Urmas Viilma Teie 04.09.2020 nr 348/6.2-2
Eesti Evangeelse Luterliku
Kiriku Peapiiskop Meie 15.09.2020 nr 16-4/201455/2004951
[email protected]
Austatud peapiiskop Urmas Viilma
Tänan Teid heade soovide ja väga asjakohaste küsimuste eest.
Eesti Vabariigi põhiseaduse § 105 lõike 3 teine lause sätestab ühemõtteliselt ja selgelt:
„Rahvahääletuse otsus on riigiorganitele kohustuslik“.
Küsisite, kas ja kuidas on võimalik rahvahääletusel kindlustada abielu mehe ja naise vahel
sõlmitud liiduna, nagu see on sätestatud perekonnaseaduses, ilma põhiseadust muutmata.
Kui Eestis korraldataks rahvahääletus näiteks küsimuses „Kas abielu peab jääma mehe ja naise
liiduks?“, siis rahvahääletusel toetuse saanud seisukoht on siduv.
Kui rahvahääletusel osalenute enamus vastab „jah“, ei ole uue rahvahääletuseta lubatud muuta
perekonnaseaduse § 1 lõikes 1 sisalduvat abielu mõistet. Seesugune seadusemuudatus oleks
põhiseaduse § 105 lõike 3 teise lause rikkumise tõttu põhiseadusevastane.
Kui rahvahääletusel osalenute enamus vastab küsimusele eitavalt, võib Riigikogu
perekonnaseaduses sisalduvat abielu definitsiooni soovi korral muuta.
Rahvahääletuse tohib korraldada põhiseaduse muutmise eelnõu üle või riigielu küsimuses nii, et
küsimus on selge ja vastus saab olla riigiorganeile kohustuslik.
Koalitsioonileppes pakutud sõnastus ei vasta rahva otsuse kohustuslikkuse nõudele. Kui eesmärk
on muuta põhiseadust, tuleb hääletusele panna vastav muudatus ise põhiseaduse muutmise seaduse
eelnõuna.
Küsisite ka seda, kas riigielu küsimuse rahvahääletuse saaks korraldada juba enne linna- ja
vallavolikogude valimisi.
Rahvahääletuse seaduse § 3 lõike 1 kohaselt saab riigielu küsimuse rahvahääletus toimuda kõige
varem kolm kuud pärast Riigikogu vastava otsuse jõustumist.
Rahvahääletuse ja kohaliku omavalitsuse volikogu valimise eraldi päevadel korraldamise kasuks
kõneleb muu hulgas märkimisväärselt erinev hääleõiguslike isikute ring.
2
Kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel on õigus hääletada kõigil vähemalt 16-aastastel Eesti
alalistel elanikel, sh teiste riikide kodanikel ja määratlemata kodakondsusega isikutel ning Euroopa
Liidu teiste liikmesriikide kodanikel.
Rahvahääletusel tohivad osaleda vaid vähemalt 18-aastased Eesti Vabariigi kodanikud. See
tähendab, et kohalike valimiste ja rahvahääletuse korraldamine samal päeval toob kaasa valijate
eristamise ja koos sellega eeldatavalt palju segadust. Eriti olukorras, kus avalik tähelepanu ja
kampaania keskendub eelkõige üleriigilisele küsimusele.
Seadus näeb ette ka selle, et kohaliku omavalitsuse volikogu valimisi ja rahvahääletust korraldavad
valimiskomisjonid moodustatakse erinevatel alustel. Sisuliselt tähendab see, et samal päeval
toimuvad kahed eraldi valimised. Paratamatult kaasneb sellega topeltkoormus riigieelarvele ja
valimiskomisjone moodustavatele riigi- ja kohaliku võimu asutustele. Sama küsimust on
käsitlenud üksikasjalikumalt Vabariigi Valimiskomisjon.
Austusega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise