Meelis Välis
Märjamaa Vallavalitsus
[email protected] Meie 15.09.2020 nr 7-5/201439/2004957
Märjamaa alevisse erihooldekodu rajamine
Lugupeetud vallavanem
AS Hoolekandeteenused palus õiguskantsleril hinnata, kas vallavalitsus on Märjamaa alevisse
(Sipa tee 3) erihooldekodu ehitamiseks korraldatud projekteerimistingimuste menetluses käitunud
õiguspäraselt ega suhtu erivajadustega inimestesse diskrimineerivalt. Avaldusest selgub, et
vallavalitsus ei järginud seaduses ettenähtud menetlustähtaegu ja lõpuks keeldus
projekteerimistingimusi andmast.
Vallavalitsus on eksinud hea halduse tava vastu, kuna ei valinud õiget menetlusliiki: seaduse
kohaselt nõutavat detailplaneeringu menetlust ei saanud kõnealusel juhtumil asendada
projekteerimistingimuste menetlusega. Selline eksimus põhjustas asjatut ajakulu ja võimalik, et tõi
kaasa ka muid põhjendamatuid kulutusi.
Õige menetluse kohaldamine on hea halduse põhimõtte järgimisel väga tähtis. Isegi kui vald
alustas projekteerimistingimuste menetlusega, oleks tulnud see menetlus lõpetada niipea, kui
selgus, et projekteerimistingimusi anda ei saa. See oleks võimaldanud hoida kokku väärtuslikku
aega ja algatada detailplaneeringu menetluse.
Sellest, et kõnealusel juhul ei saa anda projekteerimistingimusi, oleks vallavalitsus pidanud aru
saama juba hiljemalt 2019. aasta lõpuks. Projekteerimistingimuste andmisest keelduti aga alles
2020. aasta juunikuus. Arvestades, et vald arutas AS-ga Hoolekandeteenused erihooldekodu
rajamist juba enne projekteerimistingimuste taotluse esitamist, oleks küsimus – kas on vaja
detailplaneeringut või võib selle erandlikult asendada projekteerimistingimustega − pidanud
saama vastuse oluliselt varem. Vald peab olema kursis enda kehtestatud üldplaneeringuga ja
ehitusõiguse andmiseks vajalike tingimustega ning peab andma õigeid selgitusi ja soovitusi, mitte
isikuid eksitama.
Projekteerimistingimuste menetlus kestis põhjendamatult kaua. Ehitusseadustiku (EhS) § 31 lg 2
kohaselt tuleb otsustada projekteerimistingimuste andmise või sellest keeldumise üle 60 päeva
jooksul, kui menetlus korraldatakse avatud menetlusena. Haldusmenetluse seadus (HMS)
võimaldab küll menetlustähtaega pikendada, kuid seejuures tuleb arvestada põhimõttega
korraldada menetlus võimalikult kiiresti ja vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele
(HMS § 5 lg 2, § 41). Kõnealusel juhul on projekteerimistingimuste menetlus kestnud rohkem kui
aasta (taotlus esitati 14.06.2019 ja menetlus algatati 17.07.2019 ning keelduv otsus tehti
17.06.2020).
2
Üldiselt tuleb linnades, asulates ja alevites uute ehitusloakohustuslike hoonete rajamiseks koostada
detailplaneering (planeerimisseaduse (PlanS) § 125 lg 1 p 1). Sellest üldreeglist on lubatud teha
erand ja loobuda detailplaneeringu koostamisest, asendades selle projekteerimistingimuste
menetlusega. PlanS § 125 lg-s 5 sätestatud erandi kasutamiseks peavad olema täidetud kõik selles
sättes nimetatud tingimused ning kui tekib kahtlusi, kas erandit saab kohaldada, tuleb eelistada
kitsendavat tõlgendust. Kuigi kavandatav hoone sobituks tõenäoliselt mahult ja otstarbelt
piirkonna väljakujunenud keskkonda (PlanS § 125 lg 5 p 1), ei ole üldplaneeringus määratud selle
ala üldisi kasutus- ja ehitustingimusi ega ka projekteerimistingimuste andmise aluseks olevaid
tingimusi ning ehitise püstitamine ei tohi olla vastuolus ka üldplaneeringus määratud muude
tingimustega (PlanS § 125 lg 5 p 2).
Vald on projekteerimistingimuste andmisest keeldunud põhjusel, et PlanS § 125 lg-s 5 sätestatud
erandlikku võimalust asendada detailplaneeringu kohustus projekteerimistingimuste menetlusega
ei saa kasutada. See asjaolu oleks pidanud vallavalitsusele selguma oluliselt varem.
Õiguskantsler ei saa asuda seisukohale, et vallavalitsus diskrimineerib erivajadustega inimesi.
Vald on ise soovinud kohalikust kogukonnast pärit erivajadustega inimestele rajada Märjamaa
alevisse kodu. Mõned kohalikud elanikud ja ettevõtjad on väljendanud kõnealusesse asukohta
hooldekodu ehitamisele vastuseisu ja selgitanud, et eelistavad hooldekodu ehitamist mujale, oma
huvipiirkonnast kaugemale ja kõrvalisemasse kohta. Võib arvata, et vastuseisu on põhjustanud
eelarvamused ja kartus, et psüühilise erivajadustega inimeste alevisse elama asumine halvendab
elu- ja ettevõtluskeskkonda ning vähendab kinnisvara hindu.
Diskrimineeriva otsusega oleks tegu siis, kui vald oleks projekteerimistingimuste andmisest
keeldumisel lähtunud kohaliku kogukonna vastuseisust. Kõnealusel juhul ei pidanud vald sisuliselt
kaalutlusotsust tegema ega seetõttu projekteerimistingimuste andmisest keeldumisel kohalike
elanike vastuseisu arvestama. Tulevikku silmas pidades on oluline, et vald kaalutlusotsuste
tegemisel kaaluks erinevaid huve, sh avalike huve, ning leiaks nende vahel tasakaalu. Mõnel juhul
võib avalik huvi olla kaalukam kui kogukonna liikmete erahuvidest lähtuv vastuseis. Ka paljude
inimeste allkirjadega väljendatud seisukoht ei ole tingimata avalik huvi ega isegi mitte kogukonna
huvi. Avalikust huvist lähtuvalt võivad olla vajalikud ka sellised ehitised, mis ei pruugi läheduses
elavatele inimestele meeldida. Vastasel juhul ei olekski võimalik ühiskonnale vajalikke otsuseid
teha ega vajalikke hooneid ehitada.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Koopia: AS Hoolekandeteenused
Ago Pelisaar 693 8407
[email protected]