Aivar Tubli
Priit Värk Meie 01.09.2020 nr 6-4/201303/2004720
Paide linn
[email protected]
Paide linna heakorraeeskirjaga määratud koormis
Austatud volikogu esimees
Austatud linnapea
Õiguskantsleril paluti kontrollida, kas Paide linna heakorraeeskiri (edaspidi heakorraeeskiri) on
põhiseadusega kooskõlas, kui see kohustab kinnisasja omanikku korras hoidma ka tema kinnisasja
ja sõidutee vahele jäävat üldkasutatavat maa-ala. Avaldaja selgitas, et tema koristusala on väga
suur ja arvas, et heakorraeeskiri võib olla vastuolus põhiseadusega.
Heakorraeeskirja kohaselt peab kinnistu omanik tegema heakorratöid tiheasustusala
ühiskasutatavast territooriumil, mis sõiduteeäärsetel kinnistutel jääb kinnistu pikkuselt kinnistu ja
sõidutee vahele. Heakorratööd on tolmu, liiva, prahi, jäätmete, lume ja jää koristamine, lume- ja
libedusetõrje, muru ja rohu niitmine, lehtede riisumine, heki pügamine, teedel liikumist takistavate
puude ja põõsaste okste lõikamine, k.a mahalangenud puude koristamine.
Selline koormis riivab isikute põhiõigusi, eelkõige õigust vabale eneseteostusele ja
omandipõhiõigusele (põhiseaduse (PS) §-d 19 ja 32). Heakorrakoormise täitmine on kohustuslik,
selle täitmiseks peab isik panustama oma aega ja tegema tööd. Ka võivad heakorrakoormise
täitmisega isikule kaasneda kulud. Nende põhiõiguste puhul ei ole tegemist siiski absoluutsete
õigustega, õiguspärasel põhjusel ja kooskõlas seadustega võib neid piirata.
Linnal ja vallal on õigus kehtestada heakorra tagamiseks koormis (PS § 157 lg 2, kohaliku
omavalitsuse korralduse seadus (KOKS) § 36) ja sisustada see omal äranägemisel, kuid seejuures
tuleb järgida põhiseadusest tulenevaid nõudeid, sealhulgas seaduslikkuse ja proportsionaalsuse
põhimõtteid (PS § 154 lg 1, § 11). Iga põhiõiguse piirang peab olema kooskõlas põhiseadusega,
sealhulgas olema proportsionaalne ehk vajalik õiguspärase eesmärgi saavutamiseks, olema selleks
sobiv ja riivama põhiõigusi võimalikult vähe.
KOKS § 36 lg 3 sätestab, et kohalikul omavalitsusel on õigus kehtestada koormis muu hulgas
kinnisasjaga vahetult piirneva üldkasutatava territooriumi heakorra tagamiseks. Seadus ei piira
koormise ruumilist ulatust ega sisu. Siiski ei kohusta seadus linna kehtestama koormist ega keela
koormise kehtestamisel ette näha selle paindlikku rakendamist võimaldavaid tingimusi. Kohalikul
omavalitsusel on koormise kehtestamisel ulatuslik kaalutlusõigus.
Kuigi üldiselt võib heakorra eesmärgil isikutele pandav koormis olla õiguspärane, ei pruugi see
nii olla igal üksikjuhtumil. Olenevalt asukohast võib hooldatav territoorium olla mõnel juhul väga
suur ning sellega kaasnev koormis osutuda ebaproportsionaalseks. Proportsionaalsuse tagaks see,
2
kui heakorraeeskirja saaks paindlikult rakendada ja mõnel juhul koormist leevendada. Paide linna
heakorraeeskiri seda praegu ei võimalda. Kinnisasja omanikule kehtib koormis olenemata sellest,
kui suur on tema kinnisasja ja sõidutee vahele jääv üldkasutatav maa, seejuures ei saa kinnisasja
omanik ise mõjutada tema kinnisasjaga külgnevale üldkasutatavale maale ulatuva koristusala
suurust. Sellise olukorra lahendamiseks on mitmeid võimalusi. Näiteks Keila linna
heakorraeeskirja § 2 p 4 näeb ette võimaluse kehtestada linnavalitsuse korraldusega erandeid.
Riigikohus on varem tunnistanud Tartu linna heakorraeeskirjas sätestatud sarnase regulatsiooni
põhiseadusega vastuolus olevaks (otsus nr 3-4-1-13-11). Riigikohtu kaasuses oli määravaks
eelkõige see, et teeseadus pani teemaa korrashoiukohustuse tee omanikule, mis Riigikohtu
hinnangul välistas kohaliku omavalitsuse õiguse kehtestada samasisulist kohustust külgneva
kinnisasja omanikule KOKS § 36 lõike 3 alusel. Selles otsuses on Riigikohtu argumentatsioon
endiselt paljuski asjakohane, vaid teeseadust käsitlev osa praeguseks vananenud (punktid 41-46).
Nimelt on teeseadus ühes selle alusel kehtestatud määrustega alates 1. juulist 2015 kehtetu.
Teeseadust asendav ehitusseadustik reguleerib neid küsimusi aga mõnevõrra teisiti.
Ehitusseadustikus (EhS) reguleeritakse tee korrashoidu kitsalt liiklusohutuse seisukohalt (EhS §
97 lg 1), see ei hõlma heakorda laiemas tähenduses. Kohaliku omavalitsuse kehtestatud
heakorrakoormise sisu on laiem nii ulatuselt kui sisuliselt.
Ehitusseadustikust tulenev tee korrashoiu kohustus on piiratud teemaaga: see on tee ja tee
koosseisus olevate rajatiste paigutamiseks määratud maa (tee seisundinõuded § 6 lg 1 p 1). Teemaa
ei hõlma tee kaitsevööndit, ehkki ka kaitsevööndi ulatuses on tee omanikul mõningad
liiklusohutuse tagamise eesmärgist lähtuvad korrashoiu kohustused (tee seisundinõuded § 6 lg 1 p
3). Kui kaitsevöönd ulatub teise isiku kinnisasjale, peab selle kinnisasja omanik taluma oma
kinnisasja piires seaduses ettenähtud korrashoiutöid, nagu näiteks liiklusohutuse seisukohalt
nähtavust piiravate okste lõikamist jms (EhS § 72 lg 2).
Tee peab korras hoidma tee omanik, kusjuures avalikuks kasutamiseks määratud erateel täidab
omaniku kohustusi vastavalt riik või kohalik omavalitsus (EhS § 94). Üksnes kõnniteede kohta on
sätestatud erand: nende koristamist peab korraldama sõidutee ja kinnisasja vahele jääva kinnisasja
omanik (EhS § 97 lg 6).
Ehitusseadustikus tee ja tee kaitsevööndi korrashoiu kohta sätestatud nõuded ei võta kohalikult
omavalitsuselt õigust kehtestada heakorra tagamiseks omi reegleid ega muuda neid reegleid
õigusvastaseks ka siis, kui eri isikud peavad täitma samu kohustusi. Kattuvate kohustuste korral
võivad kehtida mõlemad kohustused, kuid see võib osutuda probleemseks. Sellises olukorras ei
pruugi olla selge, kes siiski kohustust täidab ning vajalikud tööd võivad sootuks tegemata jääda.
Ka tuleb arvestada, et seadusega reguleeritut ei saa kohalik omavalitsus oma heakorraeeskirjas
reguleerida teistmoodi. Näiteks peab sõiduteel nähtavuse tagamiseks oksi eemaldama nii tee
omanik (EhS § 72 lg 2 ja tee seisundinõuete määrus § 6 lg 1 p 4) kui ka tee kõrval asuva kinnisasja
omanik (heakorraeeskirja § 4 p 5). Kui okste lõikamine on seaduse kohaselt tee omaniku kohustus,
siis ei saa linn seda nõuda kinnisasja omanikult, teda seejuures haldussunnivahenditega või
väärteomenetlusega ähvardades. Vastasel juhul järeldub, et linn saab KOKS §-s 662 alusel
karistada kinnisasja omanikke selliste heakorra tööde tegemata jätmise eest, mis muude
õigusaktide kohaselt on linna kohustused.
Palun kaaluge heakorraeeskirja muutmist selliselt, et see võimaldaks koristusala suuruse
määramisel arvestada konkreetseid olusid ja põhjendatud juhul koristusala suurust vähendada.
Samuti tuleb muuta heakorraeeskirjaga isikutele pandud kohustusi selliselt, et seadusega linnale
pandud kohustused ei laieneks kinnisasja omanikule.
3
Ühtlasi juhin tähelepanu sellele, et Paide heakorraeeskirja kehtestamisel on vaja viidata ka selle
aluseks olevale volitusnormile, mis võib olla KOKS § 36 lg 3. KOKS § 22 lg 1 punktid 6 ja 361
on pädevusnormid ega anna õigust kehtestada isikute põhiõigusi piiravat määrust.
Palun andke hiljemalt 30. oktoobriks teada, kuidas plaanite märgukirjas kirjeldatud probleeme
lahendada.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Ago Pelisaar 693 8407
[email protected]