Kuldar Kirt Teie 17.08.2020 nr
Õigusbüroo VK & Partnerid
[email protected] Meie 28.08.2020 nr 14-1/201397/2004678
Härra Kuldar Kirt
Pöördusite õiguskantsleri poole kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamise küsimuses. Märkisite, et
paljude kutsealade puhul ei ole õigusaktides ja kutsestandardites reguleeritud distsiplinaarkaristuse
määramise tähtaega ning distsiplinaarkaristus (kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamine) määratakse
sõltumata etteheidetava teo toimepanemise ajast. Leidsite ka, et kutsealaliidu pädeva kollegiaalse
organi otsus ei ole legitiimne, kui osad liikmed volitavad teisi liikmeid osalema otsustamisel.
Õiguskantsler tänab Teid, et teavitasite teda kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamisega seotud
probleemidest. Õiguskantsleril ei ole aga põhjust pidada mõnda asjassepuutuvat õigustloovat akti
(nt seadust, Vabariigi Valitsuse määrust) põhiseadusega vastuolus olevaks. Samuti ei nähtu Teie
avaldusest, et mõni avalikke ülesandeid täitev asutus oleks rikkunud Teie või mõne Teie esindatava
põhiõgusi või –vabadusi.
Kutseseaduse (KutS) kohaselt ei eelda kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamine eelnevalt aukohtu-
või distsiplinaarmenetluse läbiviimist. Aukohtu- ja distsiplinaarmenetluse reegleid saavad vajaduse
korral kujundada eelkõige kutsealade liidud ja nende liikmed ise (vt nt Eesti Arhitektide Liidu
põhikiri ja arhitekti kutse-eetika põhimõtted). Avaliku teenistuse seaduses sätestatud
distsiplinaarvastutuse reegleid (sh distsiplinaarkaristuse määramise tähtaega) kohaldatakse üksnes
riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuse ametnikele (vt avaliku teenistuse seaduse § 2
lg 1).
Seaduses on reguleeritud kutsetunnistuse andmise kui ka selle kehtetuks tunnistamise alused (vt
KutS § 15 jj).
Kutse andjal on kutsekomisjoni ettepanekul õigus tunnistada väljastatud kutsetunnistus kehtetuks
mh juhul, kui kutset omava isiku tegevus ei vasta kutsestandardiga sätestatud normidele (KutS § 22
lg 1 p 3). Seega ei otsusta seaduse järgi kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamist kutsekomisjon (KutS
§ 18 lg 1), vaid kutsekomisjon teeb üksnes kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamise ettepaneku ja
kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamise pädevus on kutse andjal. Eraõiguslikust juriidilisest isikust
kutse andja juhtimis- ja esindusorganiks on juhatus ning nii on kutsetunnistuse kehtetuks
tunnistamine juhatuse pädevuses (KutS § 10 lg 1; tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 31 lg 2, § 34
lg 1). Juhatuse otsuste vastuvõtmist on reguleeritud selle juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduses
(mittetulundusühingu juhatuse otsuse vastuvõtmise kohta vt mittetulundusühingute seaduse § 29).
Kui kutse andja on riigi- või valitsusasutus, siis on kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamine reeglina
asutuse juhi pädevuses (vt Vabariigi Valitsuse seaduse § 38 jj ja vastava asutuse põhimäärus).
2
Arvestades, et kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamise otsustab kutse andja, ei ole kutsekomisjonis
otsuste tegemisel liikmete volitamise võimalus määrava tähendusega. Kutsetunnistuse kehtetuks
tunnistamise ettepaneku tegemisel tuleb siiski järgida kutsekomisjoni liikmetele kehtestatud
nõudeid ja kutsekomisjoni tööd puudutavaid õigusakte.
Kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamine on kaalutlusotsus (haldusakt haldusmenetluse seaduse § 51
lõike 1 tähenduses). Kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse
eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud
huve (HMS § 5 lg 4). Kohtupraktikas on leitud, et kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamist ei saa
põhjendada argumentidega, mis ei seondu isiku kutsealaste rikkumistega. 1 Samuti ei ole
kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamine pelgalt sanktsioon toimepandud rikkumise eest, vaid
kohustab kutsekomisjoni ja kutse andjat hindama, kas kutset omava isiku senises tegevuses
ilmnenud puudused annavad põhjust järeldada, et tema tegevus ei vastaks ka edaspidi
kutsestandardi nõuetele. Seega tuleb kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamise kaalumisel arvestada
mh isiku suhtumist toimunud rikkumistesse ja kutsestandardi nõuete järgimise kohustusse.
Kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamise otsust on võimalus vaidlustada vaide- ja
halduskohtumenetluses (KutS § 22 lg 4). Vaidlustamise käigus saab näiteks hinnata, kas aastaid
tagasi kutsestandardi normi rikkumise tõttu kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamine on
proportsionaalne, kas kutse andja on teostanud otsuse tegemisel kaalutlusõigust või on lähtunud
ebaõigetest kaalutlustest jms.
Kui leiate, et kutseseadust tuleks täiendada või muuta, võiksite esitada oma ettepanekud Haridus- ja
Teadusministeeriumile.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Kristel Lekko
õigusteenistuse juhataja-õiguskantsleri nõunik
õiguskantsleri volitusel
Kristel Lekko 693 8404
[email protected]
1
Vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 23.01.2020 otsus haldusasjas nr 3-18-887, p 22.