dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Vastus pöördumisele

Rahandusministeerium · 7. juuli 2022
Viit
12.2-1/5699-2
Registreeritud
7. juuli 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Saaremaa Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
e-post, DVK
Funktsioon
12.2 RIIGIHANGETEALANE TEGEVUS
Sari
12.2-1 Riigihangetealane kirjavahetus riigiasutuste, kohalike omavalitsuste, organisatsioonide ja kodanikega
Toimik
12.2-1/2022
Vastutaja
Kristel Mesilane (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Halduspoliitika valdkond, Riigihangete ja riigiabi osakond)

Failid

  • 📎12.2-15699-2 07.07.2022 Väljaminev kiri.asice397 KB

Sisu (failidest)

Teie 07.07.2022 Saaremaa Vallavalitsus Meie 07.07.2022 nr 12.2-1/5699-2 [email protected]; [email protected] Vastus pöördumisele Austatud proua Liis Lepik Pöördusite meie poole küsimusega riigihangete seaduse § 123 lg 1 p 4 rakendamise võimaluste osas. Vastuseks Teie päringule selgitame järgmist. Rahandusministeerium avaldas 22.03.2022 riigihangete kodulehel juhise, kuidas muuta hankelepinguid kriisiolukorras: https://fin.ee/uudised/rm-juhis-kuidas-saab-kriisiolukorras- hankelepinguid-muuta Oma juhises oleme toonud välja kõik alused, mis võimaldavad hankelepinguid muuta, k.a riigihangete seaduse (RHS) § 123 lg 1 p 4. Meile teadaolevalt on praktikas liikunud peamine raskuskese küsimusele, et kuidas on võimalik ära tõendada, et hankelepingu muutmine on tingitud ettenägematust asjaolust. Peamine vajadus hankelepingut muuta on seotud ehitusmaterjalide hindade kallinemisega pärast Ukraina sõda, kuid sageli ei ole suuda lepingutäitja ära tõendada, et kallinemine on seotud justnimelt Ukraina sõjaga. Siiani on peetud üleüldist hinnatõusu pakkuja äririskiks ja seega ei ole olnud võimalik seda käsitleda ettenägematu asjaoluna, mis õigustaks hankelepingu muutmist RHS § 123 lg 1 p 4 alusel. Viimasel ajal on tõusetunud küsimus, et kas üleüldine hüppeline hinnatõus ehk kõrge inflatsioon võiks olla eraldiseisvalt ettenägematuks asjaoluks RHS ja riigihanke direktiivide mõttes. Ühtlasi on olnud arutlusel mõte, et kas võiks hankelepingut muuta RHS § 123 lg 1 p 4 alusel selliselt, et lepingusse lisatakse lepinguhinna indekseerimine ehitushinna indeksi alusel. Paraku ei ole meil kummagi ülaltoodud tõlgenduse osas Euroopa Komisjoni heakskiitvat seisukohta, mistõttu ei ole ka meil hetkel võimalik selliseid hankelepingu muutmise võimalusi soovitada. Kuna riigihangete seadus põhineb direktiividel, siis oleks vaja ennekõike saada Euroopa Komisjonilt tõlgendus direktiivide osas. Ainuke asi, mida me kehtivate lepingute puhul saame ehitushinnaindeksi osas soovitada, on see, et ehitushindade kallinemise ja Ukraina sõja põhjusliku seose tõendamisel on võimalik ehitushinnaindeksi alusel tuvastada, milline on olnud hinnatõus enne Ukraina sõda ja pärast Ukraina sõda. Ehk siis ehitushinnaindeksi alusel eraldatakse pikemaajalisest hinnatõusust Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 sõjaeelne osa ja seega on võimalik tuvastada, milline on proportsionaalne määr lepingu maksumuse muutmiseks RHS § 123 lg 1 p 4 alusel pärast Ukraina sõda, mis on käsitletav mõlemale poolele ettenägematu asjaoluna. Küll aga ei saa me praegusel hetkel anda heakskiitvat seisukohta sellele, et RHS § 123 lg 1 p 4 alusel võiks viia olemasolevatesse lepingutesse sisse lepinguhindade muutmise alused ehitushinnaindeksile tuginedes. Sellisel viisil lepingu muutmine on võimalik ainult RHS § 123 lg 1 p 1 alusel ehk ehitustööde puhul kuni 15 % lepingu kogumaksumusest. Riigihanke direktiivid on aluseks riigihangete seaduse regulatsioonile tervikuna (vähemalt hangetes, mille piirmäär on võrdne või ületab rahvusvahelist piirmäära ja hangetes, millal on piiriülene huvi). Seega on Euroopa Komisjon tõlgendus oluline nii riigihangetele, mis on rahastatud EL vahenditest kui ka siseriiklikest vahenditest. Meieni ei ole jõudnud infot, et Eestis oleks hankijad muutnud hankelepingut RHS § 123 lg 1 p 4 alusel selliselt, et oleks sisse viinud lepinguhinna indekseerimise klauslid. Seega ei soovita Rahandusministeerium enne Euroopa Komisjoni seisukoha saamist sellist praktikat kasutada ei EL vahenditest ega siseriiklikest vahenditest rahastatud riigihangete puhul. Juhul, kui Euroopa Komisjon annab selles osas teistsuguse tõlgenduse, teavitame sellest hankijaid esimesel võimalusel. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Mesilane osakonnajuhataja Kristel Mesilane 611 3507 [email protected] 2 3
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel