dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Õiguskantsleri Kantselei
Sissetulev kiriAvalik

EELK Konsistoorium_avaldus

Õiguskantsleri Kantselei · 7. september 2020
Viit
16-4/201455/2004811
Registreeritud
7. september 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
EELK Konsistoorium
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
16 Muu seadusest tulenev tegevus
Sari
16-4 Muu seadusest tulenev tegevus
Toimik
16-4/201455
Vastutaja
Kadi Kallas (Õiguskantsleri Kantselei, Üldosakond)
Lahendamise tähtaeg
7. oktoober 2020

Failid

  • 📎EELK Konsistoorium, 4.09.2020.asice272 KB

Sisu (failidest)

Õiguskantsleri Kantselei Kohtu 8 15193 Tallinn 04.09.2020 Nr 348/6.2-2 Austatud õiguskantsler proua Ülle Madise Esmalt tänan Teid sisuka arutelu eest käesoleva aasta Arvamusfestivalil 15. augustil, „Põhiseadus 100“ arutelualal teemal „Usu- ja veendumusvabadus – millise määrani sallitav, millise määrani salliv?“, kus ühiselt osalesime. Minu pöördumine on ajendatud käesoleva aasta Arvamusfestivalil 15. augustil peetud arutelust „Vabadusest“, millel osalesid lisaks Teile ka Vabariigi President Kersti Kaljulaid ja Riigikohtu halduskolleegiumi esimees Ivo Pilving. Sellel arutelul väljendasite mõtet, et mehe ja naise vahel sõlmitava abielu kindlustamine on võimalik riigielu küsimuse rahvahääletuse vormis, mis muutub edasiste seaduste muutmisel või vastuvõtmisel siduvaks. Lisasite ka, et Eesti Vabariigi põhiseaduse rahvahääletuse kaudu muutmine oleks ebaeetiline. Samuti viitas Ivo Pilving ühele riigikohtu halduskohtu määrusele, milles on öeldud, et põhiseaduses tähendabki abielu mehe ja naise kooselu. Olen 30. novembril 2017 EELK peapiiskopina oma iga-aastases avalikkusele suunatud advendikõnes Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus teinud ettepaneku tõsiselt kaaluda Eesti Vabariigi põhiseaduse täiendamist sättega, mis sõnastab selgelt abielu ainult ühe mehe ja ühe naise vahel sõlmitud liiduna. Tegin selle ettepaneku veendumuses, et muul viisil ei ole võimalik õiguslikult kindlustada abielu institutsiooni püsimist praegu kehtivas Perekonnaseaduse sõnastuses ja tähenduses. Seda ettepanekut toetas oma toetushääletusega samal aastal Eesti Kirikute Nõukogu täiskoosolek ja järgnenud aastal ka EELK Kirikukogu. Nüüdseks on jõudnud Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmiseks korraldatava rahvahääletuse idee abieluinstitutsiooni kindlustamiseks ka praeguse valitsuskoalitsiooni erakondade vahel sõlmitud valitsusleppesse. Lähtuvalt Teie poolt Arvamusfestivalil avaldatud seisukohast, et abielu institutsiooni saab siduvalt kindlustada rahvahääletuse vastava tulemuse korral ka EV põhiseadust muutmata, palun Teil parema selguse huvides täpsemalt selgitada: 1. Kuidas on võimalik rahvahääletusega kindlustada abielu mehe ja naise vahel sõlmitud liiduna, nagu see on sõnastatud Perekonnaseaduses (Perekonnaseadus § 1 lg 1), ilma selleks EV põhiseadust muutmata? 2. Millisel määral on rahvahääletuse tulemus siduv, kui toetust leiab praegu kehtiv abielu tähendus, või siis, kui rahvahääletusega ei saada toetust küsimusele, kas abielu peab olema sõlmitud mehe ja naise vahel? 3. Kui abielu institutsiooni kehtiva tähenduse kindlustamiseks läbiviidav rahvahääletus ei pea toimuma tingimata EV põhiseaduse muutmise kaudu, siis kas rahvahääletuse võiks viialäbi ka lahus 2021. aasta kohalike omavalitsuste valimistest? Millal kõige varem võiks sellisel juhul rahvahääletust õiguslikust vaatenurgast läbi viia? Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Urmas Viilma
Allikas: Õiguskantsleri Kantselei dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel