Õiguskantsleri Kantseleile
[email protected]
Järelepärimine 21.08.2020
EV põhiseaduse § 33 sätestab: kodu on puutumatu. Ei tohi tungida kellegi eluruumi, valdusse
ega töökohta ega neid ka läbi otsida, välja arvatud seadusega sätestatud juhtudel ja korras
avaliku korra, tervise või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks,
kurjategija tabamiseks või tõe väljaselgitamiseks kriminaalmenetluses.
Korrakaitseseaduse § 50 lg 1 p 3 sätestab: politsei või seaduses sätestatud juhul muu
korrakaitseorgan võib siseneda valdaja nõusolekuta tema valduses olevale piiratud või
tähistatud kinnisasjale, ehitisse, eluruumi või ruumi, sealhulgas avada uksi, väravaid ja
kõrvaldada muid takistusi, kui on alust arvata, et piiratud või tähistatud kinnisasjal, ehitises või
ruumis viibib isik, kellelt võib võtta seaduse alusel vabaduse.
EV põhiseaduse § 20 sätestab, et vabaduse võib võtta ainult seaduses sätestatud juhtudel ja
korras ning loetleb, millistel juhtudel seda võib teha.
Vabaduse võtmine korrakaitseseaduses sätestatud alustel on sätestatud korrakaitseseaduse §-s
46 (isiku kinnipidamine), kus on loetletud juhud, mille puhul korrakaitseorgan võib isiku kinni
pidada sulgedes ta ruumi või sõidukisse või piirates muul viisil olulisel määral tema füüsilist
vabadust. Antud juhul ei kasutata küll sõnastust vabaduse võtmine nagu põhiseadus ja
valdusesse sisenemise paragrahv kirjeldab, kuid eeldada võib, et sisuliselt on tegemist
kinnipidamise sõnastuse kasutamise puhul ikkagi vabaduse võtmisega.
Korrakaitseseaduse loetelus, mille puhul on lubatud isiku kinnipidamine, on märgitud ka
„seaduses sätestatud alustel sundtoomiseks“. Korrakaitseseaduse kommenteeritud väljaanne
kirjeldab, et sundtoomine on sätestatud mitmes erinevas seaduses, sh KorS-i § 31; VTMS-i §
43; AMS-i § 18; TsKMS-i §-d 266, 346, 42; HKMS-i § 25, sundtoomine kutsele
mitteilmumisel; TMS-i § 205 lg 4, TsKMSi § 47 (isik ei ilmu aresti kandmisele); KrMS-i §
139 (menetlustoimingu tagamiseks süüteomenetluses).
Sundtoomine korrakaitseseaduse näitel: korrakaitseseaduse § 31 lg 1 alusel võib politsei või
seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan võib kutsuda isiku ametiruumi, kui on alust
arvata, et isikul on andmeid, mis on vajalikud ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks või
tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks, ning selle ohu ennetamine, väljaselgitamine,
tõrjumine või korrarikkumise kõrvaldamine on kutse esitanud korrakaitseorgani pädevuses.
Sama paragrahvi lõige 4 sätestab, et isiku suhtes võib kohaldada sundtoomist, kui on alust
arvata, et isikul on olulist teavet, mis on vajalik kõrgendatud ohu tõrjumiseks. Lõige 7 aga
sätestab, et riikliku järelevalve meedet, milleks isik sundtuuakse, kohaldatakse viivitamata aga
kui isiku sundtoomine vahetult enne meetme kohaldamist ei ole võimalik, võib isikut kinni
pidada, kuid mitte kauem kui 12 tundi.
Seega võib lugeda, et korrakaitseseaduse alusel sundtoomiseks vabaduse võtmiseks on
valdusesse sisenemine korrakaitseseaduse § 50 lg 1 p 3 järgi lubatud. Korrakaitseseaduse
kommenteeritud väljaanne selgitab: isikult vabaduse võtmine võib seisneda ajutises
vabadusevõtmises (sundtoomine) või vabadusevõtmises isiku kinnipidamisena kohtuotsuse
alusel mingiks tähtajaks (arest, vangistus, sundravi). Lisaks selgitatakse, et kaaludes sunniga
valdusesse sisenemise proportsionaalsust lähtuvalt sundtoomise eesmärgist, on sunniga
valdusesse sisenemine kutsele mitteilmunud isiku sundtoomiseks küll eesmärgipärane, kuid
võib isiku põhiõigusi ülemäära riivata, sest kuna politsei teostab sundtoomist ka teistele
korrakaitseorganitele ning süüteomenetluste läbiviijatele, siis ei ole politseil alati piisavat
teavet asjaolude kohta, millest tulenevalt on isiku sundtoomist menetlustoimingule peetud
vältimatult vajalikuks. Juhul, kui sisenemise proportsionaalsust on keerukas hinnata, siis on
soovitav hinnata teisi võimalusi isiku sundtoomiseks ilma valdusse sisenemata.
Ka ülaltoodust justkui nähtub, et juhul, kui korrakaitseorgan leiab, et sundtoomine ja selle tõttu
isikult vabaduse võtmine on vältimatult vajalik, siis on valdaja nõusolekuta valdusesse
sisenemine lubatud ja õiguspärane.
Kriminaalmenetluses aga saab isikult vabaduse võtta üldiselt kolmel alusel:
1) KrMS § 139- sundtoomine. Sundtoomise puhul on tegemist muu kriminaalmenetlust
tagava vahendiga. KrMS 139 lg 5 sätestab, et sundtoomisele allutatud isikut võib kinni
pidada nii kaua, kui see on vajalik sundtoomise aluseks oleva menetlustoimingu
tegemiseks, kuid mitte kauem kui nelikümmend kaheksa tundi.
2) KrMS § 217- isiku kahtlustatavana kinnipidamine. Kahtlustatavana kinnipidamine on
menetlustoiming, mis seisneb isikult kuni 48 tunniks vabaduse võtmises.
3) KrMS § 130- vahistamine. Vahistamine on kahtlustatavale, süüdistatavale või
süüdimõistetule kohaldatav tõkend, mis seisneb isikult kohtumääruse alusel vabaduse
võtmises.
Kui nüüd lähtuda korrakaitseseadusest, siis kõikidel nendel juhtudel, kui on alust võtta isikult
seaduse (antud juhul KrMS-i) alusel vabadus, võib politsei siseneda valdaja nõusolekuta tema
valdusesse. Ehk siis KrMS-i alusel juhul, kui on alust arvata, et valduses viibib isik, keda on
tarvis kriminaalmenetluses sundtoomiseks kinni pidada, kuriteos kahtlustatavana kinni pidada
või vahistada kohtumääruse alusel. Tegemist on seaduses sätestatud juhtudega, mille puhul on
õigus võtta isikult vabadus.
Siinkohal aga KrMS-i § 911 täpsustab menetluskorda ja sätestab, et kui menetlustoimingu
tegemiseks on vaja valdaja tahte vastaselt siseneda hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega
alale, siis lähtutakse KrMS §-s 91 (läbiotsimine) sätestatud korrast, välja arvatud juhul, kui see
on vajalik laiba või sündmuskoha vaatluseks vahetult laiba leidmise või kuriteo toimepanemise
järel või isiku kahtlustatavana kinnipidamiseks vahetult pärast kuriteo toimepanemist.
Tekib küsimus: kas kriminaalmenetluses sundtoomise puhul tuleb järgida KrMS-i kui
konstitutsioonilise seaduse nõuded ehk siis tuleb lähtuda KrMS § 91 sätestatud korrast ja võtta
sundtoomist kui menetlustoimingut, mille puhul valdusesse sisenemiseks on vajalik prokuröri
või eeluurimiskohtuniku või kohtu luba ja jätta kõrvale eelpool mainitud korrakaitseseaduse
sätted, mille kohaselt sundtoomiseks võib korrakaitseorgan valdaja tahte vastaselt valdusesse
siseneda ilma kelleltki luba küsimata?
Mõned praktilised näited.
Näide I: käimasolevas kriminaalmenetluses selgub, et on alust kahtlustada ühte isikut kaks
kuud tagasi toime pandud kuriteos. Isik on seega tarvis pidada kahtlustatavana kinni ja tuua
menetlustoiminguks (kahtlustuse esitamiseks ja ülekuulamiseks) politseisse. Kahtlustatav on
korteris, kuid ust lahti ei tee. Kahtlustatava kinnipidamiseks on vajalik valdaja tahte vastaselt
korterisse siseneda, mistõttu tuleks lähtuda KrMS-i § 91 sätestatud korrast ning küsida
sisenemiseks ja läbiotsimiseks luba prokurörilt, eeluurimiskohtunikult või kohtult.
Näide II: käimasolevas kriminaalmenetluses kahtlustatav, kes on varasemalt juba
kahtlustatavana üle kuulatud ja kelle kohta on kohus andnud välja vahistamismääruse, on
korteris ja politseile ust lahti ei tee, et teda saaks arestimajja viia.
Kas politsei peab lähtuma KrMS-i § 91 sätestatud korrast ja küsima valdusesse sisenemiseks
luba prokurörilt, eeluurimiskohtunikult või kohtult või võib politsei siseneda korterisse
korrakaitseseaduse alusel, sest politsei ei soovi kahtlustatavaga viia läbi ühtegi
menetlustoimingut, vaid soovib võtta temalt vahistamismääruse kohaselt vabaduse ja viia ta
lihtsalt arestimajja, kuna tema kohta on olema jõustunud vahistamismäärus?
Näide III: käimasolevas kriminaalmenetluses varjab korteris ennast oluline tunnistaja, kellele
politsei on saatnud mitu kutset, kuid kes pole menetlustoiminguks tulnud politseiasutusse ja on
põgenenud politsei eest korterisse ja keeldub ust avamast ning politseiga vabatahtlikult kaasa
tulemast. Politsei teab, et isik on korteris ja vestleb temaga läbi ukse, kuid tunnistaja keeldub
ust lahti tegemast. Politsei soovib teostada tema ülekuulamiseks sundtoomist ja teda
sundtoomiseks kinni pidada, kuid kas selleks, et korterisse siseneda ja isik kätte saada, tuleb
lähtuda KrMS-i § 91 sätestatud korrast ja küsida sisenemiseks ja läbiotsimiseks luba
eeluurimiskohtunikult või kohtult? Või saaks rakendada ka KorS-i sätteid?
Näide IV: jõustunud kohtuotsusega mõisteti isikule vangistus või arest. Isik ei ole läinud
karistust kandma ja varjab ennast politsei eest. Isik kuulutatakse tagaotsitavaks. Tuvastatakse,
et ta varjab ennast korteris. Kas politsei võib korterisse siseneda ilma prokuröri või kohtu loata
korrakaitseseaduse alusel, sest tegemist ei ole käimasoleva kriminaalmenetlusega ja korteris
ega selles oleva isikuga ei viida läbi ühtegi menetlustoimingut kriminaalmenetluse raames?
Näide V: Korrakaitseorgan (näiteks KOV või MTA) viib riikliku järelevalve teostamise raames
läbi haldusmenetlust, milles on isik kutsutud korduvalt menetlustoiminguks kohale, kuid kes
pole kutsele reageerinud ning keeldub kohale tulemast. KOV teeb politseile ametiabi korras
taotluse isiku sundtoomiseks ja selleks on tarvis isik kinni pidada. Politsei läheb isikule järele
sundtoomist teostama, kuid isik ei ava ust. Kas politseil on õigus korrakaitseseadusest
tulenevalt valdusesse siseneda ilma kelleltki luba küsimata?
Ülaltoodud näidetele tuginedes tekib küsimus, kas põhiõiguste tagamise mõttes ei kohelda
ebavõrdselt neid, kelle puhul võib korrakaitseorgan siseneda haldusmenetluses vabaduse
võtmiseks valdusesse ilma kellegi eelneva kooskõlastuse või loata ja neid, kelle puhul
kriminaalmenetluses on vabaduse võtmiseks valdusesse sisenemiseks vajalik prokuröri,
eeluurimiskohtuniku või kohtu eelnev luba?
Kas ühel juhul, kui korrakaitseorganil on lubatud haldusmenetluse puhul valdusesse siseneda
näiteks sundtoomiseks ilma prokuratuuri või kohtu loata, võib olla oht piirata valdaja
põhiseaduslikke õigusi liiga kergekäeliselt ja kontrollimatult? Kas teisel juhul, kui
kriminaalmenetluses on nõutud, et uurimisasutus peab küsima sundtoomise või kurjategija
kinnipidamise tarbeks valdusesse sisenemiseks prokuratuuri või kohtu luba, võib olla oht, et
kitsendatakse KrMS §-i 911 tõttu õigust valdusesse siseneda liigselt ning põhjendusvajaduse,
bürokraatia ja ajakulu tõttu kannatab kriminaalmenetluse operatiivsus ja kriminaalmenetluse
eesmärk, milleks on põhiseaduse § 13-s sätestatu, et igaühel on õigus riigi ja seaduse kaitsele.
Kas korrakaitseseaduses ja kriminaalmenetluse seadustikus olev regulatsioon valdaja tahte
vastaselt valdusesse sisenemiseks on kooskõlas põhiseaduses sätestatuga ja ei kohtle erinevate
menetlusliikide puhul ebavõrselt sunni kohaldajat (ja ka neid kelle suhtes sundi kohaldadakse)?
Igal juhul on kehtiv seadusandlus kõnealuses küsimuses politsei jaoks segadusse ajav ja
mitmeti tõlgendatav ning vajaks õigusselguse huvides täpsustamist. Kuna praktilises töös
peavad näiteks politseiametnikud lahendama menetluslikus mõttes väga erinevaid (sh
ülaltoodud näidetes kirjeldatud) sundtoomise juhtumeid, siis on väga raske eeldada (kasvõi
erinevaid PPA struktuuriüksusi silmas pidades), et sarnased olukorrad lahendatakse alati
ühtemoodi. Näiteks leiavad osad ametnikud, et ka kriminaalmenetluses saab ilma prokuröri või
kohtu loata sundtoomisel või kahtlustatava kinnipidamisel valdaja tahte vastaselt tema valdusse
siseneda – juhindudes KrMS §-ist 911 koostoimes KorS §-i 50 lõike 1 punktiga 3.
Palun eelpool kirjeldatud küsimustes õiguskantsleri seisukohta. Hinnang valdusse sisenemise
regulatsioonile on vajalik nii põhiõiguste kaitse kui ka õigusaktide põhiseaduslikkuse osas.
Lugupidamisega
Tiit Melts
juhtivuurija
Kagu politseijaoskond
Politsei- ja Piirivalveamet
Tel: 7668107, 53338458
e-post:
[email protected]
Mart Helme Meie 27.08.2020 nr 16-4/201400/2004655
Siseministeerium
Raivo Aeg
Justiitsministeerium
Lugupeetud minister
Edastan õiguskantslerile esitatud avalduse, milles küsitakse õiguslikke selgitusi valdusesse
sisenemise regulatsiooni kohta korrakaitseseaduses ja kriminaalmenetluse seadustikus. Vastavalt
MSVS §-le 3 annab riigiasutus selgitusi tema poolt väljatöötatud õigusaktide, nende eelnõude ja
asutuse tegevuse aluseks olevate õigusaktide ning asutuse pädevuse ja õigusloome tegevuse kohta.
Saadetud avaldusest ei järeldu, et õigustloovad aktid oleks vastuolus põhiseadusega. Kuid ilmselgelt
on vajalikud praktilised selgitused seaduste rakendamise kohta politseinikele. Oleme seda vajadust
tõdenud ka õiguskantsleri kontrollkäikudel.
Juhin tähelepanu, et kuigi kirjas viidatakse KorS § 50 lõike 1 punktile 3, siis peetakse silmas ilmselt
sama lõike punkti 2.
Nimetatud õigusaktid puudutavad nii Siseministeeriumi kui ka Justiitsministeeriumi vastutusala.
Palun ministeeriumitel korraldada vastamine omavahelises koostöös. Palun edastada vastus ka
õiguskantslerile.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Külli Taro
õiguskorra kaitse osakonna juhataja-õiguskantsleri nõunik
õiguskantsleri volitusel
2
Külli Taro 693 8441
[email protected]