dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Õiguskantsleri Kantselei
Väljaminev kiriAvalik

Siseministeerium, Justiitsministeerium_edastamine

Õiguskantsleri Kantselei · 27. august 2020
Viit
16-4/201400/2004655
Registreeritud
27. august 2020
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Siseministeerium, Justiitsministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
16 Muu seadusest tulenev tegevus
Sari
16-4 Muu seadusest tulenev tegevus
Toimik
16-4/201400
Vastutaja
Külli Taro (Õiguskantsleri Kantselei, Õiguskorra kaitse osakond)

Failid

  • 📎16-42014002004655 27.08.2020 Väljaminev kiri.bdoc435 KB

Sisu (failidest)

Õiguskantsleri Kantseleile [email protected] Järelepärimine 21.08.2020 EV põhiseaduse § 33 sätestab: kodu on puutumatu. Ei tohi tungida kellegi eluruumi, valdusse ega töökohta ega neid ka läbi otsida, välja arvatud seadusega sätestatud juhtudel ja korras avaliku korra, tervise või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks, kurjategija tabamiseks või tõe väljaselgitamiseks kriminaalmenetluses. Korrakaitseseaduse § 50 lg 1 p 3 sätestab: politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan võib siseneda valdaja nõusolekuta tema valduses olevale piiratud või tähistatud kinnisasjale, ehitisse, eluruumi või ruumi, sealhulgas avada uksi, väravaid ja kõrvaldada muid takistusi, kui on alust arvata, et piiratud või tähistatud kinnisasjal, ehitises või ruumis viibib isik, kellelt võib võtta seaduse alusel vabaduse. EV põhiseaduse § 20 sätestab, et vabaduse võib võtta ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras ning loetleb, millistel juhtudel seda võib teha. Vabaduse võtmine korrakaitseseaduses sätestatud alustel on sätestatud korrakaitseseaduse §-s 46 (isiku kinnipidamine), kus on loetletud juhud, mille puhul korrakaitseorgan võib isiku kinni pidada sulgedes ta ruumi või sõidukisse või piirates muul viisil olulisel määral tema füüsilist vabadust. Antud juhul ei kasutata küll sõnastust vabaduse võtmine nagu põhiseadus ja valdusesse sisenemise paragrahv kirjeldab, kuid eeldada võib, et sisuliselt on tegemist kinnipidamise sõnastuse kasutamise puhul ikkagi vabaduse võtmisega. Korrakaitseseaduse loetelus, mille puhul on lubatud isiku kinnipidamine, on märgitud ka „seaduses sätestatud alustel sundtoomiseks“. Korrakaitseseaduse kommenteeritud väljaanne kirjeldab, et sundtoomine on sätestatud mitmes erinevas seaduses, sh KorS-i § 31; VTMS-i § 43; AMS-i § 18; TsKMS-i §-d 266, 346, 42; HKMS-i § 25, sundtoomine kutsele mitteilmumisel; TMS-i § 205 lg 4, TsKMSi § 47 (isik ei ilmu aresti kandmisele); KrMS-i § 139 (menetlustoimingu tagamiseks süüteomenetluses). Sundtoomine korrakaitseseaduse näitel: korrakaitseseaduse § 31 lg 1 alusel võib politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan võib kutsuda isiku ametiruumi, kui on alust arvata, et isikul on andmeid, mis on vajalikud ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks, ning selle ohu ennetamine, väljaselgitamine, tõrjumine või korrarikkumise kõrvaldamine on kutse esitanud korrakaitseorgani pädevuses. Sama paragrahvi lõige 4 sätestab, et isiku suhtes võib kohaldada sundtoomist, kui on alust arvata, et isikul on olulist teavet, mis on vajalik kõrgendatud ohu tõrjumiseks. Lõige 7 aga sätestab, et riikliku järelevalve meedet, milleks isik sundtuuakse, kohaldatakse viivitamata aga kui isiku sundtoomine vahetult enne meetme kohaldamist ei ole võimalik, võib isikut kinni pidada, kuid mitte kauem kui 12 tundi. Seega võib lugeda, et korrakaitseseaduse alusel sundtoomiseks vabaduse võtmiseks on valdusesse sisenemine korrakaitseseaduse § 50 lg 1 p 3 järgi lubatud. Korrakaitseseaduse kommenteeritud väljaanne selgitab: isikult vabaduse võtmine võib seisneda ajutises vabadusevõtmises (sundtoomine) või vabadusevõtmises isiku kinnipidamisena kohtuotsuse alusel mingiks tähtajaks (arest, vangistus, sundravi). Lisaks selgitatakse, et kaaludes sunniga valdusesse sisenemise proportsionaalsust lähtuvalt sundtoomise eesmärgist, on sunniga valdusesse sisenemine kutsele mitteilmunud isiku sundtoomiseks küll eesmärgipärane, kuid võib isiku põhiõigusi ülemäära riivata, sest kuna politsei teostab sundtoomist ka teistele korrakaitseorganitele ning süüteomenetluste läbiviijatele, siis ei ole politseil alati piisavat teavet asjaolude kohta, millest tulenevalt on isiku sundtoomist menetlustoimingule peetud vältimatult vajalikuks. Juhul, kui sisenemise proportsionaalsust on keerukas hinnata, siis on soovitav hinnata teisi võimalusi isiku sundtoomiseks ilma valdusse sisenemata. Ka ülaltoodust justkui nähtub, et juhul, kui korrakaitseorgan leiab, et sundtoomine ja selle tõttu isikult vabaduse võtmine on vältimatult vajalik, siis on valdaja nõusolekuta valdusesse sisenemine lubatud ja õiguspärane. Kriminaalmenetluses aga saab isikult vabaduse võtta üldiselt kolmel alusel: 1) KrMS § 139- sundtoomine. Sundtoomise puhul on tegemist muu kriminaalmenetlust tagava vahendiga. KrMS 139 lg 5 sätestab, et sundtoomisele allutatud isikut võib kinni pidada nii kaua, kui see on vajalik sundtoomise aluseks oleva menetlustoimingu tegemiseks, kuid mitte kauem kui nelikümmend kaheksa tundi. 2) KrMS § 217- isiku kahtlustatavana kinnipidamine. Kahtlustatavana kinnipidamine on menetlustoiming, mis seisneb isikult kuni 48 tunniks vabaduse võtmises. 3) KrMS § 130- vahistamine. Vahistamine on kahtlustatavale, süüdistatavale või süüdimõistetule kohaldatav tõkend, mis seisneb isikult kohtumääruse alusel vabaduse võtmises. Kui nüüd lähtuda korrakaitseseadusest, siis kõikidel nendel juhtudel, kui on alust võtta isikult seaduse (antud juhul KrMS-i) alusel vabadus, võib politsei siseneda valdaja nõusolekuta tema valdusesse. Ehk siis KrMS-i alusel juhul, kui on alust arvata, et valduses viibib isik, keda on tarvis kriminaalmenetluses sundtoomiseks kinni pidada, kuriteos kahtlustatavana kinni pidada või vahistada kohtumääruse alusel. Tegemist on seaduses sätestatud juhtudega, mille puhul on õigus võtta isikult vabadus. Siinkohal aga KrMS-i § 911 täpsustab menetluskorda ja sätestab, et kui menetlustoimingu tegemiseks on vaja valdaja tahte vastaselt siseneda hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale, siis lähtutakse KrMS §-s 91 (läbiotsimine) sätestatud korrast, välja arvatud juhul, kui see on vajalik laiba või sündmuskoha vaatluseks vahetult laiba leidmise või kuriteo toimepanemise järel või isiku kahtlustatavana kinnipidamiseks vahetult pärast kuriteo toimepanemist. Tekib küsimus: kas kriminaalmenetluses sundtoomise puhul tuleb järgida KrMS-i kui konstitutsioonilise seaduse nõuded ehk siis tuleb lähtuda KrMS § 91 sätestatud korrast ja võtta sundtoomist kui menetlustoimingut, mille puhul valdusesse sisenemiseks on vajalik prokuröri või eeluurimiskohtuniku või kohtu luba ja jätta kõrvale eelpool mainitud korrakaitseseaduse sätted, mille kohaselt sundtoomiseks võib korrakaitseorgan valdaja tahte vastaselt valdusesse siseneda ilma kelleltki luba küsimata? Mõned praktilised näited. Näide I: käimasolevas kriminaalmenetluses selgub, et on alust kahtlustada ühte isikut kaks kuud tagasi toime pandud kuriteos. Isik on seega tarvis pidada kahtlustatavana kinni ja tuua menetlustoiminguks (kahtlustuse esitamiseks ja ülekuulamiseks) politseisse. Kahtlustatav on korteris, kuid ust lahti ei tee. Kahtlustatava kinnipidamiseks on vajalik valdaja tahte vastaselt korterisse siseneda, mistõttu tuleks lähtuda KrMS-i § 91 sätestatud korrast ning küsida sisenemiseks ja läbiotsimiseks luba prokurörilt, eeluurimiskohtunikult või kohtult. Näide II: käimasolevas kriminaalmenetluses kahtlustatav, kes on varasemalt juba kahtlustatavana üle kuulatud ja kelle kohta on kohus andnud välja vahistamismääruse, on korteris ja politseile ust lahti ei tee, et teda saaks arestimajja viia. Kas politsei peab lähtuma KrMS-i § 91 sätestatud korrast ja küsima valdusesse sisenemiseks luba prokurörilt, eeluurimiskohtunikult või kohtult või võib politsei siseneda korterisse korrakaitseseaduse alusel, sest politsei ei soovi kahtlustatavaga viia läbi ühtegi menetlustoimingut, vaid soovib võtta temalt vahistamismääruse kohaselt vabaduse ja viia ta lihtsalt arestimajja, kuna tema kohta on olema jõustunud vahistamismäärus? Näide III: käimasolevas kriminaalmenetluses varjab korteris ennast oluline tunnistaja, kellele politsei on saatnud mitu kutset, kuid kes pole menetlustoiminguks tulnud politseiasutusse ja on põgenenud politsei eest korterisse ja keeldub ust avamast ning politseiga vabatahtlikult kaasa tulemast. Politsei teab, et isik on korteris ja vestleb temaga läbi ukse, kuid tunnistaja keeldub ust lahti tegemast. Politsei soovib teostada tema ülekuulamiseks sundtoomist ja teda sundtoomiseks kinni pidada, kuid kas selleks, et korterisse siseneda ja isik kätte saada, tuleb lähtuda KrMS-i § 91 sätestatud korrast ja küsida sisenemiseks ja läbiotsimiseks luba eeluurimiskohtunikult või kohtult? Või saaks rakendada ka KorS-i sätteid? Näide IV: jõustunud kohtuotsusega mõisteti isikule vangistus või arest. Isik ei ole läinud karistust kandma ja varjab ennast politsei eest. Isik kuulutatakse tagaotsitavaks. Tuvastatakse, et ta varjab ennast korteris. Kas politsei võib korterisse siseneda ilma prokuröri või kohtu loata korrakaitseseaduse alusel, sest tegemist ei ole käimasoleva kriminaalmenetlusega ja korteris ega selles oleva isikuga ei viida läbi ühtegi menetlustoimingut kriminaalmenetluse raames? Näide V: Korrakaitseorgan (näiteks KOV või MTA) viib riikliku järelevalve teostamise raames läbi haldusmenetlust, milles on isik kutsutud korduvalt menetlustoiminguks kohale, kuid kes pole kutsele reageerinud ning keeldub kohale tulemast. KOV teeb politseile ametiabi korras taotluse isiku sundtoomiseks ja selleks on tarvis isik kinni pidada. Politsei läheb isikule järele sundtoomist teostama, kuid isik ei ava ust. Kas politseil on õigus korrakaitseseadusest tulenevalt valdusesse siseneda ilma kelleltki luba küsimata? Ülaltoodud näidetele tuginedes tekib küsimus, kas põhiõiguste tagamise mõttes ei kohelda ebavõrdselt neid, kelle puhul võib korrakaitseorgan siseneda haldusmenetluses vabaduse võtmiseks valdusesse ilma kellegi eelneva kooskõlastuse või loata ja neid, kelle puhul kriminaalmenetluses on vabaduse võtmiseks valdusesse sisenemiseks vajalik prokuröri, eeluurimiskohtuniku või kohtu eelnev luba? Kas ühel juhul, kui korrakaitseorganil on lubatud haldusmenetluse puhul valdusesse siseneda näiteks sundtoomiseks ilma prokuratuuri või kohtu loata, võib olla oht piirata valdaja põhiseaduslikke õigusi liiga kergekäeliselt ja kontrollimatult? Kas teisel juhul, kui kriminaalmenetluses on nõutud, et uurimisasutus peab küsima sundtoomise või kurjategija kinnipidamise tarbeks valdusesse sisenemiseks prokuratuuri või kohtu luba, võib olla oht, et kitsendatakse KrMS §-i 911 tõttu õigust valdusesse siseneda liigselt ning põhjendusvajaduse, bürokraatia ja ajakulu tõttu kannatab kriminaalmenetluse operatiivsus ja kriminaalmenetluse eesmärk, milleks on põhiseaduse § 13-s sätestatu, et igaühel on õigus riigi ja seaduse kaitsele. Kas korrakaitseseaduses ja kriminaalmenetluse seadustikus olev regulatsioon valdaja tahte vastaselt valdusesse sisenemiseks on kooskõlas põhiseaduses sätestatuga ja ei kohtle erinevate menetlusliikide puhul ebavõrselt sunni kohaldajat (ja ka neid kelle suhtes sundi kohaldadakse)? Igal juhul on kehtiv seadusandlus kõnealuses küsimuses politsei jaoks segadusse ajav ja mitmeti tõlgendatav ning vajaks õigusselguse huvides täpsustamist. Kuna praktilises töös peavad näiteks politseiametnikud lahendama menetluslikus mõttes väga erinevaid (sh ülaltoodud näidetes kirjeldatud) sundtoomise juhtumeid, siis on väga raske eeldada (kasvõi erinevaid PPA struktuuriüksusi silmas pidades), et sarnased olukorrad lahendatakse alati ühtemoodi. Näiteks leiavad osad ametnikud, et ka kriminaalmenetluses saab ilma prokuröri või kohtu loata sundtoomisel või kahtlustatava kinnipidamisel valdaja tahte vastaselt tema valdusse siseneda – juhindudes KrMS §-ist 911 koostoimes KorS §-i 50 lõike 1 punktiga 3. Palun eelpool kirjeldatud küsimustes õiguskantsleri seisukohta. Hinnang valdusse sisenemise regulatsioonile on vajalik nii põhiõiguste kaitse kui ka õigusaktide põhiseaduslikkuse osas. Lugupidamisega Tiit Melts juhtivuurija Kagu politseijaoskond Politsei- ja Piirivalveamet Tel: 7668107, 53338458 e-post: [email protected] Mart Helme Meie 27.08.2020 nr 16-4/201400/2004655 Siseministeerium Raivo Aeg Justiitsministeerium Lugupeetud minister Edastan õiguskantslerile esitatud avalduse, milles küsitakse õiguslikke selgitusi valdusesse sisenemise regulatsiooni kohta korrakaitseseaduses ja kriminaalmenetluse seadustikus. Vastavalt MSVS §-le 3 annab riigiasutus selgitusi tema poolt väljatöötatud õigusaktide, nende eelnõude ja asutuse tegevuse aluseks olevate õigusaktide ning asutuse pädevuse ja õigusloome tegevuse kohta. Saadetud avaldusest ei järeldu, et õigustloovad aktid oleks vastuolus põhiseadusega. Kuid ilmselgelt on vajalikud praktilised selgitused seaduste rakendamise kohta politseinikele. Oleme seda vajadust tõdenud ka õiguskantsleri kontrollkäikudel. Juhin tähelepanu, et kuigi kirjas viidatakse KorS § 50 lõike 1 punktile 3, siis peetakse silmas ilmselt sama lõike punkti 2. Nimetatud õigusaktid puudutavad nii Siseministeeriumi kui ka Justiitsministeeriumi vastutusala. Palun ministeeriumitel korraldada vastamine omavahelises koostöös. Palun edastada vastus ka õiguskantslerile. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Külli Taro õiguskorra kaitse osakonna juhataja-õiguskantsleri nõunik õiguskantsleri volitusel 2 Külli Taro 693 8441 [email protected]
Allikas: Õiguskantsleri Kantselei dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel