Jekaterina Prudnikova Teie 04.07.2022
Jõhvi Vallavalitsus Meie 07.07.2022 nr 15-3/5629-2
[email protected]
Vastus selgitustaotlusele
Esitasite Rahandusministeeriumile selgitustaotluse, et saada vastused järgmistele
küsimustele:
1. Milline planeerimisseaduse säte on sobilik algatatud detailplaneeringu menetluse
lõpetamiseks?
Kehtiva planeerimisseaduse (PlanS) § 139 lõige 2 sätestab, et detailplaneeringu kehtestamise
või kehtestamata jätmise otsus tehakse hiljemalt kolme aasta möödumisel detailplaneeringu
algatamisest arvates. PlanS seletuskiri märgib kolme aastase tähtaja sätestamise kohta
järgmist: „Nimetatud aja möödudes peab kohalik omavalitsus tegema detailplaneeringu
kehtestamise või kehtestamata jätmise otsuse. Tähtaja kehtestamine aitab tagada, et
detailplaneeringute koostamine toimuks mõistliku aja jooksul ega jääks venima.“ Seega peab
juba planeeringu algatamisel arvestama sellega, et planeerimismenetluse jaoks vajalike
toimingute tegemine toimuks kindla kava alusel ja mõistliku aja jooksul. Seda saab tagada
eelkõige seades planeerimismenetluses erinevate toimingute läbiviimiseks vahetähtaegasid
sõltuvalt toimingu keerukusest. Näiteks esialgse lahenduse koostamine ühe aasta jooksul või
avalikustamisel tehtud muudatuste sisseviimine ühe kuu jooksul. Kuna iga planeering ja selle
menetlus on selle asukoha unikaalsuse tõttu teistest erinev, siis võib juhtuda, et mõned
planeerimismenetlused võtavad planeeritust kauem aega sõltuvalt näiteks koostamisest
huvitatud isikute soovidest ja võimalustest ning laiema avalikkuse huvist planeeringu vastu.
Soovitame detailplaneeringu koostamise korraldajatel analüüsida iga poolelioleva
planeerimismenetluse juhtumit eraldiseisvalt ning võtta ühendust osapooltega, kes huvisid ja
kohustusi omavad. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 41 näeb ette, et kui haldusakti või
toimingut ei ole võimalik anda või sooritada ettenähtud tähtaja jooksul, peab haldusorgan
viivituseta tegema teatavaks haldusakti andmise või toimingu sooritamise tõenäolise aja ning
näitama ettenähtud tähtajast mittekinnipidamise põhjuse. Kui planeeringu kehtestajal ei ole
võimalik planeeringut kolme aasta jooksul kehtestada (näiteks vajalike kooskõlastuste
andmata jätmisel või muudel, temast mitte sõltuvatel põhjustel), kuid samas ei ole
põhjendatud ka menetluse lõpetamine, anda teada viivituse põhjustest ning määrata otsuse
tegemise tõenäoline aeg.
Põhjendatud juhtudel võib olla mõistlik detailplaneeringu koostamise lõpetamine
(Rahandusministeeriumi 17.04.2018 kiri nr 15-4/3157-1
https://planeerimine.ee/kysimused/selgitused/).
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Kuni 30.06.2015 kehtinud planeerimisseadus planeerimismenetluse lõpetamise aluseid ei
sätestanud, mistõttu tuleb lähtuda HMS-i regulatsioonist. Haldusakti andmise menetluse
lõppemise alused on toodud HMS §-s 43. Kui taotletud haldusakt otsustatakse jätta andmata,
antakse haldusakti andmata jätmise kohta haldusakt.
Detailplaneeringute puhul, mis on algatatud kehtiva PlanS alusel, on koostamise lõpetamise
alused toodud PlanS § 129. Selle lõikes 1 on sätestatud, et planeeringu koostamise korraldaja
võib otsustada detailplaneeringu koostamise lõpetamise, kui koostamise käigus ilmnevad
asjaolud, mis välistavad planeeringu elluviimise tulevikus, või planeeringu koostamise
eesmärk muutub oluliselt koostamise käigus või planeeringu koostamise korraldaja eelarves
puuduvad vahendid planeeringu koostamise, koostamise tellimise ja mõjude hindamisega
kaasnevate kulude kandmiseks ja planeeringu koostamisest huvitatud isik selliseid kulusid ei
kanna. PlanS § 129 lõikes 2 on toodud, et detailplaneeringu koostamise lõpetamisest ja selle
põhjustest teavitatakse lähtudes PlanS § 128 lõigetes 6 ja 8 detailplaneeringu algatamisest
teavitamisele ettenähtud nõuetest. Samuti teavitatakse detailplaneeringu lõpetamisest ja selle
põhjustest planeeringu koostamise korraldaja veebilehel 14 päeva jooksul koostamise
lõpetamisest arvates.
2. Kuidas toimida, kui detailplaneeringu algatamise taotlejaks oli ajalooliselt üks isik,
kuid planeering hõlmab kümneid kinnistuid ja igaühel on oma omanik, kes erineb
taotlejast?
Detailplaneeringu puhul, mille menetluse ajal on oluliselt muutunud omanike ehk huvitatud
isikute arv (ehk ka huvid ja detailplaneeringu eesmärgid) on kohalikul omavalitsusel kui
detailplaneeringu koostamise korraldajal võimalus jätkata detailplaneeringu
menetlusprotsessi kõigi uute omanike kirjalikul nõusolekul ja ühisel eesmärgil. Kui ühiseid
huve ja nõusolekut ei ole võimalik saavutada, on mõistlik detailplaneeringu koostamine
lõpetada ja teha uutele omanikele ettepanek individuaalselt uute detailplaneeringute
algatustaotluste esitamiseks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Sarnet
regionaalvaldkonna asekantsler
Tiit Toos 715 5813
[email protected]
2