Indrek Sirk Teie 16.09.2020
Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli OÜ
[email protected] Meie 29.09.2020 nr 7-4/201543/2005233
Liiklusseaduse § 106 lõigete 1 ja 6 kohaldamine
Austatud Indrek Sirk
Pöördusite õiguskantsleri poole, sest Teie hinnangul on Maanteeamet muutnud oma
rakenduspraktikat ega luba enam liiklusteooria- ja sõidueksamile registreeruda neil esmase
juhtimisloa omajatel, kellelt on juhtimisõigus karistuseks ära võetud ja kelle karistus veel kehtib.
See rakenduspraktika tugineb liiklusseaduse (LS) § 106 lõigetele 1 ja 6.
Väitsite ka, et inimesi koheldakse ebavõrdselt, kui ühesuguse rikkumisega kaasneva karistuse
tagajärg on erinev. Kui esmase juhiloa omajalt võetakse liiklusnõuete rikkumise eest karistuseks
juhtimisõigus ära, siis tuleb tal uuesti juhtimisõiguse saamiseks läbida järelkoolitus ja teha edukalt
liiklusteooria- ja sõidueksam. Kui juhtimisõigus võetakse ära juhiloa omajalt, on tal juhtimisõiguse
tagasisaamiseks teistsugused võimalused (LS § 129).
Juhtimisõiguse ja esmase juhiloa andmise tingimused ning juhtimisõiguse taotleja
eksamineerimise kord on ette nähtud liiklusseaduses ja selle alusel antud majandus- ja
kommunikatsiooniministri määruses „Mootorsõidukijuhi eksamineerimise, talle juhtimisõiguse
andmise kord ja juhiloa vormid ning nõuded eksamisõidukitele“ (LS § 100 lg 7, § 106 lg 1).
Juhtimisõigust ei saa anda neile esmase juhiloa omanikele, keda on karistatud seaduses loetletud
süütegude eest (LS § 106 lg 1 p-d 3-5, määruse § 14 lg 6). Reguleeritud on ka see, kuidas toimida,
kui esmase juhiloa omajalt on mootorsõiduki juhtimisõigus karistuseks ära võetud (LS § 106 lg
6).
LS § 106 lg 6 on erinorm LS § 106 lg 1 suhtes, kuid see ei välista LS § 106 lg 1 kohaldamist
tervikuna. Välistatud on üksnes LS § 106 lg 1 p 1 kohaldamine, mis ei võimalda esmase juhiloa
andmist inimesele, kellel varem juba oli juhtimisõigus. Seega tuleb esmase juhiloa alusel
juhtimisõiguse andmisel (sh juhtimisõiguse taas taotlemisel LS § 106 lg 6 alusel) võtta arvesse ka
seda, kas inimesel on kehtiv karistus.
Õiguskantsler on varem korduvalt selgitanud karistatuse tähendust mootorsõiduki juhtimisõiguse
saamisel (nt 03.04.2019 seisukoht, 21.07.2017 seisukoht, 10.05.2018 seisukoht juhiloa taotlemise
kohta). Need seisukohad on asjakohased ka kõnealusel juhul. Maanteeamet peab järgima oma
tegevuses seadust ning on kahetsusväärne, kui ameti varasem praktika ei olnud täielikult seadusega
kooskõlas.
2
Mootorsõiduki juhtimisõigus saab olla vaid inimesel, kes vastab seaduses sätestatud tingimustele.
See tähendab, et inimese teadmised, oskused, tervislik seisund, vanus ja hoiakud on sellised, et
saab piisavalt kindlalt eeldada, et ta järgib liiklusnõudeid ning ei ohusta ennast ega teisi. Kui
inimeselt on juhtimisõigus ära võetud, siis järelikult pole tema hoiakud, oskused või teadmised
juhtimisõiguse kasutamiseks sobivad ning seadus näeb sel juhul ette mitmesuguseid tagajärgi.
Need tagajärjed on seaduses kirjeldatud ning inimesel on võimalus neid vältida, kui ta käitub
õiguskuulekalt.
Liiklusseadus sätestab, et esmase juhiloa andmisel tuleb arvestada seda, kas inimest on karistatud
ja kas karistus veel kehtib (LS § 106 lg 1 p-d 3−5, lg 6). Karistus kehtib seni, kuni inimene on
kandnud talle määratud karistuse ning tema karistuse andmed on karistusregistrist kustutatud.
Karistuse andmete kustutamisel kehtivad erinevad tähtajad (vt karistusregistri seadus § 24).
On tõsi, et seoses juhtimisõigusega koheldakse inimesi erinevalt, see oleneb sellest, kas inimesel
on juhiluba või esmane juhiluba. Erinev kohtlemine väljendub mitmes aspektis. Näiteks ei tohi
esmase juhiloa omaja mootorsõidukiga sõita kiiremini kui 90 km/h ka seal, kus juhiloa omajal on
lubatud sõita kiiremini (LS § 50 lg 2). Samuti näeb seadus ette, et liiklusnõuete rikkumise eest
määratud karistusel on esmase juhiloa omajale teistsugune mõju kui juhiloa omajale.
Sellist erinevat kohtlemist ei saa pidada põhiseaduse § 12 lg-st 1 tuleneva võrdse kohtlemise
põhimõtte rikkumiseks. Võrdse kohtlemise põhimõte nõuab, et inimesi koheldaks võrdselt, kui
asjaolud on samad, ja erinevalt, kui asjaolud on erinevad. Kõnealusel juhul koheldakse erinevalt
esmase juhiloa omajaid ja juhiloa omajaid. Selline erinev kohtlemine ei ole meelevaldne ja seda
võib põhjendada inimeste liikluskogemusega: esmase juhiloa omaja liikluskogemus on üldiselt
väiksem kui juhiloa omajal. Vastasel juhul ei oleks üldse põhjust seaduses näha ette erinevat
regulatsiooni esmase juhiloa saamiseks ja juhiloa saamiseks.
Seadus kohtleb erinevalt ka juhiloa omajaid: sõltuvalt inimesele määratud karistusest (vt
LS § 129). Peale selle on kohtuvälisel menetlejal või kohtul võimalik hinnata konkreetseid
rikkumise asjaolusid ja kaalutlusõiguse alusel määrata süüteo toime pannud inimesele õiglane
karistus. Muu hulgas võib karistusena ära võtta ka juhtimisõiguse − olenemata sellest, milline
juhiluba rikkujal on. Riigikogu on pidanud põhjendatuks, et LS § 106 lg-s 1 nimetatud rikkumiste
korral ei lubata esmase juhiloa omajal mootorsõidukit juhtida ega ka juhtimisõiguse saamiseks
vajalikele eksamitele registreerida kuni karistuse kustumiseni.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Ago Pelisaar 693 8407
[email protected]
Arno Tuisk 693 8419
[email protected]
Marju Agarmaa 693 8447
[email protected]