dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Õiguskantsleri Kantselei
Väljaminev kiriAvalik

Õigusbüroo VK & Partnerid OÜ_vastus

Õiguskantsleri Kantselei · 28. august 2020
Viit
14-1/201397/2004678
Registreeritud
28. august 2020
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Õigusbüroo VK & Partnerid
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
14 Avalduse läbi vaatamata jätmine
Sari
14-1 Menetlusse võtmata avaldus (puudub pädevus)
Toimik
14-1/201397
Vastutaja
Kristel Lekko (Õiguskantsleri Kantselei, Üldosakond, Õigusteenistus)

Failid

  • 📎14-12013972004678 28.08.2020 Väljaminev kiri.bdoc247 KB

Sisu (failidest)

Kuldar Kirt Teie 17.08.2020 nr Õigusbüroo VK & Partnerid [email protected] Meie 28.08.2020 nr 14-1/201397/2004678 Härra Kuldar Kirt Pöördusite õiguskantsleri poole kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamise küsimuses. Märkisite, et paljude kutsealade puhul ei ole õigusaktides ja kutsestandardites reguleeritud distsiplinaarkaristuse määramise tähtaega ning distsiplinaarkaristus (kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamine) määratakse sõltumata etteheidetava teo toimepanemise ajast. Leidsite ka, et kutsealaliidu pädeva kollegiaalse organi otsus ei ole legitiimne, kui osad liikmed volitavad teisi liikmeid osalema otsustamisel. Õiguskantsler tänab Teid, et teavitasite teda kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamisega seotud probleemidest. Õiguskantsleril ei ole aga põhjust pidada mõnda asjassepuutuvat õigustloovat akti (nt seadust, Vabariigi Valitsuse määrust) põhiseadusega vastuolus olevaks. Samuti ei nähtu Teie avaldusest, et mõni avalikke ülesandeid täitev asutus oleks rikkunud Teie või mõne Teie esindatava põhiõgusi või –vabadusi. Kutseseaduse (KutS) kohaselt ei eelda kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamine eelnevalt aukohtu- või distsiplinaarmenetluse läbiviimist. Aukohtu- ja distsiplinaarmenetluse reegleid saavad vajaduse korral kujundada eelkõige kutsealade liidud ja nende liikmed ise (vt nt Eesti Arhitektide Liidu põhikiri ja arhitekti kutse-eetika põhimõtted). Avaliku teenistuse seaduses sätestatud distsiplinaarvastutuse reegleid (sh distsiplinaarkaristuse määramise tähtaega) kohaldatakse üksnes riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuse ametnikele (vt avaliku teenistuse seaduse § 2 lg 1). Seaduses on reguleeritud kutsetunnistuse andmise kui ka selle kehtetuks tunnistamise alused (vt KutS § 15 jj). Kutse andjal on kutsekomisjoni ettepanekul õigus tunnistada väljastatud kutsetunnistus kehtetuks mh juhul, kui kutset omava isiku tegevus ei vasta kutsestandardiga sätestatud normidele (KutS § 22 lg 1 p 3). Seega ei otsusta seaduse järgi kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamist kutsekomisjon (KutS § 18 lg 1), vaid kutsekomisjon teeb üksnes kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamise ettepaneku ja kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamise pädevus on kutse andjal. Eraõiguslikust juriidilisest isikust kutse andja juhtimis- ja esindusorganiks on juhatus ning nii on kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamine juhatuse pädevuses (KutS § 10 lg 1; tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 31 lg 2, § 34 lg 1). Juhatuse otsuste vastuvõtmist on reguleeritud selle juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduses (mittetulundusühingu juhatuse otsuse vastuvõtmise kohta vt mittetulundusühingute seaduse § 29). Kui kutse andja on riigi- või valitsusasutus, siis on kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamine reeglina asutuse juhi pädevuses (vt Vabariigi Valitsuse seaduse § 38 jj ja vastava asutuse põhimäärus). 2 Arvestades, et kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamise otsustab kutse andja, ei ole kutsekomisjonis otsuste tegemisel liikmete volitamise võimalus määrava tähendusega. Kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamise ettepaneku tegemisel tuleb siiski järgida kutsekomisjoni liikmetele kehtestatud nõudeid ja kutsekomisjoni tööd puudutavaid õigusakte. Kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamine on kaalutlusotsus (haldusakt haldusmenetluse seaduse § 51 lõike 1 tähenduses). Kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve (HMS § 5 lg 4). Kohtupraktikas on leitud, et kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamist ei saa põhjendada argumentidega, mis ei seondu isiku kutsealaste rikkumistega. 1 Samuti ei ole kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamine pelgalt sanktsioon toimepandud rikkumise eest, vaid kohustab kutsekomisjoni ja kutse andjat hindama, kas kutset omava isiku senises tegevuses ilmnenud puudused annavad põhjust järeldada, et tema tegevus ei vastaks ka edaspidi kutsestandardi nõuetele. Seega tuleb kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamise kaalumisel arvestada mh isiku suhtumist toimunud rikkumistesse ja kutsestandardi nõuete järgimise kohustusse. Kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamise otsust on võimalus vaidlustada vaide- ja halduskohtumenetluses (KutS § 22 lg 4). Vaidlustamise käigus saab näiteks hinnata, kas aastaid tagasi kutsestandardi normi rikkumise tõttu kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamine on proportsionaalne, kas kutse andja on teostanud otsuse tegemisel kaalutlusõigust või on lähtunud ebaõigetest kaalutlustest jms. Kui leiate, et kutseseadust tuleks täiendada või muuta, võiksite esitada oma ettepanekud Haridus- ja Teadusministeeriumile. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Kristel Lekko õigusteenistuse juhataja-õiguskantsleri nõunik õiguskantsleri volitusel Kristel Lekko 693 8404 [email protected] 1 Vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 23.01.2020 otsus haldusasjas nr 3-18-887, p 22.
Allikas: Õiguskantsleri Kantselei dokumendiregister →