Õiguskantsleri Kantselei · 7. september 2020
- Viit
- 16-4/201455/2004811
- Registreeritud
- 7. september 2020
- Dokumendi liik
- Sissetulev kiri
- Adressaat
- EELK Konsistoorium
- Saabumis/saatmisviis
- e-post
- Funktsioon
- 16 Muu seadusest tulenev tegevus
- Sari
- 16-4 Muu seadusest tulenev tegevus
- Toimik
- 16-4/201455
- Vastutaja
- Kadi Kallas (Õiguskantsleri Kantselei, Üldosakond)
- Lahendamise tähtaeg
- 7. oktoober 2020
Sisu (failidest)
Õiguskantsleri Kantselei
Kohtu 8
15193 Tallinn 04.09.2020 Nr 348/6.2-2
Austatud õiguskantsler proua Ülle Madise
Esmalt tänan Teid sisuka arutelu eest käesoleva aasta Arvamusfestivalil 15. augustil, „Põhiseadus
100“ arutelualal teemal „Usu- ja veendumusvabadus – millise määrani sallitav, millise määrani
salliv?“, kus ühiselt osalesime.
Minu pöördumine on ajendatud käesoleva aasta Arvamusfestivalil 15. augustil peetud arutelust
„Vabadusest“, millel osalesid lisaks Teile ka Vabariigi President Kersti Kaljulaid ja Riigikohtu
halduskolleegiumi esimees Ivo Pilving. Sellel arutelul väljendasite mõtet, et mehe ja naise vahel
sõlmitava abielu kindlustamine on võimalik riigielu küsimuse rahvahääletuse vormis, mis muutub
edasiste seaduste muutmisel või vastuvõtmisel siduvaks. Lisasite ka, et Eesti Vabariigi
põhiseaduse rahvahääletuse kaudu muutmine oleks ebaeetiline. Samuti viitas Ivo Pilving ühele
riigikohtu halduskohtu määrusele, milles on öeldud, et põhiseaduses tähendabki abielu mehe ja
naise kooselu.
Olen 30. novembril 2017 EELK peapiiskopina oma iga-aastases avalikkusele suunatud
advendikõnes Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus teinud ettepaneku tõsiselt kaaluda Eesti
Vabariigi põhiseaduse täiendamist sättega, mis sõnastab selgelt abielu ainult ühe mehe ja ühe naise
vahel sõlmitud liiduna. Tegin selle ettepaneku veendumuses, et muul viisil ei ole võimalik
õiguslikult kindlustada abielu institutsiooni püsimist praegu kehtivas Perekonnaseaduse
sõnastuses ja tähenduses. Seda ettepanekut toetas oma toetushääletusega samal aastal Eesti
Kirikute Nõukogu täiskoosolek ja järgnenud aastal ka EELK Kirikukogu. Nüüdseks on jõudnud
Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmiseks korraldatava rahvahääletuse idee abieluinstitutsiooni
kindlustamiseks ka praeguse valitsuskoalitsiooni erakondade vahel sõlmitud valitsusleppesse.
Lähtuvalt Teie poolt Arvamusfestivalil avaldatud seisukohast, et abielu institutsiooni saab siduvalt
kindlustada rahvahääletuse vastava tulemuse korral ka EV põhiseadust muutmata, palun Teil
parema selguse huvides täpsemalt selgitada:
1. Kuidas on võimalik rahvahääletusega kindlustada abielu mehe ja naise vahel sõlmitud
liiduna, nagu see on sõnastatud Perekonnaseaduses (Perekonnaseadus § 1 lg 1), ilma
selleks EV põhiseadust muutmata?
2. Millisel määral on rahvahääletuse tulemus siduv, kui toetust leiab praegu kehtiv abielu
tähendus, või siis, kui rahvahääletusega ei saada toetust küsimusele, kas abielu peab olema
sõlmitud mehe ja naise vahel?
3. Kui abielu institutsiooni kehtiva tähenduse kindlustamiseks läbiviidav rahvahääletus ei pea
toimuma tingimata EV põhiseaduse muutmise kaudu, siis kas rahvahääletuse võiks viialäbi
ka lahus 2021. aasta kohalike omavalitsuste valimistest? Millal kõige varem võiks sellisel
juhul rahvahääletust õiguslikust vaatenurgast läbi viia?
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Urmas Viilma