Lp Kaja Solom Teie nr
Juhataja
Lõuna-Eesti Erihooldusteenuste Keskus Meie 31.08.2020 nr 7-9/200447/2004695
[email protected]
Kontrollkäik Lõuna-Eesti Erihooldusteenuste Keskusesse
Austatud Kaja Solom
Õiguskantsleri nõunikud kontrollisid 04.06.2020 MTÜ Lõuna-Eesti Erihooldusteenuste Keskuse
(edaspidi: hooldekodu) tegevust ja selle klientide elamistingimusi.
Hooldekodu on hooldustoimingute ja igapäevaste tegevuste paremaks dokumenteerimiseks välja
töötanud uue digitaalse vormi. Töötajate suhtumine hooldekodu elanikesse oli asjatundlik ning
heatahtlik. Hästi oli lahendatud hooldekodu elanike majutamine osakondadesse: eakamad ja
rahulikumat keskkonda vajavad inimesed elasid eraldi hoonetiivas. Loodud on head võimalused
selleks, et inimesed saaksid hooldekodu hoovis meeldivalt aega veeta. Hooldekodul on kaks
heakorrastatud ning vaba aja veetmiseks sobivalt varustatud õueala, kus on kiiged, õuemööbel ja
välitreeningvahendid. Tähelepanu on pööratud ka sellele, et pakkuda hooldekodu elanikele
ajaveetmiseks sisukat tegevust (huviringid, töised tegevused).
Rahul ei saa olla sellega, et kõik tegevusjuhendajad ei ole osalenud seadusega nõutud koolitustel.
Kvaliteetse teenuse osutamiseks peaks hooldekodus olema rohkem töötajaid, sest hooldekodus
elab palju suure tähelepanuvajadusega inimesi, kelle tervislik seisund võib kiiresti halveneda, aga
ka neid, kes vajavad erilist ja individuaalset lähenemist.
Hooldekodu peaks hoolsamini dokumenteerima eraldusruumi paigutamise juhtumeid. See
võimaldab vajaduse korral hiljem kontrollida, kas selle meetme rakendamine on põhjendatud.
Kohtumääruseta ööpäevaringset erihooldusteenust saava inimese liikumisvabadust tohib piirata
vaid lühikeseks ajaks nõuetele vastavasse eraldusruumi paigutamisega.
Õiguskantsler soovitab hooldekodul hoolsamalt täita tervisekaitsenõudeid. Mitu magamistuba oli
ülerahvastatud. Probleeme on ravimite käitlemisega. Hooldekodu peab hoolitsema selle eest, et
meditsiiniõe abi oleks tagatud seaduses kehtestatud ulatuses.
Ööpäevaringset erihooldusteenust osutatakse Lõuna-Eesti Haigla vahetus läheduses asuvas
peamajas ning Kraavi 2A ja Kraavi 2B asuvates peremajades. Kontrollkäigu ajal külastasid
õiguskantsleri nõunikud ka 2020. aasta mais avatud kaht peremaja, kus osutatakse ööpäevaringset
erihooldusteenust 43 inimesele. Peremajadesse asuti elama vahetult enne kontrollkäiku (2. juunil),
mistõttu nende üksuste tegevust kontrollkäigu kokkuvõttes ei käsitleta. Peremajade
2
olmetingimused on head ning ruumilahendus on hästi läbi mõeldud. Hea mulje jättis see, et need
hooned on hästi ligipääsetavad ka liikumisraskustega inimestele. Õed pakuvad õendusabiteenust
kõigis hooldekodu üksustes. Kuna peamaja asub haigla lähedal, on eriarstiabi hooldekodu
elanikele hõlpsasti kättesaadav. Kliendid osalevad vastavalt oma võimetele ka hooldekodu
igapäevatoimetustes: näiteks aitavad tube koristada ja toitu jagada.
Õiguskantsleri nõunikud tegid koos tervishoiueksperdiga ringkäigu hooldekodu ruumides,
tutvusid asutuse dokumentidega ning vestlesid töötajate ja hooldekodu elanikega.
1. Olmetingimused ja teenuse kvaliteet
Kontrollkäigu ajal elas erihooldusteenuste keskuses 86 inimest (47 inimest sai ööpäevaringset
erihooldusteenust ja 39 inimest sai ebastabiilse remissiooniga raske, sügava või püsiva kuluga
psüühikahäirega isikutele mõeldud teenust). Majandustegevuse registri andmetel oli 04.06.2020
seisuga MTÜ-le Lõuna-Eesti Erihooldusteenuste Keskus antud tegevusluba Meegomäel asuvas
peamajas ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamiseks kokku 82 inimesele (39 kohta ebastabiilse
remissiooniga psüühikahäirega inimestele ja 43 kohta ööpäevaringse erihooldusteenuse
osutamiseks). Vahetult enne kontrollkäiku (2. juunil) kolisid 38 ööpäevaringse erihooldusteenuse
klienti Meegomäe peamajast vastvalminud peremajadesse (aadressil Kraavi 2A ja Kraavi 2B,
tegevusloal puudus märge uue tegevuskoha kohta).
Sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 151 punkt 9 näeb ette, et ööpäevaringse erihooldusteenuse
osutamiseks on vajalik tegevusluba. Tegevusluba annab loa konkreetsel tegevusalal tegutsemiseks
ja tõendab, et teenuseosutaja vastab seaduses sätestatud minimaalsetele nõuetele (nt nõuded
ruumide, tegevusjuhendajate ja meditsiiniõdede arvu kohta). Tegevusluba tõendab ka seda, et
teenuseosutaja suudab kindlale arvule isikutele osutada samaaegselt vähemalt minimaalse
kvaliteediga teenust. Tegevusloa andmise otsuses märgitakse, mitmele inimesele on lubatud
tegevusloas nimetatud asukohas samal ajal teenust osutada (SHS § 154 p 1). Tegevusloa
kõrvaltingimusena märgitakse ära ka asukoht, kus hooldekodu võib tegutseda (SHS § 154 p 3).
Kui hooldekodus on rohkem teenusesaajaid, kui on tegevusloal märgitud, või kui teenuseosutaja
pakub teenust väljaspool tegevusloal märgitud tegevuskohta, ei ole enam võimalik veenduda
selles, kas teenus on piisavalt kvaliteetne. Samuti ei saa sel juhul veenduda selles, kas klientide
elu, tervis ja inimväärikus on kaitstud. Nii puudub kindlus, et teenuseosutajal on piisavalt ruumi,
et võimaldada oma klientidele inimväärseid elamistingimusi, või piisavalt personali, et tagada
inimestele vajalik hooldus ja järelevalve. Kontrollkäigu ajal elas hooldekodus rohkem inimesi, kui
tegevusloaga oli lubatud. Ka osutati teenust aadressil, mida ei olnud tegevusloale märgitud.
Ööpäevaringse erihooldusteenuse osutaja võib teenust pakkuda vaid tegevusloal märgitud
asukohas ning teenusesaajaid ei või olla rohkem, kui on tegevusloal kirjas.1
Hooldekodu kliendid elavad ühe- kuni kolmekohalistes magamistubades. Mõned magamistoad
nägid välja askeetlikud, tubade sisustus oli vananenud. Oli ka ajakohastatud magamistube. Mõnes
toas ei olnud kohta, kus inimene oleks saanud hoida isiklikke asju (nt puudus riidekapp). Kui
inimese erivajadused seda tingivad, võib olla põhjendatud magamistoa napp sisustamine, kuid
muul põhjusel (nt ruumipuuduse tõttu) seda õigustatuks pidada ei saa. Olmeruumid olid avarad
1
07.08.2020 jõustunud tegevusloa muudatuse kohaselt on maksimaalne lubatud isikute arv 90 ning lisandunud on
lubatud tegevuskohad Kraavi tänaval.
3
ning mõned neist olid sisustatud huviringide korraldamise ja teraapiliste tegevuste jaoks.
Keldrikorrusel asus söögisaal ja hooldekodu elanikel oli võimalus kasutada sauna.
Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 10 sätestab inimväärikuse põhimõtte. Kui inimene on sunnitud
viibima tingimustes, mille puhul ei ole arvestatud tema tervisliku seisundiga, võib see tekitada
temas alaväärsustunnet ja jõuetust. Sobivaks keskkonnaks loetakse niisuguseid tingimusi2, mis
loovad positiivse, terapeutilise õhkkonna: tagavad igale inimesele piisava ruumi, valguse, sobiva
temperatuuri ja ventilatsiooni ning asutuse rahuldava üldseisukorra, erilist tähelepanu peaks
pöörama magamistubade ja vaba aja ruumide kaunistamisele.
Erihoolekandeasutuse tervisekaitsenõuete kohaselt tohib ühte magamistuppa majutada kuni kaks
inimest. Ruumikitsikuse ja hooldekodu elanike eripärade tõttu on hooldekodus kasutusel ka
kolmekohalisi tube. On mõistetav, et hooldekodu püüab elanike majutamisel leida kõigile sobivaid
lahendusi3, kuid seejuures ei tohi eirata tervisekaitsenõudeid. Ruumikitsikus võib tekitada inimeste
vahel pingeid ja turvalisusprobleeme. Hooldekodu on klientide kodu ja magamistuba on
olemuslikult nende isiklik ruum. Ülerahvastatud magamistoad ei taga piisavat eraldatust ja
psüühikahäirega inimesele vajalikku privaatsust. Privaatsuse tagamise olulisust on rõhutatud ka
erihoolekandeteenuse kvaliteedijuhises. Magamistoa minimaalne pindala ja voodikohtade arv on
kehtestatud ka selleks, et paremini kaitsta hooldekodu elanike tervist ja tõkestada haiguste levikut.
Nakkushaiguste leviku tõkestamiseks soovitab õiguskantsler järgida soovitusi, mida Terviseamet
on andnud ettevaatusabinõude rakendamise kohta. Kontrollkäigul oli märgata, et ühisruumide
seintel oli selgitavaid infomaterjale ja käte desinfitseerimisvahendid olid kättesaadavad. Väärib
esiletõstmist, et nakatumise ennetamist puudutav terviseinfo ja hügieenisoovitused olid
ühisruumide seintel esitatud ka piktogrammidega. Alternatiivsete kommunikatsioonivahendite
kasutamine aitab hooldekodu elanikel mõista teavet neile arusaadaval moel. Hooldekodu
elanikega vesteldes oli ka kuulda, et käte pesu peeti oluliseks. Kontrollkäigul kaasas olnud
tervishoiuekspert soovitas kätepesuks kasutada vedelseepi ning vältida ühiste käterätikute
kasutamist. Mitu seebidosaatorit oli kontrollkäigu päeval tühjaks saanud. Rakendades klientide ja
töötajate tervise kaitseks ettevaatusabinõusid, tuleks jälgida, et kätepesuks oleks seep alati
kättesaadav.
Erihoolekandeasutuse tervisekaitsenõuded näevad ette, et voodipesu tuleb vahetada vastavalt
vajadusele, kuid vähemalt kord nädalas. Hooldekodul tuleb sellega edaspidi arvestada.
Mitmes magamistoas puudus ruloo või tihedast kangast kardin, millega saaks akna täielikult katta.
On oluline, et magamistoas oleks loomulik valgus, kuid igas toas peab saama soovi korral akna
kinni katta, et ere päikesevalgus toaelanikke ei segaks ning suvel ei läheks toas palavaks.
Soovitatav on paigaldada igasse magamistuppa valguse reguleerimist võimaldavad aknakatted või
kaaluda inimese eripärast lähtudes muud sobivat lahendust.
Hooldekodu ravimite käitlemise kord oli läbimõeldud ja töötajad olid ravimite käitlemise nõuetega
kursis. Siiski selgus, et meditsiiniõe ruumis oli korv klientide raviskeemist välja jäänud ravimitega.
Ravimijääkide kogumine ei ole põhjendatud, sest võib tekitada ravimite kuritarvitamise ohtu ning
on vastuolus ravimiarvestuse eeskirjaga. Tarbetud ravimid tuleb nõuetekohaselt hävitada. Mõnele
hooldekodu elanikule antakse ravimeid vees lahustatuna – näha oli topse, kuhu ravimid olid
2
Vt p 108.
3
Nt mõnele hooldekodu elanikule sobib elamine vaid ühekohalises magamistoas; mõned hooldekodu elanikud ei sobi
teineteisega ja neid lähestikku tubadesse majutada ei ole mõistlik.
4
lahustuma pandud. Raviskeemides ravimite lahustamise kohta teave puudus. Õiguskantsler on
soovitanud enne ravimite purustamist ja lahustamist hinnata, kas konkreetset ravimit tohib sel
viisil käidelda ning kas mitme ravimi kokkusegamine on lubatud. Tablette võib purustada ja
lahustada vaid äärmise vajaduse korral, vahetult enne manustamist ja arsti sellise korralduse kohta
peaks olema märge raviskeemis (vt õiguskantsleri 2017. a kontrollkäigu kokkuvõte, p 4.2).
Hooldekodus elab inimesi, kelle tervislik seisund võib kiiresti halveneda ning kes võivad olla
ettearvamatu käitumisega. Sestap peavad tegevusjuhendajad olema valmis ootamatute olukordade
lahendamiseks. Vestlustest tegevusjuhendajatega jäi mulje, et nad oskavad ärevates olukordades
kliente rahustada, veenda ja toimivaid lahendusi pakkuda ning on juba tundma õppinud elanike
eripärasid. Muret teeb see, et puudub häirenupu kasutamise võimalus. Praegu kasutavad töötajad
abi kutsumiseks telefone, kuid see ei pruugi olla alati selleks kõige kiirem ja sobivam viis. Seetõttu
võib abi kutsumine viibida. Hooldekodus aitaks turvalisust parandada see, kui sisse oleks seatud
abi kutsumise süsteem, mille kaudu saaksid töötajad kolleegidele abivajadusest kiiresti märku
anda.
Esimese korruse osakonnas oli pärast suitsupausi tunda tugevat suitsuhaisu. PS § 28 lõikes 1
sätestatud õigus tervise kaitsele hõlmab ka nõuet, et inimeste tervist ei rikutaks ruumide saastatud
siseõhuga. Sel põhjusel on õigusaktidega kehtestatud suitsetamisruumide ja -alade kohta kindlad
tingimused. Tubakasuits kahjustab tervist ning ohustab ka sellega kokku puutuvaid
mittesuitsetajaid. Suitsetamine tuleb korraldada nii, et see ei ohustaks inimeste tervist ja et suits ei
leviks ühisruumidesse ega magamistubadesse.
Õiguskantsler soovitab hooldekodul pöörata rohkem tähelepanu tervisekaitsenõuete järgimisele,
olmetingimuste parandamisele ja ravimite käitlemisele.
2. Tegevusjuhendajate arv ja kvalifikatsioon
Päeval töötab hooldekodu peamaja mõlemas esimese korruse üksuses kaks kuni kolm
tegevusjuhendajat. Seoses sellega, et osa hooldekodu elanikke oli kolinud peremajadesse, töötas
kontrollkäigu ajal teise korruse üksuses üks tegevusjuhendaja. Õhtuti ja öösiti (tavapäraselt kella
20.00–08.00) on hooldekodu peamajas kolm tegevusjuhendajat: igas üksuses üks. Tööpäeviti
(08.00–16.30) tegeleb hooldekodu elanikega ka tegevusjuhendaja, kelle ülesanne on mh
korraldada huvialast tegevust ning abistada ja valvata õues jalutavaid hooldekodu elanikke.
Erihooldusteenuse osutaja peab kindlustama hooldekodu elanike turvalisuse, abistama neid enese
eest hoolitsemisel, arendama iseseisvaks toimetulekuks vajalikke oskusi ning täitma muid
seadusega ette nähtud ülesandeid (SHS § 100 lg 1 ja lg 2). Selleks et tagada nõuetekohane teenus,
peab hooldekodus olema piisavalt palju töötajaid.
Kui hooldekodus osutatakse ööpäevaringset erihooldusteenust ebastabiilse remissiooniga raske,
sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega inimestele, peab teenuseosutaja tagama, et
15 inimesega tegeleks vähemalt üks tegevusjuhendaja (SHS § 104 lg 2). Teistele ööpäevaringse
erihooldusteenuse saajatele tuleb tagada üks tegevusjuhendaja 30 elaniku kohta (SHS § 104 lg 1).
Seadus näeb ette, et olenevalt klientide vajadustest peab olema väljaspool ööaega tööl veel
vähemalt üks tegevusjuhendaja. Seadus sätestab siiski vaid miinimumnõude, teenuseosutaja peab
töötajate arvu planeerides lähtuma inimeste tegelikest järelevalve- ja juhendamisvajadustest.
5
Päevasel ajal on hooldekodus töötajaid rohkem, kui miinimumnõuded ette näevad. Hooldekodu
töökorraldust, suure tähelepanuvajaduse ja pidevat intensiivset järelevalvet vajavate klientide
eripära silmas pidades jäi siiski kahtlus, kas olemasolevast personalist piisab hooldekodu elanike
turvalisuse tagamiseks ning nende vajadustega arvestamiseks. Piinamise ja Ebainimliku või
Alandava Kohtlemise või Karistamise Tõkestamise Euroopa Komitee on seisukohal4, et kui
töötajaid on vähe, satuvad nad liiga suure pinge alla, mis võib ohustada nende tervist ning mõjutada
ka klientide heaolu. Kontrollkäigul kogutud teabest selgus, et hooldekodus tuleb sageli ette ärevaid
olukordi, millesse töötajad peavad kiiresti sekkuma, et tagada elanike turvalisus. Ebastabiilse
tervisliku seisundiga hoolealused vajavadki tavapärasest enam tähelepanu ja individuaalset
lähenemist ning võivad olla ettearvamatu käitumisega. Seetõttu on töötajate töökoormus suur.
Õhtusel ja öisel ajal (tavaliselt alates kella 20) on peamaja igas üksuses tööl üks tegevusjuhendaja.
Pärast osa klientide kolimist peremajadesse muutus ka töötajate töökorraldus ja nii jäi 2. juunil
peamajja tööle vaid kaks tegevusjuhendajat. Kui kahe tegevusjuhendaja hoole all on 39
ebastabiilse remissiooniga psüühikahäire kuluga inimest (nõuete kohaselt peab 15 kliendi kohta
olema vähemalt üks tegevusjuhendaja) ja 9 tavalisel ööpäevaringsele erihooldusteenust saavat
inimest, siis ei ole täidetud SHS § 104 lõigetes 1 ja 2 sätestatud töötajate miinimumnõue. Lisaks
ei ole tagatud ka järelevalvekohustus, kui üks tegevusjuhendaja peab silma peal hoidma ka teises
üksuses elavatel inimestel.
Juba pikemat aega on hooldekodus õhtusel ja öisel ajal liiga vähe töötajaid, seega on täitmata
töötajatele kehtestatud miinimumnõue. Vaadeldud kalendrikuude jooksul oli tavapärane, et 84–86
erihooldusteenust saavat klienti (kellest 39 olid ebastabiilse remissiooniga haiguskuluga) valvas
öösiti kolm tegevusjuhendajat, kuigi nõuete kohaselt oleks neid pidanud olema vähemalt neli.
Teenuseosutajal on võimalik tööjaotust korraldada paindlikult, kuid teenuse kvaliteedi ja klientide
turvalisuse tagamiseks tuleb arvestada sellega, milline on igas asutuse üksuses elavate inimeste
järelevalve- ja juhendamisvajadus ning toimetulekuvõime. Nii peaks 26 elanikuga esimese korruse
osakonnas olema kogu aeg tööl vähemalt kaks tegevusjuhendajat. Nõuetekohane teenus peab
olema tagatud igal ajal (nii päeval kui ka öösel) ning kõigis osakondades.
Kuigi õiguskantsleri nõunikud kontrollisid eeskätt peamajas osutatava teenuse kvaliteeti ning
tegevusjuhendajate töökorraldust, jäi silma, et ka peremajade töökorraldus eeldab aeg-ajalt
hoolealuste järelevalveta jätmist – nimelt peab tegevusjuhendaja uutes peremajades liikuma kahe
korteri vahet. Seetõttu jääb osa hooldekodu elanikke ajuti otsese järelevalveta. See ei pruugi olla
turvalisuse tagamiseks piisav ning nii ei saa täita turvalise elukeskkonna tagamise ja vahetu
järelevalve nõudeid (SHS §102 lg 1).
Ööpäevaringset erihooldusteenust saavate inimeste ohutus ja heaolu sõltub otseselt
tegevusjuhendajate oskustest ja teadmistest. Hooldekodu juhataja selgitas, et töötajate koolitustel
osalemist soositakse ning ka töötajad ise on huvitatud uute teadmiste ja oskuste omandamisest.
Hooldekodu on korraldanud ka mitmeid majasiseseid koolitusi. Sellegipoolest ei vasta
majandustegevuse registri andmetel5 kolmandiku tegevusjuhendajate kutsekvalifikatsioon SHS §-
s 86 sätestatud nõuetele (andmed seisuga 04.06.2020). Ebastabiilse remissiooniga raske, sügava
või püsiva kuluga psüühikahäirega inimesega tööks nõutavat täienduskoolitust ei ole läbinud 12
tegevusjuhendajat (SHS § 86 lg 6). Neli tegevusjuhendajat ei ole saanud isegi tegevusjuhendaja
baaskoolitust. Majandustegevuse registri andmetel on kõik hooldekodu tegevusjuhendajad
koolitustele registreeritud. Mitu neist on koolitusele registreeritud märkimisväärselt ammu (nt
aastatel 2013, 2016 ja 2017), aga koolituse läbimise kohta teave puudub.
4
Vt p 186.
5
Teenuseostaja peab tagama, et registris kajastuksid õiged andmed (MSÜS § 30 lg 5).
6
Alates 2020. aastast ei piisa tegevusjuhendajana töötamiseks vaid kohustuslikule koolitusele
registreerumisest6. SHS § 83 lg 1 punkti 5 kohaselt peab teenuseosutaja tagama, et temaga
lepingulises suhtes olev teenust vahetult osutav isik vastaks SHS §-s 86 sätestatud haridusnõuetele.
Hooldekodu elanike huve ja psüühikahäiretega inimeste eripärast hooldus- ja abivajadust silmas
pidades on hooldekodude töötajatele kehtestatud spetsiifilised koolitusnõuded. Koolitamata
töötajad ei pruugi teadmatusest osata olukordi adekvaatselt hinnata, nad ei pruugi toimida ärevatel
hetkedel kliendi parimates huvides ega valida kliendi heaolu ja turvalisuse tagamiseks õigeid
meetodeid. Koolitatud personal oskab süsteemselt arendada ja toetada ka madalama
tahteaktiivsusega või keerulise ja vahel ettearvamatu käitumisega ebastabiilse remissiooniga
psüühikahäire kuluga inimesi ning valida selleks kohased võtted. Töötajatele peab kindlasti
tagama võimaluse saada seadusega nõutud koolitust.
Õiguskantsler palub korraldada nii, et kõik hooldekodu tegevusjuhendajad saaksid osaleda
seadusega nõutud koolitusel. Palun hoolitsege ka selle eest, et kõigis üksustes oleks pidevalt kohal
piisavalt töötajaid, et hoolealuseid ei peaks jätma järelevalveta. Õigusaktiga kehtestatud
hoolekandeasutuse töötajate minimaalne arv ei pruugi olla alati piisav, et saaks osutada kvaliteetset
teenust ja tagada klientide põhiõigused. Õiguskantsler palub klientide heaolu ja turvalisuse huvides
üle vaadata hooldekodu töökorralduse.
3. Liikumisvabaduse piiramine
Hooldekodu elanikud viibisid kontrollkäigu ajal kinnistes osakondades, mille uksi said
kiipkaardiga avada vaid töötajad. Enamik hoolealuseid vajab oma tervisliku seisundi tõttu pidevat
intensiivset järelevalvet. Väljaspool osakonna ruume saavad nad liikuda koos saatjaga, ka õueala
on lukustatud aiaga piiratud.
Põhiseadus lubab liikumisvabadust piirata vaid seaduses sätestatud juhul ja kohases menetluses
(PS § 20). Kohtumääruseta ööpäevaringset erihooldusteenust saava inimese vabaduspõhiõigust
võib piirata kindlatel ja erandlikel tingimustel, kuid vaid kuni kolmeks tunniks isiku ohutusse
eraldusruumi paigutamisega (SHS § 107). Seega ei tohi neid inimesi lukustada hoolekandeasutuse
ruumidesse (sealhulgas eraldatud sektsiooni) nii, et neil ei ole võimalik soovi korral sealt lahkuda.
Teenuseosutaja peab klientide ohutuse ja järelevalve (ka ruumidesse sisenemise ja ruumidest
väljumise kontrolli) tagama teiste õiguspäraste meetmetega.
On mõistetav, et iseäranis ebastabiilse remissiooniga psüühikahäire kuluga hooldekodu elanike
seas on neid, kes vajavad tugevat järelevalvet ning see paneb niisuguse osakonna töötajatele
keerulise ülesande. Ent ka piiratud teovõimega ja ümbritsevat ebaadekvaatselt tajuvate inimeste
liikumisvabadust võib piirata üksnes juhtudel, mis on seadusega piisavalt selgelt ja üheselt
määratletud.
Ööpäevaringse erihooldusteenuse osutaja võib inimese liikumisvabadust piirata teda
nõuetekohasesse eraldusruumi paigutades. Seejuures tohib hoolealuse eraldusruumi viia vaid siis,
kui inimene ohustab otseselt enda või kellegi teise elu, kehalist puutumatust või füüsilist vabadust,
ning muude abimeetmete (nt suusõnalise rahustamine või konkreetsele isikule sobiv muu abinõu)
kasutamisest ei piisa (SHS § 107 lg 4). Eraldamisel tuleb viivitamata kutsuda kiirabi või politsei
6
SHS § 160 lõigete 3 ja 5 järgi võis kuni 31.12.2019 osutada teenust ka tegevusjuhendaja, kes on vajalikule koolitusele
registreerunud.
7
ning inimest võib eraldusruumis hoida kuni kiirabi või politsei saabumiseni, kuid kõige kauem
kolm tundi järjest (SHS § 107 lg 6). Ööpäevaringset erihooldusteenust saavate inimeste
liikumisvabadust pole lubatud muul viisil piirata.
Hooldekodu kodukorra punktis 24 on kirjas, et personal võib hoolealuse eraldusruumi viia juhul,
kui ta rikub kodukorda ja tema tervislik seisund erakorraliselt halveneb. Selline sõnastus ei ole
õiguspärane, sest põhiseadus lubab psüühikahäirega inimese vabaduspõhiõigust piirata üksnes siis,
kui ta on endale või teistele ohtlik ja seadus seda selgelt lubab (PS § 20). Inimese ohtlikkusele
viidates võib erihooldusteenust saava hoolealuse vabadust piirata vaid SHS § 107 lõikes 4
nimetatud juhtudel. Hooldekodu kodukorra sõnastus võimaldaks ohjeldusmeetmena eraldamist
kasutada aga ka teistel puhkudel (s.t mitte tingimata vaid siis, kui inimene on ohtlik endale või
teistele). Asutuse sisedokument (nt kodukord) ei anna alust inimese liikumisvabaduse piiramiseks.
Seetõttu tuleb kehtetuks tunnistada kodukorra punkti 24 see osa, mis lubab kodukorda rikkunud
kliendi eraldada pelgalt tema terviseseisundi halvenemise korral, ning viia ööpäevaringse
erihooldusteenuse klientide eraldamise alused kooskõlla SHS §-s 107 sätestatuga.
Õiguskantsler soovitab klientide järelevalve- ja turvalisusprobleemid töötajatega aegsasti läbi
arutada, et klientide ohutus oleks igal juhul kindlustatud õiguspäraste ja sobivate meetmetega (nt
töötajate koolitamine, tööülesannete ümbervaatamine, klientide täiendav aktiveerimine või
töötajate arvu suurendamine). Isikute vabaduspõhiõigust ei tohi seadusliku aluseta piirata (mh
kliente osakonda lukustada).
Vahel vajab hoolealune tugevamat järelevalvet või halveneb tema tervislik seisund sedavõrd, et
ööpäevaringne kohtumääruseta erihooldusteenus ei taga enam tema enda ega teiste ohutust. Sel
juhul peab teenuseosutaja sellest teavitama Sotsiaalkindlustusametit, inimese
rahvastikuregistrijärgse elukoha valla- või linnavalitsust ja eestkostjat, et inimene suunataks teisele
teenusele. Inimest saab ilma tema nõusolekuta hooldamisele saata vaid SHS § 105 lg 1 sätestatud
alustel ning kinnisesse hoolekandeasutusse paigutamise otsustab kohus.
4. Eraldusruum ja eraldamise dokumenteerimine
Hooldekodus peetakse eraldamise registrit7, mis võimaldab saada kiire ülevaate eraldamise
juhtumitest ja sellest, kas need on lahendatud nõuetekohaselt. Registris on kirjeldatud ka
eraldamisele eelnenud olukorda ja eraldamise põhjusi. Suuremat tähelepanu tuleks pöörata sellele,
et eraldamise põhjus ja hooldekodu elaniku ohtlikkust kirjeldavad asjaolud oleksid
dokumenteeritud piisavalt põhjalikult, s.t dokumendid peavad andma teavet selle kohta, milles
ohtlikkus seisnes. Kliendi eraldamine on tõsine põhiõiguste riive, mida peab saama (ka
kohtulikult) kontrollida. Sestap peaks dokumenteerimine olema sedavõrd põhjalik, et tagantjärele
saaks üheselt tuvastada, mis olid eraldamise asjaolud ja põhjendused. Vaidluse korral peab
teenuseosutaja suutma tõendada, et eraldamine oli konkreetsel juhul vajalik ja leebemate
meetmetega ei oleks saavutatud soovitud tulemust ning poleks saanud kliendile endale ja teistele
isikutele tekitatud ohtu kõrvaldada (vt ka õiguskantsleri Valkla Kodu kontrollkäigu kokkuvõte,
punkt 1.2).
7
Eraldamise registril on oluline roll väärkohtlemise ohu ennetamisel. Vt raport Eesti Valitsusele Piinamise ja
Ebainimliku või Alandava Kohtlemise või Karistamise Tõkestamise Euroopa Komitee (CPT) Eesti külastuse kohta,
mis toimus 23.–30.09.2003, CPT (2004) 5, p 103. Vt ka õiguskantsleri 20.02.2014 ringkiri ööpäevaringse
erihooldusteenuse osutajatele, p 2.
8
Eraldamise dokumenteerimisel tuleb üksikasjalikumalt kirjeldada, milliseid alternatiivseid
meetmeid kasutati kliendi rahustamiseks enne eraldamist. Seadus kohustab kirjalikult sellist infot
talletama (SHS § 107 lg 8 p 3) ning hooldekodul tuleb seda nõuet edaspidi arvestada.
30.09.2019 ja 02.04.2020 eraldamise juhtumite kohta puudus registris märge, kas ja millal teatati
eraldamisest politseile või kiirabile. Õiguskantsler soovitab eraldamise registrisse märkida ka
teabe kiirabi või politsei teavitamise kohta, sest need andmed võimaldavad kindlaks teha, kas
eraldamisel on järgitud SHS § 107 lõikes 5 sätestatud teavitamiskohustust (vt ka õiguskantsleri
ringkiri ööpäevaringse erihooldusteenuse osutajatele, p 2).
SHS § 107 lõikes 4 sätestatud olukorras tohib kliendi eraldamiseks kasutada vaid eraldusruumi
nõuetele vastavat turvalist ruumi, mis võimaldab jälgida kogu ruumis toimuvat. Hooldekodu
esimesel korrusel asuv eraldusruum oli heledates toonides, valgusküllane ja puhas. Ruumis oli
põranda külge kinnitatud lavats, aken ja klaasiga kaetud rõduuks olid vajalikul määral
läbipaistmatud. Eraldatut saab jälgida klaasiga kaetud ukseavast. Tualetti eraldusruumis ei ole,
joogivett tuuakse vajaduse korral.
On hea, et turvalisuse tagamiseks oli radiaator kaetud. Ohuolukordade ennetamiseks ja turvalise
keskkonna tagamiseks soovitab õiguskantsler leida turvalised lahendused ka eraldatu käeulatusse
jäävate ukselinkide tarbeks, sest selliste eenduvate detailidega on võimalik end vigastada.
Eraldusruum peab olema turvaline ja ohutu ning sealt tuleb kõrvaldada kõik ohuallikad. Seetõttu
soovitab õiguskantsler eraldatu turvalisuse tagamiseks ukselinkide osas kaaluda mõnd muud
sobivat lahendust.
Eraldusruumi viidud inimesel peab olema võimalus tualetti kasutada.8 Tervisekaitsenõuded ei
sätesta, milline peaks olema eraldusruumi tualett. Töötajad ei osanud üksikasjalikult selgitada,
kuidas peaks toimima, kui eraldatu soovib koridoris asuvas tualetis käia. Niisiis tuleb hooldekodul
võimalikud eriolukorrad läbi mõelda ning anda töötajatele selge ja õiguspärane käitumisjuhis.
Õiguskantsleri hinnangul on hooldekodu eraldusruumi üldine seisukord hea, kuid kaaluda tuleb
ohutut lahendust eenduvate ukselinkide osas, et tagada piisav turvalisus. Eraldamisjuhtumi
dokumenteerimisel tuleb kirjeldada kõiki SHS § 107 lõikes 8 märgitud asjaolusid.
5. Õendusabiteenus
Hooldekodu elanike terviseseisundit jälgivad ja õendusabitoiminguid teevad õed. Hooldekodus
töötab neli õde, neist osalise koormusega töötab kolm (kokku on täidetud 2,75 ametikohta).
Meditsiiniõde on hooldekodus tavapäraselt tööpäeviti kella 08.00–18.00. Muul ajal õde telefoni
teel valves ei ole, vajaduse korral kutsutakse kiirabi.
Ööpäevaringse erihooldusteenuse osutaja peab kindlustama iseseisva õendusabiteenuse
kättesaadavuse 40 kliendile vähemalt 40 tundi nädalas (SHS § 102 lg 4), mis tähendab ühe kliendi
kohta üks tund nädalas. Ebastabiilse remissiooniga raske, sügava või püsiva kuluga
psüühikahäirega inimesele ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamisel tuleb õendusabiteenust
pakkuda 30 teenust saava inimese kohta vähemalt 40 tundi nädalas (SHS § 102 lg 5), mis tähendab
ühe kliendi kohta 1,3 tundi nädalas. Seadus sätestab vaid nõutava miinimumi, kuid asutuse
8
Vt p 172.
9
eripärast lähtudes (nt olenevalt klientide diagnoosidest) võib kvaliteetse ja nõuetekohase teenuse
osutamiseks olla õendusteenus vajalik oluliselt suuremas mahus.
Kontrollkäigul selgus, et õendusabi ei olnud alati seadusega nõutud ulatuses kättesaadav.
Kontrollkäigu ajal elas hooldekodus 86 inimest, ebastabiilse remissiooniga psüühikahäire kuluga
inimesi oli neist 39. Sellist klientide hulka arvestades peaks õendusabiteenus olema tagatud
vähemalt 99 tundi nädalas. 2020. aasta aprillis ja mais viibis meditsiiniõde graafiku kohaselt
hooldekodus iga nädal kohal väiksemas mahus, kui seadus ette näeb (õendusabi oli sel perioodil
tagatud 54-90 tundi nädalas). Seejuures kehtis vaadeldud perioodil Vabariigi Valitsuse välja
kuulutatud eriolukord seoses koroonaviiruse SARS-CoV-2 levikuga, mistõttu vajas hooldekodu
elanike tervislik seisund tavapärasest veelgi hoolsamat jälgimist.
Hooldekodus elavad psüühikahäiretega inimesed, kes ei suuda oma terviseseisundi tõttu kaebusi
alati selgelt väljendada ning võivad valu kannatades ärrituda, muutudes seejuures endale ja teistele
ohtlikuks. On ka selliseid inimesi, kelle tervislik seisund võib väga kiiresti muutuda. Õendusabi
korraldus peab arvestama hooldekodu elanike eripära ning terviseseisundiga ning olema neile
kõigile piisavalt kättesaadav. Ka õdede haigestumise ja korralise puhkuse ajal tuleb tagada
õendusabiteenuse maht vähemalt seaduses nõutud minimaalses mahus.
Õiguskantsler palub tagada hooldekodu elanikele õendusabiteenus, mis arvestab asutuse eripära ja
seaduse nõudeid (vt ka Uuemõisa Kodu ja Sillamäe Kodu kontrollkäikude kokkuvõtted).
6. Tervishoiueksperdi hinnang
Kontrollkäigule kaasatud tervishoiueksperdi arvamuse koopia on lisatud käesolevale kirjale.
Tervishoiueksperdi arvamuses toodud tähelepanekute ja soovituste osas palun kujundada
hooldekodul oma seisukoht ning edastada see õiguskantslerile koos vastustega kirjas toodud
tähelepanekute kohta.
Teie seisukohta ootan võimalusel hiljemalt 15.09.2020.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Lisa: Tervishoiueksperdi arvamus 6 lehel
Koopia: Sotsiaalministeerium, Sotsiaalkindlustusamet, Terviseamet, Ravimiamet
Eva Lillemaa 693 8439
[email protected]