dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Seisukoha küsimine

Rahandusministeerium · 7. juuli 2022
Viit
15-3/5690-1
Registreeritud
7. juuli 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Kuusalu Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-3 KOV planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
15-3/2022
Vastutaja
Lea Teeääre (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Regionaalhalduse osakond, Harju talitus)
Lahendamise tähtaeg
6. august 2022

Failid

  • 📎Detailplaneeringu algatamine Kuusalu alevik kinnistule katastrin.asice3524 KB
  • 📎E-kiri.pdf62 KB
  • 📎Seisukoha küsimine.rtf

Sisu (failidest)

Keskkonnaamet 06.07.2022 nr 7-1/1092-2 [email protected] Rahandusministeerium [email protected] Seisukoha küsimine Kuusalu Vallavalitsusele on laekunud taotlus Kuusalu aleviku Liivapõllu kinnistule (katastriüksus 35203:004:0109) detailplaneeringu algatamiseks. Detailplaneeringuga soovitakse kavandada ehitusõigust elamu ja abihoonete rajamiseks. Katastriüksuse jagamist ei taotleta, naabritega kokkuleppel soovitakse korrigeerida piiri Nõmme tn 2 kinnistuga maa osas, mis on piirinaabri poolt kasutusele võetud. Kuusalu valla üldplaneeringu kohaselt osaliselt asub planeeritav ala tiheasustusalal, kaitsemetsa alal. Esitatud ettepanek on vallavalitsuse hinnangul kehtivat üldplaneeringut muutev. Vastavalt taotluses toodule on koostatud keskkonnamõjude strateegilise hindamise eelhinnang ning koostatud detailplaneeringu algatamise eelnõu koos lähteülesandega. Palume seisukohti detailplaneeringu algatamise ja strateegilise keskkonnamõju hindamise vajaduse määramise osas. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Terje Kraanvelt Vallavanem Lisad: 1. Taotlus detailplaneeringu algatamiseks; 2. Detailplaneeringu algatamise, lähteülesande kinnitamise ning keskkonnamõjude hindamise mittealgatamise korralduse eelnõu. Mõisa tee 17 Kiiu alevik Telefon +372 6066 370 Arvelduskonto EE742200001120050586 74604 Harjumaa Faks +372 6066 371 Swedbank Reg. Kood 75033496 E-post [email protected] Veeb http://www.kuusalu.ee Kadi Raudla [email protected] OTSUS EELNÕU Kiiu xx . xxxx 20 2 2 nr Kuusalu aleviku Liivapõllu kinnistu detailplaneeringu algatamine, lähteülesande kinnitamine ning keskkonnamõjude strateegilise hindamise algata mata jätmine Kuusalu Vallav alitsusele on laekunud taotlus Kuusalu aleviku Liivapõllu kinnistule ( katastriüksus 35203:004:0109 ) detailplaneeringu algatamiseks. Detailplaneeringuga soovitakse kavandada ehitusõigust elamu ja abihoonete rajamiseks. Katastriüksuse jagamist ei taotleta , naabritega kokkuleppel soovitakse korrigeerida piiri Nõmme tn 2 kinnistuga maa osas, mis on piirinaabri poolt kasutusele võetud. Vastavalt planeerimisseaduses toodule on alevik detailplaneeringu kohustusega ala ehitusloakohustuslike hoonete rajamisel. Kuusalu valla üldplaneeringu kohaselt osaliselt asub planeeritav ala tiheasustusalal, kaitsemetsa alal Kinnistu omanik nõustub kaitsemetsaga, kuid soovib katastriüksusele ühte hoonestusala võimalikult privaatsena ja metsa säilitades. Esitatud ettepanek on üldplaneeringut muutev . Üldplaneeringu muutmine on p õhjendatav asjaoluga, et kaitsemetsa ala ei soovita kruntida elamukruntideks, soovitud hoonestusala soovitakse rajada maksimaalselt kõrghal jastust säilitades ning soovitud hoonestusala soovitakse kavandada metsa-alale ka naaberkinnistute privaatsust arvestavalt. Juurdepääs planeeritavale hoonestusalale on võimalik rajada avaliku kasutusega Nõmme tänavalt . Kuusalu vallavolikogu keskkonna- ja ehituskomisjon tutvus esitatud taotlusega 11 . 0 5 .20 2 2 koosolekul ning otsustas toetada detailplaneeringu algatamist . Komisjon tegi ettepaneku vallavalitsusele kaaluda antud kinnistule uues üldplaneeringus elamumaa juhtotstarbe määramist. Detailplaneeringu koostamise korraldajaks on Kuusalu Vallavalitsus . Algatajaks ning kehtestajaks Kuusalu Vallavolikogu (aadress Mõisa tee 17 Kiiu alevik Kuusalu vald 74 604 Harjumaa; [email protected] ; 606 6370). Detailplaneeringu koostamise algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise või algatamata jätmise otsusega saab tutvuda valla kodulehel www.kuusalu.ee . Tulenevalt planeerimisseaduse paragrahvi 124 lõikest 6 , keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi ka KeHJS ) § 6 lõike 2 punktist 22 ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust, täpsustatud loetelu“ paragrahvi 16 lõikest 1 peab Kuusalu Vallavalitsus andma eelhinnangu selle kohta, kas detailplaneeringuga kavandatava tegevusega kaasneb eeldatavasti oluline keskkonnamõju. Eelhinnang on koostatud Keskkonnaministeeriumi poolt 2015 a tellitud „KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine“ juhendmaterjali põhjal. Keskkonnamõju strateegilise hindamise vajaduse üle otsustamiseks on koostatud eelhinnang arvestades KSH eelhinnangu juhendit ( R.Kutsar , täiendatud 2018 Keskkonnaministeeriumi poolt). Koostatud eelhinnang on toodud käesoleva korralduse eelnõu lisas 1. Eelhinnangu kokkuvõtte kohaselt d etailplaneeringuga ei kavandata olulise keskkonnamõjuga tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustumist või loodusvarade taastumisvõime ületamist. Tegevustega kaasnevad võimalikud mõjud on vaid ehitusaegsed mõjud. Avariiolukordade esinemise tõenäosus on väga väike. Kavandatav tegevus ei mõjuta ebasoodsalt Natura 2000 võrgustiku alade terviklikkust ega kaitse-eesmärki. Ilma üksikasjaliku hindamiseta on võimalik eeldada (lähtudes kavandatava tegevuse ulatusest), et oluline ebasoodne mõju ei ole tõenäoline. Kavandatava tegevusega ei kaasne ebasoodsat mõju kaitstavatele liikidele ja elupaikadele. Arvestades planeeringuala lähiümbrust ja keskkonnatingimusi ning asjaolu, et planeeringuga kaasnevad mõjud on eeldatavalt väikesed ning jäävad planeeringuala ning selle lähinaabrite ulatusse, ei kahjusta inimeste tervist, vara, ei põhjusta keskkonnas olulisi pöördumatuid muudatusi ega ületa eeldatavalt piirkonna keskkonnataluvust, võib keskkonnamõju strateegilise hindamise jätta algatamata. Keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik planeerimisseaduse § 126 lõike 1 punkti 12 kohaselt detailplaneeringu menetluse käigus. Vastavalt KeHJS paragrahv 33 lõikes 6 toodule esitab Kuusalu vallavalitsus koostatud eelnõu asjaomastele asutustele seisukoha võtmiseks. Rahandusministeerium esitas oma seisukoha ( xxxx ), mille kohaselt…. Keskkonnaamet esitas oma seisukoha ( xxxx ), mille kohaselt …….. Lähtudes eeltoodust, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvi 6 lõikest 1, planeerimisseaduse paragrahvi 4, lõikest 1 ja lõikest 2, paragrahvist 12, paragrahvi 124 lõi getest 6 ja 10, paragrahvi 1 42 lõi kest 6, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse paragrahvi 6 lõike 2 punktist 10, paragrahvi 33 lõike 2 punkti de st 1 , 3 ja 4 , paragrahvi 35 lõikest 5 Vabariigi Valitsuse 29.08.2005.a määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust, täpsustatud loetelu“, paragrahvi 1 3 punktist 2 , koostatud eelhinnangust, Kuusalu Vallavolikogu 19.12.2001.a otsusega nr 68 kehtestatud Kuusalu valla üldplaneeringust, ja vallavalitsuse xx . xx .202 2 ettepaneku algatada detailplaneering, Kuusalu Vallavolikogu o t s u s t a b: Algatada Kuusalu aleviku Liivapõllu kinnistu ( katastriüksus 35203:004:0109 ) detailplaneering . Mitte algatada detailplaneeringule keskkonnamõjude strateegili ne hindami ne vastavalt l isas 1 toodud eelhinnangule. Kinnitada detailplaneeringu lähteülesanne vastavalt lisale 2. Otsust on võimalik vaidlustada Tallinna Halduskohtus 30 päeva jooksul planeeringu kehtestamisest teada saamise päevast alates. Otsus jõustub teatavakstegemisest. (a llkirjastatud digitaalselt ) Ulve Märtson volikogu esimees Esitaja: vallavalitsus Lisa 1 Kuusalu Vallavolikogu xxx.202 2 .a otsusele nr KUUSALU ALEVIKU LIIVAPÕLLU KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE EELHINNANG Tulenevalt planeerimisseaduse § 124 lõikest 6 , planeerimisseaduse § 142 lõikest 6 ja keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse ( edasipidi KeHJS ) § 33 lg 2 punk t 4, lõigetes 3 - 6, § 33 lõi kes 1 punkti 4 , § 35 lõikest 5 , § 6 lõike 2 punkti 22 ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest. Strateegilise planeerimisdokumendi ja kavandatava tegevuse lühikirjeldus Detailplaneeringu eesmärgiks on Kuusalu aleviku Liivapõllu kinnistule ( katastriüksus 35203:004:0109 ) ühe elamu ja abihoone rajamine. Kinnistu on hoonestamata. Planeeringuala hõlmab Kuusalu aleviku Liivapõllu kinnistut (katastriüksus 35203:004:0109; sihtotstarve maatulundusmaa 100%; pindala 4,6 ha), mis asub Kuusalu aleviku edelaosas. Juurdepääs kinnistule on võimalik olemasolevalt Nõmme tänavalt või Kuusalu- Rehatse teelt. Li i varanna maaüksusest moodustab kõlvikuliselt 44 615 m 2 metsamaa , 637 m 2 õuemaa ja 818 m 2 muu maa . Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega Missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi strateegilisi planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit Eesti üleriigilise planeeringu 2030 + kohaselt on võrdselt hinnatud kompaktsed linnas, eeslinnad ja traditsioonilised külad. Maapiirkonnad pakuvad inimestele elukoha privaatsust, toimetulekut sõltumata välistest oludest ja looduslikku elukeskkonda. Tähtsal kohal on ühenduvus kohalike ja maakondlike keskustega. Liivapõllu kinnistu on suuresti kaetud metsamaaga. Kinnistu looduslik olukord suuresti säilitatakse. Planeeringuala asub valla keskuses, Kuusalu alevikus. Kavandatav tegevus on kooskõlas Eesti üleriigilise planeeringuga. Harju Maakonnaplaneeringu 2030+ visioonis on toodud välja linnalise ja maapiikonnale omase ruumi selge eristumine Tallinna väliselt. Tähtis on taristute arendamine ning loodusliku ja atraktiivse elukeskkonna säilimine. Igapäevaelu toimimisel on suur roll ühendustel oluliste keskustega. Kavandatav tegevus on kooskõlas Harju maakonnaplaneeringuga. Kuusalu valla arengukava 2012-2032 toob välja Kuusalu valla visiooni, milleks on Kuusalu on tegusa kogukonnaga, turvaline, head haridust, mitmekesiseid töökohti ja vaba aja veetmise võimalust pakkuv vald, kus lõimuvad pärandkultuur ja loodus. Kavandatav tegevus on kooskõlas Kuusalu valla arengukavaga. Kuusalu ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni trass piirneb Liivapõllu kinnistuga, millega liitumine on teadaolevalt võimalik. Kuusalu valla üldplaneeringu kohaselt osaliselt asub planeeritav ala tiheasustusalal, kaitsemetsa alal Kinnistu omanik nõustub kaitsemetsaga, kuid soovib katastriüksusele ühte hoonestusala võimalikult privaatsena ja metsa säilitades. Esitatud ettepanek on üldplaneeringut muutev . Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 1 . Väljavõte Kuusalu valla detailplaneeringust Strateegilise planeerimisdokumendi, sealhulgas jäätmekäitluse või veekaitsega seotud planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel KeHJS on sätestatud põhimõte, et kui detailplaneeringuga planeeritakse võimalikku olulist keskkonnamõju kaasa toovat tegevust või sellega muudetakse kõrgemalseisvat strateegilist planeerimisdokumenti (üldplaneeringut), siis tuleb kaaluda keskkonnamõjude strateegilise hindamise teostamist. Käesolev detailplaneering üldplaneeringu t muutev . Põhimõte kaaluda keskkonnamõju strateegilise hindamise teostamist on kooskõlas ka Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktidega, sest vastava põhimõtte sätestab ka Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2011/92/EL. Samuti tuleb rakendada detailplaneeringu menetluses Euroopa Liidu keskkonnaalastes õigusaktides sätestatud säästvuse, ettevaatlikkuse ja vältimise põhimõtteid. Detailplaneeringu realiseerumisel ei minda vastuollu Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktidega. Mõjutava keskkonna kirjeldus Loodusvarade väljaselgitamisel ja keskkonna vastupanuvõime hindamisel lähtutakse Maa-ameti muldade, geoloogia, kitsenduste, maardlate, looduskaitse ja Natura 2000, kultuurimälestiste ja maaparandussüsteemide kaardirakenduste ning Keskkonnaagentuuri Keskkonnaregistri andmetest. Maakasutus Planeeringuala hõlmab Kuusalu aleviku Liivapõllu maaüksuse (katastriüksus 35203:004:0109; sihtotstarve maatulundusmaa 100%; pindala 4,6 ha), mis asub Kuusalu aleviku edelaosas. Ehitisregistri ja maa-ameti kaardirakenduse andmetel hetkel hooned ja rajatised puuduvad. Maaüksuse piirinaabrid on kirdest Männituka (35201:004:1744), põhjast Laane tn 15 (35201:004:1800), Laane tn 15a (35301:001:1406), Nõmme põik (35301:001:1407), loodes Nõmme põik 6 (35201:004:1710), Nõmme põik 2 (35201:004:1820), edelas Nõmme tee (35301:001:1408), lõunas Kuusalu- Rehatse tee T1 (35301:001:1410) ja kagus Kolga metskond 49 (35203:004:128) kinnistud. Vee kasutus Hoonete kasutamisel kulub olmevett ja tuleb ära juhtida reovett. Täpsed kogused ei ole teada ning need selguvad detailplaneeringu menetluse ning hoonete ehitusprojektide koostamise käigus. Planeeringualal on põhjavesi looduslikult nõrgalt kaitstud maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes. Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 2 . Põhjavee kaitstus Liivapõllu kinnistul (nõrgalt kaitstud ala) . Planeeringualal on Ülem-Devoni veekompleksi, Narva veepideme ja Siluri-Ordoviitsiumi (S-O) veekompleksi lõhelised ja karstunud kivimid veeandvusega 1,0-5,0 l/sm. Muude loodusressursside kasutus Alal ei esine maavarasid. Kavandatav tegevus ei too kaasa muutusi maavarade kasutuses. Kavandatava tegevusega kaasneb vajadus energia, ehitusmaterjalide, kütuse jms järele, kuid mitte mahus, mis põhjustaks olulist keskkonnamõju. Looduskeskkonna kirjeldus Pinnas Maa-ameti geoloogia kaardirakenduse järgi avaneb aluspõhjas Kesk-Ordoviitsiumi ladestiku Väeo kihistu lubjakivi, detriitne lubjakivi ja dolokivi (ehituslubjakivi) . Kinnistu kõrgus jääb 40-45 m vahemikku ning kõrgus väheneb lääne suunas. Vastavalt Eesti pinnase radooniriski kaardile on planeeritaval alal madala radoonisisaldusega pinnas (50-100 kBq /m 3 ). Taimestik ja loomastik Kinnistu on valdavalt kaetud kõrghaljastusega. Kinnistu idaosas on olnud varasemalt mets, aga raie tulemusel on mets taastumisel. Kinnistu hooned rajatakse loode poolsesse osasse, mis ühildub alevi hoonestusega. Peale raiutud metsa taastumist taastub ka ühendus lõunapoolse metsamassiiviga. Arvestades kinnistu lähedust alevi tiheasustusalaga on tõenäoline, et piirkonnas puuduvad inimpelglikud loomaliigud. Vastavalt eeltoodule on kinnistul iseloomulik metsadele iseloomulik taimestik ja loomastik. Loomastikus on peamiselt esindatud inimkeskkonda tolereerivad loomad. Maa-ameti mullakaardi alusel leiduvad alal nõrgalt leetunud mullad, leetjad mullad ( LkI ) (Joonis 3). Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 3 . Detailplaneeringu ala mullastiku jaotus. Veestik Planeeringuala asub nõrgalt kaitstud põhjaveega alal. Kinnistul puuduvad maaparandussüsteemid. Kinnistul ega selle lähiümbruses ei leidu muid veekogusid. Kaitstavad loodusobjektid ja Natura 2000 võrgustiku alad Planeeringualal ei leidu EELIS andmete kohaselt (04.07.2022) inventeeritud kaitse-eesmärgil olevaid elupaigatüüpe ja liike. Planeeringualaga piirneval Kolga Metskond 54 kinnistul leidub III kaitsekategooria liigi, kahelehise käokeele ( Platanthera bifolia ), elupaik. Muid kaitsealuseid liike või elupaiku planeeringualas või selle läheduses ei leidu. 3. 5 Ajaloolise, kultuurilise või arheoloogilise väärtusega maastikud ja kohad Vastavalt Maa-ameti kaardirakendusele ei asu kinnistul ega selle lähiümbruses kultuurimälestisi. 4. Tegevusega eeldatavalt kaasnev mõju 4.1 Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid 4.1.1 Mõju pinnasele Ehitamise käigus avaldatakse pinnasele olulist negatiivset mõju. Mõjud on lokaalsed, lühiajalised ja pöördumatud (hoonete, tehnovõrkude rajamine). Mõju kasvupinnasele on oluline, kuid negatiivset mõju kasvupinnasele saab vähendada kasvupinnase eemaldamisega, ladustamisega kuhilates ja selle hilisema kasutamisega haljastustöödel. Kaevanditest eemaldatud pinnast saab kasutada (sõltuvalt materjalist) osaliselt kohapeal täite- ja tasandustöödel. Kaevanditest eemaldatud pinnase koguste ja hilisema käitlemise kohta info puudub. Täpne mõju suurus ja ulatus ei ole teada, kuid eeldatavasti ei kaasne tööga olulist negatiivset mõju. Tööde käigus võib sõltuvalt kaevetööde sügavusest, ilmastikutingimustest ja kasutatavast tehnoloogiast, ehitusaladele koguneda sademe- ja pinnavett. Planeeringuga soovitakse suurest kinnistust ainult väike osa hoonestada. Arvestades planeeringu olemust ning väikest ehitusalust pinda on mõju pinnasele, arvestades kinnistu pindala, väike. Kui liigvee kogumisel ja ärajuhtimisel jälgitakse reostamise vältimiseks seadmete ja masinate ning keskkonnale ohtlike ainete hoidmise ja kasutamise nõudeid, on oht looduskeskkonna reostamiseks väike. 4.1.2 Mõju veestikule Kinnistu piirneb ühisvee- ja kanalisatsiooni trassiga. Detailplaneeringu lahendamisel tuleb suhelda vee ja kanalisatsioonisüsteemide haldajaga ning kaaluda võimalust kinnistu kaasta reoveekogumisalale ja ühendada ühisveetrassiga. Kuni reoveekogumisalaga liitumiseni tuleb o lmereoveed suunata kas omapuhastisse või kinnisesse kogumismahutisse. Kui rajatakse nõuetele vastav omapuhastisüsteem, siis hooldustöid tuleb teostada vastavalt tootjapoolsetele juhenditele. Puhastusprotsessi käigus tekkiv reoveesete tuleb anda üle edasiseks käitlemiseks vastavat luba omavale isikule. Kinnine kogumismahuti paigaldamisel tuleb mahutit perioodiliselt tühjendada vastavat luba omava isiku poolt. Eelistada tuleb lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda selle tekkekohas, vältides sademevee reostumist. Veeseaduse § 129 lg-s 3 ei käsitleta sademeveest vabanemiseks kasutatavaid looduslähedasi lahendusi (nagu rohealasid, viibetiike, vihmaaedasid, imbkraave ja muid lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda eelkõige maastikukujundamise kaudu, vältides sademevee reostumist) sademevee suublasse juhtimisena. Sademeveest vabanemiseks kaaluda just eelnimetatud looduslähedasi lahendusi. Planeeritu kavandamisega ei kaasne eeldatavalt olulist mõju põhja- ja pinnaveele. 4.1.3 Mõju õhule Õhusaaste on tõenäoline ehitustegevuse protsessis ehitusmasinate kasutuse tõttu. Peamiseks õhusaaste allikaks võib olla hoonete soojavarustus, mille lahendamisel kaaluda keskkonnasäästlikke tehnoloogiaid. Detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad mõjud (õhusaaste, valgusreostus, müra, vibratsioon), mis võivad tekitada ohtu inimese tervisele ei suurene määral, mida saab pidada oluliseks. Samuti on õnnetuste esinemise tõenäosus väike. 4.1.4 Mõju kliimale Kavandatava ehitustegevusega kaasneb ehitusmaterjalide tootmine ja tarbimine, mille käigus emiteeritakse muuhulgas õhku kasvuhoonegaase. Hoone kasutusega kaasneb energia tarbimine nii kütte- kui elektrilahendustes. Arvestades tegevuse mahtu ei ole oodata sellest tingituna olulist mõju kliimamuutustele. 4.2 Oht inimese tervisele või keskkonnale Planeeringuala ümbruses puuduvad ohtlikud ettevõtted. Planeeritava elluviimisega ei kaasne eeldatavalt ohtu inimese tervisele või keskkonnale, sh ei muutu õnnetuste esinemise tõenäosus. Detailplaneeringu elluviimise järgselt täiendavate avariiolukordade tekkimist ette ei ole näha. Oht inimese tervisele avaldub ehitusprotsessis. Õnnetuste vältimiseks tuleb kinni pidada ehitusprojektis ning tööohutust määravates dokumentides esitatud nõuetest. Ehitusprotsessis tuleb kasutada vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid tuleb hooldada, et vältida võimalikku keskkonnareostust nt lekete näol. Töötajad peavad olema spetsiaalse hariduse ja teadmistega. Nii on võimalik vältida ka ohtu keskkonnale, mis võib tekkida, kui töötajad ei ole kompetentsed. Detailplaneeringu elluviimise järgselt on võimalik, et esineb avariiolukordasid, mille tulemusena reostub või saastub pinnas, pinnavesi, põhjavesi, õhk. Võimalikud avariiolukorrad ja nende vältimise meetmed või nende korral käitumise lahendused on vajalik planeerimismenetluses läbi kaaluda. Reostusohtu pinnasele, pinna- ja põhjaveele võib põhjustada mõni suurem ja pikemaajaline avarii reoveetrassidega. Detailplaneeringu elluviimisega väheneb loodusliku metsamaa osakaal. Arvestades planeeringulahendust ning vähest ehitusalast pinda on planeeringulahendusega vähene mõju keskkonnale. Hoonestusalast ca 200 m kaugusel asub looduskaitsealuse liigi inventeeritud elupaik. Arvestades kaugust hoonestusalast ning tegevuse iseloomu ei ole ette näha planeeringu tegevusega kaasnevat negatiivset mõju looduskaitselistele objektidele. Planeeritud tegevusega ei kaasne olulist negatiivset mõju inimese tervisele või keskkonnale. 4 .3 Mõju suurus ja ruumiline ulatus sh geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond Kavandatav tegevus ei muuda ala ilmet ning ruumilist struktuuri. Planeeringualale ei kavandata olulise ruumilise mõjuga objekte. Täiendavat valgusreostust ei kaasne. Planeeringuala asub hoonestatud kinnistute läheduses , seega mõju elanikkonnale on eeldatavalt minimaalne. 4.4 Eeldatavalt mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sh looduslikud iseärasused, kultuuripärand ja intensiivne maakasutus Kavandatu tulemusena ei muutu olemasoleva maa sihtotstarve. Liivapõllu kinnistu on ehitusregistri alusel hoonestamata ning detailplaneeringu kehtestamisega soovitakse rajada kinnistule elamu koos abihoonega. Kavandatav tegevus ei avalda eeldatavalt olulist mõju ala väärtusele ja tundlikkusele kui järgitakse looduskaitseseaduses sätestatut. 4.5 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku alale Liivapõllu kinnistu ehitusalale on lähim looduskaitseline objekt ca 200 ma kaugusel paiknev kahelehine käokeel. Arvestades ehitusaluse pinna kaugust taime elupaigast ei ole põhjust eeldada, et ehitustegevuse avaldub negatiivne mõju kaitsealusele liigile. Teoreetiline negatiivne mõju võib tekkida ehitustranspordiga seonduva käigus. Eeldusel, et püsitakse tee piirides ning lähtutakse sõiduohustusest ei ole tõenäoline, et ka transpordi käigus avalduks negatiivne mõju kaitsealusele liigile. Muud kaitstavad loodusobjektid ning Natura 2000 võrgustiku alad planeeringuala läheduses puuduvad. Sellest tulenevalt ei kaasne planeeritud tegevusega olulist negatiivset mõju kaitstavatele loodusobjektidele ega Natura 2000 võrgustiku aladele. 4.6 Mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus , sealhulgas kumulatiivne ja piiriülene mõju Teadaolevalt ei ole planeeringualal algatatud teisi projekte, antud kehtivaid tegevuslubasid, projekte mille algatamise taotlus on esitatud, aga KMH/KSH algatamise otsus on langetamata, projekte, mis on tagasilükatud, kuid arendaja poolt kohtusse kaevatud. Seega planeeringuga ei kaasne koostoimet teiste projektidega. Tegemist on ühekordse protsessiga. Kavandataval tegevusel puudub eeldatavalt piirülene mõju. 5. Asjaomaste asutuste seisukohad Tulenevalt KeHJS § 33 lõikest 6 tuleb KSH vajalikkuse üle otsustamisel enne otsuse tegemist küsida seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, edastades neile seisukoha võtmiseks KeHJS § 33 lõike 3 punktides 1 ja 2 ning lõigetes 4 ja 5 nimetatud kriteeriumide alusel tehtud otsuse eelnõu. Detailplaneeringu algatamise eelnõu koos lisadega saadeti xx.xx.xxxx seisukoha kujundamiseks Keskkonnaametile ja Rahandusministeeriumile Keskkonnaamet oli xx.xx.xxxx kirjaga nr xxxx seisukohal, et 6. Kokkuvõte Detailplaneeringuga ei kavandata olulise keskkonnamõjuga tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustumist või loodusvarade taastumisvõime ületamist. Tegevustega kaasnevad võimalikud mõjud on vaid ehitusaegsed mõjud. Avariiolukordade esinemise tõenäosus on väga väike. Kavandatav tegevus ei mõjuta ebasoodsalt Natura 2000 võrgustiku alade terviklikkust ega kaitse-eesmärki. Ilma üksikasjaliku hindamiseta on võimalik eeldada (lähtudes kavandatava tegevuse ulatusest), et oluline ebasoodne mõju ei ole tõenäoline. Kavandatava tegevusega ei kaasne ebasoodsat mõju kaitstavatele liikidele ja elupaikadele. Arvestades planeeringuala lähiümbrust ja keskkonnatingimusi ning asjaolu, et planeeringuga kaasnevad mõjud on eeldatavalt väikesed ning jäävad planeeringuala ning selle lähinaabrite ulatusse, ei kahjusta inimeste tervist, vara, ei põhjusta keskkonnas olulisi pöördumatuid muudatusi ega ületa eeldatavalt piirkonna keskkonnataluvust, võib keskkonnamõju strateegilise hindamise jätta algatamata. Keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik planeerimisseaduse § 126 lõike 1 punkti 12 kohaselt detailplaneeringu menetluse käigus. Eelhinnangu koostas: Margus Kirss keskkonnaspetsialist Lisa 2 Kuusalu Vallavolikogu xxx. 20 22 .a otsusele nr KUUSALU ALEVIKU LIIVAPÕLLU KINNISTU DETAILPLANEERINGU LÄHTEÜLESANNE Kuusalu aleviku Liivapõllu katastriüksus : Kinnistu pindala: 4,6 6 ha Katastritunnus: 35203:004:0109 . Kinnistu senine maakasutuse sihtotstarve: 100 % maatulundusmaa. Kinnistu on hoonestamata. Detailplaneeringu kehtestamiseks esitamise tähtaeg: kolme aasta jooksul alates algatamise otsusest. I LÄHTEÜLESANDE KOOSTAMISE ALUS Taotlus detailplaneeringu algatamiseks . Kuusalu valla üldplaneering. II DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ÜLESANNE Liivapõllu katastriüksusele ehitusõiguse kavandamine elamu ja abihoonete rajamiseks. Põhjendatud vajadusel kuni ühe elamukrundi eraldamine kaitsemetsa alast. Hoonestusala kavandamisel arvestada ala kaitsemetsa staatusega ning vajadusega metsamaa säilitamiseks maksimaalses mahus . Nõmme tn 2 kinnistuga piiri korrigeerimine S ihtotstarvete, hoonestusala ja ehitusõiguste määramine. Kavandatavatele kruntidele aadresside ettepaneku esitamine. Liikluskorralduse ja tehnovarustuse lahendamine. Heakorrastuse ja haljastuse lahendamine. Kõigi vajalike piirangute ja servituutide määramine. III ARVESTAMISELE KUULUVAD VAREM KOOSTATUD JA KOOSTAMISEL OLEVAD PROJEKTID Kuusalu valla üldplaneering. IV OLEMASOLEVAD GEODEETILISED ALUSPLAANID JA GEOLOOGILISED UURIMISTÖÖD Digitaalne Eesti põhikaart M 1:10 000. V NÕUTAVAD GEODEETILISED ALUSPLAANID JA GEOLOOGILISED UURIMISTÖÖD Teostada topo -geodeetilised uurimistööd M 1: 500 koos tehnovõrkudega. Detailplaneeringu aluskaardiks võtta digitaalselt mõõdistatud topo -geodeetiline alusplaan täpsusega M 1:500 (mitte vanem kui kaks aastat). Mõõdistus peab kajastama planeeritava maaüksuse ümber olevat 15,0 m laiust ala ning naaberkinnistul asuvat hoonestust. Topo -geodeetiline alusplaan koos uurimistöö aruandega esitada kooskõlastamiseks Kuusalu Vallavalitsuse ehitusspetsialistile enne eskiislahenduse koostamist. VI NÕUDED KOOSTATAVALE DETAILPLANEERINGULE Detailplaneering koostada topo -geodeetilisel alusplaanil mõõtkavas M 1:500 ja peab kajastama olemasolevat olukorda: katastriüksuse piire, olemasolevat hoonestust, rajatisi sh tehnovõrke, haljastust ning maastiku kõrguslikku mõõdistust. Detailplaneering koostada planeerimisseaduses ette nähtud mahus ja vastavalt riigihalduse ministri 17.10.2019 määrusele nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“. Detailplaneeringuga lahendada krundi heakord, säilitatav/rajatav haljastus ning anda lahendus jäätmekäitluse (kogumine, sorteerimine, äravedu ) kohta. Hoonetele esitatavad olulisemad arhitektuursed ja ehituslikud nõuded esitada planeeringu kruntimise ja ehitusõiguse plaanil ehk põhijoonisel ja seletuskirjas. Planeeringu seletuskirjas esitada kontaktvööndi analüüs ning planeeritava sobivus antud alale. 5. Ehitusõigus esitada planeeritava krundi peal tabelina. Ehitusõigus sisaldab alljärgnevaid andmeid: 5.1 Kavandatud krundi kasutamise sihtotstarvet; 5.2 Kavandatavate hoonete lubatud maksimaalset arvu krundil; 5.3 Kavandatavate hoonete lubatud maksimaalset kõrgust meetrites. 6. Kavandatavate hoonete lubatud maksimaalse ehitusaluse pinna arvestus peab vastama Majandus- ja Kommunikatsiooniministri 24.detsembri 2001. a määrusele nr 69 „Ehitise tehniliste andmete loetelu“ § 17 lõikest 1 ja 2. Hoonete ehitusaluse pinna sisse ei loeta rajatiste aluseid pindu sh katmata terrasside alust maad. 7.Tehnovõrkude koondplaanil näidata ära kõik planeeritud tehnovõrgud (kaablid, torustikud ja liinid) koos vajalike liiniservituutide või kaitsevööndite ära näitamisega võimalusel koondplaanil ja/või põhijoonisel. Vajalikud võimsused esitada seletuskirja. 8.Lahendada vertikaalplaneerimine ning sade- ja drenaaživee ärajuhtimine. Planeeringuga mitte halvendada naaberaladelt vee ärajuhtimise võimalusi. 9. Detailplaneeringu seletuskirjas tuua välja planeeringu elluviimisega kaasnevad mõjud neid leevendavad keskkonnatingimused. 1 0. Enne detailplaneeringu kehtestamist sõlmida detailplaneeringu elluviimiseks vajalikud halduslepingud ning notariaalsed kokkulepped. VII NÕUTAVAD DETAILPLANEERINGU KOOSKÕLASTUSED/KOOSTÖÖ Päästeameti Põhja päästekeskus. Tehnovõrkude valdajad, tehniliste tingimuste väljastajad. 3. Planeeringualal olevate k innistu te omanik ud . 4. Need maaomanikud ja maakasutajad, kelle maale teid ja/või tehnovõrke planeeritakse või kelle maakasutust kitsendatakse. IX DETAILPLANEERINGU KEHTESTAMISEKS VAJALIKUD TOIMINGUD Kuusalu Vallavalitsusega sõlmida koostamise ja korraldamise finantseerimise leping koheselt pärast algatamise korralduse teatavaks tegemisest. Detailplaneeringu eskiis esitatakse Kuusalu Vallavalitsusele tutvumiseks ja vajadusel korrektuuride tegemiseks. 3. Vallavalitsusele esitatud eskiis peab sisaldama vähemalt: 3.1 Väljavõtet üldplaneeringust; 3.2 Planeeritava maa-a la kontaktvööndi analüüsi; Eskiisi seletuskirja; Eskiisi põhijoonist, mis sisaldab: hoonestuskava, põhimõttelist liikluskorraldust, põhimõttelist haljastuse ja tehnovarustuse lahendust. 4. Vajadusel korrigeeritud detailplaneeringu eskiis esitatakse Kuusalu Vallavalitsusele tutvumiseks ja avaliku arutelu korraldamiseks. Kuusalu Vallavalitsus korraldab detailplaneeringu avaliku arutelu. Vastav teade ilmub maakonnalehes Sõnumitooja ning valla kodulehel www.kuusalu. ee . 5. Kõigi kooskõlastustega detailplaneering esitatakse digitaalselt vastavasisulise avaldusega Kuusalu Vallavalitsusele vastuvõtmiseks. Vastuvõtmise ks esitatud planeering peab lisaks planeeringu seletuskirjale ning joonistele sisaldama detailplaneeringu lahendusi illustreerivat materjali, kooskõlastuste koondtabelit. Väljapanekuks esitab planeerija alljärgneva detailplaneeringu materjali: situatsiooniskeemi, põhijoonise ning illustratiivse materjali kokkumurdmata kujul (ühes eksemplaris). 6. Kuusalu Vallavalitsus korraldab detailplaneeringu avaliku väljapaneku. Vastav teade ilmub maakonnalehes Sõnumitooja ning valla kodulehel www.kuusalu.ee . 7. Avalikul väljapanekul esitatud et tepanekute ning vastuväidete põhjal korraldab Kuusalu Vallavalitsus detailplaneeringu avaliku arutelu. Vastav teade ilmub maakonnalehes Sõnumitooja ning valla kodulehel www.kuusalu.ee . 8. Vajadusel toimub notariaalsete võlaõiguslike lepingute sõlmimine enne detailplaneeringu kehtestamist. 9. Detailplaneering pe ab olema esitatud kehtestamiseks hiljemalt kolme aasta jooksul algatamise korraldusest arvates. Kuusalu Vallavolikogule kehtestamiseks esitatud planeering peab sisaldama: seletuskiri, koondtabel kooskõlastustega ning joonised. Eraldi kaustas esitada lisamaterjalid: vallavalitsuse detailplaneeringu menetlusdokumendid-kirjad ja koosolekute protokollid, väljavõtted maakonnalehest Sõnumitooja, Kuusalu Vallavalitsuse poolt väljastatud haldusaktid, väljavõte kehtivast üldplaneeringust, lisana koostatud eksperthinnangud, väljastatud tehnilised tingimused, detailplaneeringu koostamise ja korraldamise finantseerimise leping, ja illustreeriv materjal. 10. Pärast detailplaneeringu kehtestamist esitab planeerija Kuusalu Vallavalitsusele planeeringu materjalidest kaks koopiat paberkandjal ning ühe eksemplari digitaalselt (joonised dwg ja pdf failides, faili nimed sisuga kooskõlas). Üks planeeringu kaust kuulub pärast kehtestamist omanikule tagastamisele koos kehtestamise otsusega. 11.Originaalkooskõlastustega detailplaneering kuulub Kuusalu Vallavalitsuses arhiveerimisele. Lähteülesande koostas: Kadi Raudla planeeringute peaspetsialist Saatja: <[email protected]> Saadetud: 07.07.2022 09:16 Adressaat: RAM Info <[email protected]> Teema: 7-1/1092-2 Detailplaneeringu algatamine Kuusalu alevik kinnistule katastrinubriga 35203:004:0109: vastuskiri Kirja edastamine
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel