Justiitsministeerium Teie nr
[email protected]
Meie 24.08.2020 nr 14-3/200725/2004572
Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium
[email protected]
Füüsilisest isikust ettevõtjate andmete avaldamine
Lugupeetud minister
Õiguskantsleri poole on pöördunud füüsilisest isikust ettevõtjad, kes peavad häirivaks, et
äriregistris ja majandustegevuse registris (MTR) on nende elukohaandmed igaühele
kättesaadavad. Küsimus ei ole andmete kogumises, vaid nende avalikustamises.
Üldiselt on ettevõtte asukoha andmete avaldamine põhjendatud, sest see aitab tagada
majanduskäibe usaldusväärsuse ning ettevõtja klientide ja partnerite õiguste kaitse. Neile FIE-dele,
kelle ettevõtluse iseloom ei nõua äripinna üürimist ja kes enda elukoha andmeid vabatahtlikult
avaldada ei soovi, tuleks aga võimaldada erand. Asukohaandmete avaldamise eesmärke on
võimalik saavutada nende FIE-de eraelu puutumatust piiramata.
Äriregistris andmete avaldamise nõude kehtestab äriseadustik (ÄS). ÄS § 3 lõige 2 sätestab, et FIE
peab enne tegevuse alustamist esitama avalduse enda andmete kandmiseks äriregistrisse.
Äriregistrisse tuleb kanda FIE nimi ja isikukood ning ettevõtte asukoht ja aadress (ÄS § 75 lõige
2). Äriregistri kanded on avalikud. Igaühel on õigus tutvuda registrikaardi ja äritoimikuga ning
saada registrikaardist ja äritoimikus olevast dokumendist ärakirju (ÄS § 28 lõige 1). Seega peab
FIE märkima ettevõtte asukoha aadressi täpsusega ja see teave on avalik. Tartu Maakohtu
registriosakond kinnitas õiguskantslerile, et alternatiivid aadressiandmete registrisse kandmisel
puuduvad.
FIE-de isikuandmeid avaldatakse teatud juhtudel ka MTR-is, kui enne majandustegevuse
alustamist kehtib kohustus esitada majandustegevuse registripidajale teade asjaomasel tegevusalal
majandustegevuse alustamise kohta (majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (MSÜS) § 14).
Majandustegevuse registrisse kantakse majandustegevuse üldandmetena mh FIE nimi,
registrikood ja ettevõtja kontaktandmed (telefoninumber, elektronposti aadress ja postiaadress,
MSÜS § 51, § 15 lõige 1). Registriandmed on veebilehe kaudu kõigile tasuta kättesaadavad
(MSÜS § 51 lõige 2). 21.08.2020 seisuga on majandustegevuse registris 2652 FIE andmed,
kusjuures eraldi on välja toodud nende aadress ja postiaadress. Need andmed on koondfailina
CSV-formaadis allalaaditavad.
2
Äriregister ja majandustegevuse register ei kohusta FIE-t registreerima ettevõtet kodusele
aadressile, kuid mõnel ettevõtjal ei pruugi olla teist mõistlikku valikut. Ka Riigikohus on
sedastanud, et FIE-d kasutavadki ettevõtluses tihti isiklikku vara ning ettevõtte tegevuskohaks võib
olla ka FIE-le kuuluv korter.1 Kui FIE kannab registrisse enda elukoha andmed, muutuvad need
avalikult kättesaadavaks ja neid võib seostada konkreetse inimesega. Hoonest, kuhu ettevõte on
registreeritud, võib küllalt suure tõenäosusega järeldada, et tegemist on ka FIE elukohaga (nt
kortermaja korter või eramaja). Mõnele ettevõtjale võib see olla häiriv.
Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 26 kaitseb igaühe õigust perekonna- ja eraelu puutumatusele,
mille lahutamatu osa on õigus isikuandmete kaitsele. Riik tohib inimese eraellu sekkuda
(sealhulgas tema isikuandmeid töödelda) üksnes õigusaktidega sätestatud juhtudel. Igasugust
sekkumist tuleb põhjendada ja see peab piirduma rangelt vajalikuga. Mida intensiivsemalt
piiratakse inimese õigust eraelu puutumatusele, seda kaalukamad peavad olema seda õigustavad
argumendid.
Isiku kodune aadress kujutab endast isikuandmeid ehk teisisõnu informatsiooni, mis on eraelu
kaitsealas. Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) on rõhutanud, et eraelu mõiste ammendavat
definitsiooni anda ei ole võimalik. Eraelu hõlmab EIK käsituses ka professionaalse ja ärilise
iseloomuga tegevused.2 EIK hinnangul on eraelu kontseptsioon avar mõiste, mis hõlmab ka
elukoha privaatsust. Elukoha vaba valik on olemuslikult privaatse iseloomuga.3
Õiguskantsler on varem leidnud, et põhiseadusele tuginedes ei saa väita, et ettevõtte asukoha
aadressi avaldamise nõue oleks iseenesest ülemäärane ja lubamatu. Otsus hakata ettevõtjaks peab
olema teadlik ja läbikaalutud. Kui isik otsustab ettevõtlusega tegelema hakata, peab ta endale
mõistlikust hoolsuskohustusest lähtuvalt selgeks tegema sellega kaasnevad piirangud. Piirangud
ei tohi sellegipoolest olla meelevaldsed. Andmete avaldamise ulatus ja avaldamise tehniline
lahendus peavad olema taotletava eesmärgi suhtes proportsionaalsed.
Ettevõtte asukohaandmete avaldamise eesmärgid on mh üldine majanduskäibe usaldusväärsus
ning ettevõtja klientide ja partnerite õiguste kaitse. Pealegi on ettevõtjaid, kes on oma ettevõtluse
laadi tõttu väga huvitatud enda aadressi võimalikult täpsest avalikustamisest. MSÜS eelnõu
koostajad on põhjendanud4 majandustegevuse registri andmete avalikkust ka varasema sarnase
regulatsiooniga (15.04.2004–30.06.2014 kehtis majandustegevuse registri seadus), kuid
regulatsiooni eesmärki pole seletuskirjas pikemalt avatud.
Probleem puudutab eelkõige FIE-sid, kes osutavad teenust näiteks klientide juures või kasutavad
täienduskoolituste korraldamiseks rendipindu. Neil pole vaja kontorit pidada või äripinda üürida.
Kui ettevõtja leiab, et koduse aadressi registreerimine riivab ülemäära tema privaatsust, on ta
sisuliselt seatud valiku ette: kas minetada õigus elukoha privaatsusele, rentida tarbetu äripind või
loobuda ettevõtlusega tegelemisest.
Küsimuse all ei ole see, kas riik tohib FIE tegevuse kohta andmeid koguda. Küll aga on küsitav,
kas kogutud andmed peavad olema avalikult igaühele huvipäringuteks kättesaadavad ja MTR-st
ka kogumina allalaaditavad. Euroopa Kohus on rõhutanud, et läbipaistvuse eesmärki ei saa pidada
1
RKHKo 3-3-1-63-15, 15. detsember 2015, punkt 12.
2
EIK 16.12.1992 otsus asjas nr 13710/88, Niemietz vs. Saksamaa, p 29.
3
EIK 09.10.2012 otsus asjas nr 42811/06, Alkaya vs. Turkey, p 30.
4
Seletuskiri MsüS eelnõu 803 SE juurde, lk 79.
3
automaatselt olulisemaks kui õigust isikuandmete kaitsele, isegi kui mängus on olulised
majandushuvid.5
Isikuandmete avaldamisel tuleb lähtuda eesmärgikohasuse, minimaalsuse ja kasutuse piiramise
põhimõtetest.6 Isikuandmete töötlemisel tuleb piirduda vähimaga, mis on töötlemise eesmärgi
saavutamiseks vajalik. Palun selgitage, kas mitmes andmebaasis (äriregister, majandustegevuse
register) ettevõtjate andmete praegusel kujul avaldamine on sisuliselt põhjendatud. Juhul kui on
võimalik tagada andmete avaldamise eesmärkide täitmine mõne ettevõtjaid vähem koormava
abinõuga (nt andmete avaldamine kolmanda isiku õigustatud huvi korral, ettevõtja enda otsusel,
nimekasti kasutamise võimaldamine vms), tuleb eelistada sellist lahendust.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Erkki Sven Margna 693 8430
[email protected]
5
EIK suurkoja 09.11.2010 otsus liidetud kohtuasjades C-92/09 ja C-93/09 Volker und Markus Schecke GbR ja
Hartmut Eifert vs. Land Hessen, p 85.
6
Isikuandmete kaitse üldmääruse artikkel 5.