dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Õiguskantsleri Kantselei
Väljaminev kiriAvalik

Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Peapiiskop_vastus

Õiguskantsleri Kantselei · 15. september 2020
Viit
16-4/201455/2004951
Registreeritud
15. september 2020
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Peapiiskop
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
16 Muu seadusest tulenev tegevus
Sari
16-4 Muu seadusest tulenev tegevus
Toimik
16-4/201455
Vastutaja
Ülle Madise (Õiguskantsleri Kantselei, Juhtkond)

Failid

  • 📎16-42014552004951 15.09.2020 Väljaminev kiri.bdoc244 KB

Sisu (failidest)

Urmas Viilma Teie 04.09.2020 nr 348/6.2-2 Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Peapiiskop Meie 15.09.2020 nr 16-4/201455/2004951 [email protected] Austatud peapiiskop Urmas Viilma Tänan Teid heade soovide ja väga asjakohaste küsimuste eest. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 105 lõike 3 teine lause sätestab ühemõtteliselt ja selgelt: „Rahvahääletuse otsus on riigiorganitele kohustuslik“. Küsisite, kas ja kuidas on võimalik rahvahääletusel kindlustada abielu mehe ja naise vahel sõlmitud liiduna, nagu see on sätestatud perekonnaseaduses, ilma põhiseadust muutmata. Kui Eestis korraldataks rahvahääletus näiteks küsimuses „Kas abielu peab jääma mehe ja naise liiduks?“, siis rahvahääletusel toetuse saanud seisukoht on siduv. Kui rahvahääletusel osalenute enamus vastab „jah“, ei ole uue rahvahääletuseta lubatud muuta perekonnaseaduse § 1 lõikes 1 sisalduvat abielu mõistet. Seesugune seadusemuudatus oleks põhiseaduse § 105 lõike 3 teise lause rikkumise tõttu põhiseadusevastane. Kui rahvahääletusel osalenute enamus vastab küsimusele eitavalt, võib Riigikogu perekonnaseaduses sisalduvat abielu definitsiooni soovi korral muuta. Rahvahääletuse tohib korraldada põhiseaduse muutmise eelnõu üle või riigielu küsimuses nii, et küsimus on selge ja vastus saab olla riigiorganeile kohustuslik. Koalitsioonileppes pakutud sõnastus ei vasta rahva otsuse kohustuslikkuse nõudele. Kui eesmärk on muuta põhiseadust, tuleb hääletusele panna vastav muudatus ise põhiseaduse muutmise seaduse eelnõuna. Küsisite ka seda, kas riigielu küsimuse rahvahääletuse saaks korraldada juba enne linna- ja vallavolikogude valimisi. Rahvahääletuse seaduse § 3 lõike 1 kohaselt saab riigielu küsimuse rahvahääletus toimuda kõige varem kolm kuud pärast Riigikogu vastava otsuse jõustumist. Rahvahääletuse ja kohaliku omavalitsuse volikogu valimise eraldi päevadel korraldamise kasuks kõneleb muu hulgas märkimisväärselt erinev hääleõiguslike isikute ring. 2 Kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel on õigus hääletada kõigil vähemalt 16-aastastel Eesti alalistel elanikel, sh teiste riikide kodanikel ja määratlemata kodakondsusega isikutel ning Euroopa Liidu teiste liikmesriikide kodanikel. Rahvahääletusel tohivad osaleda vaid vähemalt 18-aastased Eesti Vabariigi kodanikud. See tähendab, et kohalike valimiste ja rahvahääletuse korraldamine samal päeval toob kaasa valijate eristamise ja koos sellega eeldatavalt palju segadust. Eriti olukorras, kus avalik tähelepanu ja kampaania keskendub eelkõige üleriigilisele küsimusele. Seadus näeb ette ka selle, et kohaliku omavalitsuse volikogu valimisi ja rahvahääletust korraldavad valimiskomisjonid moodustatakse erinevatel alustel. Sisuliselt tähendab see, et samal päeval toimuvad kahed eraldi valimised. Paratamatult kaasneb sellega topeltkoormus riigieelarvele ja valimiskomisjone moodustavatele riigi- ja kohaliku võimu asutustele. Sama küsimust on käsitlenud üksikasjalikumalt Vabariigi Valimiskomisjon. Austusega /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Madise
Allikas: Õiguskantsleri Kantselei dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel