dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Seisukoht Tapa valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul arvestamata jäetud arvamuse kohta

Rahandusministeerium · 12. juuli 2022
Viit
15-3/4016-4
Registreeritud
12. juuli 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Tapa Vallavalitsus, Seltsing Loodus, inimene ja sõjavägi
Saabumis/saatmisviis
e-post, DVK
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-3 KOV planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
15-3/2022
Vastutaja
Agnes Lihtsa (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Regionaalhalduse osakond, Tartu talitus (Jõgeva ja Tartu maakond))

Failid

  • 📎15-34016-4 12.07.2022 Väljaminev kiri.asice523 KB

Sisu (failidest)

Tapa Vallavalitsus [email protected] Meie 12.07.2022 nr 15-3/4016-4 Seisukoht Tapa valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul arvestamata jäetud arvamuse kohta Tapa Vallavalitsus esitas 23.07.2021 kirjaga nr 7-1/21/104-1 Tapa valla üldplaneeringu (edaspidi üldplaneering) Rahandusministeeriumile planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 90 lõike 1 alusel heakskiidu saamiseks. Rahandusministeerium 29.09.2021 kirjaga nr 14-11/5451-3 tagastas üldplaneeringu puuduste kõrvaldamiseks. Tapa Vallavalitsus 09.05.2022 kirjaga nr 7-1/22/9-1 esitas üldplaneeringu uuesti heakskiidu saamiseks. Planeeritav ala hõlmab kogu Tapa valla territooriumit. Üldplaneeringu eesmärgiks on Tapa valla ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine järgmise 10–15 aasta perspektiivis. PlanS § 90 lõike 3 kohaselt üldplaneeringule heakskiidu andmise otsustamisel on riigihalduse ministri pädevuses:  keskkonnamõju strateegilise hindamise menetluse ja üldplaneeringu õigusaktidele, sh maakonnaplaneeringule vastavuse kontrollimine;  maakonnaplaneeringu muutmiseks nõusoleku andmine, kui üldplaneering sisaldab vastavat ettepanekut;  üldplaneeringu avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isikute, kelle arvamusi üldplaneeringu koostamisel ei arvestatud, ja üldplaneeringu koostamise korraldaja ärakuulamine. Üldplaneering võeti vastu Tapa Vallavolikogu 26.04.2021 otsusega nr 228. Üldplaneeringu avalik väljapanek toimus ajavahemikul 11.05.2021 kuni 09.06.2021, mille jooksul esitati üldplaneeringu lahenduse kohta arvamusi. Kohalik omavalitsus vastas esitatud arvamustele kirjalikult ning korraldas 06.07.2021 ja 07.07.2021 avalikud arutelud. Avaliku väljapaneku ajal arvamusi esitanud isikud ja kohalik omavalitsus kõikide esitatud arvamuste osas kokkuleppele ei jõudnud. Tulenevalt PlanS § 90 lõike 3 punktist 2 korraldas Rahandusministeerium 06.06.2022 üldplaneeringu avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isikute ja kohaliku omavalitsuse esindajate ärakuulamise Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna Virumaa talituses. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Seltsing Loodus, inimene ja sõjavägi esindaja Katrin Kull teatas 03.06.2022 saadetud e-kirjas, et seltsingu esindajad ei osale ärakuulamisel ning esitas kirjalikult täiendava selgituse oma arvamuse kohta. Lähtuvalt üldplaneeringu materjalidest ja esitatud arvamustest, 06.06.2022 toimunud ärakuulamise antud selgitustest ning PlanS § 90 lõikest 4 esitab valdkonna eest vastustav minister või tema volitatud ametnik1 oma kirjaliku seisukoha nende avalikul väljapanekul esitatud arvestamata jäetud arvamuste kohta, mille osas ka heakskiidu andmise menetluses läbiviidud ärakuulamise tulemusena vaidlevad osapooled – arvamuste esitaja ja kohalik omavalitsus, kokkuleppele ei jõudnud. Käesolevas kirjas on antud seisukoht Seltsing Loodus, inimene ja sõjavägi poolt üldplaneeringu avalikul väljapanekul esitatud ja arvestamata jäetud arvamusele. Avalikul väljapanekul Seltsing Loodus, inimene ja sõjavägi esitatud kirjalik arvamus, Tapa Vallavalitsuse vastused ja Rahandusministeeriumi seisukoht: Seltsing Loodus, inimene ja sõjavägi tegi ettepaneku käsitleda kaitseotstarbeliste objektide ümber olevat riigimetsa puhvertsoonina, mille põhiliseks eesmärgiks oleks leevendada ja kompenseerida kaitseotstarbelistest objektidest lähtuvat negatiivset mõju. Antud tsoonis riigimetsa majandamisel ei peaks lähtuma majandusliku tulu maksimeerimisest, vaid sotsiaalsete, kultuuriliste ja ökoloogiliste väärtuste säilitamisest ning suurendamisest. Nendel aladel peaks loobuma uuendusraietest (lage- ja turberaie ehk intensiivsed meetodid) ning võtma suuna püsimetsandusele. Puhvertsoon võiks olla vana metsaseaduse kohane kaitsemetsa funktsioonides toimiv, hetkel kasutusel oleva terminoloogia järgi kõrgendatud avaliku huviga ala. Tapa Vallavalitsus asus seisukohale, et ettepanekuga ei arvestata ning põhjendas oma seisukohta järgmiselt: Üldplaneeringu koostamise protsessi vältel on Tapa valla üldplaneeringus olnud erinevaid piiranguid Tapa valla metsadele ning RMK pole jätkuvalt ühegi metsade majandamist puudutava piiranguga nõus. RMK mittenõustuv seisukoht tuli ka 11.05.2021-09.06.2021.a avaliku väljapaneku käigus. Hetkel on Tapa Vallavalitsus jäänud RMK-le saadetavas vastuskirjas metsasid puudutavate piirangute osas endale kindlaks ja määratlenud Tapa valla seletuskirjas ptk 3.8 raiete tingimused järgmiselt: Lähtudes planeerimisseaduse § 75 lg 1 p 21 määratakse asula või ehitiste kaitseks õhusaaste, müra, tugeva tuule või lumetuisu eest või tuleohu vähendamiseks või metsatulekahju leviku tõkestamiseks lageraie tegemisel langi suurusele ja raievanusele järgmine piirang: Tapa linna ja Tamsalu linna tiheasusustusala piirides määratud rohealadel on maksimaalne lubatud lageraie raielangi suurus kuni 2 ha. Kuna piirangu alus on PlanS § 75 lg 1 punkt 21, siis on vaja ka selleks sõlmida kokkulepped maaomanikega. Tapa Vallavalitsus saavutas kokkulepped kõigi Tapa linna ja Tamsalu linna rohealadeks planeeritud maaüksuste eraomanikega. Kirjavahetus maaomanikega on esitatud menetlusdokumentide juures. Tapa valla rohealade puhkefunktsiooni toimimiseks ja säilimiseks on seatud tingimuseks, et kõikide Tapa valla üldplaneeringuga määratud rohealade raied (sh Tapa linna ja Tamsalu 1 Riigihalduse ministri 11.11.2021 käskkirja nr 153 punkti 2 kohaselt on volitatud ametnikuks Rahandusministeeriumi regionaalvaldkonna asekantsler. 2 linna rohealadel) tuleb kohaliku omavalitsusega kooskõlastada enne metsateatise esitamist. Tasakaalu leidmiseks erinevate huvide vahel on soovitatav seotud huvirühmasid planeeritud töödest informeerida. Teavitamise ja infovahetuse käigus selgitatakse välja, kas neil aladel on vaja rakendada tavapärasest erinevaid majandamisvõtteid. Teavitamine on omavalitsuse ülesanne ja see tehakse koostöös RMK-ga. Tapa valla rohealad on järgmised: puhkeala hoonete ehitamise õigusega (tähis P1), puhkeala hoonete ehitamise õiguseta (tähis P2), supelranna ala (tähis P3), kaitsehaljastuse ala (tähis HK), haljasala- ja parkmetsa ala (tähis HP). Seega on sisuliselt kõik Tapa valla üldplaneeringus määratletud rohealad sisuliselt käsitletavad kõrgendatud avaliku huviga aladena. Lähtudes RMK mittenõustumisest tänases üldplaneeringus olevate raiepiirangutega ja juba saavutatud kokkulepetest Tapa ja Tamsalu linnade puudutatud erametsaomanikega ei peeta otstarbekaks uute piirangute seadmist sh täiendavate rohealade planeerimist Tapa valla üldplaneeringuga lähtudes puhvertsooni vajalikkusest. Juhime tähelepanu, et Tapa valla üldplaneeringus ptk 3.9 Riigikaitselised alad p RIIGIKAITSE ALA TIHEASUSTUSALAL (R1) MAAKASTUS- JA EHITUSTINGIMUSED on toodud järgmine maakasutus- ja ehitustingimus:  Kui riigikaitse ala külgneb elamuala või ühiskondliku hoonega, tuleb riigikaitseala territooriumile, elamute või ühiskondliku hoone poolsesse osasse ette näha haljastatud puhvertsoonid, mis on piisavad alalt leviva keskkonnamõju leevendamiseks ja toimivad visuaalse tõkkena. Puhverala ulatuse üle riigikaitsealade ja elamualade vahel otsustab vallavalitsus. Leiame, et nimetatud tingimus võimaldab vallavalitsusel nõuda puhvertsooni säilitamist riigikaitse ala külgnemisel elamuala või ühiskondliku hoonega. Seltsing Loodus, inimene ja sõjavägi poolt 03.06.2022 e-kirjaga saadetud täiendav selgitus: Kas riigikaitseliste alade määramine on KOVi või riigi ülesanne? Praegu kavandatakse riigikaitselist tegevust erinevate tasandite planeeringute (riigi eriplaneering ja üldplaneering) ja paralleelselt ka erinevate õigusaktide (korraldused, määrused) kaudu, mis ei taga elanikkonna kaasamist ega arvesta ruumilisi aspekte. Tapa valla üldplaneeringu protsess, mis justkui kehtestab Tapa lähiharjutusala piirid, on sellise lähenemise näide. Kohalikul omavalitsusel ei ole ala loomise ega loomata jätmise osas valikuvabadust. Ala on juba sõltumatult üldplaneeringust loodud, läbiviidava arenduse alla jäävad kinnistud võõrandatud. Kohalik kogukond väidetakse olevat üldplaneeringu käigus kaasatud, kuid tegelikkuses see nii ei ole. Samamoodi ei ole kogukond kaasatud protsessi, kehtestamaks keskpolügooni laiendatud ohualad, mis on loodud Vabariigi Valitsuse 27. augusti 2015. aasta korraldus nr 352 “Kaitseväe keskpolügooni ümbritsevas riigimetsas alaliseks riigikaitseliseks väljaõppeks loa andmine” alusel. Seltsingu hinnangul oleks aus, kui riigikaitselised alad määrataks Vabariigi Valitsuse korralduse alusel ja korrastataks selliste alade planeerimise õiguslikke aluseid, et võimaldada tegelikku ja sisulist kogukonna kaasamist. Tapa Vallavalitsuse poolt 06.06.2022 toimunud ärakuulamisel antud täiendav selgitus2: Oma viimases kirjas ei ole seltsing puudutanud üldse avalikul väljapanekul esitatud arvamust, vaid räägib hoopis muust asjast. Tapa valda puudutab servaga kaitseväe keskpolügoon, mis 2 Tapa Vallavalitsuse selgituse tekst pärineb 06.06.2022 toimunud Tapa valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul arvamusi esitanud isikute, kelle arvamusi üldplaneeringu koostamisel ei arvestatud ning planeeringu koostamist korraldava kohaliku omavalitsuse ärakuulamise protokollist. 3 asub Tapa ja Peterburi maantee vahel Kuusalu vallas. Sinna viib Tapalt tee, kus sõidavad meie ja liitlaste tehnika. Tapa linnast lõunas asub Tapa LHA. Kaitseväe Keskpolügooniga ja lähiharjutusalaga tegeleb Eesti Vabariigi Valitsuse korralduse alusel Kaitseministeerium. Meie käest küsitakse vajadusel arvamust või kooskõlastust. Maade võõrandamine ei ole üldplaneeringu teema. Kaitseministeerium on Tapa linnakust lõuna pool vestelnud kõikide maaomanikega ja kui maaomanik on nõustunud kokkulepitud summa eest oma kinnistu võõrandama, siis ongi maa võõrandatud. Tapa vallas ei ole maade võõrandamistega probleeme üles kerkinud, aga ma tean, et suured probleemid on üles kerkinud Kuusalu vallas ja Anija vallas. Seal on võideldud maade võõrandamise vastu, aga see ei puutu üldse meisse. Tapa vald ei kehtesta lähiharjutusala piire. Me oleme pannud sisse ja kajastanud infot, mis me Kaitseministeeriumilt oleme saanud. Peale ärakuulamist tegi Tapa Vallavalitsus LHA piiride osas järelepärimise Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusele, kust kinnitati, et Tapa lähiharjutusala piire ei ole muudetud ja üldplaneeringu maakasutuskaardil riigikaitsemaa tingimärgiga tähistatu on korrektne. Vastuse edastas Tapa Vallavalitsuse maakorraldaja 10.06.2022 Rahandusministeeriumile e-kirjaga. Rahandusministeerium on seisukohal, et kohalik omavalitsus on kaalutlenud ja põhjendanud üldplaneeringu lahenduse valikut. PlanS § 10 lõike 1 kohaselt peab planeerimisalase tegevuse korraldaja tasakaalustama erinevaid huve, sealhulgas avalikke huve ja väärtusi, kaaluma neid vastavalt planeerimise põhimõtetele ja planeeringu eesmärkidele ning lõimima need planeeringulahendusse. Üldplaneeringu koostamise kõigus on läbi viidud keskkonnamõju strateegiline hindamine. Kohaliku omavalitsuse selgitustest nähtub, et planeeringulahendus on planeerimisseaduses sätestatud põhimõtete kohaselt läbi kaalutletud. Haldusmenetluse seaduse § 4 lõike 1 kohaselt on haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate otsustuste vahel. Seega on üldplaneeringu lahenduse, samuti sisulise vajaduse ja otstarbekuse üle kaalutlusõiguse alusel pädev otsustama kohalik omavalitsus. Üldplaneeringu lahenduse on kooskõlastanud ka Kaitseministeerium, Keskkonnaamet ja Terviseamet, millega on kinnitatud planeeringulahenduse sobivust ja asjakohasust. Kooskõlastamise eesmärgiks on tagada, et kohalik omavalitsus võtab vastu ja paneb avalikule väljapanekule üldplaneeringu, mille vastavust õigusaktidele ja üldisele huvile on kinnitanud riigiamet. Tapa Vallavolikogu 26.04.2021 otsusega nr 228 on üldplaneeringu vastu võtnud ja sellega pidanud planeeringulahendust otstarbekaks. Vastuvõtmisega on volikogu kinnitanud, et üldplaneering vastab õigusaktidele, on koostatud vastavuses valla ruumilise arengu eesmärkidega ning üldplaneeringu koostamisel on võetud arvesse keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemusi (PlanS § 86 lg 2). PlanS § 4 kohaselt on planeerimisalase tegevuse korraldamine kohaliku omavalitsuse pädevuses, kes peab tagama maa-alale vastavate üldplaneeringute olemasolu. Üldplaneeringu sisulise lahenduse otstarbekuse üle on kaalutlusõiguse alusel ainupädev otsustama kohalik omavalitsus, kelle pädevuses kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse kohaselt on kohaliku elu küsimuste, sealhulgas ruumilise planeerimise, iseseisev ja lõplik korraldamine ning otsustamine. 4 Rahandusministeerium on seisukohal, et antud juhul on tegemist üldplaneeringu sisulise lahenduse otstarbekuse hindamisega, mille üle otsustamine ei ole ministeeriumi pädevuses. Seega, kui planeeringulahendus ei ole vastuolus kehtivate seaduste ja normidega, on erinevate huvide arvesse võtmisel ning üldplaneeringuga kavandatavate ehitus- ja maakasutustingimuste ruumilise sobivuse üle otsustajaks kohalik omavalitsus. Käesolevas kirjas antud Rahandusministeeriumi seisukoht puudutab vaid Seltsing Loodus, inimene ja sõjavägi üldplaneeringu avalikul väljapanekul esitatud arvamust. Tapa valla üldplaneeringule heakskiidu andmise võimalikkuse üle otsustab riigihalduse minister PlanS § 90 lõike 2 alusel eraldi kirjaga. Riigihalduse minister teavitab lõplikust otsusest üldplaneeringu heakskiitmise kohta kõiki menetlusosalisi kirjalikult. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Sarnet regionaalvaldkonna asekantsler Lisaadressaadid: Seltsing Loodus, inimene ja sõjavägi Agnes Lihtsa 715 5824 [email protected] 5
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel