Jaak Madison Teie 31.07.2020 nr
[email protected]
Meie 07.09.2020 nr 16-4/201414/2004829
Euroopa Liidu taaskäivitamise rahastu laen
ning ringlusse võtmata plastijäätmetelt arvutatav makse
Austatud Jaak Madison
Pöördusite õiguskantsleri poole Euroopa Liidu taaskäivitamise rahastu finantseerimiseks võetava
laenu ning uue Euroopa Liidu omavahendi, ringlusse võtmata plastijäätmete põhjal arvutatava
makse asjus. Soovisite teada, kas nn plastimaksu kehtestamise ning Euroopa Komisjonile
750 miljardi euro suuruse laenu võtmiseks volituse andmise eeldusena tuleks rahvahääletusel
muuta või täiendada Eesti Vabariigi põhiseadust ja kas vastavad Euroopa Ülemkogul langetatud
otsused tuleks Riigikogus ratifitseerida.
Tänan Teid äärmiselt oluliste küsimuste eest.
Taaskäivitamise rahastu laen
1. Euroopa Liidu Nõukogu otsuse eelnõu1 artiklis 3b antakse Euroopa Komisjonile volitus
Euroopa Liidu nimel laenata kapitaliturgudelt kuni 750 miljardit eurot selleks, et eraldada raha
toetuste või laenudena programmidele, mis toetavad liikmesriike Covid-19 pandeemiast tingitud
kriisile reageerimisel. Laenu tagasimaksed nähakse ette Euroopa Liidu eelarves ja laenu maksab
tagasi Euroopa Liit. Sisuliselt on laenu puhul tegemist lähiaastate kulutuste rahastamisega Euroopa
Liidu tuleviku eelarve tuludest.
2. Küsimus on, kas olukorras, kus Euroopa Liit laenab enda tulevaste eelarvevahendite arvel raha,
piiratakse Eesti Vabariigi finantssuveräänsust rohkem, kui võimaldab rahvahääletusel vastu
võetud Põhiseaduse täiendamise seadus.
3. Eesti osaleb Euroopa Liidu Nõukogus otsuste tegemisel. Taaskäivitamise rahastu kontekstis
tähendab see, et Vabariigi Valitsus ja Riigikogu kujundasid Euroopa Komisjoni esitatud eelnõude
1
Nõukogu otsus EL omavahendite süsteemi kohta, muudetud ettepanek seisuga 28.05.2020, pärast ülemkogu
kohtumisi juulis on valminud täiendatud ja muudetud otsuse versioon, mida ei ole veel avaldatud.
2
suhtes seisukoha2, mida Eesti ametnikud ja ministrid esindasid nii Euroopa Liidu nõukogu
töörühmades kui ka Euroopa Liidu nõukogu ja Euroopa Ülemkogu istungitel. Eesti seisukohti
Euroopa Liidu taaskäivitamise kava kohta arutati ka 15. juunil 2020 Riigikogu täiskogu istungil,
kui peaminister tegi sel teemal poliitilise avalduse.
4. Dokumentidest nähtub, et Eesti ei võta seoses selle laenuga endale otseselt rahalisi kohustusi
ega garanteeri Euroopa Liidu ega teiste liikmesriikide laenusid. Laenu võtab Euroopa Liit ning
laenu tagasimaksmine on planeeritud Euroopa Liidu eelarvest. Laenuandjad ei saa nõuet pöörata
liikmesriikide vastu, laenu eest jääb võlausaldajate ees vastutavaks Euroopa Liit. Eesti Vabariik ja
teised Euroopa Liidu liikmesriigid jätkavad seni kokku lepitud sissemakseid Euroopa Liidu
eelarvesse.
5. Praegu teadaolevate plaanide järgi ei ole seoses laenu tagasimaksetega kavas liikmesriikide
sissemakseid lähiaastail suurendada. Meile edastatud info kohaselt võib alates 2027. aastast Eesti
sissemakse laenu mõjul kasvada hinnanguliselt 32 miljoni euro võrra. 3 Euroopa Liidu
liikmesriikide sissemaksetele on kokku lepitud lagi (nn omavahendite ülemmäär). Seoses võetava
laenukohustusega tõstetakse vormiliselt omavahendite ülemmäära 0,6% võrra liikmesriikide SKP-
st.
6. Võimalus nõuda liikmesriigilt suuremat sissemakset on ajutine ning see sissemakse on piiratud
liikmesriigi osakaalule vastava summaga omavahendite ajutiselt suurendatud ülemmäärast.
Euroopa Liidu aastane tagasimakse ei tohi ületada 7,5% taaskäivitamise kava toetuste mahust. Kui
mõnel aastal küsib Euroopa Liit liikmesriikidelt 7,5% kava toetuste mahust, siis järgmistel aastatel
peab liikmesriikidelt sissemaksetena küsitav summa olema keskmisest oluliselt väiksem.
Maksimaalne võimalik summa, mida komisjon võiks Eestilt suurendatud ülemmäära rakendamisel
ajutiselt küsida, on Rahandusministeeriumi hinnangute kohaselt 73 miljonit eurot (eeldusel, et
Eesti osakaal on 0,23 % Euroopa Liidu RKT-st), kuid järgmistel aastatel tuleks sissemakseid
vastavalt vähendada. Euroopa Komisjon võib kasutada eelkirjeldatud varuvarianti üksnes juhul,
kui laenu tagasimaksmine ei ole teisiti objektiivselt võimalik.4 Euroopa Komisjon ei pruugi seda
võimalust kasutada või kui kasutab, võib Eestilt küsitav summa olla ka väiksem.
7. Kuna tegemist on ajutise makse suurendamisega, mis tuleb järgmistel aastatel kompenseerida
ja mis võrreldes eelarve mahuga pole kuigi ulatuslik, ei ole põhjust seda pidada Põhiseaduse
vaates lubamatuks finantssuveräänsuse piiranguks. Et seesuguse lisakoormuse tekke võimalus on
siiski vähemalt teoreetiliselt olemas, peaks Riigikogu teemat arutama ning arutelu aluseks küsima
täpsustatud andmeid ja prognoose.
8. Euroopa Liidule laenu võtmise korda ja tingimusi ei lepita kokku liikmesriikide vahelises
lepingus. Erinevalt Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingust ei ole seega tegu
välislepinguga PS § 123 lõike 1 mõttes. Seaduseelnõu vm õigusakti, mille põhiseadusvastaseks ja
kehtetuks tunnistamist oleks võimalik taotleda põhiseaduslikkuse järelevalve korras, ei ole. Siiski
on kavandatavate mehhanismide põhiseaduspärasuse analüüs asjakohane, kuivõrd kõikidel Eesti
ametikandjatel on kohustus silmas pidada ja järgida oma tegevuses põhiseadust.
2
Vabariigi Valitsuse 11.06.2020 otsus „Eesti seisukohad Euroopa Liidu taaskäivitamise kava ja Euroopa Liidu
pikaajalise eelarve aastateks 2021-2027 kohta Euroopa Ülemkogu 19. juuni 2020. a kohtumisel“ ja Riigikogu EL
asjade komisjoni 17.06.2020 otsus, 16.07.2020 otsus.
3
Eesti sissemakse EL eelarvesse on aastail 2014−2020 keskmiselt 230 miljonit eurot aastas, eri mõjude tõttu
(Suurbritannia lahkumine Euroopa Liidust, Eesti RKT kiirem kasv võrreldes EL keskmisega) on sissemakse perioodil
2021−2027 keskmiselt 350 miljonit eurot aastas.
4
Vt https://www.consilium.europa.eu/media/45117/210720-euco-final-conclusions-et.pdf, lk 4, p A10.
3
9. Esitatud on ka küsimus, kas sellisel moel laenu võtmine on kooskõlas Euroopa Liidu
aluslepingutega. Riigikantselei tellitud analüüsis Euroopa Liidu taaskäivitamise rahastu vastavuse
kohta Euroopa Liidu aluslepingutega on leitud, et olemasoleva teabe alusel hinnates on
regulatsioon aluslepingutega pigem kooskõlas. Aluslepingutest ei tulene põhimõttelist
laenukeeldu ning Euroopa Liidu senine praktika lubab arvata, et eelarvevälise sihtotstarbelise
laenu kasutamine otse liikmesriikidele laenamiseks või projektide finantseerimiseks on
põhimõtteliselt lubatud.5 Euroopa Liit on võtnud liikmesriikidele laenamiseks laenu ka varem.6
Lõpliku seisukoha selle kohta, kas taaskäivitamise rahastu laen on aluslepingutega kooskõlas, saab
anda Euroopa Kohus.
Ringlusse võtmata plastijäätmetel põhinev kohustus
10. Eestis on maksude kehtestamise õigus ennekõike Riigikogul. Euroopa Liidu õigusaktidest ei
saa üldjuhul tuleneda vahetult inimestele ja ettevõtjatele maksukohustusi. Sellest reeglist on ka
erandeid, näiteks tollimaksu kehtestamise õigus on täielikult antud Euroopa Liidule, vastav
maksukohustus sätestatakse nõukogu ja komisjoni määrustega. Euroopa Liidus on ulatuslikult
harmoniseeritud ka käibemaksu ja aktsiiside regulatsioonid.
11. Ringlusse võtmata plastijäätmetelt arvutatava osamakse puhul ei ole tegemist maksuga
põhiseaduse § 113 tähenduses. Maks on seadusega või seaduse alusel kohaliku omavalitsuse
volikogu määrusega riigi või kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või
selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud ühekordne või perioodiline rahaline
kohustus, mida tuleb täita seaduses või määruses ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel ning
millel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks (MKS § 2). Põhiseaduse § 113 hõlmab kõiki
avalik-õiguslikke rahalisi kohustusi, olenemata sellest, kuidas neid ühes või teises õigusaktis
nimetatakse.7 Põhiseaduse § 113 kaitsealasse jäävate kohustuste keskne tunnus on see, et need
kohustused paneb riik inimestele ja äriühingutele. Riigi rahaline kohustus mõne teise riigi või
rahvusvahelise organisatsiooni või Euroopa Liidu ees ei ole maks põhiseaduse § 113 tähenduses.
12. Ringlusse võtmata plastpakendi jäätmete põhjal arvutatav osamakse on uus riikide sissemakse
komponent Euroopa Liidu omavahendite süsteemis. Seni koosnesid Euroopa Liidu omavahendid
kolmest suurest komponendist (tollimaks, käibemaksupõhine osamakse ning rahvastiku
kogutoodangu põhine osamakse). 17.−21.07.2020 toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumisel
otsustati sissemakse arvestamiseks kasutada uudse komponendina plastpakendite jäätmete kaalu
põhjal arvutatavat osamakset. Osamakse määr on 0,80 eurot kilogrammi kohta. Mõnesid
liikmesriike, sh Eestit, kavatsetakse vähem koormata, s.t plastijäätmetel põhinevat osamakset
vähendada.8
13. Kokkuvõtvalt on nn plastimaksu puhul tegemist Euroopa Liidu liikmesriigi sissemakse
arvutamise aluseks oleva uudse komponendiga, mitte maksuga, mida peaksid maksma Eesti
elanikud või äriühingud.
14. Küsisite samuti, kas Riigikogu peab Euroopa Ülemkogu otsused ratifitseerima (põhiseaduse
§ 121 lõige 4). Kuna tegemist ei ole välislepingu(te)ga, ei ole neid otsuseid võimalik juba
5
C. Ginter, D. Kaasik, P. Tšernjak. Arvamus Euroopa Liidu taasterahastu kooskõlast aluslepingutega, lk 23.
6
1976. a toetati Itaaliat ja Iirimaad, hiljem Prantsusmaad, Kreekat ja Portugali ning aastail 2008-2009 Ungarit, Lätit
ja Rumeeniat. Vt eelmine viide, lk 9, alaviited 48 ja 49.
7
RKÜK 22.12.2000 otsus asjas nr 3-4-1-10-00, p 20.
8
Vt https://www.consilium.europa.eu/media/45117/210720-euco-final-conclusions-et.pdf, p 146, lk 64.
4
tehniliselt ratifitseerida ega vastavat seaduseelnõu ka põhiseaduslikkuse järelevalve raames
vaidlustada.
15. Põhiseaduse § 65 punkti 10 kohaselt peab Riigikogu kujundama oma seisukoha nende otsuste
suhtes, mis võivad tuua riigile kaasa pikaajalisi rahalisi kohustusi. Kuna p-s 1 viidatud Euroopa
Liidu otsuse kohaselt suureneb plastijäätmete põhjal arvutatava osamakse sisseseadmise järel
mõnevõrra Eesti sissemakse Euroopa Liidu eelarvesse (hinnanguliselt suurusjärgus 8 miljonit
eurot), peaks –nagu eelnevalt punktis 7 märgitud- küsimust arutama Riigikogu. Riigikogu kodu-
ja töökorra seadus seda ka võimaldab.
Austusega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Kristi Lahesoo 693 8409
[email protected]
Evelin Lopman 693 8431
[email protected]