraldatud toetusest. Toetuse tagasinõudjal on õigus rakendada kaalutlusõigust. Tähele tuleb panna, et tagasinõutud toetuse tähtajaks tagasi maksmata jätmise korral kohaldatakse viivist vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-le 49. 13 6. peatükk. Lõppsaaja kohustused ning vahendusasutuse õigused ja kohustused Eelnõu 6. peatükis kehtestatakse lõppsaaja saaja kohustused ning vahendusasutuse õigused ja kohustused. Eelnõu § 26 punkti 1 kohaselt kohustub lõppsaaja tagama toetuse rahuldamise otsuse ette nähtud omafinantseeringu. Eelnõu § 26 punkti 12 kohaselt kohustub lõppsaaja teavitama avalikkust ja tegevustes osalejaid toetuse päritolust alates toetuse saamisest lähtudes taaste- ja vastupidavuskava määruse § 12 sätestatud nõuetest. Näiteks on toetuse saaja kohustatud teavitama avalikkust ja tegevustes osalejaid toetuse päritolust alates toetuse saamisest, viidates kõnes või tekstis, et projekti on rahastanud Euroopa Liit taasterahastu NextGenerationEU vahenditest, ning kasutades objektide ja avalikkusele mõeldud esemete ja dokumentide märgistamisel logo koos märkega „Rahastanud Euroopa Liit – NextGenerationEU” kooskõlas lõigetes taaste- ja vastupidavuskava määruse § 12 punktides 2–11 kehtestatud tingimustega. Samamoodi ese, dokument või muu teabekandja, mis on mõeldud avalikkusele, osalejatele, lõppsaajatele või projekti sihtrühmale, ning veebileht või selle mobiilivaade, mille kaudu edastatakse projektiga seotud teavet, tähistatakse logoga. Eelnõu § 27 sätestab vahendusasutuse kohustused ja õigused ning vahendusasutus lähtub seejuures taaste- ja vastupidavuskava määruse § 4 lõikes 7 ja käesolevas määruses sätestatud nõuetest. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on vastavuses järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega: 1. Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8). 2. Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78) 3. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/241, millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu (ELT L 57, 18.2.2021, lk 17–75). 4. Määruse mõjud Toetusmeetme elluviimise abil viiakse ellu Vabariigi Valitsuse 15.07.2021 kinnitatud „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse arengukava 2021–2035“ (edaspidi ka TAIE) eesmärke. Määruse rakendamine eeldab selle rakendamiseks vajalike tegevuste elluviimist ning sellega kaasneb vähene töökoormuse kasv Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele. Meede mõjutab positiivselt ettevõtluse arengut, aidates kaasa digipöördele kogu ettevõtlussektoris, eriti töötlevas tööstuses, mis on, nagu eelpool viidatud, olnud Eesti majanduse mootoriks, ning mille kestlikumaks muutumisel on oluline roll kolmikpöördes seatud eesmärkide saavutamisel. Tegevusteks vajaliku eelkaardistamise loomine aitab kaasa kogu ettevõtja äriprotsesside digitaliseerimisele ning tõstab ettevõtja juhtimise ja planeerimise tegevuste kvaliteeti. 14 Protsesside automatiseerimine ja digitaliseerimine mõjutab positiivselt ka rohepöördes seatud eesmärkide saavutamist, kuna aitab ettevõtjatel soetada energiasäästlikumaid seadmeid. Kuna automatiseerimine vähendab ajakulu, millega omakorda kaasneb elektri-, soojaenergia ja kütuste kasutamine, siis väheneb ka kasvuhoonegaaside heide ning suureneb positiivne mõju keskkonnasäästlikkusele. Tuginedes meetme ettevalmistamisprotsessi käigus ettevõtjatelt saadud sisendile, huvi toetuse vastu üle-eestiline. Seetõttu võib eeldada, et määruse jõustamisel võib olla positiivne mõju ka regionaalarengule. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Eelnõu määrusena jõustumine ning selle alusel taotlusvoorude läbiviimine aitab kaasa Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/241, millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu (ELT L 57, 18.2.2021, lk 17–75), artikli 18 lõikes 1 nimetatud taaste- ja vastupidavuskava eesmärkide ja tegevuste elluviimisse ning Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse arengukava 2021–2035 (TAIE) eesmärkide täitmisele. Meetme eelarve on kavandatud Taaste- ja vastupidavusrahastu vahenditest ning käesoleva toetusmeetme eelarveks on kavandatud 58 miljonit eurot. Kohustusliku omafinantseeringu tagavad toetuse saajad. Käesoleva määruse rakendamine ei too kaasa eraldiseisvaid riigieelarvelisi kulusid, samuti ei kaasne määruse rakendamisega tulusid. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Enne eelnõu koostamist tellis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium meetme mõju hindamise metoodika Civitta ASilt. Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS (http://eelnoud.valitsus.ee) vahendusel kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Keskkonnaministeeriumile ja arvamuse avaldamiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele. EELNÕU 30.06.2022 MÄÄRUS Ettevõtete digipöörde toetuse tingimused ja kord Määrus kehtestatakse välissuhtlemisseaduse § 8 lõike 4 ja Vabariigi Valitsuse 29. novembri 2021. a määruse nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse kasutamise üldtingimused“ § 8 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Üldsätted (1) Määrus on suunatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/241, millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu (ELT L 57, 18.2.2021, lk 17–75), artikli 18 lõikes 1 nimetatud taaste- ja vastupidavuskava kohase investeeringu „Digipööre ettevõtetes” elluviimiseks. (2) Määruse alusel taotletakse toetust ning esitatakse toetuse kasutamisega seotud teavet, kuludokumente ja aruandeid Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2014. a määruses nr 121 „Struktuuritoetuse registri pidamise põhimäärus” nimetatud struktuuritoetuse registri e-toetuse keskkonnas. Kui nimetatud e-toetuse keskkonnas ei ole vastava dokumendiliigi esitamist ette nähtud, esitatakse dokument elektroonselt taotleja esindusõigusliku isiku poolt digitaalselt allkirjastatuna. § 2. Riigiabi (1) Paragrahvis 7 sätestatud tegevusteks antav toetus on riigiabi konkurentsiseaduse § 30 lõike 1 tähenduses või vähese tähtsusega abi konkurentsiseaduse § 33 lõike 1 tähenduses ning toetuse andmisel lähtutakse järgmistest riigiabi või vähese tähtsusega abi reguleerivatest õigusaktidest: 1) paragrahvi 7 lõike 2 nimetatud tegevusteks antav toetus on regionaalabi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78, edaspidi üldine grupierandi määrus) artikli 14 tähenduses ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut või vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8, edaspidi vähese tähtsusega abi määrus) tähenduses ning sellele kohaldatakse vähese tähtsusega abi määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut; 2) paragrahvi 7 lõigetes 3 ja 6 nimetatud tegevusteks antav toetus on protsessi- ja organisatsiooniinnovatsiooniks antav abi üldise grupierandi määruse artikli 29 tähenduses ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut või vähese tähtsusega abi ning sellele kohaldatakse vähese tähtsusega abi määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut; 3) paragrahvi 7 lõike 4 nimetatud tegevuse toetamiseks antav toetus on koolitusabi üldise grupierandi määruse artikli 31 tähenduses ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut või vähese tähtsusega abi ning sellele kohaldatakse vähese tähtsusega abi määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut; 4) paragrahvi 7 lõikes 5 nimetatud tegevuseks antav toetus on väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele nõustamiseks antav abi üldise grupierandi määruse artikli 18 tähenduses ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 34² sätestatut või vähese tähtsusega abi ning sellele kohaldatakse vähese tähtsusega abi määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut. (2) Määruse alusel ei anta abi: 1) ettevõtjale, kellele Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, esitatud korraldus abi tagasimaksmiseks on täitmata; 2) vähese tähtsusega abi määruse artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel; 3) üldise grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 2–5 ja artiklis 13 sätestatud juhtudel. § 3. Toetuse andmise eesmärk ja oodatav tulemus (1) Toetuse andmise eesmärk on toetada automatiseerimist ning digitaalsete tehnoloogiate ja robotite kasutuselevõttu, toetades ettevõtjaid Covid-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga seotud kriisi leevendamiseks ning Ukraina sõjaga kaasnenud väljakutsetest taastumisel. (2) Toetuse andmise alameesmärkideks on: 1) ettevõtjate investeerimine automatiseerimisse ja digitaliseerimisse või robotite kasutuselevõttu, eesmärgiga vähendada inimsekkumise vajadust ning suurendada tarneahela efektiivsust, protsesse optimeerides ning andmeid tõhusalt kasutades ja juhtides; 2) ettevõtjate panustamine digitaalse küpsuse suurendamisse, mille tulemusena suureneb ettevõtjate tehnoloogiamahukus, tootlikkus, jätkusuutlikkus ja rahvusvaheline konkurentsivõime. (3) Toetuse andmisega panustatakse järgmiste tulemusnäitajate saavutamisse: 1) ettevõtja, kelle aastane müügitulu on taotluse esitamise aastale eelneval majandusaastal alla 20 000 000 euro, loodav keskmine lisandväärtus töötaja kohta suureneb vähemalt kümme protsenti kahe majandusaasta jooksul pärast projekti lõppu võrreldes taotluse esitamisele eelneva majandusaastaga; 2) ettevõtja, kelle aastane müügitulu on taotluse esitamise aastale eelneval majandusaastal 20 000 000 eurot või suurem, loodav keskmine lisandväärtus töötaja kohta suureneb vähemalt viis protsenti kahe majandusaasta jooksul pärast projekti lõppu võrreldes taotluse esitamisele eelneva majandusaastaga. (4) Väljundnäitaja, millesse toetuse andmisega panustatakse, on toetatud projektide arv. § 4. Terminid Määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses: 1) digitaliseerimine on automatiseerimise, digitaalse tehnoloogia, tarkvaralise lahenduse ja roboti kasutusele võtmine inimsekkumise vajaduse vähendamiseks ettevõttes; 2) väikeettevõtja on ettevõtja, kes vastab üldise grupierandi määruse lisa I artikli 2 punktides 2 ja 3 sätestatud kriteeriumitele; 3) keskmise suurusega ettevõtja on ettevõtja, kes vastab üldise grupierandi määruse lisa I artikli 2 punktis 1 sätestatud kriteeriumitele; 4) suurettevõtja on ettevõtja, kes ei vasta üldise grupierandi määruse lisas I väikese ja keskmise suurusega ettevõtjale (edaspidi VKE) sätestatud kriteeriumitele; 5) EMTAK on Eesti siseriiklik majanduse tegevusalade klassifikaator Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1893/2006, millega kehtestatakse majanduse tegevusalade statistiline klassifikaator NACE Revision 2 ning muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 3037/90 ja teatavaid EÜ määrusi, mis käsitlevad konkreetseid statistikavaldkondi (ELT L 393, 30.12.2006, lk 1—39) tähenduses, mis on kehtestatud justiitsministri 28. detsembri 2005. a määruse nr 59 „Kohtule dokumentide esitamise kord” lisas 16 „Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator (EMTAK)”; 6) digitaalsete tehnoloogiate rakendus on koostöörobotid, küberfüüsilised süsteemid ehk tööstuslik asjade internet, pilvandmetöötlus koos kõrgjõudlusega andmetöötlusega, suurandmed koos analüütikaga, tehisintellekt, küberturvalisus, simulatsioon ja digitaalsed kaksikud, virtuaalne ja liitreaalsus, kihtlisandustootmine ja 5G; 7) omafinantseering on lõppsaaja kantav osa toetatava tegevuse kuludest, mida toetusest ei hüvitata. § 5. Vahendusasutus Toetuse vahendusasutus on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (edaspidi vahendusasutus). § 6. Vaide esitamine (1) Vahendusasutuse toimingu või otsuse peale võib enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras vahendusasutusele. (2) Vaide lahendab vahendusasutus. (3) Vaidemenetlusega seotud teave, dokumendid ja vaideotsus toimetatakse vaide esitajale kätte elektrooniliselt. 2. peatükk Toetatavad tegevused, kulud ja toetuse osakaal § 7. Toetatavad tegevused (1) Toetust antakse ettevõtjale, kelle projekti tegevused panustavad §-s 3 sätestatud alameesmärkide ning tulemusnäitajate saavutamisse. (2) Toetust antakse automatiseerimiseks vajalike tarkvarasüsteemide või masinõppe või - nägemissüsteemidega integreeritava materiaalse vara omandamiseks. (3) Toetust antakse automatiseerimiseks vajaliku immateriaalse vara ja digitaalsete tehnoloogiate arendamiseks ja juurutamiseks toetuse taotleja tarneahelas järgmiste tegevuste teostamiseks: 1) ettevõtja ressursside ja protsesside planeerimine, optimeerimine, haldamine ning protsesside jälgimine ja juhtimise tarkvarade arendamine ja integreerimine ning ühendamine klientide ja tarnijatega; 2) pilvetehnoloogiate kasutuselevõtt; 3) küberfüüsiliste süsteemide ehk tööstusliku asjade interneti, sealhulgas ennetava hoolduse süsteemide, väljaarendamine; 4) andmeanalüüsi, sealhulgas andmete visualiseerimise, ja masinõppe ja -nägemissüsteemide väljaehitamine; 5) tarkvararobotite kasutuselevõtt; 6) virtuaal- ja liitreaalsuse lahenduste integreerimine äriprotsessidesse; 7) kolmemõõtmelise prototüüpimise ja kihtlisandustootmise väljaehitamine; 8) küberturvalisuse ja andmekaitse süsteemide kasutuselevõtt ja arendamine; 9) digitaalsete tehnoloogiatega seotud tarkvara litsentsi omandamine ja rakendamine; 10) muud tegevused, mis toetavad toetuse andmise eesmärki ning on projekti tulemuse saavutamiseks vajalikud. (4) Toetust antakse digitaalsete tehnoloogiate ja robotite arendamiseks ja juurutamiseks ning automatiseerimiseks vajaliku koolituse korraldamiseks oma töötajatele. (5) Toetust antakse digitaalsete tehnoloogiate ja robotite ostmiseks, arendamiseks ja juurutamiseks ning automatiseerimiseks vajalikuks nõustamisteenuseks. (6) Toetust antakse tehnoloogiate ja robotite arendamisega ja juurutamisega ning automatiseerimisega seotud töötajate ja võlaõiguslepingu alusel tegutsevate isikute tasustamiseks. (7) Määruse alusel toetatakse ainult selliseid investeeringuid, millega ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13– 43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju ning mis vastavad asjakohastele EL-i ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele. (8) Toetust ei anta järgmistele tegevustele: 1) fossiilkütustega seotud tegevus, sealhulgas allkasutus tootmisahela järgmistes etappides, välja arvatud käesoleva meetme kohased elektri- või soojusenergia tootmise ning maagaasi ülekande- ja jaotustaristuga seotud projektid, mis vastavad printsiibi „ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suuniste (2021/C58/01) III lisas sätestatud tingimustele; 2) Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) raames toimuv tegevus, mille prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomastest võrdlusalustest madalam; 3) prügilate, jäätmepõletustehaste ja mehhaanilis-bioloogilise töötlemise jaamadega seotud tegevus, välja arvatud tegevused, mis toimuvad üksnes ringlussevõetamatute ohtlike jäätmete töötlemisega tegelevates jaamades, ega olemasolevates jaamades, kui meetme tegevuste eesmärk on suurendada energiatõhusust, koguda heitgaase ladustamiseks või kasutamiseks või taaskasutada põletustuhas leiduvaid materjale, tingimusel, et need tegevused ei suurenda jaamade jäätmetöötlusvõimsust ega pikenda nende kasutusiga; 4) tegevused, mille puhul jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib kahjustada keskkonda, välja arvatud tegevused, mis toimuvad olemasolevates mehhaanilis-bioloogilise töötlemise jaamades, kus nende tegevuste eesmärk on suurendada energiatõhusust või moderniseerida eraldatud jäätmete ringlussevõttu biojäätmete kompostimiseks ja biojäätmete anaeroobseks lagundamiseks, tingimusel et need tegevused ei suurenda jaamade jäätmetöötlusvõimsust ega pikenda nende kasutusiga. § 8. Toetatavad kulud (1) Toetatavaks kuluks loetakse taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud tegevuste elluviimiseks taotleja tehtud vajalikud ja põhjendatud kulud, mis on kooskõlas määrusega. (2) Vähese tähtsusega abi määruse alusel toetuse andmisel on toetatavad järgmised § 7 lõigetes 2–6 nimetatud toetatavate tegevuste elluviimise kulud: 1) materiaalsesse varasse tehtav investeeringu kulu; 2) immateriaalsesse varasse tehtav investeeringu kulu; 3) lepingulise teadustegevuse, välistest allikatest turutingimustel ostetud või litsentseeritud teadmise ja patendi kulu; 4) koolituse läbiviija tasu; 5) otseselt projektiga seotud nõustamisteenuse kulu; 6) otseselt projektiga seotud töötaja töötasu, võlaõiguslepingu alusel tegutseva isiku tasu ja sellega seotud seadusest tulenevad maksud ja maksed. (3) Üldise grupierandi määruse artikli 29 alusel protsessi- ja organisatsiooniinnovatsiooniabi andmisel on toetatavad järgmised § 7 lõigetes 3 ja 6 nimetatud toetatavate tegevuste elluviimiseks vajalikud väikese ja keskmise suurusega ettevõtja kulud: 1) otseselt projektiga seotud töötajate töötasu, võlaõiguslepingu alusel tegutseva isiku tasu ja nendega seotud seadusest tulenevad maksud ning maksed; 2) lepingulise teadustegevuse, välistest allikatest turutingimustel ostetud või litsentseeritud teadmise ja patendi kulu. (4) Üldise grupierandi määruse artikli 31 alusel koolitusabi andmisel on toetatav § 7 lõikes 4 nimetatud toetatavate tegevuste elluviimiseks vajalik koolituse läbiviija tasu. (5) Üldise grupierandi määruse artikli 14 alusel toetuse andmisel väikese ja keskmise suurusega ettevõtja investeeringuteks ette nähtud regionaalabina on toetatav § 7 lõikes 2 nimetatud toetatavate tegevuste elluviimiseks vajalik materiaalsesse varasse tehtav investeeringu kulu. Investeeringuteks ette nähtud regionaalabi antakse üldise grupierandi määruse artikli 14 alusel alginvesteeringuks seoses olemasoleva ettevõtte tootmisvõimuse suurendamisega vastavalt üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 49 alapunktile a. (6) Üldise grupierandi määruse artikli 18 alusel toetuse andmisel väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate nõustamiseks on toetatav § 7 lõike 5 nimetatud toetatava tegevuse elluviimiseks vajaliku nõustamisteenuse kulu. (7) Toetatavad on materiaalse vara ostmisel kapitalirendi tüüpi liisinguga liisingulepingu alusel projekti abikõlblikkuse perioodi jooksul tasumisele kuuluvad liisingumaksed, kui need on seotud § 7 lõikes 2 nimetatud toetatavate tegevustega ja tingimusel, et ostetava materiaalse vara kasutusiga on vähemalt kolm aastat ja liisinguandja on krediidiasutuste seaduse alusel tegutsev krediidi- või finantseerimisasutus. Liisinguleping peab sisaldama kohustust osta vara lepingu lõppedes välja. (8) Suurettevõtja lõikes 3, 5 ja 7 sätestatud kulud ei ole toetatavad. (9) Toetatav on ainult pangaülekandega tasutud kulu. (10) Kuludokumendi toetatavate kulude summa peab olema ilma käibemaksuta vähemalt 100 eurot. (11) Toetavate kulude hulka ei arvata tehinguid isikute vahel, kes on tulumaksuseaduse § 8 lõikes 1 sätestatud seotud isikud, välja arvatud otseselt projektiga seotud töötaja töötasu ja võlaõiguslepingu alusel tegutseva isiku tasu, mis on projekti elluviimise seisukohast vajalik. (12) Mittetoetatavad on järgmised kulud: 1) käibemaks, välja arvatud Vabariigi Valitsuse 29. novembri 2021. a määruse nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise üldtingimused“ (edaspidi taaste- ja vastupidavuskava määrus) § 2 lõikes 5 sätestatud juhul; 2) amortisatsiooni kulu; 3) kinnisasja omandamise kulu; 4) pangagarantii; 5) finants- ja pangakulu; 6) riigilõiv; 7) kindlustusmakse; 8) puhkusetasu. § 9. Projekti abikõlblikkuse periood (1) Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses määratud ajavahemik, mille kestel projekti tegevused algavad ja lõpevad ning projekti teostamiseks vajalikud kulud tekivad. (2) Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse esitamise kuupäevast või taotluses märgitud ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud hilisemast kuupäevast. Projekti abikõlblikkuse periood lõpeb taotluse rahuldamise otsuses märgitud kuupäeval, kuid mitte hiljem kui 31. detsembril 2025. a. (3) Projekti abikõlblikkuse periood on kuni 18 kuud. (4) Taotleja ei tohi alustada projektiga seotud tegevusi ega võtta kohustusi nimetatud tegevuste elluviimiseks enne taotluse esitamist vahendusasutusele. (5) Projekt loetakse lõppenuks pärast lõpparuande kinnitamist vahendusasutuse poolt ja lõppsaajale lõppmakse tegemist. (6) Projekti rakendamise käigus ilmnenud ettenägematute asjaolude korral võib lõppsaaja taotleda vahendusasutuselt projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist mõistliku aja võrra tingimusel, et saavutatav tulemus seondub jätkuvalt toetuse eesmärkidega ja projektiga ning projekti tegevused viiakse ellu hiljemalt 31. detsembril 2025. a. § 10. Toetuse maksimaalne summa, osakaal ja tingimused (1) Toetuse maksimaalne summa on 300 000 eurot. (2) Paragrahvi 8 lõike 2 punktis 1 nimetatud materiaalsesse põhivarasse tehtud investeeringu kulu puhul on toetuse maksimaalne osakaal: 1) 40 protsenti toetatavatest kuludest väikeettevõtja korral; 2) 30 protsenti toetatavatest kuludest keskmise suurusega ettevõtja korral; 3) 25 protsenti toetatavatest kuludest suurettevõtja korral. (3) Paragrahvi 8 lõike 2 punktides 2–6 nimetatud kulude, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kulu, puhul on toetuse maksimaalne osakaal 50 protsenti toetatavatest kuludest. (4) Paragrahvi 8 lõikes 3 nimetatud kulu puhul on toetuse määr 50 protsenti toetatavatest kuludest. (5) Paragrahvi 8 lõikes 4 nimetatud kulu puhul on toetuse määr 50 protsenti toetatavatest kuludest. (6) Paragrahvi 8 lõikes 5 nimetatud kulu puhul on toetuse määr väikeettevõtjale, tulenevalt regionaalabi suunistest: 1) 45 protsenti toetatavatest kuludest Kirde-Eestis asuva ettevõtja puhul, kui taotluse rahuldamise otsus on tehtud perioodil 1. jaanuar 2022. a–31. detsember 2027. a; 2) 40 protsenti toetatavatest kuludest Põhja-, Lääne- ja Kesk-Eestis asuva ettevõtja puhul, kui taotluse rahuldamise otsus on tehtud perioodil 1. jaanuar 2022. a–31. detsember 2024. a ning Lõuna-Eestis asuva ettevõtja puhul, kui taotluse rahuldamise otsus on tehtud perioodil 1. jaanuar 2022. a–31. detsember 2027. a; 3) 35 protsenti toetatavatest kuludest Põhja-, Lääne- ja Kesk-Eestis asuva ettevõtja puhul, kui taotluse rahuldamise otsus on tehtud perioodil 1. jaanuar 2025. a–31. detsember 2027. a. (7) Paragrahvi 8 lõikes 5 nimetatud kulu puhul on toetuse määr keskmise suurusega ettevõtjale, tulenevalt regionaalabi suunistest: 1) 35 protsenti toetatavatest kuludest Kirde-Eestis asuva ettevõtja puhul, kui taotluse rahuldamise otsus on tehtud perioodil 1. jaanuar 2022. a–31. detsember 2027. a; 2) 30 protsenti toetatavatest kuludest Põhja-, Lääne- ja Kesk-Eestis asuva ettevõtja puhul, kui taotluse rahuldamise otsus on tehtud perioodil 1. jaanuar 2022. a–31.detsember 2024. a ning Lõuna-Eestis asuva ettevõtja puhul, kui taotluse rahuldamise otsus on tehtud perioodil 1. jaanuar 2022. a–31. detsember 2027. a; 3) 25 protsenti toetatavatest kuludest Põhja-, Lääne- ja Kesk-Eestis asuva ettevõtja puhul, kui taotluse rahuldamise otsus on tehtud perioodil 1. jaanuar 2025. a–31. detsember 2027. a. (8) Paragrahvi 8 lõikes 6 nimetatud kulu puhul on toetuse määr 50 protsenti toetatavatest kuludest. 3. peatükk Nõuded taotlejale ja taotlusele § 11. Nõuded taotlejale (1) Toetust võib taotleda Eestis registreeritud äriühing, mille põhitegevusala ei vasta järgmisele EMTAKi jaole, alajaole või grupile: 1) jagu A – põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük; 2) jao C alajagu 102 – kala, vähilaadsete ja limuste töötlemine ja säilitamine; 3) jao C alajagu 120 – tubakatoodete tootmine; 4) jagu G – hulgi- ja jaekaubandus, välja arvatud mootorsõidukite ja mootorrataste hooldus ja remont; 5) jagu L – kinnisvaraalane tegevus; 6) jao R alajagu 920 – hasartmängude ja kihlvedude korraldamine; 7) jagu K – finants- ja kindlustustegevus; 8) jao J alajagu 62 – programmeerimine, konsultatsioonid jms tegevused; 9) jao M alajagu 69 – juriidilised toimingud ja arvepidamine; 10) jao M alajagu 70 – peakontorite tegevus ja juhtimisalane nõustamine; 11) jao M grupp 71129 – muud insener-tehnilised tegevused; 12) jao M alajagu 73 – reklaamindus ja turu-uuringud; 13) jao N alajagu 77 – rentimine ja kasutusrent; 14) jao N alajagu 782 – ajutise tööjõu rent. (2) Taotleja peab lisaks taaste- ja vastupidavuskava määruse § 5 lõikes 1 sätestatule vastama järgmistele nõuetele: 1) taotluse esitamisele eelneva kahe majandusaasta keskmine müügitulu vastavalt äriregistrile esitatud majandusaasta aruannetele peab taotleja põhitegevusalal olema Eestis vähemalt 200 000 eurot; 2) üldise grupierandi määruse alusel toetuse taotlemisel ei ole taotleja raskustes ettevõtja üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 18 tähenduses; 3) kui taotleja on saanud vähese tähtsusega abi vähese tähtsusega abi määruse kohaselt, ei tohi talle antud vähese tähtsusega abi koos käesoleva määruse alusel taotletava vähese tähtsusega abiga ja käesolevas paragrahvis nimetamata Euroopa Komisjoni määruste kohaselt antud vähese tähtsusega abiga jooksva ja kahe eelneva majandusaasta jooksul kokku ületada 200 000 eurot, maanteetranspordi valdkonnas tegutseva rendi või tasu eest kaupu vedava ettevõtja puhul 100 000 eurot; 4) kui taotleja on saanud vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 114, 26.04.2012, lk 8‒13) tähenduses, ei tohi talle jooksva ja kahe eelneva majandusaasta jooksul komisjoni määruse nr 360/2012 ja vähese tähtsusega abi määruse alusel antud vähese tähtsusega abi koos käesoleva määruse alusel taotletava vähese tähtsusega abiga ületada 500 000 eurot; 5) taotleja on taotluse esitamise hetkeks täitnud nõuetekohaselt maksukorralduse seaduses sätestatud maksudeklaratsioonide esitamise ning majandusaasta aruannete esitamise kohustuse. (3) Taotleja projektile või projekti üksikule tegevusele samal ajal mitmest meetmest või muust riigieelarvelisest, Euroopa Liidu või välisabi vahendist toetuse taotlemise korral peab taotleja esitama sellekohase teabe. (4) Üheks ettevõtjaks loetakse vähese tähtsusega abi määruse artikli 2 lõikes 2 nimetatud ettevõtjaid. (5) Vähese tähtsusega abi andmisel lähtutakse vastava määruse artikli 5 lõikes 1 sätestatud kumuleerimisreeglitest. § 12. Nõuded taotlusele (1) Taotlus peab sisaldama järgmist teavet: 1) taotleja nimi ja registrikood; 2) projekti nimi, planeeritava tegevuse algus- ja lõppkuupäev, eesmärgid, oodatavad tulemused ja toetuse vajaduse põhjendus; 3) projekti läbiviimise koht; 4) taotletava toetuse ja omafinantseeringu summa; 5) kinnitus nõuetekohase omafinantseeringu olemasolu kohta ja selgitus selle kujunemisest; 6) olemasoleva olukorra kirjeldus; 7) projekti tegevuste ja nende tulemuse kirjeldus ning selgitus, kuidas need aitavad kaasa toetuse eesmärgi ja tulemuste saavutamisele; 8) projektimeeskonna kompetentside kirjeldus ning vastutusvaldkonnad projektis; 9) teave taotleja vastavuse kohta §-s 11 sätestatud nõuetele; 10) teave taotleja suuruse kohta, millest on näha kas taotleja on väikeettevõtja, keskmise suurusega ettevõtja või suurettevõtja; 11) kinnitus, et taotleja on teadlik, et taotluse rahuldamise otsus võidakse osaliselt või täielikult kehtetuks tunnistada, kui esinevad taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise alused; 12) kinnitus, et taotleja on teadlik, et taotluse rahuldamise otsuses toodud toetuse summa avalikustatakse; (2) Taotlus peab sisaldama järgmiseid dokumente: 1) hindamise analüüs ja kinnitus projekti vastavuse kohta „ei kahjusta oluliselt“ printsiibile; 2) taotleja ja kontserni liikmete skeem vahendusasutuse vormil, kui taotleja kuulub kontserni ja andmed ei ole avalikult kättesaadavad; 3) volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel; 4) digitaliseerimise teekaardi raport; 5) projekti tegevuskava; 6) ettevõtja majandusnäitajate prognoos; 7) projekti eelarve vahendusasutuse vormil ja selle põhjendus; 8) taotleja kasumiaruanne ja bilanss taotluse esitamisele eelnenud kvartali seisuga, välja arvatud, kui nimetatud ajavahemik kattub eelneva majandusaasta aruande perioodiga ning majandusaasta aruanne on äriregistrist kättesaadav, börsiettevõtete puhul viimane avalikustatud kasumiaruanne ja bilanss; 9) taotleja puhul, kes on hankija riigihangete seaduse tähenduses, hankeplaan vahendusasutuse kehtestatud vormil; 10) kinnitus esitatud andmete õigsuse kohta. (3) „Ei kahjusta oluliselt“ printsiip on põhimõte, mille kohaselt ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13– 43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile. (4) „Ei kahjusta oluliselt“ põhimõttele vastavuse hindamisel lähtutakse Euroopa Komisjoni teatisest 2021/C 58/01 „Tehnilised suunised põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamise kohta taaste- ja vastupidavusrahastu puhul“ (ELT C 58, 18.2.2021, lk. 1–30). Abimaterjal juhendi kasutamiseks avaldatakse taotlusvooru avamisel vahendusasutuse kodulehel. (5) Digitaliseerimise teekaardi raport on ettevõtja strateegiline dokument, mis sisaldab ülevaadet ettevõtja ärimudelist, tarneahelast ning tootmise või teenuse osutamise protsessist. Raportis antakse hinnang, milliseid tarneahela ning tootmise või teenuse osutamise protsessi kitsakohti saab lahendada digitaliseerimise abil, milline on kitsaskohtade lahendamise prioriteetsus, lahenduste maksumus, tasuvusaeg, mõju ettevõtja ärimudelile ning majandustulemustele ja esitatakse nimetatud lahenduste elluviimise kolme aasta tegevuskava. 4. peatükk Toetuse taotlemine ja taotluse menetlemine § 13. Toetuse taotlemine (1) Toetust taotletakse jooksvalt. (2) Taotluste rahastamise eelarve ja selle jaotuse kehtestab ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister käskkirjaga. (3) Taotluste vastuvõtmise alustamisest, lõpetamisest ja peatamisest ning rahastamise eelarvest ja selle jaotusest annab vahendusasutus teada oma veebilehel, kooskõlastades selle kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga. (4) Hetkest, mil menetluses olevate taotlustega, mille suhtes ei ole veel rahuldamise või rahuldamata jätmise otsust tehtud, taotletav toetuse summa võrdsustub toetuste rahastamise eelarve, arvestades eelarve jaotust, vaba jäägiga, peatab rakendusüksus taotluste vastuvõtmise ja menetluses olevaid taotlusi menetletakse nende esitamise järjekorras. (5) Toetust ei saa taotleda, kui taotleja on määruse alusel toetust saanud ning projekti ei ole vastavalt § 9 lõikele 5 lõppenuks loetud. § 14. Taotluse menetlemine (1) Taotluse menetlemise tähtaeg on 30 tööpäeva vahendusasutusele taotluse esitamisest arvates. (2) Vahendusasutus võib taotluse menetlemisel nõuda vahendusasutuse määratud tähtpäevaks taotlejalt selgitust ja lisateavet taotluses esitatud andmete kohta ning taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge, näidates, milline asjaolu vajab selgitamist, täiendamist või lisateavet. (3) Kui taotluses avastatakse puudusi, teavitab vahendusasutus sellest viivitamata taotlejat ja annab puuduste kõrvaldamiseks kuni kümme tööpäeva, mille võrra pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg. (4) Eksperdi kasutamise korral pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg ekspertiisi teostamiseks kuluva aja võrra. Eksperdi kasutamisest teavitab vahendusasutus taotlejat viivitamata. § 15. Taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamine (1) Menetlusse võetud taotluse ja taotleja nõuetele vastavust hindab vahendusasutus. (2) Vahendusasutus tunnistab taotleja nõuetele vastavaks, kui taotleja vastab §-s 11 esitatud nõuetele. (3) Taotlus tunnistatakse nõuetele vastavaks, kui on täidetud kõik §-s 12 taotlusele esitatud nõuded. (4) Taotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1) taotlus ei vasta määruses taotlusele esitatavatele nõuetele ning taotleja ei ole määratud tähtaja jooksul esitanud vahendusasutuse nõutud selgitusi, lisateavet ega kõrvaldanud puudusi; 2) taotluses on esitatud teadlikult ebaõigeid või mittetäielikke andmeid. (5) Taotleja või taotluse nõuetele mittevastavaks tunnistamisel teeb vahendusasutus taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust § 17 kohaselt hindamata. § 16. Hindamiskomisjoni moodustamine (1) Taotluste hindamiseks moodustab vahendusasutus hindamiskomisjoni, mille koosseis kooskõlastatakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga ja avalikustatakse vahendusasutuse veebilehel hiljemalt taotluste vastuvõtmise alustamise päeval. (2) Hindamiskomisjoni liikmed peavad olema sõltumatud ja erapooletud hinnatavatest projektidest ja taotlejatest. (3) Vahendusasutus kaasab vajadusel hindamisprotsessi täiendavaid eksperte. § 17. Projektide hindamine, hindamiskriteeriumid ja kord (1) Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlustes sisalduvaid projekte hinnatakse järgmiste hindamiskriteeriumite alusel: 1) hindamiskriteerium 1 – projekti tegevuste mõju meetme eesmärkide saavutamisele, milles hinnatakse projekti panust toetuse andmise eesmärkide ja tulemuste täitmisse ning projekti mõju ettevõtja arengule – osakaal koondhindest 50 protsenti; 2) hindamiskriteerium 2 – taotleja võimekus projekti tegevuste tegemiseks, milles hinnatakse ka taotleja finantsvõimekust ning riskide juhtimise oskust – osakaal koondhindest 20 protsenti; 3) hindamiskriteerium 3 – projekti tegevuste põhjendatus ja kuluefektiivsus, milles hinnatakse projekti realistlikkust, selgust ja tulemuste mõõdetavust – osakaal koondhindest 30 protsenti; 4) lisakriteerium digitaalsete tehnoloogiate rakenduste kasutamisel – projekt on suunatud kaasaegsete digitaalsete tehnoloogiate rakenduste kasutamisele, milles hinnatakse tavapärasest uuenduslikemate tegevuste kasutust määruse eesmärkide saavutamisel – osakaal koondhindest kümme protsenti. (2) Projekti hinnatakse skaalal null kuni neli, millest kõrgeim hinne on neli ja madalaim null. Taotluse koondhinne kujuneb hindamiskomisjoni antud hinnete kaalutud keskmisest, arvestades lõikes 1 loetletud hindamiskriteeriumite alusel antud hindeid. (3) Hindamise läbiviimise protsess ja hindamiskriteeriumide sisu täpsustatakse hindamismetoodikas, mille kinnitab vahendusasutus kooskõlastatult Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga ja mis avalikustatakse hiljemalt taotluste vastuvõtmise alustamise päeval vahendusasutuse veebilehel. § 18. Taotluse rahuldamine (1) Taotluse rahuldamise kohta teeb vahendusasutus taotluse rahuldamise otsuse. Taotlus võidakse rahuldada täielikult, osaliselt või kõrvaltingimusega. (2) Rahuldamisele kuulub nõuetele vastavaks tunnistatud taotlus, milles kirjeldatud projekt vastab määruse tingimustele: 1) on § 17 lõikes 1 sätestatud hindamiskriteeriumite alusel saanud koondhindeks vähemalt 2,5; 2) ei ole üheski § 17 lõikes 1 punktides 1 kuni 3 sätestatud hindamiskriteeriumis saanud hindeks vähem kui 2,0; 3) mille rahastamise summa ei ületa § 13 lõike 2 kohaselt käskkirjaga kehtestatud taotluste rahastamiseks kavandatud eelarvet. (3) Taotluse rahuldamise otsuses sätestatakse: 1) otsuse kuupäev ja tegija; 2) lõppsaaja nimi, aadress ja registrikood; 3) projekti nimetus ja number; 4) projekti kogumaksumus ja toetavate kulude kogusumma; 5) toetuse summa ja selle osakaal toetatavatest kuludest; 6) teave riigiabi või vähese tähtsusega abi kohta; 7) projekti eesmärk ja toetatavad tegevused; 8) projekti tulemus- ja väljundnäitajad; 9) projekti abikõlblikkuse periood; 10) lõppsaaja kohustused; 11) toetuse maksmise tingimused; 12) toetuse maksmise aluseks olevate dokumentide, teabe ja aruannete esitamise kord; 13) toetuse maksmise peatamise ja toetuse tagasinõudmise ning taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise alused; 14) viide otsuse vaidlustamise koha, tähtaja ja korra kohta; 15) toetuse andmisega kaasnevad kõrvaltingimused, kui taotlus rahuldatakse kõrvaltingimusega. § 19. Taotluse rahuldamata jätmise tingimused ja kord (1) Taotlus jäetakse rahuldamata juhul, kui taotleja või taotlus ei vasta määruses esitatud nõudele. (2) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse: 1) otsuse kuupäev ja tegija; 2) taotleja nimi, aadress ja registrikood; 3) projekti nimetus; 4) otsuse põhjendus; 5) viide otsuse vaidlustamise koha, tähtaja ja korra kohta; 6) muu vajalik teave. § 20. Taotluse osaline või kõrvaltingimusega rahuldamine (1) Taotluse võib rahuldada osaliselt, kui taotluse täielik rahuldamine ei ole võimalik taotluste rahastamise eelarve mahu tõttu või kui see ei ole põhjendatud, arvestades taotletud toetuse summat, projekti tegevusi ja nendega saavutatavaid tulemusi või kui taotleja vähese tähtsusega abi vaba jääk ei võimalda soovitud mahus toetust anda. (2) Vahendusasutus teeb enne taotluse osalist rahuldamist osalise rahuldamise ettepaneku, mis sisaldab ettepanekut taotletud toetuse vähendamiseks või projektis kavandatud toetatavate tegevuste muutmiseks. (3) Taotluse osaline rahuldamine on lubatud üksnes põhjendatud juhul ja tingimusel, et projekti eesmärk on saavutatav ka osalise toetusega ning taotleja on nõus vahendusasutuse ettepanekuga taotletud toetuse summa vähendamiseks või projektis kavandatud tegevuse muutmiseks. (4) Taotluse rahuldamise otsuse võib teha haldusmenetluse seaduse § 53 tähenduses kõrvaltingimusega, kui kõrvaltingimuse seadmine on mõistlik ja põhjendatud ning taotleja on kõrvaltingimuse seadmisega nõus. Kõrvaltingimuse nõuetekohasel täitmisel lisatakse sellekohane teave taotluse rahuldamise otsuse juurde. (5) Taotluse tingimusliku rahuldamise otsuse põhjal ei teki lõppsaajal õigust toetuse maksetele. Õigus toetusega seotud maksetele tekib lõppsaajal siis, kui vahendusasutus on tuvastanud lõppsaaja esitatud teabe põhjal või avalikust infosüsteemist, registrist või andmeallikast saadud teabe põhjal kõrvaltingimuse saabumise või täitmise. § 21. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine (1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse vahendusasutuse algatusel või lõppsaaja esindusõigusliku isiku digiallkirjastatud taotluse alusel, kui taotluse rahuldamise otsuses nimetatud projekti eesmärk ja väljund- ja tulemusnäitajad ei muutu. (2) Vahendusasutus vormistab taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsusena, kui muudetakse: 1) toetatavat tegevust või selle ulatust või jäetakse tegevus ära või lisatakse täiendav tegevus; 2) toetuse summat või toetuse osakaalu toetatavatest kuludest; 3) projekti abikõlblikkuse perioodi; 4) toetuse jaotust riigiabi liikide lõikes. (3) Kui see on kooskõlas üldise grupierandi määruse tingimustega ning projekti tulemus- ja väljundnäitajad ei muutu, võib lõppsaaja teha projektis lõikes 2 nimetamata muudatusi, kooskõlastades muudatuse eelnevalt vahendusasutusega kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. (4) Vahendusasutusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui muudatus seab kahtluse alla §-s 3 sätestatud oodatavate tulemuste saavutamise või projekti tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil. (5) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta tagasiulatuvalt, kui see aitab projekti tulemust saavutada ja muudatus on põhjendatud. (6) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab vahendusasutus 20 tööpäeva jooksul vastavasisulise taotluse saamisest alates. (7) Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse täielikult või osaliselt kehtetuks järgmistel juhtudel: 1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud või taotlus oleks rahuldatud osaliselt; 2) taotlemisel või projekti elluviimisel on teadlikult esitatud ebaõiget või mittetäielikku teavet või teave on jäetud teadlikult esitamata; 3) kõrvaltingimusega taotluse rahuldamise otsuse korral kõrvaltingimus ei saabu või kõrvaltingimust ei suudeta täita; 4) lõppsaaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks ei rahuldata ja lõppsaajal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata; 5) lõppsaaja esitab avalduse toetuse kasutamisest loobumise kohta. (8) Taotluse rahuldamise otsuse täielikult või osaliselt kehtetuks tunnistamise otsuses märgitakse tagastamisele kuuluv toetuse summa. § 22. Otsuse kättetoimetamine Paragrahvides 18–20 nimetatud otsus saadetakse taotlejale kolme tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates haldusmenetluse seaduse §-des 25–28 sätestatud viisil. 5. peatükk Aruannete esitamine, toetuse maksmise tingimused ning toetuse tagasinõudmine ja tagasimaksmine § 23. Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine (1) Lõppsaaja esitab vahendusasutusele projekti vahe- ja lõpparuande taotluse rahuldamise otsuses märgitud tähtaegadel. (2) Aruandlusperioodi pikkus on kolm kuni kuus kuud. (3) Lõppsaaja esitab projekti lõpparuande 45 päeva jooksul projekti abikõlblikkuse perioodi lõpust arvates. (4) Lõppsaaja esitab projekti järelaruande vahendusasutuse nõudmisel kuni kahe aasta jooksul projekti lõppemisest arvates. (5) Lõppsaaja esitab projekti aruanded vahendusasutuse vormil. (6) Aruandes kajastatakse lisaks taaste- ja vastupidavuskava määruse § 14 lõikes 3 sätestatule vähemalt järgmist teavet: 1) taotluse rahuldamise otsuses märgitud projekti nimi, projekti number ja lõppsaaja nimi; 2) projekti kavandatud tulemuse saavutamiseks tehtud tegevused, saavutatud väljund- ja tulemusnäitajad, põhjendus planeeritud ja tegeliku tegevuse ning tulemuse erinevuse kohta. (7) Vahendusasutus võib vahe- ja lõpparuandele hinnangu andmiseks kaasata eksperte. (8) Vahendusasutus kinnitab vahearuande ja lõpparuande või lükkab selle tagasi 30 tööpäeva jooksul selle esitamisest arvates. § 24. Toetuse maksmise tingimused (1) Lõppsaaja esitab maksetaotluse koos vahe- või lõpparuandega. (2) Toetust makstakse tekkinud ja tasutud kulude alusel või ettemaksena vastavalt taaste- ja vastupidavuskava määruse §-s 9 sätestatud tingimustele. (3) Tekkinud ja tasutud kulude alusel toetuse makse tegemise eelduseks on: 1) kulude aluseks oleva töö teostamine, kauba kättesaamine või teenuse osutamine ja kulude tasumine omafinantseeringu ulatuses; 2) projekti tegevusest tingitud kulude tekkimist ja asjakohasust ning kulude tasumist tõendava dokumendi või selle koopia esitamine vahendusasutusele. (4) Vahendusasutus menetleb maksetaotlust kuni 30 tööpäeva esitamisest arvates. (5) Toetust makstakse vastavalt taotluse rahuldamise otsuses nimetatud toetuse osakaalule abikõlblikest kuludest ja mitte suuremas mahus, kui on määratud toetuse summa. (6) Kui lõppsaajale tehakse makse ettemaksena tasutud omafinantseeringu alusel , tasub lõppsaaja tasumata kuludokumentide kogusumma ja esitab vahendusasutusele tasumist tõendavad dokumendid kümne kalendripäeva jooksul makse saamisest arvates. (7) Vahendusasutus võib peatada maksetaotluse ja ettemakse kasutamise aruande menetlemise osaliselt või täielikult taaste- ja vastupidavuskava määruse § 9 lõikes 7 sätestatud alustel. (8) Vahendusasutus võib teha toetuse maksmisest osalise või täieliku keeldumise otsuse juhul, kui: 1) esitatud maksetaotlus või kuludokument ei vasta nõuetele; 2) esitatud kuludokument ei vasta toetuse taotluse eelarves esitatud projekti tegevusele ja eesmärgile; 3) lõppsaaja majanduslik olukord on selliselt halvenenud, et toetuse kasutamine või projekti elluviimine on ohustatud või kui toetuse rikub määruse või taaste- ja vastupidavuskava määruse ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud tingimusi; 4) projekti tulemused ei vasta määruses sätestatud eesmärgile ja taotluses määratletud tulemus- ja väljundnäitajatele või kui taotleja kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatust. (9) Lõppmakse tehakse pärast projekti tegevuste elluviimist, kulude abikõlblikkuse kontrollimist ja tasumise tõendamist ning lõpparuande kinnitamist. (10) Maksetaotlusega taotletavat toetuse summat on võimalik tasaarveldada tagasinõudmise otsuse kavandis nimetatud tagasimaksmisele kuuluva toetusega. (11) Vahendusasutusel on õigus vähendada proportsionaalselt väljamakstava toetuse suurust lõppsaaja omafinantseeringu vähenemisel alla taotluse rahuldamise otsuses sätestatud määra. § 25. Toetuse tagasinõudmine ja tagasimaksmine (1) Vahendusasutus nõuab projektile eraldatud toetuse tagasi proportsionaalselt rikkumise ulatusega taaste- ja vastupidavuskava määruse § 11 lõikes 1 toodud alustel ja kui projekti tegevusi ei ole võimalik lõpetada hiljemalt 31. detsembril 2025. a. (2) Toetuse tagasinõudmisel ja tagasimaksmisel lähtutakse taaste- ja vastupidavuskava määruse § 11 lõigetes 3–10 sätestatust. 6. peatükk Lõppsaaja kohustused ning vahendusasutuse õigused ja kohustused § 26. Lõppsaaja kohustused Lõppsaaja kohustub: 1) tagama toetuse rahuldamise otsuses ette nähtud omafinantseeringu; 2) kasutama toetust vastavuses taotluse rahuldamise otsusega; 3) saavutama projekti tulemus- ja väljundnäitajad taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tähtpäevaks; 4) tagastama toetuse vahendusasutuse toetuse tagasinõudmise otsuse alusel; 5) esitama vahendusasutuse ette nähtud vormis, viisil ja tähtaja jooksul nõutud informatsiooni; 6) pidama eraldi raamatupidamisarvestust toetuse ning omafinantseeringu kasutamise kohta, samuti eristama enda raamatupidamises toetatava projekti kulud ja neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest lõppsaaja kuludest ning kulu- ja maksedokumentidest; 7) kandma kõik kulud, mis tulenevad projekti kallinemisest võrreldes taotluse rahuldamise otsuses kajastatud summaga; 8) võimaldama vahendusasutusel ja taaste- ja vastupidavuskava määruses sätestatud auditeerival asutusel teha kohapealset kontrolli toetuse ning omafinantseeringu kasutamist kajastavate kulu- ja maksedokumentide, omandatud seadmete ja materjalide ning tehtud tööde osas, sealhulgas võimaldama kontrollijal juurdepääsu kõikidesse ruumidesse ja territooriumidele, mida lõppsaaja omab, rendib või mistahes muul moel kasutab; 9) tagama, et kõik projekti raames tehtud kulud makstakse välja lõppsaaja pangakontolt; 10) andma punktis 8 nimetatud asutuse käsutusse kõik soovitud andmed ja dokumendid viie tööpäeva jooksul vastava teate saamisest arvates ning osutama kontrolli, auditi ja järelevalve kiireks läbiviimiseks igakülgset abi; 11) teavitama avalikkust toetuse päritolust alates rahuldamise otsuse saamisest, viidates kõnes või tekstis, et projekti on rahastanud Euroopa Liit taasterahastu NextGenerationEU vahenditest ning kasutades objektide ja avalikkusele suunatud esemete ja dokumentide märgistamisel Euroopa Liidu embleemi koos märkega „Rahastanud Euroopa Liit – NextGenerationEU“; 12) säilitama taotluse, toetuse ja projekti teostamisega seonduvat dokumentatsiooni ja materjale kümme aastat alates taotluse rahuldamise otsusest; 13) tagama projekti tulemusena loodud või omandatud vara säilimise taotluses ja taotluse rahuldamise otsuses toodud eesmärkidel ja tingimustel VKE-st lõppsaaja korral vähemalt kolme ning suurettevõtjast lõppsaaja korral vähemalt viie aasta jooksul projekti lõppemisest arvates ning mitte sooritama selle vara osas tehinguid, mis annavad nimetatud aja jooksul mõnele isikule või asutusele põhjendamatu eelisseisundi; 14) kooskõlastama vahendusasutusega toetuse eest loodud ja omandatud vara osas õiguste üleandmise korral üleandmise tingimused ning edasise vastutuse vara sihtotstarbelise kasutuse eest vähemalt viie aasta jooksul pärast projekti lõppemist; 15) informeerima viivitamata kirjalikult vahendusasutust kõigist toetuse taotlemisel esitatud andmetes toimunud muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada lõppsaaja kohustuste täitmist, sealhulgas aadressi või volitatud esindajate muutumisest, ettevõtja ümberkujundamisest, pankroti väljakuulutamisest või likvideerija määramisest ja tegevuse lõpetamisest, seda ka juhul, kui eelnimetatud muudatused on registreeritud avalikus registris või avalikustatud massiteabevahendite kaudu; 16) viivitamata kirjalikult teavitama vahendusasutust asjaoludest, mis vältimatult või suure tõenäosusega takistavad projekti ette nähtud tulemuste saavutamist ning seavad kahtluse alla; 17) järgima riigihangete läbiviimisel riigihangete seaduses kehtestatud nõudeid kui ta on hankija riigihangete seaduse tähenduses; 18) kui riigihanke eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on võrdne riigihanke rahvusvahelise piirmääraga või ületab seda, seadma riigihanke alusdokumentides tingimuseks, et pakkuja esitab hankelepingu täitmisel iga oma alltöövõtja nime ja registrikoodi ning alltöövõtulepingu nimetuse, kuupäeva, numbri ja summa; 19) kui lõppsaaja ei ole hankija riigihangete seaduse tähenduses ja teenuse või asja eeldatav maksumus on ilma käibemaksuta võrdne 20 000 euroga või sellest suurem, esitama vähemalt kaks võrreldavat hinnapakkumist üksteisest sõltumatult pakkujalt ja pakkumise lähteülesande kirjelduse või kui sõltumatuid hinnapakkumisi ei esitata või kui odavaimat pakkumist ei valita, lisama sellekohase põhjenduse. § 27. Vahendusasutuse õigused ja kohustused (1) Vahendusasutus on kohustatud täitma lisaks taaste- ja vastupidavuskava määruse § 4 lõikes 7 sätestatule järgmist: 1) esitama projekti seire- ja muud andmed e-toetuse keskkonda; 2) teostama vähese tähtsusega abi ja riigiabi kandmise riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse; 3) teostama projekti elluviimise kontrolli; 4) kontrollima toetuse ja omafinantseeringu kasutamist; 5) teostama toetuse rahastamise eelarve rahaliste jääkide seiret ja vajadusel esitama ülevaate Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile; 6) koostama toetuse seirearuande ja lõpparuande ning edastama selle Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile; 7) koostama ja avalikustama toetuse andmise ülevaated; 8) teavitama Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi toetuse kasutamise takistusest; 9) säilitama toetuse andmisega seotud dokumente kümme aastat viimase taotluse rahuldamise otsusest arvates. (2) Vahendusasutusel on õigus: 1) teostada kohapealset kontrolli toetuse ning omafinantseeringu kasutamist kajastavate kulu- ja maksedokumentide osas; 2) vähendada toetuse suurust lõppsaaja vähem kasutatud summa võrra, kui esitatud vahearuandest selgub, et lõppsaaja on osaliselt või täielikult jätnud tegemata tegevuskavas planeeritud tegevuse. (allkirjastatud digitaalselt) Maris Lauri ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rahandusministeerium Riigi Tugiteenuste Keskus Keskkonnaministeerium 07.07.2022 nr 2-1/2022/4505 Taaste- ja vastupidavuskava ettevõtete digipöörde toetuse tingimused ja kord kooskõlastamine Edastame kooskõlastamiseks ministri määruse ja seletuskirja Taaste ja vastupidavuskava komponent 1 investeering 1 „Ettevõtete digipöörde toetuse tingimused ja kord“. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Maris Lauri justiitsminister majandus- ja taristuministri ülesannetes Lisad: 1) määruse eelnõu; 2) eelnõu seletuskiri. Lisaadressaadid: Riigi Tugiteenuste Keskus Keskkonnaministeerium Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele Monika Karu 639 7673 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: MKM/22-0821 - Ettevõtete digipöörde toetuse tingimused ja kord Kohustuslikud kooskõlastajad: Rahandusministeerium; Keskkonnaministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 21.07.2022 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/cc47a198-c5bf-4cfd-a67f-10112eddb0f5 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/cc47a198-c5bf-4cfd-a67f-10112eddb0f5?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel