Tapa Vallavalitsus
[email protected] Meie 12.07.2022 nr 15-3/4016-4
Seisukoht Tapa valla
üldplaneeringu avalikul
väljapanekul arvestamata jäetud
arvamuse kohta
Tapa Vallavalitsus esitas 23.07.2021 kirjaga nr 7-1/21/104-1 Tapa valla üldplaneeringu
(edaspidi üldplaneering) Rahandusministeeriumile planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 90
lõike 1 alusel heakskiidu saamiseks. Rahandusministeerium 29.09.2021 kirjaga nr
14-11/5451-3 tagastas üldplaneeringu puuduste kõrvaldamiseks. Tapa Vallavalitsus
09.05.2022 kirjaga nr 7-1/22/9-1 esitas üldplaneeringu uuesti heakskiidu saamiseks.
Planeeritav ala hõlmab kogu Tapa valla territooriumit. Üldplaneeringu eesmärgiks on Tapa
valla ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine järgmise 10–15 aasta
perspektiivis.
PlanS § 90 lõike 3 kohaselt üldplaneeringule heakskiidu andmise otsustamisel on riigihalduse
ministri pädevuses:
keskkonnamõju strateegilise hindamise menetluse ja üldplaneeringu õigusaktidele, sh
maakonnaplaneeringule vastavuse kontrollimine;
maakonnaplaneeringu muutmiseks nõusoleku andmine, kui üldplaneering sisaldab
vastavat ettepanekut;
üldplaneeringu avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isikute, kelle
arvamusi üldplaneeringu koostamisel ei arvestatud, ja üldplaneeringu koostamise
korraldaja ärakuulamine.
Üldplaneering võeti vastu Tapa Vallavolikogu 26.04.2021 otsusega nr 228. Üldplaneeringu
avalik väljapanek toimus ajavahemikul 11.05.2021 kuni 09.06.2021, mille jooksul esitati
üldplaneeringu lahenduse kohta arvamusi. Kohalik omavalitsus vastas esitatud arvamustele
kirjalikult ning korraldas 06.07.2021 ja 07.07.2021 avalikud arutelud. Avaliku väljapaneku
ajal arvamusi esitanud isikud ja kohalik omavalitsus kõikide esitatud arvamuste osas
kokkuleppele ei jõudnud.
Tulenevalt PlanS § 90 lõike 3 punktist 2 korraldas Rahandusministeerium 06.06.2022
üldplaneeringu avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isikute ja kohaliku
omavalitsuse esindajate ärakuulamise Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna
Virumaa talituses.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Seltsing Loodus, inimene ja sõjavägi esindaja Katrin Kull teatas 03.06.2022 saadetud e-kirjas,
et seltsingu esindajad ei osale ärakuulamisel ning esitas kirjalikult täiendava selgituse oma
arvamuse kohta.
Lähtuvalt üldplaneeringu materjalidest ja esitatud arvamustest, 06.06.2022 toimunud
ärakuulamise antud selgitustest ning PlanS § 90 lõikest 4 esitab valdkonna eest vastustav
minister või tema volitatud ametnik1 oma kirjaliku seisukoha nende avalikul väljapanekul
esitatud arvestamata jäetud arvamuste kohta, mille osas ka heakskiidu andmise menetluses
läbiviidud ärakuulamise tulemusena vaidlevad osapooled – arvamuste esitaja ja kohalik
omavalitsus, kokkuleppele ei jõudnud.
Käesolevas kirjas on antud seisukoht Seltsing Loodus, inimene ja sõjavägi poolt
üldplaneeringu avalikul väljapanekul esitatud ja arvestamata jäetud arvamusele.
Avalikul väljapanekul Seltsing Loodus, inimene ja sõjavägi esitatud kirjalik arvamus,
Tapa Vallavalitsuse vastused ja Rahandusministeeriumi seisukoht:
Seltsing Loodus, inimene ja sõjavägi tegi ettepaneku käsitleda kaitseotstarbeliste objektide
ümber olevat riigimetsa puhvertsoonina, mille põhiliseks eesmärgiks oleks leevendada ja
kompenseerida kaitseotstarbelistest objektidest lähtuvat negatiivset mõju. Antud tsoonis
riigimetsa majandamisel ei peaks lähtuma majandusliku tulu maksimeerimisest, vaid
sotsiaalsete, kultuuriliste ja ökoloogiliste väärtuste säilitamisest ning suurendamisest. Nendel
aladel peaks loobuma uuendusraietest (lage- ja turberaie ehk intensiivsed meetodid) ning
võtma suuna püsimetsandusele. Puhvertsoon võiks olla vana metsaseaduse kohane
kaitsemetsa funktsioonides toimiv, hetkel kasutusel oleva terminoloogia järgi kõrgendatud
avaliku huviga ala.
Tapa Vallavalitsus asus seisukohale, et ettepanekuga ei arvestata ning põhjendas oma
seisukohta järgmiselt:
Üldplaneeringu koostamise protsessi vältel on Tapa valla üldplaneeringus olnud erinevaid
piiranguid Tapa valla metsadele ning RMK pole jätkuvalt ühegi metsade majandamist
puudutava piiranguga nõus. RMK mittenõustuv seisukoht tuli ka 11.05.2021-09.06.2021.a
avaliku väljapaneku käigus. Hetkel on Tapa Vallavalitsus jäänud RMK-le saadetavas
vastuskirjas metsasid puudutavate piirangute osas endale kindlaks ja määratlenud Tapa valla
seletuskirjas ptk 3.8 raiete tingimused järgmiselt:
Lähtudes planeerimisseaduse § 75 lg 1 p 21 määratakse asula või ehitiste kaitseks õhusaaste,
müra, tugeva tuule või lumetuisu eest või tuleohu vähendamiseks või metsatulekahju leviku
tõkestamiseks lageraie tegemisel langi suurusele ja raievanusele järgmine piirang:
Tapa linna ja Tamsalu linna tiheasusustusala piirides määratud rohealadel on maksimaalne
lubatud lageraie raielangi suurus kuni 2 ha.
Kuna piirangu alus on PlanS § 75 lg 1 punkt 21, siis on vaja ka selleks sõlmida kokkulepped
maaomanikega. Tapa Vallavalitsus saavutas kokkulepped kõigi Tapa linna ja Tamsalu linna
rohealadeks planeeritud maaüksuste eraomanikega. Kirjavahetus maaomanikega on esitatud
menetlusdokumentide juures.
Tapa valla rohealade puhkefunktsiooni toimimiseks ja säilimiseks on seatud tingimuseks, et
kõikide Tapa valla üldplaneeringuga määratud rohealade raied (sh Tapa linna ja Tamsalu
1
Riigihalduse ministri 11.11.2021 käskkirja nr 153 punkti 2 kohaselt on volitatud ametnikuks
Rahandusministeeriumi regionaalvaldkonna asekantsler.
2
linna rohealadel) tuleb kohaliku omavalitsusega kooskõlastada enne metsateatise esitamist.
Tasakaalu leidmiseks erinevate huvide vahel on soovitatav seotud huvirühmasid planeeritud
töödest informeerida. Teavitamise ja infovahetuse käigus selgitatakse välja, kas neil aladel
on vaja rakendada tavapärasest erinevaid majandamisvõtteid. Teavitamine on omavalitsuse
ülesanne ja see tehakse koostöös RMK-ga.
Tapa valla rohealad on järgmised: puhkeala hoonete ehitamise õigusega (tähis P1), puhkeala
hoonete ehitamise õiguseta (tähis P2), supelranna ala (tähis P3), kaitsehaljastuse ala (tähis
HK), haljasala- ja parkmetsa ala (tähis HP). Seega on sisuliselt kõik Tapa valla
üldplaneeringus määratletud rohealad sisuliselt käsitletavad kõrgendatud avaliku huviga
aladena.
Lähtudes RMK mittenõustumisest tänases üldplaneeringus olevate raiepiirangutega ja juba
saavutatud kokkulepetest Tapa ja Tamsalu linnade puudutatud erametsaomanikega ei peeta
otstarbekaks uute piirangute seadmist sh täiendavate rohealade planeerimist Tapa valla
üldplaneeringuga lähtudes puhvertsooni vajalikkusest.
Juhime tähelepanu, et Tapa valla üldplaneeringus ptk 3.9 Riigikaitselised alad p
RIIGIKAITSE ALA TIHEASUSTUSALAL (R1) MAAKASTUS- JA EHITUSTINGIMUSED on
toodud järgmine maakasutus- ja ehitustingimus:
Kui riigikaitse ala külgneb elamuala või ühiskondliku hoonega, tuleb riigikaitseala
territooriumile, elamute või ühiskondliku hoone poolsesse osasse ette näha
haljastatud puhvertsoonid, mis on piisavad alalt leviva keskkonnamõju
leevendamiseks ja toimivad visuaalse tõkkena. Puhverala ulatuse üle riigikaitsealade
ja elamualade vahel otsustab vallavalitsus.
Leiame, et nimetatud tingimus võimaldab vallavalitsusel nõuda puhvertsooni säilitamist
riigikaitse ala külgnemisel elamuala või ühiskondliku hoonega.
Seltsing Loodus, inimene ja sõjavägi poolt 03.06.2022 e-kirjaga saadetud täiendav selgitus:
Kas riigikaitseliste alade määramine on KOVi või riigi ülesanne? Praegu kavandatakse
riigikaitselist tegevust erinevate tasandite planeeringute (riigi eriplaneering ja
üldplaneering) ja paralleelselt ka erinevate õigusaktide (korraldused, määrused) kaudu, mis
ei taga elanikkonna kaasamist ega arvesta ruumilisi aspekte. Tapa valla üldplaneeringu
protsess, mis justkui kehtestab Tapa lähiharjutusala piirid, on sellise lähenemise näide.
Kohalikul omavalitsusel ei ole ala loomise ega loomata jätmise osas valikuvabadust. Ala on
juba sõltumatult üldplaneeringust loodud, läbiviidava arenduse alla jäävad kinnistud
võõrandatud. Kohalik kogukond väidetakse olevat üldplaneeringu käigus kaasatud, kuid
tegelikkuses see nii ei ole. Samamoodi ei ole kogukond kaasatud protsessi, kehtestamaks
keskpolügooni laiendatud ohualad, mis on loodud Vabariigi Valitsuse 27. augusti 2015. aasta
korraldus nr 352 “Kaitseväe keskpolügooni ümbritsevas riigimetsas alaliseks riigikaitseliseks
väljaõppeks loa andmine” alusel. Seltsingu hinnangul oleks aus, kui riigikaitselised alad
määrataks Vabariigi Valitsuse korralduse alusel ja korrastataks selliste alade planeerimise
õiguslikke aluseid, et võimaldada tegelikku ja sisulist kogukonna kaasamist.
Tapa Vallavalitsuse poolt 06.06.2022 toimunud ärakuulamisel antud täiendav selgitus2:
Oma viimases kirjas ei ole seltsing puudutanud üldse avalikul väljapanekul esitatud arvamust,
vaid räägib hoopis muust asjast. Tapa valda puudutab servaga kaitseväe keskpolügoon, mis
2
Tapa Vallavalitsuse selgituse tekst pärineb 06.06.2022 toimunud Tapa valla üldplaneeringu avalikul
väljapanekul arvamusi esitanud isikute, kelle arvamusi üldplaneeringu koostamisel ei arvestatud ning
planeeringu koostamist korraldava kohaliku omavalitsuse ärakuulamise protokollist.
3
asub Tapa ja Peterburi maantee vahel Kuusalu vallas. Sinna viib Tapalt tee, kus sõidavad
meie ja liitlaste tehnika. Tapa linnast lõunas asub Tapa LHA. Kaitseväe Keskpolügooniga ja
lähiharjutusalaga tegeleb Eesti Vabariigi Valitsuse korralduse alusel Kaitseministeerium.
Meie käest küsitakse vajadusel arvamust või kooskõlastust. Maade võõrandamine ei ole
üldplaneeringu teema. Kaitseministeerium on Tapa linnakust lõuna pool vestelnud kõikide
maaomanikega ja kui maaomanik on nõustunud kokkulepitud summa eest oma kinnistu
võõrandama, siis ongi maa võõrandatud. Tapa vallas ei ole maade võõrandamistega
probleeme üles kerkinud, aga ma tean, et suured probleemid on üles kerkinud Kuusalu vallas
ja Anija vallas. Seal on võideldud maade võõrandamise vastu, aga see ei puutu üldse meisse.
Tapa vald ei kehtesta lähiharjutusala piire. Me oleme pannud sisse ja kajastanud infot, mis
me Kaitseministeeriumilt oleme saanud.
Peale ärakuulamist tegi Tapa Vallavalitsus LHA piiride osas järelepärimise Riigi
Kaitseinvesteeringute Keskusele, kust kinnitati, et Tapa lähiharjutusala piire ei ole muudetud
ja üldplaneeringu maakasutuskaardil riigikaitsemaa tingimärgiga tähistatu on korrektne.
Vastuse edastas Tapa Vallavalitsuse maakorraldaja 10.06.2022 Rahandusministeeriumile
e-kirjaga.
Rahandusministeerium on seisukohal, et kohalik omavalitsus on kaalutlenud ja põhjendanud
üldplaneeringu lahenduse valikut. PlanS § 10 lõike 1 kohaselt peab planeerimisalase tegevuse
korraldaja tasakaalustama erinevaid huve, sealhulgas avalikke huve ja väärtusi, kaaluma neid
vastavalt planeerimise põhimõtetele ja planeeringu eesmärkidele ning lõimima need
planeeringulahendusse. Üldplaneeringu koostamise kõigus on läbi viidud keskkonnamõju
strateegiline hindamine. Kohaliku omavalitsuse selgitustest nähtub, et planeeringulahendus
on planeerimisseaduses sätestatud põhimõtete kohaselt läbi kaalutletud.
Haldusmenetluse seaduse § 4 lõike 1 kohaselt on haldusorganile seadusega antud volitus
kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate otsustuste vahel. Seega on üldplaneeringu
lahenduse, samuti sisulise vajaduse ja otstarbekuse üle kaalutlusõiguse alusel pädev otsustama
kohalik omavalitsus.
Üldplaneeringu lahenduse on kooskõlastanud ka Kaitseministeerium, Keskkonnaamet ja
Terviseamet, millega on kinnitatud planeeringulahenduse sobivust ja asjakohasust.
Kooskõlastamise eesmärgiks on tagada, et kohalik omavalitsus võtab vastu ja paneb avalikule
väljapanekule üldplaneeringu, mille vastavust õigusaktidele ja üldisele huvile on kinnitanud
riigiamet. Tapa Vallavolikogu 26.04.2021 otsusega nr 228 on üldplaneeringu vastu võtnud ja
sellega pidanud planeeringulahendust otstarbekaks. Vastuvõtmisega on volikogu kinnitanud,
et üldplaneering vastab õigusaktidele, on koostatud vastavuses valla ruumilise arengu
eesmärkidega ning üldplaneeringu koostamisel on võetud arvesse keskkonnamõju
strateegilise hindamise tulemusi (PlanS § 86 lg 2).
PlanS § 4 kohaselt on planeerimisalase tegevuse korraldamine kohaliku omavalitsuse
pädevuses, kes peab tagama maa-alale vastavate üldplaneeringute olemasolu. Üldplaneeringu
sisulise lahenduse otstarbekuse üle on kaalutlusõiguse alusel ainupädev otsustama kohalik
omavalitsus, kelle pädevuses kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse kohaselt on kohaliku
elu küsimuste, sealhulgas ruumilise planeerimise, iseseisev ja lõplik korraldamine ning
otsustamine.
4
Rahandusministeerium on seisukohal, et antud juhul on tegemist üldplaneeringu sisulise
lahenduse otstarbekuse hindamisega, mille üle otsustamine ei ole ministeeriumi pädevuses.
Seega, kui planeeringulahendus ei ole vastuolus kehtivate seaduste ja normidega, on erinevate
huvide arvesse võtmisel ning üldplaneeringuga kavandatavate ehitus- ja
maakasutustingimuste ruumilise sobivuse üle otsustajaks kohalik omavalitsus.
Käesolevas kirjas antud Rahandusministeeriumi seisukoht puudutab vaid Seltsing
Loodus, inimene ja sõjavägi üldplaneeringu avalikul väljapanekul esitatud arvamust.
Tapa valla üldplaneeringule heakskiidu andmise võimalikkuse üle otsustab riigihalduse
minister PlanS § 90 lõike 2 alusel eraldi kirjaga.
Riigihalduse minister teavitab lõplikust otsusest üldplaneeringu heakskiitmise kohta kõiki
menetlusosalisi kirjalikult.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Sarnet
regionaalvaldkonna asekantsler
Lisaadressaadid: Seltsing Loodus, inimene ja sõjavägi
Agnes Lihtsa 715 5824
[email protected]
5